Kiri

Kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr 17 muutmise määruse eelnõu kooskõlastamise ja arvamuse avaldamise esitami s e tagasiside 29. mai 2026 Eesti Tantsunõukogu teeb Kultuuriministeeriumile ettepaneku vaadata üle erateatrite tegevustoetuste määruse muudatusettepanekud ja põhimõtted . Praegusel kujul süvendavad planeeritavad muudatused struktuurset ebavõrdsust ning seavad ohtu nii tantsuvaldkonna jätkusuutlikkuse kui ka Eesti etenduskunstide mitmekesisuse laiemalt . Kehtestatud hindamismudel lähtub samadest kunstilistest ja organisatsioonilistest alustest nii sõnateatrite kui ka tantsuteatrite puhul , kuigi nende valdkondade tegutsemistingimused ei ole võrreldavad . Eestis puuduvad kaasaegsele tantsukunstile suunatud püsivad riiklikud loomekeskused ja taristu ning tantsuorganisatsioonidel ei ole võrreldavaid institutsionaalseid ressursse sõnateatritega . Sellises olukorras asetab ühtne hindamissüsteem tantsuorganisatsioonid püsivalt nõrgemasse konkurentsipositsiooni . Peame eriti problemaatiliseks toetuse ülempiiri tõstmist olukorras , kus tegevustoetuste kogumaht ei suurene ning samaaegset loobumist proportsionaalse vähendamise põhimõttest . Nende muudatuste koosmõju soosib institutsionaalselt tugevamaid ja suuremaid organisatsioone ning vähendab väiksemate teatrite , eriti tantsuorganisatsioonide , tegevusvõimekust . Esialgsete arvutuste järgi , mis põhinevad varasemate aastate hinnetel , langeks tantsukunstile pühendunud teatrite osakaal erateatrite tegevustoetustest ligikaudu 7,7%- ni , mis ei võimalda tagada valdkonna jätkusuutlikku arengut . Samuti leiame , et rahvusvahelise tegevuse osakaalu vähendamine hindamiskriteeriumites ei ole kooskõlas strateegiadokumendi „ Kultuur 2030“ eesmärkidega . Tantsukunst on olemuselt rahvusvaheline ning rahvusvaheline koostöö on selle arenguks vältimatu . Ka regionaalse tegevuse eesmärgid on seatud liiga madalale ega võimalda hinnata organisatsioonide tegelikku mõju kultuuri regionaalse kättesaadavuse parandamisel . Näeme problemaatilisena ka tegevustoetuste pidevat iga-aastast kõikumist , mis ei võimalda organisatsioonidel teha pikaajalisi ja vastutustundlikke otsuseid . Eriti mõjutab see tantsuvaldkonda , kus arendusprotsessid , rahvusvahelised koostööd ja publiku kasvatamine eeldavad mitmeaastast järjepidevat tööd . Üheaastane toetustsükkel ei võimalda sisuliste arengute elluviimist ega nende mõju hindamist . Eeltoodust tulenevalt teeme Kultuuriministeeriumile järgmised ettepanekud : • säilitada proportsionaalse vähendamise põhimõte ning loobuda toetuse ülempiiri tõstmisest olukorras , kus toetuste kogumaht ei suurene ; • töötada välja tantsukunsti valdkonna eripärasid ning taristulist olukorda arvestavad hindamiskriteeriumid ; • suurendada rahvusvahelise koostöö ja Eesti kultuuri rahvusvahelise nähtavuse osakaalu hindamises ; • väärtustada sisuliselt regionaalset tegevust ning selle mõju toetuse määramisel ; • tagada kõigile taotlejatele võrdsetel alustel vähemalt kolmeaastane tegevustoetuse periood , et võimaldada pikaajalist planeerimist ja valdkonna arengut ; • suurendada erateatrite tegevustoetuste kogumahtu , et tagada Eesti teatrivälja mitmekesisus ja jätkusuutlikkus . Eesti etenduskunstide mitmekesisuse säilitamiseks on oluline , et rahastamissüsteem arvestaks erinevate kunstiliikide tegelikke toimimistingimusi ning toetaks nende pikaajalist arengut . Eesti Tantsunõukogu nimel Triinu Aron, Sõltumatu Tantsu Lava Tiina Ollesk , Fine 5 Tantsuteater Raido Bergstein, Eesti Tantsuagentuur