Aruanne

PROJEKTITOETUSE KASUTAMISE ARUANNE KULTUURIMINISTEERIUMILE Lepingu number (lepingu numbri puudumisel kultuuriministri käskkirja number) 7-1/640-2 Toetuse saaja nimi Eesti Kirjanduse Selts Taotlusvooru nimetus Projekti nimetus Eesti raamat 500 (Eesti Raamatu Aasta 2025) läbiviimine kuni 300 tähemärki (tm) Projekti toimumise riik/riigid Eesti, välisriigid Projekti toimumise aeg (millal tegevus reaalselt toimus) 01.01.2025 - 30.04.2026 pp.kk.aaaa pp.kk.aaaa Toetuse kasutamise periood (vastavalt taotluses esitatud perioodile) 01.01.2025 - 30.04.2026 pp.kk.aaaa pp.kk.aaaa 1 (7) TOIMUNUD PROJEKTI LÜHIKOKKUVÕTE Kirjeldage lühidalt projekti - toimumise kohta, peamisi tegevusi, millede abil saavutati projekti elluviimine Andke omapoolne hinnang, kas projekt täitis oma eesmärgi, kas ja mil määral saavutasite taotluses püstitatud eesmärgid Kui on olulisi muudatusi projekti tegevustes ja eesmärkides võrreldes algse taotlusega, siis kirjeldage põhjuseid ning andke neile omapoolne hinnang 2025. aastal möödus 500 aastat esimese eestikeelse raamatu ilmumisest ning selle tähistamiseks toimus alates eesti kirjanduse päevast, 30. jaanuarist 2025 kuni emakeelepäevani, 14. märtsini 2026 Eesti Raamatu Aasta. Mahukas näitustest, sündmustest ja muudest ettevõtmistest koosnev programm, mida koordineeris Eesti Kirjanduse Selts ning millesse panustas väga suur hulk partnereid üle kogu Eesti, tõstis raamatukultuuri ja eesti kirjanduse kui eesti kultuuri nurgakivi ja kestvuse tagaja tuntavalt esile ning raamatuaasta tähistamise mahtu ja mitmekesisust arvestades võib meie omakeelse raamatu 500. sünnipäeva tähistamist pidada selle olulise ajaloolise verstaposti vääriliseks. Eesti Raamatu Aasta kandis Hando Runneli luuletusest pärinevat motot "Rahvas algab raamatust" ning patrooniks oli Vabariigi President Alar Karis. Motost juhindudes peeti programmi kujundades oluliseks arutleda raamatu rolli üle eestlaste identiteedis võimalikult erinevatest aspektidest, sealhulgas raamatu ja kirjakeele ajalugu, raamatukultuuri seosed teiste valdkondadega, raamatu osa hariduses, eesti kirjandusklassika ja nüüdiskirjandus, aga ka näiteks teaduskirjandus ja tõlkekirjandus ning loomulikult lugemise ja raamatukultuuri tulevik. Suur osa sündmusi ja projekte sai teoks EKSi kui koordineeriva organisatsiooni algatusel või kaaskorraldusel, kuid üle Eesti tomus ka rohkelt niisugusi sündmusi ja projekte, mida korraldasid kohalikud kultuuri- ja haridusasutused sh rahvaraamatukogud ja koolid. Juba ainuüksi raamatukogudes toimus ERÜ andmetel 6000 sündmust. Projekti kõige laiemat eesmärki - väärtustada ja esile tõsta meie omakeelset kirjasõna kui eesti kultuuri nurgakivi ja kestvuse tagajat - võib igal juhul pidada täidetuks, sellele lisandub ka tõdemus, et raamatuaasta sündmuste ettevalmistamise ja teostumise käigus võis nii partnerites kui ka publikus täheldada rohket huvi ja entusiasmi, aga ka empaatiat ja ühtekuuluvustunnet, mis näitab, et meie raamatukultuuri rolli eesti identiteedi kandjana ei tohiks kindlasti seostada üksnes väärika ajalooga, vaid tuleb hinnata ka selle tõelist potentsiaali oleviku ja tuleviku kultuuriruumi kujundamisel. Ülevaade raamatuaasta suurematest sündmustest ja projektidest on toodud aruande lisas 1. Lisas on keskendutud ennekõike nendele ettevõtmistele, mis said teoks kas EKSi korraldusel või kaaskorraldusel ja/või mida toetati raamatuaasta üldeelarvest. Lisaks on trükiste osas loetletud ka ilma EKSi osaluseta välja antud trükiseid, mille ilmumine just raamatuaastal oli selle tähtaasta seisukohalt märgiline. kuni 2600 tm SAAVUTATUD VALDKONDLIK MÕJU JA TULEMUSED Määratlege projekti tegevuste tagajärjel tekkinud konkreetsed tulemused Kirjeldage projekti tulemuste mõju taotlusvooru eesmärkidele laiemalt - valdkonnale, sihtrühmale, partnerorganisatsioonidele, piirkonnale, kogukonnale jne Valdkondlikku mõju iseloomustab ehk kõige paremini tõdemus, et juba esimese kuude jooksul väljus raamatuaasta kiiresti "kontrolli alt" - kui tihti on niisugune sõnastus pigem negatiivse tähendusega, siis sedapuhku annab see pigem tunnistust soovitud mõju saavutamisest: eestikeelse raamatu 500. sünnipäev kõnetas niivõrd paljusid, tekitas huvi ja uhkust ning inspireeris tegutsema, et kõike toimuvad jooksvalt kaardistada või isegi kajastada polnud enam võimalik. Liigset keskset koordineermist ei seatud ka eesmärgiks: raamatuaastat kavandades rõhutati algusest peale, et see on kogu Eesti suur tähtaasta, mida saab endale sobival viisil tähistada igaüks, ning niisuguseks raamatuaasta kujuneski. EKSi kui koordineeriva organisatsiooni hooleks oli põhieelarve haldus, suuremate projektide ja konverentside korraldus, info vahendamine, visuaalsed lahendused, meened ja sotsiaalmeedia jmt. Seega võib öelda, et raamatuaasta valdkondlik mõju oli väga ulatuslik, raamatukultuuri väärtus ja roll olid aasta jooksul ka avalikus diskusioonis tavapärasest nähtavamal kohal ning oli näha, et valdkonnas tegutsejad ammutasid eesti raamatu 500. sünnipäevast rohkem inspiratsiooni ja tegutsemisjõudu.Tänu sündmustele kuni 1000 tm 2 (7) teadlikkus meie omakeelse raamatu 500-aastasest rahvaraamatukogudes ja koolides suurenes olulisel määral loost, samuti eesti kirjakeele ajaloost ning raamatukultuuri ja kirjaoskuse rollist rahvuskultuuri kujunemisel. Eesti Kirjanduse Selts Tavapärasest suuremas fookuses oli avalikkuses eesti kirjandus, seda nii nüüdiskirjanike loomingu kui ka SAAVUTATUD MÕJU TAOTLEJA EDASISTELE TEGEVUSTELE Kirjeldage projekti tulemuste mõju teie organisatsiooni tegevusele (nt edasised tegevused, partnerid, liikmete ja vabatahtlike kaasamine, pädevuse suurenemine, organisatsiooni tulubaasi laienemine, maine paranemine vms) Osalt kirjeldab saavutatud mõju EKSile ja edasistele tegevustele juba projekti üldise mõju ülevaade eelmises sektsioonis. EKS on ka varem koordineerinud suuri ülemaalisi ettevõtmisi (seltsi juures tegutses ka eelmise raamatuaasta peakomitee, 2010. aastal koordineeris EKS üleriigilist lugemisaastat), samuti on EKS tegutsenud alates 2015. aastast Tartu linna toel ja linna lepingulise partnerina Tartu kui UNESCO kirjanduslinna koordineerijana, mis mahukat kohalikku ja rahvusvahelist tegevust ning ka nende tasandite põimimist. Tänu raamatuaasta koordineerimisele on selts omandanud väga palju lisakogemusi ulatuslike projektide juhtimisel, tekkinud on suur kontaktvõrgustik, mille edasist hoidmist peab EKS väga vajalikuks. Nagu väljendati ka raamatuaastat lõpetanud tänusündmusel, oli selts raamatuaasta jooksul üle pika aja taas kord oma täispotentsiaalis selles rollis, milleks ta 1907. aastal loodi: üle-eestilise tegevuse arendaja raamatukultuuri vallas, kirjanduskultuuri eestkõneleja avalikkuses, valdkonnas tegustsejate ühendaja ja kokkuviija ning raamatuid ja lugemist populariseerivate tegevuste algataja ja arendaja. Seda kõike võimaldas ühelt poolt partnerite tugev toetus, huvi ja haakumine raamatuaastaga, teiselt poolt aga ka asjaolu, et aastakümneid peamiselt projektipõhiselt tegutsenud ja pidevas tööjõunappuses olnud seltsil oli raamatuaastat ellu viies võimalik tegutseda eelarve toel, mis võimaldas nii tööjõudu kui ka ettevõtmiste stabiilsemat ja samas paindlikumat planeerimist. Nagu eelmises osas märgitud, otsitakse praegu võimalusi tegevuste jätkamiseks raamatuaasta vaimus ning mais esitati toetuse taotlus 2026. aasta programmi teostamiseks Eesti Kultuurkapitalile. kuni 1200 tm MÕÕDETAVAD TULEMUSED Kirjeldage projekti saavutatud tulemusi koos mõõdetava mahuga (nt sündmustest osasaajate arv, trükiste maht jms). Publiku või külastajatega sündmuse puhul märkida publiku või külastajate arv. Trükise toetuse puhul trükise tiraaž. Raamatuaasta teostumisse kaasatud asutuste hulk: suuremaid asutusi ja organisatsioone, kes raamatuaasta programmi panustasid, oli enam kui 50; kuna aga väga palju toimus ka koolides ja rahvaraamatukogudes üle Eesti (juba ainuüksi raamatuaasta rändnäitused on jõudnud praeguseks 38 kohta, noorte lugemisööst võttis osa ligi 50 raamatukogu, ka jõudis väga mitmele poole piltvaip), võib öelda, et kaasatud asutuste hulk ulatub vähemalt paarisajani. Piirkondlik haare: raamatuaasta sündmusi toimus kõigis Eesti maakondades ja ka väljaspool Eestit Sündmuste ja projektide hulk põhiprogrammis: üle 100 Meediakajastused: suuremal või vähemal määral puudutati raamatuaastat niivõrd paljudes saadetes ja artiklites, et neid täpselt kokku lugeda pole võimalik, ent suurusjärk on vähemalt mitusada. Sündmuste ja projektide (sh tele- ja raadiosaated, veebis avaldatud videomaterjal) puhul on inimeste hulk, kes ühel või teisel viisil raamatuaastast osa said, vähemalt 450 000. Üksikute sündmuste puhul varieerus publiku hulk sündmusest ja toimumiskohast sõltuvalt, väiksemate sündmuste puhul jäi see enamasti vahemikku 20-40 inimest, suursündmuste, sh konverentside puhul keskmiselt 150-200 inimest. kuni 1200 tm MEEDIAKAJASTUSED, KOOSTÖÖPARTNERID Märkige olulisemad meediakajastused ja projektis osalenud koostööpartnerid. Meediakajastused esitada võimalusel veebilinkidena (kajastuste ja koostööpartnerite puudumisel ei ole vaja täita). Raamatuaasta programm sündis koostöös paljude partneritega, kelle hulka kuulusid nt: Vabariigi Presidendi kantselei, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Keele Instituut, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kirjanike Liit, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, rahvaraamatukogud üle Eesti; Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Raamatukogu, Kunstimuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Lugemisühing, Eesti Emakeeleõpetajate Selts, Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts, Emakeeleselts, paljud koolid üle Eesti, Eesti Rahvusringhääling, SA Kultuurileht, Eesti Kirjastuste Liit, Eesti Ajaloomuuseum, Tallinna Linnaarhiiv, Kõrgem Kunstikool Pallas, Tartu Illustratsioonifestival, Teeme Ära talgupäev, Läti Rahvusraamatukogu, Välis-Eesti Muuseum, Eesti välisesindused teistes riikides, eesti kirjandusfestivalid jpt. Raamatuaasta jooksul oli trükimeedias, raadios ja televisioonis sadu artikleid, saateid ja saatelõike, kus puudutati otsesemalt või kaudsemalt raamatuaastat, lisaks mainiti eestikeelse raamatu 500. sünnipäeva tihtiligu kõikvõimalikes kirjanduse ja raamatutega seotud uudistes. Aruande lisas 2 on ära töödud valik keskseid raamatuaastaga seotud artikleid ning saate- ja artiklisarju 3 (7) kuni 1200 tm Eesti Kirjanduse Selts  PLANEERITUD TEGELIK (taotletud) SUMMA (eraldatud) SUMMA TULUD Planeeritud eelarve on tasakaalus! 559,070.00 € 562,546.61 € Planeeritud tulude ja kulude summa peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema 317,130.00 € 317,130.00 € KULTUURIMINISTEERIUMI TOETUS Selgitused Kultuuriministeeriumi toetuse summa 317,130.00 € 317,130.00 € 3,000.00 € 6,349.19 € OMAFINANTSEERING Müügitulu 3,000.00 € 6,349.19 € Meenete ja raamatute müügitulu € € Muu tulu € € Mitterahaline panus € € 238,940.00 € 239,067.42 € KAASFINANTSEERING Toetused Eesti kohalikult omavalitsuselt (erinevate KOVide toetused märkida nimeliselt) € € € € € € € € € € Muud toetused (toetajate lõikes - nt Kultuuriministeeriumi muu taotlusvoor, Kultuurkapital, HMN, koostööpartnerid, sponsorid jm) Eesti Kultuurkapital 31,440.00 € 22,067.42 € Toetused EKSile sündmusteks, projektideks, trükisteks Haridus- ja Teadusministeerium 207,500.00 € 207,500.00 € Toetus Eesti Keele Instituudi ja Eesti Kirjandusmuuseumi projektidele, m Välisministeerium € 2,000.00 € Toetus raamatu "Tales of the Estonian Book" väljaandmiseks Annetused eraettevõtetelt € 7,500.00 € Annetus raamatuaasta piltvaiba projekti teostamiseks € € € € € € € € € € € € 4 (7) Eesti Kirjanduse Selts  Finantseerimisallikad PLANEERITUD KULUD TEGELIKUD KULUD sh Kultuuriminis- sh Kultuuriminis- KOKKU teeriumi toetusest KOKKU teeriumi toetusest KULUD Planeeritud eelarve on tasakaalus! Planeeritud tulude ja kulude summa peab võrdne (ehk eelarve tasakaalus) olema 559,070.00 € 317,130.00 € 562,546.61 € 317,130.00 € 92,700.00 € 92,700.00 € 88,843.20 € 88,843.20 € PERSONALIKULUD (suuremate kulugruppide kaupa) Korraldustoimkonna (tegevjuht ja kaks projektijuhti) palgakulud, 16 kuu töötasu kokku 92,700.00 € 92,700.00 € 88,843.20 € 88,843.20 € € € € € € € € € € € € € € € € € € € € € € € € € € € € € MAJANDAMISKULUD (suuremate kulugruppide kaupa) Siin kajastatakse need tellitud tööd ja teenused ning kaupade ostud, mida makstakse FIE või firma arvete alusel, samuti litsentsitasud ja päevarahad. Sõidupiletite korral märkida kindlasti inimeste arv ning maju- 466,370.00 € 224,430.00 € 473,703.41 € 228,286.80 € tuskulude ja päevarahade korral inimeste ja päevade arv. Sündmused (EKSi pea- või kaaskorraldusel toimunud sündmustega seotud kulud) 61,940.00 € 46,000.00 € 79,236.38 € 63,668.96 € Näitustega seotud kulud 49,500.00 € 46,500.00 € 19,374.38 € 19,374.38 € Muude projektidega (väljaspool sündmusi, näitusi ja trükiseid) seotud kulud 69,000.00 € 60,500.00 € 46,903.46 € 39,403.46 € Trükised (raamatuaasta kesksete trükiste väljaandmine) 27,000.00 € 23,000.00 € 44,895.21 € 30,685.21 € Kommunikatsiooni- ja turundusteenus 14,000.00 € 14,000.00 € 14,000.00 € 14,000.00 € Turundustegevused, sh meened 23,000.00 € 20,000.00 € 37,310.90 € 36,671.71 € Sündmuste fotod ja videosalvestused 3,500.00 € 3,500.00 € 4,869.91 € 4,869.91 € Muud kulud (transport sündmuste, näituste ja koosolekutega seoses, kullerteenused, kontorikulud,10,930.00 veebihaldus, 10,930.00 € jm)10,971.17 € € raamatupidamine 10,971.17 € Kujundused (EKSi (kaas)korraldusel toimunud sündmuste reklaam, tähtpäevapostituste kujundused jm) € € 8,642.00 € 8,642.00 € Eesti Keele Instituudi projektid (ei toimunud läbi EKSi, toetussumma sai EKI HTMilt otse) 92,500.00 € € 92,500.00 € € 115,000.00 € Eesti Kirjandusmuuseumi projektid (ei toimunud läbi EKSi, toetussummad sai muuseum HTMilt otse) € 115,000.00 € € 5 (7) Eesti Kirjanduse Selts  KULTUURIMINISTEERIUMI TOETUSE KASUTAMINE Vormi täitmisel tuleb täita kõik veerud! Loetleda vaid need kuludokumendid, mille tasumiseks on kasutatud Kultuuriministeeriumi toetust Summa ilma km-ta Kultuurimin. Kuludokumendi Kuludok. Tasumise Kuludok. (täidavad ainult toetusest Kuludokumendi nimetus Makse saaja number kuupäev kuupäev summa km-kohuslased) makstud Kulu sisu kirjeldus 1 Kuludokumentide tabel on toodud väljavõttena raamatupidamisest aruande lisas 3. 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 Kui teil on rohkem kui 20 kuludokumenti, kasutage eraldiseisvat kuluaruande dokumenti detailseks kirjelduseks ning täitke käesolev kuluaruanne üherealise kokkuvõttena (väljale kuludokumendi nimetus viide eraldiseisvale dokumendile, KOKKU 0.00 0.00 0.00 € väljad “Kuludok. summa”, “Summa ilma km-ta” ja “Kultuurimin. toetusest makstud” koondsummadega). Kultuuriministeeriumilt saadud toetus 317,130.00 € Kultuuriministeeriumilt saadud toetuse kasutamata jääk 317,130.00 € Toetuse saaja kohustub üle 5 € suuruse jäägi tagastama samal ajal aruande esitamisega. Saaja: Rahandusministeerium; arvelduskonto: SEB EE891010220034796011 või Swedbank EE932200221023778606; viitenumber: 2800047436; selgitus: leping nr ... 6 (7) Eesti Kirjanduse Selts ARUANDE ESITAJA KINNITUS Allkirjaga kinnitan järgnevat . kõik käesolevas aruandes esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on kehtivad ja ehtsad ning vajadusel võimaldan neid kontrollida; . projekti omafinantseeringuna ei ole arvestatud teisi riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondid poolt antud tagastamatuid toetusi; . juhul, kui ma olen käibemaksukohustuslane, siis käesolevas aruandes on esitatud kulud ilma tagastatava sisendkäibemaksuta. Allkirjaõigusliku isiku ees- ja perenimi Marja Unt Allkiri (paberkandjal) Kuupäev 29.05.2026 pp.kk.aaaa 7 (7) Eesti Kirjanduse Selts  Raamatuaasta p rogramm sün dis koostöös paljude partneritega, kelle hulka kuulusid näiteks : Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Keele Instituut, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kirjanike Liit, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, rahvaraamatukogud üle Eesti; Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Raamatukogu, Kunstimuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Lugemisühing, Eesti Emakeeleõpetajate Selts, Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts, Emakeeleselts, SA Kultuurileht, Eesti Kirjastuste Liit, Eesti Ajaloomuuseum, Tallinna Linnaarhiiv, Kõrgem Kunstikool Pallas , Tartu Illustratsioonifestival, Teeme Ära talgupäev , Läti Rahvusraamatukogu, Välis-Eesti Muuseum, Eesti välisesindused teistes riikides, eesti kirjandusfestivalid jpt. Keskseid s ündmus i Eesti Raamatu Aasta avamine 30. jaanuaril 2025 Raamatuaasta sa i ametlikult alguse eesti kirjanduse päeval, 30. jaanuaril. P äikesetõusul kuulutas raamatuaasta patroon, Eesti Vabariigi President Alar Karis Tartus Kristjan Jaak Petersoni kuju juures välja aasta kirjandusõpetaja – tiitli pälvis Miina Härma Gümnaasiumi õpetaja Ivika Hein . Päev jätkus Tartu Ülikooli Raamatukogus . Konverentsisaalis toimus pidulik avatseremoonia, kus pidas kõne patroon ning kõlasid sõnavõtud ja raamatuaastaks tellitud heliteoste (autoriteks Mari Kalkun ning Jaan Pehk). . Avatseremoonia järel toimu s konverents “Eesti raamat 500”, mis hõlmab järgmisi paneele ja kõnelejaid: 1. “Raamatute raamat”: Tarmo Toom, Kristiina Ross 2. “Raamat on raamat”: Tõnu Õnnepalu, Krista Kaer 3. “Raamat ja Eesti teadusmõte”: Meelis Friedenthal , Toivo Maimets 4. “Raamat ja vabadus”: Maarja Kangro, Maarja Undusk Kogu päeva jooksul tegutses raamatukogu fuajees Utoopia Saatkond alapealkirjaga “Eesti raamat 1000”. Kunstirühmituse Kohtumiste & Mitte-Kohtumiste Instituut eestvedamisel esmakordselt 2023. aastal Tartus kirjandusfestival Prima Vista ajal uksed avanud ning 2024. a veebruaris ka EKA galeriis teoks saanud "Utoopia saatkond" on formaat, mis kutsub kõiki huvilisi kaasa kõnelema, tulevikku visandama ja unistama . Samal päeval avati raamatukogus näitus “Õpetusest võrsub iva. Eestikeelsest loengukonspektist kõrgkooliõpikuni” . Konverentsi ja avatseremooniat kant i üle UTTVs ja ERRi kultuuriportaalis , kus need on ka järelvaadatavad . https://kultuur.err.ee/1609587557/vaata-uuesti-eesti-raamatu-aasta-avamine-ja-konverents Konverents “Koloniaalkeelest rahvuskeeleks” Konverents eesti keele arengutele XVIII sajandil ja XIX sajandi alguses. Ettekannetes arutletakse, kuidas sai baltisaksa pastorite loodud kiriklikust kirjakeelest kujuneda keelevariant, mis oli hiljem suuteline toimima rahvusliku ärkamise pinnasena. Lisaks eesti keelele vaadeldakse ka läti, soome ja liivi keele ajalugu . Korralda sid Eesti Keele Instituut, ajakiri Keel ja Kirjandus ning Tartu Ülikool. Konverents “Kirjan duse leksikon” Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudi eestvedamisel toimu nud kahepäevane konverents lähenes valdkondadeüle s e lt eesti kirjanikele , raamatuloole ja kirjandusloolisele pärandile, ku s lisaks kirjandusuurijatele kõnel esid ka teiste valdkondade teadlased . Konverents toimu s 11.-12. a prillil 2025. Teemad ulatusid erialastest tüvi- ja risoomtekstidest, klassikast ning perifeeriast, kirjutatud või kirjutamata kirjandusest trükikunsti ning tehisaruni. Gutenbergi galaktika ja kes või mis seal sees leida on. Oma vaadet raamatule andsid edasi Tartu ülikooliga seotud õpetlased. TÜ veebilehel on avaldatud ettekannete kokkuvõtete kogumik: https://kultuuriteadused.ut.ee/sites/default/files/2025-04/EKL_teeside_kogumik%20%281%29_0.pdf Konverentsi kanti üle UTTVs ning see on ka järelvaadatav : https://uttv.ee/naita?id=36610 Avalike loengute sari näitusel “Eesti raamat 500. Reliikviad” 24. aprillist kuni 26. oktoobrini eksponeerit i Niguliste muuseumi väikeses kabelis raamatuloo näitust, mis esitle s eesti raamatuloo kõige haruldasemaid reliikviaid ning an dis ülevaade kirjakeele ja trükiste arengust 16.‒19. sajandini. Näitusel võet i kokku eesti raamatukultuuri ja kirjasõna ajalugu selle algusest kuni rahvusliku ärkamisajani . Näituse juurde kuulu s publikuprogramm, mis hõlmas ka 5 EKSi ja Niguliste muuseumi koostöös korraldatud seminarist koosnevat sarja „Raamatu lood“ : 26.04 Loeng/seminar "Kirjasõna algus": Kristiina Ross ja Jüri Kivimäe 31.05 Loeng/seminar "Laul ja luule": Katre Kaju , Jaak Urmet 13.09 Loeng/seminar "Hariduse valgus I": Lea Kõiv, Aivar Põldvee, Lauri Sommer ja Lauri Õunapuu 20.09 Loeng/seminar "Hariduse valgus II": Triin Kröönström ja Ave Mattheus 11.10 Loeng/seminar "Priius ja ärkamine": Mart Laar ja Jaan Undusk Lisaseminarina toimus 27. septembril eriseminar "Liivikeelse raamatu lugu" Suuremast osast seminaridest valmisid ka videosalvestused . E randina polnud võimalik salvestada 13.09 toimunud seminari, kus kõlas ka Käsu Hansu nutulaulu terviklik ettekanne Lauri S ommeri ja Lauri Õunapuu esituses – see ettekanne õnnestus salvestada aga 6. märtsil Tartus Jaani kirikus) Salvestused YouTube’is: https://youtube.com/playlist?list=PLCO0LMBPJtfLbH-5kLFi1aNdBrZxI29Ov&si=aHbws_JQxFQr240p Sündmustesari "Estofiilid eesti kirjanduses" Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna eestvedamisel toimu s raamatuaasta jooksul sündmustesari , kus estofiilid teistest maadest kõnelevad nendest eesti raamatutest, mis on neid enim köitnud. Sarja raames esinesid Adam Cullen , Øyvind Rangøy , Ilze Tālberga , Eva Toulouze , Anniina Ljokkoi , Turid Farbregd , Kriszta Tóth , Julija Potrč Šavli ja Guillaume Gibert . Noorte lugemisöö 30. mail 2025 (mõnes kohas küll mõned päevad varem) toimus paljudes paikades üle Eesti noorte lugemisöö - sündmus, mis kasvas välja 2024. aasta augustikuus Saaremaal toimunud neidude lugemisööst, mille idee autor on 14-aastane Orissaare gümnaasiumi õpilane Roosi Kelder. Tänavune noorte lugemisöö sai teoks kirjanik Berit Kaschani ja õpetaja Kerttu Jakobsoni eestvedamisel ning koostöös Eesti Raamatu Aasta toimkonnaga ning võimaldas sadadel noortel üle Eesti tulla üheks õhtuks/ööks kokku, et lugeda, arutleda raamatute üle ning sisustada ühiselt aega mitmesuguste loominguliste tegevustega. Veebruaris avaldatud üleskutsele lugemisöö korraldamiseks vastas ligi 50 raamatukogu, õppe- ja mäluasutust ning noortekeskust; aprilliks koostasid Kaschan ja Jakobson abimaterjalid, millele lugemisöö läbiviijad saaks toetuda (avaldatud ra a matuaasta veebilehel: https://raamatuaasta.ee/et/programm/noortelugemisoeoe ) ning aprillis ja mais toimusid lugemisöö korraldajatele ka veebikoolitused. Raamatuaasta vestlusring Arvamusfestivalil 9. augustil toimus Arvamusfestivalil kultuuririkkuse laval raamatuaasta arutelu "Eesti raamatu teekonnad ehk milleks meile tõlkijad tehisintellekti ajastul?" Arutelu keskendus sellele, milline pilt kujuneb eesti kirjandusest väljaspool eesti keeleruumi ja millised protsessid on sellega seotud - kirjastajate valikud, tõlkijate olemasolu ja eelistused, tekstide tõlgitavus . Osalesi d: luuletaja ja tõlkija Adam Cullen , , õppejõud ja tõlkija Ilze Tālberga ning kirjanik, luuletaja, tõlkija ja kirjanduskriitik Kätlin Kaldmaa . Vestlust juhtis kirjanik Kaur Riismaa - Noorte autorite koolituur koostöös ajakirjaga Värske Rõhk Tähistamaks raamatuaastat ning ajakirja 20. sünnipäeva, toimus septembris noorte autorite koolituur, mille käigus läks oma endisesse kooli esinema 19 Värske Rõhu autorit. Kokku sai seega värske kirjanduse ja selle loojatega kokku puutuda mitusada õpilast koolides üle Eesti. Raamatuaasta Tartu Illustratsioonifestivalil Raamatuaasta puhul keskendus just raamatuillustratsioonile 2025. aastal teist korda toimunud Tartu Illustratsioonifestival. Koostöös EKSiga pakuti ühisprogrammi , mis hõlmas Ulla Saare ja Maarja-Liisa Platsi vestlust kevadel toimunud Bologna lasteraamatumessi teemal , raamatukujundusteemaline paneelarutelu “ Kaanest köiteni “, kirjanike ja illustraatorite kiirkohtinguid ning luuleraamaatutele pühendatud näituse „ 57 708 päeva märgilist eesti luulet “ avamist. Eesti ja läti raamatuloole pühendatud rahvusvaheline konverents Wittenbergis 15.–17. oktoobril 2025 toimu s Saksamaal Wittenbergis rahvusvaheline teaduskonverents „Tsensuur ja tuhk. Keelatud raamatud ja reformatsioon Liivimaal 1525“. 14 ajaloolast Lätist, Eestist, Saksamaalt ja Taanist uuri sid ajaloolist sündmust, mida peetakse läti ja eesti raamatu- ning keeleajaloo alguspunktiks. Eestlastest esinesid konverentsil Juhan Kreem, Jüri Kivimäe, Inna Jürjo ja Tiina Kala. Kokkuvõtte konverentsist avaldas Juhan Kreem Sirbis: https://www.sirp.ee/tants-raamatutunni-umber/ Raamatukogupäevad R aamatukogude jaoks o li üks raamatuaasta sündmuste keskmeid Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu eestvedamisel 20.-30. oktoobrini toimunud raamatukogupäevad , millesse panustasid mitmesuguste üritustega raamatukogud üle Eesti . Raamatukogupäevad avat i 20. oktoobril Tartus koostöös Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukoguga , kus l isaks päevakohastele ettekannetele toimus arutelu „ Kes vastutab raamatute tuleviku eest? “ , mida juhib Siuru kultuurikeskuse juht Avo Kokk ning kus osalesid Kaie Holm, Martin Öövel, Krista Kaer ja Janika Kronberg . XXX Oskar Kallase konverents Koos raamatukogupäevade avamisega toimus 20.-21. oktoobril toimu s Eesti Kirjandusmuuseumis 30. Oskar Kallase päev a konverents „Aeg – raamat – lugeja“ . 8. novembri tähistamine sündmusega „1525 – rännak ajas ja sõnas“ Tartu raekoja plats il Eesti Raamatu Aasta üks kesksemaid hetki saabus 8. novembril. Just sel päeval viissada aastat tagasi tegi Lübecki toomdekaan Johannes Brandes oma protokolliraamatusse sissekande, milles on esmakordselt mainitud eesti-, lätil ja liivi(maa)keelsete trükiste olemasolu. Eesti raamatu esmamainimise päeva tähistamine toimus Tartu Raekoja platsil, kus esmalt võttis sõna raamatuaasta patroon, president Alar Karis ning seejärel kõlasid autorite esituses katkendid raamatuaasta puhul välja antud raamatust “Eesti raamatu lood”. Kogumik sisaldab Leelo Tungla, Urmas Vadi, Meelis Friedenthali , Indrek Hargla ja Kristiina Ehini värsket loomingut, mis on inspireeritud esimese eestikeelse raamatu saatuse s t ja eesti raamatuloo edasisest arengust. Seejärel avati koostöös tuleteater Zerkalaga lavastatud tuleetenduse käigus Taavi Teeveti loodud skulptuur – rauast valatud piibel, mille avatud lehtedel on aastanumbrid 1525 ja 2025. Rauast raamat, mille Teevet valas koostöös Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepise osakonna rauavalu kursusega, paikneb nüüd Eesti Kirjandusmuuseumis. Märgilist päeva tähistas ka Rahvusraamatukogu, mille hoone fassaad sel puhul oranžiks. Ka toimus sel päeval raamatuaasta sündmusi väljaspool Eestit: Torontos Tartu Kolledžis tõi VEMU kokku kirjanikud ja lugejad ning Eesti Raamatu Aasta peakomitee liige Mart Jagomägi saatis otse Tartu Raekoja platsilt teele kõige soojemad tervitused, rääkides ühtlasi, kuidas raamatuaasta tähistamine siiani kulgenud on ja mida eelolevatel kuudel veel oodata võib. Käsu Hansu nutulaul Tartu Jaani Kirikus 6. märtsil toimus Tartu Jaani kirikus Käsu Hansu nutulaulule pühendatud sündmus, kus sissejuhatava loengu pidas Tallinna Ülikooli vanemteadur Aivar Põldvee ning nutulaulu kandsid täies mahus ette Lauri Õunapuu ja Lauri Sommer . Selleks õhtuks olid kirikus eksponeeritud ka meetrikaraamat Käsu Hansu nutulauluga Rahvusarhiivist ning Käsu Hansu omakäeline kiri (1706) Eesti Kirjandusmuuseumist. Üllatusesinejana astus Põldvee loengu järel üles Meelika Hainsoo, kandes kuningas Karl XI matuselaulu, mille puhul võib arvata, et tegu oli esmakordse elava esitusega alates 1697. a astast. Sündmusest kujunes üks raamatuaasta lõpukuude tipphetki, see tõi kokku suure hulga publikut ning salvestati ka videosse: https://www.youtube.com/watch?v=N8xvEKG7ZQk Eesti Raamatu Aasta lõpukonverents Enam kui aasta kestnud eestikeelse raamatu 500. sünnipäev sai väärika punkti 13. ja 14. märtsil toimunud lõpukonverentsiga „Eesti raamat – kaua võib?”, mis toimus Eesti Rahvusraamatukogu värskelt renoveeritud, kuid veel avamata hoones ning keskendus esmajoones eesti raamatukultuuri olevikule ja tulevikule. Konverentsi korraldasid Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kirjandusmuuseum ja ajakirja Värske Rõhk toimetus. Konverentsi fookuses o lid raamatuaasta lugemisuuring „Eestlane loeb 2025″ ning soomlaste ja lätlaste lugemisuuringud, (kirja)kultuuri ja loomingulisuse säilitamine tehisaru ajastul, eestikeelse humanitaarteaduse tulevik, eesti raamatu olevik ja tulevik laias maailmas ning tulevik ise – noored lugejad, kirjanduse õpetamine ja värske kirjandus. Esinesid: Marju Lauristin, Maija Treile , Riie Heikkilä , Elo Viiding , Jürgen Rooste , Eliisabet Raju, Kaaren Cornelius Sinijärv, Jasper Tammes , Karola Saar , Krister Kruusmaa , Hegle Pärna , Sten Saluveer , Jaak Tomberg, Eneken Laanes , Eret Talviste , Liina Lukas , Kristjan Haljak , Berk Vaher , Piret Noorhani , Heneliis Notton, Rasmus Politanov , Marie Ojamaa ja Marta Grünvald. Konverentsi avas raamatuaasta patroon, Vabariigi President Alar Karis ning konverents ja ühtlasi raamatuaasta lõppes kultuuriminister Heidy Purga sõnavõtuga . Konverentsi kavasse oli põimitud ka kultuuriprogramm: Esimese konverentsipäeva lõpetas aga kirjanduskultuuri ja laulukultuuri üks kohtumispaiku ehk eesti regilaul. Tallinna Linnateatri muusikajuht ning Eesti Raamatu Aastat puhul valminud lavastuse „Alguses oli laul” autor Riina Roose pidas ettekande „Alguses oli (regi)laul”, millesse põimus sujuvalt ühislaulmine . Teisel konverentsipäeval esitasid Jürgen Rooste, Aliis Aalmann , Joonas Veelmaa ja Riste Sofie Käär tekste, mis olid inspireeritud Kristjan Jaak Petersonist. K onverentsi raames toimus ka kaks r a amatuesitlust: Eesti Rahvusraamatukogu esitles toimetiste (19) allseeria „Raamat ja aeg” kaheksandat artiklikogumikku „Sõnade tähendusest”. Kirjastuselt Ilmamaa ilmus vahetult enne konverentsi ühe raamatuna 6 faksiimilet eesti rahvuskultuuri teetähistest – vanimatest säilinud eesti aabitsatest 17. ja 18. sajandist. Raamatut tutvustas konverentsil selle koostaja ja saatesõna autor Aivar Põldvee . K onverentsi ajaks avati RaRa fuajees ka suur raamatukujunduse ülevaatenäitus "Kujundlikud kurvid: 70 aastat raamatukujunduse konkurssi Eestis" Konverents on järelvaadatav YouTube’is: https://www.youtube.com/watch?v=XTvcc54yFng Suuremad projektid Eesti kirjanike raamatusoovituste videoklipid Juba raamatuaasta eel, detsembris ja jaanuaris, asut i filmima videoklippe eesti kirjanikest, kes jagavad raamatusoovitusi , soovitades mitte enda, vaid teiste eesti kirjanike loomingut). Videoklip id avaldati aasta jooksul raamatuaasta YouTube’i kanalil ja Facebooki-lehel. Kokku on raamatusoovituste videoklippe 30. Klipid raamatuaasta YouTube’is: https://youtube.com/playlist?list=PLSBnEfIjq6T1Ci7F7WMCi6rbnMxLHC-sp&si=lx3q3oMxyuLoqHhP Raamatuaasta piltvaip Üheks mahukamaks raamatuaasta ettevõtmiseks oli kõiki Eesti maakondi läbinud ettevõtmiseks raamatulooline piltvaip. Eesti raamatuloos olulisi sündmusi kujutav 16,5-meetrine piltvaip rändas aasta jooksul läbi Eesti maakondade, peatudes raamatukogudes, kus huvilised said anda oma panuse ühisesse kultuurilukku. Tikkijaid oli kokku tuhandeid. Teadaolevalt oli kõige noorem tikkija kaheaastane ja kõige vanem 104-aastane. Kokku läbis vaip Eestis ligi 3000 kilomeetrit. Vaibale jäädvustatavad raamatuloolised sündmused valisid välja Krista Aru ning Mart Jagomägi , ajalooliste tõdedega on aidanud Aivar Põldvee. Eesti raamatu arengutee joonistasid üles Kõrgema Kunstikooli Pallas tekstiiliosakonna IV kursuse tudengid Brigitte Mihkelson, Inger Tammela , Kristiin Kuuslap , Marite Rikkas, Sofia Lanman . Noori juhendasid Pallase kunstikooli tekstiiliosakonna juhataja professor Aet Ollisaar ja Marju Roos. Tikkimist aitasid koordineeri da Rahvakunsti- ja Käsitööliidu spetsialistid. Kuna tikkimise vastu tunti huvi ka väliseesti kogukondades, sündis vaibast ka koopia, mille erinevaid osi on tikitud paljudes paikades üle kogu maailma. Aprillis jõudis vaip Eesti Rahva Muuseumisse, kus toimus ka tänuüritus tikkijatele . Piltvaibast oli raamatuaasta jooksul korduvalt juttu meedias, algatus võeti erinevates paikades üle eesti väga soojalt ja entusiastlikult vastu ning see pälvis ka tunnustuse „A asta tekstiilitegu 2025 “. Raamatuaasta heliteosed Kahelt muusikult, Mari Kalkunilt ning Jaan Pehkilt telliti raamatuaasta tunnuslaul Hando Runneli luuletuse sõnadele "Kiri algab kirikust ... rahvas algab raamatust", millest on pärit ka raamatuaasta moto. Heliteoste esmaesitus oli 30. jaanuaril Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis Eesti Raamatu Aasta avatseremoonia ajal. Aasta jooksul on need laulud – eriti Mari Kalkuni versiooni, mille põhjal sündis ka raamatuaasta helisignatuur – kõlanud paljudel raamatuaasta sündmustel. Saatesari „Ridade vahel“ Raamatuaasta puhul tootis Eesti Rahvusringhääling uue 7-osalise saatesarja „Ridade vahel“, mis oli ETVs eetris aasta teises pooles ning võttis vaatluse alla selle, millist rolli mängisid kohalikud inimesed, raamatukogud ja eestikeelne lugemisvara armastatud kirjanike kujunemisel. Saadetes osalesid Mart Juur, Piret Jaaks , Martin Algus , Indrek Koffi , , Lilli Luu k , Jaanus Vaiksoo ja Valdur Mikita . Sarja s aatejuht oli Ave-Marleen Rei, režissöör Maarika Lauri ning produtsent Laura-Liisa Veiler . Sari on vaadatav Jupiteris: https://jupiter.err.ee/1609838023/ridade-vahel Märgilisi trükiseid Kogumik „Eesti raamatu lood“ (Eesti Kirjanduse Selts) „Eesti raamatu lood“ on koostatud tähistamaks eestikeelse raamatu 500. sünnipäeva. Soovides konteksti ja koloriiti, kus eestikeelne raamat sündis, lugejatele lähemale tuua, samuti omakeelse kirjanduse ja eesti kirjakeele 500-aastase ajaloo mõtestamist kõigile kergemini hoomatavaks muuta, palus raamatuaasta tegevtoimkond, et kirjanikud Leelo Tungal, Urmas Vadi, Meelis Friedenthal , Indrek Hargla ja Kristiina Ehin meie esimese raamatu saatuse või ka eesti raamatuloo edasise arengu ilukirjanduslikku vormi valaksid. Sündis nelja jutustust ja ühte luuletust sisaldav kogumik, mille koostasid Triin Ploom- Niitra ja Marja Unt ning see on välja antud nii eesti- kui ka ingliskeelsena (ingliskeelse raamatu pealkiri on Tales of the Estonian Book ). Kakskeelne koomiks „Eesti raamat 500“ (Eesti Kirjanduse Selts) Kevadel Rahvusraamatukogu eestvedamisel Tammsaare pargis eksponeeritud välinäitusest, mille teosta s Joonas Sildre graafilise romaani võtmes , valmis ka trükiversioon, mis anti välja kakskeelse koomiksina, mida on levitatud nii Eestis kui ka välisriikides. Artiklikogumik See esimene raamat. 500 aastat ühist kirjakultuuri (Eesti Rahvusraamatukogu koostöös Läti Rahvusraamatukoguga) Eesti ja Läti Rahvusraamatukogu koostöös valminud kogumik „See esimene raamat. 500 aastat ühist kirjakultuuri“ sisaldab eesti ja läti humanitaarteadlastelt 25 + 25 esseed, milles vaadeldakse paralleelselt mõlema ühiskonna jaoks ajavahemikus 1525‒1918 ilmunud olulisi trükiseid. Haaravalt kirjutatud esseed asjatundjate sulest annavad ülevaatliku pildi emakeelse raamatu tekkest ja kujunemisest, kajastades samal ajal meie kirjandusloo uurimise hetkeseisu. Raamatu vahelt leiab vanaraamatute kaantest toodetud järjehoidjal esseekogumiku kujundamise loo. Õigekeelsussõnaraamat 2025 (Eesti Keele Instituut) Rahvusbibliograafia vanemate võõrkeelsete trükiste köide (Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu) Eesti Rahvusraamatukogu toimetiste erinumber (Eesti Rahvusraamatukogu) Keele ja Kirjanduse erinumber Temaatiline number ajakirjas Oma Keel (Emakeele Selts) F. R. Kreutzwaldi “Kalevipoeg. Eesti rahvuseepos ” ( Eesti Kirjandusmuuseum – ilmumas ) Triinu Kartuse ingliskeelse tõlke uustrükk ja e-väljaanne EKM Teaduskirjastuses 2011. a välja antud trükise alusel (tavatrükk ja numereeritud luksusköide, inglise ja eesti keeles) Raamatulooline kalender (Eesti Kirjandusmuuseum) Ernst Enno kogumik “Eesti mõtteloo” sarjas Enno 150. sünniaastapäeva puhul (kirjastus Ilmamaa) Vanima säilinud eestikeelse aabitsa faksiimileväljaanne (kirjastus Ilmamaa) „Eesti vanema piiblitõlke sõnastik 1600–1739” (Eesti Keele Instituut) Varased psalmitõlked (Eesti Keele Instituut) Raamatuaasta koguteos Koostamisel on raamatuaasta koguteos, mis hõlmab aasta jooksul toimunud konverentside keskseid ettekandeid, muid olulisi sõnavõtte ja vestlusringide kokkuvõtteid ning ülevaadet toimunust sõnas ja pildis. Koguteose koostajad on kirjanduskriitik Siim Lill ning EKSi tegevjuht Marja Unt, koguteose annab välja kirjastus Ilmamaa. . Näitused Kultuurilooline välinäitus „Pargi pärlid“ Tartus Hurda pargis Eesti Kirjandusmuuseumi poolt Tartusse Hurda (Vanemuise) parki looda ud välinäitus seob linnaruumi ja raamatuloo, jutustades selles geograafilises punktis ja selle ümber asunud või siiani püsivate hoonetega seotud kultuurilugu. Kuus paneeli tutvustavad vaatajatele vanimaid teatriteemalisi, loodusloo-, rahvaluule-, ilukirjanduse, ühiskonnateemalisi ja lasteraamatuid. Näituse juurde kuuluv audiogiid juhatab lisaks pargis olevale teekonnale ka Eesti Kirjandusmuuseumi, Tartu Kirjanduse Maja, Koidula kunagise kodumaja asukoha ja Kristjan Jaak Petersoni ausamba juurde. Kokku moodustab see meeleoluka kultuuriloolise teekonna ning sobib ka õpetajatele välitundide korraldamiseks. Näitus ja audiogiid on vaatamiseks ja kuulamiseks 5 aastat. Näitus “Eesti raamat 500. Reliikviad” 24. aprillist kuni 26. oktoobrini eksponeeriti Niguliste muuseumi väikeses kabelis raamatuloo näitust, mis esitles eesti raamatuloo kõige haruldasemaid reliikviaid ning andis ülevaade kirjakeele ja trükiste arengust 16.‒19. sajandini. Näitusel võeti kokku eesti raamatukultuuri ja kirjasõna ajalugu selle algusest kuni rahvusliku ärkamisajani . Väljapanek valm s Tallinna Ülikooli, Tallinna Linnarhiivi ja Eesti Kunstimuuseumi koostöös, näitusega kaasneb s hariduslik ja kultuuriline publikuprogramm. Rariteetide säilitustingimuste tõttu uuene s raamatuharulduste valik ja teemafookus eksponeerimise käigus. Näituse kuraatorid o lid Aivar Põldvee (TLÜ), Lea Kõiv (Tallinna Linnaarhiiv) ja Tiiu Reimo, koordinaator Annika Teras, konsultandid Merike Kurisoo ja Tarmo Saaret, kujundaja Tiit Jürna, graafiline disainer Asko Künnap, meister Andres Amos . Näituse stendiosa eksponeeritakse jätkuvalt, praegu on see väljas Eesti Kirjandusmuuseumis. Välinäitus „Eesti raamat 500“ Tallinnas Tammsaare pargi s Eesti Rahvusraamatukogu koosta tud esimese eesti raamatu (ja ka läti raamatu) lugu tutvustav at välinäitus t eksponeerit i Tallinnas Tammsaare pargis märtsist maini 2025. Näituse teosta s kunstnik Joonas Sildre graafilise romaani võtmes . Näitus “Õpetusest võrsub iva. Eestikeelsest loengukonspektist kõrgkooliõpikuni TÜ raamatukogus Tartu Ülikooli raamatukogu tähista s eesti raamatu 500. sünnipäeva näitusega eesti autorite algupärastest, kõrgkoolis kasutusel olnud ja olevatest teostest. V äljapanek „Õpetusest võrsub iva. Eestikeelsest loengukonspektist kõrgkooliõpikuni“ an dis põhjaliku ülevaate ülikooli õppematerjalidest 200 aasta jooksul. Näitus avat i raamatuaasta avapäeval, 30. jaanuaril 2025 ning seda eksponeeriti detsembri lõpuni . Näituse p eakuraator oli Marianne Tiik , kaask uraatorid Agnes Kivi, Vilve Seiler , Katri Armolik , Kristhel Haak, Tiiu Tarkpea, Signe Bachmann, Eda-Riin Tuuling , Elo Tõnisoo , Ivika Pall, Pille Naggel , Jelena Ivanova, Moonika Teemus, Marika Liivamägi, Kaarina Rein, Avo Kartul, Svea Pärsimägi ja Kaire Maimets. Kujunduskontseptsiooni lõi Lilian Menge l ja näituse k ujund as Eliise Selisaar . Eesti Rahva Muuseumi näitus "Kas sa seda lugu tead? 500 aastat eestikeelset raamatut" Eesti Rahva Muuseumi s valmis raamatuaasta puhul näitus „Kas sa seda lugu tead? 500 aastat eesti keelt raamatus“ . ERMi A-osa fuajeesse lood i suur kukepea-kujuline pannoo , millel kunstnik Siiri Taimla- Rannala on kujutanud eesti kirjakeele, lugemise, hariduse ja kirjanduse lugu. Pannoo kuraatoriks oli Sirel Heinloo. Pannoo avati 25. aprillil ning seda eksponeeriti 2025. aasta lõpuni. ERMi B-osas eksponeeriti kuraator Jan Kausi ja kunstnik Henry Griini pagulaskirjanduse näitus t , mis tõlkis ilukirjanduse väljendusjõu ja pagulaskirjanduse kandvad motiivid ruumikogemuseks. A-osas, pannoo lähistel toimus Jakob Hurda saali ees mitmeid temaatilisi hüpiknäitus i. Kobarnäitusega kaasnes mahukas publikuprogramm ning välja anti tegelusraamat „Kas sa seda lugu tead? Risti-rästi läbi raamatuloo“. Raamatu panid kokku Kätlin Vainola, ERMi hariduskeskus ja kunstnik Siiri Taimla- Rannala . Näitus „ Tõlkes sündinud: Eesti kultuuri ajalugu tõlkekirjanduse peeglis (1525–2025) “ Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus Näitus peegeldas tõlkeajalugu Eestis, keskmes o li ilukirjandus, kuid heidet i pilk ka muudele tekstiliikidele. Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu kolmel korrusel rullu s lahti teekond esimestest piiblitõlgetest kuni tänapäevani läbi olulisemate tõlkeajaloo ajastute: eesti kirjakultuuri tekkimine religioossete ja tarbetekstide tõlkimise toel 16.–18. sajandil, ärkamisaeg, 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse tormiliste muutuste aeg, Eesti Vabariigi aeg, okupatsioonide aeg ja iseseisvumise taastamisele järgnenud aeg. Perioodiülesed sektsioonid o lid pühendatud tsensuurile, ajaviitekirjandusele, armastatumatele tõlkesarjadele läbi aegade, lastekirjandusele ja legendaarsele tõlkesarjale Loomingu Raamatukogu. Näitus tugine s Eesti Teadusagentuuri rahastatud rühmagrandile „Tõlkimine ajaloos: tekstid, tegijad, institutsioonid ja praktikad” . Näituse kuraator oli Daniele Monticelli , töörühm a kuulusid Aile Möldre, Maris Saagpakk, Ave Mattheus , Kaja Tiisel, Anne Lange, Rene Haljasmäe ja Triinu Tamm (Loomingu Raamatukogu) , k oordin eeris Julia Reinman Rändnäitus „57 708 päeva märgilist eesti luulet“ Oktoobri alguses avati Tartu Illustratsioonifestivali raames luuleraamatutele pühendatud rändnäitus, mille on koostanud noored kirjandusteadlased Rahel Ariel Kaur, Katrinka Josephine Savimägi ja Kerstin Vestel. Väljapanek mõtestab kolmekümne märgilise luuleteose toel eesti luule teekonda Lydia Koidulast Carolina Pihelgaseni ning esindab ühtlasi noorte kirjandusuurijate pilku meie kirjandusloole. Näituse kujundus kontseptsiooni ja graafili se disain autor on Tuumik Stuudio . Praeguseks on näitus jõudnud juba üheksasse eksponeerimiskohta ning jääb rändama vähemalt 2027. aasta alguseni. Näituse graafik: Avamine Tartus Plantariumis 4. oktoobril 2025 kell 16 Tartus O. Lutsu nim Raamatukogu peamajas 6.–13. oktoober Elva Linnaraamatukogus 14.–29. oktoober Elva Kultuurikeskuses Maaraamatukoguhoidjate päeval 30. oktoobril Harku Valla Raamatukogudes, Tabasalu raamatukogus 4. november – 4. detsember Võrumaa Keskraamatukogus 10. detsember 2025 – 14. jaanuar 2026 Märjamaa Valla Raamatukogus 21. jaanuar – 16. veebruar 2026 Rõngu Raamatukogu 19. veebruar – 12. märts 2026 Puhja Raamatukogu 18. märts – 2. aprill 2026 Jõgeva Linnaraamatukogu 6.–30. aprill Põlva Keskraamatukogu 7. mai – 5. juuni Avinurme Kultuurikeskus 11. juuni – 17. juuli Viljandi Linnaraamatukogu 22. juuli – 31. august Alatskivi Raamatukogu 3.–30. september Jõhvi Keskraamatukogu 5. või 6. oktoober – 15. november Põltsamaa Raamatukogu 19. november – aasta lõpuni Lähte Ühisraamatukogu 2027 jaanuarikuu (sh eesti kirjanduse päev) ja osa veebruarist Näitus „Tartu aabitsa tagasitulek Lätis Omakeelse raamatu 500. sünnipäeva tähistas ka Läti ning sealse juubeliprogrammi üks suursündmusi toimus 7. ja 8. novembril 2025. Toimus pidulik tseremoonia loengu ja kontserdiga Riia Peetri kirikus, kust sai alguse reformatsioon Liivimaal ning mitmekesine publikuprogramm Läti Rahvusraamatukogus. Tähistamise raames avati näitus „Tartu aabitsa tagasitulek“, kus eksponeeriti Tartu Ülikooli raamatukogu kogudesse kuuluvat läti vanima säilinud aabitsa originaali ning näha sai ka vanimat eesti ABD-raamatut. Näitus oli Eesti Raamatu Aasta sümboolne kingitus läti raamatu juubeliks. Väljapaneku koostas Aivar Põldvee Tallinna Ülikoolist ja selle avas Eesti Vabariigi suursaadik Lätis Eerik Marmei . Näituse teostumisele aitasid kaasa Eesti Kirjanduse Selts, Tartu Ülikooli raamatukogu, Niguliste muuseum ning Läti Rahvusraamatukogu. Näitus „Kujundlikud kurvid: 70 aastat raamatukujunduse konkurssi Eestis” Raamatuaasta lõpukonverentsi ajaks valminud r aamatukujunduse ülevaatenäitus esitleb viimase 70 aasta Eesti raamatukujunduse paremikku. Neid teoseid on esile tõstetud ja tunnustatud silmapaistva kujunduse ning trükikunstilise teostuse eest. Näitus annab läbilõike sellest, kuidas on muutunud esteetilised ideaalid, tehnilised võimalused ning arusaamad parimast ja kaunimast raamatust ajavahemikul 1956–2025. Näituse on kureerinud Edith Hermann ja Ivar Sakk , kunstiline juht ja graafiline disainer on Viktor Gurov . Pärast avamist Rahvusraamatukogus eksponeeriti seda TLÜ Akadeemilises Raamatukogus ning mais avati näitus Tartu Ülikooli Raamatukogus. Raamatuaasta üld näitus „500 aastat eestikeelseid raamatuid” Raamatuaasta eelnäitusena koostatud ning raamatuaasta jooksul kahes eksemplaris mööda Eestit rännanud üldnäitus annab ülevaate eestikeelse raamatu loost, selgitab raamatuaasta tähendust ning toob välja viisid, kuidas eestikeelse raamatu ja raamatukultuuri tähtpäevi on varasemalt peetud. Näituse on koostanud Eesti Kirjandusmuuseum, kasutatud on ka Eesti Rahvusraamatukogu materjale. Näituse eksemplaride graafikud: I näitus Tartu Kaubamaja aatriumis 7. –19. november 2024 Võrumaa Keskraamatukogu III korruse lugemisruumis 21. novembrist 2024 – 15. jaanuarini 2025 Viljandi Linnaraamatukogus 17. jaanuar – 27. veebruar Pärnu Keskraamatukogus 3. märts – 1. aprill Pühajärve Raamatukogus ja Otepää Kultuurikeskuses (2 erinevat kohta) 7.–17. aprill Vastse-Kuuste Raamatukogus 22. aprill – 12. mai Räpina Valla Keskraamatukogus 14. mai – 6. juuni Avinurme Kultuurikeskuses 10. juuni – 8. august Valga Keskraamatukogus 12. august – 5. september Kohila Raamatukogus 10. september – 3. oktoober Rakvere Raamatukogus 7. oktoober – 7. november Märjamaa Valla Raamatukogus 11. november 2025 – 10. jaanuar 2026 Harku Valla Raamatukogudes (Harku, Vääna ja Tabasalu) 15. jaanuar – 27. veebruar 2026 Rapla Keskraamatukogu 5.–27. märts 2026 Kalevipoja Kojas Kääpal 11. aprill – 31. august 2026 II näitus Põlva Keskraamatukogus 8. jaanuar – 12. veebruar 2025 Lähte Ühisgümnaasiumis/ ühisraamatukogus 17. veebruar – 21. märts Tartu Descartes’i Koolis 24.–31. märts Narva Keskraamatukogus 1. aprill – 17. juuni Haapsalus Lääne Maakonna Keskraamatukogus 19. juuni – 11. september Kärdla Linnaraamatukogus 16. september – 31. oktoober Saare Maakonna Keskraamatukogus 4. november – 12. detsember Jõgeva Linnaraamatukogus 17. detsember 2025 – 23. jaanuar 2026 Põltsamaa Raamatukogus 27. jaanuar 2026 – 27. veebruar 2026 Järvamaa Keskraamatukogus Paides 4. märts 2026 – 10. aprill 2026 Türi Raamatukogus 14.–30. aprill 2026 Jõhvi Keskraamatukogus 4.–31. mai 2026 Kohtla-Järve Keskraamatukogus 4. juuni – 31. august 2026 Eesti Rahvusringhääling Sarja “Kirjandusministri juures” programm “Presidendi raamatuklubi” (kokku 10 saadet) Jupiteris: https://jupiter.err.ee/search?phrase=presidendi%20raamatuklubi&viewTypes=series,movie,episode,clip Raamatuaasta puhul tehtud saatesari “Ridade vahel” ERRi arhiivis (7 osa) https://arhiiv.err.ee/video/seeria/ridade-vahel ERR Jupiter - Eesti Kirjandusmuuseumi sari “Eesti raamat 500” https://jupiter.err.ee/1609588692/eesti-raamat-500 Raamatuaasta piltvaibast Ringvaates https://eeter.err.ee/1609965155/tuhandete-inimeste-tikitud-piltvaip-valmis-veretilkadest-hoolimata Niguliste muuseumi näitusest “Eesti raamat 500. Reliikviad” Ringvaates https://jupiter.err.ee/1609700733/vanimad-raamatud Kultuurilehed Raamatuaastale pühendatud rubriik Sirbis (kokku üle 100 artikli): https://www.sirp.ee/tag/eesti-raamat-500/ Müürilehes hakkas 26.II 2025 ilmuma rubriik “Raamaturiiul” - raamatuaasta puhul ellu kutsutud rubriik, kus kirjarahvaga ei võetud jutuks mitt üksnes seda, mida raamatute seest lugeda ja sinna sisse kirjutada võib, vaid kus fookus pöördus ka raamatule kui objektile, mille saab panna riiulisse ja sealt jälle välja võtta. Kokku ilmus sarjas 5 artiklit https://www.muurileht.ee/?s=raamaturiiul&search_in=title Keskseid artikleid päevalehtedest Postimees, sh maakonnalehed Jüri Kivimäe “Kaduma läinud usutrükised aastast 1525 panid siiski aluse raamatusillale” 25. jaanuar 2025 https://kultuur.postimees.ee/8178800/juri-kivimae-kaduma-lainud-usutrukised-aastast-1525-panid-siiski-aluse-raamatusillale “Täna algab neljas eesti raamatu aasta” 30. jaanuar 2025 https://kultuur.postimees.ee/8182230/tana-algab-neljas-eesti-raamatu-aasta Galerii: “Katekismusest «”Kalevipojani”: raamatuaasta suurnäitusel Niguliste muuseumis näeb hindamatuid reliikviaid” 25. aprill 2025 https://kultuur.postimees.ee/8237234/galerii-katekismusest-kalevipojani-raamatuaasta-suurnaitusel-niguliste-muuseumis-naeb-hindamatuid-reliikviaid Raamatuportaal: “Presidendi kantselei juures avati raamatujagamise kapp” 2. mai 2025 https://raamatud.postimees.ee/8241485/presidendi-kantselei-juures-avati-raamatujagamise-kapp Inna Grünfeldt “500 aastat eestikeelsete raamatutega on lennanud kui viiv” 10. oktoober 2025 https://virumaateataja.postimees.ee/8339039/500-aastat-eestikeelsete-raamatutega-on-lennanud-kui-viiv Raimu Hanson “Vaadi põletamine raeplatsil andis aimu eesti raamatu algusest 500 aastat tagasi” 8. november 2025 https://tartu.postimees.ee/8358191/vaadi-poletamine-raeplatsil-andis-aimu-eesti-raamatu-algusest-500-aastat-tagasi Raimu Hanson: “Eesti raamatu aasta piltvaiba agarate tikkijate töö üllatab asjatundjaid” 31. detsember 2025 https://tartu.postimees.ee/8388559/galerii-eesti-raamatu-aasta-piltvaiba-agarate-tikkijate-too-ullatab-asjatundjaid LUUBI ALL ⟩ Marju Lauristin: lugemine on seotud eesti rahva vaimse ja ka füüsilise kestmisega 21. veebruar 2026 https://kultuur.postimees.ee/8419848/luubi-all-marju-lauristin-lugemine-on-seotud-eesti-rahva-vaimse-ja-ka-fuusilise-kestmisega Katre Riisalu “Raamatuaasta kui liikumine: mida tegid raamatukogud?” 4. mai 2026 https://raamatud.postimees.ee/8464541/raamatuaasta-kui-liikumine-mida-tegid-raamatukogud Delfi Meedia Eesti Päevaleht: Galerii ja uudislugu Eesti Raamatu Aasta avaüritusest Tartus Toomemäel 30. jaanuar.2025 https://epl.delfi.ee/artikkel/120352558/eesti-raamatu-aastale-anti-tartus-kristjan-jaak-petersoni-kuju-juures-suurejooneline-avalook Eesti Naine: “Presidendi ja ERA patrooni Alar Karise intervjuu Terevisioonile raamatuaasta avasündmuselt” 30. jaanuar.2025 https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120353444/president-alar-karis-juba-raamatute-keskel-olemine-teeb-sind-natukene-paremaks-inimeseks Eesti Naine: “Muusik Mari Kalkun kirjutas Eesti Raamatu Aastale pühendatud loo „Kiri algab“, millest sai ka ettevõtmise ametlik tunnuslugu” 7. veebruar.2025 https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120355458/mari-kalkun-oleme-rikkad-kuni-meil-avaldatakse-jarjepidevalt-raamatuid-omas-keeles Eesti Päevaleht “Eesti Raamatu Aasta piltvaiba tikkimise algus” 12. veebruar.2025 https://epl.delfi.ee/artikkel/120356497/fotod-kuusteist-meetrit-vaipa-eesti-raamatuloo-piltvaiba-esimese-piste-tegid-sirje-karis-ja-anu-raud Andrei Hvostov “Eestikeelse raamatu häll põles tuhaks. Algus, mis oli ühtaegu patt ja ime” 12. oktoober 2025 https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120407939/andrei-hvostov-eestikeelse-raamatu-hall-poles-tuhaks-algus-mis-oli-uhtaegu-patt-ja-ime Martina Niin “Lugemisuuring: turg üksi enam eestikeelset raamatut elus ei hoia, riik peab sekkuma 17. märts 2026 https://kultuur.delfi.ee/artikkel/120442622/lugemisuuring-turg-uksi-enam-eestikeelset-raamatut-elus-ei-hoia-riik-peab-sekkuma