Kiri

Haridus- ja Teadusministeerium Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kliimaministeerium Justiits- ja Digiministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Siseministeerium Kultuuriministeerium Sotsiaalministeerium 29.05.2026 Ülikoolide ettepanekud ELi uue eelarveperioodi 2028–2034 riigiplaani sisustamiseks Austatud ministrid Eestis ja Euroopa Liidus toimuvad ettevalmistused ELi jargmise eelarveraamistiku sisustamiseks ja kokkuleppimiseks ning Eestis on selleks kaivitatud riigiplaani koostamine. ELi toetused on varasematel perioodidel olnud ulikoolidele vaga oluline vahend korghariduse ning teadus- ja arendustegevuse voimekuse kasvatamisel ja kvaliteedi arendamisel. Soovime, et ka jargmisel, juba ettevalmistamisel oleval ELi toetuste perioodil, mis algab 2028, poorataks senisest enam tahelepanu investeeringutele, mis aitavad suurendada Eesti rahvusvahelist konkurentsivoimet ja majanduse teadmusmahukust ning samal ajal lahendada uhiskondlikke probleeme. Ülikoolid on tutvunud Rahandusministeeriumi veebilehel avaldatud riigiplaani esialgsete rahastamistaotlustega1. Tunnustame ministeeriume suure ja pohjaliku too eest. Positiivne on naha, et mitmed ulikoolidele olulised teemad on leidnud riigiplaani taotlustes rohkemal voi vahemal maaral kasitlemist. Samas moistame, et ministeeriumide taotluste maht on eelarvevoimalustest mitu korda suurem ning toetuste fookus riigiplaani edasise koostamise kaigus kindlasti kitseneb. Kuna praegu koguvad ministeeriumid nendele taotlustele tagasisidet, saadame teile ulikoolide uhised ettepanekud Eesti riigiplaani sisustamiseks, et saaksite edasiste valikute tegemisel nendega arvestada. Ülikoolide ettepanekud ei puuduta kitsalt uksnes teadus- ja arendustegevuse ning korghariduse valdkondi, vaid lahtuvad ka laiemast ootusest, et avaliku sektori investeeringuteks kavandatavates meetmetes oleks ulikoolidel avalik-oiguslike juriidiliste isikutena ligipaas toetuste taotlemisele. Seetottu poordumegi korraga mitme ministeeriumi poole, et toetusmeetmete kavandamisel valtida katmata alasid ja dubleerimist ning leida koige mojusamad lahendused. Osa ettepanekuid puudutab mitme ministeeriumi vastutusala - seetottu kirjeldame ulikoolide investeerimisvajadusi tervikuna, kuid loodame koostoos ministeeriumidega leida sobiva lahenduse, millise ministeeriumi voi meetmete kaudu vastav toetusvoimalus luua. Kutsume ules suuremale ministeeriumide vahelisele koostoole, et valtida olukorda, kus olulised teemad voivad jaada haldusalade vahele. Juhul, kui osa ulikoolide strateegilistest investeerimisvajadustest ei sobitu otseselt ELi kavandatavate rahastusmeetmete alla, peame oluliseks, et riik annaks paralleelselt selge kindluse 1 https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/valistoetused/riiklik-partnerluskava-2028- 2034#rahastamistaotlused nende toetamiseks riigieelarveliste voi muude siseriiklike instrumentide kaudu, nahes just korghariduse ning teadus- ja arendustegevuse strateegilisi investeeringuid senisest enam ka riikliku konkurentsivoime ja julgeoleku lahutamatu osana. 1. Teadmussiire ja ülikoolide koostöö ettevõtetega ning valdkondlikud teadusuuringud Eesti ja EL strateegiline prioriteet on tosta majanduse tootlikkust, lisandvaartust ja ekspordivoimekust. Jargneval kumnendil on vaja oluliselt tugevdada Eesti teadusmahuka uusettevotluse arengut ja ulikoolide hargettevotete loomist ning kasvu, et teadmistest sunniks senisest rohkem korgtehnoloogilisi ja rahvusvaheliselt konkurentsivoimelisi ettevotteid. Oluline on jatkuvalt toetada ettevotete rakendusuuringuid ja arendusprojekte koostoos ulikoolidega ning tugevdada innovatsiooniteenuseid, mis aitavad teadustulemustel jouda turule ja reaalsesse kasutusse nii erasektoris kui avalikes teenustes ja poliitikakujundamises. Arvestades, et 43% ELi toetusest peab minema kliima- ja keskkonnaeesmarkidele, siis tuleb teadus- ja arendustegevuses ning teadmussiirde meetmetes poorata tahelepanu valdkondadele nagu puhas, taskukohane ja varustuskindel energia ning ringmajandus, kestlik pollumajandus ja metsandus ning kohalike ressursside vaarindamine, mille pohjal tuleks kujundada meetmeid ressursi- ja toidujulgeoleku tagamiseks, energia- ja heitetohusa energiatootmise, ehituse ja arhitektuuri, renoveerimise, transpordi ja toostuse sektorite jaoks. Kasvava tahtsusega on kaitseinnovatsioon ja dual-use lahendused, kus teadusasutused teevad koostood kaitsetoostuse ja riigiga, toetades nii riigikaitset ja majandusarengut. Lisaks tehnoloogilistele voimekustele tuleb arendada ka inimesekeskseid lahenemisi, mis tugevdavad uhiskonna usaldust ja sidusust, toetavad inimeste vastupanuvoimet, kohanemist ja toimetulekut tehnoloogiliste ja julgeolekumuutuste mojudega. Teadmussiirde ja rakendusuuringute meetmete sihtgruppi peavad ettevotete korval kuuluma ka ulikoolid ja teadusasutused. Naiteks TemTA programmi jarel on vaja kujundada terviklik teadus- ettevotluskoostoo meetmeahel: baasvoimekuste ja koostookontaktide arendamine; konsortsiumipohine meede, kus ettevote lahendab konkreetset arendusprobleemi koos ulikooli voi teadusasutusega; ning EIC Pathfinderi-laadne instrument korge teadusriski ja labimurdelise potentsiaaliga ideede arendamiseks. Selline lahenemine on kooskolas OECD 2026 Eestile antud soovitusega tugevdada avaliku ja erasektori T&A koostood ning ulikoolide, ettevotete ja riigi partnerlusi. EIC Pathfinderi eeskujul peaks instrument voimaldama nii temaatiliselt avatud suunda kui ka strateegilisi valjakutseid ning arvestama, et korge riskiga projektides ei ole tulemuse taielik saavutamine alati ette tagatav. Samuti tuleks toetada avatud innovatsioonivorgustikke, mis uhendavad ettevotteid, ulikoole, teadusasutusi ja avalikku sektorit susteemseks teadmussiirdeks ning pikaajalisema valdkondliku moju loomiseks. Praegu kavandatakse riigiplaanis teadmussiirde ja rakendusuuringute meetmeid mitme ministeeriumi vastutusalas, sealhulgas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ning Haridus- ja Teadusministeeriumis, aga ka mujal (naiteks loomemajanduse toetamine Kultuuriministeeriumis) ja see vaarib tunnustust. Ülikoolide soov on, et nende meetmete kujundamisel rakendataks terviklikku ja koordineeritud lahenemist ule halduspiiride, et teadustulemuste liikumine majandusse ja uhiskonda ei jaaks killustunuks ega takerduks vaartusahela lunkadesse. Peame oluliseks, et meetmed oleksid teadusriski arvestavad, etapiviisilised ning arvestaksid erinevate teadusvaldkondade eriparadega. Samuti on vaga oluline tagada erinevate ministeeriumide valdkondlike teadusuuringute toetamisel uhtsed pohimotted ning vahendada tarbetut halduskoormust. Eraldi rohutame, et Kultuuriministeeriumi loomemajanduse arendamisele suunatud meetmetes tuleb kaasata sihtgruppi ka ulikoolid, et toetada loomevaldkondade teadmusmahukust, ettevotluskoostood ning kultuuri-, kunsti- ja tehnoloogiapohiste lahenduste arendamist. Samuti tuleb Kaitseministeeriumi kaitsetoostusele suunatud meetmetes tagada ulikoolide kaasamine ettevotete arenduspartneritena. 2. Õppe‑ ja teadustaristu Oppe‑ ja teadustööks vajalik spetsiifiline aparatuur ja seda toetav taristu vajavad järgneval perioodil sihipäraseid investeeringuid, et Eesti kõrgharidus ja teadus püsiksid rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised. Oluline on investeerida kaasaegsetesse laboritesse ja seadmetesse, mis muuhulgas võimaldavad arendada interdistsiplinaarseid uurimissuundi. Investeeringud spetsiifilisse taristusse on mones valdkonnas (naiteks veterinaarmeditsiin) vajalikud, et tagada oppe- ja teadustaristu vastavus rahvusvahelise akrediteeringu sailimiseks vajalikele nouetele. Samuti on naiteks arstide jarelkasvu tagamiseks vaja arendada meditsiinioppe taristut ja simulatsioonikeskkondi, mis voimaldavad omandada praktilisi oskusi kaasaegses ja patsiendiohutust toetavas oppekeskkonnas. Teadustaristuga seotud meetmete puhul voiks korraga rakendada kahte lahenemist. Esimene lahenemine oleks see, et nn vaikese ja keskmise suurusega teadustaristu (alla 100 000 euro) komponendi voiks teatud osakaaluga integreerida igasse uurimistegevust toetavasse meetmesse. Taotlejal on siis voimalus suunata kindel osa lubatud kuludest taristusse. Teine oleks eraldi meede nn suurtaristule, et asutused saaksid teha pikemaajalisi ja strateegilisi investeeringuid teaduspotentsiaali tostmiseks, sh koostoos teiste asutuste ja rahvusvaheliste partneritega. Praegu riigiplaani ettepanekutes oppe‑ ja teadustöö taristu sihttoetused sisuliselt puuduvad. Teadustaristute ettepanek ja kriitilisus on suuresti tingitud sellest, et juba kaesoleval perioodil (2021–2027) ei ole uldjuhul lubatud neid uhtekuuluvuspoliitika vahenditest rahastada. Kui selline voimalus valistada ka 2028–2034 perioodiks, siis tekitab see pikaajalise taristute investeerimisvajaku ja mojutab otseselt seda, kui edukalt suudavad ulikoolid taita neile pustitatud eesmarke. Sellisel juhul ei suudaks ulikoolid enam ettevotetele ja avaliku sektori partneritele pakkuda tipptasemel taristuteenuseid ning kannataks teaduse kvaliteet ja rahvusvaheline konkurentsivoime. Praegu teadaolevalt EL uue perioodi rahastustingimused ei valista ulikoolide oppe- ja teadustaristu toetamist. Kui aga Eesti riik ise otsustab EL toetusi taristule mitte kavandada, on vaja alternatiivset pikka vaadet, kuidas riik sellesse valdkonda panustab. 3. Digiareng Eesti ulikoolide rahvusvahelise konkurentsivoime ning digiriigi arengu eelduseks on tulevikukindel digitaristu, mis toetab teadust, opet, innovatsiooni ning avaliku sektori ja ettevotluse vajadusi. Jargneval kumnendil on vajalikud susteemsed investeeringud ulikoolide digivoimekusse, et kiirendada tehisaru rakendamist ja parandada digiteenuste kvaliteeti. • Üliopilastele ja oppijatele suunatud digiteenused. Ülikoolide digiteenused peavad voimaldama paindlikku ja elukaarepohist oppimist ning toetama tooturu muutuvaid vajadusi. Oluliseks sihiks on ulikoolide uhise oppeinfosusteemi (OIS) ja integreeritud digikampuse arendamine, mis voimaldab kumnetel tuhandetel uliopilastel ja taienduskoolituses osalejatel liikuda sujuvalt eri korgkoolide ja oppevormide vahel. Personaalsed opirajad, nuudisaegsed e-õppe lahendused ja kvaliteetne kasutajakogemus toetavad elukestvat õpet, vähendavad süsteemide dubleerimist ning tugevdavad Eesti kõrghariduse rahvusvahelist konkurentsivoimet ja toetavad Eesti kui digiriigi kuvandit. • Teadus‑ ja arvutusvõimekuse taristu. Tehisaru jarjest laialdasem kasutamine teaduses, oppes, ettevotluses ja avalikes teenustes ning suurandmete tootlemine ja kasvavad andmemahud eeldavad tugevat digitaristut. Seetottu on vaja investeeringuid ulikoolide tehisaru taristusse, korgtasemel arvutusvoimekusse (HPC) ning turvalistesse andmetootluskeskkondadesse, mis teenindaksid uheaegselt teadusasutusi, ettevotteid ja riigiasutusi. Selline taristu on eelduseks andmepohisele teadustoole, rahvusvahelisele koostoole ja teadmussiirdele. • Digitaalsed andmekogud ja arhiivid. Teadusandmete ja kultuuriparandi sailitamiseks ning taaskasutuseks on vajalik arendada digitaalseid andmekogusid ja arhiive, nende kattesaadavust ja kasutamise voimalusi, et toetada avatud teadust, uuendusmeelset ettevotlust ja koostood avaliku sektoriga ning eesti keele ja kultuuri kestlikku arengut. Suurte  ja sageli tundlike andmemahtude tottu on andmekogude turvalisus ja andmekaitse strateegiline prioriteet. Riigiplaani taotlustes on digitaristu, tehisaru, arvutusvoimekuse (HPC), kuberturvalisuse ja digiteenuste arendamine kasitletud eelkoige Justiits- ja Digiministeeriumi taotlustes. Samas ei ole nendes taotlustes üheselt selge, millises ulatuses on võimalik toetada avalike ülikoolide digitaristut, sh tehisaru rakendusteks ja teadustööks vajalikku HPC voimekust. Ülikoolide soov on selgelt valja tuua, millised digitaristu arendused on riigiplaani raames toetatavad ning kuidas on kavandatud ulikoolide ligipaas nendele investeeringutele. Positiivne on Haridus- ja Teadusministeeriumi eesmark toetada oppetaristu ja oppeinfosusteemide arendamist oppeasutustes, et tagada nende parem toimepidevus ning toetada oppe ajakohastamist. Peame vaga oluliseks, et need toetusvoimalused saaksid riigiplaanis kajastatud. 4. Hoonete energiatõhusus Ülikoolide oppe- ja teadushooned moodustavad arvestatava osa Eesti avaliku sektori hoonefondist (Kliimaministeeriumi andmetel kuni 10%) ning need vajavad lähikümnendil märkimisväärses mahus kapitaliinvesteeringuid. Suurel osal ulikoolide hoonetest puuduvad energiamargised. Samas energiatohususe investeeringud on valtimatud, arvestades EL energiatohususe direktiivist ja hoonete energiatohususe direktiivist tulenevaid kohustusi avalikule sektorile ning Eesti kliima- ja energiapoliitika eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Nende investeeringute kaudu on võimalik vähendada hoonete ulalpidamiskulusid, vahendada keskkonnamõju ja parandada sisekliimat, suurendada hoonete kriisikindlust ning tagada kaasaegsed ja kvaliteetsed õpi- ja töötingimused, mis on kõrghariduse ja teadustegevuse toimimise eelduseks. Ülikoolide hoonefondi korrastamine aitab ka riigil taita EL regulatsioonidest tulenevaid avaliku sektori energiatohususe noudeid. Ülikoolide voimekus ja kogemus hooneid lisatoetuste abil kaasajastada on vaga korge. Üheks kasvavaks investeerimisvajaduseks on ka uliopilaselamute terviklik renoveerimine. Lisaks uldisele amortisatsioonile on vaja parandada nende energiatohusust, toetades samal ajal uliopilaste vaimset ja fuusilist heaolu ning valjaspool pealinna asuvate ulikoolilinnade atraktiivsust. Kvaliteetsete ja taskukohaste uliopilaselamute kattesaadavus on oluline nii rahvusvaheliste uliopilaste Eestisse toomiseks (seos talendipoliitika ja regionaalse konkurentsivoimega) kui ka vordse juurdepaasu tagamiseks korgharidusele, soltumata noorte sotsiaalmajanduslikust taustast. Üliopilaselamute renoveerimise rahastamine EL toetuste abil voimaldaks hoida kokku ulikoolide riiklikku pohirahastust ning suunata see eelkoige oppesse ja inimestesse. Samuti aitaks energiakulude kokkuhoid piirata uliopilaselamute kohatasude kasvu uliopilastele. Praeguses riigiplaani ettevalmistuses on hoonete energiatohususe investeeringud kavandatud erineval moel mitme ministeeriumi rahastamistaotlustes. Haridus‑ ja Teadusministeeriumi uhes taotluses on fookus üldhariduse haridustaristul, Kultuuriministeeriumi taotlustes ajaloolistel avaliku sektori hoonetel (samas mainimata, kas ulikoole selle hulka arvestatakse) ning Kliimaministeeriumi taotluses elamufondil (mainimata, kas uliopilaste uhiselamud siia klassifitseeruvad). Ülikoolide ettepanek on, et ministeeriumid lepiksid riigiplaani koostamisel kokku ning tagaksid, et energiatõhususe meetmete sihtrühmana oleks selgesõnaliselt määratletud ka avalik‑õiguslikud ülikoolid ning et meil oleks voimalik kaasata EL toetusi ulikoolide oppe- ja teadushoonete ning uliopilaselamute energiatohususe parandamisse. 5. Kriisikindlus, elanikkonnakaitse ja toimepidevus Eesti avalik-oiguslikes ulikoolides opib ule 37 000 uliopilase, tootab ligi 10 000 tootajat ning aasta jooksul osalevad oppetoos lisaks kumned tuhanded taiendkoolitustel osalejad. Seetottu on praeguses keerulises julgeolekuolukorras eluliselt oluline investeerida ulikoolide hoonete turvalisusesse, taristu kriisikindlusesse ning kasutada ulikoolide hooneid elanikkonnakaitse ja toimepidevuse taristuna. See holmab varjendite ja varjumiskohtade rajamist oppijatele ja tootajatele, kriisivarude olemasolu, kriisiplaanide ja evakuatsiooniplaanide ajakohastamist ning regulaarsete oppuste labiviimist. Samavord oluline on teenuste toimepidevus, tagamaks oppe‑ ja teadustegevuse ning kriitiliste tugiteenuste jätkumine ka elektri‑, side‑ ja muude elutähtsate teenuste võimalike katkestuste või häiringute korral. Ülikoolide toimepidevus toetab otseselt riigi laiapindset julgeolekut, elanikkonnakaitset ning kriisidest taastumise võimet. Lisaks tuleb eraldi toetatava suunana kasitleda teadusjulgeolekut, et tagada ulikoolides riigi jaoks strateegiliselt olulise teaduse, teadmiste, andmete ja rahvusvahelise koostoo turvaline arendamine, kuivord riigi kasvavad ootused teadusjulgeoleku tagamisel eeldavad ka ulikoolidelt taiendavaid ressursse ja voimekusi. Lisaks fuusilisele ja digitaalsele toimepidevusele on oluline hoida ka kultuurilist jarjepidevust, mis toetab uhiskonna sidusust, vaimset vastupidavust ja rahvusliku kultuuriruumi kestmist kriiside ajal. Praeguses riigiplaani toomaterjalides on kriisikindlus ja toimepidevus kasitletud eelkoige Siseministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi taotlustes (fookus uldharidusel), kaudsemalt ka teiste ministeeriumide taotlustes. Ülikoolide ettepanek on, et riigiplaani koostamisel lepiksid ministeeriumid kokku ning tagaksid, et kriisikindluse ja toimepidevuse meetmete sihtrühmana oleks selgesõnaliselt hõlmatud ka avalik‑õiguslikud ülikoolid. Oleme valmis koostooks erinevate riigiasutustega. 6. Küberturvalisus Ülikoolid avalik-oiguslike asutustena moodustavad keskse osa Eesti teadus-, haridus- ja innovatsioonitaristust ning meie kriitilised infosusteemid ja andmekogud vajavad samavaarset kaitset nagu muu avaliku sektori digitaristu. Kasvavate kuberohtude tingimustes soltub riigi vastupidavus riskide teadlikust juhtimisest ja usalduse hoidmisest. Seni on ulikoolid pidanud kuberturvalisuse ISO voi E-ITS nouete rakendamise kulud kandma suuresti oma vahenditest. Samas selleks, et tagada ulikoolide IT-susteemide toimepidevus nii igapaevases oppe- ja teadustoos ning kriisiolukordades ka tulevikus, on vajalikud jarjepidevad investeeringud infosusteemide turvaarhitektuuri, riskihindamisse ja varundusse. Riigiplaani taotlustes on kuberturvalisuse tugevdamine Justiits- ja Digiministeeriumi mitme taotluse fookuses. Paraku aga pole selge, kas ja millistele avalikule sektorile suunatud toetusmeetmetele on avalik-oiguslikel ulikoolidel juurdepaas. Teeme ettepaneku, et JDM meetmetes oleksid ka ulikoolid avaliku sektori asutustena meetmete sihtgrupiks. 7. Regionaalareng ning piirkondlikud kolledžid Eesti ulikoolid koos oma kolledžitega, regionaalsete oppebaaside ja uurimis- ning ettevotluskoostookeskustega on Eesti regionaalarengu tasakaalustajad, kelle roll on tugevdada teadmusmahukat ettevotlust, avalike teenuste kvaliteeti ja inimkapitali koigis Eesti piirkondades. Jargneval kumnendil on oluline tagada oiglase ulemineku katkestusteta jatkamine Ida-Virumaal, kus ulikoolide oppe- ja teadustoo toetab rohepoordega seotud uute tookohtade ja ettevotluse kujunemist, aitab kaasa piirkonna sotsiaalsele arengule ning tugevdab kultuurilisi sidemeid kohapeal ja ulejaanud Eestiga. Samal ajal peab jatkuma uleminek eestikeelsele haridusele. Regionaalsed kolledžid ja oppebaasid pakuvad kvaliteetset haridust valjaspool suurlinnu, toetavad omavalitsuste ja ettevotete innovatsioonivoimekust ning on keskse tahtsusega elukestva oppe ja umberoppe tagamisel kahaneva ja vananeva rahvastikuga piirkondades. Nende ulesannete taitmiseks vajavad kolledžid, oppebaasid ja ulikoolide uurimis- ning ettevotluskoostookeskused regionaalpoliitilisi investeeringuid. Ülikoolide ja piirkondade partnerluse suvendamiseks tuleb tootada valja regionaalsed arengulepped, et need kataks koiki Eesti piirkondi ja seoks hariduse, majanduse ning ruumilise planeerimise eesmarke. Toukefondide toel tuleb tasakaalustada Tallinna ja ulejaanud Eesti arengut, tugevdades ulikoolilinnu ja regionaalseid tombekeskusi ning parandades Tartu ja teiste keskuste transpordiuhendusi – kiireid rongiuhendusi, ohutuid maanteid ja toimivaid rahvusvahelisi lennuuhendusi. Riigiplaani taotlustes on regionaalareng keskse teemana kasitletud Regionaal- ja Pollumajandusministeeriumi taotluses ning samuti Haridus- ja Teadusministeeriumi taotlustes (kull suurema fookusega madalamatele haridustasemetele). Ülikoolide regionaalsete kolledžite kestlikuks arendamiseks on oluline, et mainitud ministeeriumide taotlustes oleksid selged toetusvoimalused kolledžite taristu, oppe- ja teadusvoimekuse ning koostoomudelite arendamiseks koos kohalike ettevotete ja avaliku sektori asutustega (KOVid, kultuuri- ja haridusasutused). Lisaks kolledžitele, aitavad ka ulikoolide uurimiskeskused, teadmussiirde- ja ettevotluskoostoo ning elukestva oppe edendamiseks loodud keskused suurendada ulikoolide kohalolu regioonides, toetavad teadusmahuka, kohalikel ressurssidel pohineva piirkondliku ettevotluse arengut ning aitavad kaasa kultuuri arengule. Eriti kriitiline on Ida-Virumaa oiglase ulemineku jarjepidev toetamine teadus- ja arenduskoostoo ning oppevoimaluste pakkumise kaudu, aga toetus on vajalik ka teistes suurematest linnades kaugemal olevates piirkondades. 8. Kultuur, linnaruum ja sport Eesti ulikoolide roll kultuuri, teaduse ja avaliku ruumi kujundajana eeldab jargneval kumnendil sihiparaseid investeeringuid kultuuriparandi sailitamisse ja vaarindamisse; linnaruumi arendamisse ja tervisliku eluviisi edendamisse, toetades rahvastiku tervist. Vajalik on ulikoolide vastutusel olevate muuseumide ja kultuurivaartuste hoiutingimuste kaasajastamine, ulikoolides sailitatava parandi motestamine ning rakendamine kaasaegses teaduses, uhiskonnas ja kultuuris ning ajaloolise kinnisvara – sealhulgas Tartu naitel Toomkiriku, Toomemae, Tahetorni ja Tahtvere moisa peahoone – korrastamine, et vaarindada rahvuslikku kultuuriparandit, tugevdada teadus- ja kultuuriturismi ning uhendada teadus ja kultuur nuudisaegses linnakeskkonnas. Eesti professionaalne muusika- ja etenduskunstiharidus on osa riigi kultuurilisest jarjepidevusest ja rahvusvahelisest nahtavusest ning vajab selleks pikaajalist ja stabiilset arengukeskkonda. Ülikoolide kultuuri- ja sporditaristu, sh uliopilasmajad ja ulikoolide staadionid vajavad uuendamist, et toetada noorte vaimset ja fuusilist heaolu, kogukondlikku tegevust ja ulikoolide avatust linnale. Ülikoolilinnades on oluline panustada tervikliku rattataristu arendamisse ulikooli(de) kampuste vahel, mis soodustab keskkonnahoidlikku liikumist, aitab taita kliimaeesmarke, uhendab eri teadus- ja oppekeskused. Riigiplaani taotlustes on kultuuriparandi, linnaruumi, aktiivse eluviisi ja spordi teemad kajastatud eeskatt Kultuuriministeeriumi taotlustes, mis kasitlevad ajalooliste linnakeskuste ja kultuuriparandi korrastamist, avaliku ruumi kvaliteedi tostmist ning kultuuri‑ ja sporditaristu ligipääsetavuse ja energiatõhususe parandamist. Peame seda vaga positiivseks ja vajalikuks ning soovime, et avalik-oiguslikud ulikoolid oleksid nendes tulevastes meetmetes uheks sihtgrupiks. Kokkuvottes kinnitan ulikoolide valmidust jatkata koostood uue perioodi riigiplaani valjatootamisel ning oleme valmis oma ettepanekuid lahemalt tutvustama. Lugupidamisega Tiit Land Rektorite Noukogu esimees /allkirjastatud digitaalselt/ Lisainfo: Hanna Kanep, peasekretar, 5035403, [email protected]