Otsus

EESTI LIINIRONGID AS KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS Tallinn, 21.04.2025 nr 6 AKTSIASELTSI ÄRINIMI, REGISTRIKOOD JA ASUKOHT AS Eesti Liinirongid, registrikood 10520953, asukoht Vabaduse pst 176, Nõmme linnaosa, 10917 Tallinn, Eesti Vabariik AINUAKTSIONÄR Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi nimel regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras Aktsiate/häälte arv: 67 108 aktsiat, igaüks nimiväärtusega 10 eurot, mis põhikirja punkti 3.2.2 alusel annab 67 108 häält Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv Kinnitades, et ainuaktsionärile on tutvustatud AS-i Eesti Liinirongid 2024. majandusaasta aruannet (Lisa 1), sh sõltumatu vandeaudiitori aruannet ja nõukogu 2024. a tegevusaruannet (Lisa 2); tutvunud AS-i Eesti Liinirongid 2024. majandusaasta aruandega, sõltumatu vandeaudiitori aruandega ja aktsiaseltsi nõukogu poolt esitatud tegevusaruandega; võttes aluseks riigivaraseaduse § 5 lõike 5, § 77 lõike 1 ja äriseadustiku § 278, § 298 lõike 1, § 305 lõike 1, § 334 lõike 1 ning kooskõlas AS Eesti Liinirongid põhikirja punktiga 4.3.2 KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS: 1. Kinnitada AS Eesti Liinirongid 2024. majandusaasta aruanne. 2. Osaluse valitseja seisukohalt on äriühing täitnud talle seatud omaniku ootustega määratud strateegilisi ja finantseesmärke 2024. aastal hästi (hinnang: „hea“). 3. Kinnitada, et AS-i Eesti Liinirongid jaotamata kasum seisuga 31.12.2024 summas 131 458 529 eurot, millest 2024. aasta puhaskahjum moodustas -4 648 178 eurot, jäetakse jaotamata ning äriühingu 2024. majandusaasta kahjum kaetakse eelmiste perioodide kasumi arvelt. Kõik otsused on vastu võetud 67 108 poolthäälega (100% koosolekul esindatud häältest). (allkirjastatud digitaalselt) Hendrik Johannes Terras Regionaal- ja põllumajandusminister Lisad: 1. AS-i Eesti Liinirongid 2024. majandusaasta aruanne (bdoc); 2. AS-i Eesti Liinirongid 2024. a nõukogu tegevusaruanne (asice). 2  MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2024 aruandeaasta lõpp: 31.12.2024 ärinimi: AS Eesti Liinirongid registrikood: 10520953 Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, postiaadress: Vabaduse pst 176 postisihtnumber: 10917 telefon: +372 6737400 faks: +372 6737440 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.elron.ee AS Eesti Liinirongid 2024. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 57 Bilanss 57 Kasumiaruanne 58 Rahavoogude aruanne 59 Omakapitali muutuste aruanne 60 Raamatupidamise aastaaruande lisad 61 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 61 Lisa 2 Raha 64 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 65 Lisa 4 Varud 66 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 66 Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 67 Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad 67 Lisa 8 Kapitalirent 68 Lisa 9 Võlad ja ettemaksed 69 Lisa 10 Võlad töövõtjatele 69 Lisa 11 Eraldised 70 Lisa 12 Tingimuslikud kohustised ja varad 70 Lisa 13 Sihtfinantseerimine 70 Lisa 14 Aktsiakapital 71 Lisa 15 Müügitulu 72 Lisa 16 Muud äritulud 72 Lisa 17 Kaubad, toore, materjal ja teenused 72 Lisa 18 Mitmesugused tegevuskulud 73 Lisa 19 Tööjõukulud 73 Lisa 20 Intressikulud 73 Lisa 21 Seotud osapooled 74 Aruande allkirjad 75 Vandeaudiitori aruanne 76 2 AS Eesti Liinirongid 2024. aasta tegevusaruanne 1. Üldine informatsioon AS Eesti Liinirongid (edaspidi ELRON) on Eesti riigile (100%) kuuluv ühistranspordiettevõte, mis korraldab Elroni kaubamärgi alt Eesti reisirongiliiklust. Ettevõte kuulub Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi haldusalasse. Lisaks õigusaktidele reguleerib Elroni tegevust Eesti Vabariigiga sõlmitud reisijateveo avaliku teenindamise leping (edaspidi ATL), mille alusel toetab riik reisijatevedu raudteel. 2024. aastal teenindas Elron reisijaid kokku 16 liinil: elektrirongidega 6 liinil diiselrongidega 10 liinil Tallinn - Aegviidu Tallinn - Viljandi Tallinn - Riisipere - Turba Tallinn - Türi Tallinn - Paldiski Tallinn - Rapla Tallinn - Kloogaranna Tallinn - Tartu Tallinn - Keila Tallinn - Narva Tallinn - Pääsküla Tallinn - Rakvere Tartu - Jõgeva Tartu - Koidula - (Piusa) Tartu - Valga Tallinn - Pääsküla Elroni rongiliikluseks kasutatavate raudteeliinide kogupikkus on 726,4 km, millest on elektrifitseeritud 138,6 kilomeetrit. Elroni rongiparki kuuluvad 20 diiselrongi (6 neljavagunilist, 8 kolmevagunilist ja 6 kahevagunilist) ja 18 elektrirongi (6 neljavagunilist ja 12 kolmevagunilist). Joonis 1. Elroni liinikaart 3  2. Elroni strateegiliste eesmärkide täitumine 2024. aastal  Elroni strateegia lähtekohtadeks on omaniku ootused, Transpordi- ja liikuvuse arengukava ning ATL-iga võetud kohustused ministeeriumi ees. Omaniku ootused Elronile on sõnastatud ainuaktsionäri otsusega, milles märgitakse, et osaluse valitseja on ettevõtte riigivaraseaduse alusel klassifitseerinud valdavalt avalike eesmärkidega äriühinguks. Elroni kaudu soovib riik tagada kaasaegsetele tehnilistele normidele ja ohutusnõuetele vastava kvaliteetse avaliku reisijateveo teenuse avalikul raudteel.  Elronil on avalikku huvi kandvad eesmärgid, mille täitmisel peab äriühing esmajärjekorras lähtuma riiklikust transpordi arengukavast (Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035). Arengukava perioodil on eesmärk pakkuda uuel kvaliteeditasemel reisijateveo teenust avalikul raudteetaristul. Kasutusele võetakse varasemast tihedam, reisijate vajadustel põhinev sõidugraafik, eesmärgiga vähendada suuremate keskuste vahelist aegruumilist vahemaad, pakkuda mugavat liikumisvõimalust, vähendades seeläbi autokasutuse osakaalu. Lisaks on omanik seadnud Elronile eesmärgi toimida reisijateveo arengumootorina, võimaldades koondada sektorit hõlmav teadmine ning initsieerida uusi tehnoloogiaid ja äriideid. Vastutustundliku ettevõttena on eesmärk olla oma valdkonnas majandustegevusega tegelemisel efektiivne, täita riigi kehtestatud strateegilisi eesmärke vastavalt äriühingu suhtes kohaldatavatele seadustele, regulatsioonidele ja arengukavadele ning olla Eesti äriühingutele eeskujuks heade juhtimistavade, sotsiaalse vastutuse ning kõrge ärikultuuri poolest. Elroni strateegias oleme keskendunud neljale eesmärgile, mille saavutamiseks oleme defineerinud tegevusplaanid ja sidunud need kestlikkuse ambitsiooniga ehk ESG (Environmental, Social and Governance) raamistikuga. Visioon Oleme reisija esimene valik Missioon Loome (Sulle) aega – viime Sind kohale kiiresti, turvaliselt ja mugavalt. Väärtused Kiirus - Pakume kõige kiiremaid ühendusi sihtkohtade vahel, reageerime kiiresti nii klientide soovidele ja muredele kui töötajate tagasisidele. Toimetame tempokalt ning oleme seetõttu konkurentidest ees. Turvalisus - Rong on kõige turvalisem liiklusvahend – meie sõidame iga ilmaga. Samas hoolime raudteeohutusest ja ka oma töötajate turvalisusest. Usaldusväärsus - Meie sõiduplaanist kinnipidamine on üle 98% - viime Sind alati kohale. Täidame nii klientidele kui töötajatele antud lubadused, oleme ausad ja viisakad. Elron on hinnatud ja usaldusväärne tööandja. Kliendikesksus - Oleme kliendi esimene valik, aitame kõikide murede korral nii rongis kui väljaspool. Arvestame klientide tagasisidet, et pakkuda võimalikult mugavat teenust. Keskkonnasõbralikkus - Rongiliiklus on üks rohelisemaid transpordiliike. Meie elektrirongid sõidavad taastuvatest allikatest toodetud elektriga ning ka meie uued rongid saavad olema keskkonnasõbralikud elektrirongid. 4 Joonis 2. Elroni strateegilised eesmärgid 2.1 Elroni rong on reisija eelistatuim transpordivahend Rongireisijate arvu suurendamine on Elroni peamiseks eesmärgiks. Aastaks 2030 on soov kahekordistada reisijate arv ning teenindada aastas 15 miljonit reisijat. Selleks tuleb tagada kiire, turvaline, usaldusväärne, kliendi- ja keskkonnasõbralik teenus. Rongireisijate arvu kasvatamisega panustab Elron riigi transpordipoliitika prioriteetidesse, milleks on ühistranspordi kasutajate arvu suurendamine. 2024. aastal kasvas reisijate arv võrreldes 2023. aastaga 2%. 7 656 8 265 7 807 7 932 7 134 5 982 6 067 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Joonis 3. Reisijate arv 2018-2024 (tuhat reisijat) Hoolimata ulatuslikest rekonstrueerimistöödest, mis piirasid oluliselt võimalusi reisijate teenindamiseks, jätkas 2024. aastal reisijate arv tervikuna kasvu. Kõige suurem oli rekonstrueerimistööde mõju lõuna- ja idasuunal, kus uute Škoda rongide liinile toomiseks elektrifitseeritakse ja moderniseeritakse Tapa – Tartu vahelist raudteed ja uuendatakse kontaktvõrku Raasiku ja Lagedi vahel. See omakorda seadis Elronile olulised piirangud antud lõikudel kvaliteetse ja mugava teenuse osutamisel – tagajärjeks reisijate arvu oluline langus Tallinn-Tartu liinil aga ka Tallinn-Aegviidu linnalähiliinil. Stabiilse taristu ja seeläbi püsiva sõiduplaani positiivset mõju näeme lääne suunal, kus taristu rekonstrueerimistööd on läbi viidud perioodil 2018-2023. Saime läbi aasta 5 pakkuda kvaliteetset ja minimaalsete häiringutega teenust, tulemuseks reisijate arvu märkimisväärne kasv. 2024. aastal sõitis reisirongiga 7,93 miljonit reisijat, mis on aasta varasemast (7,81 miljonit reisijat) 100 000 võrra enam. Enam kasvas reisijate arv läänesuunal ehk võrreldes 2023. aastaga 11%. Teistel suundadel langesid reisijate arvud vastavalt: idasuunal 1%, edelasuunal 2% ja lõunasuunal 16%. Suurima kasutatavusega liinid on Tallinn-Turba (1 257 214 reisijat), Tallinn-Paldiski (1 235 773 reisijat) ja Tallinn-Aegviidu (997 997 reisijat). Kõige enam reisijaid oli maikuus, kui rongiga reisiti 744 000 korral. Reisijate arvu edasise suurendamise oluliseks eelduseks peame ühenduskiiruste jätkuvat kasvatamist sihtkohtade vahel ja sõiduplaani tihendamist kõikidel suundadel. Klienditeeninduse tase rongides on jätkuvalt suurepärane. 2024. aastal läbiviidud kliendirahulolu uuring näitas, et klientide üldine hinnang Elronile on positiivne. Alates 2020. aastast kasutab Elron kliendirahulolu hindamiseks ka soovitusindeksit, mis 2024. aastal oli 54, aastal 2023. oli vastav näitaja 59. 5 punktiline langus 2024. aastal võrreldes 2023. aastaga oli tingitud raudtee rekonstrueerimistöödega Tartu ja Narva suunal, mis tõi kaasa asendusbussid ja tavapärasest pikema sõiduaja. Rongide tehnilise töökindlus on tänu viimastel aastatel läbiviidud moderniseerimistele nii elektri- (EMU) kui ka diiselrongide (DMU) osas töökindlus saavutanud 2024. aastal stabiilselt kõrge taseme. Rakendatud tehnoloogilised uuendused ja tarkvaraparandused on aidanud optimeerida rongide hooldusvajadust, vähendada tehnilisi rikkeid ning parandada üldist kasutuskogemust nii reisijatele kui ka rongipersonalile. Jätkusid plaanilised hooldused ja remonditööd vastavalt varasemalt kehtestatud hooldusgraafikutele. Regulaarne ennetav hooldus on võtmetähtsusega, et tagada rongide pikaajaline vastupidavus ja töökindlus. Täiendavalt viiakse läbi olulisi diagnostilisi teste, mille eesmärk on tuvastada ja ennetada võimalikke rikkeid enne, kui need võivad mõjutada rongiliiklust. 2024. aastal viidi läbi mitmeid olulisi uuendusi rongide töökindluse ja keskkonnasäästlikkuse parandamiseks. Diiselrongidele teostati ulatuslik turvasüsteemi uuendus, et tagada nõuetekohane ühilduvus moderniseeritud infrastruktuuriga ning tõsta uuenduslike omadustega perspektiivis liiklusohutust. Reisijate mugavuse tõstmiseks paigaldati veeremile uue põlvkonna 5G-ruuterid, mis tagavad kiirema ja stabiilsema internetiühenduse. Keskkonnasäästu nimel viidi koostöös ettevõttega Neste läbi HVO-kütuse katsetused, mis võimaldavad vähendada diiselrongide CO₂-heitmeid ja ökoloogilist jalajälge. Need uuendused aitavad luua turvalisema, kaasaegsema ja keskkonnasõbralikuma raudteetranspordi. Uute rongide projekti osas oli märgiliseks aastaks 2024, mil jõudis Eestisse esimene Škoda elektrirong (EMU) mudelitunnusega 21Ev ning algasid katsetused 3kV kontaktvõrgu all. Mahukas katseplaan koos välislaborite kaasamisega sisaldas muuhulgas teste suurtel kiirustel kuni 176km/h, mis on vajalikud taristuga stabiilse ühilduvuse tõendamiseks ja tulevikus 160km/h liinikiiruste rakendamiseks. Katsetuste läbiviimine toimus Elroni ühtse ohutustunnistuse all ning ettevõtte värskelt koolitatud vedurijuhtide osalusel. Uute Škoda rongide puhul on tegemist universaalse kahesüsteemse reisirongi tüübiga, mis sobib kasutamiseks nii 3kV alalisvoolu kontaktvõrgu all kui ka 25kV vahelduvvoolu kontaktvõrgu piirkonnas ning millega kaasnevad ka täiendavad reisijamugavused alates selgelt eristuvast I-klassist, reguleeritavatest istmetest tavaklassis kuni toitlustusalani ja käepäraste jalgrattakinnitusteni. Kahesüsteemse lahendusega suudab uus elektrirong teenindada reisijaid lähitulevikus üle kogu elektrifitseeritud taristu Paldiskist ja Turbast kuni Tartuni ja Narvani. Esmajärjekorras on uus veerem plaanis võtta kasutusele Tallinn-Tartu suunalistel liinidel ning lähiaastate perspektiivis tulevad need rongikoosseisud reisijaid teenindama ka Tallinn-Narva liinil. Uute rongide katsetamine jätkub 2025 aastal, kui avaneb ühilduvuskatseteks 6 ka AS Eesti Raudtee esimene 25kV vahelduvvoolu elektrivedu võimaldav lõik Aegviidu ja Tapa jaama vahel. Elroni initsiatiivil on kaasatud uute rongidega seonduvasse ka avalikkus, et kajastada Eesti reisirongiliikluse, kui ühistranspordi selgroo, olulist arengut ning viia tulevased reisijad kurssi uute rongidega juba tootmise staadiumis. Avalikkuse ootuste juhtimiseks on jagatud uute rongide kohta teavet alates tootmise külastusest koos ajakirjanikega, kuni meediakajastusteni rongide saabumisel Eestisse. 2024 aasta jooksul saabus Eestisse kokku 6 uut rongikoosseisu, mis pälvisid avalikkuses suurt tähelepanu. Sõiduplaanist kinnipidamine on olnud Elroni oluline prioriteet. Kõikide rongide peale keskmine sõiduplaani täitmine 2024. aastal oli 96,47%, mis erakordselt suure mõjuga taristuehitustööde tõttu jäi oluliselt alla strateegilisele eesmärgile 98,75%. Enim mõjutasid sõiduplaani täitmist just Tapa-Tartu ja Lagedi-Raasiku vahelistest infrastruktuuri töödest tulenevad kiirusepiirangud ja raudteelõikude sulgemised. Eraldi rongitüüpide lõikes püsisid Elroni elektrirongid sõiduplaanis lausa 99,07% kordadest. Kuna tarituremontide piirkonnas ringlevad peamiselt diiselrongid, siis mõjutasid häirinud eelkõige just nende sõiduplaanis püsimist. Aasta kokkuvõttes oli diiselrongide sõiduplaanist kinnipidamine 92,51%, mis on tavapärasest oluliselt madalam. Joonis 4. Hilinemiste põhjuste osakaalud kõikidest hilinemistest Ohutuse ja turvalisuse tagamine on Elroni prioriteet nii töökeskkonnas kui avalikul raudteel. Strateegiline eesmärk on tõsta ohutustaset raudteel ja ennetada tööõnnetusi. 2024. aastal leidis raudteel aset 14 õnnetusjuhtumit (2023:19), nendest 3 kokkupõrget liiklusvahendiga ja 9 otsasõitu inimesele. Tõsiseid õnnetusjuhtumeid 2024. aastal aset ei leidnud. Napikaid raudteel registreeriti kokku 115, mis on kahekordne kasv võrreldes eelmise perioodiga. See on murettekitav trend ja näitab puudujääke liikluskultuuris. 2024. aastal jäi tööõnnetuste arv samale tasemele, mis 2023. aastal. Ohutuskultuuri edendamiseks oleme välja töötanud 5S tegevuskava aastani 2030, mille eesmärk on juurutada 5S põhimõtteid kogu Elronis. 2024. aastal rakendasime 5S süsteemi mitmes tehnikaosakonna tööruumis ja hooldustsehhis. Samuti viime läbi regulaarseid 5S auditeid kaasates ettevõtte juhtkonna liikmeid. 2024. aastal võeti kasutusele uus ohutuse- ja kvaliteediosakonna siseauditi süsteem, samuti uuendati töökeskkonna riskianalüüsi ja loodi kaks uut ohutuse valdkonna e-koolitust – rongi ABC ja rongi 7 tuleohutus. Koostöös Operation Lifesaver Estonia-ga korraldati traditsioonilisi ohutuskampaaniaid ja raudteeohutussaadikud viisid ohutussõnumid kokku 750 lapseni üle Eesti. 2.2 Elron on kaasaegne ja oma tegemistes maksimaalselt efektiivne Elroni tegevuskulud kaetakse riigieelarvest ja piletimüügitulust. Piletimüügitulu ületas 2024. aastal 22 miljoni euro piiri, mis on läbi aegade parim tulemus. Tõus eelmise aastaga võrreldes on 953 tuhat eurot (+4%). 2024. aastal kasvasid piletihinnad keskmiselt 10%, lisaks vähenesid juulis kanalisoodustused. Joonis 5. Piletitulu 2018-2024 (tuhat eurot) Elroni 2024. majandusaasta äritulud kokku olid 64,1 miljonit eurot, kasvades võrreldes 2023. aastaga 8%. Riigi toetus tegevuskulude katteks oli 2024. aastal 36 miljonit eurot, kasvades võrreldes 2023. aastaga 11%. Lisaks toetas riik Tartu-Riia otseühenduse ettevalmistust 263 tuhande euroga. Diiselrongide kapitalirendiga kaasnevate kulude katmiseks eraldas riik 2024. aastal 4,8 miljonit eurot (-5% võrreldes eelmise aastaga). Joonis 6. Riigi sihtfinantseering (tuhat eurot) Omatulu ja ärikulude suhte muutus. Ettevõtte strateegiliseks ambitsiooniks on katta oma tuludega maksimaalselt suur osa ettevõtte ärikuludest. Strateegias oleme näinud ette suhtarvu paranemise igal aastal. 2024. aastal oli omatulude osakaal 35%, mis halvenes eelneva aastaga võrreldes ühe protsendipunkti võrra. Suhtarvu halvenemine tulenes kahest mõjurist. Taristul toimuvate ehitustööde mõju tõttu halvenes teenuse kvaliteet ja seetõttu ja reisijate arv eelkõige just keskmisest kõrgema piletituluga Tallinn- Tartu liinil oluliselt alla planeeritud taseme. Sellest tulenevalt jäid piletimüügitulud plaanitust 8 nõrgemaks. Samal ajal kasvasid uute rongide turule toomise ettevalmistusega seoses ettevõtte kulud. Joonis 7. Omatulude/ärikulude suhe 2018-2024 Ettevõtte ärikulud olid 2024. aastal 65,24 miljonit eurot, kasvades 2023. aastaga võrreldes 9%. Suurim osa kuludest (42%, 27,5 miljonit eurot) on seotud liiklemiseks vajalike infrastruktuuri kuludega (partnerid AS Edelaraudtee ja Eesti riigile kuuluv AS Eesti Raudtee). Energiahindades suuri muutusi 2024. aasta jooksul ei toimunud ning materjali ja energiakulud moodustasid ärikuludest 19% (12,1 miljonit eurot). Võrreldes 2023. aastaga oli energiakulude vähenemine 1%. Joonis 8. Kulude osakaalud 2024. aastal Ettevõtte investeeris põhivara soetuseks ja parendamiseks 2,508 miljonit eurot (2023: 2,510 miljonit eurot), millest ca pool miljonit investeeriti IT seadmetesse ja tarkvara arendusse, valdava osa investeeringutest on veeremi varuosade seotus ja parendamine. 9 Tabel 1. Finantsnäitajad ja suhtarvud 2020-2024 Finantsnäitajad ja suhtarvud 2024 2023 2022 2021 2020 Äritulud (tuh €) 64 097 59 460 55 830 47 744 43 525 EBITDA (tuh €) 5 602 6 221 5 556 5 275 5 137 Ärikasum/-kahjum (tuh €) -1 144 -522 -832 -1 074 -994 Puhaskasum/-kahjum (tuh €) -4 648 -4 291 -4 844 -5 302 -5 424 EBITDA marginaal (%) 8,7% 10,5% 10,0% 11,0% 11,8% Ärirentaablus (%) -1,8% -0,9% -1,5% -2,2% -2,3% Puhasrentaablus (%) -7,3% -7,2% -8,7% -11,1% -12,5% Omakapitali ja varade suhe (%) 57,8% 61,5% 61,9% 65,9% 68,7% * EBITDA marginaal = EBITDA / Äritulud ** Ärirentaablus = Ärikasum / Äritulud *** Puhasrentaablus = Puhaskasum / Äritulud **** Omakapitali ja varade suhe = Omakapital / varad kokku Vastavalt „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile” on riigi äriühingud kohustatud rakendama põhivara sihtfinantseerimise arvestuspõhimõtteid. Vastavalt nimetatud juhendi kohaselt kajastatakse tulu põhivara sihtfinantseerimisest tingimuste täitumisel. Ettevõte täitis tingimused 2013. aastal rongide soetamisel, mil kajastati tulu täies ulatuses ning tekkis suur jaotamata kasum. Edaspidiselt ei peegelda klassikaline kasumiaruanne ettevõtte põhitegevuse tulemit ega tegelikku majanduslikku seisu objektiivselt. 2024. aasta põhivara sihtfinantseerimise (riigi sihtfinantseerimisega soetatud põhivara kulum) mõju oli 5,103 miljonit eurot (2023: 4,727 miljonit eurot), mistõttu on korrigeeritud majandusaasta puhaskasum 2024. aastal 455 tuhat eurot (2023: 436 tuhat eurot). Juhtimissüsteem Elronis on kasutusel integreeritud juhtimissüsteem (edaspidi IJS). IJS kui raamistik liidab erinevad nõuded, äriprotsessid ja süsteemid ühtseks tervikuks. Ühendamine võimaldab juhtimissüsteemi ühtlustada, säästa aega ning suurendada tõhusust, käsitledes kõiki juhtimissüsteemi elemente tervikuna. IJS hõlmab kõiki Elroni tegevusi. Juhtimissüsteemi tõhususe suurendamine toimub koostöös kõikide osapooltega ning arvesse võetakse juba toimunud intsidente ja riskide hindamiste, erinevate auditite ning ülevaatuste tulemusi jpm. 2024. aastal keskendusime ühtse ohutustunnistuse (SSC) laiendamisele seoses Läti raudteel sõitmisega ning teiseks jätkuvaks fookusteemaks on protsessipõhise juhtimise juurutamine ehk protsesside kaardistamine ja analüüs eesmärgiga luua selgus ja leida parenduskohti. Riskide juhtimine Juhtimise osaks on riskide pidev hindamine. Riskijuhtimine toimub kõikides tegevusvaldkondades ja kõikidel tasemetel. Elronis juhitakse riske vastavalt riskijuhtimise korrale, mis määratleb riskijuhtimise korraldamise, rakendamise ja seire põhimõtted. Riskid jagunevad kolme kategooriasse: ettevõtte põhiriskid, valdkonna olulised riskid ja projekti riskid. Riskid vaadatakse regulaarselt üle riskiomanike ja projektijuhtide poolt. Elronis on kasutusel juhtimistarkvara PlanPro, mis võimaldab siduda ettevõtte riskid nende maandamiseks vajalike meetmetega ning hallata nii riske kui ka riskidega seotud juhtumeid. Elronil on kokku 106 ettevõtte põhiriski (2023:100). 2024. aastal lisandus kuus uut riski muuhulgas seoses isikuandmete töötlemise valdkonna ja Lätis opereerimisega. Finantsriskid Valuutarisk – ettevõtte kõik tehingud tehakse eurodes, mis maandab valuutariski. 10 Intressid – rongide finantseerimisleping on sõlmitud fikseeritud intressiga kogu lepingu perioodiks, sellega on maandatud risk intressimäärade muutusele. Krediidirisk – ettevõtte kliendid tasuvad oma arved õigeaegselt. Arvete tasumist jälgitakse igapäevaselt ja võlas olevate klientidega võetakse koheselt ühendust. Ministeeriumile esitatakse aruandlus õigeaegselt, mis tagab, et sihtfinantseerimise tulu tegevuskulude katteks laekub aruande esitamise päevast 10 päeva jooksul. Likviidsuse juhtimine – klientidele väljastatakse arved maksetähtajaga 10 päeva, ministeeriumilt laekub sihtfinantseerimise tulu 10 päeva jooksul aruande esitamisest. Sellega on tagatud võime täita oma kohustusi õigeaegselt. 2.3 Elroni tegevus on eetiline ja keskkonnasõbralik Elroni strateegiliseks eesmärgiks on ESG valdkonna lõimimine ettevõtte igapäevategevustesse. 2030. aastaks on plaanis olla väiksema KHG jalajäljega kui alternatiivsetel transpordiliikidel ja soovime, et nii meie töötajad kui ka reisijad oleksid keskkonnateadlikud. Oma tegevuse CO2/KHG jalajälge oleme mõõtnud alates 2022. aastast ja 2024. aastal tegime esimesi samme selles suunas, et kaardistada ESG aruande koostamiseks vajalikud nõuded ja tegevused. Strateegiliseks ambitsiooniks oleme võtnud fossiilkütuste osakaalu minimeerimise, millele aitab oluliselt kaasa uus Škoda rongipark. Sellele lisaks oleme kaardistamas võimalusi olemasolevate diisel-elektriliste rongide ümberehituseks keskkonnasõbralikumale tehnoloogiale. Vaheetapina testime diislikütuse aseainena 100% HVO (hüdrogeenitud taimeõli) kütust, mis on valmistatud täielikult taastuvatest toorainetest, nagu jäätmed ja jäägid. Selle kütuse biogeense süsiniku sisaldus on 100%, mis tähendab, et kogu süsinik pärineb bioloogilistest allikatest, mitte fossiilsetest kütustest. Elroni elektrirongid ja Pääsküla depoo kasutab energiaallikana 100% taastuvatest allikatest pärit elektrienergiat. Keskendume ka jäätmekäitluse ja ringsuse tõhususe kasvatamisele ning sorteerimata olmejäätmete koguse minimeerimisele soodustades sorteerimist ettevõtte töötajate hulgas nii tööruumides kui kodus. 2024. aastal tehti lisaks ettevalmistusi rongides sorteerimisvõimekuse loomiseks ja need rakenduvad uute rongide liinile minekuga. Eetiline tegutsemine on äritegevuse lahutamatu osa. Uuendasime hangete läbiviimise korda, mille lisaks on Elroni koostööpartneri eetikanormid (Code of Conduct). Lähtume ise eetikakoodeksist ja nõuame seda oma partneritelt, edaspidi saame seda ka paremini monitoorida. Alates 2025. aastast on Elronil kohustus koostada kestlikkusaruanne lähtudes Euroopa kestlikkusaruandluse standarditest (ESRS). Selleks oleme 2024. aasta kohta koostanud vabatahtlikult kestlikkusaruande, mis järgib suures osas ESRS nõudeid, kuid ei täida neid täies ulatuses. Kestlikkusaruanne on detailsemalt käesoleva majandusaasta aruande peatükis 5 lk 18. Kestlikkusaruande koostamiseks oleme viinud läbi kahese olulisuse analüüsi lähtudes ESRS nõuetest. Selle tulemusel on tuvastatud olulised mõjud, riskid ja võimalused, mis on seotud järgnevate ESRS standarditega: • Kliimamuutus (ESRS E1); • Ressursikasutus ja ringmajandus (ESRS E5); • Oma töötajaskond (ESRS S1); • Töötajad väärtusahelas (ESRS S2); • Mõjutatud kogukonnad (ESRS S3); • Tarbijad ja lõppkasutajad (ESRS S4); • Äriline käitumine (ESRS G1). Mõjude, riskide ja võimaluste kirjelduse ja täpsema sisu leiate kestlikkusaruandest (peatükk 5 lk 18) 11 2022. aasta, 2023. aasta ja 2024. aasta KHG jalajälgede võrdlused on toodud alljärgneval kahel joonisel (joonis 9 ja 10). Joonis 9. KHG jalajälgede võrdlus t CO2e 2024.aasta jalajälg vähenes 284 CO2 ekv tonni võrra võrreldes 2023. aastaga. Peamiselt mõjutas CO2 emissiooni langust energiakasutuse portfellis tuule- ja päikeseelektri osakaalu tõus. Joonis 10. KHG heide kg CO2e / 100 reisijakilomeetrile 2024. aasta KHG jalajälg 100 reisijakm kohta mõnevõrra tõusis. Peamiseks mõjutajaks taaskord taristuremontidest tulenenud häiringud teenuse kvaliteedis ja selle mõjul Tallinn-Tartu liinil vähenenud keskmine reisijate arv iga läbitud rongkilomeetri kohta. 2025. aasta sügiseks on Eesti Raudtee Tallinn-Tartu lõigu tööd lõpetanud ja tänase diiselveeremi asemel võetakse suures osas kasutusele täiselektriline veerem. Paranev teenuse kvaliteet ja oluliselt keskkonnasõbralikuma veeremi kasutuselevõtt aitab järgnevatel aastatel KHG jalajälge iga reisjakilomeetri kohta oluliselt vähendada. Kõigil aastatel on elektri KHG heide arvestatud turupõhise meetodiga. 2.4 Elron on kõrgelt hinnatud tööandja omas sektoris Ettevõtte edukust saab hinnata väärtuse järgi, mida suudetakse oma klientidele ja töötajatele luua – olgu see siis kõrgetasemeline teenus või hea töökoht. Elroni eesmärk on olla hinnatud tööandja ning pakkuda meie töötajatele positiivset töökogemust. Elron seisab tööandjana hea selle eest, et ettevõtte kõiki töötajaid koheldakse õiglaselt ja ausalt ning neile on tagatud võrdsed arenguvõimalused kooskõlas töötaja pädevuse, kogemuse ja töösooritusega. Kõikides personaliprotsessides peame tähtsaks võrdõiguslikkuse tagamist ja diskrimineerimisest hoidumist. 2024. aasta lõpu seisuga oli töötajate arv (taandatud täistööajale) Elronis kokku 345,05 (2023: 344,95). Vabatahtlik tööjõuvoolavus mõnevõrra tõusis võrreldes 2023. aastaga, jäädes 2024. aastal 11,94%-i tasemele (2023: 7,76%). 12 Elron väärtustab töötajate tagasisidet oma töö ja ka organisatsiooni kohta tervikuna. Seetõttu viiakse iga kahe aasta tagant läbi üle-ettevõtteline töötajate rahulolu-uuring ja vaheaastatel rahulolu pulsiuuring. 2024. aastal läbiviidud töötajate heaolu-uuringu (muutus uuringu nimetus) tulemuste kohaselt olid enamus uuringu objektiks olnud teemavaldkondade hinnanguid paranenud võrreldes 2022. aastal läbi viidud küsitlusega. 2024. aastal moodustasid tööga rahulolu keskmised või kõrged hinnangud kokku 91% kõikidest vastustest (2022: 82%). Tegemist on olulise positiivse muudatusega töötajate rahulolus. Samuti paranes töötajate pühendumuse hinnang võrreldes 2022. aasta uuringuga, keskmine hinnang 2024. aastal oli 1,4 punkti (-3 ja 3 skaalal), muutus 2022. aasta uuringuga +0,2 punkti. Elroni edu tagab optimaalne arv pädevaid töötajaid ja oma järelkasvu koolitamine. Soovime, et Elronis töötaksid parima erialase ettevalmistusega inimesed ja toetame oma töötajate tööalast ning isiklikku arengut. 2024. aastal oli keskmine koolitustundide arv töötaja kohta 23,4 tundi (2023: 19,3 tundi). 2023. aastal alustatud ettevõtte väärtuste fookusesse seadmine jätkus aastal 2024. Toimusid kõigile töötajatele suunatud Väärtuste Päevad, pakkudes võimalust ühiseks aruteluks teemal, milliseid väärtusi me töises suhtluses eelkõige hindame. Väärtuste Päevadel kogutud tagasiside põhjal koostati Elroni Koostöötava, kuhu on koondatud töös olulised eetilised põhimõtted ja käsitletud tegevused, mida peetakse tööga seonduvalt lubatavaks ja mida lubamatuks. Elroni üheks strateegiliseks eesmärgiks on parimate juhtimispraktikate rakendamine. Sellega seonduvalt jätkus 2024. aastal esma- ja keskastme juhtide arenguprogramm. Tegemist oli 11 kuu jooksul toimuva ja kuuest moodulist koosneva koolitusprogrammiga, mis hõlmas endas klassikoolitusi, juhtimisega seonduvate ülesannete lahendamist, isikliku arenguplaani koostamist ning kogemuste vahetamist teiste ettevõtete juhtidega. Elron tegutseb muuhulgas koolituskeskusena, korraldades Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt väljastatud tegevusloa alusel vedurijuhi üldkoolitusi. Koolituse eesmärk on tagada vedurijuhtide järelkasv Elronis. 2024. aastal käivitati üks vedurijuhi üldkoolitus. Mais 2024 alustas vedurijuhi üldkoolitusel 15 vedurijuhi õpilast. Töötajatele suunatud väärtuspakkumise osana jätkas ettevõte 2024. aastal töötajate sporditegevuse toetamist Stebby keskkonna vahendusel. Kokku kasutas 2024. aastal sporditoetust 236 töötajat (2023: 202 töötajat). Lisaks sporditoetusele pakkus Elron töötajatele mitmeid erinevaid soodustusi, muuhulgas näiteks lisapuhkust, tasustatud vabad päevad olulise isikliku elu sündmuse puhul, kaks tervisepäeva aastas, puhkusetoetust ja 1. klassi mineva lapse vanemale toetust õppevahendite soetamiseks. Elronis on kauaaegne tava tunnustada aasta parimaid kolleege. 2024. aastal tõsteti esile Elroni väärtuste (kiirus, turvalisus, usaldusväärsus, kliendikesksus ja keskkonnasõbralikkus) kandjaid, tunnustuse pälvis 15 töötajat viies kategoorias. Samuti hindame kõrgelt pikaajalisi töösuhteid ja töötajate pühendumust, seetõttu täname iga-aastaselt kolleege, kellel jooksval kalendriaastal täitub tööjuubel Elronis. 2024. aastal tänasime staažimärgiga 88 töötajat. 13 2024. aasta olulisemad sündmused Jaanuar o Kuulutati välja Soodevahe hooldusdepoo projekteerimishange. Veebruar o Esimene uus Škoda reisirong jõudis Pilseni linna testimisele. Märts o 5. märtsil esitleti Pääsküla depoos postmarki „Elektriraudtee 100“. o Sustainable Brand Index uuringus 2024 valiti Elron Kõige jätkusuutlikumaks transpordiettevõtteks. o Algas Elroni diiselrongide Läti raudteedel liikumiseks sertifitseerimine. Aprill o Elektrirongides kaotati rattahooajaks rattapilet. o 1. juulil 2023 Balti jaamas toimunud esimene reisirongide kontsert pälvis Eesti suurimal reklaamifestivalil “Kuldmuna” avalike ürituste kategoorias teise koha ehk hõbemuna. Mai o Käivitus matkaekspress – veebikaardile koguti üle kolmekümne raudteejaama läheduses oleva matkaraja ja loodusliku huviväärtuse. o Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon (EKJA) väljastas Elronile uuendatud Rohelise kontori tunnistuse. o Korraldati Elronis ohutus- ja tervisekuu. o Kuulutati välja Pääsküla depoo 3kV kontaktvõrgu piirkonnas 25kV kontaktvõrgu katselõigu rajamise hange (veeremi energiasüsteemide katselõik). Juuni o 10. juunil jõudis Eestisse esimene uus Škoda elektrirong, 13. juunil jõudis esimene rong Elroni depoosse. o Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum omistas keskmiste ja suurte ettevõttete kategoorias Elronile vastutustundliku ettevõtte hõbemärgise. Juuli o 15. juulil andis Kaitseministeerium Elronile "Riigikaitse toetaja" hõbetaseme tunnustuse. o 20.-21. juuli käivitus Taluekspress – veebikaardile pandi üle 80 raudteejaamade lähedal tegutseva talu ja põllumajandusettevõtte. o 23. juuli algasid Škoda rongi tüübikatsetused Eesti raudteedel 3kV kontaktvõrgu areaalis. o 29. juulil lõpetas uus lend vedurijuhi õpilasi (14 õpilast). August o 04. augustil algasid uue Škoda rongi koormustestid Eesti raudteel. o 19. augustil alustati Škoda rongi kiiruskatsetustega. September o Elron võitis Eesti Disainiauhinnad 2024 kulla. o Figure Baltic Advisori palgauuringu käigus tunnustati Elronit suurte organisatsioonide kategoorias „Võrdne palgamaksja 2024“ tiitliga. o 20. september täitus Elronil 100 aastat. Sündmust tähistati Nõmme jaamas üheskoos EVR ja Nõmme Linnaosa valitsusega. Oktoober o Lõpetas Elroni keskastmejuhtide arenguprogrammi esimene lend. November o Toimus suur üle-aastane reisijauuring. o Elroni ja RMK koostöö raames valminud metsaekspressi kaart märgiti ära selge sõnumi võistluse tarbepildi kategoorias. o Elron sai ülesandeks asuda ette valmistama Rail Baltica regionaalveeremi hanke dokumentatsiooni ning seonduvaid analüüse. Detsember o 19. detsembril said kõik rongid 5G ruuterid. o Sõlmiti uue rongiliiklushalduse tarkvara juurutusleping ettevõttega Goal Systems. 14  3. 2025. aasta plaanid 2025. aastal võib eeldada Eesti Raudtee (EVR) taristul toimuvatest remontidest tuleneva keerulise tegevuskeskkonna jätkumist. Eelkõige on jätkuvalt mõjutatud lõuna ja ida suunad, kus ehitustööd avaldavad olulist negatiivset mõju ühenduskiirustele ja sõiduplaani stabiilsusele. Seeläbi hindame reisijate arvu kasvuvõimalusi nende suundade liinidel tagasihoidlikuks. Lääne ja edela suundadel olulise mõjuga taristuremonte ei ole, eeldame olulist reisijate arvu kasvu eelkõige lääne suunal. 2025. aastal algab järkjärguline ühistranspordireformi elluviimine, millesse Elron panustab esimeses osas lääne suuna veomahu tuntava kasvatamisega. Teisest kvartalist on plaanitud rakenduma lääne suuna taktsõidugraafik. Selle järgi on rongide väljumised alati kindla intervalliga (tipptundidel iga 10 minuti tagant), mis oluliselt tõstab ühistranspordi kasutamise mugavust ning loob senistest paremad eeldused muude ühistranspordiliikide sõiduplaanide ühildamiseks Elroni graafikuga. EVR taristu Tallinn-Tartu suuna elektrifitseerimise valmimine on plaanitud 2025. aasta suve lõppu, mis loob võimalused Elronile uute täiselektriliste Škoda linnadevaheliste rongide kasutuselevõtuks. Oleme valmistunud uute rongide kasutuselevõtuks alates september 2025 ja plaanime sellega tõsta igapäevaste väljumiste arvu Tallinna-Tartu vahel tänaselt 11-lt väljumiselt suund/päev 14-le väljumisele suund/päev. Lisaks tihenevale sõiduplaanile muutuvad EVR remontide järgselt ka ühendusajad lühemaks. Uute rongidega saabuvad reisijatele ka uued mugavused (toitlustus, broneeritavad istekohad, äriklass jm). Škoda rongide kasutuselevõtt Tallinn-Tartu liinil vabastab oluliselt määral täna kasutusel oleva diisel- elektrilise veeremi ressurssi. See omakorda loob võimalused vabaneva veeremi kasutamiseks Tallinn-Narva (+2 reisi suund/päev), Tallinn-Viljandi (+1 reisi suund/päev) ja Tallinn-Rapla (+1 reisi suund/päev) liinide sõiduplaanide tihendamiseks. 2025. aastaks prognoosime 8,4 miljonit rongireisijat, mis oleks senine rekord. 2025. aastal jätkame 2023. aastal läbi viidud klienditeekonna kaardistuse tulemusel selgunud kitsaskohtade vähendamisele ja likvideerimisele ning seeläbi teenuse kvaliteedi tõstmisele. Jätkuvad töökindluse tõstmisele suunatud tegevused, optimeerime rongide hooldus- ja remondiprotsesse ning jätkame 5S süsteemi juurutamisega Pääsküla hooldusdepoos. Jätkub Elroni uue depoo projekteerimine. Uue depoo asukoht on Soodevahe külas, Rae vallas ning see on planeeritud valmima 2028. aasta lõpus ühisdepoona, koos Rail Balticu depoorajatistega. Pikema perspektiiviga projektidest osaleme aktiivselt liikuvusreformi töögrupis ning panustame Tallinna ringraudtee ja muude Tallinna ja selle lähiümbruse ühistranspordi atraktiivust mõjutavate arengute planeerimises. 4. Hea ühingujuhtimise tava Riigivaraseaduse ja ettevõtte põhikirja alusel on Elronil kui riigi äriühingul kohustus rakendada äriühingu juhtimisel hea ühingujuhtimise tava (edaspidi HÜT) ning kirjeldada selle järgimist ühingujuhtimise aruandena majandusaasta aruande koosseisus. Üldreeglina järgib Elron HÜT-i põhimõtteid mõne erandiga, mida on ka kirjeldatud (ja nimetatud mittejärgimise põhjus). 4.1 Üldkoosolek Kuna 2024. aasta majandusaasta jooksul oli ettevõtte ainuaktsionäriks Eesti Vabariik, siis pole vajadust käsitleda aruandes HÜT-i ühe põhimõtte, milleks on tagada aktsionäride võrdne kohtlemine, järgimist. Ainuaktsionärile esitati tutvumiseks aktsiaseltsi majandusaasta aruanne koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega ja nõukogu aruanne 2023. majandusaasta aruande kohta. Korraline üldkoosolek kinnitas ettevõtte 2023. majandusaasta aruande. Ettevõte täidab HÜT nõuet ning üldkoosoleku juhatajaks ei valitud nõukogu esimeest ega juhatuse liiget. 2024. aastal deklareerisid 15 juhatuse ja nõukogu liikmed, hangetega seotud spetsialistid, hankekomisjonide liikmed jt deklareerimise kohustusega töötajad tulenevalt ettevõttes kehtivast huvide konflikti vältimise korrast oma ärihuvid ja seotuse erinevate ühingutega, millega tagatakse töötajate toimingupiirangu võimaliku rikkumise ennetamine. Ettevõttes on efektiivselt toimiv siseauditi funktsioon, mille kohustusi täidab hankega väljavalitud teenusepakkuja KPMG Baltics OÜ. Siseaudit järgib oma töö korraldamisel audiitortegevuse seadust ja sellega seotud määruseid ning rahvusvahelisi siseauditeerimise kutsetegevuse standardeid. Siseaudiitori teenuse pakkujal on aruandluskohustus auditikomitee ees. 4.2 Nõukogu Ettevõtte põhikirja kohaselt koosneb nõukogu kolmest kuni kuuest liikmest. Nõukogu liikme valib üldkoosolek kuni viieks aastaks, lähtudes Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud nimetamiskomitee ettepanekust. Üldkoosolek nimetab ka nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu tööd. 2024. aastal oli nõukogu neljaliikmeline. Nõukogu koosseisu kuulusid Andres Allikmäe, Heddy Klasen, Janno Luurmees ja Andres Uusoja. Nõukogu pädevus on määratletud äriühingu põhikirjas. Ettevõtte nõukogu korraldab järelevalvet juhatuse tegevuse üle, osaleb ettevõtte tegevuse planeerimise ja juhtimise korraldamisel ning otsustab igapäevasest majandustegevusest väljuvate tehingute tegemise. Nõukogu tegutseb iseseisvalt ning ettevõtte ja aktsionäri huvides. Nõukogu peamiseks töövormiks on koosolek. 2024. aastal toimus seitse nõukogu koosolekut ja üks otsus võeti vastu koosolekut kokku kutsumata. Kirja teel hääletamisel osalesid kõik nõukogu liikmed. Nõukogu koosolekutel kuulati ära juhatuse aruanded ettevõtte müügitulemuste, finantsseisundi ja äristrateegia kohta. Juhatus teavitas nõukogu kõigist olulistest asjaoludest ning küsis nõukogult nõusoleku tehingute tegemiseks, mille ühekordne või aastane maksumus ületas 400 000 eurot. Nõukogu otsustas igapäevasest majandustegevusest väljuvate tehingute tegemise, milleks seaduse või põhikirja kohaselt on vajalik nõukogu nõusolek. Nõukogu päevakord ja materjalid saadetakse nõukogu liikmetele enne koosoleku toimumist, et nõukogu liikmetel oleks piisavalt aega oma seisukoha kujundamiseks koosolekul otsustamisele tulevates küsimustes. Nõukogu on moodustanud auditikomitee. Nõukogu moodustatud auditikomitee ülesanne on osaleda nõukogu nõustava organina järelevalvega seotud küsimustes, sh jälgida ja analüüsida rahandusinformatsiooni töötlemist, riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusust, raamatupidamise aastaaruande ja audiitorkontrolli protsessi, vandeaudiitori sõltumatust ja tegevuse vastavust nõuetele. 2024. aasta oli ettevõtte auditikomitee neljaliikmeline ja auditikomitee koosseisu kuulusid Kalle Viks (esimees), Marko Roots, Piret Kustasson-Seilmaa ja Andres Uusoja. Ainuaktsionär on kehtestanud nõukogu liikmete tasude määrad ja tasustamise korra, kusjuures nõukogu esimehele makstakse suuremat tasu. Nõukogu liikmetele, kes nõukogu koosolekul ei osale, nõukogu koosoleku toimumise kuu eest tasu ei maksta. Tasustamiskorra kohaselt makstakse lisatasu auditikomitee liikmeteks olevatele nõukogu liikmetele komiteede koosolekutel osalemise eest. Nõukogu liikmetele tulemustasu ega lahkumishüvist ei maksta. Igale nõukogu liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa avalikustatakse nõukogu tegevuse ülevaates. Nõukogu liikmed väldivad huvide konflikti tekkimist oma tegevuses ega kasuta äriühingule tehtud ärilisi pakkumisi isiklikes huvides ning lähtuvad oma tegevuses ettevõtte ja Eesti riigi kui omaniku huvidest. Nõukogu liikmed peavad rangelt kinni konkurentsikeelust ega osale ettevõtluses Elroniga samal tegevusalal. 16  4.3 Juhatus Ettevõtte juhatus esindab ja juhib ettevõtte igapäevast majandustegevust iseseisvalt kooskõlas seaduste ja põhikirja nõuetega. Juhatus tegutseb majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, et tagada ettevõtte jätkusuutlik areng seatud eesmärkide kohaselt. Juhatus tagab, et ettevõte täidab kehtivaid õigusakte, ning korraldab kontrolli ja aruandlust. Põhikirja järgi võib ettevõtet kõigis õigustoimingutes esindada juhatuse esimees eraldi ja teised juhatuse liikmed kahekesi ühiselt. Juhatuse esimehel eraldi ja teistel juhatuse liikmetel kahekesi ühiselt on ka edasivolitamise õigus. Juhatuse liikmete vastutusvaldkonnad on piiritletud ning tööülesanded ja vastutus on kirjeldatud juhatuse liikmetega sõlmitud lepingutes. 2024. aastal kuulusid juhatuse koosseisu juhatuse esimehena Lauri Betlem ning juhatuse liikmena Märt Ehrenpreis. Juhatuse liikmed ei tegutse ettevõtluses äriühinguga samal tegevusalal ega ole seotud kolmandate osapooltega, kes pakuvad ettevõttele teenuseid või kaupu. Juhatuse liikmete tasumäärad ja lahkumishüvitised sisalduvad juhatuse liikmetega sõlmitud lepingutes, mille on nõukogu läbi arutanud ja kinnitanud. Juhatuse liikmetele täiendava tasu määramisel lähtub nõukogu ettevõtte majandustulemustest, arvestades konkreetse juhatuse liikme töö tulemuslikkust ja isiklikku panust püstitatud finants- ja tegevuseesmärkide saavutamisse. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud täiendavat tasu ning lahkumishüvitist võib juhatuse liikmele maksta üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist ja mitte rohkem kui liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses. Igale juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa avalikustatakse nõukogu tegevuse ülevaates. Elroni põhikirja punkti 4.4.10. alusel otsustab nõukogu juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja õigusvaidluste pidamise ning määrab selleks aktsiaseltsi esindaja. Lähtudes AS Eesti Liinirongid põhikirjast ning väljakujunenud töökorraldusest, teevad juhatus ja nõukogu tihedalt koostööd ettevõtte eesmärkide elluviimiseks. 4.4 Teabe avaldamine Elron avaldab oma veebilehel teavet ainuaktsionäri kohta, juhatuse ja nõukogu koosseisu kohta ning nõukogu moodustatud auditikomitee koosseisu ning ülesannete kohta. Peale selle avaldatakse veebilehel reisijateveo eeskiri, ettevõtte põhikiri, huvide konfliktide vältimise juhend, isikuandmete töötlemise juhend, andmed audiitori kohta, üldkoosoleku otsused, nõukogu aruanded, hankeplaan, hangete läbiviimise kord ja hangete ajalugu ning majandusaasta aruanded. Samuti avaldatakse koos selgitustega kvartaalsed majandusaasta aruanded. Ettevõte avalikustab oma veebilehel teabe tema tegevust puudutavatest olulistest asjaoludest ja sündmustest. Veebilehel ei avaldata teavet üldkoosoleku toimumise kohta ega muid üldkoosolekuga seotud andmeid, ettepanekuid ega materjale, kuna äriühingul on vaid üks aktsionär, kellele edastatakse koos üldkoosoleku kokkukutsumise teatega ka päevakorras olevate küsimuste kohta otsuste vastuvõtmiseks vajalikud materjalid. Teave avaldatakse veebilehel peamiselt eesti keeles. 4.5 Finantsaruandlus ja auditeerimine Elron koostab finantsaruanded vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile, mis lähtub Eesti finantsaruandluse standardist. Juhatuse koostatud 2024. majandusaasta aruannet auditeeris üldkoosoleku otsusega kinnitatud audiitorfirma Aktsiaselts PricewaterhouseCoopers. Audiitorteenuse lepingu põhitingimused, (sh tasu, lepingu kehtivus, ajakava ja tööülesanded) on nõukogu heaks kiitnud. 17  5. Kestlikkusaruanne 5.1 ÜLDTEAVE Aruande koostamise alus [BP-1] Kestlikkusaruande koostamise üldine alus Kooskõlas Euroopa Liidu äriühingute kestlikkuse aruandluse direktiiviga (EL) 2022/2464 (Corporate Sustainability Reporting Directive, CSRD) on AS Eesti Liinirongid (edaspidi Elron) kohustatud alates 2025. majandusaastast avaldama eraldiseisva kestlikkusaruande vastavalt Euroopa kestlikkuse aruandluse standardile (European Sustainability Reporting Standard, ESRS). Käesolev aruanne on esimene Elroni kestlikkusaruanne, mis on koostatud vabatahtlikult 2024. majandusaasta kohta ning loob aluse tulevastel aastatel kohustuslikule aruandlusele, võimaldades hiljem andmeid võrrelda ja arengut hinnata. Käesoleva aruande ülesehitus ja teabe avalikustamine järgib suures osas ESRS nõudeid, kuid ei täida neid täies ulatuses. Kestlikkusaruanne ning mõjude, riskide ja võimaluste kaardistamine hõlmab eelkõige Elroni enda tegevusi, kuid piiratud mahus võeti arvesse ka väärtusahela üles- ja allavoolu kestlikkusaspekte. Vastavalt Eesti Raamatupidamisseadusele võib kestlikkusaruandes jätta avaldamata teabe ettevõte oodatava arengu või läbirääkimisjärgus küsimuste kohta juhul, kui avaldamata jätmine ei takista õiglase ja tasakaalustatud ülevaate saamist ettevõtte arengust, tulemustest, seisundist ja tema tegevuse mõjust ning kui avaldamine kahjustaks tegevjuhtkonna põhjendatud arvamuse kohaselt oluliselt ettevõtte äriseisundit. Elron ei ole käesoleva kestlikkusaruande koostamisel antud erandit kasutanud, kuid käesolevas aruanne ei sisalda mõõdikuid, mis hõlmaks väärtusahela eelnevate või järgnevate etappide andmeid. [BP-2] Avalikustamine seoses konkreetsete asjaoludega Ajaperspektiivid Elron kasutas kestlikkusaruande koostamisel järgmisi ajaperspektiive: (1) lühike perspektiiv - 2025. aasta, (2) keskmine perspektiiv - 2027. aasta, (3) pikk perspektiiv - 2030. aasta. Elroni äristrateegia on nõukogu poolt kinnitatud kuni 2030. aastani, mis sisaldab muuhulgas valdkondade strateegilisi suundi ning kestlikkusaspektidega seotud eesmärke ning meetmeid. Strateegia toimib raamistikuna, mille alusel seatakse eesmärke ja hinnatakse organisatsiooni taset nendest lähtuvalt. Elroni pikaajaline eesmärk tuleneb ÜRO ülemaailmsetest säästva arengu eesmärkidest ja 2027. a valiti vaheetapiks. Hinnangute allikad ja tulemuste määramatus Avaldatud kvantitatiivsetes mõõdikutes esineb määramatust kõikide rahulolu-uuringutega seonduvates näitajates, näiteks kliendi ja töötaja rahuolu-uuringu tulemustes ning brändi maine edetabeli mõõdikus. Rahulolu-uuringutes põhinevad tulemused töötajate ja klientide subjektiivsetel hinnangutel. Kuigi saadud vastused saab kategoriseerida erinevatesse kvantitatiivsetesse 18 tasemetesse ja kujundada neist üldhinnangu, säilib määramatus, sest sisendandmed põhinevad emotsionaalsel hinnangul. Järk-järgult kohaldatavate sätete kasutamine kooskõlas standardi ESRS 1 C liitega Elroni keskmine palgatöötajate arv majandusaasta jooksul ei ületa 750 töötajat, mistõttu on ettevõttel võimalik jätta avalikustamata ESRS E4, ESRS S1, ESRS S2, ESRS S3 või ESRS S4 standardites nõutav teave. Elron on otsustanud rakendada antud üleminekusätet kõikide sotsiaalse teabe standardite puhul, millega on seotud ettevõtte olulised mõjud, riskid ja/või võimalused (ESRS S1, ESRS S2, ESRS S3, ESRS S4). Nimetatud standardite teave avalikustatakse miinimum avalikustamisnõuete kohaselt ehk lühidalt avalikustatakse teave oluliste kestlikkusteemadega seotud eesmärkide, poliitikate ning mõõdikute ja meetmete osas ja selgitatakse, kuidas ettevõtte ärimudelis ja strateegias mõjusid arvesse võetakse. Nimetatud informatsioon on esitatud vastavate standardite peatükkides. Tuvastatud olulised kestlikkusaspektid ehk mõjud, riskid ja võimalused (impacts, risks and opportunities, IROd) on leitavad peatükis SBM-3. Valitsemine [GOV-1] Haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll Elron on riigile kuuluv äriühing, mis tegutseb Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi haldusalas. Elroni juhtimisorganid on aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Üldkoosolek Elroni ainuaktsionär on riik, kes teostab oma ülesandeid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kaudu. Üldkoosolek on Elroni kõrgeim juhtimisorgan, kelle pädevuses on muuhulgas põhikirja muutmine, nõukogu liikmete valimine, audiitori valimine, majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine. Nõukogu Ettevõtte põhikirja kohaselt koosneb nõukogu kolmest kuni kuuest liikmest. Nõukogu liikme valib üldkoosolek viieks aastaks, lähtudes Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud nimetamiskomitee ettepanekust. Nõukogu liikmed valivad üldkoosoleku otsusega nimetatud nõukogu liikmete hulgast nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu tööd. Nõukogu pädevus on määratletud äriühingu põhikirjas. Ettevõtte nõukogu korraldab järelevalvet juhatuse tegevuse üle, osaleb ettevõtte tegevuse planeerimise ja juhtimise korraldamisel ning otsustab igapäevasest majandustegevusest väljuvate tehingute tegemise üle. Nõukogu kinnitab auditikomitee ettepanekul igaks aastaks siseauditi kava. Nõukogu tegutseb iseseisvalt ning ettevõtte ja aktsionäri huvides. Nõukogu liikmed on Andres Allikmäe (nõukogu esimees), Andres Uusoja, Heddy Klasen ja Janno Luurmees. Auditikomitee Nõukogu moodustatud neljaliikmelise auditikomitee ülesanne on osaleda nõukogu nõustava organina järelevalvega seotud küsimustes, sh jälgida ja analüüsida rahandusinformatsiooni 19 töötlemist, riskijuhtimise ning sisekontrolli tõhusust, raamatupidamise aastaaruande ja audiitorkontrolli protsessi, vandeaudiitori sõltumatust ja tegevuse vastavust nõuetele. Auditikomitee liikmed on Kalle Viks (auditikomitee esimees), Marko Roots, Piret Kustasson-Seilmaa ja Andres Uusoja. Auditikomitee töötab vastavalt töökorrale, mille kinnitab nõukogu. Juhatus Juhatus juhib ja esindab Elroni igapäevast majandustegevust. Juhatus võib vastu võtta kõiki aktsiaseltsi tegevusega seotud otsuseid ning teostada iseseisvalt kõiki tehinguid, mis ei ole seaduse või põhikirjaga üldkoosoleku või nõukogu pädevuses. Elroni juhatuses on kaks liiget – juhatuse esimees Lauri Betlem ja juhatuse liige Märt Ehrenpreis. Nõukogu määrab juhatuse esimehe ning valib juhatuse liikmed viieks aastaks. Mõlemad juhatuse liikmed kuuluvad tegevjuhtkonda, kus on 9 valdkonna juhti: liikluskorraldusjuht, tehnikajuht, haldusjuht, äriarendusjuht, IT-juht, finantsjuht, personalijuht, ohutus- ja kvaliteedijuht. 20 Joonis 11. Elroni struktuur (kehtiv alates 01.12.2024) 21 Elroni haldus-, juht- ja järelvalveorganites ei ole palgatöötajate esindajaid, kuid Elronis on toimiv 10- liikmeline töökeskkonnanõukogu, kuhu kuulub 5 töötajate ja 5 tööandja esindajat. Töötajatel on võimalus liituda ametiühinguga. Ettevõtte nõukogu koosneb 4 liikmest. Kaks liiget on erasektorist, kellest üks töötab transpordi ja logistika valdkonnas. Kaks liiget on riikliku taustaga. Ettevõtte juhatus koosneb kahest liikmest. Juhatuse esimees on ettevõttes töötanud alates 2021. aastast ja juhatuse liige alates aastast 2023. Juhatuse liige vastutab tehnika, halduse ja liikluskorralduse valdkondade eest ning tal on varasem kogemus raudtee ja tehnikaga seotud valdkondadest. Juhatuse esimehel on pikaajaline varasem ettevõtete juhtimise kogemus ning muuhulgas on ta läbinud jätkusuutliku juhtimise ja liidrite koolitusprogrammi Rootsi Instituudi (Swedish Institute) juures. Juhtorganite liikmete valimisel lähtutakse seaduse nõuetest ja kehtestatud valimiskorrast, samuti ettevõtte sisekorrast. Sobivuse hindamisel arvestatakse liikmete haridust, oskusi, varasemat töökogemust, reputatsiooni, pädevusi, juhtimiskogemust ning muid olulisi asjaolusid. Ettevõte peab oluliseks hoiduda soolisest või muust diskrimineerimisest, tagades valikuprotsessi õigluse ja objektiivsuse. Täna on juhatuses, nõukogus, auditikomitees ja tegevjuhtkonnas kokku 11 meest ja 8 naist ehk naiste osakaal on 42%. Elroni kestlikkusteemade ning mõjude, riskide ja võimaluste järelevalve eest vastutas 2024. aastal ohutus- ja kvaliteediosakond. 2025. aastal võtab nimetatud vastutusvaldkonna üle vastavuskontrolli osakond. Elroniga liitub 2025. aasta märtsis ESG- ja keskkonnajuht, kellel on olemas vajalikud valdkondlikud baasteadmised ja kes läbib lisaks ESG täiendkoolituse. ESG- ja keskkonnajuhi peamiseks ülesandeks saab olema ettevõtte kestlikkuse teemade juhtimine, keskkonnajuhtimissüsteemi arendamine ja järelevalve tagamine nõuete täitmise osas. Kogu Elroni juhtkond on läbinud ESG-teemalise koolituse, kus toetuti peamiselt välistele ESG konsultantidele. Juhtkonnal ja nõukogul on vajadusel võimalik kaasata väliseid eksperte kestlikkusega seotud küsimustes. Elron on loonud ettevõtteülese strateegia, mis hõlmab ESG-alaseid eesmärke ning tagab, et need on integreeritud äritegevusse, toetades jätkusuutlikku arengut ja vastavust regulatiivsetele nõuetele. Elroni strateegiline eesmärk on olla riigi kui omaniku jaoks kulutõhusal viisil reisija eelistatuimaks transpordivalikuks, hoolides samas looduskeskkonnast, ohutusest ja töötajatest. Strateegia loomise ja elluviimise eest vastutab Elroni juhatus. Strateegias võetud eesmärkide raporteerimine ja monitoorimine toimub juhtkonna tulemuskoosolekute ning nõukogu koosolekute käigus. [GOV-2] Ettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorganitele esitatud teave ja nende käsitletavad kestlikkusaspektid Olulistest mõjudest, riskidest ja võimalustest teavitamine, nende hindamine, juhtimine, jälgimine ja järelevalve on integreeritud Elroni sisekontrolli- ja riskijuhtimise protsessidesse, mis on osa ettevõtte üldisest juhtimissüsteemist. Progressi jälgimine toimub igakuiste juhtkonna tulemuskoosolekute raames ning lisaks nõukogule ja auditikomiteele raporteerimise käigus. Riskid vaadatakse juhtkonna poolt üle kaks korda aastas. Riskijuhtimise süsteem sätestab riskianalüüsi läbiviimise põhimõtted ning kehtestab riskide hindamise ja juhtimise põhimõtted. Praegune riskijuhtimispraktika hõlmab järgmist:  Esimeseks tasandiks on ettevõtte regulaarne riskide hindamine koos järeltegevustega; 22   Järgnevaks tasandiks on juhtkonna koosolekud, kus riskianalüüsi tulemuste põhiselt esitatakse parendustegevused ja projektid ning tulemuskoosolekutel monitooritakse meetmete tõhustust;  Regulaarsed riskijuhtimise ja sisekontrolli ülevaated, mida viiakse läbi nõukogu ja juhatuse vahel: o Kvartaalsetel ülevaadetel analüüsitakse riskidega seotud mõõdikuid ja edusamme. o Siseauditite aruanded esitatakse nõukogule, auditikomiteele ja juhatusele. o Auditikomitee osaleb finants- ja operatsiooniriskide hindamisel, kuid selles protsessis ei kestlikkusteemadega seotud mõjud, riskid ja võimalused hetkel eraldiseisvalt käsitletud. Juhatus püstitab strateegilised eesmärgid, mis hõlmavad ka kestlikkusaspekte ja teostab nende seiret. Strateegilised eesmärgid kinnitab nõukogu. Riskide mõju strateegilistele eesmärkidele hinnatakse poolaasta ülevaadete käigus. Detailsem kestlikkusaspektide haldamise ja järelevalve protsess on Elronis veel väljatöötamisel, kuid ESG ja IRO kompromisside kaalumine võetakse arvesse osana üldisest Elroni otsustusprotsessist. [GOV-3] Kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamine motivatsioonikavadesse Elronis on ühtne töötajate motivatsioonisüsteem, mis hõlmab ka juhtkonda. Motivatsioonikava on seotud strateegiliste eesmärkide saavutamisega, mida mõõdetakse strateegiliste mõõdikute kaudu. Kestlikkusaspektidega seotud mõõdikuteks, mida arvesse võetakse, on näiteks reisijate arv ja teatud osakondades ka kliendi rahulolu mõõdikud (NPS ehk Net Promoter Score). Täiendavalt võivad olla erinevate fookusteemadega (sh kestlikkusaspektidega) seotud mõõdikud osakonnajuhtide või terve osakonna mõõdikuks. Igal valitud mõõdikul ja sellele seatud eesmärgil on oma osakaal töötaja tulemustasus. Motivatsioonisüsteem on kolmetasandiline, millest esimene tasand on ettevõtteülesed eesmärgid, teine tasand on osakonna eesmärgid ja kolmas tasand isiklikud eesmärgid. [GOV-4] Avaldus hoolsuskohustuse täitmise kohta Tabel 2. Hoolsuskohustuse protsessi peamiste aspektide ja etappide kohaldamine kestlikkusaruandes Hoolsuskohustuse põhielemendid Kestlikkusaruande peatükid a) Hoolsuskohustuse integreerimine valitsemisse, ESRS 2 GOV-2, ESRS 2 GOV-3 ja ESRS 2 SBM-3 strateegiasse ja ärimudelisse avalikustamisnõuded b) Suhtlemine mõjutatud sidusrühmadega ESRS 2 GOV-2 ESRS 2 SBM-2 ESRS 2 IRO-1 E1, S1, S2, S3, S4 seotud poliitika peatükid c) Inimestele ja keskkonnale avalduvate negatiivsete ESRS 2 IRO-1 mõjude kindlakstegemine ja hindamine ESRS 2 SBM-3 E1 IRO-1 d) Inimestele ja keskkonnale avalduvate negatiivsete E1-3, E5-2, G1-3 mõjude käsitlemiseks meetmete võtmine e) Nende jõupingutuste tõhususe jälgimine E1-4, E5-3 S1, S2, S3, S4, G1 eesmärgid ja mõõdikud peatükid G1-4 23 [GOV-5] Riskijuhtimine ja kestlikkusaruandluse sisekontroll Praegune riskijuhtimise kord ja sisekontrollid ei hõlma spetsiifiliselt kestlikkusaruande koostamist, kuna tegemist on esimese kestlikkusaruandega. Järgnevatel aastatel plaanitakse laiendada sisekontrolle ja siseauditit ka kestlikkusaruandluse koostamisele. Käesoleva kestlikkusaruande koostamisel on rakendatud nelja-silma printsiipi aruande kvalitatiivse info koostamisel. Kvantitatiivse info kogumine ja töötlemine on hõlmatud valdavalt juba olemasolevate sisekontrollidega. Strateegia [SBM-1] Strateegia, ärimudel ja väärtusahel Elron on Eesti riigile (100%) kuuluv ühistranspordiettevõte, mis korraldab Elroni kaubamärgi alt Eesti reisirongiliiklust. Elroni tegevuse kaudu osutab riik reisijateveo teenust avalikul raudteel põhjusel, et raudteevõrgustiku tihedus Eestis on madal, kogu raudtee-reisijateveo turu maht on väike ning sellest tulenevalt ei teki turul efektiivset konkurentsi. Lisaks õigusaktidele reguleerib Elroni tegevust Eesti Vabariigiga sõlmitud reisijateveo avaliku teenindamise leping (edaspidi ATL), mille alusel toetab riik reisijatevedu raudteel. 2024. aastal teenindas Elron reisijaid kokku 16 liinil. Nendest elektrirongidega 6 liinil: Tallinn - Aegviidu; Tallinn - Riisipere - Turba; Tallinn - Paldiski; Tallinn - Kloogaranna; Tallinn - Keila; Tallinn - Pääsküla. Diiselrongidega 10 liinil: Tallinn - Viljandi; Tallinn - Türi; Tallinn - Rapla; Tallinn - Tartu; Tallinn - Narva; Tallinn - Rakvere; Tartu - Jõgeva; Tartu - Koidula - (Piusa); Tartu - Valga; Tallinn - Pääsküla. Liinivõrgu kogupikkus on 726,4 km, millest on elektrifitseeritud 138,6 km kilomeetrit. Elroni rongiparki kuuluvad 20 diiselrongi ja 18 elektrirongi. Aruandeperioodil ei ole toimunud muutusi teenuste sisus ja mahus. Elroni palgatöötajate arv on 2024. aasta lõpu seisuga 345 töötajat, kellest kõik töötavad Eestis. Elronil ei ole eraldi ESG strateegiat, vaid kestlikkusaspektid on integreeritud ühtsesse äristrateegiasse, mis hõlmab ka kestlikkuseesmärke. Elroni strateegia lähtekohtadeks on omaniku ootused, transpordi- ja liikuvuse arengukava (2021–2035) ning ATL-iga võetud kohustused ministeeriumi ees. Strateegia eesmärk on tagada majandustegevuse tõhusus, täita riigi kehtestatud strateegilisi eesmärke ning olla eeskujuks Eesti äriühingutele heade juhtimistavade, sotsiaalse vastutuse ja kõrge ärikultuuri poolest. Vastutustundliku ettevõttena järgib Elron vastutustundliku ühingujuhtimise põhimõtteid (ESG – Environmental, Social and Governance) ning integreerib need oma igapäevategevusse, juhtimisse ja strateegiasse. Elroni kestlikkusalased eesmärgid on esitatud ettevõtte "Strateegia 2030" dokumendis, mis kinnitati juhatuse poolt 29.08.2024. Strateegia koostamisel lähtuti kahese olulisuse analüüsist, mille käigus kaardistati ettevõtte olulised mõjud, riskid ja võimalused, et tuvastada ja integreerida strateegiasse kõige olulisemad ESG teemad. Elroni äritegevust suunavaks raampoliitikaks on Elroni juhtimispõhimõtted, mille kaudu rakendatakse ettevõtte strateegiat ja seatakse eesmärke. Erinevate valdkondadega seotud poliitikad on avaldatud olemasolul käesoleva aruande vastavate teemastandardite peatükkides. 24 Hetkel ei ole Elron analüüsinud oma turupositsiooni ja selle seost kestlikkuseesmärkidega, kuid ettevõte on pühendunud kestlikkuse integreerimisele oma strateegilisse ja operatiivsesse tegevusse. Kahese olulisuse hindamise raames kaardistas Elron enda kestlikkusaspektid piiratud mahus ka väärtusahela osas. Eraldiseisev detailne väärtusahela analüüs viiakse läbi 2025. ja 2026. aastal. Elroni väljundid ja tulemused seisnevad: Keskkonnasõbraliku transpordi pakkumises: rongitransport on madala CO 2 jalajälje ja energiatõhusa liikluslahenduse näidis. Turvaliste ja taskukohaste transporditeenuste pakkumises, mis aitavad parandada liikuvust ja vähendada liikluskoormust. Sotsiaalne kasu kogukondadele: parem transpordiühenduvus suurendab kogukondade juurdepääsu töökohtadele ja teenustele. Eeldatav kasu klientidele, investoritele ja sidusrühmadele: Klientidele: taskukohane ja keskkonnasõbralik transpordivõimalus. Investoritele: pikaajaline kasv ja usaldusväärne infrastruktuuri arendus. Sidusrühmadele: kogukondade ja kohaliku majanduse toetamine. [SBM-2] Sidusrühmade huvid ja seisukohad Elroni jaoks on oluline usaldusväärne koostöö oma sidusrühmadega. Peamiste huvipooltena on kaardistatud reisijad, töötajad, infraettevõtted, kohaliku võimu ja kogukonna, samuti reguleerivad ja järelevalveasutused. Huvigrupid on valitud vastavalt sellele, kellel on kõige suurem mõju Elroni tegevusele ning keda organisatsioon kõige rohkem ise läbi oma äritegevuse või muul moel mõjutab. Kaardistatud huvirühmad on nii mõjutatud huvirühmad kui ka aruande lugejad. Ettevõte viis läbi sidusrühmade kaasamise protsessi 2023. aasta kevadel kahese olulisuse analüüsi (Double Materiality Analysis ehk DMA) protsessi läbi, et koguda tagasisidet oluliste mõjude, riskide ja võimaluste (IRO-de) kaardistamiseks ning nende olulisuse hindamiseks. Mõne sidusrühmade esindajaga viidi läbi videointervjuud, et saada põhjalikumat tagasisidet. Teistele sidusrühmadele saadeti küsimustikud, et võimaldada laiemat osalust ja arvamuste kogumist. Kaasamisprotsessi eesmärk oli mõista huvigruppide seisukohti ettevõtte tegevuse mõjude kohta ning tagada, et nende vaated kajastuksid IRO-de kaardistamisel ja olulisuse hindamisel. Sidusrühmade tagasiside integreeriti kõikide DMA protsessi läbiviimise etappidesse, sest oluliste kestlikkusteemade ja -aspektide hindamine nõuab sidusrühmade seisukohtade ja ootuste süsteemset arvestamist. Kogutud sisendit kasutati: • Potentsiaalselt oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kaardistamisel, et tagada nende asjakohasus. • Kaardistatud IRO-de olulisuse hindamisel, mis põhines nii ettevõtte sisevaatel kui ka huvigruppide hinnangutel. Elroni sidusrühmad on: • Elroni töötajad • Reisijad • Eesti Raudtee 25  • Edelaraudtee • Transpordiamet • Kohalik omavalitsus (KOV)/ ühistranspordikeskus (ÜTK) • Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIK) • Regionaal- ja Põllumajandusministeerium • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium • Kliimaministeerium Sidusrühmadelt saadud tagasiside on lühidalt kirjeldatud allolevas tabelis. Tabel 3. Sidusrühmade tagasiside Sidusrühm Kokkuvõttev tagasiside Transpordiamet Eesti ühistranspordi integreeritus on täna halb. Tuleks teha rohkem koostööd ja vaadata ühilduvust teiste liikumiskeskustega. Edelaraudtee Ootavad Elroni poolt rohkem initsiatiivi suhtluses. MKM (Majandus- ja Võiks võimalikult varakult kokku leppida ametiühinguga tegevusi. Ühtse Kommunikatsiooni- piletisüsteemi arendamine. ministeerium) EPIK (Eesti Puuetega Erivajadustega inimestega parem arvestamine. Palutakse tegeleda reisijate Inimeste Koda) teadlikkuse tõstmisega ja teha kasutajamugavuse teste, kuhu kaasata EPIK liikmeid. KOV/ÜTK (Kohalikud Stabiilsemad sõidugraafikud. Kaasata liiklusgraafikute koostamisse omavalitsused / ühistranspordikeskuseid. Jalgrataste kasutamise soodustamine. Uute liinide Ühistranspordikeskused) lisamine: Tartu-Valga, Võru-Tallinn. Eesti Raudtee Soovitakse rohkem teada Elroni kestlikkuse tegevustest. Ohutus enne keskkonnasõbralikkust. Oma töötajad Jätkata arenemist „rohelises“ suunas. DAS-süsteemi loomine. Diiselrongide konverteerimine teistele kütustele. KOV-idega koostöö suurendamine. Reisijad Puhastada raudteejaamad, paigaldada rohkem istekohti ja prügikaste. Püsida graafikus, tõsta kiirust. Kasutada elektrironge ja soodustada rattaga reisimist. Ootepaviljonid teha tuule- ja vihmakindlaks. Elron peaks rohkem propageerima autovaba reisimist. Elroni juhtkonda teavitati regulaarselt huvigruppidelt kogutud seisukohtadest juhtkonna koosolekutel. Lisaks esitleti uuringute tulemusi eraldi nii juhatusele kui ka nõukogule. Kahese olulisuse analüüsi käigus tuvastatud olulised kestlikkusteemad integreeriti Elroni äristrateegiasse („Strateegia 2030“). Kuna sidusrühmade tagasiside oli lahutamatu osa kestlikkusteemade (DMA) analüüsist, võeti nende huvid ja seisukohad arvesse ka Elroni strateegia uuendamisel. Pärast kahese olulisuse analüüsi läbiviimist teostati hetkeolukorra analüüs tuvastatud oluliste IRO-de kohta, eesmärgiga määratleda edasised sammud nende juhtimiseks. Hetkeolukorra analüüs hõlmas kehtivate poliitikate, eesmärkide, mõõdikute ja tegevuste kaardistamist, et tagada strateegiline ja süsteemne lähenemine ettevõtte kestlikkuseesmärkidele. Lisaks koostati Elronile ESG teekaart, mille raames analüüsiti milliseid strateegilisi samme, millal ning kelle vastutusel peaks Elron tulevastel aastatel astuma, et DMA tulemusel kaardistatud olulisi IRO-sid efektiivsemalt juhtida. 26 [SBM-3] Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seos strateegia ja ärimudeliga Tabel 4 on koondatud Elroni kahese olulisuse hindamise tulemusena leitud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste (IRO-de) ülevaade. Kokku tuvastati 2023. Aastal läbiviidud DMA käiguss 55 olulist IRO teemadel kliimamuutused (E1), jäätmed ja ringmajandus (E5), oma töötajaskond (S1), töötajad väärtusahelas (S2), mõjutatud kogukonnad (S3), tarbijad ja lõppkasutajad (S4), äriline käitumine (G1) ning kontrollmehhanismid ja riskijuhtimine. Neist kaks viimast on Elroni spetsiifilised ehk üksusepõhised teemad. Tuvastatud olulised IRO-d keskenduvad eelkõige Elroni enda tegevustele, kuid IROd hõlmavad ka väärtusahelas olevaid töötajaid ja lõpptarbijaid. Kahese olulise hindamise järgselt alustas Elron muudatuse elluviimisega oma ärimudelis ja strateegiates, et need hõlmaksid oluliseks osutunud kestlikkusaspekte, nt kuidas paremini kohanduda kliimamuutustega, suurendada energiatõhusust ja ringmajandust. Elron seadis erinevaid eesmärke ja mõõdikuid eesmärgiga parendada enda mõju keskkonnale ja inimestele. Ülejäänud olulised IRO-d on seotud Elroni teenuste väärtusahela ja ressursikasutusega, mida ettevõte saab veelgi suurendada ainult siis, kui reisijad kohandavad oma liikumisharjumusi ja eelistavad keskkonnasõbralikke transpordilahendusi. 27 Tabel 4. Elroni olulised mõjud, riskid ja võimalused (koondvaade) Elroni ESG Olulised IRO-d olulisusteemad Mõjud Positiivne: Elroni pühendumus kaasavale juurdepääsule, turvalisele reisimisele ja digitaalsele piletiplatvormile mõjutab kliente positiivselt, suurendades klientide rahulolu, juurdepääsetavust ja ohutust. Riskid Rongide halb tehniline seisukord, graafikust kõrvalekaldumine ning puhtuse ja ohutusnõuete mittejärgmine võivad Elroni lõpptarbijad ehk tekitada ohutusriske, mõjutada teenuse usaldusväärsust ja ettevõtte mainet, tuues kaasa võimalikke regulatiivseid kliendid (S4) sanktsioone ja klientide rahulolematust. Võimalused Elronil on võimalus parandada reisijakogemust, pakkudes kiiret ja mugavat piletiostu ja kvaliteetset klienditeenindust, investeerides uutesse rongidesse ja WiFi-ühendusse ning suurendades rongide sagedust ja täpsust. Samuti toetab teenuse kvaliteeti koostöö huvigruppide ja teenusepakkujatega ning klienditeenindajate pidev koolitamine. Positiivne: Tõhusate kontrollmehhanismide ja riskijuhtimise süsteeme rakendades tagatakse ohutus, kvaliteet ja Mõjud keskkonnahoidlikkus ning töötajate ja reisijate turvalisus. Juhtimine, Digitaliseerimine ja tegevuspoliitikatest ning riskijuhtimise mehhanismidest mitte kinnipidamine võivad kaasa tuua Riskid Kontrollmehhanismid ja häireid töökeskkonnas ja suuremahulise varalise ning maine kahju. riskijuhtimine (ettevõtte- Digitaliseerimine loob võimalusi finantskasumi suurendamiseks. spetsiifiline, S4 ja G1) Võimalused Kolmanda osapoole audit riskijuhtimise protsessidele aitab maandada võimalikke riske ja riskiolukordade stsenaariumianalüüsid, ennetustöö ning õppused aitavad ennetada kahju tekkimist. Mõjud Positiivne: Elektri- ja akurongide kasutus pakub keskkonnasõbralikku ühistransporti, mis aitab täita riiklike kliimaeesmärke, vähendab fossiilkütustel põhinevate sõidukite kasutamist ja soodustab taastuvenergia kasutamist. Kliimamuutused Negatiivne: Sõltuvus elektrifitseerimise kiirusest võib viia uute elektrirongide kasutuselevõtu viivitamiseni, (leevendamine, kliimamuutustest tulenevad mõjud võivad äritegevust mõjutada ning energiatarve on oma olemuselt negatiivne. kohanemine, Riskid Elektrifitseerimise viivitus takistab uute rongide kasutuselevõttu ja suurendab potentsiaalselt CO2 tasusid. Äärmuslikud energiatarve) (E1) ilmastikutingimused võivad põhjustada süsteemirikkeid, suurendada hoolduskulusid ja mõjutada rongide tööd. Elektri- ja kütusehindade volatiilsus ja sõltuvus nendest kujutavad endast finantsriski. Võimalused Diiselrongide asendamine rohelisemate lahendustega võib juurde tuua uusi kliente. Soojematest temperatuuridest tulenev väiksem diislikulu ja energiatõhususe parandamine võimaldavad optimeerida opereerimiskulusid. Mõjud Positiivne: Rikkumisest teavitamise kanalid, koostöö partneritega, eetilised hanked, erinevate depoode ja rongitootjate külastused soodustavad positiivse ja eetilise töökultuuri kujunemist, aidates luua tugevamat ja vastupidavamat Tööõigus ja Elroni tarneahela tööjõudu. töötajad, väärtusahela Riskid Tööõiguste rikkumine ja nendele mittereageerimine võivad põhjustada maine-ja finantskahju. töötajad (S2) Võimalused Eetiline väärtusahela juhtimine muudab ettevõtte läbipaistvamaks. 28  Elroni ESG Olulised IRO-d olulisusteemad Mõjud Positiivne: kohalike arvamuste aktiivne ärakuulamine ja püüdlus tõsta teadlikkust raudteeohutusest aitavad praktiseerida kaasavat äritegevust ja tõsta kogukondade ohutust. Ühiskond ja kohalikud kogukonnad (S3) Riskid Kampaaniapõhine kogukondade kaasamine ei ole piisavalt läbimõeldud ja kõikehõlmav. Võimalused Tänaseid võimalusi ära kasutades saab Elron veelgi tugevdada oma kogukonna kaasatust, parandada oma mainet ja aidata positiivselt kaasa teenindavate piirkondade heaolule. Mõjud Positiivne: Kaasaegsete tööruumide pakkumine, töötajate arengu toetamine ja võrdne ning turvalise töökeskkonna tagamine edendab kaasavat organisatsioonikultuuri ja positiivset tööandja kuvandit. Negatiivne: Ebavõrdne majutuskorraldus või ruumipuudus võib mõjutada töötajate heaolu, privaatsust ja tekitada Elroni enda töötajad ja ebavõrdsustunnet, mis võib vähendada rahulolu ja mõjutada organisatsiooni mainet. kaasav töökeskkond (S1) Riskid Töötajate rahulolematus võib mõjutada tootlikkust, moraali ja põhjustada käibe ja sellega seotud kulude suurenemist. Võimalused Investeerides ergonoomilistesse lahendustesse, laiendades töötajate motivatsioonipakette ning edendades pidevat organisatsioonilist arengut, loob võimalusi parandada töökeskkonda, toetada töötajate heaolu, efektiivsust ja ettevõtte jätkusuutlikku kasvu. Mõjud Positiivne: Tähelepanu maksumaksjate õiglasele kohtlemisele, läbipaistvusele ettevõtte juhtimises, ESG-põhimõtete integreerimisele ja läbipaistvatele töölevõtu protsessidele vastab eetilistele põhimõtetele, luues usaldust osapoolte seas ja toetades vastutustundlikku äritegevust. Äriline käitumine (G1) Riskid Eetilise ärikultuuri mittejärgimine ja potentsiaalsed juhtumid võivad omada suurt maine- ja finantskahju. Võimalused Keskendudes kahju vältimisele, rangelt hankekordade järgimisele ja tegutsedes valdkonna regulatsioonide kohaselt . aitab Elronil vähendada võimalikke riske ja tagada tegevuste vastavus. Mõjud Positiivne: Jäätmete suunamine taaskasutamiseks, jäätmetekke vähendamise võimaluste otsimine ja ringmajanduse praktikate kohaldamine Elroni tegevustes aitavad vähendada tekkivate jäätmete hulka ja neid paremini väärindada. Negatiivne: Suured olme- ja ohtlike jäätmete kogused võivad mõjuda negatiivselt ringlusse suunamise eesmärkide saavutamisele, kui ei panustata piisavalt jäätmete taaskasutusse suunamisse või ringmajanduse praktikate järgimisse. Jäätmed ja ringmajandus Riskid Ebakorrektne jäätmekäitlus võib põhjustada keskkonnasaastust, kahjustada Elroni avalikku mainet ja vähendada (E5) ringlusesse võetavate jäätmete hulka, suurendades samal ajal energiatarbimist ja ressursside raiskamist. Võimalused Jätkusuutlikud hanketavad, mis suurendavad taaskasutatud materjalide sisaldust, õigeaegne tehnika ja seadmete hooldus, mis pikendab eluiga ja vähendab kulusid, ning jäätmete väärindamine ja ringlussevõtt aitavad vähendada jäätmete hulka. Koostöö uute ja olemasolevate partneritega toetab keskkonnasõbralikke ja ressursitõhusaid lahendusi. 29 Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine [IRO-1] Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsessi kirjeldus Elron viis läbi kahese olulisuse hindamise 2023. aastal, mille käigus analüüsiti ettevõtte äritegevuse mõju keskkonnale ja inimestele ning ettevõtte finantsriske ja võimalusi. Kahese olulisuse analüüsi uuendamine 2025. a aruandluse tarbeks toimub 2025. a jooksul. Analüüsi eesmärk oli kaardistada ESG teemad, mis on olulised nii ettevõtte enda tegevuse kui ka keskkonna ja ühiskonna seisukohast. Hindamise käigus viidi läbi intervjuusid ja küsitlusi valitud sidusrühmade esindajate ning ettevõtte juhtkonna liikmetega, et koguda nende hinnangud ja ootused. Lisaks toimusid ESG töörühma koosolekud ja tulemite valideerimise töötuba, kus analüüsiti ja kinnitati Elroni olulised kestlikkusaspektid. Saadud analüüsi tulemused annavad ülevaate, millistest teemadest lähtuda Elroni kestlikkusaruande koostamisel Euroopa kestlikkuse aruandlusstandardi (ESRS) kohaselt. Oluliste IRO-de (mõjude, riskide ja võimaluste) tuvastamine toimus süsteemse ja metoodilise lähenemise kaudu, lähtudes Euroopa kestlikkusaruandlusstandardite juhistest. Protsess hõlmas järgmist: 1) Tuvastati ettevõtte tegevusvaldkonna ja ärimudeli seisukohast olulised teemad, järgides CSRD (Corporate Sustainability Reporting Directive) nõudeid. 2) Kasutati kahese olulisuse põhimõtet, mis käsitleb nii ettevõtte mõju väliskeskkonnale (mõju olulisus) kui ka väliste tegurite mõju ettevõtte finantsseisundile ja tegevustele (finantsolulisus). Finantsriske ja -võimalusi hinnati esinemise tõenäosuse ja võimaliku finantsmõju suuruse kombinatsiooni alusel. 3) Sidusrühmade, sealhulgas sise- ja välisekspertide sisend koguti struktureeritud konsultatsioonide kaudu (intervjuud, küsimustikud), et mõista sügavamalt oluliste kestlikkusteemade ulatust ja tähendust. 4) Olulisuse hindamisel võeti aluseks ESRS standardites määratletud teemad ja alateemad, näiteks veemajandus, kliimamuutused ja inimõigused, et tagada põhjalik ja standarditele vastav analüüs. Analüüsi käigus kaardistati ressursimõjud (nt energia) ning analüüsiti nende kriitilisust ettevõtte jaoks, kasutades ESRS juhiseid ja sektorispetsiifilisi nõudeid. Elroni sidusrühmade kaasamine toimus 2023. aasta veebruarist maini. Intervjuud viidi läbi järgmiste sidusrühmadega: Transpordiamet, Edelaraudtee, Eesti Raudtee ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM). Samuti kaasati kohalike omavalitsusi, ühistranspordi keskuseid, Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIK), reisijaid ning oma töötajaid. DMA protsessis kasutatud sisendid: • Huvigruppide tagasiside – Intervjuud ja küsimustikud sidusrühmadelt. • Ettevõttesisene analüüs – Juhtkonna teadmised ja strateegilised eesmärgid. • Regulatiivsed nõuded – EL-i ja kohalike kestlikkuseeskirjade järgimine. • Tööstusharu suundumused – Sektori parimad praktikad ja suundumused. • Olemasolevad andmed – Elroni strateegilised KPId, poliitikad, strateegia 2030 ning muud näitajad nt KHG jalajälje arvutused. 30 Tuvastatud kestlikkusega seotud riskid on olulised, sest need mõjutavad ettevõtte pikaajalist tegevust ja finantsstabiilsust ning neid käsitletakse Elroni tavapärase riskijuhtimise süsteemi osana. Elroni riskihindamine toimub kvartaalselt, lähtudes nende mõjust ja avaldumise tõenäosusest. Iga riski omanik vaatab üle oma riskid ja teeb vajadusel korrigeerimised. Riskide hindamine toimub riskijuhtimise korra alusel, kus on kirjeldatud riskijuhtimise süsteem ning ülesannete ja vastutuse jaotus. Riskide hindamisse on kaasatud kogu juhtkond, kes otsustab vajadusel täiendavate maandamismeetmete rakendamise või olemasolevate meetmete parendamise. Koos juhtkonnaga toimub riskide ülevaatus kaks korda aastas: 1) Vahehindamine juunis – eesmärk on anda ülevaade märkimisväärsemate riskide hetkeseisust ja teha vajadusel otsuseid juhtkonna tasemel. 2) Aasta kokkuvõte jaanuaris – keskendub riskihindamiste aasta kokkuvõtmisele ja järgmise perioodi riskimaandamisplaanide koostamisele. IROde tuvastamise protsessis rakendati selgeid juhiseid ja sisekontrollimehhanisme:  Raamistikud: Tugineti ESRS ja CSRD juhistele, et tagada läbipaistvus.  Mitmetasandiline ülevaatus: Hindamised läbisid Elroni ESG juhtrühma eksperthinnangu ja juhtkonna ülevaate.  Dokumentatsioon: Kõik otsused ja põhjendused dokumenteeriti läbipaistvuse ja nõuetele vastavuse tagamiseks. Väljaselgitatud oluliste Elroni kestlikkusaspektide põhjal viidi läbi ettevõtte hetkeseisu süvaanalüüs, hõlmates nii sektoriülest võrdlust kui ka ettevõtte sisemise olukorra kaardistust. Hetkeseisu analüüs andis väärtuslikku sisendit ettevõtte strateegiliste sihtide seadmiseks või vajadusel nende korrigeerimiseks, pakkudes selget arusaama, millised teemad ja tegevused vajavad edasist tähelepanu. Lisaks kujunes analüüsi tulemusena välja konkreetne alus ESG teekaardi koostamiseks, mis toetab kestlikkuse eesmärkide saavutamist ja vastavust Euroopa jätkusuutlikkuse aruandlusstandarditele (ESRS). 31  5.2 KESKKONNATEAVE ESRS E1 – KLIIMAMUUTUS Keskkonnasõbralikkus on üks Elroni põhiväärtustest. Rongiliiklus on üks rohelisemaid transpordiliike. Elektrirongid sõidavad taastuvatest allikatest toodetud elektriga ning ka uued rongid saavad olema keskkonnasõbralikud elektrirongid. Valitsemine [GOV-3] Kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamine motivatsioonikavadesse Elroni juhatuse ja nõukogu liikmete tasustamisel ei võeta täna arvesse kliimaga seotud kaalutlusi. Strateegia [E1-1] Üleminekukava kliimamuutuste leevendamiseks Elronil on kinnitatud strateegilised kliimamõju vähendamise eesmärgid aastani 2030 (2032), kuid eraldiseisvat kliimamuutuste leevendamise üleminekukava hetkel vastu võetud ei ole. Üleminekukava on plaanis koostada järgnevatel aastatel. [SBM-3] Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seos strateegia ja ärimudeliga Kahese olulisuse hindamise protsessis tuvastati järgmised kliimaga seotud füüsilised ja üleminekuriskid: Üleminekuriskid • Kui elektrifitseerimine lükkub kaugemasse tulevikku, jääb uute tehnoloogiliste lahendustega rongide kasutuselevõtt venima. Tulevikus võivad rakenduda CO 2 heitetasud. Elektrihinna volatiilsus. • Energiatarbimine: elektri ja kütuste hinna volatiilsus. Sõltuvus elektrist, võimalik CO 2 maks tulevikus. Füüsilised riskid • Äärmuslikest ilmastikutingimustest põhjustatud süsteemirikked, näiteks raudteele tungivad metsatulekahjud kujutavad endast nii füüsilist kui finantsriski, kuna võivad põhjustada veeremi ja infrastruktuurikahjustusi ning tööhäireid. Liiga kõrged või madalad temperatuurid võivad põhjustada tehnilisi takistusi, sh rongide tehniliste võimete halvenemist ja mootorite suuremat koormust. See võib kaasa tuua suuremad hoolduskulud ja sagedasemad hooldusintervallid, mis mõjutab töötõhusust. Elron ei ole teostanud eraldiseisvat strateegia ja ärimudeli säilenõtkusanalüüsi (sh kliima stsenaariumianalüüsi) kliimamuutuste suhtes, kuid 2023. aastal viidi läbi toimepidevuse riskianalüüs, kus hinnati muuhulgas füüsiliste kliimariskide (ekstreemne ilm) realiseerumist. Elroni riskianalüüsis tuvastati ja hinnati kriitilised tegevused, määratleti tegevuste osutamiseks vajalikud ressursid, tuvastati ohud ning töötati välja ja hinnati stsenaariumid. Pärast riskianalüüsi tegemist koostati toimepidevusplaan ja taastekavad, milles kavandatakse tegevused, kui teenuse osutamisel siiski tõrge tekib või see koguni katkeb. Samuti tehakse taastekavades kindlaks, missugused ressursid teenuse taastamisel kasutusele võetakse, missuguseid partnereid kaasatakse ja kuidas võiks toimuvast teavitada avalikkust. 2024. aastal kinnitas juhatus Elroni toimepidevuse plaani ja taastekavad, sh veoelektri puudumise taastekava, mis hõlmab muuhulgas olukorda, kui elekter kaob ilmastikuolude tõttu. 32 Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine [IRO-1] Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsessi kirjeldus Kahese olulisuse hindamise protsessis kaardistati ja hinnati Elroni otsese äritegevuse ja piiratud mahus väärtusahelaga seotud mõjud, riskid ja võimalused seoses kliimamuutusega. Vastav protsessi kirjeldus on toodud kestlikkusaruande peatükis [IRO-1] Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsessi kirjeldus lk 30. Hindamisel võeti muuhulgas arvesse Elroni kasvuhoonegaaside (KHG) heidet mõjualades 1, 2 ja 3, mis hinnati vastavalt kasvuhoonegaaside protokolli (GHG Protocol) metoodikale. Lisaks kaardistati võimalikud tulevased KHG heiteallikad, milleks on uute rongide, raudteetranspordi ja -taristuga seotud varad ja tegevused. Elronil on kavas püstitada Škoda rongide jaoks uus telkladu, rajada Soodevahe depoo ning soetada lisaronge Rail Baltic liinile, millega kaasnevad tulevikus täiendavad KHG heited. Detailsem kliimamuutustega seotud ülemineku- ja füüsiliste riskide analüüs ning kliimariskide hindamise integreerimine riskijuhtimise süsteemi on planeeritud teostada järgnevatel aastatel. [E1-2] Kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud poliitika Elronil ei ole hetkel eraldiseisvat kliimamuutuste poliitikat, kuid kliimamuutuste, sh energiatõhususe teemad ning nendega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine on integreeritud teistesse juhtimisdokumentidesse. Elronil on kavas koostada keskkonnapoliitika, mis hõlmab ka kliimamuutuste temaatikat vahemikus 2025-2026. Elroni juhatus võttis 2024. aastal vastu „Juhtimispõhimõtted“, mis sisaldavad muuhulgas keskkonna- ja kestlikkuse valdkonda eesmärke:  Pühendume keskkonnasõbralike lahenduste ja tehnoloogiate kasutamisele, et vähendada meie tegevuse keskkonnamõju.  Eelistame taastuvenergia kasutamist ja jälgime ning parendame pidevalt meie keskkonnategevuse tulemuslikkust. Lisaks juhtimispõhimõtetele on kliimamuutustega seotud mõjude, riskide ja võimaluste juhtimist ja eesmärgistamist käsitletud Elroni „Strateegia 2030“ dokumendis. Strateegia hõlmab kliimamuutustest tulenevate riskidega arvestamise, energiakasutuse efektiivsuse tõstmise, taastuvenergia osakaalu maksimeerimise ja süsinikujalajälje vähendamise eesmärke ja tegevusi. Tegevuste eesmärk on vähendada veeremi sõltuvust taastumatutest energiaallikatest ja kiirendada elektrifitseerimist, mille tulemusena vähendab ka Elroni süsiniku jalajälg. Samuti on eesmärgiks tagada kliimakindel infrastruktuur ning investeerida täiustatud seiresüsteemidesse ja varajase hoiatamise mehhanismidesse, et minimeerida äärmuslike ilmastikunähtuste põhjustatud häireid. Strateegia rakendamise eest vastutab juhatus. Strateegiliste eesmärkide täitmise edukust ning järelevalvet teostab juhtkond, kes jälgib vastuvõetud KPI-de tulemusi regulaarsetel juhtkonna koosolekutel ja tulemuskoosolekutel. Strateegia loomisel võeti arvesse töötajate huve ning varasemaid uuringuid. Strateegia on kättesaadav oma töötajaskonnale siseveebi kaudu. 33 [E1-3] Kliimamuutuste poliitikaga seotud meetmed ja ressursid Kliimamuutuste teemaga seonduvalt on Elron kinnitanud konkreetsed strateegilised tegevused ja vahe-eesmärgid, mis on toodud alljärgneval joonisel. Joonis 12. Elroni kliimamuutustega seotud eesmärgid ja strateegilised tegevused Üheks meetmeks oma süsiniku jalajälje vähendamise ja energeetika eesmärkide saavutamiseks on rongide energiatarbes taastuvelektri osakaalu suurendamine. 2024. aastal ostis Elron elektrirongide ja perrooni tarbeks 6% rohkem taastuvelektrit kui 2023. aastal. Seeläbi suurenes elektrirongide ja perrooni elektritarbes taastuvelektri osakaal 99,4%ni (2023. a moodustas vastavalt 98,5%). Taastuvenergia osakaal rongide kogu energiatarbes, arvestades ka diiselkütuse kasutust, moodustas 2024. aastal 19%. Uute Škoda rongide projekt oli 2024. aasta märgilise tähtsusega, sest Eestisse jõudis esimene Škoda elektrirong ja algasid katsetused 3kV kontaktvõrgu all. 2024. aasta jooksul saabus Eestisse kokku 6 uut rongikoosseisu. Elroni strateegiline suund on fossiilkütuste osakaalu minimeerimine, millele aitab oluliselt kaasa uus Škoda rongipark. Sellele lisaks kaardistati võimalusi olemasolevate diisel- elektriliste rongide ümberehituseks keskkonnasõbralikumale tehnoloogiale. Vaheetapina testiti diiselkütuse aseainena 100% HVO (hüdrogeenitud taimeõli) kütust, mis on valmistatud taastuvatest toorainetest. Mõõdikud ja eesmärgid [E1-4] Kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud eesmärgid Kliimamuutuste ja energia valdkonna oluliste mõjude, riskide ja võimaluste haldamiseks on Elron seadnud taastuvenergia osakaalu maksimeerimise, energiakasutuse efektiivsuse tõstmise ning CO 2 jalajälje minimeerimise suhtelised eesmärgid. Igale tuvastatud olulisele IRO-le vastavad eesmärgid ja mõõdikud (KPI) on näidatud Tabel 5. Mitmed mõõdikud on seotud baasaastaga 2025, mil Elronile rakendub esimest aastat kohustuslik kestlikkusaruandlus ning kui mõõdikuid hakatakse avalikustama. Taastuvenergia kasutuse maksimeerimise eesmärgiks on tõsta taastuvenergia osakaal 100%ni aastaks 2032. Nimetatud mõõdik väljendab rongides kasutatavat koguenergiat ja hõlmab erinevaid energiaallikad (nt fossiilenergia diiselkütuse kasutusest ja taastuvelektrienergia elektrirongidel). Kuna elektrirongide osakaal tulevikus tõuseb, on oodata ka taastuvenergia osakaalu suurenemist. Lisaks investeerib Elron energiatõhusatesse tehnoloogiatesse, et vähendada süsinikujalajälge ja parandada oma tegevuse kulu- ja energiaefektiivsust. Selleks on seatud eesmärk vähendada nii energiakasutust reisija kui reisijakilomeetri kohta. Kõiki nimetatud mõõdikuid monitooritakse igakuiselt. 34 Tabel 5. Elroni kliimamuutuste ja energeetika valdkonna eesmärgid ja võtmemõõdikud (KPId) Seonduv oluline mõju, risk või võimalus Tegevus Eesmärk Mõõdik Positiivne mõju: Taastuvenergia osakaalu 2025 > 18% Taastuvatest allikatest pärit  Leevendamine: Elroni enda jalajälg väheneb, kuna maksimeerimine 2027 > 45% energia osakaal kasutatakse elektrironge ja minnakse üle 2030 > 90% 2032 100% akurongidele.  Energiatarbimine: roheline reisijateveo teenus, mis vähendab üksikisiku fossiilkütustel põhinevaid transpordivahendite kasutamist. Negatiivne mõju:  Leevendamine: sõltuvus elektrifitseerimise kiirusest - kuni akurongid kasutusele võetakse, läheb veidi aega.  Energiatarbimine: energiatarve on olemuselt negatiivne, sh diiselrongid. Riskid: Kliimamuutustest tulenevate 2025: Kliimariskide hindamise  Kohanemine: äärmuslikest ilmastikutingimustest riskide hindamine integreerimine põhjustatud süsteemirikked, näiteks raudteele riskijuhtimise süsteemi. tungivad metsatulekahjud, kujutavad endast füüsilisi CO2 jalajälje vähendamine KHG jalajälje vähendamise KHG suhteline heitkogus (kg ja finantsriske, kuna need võivad põhjustada tegevuskava kinnitamine ja CO2e/100 reisijakm) võrreldes süsteemse monitoorimise baasaastaga 2025 (%) kahjustusi ja tööhäireid. tagamine.  Energiatarbimine: elektri ja kütuste hinna volatiilsus, 2027: 30% väiksem CO2 heide sõltuvus elektrist, võimalik CO2 maks tulevikus. 100 reisija km kohta kui 2025 2030: 90% väiksem CO2 heide 100 reisija km kohta kui 2025 Võimalused: Rongide energiakasutuse 2025: 9,7 Energiakulu (kWh/reisija kohta)  Kohanemine: diiselrongide asendamine muudab efektiivsuse tõstmine (diisel 2027: 7,7 rongisõidu rohelisemaks ja võib juurde tuua uute + elekterienergia) 2030: 5,6 klientide voo. 2025: 200 Energiaefektiivsus (kWh/tuh 2027: 160 reisijakm  Energiakasutuse efektiivsuse tõstmine: 2030: 120 opereerimiskulu optimeerimine. 2032: 100 35 [E1-5] Energiatarbimine ja energiaallikate jaotus Allolevas tabelis on ülevaade Elroni energia kogutarbimisest fossiil-, tuuma- ja taastuvate energiaallikate lõikes. Energiatarbe algandmed pärinevad teenuspakkujate edastatud arvetelt. 2024. aastal ei tootnud Elron energiat taastumatutest ega taastuvatest allikatest. Tabel 6. Energiatarbimine ja energiaallikate jaotus Energiatarbimine ja energiaallikate jaotus 2024 1) Söel ja söetoodetel põhinev kütusetarbimine (MWh) N/A 2) Toornaftal ja naftasaadustel põhinev kütusetarbimine (MWh) 61 858,96 3) Maagaasil põhinev kütusetarbimine (MWh) N/A 4) Muudest fossiilsetest allikatest pärit kütuse tarbimine (MWh) N/A 5) Fossiilsetel allikatel põhineva ostetud või omandatud elektri, soojuse, auru ja 89,81 jahutuse tarbimine (MWh) 6) Fossiilenergia tarbimine kokku (MWh) (arvutatakse ridade 1–5 summana) 61 948,77 Fossiilsete allikate osakaal energia kogutarbimises (%) 81% 7) Tuumaallikatel põhineva energia tarbimine (MWh) N/A tuumaenergia allikatest toodetud energia kogutarbimine energia kogutarbimises N/A (%) 8) Taastuvate allikate, sh biomass kütusetarbimine (MWh) 412,80 9) Taastuvatel allikatel põhineva ostetud või omandatud elektri, soojuse, auru ja 14 135,76 jahutuse tarbimine (MWh) 10) Muuks kui kütuseks kasutatava oma toodetud taastuvenergia tarbimine N/A (MWh) 11) Taastuvenergia tarbimine kokku (MWh) (arvutatakse ridade 8–10 summana) 14 548,56 Taastuvate allikate osakaal energia kogutarbimises (%) 19% Energia kogutarbimine (MWh) (arvutatakse ridade 6 ja 11 summana) 76 497,34 Elroni energiamahukus netotulu alusel on toodud alljärgnevas tabelis. Müügitulu väärtus kajastatakse raamatupidamisaruandes Lisa 15 tabelis. Tabel 7. Energiamahukus netotulu alusel Energiamahukus netotulu alusel 2024 Suure kliimamõjuga tegevusalade (H veondus ja laondus) netotulu 22,77 aruandeperioodil (MEUR) Suure kliimamõjuga tegevusalade energiatarbimine aruandeperioodil kokku 61 858,96 (MWh) Suure kliimamõjuga sektorites toimuvatest tegevustest tulenev energiatarbimine 3 359,95 kokku suure kliimamõjuga sektorite netotulu kohta (MWh/MEUR) 36 [E1-6] 1., 2. ja 3. mõjuala heide ning KHG koguheide Elroni 2024. a KHG jalajälg arvutati lähtuvalt ISO 14083 standardist, mille kohaselt viiakse läbi transporditeenuste kasvuhoonegaaside heitearvutus. Samuti järgiti ESRS E1 standardi nõudeid (seoses aruandluspiiride seadmisega ja mõjuala 2 KHG heite turupõhise avalikustamisega). Mõjualas 1 arvutati ainult veoteenuse jaoks kasutatavate sõidukite kütuste otsene heide ja nende F- gaaside heide. ISO 14083 kohaselt ei pea arvestama abitegevuste sõidukite heidet. Elronil ei ole ka veotegevusega seotud jaamahooneid, mis võiksid otseseid heiteid tekkida. Mõjuala 1 kütuste heitearvutamisel kasutati RED 3 direktiivi määruse (EL) 2023/1185, DEFRA ja IPCC AR6 andmestikke. Mõjualas 2 arvestati veoteenuse jaoks kasutatud elektrit: rongide ja perroonide elektrit. Abitegevuste (nt töötajate puhkeruumide) elektri ja kaugkütte kulu ei läinud arvesse vastavalt standardile ISO 14083. Mõjuala 2 kohta avalikustatakse eraldi turupõhine ja asukohapõhine heide. Turupõhise metoodikaga arvestati ostetud taastuvelektrist mõjuala 2 all ainult biokütuse põletamisel tekkivat CH4 ja N2O heidet. Perroonidel kasutatud tavaelektri heitearvutuses kasutati nii asukoha kui turupõhise heite hindamisel Eleringi avaldatud Eesti 2023. a elektri segajäägi eriheitetegurit. Mõjuala 2 all avalikustatakse lepinguliste instrumentide osakaal: päritolutunnistustega ostetud elektri osakaal moodustas Elroni kogu tarbitud elektrist 2024. a 99,37%. Mõjualas 3 arvestati neid kategooriaid, mis on otseselt seotud veotegevusega ehk olulised tulenevalt Elroni äritegevusest. Mõjuala 3 all avaldatakse kategooriad 3.3 – kütuse ja elektri tarbimisega seotud kaudsed heited, ja 3.4 – sisse ostetud transporditeenus (asendusbussid). Kategoorias 3.3 arvestati: taastuvelektri tootmise infrastruktuurist tulenevat kaudset KHG heidet, elektrivõrgu ülekandekadudest tulenevat kaudset heidet, kütuste tootmisest ja transpordist põhjustatud kaudset heidet. Kategoorias 3.4 arvestati sisse ostetud asendusbusside kütuse põletamise heidet. Mõjualadest 1-3 arvestati eraldiseisvalt biogeense CO2 heidet. 2024. a tulenes otsene (mõjuala 1) biogeense CO2 heide kasutatud biodiislist (HVO-st). Kaudne (mõjuala 2) biogeense CO 2 heide tulenes tarbitud taastuvelektrist (selle tootmisest biokütustest). KHG heitearvutused viidi läbi Elronile kohandatud Exceli arvutustabelites. Esmaste andmete alusel arvutatud heite osakaal oli 98,6% ja teiseste andmete põhjal arvutatud heite osakaal 1,4%. 37 Tabel 8. Kasvuhoonegaaside heitkogused mõjualade lõikes 1., 2. ja 3. mõjuala heide ning KHG koguheide 2023 2024 % 2024 / 2023 Mõjuala 1. mõjuala KHG heitkogused 1. mõjuala KHG koguheide (tonni CO2 ekv) 16 176,15 16 323,15 101% 1. mõjuala KHG koguheite osakaal, mis on seotud N/A N/A N/A heitkogustega kauplemise reguleeritud süsteemidega (%) Biomassi põletamisel või biolagunemisel tekkiv CO2 N/A 105,21 N/A biogeenne heide (tonni CO2 ekv) 2. mõjuala KHG heitkogused Asukohapõhine 9 653,03 10 128,61 105% 2. mõjuala KHG koguheide (tonni CO2 ekv) Turupõhine 149,49 68,09 46% 2. mõjuala KHG koguheide (tonni CO2 ekv) Biomassi põletamisel või biolagunemisel tekkiv CO2 1 126,97 591,07 52% biogeenne heide (tonni CO2 ekv) Lepinguliste instrumentide osakaal, % kogu sisse ostetud elektrienergiast: Päritolutunnistused (roheelekter) 98,54% 99,37% 3. mõjuala olulised KHG heitkogused 3. mõjuala KHG koguheide (tonni CO2 ekv) 6 091,05 5 741,03 94% 3.3 Kütuse ja energiaga seotud 6 062,40 5 660,65 93% tegevus (mis ei kuulu 1. või 2. mõjualasse) 3.4. Transport ja turustus väärtusahela eelnevates 28,65 80,38 281% etappides Heite osakaal, mis on arvutatud tarnijatelt või muudelt väärtusahela partneritelt saadud esmaste 96,50% 99% andmete alusel (%) KHG heide kokku Asukohapõhine KHG heide kokku (tonni CO2 ekv) 31 920,23 32 192,79 101% Turupõhine KHG heide kokku (tonni CO2 ekv) 22 416,69 22 132,27 99% KHG heitemahukus netotulu alusel on toodud allolevas tabelis. Müügitulu väärtus kajastatakse raamatupidamisaruandes Lisa 15 tabelis. Tabel 9. Kasvuhoonegaaside heitemahukus netotulu alusel KHG heitemahukus netotulu alusel 2024 Müügitulu (MEUR) 22,77 KHG koguheide (asukohapõhine) netotulu kohta 1 413,99 (tonni CO2 ekv / MEUR) KHG koguheide (turupõhine) netotulu kohta 972,10 (tonni CO2 ekv / MEUR) 38  5.3 ESRS E5 – RESSURSIKASUTUS JA RINGMAJANDUS Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine [IRO-1] Ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise protsessi kirjeldus, sh äritegevuse analüüs ja huvigruppide kaasamine, on toodud kestlikkusaruande peatükis IRO-1 lk 30. [E5-1] Ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud poliitika Elron rakendab ressursitõhususe ja ringmajanduse põhimõtteid läbimõeldud jäätmekorralduse põhimõtete kaudu. Eesmärk on tagada tekkivate jäätmete nõuetele vastav ja keskkonnareostust ennetav käitlemine, sorteerides jäätmed võimalikult paljudeks eraldi liikideks, minimeerides ohtlike jäätmete teket ning suunates võimalikult suur osa taaskasutusse. Vastutustundlik jäätmekäitlus on oluline nii keskkonna kui ka Elroni maine seisukohalt. Ebapiisav käitlus võib põhjustada reostust, eriti ohtlike jäätmete puhul, ning avalikkuse tähelepanu jäätmekäitluse puudujääkidele võib mõjutada Elroni mainet. Samas pakub järjest arenev ringmajandus uusi võimalusi – jäätmete väärindamine ja ringlussevõtt aitavad suurendada energiaefektiivsust ja ressursside säästlikku kasutamist ning koostööpartneritega loodavad lahendused võimaldavad muuta jäätmekäitluse veelgi tõhusamaks. Jäätmekorralduse protsessi elluviimise ja järelvalve eest vastutab haldusjuht. Protsess kehtib Elroni enda tegevuses ja on kättesaadavaks tehtud kõikidele oma töötajatele. Hetkel ei ole veel Elronis kinnitatud teiseste ressursside kasutamise suurenemise plaani. Hangete läbiviimise korras on sätestatud, et majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel hinnatakse lisaks hinnale ka muid objektiivseid asjaolusid, sealhulgas keskkonnanõudeid ja keskkonnaalaseid ning sotsiaalseid kriteeriume. Koostööpartneritelt on hankekorraga samuti nõutud vastavus keskkonnaalastele õigusaktidele ja saastelubadele, kahjulike heidete ja jäätmetekke vähendamine ja materjalide taaskasutuse soodustamine. 2025. aastal on Elronil plaanis hangete läbiviimise korda täiendada, täpsustades keskkonnakriteeriume ka ringmajanduse printsiipide osas. Hangete läbiviimise korda rakendatakse kõikide Elroni hangete puhul, sealjuures arvestatakse registrihangete läbiviimisel täiendavalt riigihankeseaduses sätestatud korda. Hangete nõuetele vastava läbiviimise eest vastutavad vastavate osakondade juhid. [E5-2] Ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud meetmed ja ressursid Aruandeaastal on sorteerimata ja ohtlike jäätmete koguste minimeerimiseks alustatud töötajate keskkonnaalase koolitamisega, mis hõlmab ka prügisorteerimisalast koolitust. Kuigi töökeskkonnas on juba loodud võimalused ja kord enam tekkivate jäätmeliikide sorteerimiseks, on alustatud füüsiliste eelduste täiustamisega optimaalseks sorteerimiseks nii töökeskkonnas kuid lisaks ka rongides. 2024. aastal tehti ettevalmistusi rongides prügi sorteerimisvõimekuse loomiseks, mis rakendub uute rongide liinile tulekuga 2025. aastal ning toetab Elroni keskkonnamõjude vähendamise eesmärke. Selline tegevus loob võimaluse kaasata ka Elroni väärtusahelat, sest sorteerimisvõimalused laienevad lisaks ettevõtte enda töötajatele ka teenusekasutajatele. 2025. aastal on plaanitud koolituste regulaarse jätkamisega. Ringsuse tõhususe kasvatamiseks kaardistatakse ja koostatakse 2024–2025 aasta jooksul ülevaade toodetest, jäätmetest ja muudest 39 materjalidest, mida on võimalik ringlusse suunata, tehes regulaarselt koostööd nii uute kui ka olemasolevate jäätmepartneritega vajaliku teabe kogumiseks ja optimaalseimate lahenduste leidmiseks. Samuti koostatakse jäätmekäitluse ja ringlussevõtu tõhususe suurendamise kord, et parandada protsesside süsteemsust ja jätkusuutlikkust. Ohtlike jäätmete koguste minimeerimiseks on 2026–2027 aastaks kavandatud diiselmootoritega seotud heitmete vähendamiseks tehnoloogia vahetuse kava koostamine ja investeeringuvajaduse selgitamine. Sama eesmärgiga seonduvalt on 2028–2030 aastatel kavas diiselrongide pargi osaline ümberehitus akurongideks. Mõõdikud ja eesmärgid [E5-3] Ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud eesmärgid Jäätmete sorteerimise eesmärgiks on vähendada olmejäätmete hulka ja suurendada liigiti kogutud jäätmete hulka, et luua optimaalseimad võimalused nende väärindamiseks jäätmehierarhia prioriteetsematel tasemetel. Eesmärgid konkreetse hierarhia tasemega püsitatakse tulevikus, kui ettevõttesiseselt on läbiviidud jäätmeaudit ja detailsemalt on kaardistatud jäätmeliikide käitluspotentsiaalid. Elron on ressursside väljundi jätkusuutlikuks ja ringmajanduse printsiipe arvestavaks haldamiseks püstitanud vabatahtlikud eesmärgid. Sorteerimata olmejäätmete osakaalu minimeerimiseks nii töökeskkonnas kui ka rongides on halduse strateegia raames seatud eesmärgid 2026. aastaks tõsta sorteeritud jäätmete osakaalu kogujäätmete hulgast 30% ja 2030. aastaks 70%. Oma tegevuses tekkivate ohtlike jäätmete koguse minimeerimiseks on halduse strateegia raames seatud eesmärgid vähendada nende kogust 2022. aastaga võrreldes 2026. aastaks 20% ja 2030. aastaks 50%. Püstitatud eesmärkide edusammude hindamine ja ülevaatamine toimub vajaduspõhiselt, kuid mitte harvem kui kord aastas. Eesmärkide arengut jälgib regulaarselt Elroni juhtkond. Eesmärkide püstitamisel on olnud eeldusteks sorteerimise kvaliteedi paranemine ajas töötajate koolitamise tulemusena ja jäätmete hulga stabiilsus ka teenuste mahu ning töötajaskonna ja uue depoo ehitusprojektiga seonduvalt. Täiendavate ringmajanduse kaardistuse plaanide ja ringlussevõtu tõhususe suurendamise korra koostamisega seonduvalt 2025. aastal püstitatakse vastavatele tegevussuundadele töö tulemina ka eesmärgid. Hetkel puuduvad Elronil esmastooraine minimeerimisega, ringmajandust toetava tootedisaini suurendamisega ja muude ressursikasutuse või ringmajandusega seonduvad eesmärgid. [E5-4] Ressursside sisend Kahese olulisuse hindamise protsessi käigus ei tuvastatud ressursside sisendiga seonduvaid olulisi mõjusid, riske või võimalusi. 40 [E5-5] Ressursside väljund Elroni jäätmekorralduse põhiselt saab tekkivad jäätmed kategoriseerida järgnevatesse jäätmevoogudesse: • Biojäätmed; • Segaolmejäätmed; • Paber ja kartong; • Metallijäätmed; • Ohtlikud jäätmed, sh: o Õlipüünistes lahutatud õline vesi o Plastpakendid o Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid o Ohtlike ainetega saastunud absorbendid, puhastuskaltsud, o filtermaterjalid ja kaitseriietus o Õlifiltrid o Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed o Patareid ja akud Elroni tegevuse käigus tekkinud jäätmete üldkogused on toodud tabelis 10. Esitatud andmed põhinevad jäätmekäitluspartnerite mõõdetud kogustel. Tabel 10. Tekkinud jäätmete üldkogused Jäätmed 2024 Ohtlike jäätmete kogus kokku (tonni) 7,457 Ohtlike jäätmete kogus kokku, mis on kõrvaldamisest 1,625 kõrvalesuunatud (tonni) Ohtlike jäätmete kogus, mis on kõrvaldamisest kõrvalesuunatud läbi 0,306 korduskasutamiseks ettevalmistamise (tonni) Ohtlike jäätmete kogus, mis on kõrvaldamisest kõrvalesuunatud läbi 0,068 ringlussevõtu (tonni) Ohtlike jäätmete kogus, mis on kõrvaldamisest kõrvalesuunatud 1,251 muud taaskasutamistoimingute tõttu (tonni) Ohtlike jäätmete kogus kokku, mis on kõrvaldamisse juhitud 5,832 (tonni) Ohtlike jäätmete kogus kokku, mis on põletamisse juhitud (tonni) 5,832 Ohtlike jäätmete kogus kokku, mis on prügilasse ladestatud (tonni) 0 Ohtlike jäätmete kogus kokku, mille puhul rakendati muid 0 kõrvaldamistoiminguid (tonni) Mitte-ohtlike jäätmete kogus kokku (tonni) 87,91 Mitte-ohtlike jäätmete kogus kokku, mis on kõrvaldamisest 87,91 kõrvalesuunatud (tonni) Mitte-ohtlike jäätmete kogus, mis on kõrvaldamisest kõrvalesuunatud 0 läbi korduskasutamiseks ettevalmistamise (tonni) Mitte-ohtlike jäätmete kogus, mis on kõrvaldamisest kõrvalesuunatud läbi ringlussevõtu (tonni) 3,76 41  Jäätmed 2024 Mitte-ohtlike jäätmete kogus, mis on kõrvaldamisest kõrvalesuunatud 84,14 muud taaskasutamistoimingute tõttu (tonni) Mitte-ohtlike jäätmete kogus kokku, mis on kõrvaldamisse 0 juhitud (tonni) Mitte-ohtlike jäätmete kogus kokku, mis on põletamisse juhitud (tonni) 0 Mitte-ohtlike jäätmete kogus kokku, mis on prügilasse ladestatud 0 (tonni) Mitte-ohtlike jäätmete kogus kokku, mille puhul rakendati muid 0 kõrvaldamistoiminguid (tonni) Ringlusse võtmata jäätmete üldkogus (tonni) 0 Ringlusse võtmata jäätmete osakaal (%) 0 Radioaktiivsete jäätmete üldkogus (tonni) n/a 42  5.4 SOTSIAALNE TEAVE Ettevõtte edukust saab hinnata väärtuse järgi, mida suudetakse oma klientidele pakkuda, olla hinnatud tööandja ja pakkuda töötajatele positiivset töökogemust. Elron seisab tööandjana selle eest, et ettevõtte kõiki töötajaid koheldakse õiglaselt ja ausalt ning neile oleks tagatud võrdsed arenguvõimalused kooskõlas töötaja pädevuse, kogemuse ja töösooritusega. Kõikides personaliprotsessides peetakse tähtsaks võrdõiguslikkuse tagamist ja diskrimineerimisest hoidumist. ESRS S1 – OMA TÖÖTAJASKOND Elron kasutab käesolevas kestlikkusaruandes oma töötajaskonna teema avalikustamisel üleminekusätet, st kohaldab avalikustamise miinimumnõudeid seoses poliitika, meetmete, mõõdikute ja eesmärkidega. Olulised mõjud, riskid ja võimalused ja nende seos strateegia ja ärimudeliga Kahese olulisuse hindamise tulemusel hinnati oluliseks järgmised oma töötajaskonnaga seonduvad kestlikkusteemad: töötingimused, tööhõivekindlus, töö ja eraelu tasakaal, piisav töötasu, koolitus ja oskuste arendamine, tervishoid ja ohutus, võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused, vägivalla ning ahistamise ennetamine, sotsiaaldialoog ja piisav eluase. Oluliseks hinnatud kestlikkusaspektid on esitatud kestlikkusaruande Tabel 4 lk 28. Elroni ärimudel ja strateegia võtavad töötajatega seotud mõjusid arvesse mitmel tasandil, edendades töötajate heaolu, võrdseid võimalusi ning turvalist ja motiveerivat töökeskkonda. Töötingimuste parandamiseks panustatakse kaasaegsete ja digitaalsete tööruumide loomisesse, tagades töötajatele ligipääsu kättesaadavale ja selgele sisekommunikatsioonile ning soodustades avatud tagasisidekultuuri. Töötajate motivatsiooni hoidmiseks ja arendamiseks pakume koolitusvõimalusi, mis aitavad kaasa professionaalsele kasvule ning toetavad Elroni üldist arengut. Elron peab oluliseks kõikehõlmavat tööohutust ja tervisekaitset, mille raames hinnatakse ja arendatakse töökeskkonda, et tagada töötajate füüsiline ja vaimne heaolu. Edasiste võimalustena näeme investeeringuid ergonoomilistesse lahendustesse, mis aitaksid parandada nii töötajate mugavust kui ka tootlikkust. Elron on teadlik vajadusest tagada kõikidele töötajatele parimad võimalikud töö- ja olmetingimused ning pidevalt töötatakse optimaalseimate lahenduste leidmiseks. Lisaks on teadvustatud, et rahulolematud töötajad kujutavad endast finantsriski, kuna töörahulolu langus võib viia tootlikkuse vähenemiseni, mõjutada meeskonnamoraali ning suurendada personali voolavust ja värbamiskulusid. Seetõttu on fookuses pidev hetkepraktikate analüüs ja parendamisvõimaluste otsimine. Töötajate heaolu edendamiseks ja organisatsioonikultuuri tugevdamiseks nähakse võimalusi motivatsioonipakettide laiendamises ja kohandamises, et suurendada töötajate rahulolu ja kaasatust. Elron mõistab, et motiveeritud töötajad aitavad vähendada eksimusi, parandada efektiivsust ja toetada ettevõtte finantseesmärkide saavutamist. Samuti panustatakse pidevasse organisatsioonilisse arengusse, et tagada töötingimuste, juhtimisprotsesside ja töötajakogemuse jätkuv parendamine. 43 Oma töötajaskonnaga seotud eesmärgid ja mõõdikud Elron on seadnud eesmärgid, et tugevdada juhtimispraktikaid, parandada organisatsioonikultuuri, tagada ohutu töökeskkond, arendada tööandjabrändi, pakkuda motiveerivaid töötingimusi ning toetada töötajate teadmiste ja oskuste arengut. Oma töötajaskonnaga seonduvad eesmärgid ja nendega seonduvad mõõdikud on toodud alljärgnevas tabelis 11. Elron väärtustab töötajate tagasisidet oma töö ja ka organisatsiooni kohta tervikuna. Seetõttu viiakse iga kahe aasta tagant läbi üle-ettevõtteline töötajate rahulolu-uuring ja vaheaastatel rahulolu pulsiuuring. 2024. aastal läbiviidud töötajate heaolu uuringu tulemuste kohaselt olid enamus uuringu objektiks olnud teemavaldkondade hinnangud paranenud võrreldes 2022. aastal läbi viidud küsitlusega. 2024. aastal moodustasid tööga rahulolu keskmised või kõrged hinnangud kokku 91% kõikidest vastustest (2022: 82%). Töötajate rahulolu keskmine hinnang oli 5,2 punkti (7-palli skaalal; muutus aastaga 2022 +0,6 punkti). Tegemist on olulise positiivse muudatusega töötajate rahulolus. Samuti paranes töötajate pühendumuse hinnang võrreldes 2022. aasta uuringuga, keskmine hinnang 2024. aastal oli 1,4 punkti (-3 ja 3 skaalal), muutus 2022. aasta uuringuga +0,2 punkti. Märkimisväärselt paranes ka rahulolu juhtimisega, 2024. aasta keskmine hinnang oli 5,8 punkti (muutus 2022. aasta uuringuga 1,1 punkti; 7-palli skaalal). 44 Tabel 11. Oma töötajaskonnaga seonduvad eesmärgid ja mõõdikud Seonduv oluline mõju, risk või võimalus Tegevus Eesmärk Mõõdik Positiivne mõju: Parimate 2025: Rahuloluhinnang juhtimisele >5.5 (7 • Töötajate rahulolu hinnang 7-palli Kaasaegsete tööruumide pakkumine, juhtimispraktikate palli skaala) skaalal vastavalt töötajate heaolu töötajate arengu toetamine ja võrdne ning rakendamine 2027: Rahuloluhinnang juhtimisele >5.6 (7 uuringu tulemusele. turvalise töökeskkonna tagamine edendab palli skaala) Monitoorimine viiakse läbi iga- kaasavat organisatsioonikultuuri ja 2030: Rahuloluhinnang juhtimisele >5.7 (7 aastaselt. positiivset tööandja kuvandit. palli skaala) Tugeva ja ühtse 2025: Pühendumus-hinnang >1.5 • Töötajate pühendumuse hinnang organisatsioonikultuuri (skaala -3 kuni 3) skaalal -3 kuni 3 vastavalt töötajate loomine 2027: Pühendumus-hinnang >1.9 heaolu uuringu tulemusele. (skaala -3 kuni 3) Monitoorimine viiakse läbi iga- 2030: Pühendumus-hinnang >2.0 aastaselt. (skaala -3 kuni 3) Ohutu töökeskkonna 2025: ISO 45001 juurutamine IJS-i; • Tööõnnetuste määr (tööõnnetuste tagamine Tööohutuspoliitika loomine arv miljoni töötunni kohta). 2027: Tööõnnetuste määr LTIFR < 20 Monitoorimine toimub igakuiselt. miljoni töötunni kohta • Terviseedendamise kulud FTE 2030: Tööõnnetuste määr LTIFR < 18 kohta. Monitoorimine toimub miljoni töötunni kohta; Null raskete igakuiselt. vigastustega tööõnnetust • Parim tulemus tööõnnetuste vabalt. Monitoorimine toimub igakuiselt. Riskid: Kaasava töökultuuri 2025: TOP 7 • Tööandja maine (koht TOPis). Töötajate rahulolematus võib mõjutada loomine 2027: TOP5 Monitoorimine toimub iga-aastaselt. tootlikkust, moraali ja põhjustada käibe ja 2030: TOP3 sellega seotud kulude suurenemist. Võimalused: Motiveerivate 2025: Palgatase =/> tööpere mediaan; • Palgad vs. turu mediaan (Fontes). Investeerides ergonoomilistesse töötingimuste Üldine rahulolu hinnang > 5.0 Monitoorimine toimub iga-aastaselt. lahendustesse, laiendades töötajate tagamine 2027: Palgatase =/> tööpere mediaan; motivatsioonipakette ning edendades Üldine rahulolu hinnang > 5.1 pidevat organisatsioonilist arengut, loob 2030: Palgatase =/> tööpere mediaan; võimalusi parandada töökeskkonda, Üldine rahulolu hinnang > 5.5 toetada töötajate heaolu, efektiivsust ja Organisatsiooni 2025: Välja- ja täiendõppe süsteemi • Koolitustundide arv töötaja kohta. ettevõtte jätkusuutlikku kasvu. teadmiste arendamine kaasajastamine Monitoorimine toimub iga-aastaselt. 2027: Välja- ja täiendõpe ning hindamised • Koolituskulud FTE kohta. toimivad koostöös kutsekooli(de)ga Monitoorimine toimub iga-aastaselt. 2030: Tehnikutele on väljastatud kutsetunnistused (alates 3. järgust) 45 Oma töötajaskonnaga seotud poliitikad Oma töötajaskonnaga seonduvate positiivsete mõjude juhtimiseks on Elron kehtestanud põhimõtted, et rakendada parimaid juhtimispraktikaid, luua tugev ja ühtne organisatsioonikultuur ning tagada ohutu töökeskkond. Parimate juhtimispraktikate rakendamiseks lähtutakse põhikirjast, omaniku ootustest ja Elroni juhtimispõhimõtetest, mis annavad üldised suunised Elroni juhtimiskultuurile. Inimeste juhtimisel keskendutakse töötajate arendamisele ja toetamisele, pakkudes mitmekesiseid koolitusi ja arenguvõimalusi, luues toetavat töökeskkonda ning soodustades töötajate rahulolu ja pühendumust. Samuti kaasatakse töötajaid otsustusprotsessidesse ning väärtustatakse nende panust. Elron tagab töötajate ja reisijate raudtee- ning tööohutuse nii tava- kui eriolukordades, järgides kõiki kehtivaid ohutusnõudeid. Täiendavalt toetavad parimate juhtimispraktikate rakendamist inimeste juhtimise üldpõhimõtted, koostöötava ning koolituspõhimõtted, mis tagavad ühtse ja tõhusa koolitustegevuse, toetades töötajate arengut ja Elroni strateegilisi eesmärke. Tugeva ja ühtse organisatsioonikultuuri loomisel on keskendutud töötajate kaasamisele ja läbipaistvale kommunikatsioonile. Selle tagamiseks on vastu võetud inimeste juhtimise üldpõhimõtted, töösisekorraeeskiri ning juhtimissüsteemi raamistik, mis on kättesaadav siseveebis kõikidele töötajatele. Inimeste juhtimise põhimõtted reguleerivad muuhulgas võrdse kohtlemise kohustust, diskrimineerimisvaba töökoha tagamist, koolitust ja arendustegevust, suhtlemispõhimõtteid, värbamist, töösuhte alustamise ja lõpetamise üldpõhimõtteid. Töökorralduse reeglid sätestavad töö- ja puhkeaja reeglid, töötasustamise põhimõtted, puhkuse andmise reeglid ja üldised töökorralduslikud käitumisreeglid. Uutele töötajatele on loodud sisseelamisprogramm, mis aitab kiiremini mõista Elroni väärtusi, kultuuri ja töökorraldust. Täiendavalt lähtutakse igapäevatöös kõikidele Elroni töötajatele, sh juhtkonnale, ja koostööpartneritele kehtivast koostöötavast, millega on paika pandud ühised eetilised põhimõtted ja väärtused. Ohutu töökeskkonna tagamiseks lähtutakse juhtimispõhimõtetest ja ohutuse strateegiast, mis sätestavad üldised töötervishoiu ja -ohutuse põhimõtted. Moodustatud on töökeskkonnanõukogu, regulaarselt viiakse läbi töökeskkonna riskianalüüse ja töökeskkonna sisekontrolle, tööohutuse tagamiseks on koostatud konkreetsetele tegevustele suunatud ohutusjuhendid ja e-koolitused, et tõsta teadlikkust ja ennetada tööõnnetusi. Tõhusama töökorralduse ja ohutu töökeskkonna loomiseks rakendatakse ka 5S metoodikat, mis toetab töökohtade korrashoidu ja efektiivsust. Oluliseks hinnatud oma töötajatega seotud riski rahulolematuse tekkimise osas juhitakse eesmärgiga ennetada võimalikke negatiivseid mõjusid ning tagada kaasav, läbipaistev ja vastutustundlik juhtimine. Inimeste juhtimise üldpõhimõtted loovad raamistiku töötajate kaasamiseks ja toetamiseks, soodustades avatud ja usaldusväärset töökeskkonda. Kommunikatsioonistrateegia 2023–2025 tagab selged ja ühtsed suhtlusprotsessid, mis aitavad vähendada infolünki ning toetada organisatsioonikultuuri arengut. Tuvastatud oluliste võimaluste realiseerimiseks ja töötajate heaolu ning arengu toetamiseks juhindutakse sisemistest poliitikatest, mis aitavad luua motiveerivat ja toetavat töökeskkonda. Inimeste juhtimise üldpõhimõtted annavad suunised töötajate arendamiseks ja kaasamiseks. Tulemustasu põhimõtted aitavad tunnustada ja motiveerida töötajaid nende panuse eest. Töötajate tervise ja heaolu toetamiseks on kehtestatud tervisekontrolli kord, prillide hüvitamise kord ja 46 motivatsioonipaketi kasutamise kord, mis aitavad tagada töövõime ja heaolu. Elron panustab ka töötajate pädevuse ja kvalifikatsiooni arendamisse. Koolituspõhimõtted loovad raamistiku järjepidevaks väljaõppeks ja täiendkoolituseks. Raudteeohutuse tagamiseks vajaliku väljaõppe ja koolituste korraldamine, kvalifikatsiooniteatmik ja pädevuskaardid tagavad tööks vajalike teadmiste ja oskuste süsteemse arendamise. Lisaks toetab Elroni e-õppe keskkond paindlikku ja efektiivset õppimisvõimalust. Kõik oluliseks hinnatud mõjude, riskide ja võimaluste juhtimise ja haldamisega seonduvad poliitikad on kättesaadavad Elroni siseveebis kõikidele töötajatele. ESRS S2 – TÖÖTAJAD VÄÄRTUSAHELAS Elron kasutab käesolevas kestlikkusaruandes väärtusahela töötajate teema avalikustamisel üleminekusätet, st kohaldab avalikustamise miinimumnõudeid seoses poliitika, meetmete, mõõdikute ja eesmärkidega. Olulised mõjud, riskid ja võimalused ja nende seos strateegia ja ärimudeliga Kahese olulisuse hindamise käigus tuvastati väärtusahela töötajatega seonduvad olulised mõjud, riskid ja võimalused töötingimuste ning võrdse kohtlemise ja võimaluste osas. Oluliseks hinnatud kestlikkusaspektid on toodud kestlikkusaruande Tabel 4 lk 28. Elron ei ole kahese olulisuse protsessi käigus tuvastanud väärtusahela töötajatega seonduvaid olulisi negatiivseid mõjusid. Elron võtab oma ärimudelis ja strateegias arvesse tarneahela töötajate õigusi ja eetilist väärtusahela juhtimist, edendades läbipaistvust ja vastutustundlikke äritavasid. Strateegilised tegevused, sealhulgas rikkumistest teavitamise kanalite arendamine, koostöö partneritega, eetiliste hangete põhimõtete rakendamine aitavad kaasa positiivse ja eetilise töökultuuri kujundamisele, vähendades võimalikke riske ja parandades koostööd. Väärtusahela töötajatega seotud eesmärgid ja mõõdikud Elron on seadnud selged eesmärgid, et edendada eetilist ja vastutustundlikku väärtusahela juhtimist ning vähendada tarneahelaga seotud riske. Tarnijate eetikakoodeksi vastavuse parandamiseks on seatud järgnevad sihttasemed: 2025. aastaks on eesmärk saavutada vähemalt 18% vastavus, 2027. aastaks üle 45% ning 2030. aastaks üle 90%, tagades sellega, et enamik Elroni tarnijatest järgivad kehtestatud eetikanõudeid. Eesmärgi jälgimiseks kasutatakse mõõdikuna eetikakoodeksi vastavuse määra vastavalt läbi viidud sisekontrollile. Tööalasest rikkumisest teavitamise süsteemi tugevdamiseks on seatud eesmärk, et 2026. aastaks oleks põhjendatud kaebuste arv 0. See kajastub nii riskide maandamises kui ka võimaluste realiseerimises, kuna tõhus rikkumiste ennetus ja läbipaistev kaebuste käsitlemine aitavad vähendada võimalikke maine- ja finantskahjusid ning suurendavad ettevõtte usaldusväärsust. Selle saavutamiseks on kavandatud vihjeliini loomine Elroni kodulehel ning eetikakoodeksi vastavuse audit, mis võimaldavad tõhusamalt jälgida ja parandada ettevõtte siseseid ja väärtusahelas toimuvaid protsesse. Tänaseks ei ole Elron veel seadnud eesmärgiga seonduvat mõõdikut. 47 Väärtusahela töötajatega seotud poliitikad Elroni poliitika väärtusahela töötajate suhtes keskendub eetiliste standardite järgimisele koostööpartnerite ja tarnijatega. Koostööpartneritele loodud eetikanormide põhimõtete järgimine on oluline osa Elroni strateegilistest tegevustest, mis tagab, et kõik osapooled, kellel on mõju tarneahela tööjõule, lähtuvad eetilistest printsiipidest. Kehtestatud on eetikakoodeks, mis hõlmab endas muuhulgas põhimõtteid järgnevate teemavaldkondade kohta: huvide konflikt, lapstööjõud, sunniviisiline töö, ühinemisvabadus ja õigus kollektiivsele läbirääkimisele, tööaeg, töötasu, turvalisuse tagamine, töötajate kohtlemine, tervis ning ohutus ja vahendajate valik. ESRS S3 – MÕJUTATUD KOGUKONNAD Elron kasutab käesolevas kestlikkusaruandes mõjutatud kogukondade teema avalikustamisel üleminekusätet, st kohaldab avalikustamise miinimumnõudeid seoses poliitika, meetmete, mõõdikute ja eesmärkidega. Olulised mõjud, riskid ja võimalused ja nende seos strateegia ja ärimudeliga Kahese olulisuse hindamise käigus tuvastati kogukondadega seonduvad olulised mõjud, riskid ja võimalused kogukondade sotsiaalsete õiguste ja väljendusvabaduse osas. Oluliseks hinnatud kestlikkusaspektid on toodud kestlikkusaruande Tabel 4 lk 28. Elron ei ole kahese olulisuse protsessi käigus tuvastanud kogukondadega seonduvaid olulisi negatiivseid mõjusid. Elroni ärimudel ja strateegia arvestavad kogukondade kaasamise olulisust, keskendudes kohalike arvamuste kuulamisele ja raudteeohutuse teadlikkuse tõstmisele. Hetkel on nt raudteeohutuse valdkonnas kogukonna kaasamine kampaaniapõhine, kuid strateegias on seatud eesmärgiks luua terviklik ja pikaajaline kaasamisprotsess. Mõjutatud kogukondadega seotud eesmärgid ja mõõdikud Elron on seadnud kogukondade kaasamise valdkonnas eesmärgid parandada suhtlust kohalike omavalitsuste (KOV-ide) ja esindusorganisatsioonidega ning muuta see järjepidevaks protsessiks. 2025. aastal on eesmärgiks luua regulaarne koostööformaat kohalike omavalitsuste ja esindusorganisatsioonidega. 2027. aastaks soovitakse tagada, et KOV-ide ja esindusorganisatsioonidega toimuvad regulaarsed planeerimis- ja ülevaatekohtumised, mis jätkuvad ka tulevikus. Aruandlusaastal toimus pidev suhtlus kohalike omavalitsustega. Koostöös Operation Lifesaver Estonia-ga viidi läbi mitmeid avalikkusele suunatud ohutuskampaaniaid. Samuti korraldasid Elroni ohutussaadikud koolides ohutusalaseid loenguid ja depoos võeti vastu mitmeid koolide ja lasteaedade külastusgruppe. Oluliste kestlikkusaspektide juhtimisega seonduvateks mõõdikuteks on seatud avalike ohutuskampaaniate arv ja levik ning vabatahtlikute ohutussaadikute arv. Mõlemaid mõõdikuid monitooritakse iga-aastaselt. 48 Mõjutatud kogukondadega seotud poliitikad Eraldiseisvaid kogukondadega koostööd kirjeldavaid poliitikaid ei ole Elronis täna vastu võetud. Elroni tegevused kogukondade kaasamise ja nendesse panustamise osas tuginevad olemasolevatele strateegilistele dokumentidele, sealhulgas üldisele strateegiale aastani 2030. Strateegias on määratletud eesmärgid kohalike kogukondade kaasamiseks ning nende arengusse panustamiseks, tagades süsteemse ja pikaajalise koostöö. ESRS S4 – TARBIJAD JA LÕPPKASUTAJAD Elron kasutab käesolevas kestlikkusaruandes tarbijate ja lõppkasutajate teema avalikustamisel üleminekusätet, st kohaldab avalikustamise miinimumnõudeid seoses poliitika, meetmete, mõõdikute ja eesmärkidega. Olulised mõjud, riskid ja võimalused ja nende seos strateegia ja ärimudeliga Kahese olulisuse hindamise käigus tuvastati tarbijate ja lõppkasutajatega seonduvad olulised mõjud, riskid ja võimalused järgnevatel teemadel: juurdepääs toodetele ja teenustele, tervishoid ja ohutus, juurdepääs kvaliteetteabele ning vastutustundlikud turundustavad. Oluliseks hinnatud kestlikkusaspektid on toodud Tabel 4 lk 28. Elron ei ole kahese olulisuse protsessi käigus tuvastanud väärtusahela töötajatega seonduvaid olulisi negatiivseid mõjusid. Elroni ärimudel ja strateegia arvestavad ulatuslikult klientide heaolu ja teenuse kvaliteediga, tagades turvalise, mugava ja ligipääsetava reisikogemuse. Keskendutakse teenuse kõrgetasemelisusele, rongiliikluse toimimiskindlusele ning kiireimate võimalike ühenduste tagamisele suurte linnade vahel. Strateegia hõlmab rongipargi arendamist ja hooldust, reisijate rahulolu tõstmist ning koostööd erinevate huvigruppidega. Oluliste riskide maandamiseks on paika pandud selged regulatsioonid ja juhised, mis tagavad rongide tehnilise korrashoiu, graafikust kinnipidamise ning puhtuse ja ohutusnõuete järgimise. Elroni poliitikad ja tegevuskavad toetavad rongiliikluse stabiilsust ning reisijate õiguste tagamist. Oluliseks hinnatud võimaluste rakendamiseks suunatakse tähelepanu reisijamugavuse suurendamisele, teeninduse kvaliteedi tõstmisele ning koostöö tugevdamisele huvigruppide ja teiste teenusepakkujatega. Samuti panustatakse klienditeenindajate koolitamisse ning operatiivse reageerimisvõimekuse parandamisse eriolukordades. Ettevõtte poliitikad ja strateegiad, sealhulgas klienditeeninduse strateegia, raudtee reisijateveo avaliku teenindamise leping, Elroni reisijaveo eeskiri ning eriolukorra kommunikatsiooniplaan, toetavad seatud eesmärkide saavutamist ja aitavad tagada reisijate kõrget rahulolu ning teenuse järjepidevat kvaliteeti. Tarbijate ja lõppkasutajatega seotud eesmärgid ja mõõdikud Et tagada pidev areng ja vastavus turu kõrgeimatele standarditele, on Elron seadnud tarbijatega seonduvad eesmärgid, mis on seotud teenuse kvaliteedi, rongipargi täiendamise ja ühenduste optimeerimisega. Eesmärgid ja nendega seonduvad mõõdikud on toodud tabelis 12. 49 Tabel 12. Tarbijate ja lõppkasutajatega seotud eesmärgid ja mõõdikud Seonduv oluline mõju, risk või Tegevus Eesmärk Mõõdik võimalus Positiivne mõju: Ühistranspordisektoris 2025: Brändi tuntus = TOP 3 • Brändi maine (koht TOPis). Monitoorimine toimub Elroni pühendumus kaasavale parima maine Brändi maine = hea iga-aastaselt. juurdepääsule, turvalisele reisimisele ja saavutamine 2027: Brändi tuntus = TOP 2 • Brändi tuntus (koht TOPis). Monitoorimine toimub digitaalsele piletiplatvormile mõjutab Brändi maine = väga hea iga-aastaselt. kliente positiivselt, suurendades 2030: Brändi tuntus = TOP 1 • Meediakajastuste arv. Monitoorimine toimub klientide rahulolu, juurdepääsetavust ja Brändi maine = väga hea igakuiselt. ohutust. •Positiivsete negatiivsete kajastuste osakaal. Monitoorimine toimub igakuiselt. • Piletid ostetud digitaalselt platvormilt vs teenindajalt. Monitoorimine toimub igakuiselt. Riskid: Rongipargi 2025: Rongide töökindlus >99,7% • Tehniline töökindlus % (kui palju hilinemisi on Rongide halb tehniline seisukord, täiendamine ja 6 uut Škoda rongi liinil; RB veeremi põhjustatud rongide tehnilistest riketest). graafikust kõrvalekaldumine ning olemasoleva hanke väljakuulutamine Monitoorimine toimub iganädalaselt/igakuiselt. puhtuse ja ohutusnõuete mittejärgmine uueväärsena hoidmine 2027: Rongide töökindlus >99,75%; • Tehnikaga seotud kliendikaebuste arv 100 ohustavad tööohutust, teenuse 16 uut Škoda rongi liinil; RB veeremi tuhande reisija kohta. Monitoorimine toimub usaldusväärsust ja ettevõtte mainet, ehitus iganädalaselt/igakuiselt. tuues kaasa võimalikke regulatiivseid 2030: Rongide töökindlus > 99,8% • Rongide puhtusega seotud kliendikaebuste arv. sanktsioone ja klientide rahulolematust. DMU→BEMU investeeringuplaan Monitoorimine toimub igakuiselt. kinnitatud; RB rongid liinil Võimalused: Kõrgetasemelise 2025: Rahuloluindeks >65 • Kliendi soovitusindeks. Monitoorimine toimub Elronil on võimalus parandada teenuse pakkumine ja 2027: Rahuloluindeks >70 iganädalaselt/igakuiselt. reisijakogemust, pakkudes kiiret tarbijaõiguste 16 uut Škoda rongi liinil; RB veeremi • Klienditeenindajaga seotud kliendikaebuste arv piletiostu ja kvaliteetset tagamine ehitus 100 tuhande reisija kohta. Monitoorimine toimub klienditeenindust, investeerides 2030: Rahuloluindeks >75 igakuiselt. uutesse rongidesse ja WiFi-ühendusse • Kliendipöördumiste arv 10 000 reisija kohta. ning suurendades rongide Monitoorimine toimub igakuiselt. liikumissagedust ja täpsust. Samuti • Keskmised koolitustunnid inimese kohta aastas toetab teenuse kvaliteeti koostöö (teeninduse kohta eraldi). Monitoorimine toimub huvigruppide ja teenusepakkujatega iga-aastaselt. ning klienditeenindajate pidev • Rahulolu-uuringu %. Monitoorimine toimub iga- koolitamine. aastaselt. • Rongide puhtuse kvaliteet (kvartaalne audit, index). Monitoorimine toimub kvartaalselt. • Elroni soovitusindeks. Monitoorimine toimub iga- aastaselt. 50 Maksimaalse 2025: Sõiduplaanist kinnipidamine • Sõiduplaanist kinnipidamise %. Monitoorimine toimimiskindluse ja >98% toimub igakuiselt/iganädalaselt. stabiilsuse tagamine 2027: Sõiduplaanist kinnipidamine >98% 2030: Sõiduplaanist kinnipidamine >98% Kõige kiiremate 2025: Min. 15% kiirem kui alternatiivid • Kiirus suuremate asumite vahel vs teised ühenduste tagamine 2027: Min. 20% kiirem kui alternatiivid transpordiliigid (palju Elronil läheb ja palju teistel suurlinnade vahel 2030: Min. 25% kiirem kui alternatiivid läheb min., %). Monitoorimine toimub 2 korda aastas. • Liiklusgraafikute ühenduskiirused (reisikestvus minutites). Monitoorimine toimub 2 korda aastas. Maksimaalse võimaliku 2025: Tallinna linnalähi = min 1 rong / h • Linnadevahelist rongi päevas. Monitoorimine liiklussageduse Linnadevaheline = min 0,5 rongi / h toimub 2 korda aastas. pakkumine 2027: Tallinna linnalähi = min 2 rongi / • Linnalähi rongi tunnis. Monitoorimine toimub 2 h korda aastas. Linnadevaheline = min 0,7 rongi / h 2030: Tallinna linnalähi = min 3 rongi / h Linnadevaheline = min 1 rongi / h 51 2024. aastal oli reisijate jaoks suurima mõjuga sündmus Eesti Raudteel alanud rekonstrueerimis- ja elektrifitseerimistööd, mis mõjutasid oluliselt Elroni pakutavate teenuste kvaliteeti Tallinn-Tartu ja Tallinn-Aegviidu liinidel. Ehitustöid tehakse eesmärgiga suurendada ühenduskiiruseid ning võimaldada Elronil liinile tuua keskkonnasõbralikud, täiselektrilised ja senisest veeremist reisijate jaoks oluliselt mugavamad Škoda rongid. Ehitustööde tõttu asendati teatud lõikudel rongid bussidega, samuti oli töödest põhjustatuna palju hilinemisi. Sõiduplaanist kinnipidamine langes aastaga 2,1 protsendipunkti 96,47% tasemele, seejuures taristust tulenevate hilinemiste osakaal oli 82%. Kõik see mõjutas negatiivset reisijate rahulolu (2024 NPS 54 vs. 2023 NPS 59) ja põhjustas reisijate arvu languse mõjutatud liinidel. Lääne suunal häiringuid ei olnud, tõsteti väljumiste sagedust ja pakuti aasta läbi stabiilset teenust, mis omakorda tõstis antud suuna reisijate rahulolu ja arvu. 2024. aastal sõitis reisirongiga 7,93 miljonit reisijat, mis on aasta varasemast (7,83 miljonit reisijat) 100 000 võrra enam. Enam kasvas reisijate arv läänesuunal ehk võrreldes 2023. aastaga 11%. Teistel suundadel langesid reisijate arvud vastavalt: idasuunal 1%, edelasuunal 2% ja lõunasuunal 16%. Reisijate rahulolu tõstmiseks ja parema teenuse osutamiseks viidi ellu ja alustati mitmeid parendusprojekte. Muu hulgas muudeti linnalähirongide konfiguratsiooni selliselt, et ratturitel ja lapsevankriga reisijatel oleks rohkem ruumi ning kaotati linnalähiliinidel jalgrattapileti. Jätkus Elroni piletimüügiaplikatsiooni arendus, mille lansseerimine on plaanitud 2025. aasta algusesse. Koostöös taristuettevõtetega alustati reisijate infosüsteemide parendamist perroonidel. Projekti eesmärgiks on varustada kõik Eesti peatused elektrooniliste infotabloodega, mis kuvavad reaalajas rongide väljumis- ja saabumisaegu. Rongide puhtuse tagamiseks alustati rongide vahepuhastusega ka depoost väljaspool. Kaugliinidest toimub rongide koristamine nüüd ka Tartus ja otsitakse võimalusi vahepuhastuse tagamiseks ka Narvas. 2024. aastal paranes rongide töökindlus ja Eestisse jõudsid esimesed uued Škoda rongid, mis on plaanis kasutusele võtta aastal 2025. Parema klienditeeninduse tagamiseks restruktureeriti klienditoe funktsiooni ja loodi vastav mikro-osakond. Klienditeenindajatele viidi läbi rekordmahus koolitusi, kusjuures olulisemad fookusteemad olid tegutsemine eriolukorras ja erivajadustega reisijate teenindamine. Kokkuvõttes langes aastaga nii kliendipöördumiste kui ka kaebuste arv. 2024. aastal oli 2,9 kliendipöördumist 10 tuh. reisija kohta vs. 3,2 aastal 2023. Pöördumiste ja päringute arvu languse taga võib näha varasemast tõhusama ja läbimõelduma reisijasuunalise kommunikatsiooni korraldamist. Keerulistest taristuoludest hoolimata laekus ka kliendikaebusi aastatagusega võrreldes vähem. Ainukese valdkonnana kasvas rongide puhtusega seotud kaebuste arv (2024 aastal 3,2 kaebust 10 tuh. reisija kohta vs. 1,7 aastal 2023). Tarbijate ja lõppkasutajatega seotud poliitikad Positiivse mõjuga seonduvalt soovib Elron saavutada ühistranspordisektoris parima maine, keskendudes reisijate turvalisuse, juurdepääsetavuse ja mugavuse tagamisele ning pakkudes digitaalse piletiplatvormi kaudu kiiret ja mugavat piletiostu võimalust. Elroni strateegia 2030 toetab kaasaegsete teenuste arendamist, et parandada klientide rahulolu ja tagada sujuv reisikogemus. Lisaks on strateegias ettenähtud pidevad investeeringud tehnoloogia arendamisse, et võimaldada reisijatele parem ja lihtsam juurdepääs teenustele ning suurem turvatunne reiside vältel. Avaliku teavitamise korras on kehtestatud avaliku informeerimisega seotud põhimõtted, et tagada kiire ja operatiivne info võimalikest muudatustest sõiduplaanides, piletihindades, veotingimustes jms. Oluliste kestlikkusalaste riskide juhtimisel lähtutakse lõppkasutajatega seotud poliitikatest ja protseduuridest, mis aitavad ennetada tehnilisi probleeme ja tagada teenuse sujuvus ning ohutus. 52 Juhend puhtuse tagamiseks rongides võimaldab hoida reisijate salongi heakorda, vältida sisustuse kahjustumist ja tagada klientide mugavus. Rongide töökindluse tagamiseks ja teenuse ohutuse ning pidevuse garanteerimiseks järgitakse reisirongide tehnoseisundile esitatud nõudeid, samuti mootorrongide tehnohoolde ja remondi korda ning tähtaegasid. Oluliseks hinnatud võimaluste juhtimisel keskendutakse teenuse kvaliteedi parendamisele ja reisijamugavuse tagamisele. Klienditeeninduse strateegia määratleb teenuste arendamise suunad, sealhulgas reisijainfo arendamise ja teenindustaseme tõstmise. Raudtee reisijateveo avaliku teenindamise leping ja reisijaveo eeskiri tagavad teenuste kvaliteedi ja tarbijaõiguste kaitse. Klienditoe hea tava ja teenindusjuhend reguleerivad professionaalset teenindust, kiire toe pakkumist ja vajadusel abi andmist reisijale. Reisijate õiguste tagamiseks on olemas sõidupiletite hüvitamise ja tagastamise kord, samas kui klienditeenindajate väljaõppe programm ja pädevuskaardid tagavad teeninduspersonali kõrge kompetentsi. Eriolukorra kommunikatsioon ja eriolukordades tegutsemise kord aitavad tagada kiire ja täpse informatsiooni edastamise kriisisituatsioonides. Samuti on Elron oma strateegias lähtunud riiklikust transpordi ja liikuvuse arengukavast 2021–2035. 53  5.5 VALITSEMISTEAVE ESRS G1 – ÄRILINE KÄITUMINE Valitsemine [GOV-1] Haldus, juht- ja järelevalveorganite roll Haldus- juht- ja järelvalveorganite rolli ja eksperditeadmisi seoses ärilise käitumisega on kirjeldatud avalikustamisnõude ESRS 2 GOV-1 all. Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine [G1-1] Ärilise käitumise poliitika ja ettevõtluskultuur Elron on loonud vastavad poliitikad, mille eesmärk on tugevdada ettevõtluskultuuri, arendada seeläbi töötajate kaasatust, soodustada innovatsiooni ning tagada pikaajaline jätkusuutlik kasv. Ettevõtluskultuuri arendamisel keskendutakse väärtuste ja eetiliste põhimõtete juurutamisele, efektiivse kommunikatsiooni edendamisele ning koostöö ja õppimise võimaluste loomisele. Juhtivaks poliitikaks ettevõtluskultuuri arendamisel on Elroni koostöötava, mis sätestab ettevõtteülese koostööpõhimõtete raamistiku ja hõlmab endas töötajate ühiseid kokkuleppeid koostöö tegemise ning eetiliste põhimõtete, sh korruptsiooni- ja altkäemaksu vastaste põhimõtete, osas. Koostöötava tugineb Elroni väärtustele, milleks on kiirus, turvalisus, usaldusväärsus, kliendikesksus ja keskkonnasõbralikkus. Elron ei ole täna veel hinnanud, kas antud poliitika on kooskõlas ÜRO korruptsioonivastase konventsiooniga. Elronis ei ole aktsepteeritud korruptsioon mistahes selle vormis (sh altkäemaks, omastamine, mõjuvõimuga kauplemine) ega isiklike huvide ja vajaduste rahuldamine Elroni arvelt. Õigusaktides toodud mahus ja tingimustel on eelpool nimetatud keelatud tegevused ka seaduse alusel karistatavad. Elroni koostöötava nõuab, et juhina tuleb olla ettevaatlik, mitte kasutada oma positsiooni valesti ja konstruktiivset õhkkonda lõhkuvalt. Elroni töötajad ei tohi vastu võtta kingitusi, mis kuidagi moodi mõjutaks nende otsust või tekitada kohustuse tasuda hüve eest. Samuti kehtib ka vastupidine poliitika Elronile. Kui kinkimisega jääb mulje, et kingisaajale tekib kingituse tõttu kohustus, siis ei ole sellise kingituse tegemine lubatud. Kõige suurem korruptsiooni ja altkäemaksu oht võib tekkida hangete korraldamisel. Elronil on kehtestanud selged hankeprotsessid ja -nõuded, mis teevad korralduse läbipaistvaks. Elronis on käskkirjaga kehtestatud rikkumisest teavitamise juhend EL direktiivi 2019/1937 alusel. Juhendiga sätestatakse juhtumite tuvastamise ja nendest teatamise kord. Juhendiga ei ole eraldi reguleeritud juhtumite uurimine ja menetlemine. Samuti on kehtestatud viisid kaitse tagamise kohta tööalase diskrimineerimise eest inimestele, kes teavitavad juhendis toodud korras ja tingimustel tööalase tegevusega teatavaks saanud õigusrikkumisest. Töötajale on kaitse ette nähtud vaid rikkumisest teavitamise eest. Töökohustuste rikkumise eest peab igaüks edaspidigi vastutama. Teavitajal on võimalik rikkumisest teada ettevõttesisesele e-posti aadressile [email protected]; samuti on võimalik kasutada selleks ettenähtud postkasti ja soovi korral paluda kohtumise korraldamist personalijuhiga teavitamise eesmärgil. Juhendis sätestatakse täpsemad nõuded teabe esitamisele ning selle edasisele menetlemisele. Rikkumisest teavitamise fakt ja teavitaja isik on konfidentsiaalsed, 54 kuid teabe vastuvõtja õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks ei ole võimalik rikkumisest teavitada anonüümselt. Elronis on teavituste vastuvõtjaks ja menetlejaks personalijuht. Ärilise käitumisega seotud poliitikaid tuvustatakse uuele töötajale sisseelamisperioodi jooksul. Korduvkoolitusi ei ole ettevõttes määratud, kuid muudatuste toimumisel kommunikeeritakse neid sisemiste kanalite kaudu. Elron on samuti kehtestanud tarnijate ja koostööpartnerite eetikakoodeksi, mille eesmärk on tagada Elroni väärtusahelas tegutsevate ettevõtete eetiline käitumine. Eesmärgiks on, et kõik koostööpartnerid ja tarnijad allkirjastavad antud deklaratsiooni. Eesmärgi mõõtmiseks on seatud selged sihttasemed allkirjastanud partnerite osakaalu saavutamiseks. Täiendavalt eetikakoodeksile, on kehtestatud hangete läbiviimise kord, mida rakendatakse kõikide Elroni hangete puhul. Hangete läbiviimise korra sisu on detailsemalt avatud kestlikkusaruande peatükis [E5-1] Ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud poliitika lk 39. [G1-2] Suhted tarnijatega Elron ei ole täna vastu võtnud eraldiseisvat poliitikat eesmärgiga vältida maksete hilinemist tarnijatega tehtavate koostööde puhul. Põhimõtted on 2025. aastal koostamisel, kui töötajaskonnaga liituvad täiendavalt hankejurist ning ESG- ja keskkonnajuht. [G1-3] Korruptsiooni ja altkäemaksu ennetamine ja avastamine Korruptsiooni- ja altkäemaksujuhtumite ennetamiseks, avastamiseks ja käsitlemiseks järgitakse eeskätt hangete läbiviimise korda, et tagada läbipaistev ja korrektselt dokumenteeritud hankemenetlus ning vähendada ebaseadusliku tegevuse riske. Samuti lähtutakse töötajatele mõeldud koostöötavast, mis sätestab selged juhised ebaeetilise käitumise vältimiseks. Kehtestatud on huvide konflikti vältimise juhend, millega fikseeritakse töötajate ja juhatuse liikmete käitumisnormid olukordades, kus esineb või võib esineda tööülesannete täitmisel ja Elroni nimel tegutsedes huvide konflikt. Nõutud on tööalases tegevuses lähtuda üksnes Elroni huvidest, jättes kõrvale enda ja/või kolmandate isikute huvid ning korraldama oma tegevus selliselt, et võimalik oht huvide konfliktiks oleks viidud miinimumini. Igal aastal esitavad seotud töötajad majanduslike huvide deklaratsiooni, mille alusel viiakse raamatupidamises läbi seotud isikute tehingute kontroll, mille tulemused esitatakse juhatusele. Täiendavalt rakendatakse raamatupidamise sisekordi, sh. „nelja silma printsiipi“ ja muid sisekontrollimeetmeid, et tagada finantsandmete täpsus ja vähendada pettuste riski. Need meetmed tugevdavad ettevõtte vastavust ning aitavad ennetada ja avastada korruptsiooniga seotud riske. Sisemised juhendid on oma töötajatele Elroni siseveebis püsivalt kättesaadavad ning muudatuste korral informeeritakse töötajaid sisemiste kanalite kaudu. Ettevõttesisestes protsesside kontrollimise eest vastutab sõltumatu siseaudiitor, kes viib läbi regulaarseid kontrolle. Lisaks on loodud eraldiseseisev auditikomitee, mis teostab täiendavat järelevalvet ja tagab sõltumatu kontrolli mehhanismi. 55 Mõõdikud ja eesmärgid [G1-4] Korruptsiooni- või altkäemaksujuhtumid Elronis ei ole aruandlusaasta jooksul esinenud ühtegi korruptsiooni- ega altkäemaksujuhtumit. Lauri Betlem Märt Ehrenpreis Juhatuse esimees Juhatuse liige 56 AS Eesti Liinirongid 2024. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 2 737 259 419 832 2 Nõuded ja ettemaksed 9 653 707 10 177 505 3 Varud 3 823 967 4 267 186 4 Kokku käibevarad 16 214 933 14 864 523 Põhivarad Nõuded ja ettemaksed 46 232 156 50 291 188 3 Materiaalsed põhivarad 157 756 685 149 690 617 6 Immateriaalsed põhivarad 281 042 108 873 7 Kokku põhivarad 204 269 883 200 090 678 Kokku varad 220 484 816 214 955 201 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 9 472 738 8 447 893 9 Eraldised 744 729 187 204 11,21 Kokku lühiajalised kohustised 10 217 467 8 635 097 Pikaajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 82 718 810 74 123 387 3,8,9,13 Kokku pikaajalised kohustised 82 718 810 74 123 387 Kokku kohustised 92 936 277 82 758 484 Omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses 671 080 671 080 14 Kohustuslik reservkapital 67 108 67 108 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 131 458 529 135 749 672 Aruandeaasta kasum (kahjum) -4 648 178 -4 291 143 Kokku omakapital 127 548 539 132 196 717 Kokku kohustised ja omakapital 220 484 816 214 955 201 57 AS Eesti Liinirongid 2024. a. majandusaasta aruanne Kasumiaruanne (eurodes) 2024 2023 Lisa nr Müügitulu 22 767 406 21 814 431 15 Muud äritulud 41 330 084 37 645 158 16 Kaubad, toore, materjal ja teenused -39 705 504 -37 117 770 17 Mitmesugused tegevuskulud -5 235 269 -3 923 345 18 Tööjõukulud -12 429 276 -11 072 704 19 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -6 746 067 -6 742 179 6,7 Muud ärikulud -1 124 961 -1 125 252 Kokku ärikasum (-kahjum) -1 143 587 -521 661 Intressitulud 30 238 12 948 Intressikulud -3 534 829 -3 782 430 20 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist -4 648 178 -4 291 143 Aruandeaasta kasum (kahjum) -4 648 178 -4 291 143 Sealhulgas: Sihtfinantseerimisega kaetud varade kulum ja väärtuse 5 103 526 4 727 432 langus Aruandeaasta kasum (kahjum) sihtfinantseerimise 455 348 436 289 netomeetodi korral 58 AS Eesti Liinirongid 2024. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2024 2023 Lisa nr Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) -1 143 587 -521 661 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 6 746 067 6 742 179 6,7 Muud korrigeerimised -41 887 190 -36 028 688 13 Kokku korrigeerimised -35 141 123 -29 286 509 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 788 018 -1 466 396 3,5 Varude muutus 443 220 91 107 4 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 13 972 607 2 440 341 9,10 Makstud intressid -3 534 830 -3 782 430 20 Laekumised sihtfinantseerimisest 41 887 190 36 028 688 13 Kokku rahavood äritegevusest 17 271 495 3 503 140 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -14 984 306 -4 473 155 6 soetamisel Laekunud intressid 30 238 12 948 Kokku rahavood investeerimistegevusest -14 954 068 -4 460 207 Rahavood finantseerimistegevusest Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -3 794 808 -3 547 783 13 Laekumised sihtfinantseerimisest 3 794 808 3 547 783 13 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 0 0 Kokku rahavood 2 317 427 -957 067 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 419 832 1 376 899 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus 2 317 427 -957 067 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 2 737 259 419 832 2 59 AS Eesti Liinirongid 2024. a. majandusaasta aruanne Omakapitali muutuste aruanne (eurodes) Kokku Aktsiakapital Kohustuslik Jaotamata kasum nimiväärtuses reservkapital (kahjum) 31.12.2022 671 080 67 108 135 749 672 136 487 860 Aruandeaasta kasum 0 0 -4 291 143 -4 291 143 (kahjum) 31.12.2023 671 080 67 108 131 458 529 132 196 717 Aruandeaasta kasum 0 0 -4 648 178 -4 648 178 (kahjum) 31.12.2024 671 080 67 108 126 810 351 127 548 539 Lisa 14 60 AS Eesti Liinirongid 2024. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon AS Eesti Liinirongid raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid. AS Eesti Liinirongid, kui riigi tütarettevõte, lähtub ettevõtte aastaaruande koostamisel ka avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis sätestatud nõuetest. AS Eesti Liinirongid tehingupartnerikood (alates 31.12.2014) on 012305. Kasumiaruande koostamisel on kasutatud raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi 1. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse kassas olevat sularaha, nõudmiseni hoiuseid pankades, tähtajalisi hoiuseid tähtajaga kuni 3 kuud ja rahaturufondi osakuid, mis investeerivad instrumentidesse, mis individuaalselt vastavad raha ja raha ekvivalendi mõistele. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed finantsvarad ja -kohustused ning mittemonetaarsed finantsvarad ja -kohustused,mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, hinnatakse aruandekuupäeval ümber eurodesse ametlikult kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes perioodi tulu ja kuluna. Nõuded ja ettemaksed Ostjate laekumata summad kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses, lähtudes laekumise tõenäosusest. Nõuded hinnatakse bilansis alla tõenäoliselt laekuva summani ning allahindlus kajastatakse bilansi kirjel „Ebatõenäoliselt laekuvad summad“. Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja. Allahindluse summa kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruande kirjel „Muud tegevuskulud“. Kõiki muid nõudeid (laenud ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest otsestest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varud on soetatud ettevõttesiseseks kasutamiseks. Varude kuludes kajastamisel ja bilansilise väärtuse arvutamisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud kajastatakse bilansis lähtudes sellest, kumb on madalam, kas nende soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Neto realiseerimisväärtus leitakse, arvates tavapärases äritegevuses kasutatavast hinnangulisest müügihinnast maha hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. Inventuuri käigus selgunud seisma jäänud mittekasutatavad materjalid kantakse kuluks. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Põhivarana kajastatakse bilansis varad maksumusega alates 20 000 eurot ning kasutusega üle ühe aasta. Materiaalsed põhivarad võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb vara maksumusest ja kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest. Oma tarbeks valmistatud põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb tegelikest valmistamiskuludest. Parenduskulud, mis vastavad materiaalse põhivara mõistele, lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele. Hoolduse ja jooksva remondiga seotud kulutused kajastatakse perioodikuluna. Ettevõtte veeremkoosseisu puhul on nõutud kapitaalremondi teostamine teatud kindla ajavahemiku järel. Nimetatud remondiga seotud kulud kapitaliseeritakse ja kajastatakse eraldi arvele võetud varaobjektina, mille amortisatsiooniperiood vastab remondi perioodilisusele (nt remont R5 - kolm aastat, R6 – kuus aastat). Kuna üks põhivaraobjekt võib koosneda erineva kasuliku elueaga osadest, on kasutusel komponentarvestus. Kui materiaalse põhivara objektil vahetatakse välja mõni oluline komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele, eeldusel, et see vastab materiaalse põhivara mõistele. Asendatav komponent kantakse bilansist maha. Kui asendatava komponendi soetusmaksumus ei ole teada, hinnatakse mahakantavat maksumust lähtudes asendamise hetke 61 AS Eesti Liinirongid 2024. a. majandusaasta aruanne soetusmaksumusest, arvestades maha hinnangulise kulumi. Põhivara amortiseeritakse lineaarsel meetodil lähtudes kasulikust elueast. Maad ei amortiseerita. Materiaalsele põhivarale määratud amortisatsiooninormid vaadatakse üle, kui on ilmnenud asjaolusid, mis võivad oluliselt muuta põhivara või põhivaragrupi kasulikku eluiga. Hinnangute muutuste mõju kajastub aruandeperioodis ja järgnevates perioodides. Immateriaalse põhivarana võetakse arvele kõrge maksumusega pikaajalise kasutuseaga tarkvaraobjektid, mida kajastatakse sarnaselt materiaalsele põhivarale. Kasutusel on amortisatsiooninorm 20% aastas. Vara väärtuse vähenemine. Igal aruandekuupäeval hindab ettevõtte juhtkond, kas on märke, mis võiksid viidata vara väärtuse langusele. Juhul kui on kahtlusi, mis viitavad varaobjekti väärtuse langemisele alla tema bilansilise väärtuse, viiakse läbi vara kaetava väärtuse test. Vara kaetav väärtus on võrdne kõrgemaga kahest näitajast: kas vara õiglasest väärtusest (miinus müügikulutused) või diskonteeritud rahavoogude põhjal leitavast kasutusväärtusest. Kui testimise tulemusena selgub, et vara kaetav väärtus on madalam tema bilansilisest väärtusest, hinnatakse põhivara objekt alla tema kaetavale väärtusele. Juhul kui vara väärtuse testi ei ole võimalik teostada üksiku varaobjekti suhtes, leitakse kaetav väärtus väikseima varade grupi (raha genereeriva üksuse) kohta, kuhu see vara kuulub. Vara allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kui varem alla hinnatud varade kaetava väärtuse testi tulemusena selgub, et kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, siis tühistatakse varasem allahindlus ning suurendatakse vara bilansilist maksumust. Ülempiiriks on vara bilansiline jääkmaksumus, mis oleks kujunenud arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Veeremi kasuliku eluea määravad kasutamise tehnilised tingimused ja hoolduse tehnoloogia. Elron on riigile kuuluv äriühing ning peab finantsaruandluses lähtuma avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist. Vastavalt sellele rakendatakse finantsaruandluse standardit ja ei tee varade väärtuse teste ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 20000 Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Hooned 5-50 Rajatised 10-30 Veerem 3-35 Veeremi mootorid 5 Veeremi varuosad 3-5 Masinad ja seadmed 3-15 Muu põhivara 5 Rendid Kapitalirendiks loetakse rendisuhet, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kapitalirendi alusel renditud vara kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas. Makstavad rendimaksed jagatakse finantskuluks ja kohustuse vähendamiseks. Finantskulud kajastatakse rendiperioodi jooksul. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Rentnikuna kajastatakse kasutusrendimaksed rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna. Rendileandjana kajastatakse kasutusrendimaksed rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. Finantskohustised Kõik finantskohustised( võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldavad ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtustega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. pikaajaliste finantskohustiste korrigeerimine soetusmaksumuse arvestus toimub kasutades sisemise intressimäära meetodit. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Ettevõte moodustab eraldisi nende kohustuste osas, mille realiseerumise aeg või summa pole kindlad. Eraldise suuruse ja realiseerumisaja määramisel tuginetakse juhtkonna või vastava ala ekspertide hinnangutele. Eraldis kajastatakse juhul, kui ettevõttel on enne aruandekuupäeva tekkinud juriidiline või tegevusest tingitud kohustus, eraldise realiseerumine 62 AS Eesti Liinirongid 2024. a. majandusaasta aruanne ressursside väljamineku näol on tõenäoline (üle 50%) ning eraldise suurus on usaldusväärselt määratav. Eraldise realiseerumisega kaasnevaid kulutusi hinnatakse aruandekuupäeva seisuga ning eraldise suurust hinnatakse uuesti igal aruandekuupäeval. Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt rohkem kui ühe aasta pärast, kajastatakse seda diskonteeritud nüüdisväärtuses. Diskonteerimisel võetakse aluseks sarnaste kohustuste suhtes turul valitsev intressimäär. Tingimuslikud kohustusteks klassifitseeritakse need kohustused, mille realiseerumise tõenäosus jääb alla 50% või mille suurust ei saa usaldusväärselt hinnata. Tingimuslike kohustuste üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Lubadused, garantiid ja muud kohustised, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustiseks, avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena. Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk; kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel. Sihtfinantseerimine võetakse arvele saadud või saadava vara õiglases väärtuses. Tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse kasumiaruandes „Muu äritulu“ kirjel. Kohustuslik reservkapital Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduse või Põhikirja alusel. Reservkapitali suurus on 1/10 aktsiakapitalist. Igal majandusaastal reservkapitali kantava summa otsustab Üldkoosolek. Reservkapitali kasutatakse kahjumi katmiseks, kui Üldkoosolek ei otsusta teisiti. Reservkapitalist ei või teha Aktsionäridele väljamakseid. Tulud Tulud kaupade ja teenuste müügist kajastatakse siis, kui müügitulu on usaldusväärselt määratav, tehingust saadava tasu laekumine tõenäoline ja olulised omandiga seotud riskid on läinud müüjalt ostjale. Intressitulu kajastatakse tuluna siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja selle suurus usaldusväärselt hinnatav. Kulud Kulude arvestus toimub tekkepõhiselt. Kõik aruandekuupäevajärgselt sissenõutavad, kuid aruandekuupäeval teadaolevad arvestusperioodi kuuluvad kulud kajastatakse arvestusperioodis. Puhkusetasude reserv Puhkusetasu on kuluna kajastatud kohustise tekkimise perioodil. Puhkusetasu reservi korrigeeritakse üks kord aastas – aruandeaasta lõpul. Väljateenitud puhkusetasu kajastatakse kasumiaruandes kuluna ning bilansis on võetud arvele lühiajalise kohustisena töövõtjate ees. Puhkusetasu reservis kajastub ka sotsiaal- ja töötuskindlustusmaks. Maksustamine Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimiselt. Kehtiv maksumäär on 22%; tasumisele kuuluv maksusumma moodustab 22/78 netoväljamaksest. Maksustamissüsteemi eripära tõttu ei teki ajutisi erinevusi varade ja kohustuste maksustamisväärtuse ning raamatupidamislike jääkväärtuste vahel ning seetõttu ei teki ka edasilükkunud tulumaksuvarasid ja –kohustusi. Nimetatud seaduse alusel maksustatakse äriühingu poolt dividendidena ja muus vormis jaotamata kasum tulumaksumääraga 22% ehk 22/78 väljamakstavalt netosummalt. Varasemalt regulaarsetele dividendidele kehtinud madalam maksumäär 14% ehk 14/86 dividendide netosummast ei ole enam kohaldatav alates 1. jaanuarist 2025. Enne antud kuupäeva saadud madalama maksumääraga maksustatud dividendide edasi jaotamisel on võimalik rakendada üleminekusätet. Dividendidelt makstav ettevõtte tulumaks kajastatakse tulumaksukuluna ning –kohustisena dividendide väljakuulutamise hetkel, sõltumata perioodist, mille eest dividendid välja kuulutatakse või millal dividendid tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksmisele järgneva kuu 10. kuupäeval. Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneks kogu vaba omakapitali dividendidena väljamaksmisega, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades. Alates 1. jaanuarist 2026 rakendub 2% julgeolekumaks residendist äriühingu majandusaasta kasumile enne tulumaksustamist. Seotud osapooled 63 AS Eesti Liinirongid 2024. a. majandusaasta aruanne Osapooled on seotud juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole ärilistele otsustele. Riigi, riigiraamatupidamiskohustuslase, kohaliku maavalitsuse ja avalik-õigusliku isiku aruannetes ei ole vaja avalikustada tehinguid teiste riigiraamatupidamiskohustuslaste, kohaliku omavalitsuse üksuste ja avalik-õiguslike isikutega (v.a juhul, kui seda nõutakse vastava isiku tegevust reguleerivates seadustes või eeskirjades). AS Eesti Liinirongid käsitleb seotud osapooltena: • tegev- ja kõrgemat juhtkonda, • eelmises lõikes kirjeldatud isikute lähedasi pereliikmeid ja nendega seotud äriühinguid. Aruandekuupäevajärgsed sündmused. Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansi kuupäeva ja aruande koostamispäeva vahel, kuid on seotud aruandperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Korrigeerivad sündmused kajastatakse lõppenud aasta bilansis ja kasumiaruandes. (Korrigeeriv sündmus on niisugune, mille mõju oli juba aruandekuupäeval olemas.) Mitte-korrigeerivate sündmuste mõju ei kajastata lõppenud aasta bilansis ja kasumiaruandes, vaid avaldatakse lisades, juhul, kui nad on olulised. (Mitte-korrigeeriv aruandekuupäevajärgne sündmus on selline sündmus, mis ei anna tunnistust aruandekuupäeval eksisteerinud asjaoludest.) Rahavoogude aruanne. Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil – äritegevuse rahavoogude leidmisel on korrigeeritud ärikasumit, elimineerides mitterahaliste tehingute mõju ja äritegevusega seotud käibevarade ja lühiajaliste kohustuste saldode muutused. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Kassa 8 768 8 704 Pangakontod 2 728 491 411 128 Kokku raha 2 737 259 419 832 64 AS Eesti Liinirongid 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2024 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Nõuded ostjate vastu 683 850 683 850 0 0 Ostjatelt 682 299 682 299 0 0 laekumata arved Ebatõenäoliselt 1 551 1 551 0 0 laekuvad nõuded Maksude ettemaksed 530 231 530 231 0 0 5 ja tagasinõuded Muud nõuded 1 477 1 477 0 0 Intressinõuded 0 0 0 Viitlaekumised 1 477 1 477 0 0 Ettemaksed 1 729 840 1 729 840 0 0 Tulevaste 1 658 577 1 658 577 0 0 perioodide kulud Muud makstud 71 263 71 263 0 0 ettemaksed Saamata tegevuskulude 2 649 277 2 649 277 0 0 sihtfinantseerimine Saamata pv 50 291 188 4 059 032 24 949 191 21 282 965 8,9,13 sihtfinantseerimine Kokku nõuded ja 55 885 863 9 653 707 24 949 191 21 282 965 ettemaksed 31.12.2023 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Nõuded ostjate vastu 432 545 432 545 0 0 Ostjatelt 432 545 432 545 0 0 laekumata arved Maksude ettemaksed 745 537 745 537 0 0 5 ja tagasinõuded Muud nõuded 599 599 0 0 Intressinõuded 497 497 0 0 Viitlaekumised 102 102 0 0 Ettemaksed 1 671 013 1 671 013 0 0 Tulevaste 1 572 363 1 572 363 0 0 perioodide kulud Muud makstud 98 650 98 650 0 0 ettemaksed Saamata tegevuskulude 3 533 003 3 533 003 0 0 sihtfinantseerimine Saamata pv 54 085 996 3 794 808 23 325 112 26 966 076 8,9,13 sihtfinantseerimine Kokku nõuded ja 60 468 693 10 177 505 23 325 112 26 966 076 ettemaksed 65 AS Eesti Liinirongid 2024. a. majandusaasta aruanne Tulevaste perioodide kulud koosnevad taristu kasutuse tasude ettemaksetest infrastruktuuriettevõtetele. Lisa 4 Varud (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Tooraine ja materjal 3 562 581 3 800 912 Varuosad 3 558 489 3 798 017 Piletikandjad 4 092 2 895 Ettemaksed varude eest 261 386 466 274 Ettemaksed tarnijatele 261 386 466 274 Kokku varud 3 823 967 4 267 186 2024. aastal tehti seisvatele varuosadele allahindlust summas 206 392 eurot. 2023. aastal varusid alla ei hinnatud. Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 530 231 0 745 537 0 Üksikisiku tulumaks 0 303 215 0 260 503 Erisoodustuse tulumaks 0 2 892 0 3 933 Sotsiaalmaks 0 512 753 0 575 897 Kohustuslik kogumispension 0 14 646 0 12 278 Töötuskindlustusmaksed 0 34 662 0 32 339 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 530 231 868 168 745 537 884 950 Lisa 3,9 66 AS Eesti Liinirongid 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata seadmed materiaalsed projektid ja Transpordivahendid Muud põhivarad Lõpetamata Ettemaksed ettemaksed masinad ja projektid seadmed 31.12.2023 Soetusmaksumus 73 366 2 418 412 175 440 442 1 256 433 176 696 875 981 810 727 689 23 865 198 24 592 887 204 763 350 Akumuleeritud kulum 0 -1 330 588 -51 939 166 -1 203 173 -53 142 339 -599 806 0 0 0 -55 072 733 Jääkmaksumus 73 366 1 087 824 123 501 276 53 260 123 554 536 382 004 727 689 23 865 198 24 592 887 149 690 617 Ostud ja parendused 0 0 0 0 0 0 1 060 436 12 654 456 13 714 892 13 714 892 Amortisatsioonikulu 0 -104 102 -6 571 314 -34 097 -6 605 411 -36 553 0 0 0 -6 746 066 Ümberliigitamised 0 0 843 999 328 744 1 172 743 71 607 -1 244 350 0 -1 244 350 0 Muud muutused 0 0 1 027 888 69 354 1 097 242 0 0 0 0 1 097 242 31.12.2024 Soetusmaksumus 73 366 2 418 412 176 284 441 1 585 177 177 869 618 1 053 417 543 775 36 519 654 37 063 429 218 478 242 Akumuleeritud kulum 0 -1 434 690 -57 482 592 -1 167 916 -58 650 508 -636 359 0 0 0 -60 721 557 Jääkmaksumus 73 366 983 722 118 801 849 417 261 119 219 110 417 058 543 775 36 519 654 37 063 429 157 756 685 Lisa 9 2024. a. kanti maha amortiseerunud põhivarad: transpordivahendid 1 027 888 ja seadmeid 69 354 eurot soetusmaksumuses. 2023. a. kanti maha amortiseerunud põhivarad: transpordivahendid 565 167 eurot soetusmaksumuses. Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Arvutitarkvara Lõpetamata projektid ja ettemaksed 31.12.2023 Soetusmaksumus 182 330 108 873 291 203 Akumuleeritud kulum -182 330 0 -182 330 Jääkmaksumus 0 108 873 108 873 Ostud ja parendused 0 172 169 172 169 31.12.2024 Soetusmaksumus 0 281 042 281 042 Akumuleeritud kulum 0 0 0 Jääkmaksumus 0 281 042 281 042 67 AS Eesti Liinirongid 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 8 Kapitalirent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 31.12.2024 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Veerem 50 291 189 4 059 032 24 949 192 21 282 965 6,75 EUR 2034 Kapitalirendikohustised 50 291 189 4 059 032 24 949 192 21 282 965 kokku 31.12.2023 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Veerem 54 085 996 3 794 808 23 325 112 26 966 076 6,75 EUR 2034 Kapitalirendikohustised 54 085 996 3 794 808 23 325 112 26 966 076 kokku Renditud varade bilansiline jääkmaksumus 31.12.2024 31.12.2023 Masinad ja seadmed 63 139 796 65 708 513 Kokku 63 139 796 65 708 513 68 AS Eesti Liinirongid 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 9 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2024 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Võlad tarnijatele 3 357 617 3 357 617 0 0 Võlad töövõtjatele 693 082 693 082 0 0 10 Maksuvõlad 868 168 868 168 0 0 5 Muud võlad 54 525 54 525 0 0 Muud viitvõlad 54 525 54 525 0 0 Saadud ettemaksed 36 926 968 440 314 36 486 654 0 Tulevaste perioodide 440 314 440 314 0 0 tulud Muud saadud 36 486 654 0 36 486 654 0 ettemaksed Kapitalirendi võlg 50 291 188 4 059 032 24 949 192 21 282 964 3,8,13 Kokku võlad ja 92 191 548 9 472 738 61 435 846 21 282 964 ettemaksed 31.12.2023 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Võlad tarnijatele 2 670 050 2 670 050 0 0 Võlad töövõtjatele 693 881 693 881 0 0 10 Maksuvõlad 884 950 884 950 0 0 5 Muud võlad 11 534 11 534 0 0 Muud viitvõlad 11 534 11 534 0 0 Saadud ettemaksed 24 224 868 392 670 23 832 198 0 Tulevaste perioodide 392 670 392 670 0 0 tulud Muud saadud 23 832 198 0 23 832 198 0 ettemaksed Kapitalirendi võlg 54 085 997 3 794 808 23 325 113 26 966 076 3,8,13 Kokku võlad ja 82 571 280 8 447 893 47 157 311 26 966 076 ettemaksed Muud saadud ettemaksed on saadud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt ning Kliimaministeeriumilt uute hangitavate Škoda rongide makseteks. Lisa 10 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Töötasude kohustis 622 458 615 709 Puhkusetasude kohustis 70 624 78 172 Kokku võlad töövõtjatele 693 082 693 881 69 AS Eesti Liinirongid 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 11 Eraldised (eurodes) Moodustamine/korrigeerimine 31.12.2022 Kasutamine 31.12.2023 Töösuhtejärgne eraldis 73 416 0 0 73 416 Erakorraline kulueraldis 13 658 113 303 -13 173 113 788 Kokku eraldised 87 074 113 303 -13 173 187 204 Sealhulgas: Lühiajalised 87 074 113 303 -13 173 187 204 Muud eraldised 87 074 113 303 -13 173 187 204 Moodustamine/korrigeerimine 31.12.2023 Kasutamine 31.12.2024 Töösuhtejärgne eraldis 73 416 10 108 0 83 524 Erakorraline kulueraldis 113 788 547 417 0 661 205 Kokku eraldised 187 204 557 525 0 744 729 Sealhulgas: Lühiajalised 187 204 557 525 0 744 729 Muud eraldised 187 204 557 525 0 744 729 Lisa 12 Tingimuslikud kohustised ja varad (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Tingimuslikud kohustised Võimalikud dividendid 98 912 074 105 166 824 Tulumaksukohustis võimalikelt dividendidelt 27 898 277 26 291 706 Kokku tingimuslikud kohustised 126 810 351 131 458 530 Maksuhalduril on õigus kontrollida ettevõtte maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahvi. Ettevõtte juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata ettevõttele olulise täiendava maksusumma. Lisa 13 Sihtfinantseerimine (eurodes) 70 AS Eesti Liinirongid 2024. a. majandusaasta aruanne 31.12.2022 Laekunud Kajastatud Kajastatud varade 31.12.2023 kasumiaruandes soetusmaksumuses Nõuded Nõuded Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine 57 633 779 8 595 486 5 047 703 3 547 783 54 085 996 põhivarade soetamiseks Kokku sihtfinantseerimine 57 633 779 8 595 486 5 047 703 3 547 783 54 085 996 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Sihtfinantseerimine 2 052 861 32 461 127 32 461 127 0 3 533 003 tegevuskuludeks Kokku sihtfinantseerimine 2 052 861 32 461 127 32 461 127 0 3 533 003 tegevuskuludeks Kokku 59 686 640 41 056 613 37 508 830 3 547 783 57 618 999 sihtfinantseerimine 31.12.2023 Laekunud Kajastatud Kajastatud varade 31.12.2024 kasumiaruandes soetusmaksumuses Nõuded Nõuded Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine 54 085 996 8 595 486 4 800 678 3 794 808 50 291 188 põhivarade soetamiseks Kokku sihtfinantseerimine 54 085 996 8 595 486 4 800 678 3 794 808 50 291 188 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Sihtfinantseerimine 3 533 003 36 288 819 36 288 819 0 2 649 277 tegevuskuludeks Kokku sihtfinantseerimine 3 533 003 36 288 819 36 288 819 0 2 649 277 tegevuskuludeks Kokku 57 618 999 44 884 305 41 089 497 3 794 808 52 940 465 sihtfinantseerimine Lisa 14 Aktsiakapital (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Aktsiakapital 671 080 671 080 Aktsiate arv (tk) 67 108 67 108 Aktsiate nimiväärtus 10 10 71 AS Eesti Liinirongid 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 15 Müügitulu (eurodes) 2024 2023 Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes Müük Euroopa Liidu riikidele Eesti 22 767 406 21 814 431 Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 22 767 406 21 814 431 Kokku müügitulu 22 767 406 21 814 431 Müügitulu tegevusalade lõikes reisijatevedu 22 767 406 21 814 431 Kokku müügitulu 22 767 406 21 814 431 Lisa 16 Muud äritulud (eurodes) 2024 2023 Tulu sihtfinantseerimisest 41 089 497 37 508 830 Trahvid, viivised ja hüvitised 7 634 61 175 Rendi- ja üüritulu 17 136 41 928 Vanametalli müük 17 215 18 932 Muud 198 602 14 293 Kokku muud äritulud 41 330 084 37 645 158 Lisa 17 Kaubad, toore, materjal ja teenused (eurodes) 2024 2023 Tooraine ja materjal 2 839 706 2 502 932 Varude allahindlus ja mahakandmine 206 392 0 Energia 9 089 413 9 163 965 Elektrienergia 2 075 540 1 961 277 Soojusenergia 75 124 109 914 Kütus 6 938 749 7 092 774 Taristu kasutustasud 27 569 993 25 450 873 Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused 39 705 504 37 117 770 72 AS Eesti Liinirongid 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 18 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2024 2023 Üür ja rent 214 119 156 542 Mitmesugused bürookulud 266 912 223 180 Lähetuskulud 18 543 25 186 Koolituskulud 69 038 60 271 Riiklikud ja kohalikud maksud 6 583 5 985 Turunduskulud 401 585 390 113 Infotehnoloogia ja sideteenused 993 591 671 462 Kinnisvara hooldus 474 941 474 077 Personali- ja juriidilised teenused 296 665 406 623 Töötajatega seotud kulud 205 639 190 101 Transporditeenused 714 799 181 846 Väheväärtuslik vara 55 511 222 314 Kindlustus 463 846 374 890 Seadmete hooldus 878 267 383 998 Muud 175 230 156 757 Kokku mitmesugused tegevuskulud 5 235 269 3 923 345 Lisa 19 Tööjõukulud (eurodes) 2024 2023 Palgakulu 9 402 566 8 297 073 Sotsiaalmaksud 3 026 709 2 775 631 Kokku tööjõukulud 12 429 275 11 072 704 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 345 336 Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa: Töölepingu alusel töötav isik 345 336 Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 8 8 Lisa 20 Intressikulud (eurodes) 2024 2023 Intressikulu kapitalirendilt 3 534 829 3 781 854 Muud intressikulud 0 576 Kokku intressikulud 3 534 829 3 782 430 73 AS Eesti Liinirongid 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 21 Seotud osapooled (eurodes) Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes LÜHIAJALISED 31.12.2024 31.12.2023 Lisa nr Võlad ja ettemaksed Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise 83 524 73 416 11 mõju all olevad ettevõtjad Kokku võlad ja ettemaksed 83 524 73 416 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2024 2023 Arvestatud tasu 221 698 222 504 Isikliku auto kasutamise hüvitis 26 400 24 033 Juhtkonna lahkumise puhul makstav tasu on üles võetud eraldisena. 74  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE AS-i Eesti Liinirongid aktsionärile Arvamus Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt AS-i Eesti Liinirongid (Ettevõte) finantsseisundit seisuga 31. detsember 2024 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Mida me auditeerisime Ettevõtte raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: • bilanssi seisuga 31. detsember 2024; • kasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja • raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud selgitavat infot. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane alus meie arvamuse avaldamiseks. Sõltumatus Oleme Ettevõttest sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile. Muu informatsioon Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet (kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet). Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet. Raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi raamatupidamise aastaaruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Tegevusaruande osas teostasime ka audiitortegevuse seaduses sätestatud protseduurid. Nimetatud protseduuride hulka kuulub kontroll, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning on koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Tuginedes auditi käigus tehtud töödele, on meie arvates: • tegevusaruandes toodud informatsioon olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega selle aasta osas, mille kohta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud; ja • tegevusaruanne koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Kui enne sõltumatu vandeaudiitori aruande kuupäeva saadud tegevusaruande osas tehtud töö põhjal järeldame, et tegevusaruandes on oluline väärkajastamine, oleme kohustatud selle tõsiasja avaldama. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Ettevõtte jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Ettevõtte finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me: • tuvastame ja hindame riske, et raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist; • omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Ettevõtte sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust; • otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Ettevõtte jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Ettevõtte tegevuse jätkumise lõppemist; • hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Ettevõtte valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta. Lauri Past Vandeaudiitor, litsents nr 567 AS PricewaterhouseCoopers Tegevusluba nr 6 Tatari 1, 10116 Tallinn 24. märts 2025 Tallinn, Eesti  AS Eesti Liinirongid nõukogu aruanne 20 2 4 . aasta majandusaasta aruande juurde AKTSIASELTS: AS Eesti Liinirongid , registrikood 10520953 ASUKOHT : Vabaduse pst 176, Tallinn , Eesti Vabariik A INUAKTSIONÄR : Eesti Vabariik , keda esindab osalust valitseva ministrina regionaal- ja põllumajandusminister AKTSIAKAPITAL: 671 080 EUR AKTSIATE ARV : 6 7 108 aktsiat AUDIITOR: PriceWaterhouseCoopers SISEAUDIITOR: KPMG I ÜLEVAADE MAJANDUSAASTA TEGEVUSTEST AS EESTI LIINIRONGID ÜLDISELT AS Eesti Liinirongid (edaspidi ka Aktsiaselts) on 100% riigile kuuluv aktsiaselts , kes korraldab Eestis reisirongili iklust E LRONi kaubamärgi alt . AS-i Eesti Liinirongid põhitegevusalaks on rei sijateveo korraldamine raudteel Eesti Vabariigis ja rahvusvaheliselt ning r eisijateveo teenust osutab aktsiaselts riigiga sõlmitud avaliku teenindamise lepingu alusel, mis kehtib perioodil 20 23 - 20 3 2. Aktsia s elts lähtub oma tegevuses Eesti Vabariigi , kui Omaniku ( Regionaal ja Põllumajandusministeeriumi esinduses ) ootustest, Transpordi- ja liikuvuse Arengukava st 2021 - 2035 , arendatava Liikuvusreformi raamidest ning ATL-iga võetud kohustused ministeeriumi ees. 2024.a. täitus 100 aastat elektrirongi kasutamise algusest Eestis. Sündmus leidis olulist avalikku tähelepanu ja tähistamist. AS E ESTI LIINIRONGID KOKKUVÕTLIKULT 2024 2024 2023 Bilansimaht 220 ,5 mln€ 215,0 mln€ Omakapital 127,5 mln€ 132 ,2 mln€ Äritulud kokku 64 ,1 mln€ 59,5 mln€ Sh.omatulu 22,8 mln€ 21,8 mln€ Sh. sihtfinantseering tegevuseks 36 ,0 mln€ 32,4 mln€ Sh. s ihtfin antseering põhivara soetuseks 4,8 mln€ 5,0 mln€ Omatulu suhe ärikuludesse 35,29% 36,46% Piletimüügi kogutulu 22,77 mln€ 21,81 mln€ Piletitulu reisija kohta 2,93 € 2,79 € Ärikulud 65,24 mln€ (***) 60, 02 mln € Taristu kulud 27,54 mln € 25,45 mln€ Sh . EVR taristu 1 6 ,6 0 mln€ 14,48 mln€ Sh. EDR taristu 1 0,9 4 mln€ 10,97 mln€ Kogukulu reis ija kilomeetri kohta 10,78 € 9,96 € Kogu energiakasutus 7463 2 M Wh 7589 1 M Wh Sh.diiselkütuse kogus 6,245 mln liitrit 6,206 mln liitrit Sh.elektrienergia kogus 13439 M Wh 12570 M Wh Energiakulu reisija tuh.kilomeetri kohta 196,8 kWh 182,9 kWh Taastuvenergia osakaal 18% 17% EbitDa 5,61 mln € 6,2 mln€ Kulum 6,75 mln € 6,75 mln€ Ärikasum/kahjum -1,14 mln€ -0,52 mln€ Korrigeeritud puhaskasum/kahjum -4,65 mln€ -0,43 mln€ Rongid ( DMU + EMU ) 20 + 18 = 38 20 + 18 = 38 Elroni liinivõrgu kogupikkus 726,4 km (*) 729 km Sh. EVR taristu ( 53 jaama ) 579 km (*) 582 km Sh. elektrifitseeritud 138,6 km (*) 225 km Sh. Edelaraudtee taristu ( 9 jaama ) 147,4 km (*) 147 km Reisijate arv 7,93 2 mln 7,8 07 mln Läbitud rongikilomeetreid 6,05 mln km 6,02 mln km Reisija kilomeetrid 385, 7 mln km 408, 1 mln km Liiklusgraafiku täitmine 96,47% (**) 98,77% Rongide töökindlus EMU 99,97% 99,95 % Rongide töökindlus DMU 99,76% 99,78 % Investeeringud Elroni oma vahenditest 2,5 mln (****) 2 ,5 mln€ Töötajate arv aasta lõpuks 345 345 (*) täpsustatud (**) elektrirongid 99,07% (***) taristu kasutustasud 42%, materjal ja energia 19% , tööjõukulu 19% (****) 92 ,7% plaanist A KTSIASELTSI TEGEVUST MÕJUTANUD ASJAOLUD Vaatamata keerulise aastale suutis Elron kasvatada reisijate arvu võrreldes 2023 aastaga 8,2 mln :i , samuti piletimüügitulu 22,8 mln :i € -ni ( ajaloo parim tulemus ! ) . Õnnetusjuhtumite arv vähenes 14:ni ( 19-2023 ) , kusjuures tõsiseid õnnetusjuhtumeid aset ei leidnud. Uute rongide saabumine Eestisse ja sertifitseerimine toimus kohandatud plaani järgi , uue Soodevahe depoo rajamise ettevalmistus ja arendustegevused olid samuti plaanipärased. Tartu – Riia rongiliini käivitus tegevused ku lgesid vaatamata viivitustele ja Euroopa liidu ja Läti regulatsioonide keeruk usele ja muudele asjaoludele siiski positiivselt. Elroni planeeritud arendustegevused ( IT, organisatsiooni arendamine, piletimüügisüste emi arendus, jmt ) toimusid juhatuse ja nõukogu poolt täpsustatud planeeritud mahus , kuid jäädes siiski alla varasemalt planeeritule . Positiiv se mõjuga oli d madalamad energiahin nad . Kõige suurema negatiivse mõjuga oli siiski 2024 aastal EVR taristu ( Lõuna suund ) rekonstrueerimisest ja viivitustest tekkinud probleemid. Otsene mõju oli reis ijate arvule ja rahulolule , samuti aktsiaselt si renomeele ja töötajate motivatsioonile. Hinnanguliselt on selle majanduslik mõju nii otseste kulude, kui ka saamata jäänud tulude osas 2,5 – 2,7 mln Eurot. Tavapärast tööprotsessi ja aktsiaseltsi tegevust mõjutas ka omaniku poolsete otsuste ja olulise informatsiooni viibimine ja kohatine vastuolu lisus. Lisapingeid tekitas ka juhuslik kokku leppimata kommunikatsioon. Üldine majanduse ja Ukraina sõjast tingitud foon. Eelarve võimekusest suurem palga- ja muude kulude surve. Planeeritust märkimisväärselt suuremad aja- ja vahendite kulud uute Skoda rongide sertifitseerimiseks ja Tallinn – Tartu – Riia rongiliikluse käivitamisega seotud viivitused. Normaalseks toimivuse ja piletimüügi süsteemide arendamisega seotud pikad viivitused ja pärssitud koostöö selle valdkonna tegevuspartneri Ridangoga. J UHTIMIS- JA KONTROLLISÜSTEEM Aktsiaselts järgib oma tegevuses Head Ühingujuhtimise Tava ( HÜT ) ja põhjendab erisusi aastakohaselt eraldi. Aktsiaseltsi juhtimisel rakenda s juhatus 2024.a. vastutustundliku ühingujuhtimise põhimõtteid (ESG - Environmental, Social and Governance), integreerides need äriühingu igapäevategevusse, juhtimisse ja s trateegiasse ja esitas 2024 aruandele lisaks ka ESG aruande. Tagatud on A ktsiaseltsi tegevusega seotud E esti Vabariigi õigusaktide järgimine , nõuetekohane riskijuhtimine, isikute võrdne kohtlemine , finantsaruandlus ja teabe avalikustamine . Juhatuse ja nõukogu liikmed lähtuvad oma tegevuses A ktsiaseltsi huvidest, tagades õigusaktide s ja sisekorraeeskirjade s sätestatud nõuete täitmise. Aktsiaseltsi s toimib mitmeastmeline kontrollisüsteem , mis on piisav tagamaks võimalike kõrvalekal lete õigeaegset tuvastamist. Lisaks majandusaasta aruande kontrollimisele seadusega ettenähtud viisil ( PWC ) toimib A ktsiaseltsi s ka sisekontrollisüsteem ( KPMG ja Auditi komitee ) . Sisekontrollisüsteemi komponentideks on muuhulgas: Aktsiaseltsi põhikiri Sisekorra eeskirjad Raamatupidamise sise-eeskiri Auditikomitee töökord Auditi komitee tööplaan Siseaudiitori põhimäärus Siseaudiitori tööplaan Töötajate ametijuhendid Majandusaasta v älisaudiitor Huvide konflikti vältimise juhendid Erakorra liste auditite dokumendid Erinevad tegevus juhendid ja ohutusjuhendid Aktsiaseltsis on moodustatud auditikomitee, kes tegutseb vastavalt oma töökorrale. Nõukogu kinnitab auditikomitee ettepanekul igaks kalendriaastaks siseauditite kava ning siseauditite tulemused ja parendusettepanekud raporteeritakse auditikomiteele ja nõukogule . Siseaudiitori teenust osutab aktsiaseltsile riigihanke tulemusel sõlmitud lepingu alusel KPMG Baltics OÜ. II JUHTORGANITE KOOSSEIS, TEGEVUS, TASUSTAMINE AS Eesti Liinirongid nõukogu on koostöös osaluse valitseja ga ning juhatusega Aktsiaseltsi tegevust korraldanud ja juhtinud ning selle üle järelevalv et teostanud lähtudes omaniku ootustest, põhikirjast, äriseadustikust ja muudest nõukogu tegevust reguleerivate õigusaktide nõuetest. Nõukogu hinnangul ja parima teadmise kohaselt täidavad nii juhatus kui nõukogu korrektselt neile seaduse ja põhikirjaga antud ülesandeid ning järgides piisavat hoolsuskohustust , tegutsevad ülesandeid täites A ktsiaseltsi huv ides. Lähtudes väljakujunenud töökorraldusest teevad juhatus ja nõukogu tihedat koostööd ning juhatus informeerib ja kaasab nõukogu A ktsiaseltsi tegevuse seisukohalt oluliste küsimuste lahendamisse. J UHATUS Põhikirja kohaselt on j uhatuse l üks kuni kolm liiget, kes valitakse nõukogu poolt viieks aastaks. Juhatuse esimehe määrab nõukogu. 202 4 . a asta l oli AS-i Eesti Liinirongid juhatuse esimeheks Lauri Betlem ( volitused kehtivad kuni 29.08.2026 ) ja juhatuse liikmeks Märt Ehrenpreis ( volitused kehtivad kuni 23.04. 2028 ) . Juhatuse liikmetele 202 4 . aastal makstud brutotasud (EUR): Nimi Lauri Betlem Märt Ehrenpreis Kokku Periood 01.01-31.12.24 01.01.-31.12.2024 Juhatuse liikme tasu 105 696,00 81 600,00 187 296,00 Tulemustasu 2023. a eest 22 236,00 12 166,00 34 402,00 Kokku (EUR) 127 932,00 93 766,00 221 698,00 Juhatuse liikmete tulemustasu eesmärgid ja määrad o lid kinnitatud ettevõtte nõukogu 05.04.2023.a otsusega 177-6-1. Arvestades Aktsiaseltsi 202 3 . aasta üldiste eesmärkide täitmist ja head tööd keerulistes piirangutega majandu stingimustes , otsustas nõukogu a prillis 202 4 määrata 202 3 aasta eest juhatuse esimehele tulemustasu 2023.a eesmärkide täitmise eest 88,5% kolme keskmise kuutasu kuutasu suuruses summas ning juhatuse liikmele tulemustasu 88,5 % kolme keskmise kuutasu suuruses summas. Aktsiaseltsi 202 4 . aasta oli äärmiselt keeruline johtuvalt riigieelarve seisust , uute rongide sertifitseerimise käigust, Tallinn – Tartu – Riia rongiliini käivitamisest ja EVR:i Lõunasuunalistest rekonstrueerimistöödest ning varem mainitud esile kerkinud probleemidest . Nõukogu hindab siiski AS Eesti Liinirongid 2024 majandusaasta edukaks ja ju hatuse tulemuskaardil kajastatud Aktsiaseltsi nii mõõdetavad kui ka tegevuspõhised tulemus eesmärgid valdavas osas täidetu ks . Nõukogu hindab juhatuse tegevuse 202 4 . aastal heaks. N ÕUKOGU Põhikirja kohaselt on n õukogul kolm kuni kuus liiget, kes valitakse üldkoosoleku poolt kuni viieks aastaks. 202 4 . aasta l olid nõukogu liikmeteks Andres Allikmäe (esimees , volitused kuni 21.05.2026 ), Janno Luurmees (volitused kuni 21.05.2026) , Heddy Klasen (volitused kuni 10.10.2026) ja Andres Uusoja (volitus ed kuni 1 0.07.2025) Nõukogu liikmed osalevad aktiivselt kõigil koosolekutel, panustavad Aktsiaseltsi juhtimisse ning avatud ja otsekohene suhtlus nii omavahel kui juhatusega võimalda b kiiret otsustamist vajavate küsimuste lahendamist sujuvalt ja konstruktiivselt. Nõukogu liikmed tegelevad avatud teemadega ja on haaratud ettevõtte infovälja ka koosolekute vahelisel ajal. Nõukogu koosseis on laiapõhjaline, kaasatud on nii era- kui avaliku sektori esindajad ning erinevad kompetentsid. Nõukogu esimees osaleb aktiivselt ka igapäevaselt, toetades juhatust olulistes teemades nõukogu koosolekute vahelisel perioodil . Kohtub koosolekute vahelisel perioodil regulaarselt juhatusega erinevate teemade ja probleemsete asjaolude arutamiseks, kohtunud koos juhatusega nii seotud ministeeriumite ( Kliima, REM ) ametnike ja omandit valdava ministeeriumi ( REM ) ministriga, osalenud erinevatel üritustel ja kohtumistel. Nõukogu esimees on regulaarselt suhelnud ja infot vahendanud ka teiste nõukogu liikmetega, selgitamaks nende seisukohti. Hääletamist vajavates küsimustes jõudis nõukogu otsusele konsensuse alusel ja üksmeeles. Nõukogu koosolekutel osalesid ka juhatuse liikmed ja kutsutud isikud Elronist ja väljaspoolt. Nõukogu koosolekuid juhatas nõukogu esimees ja protokollis Elroni jurist. Koosolekute päevakorda puudutavad materjalid jagati piisavalt vara nõukogu liikmetele ja nõukogu liikmed kooskõlastasid nõukogu protokollid enne lõplikku allakirjutamist. Kokku toimus 20 2 4 . aastal 7 nõukogu koosolekut ning lisaks võeti 1 otsus vastu kirjalikus menetluses koosolekut kokku kutsumata . Nõukogu koosolekutel annab juhatus regulaarselt ülevaate Aktsiaseltsi müügi- ja majandustulemustest, mis võimaldab Aktsiaseltsi nõukogul olla pidevalt kursis Aktsiaseltsi tulemustega ning vajadusel operatiivselt otsuseid vastu võtta. Nõukogu koosolekute protokollid on nõukogu aruande lahutamatuks osaks . Nõukogu käsitles 202 4 . aastal toimunud koosolekutel järgmisi olulisemaid teemasid : Aktsiaseltsi 2030 strateegia arutelu ja strateegiadokumendi uuendamine Aktsiaseltsi 2023. aasta majandusaasta aruande ja nõukogu 2023. a tegevuse ülevaate heaks kiitmine ja esitamine üldkoosolekule Auditikomitee 2023.a. tegevusaruande ära kuulamine Auditikomitee regulaarne kuulamine Perioodilised ülevaated müügi- ja finantstulemustest Auditi komitee regulaarne kuulamine Finantsplaani kinnitamine aastateks 2025-2028, sisendiks RES-i Aktsiaseltsi 2025. aasta eelarve kinnitamine RES:i väljavaated Elroni rahastamiseks, tegevuskava Elroni positsiooni kindlustamiseks antud küsimuses REM:i ( Regionaal- ja põllumajandusministeerium ) poolt tellitud eriauditi ( teostaja Grant Thornton Baltic OÜ ) kokkuvõtete ära kuulamine ja tähelepanekute selgitaminem, juhatuse tegevuskava leitud puuduste likvideerimiseks ESG integreerimisest ettevõtte strateegiasse ja ettevalmistused kohustuslikuks aruandluseks Auditi komitee liikmete volituste pikendamine ( Marko Roots ) Auditi komitee tööplaanist 2025 Siseauditi 2025. a riskipõhise tööplaani kinnitamine ( KPMG Baltics ) Ülevaated kollektiivlepingu läbirääkimistest ametiühinguga Organisatsiooni arendamine ja uute rekruteeritud võtmeisikutega kohtumine Ülevaated kahesüsteemsete elektrirongide ( Skoda Vagonka ) hanke hetkeseisust, 2024 saabunud rongide sertifitseerimise seisust Tutvumine esimese Eestisse saabunud Skoda rongiga Ülevaated uue hooldusdepoo rajamise projekti hetkeseisust Soodevahesse, ärilise potentsiaali analüüs, Ühisdepoo lahendusest koos RB:ga EVR juhatuse esimehe Kaido Zimmermanni kuulamine ja ülevaade EVR rekonstrueerimistööde hetkeseisust Leedu/Läti initsiatiivist Balti reisirongiliikluse arendamisel Koostööst erinevate partnerite ja sidusrühmadega Juhatuse liikmetele 2023. aasta eest tulemustasu määramine Juhatuse 2024. a motivatsioonisüsteemi kinnitamine IT võimekuse arendamine ja protsesside digitaliseerimine, RLH ( Rongiliiklushaldus ) tarkvara hanke seisust Raudteeohutuse 2024 aasta ülevaade Riskijuhtimisalane tegevus Elroni kindlustuslahenduse arutelud Töötajate rahulolu pulsiuuringu ülevaade Töötajate 2024 rahulolu uuringu tulemustest Reisijate 2024 rahulolu uuringu tulemustest Interneti ühenduse kvaliteeti Elroni kasutatavate taristukoridoride ulatuses Tallinn - Tartu – Riia Rongiliikluse projekti arutamine ja tegevuskava muutuste kooskõlastamine Rail Baltic Regional rongihanke ettevalmistusest Omaniku ootustest Nõukogu liikmetele 202 4 . aastal makstud brutotasud: Nimi Tasu liik Summa (EUR) Periood Andres Allikmäe nõukogu esimehe tasu 12 000,00 01.01-31.12.24 Andres Uusoja nõukogu liikme tasu 6 000,00 01.01-31.12.24 Heddy Klasen nõukogu liikme tasu 6 000,00 01.01-31.12.24 Janno Luurmees nõukogu liikme tasu 6 000,00 01.01-31.12.24 Kokku 30 000,00 Nõukogu liikmete osalemine 202 4 . aastal toimunud koosolekutel ja hääletustel: Toimumise kuupäev Nõukogu koosolek Andres Allikmäe Heddy Klasen Janno Luurmees Andres Uusoja 01.02.2024 183 jah jah jah jah 04.04.2024 184 jah jah jah jah 29.05.2024 1 85 jah jah jah jah 27.06.2024 1 86 jah jah jah jah 28.08.2024 1 87 jah jah jah jah 04 . 10 .202 4 18 8 * jah jah jah jah 15.11.2024 18 9 jah jah jah jah 19 .12.202 4 1 90 jah jah jah jah * otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata A UDITIKOMITEE Aktsiaseltsi nõukogu on moodustanud auditikomitee, mille eesmärgiks on nõukogu nõustamine järelevalve teostamisega seotud küsimustes, sealhulgas raamatupidamise korraldamise, audiitorkontrolli, sisekontrollisüsteemi toimimise, riskijuhtimise ja tegevuse seaduslikkuse monitooringu osas, samuti eelarve koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise osas. 202 4 . a asta l olid a uditikomitee liikmeteks Kalle Viks (esimees , volitused kuni 14.10.2025 ), Marko Roots (volitused kuni 30.06.2026) , Piret Kustasson -Seilmaa (volitused kuni 22.05.2027 ) ja Andres Uusoja (volitused kuni 31.10.2026) . Auditikomitee 202 4 . aasta tegevusplaan on täidetud ja Auditikomitee tegutseb 2025 tegevusplaani kohaselt. AS Eesti Liinirongid nõukogu auditikomitee on seisukohal, et äriühingu kontrollikeskkond toimib, kuid vajab mõningaid täiendusi. Läbiviidud ja Auditikomiteele esitatud finants- ja siseauditite ning muude kontrolltegevuste tulemustest lähtuvalt ei ole auditikomiteele teatavaks saanud ühtegi niivõrd kriitilist asjaolu, mis ohustaks sisekontrollisüsteemi mõjusust, majandustegevuse jätkuvust või põhjustaks mõne protsessi ja/või funktsiooni toimimise katkemise ja/või võiks avaldada olulist mõju AS Eesti Liinirongid majandusaasta aruandele. Auditikomitee tegevusaruanne majandusaastale 2024 on lisatud nõukogu tegevusaruandele selle lahutamatu osana. III ÜLEVAADE OMANIKU OOTUS TEGA KEHTESTATUD EESMÄRKIDE TÄITMISEST 2024.a. lähtus AS Eesti Liinirongid Omanike ootuste dokumendist, mis oli koostatud 11.05.2020 . Märkimisväärselt muutunud ja arenenud Eesti riigi , kui omaniku poolsete vaadete dokument Omaniku ootustest, läbis 2024 mitu uuendusringi, kuid eeldatavasti kinnitatakse alles aastal 2025. Kehtiv ad Omaniku ootus ed AS:le Eesti Liinirongid, kui avalike eesmärkidega äriühingule Valitud valdkonnas efektiivse majandustegevusega tegelemine Täita riigi kehtestatud strateegilisi eesmärke vastavalt äriühingu suhtes kohaldatavatele seadustele, regulatsioonidele ja arengukavadele. Olla Eesti äriühingutele heaks eeskujuks heade juhtimistavade, sotsiaalse vastutuse ning kõrge ärikultuuri poolest järgides vastutustundliku ühingujuhtimise põhimõtteid ja integreerides need äriühingu igapäevategevusse, juhtimisse ja strateegiasse ( Hinnata äriühingu (võimalikke ebaeetilisi ärisuhteid Venemaa ja Valgevenega ning loobuda sellistest ärisuhetest ) Lisandunud seoses sõjaga Ukrainas Omaniku ootustest tulenevad s trateegilised eesmärgid AS Eesti Liinirongid koostab ja uuendab iga aastaselt Äriühingu Strateegiat, mis tuleneb Omaniku ootustest äriühingule ja Eesti Riigi üldistest ootustest ja vajadustest arendada reisirongi liiklust Eesti Vabariigis ja rahvusvaheliselt. Hetkel kehtib 20.08.2024 kinnitatud Strateegiadokument. AS Eesti Liinirongid omamise eesmärk on tagada kaasaegsetele tehnilistele normidele ja ohutusnõuetele vastav kvaliteetne avalik reisijateveo teenus avalikul raudteel. AS Eesti Liinirongid on äriühing, millel on avalikku huvi kandvad eesmärgid. Avalikku huvi kandvate eesmärkide täitmisel peab äriühing esmajärjekorras lähtuma riiklikust transpordiarengukavast. Arengukava perioodil on eesmärk pakkuda uuel kvaliteeditasemel reisijateveo teenust avalikul raudteetaristul. Kasutusele võetakse varasemast tihedam, reisijate vajadustel põhinev sõidugraafik, eesmärgiga vähendada suuremate keskuste vahelist aegruumilist vahemaad, pakkuda mugavat liikumisvõimalust, vähendades seeläbi autokasutuse osakaalu. Lisaks seab omanik aktsiaseltsile Eesti Liinirongid eesmärgiks toimida reisijateveo arengumootorina, võimaldades koondada sektorit hõlmav teadmine ning initsieerida uusi tehnoloogiaid ja äriideid. Strateegilised eesmärgid on praktiliselt täidetud vastavalt mainitud 11 .05.2020 Omaniku ootuste dokumendile . Aktsiaselts tagab kaasaegse, ohutu ja kvaliteetse avaliku reisijateveoteenuse maksimaalse kättesaadavuse avalikul raudteel. Lähtudes transpordi ja liikuvuse arengukavast ning olemasolevast veeremipargist pakub aktsiaselts optimaalseimat võimalikku sõidugraafikut , maksimeerib piletitulu ja reisijate arvukust teenindatavatel liinidel. Strateegilised eesmärgid ja ülesanded kuni aastani 203 0 ( 20 3 2 ) Elroni rong on reisija eelistatuim transpordivahend Minimaalselt 15 miljonit reisijat aastal 2030 Parima mainega ühistranspordiettevõte Elron on kaasaegne ja oma tegemistes maksimaalselt efektiivne Omatulud/ärikulud suhe &gt; 50 % Kaasaegne töökeskkond ja lihvitud protsessid Elron on eetiline ja keskkonnasõbralik Väiksem CO2 jalajälg kui alternatiivsetel transpordi - liikidel Lähtume eetikakoodeksist ja nõuame seda ka oma äripartneritelt (Code of Conduct) Elron on kõrgelt hinnatud tööandja omas sektoris Töötajate rahuloluindeks &gt; 5.5/7st TOP 3 tööandja omas sektoris (transport ja logistika) Järgnevate aastate olulised tegevus ed strateegiliste eesmärkide saavutamiseks: Uute Skoda rongide liinidele suunamine 2025 - 2026 Uue kaasaegse depoo projekteerimine ja kasutuselevõtt 2027 - 2028 Depooteenuste arendamine äritegevuse laiendamiseks 2030 Flirt diiselrongide ( DMU ) ümberehitus akudele 2030 - 2035 Rongiliiklus korralduse haldamiseks vastava tarkvara arendamine ja kasutuselevõtt ( RLH ) 2027 - 2028 Ühtse piletimüügi süsteemi arendamine koos muu Eesti ühistranspordiga 20 26 - 2028 Rail Baltic Regionali rongihanke korraldus 20 25 -2026 Rail Baltic Regionali rongide opereerimisvalmidus 20 30 - 2031 Finantseesmärgid Kasumlikkus Kuna AS Eesti Liinirongid ei tegutse vabal turul (tegutseb riigiga sõlmitud avaliku teenindamise lepingu alusel) ja riigisisene avalik reisijatevedu raudteel ei ole Eesti tingimustes kasumlik tegevus (riik maksab iga-aastaselt avaliku liiniveo toetust), siis ootab riik omanikuna, et aktsiaselts tegutseks efektiivselt, ressursisäästlikult ja avaliku liiniveo tulud (piletitulu, avaliku liiniveo toetus ja muud tulud) ei oleks väiksemad kui avaliku liiniveo kulud. Akts i aseltsi majanduslikud e esmär gid on täidetud. P õhitegevuse tulem on positiivne, Aktsiaselts jätkusuutlik , tugeva bilanssi ja omakapitali ga ning oma tegevuse kavandamisel juhindub Aktsiaselts tegevuse efektiivsuse tõstmise, piletitulu osakaalu suurendamise ja vajaliku riikliku dotatsiooni osakaalu vähendamise eesmärkidest. Konservatiivsus Riigi kui omaniku ootus on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda majandustegevust keskmisest madalamate riskidega ja konservatiivse kapitalistruktuuriga. Arvestades suure avaliku huviga, panustab lisaks äriühingu põhitegevuse rahavoogudest tehtavatele investeeringutele ka riik omapoolselt projektidesse, mis on seotud eeskätt reisijateveo kvaliteetse teenusega. Kõik plaanitavad investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud ning kaasnevad riskid tuvastatud ning arvesse võetud. Optimaalse omakapitali proportsiooni koguvaradest määrab Rahandusministeerium „Riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute koondaruandes“, millest äriühing finantsplaanide koostamisel peab lähtuma. Konservatiivsus e e esmärk on praktiliselt täidetud. Raha ndusministeerium on hinnanud AS-i Eesti Liinirongid omakapitali optimaalseks osakaaluks 6 0- 6 5%. 20 2 4 . aasta lõpu seisuga moodustas omakapital 57,8% 6 1 , 5 % bilansimahust , mis on lähedane optimaalsele . Kõiki kavandatavaid investeeringuid analüüsitakse põhjalikult ning riske jälgi takse regulaarselt . Efektiivsus Riigi kui omaniku ootuseks on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda majandustegevust efektiivselt ning ressursisäästlikult. AS Eesti Liinirongid peab tegelema aktiivselt reisijateveo teenuse kvaliteedi tõstmisega raudteel, et tagada seeläbi reisijate arvu kasv raudteel ning aktsiaseltsi tulude suurenemine. Efektiivsuseesmär k on täidetud läbi ressursisäästliku majandamise, arvestades tööjõukulude ja energiakulude kasvu. Piletihindade tõus kuni 10 % , teatud soodustuste kaotamine ja reisijate arvu säilitamine vaatamata EVR rekonstrueerimis töödest tingitud tõrgetele on võimaldanud ootuspäraselt majandada ning kasutada vastutustundlikult riikliku dotatsiooni Aktsiaseltsi tuludes. Omatulude osakaal oli 202 4 .a. 3 5, 3 %, aasta varem 3 5 %. Strateegilise ee smärgina on jõuda omatulude osakaaluga 50% aastaks 20 32 Omanikutulu Riigi kui omaniku ootuseks on, et kõik vabal turul opereerivad riigi äriühingud maksavad stabiilset omanikutulu (dividende). Kuna AS Eesti Liinirongid ei ole vabal turul opereeriv riigi äriühing, siis riik omanikuna ei oota äriühingult kapitalikulu tagasiteenimise ja iseseisva investeerimise võimekust ja peab võimalikuks/vajalikuks ettevõtte doteerimist. Aktsiaselts il on piiratud iseseisva investeerimise võimekus ja ta ei maksa riigile omanikutulu, kuid aruandeaasta kasum sihtfinantseerimise netomeetodil on positiivne. IV NÕUKOGU ARVAMUS 202 4 .a. MAJANDUSAASTA ARUANDE KOHTA Lähtudes äriseadustiku § 333 lõikest 1 on AS-i Eesti Liinirongid nõukogu vaadanud läbi juhatuse poolt koostatud 20 2 4 . a. auditeeritud majandusaasta aruande ning selle heaks kiitnud . Nõukogu teeb Aktsiaseltsi ainuaktsionärile ettepaneku auditeeritud majandusaasta aruanne kinnitada ning katta aruande aasta puhas kahjum eelmiste perioodide jaotamata kasumi st , tegemata ainu aktsionärile väljamakseid. /allkirjastatud digitaalselt/ ____________________ Andres Allikmäe AS Eesti Liinirongid nõukogu esimees Kuupäev: 0 1 .04.202 5