Kriminaalmenetluse 24230150741 lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 18.12.2025, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Deniss Medvedev Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 24230150741 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 197 lg 1 Kahtlustatava nimi: xxx (isikukood xxx) 1. Kriminaalasjas nr 24230150741, mille menetlust alustati 05.06.2024, kuulati 03.09.2024 kahtlustatavana üle xxx, kellele esitati kahtlustus karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 197 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises, s.t töötervishoiu- ja tööohutusnõuete eiramises, millega on ettevaatamatusest tekitatud raske tervisekahjustus /kriminaaltoimiku köide 3, toimikulehed 187-189; edaspidi lühendatud kujul kd 2, tl 187-189/. Kuritegu, mille toimepanemises on praeguseks kogutud tõendite põhjal alust kahtlustada xxx, seisnes kokkuvõtvalt selles, et 05.06.2024 Tallinnas xxx tn x asuva kütuseterminali territooriumil, kus xxx OÜ teostas töövõtulepingu alusel ehitustöid ehk kütusemahutite heitgaasi puhasti paigalduse ja toetussüsteemide väljaehituse töid, korraldasid xxx OÜ-s töötav, eelnimetatud ehitustöid juhtiv ja sellega seotud tööohutuse tagamise eest vastutav xxx ning teda eelnimetatud ehitustööde teostamisel abistav xxx OÜ töötaja xxx elektrikeevitustööde tegemist kütusemahuti nr 302 katusel, millega nad tekitasid ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse mahuti katusel töötanud torulukksepale xxx (xxx). xxx ja xxx korraldatud elektrikeevitustööde tulemusena süttisid mahutis olevast kütteõlist eraldunud aurud ning mahuti sees toimus plahvatus. Plahvatuse tagajärjel sai kannatanu xxx eluohtlike tervisekahjustuste hulka kuuluvaid pea (sh näo), kaela, kehatüve ja ülajäsemete naha leekpõletusi, mille tüsistustena tekkis kannatanul septitseemia koos septilise šokiga. Korraldades kütteõli sisalduva kütusemahuti katusel tuletööde hulka kuuluvaid elektrikeevitustöid, rikkusid xxx ja xxx tööohutusnõudeid, mis tulenevad eeskätt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12 lg-st 1, Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 määruse nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ § 12 lg-test 1 ja 4, tuleohutuse seaduse § 12 lg 1 p-st 2 ning siseministri 07.09.2010 määruse nr 47 „Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded“ §-st 3, § 5 lg-st 1, lg 5 p-st 2, lg-st 6, § 7 lg 1 p-st 2, lg 5 p-st 1. 2. Seonduvalt eelkirjeldatud kuriteosündmusega esitati käesolevas kriminaalasjas kahtlustus KarS § 197 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ka xxx, kes kuulati kahtlustatavana üle 05.09.2024 /kd 3, tl 174-177/ ja kelle suhtes on kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 7 alusel praeguseks lõpetatud, mille kohta koostas prokuratuur 18.12.2025 kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määruse. 3. Prokurör, vaadanud läbi kriminaalasja materjalid, leiab, et menetlus käesolevas kriminaalasjas tuleb lõpetada KrMS § 202 lg 7 alusel, s.t seetõttu, et puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatava süü ei ole suur. Praeguse seisuga on xxx ainus kahtlustatav kriminaalasjas nr 24230150741. Käesoleva määruse koostamisega xxx kahtlustatava staatus lõpeb. Langetades otsust lõpetada kriminaalmenetlust KrMS § 202 lg 7 alusel, lähtus prokurör eeskätt järgmistest asjaoludest ja kaalutlustest. 1 (5)  18.12.2025 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kriminaalasjas nr 24230150741 Kuriteo raskust ühiskonnas omaksvõetud väärtushinnangute kontekstis määrab seadusandja, kes teeb seda esmajoones asjakohase karistuse liiki ning selle alam- ja ülemmäära karistusseadustiku eriosas sätestamise teel. Seda arvestades, tuleb kuriteo raskuse hindamisel eeskätt vaadata selle kuriteo toimepanemise eest ettenähtud karistust ehk karistusseadustiku eriosa asjakohases paragrahvis sätestatud karistuse liiki ning selle alam- ja ülemmäära. xxx kahtlustatakse teise astme kuriteo toimepanemises, mis on vastavalt KarS § 197 lõikele 1 karistatav rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Vangistuse alammäära viidatud seadusesättes ettenähtud ei ole. Arvestades KarS § 44 lg 1 ja 45 lg 1 sätestatut, tähendab see seda, et minimaalse karistusena KarS § 197 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest võimaldab seadus mõista kolmekümne päevamäära suuruse rahalise karistuse või kolmekümnepäevase vangistuse. Selline karistusraam osutab sellele, et seadusandja hinnangul ei pruugi kõnealuse kuriteo toimepanija süü olla suur. Subjektiivse koosseisu tunnuste poolest (KarS § 12 lg 2) eeldab kõnealune kuritegu tagajärje ehk inimesele tekitatud raske tervisekahjustuse suhtes ettevaatamatust (KarS § 18), mille puhul kahtlustatav kuriteokoosseisu realiseerimise poole ei pürgi ega soovi tagajärje saabumist. See osutab sellele, et õiguslikult hinnatuna ei ole kahtlustatava süü praegusel juhul suur. Siinkohal arvestab prokurör ka seda, et ehkki tööohutusnõuete rikkumisest tingitud plahvatus toimus kütuseterminalis, tekkisid praegusel juhul lisaks koosseisulisele kahjule (raske terviskahjustus kannatanul) kahjustused vaid ühel kütusemahutil, mille sees toimuski plahvatus, ning ulatuslikumaid kahjustusi kütuseterminalile ega selle ümbruskonnale tekitatud ei olnud. Kahtlustatavana ülekuulamisel 03.09.2024 avaldas xxx ülekuulamise alguses mh järgmist: „kahtlustuses kirjeldatud tegu olen ma toime pannud, kuid ma ei teinud seda tahtlikult“ /kd 3, tl 189/. Ehkki väites ülekuulamisel seda, et tööohutusnõudeid ei ole ta rikkunud tahtlikult, eitab xxx sisuliselt oma süüd KarS § 197 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises, mis eeldab tahtlust tööohutusnõuete eiramise suhtes, arvestab prokurör siiski seda, et olles teinud ülekuulamise alguses eeltoodud avalduse, andis xxx seejärel ütlusi, kus ta prokuröri hinnangul avameelselt kirjeldas kuriteosündmusega seotud asjaolusid, sh tema enda tegevust puudutavaid asjaolusid, millele on üles ehitatud temale esitatud kahtlustus. Arvestades kahtlustatava õigust keelduda ütluste andmisest (KrMS § 34 lg 1 p 1), loeb prokurör sellist kahtlustatava avameelsust ja ausate ütluste andmist süüd vähendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 2 tähenduses. Eeltoodule lisaks avaldas kahtlustatav xxx valmisolekut hüvitada kannatanule kahju vastavalt tsiviilhagile, mille kannatanu xxx esitas käesoleva kriminaalasja raames 16.12.2025 (vt allpool punkt 4.2). Kahtlustatava valmidus hüvitada kahju vastavalt kannatanu esitatud tsiviilhagile, on käsitletav süüd vähendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 2 mõttes, s.t kahju vabatahtliku hüvitamisena. Arvestades eeltoodud asjaolusid nende kogumis, asub prokurör seisukohale, et kahtlustatava xxx süü ei ole niivõrd suur, et nõuaks ilmtingimata temale süüdistuse esitamist ja tema karistamist kohtu poolt. See, et kahtlustatava xxx süü ei ole suur, räägib selle kasuks, et tema osas puudub käesolevas kriminaalasjas avalik menetlushuvi. Avaliku menetlushuvi puudumisele osutavad ka kahtlustatava xxx karistusregistri andmed /kd 3, tl 199, 220/, millest nähtuvalt kriminaalkaristusi ei ole tal kunagi olnud ning tema viimane väärteokaristus on aastaid tagasi arhiveeritud (ei ole kehtiv), mis annab alust arvata, et kahtlustatav xxx on suuteline tegema nüüd vajalikud järeldused ja edaspidi õiguskuulekalt käituma ilma, et talle oleks esitatud süüdistus kuriteo toimepanemises ja mõistetud kuriteo toimepanemise eest karistus kohtu poolt. Seda järeldust kinnitab ka see, et xxx inkrimineeritava kuriteo toimepanemisest on praeguseks möödunud üle pooleteist aasta ning selle aja jooksul ei ole ta prokuratuuri infosüsteemi PRIS andmete kohaselt enam käitunud viisil, mis oleks andnud alust kahtlustada teda uue kuriteo toimepanemises. Viisil, mis oleks andnud alust kahtlustada teda uue kuriteo toimepanemises, ei ole xxx käitunud ka enne kuritegu, mis inkrimineeritakse talle käesolevas kriminaalasjas. 2 (5)  18.12.2025 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kriminaalasjas nr 24230150741 Avaliku menetlushuvi hindamisel tuleb muude asjaolude kõrval arvestada ka kannatanu arvamust kriminaalasja kohtuvälisest lahendamisest KrMS § 202 lg 7 alusel, ehkki viidatud paragrahv ei nõua kriminaalmenetluse lõpetamiseks ei kannatanu nõusolekut ega temalt arvamuse küsimist. Kriminaalmenetluse läbiviimine, sh kriminaalasja kohtusse saatmine ei ole kunagi eesmärk iseenesest. Üks kriminaalmenetluse eesmärke on õigusrahu taastamine, mille üheks eelduseks on kannatanu sisuline kaasamine kriminaalasja menetlusse ning tema huvide ja arvamuse arvestamine oluliste menetlusotsuste langetamisel. Sellest lähtuvalt teatas prokurör enne kriminaalmenetluse lõpetamist kannatanule, et prokuratuur kaalub käesoleva kriminaalasja menetluse lõpetamist KrMS § 202 lg 7 alusel, selgitades nimetatud sätte sisu ja sellega seonduvaid menetlusõiguslikke detaile, sh kahtlustatavatele pandavate kohustuste ja kriminaalmenetluse uuendamisega seonduvat. Olles neid selgitusi ära kuulanud, avaldas kannatanu, et ta ei pea kriminaalasja kohtusse saatmist ja võimaliku süüdimõistva otsusega xxx (ja teisele kahtlustatavale) mõistetavat karistust vajalikuks ning tema kui kannatanu jaoks on vastuvõetav kriminaalasja lahendamine kohtuväliselt KrMS § 202 lg 7 alusel ehk prokuratuuri poolt koostatava määrusega, millega kriminaalmenetlus kahtlustatava xxx (ja teise kahtlustatava) suhtes lõpetatakse ning xxx (ja teisele kahtlustatavale) pannakse kohustused vastavalt KrMS § 202 lõikele 2 /kd 3, tl 208-212/. Arvestades eeltoodud asjaolusid ja kaalutlusi nende kogumis, asub prokurör seisukohale, et kahtlustatava xxx süü ei ole suur ning avalikku menetlushuvi tema suhtes ei esine, millest tulenevalt võib kahtlustatava xxx suhtes lõpetada kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 7 alusel. Kahtlustatav xxx andis selleks 16.12.2025 oma nõusoleku /kd 3, tl 216/. 4. KrMS § 202 lg 2 p 1 kohaselt võib kriminaalmenetluse lõpetamise korral panna kahtlustatava nõusolekul temale kohustused tasuda määratud tähtajaks kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju. Nende kohustuste täitmise maksimaalse tähtajana on KrMS § 202 lg 2 lauses 1 sätestatud kuus kuud. 4.1. Riigil on käesolevas kriminaalasjas tekkinud KrMS § 173 lg 1 p 1, § 175 lg 1 p 3 ettenähtud kriminaalmenetluse kulu summas 155 eurot, milleks on kannatanu suhtes tehtud kohtuarstliku ekspertiisi maksumus (ekspertiisiakt 22.07.2024 nr xxx; kd 1, tl 121-125). Arvestades seda, et kahtlustatavale xxx pandi 18.12.2025 kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrusega kohustus hüvitada riigile pool eelnimetatud summast ehk 77,50 eurot, kohustab prokurör kahtlustatavat xxx hüvitama riigile eelnimetatud summa ülejäänud osa ehk samuti 77,50 eurot ühe kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. Nimetatud kohustus pannakse kahtlustatavale xxx tema nõusolekul, mille ta andis 16.12.2025 /kd 3, tl 216/. 4.2. Lisaks kriminaalmenetluse kulude tasumise kohustusele võib KrMS § 202 lg 2 p 1 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral panna kahtlustatava nõusolekul temale kohustuse hüvitada kuriteoga tekitatud kahju. 16.12.2025 esitas kannatanu käesoleva kriminaalasja raames tsiviilhagi kahtlustatavate xxx ja xxx vastu varalise kahju hüvitamiseks summas 8879,60 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 10 000 eurot /kd 1, tl 111-123/. Seega nõuab kannatanu kahtlustatavatelt kahju hüvitamist kogusummas 18 879,60 eurot. Arvestades seda, et kahtlustatavale xxx pandi 18.12.2025 kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrusega kohustus hüvitada kannatanule pool eelnimetatud kahjusummast ehk 9439,80 eurot, kohustab prokurör kahtlustatavat xxx hüvitama kannatanule kahjusumma ülejäänud osa ehk samuti 9439,80 eurot viie kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. Nimetatud kohustus pannakse kahtlustatavale xxx tema nõusolekul, mille ta andis 16.12.2025 /kd 3, tl 216/. 5. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel võib kriminaalmenetluse lõpetamise korral panna kahtlustatava nõusolekul temale kohustuse maksta määratud tähtajaks kindel summa riigituludesse või KrMS § 202 lg 2 p 3 alusel teha 10-240 tundi üldkasulikku tööd. Tegemist on üldjoontes võrdväärsete alternatiividega, millest praegusel juhul, arvestades muu hulgas kahtlustatava andmeid töötamise registris /kd 3, tl 187, 205-207, 221/, on prokuröri hinnangul asjakohane makse 3 (5)  18.12.2025 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kriminaalasjas nr 24230150741 riigituludesse. Sellest lähtuvalt kohustab prokurör kahtlustatavat xxx maksma riigituludesse 2000 eurot kuue kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest, arvestades seejuures kogumis kõiki eeltoodud asjaolusid ja kaalutlusi, millele prokurör tugines kahtlustatava süü hindamisel ja avaliku menetlushuvi puudumise tuvastamisel, ning võttes samuti arvesse kahtlustatavale pandavate muude rahaliste kohustuste suurust (rahalised kohustused kogusummas 9517,30 eurot), tema sissetulekut /kd 3, tl 200/ ja temal ühe ülalpeetava olemasolu /kd 3, tl 204/. 6. Arvestades KrMS § 213 lg 5 alusel antud riigi peaprokuröri 15.03.2022 juhise nr RP-1-2/22/1 (muudetud 19.12.2024) punktis 2.7 sätestatut (juhis on avalikult kättesaadav prokuratuuri veebilehel: https://www.prokuratuur.ee/sites/default/files/documents/2025- 05/Oportuniteedijuhis%2019.12.24.pdf) koostoimes ravikindlustuse seaduse § 26 lõikega 1, saadetakse käesoleva määruse koopia lisaks KrMS § 206 lg 2 p-des 2 ja 3 nimetatud isikutele ka Tervisekassale. 7. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et 05.06.2024 haiglasse toimetatud kannatanult xxx võeti hoiule püksid, vasaku jala jalanõu, parema jala jalanõu, sokid ja aluspüksid, mis anti samal päeval üle Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuurile /kd 1, tl 81/, kus need asjad on praeguse seisuga jätkuvalt hoiul, mille kohta on vormistatud 14.11.2025 äravõetud esemete üleandmise-vastuvõtmise akt nr xxx /kd 1, tl 82/. 15.12.2025 teatas kannatanu Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuurile, et eelnimetatud asju tema tagasi saada ei soovi /kd 1, tl 208-210/. Seda arvestades, kuuluvad nimetatud asjad hävitamisele KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Juhindudes KrMS § 202 ja § 206, ringkonnaprokurör määras: 1. Lõpetada menetlus kriminaalasjas nr 24230150741 KrMS § 202 lg 7 alusel. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: 2.1. Kohustada xxx (Kaljulaid, isikukood xxx) KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel hüvitama kannatanule xxx (xxx, isikukood xxx) kuriteoga tekitatud kahju summas 9 439,80 eurot (üheksa tuhat nelisada kolmkümmend üheksa eurot kaheksakümmend senti) 5 (viie) kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest, s.o hiljemalt 18.05.2026, kandes osundatud summa kannatanu xxx arvelduskontole nr xxx pangas Swedbank AS ja märkides makse selgituseks kahju hüvitamine. Eelnimetatud kohustuse täitmisest peab xxx teavitama e-posti vahendusel või muul viisil Põhja Ringkonnaprokuratuuri, edastades prokuratuurile ka makseid tõendavad dokumendid (maksekorraldus vms) või nende koopia. Teavituse kohustuse täitmise kohta ja makseid kinnitavate dokumentide koopia võib saata ringkonnaprokurör Deniss Medvedevi e-posti aadressil [email protected]. 2.2. Kohustada xxx (Kaljulaid, isikukood xxx) KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel tasuma riigil tekkinud kriminaalmenetluse kulud summas 77,50 eurot (seitsekümmend seitse eurot viiskümmend senti) 1 (ühe) kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest, s.o hiljemalt 18.01.2026, kandes osundatud summa Maksu- ja Tolliameti pangakontole, mille number koos muude makse tegemiseks vajalike andmetega (viitenumber, makse selgitus) edastatakse xxx koos käesoleva määrusega. 2.3. Kohustada xxx (xxx, isikukood xxx) KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel maksma riigituludesse 2000 (kaks tuhat) eurot 6 (kuue) kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest, s.o hiljemalt 18.06.2026, kandes osundatud summa Maksu- ja Tolliameti pangakontole, mille number koos muude makse tegemiseks vajalike andmetega (viitenumber, makse selgitus) edastatakse xxx koos käesoleva määrusega. 3. Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustust, võib prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega uuendada. 4 (5)  18.12.2025 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kriminaalasjas nr 24230150741 4. Kriminaalmenetluse kulud: isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus summas 155 eurot (ekspertiisiakt 22.07.2024 nr xxx), mille tasumine (riigile ekspertiisikulu hüvitamine) on ühe kahendiku ulatuses ehk summas 77,50 eurot pandud kohustuseks xxx (vt käesoleva määruse lõpposa punkt 2.2). Ülejäänud osas nimetatud kriminaalmenetluse kulu hüvitamise kohustus on pandud xxx (vt käesoleva määruse põhiosa punkt 4.1). 5. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: tõkendit ega muid kriminaalmenetluse tagamise vahendeid xxx suhtes kohaldatud ei ole. 6. Asitõendid või äravõetud objektid: KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada väärtusetute asjadena püksid, vasaku jala jalanõu, parema jala jalanõu, sokid ja aluspüksid, mis võeti 05.06.2024 haiglasse toimetatud kannatanult xxx hoiule ning anti samal päeval üle Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuurile, kus nimetatud asjad on praegu hoiul (14.11.2025 äravõetud esemete üleandmise-vastuvõtmise akt nr xxx). 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 saata viivitamata käesoleva määruse koopia kannatanule xxx ja kahtlustatavale xxx. 8. Saata käesoleva määruse koopia Tervisekassale e-posti aadressil [email protected]. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga käesoleva määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja tn 4, 10115 Tallinn (e-post: [email protected]). Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 10. Edasikaebamise kord: Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, 15188 Tallinn (e-post: [email protected]). (allkirjastatud digitaalselt) Deniss Medvedev 5 (5)