Justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 muutmine

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JDM/25-0456 - Justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 15.05.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/211b7a1d-6ada-4a9c-bcde-974589f47aaa Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/211b7a1d-6ada-4a9c-bcde-974589f47aaa?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määruse eelnõuga muudetakse justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruses nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ (edaspidi määrus) majandusaasta aruande allkirjastamise nõudeid ning notari kaudu majandusaasta aruande esitamise nõudeid. Eelnõu eesmärk on viia määrus kooskõlla 2025. aasta 17. jaanuaril jõustunud raamatupidamise seadusega, millega võeti üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. a direktiiv (EL) 2022/24641 ja komisjoni 17. oktoobri 2023.a delegeeritud direktiiv (EL) 2023/2775 2. Direktiivide ülevõtmisega muudeti ettevõtjate suuruskriteeriume, määrati kriteeriumidele vastavatele raamatupidamiskohustuslastele kohustus hakata koos majandusaasta aruandega esitama kestlikkusaruandeid ning võimaldati edaspidi esitada majandusaasta aruanne ilma sellele e-allkirja lisamata. Täpsemalt saab direktiivide ülevõtmisega seotud muudatustest lugeda raamatupidamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast 3. Samuti muudetakse eelnõuga notari kaudu majandusaasta aruande esitamise nõudeid, muutes notari kaudu aruande esitamise erandjuhuks. Muudatuse eesmärk on vähendada notari kaudu aruannete esitamisega seni tekkinud probleeme ning muuta aruandluskeskkond peamiseks majandusaasta aruande esitamise viisiks. Määruse ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna tsiviilõiguse talituse nõunik Sander Truu ([email protected], 5440 0662) ning keeleliselt toimetanud sama osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]). Määrusega muudetakse justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 15.11.2024, 8. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga viiakse määruse sätted kooskõlla raamatupidamise seaduse 2025. aasta 17. jaanuaril jõustunud muudatustega4. Eelnõu punktiga 1 täiendatakse määruse § 10 lõike 1 punkti 2, lisades viite raamatupidamise seaduse § 25 lõikele 4. Raamatupidamise seaduse muudatuse kohaselt ei pea enam lisama majandusaasta aruandele e-allkirja, kui see on koostatud, kinnitatud ja esitatud e-äriregistri kaudu ning aruande kinnitaja ja esitaja on turvalisel viisil tuvastatud. Erandit ei kohaldata juhul, kui raamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruanne on auditeeritav. Määruses sätestab eelmainitud muudatust eelnõuga muudetav § 122 lõige 1. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2464, 14. detsember 2022, millega muudetakse määrust (EL) nr 537/2014, direktiivi 2004/109/EÜ, direktiivi 2006/43/EÜ ja direktiivi 2013/34/EL seoses äriühingute kestlikkusaruandlusega (EMPs kohaldatav tekst). 2 Komisjoni delegeeritud direktiiv (EL) 2023/2775, 17. oktoober 2023, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL seoses mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate ning suurettevõtjate või kontsernide suuruskriteeriumide kohandamisega (EMPs kohaldatav tekst). 3 Raamatupidamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus 516 SE. https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a001d204-a0f0-42a9-b165-c36d43bf4d4a/raamatupidamise- seaduse-muutmise-ja-sellest-tulenevalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus/. 4 Samas. Eelnõu punktiga 2 muudetakse määruse § 12 lõike 3 sõnastust. Edaspidi peab kestlikkusaruande esitamise kohustusega raamatupidamiskohustuslane majandusaasta aruande koostamisel järgima raamatupidamise seaduse § 25 lõikes 1 sätestatud vormistusnõudeid. Majandusaasta aruande koostaja peab kogu majandusaasta aruande märgistama ehk esitama selle iXBRL (Inline eXtensible Business Reporting Language) vormingus. Sellega laiendatakse viidatud raamatupidamise seaduse sätte nõudeid, mille kohaselt tuleb märgistada ainult tegevusaruanne. Eelnõu punktiga 3 muudetakse määruse § 122 lõike 1 sõnastust. Edaspidi ei pea majandusaasta aruannet digitaalallkirjastama, kui majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad dokumendid on aruandluskeskkonnas koostatud, kinnitatud ja esitatud ning aruande kinnitaja ja esitaja on turvalisel viisil tuvastatud. Auditeeritava majandusaasta aruande puhul jääb kehtima seni kehtinud nõue aruanne digitaalallkirjastada. Eelnõu punktiga 4 muudetakse määruse § 125 lõike 1 sõnastust nii, et edaspidi esitatakse majandusaasta aruanne notari kaudu erandjuhul. Kehtiva normi kohaselt saab majandusaasta aruande esitada kas aruandluskeskkonna või notari kaudu, kuid muudatuste eesmärk on muuta aruandluskeskkond peamiseks aruannete esitamise viisiks ning võimaldada notari kaudu aruannete esitamine vaid juhtudel, kui aruannet ei saa mingil põhjusel aruandluskeskkonna kaudu esitada. Eelnõu punktiga 5 lisatakse määrusesse § 125 lõige 11, mis sätestab olukorrad, millal on lubatud majandusaasta aruanne esitada notari kaudu. Muudatuste eesmärk on piirata majandusaasta aruannete esitamist notari kaudu ning julgustada raamatupidamiskohustuslasi kasutama majandusaasta aruannete esitamiseks aruandluskeskkonda. Edaspidi võib notari kaudu aruannet esitada, kui: 1) raamatupidamiskohustuslasel puudub Eesti isikukoodiga esindusõiguslik isik; 2) raamatupidamiskohustuslase esindusõiguslikul isikul puudub autentimise või digitaalallkirjastamise võimalus aruandluskeskkonnas; 3) majandusaasta aruanne on koostatud paberkandjal ning aruanne esitatakse volitatud isiku vahendusel; 4) raamatupidamiskohustuslane ei saa muul põhjusel esitada aruandluskeskkonnas majandusaasta aruannet. Paragrahvi 125 lõike 11 punktid 1-3 on seotud eelkõige olukordadega, kus raamatupidamiskohustuslase esindusõiguslikul isikul puudub ligipääs aruandluskeskkonnale, mille tõttu ei saa ta majandusaasta aruannet esitada. Punktiga 4 jäetakse võimalus esitada majandusaasta aruanne notari vahendusel ka muudel kui nimekirjas nimetatud põhjustel, kuid ka neil juhtudel peab raamatupidamiskohustuslase esindusõiguslikul isikul puuduma ligipääs aruandluskeskkonnale. Muuks põhjuseks võib olla näiteks see, et aruande esitab eestkostja, pärija või prokurist. Säte on mõeldud vaid erandjuhtudeks ning seda ei peaks rakendama juhtudel, kui majandusaasta aruande saab ilma probleemideta esitada aruandluskeskkonnas. Eelnõu punktiga 6 muudetakse määruse § 125 lõike 2 sõnastust. Edaspidi peab elektrooniliselt notarile esitatud majandusaasta aruanne olema nii aruande esitaja poolt digitaalallkirjastatud kui ka raamatupidamiskohustuslase esindusõigusliku isiku poolt paberkandjal allkirjastatud. Praegu sätestab määrus, et notarile elektrooniliselt esitatud majandusaasta aruanne peab olema digitaalallkirjastatud. Muudatusega lisatakse elektrooniliselt esitatava aruande kõrvale ka paberkandjal allkirjastamise nõue. Sellise lahendusega välditakse seni praktikas levinud olukorda, kus tehniliste lahenduste puudumise tõttu pidi notar majandusaasta aruande digitaalkonteinerist eemaldama, et ta saaks selle aruandluskeskkonnas esitada, mis tõi kaasa selle, et aruanne jõudis aruandluskeskkonda ilma ühegi allkirjata. Muudatuste eesmärk on sellist olukorda edaspidi vältida. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/2464. 4. Määruse mõjud Määrusega tehtavatel muudatustel, mis on seotud aruande allkirjastamise ja kestlikkusaruandlusega, ei ole raamatupidamise seaduse mõjust eraldi mõju. Muudatuste jõustumise järel on määrus vastavuses raamatupidamise seaduse kehtiva versiooniga. Seadusemuudatuste mõju kohta on võimalik lugeda raamatupidamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast5. Määruse muudatustel, mis on seotud majandusaasta aruande esitamisega notari kaudu on mõju: a) notaritele; b) majandusaasta aruannete esitajatele ning c) Tartu Maakohtu registriosakonnale. Sihtrühm I: Notarid Muudatustega kaasneb positiivne mõju notarite töökoormusele, st see väheneb. Kui kehtiva normi kohaselt saab majandusaasta aruannet esitada nii aruandluskeskkonnas kui ka notari kaudu, siis eelnõus sätestatud muudatustega piiratakse notari kaudu aruannete esitamise võimalusi ning muudetakse aruandluskeskkond peamiseks aruannete esitamise kanaliks. Notari kaudu võimaldatakse aruannet edaspidi esitada vaid siis, kui raamatupidamiskohustuslasel ei ole võimalik aruannet esitada aruandluskeskkonna kaudu. 2024. aastal esitati majandusaasta aruandeid kokku 246 829. Neist suurem osa esitati aruandluskeskkonna kaudu ning notari kaudu esitatud aruannete arv jäi alla 1000. Muudatuste tulemusel peaks notarite kaudu esitatavate aruannete arv vähenema veelgi, mis vähendab notarite töökoormust. Peale selle, et aruannete arv väheneb, saavad notarid edaspidi ilma probleemideta edastada majandusaasta aruandeid aruandluskeskkonda. Muudatused tagavad, et majandusaasta aruanne on igal juhul raamatupidamiskohustuslase esindusõigusliku isiku poolt allkirjastatud. Sihtrühm II: raamatupidamiskohustuslased kui majandusaasta aruannete esitajad Määrusega tehtavad muudatused avaldavad mõju nendele raamatupidamiskohustuslastele, kes on seni esitanud majandusaasta aruandeid notari kaudu. Edaspidi saab majandusaasta aruande esitada notari kaudu vaid erandjuhtudel, mis on määruses nimetatud. Kui raamatupidamiskohustuslasel on juurdepääs aruandluskeskkonnale ning tal ei ole takistusi aruande keskkonnas esitamiseks, peab ta majandusaasta aruande esitama aruandluskeskkonna kaudu. Muudatuse mõju aruannete esitajatele on minimaalne, sest aruandluskeskkond on loodud majandusaasta aruannete mugavaks ja kiireks esitamiseks ning selle kasutamine ei tohiks kasutajatele üleliigseid raskusi tekitada. Samuti saab aruandluskeskkonda kasutades esitada majandusaasta aruande kiiremini kui notari vahendusel. Sihtrühm III: Tartu Maakohtu registriosakond kui registripidaja Muudatustega kaasneb positiivne mõju registripidaja töökoormusele, st see väheneb. Kui varem saabusid notarite kaudu esitatud majandusaasta aruanded kohtule aruandluskeskkonna kaudu ilma raamatupidamiskohustuslase esindusõigusliku isiku allkirjata, siis muudatuste tulemusel see probleem lahendatakse ning määrusesse lisatakse konkreetselt aruande allkirjastamise nõue. See tagab, et registriosakond saab täita justiitsministri 19. detsembri 2012. a määruse nr 60 „Kohtu registriosakonna kodukord“ § 213 lõike 2 punktist 2 tulenevat kohustust kontrollida, et majandusaasta aruanne oleks vastavalt nõuetele allkirjastatud, ilma et esitatud aruandega esineks vormistusnõuete rikkumisi. 5 Viide 3. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei nõua täiendavaid kulusid ega ei too kaasa tulusid. Muudatusetega seotud infosüsteemi arendustööd tulenevad raamatupidamise seaduse muudatustest ega eelda lisarahastust. Samuti ei ole vaja määruse rakendamiseks kavandada tegevusi. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, kuna ei nõua lisategevusi ega rakendamiseks üleminekuaega. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu on saadetud kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse andmiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale, Notarite Kojale, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ning Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile. Määrus on koostatud koostöös Registrite ja Infosüsteemide Keskuse, Tartu Maakohtu registriosakonna ning Notarite Kojaga. Heddi Lutterus asekantsler  MINISTRI MÄÄRUSE EELNÕU 30.04.2025 nr 8-1/3919-1 MINISTRI MÄÄRUS Justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 muutmine Määrus kehtestatakse äriregistri seaduse § 7 lõike 2 punkti 1 alusel. Justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruses nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 10 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõnu „digitaalse isikutuvastusega“ tekstiosaga „, välja arvatud raamatupidamise seaduse § 25 lõikes 4 sätestatud juhul“; 2) paragrahvi 12 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Raamatupidamiskohustuslane, kes ei lähtu majandusaasta aruande ja sellega koos esitatavate dokumentide koostamisel käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust, kuid peab kohtule eelnimetatud dokumendid esitama, teeb seda aruandluskeskkonnas PDF-vormingus. Kestlikkusaruannet sisaldava majandusaasta aruande koostamisel peab raamatupidamiskohustuslane järgima raamatupidamise seaduse § 25 lõikes 1 sätestatud vormistusnõudeid, märgistades kogu majandusaasta aruande. Majandusaasta aruande ja sellega koos esitatavate dokumentide maht kokku ei tohi ületada 20 megabaiti.“; 3) paragrahvi 122 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad dokumendid on aruandluskeskkonnas koostatud, kinnitatud ja esitatud ning aruande kinnitaja ja esitaja on turvalisel viisil tuvastatud, ei pea majandusaasta aruannet digitaalallkirjastama. Auditeeritava majandusaasta aruande peab digitaalallkirjastama.“; 4) paragrahvi 125 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Majandusaasta aruande ja sellega koos esitatavad dokumendid võib esitada kohtule ka notari kaudu.“; 5) paragrahvi 125 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Notari kaudu võib majandusaasta aruande esitada, kui: 1) raamatupidamiskohustuslasel puudub Eesti isikukoodiga esindusõiguslik isik; 2) raamatupidamiskohustuslase esindusõiguslikul isikul puudub aruandluskeskkonnas autentimise või digitaalallkirjastamise võimalus; 3) majandusaasta aruanne on koostatud paberkandjal ning aruanne esitatakse volitatud isiku vahendusel; 4) raamatupidamiskohustuslane ei saa muul põhjusel esitada majandusaasta aruannet aruandluskeskkonnas.“; 6) paragrahvi 125 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Raamatupidamiskohustuslane esitab majandusaasta aruande ja sellega koos esitatavate dokumentide ärakirjad notarile elektrooniliselt PDF-vormingus või paberkandjal. Elektrooniliselt notarile esitatud majandusaasta aruanne peab olema raamatupidamiskohustuslase esindusõigusliku isiku poolt paberkandjal allkirjastatud ning aruande esitaja poolt digitaalallkirjastatud. Notar ei pea kontrollima esitatud dokumentide vastavust originaalile.“. (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta Justiits- ja digiminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Uudeberg Kantsler  Rahandusministeerium Meie 30.04.2025 nr 8-1/3919-1 Justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 muutmine Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ muutmise määruse eelnõu. Palume Teie kooskõlastust ja arvamusi 10 tööpäeva jooksul alates eelnõu avaldamisest eelnõude infosüsteemis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1) Määruse nr 59 muutmise EN 2) määruse nr 59 muutmise SK /*Lisaadressaadid: Notarite Koda Tartu Maakohtu registriosakond Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Sander Truu 54400662 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898