Hankija selgitus ärisaladuse kohta

Tere Lp. Hankija. Täname pöördumise eest ja kinnitame, et pakkumuses märgitud ulatuses on tegemist ärisaladusega, mille mistahes moel avaldamine kolmandatele isikutele on keelatud. Seega ei ole hankijal lubatud mistahes moel avaldada meie pakkumuses ega teabevahetuses esitatud andmeid referentslepingute ja nende täitmisega kohta ega ka referentslepingute tellijatelt saadud infot. Hankija on oma pöördumises ekslikult tuginenud Euroopa Kohtu lahendile C-54/21. Nimelt sedastas selles lahendis Euroopa Kohus, et olukorras, kus referentslepinguteks on eelnevates riigihangetes sõlmitud hankelepingud, ei saa andmed selliste hankelepingute täitmise kohta olla tervikuna ärisaladuseks. See on ka mõistetav, siis hankelepingute sõlmimise protseduur, sh tingimused, osapooled ja maksumus ongi avalikustatud riigihangete registri kaudu (ja enamasti avalkustamisele kuuluvad ka avaliku teabe seaduse ja teabenõuete alusel), mistõttu ei saa see teave olla põhimõtteliselt salajane ega omada kaubanduslikku väärtust oma salajasuse tõttu. Olukord on aga mõistetavalt erinev eraõiguslike referentslepingute puhul – eraõiguslike lepingute sõlmimise protseduur, nende lepingute maksumused, osapooled ega tingimused ei ole avalikud, mistõttu ongi kogu teave eraõiguslike referentslepingute kohta salajane ning omab kaubanduslikku väärtust oma salajasuse tõttu. Ilmselgelt omab väga suurt kaubanduslikku väärtust ettevõtte eraõiguslike klientide kliendibaas ja lepingute tingimused (sh maksumused). Eesti kohtupraktikas jaatatakse seejuures isegi hankelepingute puhul ärisaladuse kaitsmise vajadust. Nii on kohtuasjas 3- 243262 21.02.2025 kohtumääruses Tallinna Ringkonnakohus hankelepinguks oleva referentslepingu täitmise detailide kui ärisaladuse kohta märkinud järgmist: “Riigikohus on varasemas praktikas väljendanud seisukohta, et ärisaladuse mõiste määratlemisel saab lähtuda konkurentsiseaduse ja intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS-leping) sätetest, samuti sarnase õigussüsteemi ja seaduste rakendamise praktikaga teiste riikide kohtupraktikast (Riigikohtu 21.06.2023 otsus asjas nr 2- 20-13897, p 13; Riigikohtu 10.05.2017 otsus asjas nr 3‑2‑1‑36‑17, p 13). Ärisaladuse kaitse direktiivi ülevõtmisel küll loobuti 16.12.2018 a. kehtinud konkurentsiseaduse § 63 redaktsioonis sätestatud ettevõtja võimalike ärisaladuste näitlikust loetelust, kuid EKTÄKS-i eelnõu seletuskirjas ei välistata, et varasemas konkurentsiseaduses sätestatud loetelu, mille kohaselt on üldjuhul ärisaladusena käsitatav oskusteavet puudutav tehniline ja finantsteave ning teave kulude hindamise metoodika, tootmissaladuste ja -protsesside, tarneallikate, ostu-müügi mahtude, turuosade, klientide ja edasimüüjate, turundusplaanide, kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia kohta, võib käsitleda kui indikatsiooni ärisaladusest (vt Ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse eelnõu nr 678 SE seletuskiri. Lk 5). Seda, kas konkreetsel juhul on tegemist ärisaladusega või mitte, tuleb siiski hinnata iga juhtumi puhul eraldi. Alates 18.12.2018 on ärisaladuse tunnused sätestatud EKTÄKS-s, mille § 5 lg 2 p-de 1-3 järgi on ärisaladus selline teave, mis ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad, millel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja mille üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas (vt Riigikohtu 15.05.2020 otsus asjas nr 1-18-4590, p 36). Arvestades EKTÄKS § 5 lg 2 p-st 3 tulenevat ärisaladuse üle kontrolli omava isiku esmavastutust ärisaladuse kaitsel, ei tule kohtul omal algatusel uurida, kas ärisaladust võib sisaldada ka mõni kaebaja poolt nimetamata dokument (Riigikohtu 14.06.2021 määrus asjas nr 3-17-62, p 17). Ärisaladusena on käsitletud ka andmeid äriühingu sisemise töökorralduse kohta (vt Euroopa Üldkohtu otsus liidetud asjades nr T-109/05 ja T-444/05, p 140; Tallinna Ringkonnakohtu 10.02.2021 määrus asjas nr 3-20-2362, p 15). ” Hankija eksib ka selles, et hankija positiivne otsus ärisaladuse avaldamise kohta oleks vaidlustatav riigihangete vaidlustuskomisjonis – nii see ei ole. VAKOs. Võiks teoreetiliselt olla vaidlustatav hankija otsus keelduda ärisaladuse avaldamisest, kuid VAKO ei ole oma senises praktikas mitte ühtegi sellist vaidlustust menetlusse võtnud, leides, et tegemist ei ole RHS alusel tehtud otsusega. Eelnevat arvestades toonitame veelkord, et meie pakkumuses ja teabevahetuses esitatud mistahes andmed eraõiguslike referentslepingute kohta on ärisaladus, samuti on ärisaladus eraõiguslikelt tellijatelt saadud info nende referentslepingute täitmise kohta. Selliste andmete avaldamine mistahes moel kolmandatele isikutele on keelatud. Lugupidamisega SPS Grupp OÜ