Vaidlustus

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn, Harju maakond, 10115 [email protected] 25.04.2025 Esitatud e-kirja teel VISIONEST INSTITUTE OÜ VAIDLUSTUS JA TAOTLUS VAIDLUSTUSMENETLUSE PEATAMISEKS JA RAHANDUSMINISTEERIUMI TEAVITAMISEKS Riigihange: Riigihange „Koostööpartnerite leidmine põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteemi (AKIS) teadmussiirde tegevuste elluviimiseks“ (viitenumber 287952) osades 3-6 Vaidlustaja: Visionest Institute OÜ Registrikood 10342428 aadress Peterburi tee 2, 11415 Tallinn Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kadri Matteus Advokaadibüroo Matteus Maakri 30, Tallinn 10145 E-post: [email protected] Telefon: 53419810 Hankija: Maaelu Teadmuskeskus Registrikood 70000869 aadress J. Aamisepa tn 1, 48309 Jõgeva E-post: [email protected] Kolmas isik I: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Registrikood 80007884 aadress Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn Kolmas isik II: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Registrikood 80004733 aadress Toom-Kooli tn 17, 10130 Tallinn Kolmas isik III: EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIT Registrikood 80014737 aadress Saku tn 15, 11314 Tallinn Kolmas isik IV: MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus Registrikood 80354203 aadress Jalaka tn 48, 50109 Tartu Kolmas isik V: Mahepõllumajanduse Koostöökogu Registrikood 80399364 aadress F. Tuglase tn 1-6, 51014 Tartu TAOTLUSED: 1 Vaidlustaja taotleb vaidlustuse peatamist ja palub vaidlustuskomisjonil teavitada Rahandusministeeriumit järelevalve läbiviimise vajadusest. 2 Tunnistada kehtetuks Maaelu Teadmuskeskus 15.04.2025 järgmised otsused: 2.1 Osas 3 otsus, millega tunnistati Visionest Institute OÜ pakkumus ebaedukaks; 2.1.1 alternatiivselt otsus, milles tunnistati edukaks Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoja pakkumus ja ebaedukaks Visionest Institute OÜ pakkumus; 2.2 Osas 4 otsused, millega tunnistati Visionest Institute OÜ pakkumus ebaedukaks; 2.2.1 alternatiivselt otsus, milles tunnistati edukaks Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoja ja EESTI TOIDUAINETETÖÖSTUSE LIIDU pakkumused ning ebaedukaks Visionest Institute OÜ pakkumus; 2.3 Osas 5 otsused, millega tunnistati edukaks Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIT ning ebaedukaks Visionest Institute OÜ ja millega jäeti kõrvaldamata edukad pakkujad Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIT; 2.4 Osas 6 otsused, millega tunnistati edukaks Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Mahepõllumajanduse Koostöökogu, MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus ja ebaedukaks Visionest Institute OÜ ja otsus, millega MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus tunnistati vastavaks. 3 Vaadata vaidlustus läbi kirjalikult. 4 Jätta menetluskulud tervikuna Maaelu Teadmuskeskuse kanda ja mõista Visionest Institute OÜ menetluskulud välja Maaelu Teadmuskeskuselt. ASJAOLUD 1.1 Maaelu teadmuskeskus (hankija) avaldas 06.02.2025 avatud hankemenetlusena riigihanke „Koostööpartnerite leidmine põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteemi (AKIS) teadmussiirde tegevuste elluviimiseks“ (riigihange). Riigihanke eesmärgiks on koostööpartnerite leidmine põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteemi (AKIS) sidusaks ja eesmärgipäraseks elluviimiseks. Hange on jaotatud kuueks osaks, neist vaidluse all on osad 3-6. 1.2 Raamlepingu partnerite arvu kirjeldab dokument nimega „Lisateave“ p 5.3 ja seda kordab ka tehnilise kirjelduse p 2.1: 2.1.3. Mahemajandus: 2 kuni 3 lepingupartnerit; 2.1.4. Toit ja toidutootmine: 2 kuni 3 lepingupartnerit; 2.1.5. Müügiedendus: 2 kuni 3 lepingupartnerit; 2.1.6. Horisontaalsed ehk valdkondade ülesed tegevused: 2 kuni 5 lepingupartnerit. Ükski dokument ei kirjelda, mis alusel hankija valib edukate pakkujate arvu. 1.3 15.04.2025 teavitas hankija samal päeval koostatud edukaks tunnistamise otsustest osades 3-6 ja nende otsususte aluseks olevatest protokollidest. 15.04.2025 edastatud otsusest selgus ka RHS § 117 lg 3 alusel teostatud arvutusvea ebaõige parandamine, mis on aluseks juba varem (01.04.2025) tehtud vastavusotsuse kehtetuks tunnistamiseks. 15.04.2025 tehti ka kõrvaldamise 2  aluste otsus, millega jäeti hankest kõrvaldamata Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIT. 1.3.1 Osas 3 tehtud edukaks tunnistamise otsusega tunnistati edukateks Mahepõllumajanduse Koostöökogu (97,84p) ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (70p) ning ebaedukateks Visionest Institute OÜ (25,6p) ja OÜ WOW Events (19,6p). 1.3.2 Osas 4 tehtud edukaks tunnistamise otsusega tunnistati edukateks EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIT (100p) ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (95,98p) ning ebaedukateks Visionest Institute OÜ (36,58p) ja OÜ WOW Events (15,58p). 1.3.3 Osas 5 tehtud edukaks tunnistamise otsusega tunnistati edukateks Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda (96,28p), Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (87,64p) ja EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIT (85p). Ebaedukateks tunnistati Visionest Institute OÜ (66,88p) ja OÜ WOW Events (15,88p). 1.3.4 Osas 6 tehtud edukaks tunnistamise otsusega tunnistati edukateks Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda (98,32p), Mahepõllumajanduse Koostöökogu (98,32p), EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT (70p), MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus (68,68p), Northern Roots MTÜ (67,6p). Ebaedukateks tunnistati Visionest Institute OÜ (41,08p), OÜ WOW Events (20,08p), OÜ Nordmill ja Kolm Head Tegu OÜ (34,89p), Eesti Noortalunikud (32,08p). 1.4 Vaidlustaja on seisukohal, et osades 3-4 on hankija ebaõigesti ja läbipaistmatult tunnistanud vaidlustaja pakkumuse ebaedukaks. Osades 5-6 on hankija eksinud hindepunktide andmisel hindamismetoodika vastu, mistõttu tuleb 15.04.2025 tehtud otsused kehtetuks tunnistada ning vaidlusest välja jäävates küsimustes alustada järelevalvemenetlust. PÕHJENDUSED 2.1 Vaidlustamise õigus 2.1.1 Osades 3-5 oli hankija riigihanke alusdokumendis lisateave1 punktis 5.3.3-5.3.5 sätestanud, et raamleping sõlmitakse 2-3 pakkujaga ning osas 6 oli sätestatud sama dokumendi p-s 5.3.6, et raamleping sõlmitakse 2-5 pakkujaga. 2.1.2 Osades 3 ja 4 oli vaidlustaja hindamise tulemusel kolmas, kuid hankija otsustas sõlmida raamlepingu ehk tunnistada edukaks üksnes kaks pakkujat. Seega on võimalik vaidlustusmenetluse tulemusel vaidlustajal osutuda osades 3-4 edukaks pakkujaks. 2.1.3 Osas 5 ja 6 oli vaidlustaja esimesena hindamise tulemusel nö „joone all“ (vastavalt järjekorras neljas ja kuues) ehk vaidlustuse tulemusel on võimalik osutuda edukaks pakkujaks. 2.1.4 Eelnevast tulenevalt on vaidlustajal vaidlustusõigus RHS § 192 kohaselt olemas ning vaidlustusmenetluse tulemusel on võimalik, et edukaks osututakse osades 3-6. 2.2 Osas 3 (mahemajandus) tehtud edukaks tunnistamise otsuse õigusvastasus 2.2.1 Osas 3 on vaidluse esemeks hankija poolt vaidlustaja ebaedukaks tunnistamise otsus, mille tulemusel sõlmitakse raamleping kolme pakkuja asemel kahe pakkujaga. Otsus on läbipaistmatu ja meelevaldne. Alternatiivselt juhul, kui VAKO leiab, et osas 3 oli lubatav ka kahe eduka pakkujaga 1 Riigihangete Registris: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8152884/documents/source- document?group=B&documentOldId=17963358 3  raamlepingu sõlmimine, vaidlustab vaidlustaja ka endale antud hindepunktid nii pakutava teenuse kvaliteedi kui ka meeskonna osas. Hankija meelevaldsus raamlepingu partnerite valimisel (3 asemel 2 partnerit) 2.2.2 Osas 3 oli vaidlustaja hindamise tulemusel kolmas, kuid hankija otsustas sõlmida raamlepingu ehk tunnistada edukaks üksnes kaks pakkujat. Põhjuseks märkis hankija: „Hindamistulemuste põhjal ei andnud pakkumus hankijale piisavat kindlust, et pakkuja omab vajalikku metoodilist ja praktilist võimekust viia ellu kvaliteetseid teadmussiirde tegevusi vastavalt hankija ootustele. Seetõttu ei pea hankija võimalikuks tunnistada pakkumust edukaks ning kaasata pakkujat raamlepingusse, mille eesmärk on tagada sisukad, tulemuslikud ja sihtrühma vajadusi arvestavad tegevused.“ Hankija otsus jätta vaidlustaja edukaks tunnistamata on meelevaldne ja läbipaistmatu olenemata sellest, kui palju vaidlustaja hindepunkte sai. 2.2.3 Kaalutlused, mille alusel valitakse 2 või 3 pakkujat, ei ole RHAD-s kirjeldatud, mistõttu sai pakkuja seatud tingimustest aru nii, et kui on olemas maksimaalne arv vastavaid ja edukaid pakkujaid, siis sõlmitakse ka maksimaalse arvu pakkujatega raamleping ning kui vastavaid ja edukaid pakkujaid nii palju ei ole, siis on sätestatud ka miinimumarv, alla mille hankija raamlepingut ei sõlmigi. Selline oleks ainus võimalik õigusega kooskõlas olev tõlgendus lisateabe punktist 5.3 või tehnilise kirjelduse punktist 2.1. Asjaolu, et hankija hakkab näiteks nelja vastava pakkumuse kohta otsustama, kas ja kui mitu edukaks tunnistada, ei ole RHAD-st välja loetav ega ka kooskõlas RHS § 3 juhul, kui pole selgitatud, millisel alusel seda tehakse. Käesoleval juhul RHAD-st selliseid aluseid ei leia 2.2.4 Võrdluseks toome välja, et osas 5 otsustas hankija edukaks tunnistada 3 , mitte 2 pakkumust ning osas 6 samuti maksimum 5, mitte 2-4 pakkumust Hankija kaalutlusotsus selles küsimuses erinevate osade lõikes on jälgimatu ja viib ebavõrdse kohtlemiseni. 2.2.5 Seega tuleb tühistada hankija otsus vaidlustaja pakkumuse ebaedukaks tunnistamisest riigihanke kolmandas osas, kuna see on vastuolus RHAD-s sätestatuga ning RHS § 3 läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttega. Ühtlasi on otsusus vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega. Vaidlustaja pakkumuse ebaõige hindamine ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda pakkumuse edukaks tunnistamise õigusvastasus 2.2.6 Alternatiivselt juhul, kui VAKO leiab, et kahe eduka pakkujaga raamlepingu sõlmimine oli lubatav osas 3, vaidlustab vaidlustaja ka vaidlustaja enda hindepunktid kriteeriumites (i) pakutava teenuse kvaliteet ja (ii) pakkuja meeskonna kogemuse mitmekesisus ning sellest tulenevalt Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda pakkumuse edukaks tunnistamise 2.2.7 Pakkujatele edastatud protokolli kohaselt omistati vastavatele pakkumustele järgmised hindepunktid: 4 2.2.8 Kokkuvõttes on vaidlustaja seisukohal, et vaidlustaja väärinuks pakutava teenuse kvaliteedi kriteeriumis 5 hindepunkti asemel 35 hindepunkti ja meeskonna kogemuse mitmekesisuse kriteeriumis 5 hindepunkti asemel 35 hindepunkti. Selle tulemusel oleks hindamistulemused osas 3 järgmised ehk kaks edukat pakkujat oleksid vaidlustaja (85,6p) ja Mahepõllumajanduse Koostöökogu (97,84p). 2.2.9 Riigihanke alusdokumendi „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ 2 kohaselt hinnatakse kõikides vaidlustatavates osades pakutava teenuse kvaliteeti 35%, pakkuja meeskonna kogemuse mitmekesisust 35% ja üldkulude määra 30% ulatuses. 2.2.10 Pakkumuste hindamise ja edukaks tunnistamise otsus on hindamisotsus, ning VAKO peab kontrollima sisuliselt vaidlustaja pakkumusele antud hinnangute põhjendatust, iseäranis, kas hindamisel arvestati asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte ning õiguse üldpõhimõtteid, samuti, kas hindamine toimus RHAD-s teatavaks tehtud hindamiskriteeriumide kohaselt (RHS § 117 lg 1). VAKO ega kohus ei pea sedalaadi hinnangute kontrollimisel asendama hankija hinnanguid enda omadega ega kõrvaldama kõiki mõeldavaid kahtlusi, kuid kõrvaldada tuleb aga vähemalt olulised kahtlused ning selleks ei piisa üldsõnalistest ja põhistamata selgitustest.3 Halduse hindamisotsuste puhul ei ole kohtul üldjuhul keelatud teha intensiivsemat kontrolli, sh asendada haldusorgani hinnanguid enda omadega, põhjendades sellist otsustust. HKMS § 158 lg 3 kolmanda lausega sarnanevat üldist keeldu hindamisotsuste puhul pole, sest õigusmõistete sisustamine ja faktiliste olukordade hindamine on kohtuvõimu põhifunktsioon, mitte täidesaatva riigivõimu monopol. 4 PS § 146 esimese lause kohaselt mõistab õigust ainult kohus. Sellest tulenevalt ei ole kohus õiguse tõlgendamisel ja kohaldamisel, sh õigusliku tähendusega faktiliste asjaolude tuvastamisel seotud ühegi teise instantsi ega isiku seisukohtadega. 5 Ratsionaalsuse või ilmselgete vigade testist tuleb minna kaugemale, kui õiguste riive on intensiivne ning tegemist on tiheda õigusliku raamistikuga. 6 Seega kokkuvõttes peab VAKO kontrollima, kas hankija hindas pakkumusi kooskõlas etteantud hindamiskriteeriumitega ja arvestas asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte ning õiguse üldpõhimõtteid. 2.2.11 Hankija on riigihanke alusdokumentides ette näinud, et ta hindab pakkuja esitatud teenuse kirjeldust. Seega on hankija teinud 15.04.2025 edukaks tunnistamise otsuse raames hindamisotsuse. Tallinna Halduskohus on otsuses 3-21-1811 selgitanud, et loovtöö (mida on ka sisuliselt käesolevas hankes pakutava teenuse kirjeldused) hindamisel tuleb arvestada järgmisi põhimõtteid: 1) kas hindamisel arvestati asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte; 2) kui hankija määrab detailid kindlaks, tuleb neid hindamisel järgida; 3) väga üldsõnalised põhjendused võivad olla vastuolus RHS § 117 lg-ga 1. Samas lahendis rõhutati, et hankijal on kohustus anda põhjalikud selgitused, et tagada hinnete kujunemise läbipaistvus ja kontrollitavus. Käesoleval juhul on ilmne, et hindamisel on aluseks võetud asjaolusid, mida ei olnud RHAD-s sõnastatud ning seega lähtutud detailidest, mida ei olnud hindamise eelselt kindlaks määratud ega sätestatud. 2.2.12 Antud juhul ei ole hankija kohtupraktikas tunnustatud põhimõtteid järginud ning teenuse kvaliteedi hindamisel on hankija ilmselgelt tegutsenud meelevaldselt jättes vaidlustaja pakkumusele asjakohased hinded omistamata ning hinnates teisi pakkujaid liiga kõrgelt. Keelatud on tõlgendada pakkumuste hindamise kriteeriume hankemenetluses osalejaid kahjustaval moel ning tuletada neist meelevaldselt tingimusi, mida RHAD-s sätestatud ei ole.7 2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8152884/documents/source- document?group=B&documentOldId=17963354 3 RKHKo 3-20-1198 p 17 4 RKHKo nr 3-20-924/24, p 32; 3-17-1545/81, p 26 5 RKHKo 3-20-1198, p 14, VAKOo 283-20/227164, p 16 6 RKHKo 3-20-2474, p 20 7 TlnRKo 3-15-2102, p 1 5 2.2.13 Pakutava teenuse kvaliteedi hindamise hindamismetoodika kõikide osade puhul on järgnev: 2.2.13.1 35 punkti: Pakkuja arusaam teadmussiirde tegevuste kvaliteedi tagamisest on väga hästi kooskõlas hanke eesmärgiga ning on põhjalikult, arusaadavalt ja argumenteeritult lahti kirjutatud. Selgelt on kirjeldatud, kuidas tuvastatakse sihtrühma vajadused, kuidas arvestatakse sihtrühma erinevate profiilidega ning mil moel arvestatakse nendega tegevuse kavandamisel Detailselt ja objektiivselt on põhjendatud, kuidas hinnatakse otsest kasu konkreetse tegevuse sihtgrupile. Pakkuja on selgelt, detailselt ja veenvalt kirjeldanud, kuidas kavandab kindlustada tegevuste kvaliteedi ja milliseid kvaliteedikontrollitegevusi selleks rakendab. Kavandatud tegevused on realistlikud ja kuluefektiivsed ning toetavad täiel määral hanke eesmärkide täitmist ning loovad sihtrühmale minimaalselt täiendavat halduskoormust. Tegevuste kvaliteeti mõjutavad riskid on väga hästi kaardistatud, kooskõlas hanke tegevustega ning nende maandamise tegevused on eesmärgipärased, väga hästi läbi mõeldud ja teostatavad. 2.2.13.2 20 punkti: Pakkuja arusaam teadmussiirde tegevuste kvaliteedi tagamisest on olulises osas kooskõlas hanke eesmärkidega, hea detailsusega ning arvestab piisavalt sihtgrupi erinevate profiilidega ja tegevustest tulenevate erisustega. Pakkuja on selgelt ja veenvalt kirjeldanud, kuidas kavandab kindlustada tegevuste kvaliteedi ja milliseid kvaliteedikontrollitegevusi selleks rakendab. Kavandatud tegevused on realistlikud ja kuluefektiivsed, kuid nende asjakohasuses esineb mõningaid küsitavusi. Hankijale on olulises osas selge, kuidas hankes seatud eesmärkide ja oodatavate tulemusteni jõudmine plaanitakse realiseerida. Kavandatavad tegevused on üldiselt kulutõhusad, kuid loovad sihtrühmale täiendavat halduskoormust. Tegevuste kvaliteeti mõjutavad peamised riskid on kaardistatud ning nende maandamise tegevused on üldjoontes eesmärgipärased, kuid esineb küsitavusi nende teostatavuses. 2.2.13.3 5 punkti: Pakkuja arusaam teadmussiirde tegevuste kvaliteedi tagamisest on rahuldaval määral kooskõlas Hanke eesmärkidega, tegevused on esitatud minimaalse detailsusega või väheste selgituste ja põhjendustega. Pakkuja arusaam arvestab vähesel määral sihtrühma erinevate profiilidega ja tegevustest tulenevate erisustega. Hankijal ei teki kirjelduse põhjal selget arusaama, kuidas Pakkuja tegevuste kavandamisel sihtrühma vajadustega arvestab. Kirjeldatud tegevused ja lahendused on rahuldaval määral läbi mõeldud, kirjeldatud üldiselt, väheselt argumenteeritud, ajamahukad või sihtrühma koormavad. Kirjeldusest ei selgu, milliseid riske Pakkuja teadmussiirde kvaliteedile näeb või ei ole kirjeldatud riskid hanke tegevusi silmas pidades asjakohased. Hankijal ei ole selget arusaama, kuidas kavandatud tegevused kirjeldatud riske suudavad maandada. Kavandatud tegevused on ebarealistlikud hanke tegevuste ajakava ja eesmärke silmas pidades. 2.2.14 Vaidlustaja ei nõustu ka sellega, et vaidlustaja pakkumus on saanud 5 hindepunkti järgmiste põhjendustega: Pakkuja lähenemine teadmussiirde tegevuste kvaliteedi tagamisele on küll põhjalik ja süsteemne, kuid Pakkuja ei sisusta valdkondlikku sihtrühma mõistmist. Sellest ei selgu, kuidas arvestatakse sektori spetsiifika ja eripäradega. Osalejate sisseelamisprotsessina kirjeldatus ei tajuta, et hankes (osas) on tegemist avalikkusele suunatud ürituste ja materjalidega, seetõttu ei ole kirjeldus asjakohane. Kasutatakse selgeid kvaliteedinõudeid koolitajatele, kuid need on liiga piiravad. Pakkuja eelistab koolitajat, kes on varasemalt nendega koostööd teinud. Pole mainitud, kuidas otsivad Eesti koolitajat, kui oma eelistatud koolitajat ei ole võimalik kaasata. Toimumiskohtadena eelistatakse veebitegevusi, kohapealsete puhul vaadataks hoone energiasäästlikkust, nimetatud on energiasäästlikud transpordiviisid. Riskide kaardistamine ja hindamine on üldsõnaline, nimetamata korraldajast endast tulenevad riskid. 2.2.14.1 Vaidlustaja ei nõustu tagasiside ega antud punktidega. Vaidlustaja pakkumuses oli sihtrühma segmentide kirjeldus ja vajaduste kaardistus esitatud süsteemselt ja 6  põhjalikult (profiilid, intervjuud, eelanalüüsid). Avalikkusele suunatud tegevuste puhul on kirjeldatud onboarding-protsessi: teavituskirjad, materjalid, tehniline juhendamine. Koolitajate valiku kriteeriumid (9 punkti) sisaldavad avatust uutele esinejatele ning läbipaistvat hindamismeetodit. Ka riskid olid detailselt kaardistatud, sealjuures lektori puudumine, vähene registreerumine, tehnilised tõrked jpm, koos maandamistegevustega. Võrdluseks on tuvastatav, et Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda ja Mahemajanduse Koostöökogu pakkumused on saanud sarnase tagasiside või isegi üldisema, kuid hindepunktid on seejuures 35. Vaidlustaja on seisukohal, et pakutava teenuse kvaliteet väärinuks 35 hindepunkti, kuna kõik eeldused selleks on täidetud. 2.2.15 Pakkuja meeskonna kogemuse mitmekesisuse hindamismetoodika on kõikide osade puhul järgnev: 2.2.15.1 35 punkti: Pakkuja on raamlepingu täitmisse kaasatava meeskonna koostamisel lähtunud hankija vajadusest ja hanke eesmärgist. Detailselt on välja toodud meeskonnaliikmete varasem kogemus ja kompetents ning põhjendatud, kuidas toetavad need hanke eesmärgi saavutamist. Selgitatud on, milliseid ülesandeid iga meeskonnaliige täidab (sh meeskonnaliikmete asendusvõimalused) ning kuidas töö on integreeritud ühise eesmärgi saavutamisse. Pakkuja meeskonnaliikmed on viimasel kolmel aastal korraldanud kokku üle 5 eri tüüpi (nt koolitus, konverents, õppereis, ettevõtte külastus, trükiste väljaandmine, veebinar vms) teadmussiirde tegevuse Hanke sihtrühmale. Üritustel osalejate arv on olnud varieeruv, korraldatud on üritusi nii väikestele rühmadele (kuni 20 inimest) kui ka suurtele rühmadele (üle 100 osaleja), Pakkuja meeskonnal on kogemusi nii veebi-, kontakt- kui ka hübriidürituste korraldamisega. 2.2.15.2 20 punkti: Meeskonnaliikmete varasem kogemus ja kompetents on kirjeldatud üldsõnaliselt ja/või on hankijal kahtlus, kas meeskonnaliikmete pädevus toetab hanke eesmärgi saavutamist parimal viisil. Pakkuja meeskonnaliikmed on viimasel kolmel aastal korraldanud kokku 3 kuni 5 eri tüüpi (nt koolitus, konverents, õppereis, ettevõtte külastus, trükiste väljaandmine, vebinar vms) teadmussiirde tegevusi Hanke sihtrühmale. Üritustel osalejate arv on vähe varieeruv, korraldatud on üritusi, kas ainult väiksematele (alla 20 osaleja) või ainult suurtele rühmadele (üle 100 osaleja), Pakkuja meeskonnal on kogemusi nii veebi- kui ka kontaktüritusega. Pakkuja meeskonnal ei ole hübriidürituste korraldamise kogemust. 2.2.15.3 5 punkti: Pakkumuses esitatud meeskonna koosseisu või selle tööjaotuse osas esinevad olulised puudujäägid või vastuolud või on esitatud kirjeldus üldsõnaline või pole ammendav. Hankijal ei ole veendumust, et pakkuja suudab planeeritud tegevused kvaliteetselt ja õigeaegselt teostada ning pakkuja meeskonnaliikmed on viimasel kolmel aastal korraldanud kokku vähem kui 3 eri tüüpi (nt koolitus, konverents, õppereis, ettevõtte külastus, trükiste väljaandmine, vebinar vms) teadmussiirde tegevust Hanke sihtrühmale. Üritustel osalejate arv on olnud vähe varieeruv, korraldatud on üritusi, kas ainult väiksematele (alla 20 osaleja) või ainult suurtele rühmadele üle 100 osaleja, Pakkuja meeskonnal on kogemusi ainult veebi- või ainult kontaktüritusega. Pakkuja meeskonnal ei ole hübriidürituste korraldamise kogemust 2.2.16 Vaidlustaja ei nõustu ka sellega, et vaidlustaja pakkumus on saanud 5 hindepunkti järgmiste põhjendustega: Pakkujal on küll mitmekesine ja kogemustega meeskond koolituste korraldamiseks, kuid puudub mahemajanduse alane pädevus, mistõttu puudub kindlus, et Pakkuja suudaks kujundada sekorile vajalikke koolitusi, jõuda õigete sihtrühmade ja lektoriteni. Mahemajanduse valdkonna üritust korraldamisega kogemus puudub. Esitatud tegevused ei ole mahemajanduse valdkonnaga seotud. 7  2.2.16.1 Vaidlustaja esitas meeskonna koosseisu (6 projektijuhti + tugi), sealjuures on kirjeldatud selged rollid ja asendatavus. Töökogemus toidusektoris (sh mahetootmisega haakuv) ulatub 600 osalejani ja 222 ettevõtteni 2022–2024 perioodil. Teistele antud tagasiside ja punktidega võrreldes on selgelt vaidlustajale tehtud ülekohut meeskonna hindamisel. Mahemajanduse pädevus ei olnud kohustuslik nõue ja see ei oleks ka loogiline, sest hanke ese on koolituste korraldamine, mitte põllumajandusalased teenused, mistõttu ei ole võimalik seda ka hindamisel arvesse võtta. Seega ei ole hankija tegevus hindamisel olnud RHS § 3 põhimõtetega kooskõlas. Eelnevast tulenevalt on vaidlustaja seisukohal, et meeskonna kogemuse mitmekesisuse kriteeriumis väärinuks vaidlustaja 35 hindepunkti. 2.2.17 Kokkuvõttes on vaidlustaja seisukohal, et vaidlustaja väärinuks pakutava teenuse kvaliteedi kriteeriumis 5 hindepunkti asemel 35 hindepunkti ja meeskonna kogemuse mitmekesisuse kriteeriumis 5 hindepunkti asemel 35 hindepunkti. Selle tulemusel oleks hindamistulemused osas 3 järgmised ehk kaks edukat oleksid vaidlustaja (85,6p) ja Mahepõllumajanduse Koostöökogu (97,84p): 2.3 Osas 4 (Toit ja toidutootmine) tehtud edukaks tunnistamise otsuse õigusvastasus 2.3.1 Osas 4 on vaidluse esemeks hankija poolt vaidlustaja ebaedukaks tunnistamise otsus, mille tulemusel sõlmitakse raamleping kolme pakkuja asemel kahe pakkujaga. Otsus on läbipaistmatu ja meelevaldne. Alternatiivselt juhul, kui VAKO leiab, et osas 4 oli lubatav ka kahe eduka pakkujaga raamlepingu sõlmimine, vaidlustab vaidlustaja ka endale antud hindepunktid nii pakutava teenuse kvaliteedi kui ka meeskonna osas ning vastavalt Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja EESTI TOIDUAINETETÖÖSTUSE LIIDU pakkumuse edukaks tunnistamise vaidlustaja asemel. Ühtlasi vaidlustab vaidlustaja EESTI TOIDUAINETE TÖÖSTUSE LIIT ja Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda edukaks tunnistamise, kuivõrd hankija ei ole teostanud põhjendamatult madala maksumuse kontrolli RHS § 115 lg 1 alusel. Hankija meelevaldsus raamlepingu partnerite valimisel (3 asemel 2 partnerit) 2.3.2 Osas 4 oli vaidlustaja hindamise tulemusel kolmas, kuid hankija otsustas sõlmida raamlepingu ehk tunnistada edukaks üksnes kaks pakkujat. Põhjuseks märkis hankija: „Hindamistulemuste põhjal ei andnud pakkumus hankijale piisavat kindlust, et pakkuja omab vajalikku metoodilist ja praktilist võimekust viia ellu kvaliteetseid teadmussiirde tegevusi vastavalt hankija ootustele. Seetõttu ei pea hankija võimalikuks tunnistada pakkumust edukaks ning kaasata pakkujat raamlepingusse, mille eesmärk on tagada sisukad, tulemuslikud ja sihtrühma vajadusi arvestavad tegevused.“ Hankija otsus jätta vaidlustaja edukaks tunnistamata on meelevaldne ja läbipaistmatu olenemata sellest, kui palju vaidlustaja hindepunkte sai. Vaidlustaja viitab siinkohal samadele argumentidele, mis osas 3 (vt p-d 2.2.2-2.2.5) ja ei korda neid. 8 Vaidlustaja pakkumuse ebaõige hindamine ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja EESTI TOIDUAINETETÖÖSTUSE LIIDU pakkumuse edukaks tunnistamise õigusvastasus 2.3.3 Alternatiivselt juhul, kui VAKO leiab, et kahe eduka pakkujaga raamlepingu sõlmimine oli lubatav osas 4, vaidlustab vaidlustaja ka vaidlustaja enda ja edukate pakkujate hindepunktid kriteeriumites (i) pakutava teenuse kvaliteet ja (ii) vaidlustaja enda pakkuja meeskonna kogemuse mitmekesisus ning seega mõlema pakkumuse edukaks tunnistamise. 2.3.4 Pakkujatele edastatud protokolli kohaselt omistati vastavatele pakkumustele järgmised hindepunktid: 2.3.5 Pakutava teenuse kvaliteedi hindamise hindamismetoodika on leitav punktis 2.2.13. Vaidlustaja ei nõustu edukatele pakkujatele antud hindepunktidega: 2.3.5.1 Pakkujale Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda on omistatud 35 hindepunkti järgmiste põhjendustega: Põhjalikult läbi mõeldud, süsteemne ja struktureeritud metoodika sihtrühma vajaduste kaardistamiseks, mis on seotud orgnaisatsiooni igapäevaste töövoogudega ja seetõttu ei tekita liikmetele ülemäärast koormust. Keskse põllumajandustootjate esindusorgansitsioonina on neil väga hea ligipääs nii Eesti sisesele ekspertiisile kui rahvusvaheliselel ekspertiisile ja olemasolevaid konktakte on plaanis ka kasutada. Teenus pakub sihtrühma vajadustele ja ootustele vastavaid teadmussiirde tegevusi, mille kvaliteedi tagamine on läbi mõeldud kõigis etappides – alates sihtrühma vajaduste kaardistamisest kuni tegevuste elluviimise ja tagasiside kogumiseni. Tegevuste elluviimisel on rõhk teaduspõhisel lähenemisel (st. pädevate esinejate kaasamisel koostöös teadusasutustega), et tagada valdkondliku kompetentsi täiendamine.Läbi on mõeldud ka see, kuidas jõuda keerulisemate sihtrühmadeni. Kirjeldatud on lektorite/moderaatorite valiku põhimõtted ja viisid. Riskid on realistlikult hinnatud ja maandamistegevused väga hästi läbi mõeldud. Hindamiskriteeriumi osaks on ka asjaolu, et kavandatavad tegevused peavad olema realistlikud ja kuluefektiivsed, ühtlasi ei tohi need tekitada täiendavad halduskoormust, kuid tagasisidestatud neid osi ei ole, mistõttu on eeldatav, et neid ei olegi pakkumuses kirjeldatud. Pakkuja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda pakkumus väärib seega 20 hindepunkti. 2.3.5.2 Pakkujale EESTI TOIDUAINETETÖÖSTUSE LIIT on omistatud 35 hindepunkti järgmiste põhjendustega: Pakutav teenus on hästi kooskõlas hanke eesmärkidega, pakkudes põhjalikku ja realistlikku lähenemist teadmussiirde tegevuste kvaliteedi tagamiseks. Pakkuja tugineb tegevuste kavandamisel nii sihtrühma küsitlustele kui jälgib ka ise olulisi trende nii tehnoloogias kui poliitikakujundamises. Sihtrühmast arusaamine on kirjeldatud selgelt ja struktureeritult, sh tegeletakse TL mittekuuluvate inimeste kaasamisega.Sihtrühma vajadusi kaardistatakse põhjalikult, kasutades erinevaid meetodeid nagu küsimustikud, tagasiside ja koostöö sektori võtmeisikutega. Tegevuste kavandamisel tugineb pakkuja oma varasmele kogemusele ning kavandeb tegevusi optimaalselt, tekitades sihtrühmale võimalikult vähest täiendavat koormust. 9  Planeeritud tegevused, sealhulgas hübriidüritused ja veebipõhised koolitused, on paindlikud ja võimaldavad kõigile sihtrühma liikmetele sobivates vormides osaleda. Samuti on arvestatud erinevate teadmiste tasemetega, pakkudes tegevusi nii algajatele kui ka edasijõudnutele. Lektorite kaasamisel on selged kvaliteedinõuded, kasutatakse nii oma Eestisisest kontaktvõrgustiku kui kontakte välisriikide sarnaste organsiatsioonidega. Riskid on läbi kaalutud ja maandamistegevused läbimõeldud. Hindamiskriteeriumi osaks on ka asjaolu, et kavandatavad tegevused peavad olema realistlikud ja kuluefektiivsed, tagasisidestatud seda osa aga ei ole, mistõttu on eeldatav, et seda osa pakkumuses kirjeldatud ei ole. Pakkuja EESTI TOIDUAINETETÖÖSTUSE LIIT pakkumus väärib seega 20 hindepunkti. 2.3.6 Vaidlustaja ei nõustu sellega, et vaidlustaja pakkumus on saanud 20 hindepunkti järgmiste põhjendustega: Pakkuja lähenemine teadmussiirde tegevuste kvaliteedi tagamisele on läbimõeldud. Pakkuja eesmärk on tagada osalejatele kõrgetasemene sisu, efektiivne õpikeskkond ning praktilised väljundid, mis aitavad neil uusi teadmisi ja oskusi oma töös rakendada. Osalejate sisseelamisprotsessina kirjeldatu ei taju, et hankes (osas) on tegemist avalikkusele suunatud ürituste ja materjalidega, seetõttu ei ole kirjeldus asjakohane.Kasutatakse selgeid kvaliteedinõudeid koolitajatele. Kavandatud tegevused on realistlikud, kuid loovad Pakkujale täiendavat halduskoormust. Tagasiside põhjal planeeritakse parendusi, kuid tegevuste täpsed kohandamisvõimalused jäävad ebaselgeks. Seatud on selged tulemuseesmärgid. Siiski, kirjedatud metoodika on universaalne ja sellest ei selgu, kuidas arvestatakse just toidusektori spetsiifika ja eripäradega. Riskide kaardistamine ja maandamistegevused on tagasihoidlikud. 2.3.6.1 Vaidlustaja ei nõustu tagasiside ega antud punktidega. Hankija tagasisidestas, et vaidlustaja metoodika on „universaalne“ ega arvesta sektori spetsiifikat - tegelikult käsitletakse toidusektori eripärasid pakkumuses läbi osalejate profiilide, eraldiseisvate vajaduste ja ettevõttepõhiste andmete. Kogu koolitusprotsessi kvaliteedi tagamine oli detailselt kirjeldatud (õpikeskkond, tagasiside, järelanalüüs). Riskide juhtimise mehhanismid olid olemas ja realistlikud. Võrdluseks on tuvastatav, et Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja EESTI TOIDUAINETETÖÖSTUSE LIIT pakkumused sisaldasid vähem täpseid mehhanisme, kuid hindepunktid on seejuures 35. Vaidlustaja pakkumus ei olnud objektiivselt halvem teistest. Vaidlustaja on seisukohal, et pakutava teenuse kvaliteet väärinuks 35 hindepunkti, kuna kõik eeldused selleks on täidetud. 2.3.7 Pakkuja meeskonna kogemuse mitmekesisuse hindamismetoodika leitav punktis 2.2.15. Vaidlustaja ei nõustu ka sellega, et vaidlustaja pakkumus on saanud 5 hindepunkti järgmiste põhjendustega: Pakkujal on küll mitmekesine ja kogemustega meeskond koolituste korraldamiseks, kuid puudub toidutootmise ja toiduohutuse alane pädevus, mistõttu puudub kindlus, et Pakkuja suudaks kujundada sektorile vajalikke koolitusi, jõuda õigete sihtrühmade ja lektoriteni. Toidu ja toiduhutuse valdkonna ürituste korraldamisega kogemus puudub. Meeskonna poolt elluviidud tegevustes on välja toodud eelkõige müügiedenduse valdkonna ja turismiga seonduvad tegevused. Osade tegevuste juurde ei ole märgitud tegevuse elluviimise formaati. 2.3.7.1 Hankija tõi välja tagasisidest, et „puudub toidutootmise pädevus“, kuid pakkumuses oli selgelt kirjeldatud toidusektori-alane kogemus, koostöö 222 ettevõttega, sh eksport ja müük. Meeskonna suurus, rollid ja asendused olid täpselt määratletud. Toidutootmise pädevus ei olnud kohustuslik nõue ja see ei oleks ka loogiline, sest hanke ese on koolituste korraldamine, mitte toidutootmise ja toiduohutuse alased teenused, mistõttu ei ole võimalik seda ka hindamisel arvesse võtta. Teistele antud tagasiside ja punktidega võrreldes on selgelt vaidlustajale tehtud ülekohut meeskonna hindamisel – näiteks EESTI TOIDUAINETETÖÖSTUSE LIIDU meeskond (2-3 inimest) said 35 hindepunkti, kuigi tagasiside põhjal ei näi neil olevat objektiivselt kogenum meeskond. Seega ei ole hankija tegevus hindamisel olnud RHS § 3 põhimõtetega kooskõlas. 10  Eelnevast tulenevalt on vaidlustaja seisukohal, et meeskonna kogemuse mitmekesisuse kriteeriumis väärinuks vaidlustaja 35 hindepunkti. Põhjendamatult madala maksumusega pakkumus 2.3.8 Lisaks on vaidlustajal tekkinud küsimus sellest, kas hankija teostas edukate pakkujate puhul (EESTI TOIDUAINETE TÖÖSTUSE LIIT ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda) ka põhjendamatult madala maksumuse kontrolli arvestades, et esitatud üldkulu määrad on äärmiselt madalad juba ainuüksi võrreldes teiste pakkujatega (RHS § 115 lg 1). Keskmine üldkulu määr on osas 4 vastavatel pakkumustel 14,41% - EESTI TOIDUAINETE TÖÖSTUSE LIIT pakkus üldkulu määraks 4,65% ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda 8%. Raamlepingu p 4.2 alusel loetakse üldkuludeks loetakse projekti koordinaatori töötasu, telefoni- ja kontorikulu, raamatupidamiskulu, bürookulu ja muid sarnaseid Tegevuste elluviimisega seotud kaudseid kulusid. Üldkuludeks ei loeta esinejate ja moderaatorite töötasu, ruumide ja esitlustehnika rendikulusid, toitlus-, majutus- ja transpordikulusid ning jaotusmaterjalide ettevalmistamisega seotud kulusid (kujundamine, montaaž, tõlkimine, keelekorrektuur, väljatrükk) jms Tegevuste elluviimisega seotud otsekulusid. Otsustest ei nähtu, et hankijal oleks tekkinud kahtlus, kuigi vaidlustaja hinnangul see oleks pidanud tekkima, sest selgelt niivõrd madala üldkulu määraga võib sattuda ohtu lepingu alusel kvaliteetse teenuse osutamine. 2.3.9 EESTI TOIDUAINETE TÖÖSTUSE LIIT ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda pakkumuste puhul pidanuks hankija teostama põhjendamatult madala maksumuse kontrolli (RHS § 115 lg 1) ning tagasi lükkama põhjendamatult madalad maksumusega pakkumused (RHS § 115 lg 8). Sellisel juhul oleksid edukad kõik kolm ülejäänud vastavat pakkujat hoolimata hindepunktide arvust. 2.3.10 Kokkuvõttes on vaidlustaja seisukohal, et vaidlustaja väärinuks pakutava teenuse kvaliteedi kriteeriumis 20 hindepunkti asemel 35 hindepunkti ja meeskonna kogemuse mitmekesisuse kriteeriumis 5 hindepunkti asemel 35 hindepunkti. Selle tulemusel oleks hindamistulemused osas 4 järgmised ehk kaks edukat oleksid vaidlustaja (82p) ja a EESTI TOIDUAINETETÖÖSTUSE LIIT (85p): 2.4 Osas 5 (Müügiedendus) tehtud edukaks tunnistamise otsuse ja edukate pakkujate kõrvaldamata jätmise õigusvastasus 2.4.1 Osas 5 vaidlustab vaidlustaja nii endale omistatud hindepunktid kui ka pakkujate Eesti Kaubandus- Tööstuskoda ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda hindepunktid ja seega nimetatud pakkujate edukaks tunnistamise otsuse. Vaidlustaja on seisukohal, et pakkujad Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIT jäeti ka ebaõigesti hankest kõrvaldamata. Ühtlasi vaidlustab vaidlustaja EESTI TOIDUAINETE 11  TÖÖSTUSE LIIT ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda edukaks tunnistamise, kuivõrd hankija ei ole teostanud põhjendamatult madala maksumuse kontrolli RHS § 115 lg 1 alusel. Vaidlustaja pakkumuse ebaõige hindamine ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda pakkumuse edukaks tunnistamise õigusvastasus 2.4.2 Pakkujatele edastatud protokolli kohaselt omistati vastavatele pakkumustele järgmised hindepunktid: 2.4.3 Pakutava teenuse kvaliteedi hindamise hindamismetoodika on leitav punktis 2.2.13. Vaidlustaja ei nõustu kahe eduka pakkuja pakkumustele omistatud hindepunktidega, kuivõrd pakkumuste hindamisel ei ole hankija lähtunud hindamismetoodikast. 2.4.3.1 Pakkuja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pakkumus on saanud 35 hindepunkti järgmiste põhjendustega: „Põhjalikult läbi mõeldud shtrühma vajaduste kaardistamine, puuduseks on see, et on vähene otsekontakt põllumajandus- ja toidutootjatega. Sõltuvad koostööst EPKK ja Toiduliiduga, samas on suurepärased kontaktid just välisriikidega ja Eesti välisesindustega, msi võimaldab tuua just sihtriigi spetsiifikat. Toimumiskohtadena eelistataks justkui välisreise ja veebitegevusi, kohapealsena on nimetatud organisatsiooni enda ruume (esindused eri linnades nimetatud meeskonnakirjelduse juures). Kvaliteedistandardid läbi kaalutud, riskid hinnatud ja maandamistegevused kavandatud. On võimelised lisama koolitustele teiste sektorite kogemusi ja selle võrra luua sünergiat välisturgudega seotud oskuste ja teadmiste loomisel. Tegevused on detailideni planeeritud ja pakkuja on selgelt kirjeldanud, kuidas hinnatakse sihtrühmale otseselt kasu toovate tegevuste efektiivsust.“ Käesolevas hanke osas osalevad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja EESTI TOIDUAINETETÖÖSTUSE LIIT iseseisvate pakkujatena, mistõttu on arusaamatu ja lubamatu hankija poolt paremate hindepunktide andmine pakkujatele seetõttu, et pakkujad teevad omavahel koostööd. Kuna nad osalevad iseseisvate pakkujatena, siis on nad ka otsesed konkurendid käesolevas hankes vaatamata sellele, et nad on mittetulundusühingud ning jääb mulje, et kolm pakkujat on teinud kooskõlastatud tegevusi. See iseenesest on ka kõrvaldamise alus kooskõlastatud tegevuse tõttu § 95 lg 4 p 5 kohaselt. Lisaks on oluline puudus vähene otsekontakt põllumajandus- ja toidutootjatega - see võib mõjutada pakkuja võimet täielikult mõista ja rahuldada sihtrühma vajadusi, mis on oluline kvaliteedi tagamise aspekt. Hindamiskriteeriumi osaks on ka asjaolu, et kavandatavad tegevused peavad olema realistlikud ja kuluefektiivsed, tagasisidestatud seda osa aga ei ole, mistõttu on eeldatav, et seda osa pakkumuses kirjeldatud ei ole. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pakkumus vääriks 20 hindepunkti 35 hindepunkti asemel. 2.4.3.2 Pakkuja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda pakkumus on saanud 35 hindepunkti järgmiste põhjendustega: „Põhjalikult läbi mõeldud, süsteemne ja struktureeritud metoodika sihtrühma vajaduste kaardistamiseks, mis on seotud orgnaisatsiooni 12  igapäevaste töövoogudega ja seetõttu ei tekita liikmetele ülemäärast koormust. Keskse põllumajandustootjate esindusorgansitsioonina on neil väga hea ligipääs nii Eesti sisesele ekspertiisile kui rahvusvaheliselel ekspertiisile ja olemasolevaid konktakte on plaanis ka kasutada. Kirjeldatud on lektorite/moderaatorite valiku põhimõtted ja viisid. Tegevuste elluviimisel on rõhk teaduspõhisel lähenemisel (st. pädevate esinejate kaasamisel koostöös teadusasutustega), et tagada valdkondliku kompetentsi täiendamine. Välislektorite leidmiseks ja kaasamiseks on EPKK-l olemas rahvusvahelised koostöökanalid. Teenuse kvaliteedi tagamiseks on loodud pidev tagasiside kogumise ja analüüsimise süsteem, mis võimaldab teenuseid kohandada vastavalt sektori muutuvatele vajadustele. Läbi on mõeldud ka see, kuidas jõuda keerulisemate sihtrühmadeni. Riskid on realistlikult hinnatud ja maandamistegevused väga hästi läbi mõeldud.“ Hindamiskriteeriumi osaks on ka asjaolu, et kavandatavad tegevused peavad olema realistlikud ja kuluefektiivsed, tagasisidestatud seda osa aga ei ole, mistõttu on eeldatav, et seda osa pakkumuses kirjeldatud ei ole. Pakkuja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda pakkumus väärib seega 20 hindepunkti. 2.4.4 Vaidlustaja ei nõustu ka sellega, et vaidlustaja pakkumus on saanud 20 hindepunkti järgmiste põhjendustega: „Pakkuja arusaam kvaliteedi tagamisest on peamiselt kooskõlas hanke eesmärkidega ja tegevused on detailselt kirjeldatud. Sihtgrupi erinevate profiilidega on arvestatud, kuid ei ole täpselt selgitatud, kuidas tuvastatakse nende vajadused. Kavandatud tegevused on realistlikud, kuid loovad Pakkujale täiendavat halduskoormust. Toimumiskohtadena eelistatakse veebitegevusi, kohapealsete puhul vaadataks hoone energiasäästlikkust, nimetatud on energiasäästlikud transpordiviisid. Riskide kaardistamine ka hindamine on siiski tagasihoidlik, kuigi pakkuja kavandab mitmekülgseid maandamistegevusi juba tegevuste planeerimise faasis. Sektori spetsiifikaga on vähe arvestatud, aga kuna pakkuja on pädev ekspordi ja müügivaldkonnas, siis siin ei ole see risk kõrge.“ 2.4.4.1 Vaidlustaja on seisukohal, et kogu teenuse sisu kirjeldus vastab 35 hindepunkti saamise eeldustele täielikult. Hankija tagasiside on üldine, selle tulemusel ei ole võimalik tuvastada, mis probleemid täpsemalt esinesid ja kuidas need väljendusid. 2.4.4.2 Hindamiskriteeriumi kohaselt peab 35p saamiseks pakkuja arusaam teadmussiirde tegevuste kvaliteedi tagamisest olema väga hästi kooskõlas hanke eesmärgiga ning olema põhjalikult, arusaadavalt ja argumenteeritult lahti kirjutatud. Vaidlustaja pakkumuse koosseisus esitatud „Kvaliteedi tagamise protsess“ dokumendi lk 2 on kirjeldatud, et teadmussiirde programmi kvaliteedi tagamise põhimõtted on läbimõeldud, süsteemsed ja sihtrühmale väärtust loovad. 2.4.4.3 Hindamiskriteeriumis on kirjeldatud 35p saamise eeldusena asjaolu, et selgelt on kirjeldatud, kuidas tuvastatakse sihtrühma vajadused, kuidas arvestatakse sihtrühma erinevate profiilidega ning mil moel arvestatakse nendega tegevuse kavandamisel. Protsessi kirjeldamise lk 2 on kirjeldatud selgelt, et sihtrühmale suunatud tõhus kommunikatsioon hõlmab uudiskirju, sotsiaalmeediat, erialaseid võrgustikke ja otsekontakte. Lisaks kogutakse osalejatelt põhjalikku tagasisidet ja arvestatakse nende soovitusi edasiste tegevuste planeerimisel. 2.4.4.4 Hindamiskriteeriumi kohaselt on 35p väärilises töös detailselt ja objektiivselt põhjendatud, kuidas hinnatakse otsest kasu konkreetse tegevuse sihtgrupile. Protsessi kirjelduse lk 5 kirjeldas vaidlustaja, et praktiline ja rakendatav õpe sisaldab reaalsete juhtumite analüüsi ja praktilisi harjutusi, individuaalset tagasisidet ja nõustamist. Samuti kogutakse igalt sündmuselt osalejatelt tagasisidet, et hinnata sisu asjakohasust ja kasulikkust. 13  2.4.4.5 Hindamiskriteeriumis on sätestatud, et 35p saamiseks peab pakkuja selgelt, detailselt ja veenvalt olema kirjeldanud, kuidas kavandab kindlustada tegevuste kvaliteedi ja milliseid kvaliteedikontrollitegevusi selleks rakendab. Pakkumuses esitatud dokumendi lk 7-8 kirjeldab vaidlustaja selgelt, et kvaliteedi tagamiseks kogutakse struktureeritud küsimustike abil tagasisidet, analüüsitakse seda ja kohandatakse järgmisi sündmusi vastavalt saadud tagasisidele. Samuti on kirjeldatud, kuidas valitakse koolitajad ja esinejad, et tagada nende pädevus ja kvaliteet. 2.4.4.6 Hindamiskriteeriumi kohaselt on 35p saamise eelduseks ka asjaolu, et kavandatud tegevused on realistlikud ja kuluefektiivsed ning toetavad täiel määral hanke eesmärkide täitmist ega loosihtrühmale minimaalselt täiendavat halduskoormust. Sisulise pakkumuse lk 5-6 käsitleb tegevuste realistlikkust ja kuluefektiivsust, näiteks kasutatakse võimalikult palju veebikeskkondi, et vähendada transpordiga tekkivat ökoloogilist jalajälge. Samuti on kirjeldatud, kuidas valitakse koolitusruumid ja toitlustus, et tagada keskkonnasäästlikkus. Jääb arusaamatuks, mille arvelt hankija (kes ei kuulu ise sihtrühma) halduskoormus väidetavalt tõuseb. 2.4.4.7 Hindamiskriteerium sätestab ka 35p puhul nõude, et tegevuste kvaliteeti mõjutavad riskid on väga hästi kaardistatud, kooskõlas hanke tegevustega ning nende maandamise tegevused on eesmärgipärased, väga hästi läbi mõeldud ja teostatavad. Pakkumuses esitatud dokumendi lk 8 on vaidlustaja kirjeldanud riskide maandamise põhimõtteid, mis hõlmavad varakult koolitajate ja osalejate leidmist, proaktiivset tegutsemist, iganädalast riskide analüüsi ja dokumenteerimist ning varuplaanide loomist. 2.4.4.8 Seega kokkuvõtlikult on vaidlustaja pakkumus täielikult kooskõlas 35 hindepunkti eeldustega, sisaldades põhjalikult kõike hankija nõutud osi. 2.4.5 Kokkuvõttes on vaidlustaja seisukohal, et pakkujate Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda pakkumused väärinuks pakutava teenuse kvaliteedi hindamisel 35 hindepunkti asemel 20 hindepunkti. Vaidlustaja väärinuks 20 hindepunkti asemel 35 hindepunkti. Selle tulemusel oleks hindamistulemused osas 5 järgmised ehk kolm edukat oleksid vaidlustaja (81,88p), EESTI TOIDUAINETETÖÖSTUSE LIIT (85p) ja Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda (81,28p): Põhjendamatult madala maksumusega pakkumus 2.4.6 Lisaks on vaidlustajal tekkinud küsimus sellest, kas hankija teostas edukate pakkujate puhul (vähemasti EESTI TOIDUAINETE TÖÖSTUSE LIIT ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda) ka põhjendamatult madala maksumuse kontrolli arvestades, et esitatud üldkulu määrad on äärmiselt madalad juba ainuüksi võrreldes teiste pakkujatega (RHS § 115 lg 1). Keskmine üldkulu määr on 14  osas 5 vastavatel pakkumustel 14,62% - EESTI TOIDUAINETE TÖÖSTUSE LIIT pakkus üldkulu määraks 4,9% ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda 8%. Raamlepingu p 4.2 alusel loetakse üldkuludeks loetakse projekti koordinaatori töötasu, telefoni- ja kontorikulu, raamatupidamiskulu, bürookulu ja muid sarnaseid Tegevuste elluviimisega seotud kaudseid kulusid. Üldkuludeks ei loeta esinejate ja moderaatorite töötasu, ruumide ja esitlustehnika rendikulusid, toitlus-, majutus- ja transpordikulusid ning jaotusmaterjalide ettevalmistamisega seotud kulusid (kujundamine, montaaž, tõlkimine, keelekorrektuur, väljatrükk) jms Tegevuste elluviimisega seotud otsekulusid. Otsustest ei nähtu, et hankijal oleks tekkinud kahtlus, kuigi vaidlustaja hinnangul see oleks pidanud tekkima, sest selgelt niivõrd madala üldkulu määraga võib sattuda ohtu lepingu alusel kvaliteetse teenuse osutamine. 2.4.7 EESTI TOIDUAINETE TÖÖSTUSE LIIT ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda pakkumuste puhul pidanuks hankija teostama põhjendamatult madala maksumuse kontrolli (RHS § 115 lg 1) ning tagasi lükkama põhjendamatult madalad maksumusega pakkumused (RHS § 115 lg 8). Sellisel juhul oleksid edukad kõik kolm ülejäänud vastavat pakkujat hoolimata hindepunktide arvust. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja EESTI TOIDUAINETETÖÖSTUSE LIIT ja Eesti Kaubandus- Tööstuskoja kõrvaldamata jätmine on vastuolus RHS § 94 lg 4 p-ga 5 2.4.8 RHS § 95 lg 4 p 5 sätestab, et hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja: konkurentsi kahjustava kokkuleppe, ettevõtjate ühenduse otsuse või kooskõlastatud tegevuse tõttu. Nimetatud pakkujate esitatud tegevuskavast selgus, et iseseisvalt riigihankel osalevad pakkujad ehk konkurendid KonkS mõttes kavatsevad teha koostööd. See oleks (mööndustega) lubatav, kui nad oleksid teinud ühispakkumuse, kuid praegu on nad esitanud konkureerivad pakkumused. KonkS § 4 lg 1 p 3 alusel on keelatud konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe, kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus, millega piiratakse kolmandale isikule (s.o. vaidlustajale) kaubaturule (s.o. käesolevale riigihankele) juurdepääsu. Viidatud sätte aluseks oleva direktiivi 2014/24 artikli 57 lõike 4 esimese lõigu punkti d alusel võivad hankijad jätta ettevõtja hankemenetluses osalemisest kõrvale kui hankijal on piisavalt usaldusväärseid andmeid järeldamaks, et ettevõtja on sõlminud kokkuleppeid teiste ettevõtjatega konkurentsi moonutamise eesmärgil.8 Konkurents on kahjustatud, sest raamlepingu partnereid on vaid piiratud arv ning hankija ressursid on piiratud. Kolmandate isikute kooskõlastatud tegevuse tõttu on vaidlustaja jäänud pingereas allapoole piirjoont ning konkurents on saanud kahjustada. Kõrvaldamise aluse rakendamiseks ei pea Konkurentsiamet olema teinud vastavat otsust, millega tuvastab keelatud kokkuleppe, vaid hankija saab seda ise tuvastada9. 2.4.9 Kuivõrd kolmandate isikute kõrvaldamata jätmise otsusest puuduvad kaalutlused RHS § 95 lg 4 p 5 osas, siis eeldab vaidlustaja, et hankija ei ole seda kaalunudki, mistõttu on kõrvaldamata jätmise otsus õigusvastane ja tuleb kehtetuks tunnustada. 2.5 Osas 6 (Horisontaalsed ehk valdkondade ülesed tegevused) tehtud vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuste õigusvastasus 2.5.1 Osas 6 vaidlustab vaidlustaja nii endale omistatud hindepunktid (sh nii pakutava teenuse kvaliteedi kui ka pakkuja meeskonna kogemuse mitmekesisuse kriteeriumis) kui ka pakkujate Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Mahepõllumajanduse Koostöökogu hindepunktid pakutava teenuse kvaliteedi kriteeriumis ja seega nende edukaks tunnistamise. Osas 6 tehtud otsust mõjutab ka asjaolu, et hankija on ebaõigesti muutnud pakkumusi ning parandanud lubamatult mittevastava 8 EK C-416/21, Landkreis Aichach-Friedberg versus J. Sch. Omnibusunternehmen, p 37. 9 EK C-531/16, Ecoservice projektai, p 37. 15  pakkumuse väidetavat arvutusviga ning käesolevas osas on mittevastava pakkumuse esitanud edukaks tunnistatud pakkuja Eesti Maaelu Nõuandeteenistus. Eesti Maaelu Nõuandeteenistus pakkumuse vastavaks tunnistamine on õigusvastane 2.5.2 Otsustes, mis on tehtud osades 3-6, on kõikide pakkujate edukaks tunnistamise otsuse juurde lisatud põhjendus: Hindamise käigus tuvastas hankija nelja pakkuja pakkumustes arvutusvead, mis mõjutasid maksumuse koondhinnangut. Vead parandati pakkujate nõusolekul vastavalt RHS § 117 lg 3 alusel ning koondhinnangud arvutati ümber alusandmete järgi. 2.5.3 Hankija vastas vaidlustaja päringu peale, et arvutusviga parandati tegelikult neljal pakkujal: MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus, OÜ WOW Events, OÜ Nordmill ja MTÜ Eesti Noortalunikud. Neist üksnes MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus on osutunud edukaks vaidlustaja ees osas 6, mistõttu vaidlustab vaidlustaja ka MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus pakkumuse vastavus osas 6. 2.5.4 Arvutusviga RHS § 117 lg 3 tähenduses seisneb pakkumuses esitatud matemaatilise tehte ebaõigsuses, mida on võimalik korrigeerida selliselt, et pakkumuse maksumuse sisu ei muutu. 10 VAKO on ka selgitanud, et kuivõrd RHS § 117 lg 3 asub pakkumuste hindamise ja pakkumuste edukaks tunnistamise paragrahvis, peab hankija põhimõtteliselt olema veendunud, et vead pakkumuse maksumuses on oma olemuselt sellised, mille puhul tal on õigus rakendada RHS § 117 lg-t 3.11 Hankija poolt edastatud informatsiooni alusel ei olnud võimalik tuvastada, mille alusel, kellel ja millist viga hankija parandas, mistõttu ei olnud vaidlustajale selge, kuidas edukaks tunnistamise otsus sisuliselt kujunes. Seega oli hankija otsus selles küsimuses ebaselge ja puudulik. 2.5.5 Vaidlustaja saatis hankijale Riigihangete Registri teabevahetuse kaudu sellega seonduvalt neli küsimust, millele hankija on ka vastanud. 2.5.6 Esimene küsimus oli: Millist arvutusviga hankija täpsemalt parandas? Hankija vastas sellele: Hindamise käigus tuvastas hankija, et nelja pakkuja pakkumustes ei ühtinud riigihangete registri töölehel „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad” punktis 3 esitatud üldkulude määr pakkuja poolt esitatud Vormis 1 (Exceli tabeli lahtris C8) märgitud üldkulude määraga. Tegemist oli selgelt tuvastatava arvutusveaga, mille puhul registris kajastatud üldkulude määr ei vastanud pakkumuses esitatud alusandmetele. 2.5.6.1 Hankija on seega selgitanud, et neli pakkujat, sh MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus, eksisid riigihangete registri väljale numbri sisestamisega, mitte ei olnud tegemist arvutusveaga. Arvutusviga on matemaatiline viga, mitte hooletusviga. VAKO on selgitanud, et arvutusvea parandamiseks peab olema üheselt mõistetav, milles viga seisneb. Olukorras, kus ei ole selge, kas pakkumuses esitatud andmeid tuleks muuta ühte või teist pidi (kas asendada tuleb üks või teine arv vajalikus tabelis), ei saa hankija arvutusviga parandada.12 Käesoleval juhul oli hankijale esitatud ühest küljest info Exceli vormis ja teisalt Riigihangete Registri vahelehel „Maksumus ja hinnatavad näitajad” – kuidas hankija teadis, kumb number on korrektne ilma küsimata? Hankija on selgitanud, et Riigihangete Registri väljal esitatud info „ei vastanud pakkumuses esitatud alusandmetele“. Miks peab hankija Excelis esitatud infot „pakkumuse alusandmeteks“ ja mitte Riigihangete Registri hindamiskriteeriumite vahelehe vastavat välja jääb arusaamatuks. Mõlemad numbrid on „pakkumuse alusandmed“, mistõttu on hankija eksinud RHS § 117 lg 3 rakendamisel, sest MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus 10 TlnHKo 3-18-1598 , p 34 11 VAKO 01.02.2023, 2-23/257737, p 13.1 12 VAKO 21.06.2018, 116-18/197039, p 15. 16  pakkumuse puhul avastatud viga ei olnud arvutusviga, vaid hooletusviga ning tegemist on pakkumusega, mis oleks tulnud RHS § 114 lg 2 alusel tagasi lükata. 2.5.7 Teine küsimus oli: Millised edukaks tunnistamise otsuse raames tehtud hindamistulemused olid tulemused enne arvutusviga osades 3-6 ja millised peale arvutusvea parandamist? Hankija vastas: Pakkujate esitatud üldkulude määrad on näha riigihangete registris pakkumuse all vahekaardil „Maksumus ja hinnatavad näitajad”. Registri poolt arvutatud hindamise tulemused on nähtavad registris Tulemuste osas vahekaardil "Pakkumuste ülevaade". Riigihangete register arvutab hindepunktid automaatselt pakkujate sisestatud andmete alusel. Kui selles andmestikus esinevad arvutusvead, on hankijal kohustus teha parandused väljaspool registrit, lähtudes pakkumuses esitatud korrektsetest andmetest, ning koostada otsused parandatud sisule tuginedes. Parandatud maksumused ja korrigeeritud hindamistulemused on kajastatud: - hindamisprotokollis, mis sisaldab ka lõplikke punktiarvutusi ja aluseks võetud maksumusi, - edukaks tunnistamise otsuses, kus on märgitud õiged maksumused ning koondväärtused pärast arvutusvigade parandamist. Parandused mõjutasid nii konkreetsete pakkujate hindepunkte kui ka kõigi teiste pakkumuste hindepunkte, kuna maksumus oli hindamiskriteerium, mille hindepunktid arvutati järgmise valemi alusel: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte valemiga: („osakaal“ – („pakkumuse väärtus“ – madalaim väärtus) / „suurim väärtus“) × „osakaal“. 2.5.7.1 Seega parandas hankija MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus hooletusvea, mis omakorda mõjutas kogu hindamist. Hankija tegevus arvutusvea parandamisel oli lubamatu, mistõttu tuleb hankija otsus selles osas tühistada. 2.5.8 Kokkuvõtlikult on hankija selgitanud, et parandas RHS § 117 lg 3 alusel MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus väidetava arvutusvea, mis oli lubamatu. Esiteks ei olnud tegemist arvutusveaga, vaid hooletusveaga pakkujate poolt. Hankija eelistas lubamatult üht pakkumuse dokumenti teisele väitega, et üks pakkumuse osaks olev dokument on justkui „alusandmeid“ sisaldav, mis on selgelt lubamatu. Arvutusviga on matemaatiline viga, mitte hooletusest tulenev eksimus Riigihangete Registrisse andmete sisestamisel. Seega on hankija tegevus arvutusvea parandamisel olnud õigusvastane ja kujutab endast tegelikult pakkumuse lubamatut muutmist või mittevastava pakkumuse vastavaks tunnistamist vastuolus RHS § 114 lg-ga 2. Selline tegevuson lubamatult mõjutanud kogu hindamistulemust. 2.5.9 Arvestades, et vaidlustaja sai teada hankija ebaõigest tegevusest ja MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus pakkumuse tegelikust mittevastavusest alles 23.04.2025 teabevahetuse teel, siis ei ole vaidlustaja ületanud RHS § 189 lg 1 määratud vaidlustuse esitamise tähtaega hoolimata sellest, MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus vastavusotsuse tegi hankija osas 6 01.04.2025. Vastavusotsus ei sisaldanud arvutusveaga seotud infot – selle avaldas hankija esmakordselt 15.04.2025 edukaks tunnistamise otsuses ning sisulised põhjendused alles 23.04.2025 teabevahetuse teel. Edukaks tunnistamise otsuse õigusvastasus 2.5.10 Riigihanke alusdokumendi „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ 13 kohaselt hinnatakse osas 6 pakutava teenuse kvaliteeti 35%, pakkuja meeskonna kogemuse mitmekesisust 35% ja üldkulude määra 30% ulatuses. 13 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8152884/documents/source- document?group=B&documentOldId=17963354 17 2.5.11 Pakkujatele edastatud protokolli kohaselt omistati vastavatele pakkumustele järgmised hindepunktid: 2.5.12 Pakutava teenuse kvaliteedi hindamise hindamismetoodika on leitav punktis 2.2.13. Vaidlustaja ei nõustu kahe eduka pakkuja pakkumustele omistatud hindepunktidega, kuivõrd pakkumuste hindamisel ei ole hankija lähtunud hindamismetoodikast. 2.5.12.1 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda pakkumus on saanud 35 hindepunkti järgmiste põhjendustega: „Põhjalikult läbi mõeldud, süsteemne ja struktureeritud metoodika sihtrühma vajaduste kaardistamiseks, mis on seotud orgnaisatsiooni igapäevaste töövoogudega ja seetõttu ei tekita liikmetele ülemäärast koormust. Keskse põllumajandustootjate esindusorgansitsioonina on neil väga hea ligipääs nii Eesti sisesele ekspertiisile kui rahvusvaheliselel ekspertiisile ja olemasolevaid konktakte on plaanis ka kasutada. Läbi on mõeldud ka see, kuidas jõuda keerulisemate sihtrühmadeni. Kirjeldatud on lektorite/moderaatorite valiku põhimõtted ja viisid. Kirjeldatud osalejate tagasiside süsteemne kogumine. Väga kasulik pikemas perspektiivis, et peetakse erinevaid andmebaase, nt lektorite andmebaas, kus on ka osalejate tagasiside. Põhjalik kvaliteedikontroll. Riskid on realistlikult hinnatud ja maandamistegevused väga hästi läbi mõeldud“ Hindamiskriteeriumi osaks on ka asjaolu, et kavandatavad tegevused peavad olema realistlikud ja kuluefektiivsed, tagasisidestatud seda osa aga ei ole, mistõttu on eeldatav, et seda osa pakkumuses kirjeldatud ei ole. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda pakkumus vääriks 20 hindepunkti 35 hindepunkti asemel. 2.5.12.2 Mahepõllumajanduse Koostöökogu pakkumus on saanud 35 hindepunkti järgmiste põhjendustega: „Põhjalikult läbi mõeldud, süsteemne ja struktureeritud metoodika sihtrühma vajaduste kaardistamiseks, tagasisidestamiseks ning selle põhjal ürituste kavandamiseks ja elluviimiseks. Sihtrühm on kirjeldatud üldisel tasemel, arvnumbriteta. Temaatika ja lektorite valikukriteeriumid selgelt struktureeritud. Nimetatud teaduspõhisus, väislektori kurssi viimine, tagasiside järelhindamine. Kavandavad ka järelhindamisi, et hinnata koolituste mõju. Toimumiskohad ja nõuded selgelt läbi mõeldud, sh võimekus kõigi maakondade katmiseks. Riskid ja maandamistegevused väga hästi läbi mõeldud.“ Hankija on kirjeldanud, et sihtrühma kirjeldamine on teostatud üldisel tasemel arvnumbriteta ehk see vajab tegelikult täiendavat detailsust, et vastata 35 hindepunkti eeldustele. Hindamiskriteeriumi osaks on ka asjaolu, et kavandatavad tegevused peavad olema realistlikud ja kuluefektiivsed, samuti halduskoormust vähendavad - tagasisidestatud seda osa aga ei ole, mistõttu on eeldatav, et seda osa pakkumuses kirjeldatud ei ole. Mahepõllumajanduse Koostöökogu pakkumus vääriks 20 hindepunkti 35 hindepunkti asemel. 18 2.5.13 Vaidlustaja ei nõustu vaidlustajale endale antud hindepunktidega (20) ning tagasisidega: „Pakkuja lähenemine teadmussiirde tegevuste kvaliteedi tagamisele on küll põhjalik ja süsteemne, kuid Pakkuja ei sisusta valdkondlikku sihtrühma mõistmist. Sellest ei selgu, kuidas arvestatakse sektori spetsiifika ja eripäradega. Osalejate sisseelamisprotsessina kirjeldatus ei tajuta, et hankes (osas) on tegemist avalikkusele suunatud ürituste ja materjalidega, seetõttu ei ole kirjeldus asjakohane. Kasutatakse selgeid kvaliteedinõudeid koolitajatele, kuid need on liiga piiravad. Pakkuja eelistab koolitajat, kes on varasemalt nendega koostööd teinud. Pole mainitud, kuidas otsivad Eesti koolitajat, kui oma eelistatud koolitajat ei ole võimalik kaasata. Toimumiskohtadena eelistatakse veebitegevusi, kohapealsete puhul vaadataks hoone energiasäästlikkust, nimetatud on energiasäästlikud transpordiviisid. Riskide kaardistamine ja hindamine on üldsõnaline, nimetamata korraldajast endast tulenevad riskid.“ 2.5.13.1 Vaidlustaja on seisukohal, et hankija ei ole õiguspäraselt kontrollinud teenuse kvaliteeti vastavalt hindamiskriteeriumitele. Vaidlustaja leiab, et kogu teenuse sisu kirjeldus vastab 35 hindepunkti saamise eeldustele täielikult. Hankija tagasiside on üldine, selle tulemusel ei ole võimalik tuvastada, mis probleemid täpsemalt esinesid ja kuidas need väljendusid. Vaidlustaja on põhjalikult, arusaadavalt ja argumenteeritult lahti kirjutanud teadmussiirde tegevuste kvaliteedi tagamise põhimõtted. Sihtrühma vajaduste tuvastamine ja erinevate profiilidega arvestamine on selgelt kirjeldatud. Otsese kasu hindamine sihtgrupile on detailselt põhjendatud. Tegevuste kvaliteedi tagamine ja kvaliteedikontrollitegevused on selgelt ja veenvalt kirjeldatud. Kavandatud tegevused on realistlikud ja kuluefektiivsed ning toetavad hanke eesmärke. Riskid ja nende maandamistegevused on hästi kaardistatud ja eesmärgipärased. Sisuliselt on vaidlustaja adresseerinud pakkumuse koosseisus esitatud „Kvaliteedi tagamise protsess“ dokumendi sisu käesoleva dokumendi p-s 2.5.9 ning arvestades, et osas 5 ja 6 oli pakkumuse hindamismetoodika sisu ja pakkuja poolne pakkumuse ülesehitus sama, siis vaidlustaja neid seisukohti käesolevaga ei korda. 2.5.14 Vaidlustaja ei nõustu ka meeskonnale omistatud 5 hindepunktiga ning vaidlustab selles osas otsuse. Kriteeriumi „Pakkuja meeskonna kogemuse mitmekesisus“ hindamismetoodika on leitav punktis 2.2.15. 2.5.15 Vaidlustaja meeskond sai järgmise tagasiside: Pakkujal on küll mitmekesine ja kogemustega meeskond koolituste korraldamiseks, kuid puudub põllumajandussektori alane pädevus, mistõttu puudub kindlus, et Pakkuja suudaks mõista sektori vajadusi, kujundada sekorile vajalikke koolitusi, jõuda õigete sihtrühmade ja lektoriteni. Esitatud kogemus on seotud eksporditegevuse ja välisturgudega, mitte horisontaalse valdkonna vajadustega. Tegevuste ülevaade ei anna head/selget ülevaadet formaatidest (valdavalt puudub kirjeldus nõutud detailsusega või veebiviide). Esitatud info puhul võib eeldada, et on kogemust 1) veebikoolitused, 2) konverents, 3) õppereisid, 4) infoseminarid. (NB Ka mentorilus, mida selles hankes ei kavandata). Esiteks, hankes ei ole nõuet, mille kohaselt peaks pakkujal olema põllumajandussektori alane pädevus, ja see ei oleks ka loogiline, sest hanke ese on koolituste korraldamine, mitte põllumajandusalased teenused, mistõttu ei ole selle hindamine lubatav. Lisaks on tuvastatav, et EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT ja Eesti Maaelu Nõuandeteenistus said vastavalt 20 ja 35 hindepunkti, kuigi tagasiside kohaselt olid neil meekonna kogemused piiratud või tõendamata. Hankija hindamine selles kriteeriumis ei ole olnud selge, arusaadav, võrdne ega objektiive. Vaidlustaja vääriks 35 hindepunkti, kuna kõik 35 hindepunkti saamise eeldused hindamismetoodika kohaselt on täidetud. 2.5.16 Ühtlasi on ebaselge, millisel alusel valis hankija osas 6 edukaks tunnistada 5 pakkumust, mitte 3 või 4 pakkumust, mida hankija on RHAD-s võimalikuks pidanud lähtudes osades 3-4 tehtud otsuse põhjendustest. Hankija kaalutlusotsus selles küsimuses on jälgimatu viib ebavõrdse kohtlemiseni. 2.5.17 Kokkuvõttes on vaidlustaja seisukohal, et pakkujate Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Mahepõllumajanduse Koostöökogu pakkumused väärinuks pakutava teenuse kvaliteedi 19  hindamisel 35 hindepunkti asemel 20 hindepunkti. Vaidlustaja väärinuks 20 hindepunkti asemel 35 hindepunkti nii pakutava teenuse kvaliteedi kui ka pakkuja meeskonna kogemuse kriteeriumites. Lisaks tuleb MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus pakkumus eemaldada, sest selles on teostatud ebaõige arvutusvea parandus. Selle tulemusel oleks hindamistulemused osas 6 järgmised ehk viis edukat oleksid vaidlustaja (86,08p), Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (83,32p), EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT (70p), Mahepõllumajanduse Koostöökogu (83,32p) ja Northern Roots MTÜ (67,6p): Kokkuvõte 2.5.18 Hankija 15.04.2025 otsus (koos 21.03.2025 ja 01.04.2025 vastavusotsustega) on läbivalt probleemne, ebaselge ja õigusvastane. 2.5.19 Esiteks on hankija ebaõigesti parandanud väidetava arvutusvea neljas pakkumuses, mis muudab õigusvastaseks tehtud vastavusotsused. Sellest tulenevalt muutuvad ka hindamise tulemused, sest üheks hindamiskriteeriumiks oli teistest pakkumustest sõltuv esitatud üldkulude määr. 2.5.20 Teiseks on hankija läbivalt nii pakutava kvaliteedi hindamisel kui ka pakkuja meeskonna kogemuse mitmekesisuse hindamisel olnud läbipaistmatu, kohelnud pakkujaid ebavõrdselt ning omistanud hindamismetoodika ebakõlas olevaid hindepunkte. Samuti on hankija hindamise aluseks võtnud asjaolusid, mida hindamismetoodika kohaselt hankija ei nõudnudki. 2.5.21 Kolmandaks on hankija läbipaistmatult otsustanud mõnes osas (5-6) sõlmida raamlepingud RHAD- s ette nähtud maksimaalse arvu pakkujatega (ehk tunnistanud edukaks maksimaalse arvu pakkujaid), kuid mõnes on otsustanud vastupidiselt minimaalse arvu pakkujate edukaks tunnistamine (osas 3-4). RHAD ei näinud ette, kuidas selline valik toimub, mistõttu pidanud hankija piisava arvu vastavate pakkujate korral ka maksimaalse arvuga pakkumusi edukaks tunnistama. 2.5.22 Neljandaks on hankija jätnud teostamata mitme pakkuja suhtes põhjendamatult madala maksumuse kontrolli, mis on lubamatu, kui selline kahtlus tekkinud on. Avalike andmete pinnalt pidi hankijal selline kahtlus tekkima. 2.5.23 Viiendaks ilmneb osas 5 keelatud koostöö kolme pakkuja vahel, mis oleks pidanud kaasa tooma vähemalt hankijapoolse kaalutluse pakkujate kõrvaldamiseks RHS § 95 lg 4 p 5 alusel, kuid otsusest sellist kaalutlust ei nähtu. 20 2.5.24 Seega kokkuvõtlikult on hankija eksinud nii RHAD-s sätestatu vastu kui ka RHS § 95 lg 4 p 5, § 114 lg 2, 117 lg 1 ja RHS § 3 vastu. JÄRELEVALVE TAOTLUS 3.1 RHS § 195 lg 10 kohaselt juhul, kui vaidlustuse läbivaatamise käigus ilmneb selline asjaolu, mis võib kaasa tuua Rahandusministeeriumi ettekirjutuse RHS § 208 lõikes 1 sätestatud alusel, teavitab vaidlustuskomisjon viivitamata Rahandusministeeriumi ja peatab vaidlustuse läbivaatamise kuni Rahandusministeeriumi poolt järelevalve tegemise lõppemiseni. 3.2 RHS § 208 lg 1 kohaselt võib Rahandusministeerium enne hankelepingu või raamlepingu sõlmimist teha hankijale ettekirjutuse riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamiseks, kui hankija on rikkunud käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid ja ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda riigihanget jätkata. Vaidlustaja selgitab, et alljärgnevalt välja toodud asjaolud ei ole terviklikult vaidluse esemeks (hankelepingute sõlmimise kord raamlepingus ja raamlepingu algusaeg), mistõttu on võimalik nendes küsimustes järelevalvemenetluse alustamine igal juhul vaatamata käimasolevale vaidlustusmenetlusele. 3.3 Vaidlustaja on seisukohal, et hankija ei ole seadnud läbipaistvalt raamlepingu sõlmimisega seotud hindamiskriteeriume, mistõttu ei ole võimalik riigihanke alusdokumentide alusel tuvastada majanduslikult soodsaimaid pakkumusi. RHS § 3 p 1 alusel peab hankija tegutsema läbipaistvalt ja kontrollitavalt ning p 3 alusel kohtlema kõiki pakkujaid võrdselt. Sellest tuleneb ka reegel, et lepingupartnerite väljavalimise kriteeriumid peavad olema selgelt riigihanke alusdokumentides määratletud. Raamlepingu partnerite arvu kirjeldab dokument nimega „Lisateave“ p 5.3 ja seda kordab ka tehnilise kirjelduse p 2.1: 2.1.3. Mahemajandus: 2 kuni 3 lepingupartnerit; 2.1.4. Toit ja toidutootmine: 2 kuni 3 lepingupartnerit; 2.1.5. Müügiedendus: 2 kuni 3 lepingupartnerit; 2.1.6. Horisontaalsed ehk valdkondade ülesed tegevused: 2 kuni 5 lepingupartnerit. 3.3.1 Kaalutlused, mille alusel valitakse 2 või 3 pakkujat, ei ole RHAD-s kirjeldatud, mistõttu sai pakkuja seatud tingimustest aru nii, et kui on olemas maksimaalne arv vastavaid ja edukaid pakkujaid, siis sõlmitakse ka maksimaalse arvu pakkujatega raamleping ning kui vastavaid ja edukaid pakkujaid nii palju ei ole, siis on sätestatud ka miinimumarv, alla mille hankija raamlepingut ei sõlmigi. Asjaolu, et hankija hakkab näiteks nelja vastava pakkumuse kohta otsustama, kas ja kui mitu edukaks tunnistada, ei ole RHAD-st välja loetav. Samuti ei andnud hankija sisulist vastust sellekohasele küsimusele teabevahetuse raames.14 See on vastuolus kehtiva õigusega, kuivõrd hankija on alles pakkumuste avamise järel enda jaoks asunud sisustama, millistel juhtudel sõlmitakse rohkemate ja millistel juhtudel vähemate partneritega raamleping. 3.3.2 Eelnevast tulenevalt ongi näiteks osades 3-4 hankija jätnud vaidlustaja kõrvale kui hindamise tulemusel kolmanda pakkuja, kuid alus selleks RHAD-s puudub. 3.4 Teiseks on hankija jätnud RHADs seadmata minikonkursile kehtivad hindamiskriteeriumide kataloogi, mis vastaks RHS §-des 85 ja 86 sätestatud tingimustele (RHS § 30 lg 9 p 4). 3.4.1 Minikonkursi hindamiskriteeriumid peavad olema sätestatud raamlepingu sõlmimiseks koostatud riigihanke alusdokumentides ja need peavad vastama kõigile seaduses sätestatud tingimustele. Sellest tulenevalt peab hankija määrama riigihanke alusdokumentides ka suhtelise osakaalu, mille 14 Teabevahetus leitav RHR-is: https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/8152884/communication/message/934548 21  ta igale valitud pakkumuste hindamise kriteeriumile pakkumuste majandusliku soodsuse hindamiseks annab (RHS § 30 lg 9 p 4, § 85 lg 9). Teiseks, Euroopa Kohus on leidnud (10.05.2012 otsus C-368/10, p 85) seoses hindamiskriteeriumidega, et hankelepingu sõlmimise tingimused peavad olema läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtete järgimiseks objektiivsed, et tagada pakkumuste võrdlemise ja hindamise objektiivsus ja et need toimuksid tõelise konkurentsi tingimustes; nii ei ole asi selliste tingimuste puhul, mis annavad hankijale piiramatu valikuvabaduse. Seepärast ei tohi raamlepingus sõlmimiseks korraldatava riigihanke alusdokumentides ette näha minikonkursside jaoks nii üldisi hindamiskriteeriume, mis annavad hankijale võimaluse sisustada kriteeriumi piiramatult alles minikonkursil. 3.4.2 Hankija on raamlepingu p-s 3.11 sätestanud, et „3.11 Pakkumuste hindamiseks valib Tellija ühe alljärgnevatest meetoditest, lähtuvalt elluviidava Tegevuste olemusest minikonkursi läbiviimise ajal: 3.11.1 pakkumuse maksumus (vähim on parim) 100%, kui kõik Tegevuste elluviimiseks vajalikud nõuded ja tingimused on sätestatud minikonkursi kutses; 3.11.2 pakkumuse maksumus, pakutava Tegevuste sisu ning Täitja meeskonna kogemus kokku 100%, millest pakkumuse maksumuse osakaal 30%, pakutava Tegevuste sisu osakaal 40% ning Täitja meeskonna kogemus 30%.“ 3.4.3 Praegusel juhul on minikonkursil nii hindamiskriteeriumite valik kui ka hindamiskriteerium ise tegelikult meelevaldne ja annab hankijale piiramatu õiguse esmalt valida, kuidas RHAD luua ehk kas „kõik tegevuste elluviimiseks vajalikud nõuded ja tingimused on sätestatud minikonkursi kutses“ ja seeläbi valida hindamismetoodika. Teiseks on hankijal piiramatu õigus sisustada ”tegevuste sisu” ja ”meeskonna kogemust” alles minikonkursi kutses, aga see ei ole kooskõlas seaduse mõttega. 3.4.4 Oluline on märgata ka asjaolu, et tegemist on Euroopa Liidu vahenditest rahastatavate raamlepingutega ehk seadusega vastuolus oleva hanke tulemusel sõlmitud lepingud võivad kaasa tuua finantskorrektsioone hankijale. EL-i toetuste puhul on finantskontrolli osakonna juhataja selgitanud, et „Raamhanke puhul, kus nähakse ette mitme pakkujaga minikonkursse, tuleb juba hankes täpsustada, mille alusel tulevikus minikonkurssidel edukas pakkuja välja valitakse. Ei ole lubatud, et seda hakatakse otsustama alles konkursi korraldamisel.“15 Käesolev küsimus ei ole vaidlustusmenetluse esemes. 3.5 Kolmandaks on oluline tähele panna, et RHAD-s on toodud teenuse osutamise perioodi algusajaks 01.04.2025, mis on möödunud. Nimelt on Rahandusministeerium16 kui riiklik järelevalvaja pidanud RHAD-s kindlalt fikseeritud teenuse osutamise algusaja möödumist selliseks asjaoluks, mis toob kaasa riigihanke kehtetuks tunnistamise. Rahandusministeerium selgitas, et hankelepingu täitmine tagasiulatuvalt võimalik ei ole.17 Rahandusministeerium selgitas täiendavalt, et kui hankija on teenuse osutamise tähtaja kulgemise algusaja määranud kuupäevaliselt, on hankija nimetatud kuupäevaga seotud hankemenetluse lõpuni, sh. hankelepingu sõlmimisel. Juhul kui hankelepingut ei ole enam võimalik täitma asuda riigihanke alusdokumentides sätestatud tähtpäeval, puudub hankijal muu õiguspärane alternatiiv kui tunnistada riigihange kehtetuks RHS § 73 lg 3 p 6 alusel.18 Põhjuseks on siin esiteks see, et vastavalt RHS § 120 lg-le 1 tuleb hankeleping sõlmida riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimustel ja vastavuses 15 https://fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused/riigihanked/korduma-kippuvad-kusimused#soovitused- riigihang 16 Järelevalve akt kättesaadav: https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2025- 04/Kontrolliakt%20Tapa%20Vallavalitsus.pdf 17 TlnRKo 21.06.2010 asjas nr 3-09-1297, p 13 18 TrtRKo 21.06.2010, nr 3-09-1297, p-d 12-14; VAKO 23.08.2013 otsus nr 19313/139462, lk-d 6 ja 7; nt Rahandusministeeriumi 16.05.2017 ettekirjutus, dokumendi viit avalikus dokumendiregistris 12.2-5/03558- 1-1-1; Rahandusministeeriumi 23.09.2019 ettekirjutus, dokumendi viit avalikus dokumendiregistris 12.2- 1/5237-11 22  edukaks tunnistatud pakkumusega. Hankija ei pea riigihanget kehtetuks tunnistama siis, kui tal on riigihanke alusdokumentides ette nähtud piisavalt selge ja täpne, kuid samas ka paindlik regulatsioon hankelepingu täitmise algusaja kehtestamiseks – käesoleval juhul see nii ei ole. 3.6 Vaidlustaja toob välja täiendavalt, et juba enne pakkumuse esitamist ilmnesid mitmed probleemid, mis oleks pidanud hoolsat hankijat alarmeerima sellest, et riigihanke alusdokumendid ei ole piisavalt selged ja arusaadavad. Ebaselgete või puudulike hankedokumentide riski ning vastutust kannab hankija.19 Seega kui hankija juhised on olnud ebaselged riigihanke alusdokumentides, siis ei saa pakkujale vähem punkte omistada pelgalt seetõttu, et hankija ei kirjeldanud piisavalt selgelt oma ootusi proovitöö püstitamisel ja hindamismetoodika kirjeldamisel. Hankija peab jääma hindamiskriteeriumi sama tõlgenduse juurde kogu menetluse ajaks20 ega saa omistada hindamiskriteeriumile tõlgendust, mida sellel asjakohaseid tõlgendamiskaanoneid kasutades ei ole.21 Käesoleval juhul ei ole võimalik tõlgenduste teel ületada asjaolu, et raamlepingu partnerite arvu kujunemine ei ole RHAD-s sätestatud, samuti ei ole sätestatud RHAD-s nõuetekohaselt hankelepingute sõlmimise kord raamlepingu alusel. Seega ei ole võimalik tagada pakkujate võrdselt kohtlemist. Tõlgendamise teel ei ole võimalik ületada ka probleemi jäigalt märgitud lepingu alguskuupäeva küsimuses. Nendel põhjustel ei ole võimalik ka riigihanget lõpuni menetleda õiguspäraselt. 3.7 Vaidlustaja hinnangul tulenevalt asjaolust, et riigihanke pakkumuste esitamise tähtaeg (18.03.2025) on möödunud ning esitatud pakkumused on avatud, siis ei ole enam võimalik sama hankemenetluse raames luua olukorda, mille raames saaks hanke alusdokumendid viia kooskõlla kehtiva õigusega. Sellest lähtudes on vaidlustaja arvates riigihanke objektiivse seaduslikkuse tagamiseks vajalik teha hankijale ettekirjutus riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamiseks. Riigihankes ilmnenud asjaolud ei võimalda hankemenetlust õiguspäraselt jätkata, sest hankija on jätnud olulised tingimused RHAD-s kirjeldamata või on kirjeldanud lubamatult jäigalt, mis on vastuolus RHS § 30 lg 7, § 120 lg 1 ja § 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega. Käesolev küsimus ei ole vaidlustusmenetluse esemes. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 4.1 Esindus. Vaidlustaja nimel esitab vaidlustuse Advokaadibüroo Matteus vandeadvokaat Kadri Matteus, kes kinnitab enda esindusõigust. 4.2 Vaidlustuse läbivaatamine. Vaidlustaja soovib vaidlustuse läbivaatamist kirjalikult. 4.3 Riigilõiv. RHS § 186 ja riigilõivuseaduse § 258 lg 1 p 2 koosmõjust tuleneb, et käesoleva vaidlustuse esitamiselt kuulub tasumisele riigilõiv summas 1280 eurot. Vaidlustaja on riigilõivu tasunud enne vaidlustuse esitamist. Riigilõivu tasumist tõendav maksekorralduse väljatrükk on lisatud vaidlustusele (lisa 1). 4.4 Vaidlustuse tähtaegsus. Hankija saatis otsuse vaidlustajale 15.04.2025. Vaidlustus on tähtaegne (RHS § 189 lg 5). 4.5 Teadete ja dokumentide edastamine. Vaidlustaja palub kõik käesoleva vaidlustusmenetlusega seotud dokumendid, teated jms. edastada enda volitatud esindaja e-posti aadressile [email protected]. 19 vt näiteks VAKOo asjas 255-20/227269 ja RKHKo asjas 3-3-1-24-13 20 EKo C-19/00, p 43 21 VAKOo 156-17/189268, p 20; VAKOo 188-17/191029 23 Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Kadri Matteus vandeadvokaat Visionest Institute OÜ lepinguline esindaja LISAD: 1 Maksekorraldus. 24