Kiri

. Riigikogu juhatus Meie: 28.05.2026 nr 2-5/26-00617-3 Eesti seisukohad ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ja muude tulirelvadega seotud kuritegude vastu võitlemist käsitleva direktiivi eelnõu kohta Austatud Riigikogu juhatus Edastan Vabariigi Valitsuse 28. mai 2026. a istungil heaks kiidetud järgmised Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, mis käsitleb võitlust ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ja muude tulirelvadega seotud kuritegude vastu ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1260, eelnõu kohta: 1.1. Eesti toetab Euroopa Liidus tulirelvade ebaseadusliku käitlemisega seonduvate kuriteokoosseisude ja miinimumkaristuste ühtlustamist, et tõhustada võitlust piiriülese kuritegevusega. Karistuse miinimummäärad peavad nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute puhul olema kooskõlas karistuse kui viimase abinõu põhimõttega (sh proportsionaalsusnõudega). 1.2. Eesti toetab laskemoona ebaseadusliku valdamise käsitamist süüteona. Peame samas oluliseks, et laskemoona valdamise eest on võimalik karistada nii väär- kui ka kuriteo korras sõltuvalt sellest, kas tegemist on liikmesriigi kontekstis ebaolulise või olulise kogusega, ja mille kriteeriumid saab liikmesriik ise määrata. 1.3. Eesti toetab tulirelvade tehnilise dokumentatsiooni koostamise, omandamise, valdamise ja jagamise ning tahtliku levitamise käsitamist kuriteona, kui nendel tegevustel on selge kuritegelik eesmärk ja teod on omavahel selgelt eristatavad. Peame oluliseks, et nende kuritegude määratlus ei pärsiks legitiimseid tegevusi, nagu kollektsioneerimist, teadus-, arendus- ja õppetegevust ega asutustevahelist koostööd seoses tehnilise dokumentatsiooniga. Seaduslikel eesmärkidel tegevuste puhul peab liikmeriikidele jääma õigus näha ette täpsem kord riskide maandamiseks vastavalt riigisisesele õigusele. 1.4. Eesti leiab, et täiendavalt tuleks kaaluda selliste arvutiprogrammide või muude digilahenduste kuritegelikel eesmärkidel loomise ja kasutamise kriminaliseerimist, mis tehniliselt võimaldavad tulirelvade, nende oluliste osade või laskemoona tootmist või 3D- printimist. 1.5. Eesti ei toeta tehnilise dokumentatsiooni levitamise kriminaliseerimist, kui see on toime Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee 1.5. Eesti ei toeta tehnilise dokumentatsiooni levitamise kriminaliseerimist, kui see on toime pandud hooletusest. Alternatiivselt saab Eesti selle teo kriminaliseerimist toetada, kui kuriteokoosseisu ja vastutust piiratakse kitsalt määratletud juhtudele, mille sisuline ohtlikkus on võrreldav teadliku ebaseadusliku levitamisega. 1.6. Toetame tulirelvade ebaseadusliku käitlemise ja tehnilise dokumentatsiooniga seotud süütegude karistuste ühtlustamist füüsiliste isikute suhtes. Arvestada tuleb Euroopa Liidu kriminaalõiguse mudelsätete raamistikus kokkulepitud karistusmääradega vangistuse kestusele, et tagada kriminaalõiguse sidusus ja tõhusus. Lisakaristuste kehtestamisel peame oluliseks piisava paindlikkuse võimaldamist, sätestades lisakaristused soovitusliku loeteluna. 1.7. Toetame juriidiliste isikute vastutuse kehtestamist tulirelvade ebaseadusliku käitlemise ja tehnilise dokumentatsiooniga seotud süütegude eest ning nende eest määratavate karistuste ühtlustamist tingimusel, et see vastab Euroopa Liidu kriminaalõiguse mudelsätete raamistikus kokkulepitud vastutuse alustele ja karistusmääradele. Peame seejuures oluliseks, et lisakaristuste kehtestamine ja käibepõhise karistuse kohaldamine oleks liikmesriikidele valikuline ning nende määramisel oleks võimalik arvestada riigisisese karistussüsteemiga. 1.8. Eesti peab oluliseks, et raskendavad ja kergendavad asjaolud oleksid sätestatud paindliku näidisloeteluna, mis võimaldab arvestada liikmesriikide erinevate õigussüsteemidega. Raskendavate asjaolude eesmärk peaks olema kajastada tegelikku ohuastet konkreetse liikmesriigi praktikas, et tagada karistusõiguse tõhusus. 1.9. Eesti ei toeta aegumistähtaegade kohta üksikasjaliku regulatsiooni kehtestamist, mis läheb kaugemale hädavajalike miinimumnõuete sätestamisest. 1.10. Eesti ei toeta nõuet, mille kohaselt ei tohiks jurisdiktsiooni teostamine sõltuda sellest, kas tegu on käsitatav kuriteona selle toimepanemise kohas. Selline lähenemine oleks vastuolus Eesti karistusõiguse aluspõhimõtetega ega sobitu Euroopa Liidu kriminaalõiguse miinimumharmoneerimise lähenemisega. 1.11. Eesti toetab riikliku tulirelvade kontaktpunkti määramist ja tulirelvadega seotud kuritegudega seonduvate andmete kogumist. Samas peab Eesti oluliseks, et kontaktpunktile ei kehtestataks olulises ulatuses uusi püsiülesandeid ning et uusi kohustusi oleks võimalik täita võimalikult kulutõhusalt, kasutades selleks nii olemasolevaid riiklikke kui ka Euroopa Liidu tasandi struktuure. 1.12. Kogutavate andmete maht peab piirduma direktiivi eesmärkide saavutamiseks minimaalselt hädavajalike andmetega, kus rõhk on andmetel, mis aitavad mõista kuritegevuse ulatust, tüpoloogiat, relvade liike, arestide mahtu ja menetluse lõpptulemusi. Eesti ei toeta dubleerivat aruandlust ja seisab nii andmete edastamise regulaarsuse kui ka nende säilitamise kohustuse proportsionaalsuse eest. 1.13. Eesti pooldab direktiivi ülevõtmiseks pikemat kui kaheaastast tähtaega. 1.14. Leiame, et arestitud tulirelvi puudutavate andmete kogumisel ja edastamisel tuleb piirduda riiklikele asutustele kättesaadavate andmetega, mida on võimalik mõistlikult välja selgitada. 1.15. Eesti peab oluliseks sätestada ühtsed miinimumnõuded, kuidas tuvastada tulirelvade, 2 (3) 1.15. Eesti peab oluliseks sätestada ühtsed miinimumnõuded, kuidas tuvastada tulirelvade, nende oluliste osade või laskemoona valmistamist võimaldav tehniline dokumentatsioon ja eristada seda muust tehnilisest teabest. Samuti on oluline kindlaks määrata, milline olemasolev Euroopa Liidu asutus ja millistel alustel on pädev liikmesriike toetama selliste hinnangute andmisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Lisad: 1. Seletuskiri 2. Seletuskirja lisa - kooskõlastustabel 3. Direktiivi eelnõu COM(2026) 102 4. Direktiivi eelnõu lisa Teadmiseks: Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon Sandra Metste [email protected] 3 (3)  SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu kohta, mis käsitleb võitlust ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ja muude tulirelvadega seotud kuritegude vastu ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1260“ 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse seisukohad esitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, mis käsitleb võitlust ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ja muude tulirelvadega seotud kuritegude vastu ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1260 (edaspidi direktiivi eelnõu ja direktiivi algatus)1. Kokkuvõte direktiivi eelnõuga kaasnevatest peamistest muudatustest ja Eesti seisukohtadest: 1. tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona mõistete ühtlustamine, nende tootmist võimaldava digitaalse tehnilise dokumentatsiooni defineerimine; Eesti toetab mõistete ühtlustamist ja digifaili mõiste määratlemist, sest see aitab parandada piiriülest koostööd ja reageerida eelkõige 3D-printimisega seotud ohtudele. Eesti seisukoht on, et täiendavalt tuleks kaaluda ka kuritegelikel eesmärkidel selliste arvutiprogrammide või muude digilahenduste loomise ja kasutamise kriminaliseerimist, mis tulirelvade, nende oluliste osade või laskemoona tootmist või 3D-printimist tehniliselt võimaldavad. Kuritegude tõendamise kontekstis peab Eesti oluliseks sätestada ühtsed miinimumnõuded, kuidas tulirelvade, nende oluliste osade või laskemoonaga seonduvaid digifaile tuvastada ja eristada muust tehnilisest teabest, ning määratleda, milline olemasolev ELi asutus ja millistel alustel on pädev liikmesriike toetama selliste hinnangute andmisel. 2. tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseadusliku valmistamise, ebaseadusliku tulirelvakaubanduse, märgistuste võltsimise või ebaseadusliku eemaldamise ühtlustatud kriminaliseerimine; Eesti toetab nende tegevuste kriminaliseerimise ühtlustamist. Märgistuste võltsimine või eemaldamine tuleb Eesti õiguses karistusnormina sätestada. Eesti peab oluliseks lähtuda nende tegude eest karistuste miinimummäärade kehtestamisel karistuse kui viimase abinõu ja proportsionaalsuse põhimõtetest. 3. ilma loata tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona valdamise ühtlustatud kriminaliseerimine; Eesti toetab nende tegude kriminaliseerimist, kuid peab seejuures oluliseks, et liikmesriikidel on laskemoona ebaseaduslikku valdamise puhul võimalik diferentseerida väär- ja kuritegusid 1 KOM(2026) 102. 1 sõltuvalt sellest, kas liikmesriigi kontekstis on tegemist ebaolulise või olulise kogusega, ja mille kriteeriumid saab liikmesriik ise määrata. 4. ilma loata digifaili koostamise, omandamise, valdamise, jagamise, samuti kuritegelikul eesmärgil levitamise ühtlustatud kriminaliseerimine; Tehnilise dokumentatsiooni „jagamise“ ja „levitamise“ piirid ei ole direktiivi eelnõus piisavalt selgelt eristatud, mis võib tekitada tõlgendamisprobleeme ja ebaühtlast menetluspraktikat. Eesti seisukoht on piiritleda digifailidega seotud teod kuriteona, kui selline käitumine on teadlik ning sellel on piisavalt konkreetne seos ebaseadusliku relva, olulise osa või laskemoona valmistamisega, et mitte pärssida seaduslikke tegevusi, nagu teadus-, arendus, õppe- ja tööstustegevus või kollektsioneerimine. Samuti ei toeta Eesti hooletusest tehnilise dokumentatsiooni levitamise kriminaliseerimist. 5. direktiivis sätestatud süütegude eest konkreetsete karistusmäärade kehtestamine, sealhulgas juriidilise isiku vastutuse sidumine tema aastakäibega, lisakaristuste ning raskendavate ja kergendavate asjaolude määratlemine; Karistusraamistiku osas toetab Eesti ühtlustamist, kuid peab karistusmäärasid ja lisakaristusi on ebaproportsionaalsed. Eesti teeb ettepaneku arvestada karistusmäärade kehtestamisel rohkem ELi mudelsätteid ning lähtuda proportsionaalsuse ja karistuse kui viimase abinõu põhimõtetest, sätestada lisakaristused, raskendavad ja kergendavad asjaolud soovitusliku loeteluna, mis võimaldab arvestada liikmesriikide erinevate õigussüsteemidega, ning mitte muuta juriidilistele isikutele käibepõhist rahalist karistust kohustuslikuks. 6. kuritegude ja karistuste täideviimise aegumist puudutava regulatsiooni ühtlustamine; Eesti ei toeta aegumistähtaegade üksikasjalikku reguleerimist, kuivõrd see väljub miinimumharmoneerimise eesmärgist kaugemale ja eeldab osaliselt Eesti õiguse muutmist. 7. kindlaksmääratud ülesannetega tulirelvade alase kontaktpunkti loomise ning tulirelvadega ja nendega seotud süütegudega seonduvate andmete kogumise ja edastamise kohustus piiriülese koostöö tugevdamiseks. Eesti toetab statistiliste andmete kogumist ja kontaktpunkti määramist koos kindlate ülesannetega, kuid peab problemaatiliseks kogutavate andmete mahtu, detailsust ja edastamise sagedust. Eesti ettepanek on piirduda minimaalselt vajalike andmetega, vältida dubleerivat aruandlust ja võimaldada automatiseeritud andmevahetust ning kaaluda paindlikumaid tähtaegu andmete edastamiseks. Kontaktpunkti ülesannete täitmiseks peaks andmekogumise süsteem peab olema üles ehitatud realistlikult, arvestades liikmesriikide institutsionaalset ülesehitust ja olemasolevaid andmevooge, et tagada kulutõhusus ja vältida riigiasutuste töökoormuse liigset kasvu. Algatusega soovitakse tõkestada ebaseaduslikku relvakaubandust ja muid tulirelvadega seotud kuritegusid Euroopa Liidus. Ebaseaduslikud tulirelvad kujutavad endast tõsist ohtu avalikule julgeolekule. Need soodustavad terrorismi, organiseeritud kuritegevust, jõuguvägivalda ja muid 2 raskeid kuritegusid. Seda ohtu võimendavad veelgi tehnoloogia areng, näiteks 3D printimine, ja väljaspool ELi piire varitsevad muutuvad ohud, mis nõuavad ELilt suuremat valmisolekut. EL on võtnud tulirelvade valdkonnas vastu mitu õigusakti, lähtudes seaduslikust siseturust. Praegu kehtivate ELi õigusnormidega reguleeritakse üksnes tulirelvade seaduslikku omamist ja üleandmist: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2021/5552 (edaspidi tulirelvade direktiiv) on sätestatud ühised miinimumeeskirjad tsiviilkasutuses olevate tulirelvade seadusliku omandamise, valdamise ja üleandmise kohta ELis ning uuesti sõnastatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2025/413 (edaspidi tulirelvade määrus) on reguleeritud ELi-välistesse riikidesse viidavate ja neist riikidest välja viidavate tulirelvade impordi- ja ekspordilube. 2014. aastal ratifitseeris EL ka ÜRO tulirelvade protokolli4, mis kohustas kriminaliseerima tulirelvade ebaseadusliku valmistamise ja nendega kauplemise, tugevdama tulirelvade märgistamist ja jälgitavust ning tagama nende tõhusa litsentsimise ja kontrolli. Tulirelvadega seotud kuritegusid käsitlevaid õigusnorme ELis seni kehtestatud ei ole, mistõttu täiendataksegi nüüd direktiivi algatusega ÜRO tulirelvade protokollist inspireeritud õigusnormide raamistikku. Algatuse eesmärgiks on ühtlustada kogu ELis ebaseaduslike tulirelvadega seotud kuritegude käsitlemist, et tõhustada võitlust relvakaubanduse ja muude tulirelvakuritegude vastu. Direktiivi eelnõuga ühtlustatakse olulisi mõisteid ja karistusi ebaseadusliku tulirelvakaubanduse, tulirelvade, nende oluliste osade või laskemoona ebaseadusliku valmistamise või valdamise, samuti relvade ja nende oluliste osade märgistuse ebaseadusliku eemaldamise või võltsimise eest. Kriminaliseeritakse ka 3D printimist võimaldavate relvajooniste ebaseaduslik koostamine, omandamine, valdamine ja jagamine ning levitamine. Liikmesriikidelt oodatakse ka tulirelvade alase kontaktpunkti (ing k National Firearms Focal Point) loomist, et tugevdada piiriülest koostööd ning tõhustada andmekogumist ja -jagamist. Algatus on suunatud üksnes ebaseaduslike tulirelvadega seotud tahtlike tegude vastu ega puuduta ametlikult tegutsevate relvakaupmeeste, tööstuse ega kodanike seaduslikku tegevust. See ei muuda ega mõjuta ELi kehtivaid õigusnorme, mis käsitlevad tulirelvade seaduslikku omandamist ja valdamist ning relvade liikumist üle piiri. 2 Euroopa parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta direktiiv (EL) 2021/555 relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (ELT L 115, 06.04.2021, lk 1-25, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2021/555/oj). 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 2024. aasta määrus (EL) 2025/41, mis käsitleb tulirelvade, oluliste osade ja laskemoona impordi-, ekspordi- ja transiidimeetmeid, millega rakendatakse rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava ÜRO protokolli (ÜRO tulirelvade protokoll) artiklit 10 (ELT L, 2025/41, 22.01.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2025/41/oj). 4 31. mail 2001 sõlmitud rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendav tulirelvade, nende osade ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestav ÜRO protokoll. Arvutivõrgus: https://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XVIII-12-c&chapter=18&clang=_en. 3 Algatus toetab Eesti „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“5 eesmärke, mis puudutab piiriülese kuritegevuse, eriti rahvusvahelise terrorismi ja rahapesu ennetamist, samuti Eesti 2026. aasta julgeolekupoliitika aluseid6 seoses terrorismi ennetamisega ja tõkestamisega sisejulgeoleku edendamiseks. Algatus on kooskõlas ka kriminaalpoliitika põhialustega aastani 20307, mille üheks prioriteediks on keskenduda ühiskonda enim kahjustavate õigusrikkumiste ärahoidmisele, muuhulgas tõkestada põhiseaduslikku korda ohustavat tegevust, organiseeritud kuritegevust, terrorismi ja vägivaldset äärmuslust. Eelnõuga pakutavad meetmed pole osaliselt kooskõlas Eesti Euroopa Liidu poliitika (ELPOL) 2025–20278 seisukohtadega, milles muu hulgas leitakse, et ELi karistusõiguse kujundamine peab piirduma üksnes miinimumnõuete seadmisega ning et ELi õigusaktides tuleb vältida juriidiliste isikute suhtes kohustuslike lisakaristuste kehtestamist, ulatuslike aegumistähtaegade nõudmist ning üksikasjalikke viiteid menetlusliikidele ja meetmetele. Algatus aitab muuhulgas kaasa ka ELi laienemiseks valmistumisele9, mille raames on rõhutatud vajadust tulirelvade ebaseadusliku kaubanduse riske paremini maandada ja tulirelvadega seotud kuritegevust ennetada. Eelnõu menetlemine toimub EL Nõukogu kriminaalasjade töörühmas. Algatust arutati esmakordselt 09.03.2026, sisulised arutelud on toimunud 26.03.2026, 08.04.2026 ja 29.– 30.04.2026 ning arutelud direktiivi algatuse üle jätkuvad. Muu hulgas tõusetus läbirääkimiste käigus küsimus Schengeni ala sisepiirisüsteemi relevantsusest ja sellega assotsieerunud riikide kaasamise kohta, mis võib tingida muudatusi eelnõus sisus või menetluses. Eelnõu menetlemine ELi institutsioonides toimub seadusandliku tavamenetluse korras. Eelnõu subsidiaarsuskontrolli tähtaeg on 20.05.2026. Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Steven Andrekson ([email protected]) ja ELi asjade nõunik Reet Kase ([email protected]) ning Siseministeeriumi õigusnõunik Marju Aibast ([email protected]) ja nõunik Riita Proosa ([email protected]). Valdkonna eest vastutab Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsleri ülesannetes Mari-Liis Sööt (mari- [email protected]). 2. Õiguslik alus, subsidiaarsus ja proportsionaalsus 5 Siseturvalisuse arengukava 2020–2030. Arvutivõrgus: https://www.siseministeerium.ee/stak2030 6 Eesti julgeolekupoliitika alused 2026. Riigikogu menetluses (908 OE) https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/aaee042e-7330-47ee-8174-1aee2144520d/riigikogu-otsuse- eesti-julgeolekupoliitika-alused-heakskiitmine-eelnou-908-oe/ 7 Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030. Arvutivõrgus: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/kriminaalpoliitika_pohialused_aastani_2030.pdf 8 Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2025–2027, 19.06.2025, lk 7. Arvutivõrgus: https://riigikantselei.ee/el- poliitika-julgeolek-ja-riigikaitse/eesti-euroopa-liidus/eesti-eli-poliitika/tohus-piiriulene-oigusalane-koostoo 9 Eesti seisukohad, mis käsitlevad Euroopa Liidu tasandil tehtavaid laienemiseks vajalikke ettevalmistusi eri poliitikavaldkondades (kinnitatud VV 05.12.2024 istungil, vt Dokument - Riigikogu), lk-d 13-14, 30. 4  2.1. Õiguslik alus Direktiivi eelnõu õiguslikuks aluseks on märgitud Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL) artikli 83 lõiked 1 ja 2. ELTL artikli 83 lõikes 1 on sätestatud õiguslik alus, mille kohaselt võivad Euroopa Parlament ja nõukogu kehtestada miinimumnormid kuritegude ja karistuste määratlemiseks eriti ohtlike piiriülese mõõtmega kuriteoliikide puhul. Üheks selliseks kuriteoliigiks on selles sättes nimetatud ebaseaduslikku relvaäri (relvakaubandust). ELTL artikli 83 lõikes 2 on sätestatud ELi pädevus kehtestada miinimumnormid, kui kriminaalõiguse alaste õigus- ja haldusnormide lähendamine osutub möödapääsmatuks, et tagada liidu poliitika tulemuslik elluviimine valdkonnas, kus on rakendatud ühtlustamismeetmeid. Direktiivi eelnõu on seotud tulirelvade direktiivi ja uuesti sõnastatud tulirelvade määrusega, sest mõlemas aktis on juba ühtlustatud tulirelvi käsitlevat poliitikat, eelkõige tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona omandamise ja valdamise, nendega ELis kauplemise ning nende importimise ja eksportimise tingimusi. Eeltoodust saab järeldada, et ELTL artikli 83 lõigete 1 ja 2 märkimine käesoleva algatuse õiguslike alustena on põhjendatud. 2.2. Subsidiaarsus Euroopa Liidu lepingu (edaspidi ELL) artikli 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt tuleks ELi tasandil meetmeid võtta üksnes juhul, kui liikmesriigid üksi ei suuda kavandatud eesmärke piisaval määral saavutada ning seetõttu on neid kavandatava meetme ulatuse või toime tõttu parem saavutada ELi tasandil. Lisaks peavad konkreetse meetme laad ja tugevus olema vastavuses tuvastatud probleemiga. Direktiivi algatuses tuuakse välja, et koordineeritud ELi tasandi meetmed tulirelvadega seotud kuritegude kriminaliseerimiseks ja karistuste ühtlustamiseks on tõhusamad kui eraldiseisvad riiklikud meetmed. Kogu liitu hõlmav õigusraamistik aitaks kõrvaldada liikmesriikides ÜRO tulirelvade protokolli rakendamise puudused, parandaks piiriülest koostööd uurimiste läbiviimisel ja süüdistuste esitamisel, edendaks turvalisust ja vähendaks tulirelvadega seotud vägivalda. Lisaks suurendab Euroopa Komisjoni hinnangul ELi õigusakt, mis sisaldab nõuet koguda järjepidevalt ja ühtlustatud viisil andmeid arestitud tulirelvade kohta, õiguskaitseametnike ja poliitikakujundajate suutlikkust, võimaldades neil paremini jaotada vahendeid ning hinnata ohtu ja poliitikat. Senisest tugevamad ja ühtlustatud ELi meetmed toetaksid ka laiemaid julgeolekueesmärke, kuna tulirelvadega seotud kuriteod on tihedalt seotud terrorismi, rahapesu, uimastikaubanduse ja muud liiki organiseeritud kuritegevusega, ning tugevdaksid lõppkokkuvõttes liidu üldist sisejulgeolekut. Algatuses on viidatud Euroopa Komisjoni ettevalmistavale uuringule, millest nähtub, et hoolimata ÜRO tulirelvade protokolli ratifitseerimisest esineb tulirelvadega seotud kuritegude kriminaliseerimise kohustuse ülevõtmisel lünki. Lisaks näitab uuring, et mitmes liikmesriigis on karistusmäärad madalad. Ebapiisavad karistusmäärad takistavad võrdsete tingimuste tagamist kogu ELis. Direktiivi algatusega seotud mõjuhinnang näitab, et Europoli ja Eurojusti abiga tehtava piiriülese tulirelvade alase koostöö tase on muude kuritegevuse valdkondadega 5 võrreldes madal. Ehkki koostöö tugevdamiseks on liikmesriikidele aastaid soovitatud luua riiklik tulirelvade kontaktpunkt ja anda sellele asjakohased ülesanded, on vaid kaheksal liikmesriigil olemas selline kontaktpunkt, mis täidab rohkem kui 75% nõukogu järeldustes10 kokku lepitud ülesannetest. Kuigi tulirelvi käsitlevates liidu õigusaktides on sätestatud, et õigusnormide rikkumise eest tuleb karistada mõjusal, proportsionaalsel ja hoiataval viisil, näitas Euroopa Komisjoni ettevalmistav uuring suuri erinevusi rakendamises ja karistusmäärades. Sellega põhjendatakse, miks kogu liidus on vaja järjepidevat kriminaalpoliitikat, millega kõrvaldataks seaduselüngad, mida kurjategijad saavad ära kasutada, ja võideldaks ebaseadusliku tulirelvakaubanduse vastu ilma leebematest jurisdiktsioonidest tulenevate probleemideta. Nii soovitataksegi direktiivi algatusega ühtlustada ELis tulirelvadega seotud kuritegude määratlused ja kehtestada maksimumkaristuste alammäärad. Suurendades õiguslike määratluste selgust ja ühtlustades karistusmäärasid ning nähes ette vahendid ja kohustused liikmesriikide vaheliseks piiriüleseks koostööks, luuakse direktiivi eelnõuga võrdsemad tingimused, tagades sarnase kriminaalõigusliku rõhuasetuse kogu ELis, ning hõlbustatakse piiriülest koostööd uurimiste läbiviimisel ja süüdistuste esitamisel. Kohustus luua täielikult toimiv riiklik tulirelvade kontaktpunkt hõlbustab koostööd ja koordineerimist liikmesriikides ja piiriüleselt. Lisaks aitab kohustus kasutada arestitud tulirelvade registreerimiseks minimaalset andmestikku ja edastada see Europolile parandada ohtu kajastavat luurepilti. Tulirelvadega seotud kuritegusid käsitlev kogu ELi hõlmav tõhus kriminaalpoliitika aitab saavutada ka muid ELi poliitikaeesmärke. Tulirelvadega seotud kuriteod on sageli seotud muud liiki kuritegudega, nagu uimastikaubandus, terrorism, organiseeritud kuritegevus, rahapesu, väljapressimine, inimkaubandus jne. Tulirelvadega seotud kuritegusid käsitlev senisest mõjusam ELi õigusakt aitaks ellu viia tulemuslikke ELi ja liikmesriigi tasandi kriminaalõiguse täitmise tagamise strateegiaid, milles käsitletakse kõiki asjakohaseid kuritegevuse aspekte. Eesti hinnangul vastab eelnõu subsidiaarsuse põhimõttele. Liikmesriikide tõhus piiriülene koostöö, muu hulgas ka jurisdiktsiooni puudutavates küsimustes, seoses ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ja muude tulirelvadega seotud kuritegude ennetamise ja tõkestamisega eeldab, et nende kuritegude osas on liikmesriikide kriminaalõigussüsteemid kujundatud ühtsetel alustel ja määratlustel. ELi tasandi õigusakti saab Eesti seega toetada, kuid õigusakt peaks piirduma eelkõige miinimumtasandil sekkumisega, jättes rohkem sisulist kaalutlusruumi liikmesriikidele. 2.3. Proportsionaalsus Direktiivi algatuses kirjeldatakse, et ELL artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt piirdutakse eelnõus sellega, mis on vajalik ja proportsionaalne, et kehtestada 10 Nõukogu 13. juuli 2021. aasta järeldused, mis käsitlevad riiklike tulirelvade kontaktpunktide rakendamist ELi liikmesriikides, nõukogu dokument 10726/21. Arvutivõrgus: https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST- 10726-2021-INIT/en/pdf. 6 kõnealuses valdkonnas toime pandavaid kuritegusid käsitlev õigusakt. Täpsemalt võetakse ebaseaduslikku valdust käsitlevates sätetes arvesse liikmesriikide haldusõiguse traditsioone, mille kohaselt teo kuriteona käsitamise eelduseks on tahtlus, jättes kõrvale hooletusest põhjustatud teod. Lisaks nähakse tulirelvade, nende oluliste osade ning laskemoona tehnilise dokumentatsiooni ebaseaduslikus valdamises, omandamises, koostamises ja levitamises seisnevate kuritegude määratluste kavandatud ühtlustamisega seoses ette meetmed, millega tagatakse proportsionaalsus tööstuse ja kodanike õigustatud huvidega. Selliste kuritegude puhul on tähelepanu keskmes ebaseaduslik kasutamine, mis tähendab, et volitatud relvakaupmehi ei tohiks takistada tehnilist dokumentatsiooni kasutamast. Direktiivi algatus sisaldab uurimisvahendite kasutamist ja teabevahetust käsitlevaid meetmeid üksnes niivõrd, kuivõrd need on vajalikud kavandatud kriminaalõiguse raamistiku tulemuslikuks toimimiseks. ELil on võimalik tagada kõikides liikmesriikides miinimumtasemel võrreldavad tingimused kehtivate siduvate õigusaktide abil ning kujundada ja seeläbi tugevdada õigusraamistikku. Arvestades direktiivi eelnõu üldeesmärke, s.o ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ja sellega seotud kuritegevuse tõhusamat ennetamist ja tõkestamist ELis, sealhulgas kuriteokoosseisude ühtlustamist, piiriülese koostöö parandamist ning andmete kättesaadavuse suurendamist, on ka Euroopa Komisjoni poolt eelnõus pakutud konkreetsed meetmed valdavalt eesmärgipärased, mida saab Eesti toetada. Sellegipoolest väljub mitme meetme, sealhulgas nii kuritegude määratlust kui ka osade kriminaalmenetlust puudutavate sätete regulatiivne tase Eesti hinnangul hädavajaliku miinimumregulatsiooni kehtestamise eesmärgist ning pole Eesti siseriiklikku õigusandlust arvestades proportsionaalne. Näiteks peame oluliseks, et tehnilise dokumentatsiooni valdamine või selle omandamine ei oleks eelnõu kohaselt karistatav olukordades, kus sõltumata dokumentatsiooni valdamisest või omandamisest puudub isikul tahe selle dokumentatsiooni alusel ebaseaduslikku relva, selle olulist osa või laskemoona valmistada. Samuti tuleb karistusõiguslikult problemaatiliseks pidada direktiivi ettepanekut, mille kohaselt tehnilise dokumentatsiooni levitamine laiemale avalikkusele on karistatav ka raske hooletuse korral. Põhjendatuks ega proportsionaalseks ei saa lugeda kõiki direktiivi algatuses ettenähtud raskendavaid asjaolusid (artiklis 8) ning riikide kohustust näha ette kõigi direktiivis sätestatud lisakaristuste kohaldamise võimalus nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele (vastavalt artiklites 5 ja 7). Problemaatiliseks tuleb pidada ka kohustust kohaldada juriidilistele isikutele direktiivis sätestatud kuritegude eest rahalist karistust fikseeritud summana või käibepõhiselt sõltuvalt, kumb on suurem. Samuti peame oluliseks, et kuritegudega seonduvate statistiliste andmete edastamine Euroopa Komisjonile ei põhjustaks liigset töökoormuse kasvu riigiasutustele, sealhulgas peaks kogutavate andmete hulk piirduma vaid minimaalsete andmetega, mis vahetult toetab direktiivi eesmärkide saavutamist ja vastavat poliitikakujundamist. Liikmesriikidele peaks jääma ka rohkem paindlikkust seoses kuritegude ja karistuste täideviimise aegumistähtaegadega. Eelnõuga kehtestatav jurisdiktsiooni puudutav regulatsioon satub osaliselt vastuollu karistusseaduse isikulise kohaldatavusega. Eelviidatud probleeme on täpsemalt käsitletud käesoleva seletuskirja alapeatükis 4 ja seisukohtades. 7 3. Esialgsete mõjude analüüsi kokkuvõte 3.1. Mõju riigi julgeolekule Tulirelvad on organiseeritud kuritegevuse alustala nii Euroopas kui ka mujal maailmas. SOCTA 2021. aasta raporti11 kohaselt kasutab 60% ELis tegutsevatest kuritegelikest võrgustikest oma kuritegeliku äritegevuse osana vägivalda, sealhulgas tavaliselt tulirelvi oma eesmärkide saavutamiseks. Varastatud, ebaseaduslikult üle piiri toimetatud, ebaseaduslikult ümberehitatud või järeletehtud relvade levik hõlbustab ebaseaduslikku uimasti- ja inimkaubandust, suurendab oluliselt avaliku korra ja siseturvalisuse riske ning raskendab õiguskaitseasutuste tööd. Algatusega kaasneb positiivne mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele tervikuna, kuna see aitab vähendada ebaseaduslike tulirelvade kättesaadavust ning parandab õiguskaitseasutuste võimekust tulirelvadega seotud kuritegusid ennetada, avastada ja uurida. Tulirelvadega seotud kuritegevuse tase ning selle tõkestamise tõhusus mõjutavad otseselt ühiskonna turvatunnet, avalikku korda ja riigi sisemist stabiilsust. Algatus on otseselt kooskõlas „Eesti 2035“ strateegilise sihiga „Turvaline Eesti“, mille kohaselt peavad Eesti riigis inimesed tundma end turvaliselt ning riigi julgeolekuasutused on võimelised ebaseaduslikust tulirelvakaubandusest tingitud julgeolekuohte ennetama ja tõkestama. Algatus toetab ka laiemat eesmärki suurendada ühiskonna vastupanuvõimet ja usaldust riigi julgeolekustruktuuride vastu. Positiivse mõjuna parandab algatus piiriülest õiguskaitse- ja õigusalast koostööd. Tulirelvadega seotud kuriteod on olemuselt sageli rahvusvahelised – relvade valmistamine, vahendamine, transportimine ja kasutamine võivad toimuda eri riikides ning kuritegelikud võrgustikud kasutavad ära liikmesriikide õigussüsteemide erinevusi. Tulirelvadega seotud kuritegude määratluste ja karistusraamistike ühtlustamine vähendab võimalust kasutada ära õiguslünki või liikmesriikide erinevat karistuspoliitikat. See parandab liikmesriikide vahelist koostööd uurimiste läbiviimisel, tõendite kogumisel ning süüdistuste esitamisel. Oluline positiivne mõju kaasneb ka riiklike tulirelvade kontaktpunktide loomise ning andmevahetuse tugevdamisega. Süsteemsem ja ühtlustatud teabe kogumine arestitud tulirelvade kohta aitab paremini tuvastada relvade päritolu, liikumisteid, kuritegelikke võrgustikke ning seoseid eri kuritegude vahel. Samuti parandab see Europoli, liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja teiste partnerite suutlikkust koostada usaldusväärset olukorrapilti ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ulatusest ja arengusuundadest. Algatusel on oluline mõju ka uute tehnoloogiliste julgeolekuohtude maandamisele. Viimastel aastatel on märkimisväärselt suurenenud võimalused valmistada tulirelvi eraviisiliselt 3D- printimise, CNC-seadmete ja muu digitaalselt juhitava tootmistehnoloogia abil. Selliselt 11 Arvutivõrgus: EU Serious and Organised Crime Threat Assessment (EU-SOCTA) - Identifying the priorities in the fight against major crime | Europol 8 valmistatud relvad võivad jääda märgistamata, registreerimata ja raskesti jälgitavaks, mis suurendab nende atraktiivsust organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi jaoks. Lisaks võimaldab tehnilise dokumentatsiooni kiire levik internetis relvade valmistamise oskuste ja juhendite laialdast levikut väljapoole traditsioonilise relvakontrolli ulatust. Direktiivis ette nähtud tehnilise dokumentatsiooni ebaseadusliku levitamise kriminaliseerimine aitab vähendada selliste relvade valmistamise riski ning tugevdab riigi võimekust reageerida tehnoloogia arengust tulenevatele uutele julgeolekuohtudele. See on oluline ka Eesti sisejulgeoleku vaatest, kuna väikeriikide puhul võib isegi piiratud hulga raskesti tuvastatavate ebaseaduslike tulirelvade levik omada märkimisväärset mõju avalikule turvalisusele. Samuti omab positiivset mõju see, et direktiiv soodustab spetsialiseeritud teadmiste ja oskuste arendamist õiguskaitsesüsteemis. Koolituste, ühiste standardite ning parema andmevahetuse kaudu suureneb õiguskaitseasutuste suutlikkus tuvastada ebaseaduslikke relvi, analüüsida digitaalseid tõendeid ja menetleda keerukamaid piiriüleseid juhtumeid. Sõltumata, et direktiivi rakendamisega võib kaasneda teatud ulatuses töökoormust suurendav mõju õiguskaitseasutustele ja teistele riigiasutustele12, kaaluvad algatuse pikaajalised positiivsed mõjud siseturvalisusele ja riigi julgeolekule võimalikud rakenduskulud üles. Tõhusam võitlus ebaseadusliku tulirelvakaubanduse vastu aitab vähendada tulirelvadega seotud vägivalda, organiseeritud kuritegevuse mõju ning terrorismiriski. Lisaks tugevdab see avalikkuse usaldust riigi võime vastu tagada turvaline elukeskkond ning suurendab riigi valmisolekut reageerida muutuvatele julgeolekuohtudele, sealhulgas tehnoloogia arengust tulenevatele uutele riskidele. Kuritegude raskusele vastavad karistused omavad nii üld- kui eripreventiivset mõju ning vähendavad kurjategijate võimalusi kasutada oma tegevuses ära õigussüsteeme, kus karistuspoliitika on ülejäänud riikidega võrreldes märkimisväärselt leebem või esinevad õiguslüngad teatud tegude kriminaliseerimises. Lisaks suurendab tulirelvadega seonduvate kuritegude määratluste ja karistuste ühtlustamine üldist siseturvalisust kogu ELis. 3.2. Mõju majandusele Komisjoni hinnangul seisneb peamine eeldatav majanduslik mõju tulistamisjuhtumitega seotud kulude vähenemises. Ehkki ühtki veenvat uuringut tulirelvadega seotud vägivallast tulenevate majanduslike kulude kohta ELis ei ole, näitab ELi rahastatud projekti INSIGHT13 raames tehtud uuringute ja Rootsis aset leidnud tulistamisjuhtumite kulusid käsitleva uuringu tulemuste kombineeritud analüüs, et 2024. aasta esimeses pooles läksid tulistamisjuhtumid Rootsi ühiskonnale maksma ligikaudu 120–140 miljonit eurot. See summa on puhtalt teoreetiline, kuna 12 Käesoleva ptk 3.4. 13 ELi rahastatud projekt INSIGHT (projektikonkurss ISFP-2020-AG-FIRE), https://vlaamsvredesinstituut.eu/en/project- insight/#:~:text=This%20online%20knowledge%20platform%20offers%20policymakers%2C%20police%20offi cers%2C,information%20about%20firearms%20violence%20in%20the%20European%20Union 9 see tugineb hüpoteesile, et konkreetse tulistamisjuhtumi kulu saab ekstrapoleerida ja kohaldada kõigi 2024. aasta esimesel poolel Rootsis toimunud tulistamisjuhtumite suhtes. Turvalisema keskkonnaga kasvab positiivne mõju majandusele. Senisest tõhusam võitlus ebaseadusliku tulirelvakaubanduse vastu võimaldab sellise kaubandusega kaasnevaid negatiivseid mõjusid majanduskeskkonnale vähendada või ära hoida. Mõjutatud sihtrühmad on relvade, nende osade ja laskemoona seadusliku käitlemisega tegelevad ettevõtjad ning piiratud ulatuses ka teatud tehnoloogia- ja digiplatvormide pakkujad, kes võivad kokku puutuda tehnilise dokumentatsiooni loomise, hoiustamise või levitamisega. Ülejäänud ettevõtlussektorile on mõju valdavalt kaudne. Direktiivi eelnõuga ei muudeta kehtivaid seadusliku relvaomandi ega relvakaubanduse põhimõtteid ning seetõttu ei avalda see otsest negatiivset mõju relvaturu tavapärasele toimimisele. Samas karmistatakse juriidiliste isikute vastutust nendel juhtudel, kus ettevõtlustegevus on seotud ebaseadusliku relvavalmistamise või selle võimaldamisega, pidades eelkõige silmas digitaalse tehnilise dokumentatsiooni levitamist. See võib kaasa tuua vajaduse täiendada ettevõtjate sisekontrolli- ja vastavusmeetmeid, kuid aitab samas vähendada ebaseadusliku majandustegevuse ja sellega seotud julgeolekuriskide levikut. Kuivõrd direktiiv kriminaliseerib tehnilise dokumentatsiooni koostamise, omandamise, valdamise ja jagamise ilma loata, võimaldatakse direktiivi põhjenduspunkti 37 kohaselt liikmesriikidel kujundada vastav regulatsioon (sh vajadusel koos loamenetlustega) kõikidele isikutele, kellel võib olla tehnilise dokumentatsiooni koostamise, valdamise või jagamise suhtes majandustegevusega mitteseotud, kuid legitiimne eesmärk. Sõltuvalt, millise detailse regulatsiooni kasuks siseriiklikult otsustatakse, võib viidatud isikute puhul teatud määral kaasneda täiendav halduskoormus. Ebaseadusliku relvakaubanduse tõkestamine toetab ausat konkurentsi ning vähendab majandusest lähtuvaid julgeolekuohte, olles kooskõlas ka „Eesti 2035“ eesmärgiga edendada usaldusväärset ja turvalist ettevõtluskeskkonda. Direktiivi eelnõu rakendamisel on oluline tagada, et meetmed oleksid proportsionaalsed ega pärsiks muuhulgas ebamõistlikult innovatsiooni arengut. 3.3. Mõju põhiõigustele Ettepanek teenib legitiimset eesmärki kaitsta avalikku korda, riigi julgeolekut ning inimeste elu ja tervist. Põhiseaduse § 16 kohaselt on igaühel õigus elule. Põhiseaduse § 13 tagab ka igaühe õiguse riigi ja seaduse kaitsele. Ebaseadusliku tulirelvakaubanduse tõkestamisega suureneb riigi sisejulgeolek ning ühiskonna turvalisustunne, kaitstes inimeste füüsilist heaolu. Direktiivi eelnõu ülevõtmisel tuleb austada ka kahtlustatavate ja süüdistatavate õigusi kriminaalmenetluses. Direktiivi rakendamisega võib kaasneda omandipõhiõiguse riiveid, eelkõige juhtudel, kus isikult võidakse konfiskeerida tulirelvad, tulirelvadeks liigitatavad seadmed või digitaalne 10 tehniline dokumentatsioon, või piirata nende kasutamist. Ettevõtlusvabaduse piirangud võivad mõjutada ka isikuid, kes kasutavad seaduslikult 3D-printimise või CNC-tehnoloogiaid, samuti relvakaupmehi, vahendajaid, tootjaid ning tehnoloogilise arendusega seotud ettevõtteid, kuna nähakse ette täiendavad kriminaalõiguslikud kohustused ja võimalik vastutus juriidilistele isikutele. Samas rõhutatakse direktiivi seletuskirjas, et ettepanek ei muuda seadusliku relvaomandi reegleid ega piira õiguspärast ettevõtlust või teadustegevust, mis vähendab omandipõhiõiguse võimaliku riive intensiivsust. Nii omandipõhiõiguse kui ettevõtlusvabaduse võimalike riivete legitiimseks eesmärgiks on avaliku korra ja julgeoleku kaitse ning raske ja organiseeritud kuritegevuse ennetamine, takistades ebaseaduslikku relvakaubandust ja vältimaks tulirelvade sattumist kuritegelikku kasutusse. Tegemist on põhiseaduslikult legitiimse ja kaaluka eesmärgiga, mis aitab kaitsta põhiseaduse (edaspidi PS) §-des 16 ja 28 kaitstud õigushüvesid – inimese elu, tervist ja turvalisust. Põhiõiguse riive mõõdukuse tagamiseks tuleb direktiivi ülevõtmisel tagada, et:  kriminaliseerimine oleks seotud üksnes ebaseadusliku eesmärgiga või teadliku osalemisega ebaseaduslikus tegevuses;  seaduslikku relvatootmist, teadus- ja arendustegevust ning õiguspärast tehnoloogia kasutamist ei piirata ebaproportsionaalselt;  konfiskeerimise ja muude omandit piiravate meetmete kohaldamisel oleks tagatud kohtulik kontroll ning muud menetluslikud garantiid. Tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoonaga ning tehnilise dokumentatsiooniga seonduvate kuritegude kriminaliseerimise ja nendega seotud kriminaalmenetlustega kaasneb riiveid eelkõige kahtlustatavate ja süüdistatavate eraelu- ja isikupuutumatusele (PS §-d 20 ja 26) ja vabale eneseteostusele (PS § 19). Karistusõigusnormide ja nende osadeks olevate mõisted, nagu nt „tehniline dokumentatsioon“ ja „levitamine“ peavad vastavalt õigusselguse ja määratletuse põhimõttele (PS § 13 ja § 23) olema ka piisavalt selged ja ettenähtavad, et mõistete sisu ei oleks liiga laialivalguv või tõlgenduslikult ebamäärane. Direktiiv näeb ette arestitud tulirelvade registreerimise, statistiliste andmete kogumise, andmete pikaajalise säilitamise ning teabevahetuse Europoli ja teiste asutustega. Sellega võib kaasneda isikuandmete töötlemine ja eraelu puutumatuse, samuti informatsioonilise enesemääramise õiguse riive. Riivete leevendamiseks tuleb:  tagada andmete töötlemise selge õiguslik alus;  piirata kogutavate andmete mahtu minimaalselt vajalikuga;  sätestada andmete säilitamise tähtajad ja kustutamise kord;  tagada sõltumatu järelevalve ning andmesubjekti õigused;  järgida õiguskaitseasutuste isikuandmete töötlemise direktiivist (EL) 2016/680 ning isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid nõudeid. Riive eesmärk on tagada avalik kord ja julgeolek, ennetada raskeid kuritegusid ning parandada õiguskaitseasutuste suutlikkust avastada, uurida ja tõkestada ebaseaduslikku 11 tulirelvakaubandust ja sellega seotud organiseeritud kuritegevust. Tegemist on põhiseaduslikult legitiimsete ja kaaluka avaliku huviga eesmärkidega. Direktiivi ettepanek näeb ette minimaalse andmestiku kogumise arestitud tulirelvade kohta ning kohustab liikmesriike edastama asjaomaseid andmeid Europolile ja komisjonile. Samuti nähakse ette kohustus säilitada andmeid vähemalt 20 aastat. Põhiõiguste seisukohalt on oluline, et direktiivis ette nähtud andmetöötlus on seotud konkreetse õiguskaitsealase eesmärgiga ning andmete kogumine ei ole piiramatu. Direktiivi lisas sätestatud minimaalne andmestik on seotud peamiselt:  tulirelva identifitseerivate tunnustega;  relva tehniliste omadustega;  relva päritolu, arestimise ja menetlusliku staatusega;  relvaga seotud juhtumi asjaoludega. Põhiseaduspärasuse seisukohalt on oluline, et direktiivi lisas esitatud andmekoosseisud on piisavalt piiritletud, seotud konkreetse õiguskaitsealase eesmärgiga, tehnilise ja menetlusliku iseloomuga ning vajalikud ja asjakohased tulirelvadega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ja uurimiseks. Andmekoosseisud on eesmärgipärased ning vajalikud tulirelvade tuvastamiseks, nende päritolu kindlakstegemiseks, piiriüleste seoste analüüsimiseks ning ebaseadusliku relvaliikumise tõkestamiseks. Samuti võimaldavad need toetada ballistilist ekspertiisi, relvade elukaare tuvastamist ning õiguskaitseasutuste operatiivset koostööd. Direktiiv ei kehtesta üldist ega piiramata ulatuses isikuprofiilide loomist või ulatuslikku biomeetriliste või muude eriliigiliste isikuandmete töötlemist. Samuti ei kohusta direktiiv liikmesriike koguma rohkem tulirelvadega seonduvaid andmeid, kui see on vajalik konkreetsete õiguskaitseliste eesmärkide saavutamiseks. Seetõttu võib pidada direktiivis ette nähtud minimaalset andmestikku kooskõlas olevaks andmete minimaalsuse ja piiritletuse põhimõttega. 3.4. Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Tulirelvadega seotud kuritegude ja karistuste määratlemisele miinimumnõuete kehtestamine tagab sujuva ja takistusteta koostöö liikmesriikide menetlusasutuste ja õiguskaitseorganite vahel, tuues kaasa vastava positiivse mõju ka Eestis. Välditakse olukorda, kus õiguslünkade või karistuste leebuse tõttu ei ole võimalik liikmesriikides teatud tõendeid koguda (nt jälitustoimingutega) või muid menetluslikke meetmeid rakendada. Piiriüleste kuritegude puhul aitab algatus vältida võimalikke küsimusi jurisdiktsiooni või kohtuotsuste tunnustamise kohta, kuna karistusmäärad ühtlustatakse. 12 Arvestades Eesti sisejulgeoleku kõrget taset ning tulirelvade ja laskemoonaga seotud kuritegude tendentse Eestis läbi aastate14, ei kaasne direktiivi ülevõtmisega Eestis eelduslikult olulist töökoormuse kasvu õiguskaitseasutustele. Siiski tuleb arvestada, et kuna Eestis puudub seni teadaolev kogemus ja praktika seoses 3D prinditud relvadega, on selliste kriminaalmenetluste puhul keeruline hinnata mõju ekspertiisiasutustele. Võib eeldada, et kuna 3D prinditud relvade ja digifailide näol on tegemist viimase aja tehnoloogiliste arengutega, tingivad need vajaduse arendada ka kriminalistika- ja ekspertiisiasutuste tulirelvaekspertiisi metoodikaid, nõudes tõenäoliselt teatud hulgal spetsialiseeritud eriteadmiste ja lisaressursside suunamist valdkonda. Komisjoni hinnangul tooks direktiivi eelnõu rakendamine kaasa senisest rohkem tulemuslikke uurimisi. See tekitaks liikmesriikidele vajaduse värvata lisatöötajaid, et toime tulla tulirelvadega seotud kuritegude uurimise ja süüdistuste esitamise potentsiaalse suurenemisega. Töötajate arvu suurendamise kuluks esimesel viiel aastal hinnatakse kõikide liikmesriikide peale kokku hinnanguliselt 4 069 175 eurot aastas, s.o esimesel viiel aastal kokku üle 20 000 000 euro. Komisjoni hinnangu kohaselt kasvaksid arestitud tulirelvade arvu suurenemisega ka liikmesriikide kriminalistikaüksuste halduskulud – hinnanguliselt 574 564 eurot aastas kõigi 27 liikmesriigi ballistiliste aruannetega seotud halduskuludeks ja 332 107 eurot aastas digifaile käsitlevate ballistiliste aruannetega seotud kuludeks. Eesti osakaalu taoliste kulutuste raames on keeruline täpselt hinnata, kuid arvestades tulirelvadega seotud süütegude vähesust saab eelduslikult pidada kulutusi pigem väikeseks. Võttes arvesse nende kulude keskmist liikmesriikide peale, s.o ca 185 000 eurot ((4 069 175 + 574 564 + 332 107) : 27), on tõenäoline, et eelviidatud konkreetsete kulude maht Eestile jääb tõenäoliselt alla keskmise. Lisaks hindab Euroopa Komisjon riikliku tulirelvade kontaktpunkti loomise ja arendamisega seotud halduskulusid kõigi 27 liikmesriigi peale kokku hinnanguliselt 12 070 917 eurot ning riiklikes andmebaasides sisalduvate tulirelvadega seotud andmete ühtlustamisega seotud halduskulusid kõigi 27 liikmesriigi peale kokku hinnanguliselt 10 800 000 eurot, tehes liikmesriikide keskmiseks ca 850 000 eurot ((12 070 917 + 10 800 000) : 27). Ehkki Eestil on riikliku tulirelvade kontaktpunkt Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi ka PPA) struktuuri juba integreeritud, võib lähtuvalt algatuses kontaktpunktile ette nähtud ülesannetest kaasneda negatiivne või töökoormust suurendav mõju õiguskaitseasutustele ja teistele riigiasutustele. Direktiivi rakendamine eeldab eelkõige:  täiendavaid ressursse õiguskaitse- ja ekspertiisiasutustele;  infosüsteemide arendamist;  uute andmekogumise ja analüüsivõimekuste loomist;  ametnike koolitamist; 14 Kuritegevus Eestis 2025. Tabel „Registreeritud kuriteod aastatel 2003–2025“. Arvutivõrgus: https://www.justdigi.ee/kuritegevus2025/excel/registreeritud_kuriteod_2003-2025.xlsx. Nt tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseadusliku käitlemisega seotud kuriteod (KarS § 418) on olnud pidevas langustrendis alates 2003. aastast (2003. aastal 306 registreeritud juhtumit, 2025. aastal 61). Tsiviilkäibes keelatud tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseadusliku käitlemisega seotud kuriteod (§ 4181) on püsinud läbivalt 20-30 juhtumi vahemikus. Sõjarelva, selle olulise osa ja sõjarelva laskemoona ebaseadusliku käitlemise (§ 4182) juhtumeid esines enim 2021. aastal (22) ja muudel aastatel on püsinud viie juhtumi piires. 13   suuremat rahvusvahelist koostööd ja koordinatsiooni. Taoline haldus- ja menetluskoormus võib esialgu suureneda eelkõige Politsei- ja Piirivalveametis, Kaitsepolitseiametis (edaspidi ka KAPO), Maksu- ja Tolliametis, prokuratuuris ning kriminalistika valdkonnas. Samuti võib suureneda vajadus digitaalsete tõendite ja tehnilise dokumentatsiooni analüüsimise võimekuse järele. Sellest tulenevalt võib vajalikuks osutuda täiendavate vahendite suunamine kontaktpunkti arendamiseks ja selle toimimist tagava personali arvu suurendamiseks. Esialgse kuluhinnangu kohaselt kaasneb direktiivi rakendamisest tuleneva tulirelvade registreerimisega seotud statistilise andmebaasi väljatöötamiseks ja arendamiseks ca 2-3 miljonit eurot, millele lisanduvad hooldamise ja täiendamise püsikulud. Lisaks võib sõltuvalt sellest, milliseks kujunevad direktiivi eelnõu läbirääkimiste tulemusel kohustuslike andmete kogumise ja edastamise maht ning tulirelvade kontaktpunkti ülesanded, tekkida vajadus ühe või kahe täisajaga ametikoha järele. Kahe ametikoha (analüütik ja rakendusekspert) puhul oleks aastane palgakulu ligikaudu 80 000 eurot ning ühe ametikoha puhul ligikaudu 40 000 eurot. Eelarvelisi kulusid menetletakse edaspidi riigieelarve strateegia ja riigieelarve koostamise käigus vastavalt riigi eelarvelistele võimalustele. 3.5. Mõju regionaalarengule ning elu- ja looduskeskkonnale Algatusel puudub otsene mõju regionaalarengule ning elu- ja looduskeskkonnale. 4. Direktiivi sätete õiguslik ja võrdlev analüüs Artikkel 1. Reguleerimisese Säte määratleb direktiivi eelnõu, mille eesmärgiks on ühtlustada tulirelvadega seotud kuritegude määratlusi ja karistusi, parandada piiriülest koostööd ja kehtestada minimaalne andmestik tulirelvade arestimise kohta. Kuritegude määratlused on sätestatud artiklis 3, karistused füüsilistele isikutele artiklis 5 ja juriidilistele isikutele artiklis 7 ning piiriülest koostööd täpsustatakse artiklites 15–18. Artikkel 2. Mõisted Säte sisaldab direktiivi eelnõus kasutatavate mõistete nagu „tulirelva“, tulirelva „olulise osa“ ja „laskemoona“ definitsioone, mis vastavad tulirelvade direktiivi15 art 1 lg 1 punktidele 1–3, mis on Eesti õigusega kooskõlas ja üle võetud relvaseadusega (edaspidi RelvS). Direktiivi eelnõu keskseks mõisteks on uus termin „tehniline dokumentatsioon“ (ing k blueprint, art 2 punkt 4), mis seondub art 3 lg 1 punktis e ja f sätestatud kuritegudega. Selleks 15 Vt viide 2. 14 loetakse tehnilist digifaili tulirelvade, nende oluliste osade või laskemoona valmistamiseks, ning mida saab kasutada 3D printeri, arvjuhitava metallifreespingi või muu samalaadse arvutipõhise süsteemi abil või mille asjakohane tarkvara ära tunneb. Tegemist on uudse terminiga, mida Eesti senine karistusõiguslik regulatsioon ei sisalda. Direktiiv defineerib ka mõiste „levitamine“ (art 2 punkt 5), mida kasutatakse art 3 lg 1 punktis f sätestatud kuriteo (tehnilise dokumentatsiooni levitamine) kontekstis. Levitamise all mõeldakse üldsusele kättesaadavaks tegemist ja seda eristatakse tehnilise dokumentatsiooni „jagamisest“ art 3 lg 1 punktis e sätestatud kuriteo (loata tehnilise dokumentatsiooni koostamine, omandamine, valdamine või jagamine) kontekstis. Eelnõu põhjenduspunkti 14 kohaselt omistatakse tehnilise dokumentatsiooni levitamisele ulatuslikku mõju: pärast tehnilise dokumentatsiooni levitamist veebis kaob selle üle kiiresti kontroll, sest seda hakatakse kopeerima ja omakorda levitama mitmesugustel platvormidel, hoides kõrvale tavapärasest järelevalvest. Direktiivi eelnõus nähakse tulirelvadega seotud kuritegude osas kriminaalõiguslik vastutus ette lisaks füüsilistele isikutele ka juriidilistele isikutele, mistõttu sätestatakse juriidilise isiku mõiste eraldi art 2 punktis 6. Selle sätte kohaselt peetakse juriidilist isikut õigussubjektiks, kellel on juriidilise isiku staatus vastavalt siseriiklikule õigusele, välja arvatud riigid ja riigivõimu teostavad avalik-õiguslikud organid ning avalik-õiguslikud rahvusvahelised organisatsioonid. Definitsioon ühtib ka varasemate EL karistusõigust puudutavate õigusaktidega16 ning on kooskõlas Eesti karistusõigusega (KarS 14 lg-d 1, 2 ja 4). Artikkel 3. Kuriteod Selles sättes kirjeldatakse direktiivi eelnõu kohaldamisalasse kuuluvaid kuritegusid. Tulirelvade ebaseadusliku valmistamise, nendega ebaseadusliku kauplemise ning nende märgistuse võltsimise ja muutmise kriminaliseerimine on ÜRO tulirelvade protokollist tulenev nõue. Ebaseadusliku valduse kriminaliseerimine tuleneb tulirelvade direktiivist. Uute kuritegudena käsitletakse tehnilise dokumentatsiooniga seotud kuritegusid. Eestis on tulirelva ja laskemoonaga seotud süüteod sätestatud KarS 22. peatüki viiendas jaos (§§ 418–420). Eelnõu art 3 lg 1 kohaselt peavad punktides a–f sätestatud tahtlikud teod olema sätestatud kuritegudena. Punktid a–b ja d on kehtiva õigusega kooskõlas ja seadusmuudatusi ei vaja. Art 3 lg 1 punkt c kriminaliseerib tulirelvade ja nende oluliste osade märgistuste võltsimise või ebaseadusliku eemaldamise või muutmise. RelvS § 731 kohaselt on relvade või tulirelva oluliste osade valmistamisega tegelev isik või relva või tulirelva olulise osa Eestisse sisse vedanud isik kohustatud kandma tulirelvale ja tulirelva olulisele osale nõuetekohase markeeringu selliselt, et 16 Vt nt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta direktiivi (EL) 2024/1203, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu ning millega asendatakse direktiivid 2008/99/EÜ ja 2009/123/EÜ (ELT L 2024/1203, 30.04.2024, lk 1–28) art 2 lg 2 punkt a. 15 selle eemaldamine oleks tehniliselt raske või võimatu. Kehtivas õiguses sellekohast karistusnormi eraldi ei eksisteeri, mis tingib muudatuste tegemise vajaduse eelkõige KarS-is. Art 3 lg 1 punkt e kriminaliseerib tehnilise dokumentatsiooni koostamise, omandamise, valdamise või jagamise ilma loata. Eelnõu põhjenduspunkti 37 kohaselt peaksid liikmesriigid kriminaliseerima tehnilise dokumentatsiooni loata koostamise, omandamise, valdamise ja jagamise üksnes juhul, kui see on mõeldud tulirelvade, nende oluliste osade või laskemoona valmistamiseks. Põhjenduspunkti kohaselt võivad liikmesriigid otsustada luua füüsilistele ja/või juriidilistele isikutele spetsiaalsed load sellise tehnilise dokumentatsiooni seaduslikuks kasutamiseks, mis on eriti oluline selleks, et võimaldada teadusasutustel ja tulirelvatööstusel arendada edasi kihtlisandustootmise meetodeid. Eesti õiguse kontekstis oleks tegemist uue kuriteoga, mis võib tingida teatud määral RelvS-i ja KarS-i muutmist. Art 3 lg 1 punkt f kriminaliseerib tehnilise dokumentatsiooni levitamise, kui toimepanija teadis, et seda võidakse kasutada punktides a, b, d või e osutatud kuriteo toimepanemiseks. Eesti õiguse kontekstis oleks tegemist uue kuriteoga, mis võib tingida teatud määral RelvS-i ja KarS-i muutmist. Art 3 lg 2 sätestab kohustuse käsitada lõike 1 punktis f sätestatud tegu (tehnilise dokumentatsiooni levitamine) kuriteona ka siis, kui see on toime pandud vähemalt raske hooletuse tõttu. Artikkel 4. Kuriteole kihutamine ja kaasaaitamine ning kuriteokatse Art 4 lg 1 kohaselt kriminaliseeritakse artiklis 3 osutatud kuritegudele kihutamine ja neile kaasaaitamine ning lg 2 järgi ka nende kuritegude katse. Eesti õiguses ei vaja osavõtu ega katse eest karistamine selle eraldiseisvalt sätestamist karistusseadustiku eriosas, vaid lähtutakse KarS §-dest 22 (osavõtja) ja 25 (süüteokatse). Kuna need KarS üldosa sätted kohalduvad kõigile KarSis sätestatud kuritegudele, ei mõjuta säte kehtivat õigust. Artikkel 5. Füüsiliste isikute suhtes kohaldatavad karistused Eelnõus nähakse selle sättega ette liikmesriikide kohustus tagada artiklites 3 ja 4 sätestatud kuritegude karistamine tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate kriminaalkaristustega (art 5 lg 1). Lisaks nähakse ette füüsilistele isikutele mõistetavate karistuste miinimumnõuded, st karistusliigid ja -määrad vastavalt artiklis 3 sätestatud kuritegude liigitusele ja nende raskusastmetele (art 5 lg 2), ja lisakaristustena käsitletavate meetmete kohaldamine (art 5 lg 3). Art 5 lg 2 punktide a–d kohaselt varieeruvad kuritegude eest mõistetava vangistuse ülemmäära miinimumnõuded sõltuvalt kuriteo tüübist neljal raskusastmel – kaks, neli, viis või kaheksa aastat. Need on osaliselt vastuolus EL Nõukogu järeldustega ELi kriminaalõiguse näidissätete 16 kohta17 (edaspidi mudelsätted18) – mudelsätetes kokkulepitud raskusastmeteks on vastavalt üks, kaks, viis või kümme aastat vangistust. Mudelsätetes ettenähtud karistusmääradest kõrvalekaldumine on lubatud juhul, kui selle õigustamiseks esitatakse ka põhjalikum analüüs või selgitused, mida eelnõu ei sisalda. Eelnõus kehtestatud karistusmäärad tingiksid vajaduse muuta karistusmääri vastavalt ka kehtivas õiguses: arvestades, et art 3 lg 1 punktides a–c sätestatud kuriteod on kvalifitseeritavad eelkõige KarS § 418 alusel, tuleks KarS §-s 418 sätestatud vangistuse ülemmäära oluliselt suurendada – kolmelt aastalt kaheksa aastani. Artikkel 6. Juriidiliste isikute vastutus Eelnõu artiklis 6 nähakse ette juriidilise isiku vastutus. Säte ühtib valdavalt juriidilise isiku vastutuse aluseid nii, nagu need on sätestatud ka kehtivas õiguses (KarS 14). Mudelsätetega võrreldes laiendab eelnõu siiski juriidilise isiku vastutust kuriteost kasusaavate isikute ringi laiendamisega: mudelsätete kohaselt on juriidilise isiku vastutusele võtmise eelduseks teo toimepanemine juriidilise isiku huvides, kuid eelnõu sätte kohaselt võib juriidilise isiku vastutus kaasneda ka juhul, kui juhtiva isiku puudulikust järelevalvest või kontrollist tingituna pandi tegu toime füüsilisest isikust toimepanija enda või kolmanda isiku huvides. Eelnõus puuduvad sellekohased põhjendused. Artikkel 7. Juriidiliste isikute suhtes kohaldatavad karistused Artiklis sätestatakse regulatsioon juriidiliste isikute suhtes kohaldatavate karistuste kohta. Nähakse ette liikmesriikide kohustus tagada eelnõus sätestatud kuritegude eest karistamine mõjusate, proportsionaalsete ja hoiatavate kriminaalkaristustega. Lisaks nähakse ette juriidilistele isikutele mõistetavate karistuste miinimumnõuded, st karistusliigid ja -määrad vastavalt kuritegude liigitusele ja nende raskusastmetele, ja lisakaristustena käsitletavate meetmete kohaldamine. Eelnõus kehtestatud põhimõte juriidilisele isikule rahalise karistuse mõistmise kohta irdub mudelsätetest, mille kohaselt võib juriidilist isikut karistada kas fikseeritud rahalise karistuse või alternatiivselt käibepõhise karistusega19. Eelnõu kohaselt peaksid liikmesriigid aga võimaldama karistamist mõlemal viisil, sõltuvalt sellest, kumb on konkreetsel üksikjuhtumil suurem. Ka rahalise karistuse ülempiirid kalduvad eelnõu kohaselt kõrvale mudelsätetega kokku lepitud proportsioonist. Artiklid 8 ja 9. Raskendavad ja kergendavad asjaolud 17 Nõukogu (justiits- ja siseküsimused) poolt heaks kiidetud 09.12.2025. Nõukogu dokument nr 16638/25, arvutivõrgus: https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-16638-2025-INIT/et/pdf. 18 Konsensuslikult EL tasandil välja töötatud sätted, et EL pädevuses olevates karistusõiguslikes valdkondades kriminaalpoliitikat, sh karistusmäärasid liikmesriikide vahel maksimaalsel viisil harmoneerida ja tagada õigusaktide järjepidevus, sidusus ja tõhusus. 19 Mudelsätete peatükk F, lõige 3. 17 Artiklites 8 ja 9 sätestatakse vastavalt raskendavad ja kergendavad asjaolud, mida tuleb arvesse võtta eelnõus sätestatud kuritegude eest karistuste määramisel. Artiklite sõnastusest saab järeldada, et liikmesriikidele võimaldatakse paindlikkust sätestada artiklites 8 ja 9 nimetatud asjaolusid vastavalt oma kriminaalpoliitilistele kaalutlustele tingimusel, et vähemalt üks eelnõus loetletud raskendavatest ja kergendavatest asjaoludest riigisiseses õiguses eksisteerib. Eesti õiguses on karistuse kohaldamisega seonduv sätestatud KarS 4. peatükis, mille § 56 kohaselt on karistuse määramise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse ka kergendavate ja raskendavate asjaoludega. Karistust raskendavad asjaolud on ammendavalt sätestatud KarS §-is 58, millest eelnõu artiklis 8 sätestatud raskendavate asjaolude loeteluga korreleerub süüteo toimepanemine grupi poolt (§ 58 punkt 10), mis vastab oma sisult art 8 punktiga d20. Karistust kergendavad asjaolud on sätestatud KarS § 57 lõikes 1, millest eelnõu artiklis 9 sätestatud kergendavate asjaolude loeteluga korreleerub eelkõige süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine (§ 57 lg 1 punkt 1), mis vastab oma sisult artiklis 9 viidatud kuriteo mõjude ennetamisega. Artikkel 10. Uurimisvahendid Sättega nähakse ette, et artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegude uurimiseks tuleb menetlejatele teha kättesaadavaks tõhusad ja proportsionaalsed uurimisvahendid, sealhulgas need, mida kasutatakse organiseeritud kuritegevuse või muude raskete kuritegude puhul. Säte nõuab seega liikmesriikidelt võimaldada eelnõus sätestatud tulirelvaga seotud kuritegude uurimisel läbi viia jälitustoiminguid. Kuivõrd käesoleva direktiivi põhieesmärgiks on tõhusamalt tagada ELi ülest julgeolekut ja võidelda ebaseadusliku tulirelvakaubandusega ning KrMS § 1272 lg-s 2 sätestatud kuritegude kataloog, mille puhul jälitustoimingute läbiviimine on lubatud, sisaldab ka praegu tulirelvadega seotud kuritegusid (eelkõige KarS § 418-4182), võib jätkuvalt kriminaalpoliitiliselt õigustatuks pidada tulirelvadega seotud kuritegude avastamiseks ja uurimiseks jälitustoimingute läbiviimist ka siis, kui kehtivat õigust tuleb lähtuvalt direktiivist uute tulirelvadega seotud kuritegude lisandumisega muuta. Artikkel 11. Haldamine ja kõrvaldamine Selle sätte kohaselt võtavad liikmesriigid oma õigussüsteemis vajalikud meetmed, et hoida ära oma ametiasutuste arestitud ja konfiskeeritud ebaseaduslikult valmistatud ja ebaseadusliku 20 „KarS § 58 p 10 mõistes grupp tähendab kaastäideviimist (§21 lg 2)“ – Sootak, J., Pikamäe, P. Karistusseadustik: kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021. § 58, komm 11. „Kohtupraktikas täideviija määratlemisel aluseks võetud teovalitsemise teooriat tuleb kaastäideviimise defineerimisel sisustada funktsionaalse teovalitsemisena: isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast.“ – Sootak, J., Pikamäe, P. Karistusseadustik: kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021. § 21, komm 5.1. Vrdl grupi mõistet Nõukogu raamotsuse 2008/841/JSK artikkel 1 punktis kuritegeliku ühenduse definitsiooniga: „teatud ajavahemiku jooksul toimiv organiseeritud ühendus, millesse kuulub rohkem kui kaks inimest ning mis tegutseb kooskõlastatult /…/“. 18 kauplemise teel saadud tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona sattumine volitamata isikute kätte, sealhulgas meetmed nende tulirelvade, oluliste osade ja laskemoona hävitamiseks. Liikmesriigid võivad otsustada muude kõrvaldamisviiside kasuks, tingimusel et tulirelvad või nende olulised osad on varustatud märgistusega ning tulirelvade, oluliste osade ja laskemoona kõrvaldamise viisid on registreeritud. Kehtivas Eesti õiguses sätestab relva ja laskemoona hävitamise põhimõtted eelkõige RelvS § 83, muid kõrvaldamisviise on ette nähtud ka nt RelvS §-s 78 ja 79. Artikkel 12. Aegumistähtajad Art 12 lg 1 kohustab liikmesriike tagama, et kuritegude aegumistähtaeg vastab eelnõus sätestatud kuritegude raskusastmele ja karistuste täideviimise tähtajad on piisavad. Ühtlustatakse tähtajad nii eelnõus sätestatud kuritegude aegumisel kui ka lõpliku otsuse täitmisele pööramisel. Üksikute aegumistähtaegade puhul nähakse liikmesriikidele ette ka võimalus kehtestada teatud tingimustel erandeid. teatud aegumistähtaegade kohta teatud tingimustel. Ehkki detailsema aegumistähtaegade regulatsiooni sätestamise võimalus tuleneb ka mudelsätetest21, on need esitatud nurksulgudes ja kaldkirjas ja eeldavad konkreetsesse õigusakti lisamiseks täiendavaid põhjendusi ja konkreetsete asjaolude arvestamist. Eelnõus sellekohaseid põhjendusi pole ning jääb selgusetuks, miks on eelnõu puhul otsustatud taolise detailse regulatsiooni kasuks. Arvestades KarSis ning eelnõus sätestatud karistuse täideviimise aegumistähtaegu ja eelnõus pakutavat võimalust rakendada teatud üksikjuhtudel ka eelnõus sätestatust lühemat tähtaega (kui riigisiseses õiguses on sätestatud aegumise peatamise ja katkemise alused), saab järeldada, et Eesti õigus pole kooskõlas eelnõu art 12 lg 3 punktis c sätestatud aegumistähtajaga. Samuti sätestab direktiiv karistuse täideviimise aegumise lähtepunktiks kohtuotsuse tegemise, kuid vastavalt Eesti õigusele on lähtepunktiks kohtuotsuse jõustumine. Arvestades eelnõu miinimumharmoneerimise eesmärki võivad liikmesriigid näha ette ka rangemaid norme22. Riigisiseses õiguses sätestatud otsuse täideviimise aegumise kulgemise lähtepunktiks olev kohtotsuse jõustumise hetk ja kuriteo aegumise kulgemise lähtepunktiks olev kuriteo lõpuleviimise hetk toimuvad ajaliselt hiljem, kui eelnõus ette nähtud lähtepunktid, s.o vastavalt kohtuotsuse tegemine ja kuriteo toimepanemine. Seega hakkavad ka aegumistähtajad vastavalt kulgema hiljem, mida saab eelnõus sätestatuga võrreldes pidada rangemateks normideks, mistõttu on kehtiv õigus eelnõuga kooskõlas. Artikkel 13. Jurisdiktsioon 21 Peatükk H. 22 Eelnõu põhjenduspunkt 18. 19 Jurisdiktsiooni käsitlevate sätetega tagatakse, et liikmesriigid kehtestavad eelnõu kohaldamisalasse kuuluvate kuritegude puhul jurisdiktsiooni ja teavitavad komisjoni, kui nad otsustavad seda laiendada konkreetsetel juhtudel, kui kuritegu on toime pandud väljaspool nende territooriumi. Võttes arvesse direktiivi eelnõuga hõlmatud kuritegude toimepanijate liikuvust, kuritegude piiriülesust ja piiriülese menetluse võimalust, peaksid liikmesriigid sellise tegevuse vastu tulemuslikult võitlemise eesmärgil kindlaks määrama jurisdiktsiooni23. KarS-i regulatsioon on jurisdiktsiooni puudutava artikliga valdavalt kooskõlas. Vastuolu tekib siiski põhimõttega, mis puudutab liikmesriigi (kelle kodanik kuriteo toimepanija on) kohustust tagama, et tema jurisdiktsiooni teostamine ei sõltuks muu hulgas sellest, kas tegu käsitatakse selle toimepanemise kohas kuriteona. Nimelt kehtib Eesti karistusõigus muu hulgas Eesti kodanikust toimepanija suhtes väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, mis on Eestis karistusseaduse järgi kuritegu, kui teo toimepanemise kohas on selline tegu karistatav või seal ei kehti ükski karistusõigus (KarS § 7 lg 1 p 1). Seega, kui Eesti kodanik paneb välismaal toime kuriteo, mis on Eesti karistusõiguse kohaselt karistatav, kuid välismaal mitte, siis ei kehti teo toimepanijale Eesti karistusõigus. Selline säte ei sisaldu ka mudelsätetes ning sätte rakendamine nõuaks riigisiseselt karistusõiguse põhimõtete, st karistusseaduse isikulist kehtivust puudutavate sätete muutmist. Artikkel 14. Koolitus See säte kohustab liikmesriike võtma meetmed, et menetlejatele, sh kohtunikele, prokuröridele, uurimisasutuste ja muude kriminaalmenetluses osalevate asutuste töötajatele oleksid tagatud vajalikud erioskused ja korrapärased koolitused oma ülesannete tulemuslikus täitmiseks. Nii tulirelvadega seotud süütegude kui ka muude kuritegude menetlemisega seotud isikute koolitamine on Eestis vastavate asutuste pädevuses ja kehtestatakse eelkõige asutusesisese töökorralduse ja koolituse korra alusel, kuid üldisemaid põhimõtteid on kehtestatud nii avaliku teenistuse seaduses kui ka ametnike koolituse korras. Artikkel 15. Koordineerimine ja koostöö liikmesriigi pädevate asutuste vahel Selle sätte kohaselt tuleb igal liikmesriigil luua keskne riiklik tulirelvade kontaktpunkt, mis peab tagama strateegilisel ja operatiivtasandil koordineerimise ja koostöö kõigi liikmesriigi pädevate asutuste seas, kes osalevad tulirelvadega seotud kuritegude ennetamises ja nende vastu võitlemises. Sättega kehtestatakse kontaktpunktile ka minimaalsed ülesanded. Säte kohustab liikmesriike ka tagama, et kontaktpunkt luuakse asjakohase struktuurina, nagu spetsiaalne üksus, osakond või keskus, ning et sellele eraldatakse piisavalt töötajaid ja vahendeid, et tagada kontaktpunkti pidev ja tõhus tegevus. 23 Direktiivi põhjenduspunkt 33. 20 Eestisse on vastav kontaktpunkt juba Siseministeeriumi valitsemisalasse (PPA) loodud. Kontaktpunkti töös osalevad mitme asutuse esindajad, sealhulgas EKEI töötajad ning sõlmimisel on ka asutuste vaheline raamkokkulepe. Koostöövorm võimaldab käeoleval hetkel infovahetust tulirelvadega seotud juhtumites. Artikkel 16. Liikmesriikide ja komisjoni ning liidu organite ja asutuste koostöö Selles sättes rõhutatakse piiriülese koostöö olulisust, eelkõige koostööd liikmesriikide, Eurojusti, Europoli, Euroopa Prokuratuuri ja komisjoni vahel, kui on tekkinud kahtlus, et kuritegu on laadilt piiriülene. Säte seondub ka eelnõu artiklis 15 kehtestatud kohustusega luua liikmesriikides tulirelvade riiklikud kontaktpunktid, kes saavad kuritegudega seotud teavet vastavalt edastada. Lisaks nähakse ette, et liikmesriigid võivad teha koostööd tehnilise dokumentatsiooni ühisel testimisel, kui on tekkinud kahtlus, et see on mõeldud eraviisiliseks tulirelvade, nende oluliste osade või laskemoona valmistamiseks. Artiklid 17 ja 19. Arestitud tulirelvade registreerimine ja delegeeritud õigusaktid ning delegeeritud volituste rakendamine Sättega kehtestatakse kohustus kasutada arestitud tulirelvade registreerimisel minimaalset andmestikku. Lisaks menetlusotsusega arestitud või konfiskeeritud relvadele hõlmab registreerimise kohustus kõiki ebaseaduslikke äravõetud, sh vabatahtlikult loovutatud ja leidrelvasid, mille kohta Eestis eraldiseisev andmebaas puudub24. Andmestik sisaldub direktiivi eelnõu lisas, mida on võimalik komisjonil delegeeritud õigusaktiga muuta, kui kogutud andmete analüüs näitab, et ohte kajastava luurepildi saamiseks on andmestikus mõni andmeelement puudu või muutunud. Säte on sisuliselt volitusnormiks, mis näeb komisjonile ette delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise õiguse kitsalt direktiivi lisa, s.o minimaalse andmestiku vajaduspõhiseks muutmiseks vastavalt artiklis 19 sätestatud korrale. Artikkel 18. Statistilised andmed Selles sättes käsitletakse vajadust koguda süstemaatiliselt digitaalse süsteemi kaudu anonüümitud statistilisi andmeid tulirelvadega seotud kuritegude kohta, mida tuleb säilitada vähemalt 20 aastat. Teatud statistilisi süütegude kohta käivaid andmeid tuleb koguda, avaldada ja vähemalt iga viie aasta tagant saata komisjonile ning teavet registreeritud arestitud tulirelvade kohta edastada igakuiselt Europolile. Eelnõuga taotletud mahus andmete kogumine ja edastamine ei ole Eestile jõukohane ning eelnõus puuduvad põhjendused andmete kogumiseks just eelnõus ette nähtud mahus. Eelnõuga soovitud andmete kogumiseks ja edastamiseks puudub Eestis keskne süsteem ja andmed on puudulikud. Juhul, kui MIS/PRIS ei ole ebaseadusliku tulirelva käitlemist eraldi koosseisuna 24 Hetkel toimub registreerimine menetluse infosüsteemis (MIS). 21 välja toodud, siis ebaseadusliku relva konfiskeerimine statistikas ei kajastu, kuivõrd otsing toimub juhtumi ja KarSi vastava koosseisu järgi. Asjakohaseks on näide, kus narkootikumide käitlemisega seonduva kuriteo menetluse käigus leitakse ebaseaduslik tulirelv. Kui põhimenetlus toimub narkootikumidega seotud kuriteo alusel ja süüdistatav mõistetakse süüdi kokkuleppemenetluses, jääb ebaseaduslik tulirelv põhikuriteo „varju“. Ehkki taolisi juhtumeid esineb vähe, on need statistiliselt olulised andmed, arvestades tulirelvadega seotud kuritegude üldarvu. Artiklid 20-24. EL õigusaktide muutmine, direktiivi jõustumine ja ülevõtmine ja Euroopa Komisjoni aruandlus Artikliga 20 muudetakse direktiivi (EL) 2024/126025, et see hõlmaks ka direktiivis kehtestatavaid kuritegusid. Artikkel 21 sätestab komisjoni kohustuse esitada kaheksandal aastal pärast direktiivi jõustumist ja seejärel iga viie aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruanne direktiivi jõustamise tulemuslikkuse kohta. Sätte kohaselt peavad liikmesriigid komisjonile selle aruande koostamiseks esitama esmakordselt kaheksa aastat pärast direktiivi jõustumist ja seejärel regulaarselt iga viie aasta tagant vajaliku teabe, sealhulgas kokkuvõtte käesoleva direktiivi rakendamise, eriti artikli 8 rakendamise ja tulemuslikkuse, ning artiklite 14–16 kohaselt võetud meetmete kohta, pöörates erilist tähelepanu piiriülesele koostööle. Artiklid 22, 23 ja 24 sisaldavad sätteid, mis käsitlevad direktiivi ülevõtmist liikmesriikides, jõustumist ja adressaate. Liikmesriikide poolt algatuse ülevõtmise tähtajaks on vaikimisi määratud 24 kuud pärast direktiivi jõustumise kuupäeva. Lisa. Minimaalne andmestik arestitud tulirelvade registreerimiseks Direktiivi lisa sisaldab minimaalset andmestikku, mida liikmesriigid peavad kasutama kuritegevusega seoses arestitud tulirelvade registreerimisel. Andmestik koosneb kümnest liigist andmetest, nagu näiteks relva tüüp, mark, mudel, kaliiber ja arestimisega seotud kriminaalne kontekst. 5. Eesti seisukohad ja nende põhjendused 5.1. Eesti toetab Euroopa Liidus tulirelvade ebaseadusliku käitlemisega seonduvate kuriteokoosseisude ja miinimumkaristuste ühtlustamist, et tõhustada võitlust piiriülese kuritegevusega. Karistuse miinimummäärad peavad nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute puhul olema kooskõlas karistuse kui viimase abinõu põhimõttega (sh proportsionaalsusnõudega). 25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. aprilli 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1269, mis käsitleb kriminaaltulu tuvastamist ja konfiskeerimist (ELT L 1260, 2.5.2024). 22 Olukord, kus kõikides liikmesriikides ei ole tulirelvadega seotud kuriteod (sh tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona ebaseaduslik valdamine, valmistamine, 3D printimine, ümbertegemine, nende märgistuse muutmine, nendega kauplemine jms) sarnaselt kriminaliseeritud, võimaldab kurjategijatel kriminaalvastutuse vältimiseks taolisi seaduselünki ära kasutada ning tegutseda riikides, kus ei kohaldata piisavalt tõhusaid meetmeid ebaseaduslike tulirelvade käitlemisega võitlemiseks. Märkimisväärsed erinevused tulirelvadega seotud süütegude kriminaliseerimisel võivad olla ka õiguslikuks takistuseks piiriülesele koostööle ning teisest liikmesriigist tõendite kogumisele. Eelnõukohaste karistuste määramise põhimõtete ja karistusmäärade vastavust proportsionaalsuse ja viimase abinõu põhimõttele selgitatakse seisukohapunktides 5.6. ja 5.7. 5.2. Eesti toetab laskemoona ebaseadusliku valdamise käsitamist süüteona. Peame samas oluliseks, et laskemoona valdamise eest on võimalik karistada nii väär- kui kuriteo korras sõltuvalt sellest, kas tegemist on liikmesriigi kontekstis ebaolulise või olulise kogusega, ja mille kriteeriumid saab liikmesriik ise määrata. Eesti ei toeta direktiivi eelnõus ühtse miinimumkoguse määramist, millest alates käsitatakse laskemoona ebaseaduslikku valdamist (art 3 lg 1 punkt d) kuriteona, vaid see küsimus tuleks jätta liikmesriikide otsustada. Eesti kehtivas õiguses eristatakse väärtegu ja kuritegu muu hulgas koguselise kriteeriumi alusel: väiksemate koguste puhul võib tegu olla väärteoga, suuremate koguste puhul kuriteoga. Praktikas tagab selline lähenemine proportsionaalsuse, eristades ühekordseid või piiratud ohuga rikkumisi sellistest juhtumitest, mis viitavad selgemalt ohtlikule, süstemaatilisele või kuritegeliku eesmärgiga käitumisele. Liikmesriikide õiguspraktika, relvakäibe eripärad, väärteo- ja kuriteosüsteemide ülesehitus ning sanktsioonipoliitika on erinevad. Ühtse numbrilise piiri kehtestamine ELi tasandil võiks osutuda mõnes riigis liiga leebeks, mõnes teises aga ebaproportsionaalselt karmiks. Samuti ei ole laskemoona puhul pelgalt kogus alati ainus ega isegi peamine ohtlikkuse näitaja, hinnata tuleb ka laskemoona liiki, valdamise asjaolusid, seost muu õigusrikkumisega ja isiku tegevuse eesmärki. Seetõttu on põhjendatud jätta liikmesriikidele kaalutlusruum otsustada, millal kvalifitseerub loata laskemoona valdamine väärteoks ja millal kuriteoks. Selline paindlikkus tagab parema õigusselguse ja liikmesriikides välja töötatud toimiva ja kohtupraktikas kinnistunud piiritlemise. Direktiivi eesmärk peaks olema tagada, et ebaseadusliku laskemoona valdamine oleks karistatav ning piisavalt tõhusalt sanktsioneeritud, mitte sundida liikmesriike loobuma toimivast siseriiklikust diferentseerimisest. 5.3. Eesti toetab tulirelvade tehnilise dokumentatsiooni koostamise, omandamise, valdamise ja jagamise ning tahtliku levitamise käsitamist kuriteona, kui nendel tegevustel on selge kuritegelik eesmärk ja teod on omavahel selgelt eristatavad. Peame oluliseks, et nende kuritegude määratlus ei pärsiks legitiimseid tegevusi, nagu kollektsioneerimist, teadus-, arendus- ja õppetegevust ega asutustevahelist koostööd seoses tehnilise dokumentatsiooniga. Seaduslikel eesmärkidel tegevuste 23  puhul peab liikmeriikidele jääma õigus näha ette täpsem kord riskide maandamiseks vastavalt riigisisesele õigusele. Kuriteokoosseis seoses tehnilise dokumentatsiooni koostamise, omandamise, valdamise või jagamisega (art 3 lg 1 punkt e) peab olema selgelt seotud ebaseadusliku eesmärgiga, nt relva tootmine. Pelgalt joonise, faili või tehnilise kirjelduse omamine või sellega tutvumine ei tohiks olla kuriteo korras karistatav. Vastasel juhul tekib ebaproportsionaalselt lai regulatsioon, mille alla võivad sattuda ka õiguspärased ja ühiskondlikult aktsepteeritud tegevused, nagu teadus-, arendus-, ja õppetegevus, kollektsioneerimine või tehniline enesetäiendamine, samuti ka kohtuekspertiisiga seotud säilitamis- ja analüüsitoimingud, kuivõrd sellisel tegevusel kuritegelik eesmärk reeglina puudub. Ebamõistlik on olukord, kui isik peab juba tehnilise idee arutamiseks või tutvustamiseks hindama, kas see võib kuuluda karistatava tegevuse alla või mitte. Regulatsioon ei tohi viia olukorrani, kus õiguspärase tehnilise lahenduse väljatöötamine või avalikustamine muutub problemaatiliseks üksnes seetõttu, et seda oleks teoreetiliselt võimalik kuritarvitada. Selline lähenemine ei ole kooskõlas karistusõiguse ultima ratio (viimase abinõu) põhimõttega. Kui internetis on kättesaadav materjal, mida saab kasutada ebaseadusliku tulirelva valmistamiseks, tuleks sellele reageerida riskipõhiselt. See tähendab eelkõige järelevalve- ja ennetavaid meetmeid – näiteks tegevuse jälgimist ja vajadusel suhtlust isikuga ohu hindamiseks. Kriminaalvastutus peaks tekkima alles siis, kui ilmneb konkreetne ebaseaduslik tegevus, näiteks relva valmistamine. Samuti peaks eelnõus täpsustama, et teadusasutuste, relvatööstuse, pädevate ametiasutuste ning vajaduse korral ka ekspertiisiasutuste vaheline tehnilise dokumentatsiooni hoidmine ja vahetamine seaduslikel eesmärkidel peab olema lubatud. Samas tuleks riigisiseselt arvestada, et tehniline dokumentatsioon (mis võimaldab ebaseaduslikku relvatootmist) võib sattuda valedesse kätesse ka heauskse isiku hooletu käitumise tagajärjel, kellel võis olla tehnilise dokumentatsiooni valdamiseks legitiimsed eesmärgid. Lähtudes ka põhjenduspunktis 37 toodud seletustest ja direktiivi eesmärgist võib seega osutuda möödapääsmatuks kehtestada tehnilise dokumentatsiooni koostamise ja valdamise kohta detailsem regulatsioon (sh vajadusel koos loakohustusega) kõikidele isikutele, kellel võib olla tehnilise dokumentatsiooni koostamise, valdamise või jagamise suhtes legitiimne eesmärk ja õigustatud ootus. See võimaldaks järelevalveasutustel paremini monitoorida tehnilist dokumentatsiooni valdavaid isikuid, teostada järelevalvet ning võtta tarvitusele vajalikke meetmeid. Oluline on ka selgus, millised tegevused kuuluvad loa- või teavitamiskohustuse alla ning mis on dokumentatsiooni „jagamise“ ja „levitamise“ sisuline erinevus. Terminoloogia ei saa jääda ebamääraseks, sest sellest sõltub nii karistatava käitumise ulatus kui ka isikute võimalus oma tegevuse õiguspärasust ette näha. 5.4. Eesti leiab, et täiendavalt tuleks kaaluda kuritegelikel eesmärkidel selliste arvutiprogrammide või muude digilahenduste loomise ja kasutamise 24  kriminaliseerimist, mis tulirelvade, nende oluliste osade või laskemoona tootmist või 3D-printimist tehniliselt võimaldavad. Eesti leiab, et täiendavalt tuleb analüüsida, kas tehnilise dokumentatsiooni kriminaliseerimine hõlmab piisavalt ka selliste arvutiprogrammide ja muude digilahenduste loomist, levitamist ja kasutamist, mis võimaldavad tulirelvade või nende oluliste osade 3D-printimist. Regulatsioon võib osutuda lünklikuks olukordades, kus ebaseaduslik relvade valmistamine toimub spetsiaalselt selleks loodud digitaalsete tööriistade või automatiseeritud lahenduste abil, mis pole kaetud tehnilise dokumentatsiooni definitsiooni ega sellega seonduvate tegevuste kriminaliseerimisega. Seetõttu peab Eesti vajalikuks hinnata regulatsiooni tehnoloogilist neutraalsust ning vajaduse korral täpsustada eelnõu sõnastust, et tagada normide tõhus kohaldamine ka kiiresti arenevate digitaalsete tootmislahenduste puhul. 5.5. Eesti ei toeta tehnilise dokumentatsiooni levitamise kriminaliseerimist, kui see on toime pandud hooletusest. Alternatiivselt saab Eesti selle teo kriminaliseerimist toetada, kui kuriteokoosseisu ja vastutust piiratakse kitsalt määratletud juhtudele, mille sisuline ohtlikkus on võrreldav teadliku ebaseadusliku levitamisega. Eelnõu sätestab kohustuse käsitada tehnilise dokumentatsiooni levitamist kuriteona ka siis, kui see on toime pandud vähemalt raske hooletuse tõttu (eelnõu art 3 lg 2). Rasket hooletust kui subjektiivse koosseisu elementi käsitatakse Eesti karistusõigussüsteemi kontekstis ettevaatamatusena (KarS § 18), mille puhul tuleb eraldi tuvastada, kas tegemist on kergemeelsuse või hooletusega. Seega leiame, et see säte pole direktiivi eelnõus piisavalt läbimõeldud ega kooskõlas siseriikliku karistusõiguse loogikaga. Tehnilise dokumentatsiooni levitamine, eriti selle avalik kättesaadavaks tegemine internetis või muul viisil laiale ringile edastamine, on üldjuhul teadlik ja aktiivne tegevus, mille puhul on loomulik käsitada tegu tahtlikuna. Levitamine kui käitumine eeldab tavaliselt isiku teadlikku otsust materjali üles laadida, avaldada, edastada või muuta see määratlemata isikute ringile ligipääsetavaks. Karistusõiguslikult on oluline eristada teadlikku levitamist olukordadest, kus dokument muutub teistele kättesaadavaks ettevaatamatusest või hooletu teabehalduse tõttu. Hooletus võiks teatud tingimustel tulla kõne alla näiteks jagamise puhul, kui dokument satub avalikku või laiemasse kasutusse isiku puudulike turvameetmete, eksimuse või ettevaatamatu käitumise tõttu. Kuid ka sel juhul peab koosseis olema väga täpselt sõnastatud, et välistada olukorrad, kus kriminaalvastutus tekib üksnes abstraktse riski või ebaselge etteheidetavuse alusel. Nii on Eesti seisukohal, et direktiivi eelnõus tuleks loobuda tehnilise dokumentatsiooni levitamise kriminaliseerimisest raske hooletuse alusel või alternatiivselt see sõnastada ümber nii, et vastutus hooletuse eest saaks tekkida üksnes kitsalt määratletud juhtudel, mis on karistusõiguslikult põhjendatud ja ette nähtavad. Vastasel juhul tekib oht, et kriminaalvastutus laieneb ebamääraselt tegevustele, mille sisuline ohtlikkus ja süüline iseloom ei ole võrreldav teadliku ebaseadusliku levitamisega. 25  5.6. Toetame tulirelvade ebaseadusliku käitlemise ja tehnilise dokumentatsiooniga seotud süütegude karistuste ühtlustamist füüsiliste isikute suhtes. Arvestada tuleb ELi kriminaalõiguse mudelsätete raamistikus kokkulepitud karistusmääradega vangistuse kestusele, et tagada kriminaalõiguse sidusus ja tõhusus. Lisakaristuste kehtestamisel peame oluliseks piisava paindlikkuse võimaldamist, sätestades lisakaristused soovitusliku loeteluna. Direktiivi eelnõus kehtestatud miinimumnõuded vangistuse ülemmäära osas varieeruvad neljal raskusastmel – kaks, neli, viis või kaheksa aastat. See erineb ELi kriminaalõiguse mudelsätetest, mille peatüki C (füüsilistele isikutele ette nähtud karistused) punkti 2 järgi on vangistuse ülemmäära miinimummääradeks vastavalt üks, kaks, viis või kümme aastat vangistust. Mudelsätted on liikmesriikidega koostöös konsensuslikult välja töötatud, et EL pädevuses olevates karistusõiguslikes valdkondades kriminaalpoliitikat, sh karistusmäärasid liikmesriikide vahel paremini harmoneerida ja tagada õigusaktide järjepidevus, sidusus ja tõhusus. Seega on mudelsätetes ettenähtud karistusmääradest kõrvalekaldumine lubatud vaid juhul, kui esitatakse ka põhjalikum analüüs või selgitused, mis mudelsätetest erisuste tegemist õigustaks. Eelnõus kavandatud sanktsioonimäärad erinevad kohati oluliselt ka kehtivast Eesti regulatsioonist. Arvestades, et art 3 lg 1 punktides a–c sätestatud kuriteod on kvalifitseeritavad eelkõige KarS § 418 alusel, tuleks KarS §-s 418 sätestatud vangistuse ülemmäära seega oluliselt suurendada – kolmelt aastalt kaheksa aastani. Kehtivas õiguses on relvadega seotud süütegude puhul vangistuse ülemmäärad kehtestatud vastavalt kuni 3 aastat (KarS § 418)26, 5 aastat (KarS § 4181)27 ja 10 aastat (KarS 4182)28. Nendest proportsioonidest ning ka mudelsätetest lähtuvalt on eelkõige art 5 lg 2 punktis a sätestatud 8-aastane vangistuse ülemmäär ebaproportsionaalne. Mudelsätetes kokku lepitud vangistuse ülemmääri arvestades võiks kõige raskema eelnõukohase kuriteo eest proportsionaalsemaks vangistuse määraks olla kuni viis aastat. Lisakaristuste osas kohustatakse liikmesriike kohaldama kõiki eelnõus sätestatud lisakaristusi, mis ei anna liikmesriikidele asjakohastel juhtudel paindlikkust kohaldada lisakaristusi vastavalt riigisisesele õigusele. Sellegipoolest viidatakse eelnõu põhjenduspunktis 29 liikmesriikide õigusele määrata kindlaks kõige sobivamat liiki lisakaristused või -meetmed. Eesti toetab seega direktiivi täpsustamist viisil, millega antakse liikmesriikidele luba kehtestada efektiivseid ja proportsionaalseid lisakaristusi vastavalt riigisisesele õigusele, mis võivad, aga ei pea ühtima eelnõus loetletud lisakaristustega. 5.7. Toetame juriidiliste isikute vastutuse kehtestamist tulirelvade ebaseadusliku käitlemise ja tehnilise dokumentatsiooniga seotud süütegude ning nende eest määratavate karistuste ühtlustamist tingimusel, et see vastab ELi kriminaalõiguse mudelsätete raamistikus kokkulepitud vastutuse alustele ja karistusmääradele. 26 Tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseaduslik käitlemine. 27 Tsiviilkäibes keelatud tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseaduslik käitlemine. 28 Sõjarelva, selle olulise osa ja sõjarelva laskemoona ebaseaduslik käitlemine. 26  Peame seejuures oluliseks, et lisakaristuste kehtestamine ja käibepõhise karistuse kohaldamine oleks liikmesriikidele valikuline ning nende määramisel oleks võimalik arvestada riigisisese karistussüsteemiga. Võrreldes mudelsätetega on eelnõus juriidiliste isikute vastutuse aluseid laiendatud läbi teost kasusaavate isikute ringi laiendamise: mudelsätete kohaselt on juriidilise isiku vastutusele võtmise eelduseks teo toimepanemine juriidilise isiku huvides, kuid eelnõu kohaselt võib juriidilise isiku vastutus kaasneda ka juhul, kui juhtiva isiku puudulikust järelevalvest või kontrollist tingituna pandi tegu toime füüsilisest isikust toimepanija enda või kolmanda isiku huvides. Eesti õiguses on juriidilise isiku süüteovastutus ette nähtud KarS §-s 14, mis on kooskõlas eelnõu sätetega. KarS § 14 lg 1 punkti 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on juriidilise isiku huvides või tema õiguslikke kohustusi rikkudes toime pandud juriidilise isiku organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt, või mistahes isiku poolt juriidilise isiku organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja korraldusel või puuduliku töökorralduse või järelevalve tõttu. Väljendi „juriidilise isiku õiguslikke kohustusi rikkudes“ lisandumisega KarS § 14 lg-sse 1 alates 1. novembrist 2023 ei ole enam juriidilise isiku vastutuse eelduseks üksnes teo toimepanemine juriidilise isiku huvides29, mis on kooskõlas ka eelnõukohase laiendatud kohaldamisalaga. KarS § 14 lg 3 sätestab, et juriidilise isiku vastutusele võtmine muu hulgas ei välista süüteo toimepannud füüsilise isiku vastutusele võtmist, kui seaduses on ette nähtud ka füüsilise isiku vastutus, mis on kooskõlas eelnõuga. Küll aga tuleks juriidiliste isikute vastutuse osas tagada, et vastutus tekiks üksnes juhtudel, kus juriidilisele isikule etteheidetav seos teo toimepanemisega on sisuliselt põhjendatud ja tõendatav. Liiga lai, abstraktne või automaatne vastutusmudel võib osutuda ebaproportsionaalseks, eriti väikeriikides tegutsevate ettevõtjate suhtes. Eelnõus kehtestatud rahalise karistuse mõistmine irdub oluliselt mudelsätetes kehtestatud põhimõttest, mille kohaselt võib juriidilist isikut karistada kas fikseeritud rahalise karistuse või alternatiivselt käibepõhise karistusega, sõltumata sellest, kumb on konkreetsel üksikjuhtumil suurem30. Eelnõus sätestatud rahalise karistuse ülempiirid kalduvad kõrvale ka mudelsätetega kokku lepitud proportsioonist, mille kohaselt ühele protsendile juriidilise isiku üleilmsest kogukäibest vastab alternatiivselt 8 000 000 euro suurune fikseeritud rahaline karistus. Arvestades Eesti majanduskeskkonda võivad eelnõuga sätestatavad rahalise karistuse määrad osutuda ebaproportsionaalselt kõrgeks. 29 Kinnitatud ka kohtupraktikas, vt nt RKKKo 15.04.2026 nr 1-25-4382, punktid 30-33. 30 Mudelsätete peatükk F, lõige 3. 27 Ehkki eelnõus ette nähtud rahalise karistuse piirmäärad on kooskõlas Eesti õigusega31 ning KarS § 44 lg-te 8 ja 9 koostoime võimaldab kuritegude eest karistada nii fikseeritud rahalise karistuse (sh fikseeritud ülemmääraga) kui käibepõhise karistusega (fikseerimata ülemmääraga), on KarS § 44 lg-s 9 sätestatud käibepõhise karistuse kohaldamise lähtepunkt – kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnev majandusaasta (üksikjuhtudel kriminaalmenetluse alustamise aasta) – vastuolus eelnõus ettenähtud lähtepunktiga, s.o kuriteo toimepanemisele või rahalise karistuse või trahvi määramise otsuse tegemisele eelnenud majandusaasta. Kui direktiivi eelnõu sellisel kujul jõustub ning direktiivi ülevõtmisel otsustatakse Eestis eelnõuga sätestatavate kuritegude puhul kohaldada käibepõhise karistuse mõistmist, tuleb riigisisest õigust vastavalt muuta. Arvestades, et kuritegusid ja nende karistusmäärasid ühtlustavaid EL õigusakte on mitmeid ja tekib tulevikus tõenäoliselt juurde, võidakse ka uute õigusaktide puhul potentsiaalselt lähtuda mudelsätetest32. Seega võib iga uue õigusakti puhul kaasneda käibepõhise karistuse mõistmise regulatsioonis taoliste muudatuste ja erandite tegemine. Sellise praktika kujunemist ei saa Eesti toetada. Eesti seisukoht on, et käibepõhise karistuse kehtestamine peaks olema rahalise karistuse kõrval valikuline, mitte kohustuslik, ning selle kohaldamisel peab olema võimalik järgida riigisisest õigust, mis muu hulgas võib ette näha ka teistsuguse lähtepunkti. Eelnõus sätestatud lisakaristuste kehtestamine juriidilistele isikutele ühtib ka mudelsätetega ning on eelnõu kohaselt valikuline, mida saab Eesti toetada. Eesti õiguses on juriidilisele isikule süüteo eest kohaldatavad lisakaristused sätestatud KarS 3. peatüki 4. jao §-s 551, kuid arvestades eelnõuga sätestatavate lisakaristuste sisu, on asjakohased sätted ka nt kriminaalmenetlusseadustikus (eelkõige art 5 lg 3 punkti h osas seoses kohtumenetluse avalikkuse ja kohtuotsuse avalikustamisega). Eelnõu põhjenduspunktis 29 selgitatakse muuhulgas, et kui riigisisese õiguse alusel võib määrata karistuseks kuriteo toimepanemiseni viinud tegevuse jaoks antud lubade ja volituste kehtetuks tunnistamise (eelnõu art 7 lg 2 punkt d), peaks liikmesriik tagama, et kohtunikel või kohtutel on õigus selline karistus ise määrata või et sellest teavitatakse mõnda teist pädevat asutust, kes võib toimida kooskõlas riigisiseste menetlusnormidega. See selgitab võimalust kohaldada eelnõus loetletud juriidiliste isikute lisakaristusi lähtuvalt riigisisesest regulatsioonist, mitte per se kohtunike poolt vastavalt KarSis sätestatud lisakaristustele. 5.8. Eesti peab oluliseks, et raskendavad ja kergendavad asjaolud oleksid sätestatud paindliku näidisloeteluna, mis võimaldab arvestada liikmesriikide erinevate õigussüsteemidega. Raskendavate asjaolude eesmärk peaks olema kajastada tegelikku ohuastet konkreetse liikmesriigi praktikas, et tagada karistusõiguse tõhusus. 31 Valdavalt on KarSi eriosas kuritegude eest juriidilistele isikutele sätestatud rahaline karistus ilma ülemmäärata, mistõttu lähtutakse karistuse ülemmäärast vastavalt KarS § 44 lg-s 8 sätestatule (rahaline karistus kuni 40 000 000 eurot). 32 S.t mille puhul võidakse ühtlasi lähtuda mudelsätetest, sealhulgas kasutada juriidiliste isikute karistusi puudutavas osas analoogset lähenemist. 28 Karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude kehtestamine võimaldab mõista konkreetse süüteo raskusele vastavaid karistusi, mis teenivad kõige sobivamal viisil kriminaalmenetluse eesmärke. Seejuures on aga oluline, et kehtestatav kergendavate ja raskendavate asjaolude loetelu võimaldaks liikmesriikidel sobitada need enda õigussüsteemi ning need oleksid ühildatavad ka Eesti karistusseadustiku üldosa §-des 57 ja 58 kehtestatud loeteluga. Eesti õiguses on karistuse kohaldamisega seonduv sätestatud KarS 4. peatükis, mille § 56 kohaselt on karistuse määramise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse ka kergendavate ja raskendavate asjaoludega. Eelnõust saab järeldada, et liikmesriikidele võimaldatakse paindlikkust sätestada artiklites 8 ja 9 nimetatud asjaolusid vastavalt oma kriminaalpoliitilistele kaalutlustele tingimusel, et vähemalt üks eelnõus loetletud raskendavatest ja kergendavatest asjaoludest riigisiseses õiguses eksisteerib. Karistust raskendavad asjaolud on ammendavalt sätestatud KarS §-is 58, millest eelnõu artiklis 8 sätestatud raskendavate asjaolude loeteluga korreleerub süüteo toimepanemine grupi poolt (§ 58 punkt 10), mis vastab oma sisult art 8 punktile d. Karistust kergendavad asjaolud on sätestatud KarS § 57 lõikes 1, millest eelnõu artiklis 9 sätestatud kergendavate asjaolude loeteluga korreleerub eelkõige süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine (§ 57 lg 1 punkt 1), mis vastab oma sisult artiklis 9 viidatud kuriteo mõjude ennetamisega. On oluline silmas pidada, et eelnõu artiklis 3 nimetatud kuriteod ei ole üldjuhul tagajärjedeliktid, mistõttu võib osade raskendavate asjaolude rakendamine, eelkõige raske kehavigastuse või surma põhjustamine (art 8 punktid e ja f) praktikas osutuda problemaatiliseks. Arvestades, et nende tagajärgede põhjustamisel on ka eraldiseisvad kuriteokoosseisud, tekib küsimus, kas isik, kes tootis ebaseaduslikult relva, millega põhjustati hiljem raske kehavigastus või isiku surm, saab vastutada nt raske kehavigastuse/surma põhjustamise koosseisu alusel, või vastutab ta vaid ebaseadusliku relvatootmise kvalifitseeritud koosseisu alusel vastavalt direktiivi eelnõus ettenähtule. Tuleks selgemalt läbi mõelda, kas sellistes olukordades nähakse ette eraldi kvalifitseerivad tunnused ja raskendavad asjaolud või jäetakse tagajärgede hindamine täielikult liikmesriigi üldiste isikuvastaste süütegude regulatsiooni kanda. Eelnõu art 8 punktis a sätestatud raskendava asjaolu künnis „kümme või enamat tulirelva“ on Eesti õiguspraktikas ebarealistlikult kõrge. Eesti-suguses väikeriigis erineb tulirelvadega seotud juhtumite maht, struktuur ja iseloom suurematest liikmesriikidest, mistõttu ei pruugi nii kõrge lävendi puhul säte olulist praktilist tähendust omada. Sätte tegelik kasutatavus väheneb ning pole võimalik adekvaatselt hinnata juhtumeid, mis on kohalikes oludes juba iseenesest tõsise iseloomuga. Seetõttu on mõistlik kaaluda madalamat künnist või võimaldada liikmesriikidel määrata see oma õigussüsteemi ja praktika põhjal. Ainuüksi kolme või enama tulirelvaga seotud kuritegu võib Eesti tingimustes viidata märkimisväärsele organiseeritusele, suuremale ohtlikkusele või varustusahela laiemale ulatusele. Raskendavate asjaolude eesmärk peaks olema kajastada tegelikku ohuastet konkreetse liikmesriigi praktikas, mitte üksnes kehtestada abstraktselt ühtset, kuid paljudes olukordades sisutühjaks jäävat arvnäitajat. 29 Peame vajalikuks täpsustada ka punktis b sätestatud A-klassi tulirelvade käsitamist raskendava asjaoluna. Eesti õiguse kohaselt on tsiviilkäibes keelatud relvade ja laskemoona käitlemine juba eraldi rangemalt karistatav. Seetõttu ei ole põhjendatud, et ainuüksi relva kuulumine direktiivi A-klassi peaks automaatselt toimima universaalse raskendava asjaoluna, sõltumata konkreetsest esemest, selle kasutusviisist või tegelikust ohtlikkusest. Eriti probleemne võib see olla juhtudel, kus A-kategooria tuleneb esemega seotud formaalsetest klassifikatsioonitunnustest, kuid konkreetse teo sisuline ohtlikkus ei ole samas suurusjärgus. Ebaproportsionaalsed olukorrad võivad muu hulgas tekkida ka suure mahutavusega padrunisalvedega. Näiteks võib sportlaskuri valduses olla üle 20 padruni mahutav püstoli salv või üle 10 padruni mahutav püssi salv, mis kuuluvad klassifikatsiooni alusel piiratud käibega esemete hulka. Kui isik lõpetab laskespordiga tegelemise ja loovutab põhivarustuse, kuid üks salv jääb hooletusest alles, ei oleks põhjendatud, et selline olukord tooks automaatselt kaasa raskendava asjaolu kohaldamise samal tasemel kui tegelikult ohtlike või organiseeritud kuritegudega seotud relvakäitlemine. Raskendavate asjaolude regulatsioon peab võimaldama eristada formaalset rikkumist reaalsest kõrgendatud ohust. Täpsustada tuleb ka art 8 punkti j kohaldamisala, kuivõrd „konfliktipiirkond“ ja „konfliktijärgne piirkond“ ei ole eelnõus defineeritud, mistõttu võivad liikmesriigid seda sätet erinevalt tõlgendada ja seega luua ebaühtlase karistuspraktika. 5.9. Eesti ei toeta aegumistähtaegade kohta üksikasjaliku regulatsiooni kehtestamist, mis läheb kaugemale hädavajalike miinimumnõuete sätestamisest. Mudelsätted näevad ette aegumistähtaegu puudutava regulatsiooni, kuid eelnõus on aegumise sätted detailsed ja lähevad miinimumnõuetest kaugemale ilma vastava põhjenduseta. Üksikasjalik regulatsioon võib liikmesriigiti põhjustada olulisi vastuolusid riigisiseses aegumist puudutavas regulatsioonis, kus aegumine on tihedalt seotud nii sanktsioonisüsteemi, süüteoliikide raskusastme kui ka menetlusökonoomiaga. Eesti õiguses on aegumise regulatsioon kujundatud tervikliku süsteemina, milles võetakse arvesse teo raskust, sanktsiooni määra ja õiguskindluse põhimõtet. Lisaks pole selge, kas kavandatud aegumistähtajad on kõigi artiklis 3 kirjeldatud tegude puhul proportsionaalsed. Direktiiv koondab ühe regulatsiooni alla väga erineva raskusastmega teod, alates relvade ebaseaduslikust valmistamisest või kaubandusest kuni tehnilise dokumentatsiooni teatud käitlemisvormideni. Kui nendele tegudele rakendada liiga ühtset või liiga pikka aegumisrežiimi, võib tagajärjeks olla olukord, kus vähem ohtlikud või piiripealse sisuga teod allutatakse samasugusele kriminaalpoliitilisele rangusele nagu kõige raskemad relvakuriteod Esimese astme kuriteod on süüteod, mille eest on KarS-is füüsilisele isikule raskeima karistusega ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta või eluaegne vangistus (KarS § 4 lg 2) ning teise astme kuriteod süüteod, mille eest on KarS-is ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus (KarS § 4 lg 3). KarSis kehtestatud kuritegude aegumistähtajad on eelnõus sätestatud aegumistähtaegadega kooskõlas. 30 KarS § 81 lg 1 kohaselt aeguvad esimese astme kuriteod kümne aasta ja teise astme kuriteod viie aasta jooksul kuriteo lõpuleviimisest. Seega hakkab KarSi kohaselt kuriteo aegumistähtaeg kulgema kuriteo lõpuleviimisest, mitte teo toimepanemisest, nagu sätestab eelnõu artikli 12 lõige 2. Õiguskirjanduses on selgitatud33, et süüteo aegumistähtaja kulgemise alguseks ei loeta enam süüteo toimepanemise hetke KarS § 10 tähenduses (kuni 31.12.2014 algas aegumistähtaja kulg teo toimepanemisest), sest see tõi endaga kaasa tagajärjedeliktides kriminaalpoliitiliselt ebarahuldava tulemuse olukorras, kus tagajärg ilmnes alles pärast lõikes 1 sätestatud aegumistähtaja möödumist. Seega on aegumise kulgemise lähtepunktiks võetud kuriteo lõpuleviimine kui kuriteo toimepanemise viimane staadium. KarS § 82 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt aegub otsuse täitmine viis aastat esimese astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest ning kolm aastat teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Arvestades KarSis ning eelnõus sätestatud karistuse täideviimise aegumistähtaegu, ning pidades silmas, et eelnõu art 12 lg 5 kohaselt võib aegumise peatamise ja katkemise võimaluste korral rakendada art 12 lg 3 punktis a kehtestatud tähtaja asemel minimaalselt nelja-aastast tähtaega, saab järeldada, et Eesti õigus pole kooskõlas eelnõu art 12 lg 3 punktis c sätestatud aegumistähtajaga. Samuti sätestab direktiiv karistuse täideviimise aegumise lähtepunktiks kohtuotsuse tegemise, kuid vastavalt Eesti õigusele on lähtepunktiks kohtuotsuse jõustumine. Arvestades eelnõu miinimumharmoneerimise eesmärki võivad liikmesriigid näha ette ka rangemaid norme34. Riigisiseses õiguses sätestatud otsuse täideviimise aegumise kulgemise lähtepunktiks olev kohtuotsuse jõustumise hetk ja kuriteo aegumise kulgemise lähtepunktiks olev kuriteo lõpuleviimise hetk toimuvad ajaliselt hiljem, kui eelnõus ette nähtud lähtepunktid, s.o vastavalt kohtuotsuse tegemine ja kuriteo toimepanemine. Seega hakkavad ka aegumistähtajad vastavalt kulgema hiljem, mida saab põhjenduspunkti 18 valguses pidada eelnõus sätestatuga võrreldes rangemateks normideks, mistõttu on kehtiv õigus eelnõuga kooskõlas. Eesti ei toeta aegumistähtaja üksikasjalikku regulatsiooni, eriti kui eelnõus puuduvad selleks vajalikud põhjendused, ning leiab, et eelnõus võiks piirduda mudelsätete loogikaga, mis annab liikmesriikidele piisava paindlikkuse sätestada või muuta tulirelvadega seotud süütegude aegumistähtaegu vastavalt riigisisesele õigusele ja kriminaalpoliitilisele vajadusele. Alternatiivselt võiks Eesti aegumistähtaegade regulatsiooni toetada, kui vähendatakse eelnõu art 12 lg 3 punktis c sätestatud karistuse täideviimise aegumistähtaega kolme aastani, et saavutada kooskõla KarS § 82 lg 1 punktiga 2. 5.10. Eesti ei toeta nõuet, mille kohaselt ei tohiks jurisdiktsiooni teostamine sõltuda sellest, kas tegu on käsitatav kuriteona selle toimepanemise kohas. Selline 33 Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Jaan Sootak, Priit Pikamäe. Kirjastus Juura, 2021. § 81, p 4.1, lk 323. 34 Eelnõu põhjenduspunkt 18. 31  lähenemine oleks vastuolus Eesti karistusõiguse aluspõhimõtetega ega sobitu ELi kriminaalõiguse miinimumharmoneerimise lähenemisega. Riigisisene õigus on valdavalt kooskõlas eelnõu artiklis 13 sätestatuga, kuid Eesti ei saa toetada eelnõu art 13 lõikes 3 ette nähtud jurisdiktsiooni teostamise üht tingimust, sest see tooks endaga kaasa KarS § 7 lg-s 1 sätestatud Eesti karistusseaduse isikulise kehtivuse põhimõtete muutmise. Art 13 lõikes 3 nähakse ette, et kui teo toimepanija on asjaomase liikmesriigi kodanik, võtab iga liikmesriik vajalikud meetmed tagamaks, et tema jurisdiktsiooni teostamine ei sõltuks sellest, kas tegu käsitatakse selle toimepanemise kohas kuriteona ega sellest, kas süüdistuse saab esitada alles pärast seda, kui riik, kus kuritegu toime pandi, on edastanud selle kohta teabe. Kehtiv õigus on vastuolus selle sätte esimese eeldusega, st kas tegu käsitatakse selle toimepanemise kohas kuriteona. Nimelt kehtib Eesti karistusõigus muu hulgas Eesti kodanikust toimepanija suhtes väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, mis on Eestis karistusseaduse järgi kuritegu, kui teo toimepanemise kohas on selline tegu karistatav või seal ei kehti ükski karistusõigus (KarS § 7 lg 1 p 1). Seega, kui Eesti kodanik paneb välismaal toime kuriteo, mis on Eesti karistusõiguse kohaselt karistatav, kuid välismaal mitte, siis ei kehti teo toimepanijale Eesti karistusõigus. Selle sätte vastuvõtmine nõuaks seega riigisiseselt karistusõiguse põhimõtete, st karistusseaduse isikulist kehtivust puudutavate sätete muutmist, mida Eesti ei toeta. Säte irdub nii karistusõiguse määratletuse kui õigusselguse põhimõtetest, kuivõrd isikule peab tema käitumisele antav karistusõiguslik hinnang (kuriteod ja sellest tulenevad sanktsioonid) olema ennustatav, selge ja üheselt määratletav. 5.11. Eesti toetab riikliku tulirelvade kontaktpunkti määramist ja tulirelvadega seotud kuritegudega seonduvate andmete kogumist. Samas peab Eesti oluliseks, et kontaktpunktile ei kehtestataks olulises ulatuses uusi püsiülesandeid ning et uusi ülesandeid oleks võimalik täita võimalikult kulutõhusalt, kasutades selleks olemasolevaid riiklikke kui ka ELi tasandi struktuure. Eestis on tulirelvade alase teabevahetuse jaoks loodud PPA-s Siseministeeriumi kontaktpunkt, mille töös osalevad mitme asutuse esindajad, sealhulgas EKEI töötajad, ning sõlmimisel on ka asutuste vaheline raamkokkulepe. Koostöövorm võimaldab käeoleval hetkel infovahetust tulirelvadega seotud juhtumites, seega ei tohiks eelnõuga luua uusi püsivaid tegevusi, mis nõuavad täiendavat personali, eraldi andmesisestusvõimekust, täiendavat operatiivset koordineerimist või uut menetluslikku taristut (pidades silmas eelkõige art 15 lg-t 2), kui sama eesmärki on võimalik saavutada olemasolevate struktuuride kaudu. Eesti peab oluliseks, et eelnõuga kontaktpunkti rolli laiendamine lähtuvalt eelnõu artiklist 15 ja eriti artiklist 18 ei põhjustaks ebamõistlikku töökoormuse kasvu. Eesti kontaktpunkt koondab juba praegu osaliselt teavet, mida direktiivi eelnõu nõuab, mistõttu tuleks praegust kontaktpunkti koostööplatvormi ning selle toimimist direktiivi rakendamisel arvesse võtta. Eelnõuga laiendatakse oluliselt kontaktpunkti seniseid ülesandeid: direktiiv hõlmab lisaks operatiivsetele ja relvaandmetele (eelnõu art 15) ka kohtumenetluse, süüdistuste, 32 süüdimõistmiste, lõpetatud menetluste ja karistusliikidega (eelnõu art 18) seotud andmeid, mida praegune kontaktpunkt ei oma ega saa oma pädevuse piires koguda, analüüsida või edasi edastada. Andmekogumise süsteem peab olema üles ehitatud realistlikult, arvestades liikmesriikide institutsionaalset ülesehitust ja olemasolevaid andmevooge. Andmebaas peaks võimaldama suhtlemist nii teiste siseriiklike kui ka rahvusvaheliste andmebaasidega. Arvestades eelnõu kohaselt nõutavaid andmeid, peaks andmebaasis olema kuvatav terve relva elukaar koos viidetega kuriteole. Andmebaas peaks hõlmama automatiseeritud seiret koos teiste andmebaasidega ning talletama nii tulirelva direktiivis kui eelnõus sätestatud minimaalset andmekogu (vastavalt direktiivi eelnõu lisale), sh koos fotode ja ballistiliste andmetega. Õiguskaitseasutuste vaatest peaks loodav andmebaas lisaks ebaseaduslikele tulirelvadele hõlmama ka laskemoona ja lõhkematerjali. Ministeeriumite tasandil on oluline sõlmida kokkulepe, milline asutus hakkab täitma eelnõus kirjeldatud kontaktpunkti rolli ja kuidas korraldatakse kontaktpunktile lisanduvate ülesannete, eelkõige kuritegusid puudutava andmete kogumise ja edastamise täitmine. Kui direktiiv nõuab eri asutuste andmete koondamist ja edastamist, tuleb siseriiklikult selgelt määratleda vastutav asutus, andmeomanikud, andmevood ning andmete kvaliteedi ja õigsuse eest vastutamise kord. Ilma sellise selge vastutusjaotuseta tekib oht, et direktiivist tulenevad aruandlus- ja koordineerimiskohustused jäävad ebaselgeks või pannakse asutustele, kellel puudub nende täitmiseks õiguslik ja sisuline pädevus. Praegune Eesti kontaktpunkt saab edastada tema valduses või talle õiguspäraselt kättesaadavaid andmeid, kuid ei saa vastutada prokuratuuri, kohtute ega teiste Justiits- ja Digiministeeriumi haldusala asutuste andmete kogumise, tõlgendamise ega analüüsi eest. Direktiivi praktilist mõju tuleb hinnata mitte üksnes normi eesmärgi, vaid ka rakendamise maksumuse, personali vajaduse, ekspertiisivõimekuse ning andmehalduse tegelike võimaluste kaudu. Seega tuleb tagada olemasolevate infosüsteemide ja koostöömehhanismide maksimaalne kasutamine, eelistada automatiseeritud andmevahetust ning vältida uusi kohustuslikke menetlusprotseduure. 5.12. Kogutavate andmete maht peab piirduma direktiivi eesmärkide saavutamiseks minimaalselt hädavajalike andmetega, kus rõhk on andmetel, mis aitavad mõista kuritegevuse ulatust, tüpoloogiat, relvade liike, arestide mahtu ja menetluse lõpptulemusi. Eesti ei toeta dubleerivat aruandlust ja seisab nii andmete edastamise regulaarsuse kui nende säilitamise kohustuse proportsionaalsuse eest. Eelnõuga taotletud mahus andmete kogumine ja edastamine ei ole Eestile jõukohane ning eelnõus puuduvad põhjendused andmete kogumiseks just eelnõus ette nähtud mahus. Eelnõuga soovitud andmete kogumiseks ja edastamiseks puudub Eestis keskne süsteem ja andmed on puudulikud. Juhul, kui MIS/PRIS-is ei ole ebaseadusliku tulirelva käitlemist eraldi koosseisuna välja toodud, siis ebaseadusliku relva konfiskeerimine statistikas ei kajastu, kuivõrd otsing toimub juhtumi ja KarSi vastava koosseisu järgi. Asjakohaseks on näide, kus narkootikumide 33 käitlemisega seonduva kuriteo menetluse käigus leitakse ebaseaduslik tulirelv. Kui põhimenetlus toimub narkootikumidega seotud kuriteo alusel ja süüdistatav mõistetakse süüdi kokkuleppemenetluses, jääb ebaseaduslik tulirelv põhikuriteo „varju“. Ehkki taolisi juhtumeid esineb vähe, on need statistiliselt siiski olulised andmed, arvestades tulirelvadega seotud kuritegude üldarvu. Eelkõige art 18 lõike 2 punktides b, c ja e nimetatud andmete vajalikkus ei ole direktiivi eesmärkide saavutamiseks ja kriminaalpoliitika kujundamiseks piisavalt selgelt põhjendatud. Selliste andmete kogumine võib osutuda halduslikult koormavaks, arvestades et kriminaalmenetluse lõpetamise alused (lg 2 punkt b) on väga erinevad ega peegelda otseselt kuritegevuse tegelikku mahtu. Süüdistuse esitamine on menetluslik vaheetapp ja menetlused võivad lõppeda erinevalt. Seega võib ka süüdistuste hulga (lg 2 punktid c ja e) kui vaheetappide kohta andmete kogumine anda moonutatud ja ebausaldusväärse ettekujutuse kuritegevuse tasemest või õigussüsteemi lõpptulemuslikkusest, kui neid ei saa suhestada lõplike lahenditega. Põhiline rõhk peab jääma andmetele, mis aitavad mõista kuritegevuse ulatust, tüpoloogiat, relvade liike, arestide mahtu ja menetluse lõpptulemusi. Seega on Eesti kontekstis jõukohane piirduda eelkõige andmetega, mis on sätestatud art 18 lg 2 punktides a, d, f ja g. Lisaks tuleb vältida dubleerivat aruandlust, käsitsi andmesisestust ja ebaproportsionaalset andmete säilitamise kohustust. Kui sätestatakse kohustus esitada Europolile arestitud tulirelvasid puudutavaid andmed igakuiselt, peab see olema võimalik olemasolevatest andmekogudest automatiseeritud või vähemalt minimaalse lisatöötlusega. Käsitsi andmete ettevalmistamine, ümberstruktureerimine või topeltsisestus ei ole vastuvõetav lahendus. Ka 20- aastane andmete säilitamise kohustus vajab täiendavat põhjendust, eriti kui andmed sisaldavad eri liiki menetlusinfot ning nende pikaajaline säilitamine ei pruugi olla kooskõlas minimaalsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega. Säilitamistähtaeg peab olema seotud tegeliku vajadusega ning arvestama ka siseriikliku andmekaitse- ja andmete säilitamise regulatsiooni. Õiguskaitseasutuste töökoormust silmas pidades on proportsionaalsem, kui arestitud tulirelvade kohta võib teavet edastada ka pikema ajavälba, kui ühe kuu tagant, kui see ei pärsi andmete operatiivsust ja ajakohasust. Direktiiv vajaks muu hulgas täpsustamist, millise detailsusastmega peavad andmed olema kajastatud, sealhulgas kas statistiliste andmete edastamiseks luuakse ühtne aruandevorm, digiaruanne või muu asjakohane lahendus. On oluline, et statistiliste andmete kogumine oleks ELi poolt koordineeritud, muu hulgas iga-aastase ÜRO küsimustiku alusel, mis oleks Euroopa Komisjoni kaudu kõikidele partnerorganisatsioonidele kättesaadav. See välistab halduskoormuse, kus erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide ja nende lepinguliste uuringufirmade päringutele tuleb igakuiselt statistilisi andmeid otsida. 5.13. Eesti pooldab direktiivi ülevõtmiseks pikemat kui kaheaastast tähtaega. Arvestades viimastel aastatel tekkinud suurt uue EL õiguse hulka, on liikmesriikidel praegu pooleli mitmeid menetlusi EL õiguse ülevõtmiseks ning standardsest 24-kuulisest ülevõtmise 34 perioodist ei pruugi tulemuslikuks direktiivi rakendamiseks ja EL õiguse rikkumismenetluse ärahoidmiseks piisata. Seega eelistab Eesti pikemat kui 24 kuist ülevõtmistähtaega. 5.14. Leiame, et arestitud tulirelvi puudutavate andmete kogumisel ja edastamisel tuleb piirduda riiklikele asutustele kättesaadavate andmetega, mida on võimalik mõistlikult välja selgitada. Arvestades eelkõige ebaseaduslikult valmistatud tulirelvade, sh 3D prinditud relvade olemust, ei pruugi olla igakordselt võimalik saada ega edastada kõiki andmestikus nõutavaid andmeid. Seega toetab Eesti andmete edastamist ulatuses, mis on asutustele kättesaadav või mida on mõistlike pingutustega võimalik tuvastada. 5.15. Eesti peab oluliseks sätestada ühtsed miinimumnõuded, kuidas tuvastada tulirelvade, nende oluliste osade või laskemoona valmistamist võimaldav tehniline dokumentatsioon ja eristada seda muust tehnilisest teabest. Samuti on oluline määratleda, milline olemasolev ELi asutus ja millistel alustel on pädev liikmesriike toetama selliste hinnangute andmisel. Eelnõus ei sätestata selget mehhanismi, milliste kriteeriumite alusel oleks võimalik tuvastada konkreetselt tulirelva või selle olulise osa valmistamiseks sobivat digifaili ja ühtlasi eristada seda muudest tehnilistest joonistest või skeemidest. Samuti puudub regulatsioon selle kohta, milline isik või asutus on pädev sellist hinnangut kriminaalmenetluse läbiviimiseks andma ja millisel metoodilisel alusel see hinnang kujuneb. Arvestades senist ekspertiisipraktikat ning tulirelva valdkonna ekspertiiside sisu ei saa kohtuekspertiisi vaatest pelgalt joonise või digifaili olemasolu alusel järeldada, et see võimaldab tulirelva valmistamist. Tulirelva valmistamine eeldab õigeid mõõtmeid, sobivaid materjale, piisavat printimise täpsust ja kvaliteeti ning valmistatava toote (sh 3D prinditud) tegelikku tehnilist võimekust. Samuti on oluline, et tulirelvade puhul oleks selgelt määratletud kahjustusvõime kriteerium. Praktikas saab ese (sh 3D prinditud relv) olla tulirelv üksnes juhul, kui see on füüsiliselt valmistatud ja reaalselt suuteline lasku sooritama, omades samal ajal piisavat kahjustusvõimet vigastuste tekitamiseks. Ilma toimivuse ja kahjustusvõime hinnanguta ei ole võimalik üheselt määratleda, kas tegemist on tulirelva või selle digifailiga. Veelgi problemaatilisemaks võib osutuda üksikute osade digifailide liigitamine justnimelt tulirelva osade joonisteks. See asjaolu vajab täiendavat selgust nii ELi õigusaktis kui ka riigisiseses regulatsioonis. EKEI tulirelvaekspertiisi valdkond ei ole koolitatud tehniliste jooniste, CNC-tootmise, 3D- modelleerimise ja digifailide sisuliseks hindamiseks. Tehnilise dokumentatsiooni definitsiooni on koondatud erinevad tootmismeetodid, mis eeldavad ekspertiisivõimekuse mõttes erinevaid oskusi, seadmeid ja tarkvara. Näiteks eeldaks tehniliste jooniste hindamine jooniste lugemise ja tõlgendamise oskust ja professionaalsete CAD-tarkvarade kasutamist (insenertehnilisi oskusi). Sellise võimekuse loomine EKEIs ei ole realistlik ega proportsionaalne, vähemasti 35 mitte ilma lisaressursita, arvestades asutuse praeguseid põhifunktsioone. Need aspektid vajavad eelnõus tehnilist ja õiguslikku täpsustamist, et vältida ebamääraseid ja vaieldavaid tõlgendusi. Tulirelva mõiste võib praktikas muutuda ebaselgeks ning kriminaalmenetluses eeldatakse ekspertiisasutuselt hinnanguid, milleks puudub tõenduslik, metoodiline ja tehniline alus. Metoodikate väljatöötamisel ja tõhustamisel tuleks teha regulaarset koostööd teiste riikidega, kellel on rohkem kogemusi. Oluline oleks ka olemasoleva EL asutuse määratlemine (nt Europol), mis on pädev hindama ja kinnitama digitaalse dokumentatsiooni kvalifitseerumist tulirelvade või nende osade tehnilisteks joonisteks, haldab vastavat referentskogu ning toetab liikmesriike nõustamise ja võrdlusega. Lisaks tuleks selgelt reguleerida, kellel ja millistel tingimustel on õigus selliseid jooniseid hoida (sh ekspertiisiasutus) ning millised on vastavad tööprotsessid ja vastutused. 6. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine Justiits- ja Digiministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel küsinud sisendit Siseministeeriumilt. Algatusega seotud eelnõu saadeti arvamuse saamiseks ka järgnevatele asutustele ja organisatsioonidele: Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus, Harju Maakohus, Tartu Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus, Õiguskantsleri Kantselei, Tartu Ülikooli õigusteaduskond, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Maksu- ja Tolliamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kaitseministeerium, Kultuuriministeerium, Välisministeerium ja Rahandusministeerium. Lisaks Siseministeeriumile saatsid oma arvamuse ka Riigiprokuratuur ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituut. Saabunud arvamustega on seisukohtade koostamisel üldiselt arvestatud ja need on esitatud kooskõlastustabelis (lisa 1). 36  Lisa 1. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel Ministeeriumid Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine Riigiprokuratuur Läbi mõelda, kas ja millisel viisil peaks olema karistatav arvutiprogrammide või Arvestatud seisukohapunktis 5.4. muude digilahenduste loomine ja kasutamine, mis võimaldavad tulirelvade või nende ning selle selgitustes. oluliste osade 3D-printimist. Pelgalt tehnilise dokumentatsiooni kriminaliseerimine uute kuriteokoosseisudena ei pruugi selliseid olukordi praktikas piisavalt hõlmata ning võib jätta seadusesse lünki. Riigiprokuratuur Eelnõus vajavad täpsustamist teatud aspektid, et tagada regulatsiooni selgus ja Võetud teadmiseks. praktiline rakendatavus. Eelkõige puudutab see relvade valmistamist võimaldava tehnilise dokumentatsiooni käitlemisega seotud küsimusi. Riigiprokuratuur Artiklis 3 nimetatud kuriteod ei ole üldjuhul tagajärjedeliktid, mistõttu vajab Arvestatud seisukohapunktis 5.8. selgitamist, kas ja kuidas on kavandatud arvestada olukordadega, kus näiteks ning selle selgitustes. ebaseadusliku tulirelva kasutamise tagajärjel on põhjustatud raske kehavigastus või isiku surm. Nii vajab täpsustamist, kas sellistel juhtudel on eelnõu mõttes ette nähtud käsitada tapmist või raske tervisekahjustuse tekitamist ebaseadusliku tulirelva abil eraldi kvalifitseeriva või raskendava asjaoluna. Riigiprokuratuur Praktikas võib küsimusi tekitada eelnõus kavandatud sanktsioonimäärad ja Arvestatud seisukohapunktides 5.6. kuritegude aegumise regulatsioon, mis on kohati oluliselt erinev kehtivast ja 5.9. regulatsioonist. Riigiprokuratuur Prokuratuur toetab eelnõu eesmärke ja selles pakutud lahendusi. Ebaseaduslike Võetud teadmiseks. tulirelvade ja nende osade käitlemisega seotud kuritegevuse tõkestamine on oluline avaliku korra ja ühiskonna turvatunde tagamiseks ning eelnõu eesmärgid on seetõttu põhjendatud. Prokuratuuri hinnangul on kehtiv õigusraamistik suures osas juba kooskõlas eelnõuga kavandatavate eesmärkide ja meetmetega. /---/ Kokkuvõttes prokuratuur toetab eelnõud, kuid peab vajalikuks prokuratuuri edasist kaasamist kuriteokoosseisude ja karistuste täpsustamisel. Eesti Kohtuekspertiisi Samas näeb EKEI mitmeid probleemkohti pakutud lahendustes, kuna need ei ole Arvestatud seisukohapunktis 5.15. Instituut kohtuekspertiisi seisukohalt praktikas rakendatavad või jäävad tehniliselt ja ning selle selgitustes. metoodiliselt ebaselgeks. Eelkõige puudutab see relvade tehnilise dokumentatsiooni (sh digitaalse) käsitlemist ning nende seostamist tulirelva mõistega. Eelnõus puudub selge mehhanism, mille alusel:  tuvastatakse, et tegemist on just tulirelva või selle olulise osa tehnilise joonisega;  eristatakse tulirelva või selle osa tehnilisi jooniseid muudest skeemidest; 1  määratakse, kes on pädev sellist hinnangut andma. Arvestades senist ekspertiisipraktikat ning tulirelva valdkonna ekspertiiside sisu ei saa kohtuekspertiisi vaatest pelgalt joonise või digifaili olemasolu alusel järeldada, et see võimaldab tulirelva valmistamist. Tulirelva valmistamine eeldab õigeid mõõtmeid, sobivaid materjale, piisavat printimise täpsust ja kvaliteeti ning valmistatava toote (sh 3D prinditud) tegelikku tehnilist võimekust. EKEI peab tulirelva määratlemisel oluliseks, et tulirelvade puhul oleks selgelt määratletud kahjustusvõime kriteerium. Praktikas saab ese (sh 3D-prinditud relv) olla tulirelv üksnes juhul, kui see on füüsiliselt valmistatud ja reaalselt suuteline lasku sooritama omades samal ajal piisavat kahjustusvõimet vigastuste tekitamiseks. Ilma toimivuse ja kahjustusvõime hinnanguta ei ole võimalik üheselt määratleda, kas tegemist on tulirelva või selle tehnilise joonisega. Veelgi enam, segaseks jääb üksikute osade tehniliste jooniste liigitamine justnimelt tulirelva osade joonisteks. See asjaolu vajab täiendavat selgust nii EL õigusaktis kui ka riigisiseses regulatsioonis. Eesti kontekstis on oluline rõhutada, et EKEI tulirelvaekspertiisi valdkond ei ole koolitatud tehniliste jooniste, CNC-tootmise, 3D-modelleerimise ja digifailide sisuliseks hindamiseks. Regulatsioonis on koondatud ühte erinevad tootmismeetodid, mis ekspertiisivõimekuse mõttes eeldavad täiesti erinevaid oskusi, seadmeid ja tarkvara. Näiteks eeldaks tehniliste jooniste hindamine jooniste lugemise ja tõlgendamise oskust ja professionaalsete CAD-tarkvarade kasutamist (insenertehnilisi oskusi). Sellise võimekuse loomine EKEIs ei ole realistlik ega proportsionaalne asutuse praeguste põhifunktsioonidega. Need aspektid vajavad eelnõus tehnilist ja õiguslikku täpsustamist, et vältida ebamääraseid ja vaieldavaid tõlgendusi. Oluliseks ohukohaks on võimalus, et tulirelva mõiste muutub praktikas ebaselgeks ning et kriminaalmenetluses eeldatakse ekspertiisasutuselt hinnanguid, milleks puudub tõenduslik, metoodiline ja tehniline alus. Abiks võiks olla kogemustega riikide parimate praktikate jagamine, sealhulgas seniste kogemuste jagamine. Kindlasti on oluline keskse pädeva asutuse loomine Euroopas, mis hindab ja kinnitab digitaalse dokumentatsiooni kvalifitseerumist tulirelvade või nende osade tehnilisteks joonisteks, haldab vastavat referentskogu ning toetab liikmesriike nõustamise ja võrdlusega. Lisaks tuleb selgelt reguleerida, kellel ja millistel 2  tingimustel on õigus selliseid jooniseid hoida (sh ekspertiisiasutus) ning millised on vastavad tööprotsessid ja vastutused. Eesti Kohtuekspertiisi EKEI juhib tähelepanu, et Eestisse on loodud riiklik tulirelvade kontaktpunkt Arvestatud seisukohapunkti 5.11. Instituut (National Firearms Focal Point, NFFP). Kontaktpunkti töös osalevad mitmete selgitustes koos Siseministeeriumi asutuste esindajad, sealhulgas ka Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi töötajad, samasisulise kommentaariga. sõlmimisel on ka asutuste vaheline raamkokkulepe. Koostöövorm võimaldab käeoleval hetkel infovahetust tulirelvadega seotud juhtumites Eesti Kohtuekspertiisi EKEI toetab eelnõus toodud üldeesmärke, milleks on tulirelvade ebaseadusliku Võetud teadmiseks. Instituut kaubanduse ja tulirelvadega seotud kuritegude tõhusam ennetamine ning piiriülese koostöö parandamine. /---/ Kokkuvõtteks, EKEI toetab eelnõu strateegilisi eesmärke, kuid leiab, et mitmed pakutud lahendused vajavad olulist täpsustamist, et need oleksid kohtuekspertiisi seisukohalt õigusselged ja rakendatavad. Ilma selge pädevusjaotuse, tehniliste kriteeriumide ja keskse hindamismehhanismita võib eelnõu rakendamine tuua kaasa erinevaid tõlgenduspraktikaid liikmesriikides, mis kahjustab õiguslikku selgust ja menetluste võrreldavust. Siseministeerium Siseministeerium toetab direktiivi üldeesmärke, milleks on ebaseadusliku Võetud teadmiseks. tulirelvakaubanduse ja sellega seotud kuritegevuse tõhusam ennetamine ja tõkestamine Euroopa Liidus, sealhulgas kuriteokoosseisude ühtlustamine, piiriülese koostöö parandamine ning andmete kättesaadavuse suurendamine. Need eesmärgid on sisuliselt kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 83 ning Euroopa Liidu ja liikmesriikide rahvusvaheliste kohustustega, eelkõige ÜRO tulirelvade protokolliga. Siseministeeriumi hinnangul on õiguspoliitiliselt põhjendatud, et ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ja sellega seotud ettevalmistavate või kaasnevate tegude suhtes kehtiksid Euroopa Liidus võrreldavad miinimumstandardid, sest tegemist on olemuselt piiriülese kuritegevusliigiga, mille tõhus tõkestamine eeldab ühist arusaama karistatavatest tegudest, uurimisprioriteetidest ja koostöömehhanismidest. Eriti positiivsena tuleb esile tõsta seda, et eelnõu eesmärk ei ole muuta seadusliku relvakäibe üldist raamistikku, vaid keskendub ebaseadusliku turu tõhusamale tõkestamisele. Siseministeeriumi jaoks on oluline, et õiguspoliitiline fookus jääks tegevustele, mis tegelikult suurendavad ohtu avalikule korrale ja sisejulgeolekule, nagu loata valmistamine, ebaseaduslik kaubandus, keelatud ümbertegemine, märgistuse manipuleerimine ning sellise tegevuse soodustamine digitaalse dokumentatsiooni abil. 3 Siseministeerium Samas peab Siseministeerium oluliseks, et direktiivi rakendamine oleks Võetud teadmiseks, kuivõrd neid proportsionaalne, õigusselge ega tooks kaasa põhjendamatut haldus- ega seisukohti selgitatakse seisukohtades menetluskoormuse kasvu riiklikele õiguskaitseasutustele. Oluline on tagada, et detailsemalt. Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) ning Kaitsepolitseiamet (edaspidi KAPO) saaksid direktiivi rakendada olemasolevate ressursside, pädevuste ja infosüsteemide raames. Direktiivi eesmärk ei saa olla selliste uute aruandlus-, ekspertiisi- või menetluskohustuste loomine, mille täitmiseks oleks vaja rajada täiesti uus institutsionaalne või tehniline võimekus ilma selge praktilise lisaväärtuseta. Sama oluline on vältida olukorda, kus liikmesriikidele jäetakse küll ulatuslik kohustus kriminaliseerida uusi käitumisviise, kuid puuduvad selged õiguslikud ja tehnilised kriteeriumid selleks, kuidas selliseid tegusid tõendada, ekspertiisiga hinnata ja menetluslikult käsitleda. Seega, direktiivi eelnõu strateegilised eesmärgid on iseenesest mõistlikud, kuid mitmes valdkonnas vajab direktiiv täiendavat sisustamist. Eelkõige puudutab see tehnilise dokumentatsiooni mõistet, selle seostamist tulirelva mõistega, eksperthinnangute andmise pädevust, süüteokoosseisude piisavat määratletust ning sanktsioonisüsteemi seost siseriikliku õigusega. Kui neid küsimusi ei täpsustata, võib direktiivi praktiline rakendamine liikmesriikides kujuneda ebaühtlaseks ja vaieldavaks, mis omakorda kahjustab õiguslikku selgust ning direktiivi eesmärkide saavutamist Siseministeerium Artikkel 3 – tulirelvadega seotud kuriteod. Arvestatud seisukohapunktis 5.2. Punkt d – laskemoona valdamine ning selle selgitustes. Direktiivi artikli 3 lõike 1 punktis d kavandatud laskemoona valdamise kriminaliseerimise puhul tekib Siseministeeriumi jaoks põhimõtteline küsimus, kas direktiiv peaks kehtestama ühtse miinimumkoguse, millest alates käsitatakse laskemoona valdamist kuriteona, või tuleks see küsimus jätta liikmesriikide otsustada. Eesti kehtivas õiguses eristatakse väärtegu ja kuritegu muu hulgas koguselise kriteeriumi alusel: väiksemate koguste puhul võib tegu olla väärteoga, suuremate koguste puhul kuriteoga. Praktikas aitab selline lähenemine tagada proportsionaalsuse, eristades ühekordseid või piiratud ohuga rikkumisi sellistest juhtumitest, mis viitavad selgemalt ohtlikule, süstemaatilisele või kuritegeliku eesmärgiga käitumisele. Siseministeerium leiab, et direktiiv ei peaks selles küsimuses kehtestama jäika, kõigile liikmesriikidele ühesugust koguselist piiri. Liikmesriikide õiguspraktika, relvakäibe eripärad, väärteo- ja kuriteosüsteemide ülesehitus ning sanktsioonipoliitika on erinevad. Ühtse numbrilise piiri kehtestamine Euroopa Liidu 4  tasandil võiks osutuda mõnes riigis liiga leebeks, mõnes teises aga ebaproportsionaalselt karmiks. Samuti ei ole laskemoona puhul pelgalt kogus alati ainus ega isegi peamine ohtlikkuse näitaja, hinnata tuleb ka laskemoona liiki, valdamise asjaolusid, seost muu õigusrikkumisega ja isiku tegevuse eesmärki. Seetõttu on põhjendatud jätta liikmesriikidele kaalutlusruum otsustada, millal kvalifitseerub loata laskemoona valdamine väärteoks ja millal kuriteoks. Selline paindlikkus on oluline ka õigusselguse seisukohalt. Kui liikmesriik on oma süsteemis juba välja töötanud toimiva ja kohtupraktikas kinnistunud piiritlemise, ei ole põhjendatud seda üksnes ühtlustamise eesmärgil lõhkuda. Direktiivi eesmärk peaks olema tagada, et ebaseadusliku laskemoona valdamine oleks karistatav ning piisavalt tõhusalt sanktsioneeritud, mitte sundida liikmesriike loobuma toimivast siseriiklikust diferentseerimisest. Siseministeerium 2.2 Punktid e ja f – tehniline dokumentatsioon Osaliselt arvestatud seisukohapunktis 5.3. ning selle Direktiivi artikli 3 lõike 1 punktides e ja f käsitletud tehnilise dokumentatsiooni, selgitustes. sealhulgas 3D jooniste, CAD-failide, tootmisfailide ja muude digitaallahenduste kriminaliseerimine on üks eelnõu keskseid ja samas probleemsemaid osi. Siseministeerium toetab eesmärki piirata sellise dokumentatsiooni kasutamist olukordades, kus see teenib tulirelvade või nende oluliste osade ebaseaduslikku valmistamist. Tehnoloogia areng, eriti 3D-printimise ja arvjuhitava tootmise laialdasem kättesaadavus, võib muuta relvade ebaseadusliku valmistamise senisest lihtsamaks ning seetõttu on arusaadav, et õigusraamistik peab suutma reageerida ka valmistamist võimaldavatele digitaalse iseloomuga ettevalmistavatele tegevustele. Siseministeerium Samas rõhutab Siseministeerium, et sellise dokumentatsiooni kriminaliseerimine Arvestatud seisukohapunktis 5.3. peab olema selgelt seotud tahtlusega kasutada seda ebaseaduslikul eesmärgil. Pelgalt ning selle selgitustes. joonise, faili või tehnilise kirjelduse omamine ei tohiks olla kuritegu. Vastasel juhul tekib reaalne oht, et kriminaalvastutuse alla satuksid ka tegevused, mis on õiguspärased ja ühiskondlikult aktsepteeritavad, nagu teadus- ja arendustegevus, kollektsioneerimine, õppetegevus, relvatööstuse seaduslik tootearendus või näiteks kohtuekspertiisiga seotud säilitamis- ja analüüsitoimingud. Ei ole mõistlik olukord, kus isik peab juba tehnilise idee arutamiseks või tutvustamiseks hindama, kas see võib kuuluda karistatava tegevuse alla. Ideede või tehnilise mõtte arendamine ei tohi olla karistatav. Regulatsioon ei tohi viia olukorrani, kus õiguspärase tehnilise lahenduse väljatöötamine või avalikustamine muutub problemaatiliseks üksnes seetõttu, et seda oleks teoreetiliselt võimalik kuritarvitada. 5  Lisaks tuleb direktiivis täpselt määratleda, millised tegevused kuuluvad loa- või teavitamiskohustuse alla ning mis on dokumentatsiooni „jagamise“ ja „levitamise“ sisuline erinevus. Siseministeeriumi hinnangul ei tohi terminoloogia jääda ebamääraseks, sest sellest sõltub nii karistatava käitumise ulatus kui ka isikute võimalus oma tegevuse õiguspärasust ette näha. Samuti peab olema selge, et teadusasutuste, relvatööstuse, pädevate ametiasutuste ning vajaduse korral ka ekspertiisiasutuste vaheline dokumentatsiooni hoidmine ja vahetamine seaduslikel eesmärkidel peab olema lubatud. Direktiivi eesmärk ei saa olla innovatsiooni, teadusuuringute või õiguspärase tööstustegevuse pärssimine. /---/ Siseministeeriumi hinnangul tuleb siiski säilitada väga selge piir kuriteokoosseisu ja üldise tehnoloogilise arendustegevuse vahel. Karistatavaks ei tohi muutuda neutraalsed või mitmeotstarbelised digitaalsed vahendid üksnes seetõttu, et neid võiks teoreetiliselt kasutada ka ebaseaduslikul eesmärgil. Siseministeerium Direktiivi eelnõus puudub selge mehhanism, mille alusel tuvastada, et konkreetne Arvestatud seisukohapunktis 5.15. fail, joonis või digitaalne mudel kujutab endast just tulirelva või selle olulise osa ning selle selgitustes. tehnilist joonist. Samuti ei ole selge, kuidas eristada tulirelvaga seotud tehnilist dokumentatsiooni muudest skeemidest, joonistest või insenertehnilistest lahendustest ning milline asutus peaks olema pädev sellist hinnangut andma. Seetõttu peab Siseministeerium oluliseks, et direktiivis täpsustataks vähemalt kolm küsimust. Esiteks tuleb selgemalt määratleda, millal saab tehnilist dokumentatsiooni lugeda selliseks, mis on mõeldud või sobiv tulirelva või selle olulise osa valmistamiseks. Teiseks tuleb kindlaks määrata, milliste tunnuste või kriteeriumide alusel eristatakse sellist dokumentatsiooni üldisest tehnilisest või insenertehnilisest informatsioonist. Kolmandaks tuleb selgelt reguleerida, milline pädev asutus võib sellist hinnangut anda ning millisel metoodilisel alusel see hinnang kujuneb. Kui need küsimused jäetakse liikmesriikidele vabalt tõlgendada, tekib suur risk, et sama tüüpi fail loetakse ühes liikmesriigis karistatavaks tehniliseks dokumentatsiooniks, teises aga mitte. Siseministeerium Prokuratuur on samuti juhtinud tähelepanu sellele, et täiendavalt tuleks läbi mõelda, Arvestatud seisukohapunktis 5.4. kas ja mil määral peaks olema reguleeritud mitte üksnes tehnilise dokumentatsiooni, ning selle selgitustes. vaid ka arvutiprogrammide või muude digilahenduste loomine ja kasutamine, mis võimaldavad 3Dprintimist või muud digitaalselt juhitavat tootmist. Pelgalt tehnilise dokumentatsiooni kriminaliseerimine ei pruugi kõiki praktilisi olukordi katta ning võib jätta seadusesse lünki. 6 Siseministeerium 2.3 Hooletus (artikkel 3 lõige 2) Arvestatud seisukohapunktis 5.5. ning selle selgituses. Direktiivi ettepanek näeb ette, et tehnilise dokumentatsiooni levitamine võib olla karistatav ka raske hooletuse korral. Siseministeeriumi hinnangul ei ole selline lahendus piisavalt läbimõeldud ega kooskõlas siseriikliku karistusõiguse loogikaga. Tehnilise dokumentatsiooni levitamine, eriti selle avalik kättesaadavaks tegemine internetis või muul viisil laiale ringile edastamine, on üldjuhul teadlik ja aktiivne tegevus, mille puhul on loomulik käsitada tegu tahtlikuna. Levitamine kui käitumine eeldab tavaliselt isiku teadlikku otsust materjali üles laadida, avaldada, edastada või muuta see määratlemata isikute ringile ligipääsetavaks. Sellise teo kvalifitseerimine raske hooletusena tekitab dogmaatilisi ja praktilisi probleeme. Karistusõiguslikult on oluline eristada teadlikku levitamist olukordadest, kus dokument muutub teistele kättesaadavaks ettevaatamatusest või hooletu teabehalduse tõttu. Hooletus võiks teatud tingimustel tulla kõne alla näiteks jagamise puhul, kui dokument satub avalikku või laiemasse kasutusse isiku puudulike turvameetmete, eksimuse või ettevaatamatu käitumise tõttu. Kuid ka sel juhul peab koosseis olema väga täpselt sõnastatud, et välistada olukorrad, kus kriminaalvastutus tekib üksnes abstraktse riski või ebaselge etteheidetavuse alusel. Siseministeerium leiab seetõttu, et direktiivis tuleks loobuda levitamise kriminaliseerimisest raske hooletuse alusel või vähemalt sõnastada see ümber nii, et hooletusvastutus saaks tekkida üksnes kitsalt määratletud juhtudel, mis on karistusõiguslikult põhjendatud ja ette nähtavad. Vastasel juhul tekib oht, et kriminaalvastutus laieneb ebamääraselt tegevustele, mille sisuline ohtlikkus ja süüline iseloom ei ole võrreldav teadliku ebaseadusliku levitamisega. Siseministeerium 2.4. Teabe omamine või sellega tutvumine Arvestatud seisukohapunktis 5.3. ning selle selgitustes. Siseministeerium peab vajalikuks rõhutada, et pelgalt teabe omamine või sellega tutvumine ei tohi olla karistatav. Vastasel juhul tekib ebaproportsionaalselt lai regulatsioon, mille alla võivad sattuda ka õiguspärased tegevused, nagu teaduslik uurimistöö, ajalooline huvi või tehniline enesetäiendamine. Selline lähenemine ei ole kooskõlas karistusõiguse ultima ratio põhimõttega. Kui internetis on kättesaadav materjal, mida saab kasutada ebaseadusliku tulirelva valmistamiseks, tuleks sellele reageerida riskipõhiselt. See tähendab eelkõige järelevalve- ja ennetavaid meetmeid – näiteks tegevuse jälgimist ja vajadusel suhtlust 7  isikuga ohu hindamiseks. Kriminaalvastutus peaks tekkima alles siis, kui ilmneb konkreetne ebaseaduslik tegevus, näiteks relva valmistamine. Siseministeerium Direktiivis sätestatud raskendavate asjaolude loetelu eesmärk on üldjoontes Arvestatud seisukohapunktis 5.8. ja mõistetav, kuid Siseministeeriumi hinnangul ei pruugi pakutud lahendused olla Eesti selle selgituses. kontekstis proportsionaalsed ega piisavalt paindlikud. Eelnõu punktis a sätestatud künnis, mille kohaselt oleks raskendavaks asjaoluks kümne või enama tulirelva kasutamine kuriteo toimepanemisel, on Eesti praktikas ebarealistlikult kõrge. Eesti-suguses väiksemas liikmesriigis on tulirelvadega seotud juhtumite maht, struktuur ja iseloom teistsugune ning nii kõrge lävendi puhul ei pruugi norm olulist praktilist tähendust omada. See vähendab sätte tegelikku kasutatavust ning ei võimalda adekvaatselt hinnata juhtumeid, mis on kohalikes oludes juba iseenesest tõsise iseloomuga. Seetõttu teeb Siseministeerium ettepaneku kaaluda madalamat künnist või võimaldada liikmesriikidel määrata see oma õigussüsteemi ja praktika põhjal. Näiteks juba kolme või enama tulirelvaga seotud kuritegu võib Eesti tingimustes viidata märkimisväärsele organiseeritusele, suuremale ohtlikkusele või varustusahela laiemale ulatusele. Raskendavate asjaolude eesmärk peaks olema kajastada tegelikku ohuastet konkreetse liikmesriigi praktikas, mitte üksnes kehtestada abstraktselt ühtset, kuid paljudes olukordades sisutühjaks jäävat arvnäitajat. Punktis b sätestatud A-klassi tulirelvade käsitamine raskendava asjaoluna vajab samuti täpsustamist. Eesti õiguses on tsiviilkäibes keelatud relvade ja laskemoona käitlemine juba eraldi rangemalt karistatav. Seetõttu ei ole põhjendatud, et ainuüksi relva kuulumine direktiivi A-klassi peaks automaatselt toimima universaalse raskendava asjaoluna, sõltumata konkreetsest esemest, selle kasutusviisist või tegelikust ohtlikkusest. Eriti probleemne võib see olla juhtudel, kus A-kategooria tuleneb esemega seotud formaalsetest klassifikatsioonitunnustest, kuid konkreetse teo sisuline ohtlikkus ei ole samas suurusjärgus. Siseministeerium juhib siinjuures tähelepanu võimalikele ebaproportsionaalsetele olukordadele seoses suure mahutavusega padrunisalvedega. Näiteks võib sportlaskuri valduses olla üle 20 padruni mahutav püstoli salv või üle 10 padruni mahutav püssi salv, mis kuuluvad klassifikatsiooni alusel piiratud käibega esemete hulka. Kui isik lõpetab laskespordiga tegelemise ja loovutab põhivarustuse, kuid üks salv jääb hooletusest alles, ei oleks põhjendatud, et selline olukord tooks automaatselt 8  kaasa raskendava asjaolu kohaldamise samal tasemel kui tegelikult ohtlike või organiseeritud kuritegudega seotud relvakäitlemine. Raskendavate asjaolude regulatsioon peab võimaldama eristada formaalset rikkumist reaalsest kõrgendatud ohust. Prokuratuur on lisaks õigustatult tõstatanud küsimuse, kuidas suhestuvad artiklis 3 nimetatud kuriteod olukordadega, kus ebaseadusliku tulirelva kasutamise tagajärjel põhjustatakse raske tervisekahjustus või surm. Kuna artiklis 3 sätestatud teod ei ole üldjuhul tagajärjedeliktid, vajab selgitamist, kas ja kuidas on direktiivis kavas arvestada juhtumeid, kus sama ebaseadusliku relva käitlemine realiseerub hiljem väga raskete tagajärgedega vägivallakuriteos. Siseministeeriumi hinnangul tuleks selgemalt läbi mõelda, kas sellistes olukordades nähakse ette eraldi kvalifitseerivad tunnused, raskendavad asjaolud või jäetakse tagajärgede hindamine täielikult liikmesriigi üldiste isikuvastaste süütegude regulatsiooni kanda. Õigusliku selguse huvides peaks direktiiv seda küsimust vähemalt põhjendusosast selgemini käsitlema Siseministeerium 4. Artikkel 12 – aegumistähtajad Arvestatud seisukohapunktis 5.9. ja selle selgituses. Direktiivis kavandatud aegumistähtaegade regulatsioon vajab Siseministeeriumi hinnangul täiendavat põhjendamist ja täpsustamist. Praegusel kujul jääb ebaselgeks, miks on valitud just sellised tähtajad ning kuidas need suhestuvad erinevate liikmesriikide karistusõiguslike süsteemidega, kus aegumine on tihedalt seotud nii sanktsioonisüsteemi, süüteoliikide raskusastme kui ka menetlusökonoomiaga. Eesti õiguses on aegumise regulatsioon kujundatud tervikliku süsteemina, milles võetakse arvesse teo raskust, sanktsiooni määra ja õiguskindluse põhimõtet. Kui direktiiv kehtestab kohustuslikud miinimumid või muudab aegumise loogikat teatud süüteoliikide lõikes oluliselt, võib see tuua kaasa süsteemseid pingeid ning nõuda siseriiklike põhimõtete ümberhindamist ka laiemalt. Lisaks ei ole selge, kas kavandatud aegumistähtajad on kõigi artiklis 3 kirjeldatud tegude puhul proportsionaalsed. Direktiiv koondab ühe regulatsiooni alla väga erineva raskusastmega teod, alates relvade ebaseaduslikust valmistamisest või kaubandusest kuni tehnilise dokumentatsiooni teatud käitlemisvormideni. Kui nendele tegudele rakendada liiga ühtset või liiga pikka aegumisrežiimi, võib tagajärjeks olla olukord, kus vähem ohtlikud või piiripealse sisuga teod allutatakse samasugusele kriminaalpoliitilisele rangusele nagu kõige raskemad relvakuriteod. See ei oleks kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. 9  Seetõttu peab Siseministeerium oluliseks, et liikmesriikidele tuleb säilitada piisav paindlikkus kujundada aegumistähtajad vastavalt oma õigussüsteemi loogikale, eeldusel et tagatud on direktiivi eesmärkide saavutamiseks vajalik uurimis- ja menetlusvõimalus. Direktiiv peaks keskenduma sellele, et tõsiste piiriüleste relvakuritegude menetlemine ei nurjuks põhjendamatult lühikese aegumise tõttu, kuid ei tohiks minna kaugemale sellest, mis on vajalik ja põhjendatud. Siseministeerium 5. Ülekriminaliseerimise risk ja juriidiliste isikute vastutus Võetud teadmiseks, osaliselt arvestatud seisukohapunktis 5.7. Siseministeerium näeb direktiivi puhul ühe olulise ohukohana ülekriminaliseerimise riski. Eriti puudutab see uusi tehnilise dokumentatsiooniga seotud koosseise, juriidiliste isikute vastutuse laiendamist ning kõrgeid rahalisi karistusi. Kuriteokoosseisude loomisel tuleb vältida olukorda, kus karistusõiguslik sekkumine laieneb ka neile juhtumitele, mida oleks võimalik piisavalt tõhusalt käsitleda haldusõiguslike meetmete, loa- ja järelevalvesüsteemi või kitsamalt sõnastatud kuriteokoosseisude kaudu. Karistusõigus peab jääma ultima ratio vahendiks ning seda põhimõtet tuleb eriti hoolikalt järgida valdkondades, kus reguleeritavad tegevused võivad osaliselt kattuda ka õiguspärase tööstus-, teadus- või tehnilise tegevusega. Juriidiliste isikute vastutuse osas tuleb tagada, et vastutus tekiks üksnes juhtudel, kus juriidilisele isikule etteheidetav seos teo toimepanemisega on sisuliselt põhjendatud ja tõendatav. Liiga lai, abstraktne või automaatne vastutusmudel võib osutuda ebaproportsionaalseks, eriti väikeriikides tegutsevate ettevõtjate suhtes. Sama kehtib rahaliste karistuste kohta. Kuigi globaalses või suurte liikmesriikide kontekstis võivad väga kõrged trahvimäärad tunduda põhjendatud, võivad need Eesti-suguses majanduskeskkonnas olla väikese või keskmise suurusega ettevõtjatele sisuliselt hävitava mõjuga, isegi olukordades, kus teo raskus või süü ei õigusta niivõrd intensiivset sanktsiooni. Seetõttu peab Siseministeerium oluliseks, et direktiiv võimaldaks karistuste määramisel piisavat paindlikkust ning arvestaks juriidilise isiku suurust, tegevusmahtu, süü vormi, teo tegelikku ohtlikkust ja konkreetseid asjaolusid. Sanktsioonisüsteem peab olema tõhus, kuid samal ajal diferentseeritud ja proportsionaalne. Eesmärk ei tohi olla formaalse harmoniseerimise nimel liikmesriikide senise tasakaalustatud karistuspoliitika lõhkumine. 10 Siseministeerium 6. Seosed kehtiva õigusega Võetud teadmiseks, osaliselt arvestatud seisukohapunktides 5.2., Siseministeeriumi hinnangul on oluline säilitada toimiv eristus väärteo ja kuriteo 5.3. ja 5.7. ja nende selgitustes. vahel, eelkõige laskemoona koguste alusel, kuid ka laiemalt relvakäitlemise rikkumiste käsitlemisel. Direktiiv ei tohiks seda loogikat lõhkuda ega suruda liikmesriikidele peale lahendusi, mis ei arvesta väljakujunenud siseriikliku õiguse struktuuri. Kehtiv õigusraamistik on suures osas juba kooskõlas direktiiviga kavandatavate eesmärkide ja meetmetega. See tähendab, et direktiivi ülevõtmise lähtekoht peaks olema olemasoleva süsteemi sihipärane täiendamine, mitte selle ulatuslik ümberkujundamine. Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, et uued tehnilise dokumentatsiooni ja digilahendustega seotud koosseisud sobituksid Eesti karistusõiguse üldosa põhimõtetega, sealhulgas süü vormide, ettevalmistavate tegude karistatavuse, osavõtu ning juriidilise isiku vastutuse regulatsiooniga. Kui direktiiv jätab need küsimused liiga avatuks, võib see tekitada vajaduse siseriiklikult luua keerulisi erandeid või eriregulatsioone, mis omakorda vähendavad süsteemi arusaadavust ja kooskõla.. Siseministeerium 7. Artikkel 18 – statistilised andmed ja kontaktasutuse roll Arvestatud seisukohapunktides 5.11. ja 5.12. ja nende selgituses. Direktiivis sätestatud aruandlus- ja andmekogumiskohustused vajavad Siseministeeriumi hinnangul olulist täpsustamist nii sisulise vajalikkuse, vastutuse jaotuse kui ka praktilise teostatavuse seisukohalt. Põhimõtteliselt on mõistetav eesmärk parandada andmete võrreldavust ja kättesaadavust, et kujundada paremat ülevaadet tulirelvadega seotud kuritegevusest Euroopa Liidus. Samas peab andmekogumise süsteem olema üles ehitatud realistlikult, arvestades liikmesriikide institutsionaalset ülesehitust ja olemasolevaid andmevooge. Siseministeeriumi vaates on oluline siseriiklikult kokku leppida, milline asutus hakkab täitma direktiivikohase kontaktasutuse rolli. Siseministeeriumi valitsemisalas, PPA-s, tegutseb riiklik tulirelvade kontaktpunkt (National Firearms Focal Point, edaspidi NFFP), mis juba praegu koondab osa teabest, mida direktiiv nõuab, ning mille töös osalevad mitme asutuse esindajad, sealhulgas Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi töötajad. NFFP on seega oluline olemasolev koostööplatvorm ning selle toimimist tuleb direktiivi rakendamisel arvesse võtta. Samas on direktiivikohase kontaktasutuse roll NFFP senisest ülesandest oluliselt laiem. Direktiiv hõlmab lisaks operatiivsetele ja relvaandmetele ka kohtumenetluse, süüdistuste, süüdimõistmiste, lõpetatud menetluste ja karistusliikidega seotud andmeid, mida NFFP ei oma ega saa oma 11 pädevuse piires koguda, analüüsida või edasi edastada. Seetõttu ei saa Siseministeeriumi hinnangul eeldada, et NFFP täidaks automaatselt direktiivikohase kontaktasutuse kõiki ülesandeid ilma täiendava õigusliku, institutsionaalse ja tehnilise kokkuleppeta. Kui direktiiv nõuab eri asutuste andmete koondamist ja edastamist, tuleb siseriiklikult selgelt määratleda vastutav asutus, andmeomanikud, andmevood ning andmete kvaliteedi ja õigsuse eest vastutamise kord. NFFP saab edastada tema valduses või talle õiguspäraselt kättesaadavaid andmeid, kuid ei saa vastutada prokuratuuri, kohtute ega teiste Justiits- ja Digiministeeriumi haldusala asutuste andmete kogumise, tõlgendamise ega analüüsi eest. Sama loogika kehtib ka statistiliste andmete kogumise puhul laiemalt. Politsei ei saa koguda ega analüüsida kogu justiitsvaldkonna statistikat, mis hõlmab ka prokuratuuri ja kohtute andmeid. Seetõttu ei saa selline kohustus olla pandud PPA-le ega ka üksnes NFFP-le. Kui direktiiv nõuab eri asutuste andmete koondamist ja edastamist, tuleb see riigisiseselt korraldada ministeeriumide ja pädevate asutuste koostöös. NFFP saab edastada olemasolevaid, tema pädevuses olevaid andmeid, kuid ei saa vastutada teiste asutuste andmete kogumise, valideerimise ega analüüsimise eest. Lõike 2 punkt b, mis käsitleb kõikide lõpetatud kohtuasjade arvu, sealhulgas aegumise tõttu lõpetatud asju, vajab Siseministeeriumi hinnangul täiendavat põhjendamist. Ei ole selge, miks just see näitaja on vajalik direktiivi eesmärkide saavutamise või poliitikakujundamise seisukohalt. Selliste andmete kogumine võib olla halduslikult koormav, samas kui nende lisaväärtus võib olla piiratud, eriti kui lõpetamise alused on väga erinevad ega peegelda otseselt kuritegevuse tegelikku mahtu ega menetlussüsteemi tõhusust. Sarnane probleem puudutab punkte c ja e, mis näevad ette süüdistuse saanud füüsiliste ja juriidiliste isikute arvu kogumise. Süüdistuse esitamine on menetluse vaheetapp ning ei anna iseenesest usaldusväärset pilti ei kuritegevuse tasemest ega ka õigussüsteemi lõpptulemuslikkusest. Menetlused võivad lõppeda erinevalt ning vaheetappide kogumine võib anda moonutatud pildi, kui neid ei suhestata lõplike lahenditega. Siseministeeriumi hinnangul peaks rõhk olema pigem sellistel andmetel, mis aitavad mõista kuritegevuse ulatust, tüpoloogiat, relvade liike, arestide mahtu ja menetluste lõpptulemusi, mitte aga iga võimaliku vaheetapi statistilisel jälgimisel. Lisaks tuleb vältida dubleerivat aruandlust, käsitsi andmesisestust ja ebaproportsionaalset andmete säilitamise kohustust. Kui Europolile tuleb esitada andmeid vähemalt kord kuus, peab see olema võimalik olemasolevatest andmekogudest automatiseeritud või vähemalt minimaalse lisatöötlusega. Käsitsi andmete ettevalmistamine, ümberstruktureerimine või topeltsisestus ei ole 12  vastuvõetav lahendus. Ka 20-aastane andmete säilitamise kohustus vajab täiendavat põhjendust, eriti kui andmed sisaldavad eri liiki menetlusinfot ning nende pikaajaline säilitamine ei pruugi olla kooskõlas minimaalsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega. Säilitamistähtaeg peaks olema seotud tegeliku vajadusega ning arvestama ka siseriikliku andmekaitse- ja andmete säilitamise regulatsiooniga Siseministeerium 8. Koormuse ja rakendatavuse küsimus Arvestatud seisukohapunktis 5.11. ja selle selgituses. Direktiivi rakendamisel tuleb Siseministeeriumi hinnangul ühe läbiva põhimõttena tagada olemasolevate infosüsteemide ja koostöömehhanismide maksimaalne kasutamine, automatiseeritud andmevahetuse eelistamine ning uute kohustuslike menetlusprotseduuride vältimine. Selline lähenemine on oluline mitte üksnes halduskoormuse vähendamiseks, vaid ka selleks, et direktiiv oleks tegelikkuses rakendatav ega jääks deklaratiivseks või tekitaks liikmesriikidele ebamõistlikke kohustusi. Siseministeeriumi valitsemisalaasutuste, PPA ja KAPO seisukohast on oluline, et direktiiv ei looks uusi püsivaid tegevusi, mis nõuavad täiendavat personali, eraldi andmesisestusvõimekust, täiendavat operatiivset koordineerimist või uut menetluslikku taristut, kui sama eesmärki on võimalik saavutada olemasolevate struktuuride kaudu. Siseministeerium ei toeta lahendusi, mis suurendavad oluliselt halduskoormust või nõuavad täiendavaid ressursse ilma selge lisaväärtuseta. Direktiivi praktiline mõju tuleb hinnata mitte üksnes normi eesmärgi, vaid ka rakendamise maksumuse, personali vajaduse, ekspertiisivõimekuse ning andmehalduse tegelike võimaluste kaudu. Õiguspoliitiliselt ei ole põhjendatud luua regulatsiooni, mille rakendamine eeldab ulatuslikke investeeringuid, kuid mille tõenduslik või operatiivne kasu jääb ebaselgeks. Siseministeerium Kokkuvõtvalt toetab Siseministeerium direktiivi üldeesmärke. Samas peab Võetud teadmiseks, osaliselt Siseministeerium vajalikuks mitmete sätete sisulist täpsustamist, et tagada arvestatud erinevates regulatsiooni õigusselgus, praktiline rakendatavus ja proportsionaalsus. seisukohapunktides. Siseministeerium peab vajalikuks, et tehnilise dokumentatsiooni kriminaliseerimine oleks seotud selge tahtlusega ebaseaduslikuks kasutamiseks; liikmesriikidele tuleb jätta paindlikkus laskemoona koguste määramisel; raskendavate asjaolude regulatsioon peab olema proportsionaalne ning arvestama liikmesriikide praktikat; andmekogumise ja aruandluse nõuded tuleb lihtsustada ning siduda olemasolevate 13 süsteemidega; vältida tuleb õiguskaitse- ja ekspertiisiasutuste põhjendamatut lisakoormamist. Samuti on vajalik täpsustada tehnilise dokumentatsiooni mõistet, selle tuvastamise kriteeriume, pädevusjaotust ning digitaalse dokumentatsiooni kvalifitseerimise mehhanismi, et vältida liikmesriikide vahelisi erinevaid tõlgendusi. Lisaks peab Siseministeerium oluliseks, et siseriiklikult lepitakse enne direktiivi ülevõtmist kokku, milline asutus hakkab täitma direktiivikohase kontaktasutuse rolli, milline on selle asutuse suhe olemasoleva NFFP-ga ning kuidas tagatakse nende andmete kogumine ja edastamine, mis jäävad väljapoole Siseministeeriumi valitsemisala või olemasolevate õiguskaitseasutuste pädevust. Ilma sellise selge vastutusjaotuseta tekib oht, et direktiivist tulenevad aruandlus- ja koordineerimiskohustused jäävad ebaselgeks või pannakse asutustele, kellel puudub nende täitmiseks õiguslik ja sisuline pädevus. Direktiivi edasisel menetlemisel tuleb seetõttu keskenduda lahendustele, mis on praktiliselt rakendatavad, õigusselged, kulutõhusad ja kooskõlas liikmesriikide olemasoleva õigussüsteemi loogikaga. Siseministeerium toetab eelnõu edasiarendamist ning peab oluliseks Siseministeeriumi valitsemisala asutuste, EKEI ja prokuratuuri jätkuvat kaasamist kuriteokoosseisude, 14  EUROOPA KOMISJON Brüssel, 26.2.2026 COM(2026) 102 final 2026/0059 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, mis käsitleb võitlust ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ja muude tulirelvadega seotud kuritegude vastu ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1260 {SEC(2026) 102 final} - {SWD(2026) 102 final} - {SWD(2026) 103 final} ET ET  SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST • Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Ebaseaduslikud tulirelvad kujutavad endast tõsist ohtu ELi kodanike julgeolekule, kuna need võimaldavad mitmesugust rasket ja organiseeritud kuritegevust, sealhulgas uimastikaubandust, väljapressimist, röövimist ja jõuguvägivalda(1). Uuringud näitavad, et nõudlus tulirelvade järele ja tulirelvade kättesaadavus kuritegelikus maailmas on suurenemas,(2) mis toob kaasa vägivaldsemad vahejuhtumid ja isegi kurjategijate võidurelvastumise mõnes ELi riigis. Probleemi süvendavad veelgi geopoliitilised sündmused, mis oma geograafilise läheduse tõttu seavad ohtu liidu julgeoleku. On suur oht, et käimasolevatest konfliktidest üle jäävad relvad jõuavad lõpuks ebaseaduslikele turgudele, nii nagu juhtus pärast konflikti Lääne-Balkanil. Lisaks muudab tulirelvade valmistamise lihtsamaks ja suurendab ohtu tehnoloogia areng, näiteks 3D-printimine, mis suurendab vajadust tugevamate ennetusmeetmete järele. EL on võtnud tulirelvade seadusliku siseturu valdkonnas vastu mitu õigusakti, millega reguleeritakse tulirelvade seaduslikku omandamist ja valdamist. 24. märtsi 2021. aasta direktiivis (EL) 2021/555 relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (tulirelvade direktiiv)(3) on sätestatud ühised miinimumnõuded tsiviilkasutuseks (nt sportlaskmiseks või jahipidamiseks) mõeldud tulirelvade omandamiseks, valdamiseks ja kaubanduslikuks vahetamiseks ELis. 19. detsembri 2024. aasta määrusega (EL) 2025/41 tulirelvade impordi, ekspordi ja transiidi kohta (uuesti sõnastatud tulirelvade määrus)(4) on kehtestatud nõue, et tulirelvade liikumiseks üle ELi piiri kolmandasse riiki või kolmandast riigist tuleb hankida ekspordi- või impordiluba. Mõlemas õigusaktis on määratletud see, mis on seaduslik, ja seetõttu vältimatult piiritletud ka see, mis on ebaseaduslik, kuid neis ei ole määratud kindlaks, mis on kuritegelik. Seega tulirelvadega seotud kuritegude kohta ELi õigusnorme veel ei ole. EL ja selle liikmesriigid osalevad rahvusvahelisel tasandil tehtavates jõupingutustes. Tulirelvade, nende osade ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava ÜRO protokolliga, mis täiendab rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni (edaspidi „ÜRO tulirelvade protokoll“),(5) on kehtestatud rahvusvahelised normid, et võidelda tulirelvade ebaseadusliku valmistamise ja ebaseadusliku (1) Europol, Euroopa Liidu raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude hinnang, Haag, 2025, lk 61. (2) De Schutter, A., ja Duquet, N., „The nexus between drug markets and gun violence in the European Union“, Flemish Peace Institute ja EMCDDA, 2023, https://www.euda.europa.eu/drugs-library/nexus- between-drug-markets-and-gun-violence-european-union_en. (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta direktiiv (EL) 2021/555 relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (ELT L 115, 6.4.2021). (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 2024. aasta määrus (EL) 2025/41, mis käsitleb tulirelvade, oluliste osade ja laskemoona impordi-, ekspordi- ja transiidimeetmeid, millega rakendatakse rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava ÜRO protokolli (ÜRO tulirelvade protokoll) artiklit 10 (uuesti sõnastatud) (ELT L, 2025/41, 22.1.2025). (5) 31. mail 2001 sõlmitud rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendav tulirelvade, nende osade ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestav ÜRO protokoll, https://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XVIII-12- c&chapter=18&clang=_en ET 1 ET  tulirelvakaubanduse vastu. ÜRO tulirelvade protokolli artikliga 5 on ette nähtud, et riigid peavad seonduvad kuriteod kriminaliseerima. Protokolli on ratifitseerinud 25 ELi liikmesriiki 27st ja ka EL ise (2014. aastal). Kuigi EL on ÜRO tulirelvade protokolli sõlminud, tugevdab täiendav ühtlustamine käesoleva direktiivi kaudu selle protokolli ühetaolist täitmise tagamist. Ettevalmistavas uuringus leiti, et liikmesriikide vahel on tulirelvadega seotud kuritegude määratlemise ja nende eest karistamise osas märkimisväärseid erinevusi, mille tagajärjel on ELi õigusraamistik killustunud. Vähene ühtlustatus takistab valdkonnas, mis on oma olemuse tõttu rangelt reguleeritud, piiriülest koostööd, raskendab uurimist ja süüdistuste esitamist ning vähendab õiguskaitse üldist tõhusust võitluses ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ja muude tulirelvadega seotud kuritegude vastu. Tulirelvade ebaseadusliku valmistamise peamiseks kiirendajaks on saanud digivaldkond, mis võimaldab levitada internetis 3D-printimise tehnilist dokumentatsiooni, ent tagab ka vajaliku taristu tänapäevaseks täitmise tagamiseks. Selleks et tegeleda tehnoloogilistest muutustest tulenevate uute riskidega, on vaja täitmise tagamise strateegiat, kus on seatud esikohale digitaalne luure, et vähendada andmelünka, mis praegu takistab tulirelvadest tulenevast ohust tervikliku ülevaate saamist. Nende julgeolekuprobleemide lahendamiseks püütakse käesoleva ettepanekuga edendada teabevahetuse jaoks ühtlustatud digikeskkonda, kandes hoolt selle eest, et tõendite kogumisel ja strateegilise analüüsi tegemisel rakendatakse rangeid küberturvalisuse ja andmekaitse standardeid. Lisaks julgeolekuriskidele ja piiriülese koostööga seotud probleemidele seisab EL ebaseaduslike tulirelvadega seoses silmitsi suure andmelüngaga. Usaldusväärse ja põhjaliku statistika puudumise tõttu on õiguskaitseametnikel ja poliitikakujundajatel raske hinnata probleemi ulatust ja poliitika tõhusust ning teha teadlikke otsuseid(6). Samuti on andmete nappus üks põhjuseid, miks üldsuse teadlikkus on väike, poliitiline prioriseerimine piiratud ja puuduvad piisavad vahendid õiguskaitsealasteks jõupingutusteks võitluses tulirelvadega seotud kuritegevuse vastu. Tuleks tugevdada koostööd kandidaatriikidega, et tagada nende täielik kaasamine liidu koordineerimismehhanismidesse, kui see on vajalik konkreetsete piiriüleste juhtumite puhul. Selleks tuleb hõlbustada edasist koostööd piirkondlike ja operatiivalgatuste, sealhulgas kuritegevusega seotud ohte käsitleva valdkondadevahelise Euroopa platvormi (EMPACT) raames, ning koostööd liidu ametitega, teiste seas Europoli, Eurojusti, CEPOLi ja Frontexiga, kes aitavad kaasa ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ennetamisele ja tõkestamisele. Kandidaatriikide õigusaktide järkjärguline vastavusse viimine liidu õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna acquis’ga suurendab liidu ja liikmesriikide vahelise koostöö tõhusust ning tugevdab liidu üldist vastupanuvõimet tulirelvade kõrvalesuunamise ja ebaseadusliku liikumise suhtes. Käesoleva ettepanekuga püütakse kaitsta ELi kodanikke ebaseaduslikest tulirelvadest tuleneva ohu eest, vähendades ebaseaduslike relvade ja nendega seotud kuritegude arvu, ühtlustades tulirelvadega seotud kuritegude määratlusi ja nende eest määratavaid karistusi kõigis liikmesriikides ning parandades andmete kvaliteeti ja kättesaadavust, et seda ohtu paremini mõista ja vähendada. Ettepanekus ei sõnastata ümber tulirelvade juriidilist omandiõigust käsitlevaid norme. Kindlakstehtud probleemide lahendamiseks on ettepanekul neli erieesmärki: (6) Schutter, A., „Criminal gun violence in the European Union“, Flemish Peace Institute, Brüssel, 2023, lk 2, ja Varisco, A. E., „Types of Firearms Used in Violence in the European Union“, SIPRI, ELi rahastatud projekt INSIGHT, Brüssel, 2023, lk 2. ET 2 ET  1. võimaldada ja hõlbustada tulirelvadega seotud kuritegude uurimist ja süüdistuste esitamist; 2. tagada tulirelvadega seotud kuritegude eest määratud karistuste tulevikukindel täitmine; 3. tagada tulirelvadega seotud kuritegude puhul mõjusad, hoiatavad ja proportsionaalsed karistuste liigid ja määrad; 4. parandada õiguskaitse- ja õigusalast koostööd ning ühtlustatud andmekogumist tulirelvadega seotud kuritegude valdkonnas. • Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega Euroopa Komisjon on järjekindlalt tõdenud, et ebaseaduslik tulirelvakaubandus on ELi sisejulgeolekule suur oht. 2025. aasta strateegias ProtectEU(7) ja [uues terrorismivastases tegevuskavas] on tähelepanu all ebaseadusliku tulirelvakaubanduse suhtes kohaldatavate kriminaalõigusnormide ühtlustamine. See on tähtsal kohal ka ELi organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise strateegias aastateks 2021–2025(8) ja aastateks 2026–2029 uuendatud EMPACTi raamistikus(9). Peamine käesoleva algatuse eesmärke hõlmav poliitikavahend on ebaseadusliku tulirelvakaubanduse vastane ELi tegevuskava 2020–2025(10). Selles keskendutakse eelkõige sellistele küsimustele nagu kontrolli tugevdamine ebaseaduslike tulirelvade turu üle, ELi õigusaktides esinevate lünkade kõrvaldamine, luureteabe jagamise parandamine ja täielikult toimivate riiklike tulirelvade kontaktasutuste loomine kõigis liikmesriikides. Samuti toetab tegevuskava arestitud tulirelvi käsitlevaid andmeid sisaldava ELi andmehoidla loomist. Lisaks on algatus kooskõlas ÜRO tulirelvade protokollist tulenevate ELi kohustustega: selles selgitatakse ÜRO soovituste rakendamist, eriti mis puudutab tulirelvade 3D-printimise tehnilise dokumentatsiooni koostamise kriminaliseerimist(11). • Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega Käesoleva ettepaneku eesmärgid on kooskõlas ka järgmiste poliitika- ja seadusandlike dokumentidega: • Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK; • nõukogu 26. veebruari 2009. aasta raamotsus 2009/315/JSK, mis käsitleb karistusregistrite andmete vahetamise liikmesriikidevahelist korraldust ja andmete sisu; (7) Komisjoni 1. aprilli 2025. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa sisejulgeoleku strateegia ProtectEU“, COM(2025) 148 final. (8) Komisjoni 14. aprilli 2021. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ELi organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise strateegia (2021–2025) kohta, COM(2021) 170 final. (9) Nõukogu 13. juuni 2025. aasta järeldused, mis käsitlevad EMPACTi tõhustamist ja ELi kuritegevusvastase võitluse prioriteete EMPACTi järgmiseks, 2026.–2029. aasta tsükliks, nõukogu dokument 9397/25. (10) Komisjoni 24. juuli 2020. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ebaseadusliku tulirelvakaubanduse vastane ELi tegevuskava 2020–2025“, COM(2020)608 final. (11) 2024. aastal toimunud rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni osaliste konverentsi 12. istungjärgul vastu võetud resolutsioon 12/3, https://www.unodc.org/documents/treaties/COP12/Resolutions/E/Resolution_12_3.pdf. ET 3 ET  • Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1727 Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2002/187/JSK; • Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta; • Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1260, mis käsitleb kriminaaltulu tuvastamist ja arestimist; • nõukogu raamotsus 2005/214/JSK rahaliste karistuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta; • nõukogu raamotsus 2009/948/JSK kohtualluvuskonfliktide vältimise ja lahendamise kohta kriminaalmenetluses; • Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2024. aasta määrus (EL) 2024/3011, mis käsitleb kriminaalmenetluse üleandmist; • nõukogu 13. juuli 2021. aasta järeldused, mis käsitlevad riiklike tulirelvade kontaktasutuste (NFFPd) rakendamist ELi liikmesriikides, nõukogu dokument 10726/21; • nõukogu 12. juuni 2025. aasta järeldused ebaseadusliku relvakaubanduse ning tulirelvadest ja pürotehnilistest toodetest tulenevate ohtude vastu võitlemise kohta, nõukogu dokument 9907/25; • nõukogu järeldused „Eurooplaste kaitsmine terrorismi eest: saavutused ja edasised sammud“, mille punktis 47 kutsutakse komisjoni üles alustama tööd käesoleva algatusega; • nõukogu raamotsus 2009/315/JSK, mis käsitleb karistusregistrite andmete vahetamise liikmesriikidevahelist korraldust ja andmete sisu; • konventsioon Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades. 2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS • Õiguslik alus Kavandatud direktiivi õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikli 83 lõiked 1 ja 2. ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 on sätestatud õiguslik alus, mille kohaselt kehtestada miinimumnormid kuritegude ja karistuste määratlemiseks eriti ohtlike piiriülese mõõtmega kuriteoliikide puhul. Selles sättes on nimetatud ühe sellise eriti raske kuriteona ebaseaduslikku relvakaubandust. ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 2 on sätestatud ELi pädevus kehtestada miinimumnormid, kui kriminaalõiguse alaste õigus- ja haldusnormide lähendamine osutub möödapääsmatuks, et tagada liidu poliitika tulemuslik elluviimine valdkonnas, kus on rakendatud ühtlustamismeetmeid. Tulirelvi käsitlevat poliitikat, eelkõige tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona omandamise ja valdamise, nendega ELis kauplemise ning nende importimise ja eksportimise tingimusi on juba ühtlustatud tulirelvade direktiivi ja uuesti sõnastatud tulirelvade määrusega. • Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul) Koordineeritud ELi tasandi meetmed tulirelvadega seotud kuritegude kriminaliseerimiseks ja karistuste ühtlustamiseks on tõhusamad kui eraldiseisvad riiklikud meetmed. Kogu liitu ET 4 ET  hõlmav õigusraamistik aitaks kõrvaldada liikmesriikides ÜRO tulirelvade protokolli rakendamise puudused, parandaks piiriülest koostööd uurimiste läbiviimisel ja süüdistuste esitamisel, edendaks turvalisust ja vähendaks tulirelvadega seotud vägivalda. Lisaks suurendaks ELi õigusakt, mis sisaldab nõuet koguda järjepidevalt ja ühtlustatud viisil andmeid arestitud tulirelvade kohta, õiguskaitseametnike ja poliitikakujundajate suutlikkust, võimaldades paremini jaotada vahendeid ning hinnata ohtu ja poliitikat. Tugevamad ja ühtlustatud ELi meetmed toetaksid ka laiemaid julgeolekueesmärke, võttes arvesse, et tulirelvadega seotud kuriteod on tihedalt seotud terrorismi, rahapesu, uimastikaubanduse ja muud liiki organiseeritud kuritegevusega, ning tugevdaks lõppkokkuvõttes Euroopa üldist sisejulgeolekut. • Proportsionaalsus ELi lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt piirdutakse kavandatud direktiivis sellega, mis on vajalik ja proportsionaalne, et kehtestada kõnealuses valdkonnas toime pandavaid kuritegusid käsitlev õigusakt. Täpsemalt võetakse ebaseaduslikku valdust käsitlevates sätetes arvesse riikide haldusõiguse traditsioone, mille kohaselt teo kuriteona käsitamise eelduseks on tahtlus, jättes kõrvale hooletusest põhjustatud teod . Lisaks nähakse tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona tehnilise dokumentatsiooni ebaseaduslikus valdamises, koostamises ja levitamises seisnevate kuritegude määratluste kavandatud ühtlustamisega seoses ette meetmed, millega tagatakse proportsionaalsus tööstuse ja kodanike õigustatud huvidega. Selliste kuritegude puhul on tähelepanu keskmes ebaseaduslik kasutamine, mis tähendab, et volitatud relvakaupmehi ei tohiks takistada tehnilist dokumentatsiooni kasutamast. Direktiiv sisaldab uurimisvahendite kasutamist ja teabevahetust käsitlevaid meetmeid üksnes niivõrd, kuivõrd need on vajalikud kavandatud kriminaalõiguse raamistiku tulemuslikuks toimimiseks. • Vahendi valik Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 83 lõigetele 1 ja 2 võib miinimumnormid kuritegude ja karistuste määratlemiseks ELi poliitikavaldkondades, kus on rakendatud ühtlustamismeetmeid, kehtestada üksnes seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu võetava Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga. 3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED • Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll Ei kohaldata – puudub ELi direktiiv, milles käsitletaks konkreetselt tulirelvadega seotud kuritegusid ja vastavaid karistusi. Kavandatud õigusakt on esimene omataoline. Sellega ei muudeta tulirelvi käsitlevaid kehtivaid ELi õigusakte. • Konsulteerimine sidusrühmadega 12 nädalat kestnud avaliku konsultatsiooni ja tagasisidekorje käigus koguti teavet mitmesugustelt sidusrühmadelt. Lisaks korraldati liikmesriikidele, õiguskaitseasutustele, erasektorile, kohtusüsteemile ja rahvusvahelistele partneritele suunatud konsultatsioone. Konsultatsioonide eesmärk oli teha kindlaks kõige tulemuslikumad lähenemisviisid tulirelvadega seotud kuritegude ennetamise ja nende vastu võitlemise tugevdamiseks ning selle valdkonna spetsialistide toetamiseks. ET 5 ET  Enamik vastanutest toetas seadusandlikku algatust, milles keskendutakse peamistele tulirelvadega seotud kuritegudele, mõni aga soovitas laiemat kohaldamisala. Õiguskaitse sidusrühmad rõhutasid vajadust pöörata tähelepanu eraviisilise valmistamise, eeskätt relvade 3D-printimisega seotud ettevalmistavatele toimingutele. Osalejad rõhutasid ka vajadust parandada ressursse, koordineerimist ja koostööd õiguskaitseahelas. Komisjon võttis ettepaneku koostamisel arvesse kogu saadud tagasisidet. Lisateavet konsultatsioonide kohta leiab mõjuhinnangu lisadest (2. ja 3. lisa). • Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine Komisjon tellis ettevalmistava uuringu, et hinnata tulirelvadega seotud kuritegude kriminaliseerimise praegust seisu liikmesriikides. Uuring näitas, et ÜRO tulirelvade protokolli ülevõtmisel esineb ebaseadusliku valmistamise ja kauplemise ning märgistuse ebaseadusliku muutmise ja võltsimise kriminaliseerimise osas märkimisväärseid lünki. Viimati nimetatud kuritegu ei ole kriminaliseerinud 14 liikmesriiki. Lisaks kõnealusele uuringule vaatas komisjon põhjalikult läbi asjaomase kirjanduse. Peale selle pidas komisjon arvukalt kohtumisi õiguskaitseasutuste, õigusasutuste, ELi ametite ja muude asutuste ekspertidega. Komisjon korraldas ka selleteemalise kohtumise ELi kriminaalpoliitika eksperdirühmaga. • Mõjuhinnang Mõju hindamisel kaaluti tulirelvadega seotud kuritegude vastu võitlemiseks ELis nelja poliitikavarianti: • 1. variandis keskendutakse muudele kui seadusandlikele meetmetele, selgitades kehtivaid norme, parandades täitmise tagamist ja tõhustades piiriülest koostööd. See sisaldab soovitusi tegeleda 3D-printimisega seotud ohtudega ja luua minimaalne andmestik tulirelvade arestimise kohta; • 2. variandis on ette nähtud peamisi tulirelvadega seotud kuritegusid (ebaseaduslik tulirelvakaubandus, ebaseaduslik valmistamine, märgistuse ebaseaduslik muutmine ja ebaseaduslik valdamine) käsitlevate õigusnormide ühtlustamine ning nende kuritegude määratluste ja seonduvate karistuste kooskõlastamine. See hõlmab piiriülese koostöö tugevdamist, uute tehnoloogiate kasutamise reguleerimist, muutes kuriteoks tehnilise dokumentatsiooni ebaseadusliku valdamise, koostamise ja levitamise, kohustust kasutada arestitud tulirelvade registreerimiseks minimaalset andmestikku ja esitada asjaomased andmed Europolile ning nõuet, et iga liikmesriik peab looma riikliku tulirelvade kontaktasutuse. Lisaks sisaldab see liikmesriikide kohustust koguda ja esitada iga viie aasta tagant komisjonile andmeid tulirelvadega seotud kuritegude kohta; • 3. variandis on kombineeritud seadusandlikud ja muud kui seadusandlikud meetmed. Sellega laiendatakse kõik 2. variandi õiguslikud kohustused koos selgitustega ka laiemalt määratletud kuritegudele. Muude kui seadusandlike meetmete keskmes on teadmiste jagamine uute tehnoloogiate kohta, 3D-printimise tehnilise dokumentatsiooni ühine testimine ja tõhustatud õigusalane koostöö uue fookusrühma raames; • 4. variandis laiendatakse 3. varianti, et hõlmata täiendavad süüteod (nt ebaseaduslik taas laskekõlblikuks muutmine, ebaseaduslik vahendamine, embargo rikkumine ja relvade registreerimisega seotud väärkäitumine), ning nähakse ette kohustus esitada komisjonile igal aastal andmeid. ET 6 ET  Eelistatakse 3. varianti, kuna selles käsitletakse kõiki kindlakstehtud probleeme ja eesmärke proportsionaalsel ja tõhusal viisil. 1. varianti ei peeta eraldi võetuna piisavalt tõhusaks, kuna muud kui seadusandlikud meetmed ei anna küllaldast tõuget olulisteks muutusteks. 2. variandis käsitletakse kõiki probleeme ja eesmärke, kuid seda peetakse vähem tõhusaks, kuna selle rakendamiseks puudub täiendav toetus. 4. varianti peetakse seatud eesmärkide saavutamiseks tõhusaks, kuid selle rakendamine tekitab liikmesriikidele ebaproportsionaalselt suurt koormust. Kuigi kvantitatiivsete andmete puudumine ei võimaldanud täpset mõju arvutada, võib teha mõned üldised järeldused. Peamine sotsiaalne mõju seisneb ELi kodanike julgeoleku suurenemises tänu sellele, et väheneb praegune suur ebaseaduslike tulirelvade arv ELis. Eelistatud variandil on väike või olematu mõju kodanikele, kes juba omavad seaduslikult tulirelva, kuna ettepanekus keskendutakse ebaseaduslikule turule. Peamine eeldatav majanduslik mõju seisneb tulistamisjuhtumitega seotud kulude vähenemises. Ehkki ühtki veenvat uuringut tulirelvadega seotud vägivallast tulenevate majanduslike kulude kohta ELis ei ole, näitab ELi rahastatud projekti INSIGHT(12) raames tehtud uuringute ja Rootsis aset leidnud tulistamisjuhtumite kulusid käsitleva uuringu(13) tulemuste kombineeritud analüüs, et 2024. aasta esimeses pooles läksid tulistamisjuhtumid Rootsi ühiskonnale maksma ligikaudu 120–140 miljonit eurot. See summa on puhtalt teoreetiline, kuna see tugineb hüpoteesile, et konkreetse tulistamisjuhtumi kulu saab ekstrapoleerida ja kohaldada kõigi 2024. aasta esimesel poolel Rootsis toimunud tulistamisjuhtumite suhtes. Sellegipoolest on sellest näha, et tulirelvadega seotud vägivallast tulenevad kulud – kuigi neid on keeruline hinnata – ei ole tühised. Õiguskontrollikomitee esitas 5. mail 2025 esimese negatiivse arvamuse. Õiguskontrollikomitee leidis, et mõjuhinnangus esineb puudusi, mis tuleb enne järgmiste sammude astumist kõrvaldada. Eelkõige jõudis õiguskontrollikomitee järeldusele, et aruandes ei kirjeldatud usaldusväärsetele tõenditele viidates veenvalt probleemi ulatust, kiireloomulisust ja põhjuseid, ei näidatud selgelt, kuidas algatus sobib kehtivasse ELi õigusraamistikku või annab sellele lisaväärtust, ega põhjendatud väiteid selle kohta, et liikmesriigid kohaldavad õigusnorme erinevalt või et õigusrikkujaid kasutavad ära regulatiivseid lünki. Samuti leidis õiguskontrollikomitee, et eesmärgid ei ole piisavalt konkreetsed, mõõdetavad, saavutatavad, realistlikud ja tähtajalised, põhjuslikke seoseid poliitikavariantide ja eesmärkide vahel ei ole piisavalt tõendatud ning majandusliku ja sotsiaalse mõju, kulude ja proportsionaalsuse hindamine ning variantide võrdlus on puudulik ja ebapiisavalt tõendatud. Seetõttu nõudis õiguskontrollikomitee, et komisjon vaataks analüüsi põhjalikult läbi ja täiustaks seda ning esitaks aruande uuesti uue arvamuse saamiseks. 10. novembril 2025 esitas õiguskontrollikomitee ümber tehtud mõjuhinnangu kohta teise arvamuse. Seekord esitas ta positiivse arvamuse reservatsioonidega. Reservatsioonides juhiti tähelepanu eeskätt sellele, et probleemi kirjelduses puudusid endiselt mõned andmed, et eesmärgid võiksid olla konkreetsemad, mõõdetavamad, saavutatavamad, realistlikumad ja tähtajalisemad ning et eri poliitikavariantide erinev mõju ei olnud piisavalt selge. Nende märkuste arvessevõtmiseks täiustati mõjuhinnangut veelgi. (12) ELi rahastatud projekt INSIGHT (projektikonkurss ISFP-2020-AG-FIRE), https://vlaamsvredesinstituut.eu/en/project- insight/#:~:text=This%20online%20knowledge%20platform%20offers%20policymakers%2C%20polic e%20officers%2C,information%20about%20firearms%20violence%20in%20the%20European%20Uni on. (13) Erixon, O., „Living with the Aftermath: Consequences of Gun Violence for Affected Residential Areas and Individuals“. ET 7 ET  Sellele lisati selgitus, et ükski mõju hindamisel kaalutud poliitikavariant ei mõjuta keskkonda, mistõttu on käesolev seadusandlik ettepanek kooskõlas Euroopa kliimamääruses sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärgiga. • Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine Ei kohaldata – puudub ELi direktiiv, milles käsitletaks konkreetselt tulirelvadega seotud kuritegusid ja vastavaid karistusi. Kavandatud õigusakt on esimene omataoline. Sellega ei muudeta tulirelvi käsitlevaid kehtivaid ELi õigusakte. • Põhiõigused Ettepanekul on positiivne mõju ELi kodanike julgeoleku tagamisele, sest sellega vähendatakse ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ohtu. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 16 tunnustatakse ettevõtlusvabadust „liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavade kohaselt“. Algatus ei mõjuta ettevõtlusvabadust, kuna normid, mis käsitlevad relvakaupmeestele tulirelvadega kauplemise loa andmist, on sätestatud tulirelvade direktiivis. Need normid käesoleva algatuse tõttu ei muutu. Harta artiklis 17 tunnustatakse õigust omandile. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole harta artiklis 17 ette nähtud õigus omandile absoluutne – seda võib proportsionaalsuse põhimõtet järgides piirata, ent vaid juhul, kui see on vajalik ja vastab tegelikult liidu tunnustatud üldist huvi pakkuvale eesmärgile või kui on vaja kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi. Tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona juriidilist omandiõigust käsitlevad normid on kehtestatud tulirelvade direktiiviga. Need normid käesoleva algatuse tõttu ei muutu. 4. MÕJU EELARVELE Seadusandliku ettepaneku rakendamise korral viidaks läbi rohkem tulemuslikke uurimisi ning laiendataks tulirelvade ja nende oluliste osadega seotud kuritegude kohaldamisala. Seetõttu vajaksid liikmesriigid lisatöötajaid, et toime tulla tulirelvadega seotud kuritegude uurimise ja süüdistuste esitamise potentsiaalse suurenemisega. Töötajate arvu suurendamiseks on vähemalt esimesel viiel aastal vaja kõikide liikmesriikide peale kokku hinnanguliselt 4 069 175 eurot aastas. Seoses arestitud tulirelvade arvu suurenemisega kasvavad eeldatavasti liikmesriikide kriminalistikaüksuste halduskulud. Need on hinnanguliselt 574 564 eurot aastas kõigi 27 liikmesriigi ballistiliste aruannetega seotud halduskuludeks ja 332 107 eurot aastas digitaalset tehnilist dokumentatsiooni käsitlevate ballistiliste aruannetega seotud kuludeks. Lisaks on riikliku tulirelvade kontaktasutuse loomise ja arendamisega seotud halduskulud kõigi 27 liikmesriigi peale kokku hinnanguliselt 12 070 917 eurot ning riiklikes andmebaasides sisalduvate tulirelvadega seotud andmete ühtlustamisega seotud halduskulud kõigi 27 liikmesriigi peale kokku hinnanguliselt 10 800 000 eurot. Komisjoni kulud hõlmavad algatuse rakendamise ja järelevalvega seotud personalikulusid, mis tuleks katta vastutava talituse olemasolevast eelarvest. Peale selle peab komisjon korraldama õigusvaldkonna esindajate fookusrühma koosolekuid, et toetada teabevahetust. Veel tekitab kulusid komisjoni koostatav aruanne. Aruanne hõlmab uuringut, mille alusel analüüsida mitmesuguste näitajate abil direktiivi toimimise tulemuslikkust. See uuring, mis tehakse pärast praeguse mitmeaastase finantsraamistiku lõppu, läheb maksma ligikaudu 420 000 eurot. ET 8 ET  5. MUU TEAVE • Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord Liikmesriikidel on direktiivi riigisisesesse õigusse ülevõtmiseks aega kaks aastat alates direktiivi jõustumisest. Komisjon jälgib ülevõtmist. Komisjon esitas mõjuhinnangu 10. lisas järelevalveraamistiku, millega on kehtestatud näitajad algatuse iga eesmärgi rakendamise jälgimiseks. Lisaks on sellega kindlaks määratud võrdlusalus ja nõutavad sihttasemed, mille saavutamise korral saab rakendamist pidada edukaks. Algatuse rakendamise jälgimisel vaadeldakse kokku 15 näitajat, nagu kuritegudega seotud juhtumite arv, madalaimate karistusmäärade tõstmine, kriminaaltulu konfiskeerimine, riiklike tulirelvade kontaktasutuste loomine ja toimimine, Euroopa tulirelvaandmekeskusele saadetud teave jne. Kaheksa aastat pärast direktiivi jõustumist (et direktiivi saaks üle võtta ja esimese andmete kogumise lõpule viia) ning seejärel iga viie aasta tagant koostab komisjon viimase viie aasta rakendusandmeid sisaldava hindamisaruande, milles käsitletakse direktiivi lisaväärtust võitluses tulirelvadega seotud kuritegude vastu. Aruanne sisaldab eespool nimetatud järelevalveraamistikus saadud tulemusi. Selles antakse ka teavet eri sätete rakendamise kohta liikmesriikides ja ülevaade saadud statistilistest andmetest. Liikmesriigid on kohustatud esitama selle aruande koostamiseks kogu asjakohase teabe. Hindamise põhjal otsustab komisjon, kas on vaja võtta asjakohaseid meetmeid. Selleks et liikmesriike ettepaneku rakendamisel toetada, hõlbustab komisjon uute tehnoloogiatega seotud kogemuste jagamist ja nende tehnoloogiatega seotud tehnilise dokumentatsiooni ühist testimist. Peale selle hõlbustab komisjon õigusasutuste vahelist koostööd, luues teabe vahetamiseks fookusrühma. • Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus Artikkel 1. Reguleerimisese Selles sättes määratakse kindlaks direktiivi eesmärk. Täpsemalt nimetatakse selles kolm seatud sihti: ühtlustada tulirelvadega seotud kuritegude määratlusi ja karistusi, parandada piiriülest koostööd ja kehtestada minimaalne andmestik tulirelvade arestimise kohta. Artikkel 2. Mõisted See säte sisaldab direktiivis kasutatud mõistete määratlusi. Mitmes määratluse osutatakse direktiivile (EL) 2021/555 relvade omandamise ja valduse kohta. Artikkel 3. Kuriteod Selles sättes kirjeldatakse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaid kuritegusid. Tulirelvade ebaseadusliku valmistamise, nendega ebaseadusliku kauplemise ning nende märgistuse võltsimise ja muutmise kriminaliseerimine on ÜRO tulirelvade protokollist tulenev nõue. Ebaseadusliku valduse kriminaliseerimine tuleneb tulirelvade direktiivist (EL) 2021/555. Uute kuritegudena käsitletakse tehnilise dokumentatsiooniga seotud kuritegusid. Neid võib käsitada ettevalmistavate toimingutena. Artikkel 4. Kuriteole kihutamine ja kaasaaitamine ning kuriteokatse Artikliga 4 kriminaliseeritakse artikli 3 lõikes 1 osutatud kuritegudele kihutamine ja neile kaasaaitamine. Nende kuritegude kriminaliseerimine on ÜRO tulirelvade protokollist tulenev nõue. Artikkel 5. Füüsiliste isikute suhtes kohaldatavad karistused ET 9 ET  Selle artikliga nähakse ette miinimumnõuded, kandmaks hoolt selle eest, et artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegude eest määratakse mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad kriminaalkaristused. Võimaluse korral on võetud karistuste kindlaksmääramisel aluseks liikmesriikide praeguste karistusmäärade keskmine. Lõike 3 eesmärk on, et liikmesriigid võtaksid meetmeid tagamaks, et artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegude suhtes saab kohaldada lisakaristusi ja -meetmeid, et võimaldada eri liiki kuritegelikule käitumisele kohandatud reageerimist. Artikkel 6. Juriidiliste isikute vastutus See artikkel sisaldab kohustust võtta juriidiline isik artiklis 3 või 4 osutatud kuriteo eest vastutusele, kui kuritegu on toime pandud tema kasuks. Samuti sätestatakse selles artiklis, et liikmesriigid peaksid tagama, et juriidilise isiku saab võtta vastutusele puuduliku järelevalve või kontrolli eest, mis on võimaldanud toime panna artiklis 3 või 4 osutatud kuriteo. Lisaks ei tohiks juriidilise isiku vastutusele võtmine välistada kriminaalmenetlust füüsiliste isikute suhtes. Artikkel 7. Juriidiliste isikute suhtes kohaldatavad karistused Selles artiklis sätestatakse karistused, mida kohaldatakse käesoleva ettepaneku kohaldamisalasse kuuluvates kuritegudes osalevate juriidiliste isikute suhtes. Artikkel 8. Raskendavad asjaolud Selles artiklis sätestatakse raskendavad asjaolud, mida tuleb arvesse võtta artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegude eest karistuste määramisel. Artikkel 9. Kergendavad asjaolud Selles artiklis sätestatakse kergendavad asjaolud, mida tuleb arvesse võtta artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegude eest karistuste määramisel. Artikkel 10. Uurimisvahendid Selle sättega nähakse ette, et artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegude uurimiseks tuleb teha kättesaadavaks spetsiaalsed uurimisvahendid. Artikkel 11. Haldamine ja kõrvaldamine Selle sättega võetakse üle ÜRO tulirelvade protokolli artikkel 6 tulirelvade haldamise ja kõrvaldamise kohta. Artikkel 12. Aegumistähtajad Selle artikliga nähakse ette sätted aegumistähtaegade kohta, et pädevad asutused saaksid teatava ajavahemiku jooksul uurida käesoleva ettepaneku kohaldamisalasse kuuluvaid kuritegusid, esitada nende eest süüdistusi ja teha nende kohta otsuseid. Artikkel 13. Jurisdiktsioon Selle artikliga nähakse ette jurisdiktsiooni käsitlevad sätted, millega tagatakse, et liikmesriigid kehtestavad ettepaneku kohaldamisalasse kuuluvate kuritegude puhul jurisdiktsiooni ja teavitavad komisjoni, kui nad otsustavad seda laiendada konkreetsetel juhtudel, kui kuritegu on toime pandud väljaspool nende territooriumi. Artikkel 14. Koolitus Selle sätte eesmärk on tõhustada koolitustegevust kogu täitmise tagamise ahelas, et tagada kõigile asjaosalistele vajalikud erioskused ja suutlikkus täita tulemuslikult oma ülesandeid. Artikkel 15. Koordineerimine ja koostöö liikmesriigi pädevate asutuste vahel ET 10 ET  Selle sätte kohaselt tuleb igal liikmesriigil luua keskne riiklik tulirelvade kontaktasutus, mis peab tagama strateegilisel ja operatiivtasandil koordineerimise ja koostöö kõigi liikmesriigi pädevate asutuste seas, kes osalevad tulirelvadega seotud kuritegude ennetamises ja nende vastu võitlemises. Artikkel 16. Liikmesriikide ja komisjoni ning liidu organite ja asutuste koostöö Selles sättes kirjeldatakse vajadust piiriülese koostöö järele, kui on tekkinud kahtlus, et kuritegu on laadilt piiriülene. Selle sättega seoses on kehtestatud siduv kohustus luua liikmesriikides tulirelvade riiklikud kontaktasutused. Lisaks nähakse selle sättega ette, et liikmesriigid võivad teha koostööd tehnilise dokumentatsiooni ühisel testimisel, kui on tekkinud kahtlus, et see on mõeldud eraviisiliseks tulirelvade, nende oluliste osade või laskemoona valmistamiseks. Artikkel 17. Arestitud tulirelvade registreerimine ja delegeeritud õigusaktid Selle sättega kehtestatakse kohustus kasutada arestitud tulirelvade registreerimisel minimaalset andmestikku. Minimaalne andmestik on kindlaks määratud lisas. Säte sisaldab võimalust lisa delegeeritud õigusaktiga muuta. Artikkel 18. Statistilised andmed Selles sättes käsitletakse vajadust koguda süstemaatiliselt statistilisi andmeid tulirelvadega seotud kuritegude kohta. Selles nõutakse, et liikmesriigid koguksid ja avaldaksid asjakohaseid statistilisi andmeid ning saadaksid need komisjonile vähemalt iga viie aasta tagant. Samuti nähakse sellega ette kohustus edastada Europolile teave registreeritud arestitud tulirelvade kohta. Sättega kehtestatakse ka liikmesriikidele nõue säilitada andmeid vähemalt 20 aastat. Lisaks kohustab säte komisjoni avaldama liikmesriikide edastatud statistiliste andmete põhjal vähemalt iga viie aasta tagant aruande. Artikkel 19. Delegeeritud volituste rakendamine Selle artikliga nähakse ette delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise õiguse andmise tingimused ja võimalus see õigus tagasi võtta. Artikkel 20. Muude õigusaktide muutmine Selle sättega muudetakse kehtivat direktiivi (EL) 2024/1260,(14) et see hõlmaks käesoleva algatuse artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegusid. Artikkel 21. Aruandlus Selles artiklis sätestatakse komisjoni kohustus esitada kaheksandal aastal pärast direktiivi jõustumist ja seejärel iga viie aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruanne direktiivi lisaväärtuse kohta. Aruanne sisaldab liikmesriikide esitatud teavet statistika ja rakendamise kohta. Artiklid 22, 23 ja 24. Need artiklid sisaldavad sätteid, mis käsitlevad direktiivi ülevõtmist liikmesriikides, jõustumist ja adressaate. Lisa. Minimaalne andmestik arestitud tulirelvade registreerimiseks Lisa sisaldab minimaalset andmestikku, mida liikmesriigid peavad kasutama kuritegevusega seoses arestitud tulirelvade registreerimisel. (14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. aprilli 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1260, mis käsitleb kriminaaltulu tuvastamist ja konfiskeerimist (ELT L, 2024/1260, 2.5.2024). ET 11 ET  2026/0059 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, mis käsitleb võitlust ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ja muude tulirelvadega seotud kuritegude vastu ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1260 EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,(1) eriti selle artikli 83 lõikeid 1 ja 2, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(2), toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning arvestades järgmist: (1) Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artiklis 3 on sätestatud, et liit moodustab oma kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva sisepiirideta ala, kus on tagatud isikute vaba liikumine koos välispiirikontrolli, varjupaiga ja sisserändega ning kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemisega seotud asjakohaste meetmete rakendamisega. (2) Ebaseaduslik tulirelvakaubandus on tunnistatud Euroopa Liidu toimimise lepingus (edaspidi „ELi toimimise leping“) eriti raskeks kuriteoks ning see toimub sageli organiseeritud kuritegevuse raames või on seotud terrorismiga. Ebaseadusliku tulirelvakaubanduse tõkestamine ja sellevastane võitlus on liidu ja liikmesriikide prioriteet. (3) Ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ja muude tulirelvadega seotud kuritegude sagenemine ning nende tagajärjed, mis vähendavad tulirelvi käsitlevate liidu õigusaktide mõjusust, valmistavad liidus jätkuvalt muret. Sellised kuriteod ulatuvad üha sagedamini väljapoole liikmesriiki, kus tegu toime pandi. Need ohustavad liidu kodanikke, mistõttu tuleb võtta asjakohaseid ja tulemuslikke vastumeetmeid, milleks on tihti vaja tõhusat piiriülest koostööd. (4) Tulirelvade ebaseaduslik valmistamine hõlmab tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona eraviisilist valmistamist 3D-printeri, arvjuhitava (CNC) metallifreespingi või muu samalaadse arvutipõhise süsteemi abil ilma relvakaupmehe loata. Sellise tootmise oluliseks eeltingimuseks on tehniline dokumentatsioon. Tehnilise dokumentatsiooni alusel ebaseaduslikult valmistatud tulirelvi on hakatud üha enam kasutama organiseeritud kuritegevuses ja terroriaktide toimepanemisel, sest neid ei ole algusest peale võimalik tuvastada ega nende päritolu kindlaks teha. (1) ELT L 308, 29.11.2022, lk 18. (2) ELT C […], […], lk […]. ET 12 ET  (5) Komisjon kirjutas kooskõlas nõukogu otsusega 2001/748/EÜ(3) alla rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendavale tulirelvade, nende osade ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestavale ÜRO protokollile (edaspidi „ÜRO tulirelvade protokoll“). Liit ratifitseeris ÜRO tulirelvade protokolli nõukogu otsusega 2014/164/EL(4). (6) ÜRO tulirelvade protokolli artikli 5 kohaselt peavad osalisriigid kriminaliseerima ebaseadusliku tulirelvade valmistamise, ebaseadusliku tulirelvadega kauplemise, tulirelvade märgistuse võltsimise või ebaseadusliku kustutamise, eemaldamise või muutmise, nende kuritegude toimepanemise või neis osalemise katse ning nende kuritegude korraldamise, juhtimise, neile kaasaaitamise ja kihutamise, nende hõlbustamise ja nende toimepanemiseks nõuandmise. (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2021/555(5) kohaselt on lubatud tulirelvi või nende olulisi osi valmistada, nendega kaubelda, neid vahetada, rendile anda, parandada, muuta või ümber ehitada ning laskemoona valmistada, sellega kaubelda, seda vahetada, muuta või ümber ehitada üksnes juhul, kui selleks on saadud spetsiaalne relvakaupmehe luba. Samuti saab selle direktiivi kohaselt pidada tulirelvade, nende oluliste osade või laskemoona ostu, müügi või tarnimise tehingute üle läbirääkimisi või neid tehinguid teha ning korraldada tulirelvade, nende oluliste osade või laskemoona üleandmist üksnes juhul, kui selleks on saadud spetsiaalne vahendaja luba. (8) Direktiivi (EL) 2021/555 kohaselt on lubatud tulirelvi omandada ja vallata üksnes konkreetsetel asjaoludel ning selles nõutakse, et liikmesriigid kehtestaksid õigusnormid, mis käsitlevad direktiivi kohaselt vastu võetud riigisiseste sätete rikkumise eest määratavaid karistusi. Direktiiv (EL) 2021/555 võimaldab liikmesriikidel vastu võtta õigusakti, mis on sellest direktiivist rangem. (9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2025/41(6) kohaselt on tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona import, eksport ja transiit lubatud üksnes juhul, kui selleks on saadud spetsiaalne luba. (10) Selleks et tagada siseturu terviklikkus liidus kooskõlas direktiiviga (EL) 2021/555 ja määrusega (EL) 2025/41 ning samal ajal saavutada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal kõrge turvalisuse tase ning võttes arvesse ÜRO tulirelvade protokolli, on (3) Nõukogu 16. oktoobri 2001. aasta otsus 2001/748/EÜ, mis käsitleb rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsioonile lisatud tulirelvade, nende osade, lisaseadiste ja laskemoona ebaseadusliku valmistamise ja nendega kauplemise vastu võitlemise ÜRO protokolli allakirjutamist Euroopa Ühenduse nimel (EÜT L 280, 24.10.2001, lk 5, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2001/748/oj). (4) Nõukogu 11. veebruari 2014. aasta otsus 2014/164/EL, mis käsitleb rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade, lisaseadiste ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava protokolli Euroopa Liidu nimel sõlmimist (ELT L 89, 25.3.2014, lk 7, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2014/164/oj). (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta direktiiv (EL) 2021/555 relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (ELT L 115, 6.4.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2021/555/oj). (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 2024. aasta määrus (EL) 2025/41, mis käsitleb tulirelvade, oluliste osade ja laskemoona impordi-, ekspordi- ja transiidimeetmeid, millega rakendatakse rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava ÜRO protokolli (ÜRO tulirelvade protokoll) artiklit 10 (ELT L, 2025/41, 22.1.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2025/41/oj). ET 13 ET  vaja kehtestada tulirelvadega seotud kuritegude ja nende eest määratavate karistuste määratlemise miinimumnormid, et tulemuslikult tagada nimetatud õiguslike vahendite järgimine. (11) Kõnealuste õiguslike vahendite kontekstis tuleks laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade ebaseaduslikku taas laskekõlblikuks muutmist käsitada ebaseadusliku valmistamisena, kuna taas laskekõlblikuks muutmine ilma direktiivi (EL) 2021/555 kohaselt nõutava loata tähendab manipuleerimist, mida käsitatakse valmistamisena. Tulirelvade ebaseaduslikku vahendamist tuleks käsitada ebaseadusliku tulirelvakaubandusena, sest direktiivi (EL) 2021/555 kohaselt on kauplemise eeltingimus vahendaja luba. Ebaseaduslikku kauplemist tuleks käsitada kas ebaseadusliku tulirelvakaubanduse või ebaseadusliku tulirelvade valmistamisena või mõlemana, sest direktiivi (EL) 2021/555 kohaselt on nii kauplemise kui ka valmistamise eeltingimus relvakaupmehe luba. Relvaembargo rikkumist tuleks käsitada ebaseadusliku tulirelvakaubandusena, kuna relvaembargo alla kuuluvatesse riikidesse eksportimiseks ei tohiks luba anda. Loa puudumine on ebaseadusliku tulirelvakaubanduse määratluse oluline element. (12) Nende kodanike õigusi, kes valdavad, kasutavad või valmistavad tulirelvi, nende olulisi osi või laskemoona või kauplevad nendega seaduslikult kooskõlas direktiiviga (EL) 2021/555 ja määrusega (EL) 2025/41, ei tohiks mõjutada. (13) Viimastel aastatel on kerkinud esile ning muutunud üha kättesaadavamaks ja taskukohasemaks uued tehnoloogiad, mis võimaldavad valmistada tulirelvi, nende olulisi osi ja laskemoona eraviisiliselt, nagu 3D-printimine, mida nimetatakse ka kihtlisandustootmiseks. See tehnoloogia tugineb digitaalsele tehnilisele dokumentatsioonile, mida saab alla laadida, levitada ja kasutada tulirelvade ebaseaduslikuks valmistamiseks. Võttes arvesse ohu muutumist ning kooskõlas soovitustega, mis on esitatud 14.–18. oktoobril 2024 Viinis toimunud rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni osaliste konverentsi 12. istungjärgul vastu võetud ÜRO resolutsioonis 12/3,(7) tuleks sellise tehnilise dokumentatsiooni omamine, kasutamine, selle levitamine ja koostamine kõigis liikmesriikides kriminaliseerida. (14) Erilist tähelepanu tuleks pöörata tehnilise dokumentatsiooni levitamisele, võttes arvesse selle tegevuse ulatuslikku mõju. Pärast tehnilise dokumentatsiooni jagamist veebis kaob selle üle kiiresti kontroll: seda hakatakse kopeerima ja levitama mitmesugustel platvormidel, hoides kõrvale tavapärasest järelevalvest. Seepärast tuleks tehnilise dokumentatsiooni levitamist käsitada igal juhul kuriteona, erinevalt rikkumistest, mis seisnevad tehnilise dokumentatsiooni koostamises, omandamises, valdamises ja jagamises. Keskenduda tuleks levitamise ärahoidmisele, kehtestades ranged vastutust käsitlevad nõuded, mille kohaselt teo kuriteona käsitamise eelduseks ei ole tahtlus, vaid selle toimepanija hooletus. (15) Kihtlisandustootmine, nagu 3D-printimine, võib olla väärtuslik vahend tööstusliku tootmise ja innovatsiooni edendamiseks. Asjaomaste tootmismeetodite kasutamise mis tahes piirang ei tohiks mõjutada nende meetodite seaduslikku kasutamist direktiivi (EL) 2021/555 kohaselt loa saanud relvakaupmeeste või muude volitatud juriidiliste või füüsiliste isikute poolt. See ei tohiks puudutada teadusuuringuid ja innovaatilist arendustegevust asjaomases sektoris. (7) Resolutsioon 12/3 „Enhancing measures, including under the Firearms Protocol, to prevent, combat and eradicate the illicit manufacturing of and trafficking in firearms, their parts and components and ammunition, in view of technological developments“. ET 14 ET  (16) Selliste kuritegude eest vastutavatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele tuleks ette näha mõjusad, hoiatavad ja proportsionaalsed karistused ja meetmed, mille puhul võetakse arvesse kuriteo raskusastet. (17) Selleks tuleks kehtestada füüsiliste isikute maksimaalse vangistuse alammäärad. Pidades silmas tulirelvade põhjustatavat võimalikku kahju, mille hulka kuuluvad rasked vigastused ja surm, ning tulirelvade pikka kasutusiga, on asjakohane kehtestada alammäärad, mille puhul võetakse arvesse tulirelvadega seotud kuritegudega seonduvat ohtu elule ning on proportsionaalsed konkreetse ohu ning kuriteo raskusastme ja ebaseaduslikkuse tasemega. Käesolevas direktiivis ette nähtud, füüsiliste isikute toime pandud kuritegude eest määratavat maksimaalset vangistust tuleks kohaldada vähemalt selliste kuritegude kõige raskemate vormide puhul. Käesoleva direktiiviga ei kehtestata ühtki nõuet liikmesriikide kohaldatavate karistuste alammäära kohta peale vajaduse tagada, et karistused on üldiselt mõjusad, hoiatavad ja proportsionaalsed. (18) Kuna tulirelvi käsitlevaid liidu õigusakte kohaldatakse ka juriidiliste isikute suhtes, tuleks käesolevas direktiivis määratletud kuritegude eest, mis on seotud tulirelvi käsitlevate liidu õigusaktide rikkumisega, vastutusele võtta ka juriidilised isikud. Käesolevas direktiivis määratletud kuritegude ja karistustega seoses tuleks juriidilise isikuna käsitada õigussubjekti, kellel on kohaldatava riigisisese õiguse kohaselt juriidilise isiku staatus, välja arvatud riigid või avalik-õiguslikud organid, kes teostavad riigivõimu, ja avalik-õiguslikud rahvusvahelised organisatsioonid. Kuna käesoleva direktiiviga kehtestatakse miinimumnormid, võivad liikmesriigid vastu võtta rangemad normid, sealhulgas avalik-õiguslike organite kriminaalvastutuse kohta. (19) Kui ebaseaduslik tulirelvakaubandus või muu tulirelvadega seotud kuritegu on seostatav juriidilise isikuga, tuleks juriidiline isik kuriteo eest vastutusele võtta üksnes juhul, kui on olemas kõik artiklis 3 sätestatud kuriteo koosseisu tunnused. Vastutusele võtmine peaks tagama vastutuse ning tõkestama või pärssima edasiste kuritegude toimepanekut. Liikmesriigid, kelle õiguse kohaselt on võimalik juriidilisi isikuid kriminaalvastutusele võtta, peaksid käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks tagama, et nende õigusaktidega nähakse ette kriminaalkaristuste mõjusad, hoiatavad ja proportsionaalsed liigid ja määrad. Liikmesriigid, kelle õiguse kohaselt ei ole juriidilisi isikuid võimalik kriminaalvastutusele võtta, peaksid käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks tagama, et nende õigusaktidega nähakse ette muude kui kriminaalkaristuste mõjusad, hoiatavad ja proportsionaalsed liigid ja määrad. Selleks tuleks kehtestada maksimaalsete rahaliste karistuste või trahvide alammäärad. Käesolevas direktiivis ette nähtud, kuritegude eest määratavat maksimaalset rahalist karistust või trahvi tuleks kohaldada vähemalt kuritegude kõige raskemate vormide puhul, nagu on sätestatud direktiivis. Määratava karistuse mõjususe, hoiatava mõju ja proportsionaalsuse tagamiseks tuleks arvesse võtta asjaomase juriidilise isiku teo raskusastet ning individuaalseid, rahalisi ja muid asjaolusid. Liikmesriikidel peaks olema võimalik kehtestada rahaliste karistuste või trahvide ülemmäärad kas protsendimäärana asjaomase juriidilise isiku ülemaailmsest kogukäibest või kindla summana. (20) Kui liikmesriik kasutab juriidilistele isikutele rahalise karistuse või trahvi määramisel ülemaailmse kogukäibe kriteeriumi, tuleks otsustada, kas võtta aluseks kuriteo toimepanemisele eelnenud majandusaasta või rahalise karistuse määramise otsuse tegemisele eelnenud majandusaasta käive. See peaks jääma kohtu otsustada. Samuti peaksid liikmesriigid kaaluma normide kehtestamist juhtudeks, kui rahalise karistuse või trahvi suurust ei ole võimalik kindlaks määrata selle alusel, kui suur oli juriidilise ET 15 ET  isiku ülemaailmne kogukäive kuriteo toimepanemisele eelnenud majandusaastal või rahalise karistuse määramise otsuse tegemisele eelnenud majandusaastal. Sellistel juhtudel peaks liikmesriikidel olema võimalik arvesse võtta muid kriteeriume, näiteks ülemaailmset kogukäivet mõnel muul majandusaastal. (21) Tulirelvade kasutusiga on pikk. Kui tulirelv suunatakse ebaseaduslikule turule, võib see põhjustada kahju aastakümneid. Seetõttu ei tohiks tulirelvadega seotud kuritegude suhtes kohaldada ülemaailmse käibega seotud rahaliste karistuste või trahvide standardprotsendimäärasid, mida kasutatakse siseturgu käsitlevates õigusaktides. (22) Liikmesriigid peaksid sätestama riigisiseses õiguses kindla summana kehtestatud rahaliste karistuste või trahvide ülemmäärad. Neid ülemmäärasid tuleks kohaldada kõige raskemate kuritegude puhul, mille on toime pannud majanduslikult tugevad juriidilised isikud. Liikmesriikidel peaks olema õigus määrata kindlaks nende ülemmäärade arvutamise meetod. Liikmesriigid peaksid võtma meetmeid, et tagada kindla summana kehtestatud rahaliste karistuste või trahvide korrapärane läbivaatamine riigisiseses õiguses sätestatud korras, võttes arvesse inflatsioonimäära ja muudel põhjustel toimuvat rahalise väärtuse kõikumist. Liikmesriigid, kelle rahaühik ei ole euro, peaksid kehtestama rahaliste karistuste või trahvide ülemmäärad omaenda vääringus ja sellises summas, mis käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeval vastab selles eurodes väljendatud määradele. Need liikmesriigid peaksid vaatama rahaliste karistuste või trahvide määrad korrapäraselt läbi ka vahetuskursi muutust silmas pidades. (23) Maksimaalsete rahaliste karistuste või trahvide alammäärade kehtestamine käesolevas direktiivis ei tohiks mõjutada kohtunike ega kohtute õigust määrata kriminaalmenetluses igal konkreetsel juhul asjakohane karistus. Kuna käesolevas direktiivis ei sätestata ühtki nõuet juriidiliste isikute toime pandud tulirelvadega seotud kuritegude eest riigisiseses õiguses ette nähtud rahaliste karistuste või trahvide alammäärade kohta, peaksid kohtunikud või kohtud igal juhul võtma asjakohase karistuse määramisel arvesse asjaomase juriidilise isiku individuaalseid, rahalisi ja muid asjaolusid ning teo raskusastet. (24) Selleks et tagada täielik vastutus, ei tohiks juriidiliste isikute vastutusele võtmine käesoleva direktiivi alusel välistada kriminaalmenetluse algatamist füüsiliste isikute suhtes, kes on toime pannud käesolevas direktiivis määratletud kuriteo või sellele kihutanud või kaasa aidanud. Kui kriminaalvastutuse tingimused on täidetud, peaksid nende füüsiliste isikute alla kuuluma ka äriühingute juhatuse liikmed. (25) Kohaldatavaid karistusmäärasid tuleks veel rohkem ühtlustada ja määrad tuleks muuta mõjusamaks, määrates kindlaks ühtsed raskendavad asjaolud, mille puhul võetakse arvesse toimepandud kuriteo raskusastet. Raskendavaid asjaolusid tuleks mõista kas asjaoludena, mille tõttu on kohtunikul õigus määrata kuriteo eest karistus, mis on rangem sellest, mis määratakse sama kuriteo eest tavaliselt, kui neid asjaolusid ei esine, või õigusena käsitada mitut kuritegu kumulatiivselt, et karistust suurendada. Seetõttu ei ole liikmesriigid kohustatud ette nägema konkreetseid raskendavaid asjaolusid, kui riigisiseses õiguses on juba kindlaks määratud konkreetsed kuriteod, mis võivad kaasa tuua rangemad karistused. (26) Liikmesriigid peaksid tagama, et nende õigussüsteemis kohaldatavates normides on nähtud võimaliku raskendava asjaoluna ette vähemalt üks käesolevas direktiivis sätestatud raskendavatest asjaoludest. Karistuse suurendamise või vähendamise otsuse peaks igal juhul tegema kohtunik või kohus, võttes arvesse iga juhtumi konkreetseid asjaolusid. ET 16 ET  (27) Kui uurimise käigus avastatakse suur hulk tulirelvi, tuleks seda käsitada raskendava asjaoluna. Selleks peaks liikmesriikidel olema ühine arusaam sellest, mida tähendab suur hulk tulirelvi. (28) Sageli on rahalistest karistustest mõjusamad mitterahalised lisakaristused või - meetmed, eriti juriidiliste isikute puhul. Seetõttu peaks olema võimalik neid asjaomastes menetlustes määrata. Need karistused ja meetmed võivad hõlmata teatavatest hüvitistest või rahastamisest ilmajätmist, tegevuse jaoks antud lubade ja volituste kehtetuks tunnistamist, tulirelvade arestimist (olenemata sellest, kas neid vallatakse seaduslikult või ebaseaduslikult), tulirelvaloa tühistamist või selle andmisest keeldumist, tulirelvade valdamise ja kasutamisega seotud õiguste äravõtmist ning teatava kutsetegevusega tegelemise keeldu. See ei tohiks mõjutada kohtunike ega kohtute õigust määrata kriminaalmenetlustes igal konkreetsel juhul asjakohane karistus. (29) Käesoleva direktiivi kohaldamine ei tohiks piirata seda, kuidas kohaldatakse liikmesriikide kriminaalõiguse üldnorme ja -põhimõtteid, mis käsitlevad karistuse määramist ja täitmisele pööramist lähtuvalt iga juhtumi konkreetsetest asjaoludest. Liikmesriikidel peaks olema õigus määrata kindlaks kõige sobivamat liiki lisakaristused või -meetmed. Kui riigisisese õiguse alusel võib määrata karistuseks asjaomase kuriteo toimepanemiseni viinud tegevuse jaoks antud lubade ja volituste kehtetuks tunnistamise, peaks liikmesriik tagama, et kohtunikel või kohtutel on õigus selline karistus ise määrata või et sellest teavitatakse mõnda teist pädevat asutust, kes võib toimida kooskõlas riigisiseste menetlusnormidega. (30) Selleks et tagada ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ja muude tulirelvadega seotud kuritegude tulemuslik uurimine ja süüdistuste esitamine, peaks neil, kelle ülesanne on neid kuritegusid uurida või nende eest süüdistusi esitada, olema võimalik kasutada tulemuslikke uurimisvahendeid, nagu need, mida kasutatakse organiseeritud kuritegevuse või muude raskete kuritegude vastases võitluses. Nende vahendite hulka peaksid asjakohasel juhul kuuluma näiteks isiklike asjade läbiotsimine, side pealtkuulamine või -vaatamine, varjatud, sealhulgas elektrooniline jälgimine, helisalvestiste tegemine era- või ühissõidukites ja eravaldustes või avalikes kohtades, isikutest visuaalsete kujutiste salvestamine ühissõidukites ja avalikes kohtades ning nende säilitamine, kontrollialused saadetised ning finantsuurimine. (31) Liikmesriikidel peaks olema võimalik võtta kõik vajalikud meetmed kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) nr 2024/1260(8). Et tagada terminoloogiline ühtsus muude tulirelvi käsitlevate õiguslike vahenditega, nagu ÜRO tulirelvade protokoll ja tulirelvade määrus, tuleks käesolevas direktiivis kasutada mõistet „arestimine“. Tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona arestimise kontekstis tuleks arestimist mõista samamoodi, nagu on sätestatud direktiivis (EL) 2024/1260. (32) Kandmaks hoolt selle eest, et pädevatel asutustel on piisavalt aega keerukate uurimiste läbiviimiseks ja süüdistuste esitamiseks, peaksid liikmesriigid kehtestama normid aegumistähtaegade kohta, mida on vaja tulemuslikuks võitluseks tulirelvadega seotud kuritegude vastu, mõjutamata neid riigisiseseid norme, milles ei ole kehtestatud uurimise, süüdistuse esitamise ja täitmise tagamise jaoks aegumistähtaegu. Üldjuhul hakatakse aegumistähtaega arvestama kuriteo toimepanemise hetkest. Kuna käesoleva (8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. aprilli 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1260, mis käsitleb kriminaaltulu tuvastamist ja konfiskeerimist (ELT L, 2024/1260, 2.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1260/oj). ET 17 ET  direktiiviga kehtestatakse miinimumnormid, võivad liikmesriigid siiski sätestada, et aegumistähtaeg hakkab kulgema hiljem, nimelt alates hetkest, mil kuritegu avastati, tingimusel et see hetk määratakse selgelt kindlaks kooskõlas riigisisese õigusega. Liikmesriikidel on käesoleva direktiivi kohaselt lubatud ette näha direktiivis sätestatust lühemad aegumistähtajad, tingimusel et nende õigussüsteemis on võimalik selliseid lühemaid aegumistähtaegu katkestada või peatada toimingute korral, mida saab riigisisese õiguse kohaselt kindlaks määrata. (33) Võttes eelkõige arvesse käesolevas direktiivis määratletud kuritegude toimepanijate liikuvust koos kuritegude piiriülesusega ja võimalikke piiriüleseid uurimisi, peaksid liikmesriigid selleks, et selliste kuritegude vastu tulemuslikult võidelda, kehtestama nende üle jurisdiktsiooni. Kui kuritegu kuulub rohkem kui ühe liikmesriigi jurisdiktsiooni alla, peaksid asjaomased liikmesriigid tegema koostööd, et määrata kindlaks, milline liikmesriik on kriminaalasja menetlemiseks kõige sobivam, sealhulgas kasutades Eurojusti abi kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1727(9). Liikmesriik peaks kehtestama jurisdiktsiooni kuritegude üle, mis on toime pandud selles liikmesriigis registreeritud või tema lipu all sõitva laeva või õhusõiduki pardal, võttes arvesse asjaomaste rahvusvaheliste konventsioonide alusel kehtivaid standardeid. (34) Tulirelvadega seotud kuritegude tulemuslikku ennetamist ja nende eest karistamist takistab see, kui riiklikel asutustel, kes neid kuritegusid avastavad, uurivad, nende eest süüdistusi esitavad või otsuseid teevad, ei ole piisavalt ressursse ja õigusnormide täitmise tagamise volitusi. Eelkõige võib vahendite nappus takistada ametiasutustel meetmeid võtta või nende täitemeetmeid piirata, mistõttu võib teo toimepanija vastutusest pääseda või saada karistuse, mis ei vasta kuriteo raskusastmele. Liikmesriigid peaksid tagama, et riiklikel asutustel, kes tulirelvadega seotud kuritegusid avastavad, uurivad, nende eest süüdistusi esitavad või otsuseid teevad, on piisav arv kvalifitseeritud töötajaid ning piisavalt rahalisi, tehnilisi ja tehnoloogilisi vahendeid, et tulemuslikult täita oma ülesandeid, mis on seotud käesoleva direktiivi rakendamisega. Samuti peaksid nad tagama nende asutuste piisava spetsialiseerumise tulirelvadega seotud kuritegude vastu võitlemise valdkonnas kooskõlas riigisisese õigusega. Seepärast peaksid liikmesriigid kehtestama vahendite ja täitmise tagamise volituste jaoks miinimumkriteeriumid. Nende kehtestamisel tuleks arvesse võtta asjaomase liikmesriigi põhiseaduslikke tavasid ja õigussüsteemi ülesehitust ning muid riiklikke olusid. (35) Piiriülese koostöö jaoks on väga oluline riiklike tulirelvade kontaktasutuste loomine või määramine, nagu on tunnistatud poliitikadokumentides. Seepärast peaks iga liikmesriik looma riikliku tulirelvade kontaktasutuse, millele antakse samalaadsed ülesanded. Peamine eesmärk on kohaldada tulirelvade tervikliku kontrolli suhtes laiapõhjalist lähenemisviisi. Seda tuleks teha strateegilisel ja operatiivtasandil, kogudes, analüüsides ja jagades koordineeritult teavet, et parandada teadmisi ohtudest ja riiklike õiguskaitseasutuste teavitamist. Riiklik tulirelvade kontaktasutus võib olla ka riiklik asutus või ühtne kontaktpunkt, millele on osutatud ÜRO tulirelvade protokolli artiklis 13. (9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1727 Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2002/187/JSK (ELT L 295, 21.11.2018, lk 138, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2014/164/oj). ET 18 ET  (36) Kuna ebaseaduslik tulirelvakaubandus ja muud tulirelvadega seotud kuriteod on laadilt piiriülesed, on nende vastu võitlemiseks vaja tugevat koordineeritud reageerimist ja koostööd nii liikmesriikides kui ka nende vahel, samuti asjaomaste liidu ametite ja organitega ning nende seas, sealhulgas Eurojusti, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/794(10) asutatud Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) ja Euroopa Prokuratuuriga nende vastava pädevuse piires ja kooskõlas kohaldatava õigusraamistikuga, ning koostööd naaberriikidega, eelkõige laienemisprotsessis osalevate partneritega. Selleks tuleks tõhusalt kasutada olemasolevaid vahendeid ja ressursse, nagu ühised uurimisrühmad ja Eurojusti toel korraldatavad koordineerimisnõupidamised. Kuna ebaseaduslik tulirelvakaubandus ja muud tulirelvadega seotud kuriteod on laadilt ülemaailmsed, on vaja reageerida rahvusvahelisel tasandil, mistõttu peavad liit ja liikmesriigid tugevdama koostööd asjaomaste kolmandate riikidega. Tugev koordineeritud reageerimine ja koostöö on vajalikud ka elektrooniliste tõendite tagamiseks ja hankimiseks. (37) Liikmesriigid peaksid kriminaliseerima tehnilise dokumentatsiooni loata koostamise, omandamise, valdamise ja jagamise üksnes juhul, kui see on mõeldud tulirelvade, nende oluliste osade või laskemoona valmistamiseks. Liikmesriigid võivad otsustada luua füüsilistele ja/või juriidilistele isikutele spetsiaalsed load sellise tehnilise dokumentatsiooni seaduslikuks kasutamiseks. See on eriti oluline selleks, et võimaldada teadusasutustel ja tulirelvatööstusel arendada edasi kihtlisandustootmise meetodeid. Liikmesriigid võivad teha koostööd, et hõlbustada tehnilise dokumentatsiooni ühist testimist ja selle tulemuste vastastikust tunnustamist. (38) Käesoleva direktiivi alusel vastu võetud kriminaalõiguse normide rakendamine peaks olema proportsionaalne kuriteo laadi ja asjaoludega, pidades silmas taotletavaid seaduslikke eesmärke ja nende vajalikkust demokraatlikus ühiskonnas, ning välistada tuleks mis tahes omavoli, rassism ja diskrimineerimine. (39) Selleks et käesolevas direktiivis määratletud kuritegusid tulemuslikult käsitleda, on vaja, et liikmesriikide pädevad asutused koguksid nende kuritegude kohta täpseid, järjepidevaid ja võrreldavaid statistilisi andmeid. Seepärast peaksid liikmesriigid tagama, et käesolevas direktiivis määratletud kuritegusid käsitlevate statistiliste andmete salvestamiseks, koostamiseks ja edastamiseks on olemas asjakohane digitaalne süsteem. On tähtis, et liikmesriigid kasutaksid neid statistilisi andmeid selleks, et toetada täitevtoimingute strateegilist ja operatiivset planeerimist, analüüsida kuritegude ulatust ja suundumusi ning anda kodanikele teavet. (40) Selleks et saada tulirelvadega seotud kuritegudest tulenevast ohust terviklik ülevaade ja anda poliitika kujundamiseks õigeaegselt teavet, peaksid liikmesriigid edastama kõnealuseid kuritegusid käsitlevad statistilised andmed komisjonile kuus aastat pärast direktiivi ülevõtmist ja seejärel iga viie aasta tagant. (41) Andmed tulirelvade arestimise kohta peaksid olema kättesaadavad liidu andmehoidlas, et hõlbustada liikmesriikidevahelist koostööd, eelkõige tulirelvadega seotud kuritegude piiriülest uurimist, nende eest süüdistuste esitamist ja süüdimõistmist. (42) Selleks et tagada kõige asjakohasemate statistiliste andmete kogumine, arendamine, koostamine ja levitamine, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte lisa muutmiseks. On väga (10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 24.5.2016, lk 53–114, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/794/oj). ET 19 ET  oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et need konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes(11) kehtestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu saama kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel peaks olema pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. (43) Direktiivi (EL) 2024/1260 juba kohaldatakse ÜRO tulirelvade protokolli suhtes. Kuna käesoleva direktiiviga rakendatakse ja täiendatakse ÜRO tulirelvade protokolli, tuleks kriminaaltulu tuvastamise direktiivi kohaldamisala muuta, et see hõlmaks ka käesolevat direktiivi. (44) Kuna käesoleva direktiivi eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid kogu liitu hõlmavate ühtlustatud normide vajadust silmas pidades paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas selles artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. (45) Käesolevas direktiivis järgitakse põhiõigusi, eelkõige ELi põhiõiguste harta artikleid 16 ja 17, milles osutatakse ettevõtlusvabadusele ja tunnustatakse õigust omandile. Samuti järgitakse käesolevas direktiivis põhimõtteid, mida tunnustatakse eeskätt põhiõiguste hartas, sealhulgas õigust isikuandmete kaitsele, väljendus- ja teabevabadust, ettevõtlusvabadust, õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, süütuse presumptsiooni ja kaitseõigust, kuritegude ja karistuste seaduslikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtet ning sama teo eest mitmekordse kohtumõistmise ja karistamise keeldu. Käesoleva direktiivi eesmärk on tagada nimetatud õiguste ja põhimõtete täielik austamine ning sellest tuleks lähtuda ka direktiivi rakendamisel. (46) ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva direktiiv vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. (47) [ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt ja ilma et see piiraks nimetatud protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Iirimaa käesoleva direktiiv vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,] VÕI [ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on Iirimaa teatanud […] kirjaga oma soovist osaleda käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ja kohaldamisel,] ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI: Artikkel 1 Reguleerimisese (11) Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1). ET 20 ET  Käesoleva direktiiviga kehtestatakse tulirelvadega seotud kuritegude ja nende eest määratavate karistuste määratlemise miinimumnormid, meetmed piiriülese koostöö parandamiseks ja normid tulirelvade arestimise kohta minimaalse andmestiku kehtestamiseks. Artikkel 2 Mõisted Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „tulirelv“ – direktiivi (EL) 2021/555 artikli 1 lõike 1 punktis 1 määratletud tulirelv; 2) „oluline osa“ – direktiivi (EL) 2021/555 artikli 1 lõike 1 punktis 2 määratletud tulirelva oluline osa; 3) „laskemoon“ – direktiivi (EL) 2021/555 artikli 1 lõike 1 punktis 3 määratletud laskemoon; 4) „tehniline dokumentatsioon“ – tehniline digifail, mida saab kasutada 3D-printeri, arvjuhitava metallifreespingi või muu samalaadse arvutipõhise süsteemi abil – või mille selle asjakohane tarkvara ära tunneb – tulirelvade, nende oluliste osade või laskemoona valmistamiseks; 5) „levitamine“ – üldsusele kättesaadavaks tegemine; 6) „juriidiline isik“ – õigussubjekt, kellel on kohaldatavate riigisiseste õigusaktide kohaselt juriidilise isiku staatus, välja arvatud riigid või avalik-õiguslikud organid, kes teostavad riigivõimu, ja avalik-õiguslikud rahvusvahelised organisatsioonid. Artikkel 3 Tulirelvadega seotud kuriteod 1. Liikmesriigid tagavad, et mis tahes allpool loetletud tegu, kui see on tahtlik, käsitatakse kuriteona, olenemata sellest, kas see pandi toime internetis või mujal: (a) tulirelvade, nende oluliste osade või laskemoona valmistamine või kokkupanemine (i) ebaseadusliku kauplemise teel saadud tulirelva mis tahes olulisest osast või ii) ilma selle liikmesriigi pädeva asutuse poolt direktiivi (EL) 2021/555 artikli 4 kohaselt välja antud loata, kelle territooriumil valmistamine või kokkupanemine toimub, või iii) ilma et tulirelvad ja nende olulised osad oleksid valmistamise ajal varustatud märgistusega vastavalt direktiivi (EL) 2021/555 artiklile 4; (b) ebaseaduslik tulirelvakaubandus, st tulirelvade, nende oluliste osade või laskemoona import, eksport, omandamine, müümine, tarnimine, vedamine või üleandmine ühe liikmesriigi või kolmanda riigi territooriumilt või territooriumi kaudu teise liikmesriigi või kolmanda riigi territooriumile, kui (i) ükski asjaomane liikmesriik ega kolmas riik ei ole andnud selleks luba vastavalt direktiivile (EL) 2021/555, määrusele (EL) 2025/41, ÜRO tulirelvade protokollile või kohaldatavatele riigisisestele õigusaktidele või ET 21 ET  ii) tulirelvad, nende olulised osad või laskemoon ei ole varustatud märgistusega vastavalt direktiivi (EL) 2021/555 artiklile 4 või määruse (EL) 2025/41 artiklile 6; (c) tulirelvade ja nende oluliste osade märgistus(t)e võltsimine või ebaseaduslik eemaldamine või muutmine; (d) tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona valdamine ilma direktiivi (EL) 2021/555 kohase loata või deklaratsioonita; (e) tehnilise dokumentatsiooni koostamine, omandamine, valdamine või jagamine ilma loata; (f) tehnilise dokumentatsiooni levitamine, teades, et seda võidakse kasutada ükskõik millise punktis a, b, d või e osutatud kuriteo toimepanemiseks. 2. Liikmesriigid tagavad, et lõike 1 punktis f osutatud tegu käsitatakse kuriteona ka juhul, kui see on toime pandud vähemalt raske hooletuse tõttu. Artikkel 4 Kuriteole kihutamine ja kaasaaitamine ning kuriteokatse 1. Liikmesriigid tagavad, et artiklis 3 osutatud kuriteole kihutamine ja kaasaaitamine on karistatav kuriteona, olenemata sellest, kas seda tehti internetis või mujal. 2. Liikmesriigid tagavad, et katse panna toime artikli 3 lõikes 1 osutatud kuritegu on karistatav kuriteona, olenemata sellest, kas see tehti internetis või mujal. Artikkel 5 Füüsiliste isikute suhtes kohaldatavad karistused 1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegude eest määratakse mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad kriminaalkaristused. 2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et: (a) artikli 3 lõike 1 punktides a ja b osutatud kuritegude eest karistatakse vangistusega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt kaheksa aastat; (b) artikli 3 lõike 1 punktis c osutatud kuriteo eest karistatakse vangistusega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt neli aastat; (c) artikli 3 lõike 1 punktis d osutatud kuriteo eest karistatakse vangistusega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt viis aastat; (d) artikli 3 lõike 1 punktides e ja f osutatud kuritegude eest karistatakse vangistusega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt kaks aastat. 3. Liikmesriigid tagavad, et füüsilisele isikule, kes on toime pannud artiklis 3 või 4 osutatud kuriteo, võib määrata täiendavaid kriminaalkaristusi või -meetmeid või muid lisakaristusi või -meetmeid, mille hulka kuuluvad: (a) rahalised karistused või trahvid, mis on proportsionaalsed teo raskusastme ja asjaomase füüsilise isiku individuaalsete, rahaliste ja muude asjaoludega ning mille kindlaksmääramisel võetakse asjakohasel juhul igakülgselt arvesse tekitatud kahju suurust ja kestust; ET 22 ET  (b) avaliku sektori vahendite saamise võimalusest ilmajätmine, sealhulgas hankemenetlustest kõrvalejätmine ning toetustest, kontsessioonidest ja litsentsidest ilmajätmine; (c) keeld olla juriidilises isikus sama liiki juhtival kohal, mida kasutati kuriteo toimepanemiseks; (d) tulirelva, selle olulise osa või laskemoona valdamise ja kasutamise lubade ja volituste kehtetuks tunnistamine; (e) ajutine keeld töötada avalikus teenistuses; (f) toimepandud kuritegu ja määratud karistusi või meetmeid käsitleva kohtuotsuse – mis võib sisaldada süüdimõistetu isikuandmeid üksnes nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel – täielik või osaline avaldamine, kui on olemas avalik huvi, mis tehakse kindlaks juhtumipõhisel hindamisel. Artikkel 6 Juriidiliste isikute vastutus 1. Liikmesriigid tagavad, et juriidilise isiku saab artiklis 3 või 4 osutatud kuriteo eest vastutusele võtta, kui kuriteo on selle juriidilise isiku kasuks toime pannud isik, kellel on asjaomases juriidilises isikus juhtiv koht (edaspidi „juhtiv isik“) ning kelle tegutsemine iseseisvalt või asjaomase juriidilise isiku organi osana põhineb järgmisel: (a) õigus juriidilist isikut esindada; (b) õigus teha juriidilise isiku nimel otsuseid; (c) õigus juriidilist isikut kontrollida. 2. Liikmesriigid tagavad, et juriidilise isiku saab artiklis 3 või 4 osutatud kuriteo eest vastutusele võtta, kui juhtiva isiku poolne puudulik järelevalve või kontroll on võimaldanud tema alluvuses oleval isikul panna selle isiku, kolmanda isiku või selle juriidilise isiku kasuks toime artiklis 3 või 4 osutatud kuriteo. 3. Juriidilise isiku vastutusele võtmine vastavalt lõikele 1 või 2 ei välista kriminaalmenetlust füüsilise isiku suhtes, kes on toime pannud artiklis 3 või 4 osutatud kuriteo või sellele kihutanud või kaasa aidanud. Artikkel 7 Juriidiliste isikute suhtes kohaldatavad karistused 1. Liikmesriigid tagavad, et kui juriidiline isik võetakse artikli 6 lõike 1 või 2 kohaselt vastutusele, määratakse kuriteo eest mõjus, proportsionaalne ja hoiatav kriminaal- või muu karistus või meede. 2. Mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad kriminaal- või muud karistused ja meetmed võivad hõlmata rahalisi karistusi ja trahve ning täiendavaid kriminaal- või muid karistusi või meetmeid, nagu (a) riiklike hüvitiste või abi saamise õigusest ilmajätmine; (b) avaliku sektori vahendite saamise võimalusest ilmajätmine, sealhulgas hankemenetlustest kõrvalejätmine ning toetustest ja kontsessioonidest ilmajätmine; ET 23 ET  (c) ettevõtluskeeld; (d) selliste lubade ja volituste kehtetuks tunnistamine, mis on antud tegevuseks, mille tulemusel kuritegu toime pandi; (e) kohtuliku järelevalve alla võtmine; (f) sundlõpetamine; (g) kuriteo toimepanemiseks kasutatud üksuste sulgemine; (h) toimepandud kuritegu ja määratud karistusi või meetmeid käsitleva kohtuotsuse täielik või osaline avaldamine, kui selleks on avalik huvi, ilma et see mõjutaks eraelu puutumatust ja isikuandmete kaitset käsitlevate õigusnormide kohaldamist. 3. Liikmesriigid tagavad, et kui juriidiline isik võetakse artiklis 3 osutatud kuriteo eest artikli 6 kohaselt vastutusele, määratakse kuriteo eest kriminaalõiguslik või muu rahaline karistus või trahv. Sellise rahalise karistuse või trahvi suurus peab olema proportsionaalne teo raskusastmega ning selle juriidilise isiku individuaalsete, rahaliste ja muude asjaoludega. 4. Liikmesriigid tagavad, et artikli 3 lõike 1 punktides a ja b osutatud kuritegude puhul ei ole käesoleva artikli lõikes 3 osutatud rahalise karistuse või trahvi ülemmäär väiksem kui üks järgmistest summadest, olenevalt sellest, kumb on suurem: (a) 20 % juriidilise isiku ülemaailmsest kogukäibest kas kuriteo toimepanemisele eelnenud majandusaastal või rahalise karistuse või trahvi määramise otsuse tegemisele eelnenud majandusaastal; (b) rahasumma, mis vastab 10 miljonile eurole. 5. Liikmesriigid tagavad, et artikli 3 lõike 1 punktides c–f osutatud kuritegude puhul ei ole käesoleva artikli lõikes 3 osutatud rahalise karistuse või trahvi ülemmäär väiksem kui üks järgmistest summadest, olenevalt sellest, kumb on suurem: (a) 10 % juriidilise isiku ülemaailmsest kogukäibest kas kuriteo toimepanemisele eelnenud majandusaastal või rahalise karistuse või trahvi määramise otsuse tegemisele eelnenud majandusaastal; (b) rahasumma, mis vastab 5 miljonile eurole. 6. Liikmesriigid võivad kehtestada normid juhtudeks, kui rahalise karistuse või trahvi summat ei ole võimalik kindlaks määrata selle alusel, kui suur oli juriidilise isiku ülemaailmne kogukäive kuriteo toimepanemisele eelnenud majandusaastal või rahalise karistuse või trahvi määramise otsuse tegemisele eelnenud majandusaastal. Artikkel 8 Raskendavad asjaolud Kui järgmised asjaolud ei kuulu artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegude koosseisu tunnuste hulka, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et artiklis 3 osutatud kuritegude korral võib üht või mitut järgmistest asjaoludest käsitada raskendava asjaoluna: (a) kuriteo toimepanekul on kasutatud kümmet või enamat tulirelva; (b) kuriteo toimepanekul on kasutatud direktiivi (EL) 2021/555 I lisas määratletud A-klassi tulirelvi; ET 24 ET  (c) kuritegu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2017/541(12) artiklis 3 määratletud terroriaktiga; (d) kuritegu pandi toime nõukogu raamotsuse 2008/841/JSK artikli 1 punktis 1 määratletud kuritegeliku organisatsiooni raames; (e) kuritegu põhjustas isikule raske kehavigastuse; (f) kuritegu põhjustas isiku surma; (g) kuritegu hõlmab ametiisikute korruptsiooni; (h) kuriteo pani toime ametiisik oma ülesannete täitmisel; (i) kuriteo pani toime füüsiline või juriidiline isik, kes on varem artiklis 3 või 4 osutatud kuriteo eest lõpliku kohtuotsusega süüdi mõistetud; (j) tulirelvad on ebaseaduslikult saadetud konfliktipiirkonda või konfliktijärgsesse piirkonda või ebaseaduslikult hangitud sellisest piirkonnast. Artikkel 9 Kergendavad asjaolud Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegude puhul võib sellise teabe esitamist haldus- või õigusasutustele, mida asjaomastel asutustel ei oleks olnud võimalik muul moel saada, käsitada kergendava asjaoluna, tingimusel et see teave võib aidata kaasa ühele või mitmele järgmistest: (a) ennetada või leevendada kuriteo mõju; (b) kindlaks teha või vastutusele võtta teisi teo toimepanijaid; (c) leida tõendeid; (d) hoida ära muid artiklis 3 osutatud kuritegusid. Artikkel 10 Uurimisvahendid Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et isikutele, üksustele ja talitustele, kes vastutavad artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegude uurimise ja nende eest süüdistuste esitamise eest, on kättesaadavad tõhusad ja proportsionaalsed uurimisvahendid, sealhulgas need, mida kasutatakse organiseeritud kuritegevuse või muude raskete kuritegude puhul. Artikkel 11 Haldamine ja kõrvaldamine Liikmesriigid võtavad oma õigussüsteemis vajalikud meetmed, et hoida ära oma ametiasutuste arestitud ja konfiskeeritud ebaseaduslikult valmistatud ja ebaseadusliku kauplemise teel saadud tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona sattumine volitamata isikute kätte, sealhulgas meetmed nende tulirelvade, oluliste osade ja laskemoona hävitamiseks. Liikmesriigid võivad otsustada muude kõrvaldamisviiside kasuks, tingimusel et (12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.3.2017, lk 6). ET 25 ET  tulirelvad või nende olulised osad on varustatud märgistusega ning tulirelvade, oluliste osade ja laskemoona kõrvaldamise viisid on registreeritud. Artikkel 12 Aegumistähtajad 1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et kehtestada artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegude toimepanemisest kulgema hakkav piisav aegumistähtaeg, mis vastab nende kuritegude raskusastmele ning võimaldab neid kuritegusid tulemuslikult uurida, nende eest süüdistusi esitada, neid kohtulikult menetleda ja nende kohta otsuseid teha. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et kehtestada artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegude eest lõpliku süüdimõistva otsuse tegemisest kulgema hakkav piisav aegumistähtaeg, mis võimaldab määratud karistuse täitmisele pöörata. 2. Lõike 1 esimeses lauses osutatud aegumistähtaeg on artiklis 3 osutatud kuritegude puhul järgmine: (a) vähemalt kaheksa aastat alates sellise kuriteo toimepanemisest, mille eest karistatakse vangistusega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt kaheksa aastat; (b) vähemalt viis aastat alates sellise kuriteo toimepanemisest, mille eest karistatakse vangistusega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt viis aastat; (c) vähemalt neli aastat alates sellise kuriteo toimepanemisest, mille eest karistatakse vangistusega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt neli aastat; (d) vähemalt kaks aastat alates sellise kuriteo toimepanemisest, mille eest karistatakse vangistusega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt kaks aastat. 3. Lõike 1 teises lauses osutatud aegumistähtaeg on artiklis 3 osutatud kuritegude puhul järgmine: (a) vähemalt kaheksa aastat lõpliku süüdimõistva otsuse kuupäevast järgmistel juhtudel: (i) rohkem kui viie aasta pikkune vanglakaristus, ii) vanglakaristus kuriteo eest, mille eest karistatakse vangistusega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt kaheksa aastat; (b) vähemalt viis aastat lõpliku süüdimõistva otsuse kuupäevast järgmistel juhtudel: (i) rohkem kui ühe aasta pikkune vanglakaristus, ii) vanglakaristus kuriteo eest, mille eest karistatakse vangistusega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt viis aastat; (c) vähemalt neli aastat lõpliku süüdimõistva otsuse kuupäevast järgmistel juhtudel: (i) kuni ühe aasta pikkune vanglakaristus, ii) vanglakaristus kuriteo eest, mille eest karistatakse vangistusega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt neli aastat; (d) vähemalt kaks aastat lõpliku süüdimõistva otsuse kuupäevast järgmistel juhtudel: ET 26 ET  (i) kuni ühe aasta pikkune vanglakaristus, ii) vanglakaristus kuriteo eest, mille eest karistatakse vangistusega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt kaks aastat. 4. Artiklis 4 osutatud kuritegude puhul vastab aegumistähtaeg aegumistähtajale, mis on kehtestatud seotud kuriteo jaoks, millele on osutatud artiklis 3. 5. Erandina lõike 2 punktist a ja lõike 3 punktist a võivad liikmesriigid kehtestada aegumistähtaja, mis on lühem kui kaheksa aastat, kuid mitte lühem kui neli aastat, tingimusel et selle aegumistähtaja kulgemist on võimalik kindlaksmääratud toimingute korral katkestada või peatada. Artikkel 13 Jurisdiktsioon 1. Iga liikmesriik kehtestab oma jurisdiktsiooni artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegude üle, kui (a) kuritegu on tervikuna või osaliselt toime pandud tema territooriumil; (b) kuritegu on toime pandud asjaomases liikmesriigis registreeritud või tema lipu all sõitva laeva või õhusõiduki pardal; (c) teo toimepanija on asjaomase liikmesriigi kodanik. 2. Liikmesriik teavitab komisjoni otsusest laiendada oma jurisdiktsiooni ühele või mitmele artiklis 3 või 4 osutatud kuriteole, mis on toime pandud väljaspool tema territooriumi, kui on täidetud mõni järgmistest tingimustest: (a) teo toimepanija peamine elukoht on tema territooriumil; (b) kuritegu on toime pandud tema territooriumil asuva juriidilise isiku kasuks; (c) kuritegu on toime pandud juriidilise isiku kasuks seoses äritegevusega, mis toimub kas tervikuna või osaliselt tema territooriumil; (d) kuritegu on toime pandud ühe või mitme tema kodaniku vastu või isiku vastu, kelle peamine elukoht on tema territooriumil. 3. Lõike 1 punktis c osutatud juhtudel võtab iga liikmesriik vajalikud meetmed tagamaks, et tema jurisdiktsiooni teostamine ei sõltu kummastki järgmisest tingimusest: (a) tegu käsitatakse selle toimepanemise kohas kuriteona; (b) süüdistuse saab esitada alles pärast seda, kui riik, kus kuritegu toime pandi, on edastanud teabe. 4. Kui artiklis 3 või 4 osutatud kuritegu kuulub rohkem kui ühe liikmesriigi jurisdiktsiooni alla, teevad asjaomased liikmesriigid koostööd, et määrata kindlaks, milline liikmesriik viib läbi kriminaalmenetluse. Asjakohasel juhul edastatakse juhtum kooskõlas nõukogu raamotsuse 2009/948/JSK(13) artikli 12 lõikega 2 Eurojustile. (13) Nõukogu 30. novembri 2009. aasta raamotsus 2009/948/JSK kohtualluvuskonfliktide vältimise ja lahendamise kohta kriminaalmenetluses (ELT L 328, 15.12.2009, lk 42, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_framw/2009/948/oj). ET 27 ET  Artikkel 14 Koolitus Ilma et see piiraks kohtute sõltumatust ja kohtusüsteemi korralduse erinevusi liidus, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et kohtunikele, prokuröridele, politsei- ja kohtutöötajatele ning kriminaalmenetlustes ja -uurimistes osalevatele pädevate asutuste töötajatele pakutakse käesoleva direktiivi artiklis 1 nimetatud kohaldamisalaga seotud korrapärast erikoolitust, mis vastab kohtunike, prokuröride, politsei- ja kohtutöötajate ning pädevate asutuste töötajate ülesannetele. Artikkel 15 Koordineerimine ja koostöö liikmesriigi pädevate asutuste vahel 1. Iga liikmesriik määrab riikliku tulirelvade kontaktasutuse, et võimaldada strateegilisel ja operatiivtasandil koordineerimist ja koostööd kõigi oma pädevate asutuste vahel, kes osalevad tulirelvadega seotud kuritegude ennetamises ja nende vastu võitlemises. Riiklikul tulirelvade kontaktasutusel on vähemalt järgmised ülesanded: (a) koguda, analüüsida ja vahetada liidu ja riigisiseses õiguses sätestatud piirides strateegilistel ja operatiiveesmärkidel teavet tulirelvade, nende oluliste osade, laskemoona ja tehnilise dokumentatsiooni kohta; (b) tagada tulirelvadega seotud kuritegudest tulenevat ohtu kajastava luurepildi koostamine ja korrapärane ajakohastamine; (c) tagada kuritegudega seotud tulirelvade arestimist käsitleva teabe kogumine ja salvestamine. See eeldab ka kõiki vajalikke õigusi riiklike ja rahvusvaheliste andmebaaside kasutamiseks asjakohase teabevahetuse jaoks, sealhulgas artiklis 17 sätestatud ülesannete täitmiseks; (d) toetada kohaldatavas liidu ja riigisiseses õiguses sätestatud piirides kriminaaluurimisi, pöörates erilist tähelepanu direktiivi (EL) 2021/555 artikli 1 lõike 1 punktis 13 määratletud tulirelvade jälgimisele; (e) olla tehnilisel tasandil riiklik kontaktpunkt rahvusvahelise abi taotluste jaoks, eelkõige nende taotluste jaoks, mille on esitanud Euroopa spetsialistide rühmad, kes tegelevad küsimustega, mis puudutavad võitlust tulirelvadega seotud kuritegude ja seonduvate rikkumiste vastu; (f) edendada rahvusvahelist koostööd. 2. Liikmesriik tagab, et riiklik tulirelvade kontaktasutus luuakse asjakohase struktuurina, nagu spetsiaalne üksus, osakond või keskus, ning et sellele eraldatakse piisavalt töötajaid ja vahendeid, et tagada kontaktasutuse pidev ja tõhus tegevus. Artikkel 16 Liikmesriikide ja komisjoni ning liidu organite ja asutuste koostöö 1. Kui on tekkinud kahtlus, et artiklis 3 või 4 osutatud kuritegu on piiriülene, edastavad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused selle kuriteoga seotud teabe asjakohastele pädevatele üksustele. 2. Ilma et see piiraks kriminaalasjades tehtavat piiriülest koostööd ja vastastikku antavat õigusabi käsitlevate õigusnormide kohaldamist, teevad liikmesriigid, ET 28 ET  Eurojust, Europol, Euroopa Prokuratuur ja komisjon oma pädevuse piires artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegude vastu võitlemisel koostööd. Selleks annab Eurojust liikmesriikide pädevatele asutustele asjakohasel juhul vajalikku tehnilist ja operatiivabi, et hõlbustada nende uurimiste koordineerimist. Asjakohasel juhul võib abi anda ka komisjon. 3. Liikmesriigid võivad otsustada hõlbustada sellise tehnilise dokumentatsiooni ühist testimist, mille puhul on tekkinud kahtlus, et see on mõeldud tulirelvade, nende oluliste osade või laskemoona valmistamiseks. Artikkel 17 Arestitud tulirelvade registreerimine 1. Liikmesriigid tagavad, et arestitud tulirelvad registreeritakse, kasutades lisas sätestatud minimaalset andmestikku. 2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 19 vastu delegeeritud õigusakte lisas sätestatud minimaalse andmestiku muutmiseks, kui kogutud andmete analüüs näitab, et ohte kajastava luurepildi saamiseks on mõni andmeelement puudu. Artikkel 18 Statistilised andmed 1. Liikmesriigid tagavad, et artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegusid käsitlevate anonüümitud statistiliste andmete kogumiseks, arendamiseks, koostamiseks ja levitamiseks on olemas digitaalne süsteem. 2. Liikmesriigid esitavad komisjonile direktiivi ülevõtmisele järgneva kuuenda aasta 31. juuliks ja seejärel iga viie aasta tagant lõikes 1 osutatud statistilised andmed viie viimase aasta kohta. Liikmesriigid võivad esitada komisjonile need statistilised andmed igal aastal. Kõnealused andmed sisaldavad vähemalt järgmisi olemasolevaid andmeid: (a) liikmesriigis registreeritud kuritegude ja nende suhtes tehtud otsuste arv kuriteoliikide kaupa; (b) lõpetatud kohtuasjade, sealhulgas asjaomase kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu lõpetatud kohtuasjade arv kuriteoliikide kaupa; (c) nende füüsiliste isikute arv, kellele on esitatud süüdistus, kuriteoliikide kaupa; (d) nende füüsiliste isikute arv, kes on süüdi mõistetud, kuriteoliikide kaupa; (e) nende juriidiliste isikute arv, kellele on esitatud süüdistus, kuriteoliikide kaupa; (f) nende juriidiliste isikute arv, kes on süüdi mõistetud, kuriteoliikide kaupa; (g) määratud karistuste liigid ja määrad; (h) arestitud tulirelvade arv. 3. Liikmesriigid esitavad Europolile vähemalt kord kuus digitaalselt andmed artikli 17 lõike 1 kohaselt registreeritud arestitud tulirelvade kohta. 4. Liikmesriigid säilitavad lõikes 2 osutatud andmeid vähemalt 20 aastat. ET 29 ET  Artikkel 19 Delegeeritud volituste rakendamine 1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artikli 17 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 17 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 6. Artikli 17 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist esitanud Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. Artikkel 20 Direktiivi (EL) 2024/1260 muutmine Direktiivi (EL) 2024/1260 artikli 2 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) xxx/xxx, mis käsitleb võitlust tulirelvadega seotud kuritegude vastu“. Artikkel 21 Aruandlus Komisjon esitab 31. oktoobriks [kaheksa aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] ja seejärel iga viie aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse käesoleva direktiivi lisaväärtust tulirelvadega seotud kuritegude vastu võitlemisel. Liikmesriigid esitavad 31. juuliks [kaheksa aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] ja seejärel iga viie aasta tagant komisjonile selle aruande koostamiseks vajaliku teabe, sealhulgas kokkuvõtte käesoleva direktiivi rakendamise ja artiklite 14–16 kohaselt võetud meetmete kohta, pöörates erilist tähelepanu piiriülesele koostööle. Liikmesriigid esitavad ka teabe, mis käsitleb artikli 8 rakendamist ja seda, kuidas mõjutasid arvesse võetud raskendavad asjaolud karistusmäärasid. Komisjon teeb hindamise tulemuste põhjal vajaduse korral otsuse asjakohaste järelmeetmete kohta. Artikkel 22 Ülevõtmine ET 30 ET  1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [24 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva]. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste riigisiseste õigusnormide teksti. Artikkel 23 Jõustumine Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Artikkel 24 Adressaadid Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele [kooskõlas aluslepingutega]. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel president eesistuja […] […] ET 31 ET  FINANTS- JA DIGISELGITUS 1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb võitlust ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ja muude tulirelvadega seotud kuritegude vastu 1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad Peamised asjaomased poliitikavaldkonnad on tulirelvad ja kriminaalõigus. Asjakohaseid valdkondi on siiski veel: sisejulgeolek, organiseeritud kuritegevus, terrorism, uimastikaubandus ja kriminaaltulu tuvastamine. 1.3. Eesmärgid 1.3.1. Üldeesmärgid Ettepaneku üldeesmärk on aidata kaitsta inimesi liidus ebaseaduslikest tulirelvadest tuleneva ohu eest. Selle üldeesmärgi saavutamiseks on oluline vähendada ebaseaduslike tulirelvade arvu ja ebaseaduslike tulirelvade turul tegutsejate tegevust ELis, vähendada erinevusi ELi liikmesriikide vahel, ühtlustada liikmesriikides tulirelvadega seotud kuritegude määratlused ja nende eest määratavad karistused ning saada parem üldine pilt tulirelvadest tulenevast ohust, parandades andmete kättesaadavust ja kvaliteeti. 1.3.2. Erieesmärgid Erieesmärk nr 1. Hõlbustada tulirelvadega seotud kuritegude uurimist ja süüdistuste esitamist. 2. Tagada tulirelvadega seotud kuritegude eest määratud karistuste tulevikukindel täitmine. 3. Tagada tulirelvadega seotud kuritegude puhul mõjusad, hoiatavad ja proportsionaalsed karistuste liigid ja määrad. 4. Parandada õiguskaitse- ja õigusalast koostööd ning ühtlustatud andmekogumist tulirelvadega seotud kuritegude valdkonnas. 1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale. Algatusega loodetakse eeskätt parandada tulirelvadega seotud kuritegude vastu võitlemise ELi õigusraamistikku ja tugevdada täitmise tagamist riiklikul tasandil. Tunnistatakse, et kriminaalõigus on viimane abinõu, kui muudest meetmetest ei ole piisanud nõuetele vastavuse tagamiseks, mis on käesoleval juhul oluline selleks, et tagada tulirelvi käsitlevate liidu õigusaktide täitmine. Direktiiviga ühtlustatakse tulirelvadega seotud kuritegude määratlused ja nende eest määratavad karistused. Sellega hõlbustatakse piiriülest koostööd. Lisaks toob kohustus luua riiklik tulirelvade kontaktasutus kaasa parema koostöö ja koordineerimise liikmesriikide vahel. Peale selle võimaldab arestitud tulirelvade registreerimiseks minimaalse andmestiku kehtestamine saada ohust parema luurepildi. See hõlbustab ebaseaduslike tulirelvade teema analüüsimist ELi tasandil, võimaldades teha kindlaks suundumused ja tegutsemisviisid, ning sellest saab uurijate ja poliitikakujundajate töövahend. Samuti aitavad ühtlustatud andmestik ja vastavad riiklikud andmebaasid koos ET 32 ET  Euroopa tulirelvaandmekeskusega muudel sidusrühmadel, nagu komisjonil ja ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse bürool, andmeid koguda. 1.3.4. Tulemusnäitajad Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi. Käesoleva ettepaneku põhjendatust ei olnud võimalik hinnata selget võrdlusalust kasutades, kuna süstemaatiline teave tulirelvadega seotud kuritegude ulatuse ja nende vastu võitlemiseks liikmesriikides tehtavate jõupingutuste kohta ei ole piisav. Sellegipoolest töötati välja järelevalveraamistik (mõjuhinnangu 10. lisa), mis sisaldab järgmisi näitajaid: kuritegude uurimiste, süüdistuse esitamiste ja süüdimõistmiste arv. Edunäitaja: kohtuasjade arvu pidev suurenemine kõigis liikmesriikides; erilise tähelepanu pööramine eraviisiliselt valmistatud tulirelvadega seotud uurimiste, süüdistuse esitamiste ja süüdimõistmiste arvule. Edunäitaja: kõik liikmesriigid pööravad oma riiklikes strateegiates ja õiguskaitsealases tegevuses erilist tähelepanu eraviisiliselt valmistatud tulirelvadele. Sihtotstarbelised meetmed EMPACTi tulirelvade tegevuskava raames tehnilise dokumentatsiooni testimiseks. Eraviisiliselt valmistatud tulirelvade andmete lisamine arestitud tulirelvi käsitlevatesse riiklikesse andmebaasidesse ja Europoli tulirelvaandmekeskuse tulirelvamoodulisse; füüsilistele ja juriidilistele isikutele määratud rahaliste karistuste ja trahvide määrad, vanglakaristuste määrad, lisakaristuste täielik kasutamine, lisakaristuste liigid ja arv. Edunäitaja: kõige madalamate karistusmäärade tõstmine, järgides kokkulepitud maksimumkaristuste alammäärasid. Karistuste määramisel kasutatakse igat liiki karistusi (sh laialdasemalt lisakaristusi) ja kõiki määrasid. Toimub süstemaatiline kriminaaltulu konfiskeerimine; EMPACTi tulirelvade tegevuskava jätkumine, tulirelvadega seotud juhtumite ja ühiste uurimisrühmade arv Eurojustis, SIENA sõnumite arv Europolis, loodud ja täielikult toimivate riiklike tulirelvade kontaktasutuste arv. Edunäitaja: tulirelvad on EMPACTi tsüklis endiselt prioriteet. Piiriülese koostöö suurenemine, mis väljendub Eurojusti ja Europoliga jagatud juhtumite arvu suurenemises. Kõigil liikmesriikidel on riiklik tulirelvade kontaktasutus ja need asutused täidavad rohkem kui 75 % nõukogu järeldustes kokku lepitud ülesannetest; arestitud tulirelvi käsitleva ühtlustatud andmestiku kasutamine, Europolile saadetud ja Euroopa tulirelvaandmekeskuse andmehoidlasse lisatav registreeritud arestitud tulirelvade arv. Edunäitaja: kõik liikmesriigid kasutavad arestitud tulirelvade kohta kokkulepitud minimaalset andmestikku ja see andmestik integreeritakse Europoli tulirelvaandmekeskuse andmehoidlasse, mis hakkab toimima arestitud tulirelvi käsitlevat teavet sisaldava ELi andmehoidlana; liikmesriikide kogutud statistika. Edunäitaja: kõik liikmesriigid saadavad statistilised andmed iga viie aasta tagant ja 30 % liikmesriikidest saadavad andmed vabatahtlikult igal aastal. 1.4. Ettepanek/algatus käsitleb ET 33 ET  ☑ uut meedet ☐ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest(1) ☐ olemasoleva meetme pikendamist ☐ ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega 1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused 1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava Nõudeid on kolme liiki ja need vastavad lühiajalistele, keskmise pikkusega ja pikaajalistele eesmärkidele. Lühiajalised nõuded Liikmesriigid peavad võtma direktiivi üle 24 kuu jooksul. See hõlmab järgmist: liikmesriigid peavad tagama, et ettepaneku artiklis 3 kirjeldatud tegusid käsitatakse kuriteona, kui need on toime pandud tahtlikult; liikmesriigid peavad võtma vajalikud meetmed, et kriminaliseerida tulirelvadega seotud kuritegudele kaasaaitavad süüteod; liikmesriigid peavad määratlema tulirelvadega seotud kuritegude eest füüsilistele ja juriidilistele isikutele määratavad karistused; liikmesriigid peavad määratlema tulirelvadega seotud kuritegude raskendavad ja kergendavad asjaolud; liikmesriigid peavad määrama kindlaks uurimisvahendid; iga liikmesriik peab võtma vajalikke meetmeid, et kehtestada oma jurisdiktsioon ettepanekus osutatud kuritegude üle; iga liikmesriik peab looma toimiva riikliku tulirelvade kontaktasutuse; iga liikmesriik peab integreerima minimaalse andmestiku arestitud tulirelvade kohta oma riiklikku andmebaasi. Keskmise tähtajaga nõuded Ilma et see piiraks kriminaalasjades tehtavat piiriülest koostööd ja vastastikku antavat õigusabi käsitlevate õigusnormide kohaldamist, peavad liikmesriigid, Eurojust, Euroopa Prokuratuur ja komisjon tegema oma pädevuse piires artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegude vastu võitlemisel koostööd. Liikmesriigid peavad tagama, et ametnikud, kes avastavad ja uurivad tulirelvadega seotud kuritegusid, esitavad nende eest süüdistusi või teevad otsuseid, nagu kohtunikud, prokurörid, politsei- ja kohtutöötajad ning pädevate asutuste töötajad, saavad oma ülesannetele vastavat korrapärast erikoolitust. Ilma et see piiraks kohtute sõltumatust ja kohtusüsteemi korralduse erinevusi liidus, peavad liikmesriigid nõudma, et need, kes vastutavad kohtunike, prokuröride, politsei- ja kohtutöötjate ning kriminaalmenetlustes ja uurimistes osalevate pädevate asutuste töötajate koolitamise eest, pakuksid asjakohast koolitust, mis vastab käesoleva direktiivi eesmärkidele. (1) Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b. ET 34 ET  Liikmesriigid peavad koguma igalt pädevalt asutuselt tulirelvadega seotud kuritegude kohta süstemaatilisi, usaldusväärseid ja ajakohaseid statistilisi andmeid, et asjakohast teavet oleks võimalik järjepidevalt ja sidusalt võrrelda ja analüüsida. Liikmesriigid peavad edastama Europolile kord kuus andmed registreeritud arestitud tulirelvade kohta. Pikaajalised nõuded Liikmesriigid peavad saatma komisjonile iga viie aasta tagant kogu statistilise teabe. Liikmesriigid peavad teavitama komisjoni iga viie aasta tagant artiklite 14–16 rakendamisest. Komisjon peab avaldama iga viie aasta tagant aruande, mis sisaldab liikmesriikidelt kogutud statistilisi andmeid. Komisjon peab avaldama iga viie aasta tagant aruande, milles hinnatakse direktiivi mõju ja kaalutakse, kas on vaja võtta asjakohaseid järelmeetmeid. 1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud. ELi tasandi meetme põhjused (ex ante). Hoolimata ÜRO tulirelvade protokolli ratifitseerimisest näitas komisjoni tellitud ettevalmistav uuring, et tulirelvadega seotud kuritegude kriminaliseerimise kohustuse ülevõtmisel esineb lünki. Lisaks näitas uuring, et mitmes liikmesriigis on karistusmäärad madalad. Ebapiisavad karistusmäärad takistavad võrdsete tingimuste tagamist kogu ELis. Mõjuhinnang näitas ka seda, et Europoli ja Eurojusti abiga tehtava piiriülese koostöö tase on muude kuritegevuse valdkondadega võrreldes madal. Olgugi et liikmesriikidel on aastaid soovitatud luua riiklik tulirelvade kontaktasutus ja anda sellele asjakohased ülesanded, on vaid kaheksal liikmesriigil olemas kontaktasutus, mis täidab rohkem kui 75 % nõukogu järeldustes kokku lepitud ülesannetest. Ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ja tulirelvade direktiivi rakendamise eksperdirühm on jõudnud pärast kolme aastat kestnud arutelusid esialgsele kokkuleppele arestitud tulirelvade registreerimisel kasutatava minimaalse andmestiku suhtes. Paraku märkisid aruteludel osalenud eksperdid, et kui ei määrata õiguslikku kohustust seda andmestikku kasutada, ei too see eeldatavasti kaasa suuri muutusi. Oodatav tekkiv ELi lisaväärtus (ex post). Käesoleva algatusega ühtlustatakse ELis tulirelvadega seotud kuritegude määratlused ja kehtestatakse maksimumkaristuste alammäärad. Suurendades õiguslike määratluste selgust ja ühtlustades karistusmäärasid ning nähes ette vahendid ja kohustused liikmesriikidevaheliseks piiriüleseks koostööks, luuakse direktiiviga võrdsemad tingimused, tagades sarnase kriminaalõigusliku rõhuasetuse kogu ELis, ning hõlbustatakse piiriülest koostööd uurimiste läbiviimisel ja süüdistuste esitamisel. Kohustus luua täielikult toimiv riiklik tulirelvade kontaktasutus hõlbustab koostööd ja koordineerimist liikmesriikides ja piiriüleselt. Lisaks parandab kohustus kasutada arestitud tulirelvade registreerimiseks minimaalset andmestikku ja edastada see Europolile ohtu kajastavat luurepilti. ET 35 ET  Tulirelvadega seotud kuritegusid käsitlev kogu ELi hõlmav tõhus kriminaalpoliitika võib aidata saavutada ka muid ELi poliitikaeesmärke. Tulirelvadega seotud kuriteod on sageli seotud muud liiki kuritegudega, nagu uimastikaubandus, terrorism, organiseeritud kuritegevus, rahapesu, väljapressimine, inimkaubandus jne. Tulirelvadega seotud kuritegusid käsitlev mõjusam ELi õigusakt aitaks ellu viia tulemuslikke ELi ja liikmesriigi tasandi kriminaalõiguse täitmise tagamise strateegiaid, milles käsitletakse kõiki asjakohaseid kuritegevuse aspekte. 1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid Kuigi tulirelvi käsitlevates kehtivates liidu õigusaktides on sätestatud, et õigusnormide rikkumise eest tuleb karistada mõjusal, proportsionaalsel ja hoiataval viisil, näitas ettevalmistav uuring suuri erinevusi rakendamises ja karistusmäärades. Kogemused muudes poliitikavaldkondades osutavad sellele, et kogu liidus on vaja järjepidevat kriminaalpoliitikat, millega kõrvaldataks seaduselüngad, mida kurjategijad saavad ära kasutada, ja võideldaks ebaseadusliku tulirelvakaubanduse vastu ilma leebematest jurisdiktsioonidest tulenevate probleemideta. 1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega Käesolev ettepanek on kooskõlas järgmisega: – 2025. aasta aprillis avaldatud uus Euroopa sisejulgeoleku strateegia ProtectEU, milles rõhutatakse, et tulirelvad on peamised vahendid, mis võimaldavad organiseeritud kuritegelike rühmituste kasvavat vägivallatsemist; – 2025. aasta detsembris esitatud terrorismi ja vägivaldse äärmusluse ennetamise ja nende vastu võitlemise ELi tegevuskava „Ühiselt terrorismi vastu“; – ebaseadusliku tulirelvakaubanduse vastane ELi tegevuskava 2020–2025; – ELi organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise strateegia 2021–2025, milles nimetatakse ebaseaduslikku tulirelvakaubandust üheks ELi organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse prioriteediks. Käesoleva ettepaneku üldeesmärke toetab mitmeaastane finantsraamistik, kus pannakse suurt rõhku ELi sisejulgeoleku parandamiseks võetavate meetmete rahastamisele. On olemas mõningane koostoime olemasolevate programmidega. Näitena võib tuua ettepanekust tuleneva koolituse, millest lõviosa on olemas ja pakutakse juba praegu CEPOLi ja Frontexi õiguskaitsealase koolitusena. 1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang Selleks et tulla toime ettepanekus sisalduvate uute kohustustega, näiteks jälgida olukorda, suurendada koolituste arvu, anda suuniseid ja parandada teadlikkust, peab komisjon tegema lisapingutusi. Neis jõupingutustes tuginetakse rände- ja siseasjade peadirektoraadile, kuna enamik allpool loetletud ülesannetest nõuab aega ja tähendab mõningaid lisakulusid. 1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus ☐ Piiratud kestusega ☐ hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA ET 36 ET  ☐ finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA– AAAA. ☑ Piiramatu kestusega Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA, millele järgneb täieulatuslik rakendamine. 1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id)(2) ☑ Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt ☑ tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali; ☐ rakendusametite kaudu ☐ Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega ☐ Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud: ☐ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele; ☐ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage); ☐ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile; ☐ finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele; ☐ avalik-õiguslikele asutustele; ☐ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised; ☐ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised; ☐ asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis; ☐ liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik- õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad neile solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse maksimumsummaga. Märkused (2) Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud BUDGpedia veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget- implementation/Pages/implementation-methods.aspx. ET 37 ET  / 2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid Komisjon avaldab iga viie aasta tagant aruande direktiivi mõju kohta. Aruanne sisaldab ülevaadet sellest, kuidas liikmesriigid rakendavad eri sätteid, ning statistilist ülevaadet käesoleva direktiivi alusel kogutud andmetest. 2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus Arvestades, et ettepanek mõjutab komisjoni, täpsemalt rände ja siseasjade peadirektoraadi tööd, täidetakse ELi eelarvet otsese eelarve täitmise kaudu. Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt täidetakse eelarvet kooskõlas tulemusliku ja tõhusa sisekontrolliga. 2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta Praeguses etapis ei ole konkreetseid riske kindlaks tehtud. 2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal) Komisjoni tehtava kontrolli kulusid eelarve otsesel täitmisel saab arvutada selle aja alusel, mille rände ja siseasjade peadirektoraadi töötajad kulutavad kontrollile. Eeldatakse, et 2026. ja 2027. aastal on see aeg 50 % ja seejärel 20 % ühe täistööajale taandatud töötaja tööajast. 2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed Finants- ja digiselgitus hõlmab personalikulusid ja hankeid ning selle kululiigi suhtes kohaldatakse standardeeskirju. ET 38 ET  3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub Olemasolevad eelarveread Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa Eelarverid Kulu Rahaline osalus a liik Mitmeaast ase Kandidaatr finantsraa iigid ja Liigendatu Muud Muu mistiku EFTA potentsiaal Nr d/liigenda kolmandad sihtotstarb rubriik riigid(4) sed mata(3) riigid eline tulu kandidaadi d(5) Euroopa Liigendatu 7 avalik d/liigenda EI EI EI EI haldus mata Uued eelarveread, mille loomist taotletakse Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa Mitmeaast Eelarverid Kulu Rahaline osalus ase a liik (3) Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud. (4) EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. (5) Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid. ET 39 ET  finantsraa Kandidaatr mistiku iigid ja rubriik Liigendatu Muud Muu EFTA potentsiaal Nr d/liigenda kolmandad sihtotstarb riigid sed mata riigid eline tulu kandidaadi d Liigendatu [XX.YY.Y d/liigenda JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI Y.YY] mata Liigendatu [XX.YY.Y d/liigenda JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI Y.YY] mata Liigendatu [XX.YY.Y d/liigenda JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI Y.YY] mata 3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele 3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade ☑ Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist ☐ Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt: 3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik Nr Aasta Aasta Aasta Aasta MITMEAASTANE DG: <…….> 2024 2025 2026 2027 FINANTSRAAMISTIK 2021–2027 ET 40 ET  KOKKU Tegevusassigneeringud Kulukohustused (1a) 0,000 Eelarverida Maksed (2a) 0,000 Kulukohustused (1b) 0,000 Eelarverida Maksed (2b) 0,000 Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud(6) Eelarverida (3) 0,000 = 1a + Kulukohustused 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 1b + 3 DG <….> assigneeringud KOKKU = 2a + Maksed 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 2b + 3 MITMEAASTANE Aasta Aasta Aasta Aasta DG: <…….> FINANTSRAAMISTIK 2021–2027 2024 2025 2026 2027 KOKKU Tegevusassigneeringud Kulukohustused (1a) 0,000 Eelarverida Maksed (2a) 0,000 (6) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus. ET 41 ET  Kulukohustused (1b) 0,000 Eelarverida Maksed (2b) 0,000 Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud(7) Eelarverida (3) 0,000 = 1a + Kulukohustused 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 1b + 3 DG <….> assigneeringud KOKKU = 2a + Maksed 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 2b + 3 MITMEAASTANE Aasta Aasta Aasta Aasta FINANTSRAAMISTIK 2021–2027 2024 2025 2026 2027 KOKKU Kulukohustused (4) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 Tegevusassigneeringud KOKKU Maksed (5) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 Eriprogrammide vahenditest rahastatavad (6) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 haldusassigneeringud KOKKU Mitmeaastase Kohustused =4+6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 finantsraamistiku RUBRIIGI <….> Maksed =5+6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 assigneeringud KOKKU (7) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus. ET 42 ET  MITMEAASTANE Aasta Aasta Aasta Aasta FINANTSRAAMISTIK 2021–2027 2024 2025 2026 2027 KOKKU Kulukohustused (4) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid) Maksed (5) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 Eriprogrammide vahenditest rahastatavad (6) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid) Mitmeaastase Kulukohustused =4+6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 finantsraamistiku rubriikide 1–6 assigneeringud KOKKU Maksed =5+6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 (vajalikud vahendid) Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 7 „Halduskulud“(8) MITMEAASTANE Aasta Aasta Aasta Aasta DG: HOME FINANTSRAAMISTIK 2021–2027 2024 2025 2026 2027 KOKKU Personalikulud 0,000 0,000 0,097 0,097 0,194 Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,027 0,027 Rände- ja siseasjade Assigneeringud 0,000 0,000 0,097 0,124 0,221 peadirektoraat KOKKU DG: <…….> Aasta Aasta Aasta Aasta MITMEAASTANE (8) Vajalike assigneeringute kindlaksmääramiseks tuleks kasutada aastaseid keskmisi kulunäitajaid, mis on kättesaadavad BUDGpedia veebilehel. ET 43 ET  2024 2025 2026 2027 FINANTSRAAMISTIK 2021–2027 KOKKU Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 DG <….> KOKKU Assigneeringud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 (Kulukohust uste Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 kogusumma 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 assigneeringud KOKKU = maksete kogusumma ) miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) MITMEAA STANE Aasta Aasta Aasta Aasta FINANTSR 2024 2025 2026 2027 AAMISTIK 2021–2027 KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku Kohustused 0,000 0,000 0,097 0,124 0,221 RUBRIIKIDE 1–7 assigneeringud KOKKU Maksed 0,000 0,000 0,097 0,124 0,221 3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (ei täideta detsentraliseeritud asutuste puhul) kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Mär Aasta Aasta Aasta Aasta Iga-aastane koosolek rakendamise KOKKU ET 44 ET  kida 2024 2025 2026 2027 toetamiseks eesm ärgi VÄLJUNDID d ja välju Välj Kesk Kok Kok ndid undi mine Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu ku ku ⇓ liik(9) kulu Arv Kulu ERIEESMÄRK nr 4:(10) Parandada õiguskaitse- ja õigusalast koostööd ning ühtlustatud andmekogumist tulirelvadega seotud kuritegude valdkonnas. - Õigu salas e koos 0,01 0,02 0,01 0,01 0,01 0,06 koost 2 1 1 1 5 olek 35 7 35 35 35 75 öö fook usrü hma - Välj (9) Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms). (10) Vastavalt punktile 1.4.2 „Erieesmärgid“. ET 45 ET  und - Välj und Erieesmärk nr 1 kokku ERIEESMÄRK nr 2 ... - Välj und Erieesmärk nr 2 kokku KOKKU 3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade ☐ Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist ☑ Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt: 3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud MITMEAAST Aasta Aasta Aasta Aasta ANE HEAKSKIIDETUD EELARVE FINANTSRA 2024 2025 2026 2027 AMISTIK 2021–2027 ET 46 ET  KOKKU RUBRIIK 7 Personalikulud 0,000 0,000 0,097 0,097 0,194 Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,027 0,027 RUBRIIK 7 kokku 0,000 0,000 0,097 0,124 0,221 RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 KOKKU 0,000 0,000 0,097 0,124 0,221 3.2.3.3. Assigneeringud kokku MITMEA ASTANE HEAKSKIIDETUD EELARVE FINANT + SIHTOTSTARBELINE Aasta Aasta Aasta Aasta SRAAMI VÄLISTULU 2024 2025 2026 2027 STIK KOKKU 2021– 2027 KOKKU ET 47 ET  RUBRIIK 7 Personalikulud 0,000 0,000 0,097 0,097 0,194 Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,027 0,027 RUBRIIK 7 kokku 0,000 0,000 0,097 0,124 0,221 RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 kokku KOKKU 0,000 0,000 0,097 0,124 0,221 Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille asjaomane peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega. 3.2.4. Hinnanguline personalivajadus ☐ Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist ☑ Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt: 3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest ET 48 ET  Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina(11) Aasta Aasta Aasta Aasta HEAKSKIIDETUD EELARVE 2024 2025 2026 2027 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) 20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) 0 0 0,5 0,5 20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) 0 0 0 0 01 01 01 01 (kaudne teadustegevus) 0 0 0 0 01 01 01 11 (otsene teadustegevus) 0 0 0 0 Muud eelarveread (märkige) 0 0 0 0 Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina) 20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud 0 0 0 0 eksperdid) 20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja 0 0 0 0 noored eksperdid ELi delegatsioonides) Haldustoetuse peakorteris 0 0 0 0 eelarverida [XX.01.YY.YY] ELi delegatsioonides 0 0 0 0 01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse 0 0 0 0 teadustegevuse valdkonnas) (11) Palun täpsustage allpool esitatud tabelis, kui palju täistööaja ekvivalente on juba määratud meetme haldamiseks ja/või kui palju saab neid teie peadirektoraadis ümber paigutada ja millised on teie netovajadused. ET 49 ET  01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese 0 0 0 0 teadustegevuse valdkonnas) Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7 0 0 0 0 Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud 0 0 0 0 KOKKU 0 0 0,5 0,5 3.2.4.3. Personalivajadus kokku HEAKSKIIDETUD EELARVE KOKKU Aasta Aasta Aasta Aasta + 2024 2025 2026 2027 SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) 20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) 0 0 0,5 0,5 20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) 0 0 0 0 01 01 01 01 (kaudne teadustegevus) 0 0 0 0 01 01 01 11 (otsene teadustegevus) 0 0 0 0 Muud eelarveread (märkige) 0 0 0 0 Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina) 20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide 0 0 0 0 lähetatud eksperdid) ET 50 ET  20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud 0 0 0 0 eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides) Haldustoetuse peakorteris 0 0 0 0 eelarverida [XX.01.YY.YY] ELi delegatsioonides 0 0 0 0 01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse 0 0 0 0 teadustegevuse valdkonnas) 01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese 0 0 0 0 teadustegevuse valdkonnas) Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7 0 0 0 0 Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud 0 0 0 0 KOKKU 0 0 0,5 0,5 Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina) Kaetakse komisjoni talituste Erakorraline lisapersonal* olemasolevast personalist Rahastatakse rubriigist 7 või Rahastatakse Rahastatakse teadusuuringute BA ridadelt tasudest eelarveridadelt Ametikohtade 0,5 täistööaja ei kohaldata ET 51 ET  loeteluga ette ekvivalenti nähtud ametikohad Koosseisuväline personal (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) Ülesannete kirjeldus: Toetada liikmesriike direktiivi rakendamisel, korraldada eksperdirühma ja õigusalase koostöö fookusrühma koosolekuid. Toetada EMPACTi Ametnikud ja ajutised töötajad operatiivmeetmeid 3D-printimise valdkonnas. Koostada vajalikud aruanded. Koosseisuvälised töötajad 3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade Kohustuslik: järgmises tabelis tuleks esitada parim hinnang ettepanekust/algatusest tulenevate digitehnoloogiaga seotud investeeringute kohta. Erandkorras, kui see on vajalik ettepaneku/algatuse rakendamiseks, tuleks rubriigi 7 assigneeringud esitada selleks ettenähtud eelarvereal. Rubriikide 1–6 assigneeringuid tuleks kajastada „tegevusvaldkonna IT-kuludena, mis on eraldatud rakenduskavadele“. Nende kulud kuuluvad tegevuseelarvesse, mida kasutatakse otseselt algatuse rakendamisega seotud IT-platvormide/vahendite taaskasutamiseks/ostmiseks/arendamiseks ja nendega seotud investeeringuteks (nt litsentsid, uuringud, andmete säilitamine jne). Selles tabelis esitatud teave peaks olema kooskõlas 4. jaos „Digimõõde“ esitatud üksikasjadega. Digi- ja IT-assigneeringud Aasta Aasta Aasta Aasta MITMEAA ET 52 ET  KOKKU 2024 2025 2026 2027 STANE FINANTSR AAMISTIK 2021–2027 KOKKU RUBRIIK 7 Institutsiooni tasandi IT-kulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 RUBRIIK 7 kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud Poliitikavaldkondade IT- 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 kulud rakenduskavadele RUBRIIGIST 7 välja 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 jäävad kulud kokku KOKKU 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 ET 53 ET  3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga Ettepanek/algatus: ☑ on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu ☐ tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu ☐ nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist ET 54 ET  3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus Ettepanek/algatus: ☑ ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist ☐ näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine: assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Aasta Aasta Aasta Aasta Kokku 2024 2025 2026 2027 Nimetage kaasrahastav asutus Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU 3.3. Hinnanguline mõju tuludele ☑ Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele ☐ Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju: ☐ omavahenditele ☐ muudele tuludele ☐ märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Ettepaneku/algatuse mõju(12) Jooksval eelarveaastal Tulude eelarverida kättesaadavad Aasta Aasta Aasta Aasta assigneeringud 2024 2025 2026 2027 (12) Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist. ET 55 ET  Artikkel …. Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab. […] Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave). […] 4. DIGIMÕÕDE 4.1. Diginõuded Kui leitakse, et poliitikaalgatus ei ole seotud diginõuetega, esitage selgitus selle kohta, miks digivahendeid ei kasutata. Muul juhul loetlege diginõuded allpool esitatud tabelis. Nõudest mõjutatud või Viide nõudele Nõude kirjeldus sellega seotud Üldised protsessid Kategooria osaleja(d) Riiklik tulirelvade kontaktasutus peab koguma, analüüsima ja vahetama asjakohast teavet ning tagama kogu Registrite haldamine ja Artikli 15 lõige 1 Liikmesriigid Andmed kuritegudega seotud teabe kogumine tulirelvade arestimist käsitleva teabe kogumise ja registreerimise. Artikli 17 kohaselt Artikli 17 lõige 1 tagavad liikmesriigid, et Liikmesriigid Registrite haldamine Andmed arestitud tulirelvad ET 56 ET  registreeritakse, kasutades minimaalset andmestikku. Andmestikku on kirjeldatud ettepaneku lisas. Artikli 18 kohaselt peavad liikmesriigid koguma digitaalselt statistilisi andmeid artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegude kohta. Kogutavad andmed on kindlaks määratud artikli 18 lõikes 2. Artikkel 18 Liikmesriigid Registrite haldamine Andmed – digilahendus Liikmesriigid peavad tagama, et kuritegusid käsitlevate anonüümitud statistiliste andmete kogumiseks, arendamiseks, koostamiseks ja levitamiseks on olemas digitaalne süsteem. Komisjon annab Andmete kogumine liikmesriikidelt saadud Liikmesriigid ja rakendamise kohta + Artikkel 21 andmete põhjal aru Andmed Euroopa Komisjon aruandlus andmete Euroopa Parlamendile ja kohta nõukogule. ET 57 ET  4.2. Andmed Kohaldamisalasse kuuluvate andmete ja seonduvate standardite / tehniliste kirjelduste üldine kirjeldus Standard ja/või tehniline kirjeldus (kui Andmete liik Viide nõudele (nõuetele) see on asjakohane) Selleks et riiklik tulirelvade kontaktasutus saaks toimida kontaktasutusena, peab ta koguma, analüüsima ja vahetama teavet Riiklike tulirelvade kontaktasutuste tulirelvade, nende oluliste osade, Artikli 15 lõige 1 kogutud teave tulirelvade kohta laskemoona ja tehnilise dokumentatsiooni kohta. Lisaks peaks kontaktasutus tagama kogu tulirelvade arestimist käsitleva teabe kogumise ja registreerimise. Andmeid arestitud tulirelvade kohta on kirjeldatud I lisas. Selles esitatud minimaalse andmestikuga ühtlustatakse arestimisandmete kogumist liikmesriikides. Minimaalset andmestikku Arestitud tulirelvade registreerimine Artikli 17 lõige 1 ja lisa arutati liikmesriikidega põhjalikult ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ja tulirelvade direktiivi rakendamise eksperdirühmas. Mõne liikmesriigi jaoks ei tähenda minimaalse andmestiku kehtestamine vajadust muuta oma ET 58 ET  riiklikku andmebaasi, teistelt aga nõuab see riikliku andmebaasi muutmist või loomist. Artikli 18 lõikes 2 on loetletud Statistilised andmed Artikli 18 lõige 2 minimaalsed andmed, mida liikmesriigid peavad koguma. Komisjon peab võtma vastu aruande, mis sisaldab andmeid direktiivi rakendamise kohta. Täpsemalt peab see sisaldama Komisjoni aruanne (milles hinnatakse andmeid liikmesriikide kasutatud direktiivi lisaväärtust seoses võitlusega vahendite ja korraldatud koolituste, ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ja Artikkel 21 liikmesriikidevahelise koordineerimise ja muude tulirelvadega seotud kuritegude koostöö, liikmesriikide ja komisjoni ning vastu) liidu organite ja asutuste vahelise koostöö ning artikli 18 kohaselt kogutud statistiliste andmete kohta. Kooskõla Euroopa andmestrateegiaga Selgitage, kuidas nõue (nõuded) on kooskõlas Euroopa andmestrateegiaga Artikli 18 lõike 1 kohaselt tuleb kõnealused andmed teha üldsusele kättesaadavaks. See nõue on kooskõlas Euroopa andmestrateegia eesmärgiga, mis on seotud andmete parema kättesaadavusega. Nende andmete abil saab avalik sektor välja töötada parema poliitika, mis toob kaasa läbipaistvama juhtimise ja tõhusamad avalikud teenused. Kooskõla ühekordsuse põhimõttega Selgitage, kuidas on kaalutud ühekordsuse põhimõtet ja kuidas on uuritud olemasolevate andmete taaskasutamise võimalust Andmeid arestitud tulirelvade kohta on kirjeldatud I lisas. Selles esitatud minimaalse andmestikuga ühtlustatakse arestimisandmete kogumist liikmesriikides. Minimaalset andmestikku arutati põhjalikult liikmesriikidega ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ja tulirelvade direktiivi rakendamise eksperdirühmas. Mõne liikmesriigi jaoks ei tähenda minimaalse andmestiku kehtestamine vajadust muuta oma riiklikku andmebaasi, teistelt aga nõuab see riikliku andmebaasi muutmist või loomist. ET 59 ET  Selgitage, kuidas on uued loodud andmed leitavad, juurdepääsetavad, koostalitlusvõimelised ja taaskasutatavad ning vastavad kvaliteetsetele standarditele Kooskõlas artikliga 18 peavad liikmesriigid esitama kõnealused andmed komisjonile iga viie aasta tagant. Selline andmete esitamise kohustus on tingitud komisjoni kohustusest avaldada aruanne direktiivi lisaväärtuse kohta. See aruanne peab sisaldama statistilisi andmeid. Andmevood Palun esitage iga andmevoo kohta andmed alljärgnevas tabelis: Viide (viited) Osaleja, kes Osaleja, kes Andmevahetuse Sagedus (kui see Andmete liik nõudele (nõuetele) andmed esitab andmed saab ajend on asjakohane) Riiklik tulirelvade kontaktasutus peab Mitmesugused Riikliku tulirelvade kandma hoolt selle riiklikud kontaktasutuse Riiklik tulirelvade eest, et tal on täielik Artikli 15 lõige 1 sidusrühmad, nagu Pidevalt kogutud teave kontaktasutus ülevaade ohust, õigus-, politsei- ja tulirelvade kohta mida tulirelvad tolliasutused jt tema riigis endast kujutavad Statistilised andmed arestitud tulirelvade Artikkel 17 Liikmesriigid Europol Vähemalt kord kuus kohta Statistilised andmed artiklites 3 ja 4 Iga ülevõtmisele osutatud kuritegude Artikkel 18 Liikmesriigid Euroopa Komisjon järgneva kuuenda kohta (mis aasta 31. juuliks hõlmavad viimast viit aastat) ET 60 ET  Iga ülevõtmisele Euroopa Parlament Komisjoni aruanne Artikkel 21 Euroopa Komisjon järgneva kuuenda ja nõukogu aasta 31. oktoobriks 4.3. Digilahendused Palun esitage iga digilahenduse puhul viide seda puudutava(te)le digitaalse tähtsusega nõudele (nõuetele), digilahenduse volitatud funktsiooni kirjeldus, selle eest vastutav asutus ning muud asjakohased aspektid, nagu korduskasutatavus ja juurdepääsetavus. Lõpuks selgitage, kas digilahenduse puhul kavatsetakse kasutada tehisintellektitehnoloogiaid. Tehisintellektit Kuidas on Kuidas on Viide (viited) Peamised ehnoloogia arvesse võetud arvesse võetud Digilahendus nõudele volitatud Vastutav asutus kasutamine juurdepääsetav korduvkasutata (nõuetele) funktsioonid (kui see on ust? vust? asjakohane) Selliseid Liikmesriigid andmete võivad kogumise Digitaalne Liikmesriigid kohustusi otsustada, millist süsteem võivad sisaldavad ka digilahendust anonüümitud otsustada, muud sarnased nende statistiliste Liikmesriigid, milliseid õigusaktid, nagu statistiliste andmete Artikkel 18 peamiselt digilahendusi keskkonnakurite Ei andmete kogumiseks, õigusasutused juurdepääsetavu gude direktiiv kogumiseks arendamiseks, se (EL) 2024/1203. kasutada ja koostamiseks ja hõlbustamiseks Seepärast kuidas need levitamiseks kasutada. peaksid andmed avaldada. liikmesriikidel sellised digilahendused ET 61 ET  juba olemas olema. Enamikul liikmesriikidel juba on üks või mitu riiklikku registrit arestitud tulirelvi Liikmesriigid käsitlevate võivad andmete otsustada, millist kogumiseks ning Digilahendus Liikmesriigid, digilahendust Ei ole nad saavad arestitud Artikkel 17 ja peamiselt arestitud tulirelvi avalikkusele jätkata nende Ei tulirelvade lisa õiguskaitseasutu käsitlevate juurdepääsetav andmebaaside registreerimiseks sed andmete kasutamist. Neil registreerimiseks võib olla vaja kasutada. mõnda neist andmebaasidest kohandada, et tagada minimaalse andmestiku lisamine. ET 62 ET  Selgitage iga digilahenduse puhul, kuidas digilahendus vastab ELi küberturvalisuse raamistiku ning muude kohaldatavate digipoliitika ja õigusaktide (nt eIDAS, ühtne digivärav jne) nõuetele ja kohustustele. Digitaalne süsteem anonüümitud statistiliste andmete kogumiseks, arendamiseks, koostamiseks ja levitamiseks Digi- ja/või valdkondlik poliitika Selgitus selle kohta, kuidas see on kooskõlas (kui see on asjakohane) Tehisintellektimäärus – ELi küberturvalisuse raamistik – eIDAS – Ühtne digivärav ja siseturu – infosüsteem Muud Digilahendus arestitud tulirelvade registreerimiseks Digi- ja/või valdkondlik poliitika Selgitus selle kohta, kuidas see on kooskõlas (kui see on asjakohane) Tehisintellektimäärus – ELi küberturvalisuse raamistik – eIDAS – Ühtne digivärav ja siseturu – infosüsteem Muud ET 63 ET  4.4. Koostalitlusvõime hindamine Kirjeldage digitaalset avalikku teenust, mida nõuded mõjutavad Digitaalne avalik Koostalitleva Euroopa Muu(d) teenus või digitaalsete Viide (viited) nõudele Kirjeldus lahendus(ed) (EI koostalitluslahendus(e avalike teenuste (nõuetele) KOHALDATA) d) kategooria Nõutavate andmete kogumiseks puudub selge vajadus Statistika kogumine liikmesriikide või ELi kõigi algatusega üksuste vahelise Liikmesriigid – kohtud Artikkel 18 Ei kohaldata hõlmatud kuritegude suhtluse järele. Kõigi kohta vajalike andmete kogumiseks on aga vaja suhelda liikmesriigi sees. Arestimisandmete kogumine nõuab koordineerimist Kõigi arestitud liikmesriigi sees, kuid tulirelvade Liikmesriigid – mitte piiriüleselt. registreerimine, Artikkel 17 ja lisa Ei kohaldata politseiasutused Liikmesriigid peavad kasutades minimaalset aga tagama, et andmeid andmestikku saab nende süsteemist välja võtta ja iga kuu Europolile saata. Arestimisandmete vahetamine ET 64 ET  Hindamine Meetmed Võimalikud allesjäänud tõkked Hinnake kooskõla kehtivate digi- ja - Isikuandmete kaitse üldmäärus valdkondlike poliitikameetmetega - Europoli määrus Loetlege kohaldatavad kindlakstehtud - Küberturvalisus digi- ja valdkondlikud poliitikameetmed Hinnake korralduslikke meetmeid Europolil juba on andmebaas TRAFIC ja ta Mõnes liikmesriigis on juba olemas riiklik digitaalsete avalike teenuste sujuvaks on pakkunud kõikidele liikmesriikidele arestimiste andmebaas. Europol peab osutamiseks selle andmebaasi otsese kasutamise hõlbustama riiklikest andmebaasidest pärit võimalust. andmete vastastikust sidumist või korraga Loetlege kavandatud juhtimismeetmed üleslaadimist TRAFICi andmebaasi. Hinnake meetmeid, mis on võetud I lisaga kehtestatakse üksikasjalik andmete ühise mõistmise tagamiseks minimaalne andmestik, mis sisaldab mõistete määratlusi. Loetlege sellised meetmed Hinnake ühiselt kokku lepitud avalike I lisaga kehtestatakse üksikasjalik tehniliste kirjelduste ja standardite minimaalne andmestik, mis sisaldab kasutamist mõistete määratlusi. Loetlege sellised meetmed Algatuse „Digitaalne õigusemõistmine @2030“ raames on teatatud, et luuakse IT- vahendite pakett kohtusüsteemides kasutamiseks. 4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed Palun täitke iga digitaalset rakendamist toetava meetme kohta alljärgnev tabel Meetme kirjeldus Viide (viited) nõudele Komisjoni roll (kui see on Kaasatavad Eeldatav ET 65 ET  (nõuetele) asjakohane) osalejad (kui see on ajakava asjakohane) (kui see on asjakohane) Teabe saamine + aruande Ülevõtmise Aruandlus Artikkel 21 Liikmesriigid avaldamine ajaks Arestimisandmete edastamine Ülevõtmise Artiklid 17 ja 18 ning lisa Ei kohaldata Europol Europolile ajaks Delegeeritud õigusakt, et muuta Euroopa Parlament, lisa, millega kehtestatakse Delegeeritud õigusaktide Artikli 17 lõige 2 nõukogu ja Euroopa minimaalne andmestik arestitud vastuvõtmine Komisjon tulirelvade registreerimiseks ET 66 ET  EUROOPA KOMISJON Brüssel, 26.2.2026 COM(2026) 102 final ANNEX LISA järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, mis käsitleb võitlust ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ja muude tulirelvadega seotud kuritegude vastu ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1260 {SEC(2026) 102 final} - {SWD(2026) 102 final} - {SWD(2026) 103 final} ET ET  Lisa Minimaalne andmestik arestitud tulirelvade registreerimiseks 1. Tüüp Relva liigitamine selle kõige olulisemate funktsionaalsete või mehaaniliste erinevuste alusel. 2. Mark Tootja nimi või litsentsitud käibenimi, mille all relva turustatakse, mis on osa ainulaadsest märgistusest, mis kantakse relvale selle valmistamisel või importimisel. Kui relvale on kantud nii tootja nimi kui ka sellest erinev kaubamärk/käibenimi, käsitatakse relva margina relva olulistele osadele graveeritud esmase tootja / kaubamärgi nime. 3. Mudel Konkreetne relva konstruktsioon või variant, millele on omane ainulaadne tüübi, margi ja põhiomaduste kombinatsioon, mis tagab relvade identsuse sama margi piires. 4. Kaliiber Padruni ja vastavate relvaraua sisemõõtmete kaubanduslikult tunnustatud tähistus, mille on ametlikult standardinud Commission Internationale Permanente pour l’Epreuve des Armes à Feu Portatives (C.I.P.) või samaväärsed tunnustatud riiklikud asutused. 5. Seerianumber Numbritest ja/või tähtedest koosnev jada, mis on graveeritud relva erinevatele olulistele osadele asjaomase relva ühetähenduslikuks registreerimiseks ja mille abil on võimalik teha kindlaks relva päritolu alates valmistamisest kuni viimase seadusliku omanikuni. 6. Kriminaalne kontekst Kuriteoga seotud relva või selle olulise osa arestimise õiguslik põhjendus. 7. Kuupäev Relva või selle olulise osa arestimise kuupäev. 8. Geograafiline kontekst Relva või selle olulise osa arestimise koht. 9. Teave relva päritolu kindlakstegemise kohta (koos relva kordumatu identifitseerimisnumbriga) Teave, mis on seotud relvade ja võimaluse korral ka nende oluliste osade jälgimisega teel valmistajast ostjani. Relva kordumatu identifitseerimisnumber on tähemärkide jada, mis on omistatud relvale või olulisele osale selle registreerimisel mis tahes andmebaasis, ning see peaks jääma samaks kuni relva või olulise osa hävitamiseni. 10. Pilt ET 1 ET