Hankija menetluskulude nimekiri ja täiendav seisukoht

Riigihangete Vaidlustuskomisjon 28.04.2025 Tartu mnt 85, Tallinn Edastatud e-posti teel [email protected] Digiallkirjastatud Riigihanke viitenumber: 282831 Hankija: Riigilaevastik Registrikood: 77001814 Aadress: Lume tn 9, 10416, Tallinn e-post: [email protected] Hankija esindajad: vandeadvokaat Kadri Härginen vandeadvokaat Mario Sõrm Advokaadibüroo Sorainen Rotermanni 6, 10111, Tallinn tel: 6 400 900 e-post: [email protected] [email protected] Vaidlustajad: ühispakkujad Across the Borders OÜ ja NSO OÜ Registrikoodid: 14994642 ja 16199110 Vaidlustajate esindaja: vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart Advokaadibüroo Cobalt Aadress: Pärnu mnt 15, 10116, Tallinn e-post: [email protected] Kolmas isik: Prime Marine Service OÜ Registrikood: 12974894 Aadress: Sinilille 9, 85009, Tori vald e-post: [email protected] HANKIJA MENETLUSKULUDE TAOTLUS JA NIMEKIRI 1. TAOTLUS Hankija palub Riigihangete Vaidlustuskomisjonil määrata kindlaks käesolevas vaidlustusasjas menetluskulud järgnevalt: 1. Mõista vaidlustajalt hankija kasuks välja käesolevas vaidlustusmenetluses kantud esindajakulud kokku summas 3086,50 eurot (käibemaksuta). 2. Jätta vaidlustaja menetluskulud tema enda kanda. 1. Riigihangete Vaidlustuskomisjoni (VaKo) menetluses on vaidlustus riigihankes „Parvlaevade ning reisikatamaraani LED valgustussüsteem“ (viitenumber 282831). Hankija esitab menetluskulude nimekirja, mis sisaldab hankija kogu vaidlustusmenetluse kulusid, mis on kokku 3086,5 eurot (käibemaksuta). 2. Hankija on osalenud vaidlustusmenetluses lepingulise esindaja kaudu. Selle tarbeks on hankija tellinud Advokaadibüroo Sorainen OÜ-lt õigusabiteenust mahus 11,1 tundi. Hankija  Sorainen – 2/3 – õigusabikulud käesoleva vaidlustusmenetluses osutatud õigusabiteenuse eest on kokku summas 3086,50 eurot käibemaksuta. 3. Hankijale osutasid teenust: − vandeadvokaat Mario Sõrm 9,9 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga 275 eurot (käibemaksuta); − vandeadvokaat Kadri Härginen 0,8 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga 350 eurot (käibemaksuta); − advokaat Kärt Saar 0,4 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga 210 eurot (käibemaksuta). 4. Hankija esindajakulude nimekiri on järgmine. Arve nr Kuupäev Teenuse Teenuse kirjeldus Aeg Summa Tunnihind osutaja (h) (€) (€) 14.04.2025 Mario Sõrm Vastuse koostamine 5,8 1595 275 vaidlustusele. 16.04.2025 Kadri Vastuse koostamine 0,5 175 350 Härginen vaidlustusele. 1742/25EE 16.04.2025 Mario Sõrm Vastuse koostamine 1 275 275 vaidlustusele. 23.04.2025 Kärt Saar Menetluskulude nimekirja 0,4 84 210 koostamine. 25.04.2025 Mario Sõrm Tutvumine vaidlustaja 0,3 82,50 275 täiendava seisukohaga. Selle 1753/25EE kohta sisendi andmine kliendile. 28.04.2025 Mario Sõrm Täiendava seisukoha 2,8 770 275 koostamine. Menetluskulude taotluse ja nimekirja koostamine. Nende esitamine VaKo-le. 28.04.2025 Kadri Täiendava seisukoha 0,3 105 275 Härginen koostamine. Kokku 11,1 3086,50 5. Hankija on käibemaksukohustuslane, sellest tulenevalt on menetluskulude hüvitise nõue esitatud ilma käibemaksuta. 6. Hankijale tekkinud õigusabikulusid tõendavad Advokaadibüroo Sorainen OÜ arve nr 1742/25EE (lisa 1) ja 1753/25EE (lisa 2). Lisas 1 kajastatud summa erinevus menetluskulude taotluses esitatust tuleneb tõigast, et osa selle arvega arveldatavast summast ei ole antud vaidlustusasjas hüvitatav kulu. 7. Hankija kinnitab, et kõik käesolevas menetlusdokumendis nimetatud lepinguliste esindajate kulud on kantud seoses käesoleva vaidlustusmenetlusega ja on vaidluse keerukust arvestades vajalikud ja põhjendatud. 8. Menetlusosalise valida on see, mitu esindajat teda vaidlustusmenetluses esindab. Ka Riigikohus on korduvalt oma praktikas leidnud, et menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse küsimuses esindajate arv tähendust ei oma. Mitme esindaja kasutamise puhul on menetluskulu  Sorainen – 3/3 – vajalikkuse ja põhjendatuse aspektist oluline vaid see, kas mitme esindaja kaasamine tõi nt kaasa ebavajalikku dubleerimist. Nagu nähtub menetluskulude nimekirjast, sellist dubleerimist antud juhul mitme esindaja kasutamine kaasa ei toonud. Lisad: 1. Advokaadibüroo Sorainen OÜ arve nr 1742/25EE; 2. Advokaadibüroo Sorainen OÜ arve nr 1753/25EE. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mario Sõrm vandeadvokaat Riigihangete Vaidlustuskomisjon 28.04.2025 Tartu mnt 85, Tallinn Edastatud e-posti teel [email protected] Digiallkirjastatud Riigihanke viitenumber: 282831 Hankija: Riigilaevastik Registrikood: 77001814 Aadress: Lume tn 9, 10416, Tallinn e-post: [email protected] Hankija esindajad: vandeadvokaat Kadri Härginen vandeadvokaat Mario Sõrm Advokaadibüroo Sorainen Rotermanni 6, 10111, Tallinn tel: 6 400 900 e-post: [email protected] [email protected] Vaidlustajad: ühispakkujad Across the Borders OÜ ja NSO OÜ Registrikoodid: 14994642 ja 16199110 Vaidlustajate esindaja: vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart Advokaadibüroo Cobalt Aadress: Pärnu mnt 15, 10116, Tallinn e-post: [email protected] Kolmas isik: Prime Marine Service OÜ Registrikood: 12974894 Aadress: Sinilille 9, 85009, Tori vald e-post: [email protected] HANKIJA TÄIENDAV SEISUKOHT  Sorainen – 2/3 – 1. Vaidlustajad ei ole oma täiendavas seisukohas esitanud kuigi palju sellist, mis erineks argumentidest, mida esitasid juba vaidlustuses, vaid on suuresti esitanud vaidlustuse teksti ja argumendid uuesti, kuigi mõnevõrra ümber sõnastatult. Lisaks sellele on vaidlustajad asunud hankijale omistama väiteid, mida hankija pole esitanud. 2. Alustades viimasest, siis väidavad vaidlustajad oma täiendava seisukoha p-s 1.1.1, et väär on seisukoht, mille raames vastavustingimus laieneb ka tingimuseks, mis näeb ette hankija poolt teabevahetuses küsitud dokumentide esitamist. Siinkohal omistavad vaidlustajad aga hankijale seisukohti, mida hankija pole esitanud. 3. Nimelt, nagu nähtub ka hankija vastusest vaidlustusele, oli hankija seadnud tingimuseks, et esitada tuleb valgustite tootja poolt väljastatud dokumentatsioon. Arvestades vaidlustajate vastuolulist käitumist nii pakkumuse esitamisel kui ka teabevahetuses, mida hankija käsitles detailselt juba vaidlustatud otsuses ja vastuses vaidlustusele, ei saanud hankija olla veendunud, kas vaidlustajad on esitanud tootja poolt väljastatud dokumentatsiooni. Vaidlust ei saa olla selles, et tootja poolt väljastatud dokumentatsioon oli vastavustingimuse üks osa. 4. Hankija tugines oma selgituspäringus haldus- ja kohtupraktikas tunnustatud õigusele, veenduda esitatud dokumentide ja pakkuja poolt avaldatu tõele vastavuses. Selle raames on haldus- ja kohtupraktikas tunnustatud hankija õigust küsida mistahes selgitusi ja tõendeid. Küll aga ei küsinud hankija isegi „mistahes“ selgitusi või tõendeid, vaid üksnes neid, mis pidid NSO OÜ-l, kui vaidlustajate poolt väidetaval tootjal, igal juhul olemas olema. Seega oli hankija oma selgituspäringus leebe ja proportsionaalne ega nõudnud vaidlustajatelt „võimatut“. 5. Märkimisväärne on siinkohal see, et vaidlustajad isegi ei vaidle sellega, et hankija küsitud dokumendid poleks valgustite tootja majandustegevuses tavapärased, vaid vaidlus käib üksnes asjaolu üle, kas hankija tohtis sellist teavet küsida. Hankija mõistab seda lõppastmes nii, et ka vaidlustajad möönavad, et tegemist ei ole kuidagi tavapäratute dokumentidega. 6. Vaidlustajate seisukohast lähtudes ei saakski ükski hankija veenduda pakkujate esitatu tõele vastavuses või piisavuses, mis tähendaks, et RHS § 46 lg-s 4 ja teistes RHS-i eriosades sätestatud teabe küsimise sätted muutuks sisutühjaks. See oleks aga selges vastuolus juba vaidlustuse vastuses viidatud haldus- ja kohtupraktikaga. Liiatigi on VaKo leidnud sedagi, et hankija võib RHS § 46 lg 4 alusel nõuta ka nn uusi dokumente.1 7. Eelneva kontekstis väärib aga veelgi enam tähelepanu vaidlustajate tegevusega ja antud vaidlustusmenetluses esitatud seisukohtadega seonduv teinegi vastuolu. Nimelt, nagu nähtub vaidlustatud hankija otsuse põhjendustest, vastasid vaidlustajad 04.02.2025 hankija päringutele ja esitasid selle raames kokku 11 sertifikaati – kolm kaubamärgi C toodete kohta,2 ühe kaubamärgi B toote kohta ning seitse kaubamärgi A kohta. Kaubamärgi A ja B toodete kohta aga polnud hankija mistahes teavet palunud. 8. 18.03.2025 vastuses edastasid vaidlustajad hankija küsitud teabe, kuid vaid kaubamärgi A toodete kohta, mille kohta hankija teavet polnud soovinud. Kokku esitasid vaidlustajad 84 lk dokumente, sh EMC sertifikaate ja selle saamiseks tehtud EMC testimise aruandeid, mis on heaks kiidetud klassiühingu poolt, toote testimise aruandeid, EL vastavusdeklaratsioone ning MED sertifikaate. Kaubamärgi C toodete kohta ei esitanud vaidlustajad enam ühtki dokumenti. 9. Seega nähtub vaidlustaja varasemast tegevusest ja argumentidest vaidlustusmenetluses, et ühelt poolt on NSO OÜ väidetavalt kaubamärgi C toodete tootja, kuid samal ajal „koostavad kaubamärgi C tooteid tootjatehased“. Teiselt poolt on vaidlustajad võimelised esitama näiteks kaubamärgi A toodete kohta mitmekümneid lehekülgi samaliigilisi dokumente, mida hankija on palunud kaubamärgi C toodete kohta. Kaubamärgi A toodete tootjad aga vaidlustajad ei ole. 1 VaKo 48-21/224842, p 14.3. 2 Milledest kaks ei ole hankijale usaldusväärsed.  Sorainen – 3/3 – 10. Ehk vaidlustajate väidete pinnalt peaks eksisteerima justkui olustik, milles vaidlustajad saavad esitada kaubamärkide A ja B toodete kohta hankija küsitud teavet, kuigi vaidlust ei ole sellest, et nad neid tooteid ei tooda. Samas väidetavalt enda poolt toodetavate kaubamärgi C toodete kohta pole vaidlustajad võimelised esitama ainsatki dokumenti peale CE-sertifikaatide, milledest kaks ei ole hankijale usaldusväärsed. 11. Eeltoodu ei saa ühelegi hankijale olla usutav ega võimaldagi hankijal teha mingit muud otsust, kui selle, mille hankija praegu tegi. Vaidlustajad küll väidavad, et hankija vaidlustatud otsus on kantud mingist soovist kolmandat isikut eelistada, kuid mõistagi see ei ole nii. 12. Esiteks esitasid vaidlustajad oma pakkumuse viisil, mille puhul pidi ka VaKo möönma, et tegemist võis olla käitumisega, milles vaidlustaja tahtlikult ja valimatult külvas hankija üle kõikvõimalike toodete ja nende tehniliste kirjeldustega, millel riigihankega mingit seost olla ei pruukinud.3 Kui hankija palus vaidlustajatelt teavet, kes siis on kaubamärgi C valgustite tootja, olid vaidlustajate vastused vastuolulised, väites nii seda, et tootja on NSO OÜ kui ka seda, et neid tooteid „koostavad“ hankija jaoks siiani teadmata „tootjatehased“. 13. Pärast seda, kui hankija palus dokumente selle kohta, mis veenaksid teda selles, et vaidlustajate algselt esitatud teave on tootja poolt väljastatud dokumentatsioon, oli vaidlustajate esimene reaktsioon nende dokumentide esitamisest keelduda. Kui hankija oma päringu eset uuesti selgitas, asusid vaidlustajad esitama dokumente valdavas osas kaubamärgi A valgustite kohta, mille osas hankija polnud teavet soovinud. Ainukesed dokumendid, mille vaidlustajad on kaubamärgi C toodete kohta päringutele vastuseks esitanud, on kolm CE-sertifikaati, millest kahe osas on hankija oma kahtlusi esitanud ja millele pole vaidlustajad vaidlustusmenetluseski mingeid selgitusi püüdnud anda. 14. Rääkimata siinjuures asjaolust, et vaidlustajate käitumisest ilmneb, et nad on võimelised esitama hankija küsitud dokumente toodete osas, mille tootjad nad ei ole, kuid mitte toodete osas, mille tootjad väidavad nad ennast olevat. Vaidlustajate vastuolulise tegutsemise raames, ei võimalda aga selline vaidlustajate käitumine hankijale pakkumuse vastavuses veenduda. 15. Vaidlustusmenetluse kestel tutvus hankija täiendavalt ka vaidlustaja viidatud kodulehega, millel peaks olema esitatud teave kaubamärgi C toodete kohta ja mille tootja NSO OÜ väidab ennast (kohati) olevat. Kodulehel on esitatud riba teabega „Our Fleet“, mis peaks mõistlikule kodulehe külastajale ilmselt indikeerima, et kaubamärgi C tooteid on kasutatud nt Tallinki ja Silja Line alustel, nõnda on seal esitatud lausa Tallinki kaubamärk ja ülesvõtted mõlema viidatud ettevõtja laevadest. 16. Hankija pöördus seetõttu Tallinki poole küsimusega, kas kaubamärgi C valgusteid on paigaldatud Tallinki laevadele. Tallinki vastusest nähtub, et nad ei ole kaubamärgi C valgusteid kunagi soetanud ja Tallinkile teadaolevalt ei ole ka kolmandad osapooled kaubamärgi C tooteid Tallinki laevadele paigaldanud ning Tallinki rekvisiitide kasutamine kodulehel on väär (lisa 1). 17. Eeltoodud asjaolud ilmestavad hankijale kogumis, et vaidlustajate pakkumuse tagasi lükkamine RHS § 114 lg 2 alusel ja vaidlustatud otsuses esitatud põhjendustel on õigustatud, proportsionaalne ja kontrollitav. Lisa: hankija küsimus Tallinkile ja Tallinki vastus (konfidentsiaalne). Lugupidamisega Kadri Härginen Mario Sõrm vandeadvokaat vandeadvokaat 3 VaKo 222-24/282831, p 8.1.