Leping

Käsundusleping nr 5.2-9/5499-1 Sotsiaalkindlustusamet registrikood 70001975, asukoht Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn (edaspidi käsundiandja), mida esindab peadirektori 14.11.2025 käskkirja nr 3-1/71-1 "Peadirektori asendaja määramine" alusel üldosakonna juhataja Leila Siiroja ja Libra Mental Health MTÜ, registrikood 80620550, asukoht Kalevipoja põik 2-149, Lasnamäe linnaosa, 13614 Tallinn (edaspidi käsundisaaja), mida esindab juhatuse liige Diana-Julija Natalinova, edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva käsunduslepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud konkursi „Riikliku perelepitusteenuse osutajate leidmine” (edaspidi konkurss) tulemusena. 1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on konkursi dokumendid, käsundisaaja taotlus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.3.1. Lisa 1 – konkursi tingimused ja kord; 1.3.2. Lisa 2 – teenuse kirjeldus; 1.3.3. Lisa 3 – PL tööjuhend; 1.3.4. Lisa 4 – riikliku perelepitaja eetikakoodeks; 1.3.5. Lisa 5 – SKA infoturbe reeglid; 1.3.6. Lisa 6 – andmetöötlusleping; 1.3.7. Lisa 7 – aruandevormid. 2. Lepingu ese 2.1. Käsundisaaja osutab käsundiandjale vastavalt konkursi tingimustele ja kooskõlas käsundisaaja taotlusega riikliku perelepitusteenuse seaduses (edaspidi RPLS) sätestatud lepitusmenetluse teenust (edaspidi teenus), mis peab vastama konkursi dokumentides ja RPLS-is sätestatud tingimustele. 2.2. Käsundi täitmisel viiakse perelepitaja vahendusel läbi lepitusmenetlus, mille tulemusel võivad lepitusosalised kokku leppida perekonnaseaduses sätestatud lapsega suhtlemise õiguse või alaealise lapse ülalpidamisega seotud küsimustes. 2.3. Käsundisaaja viib lepitusmenetlusi läbi Tallinna piirkonnas. 2.4. Käsundiandja ei garanteeri käsundisaajale teenuse osutamise võimalust konkreetses mahus; käsundisaaja on teadlik, et osutatav teenuse maht sõltub teenuse vajadusest, sh piirkondlikust vajadusest, ning et sama teenuse osutamiseks on sõlmitud lepingud mitme teenuseosutajaga. 2.5. Teenuse täpsem kirjeldus ja teenusele esitatavad nõuded on konkursi dokumentides. 2.6. Teenust tellitakse ja rahastatakse riigieelarvest. 3. Lepingu hind ja tasumise tingimused 3.1. Käsundiandja tasub käsundisaajale osutatud teenuse eest vastavalt RPLS § 15 lõikes 2 nimetatud määruses sätestatud lepituskohtumise maksumusele ja mahule. 3.2. Maksumusele ei lisandu käibemaks. 3.3. Käsundiandja tasub käsundisaajale ainult nende lepituskohtumiste eest, mille kohta käsundiandja on teinud otsuse teenuse saamise ja perelepitaja määramise kohta. 3.4. Käsundiandja tasub teenuse eest pärast käsundi täitmise aruande esitamist ja selle alusel esitatud e-arve saamist. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 (neliteist) tööpäeva arve esitamisest. 3.5 Kui perelepitusteenuse osutamise koht jääb perelepitaja tööpiirkonnast kaugemale kui 50 kilomeetrit (linnapiiri arvestusega), on perelepitajal õigus transpordikulude hüvitamisele vastavalt Teenuse kirjelduse punktile 13.11. 4. Käsundi täitmine 4.1. Käsundi täitmise periood on alates lepingu sõlmimise kuupäevast kuni 31.12.2027. 4.2. Käsundisaajal on õigus saada lepingus kokkulepitud tasu, konsulteerida lepingu täitmise käigus tekkivate küsimuste ja probleemide korral perelepituse peaspetsialisti või juhtivspetsialistiga. 4.3. Käsundisaaja kohustub täitma käsundi tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas konkursi dokumentide ja esitatud taotlusega ning käsundisaaja kasutuses olevas nõuetekohases ruumis. Käsundisaaja peab teenuse osutamise käigus tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole konkursi dokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad teenuse osutamisega seotud tööde hulka. 4.4. Käsundisaaja peab omama juurdepääsu teenuse osutamiseks erandkorras vajalikele veebipõhistele tarkvaralahendustele ja neid teenuse osutamise käigus haldama, sh tagama, et tema poolt kasutatav infotehnoloogiline vara on turvaline ja võimaldab käsundiandja poolt kohustuslikuks tehtud tarkvaralahendusi kasutada. 4.4.1 Käsundisaaja on kohustatud käsundiandja poolt kehtestatud infoturbenõuete tagamiseks täitma lepingu lisas sätestatud infoturbe reegleid, mille rikkumine võib olla aluseks lepingu ennetähtaegsele lõpetamisele. 4.5. Käsundiandjal on õigus anda käsundisaajale teenuse osutamiseks juhiseid. Kui juhistest kinnipidamisega kaasneks käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg, võib käsundisaaja järgida juhiseid alles siis, kui ta on juhtinud käsundiandja tähelepanu ebasoodsale tagajärjele ja käsundiandja ei muuda juhiseid. 4.6. Vajadusel annab käsundiandja käsundisaajale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni käsundi täitmisega seotud küsimustes kolme tööpäeva jooksul, arvates käsundisaaja vastavasisulise kirjaliku pöördumise (sh pöördumine e-maili teel) kättesaamisest käsundiandja poolt. 4.7. Käsundiandjal on õigus kontrollida käsundi täitmise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel käsundisaajalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist. 4.8. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 4.9. Käsundisaaja täidab käsundi konkursi taotluses nimetatud perelepitaja või perelepitajate kaudu. Perelepitaja lisandumise korral kooskõlastab käsundisaaja uue perelepitaja käsundiandjaga, sh esitab käsundiandjale uue perelepitaja kohta kõik vajalikud dokumendid perelepitaja RPLS-is sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks. 5. Üleandmine 5.1. Käsundisaaja esitab käsundiandjale eelmisel kuul läbiviidud lepituskohtumiste kohta aruande hiljemalt järgmise kuu 5. kuupäeval või sellele järgneval esimesel tööpäeval. 5.2. Käsundiandja vaatab aruande üle ja kinnitab selle viie tööpäeva jooksul alates aruande saamisest. Juhul kui käsundi täitmine on käsundisaaja poolt teostatud mittenõuetekohaselt (sh esitatud dokumentides esinevad puudused), esitab käsundiandja oma vastuväited ja selgitustaotlused kirjalikult. Käsundisaaja peab puudused kõrvaldama hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul pärast vastuväidete saamist. Käsundi täitmise aruanne on aluseks tasu maksmisel. 5.3. Käsundiandjal on õigus keelduda teenuse vastuvõtmisest, kui see ei vasta konkursi dokumentides ja taotluses sätestatule. 6. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 6.1. Käsundisaaja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest eelkõige, kui käsund on jäänud täitmata, teenus ei ole tähtaegselt osutatud või kui teenus ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi käsundiandja. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. 6.2. Käsundiandjal on õigus mitte suunata käsundisaaja juurde teenusele uusi peresid, kui on ilmnenud teenuse osutamise mittevastavusest tulenev lepingu rikkumise kahtlus, lepingu rikkumine ning rikkumise asjaolud on alles väljaselgitamisel. 6.3. Käsundiandjal on õigus nõuda leppetrahvi kuni 1000 eurot iga rikkumise eest, kui käsundisaaja poolt osutatud teenus ei vasta lepingus või seaduses sätestatud tingimustele. 6.4. Teenuse kirjelduses esitatud tähtaegadest või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on käsundiandjal õigus nõuda käsundisaajalt leppetrahvi kuni 85 eurot iga viivitatud päeva eest. 6.5. Lepingu punktis 8 sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel on käsundiandjal õigus nõuda käsundisaajalt leppetrahvi kuni 5000 eurot ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda. 6.6. Kui käsundiandja viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on käsundisaajal õigus nõuda käsundiandjalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas. 6.7. Lepingu olulise rikkumise korral on käsundiandjal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest käsundisaajale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu oluliseks rikkumiseks loetakse muuhulgas konfidentsiaalsuskohustuse rikkumist ja perelepitaja isikuomadustega seotud rikkumist (nt erapooletuse nõude rikkumine ja peredega kokkulepetest korduv mitte kinnipidamine, peredega ebaeetiline käitumine jmt). 6.8. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 (neljateist) päeva jooksul vastava nõude saamisest. Käsundiandjal on õigus teenuse eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda teiselt poolelt täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. 6.9. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. 7. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 7.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. 7.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 7.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirja saatmisele järgneval tööpäeval. 8. Konfidentsiaalsus 8.1. Käsundisaaja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on käsundiandjal eeldatavalt õigustatud huvi. 8.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid käsundiandja eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele käsundisaaja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. 8.3. Käsundisaaja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 8.4. Käsundisaaja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 8.5. Käsundisaaja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Pooled sõlmivad lepingu lisana andmetöötluslepingu. 8.6. Käsundisaaja järgib lepingu lisas toodud infoturbereegleid. Juriidilisest isikust käsundisaaja tutvustab infoturbereegleid perelepitajatele ja tagab perelepitajate poolt nimetatud reeglite järgimise. 9. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 9.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni 31.12.2027. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 9.2. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 9.3. Käsundiandjal on õigus ühepoolselt muuta dokumente teenuse kirjeldus ja aruande vormi. Nimetatud dokumentide muutmisel ei sõlmita lepingu lisa ja käsundiandja edastab sellekohase teate koos uuendatud dokumentidega käsundisaajale. 9.4. Lepingu punktis 2.3 sätestatud piirkonna muutmiseks esitab käsundisaaja käsundiandjale taotluse, mille käsundiandja kooskõlastab kirjalikult taasesitatavas vormis. 9.5. Käsundiandjal on õigus leping mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige kui tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus teenuse järele. Käsundiandja teatab käsundisaajale sellekohasest soovist kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva. Käsundiandja tasub lepingu ülesütlemisel käsundiandja poolt käsundisaajale lepingu ülesütlemise hetkeks läbiviidud lepituskohtumiste ja lapse ärakuulamiste eest. 9.6. Käsundisaajal on õigus leping ennetähtaegselt üles öelda, kui käsundiandja ei ole suunanud teenusele 6 kuu jooksul ühtegi lapsevanemat. 10. Lõppsätted 10.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta sätestatut. 10.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 10.3. Käsundisaaja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 10.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju Maakohtule. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Leila Siiroja Diana-Julija Natalinova osakonna juhataja juhatuse liige  Lisa 5 Sotsiaalkindlustusamet infoturbe reeglid 1. Üldsätted 1.1. Käesolevad Sotsiaalkindlustusameti (edasipidi SKA) infoturbe reeglid on kohustuslikud järgimiseks SKA-ga lepingulistes suhetes olevatele isikutele (edaspidi kasutaja): 1.1.1. kes omavad iseseisvat ligipääsu SKA tööruumidele; 1.1.2. kes kasutavad lepingu täitmiseks isiklikku arvutit ja omavad ligipääsu SKA arvutivõrgule; 1.2. Kasutaja on kohustatud järgima SKA infoturbe reegleid ulatuses, mis vastab tema ligipääsuõigustele, kasutatavale varale ja teenustele vastavalt punktides 1.1.1.-1.1.2. kirjeldatule. 1.3. Käesolevate reeglite kasutajale kohalduva mistahes punkti rikkumine võib kaasa tuua lepingu lõpetamise. 2. Infoturbealased koolitused 2.1. Kasutajad on kohustatud esmakordsel arvutivõrgule ligipääsu saamisel läbima SKA poolt kasutatavas e- õppe keskkonnas koolituse SKA määratud tähtaja jooksul. Edaspidi tuleb koolitus läbida vähemalt üks kord aastas hiljemalt 30. novembril. 2.2. Kasutajatel, kes ei ole koolitust tähtajaks läbinud, peatatakse kaugtöö võimalus VPN sulgemisega. 3. Infoturbe nõuded arvutiga töötamisel 3.1. Kasutaja peab: 3.1.1. täitma kõiki SKA infoturbe nõudeid nii SKA territooriumil ja arvutivõrgus kui neist väljaspool SKA-le teenust osutades; 3.1.2. järgima ITabi, SKAtoe ja lepingu kontaktisiku saadetud korraldusi rakenduste kasutamiseks; 3.1.3. esimesel võimalusel teavitama e-kirja või telefoni teel lepingu kontaktisikut, [email protected] ja [email protected] riketest ja muudest infotehnoloogiliste teenuste kasutamist takistavatest asjaoludest, sh IT vara vargusest, kaotamisest või hävimisest; 3.1.4. kasutama isiklikus arvutis lepingu täitmisega seotud tegevusteks eraldi isiklikku kasutajakontot, millele ligipääs on ainult temal endal ja mitte kasutama selleks vaikimisi administraatori kontot. 3.1.5. teenuse osutamise välisel ajal hoidma arvuti suletuna, kasutajakontolt välja logituna või kasutama talveune funktsiooni; arvutist ajutiselt eemaldudes lukustama selle (vajutades näiteks üheaegselt Windows logo klahv + L või klahvikombinatsiooni Ctrl+Alt+Del), eemaldama ID kaardi; 3.1.6. sisestama parooli ja PIN koodid kolmandatele isikutele varjatult; 3.1.7. tagama, et arvutiekraanil (sh lisamonitoril) kuvatav teave ei oleks nähtav kõrvalistele isikutele ning vajadusel muutma arvuti või monitori asendit ning kasutama ekraani andmekaitsefiltrit; 3.1.8. tagama, et telefoni- ja videokonverentsid, mis sisaldavad konfidentsiaalset teavet, ei oleks kuuldavad kõrvalistele isikutele, ning kasutab vajaduse korral kõrvaklappe, et tagada vestluse privaatsus. 3.1.9. looma andmeside üksnes turvaliste kanalite kaudu, kasutades selleks püsiühendust lepingu alusel internetiteenuse pakkujaga, avalikus ruumis viibides mobiilset andmesidet isikliku SIM kaardi abil ja vältima avalike WiFi võrkude kasutamist; 3.1.10. vältima juhtmeta ühenduste tarbetut aktiveerimist; 3.1.11. isikliku püsiühenduse puhul muutma ruuteri tehase antud nime ja salasõna ning ruuteri WiFi nimetuses mitte kasutama nimesid ja muud endaga seostatavat; 3.1.12. tagama, et ruuteril oleks viimased turvapaigad, vananenud seadmed välja vahetama; 3.1.13. isikliku püsiühenduse WiFi seadistamisel kasutama vähemalt WPA2 protokolli; 3.1.14. vältima paberkandjal dokumentidega töötamist, sh printerite kasutamist. Kui see ei ole võimalik, siis võtma kasutusele meetmed paberdokumentide konfidentsiaalsuse tagamiseks, seal hulgas transpordil, hoiustamisel, hävitamisel. 3.1.15. Enne isikliku arvuti hooldusesse andmist veenduma, et arvutis ei sisalduks lepingu täitmisega seotud isikuandmeid või muid konfidentsiaalseid dokumente ja et oleks blokeeritud ligipääs SKA e-posti aadressile. 3.2. Kasutajal on keelatud: 3.2.1. salvestada isikuandmeid arvuti töölauale; 3.2.2. sisestada tehisintellektil põhinevatesse vestlusassistentidesse isikuandmeid ja muud konfidentsiaalset teavet; 3.2.3. edastada interneti kaudu (ka läbi sotsiaalmeedia, sõnumivahetusrakenduste, foorumite, blogide, kommentaaride jne) salastamata (krüpteerimata) teavet, mis ei ole mõeldud avalikuks kasutamiseks või mis võib kahjustada SKA mainet; 3.2.4. kasutada arvutivõrgu skaneerimist, võrguliikluse pealtkuulamist või muid võrguliiklust jälgivaid või segavaid rakendusi või seadmeid; 3.2.5. lepingu täitmiseks vajaliku või lepingu täitmisel saadud informatsiooni edastamine isiklike kontaktandmete kaudu (nt e-post, suhtlusrakendused), kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti; 3.2.6. väljastada juurdepääsupiiranguga informatsiooni lepinguga mitte seotud eesmärkidel; 3.2.7. hoida ja töödelda isikuandmeid ja muud konfidentsiaalset teavet eraelus kasutatavates avalikes pilveteenustes; 3.2.8. lepingu täitmiseks kasutatavas IT-varas laadida internetist alla mittelegaalset tarkvara, kasutada kaheldavate kasutustingimustega rakendusi nt DeepSeek; 4. Isiklike sülearvutite ja mobiilsideseadmete kasutamine 4.1. Kasutaja peab arvestama, et seadet on võimalik kasutada väljaspool SKA turvatud arvutivõrku ja territooriumi, mistõttu see teeb seadmest kõrgendatud ohu allika ning paneb selle kasutajale lisavastutuse. 4.2. Sülearvuti kasutaja kohustub: 4.2.1. mitte jätma sülearvutit magnetvälja (näiteks varjestamata kõlarite lähedusse), otsese päikesekiirguse või kõrge temperatuuri kätte, samuti tolmusesse või niiskesse keskkonda; 4.2.2. transportima sülearvutit vaid selleks ettenähtud kotis ning reisimisel kandma sülearvutit käsipagasina; transportimisel lülitama sülearvuti välja või kasutama talveune funktsiooni; 4.2.3. võimaluse korral lennujaamade jms turvakontrollis laskma sülearvutile (koos kotiga) teha läbivalgustuse asemel käsitsi läbivaatus; 4.2.4. transportimisel eemaldama ID-kaardi sülearvutist ja mitte hoidma seda sülearvuti kotis, et vähendada kaotamise korral riski volitamatuks autentimiseks. 4.3. Mobiilsideseadmes tööalase e-kirjavahetuse, kalendri ja MS Teams kasutamisel peab kasutaja: 4.3.1. seadistama mobiilsideseadmes automaatse vähemalt kuuekohalise PIN koodiga ekraaniluku, mis lukustub hiljemalt ühe minuti möödumisel jõudeolekust. PIN koodis on keelatud kasutada lihtsasti arvatavaid või järjestikuseid kombinatsioone. Lubatud on biomeetria kasutamine; 4.3.2. tagama, et tema kasutataval mobiilsideseadmel on Android või IOS operatsioonisüsteemisüsteemi versioon, millel on kehtiv tootjapoolne tarkvarauuenduste tugi, soovitavalt viimane operatsioonisüsteemi versioon; 4.3.3. hoidma seadme turvauuendused viimases seisus, paigaldades seadme- või operatsioonisüsteemi tootja väljastatud tarkvara turvauuendusi vähemalt ühe kalendrikuu jooksul alates nende uuenduste väljastamisest ja kontrollima regulaarselt turvauuenduste installeerumist; 4.3.4. paigaldama mobiilirakendusi ainult usaldusväärsetest ametlike tootjate tarkvaravaramutest (Google Play, App Store, AppGallery); 4.3.5. WiFi, infrapuna-, bluetooth- ja NFC liidesed välja lülitama ajal, kui neid ei kasutata; 4.3.6. mobiilsideseadme ühendamisel väliste seadmetega bluetooth kaudu kasutama turvalist ühendamist paariskoodiga, kasutama krüpteeritud ühendust; 4.3.7. omama ülevaadet, kuhu salvestatakse mobiilsideseadme varundamise käigus andmed ja veenduma, et ei salvestataks eraelus kasutatavatesse avalikesse pilveteenustesse AK informatsiooni sisaldavaid faile; 4.3.8. mobiilsideseadme kaotamise või varastamise korral koheselt teavitama sellest ITabi ja paluma kaughalduse teel tühjendada seade. Teavitama intsidendist SKAtuge ja lepingu kontaktisikut; 4.3.9. enne isikliku mobiilsideseadme müümist, utiliseerimist, edasikinkimist, väljavahetamist, parandusse või garantiisse viimist kustutama seadme mälu sisu ja sätted nii, et poleks võimalik asutuse andmetele juurdepääsu saada (factory reset). Kui mobiilsideseadmes oli ligipääs tööalasele kirjavahetusele ja kalendrile, teavitama ITabi vajadusest eemaldada seade SKA mailiteenust kasutavate seadmete nimekirjast; 4.4. Kasutajal on keelatud: 4.4.1. salvestada vestlusi ilma kõigi osapoolte nõusolekuta; 4.4.2. kasutada isiklikke mobiilsideseadmeid kliendiandmeid sisaldavate fotode ja videoklippide tegemiseks; 4.4.3. anda oma mobiilsideseadet kasutamiseks kolmandatele isikutele ja avaldada neile oma mobiilsideseadme PIN koodi; 4.4.4. ühendada mobiilsideseadet andmeedastusvõimekusega kaabliga võõra arvuti külge, sh aku laadimiseks ja kasutada mobiilsideseadme laadimiseks avalikus ruumis olevaid ja tundmatuid USB pesasid; 4.4.5. kasutada mobiilsideseadet, millele enam turvauuendusi ei väljastata. 5. Autentimine ja salasõnad 5.1. Kasutajal peab olema ID-kaart, nutiseade ja sellesse installeeritud autentimisrakendus Microsoft Authenticator. 5.2. Kasutaja peab sisenema arvutivõrku ja infosüsteemidesse ainult temaga isikustatud e-ID vahenditega, sh isiklikult talle antud kasutajatunnuse ja salasõnaga. 5.3. Kasutaja vastutab salasõna saladuses hoidmise eest ja peab tagama, et tema autentimisvahendite abil ei pääse arvutivõrku ja rakendustesse kolmandad isikud. Vajadusel tuleb kasutada paroolihaldurit KeePass. 5.4. Salasõna peab: 5.4.1. koosnema suur- ja väiketähtede ning numbrite ja sümbolite kombinatsioonist; 5.4.2. olema vähemalt 16 tähemärki pikk; 5.4.3. olema valitud selliselt, et seda on võimalik meelde jätta, kuid pole lihtne ära arvata. 5.5. Salasõna ei tohi olla: 5.5.1. koostatud vaid ühesugusustest sümbolitest ega klaviatuurijärjestuses tähtedest või numbritest; 5.5.2. tuletatud isiklikust informatsioonist, mida keegi võib hõlpsasti ära arvata, näiteks nimi, kasutajanimi, oma telefoninumber, isikukood vms; 5.5.3. lihtsasti tuletatav eelnevalt kasutatud salasõnadest; 5.5.4. koostatud üksnes sõnaraamatus sisalduvatest sõnadest; 5.5.5. kasutuses korduvalt erinevates rakendustes, sealhulgas kolmandate osapoolte veebisaitidel ja teenustes. 5.6. Kui kasutaja kahtlustab, et salasõna on saanud teatavaks kolmandatele isikutele, peab ta koheselt muutma salasõna või paluma IT-abi või vastutavat infosüsteemi kasutuse haldurit salasõnaga seotud kasutajaõigused tühistada. 6. SKA e- posti kasutamine 6.1. SKA e-posti aadressi kasutatakse ainult lepingu täitmisega seotud kirjavahetuseks. SKA e- posti kasutamine on keelatud: 6.1.1. suhtlemiseks eraelulistel ja ärilistel eesmärkidel, seoses kolmandale isikule teenuse osutamisega või ametiasutustega, mis ei ole seotud SKA teenuse osutamisega; 6.1.2. tarbijamängude mängimiseks; 6.1.3. isiklike kommertsteadete tellimiseks; 6.1.4. eraelus kasutatavates veebikeskkondades registreerumiseks; 6.1.5. tegevusteks, mis võivad põhjustada hulgalise kommertsteadete ja rämpsposti saatmise SKA e-posti aadressile; 6.1.6. lepingu täitmisel saadud info, sh isikuandmete ja kirjade edasi saatmiseks enda isiklikule e-posti aadressile (seal hulgas suunamine), muudesse isiklikesse suhtluskanalitesse või lepingu täitmisega mitte seotud kolmandatele isikutele, samuti salvestada kirju eraelus kasutatavatesse avalikesse pilveteenusesse; 6.2. Kasutajal on keelatud klikkida kahtlusi tekitava pealkirjaga või kahtlustäratavalt e- posti aadressilt saabunud e-kirjas olevatel linkidel ning avada manuseid, kui pole veendutud nende turvalisuses. Kahtlaste e-kirjade kontrollimiseks tuleb edastada need otse ITAbile [email protected] kas kontrollimiseks või rämpspostifiltrisse lisamiseks ja enda e-postkastist kustutada. 6.3. E-kirjade saatmisel tuleb jälgida, et e-kirja teemarida ei sisaldaks isikuandmeid ning kirjad ei sisaldaks isikuandmeid ebavajalikul hulgal. 7. Suhtlusteenuste kasutamine 7.1. Avalike suhtlusrakenduste, suhtluskanalite, koostööplatvormide ja eraelus kasutatavate pilveteenuste kasutamine isikuandmete töötlemiseks krüpteerimata kujul on keelatud. 7.2. Kasutajad on kohustatud järgima sotsiaalmeedia kasutamisel SKA kommunikatsioonipõhimõtteid ja sotsiaalmeedia kasutamise head tava ning jälgima, et nende loodud sotsiaalmeediagruppides ei käsitletaks teemasid, mis võivad kahjustada SKA mainet. Vajadusel palub kasutaja lepingu kontaktisikul neid põhimõtteid ja tavasid tutvustada. 7.3. Kui kasutaja osalusega sotsiaalmeedia grupis jagatakse SKAd või riiki kahjustavaid soovitusi või arutatakse tegevusi, mis võivad olla süüteo tunnustega, on kasutaja kohustatud sellest teavitama viivitamatult SKAtuge ja lepingu kontaktisikut. 8. SKA ruumide kasutamine ja füüsiline turve 8.1. SKA kontorites kasutatavad ruumid on jagatud tinglikult klienditsooniks ja töötsooniks. Klienditsoon on ala, kuhu võivad hoone lahtioleku aegadel siseneda kõik isikud. Töötsooni kuuluvad ainult kasutajatele mõeldud tööruumid, sh vestlustoad, kus on kolmandatel isikutel lubatud viibida ainult kasutajate vastutusel. 8.2. Kasutajatele väljastatud pääsuvahenditele on keelatud lisada informatsiooni, millest saavad nende kaotamise korral kolmandad isikud tuletada hoonet või ruume, millesse pääsuvahendiga on ligipääs. 8.3. Kasutaja on kohustatud talle SKA lepingu täitmiseks väljastatud pääsuvahendit kasutama ainult isiklikult. Pääsuvahendi edastamine kolmandatele isikutele on keelatud, sõltumata sellest, kas pääsuvahendi on kasutajale väljastanud SKA või SKA partnerasutus. 8.4. Pääsuvahendi kaotamise korral peab kasutaja sellest teavitama viivitamatult SKAtoe kaudu kinnisvara- ja haldustalitust, lisades teatele info, millal ja kus viimati pääsuvahendit kasutas. 8.5. Tööruumist viimasena lahkuv kasutaja vastutab selle eest, et ruumi aknad oleks suletud ja tööruumi ning klienditsooni vaheline uks oleks lukustatud. 8.6. Kasutaja kohustus on jälgida töötsooni sisenemisel või sealt lahkumisel, et temaga koos ei siseneks töötsooni kolmandad isikud. 8.7. Kasutaja kohustus on tagada, et tema poolt töötsooni lubatud külalised ei jääks ilma järelevalveta. 9. Turvateadlikkuse kontroll ja monitooring 9.1. IT vara ja andmete sihipärase kasutamise kontrollimiseks või intsidendi lahendamise eesmärgil on SKA nõunikul sisekontrolli valdkonnas ja infoturbespetsialistidel õigus tutvuda kasutaja teadmisel tema tööalase e-postkasti sisuga. Kasutaja nõusolekut küsitakse e-posti kausta „isiklik“ sisuga tutvumiseks. 9.2. Turvanõuete täitmist kontrollib SKA infoturbespetsialist, kelle nõudmisel tuleb kasutajal tõendada kohustuslike turvameetmete rakendatust. 9.3. SKA infoturbe reeglite rikkumise või infosüsteemide väärkasutuse kahtluse tekkimisel peatatakse kasutusõigused koheselt kuni asjaolude selgitamiseni. 9.4. Lepingu kontaktisiku, SKA infoturbespetsialisti või andmekaitsespetsialisti nõudmisel tuleb lõpetada ebaseaduslik andmetöötlus või muu infoturbe nõuetele mittevastav tegevus. 9.5. SKA-l on õigus ilma eelneva hoiatuseta peatada kasutaja juurdepääs teenustele, kui ilmneb või on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kasutaja tegevus on ohuks arvutivõrgule ja infosüsteemidele. 9.6. Õiguste peatamisest või piiramisest teavitatakse kasutajat ja lepingu kontaktisikut. 10. Konfidentsiaalsuskohustus 10.1. Kasutaja peab lähtuma põhimõttest, et lepingu täitmisega saadud isikuandmed ja muu info on konfidentsiaalne ja kasutatav ainult lepingu täitmiseks. 10.2. Konfidentsiaalsena on käsitletav ka SKA siseinfot sisaldav SKA sisene kirjavahetus, sh teave, mis puudutab SKA töökorralduslikke küsimusi. 10.3. Konfidentsiaalsuskohustus on tähtajatu, st kehtib ka peale SKA-ga lepingulise suhte lõppemist.  Lisa 7 Vorm 1 Käsundi täitmise aruanne, füüsiline isik Käsunduslepingu nr ............. juurde Käsundisaaja: Käsundi täitmise periood: Jrk Kuupäev Tegevuse sisu Tegevuse (alustatud, Teenuse osutamise koht Märkused nr (lepituskohtumine/ lõpetatud, jätkuv töö) (asutuse ruumid, teised lapse ärakuulamine) ruumid, e-keskkond) 1. 2. 3. 4. Käsundisaaja kinnitab oma allkirjaga käesoleval aruandel, et tabelis esitatud andmed on õiged. Füüsilise isiku puhul on aruande alusel arvestuslik brutosumma ..... eurot, millelt peetakse kinni kõik seadusega ette nähtud maksud ja maksed, sh tööandja maksud ja maksed ning mille võrra väheneb välja makstav tasu. Tasu kuulub väljamaksmisele 14 päeva jooksul alates käesoleva aruande digiallkirjastamisest järgmisele IBANile................ Aruandele on lisatud nõustamisel osalenud töötajate nimekiri kuupäeva ja allkirjadega. Aruanne säilitatakse digitaalselt dokumendihaldussüsteemis Delta. Käsundiandja: Käsundisaaja: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)  Lisa 7 Vorm 2 Käsunduslepingu nr ............. juurde Perelepitaja transpordi aruanne Käsundisaaja: Käsundi täitmise periood: Number Kuupäev Tegevuse sisu Teenuse Teenuse Sõiduki Sõiduki odomeetri Transpordi eest Märkused (lepituskohtumine/ osutamise koht läbiviimiseks odomeetri lõppnäit hüvitatav summa lapse ärakuulamine) (linna läbitud algnäit täpsusega) vahemaa (km) 1. 2. 3. 4. Käsundisaaja kinnitab oma allkirjaga käesoleval aruandel, et tabelis esitatud andmed on õiged. Aruande alusel arvestuslik hüvitatav summa ..... eurot. Tasu kuulub väljamaksmisele 14 päeva jooksul alates käesoleva aruande digiallkirjastamisest järgmisele IBANile................ Aruandele on lisatud nõustamisel osalenud töötajate nimekiri kuupäeva ja allkirjadega. Aruanne säilitatakse digitaalselt dokumendihaldussüsteemis Delta. Käsundiandja: Käsundisaaja: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)  Lisa 6 ANDMETÖÖTLUSE LEPING Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingu lisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa konkursi „Riikliku perelepitusteenuse osutajate leidmine“ tulemusena sõlmitud käsunduslepingule (edaspidi: leping), mis on sõlmitud Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi: vastutav töötleja) ja Libra Mental Health MTÜ (edaspidi: volitatud töötleja) vahel, teostamaks lepingus nimetatud tegevusi sihtgrupi seas (edaspidi: andmesubjektid). 1. Lepingu eesmärk 1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida volitatud töötleja õigustes ja kohustuses isikuandmete töötlemisel, millest pooled juhinduvad lepingu täitmisel (edaspidi: teenused). Lisa jõustub pärast selle allkirjastamist mõlema poole poolt. Lisa rakendatakse, kui volitatud töötleja töötleb vastutava töötleja nimel vastavalt lepingule andmesubjektide isikuandmeid. Käesolev lisa kujutab endast isikuandmete töötlemist puudutavat andmetöötlus lepingut vastavalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele (2016/679) (edaspidi: üldmäärus). 1.2. Andmesubjektide kategooriad ja isikuandmete liigid, mida teenuse osutamisel töödeldakse (edaspidi: isikuandmed), isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid ning vastutava töötleja poolt antud juhised on välja toodud konkursi alusdokumentides, lepingus ja selle lisades. 1.3. Pooled kohustuvad järgima kõiki Eesti Vabariigis kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte, sh mis tahes täitmisele kuuluvad juhendid ja tegevusjuhised, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava mis tahes kohaliku või EL reguleeriva asutuse poolt, seoses mis tahes isikuandmetega, mida on lepingu alusel jagatud. 1.4. Vastuolude korral lepingu ja käesoleva lisa sätete vahel tuleb juhinduda käesoleva lisa sätetest. 2. Mõisted 2.1. Lepingus olevate mõistete sisustamisel lähtutakse andmekaitse üldmääruses sätestatust. 3. Andmekaitse ja isikuandmete töötlemine 3.1. Volitatud töötleja kohustused: 3.1.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema andmesubjektide isikuandmeid vastavalt andmekaitsealastele õigusaktidele, sh mis tahes täitmisele kuuluvad juhenditele ja tegevusjuhistele, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava mis tahes kohaliku või EL reguleeriva asutuse poolt ja lepingule ning ainult sellisel määral, mis on vajalik teenuse osutamiseks. Kui see on lepingu täitmisega seonduvalt vajalik, võib volitatud töötleja andmesubjektide isikuandmeid töödelda ka järgmistel eesmärkidel: i) asjakohaste IT-süsteemide hooldamine ja kasutamine; ii) kvaliteedi-, riski- ja kliendihaldusega seotud tegevused. 3.1.2. Volitatud töötleja töötleb isikuandmeid ainult vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste alusel, sealhulgas seoses isikuandmete edastamisega kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, välja arvatud juhul, kui ta on kohustatud tegema seda volitatud töötleja suhtes kohaldatava õigusega. Sellisel juhul teatab volitatud töötleja selle õigusliku nõude enne isikuandmete töötlemist vastutavale töötlejale, kui selline teatamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu kõnealuse õigusega keelatud. 3.1.3. Juhul kui volitatud töötleja kogub isikuandmeid vahetult andmesubjektidelt, peab volitatud töötleja tagama, et tal on vajalikud õigused ja ta on omandanud asjassepuutuvad nõusolekud isikuandmete töötlemiseks. Lisaks andmesubjektide teavitamisele nende isikuandmete töötlemise kohta vastutab volitatud töötleja kirjete koostamise ja nende kättesaadavaks tegemise eest 1  vastutavale töötlejale. Volitatud töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse eest. 3.1.4. Volitatud töötleja kohustub võtma mõistliku aja jooksul ühendust vastutava töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks, kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja juhistes kindel. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist avastatud vastuoludest juhendi ja Euroopa Liidu või pädeva jurisdiktsiooni andmekaitseseaduste või määruste vahel. 3.1.5. Volitatud töötleja võib andmesubjektide isikuandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid (edaspidi: teine volitatud töötleja) üksnes vastutava töötleja kirjalikul nõusolekul. Ilma vastutava töötleja kirjaliku nõusolekuta võib volitatud töötleja kasutada andmesubjektide isikuandmete töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid üksnes juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja IT-teenuse osutajatele info- ja sidesüsteemide ekspluatatsiooniks ning hoolduse korraldamiseks ja teostamiseks. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse ja kohustuste täitmise eest vastutava töötleja ees samuti nagu enda tegevuse ja kohustuste täitmise eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt üldmääruse artiklile 28 lõikele 4, mis on lepingus sätestatuga samaväärsed. Kui vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa kasutada käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on käesolevast lepingust tulenevate küsimuste vastamisel kontaktisikuks vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale antud loa kasutada teisi volitatud töötlejaid. 3.1.6. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid rangelt konfidentsiaalsena ning mitte kasutama ega avaldama isikuandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikud (sh teised volitatud töötlejad, volitatud töötleja töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele) järgivad konfidentsiaalsusnõuet või nende suhtes kehtib põhikirjajärgne konfidentsiaalsuskohustus. 3.1.7. Volitatud töötleja võtab kasutusele kõik üldmääruse artiklis 32 nõutud meetmed isikuandmete töötlemisel ning rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslike meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastaks üldmääruses toodud nõuetele. 3.1.8. Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke turvameetmeid isikuandmete kaitseks juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise ja loata avalikustamise või neile juurdepääsu saamise eest, sh:  vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele seadmetele;  ära hoidma isikuandmete omavolilist kopeerimist ja andmekandjate omavolilist teisaldamist;  ära hoidma isikuandmete omavolilist töötlemist ning tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt, milliseid isikuandmeid ja millisel viisil töödeldi ja millistele isikuandmetele juurdepääs saadi;  tagama, et igal isikuandmete kasutajal oleks juurdepääs ainult temale töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks;  tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist töötlemist. 3.1.9. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötleja asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata üldmääruse tähenduses kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel, muu hulgas edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates. 2  3.1.10. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32-36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet. 3.1.11. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, taotledes volitatud töötlejalt kirjalikult asjakohast teavet eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja lisast tulenevate kohustuste täitmist. Vastutava töötleja auditeid võib läbi viia kas (i) vastutav töötleja, või (ii) kolmas isik, keda vastutav töötleja on selleks volitanud. Pooled on kokku leppinud, et: 3.1.11.1. volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet, andmeid ja dokumente, mida on mõistlikult vaja selleks, et tõendada volitatud töötleja lepingust tulenevate kohustuste täitmist, mis võib hõlmata olemasolevaid kolmandate osapoolte poolt teostatud turvalisusauditite aruandeid; 3.1.11.2. vastutav töötleja käsitleb kogu volitatud töötleja poolt auditi raames saadud teavet konfidentsiaalsena; 3.1.11.3. auditit ei või teostada sagedamini kui kord kalendriaasta jooksul ning vastav õigus lõpeb igal juhul 2 kuu jooksul pärast seda, kui volitatud töötleja lõpetab vastutava töötleja nimel isikuandmete töötlemise. 3.1.12. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud otse vastutavale töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda. 4. Töötlemine väljaspool Euroopa Liitu / Euroopa Majanduspiirkonda 4.1. Vastutav töötleja lubab volitatud töötlejal ja teistel volitatud töötlejatel edastada isikuandmeid riikidesse väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda, ainult siis, kui neil on selleks seaduslik alus, sh (i) vastuvõtjale, kes asub riigis, kus on tagatud piisav isikuandmete kaitse tase, või (ii) lepingu alusel, mis vastab Euroopa Liidu nõutele isikuandmete edastamiseks väljaspool Euroopa Liitu asuvatele isikuandmete töötlejatele. 4.2. Pooled lepivad eelnevalt kirjalikult kokku igas väljaspool Euroopa Liitu / Euroopa Majanduspiirkonda toimuvas isikuandmete edastamises või töötlemises. 5. Isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamine 5.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist isikuandmetega seotud rikkumistest või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja saab teada isikuandmetega seotud rikkumisest või on alust kahelda, et selline rikkumine on aset leidnud. 5.2. Volitatud töötleja peab vastutava töötleja jaoks viivitamatult dokumenteerima uurimise tulemused ja tarvitusele võetud meetmed. 5.3. Volitatud töötleja peab ilma põhjendamatu viivituseta, aga mitte hiljem kui kakskümmend neli (24) tundi pärast rikkumisest teada saamist, edastama vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase informatsiooni täites Andmekaitse Inspektsiooni kodulehel toodud isikuandmete töötlemise rikkumisest teavitamise vormi (edaspidi: vorm) ja lisades juurde asjakohase muu dokumentatsiooni. Juhul kui kõiki asjaolusid ei ole võimalik selleks ajaks välja selgitada, esitab volitatud töötleja vastutavale töötlejale vormi esialgsete andmetega. Täiendatud vorm lõpliku informatsiooniga rikkumise asjaolude kohta tuleb esitada vastutavale töötlejale ilma põhjendamatu viivituseta, aga mitte hiljem kui viis (5) tööpäeva pärast esialgsete andmete esitamist. 5.4. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et välja töötada ja täita tegevusplaani isikuandmetega seotud rikkumiste kõrvaldamiseks. 5.5. Vastutav töötleja vastutab järelevalveasutuse teavitamise eest. 6. Muud sätted 3 6.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel tagastama vastutavale töötlejale kõik andmesubjektide isikuandmed või kustutama andmed ja nende koopiad vastavalt vastutava töötleja antud juhistele hiljemalt 10 tööpäeva jooksul peale lepingust tulenevate kohustuste täitmist, juhul kui kehtiv seadusandlus ei nõua isikuandmete säilitamist või kui volitatud töötlejal ei ole õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks iseseisva vastutava töötlejana. 6.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku poolt allkirjastatud tõendi kinnitades, et lisa punktis 6.1 nimetatud toimingud on teostatud tema ja kõigi tema poolt kasutatud teiste volitatud töötlejate poolt. 6.3. Volitatud töötleja vastutab kahju eest, mida volitatud töötleja on tekitanud vastutavale töötlejale, andmesubjektidele või muudele kolmandatele isikutele Lepingu alusel üle antud isikuandmete töötlemise tagajärjel, mida on tehtud Lepingut või õigusnorme rikkudes, ning eelkõige isikuandmete volitamata isikutele avaldamise tagajärjel. Kui kohaldatavaid õigusnorme või Lepingut rikutakse volitatud töötlejale omistatavatel põhjustel ja selle tagajärjel on vastutav töötleja kohustatud maksma hüvitist või trahvi, on volitatud töötleja kohustatud hüvitama vastutavale töötlejale sellega seoses kantud kulud. 6.4. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja vastutava töötleja kirjalikest juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult. 6.5. Käesolev lisa jõustub selle allkirjastamisel mõlema poole poolt. Lisa kehtib, kuni (i) kehtib pooltevaheline leping või (ii) pooltel on omavahelisi kohustusi, mis on seotud isikuandmete töötlemisega. 6.6. Kohustused, mis oma iseloomu tõttu peavad jääma jõusse hoolimata käesoleva lisa kehtivuse lõppemisest, jäävad pärast käesoleva lisa kehtivuse lõppemist jõusse. Vastutav töötleja Volitatud töötleja 4  Lisa 1 Konkursi „Riikliku perelepitusteenuse osutajate leidmine” tingimused ja kord 1. Üldandmed 1.1. Konkursi läbiviija kontaktandmed Sotsiaalkindlustusamet registrikood 70001975 aadress Paldiski mnt 80, Tallinn 15092 www.sotsiaalkindlustusamet.ee 1.2. Konkursi eest vastutav isik ja Kadri Käsk kontaktandmed e-post: [email protected] 1.3. Konkursi nimetus ja lühikirjeldus „Riikliku perelepitusteenuse osutajate leidmine“ Konkursi eesmärk on perelepitajate leidmine ning nendega lepingute sõlmimine riikliku perelepitusteenuse seaduses (RPLS) sätestatud perelepitusteenuse osutamiseks. 1.4. Taotluste esitamise tähtaeg Konkursil osalemiseks esitab taotleja digitaalselt allkirjastatud kirjaliku taotluse e- posti aadressil [email protected] hiljemalt 09.11.2025 kell 23.59 märksõnaga “Riikliku perelepitusteenuse osutajate leidmine”. 1.5. Konkursi raames otsitavate Käsunduslepingud perelepitusteenuse lepingupartnerite arv ja lepingute tähtaeg osutamiseks sõlmitakse taotlejatega, kes vastavad kõikidele konkursi alusdokumentides sätestatud tingimustele. Sotsiaalkindlustusamet võib vajadusel viia läbi perelepitajate leidmiseks täiendavaid konkursse, kui käesoleva konkursi raames ei leita piisaval arvu lepingupartnereid või kui vajadus lepingupartnerite järgi ajas kasvab. Perelepitusteenuse osutamiseks sõlmitakse käsunduslepingud alates lepingu sõlmimisest kuni 31.12.2027. 1.6. Konkursi rahastamisallikas Konkurssi rahastatakse riigieelarvest. 1.7. Konkursi alusdokumendid 1. Konkursi tingimused ja läbiviimise kord; 2. Teenuse kirjeldus; 3. Perelepitaja tööjuhend; 4. Riikliku perelepitaja eetikakoodeks; 5. Käsunduslepingu projekt; 6. Andmetöötlusleping; 7. Aruandevormid: füüsiline isik, transport.  8. Perelepitaja isikuomaduste sobivustest ja hindamiskriteeriumid; 9. Taotlus konkursil osalemiseks. 10. SKA infoturbe reeglid. 1.8. Konkursil osalemiseks nõutavad 1. Taotlusvorm konkursil osalemiseks. dokumendid 2. Juriidilise isiku korral perelepitaja digitaalselt allkirjastatud kinnitused taotluse vormil 3 (pädevuskinnitused). 3. Kõrgharidust tõendavad dokumendid. 4. Tõend perelepitaja koolituse läbimise kohta. 5. Essee „Mina kui riiklik perelepitaja“ maksimum 1 A4, 1800-2500 tähemärki. 2. Taustainfo Riikliku perelepitusteenuse seadus (edaspidi: RPLS) jõustus 01.09.2022. Riikliku perelepitusteenuse korraldamine on keskselt koordineeritud Sotsiaalkindlustusametis. Perelepitusteenuse osutamise käigus viiakse perelepitaja vahendusel läbi lepitusmenetlus, mille tulemusel võivad lepitusosalised kokku leppida perekonnaseaduses sätestatud lapsega suhtlemise õiguse või alaealise lapse ülalpidamise ja hooldamisega seotud küsimustes. Perelepitusteenust osutatakse eesti keeles, vene keeles ja inglise keeles üle Eesti, vastavalt perelepitaja töökalendris märgitud töökeelele ja -piirkonnale või eraldiseisvale kokkuleppele perelepitaja ja peaspetsialisti vahel. 3. Nõuded teenuseosutajale Perelepitaja on Sotsiaalkindlustusametiga lepingulises suhtes olev lepitusmenetlust vahetult läbiviiv isik, kellele määruses sätestatud suuruses tasu maksmise aluseks on SKA-ga sõlmitud käsundusleping. Kui leping sõlmitakse juriidilise isikuga, vastutab juriidiline isik perelepitaja tegevuse eest nagu oma tegevuse eest. Kui perelepitusteenuse osutamiseks on vajalik perelepitajale anda ligipääs SKA IT-süsteemidele ja/või IT-varadele, antakse see ligipääs üksnes perelepitajale, mitte juriidilise isiku esindajale. Juriidilise isiku esindajal ega muul isikul ei ole õigust kasutada perelepitaja ligipääsuandmeid SKA IT-süsteemides ja/või IT-varadele. Perelepitaja peab vastama vähemalt järgmistele nõuetele: 1. tal on kõrgharidus; 2. tal on lepitusmenetluse läbiviimiseks vajalikud isikuomadused; 3. ta vastab lastekaitseseaduse §-s 20 sätestatud nõuetele; 4. ta on läbinud Sotsiaalkindlustusameti korraldatud perelepitaja koolituse; 5. ta on läbinud muu perelepitaja koolituse, mis oma sisult ja mahult vastab RPLS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud nõuetele ja on sooritanud või sooritab Sotsiaalkindlustusameti korraldatava kvalifikatsiooni tõendava eksami. 3.1. Perelepituse läbiviimiseks vajalikud isikuomadused: 1. Oskus jääda lapsevanematega suhtlemises täielikult neutraalseks ja erapooletuks nii oma suulises kui kirjalikus väljenduses. 2. Lapsekesksus ja mõtestatud lapse heaolu eest seismine. 3. Empaatiavõime, võime intuitiivselt mõista ja inimestega suhelda.  4. Küpsus ja elukogemus, mitte ainult teoreetilised teadmised. 5. Oskus arvestada paaride lahkuminekul nii emotsionaalsete kui ka praktiliste vajadustega, sealhulgas oskust reageerida kriisiolukorras, kus osalejate ebaratsionaalsed reaktsioonid võivad vaidlust pikendada ja süvendada. 6. Isikupärase ja paindliku tööstiili kasutamine, mis võimaldab varieerida protsessi struktuuri ja tempot töös oleva paari ja perekonna vajaduste järgi. 7. Oskus näha perekonda kui tervikut, kus pereliikmete head suhted ja koostöö on olulisemal kohal kui kokkulepped iseenesest. 8. Suurepärased suhtlemisoskused – selge ja sobiva keele kasutamine, küsimuste küsimine, ümbersõnastamisoskus. 9. Kõrgete eetiliste põhimõtete ja väärtustega – nii perelepitust osutades kui ka muudes valdkondades lähtub riikliku perelepitaja eetikakoodeksist ning muudest sarnastest põhimõttest. 4. Teenuse rahastamise põhimõtted Perelepitusteenust rahastatakse riigieelarvest ja kulude üle peab arvestust SKA. Riigieelarve vahenditest kaetavate lepituskohtumiste mahu ja maksumuse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.1 Lepituskohtumise maksumus hõlmab RPLS § 4 sätestatud tegevuste elluviimiseks vajalike kulusid, sealhulgas tööjõukulu. Maksumuses sisaldub ka kohtumiste ettevalmistav kulu. Sõltuvalt sellest, kas leping sõlmitakse füüsilise või juriidilise isikuga, on maksustamine erinev. Lepituste korral, mis toimuvad rohkem kui 50. kilomeetri kaugusel perelepitaja lepingulisest töökohast, on SKA-l õigus maksta perelepitajale transpordihüvitist vastavalt teenuse kirjelduses toodud määrale. 5. Konkursi läbiviimise kord Taotluse esitamine 5.1. Taotleja Taotleja profiil: Konkursile on oodatud osalema nii füüsiline isik kui ka juriidiline isik, kes on valmis vähemalt ühes Eesti kohtumaja paiknevusega linnas (Tallinn, Haapsalu, Kärdla, Kuressaare, Rapla, Jõgeva, Paide, Pärnu, Tartu, Valga, Viljandi, Võru, Narva, Jõhvi, Rakvere) osutama perelepitusteenust. Riiklik perelepitaja peab vastama kõigile RPLS § 6 lõikes 1 sätestatud nõuetele. Kui taotluse esitab juriidiline isik, peab tal olema taotluses nimetatud vähemalt üks perelepitaja. 5.2. Taotluse esitamise tähtaeg Konkursil osalemiseks tuleb esitada digitaalselt allkirjastatud kirjalik taotlus koos nõutavate dokumentidega e-postiaadressile [email protected] hiljemalt 09.11.2025 kell 23.59. Konkursi dokumendid asuvad Sotsiaalkindlustusameti kodulehel aadressil https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/ märksõnaga “Riikliku perelepitusteenuse osutajate leidmine“. Infot konkursi korraldamise kohta jagatakse e-kirja teel Eestis tegutseva 1 Ministri määrus „Lepituskohtumiste maht ja maksumus“ on leitav siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/119082022006 perelepitajaid koondavate või perelepitajate koolitamisega tegelevate organisatsioonidega. Lisaks jagatakse infot konkursi osas e-kirja teel Riikliku perelepituse aluskoolituse läbinud perelepitajatega ja perelepitajatega, kes on läbinud Sotsiaalkindlustusameti eksami. Lisainfo aadressil [email protected]. Kõigile taotlejatele saadetakse taotluse kättesaamise kohta kinnitus taotluses märgitud e-postiaadressil. 5.3. Taotluste menetlemine Sotsiaalkindlustusametil on õigus taotluse menetlemisel vajadusel küsida taotluse kohta lisaselgitusi. Taotleja on kohustatud kirjalikult vastama kolme tööpäeva jooksul vastavasisulise selgitustaotluse saamisest. Juhul kui taotleja ei vasta selgitustaotlusele nõutud tähtaja jooksul ning ilma vastuseta (vajalike andmeteta) ei ole võimalik veenduda taotleja nõuetele vastavuses, jätab Sotsiaalkindlustusamet taotluse rahuldamata ja taotleja edasises menetluses osalemast kõrvale. Nõuetele vastava taotlejaga viib Sotsiaalkindlustusamet läbi perelepitaja isikuomaduste sobivustesti. Sobivustesti toimumise aeg ja asukoht tehakse taotlejale teatavaks personaalselt peale nõuetele vastavate dokumentide esitamist ja läbivaatamist. Perelepitaja sobivustest viiakse läbi vastavalt Lisa 8 toodud kirjeldusele. Konkursi läbiviija teavitab konkursil osalejaid tulemustest 3 tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates ning edastab vastavaks tunnistatud taotlejatele lepingud allkirjastamiseks. Juhul kui taotleja ei allkirjasta lepingut 10 tööpäeva jooksul, loetakse, et taotleja on taotluse tagasi võtnud.  Lisa 2 Teenuse kirjeldus Mõisted ja lühendid: Alamteenus – STAR2 baasteenus, mis hõlmab lapse kaasamist ja kaaslepitust DELTA – Sotsiaalkindlustusameti dokumendihaldussüsteem ET – edutuse tõend PL – perelepitaja PLT – perelepitusteenus RPLS – Riikliku perelepitusteenuse seadus SKA – Sotsiaalkindlustusamet SKAIS2 – Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus STAR2 – Sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregister STAR2 katusteenus – riiklik perelepitusteenus STAR2 süsteemis TsMS – Tsiviilkohtumenetluse seadustik VKL – vanemluskokkulepe 1. Taustainfo Laste heaolu tagamiseks on oluline, et vanemate lahkumineku korral oleks lapsevanematel võimalik lapse elukorraldusega seotud küsimustes sõlmida kohtuväliseid kokkuleppeid. Riikliku perelepitusteenuse eesmärk on toetada lapsevanemaid vanemluskokkuleppe sõlmimisel ning soodustada vanemate koostööd lapse kasvatamisel, et tagada lapse huvide kaitse ja heaolu. Alaeesmärkidena saab välja tuua järgmised: - perelepitusteenuse senisest suurem kasutamine alternatiivse lahendusena kohtumenetluse kõrval; - suurem kohtuväliste lepete arv, kohtuasjade arvu vähenemine. Perelepituse eesmärgiks ei ole saavutada lastevanemate omavahelist äraleppimist, vaid olukord, kus vaidlevad osapooled jõuaksid erimeelsuste korral mõlemale poolele sobiva lahenduseni, mis lähtub lapse huvidest. Vaidluse keskmes on ja peavad alati olema lapse huvid ja heaolu. Perelepitusteenus on mõeldud ühise alaealise lapse või laste lahku läinud või lahkuminevatele lapsevanematele, kellel ei ole õnnestunud kokku leppida lapse elukorralduslikes küsimustes (näiteks suhtluskord, lapse ülalpidamise küsimused ning ühise hooldusõiguse lõpetamine või muutmine). Laps, kelle osas tema vanematele perelepitusteenust pakutakse, on alalise elukohaga Eestis. Perelepitusprotsessi oluline osa on lapse kaasamine, mis tähendab, et lapse huvide väljaselgitamiseks tuleb vaidlusest puudutatud lapsele anda lepitusmenetluse käigus võimalus oma arvamust avaldada. Laste ärakuulamisest loobutakse vaid juhul, kui laps on juba ära kuulatud või kui lapse vanust ja arengutaset arvestades ei ole lapse ärakuulamine võimalik. 2. Perelepitusteenuse eelised: 2.1. Suurem tõenäosus, et jõutakse lahenduseni, millest mõlemad pooled kinni peavad. Tulenevalt lepituse olemusest võtavad pooled ise vastutuse sobiva lahenduse otsimise eest. Kuna lepituse tulemusel saavutatud kokkulepet tajutakse väiksema tõenäosusega väljastpoolt pealesurutuna ning pooled on saanud ise kokkuleppe detailid paika panna, tunnevad nad suurema tõenäosusega sisemist sundi kokkuleppest kinni pidada. 2.2. Perelepituse kulud on väiksemad kui kohtumenetluses Kohtumenetluse läbiviimiseks kulub rohkem aega ja tööjõudu kui sama asja lahendamiseks lepituses. Tulenevalt kohtuniku kvalifikatsioonist ja üldistest kohtu ülalpidamise kuludest on kohtupersonali töötund kallim kui perelepitaja oma. Muidugi sõltub kohtumenetluse kuludelt kokkuhoidmise võimalikkus sellest, kas lepitused on tulemuslikud – kui lepituse käigus kokkuleppeni ei jõuta, tekivad kohtumenetluse kulud ikkagi. 2.3. Perekonnaõiguslike vaidluste mõju lapse heaolule Eestis tehtud uuringutes on rõhutatud, et perekonnaõiguslikud vaidlused on tihti kõigile osapooltele emotsionaalselt rasked, kuna vanemad võivad sellises olukorras unustada lapse parimad huvid, manipuleerida lapsega ning segada ta omavahelistesse tülidesse. Teistes riikides tehtud uuringute tulemused näitavad, et võrreldes kohtumenetlusega aitab lepitus vanematel paremini keskenduda lapse huvidele ning omab positiivset mõju lapse kasvatamises osalemisele isegi 12 aasta möödudes lepituse läbiviimisest. 3. Riiklik perelepitusteenus 3.1. Riiklik perelepitusteenus on riiklikult rahastatud, kuid lapsevanematele tasuta. 3.2. Teenust osutatakse kontaktkohtumisena (silmast-silma ühes ruumis, perelepitaja ja lapsevanemad), v.a juhul kui perelepitaja ja peaspetsialist ei ole kokku leppinud põhjendatud vajaduse korral erimeetodites - lepituskohtumist videosilla vahendusel või eraldi kohtumised lapsevanematega. 3.3. Teenuse pakkumise kohaks on alati privaatne ja professionaalne ruum. Iga erandjuhtumi puhul suhtleb perelepitaja peaspetsialistiga. 3.4. Perelepituse etapid, mida perelepitaja lepitusmenetluse läbiviimisel järgima peab: Infovahetus peaspetsialist ning perega, 1. Ettevalmistav etapp perelepitusteenuse sisu selgitamine, lepitusteenuse põhimõtete ja tingimuste, sh ka laste kaasamise protsessi tutvustamine lapsevanematele. Valmisoleku küsimine lepituseks, individuaalne valmisolek. Lepituskohtumise tegevuste tutvustamine, 2. Protsessi alustamine perelepitaja ülesande kirjeldamine, rolliselgus, protsessi reeglite kujundamine ja fikseerimine. Lapsekesksuse tutvustamine, normaliseerimine teenuse puhul. Mõlema osapoole võimalus kirjeldada 3. Olukorra kirjeldamine olukorda. Perelepitaja peegeldab lapsevanemate mõtteid, ettepanekuid, võtab need suuliselt ja kirjalikult kokku. Oluline on lapsevanemate arvamuste aktsepteerimine. Selgitada välja teemad, millega perelepituses 4. Teemade kogumine ja väljavalimine tööle asutakse, seada need lapsevanematega koos järjekorda, planeerida ühiselt protsess, kestvus, ootused  sellele. Visualiseerida lapsevanematele teekond. Lapse heaolu prioriseerimine. Ootuste ja vajaduste ilmsiks tulemine, 5. Huvide väljaselgitamine ja võimaluste erinevate huvide väljaselgitamine, uurimine kaardistamine, aktsepteerimine. Ühiste arusaamade väärtustamine, peegeldamine, lapse prioriseerimine. Võimalike lahendusvariantide 6. Lahenduste läbirääkimine väljaselgitamine. Lapsevanemaate vajaduste esile toomine, lapsevanematega loomingulisus ja paindlikkus. Ettepanekute/vahekokkulepete fikseerimine, mõtlemisaeg. Töötatakse välja kokkuleppe tingimused ja 7. Kokkulepete sõlmimine, protsessi fikseeritakse need kirjalikult. Kui lõpetamine kokkuleppeni ei jõuta, planeeritakse edasised sammud. Vanemad avaldavad soovi saada kokkuvõtet ja tagasisidet lepitusprotsessi kohta. Kui vanemad on väljendanud oma tahet ning perelepitaja sellega nõustub, lepitakse koostöös kokku, millisel kujul ja millise aja jooksul protsessi kokkuvõte ja tagasiside edastatakse. 4. Perelepitusteenuse teenuseosutaja 4.1. Riiklikku perelepitusteenust osutab füüsiline või juriidiline isik, kes on Sotsiaalkindlustusametiga lepingulises suhtes ning tegutseb riikliku perelepitajana, kelle ülesandeks on abistada vanemaid kokkulepete saavutamisel lastega suhtlemise, hooldusõiguse ja elatise küsimustes. 4.2. Riiklikku perelepitaja vastab eetikakoodeksis kirjeldatud eetilistele põhimõtetele ja väärtustele (Riikliku perelepitaja eetikakoodeks_Lisa4). 4.2. Riiklik perelepitaja vastab RPLS § 6 esitatavatele nõuetele. 4.3. Perelepitaja kohtub mõlema vanemaga samaaegselt, peab kinni konfidentsiaalsus- ja muudest lepingunõuetest. Juhul, kui on mingil põhjusel tarvis kohtuda lapsevanematega eraldi, võtab perelepitaja sellekohase kirjaliku nõusoleku peaspetsialistilt enne lepituskohtumise kokku leppimist. 4.4. Ühe lepituskohtumise kestus on 90 minutit ning kohtumiste arv ühes perelepituse juhtumis on üldjuhul üks kuni viis. Kui perelepitusteenuse osutamiseks on vajalik rohkem kui viis kohtumist, esitab perelepitaja Sotsiaalkindlustusametile põhjendatud taotluse täiendavate seansside läbiviimiseks. 4.5. Kui perelepitaja ei saa peret vastu võtta, haigestub või on muul moel raskendatud teenuse elluviimine, siis teavitab ta olukorrast viivitamatult e-posti teel nii lapsevanemaid kui peaspetsialisti. 4.6. Kirjavahetust peab perelepitaja pidama oma töös, kasutades SKA e-maili. Samuti on kohustuslik kasutada lepituskohtumisele kutsumisel ja kohtumisaja kokku leppimisel SKA standardkirja ja malli. 4.7. Esimesel lepituskohtumisel peab perelepitaja teavitama vanemaid riikliku perelepitusteenuse korraldusest ja perelepituse eesmärgist. Lepituse eesmärk on vanemate vahelise kirjaliku kokkuleppe ehk vanemluskokkuleppe sõlmimine. Perelepitaja aitab vanemaid vanemluskokkuleppe sõlmimisel. 4.8. Kirjavahetust tuleb pidada alati mõlema vanemaga, et tagada osapoolte võrdsus. 4.9. Perelepitaja selgitab vanematele vanemluskokkuleppe ja selle raames sõlmitavate kokkulepete õiguslike tagajärgi (näiteks hooldusõiguse osalise üleandmise või suhtluskorra muudatuse mõju jms). Perelepitaja jagab vanematele teavet perekonnaseaduse, lastekaitseseaduse, täitemenetluse seadustiku ja teiste aktuaalsete seadusandlusest tulenevate kohustuste kohta, mis kehtivad lastele ja vanematele, kui vanemad koos ei ela. 4.10. Erijuhtumite korral on perelepitajal õigus rakendada protsessi edasiviimiseks kaaslepitust. Kaaslepitajaks saab valida perelepitaja SKA lepingupartnerite seast. Perelepitaja informeerib peaspetsialisti, kas ja kelle perelepitajatest ta kaaslepitusse kaasab. 4.11. Perelepituskohtumine kuulub riiklikule rahastamisele reeglina juhul, kui sellel osalevad kaks lapsevanemat ja perelepitaja. Mõjuva põhjuse olemasolul võib perelepitaja koostöös peaspetsialistiga otsustada vanemate eraldi lepitamise kasuks. 4.12. Enne eraldi kohtumise kokkuleppimist võtab perelepitaja ühendust perelepituse peaspetsialistiga ning arutab juhtumit kirjalikult või telefoni teel. Peaspetsialist hindab olukorda ja annab kinnituse, kas eraldi kohtumine on antud juhtumi puhul põhjendatud. Positiivse kirjaliku tagasiside korral lepib perelepitaja vanematega kokku eraldi kohtumiste toimumise. 4.13. Perelepitaja valib teenuse osutamise aja koostöös lapsevanematega, kuid lepitud aeg ei tohi olla varem kui kell 8.30 hommikul ning mitte hiljem kui algusega kell 20.00 õhtul. Teenust ei osutata riigipühadel. 5. Teenuse osutamise koht ja nõuded ruumile 5.1. Füüsiline ruum 5.1.1. Teenuse osutamise koha valib teenuseosutaja oma äranägemise järgi, arvestades, et on tagatud teenuse osutamise asukoha neutraalsus, kasutusmugavus, kliendi turvalisus, privaatsus ja ligipääsetavus. 5.1.2. Teenuse osutamise kohaks peab olema privaatne ja professionaalne ruum. 5.1.3. Teenuse osutajal on õigus teha teenuse osutamise koha leidmisel koostööd kohalike omavalitsustega või teiste organisatsioonidega, kellel sobivaid ruume on pakkuda. 5.1.4. Teenuse osutamise ruum peab olema sisustatud viisil, mis tagab rahuliku, neutraalse, turvalise ja toetava õhkkonna ning on vaba häirivatest teguritest (nt müra, segajad, visuaalsed ärritajad). Soovitatav on kasutada ümmargust või ovaalset lauda, mille ümber paiknevad mugavad istmed. Istumine peab olema korraldatud nii, et perelepitajal oleks võimalik hoida silmsidet mõlema osapoolega samal ajal, toetades seeläbi tõhusat ja tasakaalustatud suhtlust. 5.1.5. Teenuse pakkumise kohaks ei tohi olla avalik ruum nagu kohvik, fuajee vms. Juhul, kui ei ole erinevatel põhjustel võimalik tagada teenuseks sobivat ruumi, tuleb teenuse pakkumine ära jätta, mitte teha teenuse kvaliteedis järeleandmist. 5.2. Perelepitus videosilla vahendusel 5.2.1. Perelepitusteenus on kõige efektiivsem, kui see toimub kontaktkohtumisena, kuid erandkorras on võimalus teenust läbi viia ka videosilla vahendusel. 5.2.2. Videosilla kasutamise eelduseks on mõlema vanema sellekohane soov ja perelepitaja kooskõlastus peaspetsialistiga. 5.2.3. Videosilla kasutamist tuleb eriti hoolikalt kaaluda erijuhtumite korral, et tagada kõigi osapoolte turvalisus. Vanemate üksmeel ja soov ei ole piisav, et teenust vastaval viisil läbi viidaks. 5.2.4. Videosilla võimalust võib kasutada vahetu teenuse osutamise alternatiivina eeldusel, et selleks kasutatavad seadmed ja virtuaalkeskkond vastavad konfidentsiaalsete andmete käsitlemise ohutusnõuetele. 6. Lapse kaasamine 6.1. Lapse kaasamine ja ärakuulamine toimub vastavalt riikliku perelepitusteenuse seaduses (RPLS-is) sätestatule. Lapse huvide väljaselgitamiseks tuleb vaidlusest puudutatud lapsele anda lepitusmenetluse käigus võimalus oma arvamust avaldada. 6.2. Iga last, keda perelepitus sisuliselt puudutab, tuleb võimaluse korral ära kuulata eraldi ja ühel korral. 6.3. Laste kaasamine kestab ühe lapse kohta orienteeruvalt 60 minutit. 6.4. Laps tuleb ära kuulata tema vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil. 6.5. Lapse ärakuulamise protokolli koostamisel juhindub perelepitaja tööjuhendist (PL tööjuhend_Lisa3). 6.6. Lapse ärakuulamisest võib loobuda, kui vaidlusest puudutatud laps on lepitusmenetluse alustamisele eelneva kuue kuu jooksul lastekaitsetöötaja/laste hea olu spetsialisti või mõne muu lapsega töötava isiku poolt lepitusmenetluse esemeks olevate asjaolude suhtes ära kuulatud või kui lapse vanust ja arengutaset arvestades ei ole lapse ärakuulamine võimalik. 6.7. Lapse mitte kaasamise põhjendamisel juhindub perelepitaja tööjuhendist (PL tööjuhend_Lisa3). 7. Perelepituse erijuhtumid 7.1. Perelepituse erijuhtude alla kuuluvad RPLS § 11 alusel juhtumid, kus: 1) on esinenud lähisuhtevägivalda; 2) on esinenud lapse väärkohtlemist või hooletusse jätmist; 3) ühel või mõlemal lepitusosalisel on psüühikahäire või intellektipuue. 7.2. Perelepituse erijuhtudega tegelemisel juhindub perelepitaja tööjuhendist (PL tööjuhend_Lisa3). 7.3. Perelepitaja, kes viib läbi erijuhtumit, on läbinud asjakohase täiendkoolituse. Koolitusel osalenud perelepitajate osas peab nimekirja Sotsiaalkindlustusamet. 7.4. Perelepituse erijuhu staatuse määrab SKA perelepituse peaspetsialist kirjalikult, vastavalt STAR2is tehtud hindamisele ja/või perelepitajalt saadud infole. 7.5. Lepituskohtumise erijuhu kestvus on 90 minutit. 8. Perelepitusteenuse koordineerimine 8.1. Riikliku perelepitusteenuse koordineerivat ja keskset rolli kannavad SKA teenuse peaspetsialistid ja juhtivspetsialist. 8.2. Peaspetsialisti ülesanne on teenuse koordineerimine, sealhulgas lapsevanemate, perelepitajate ja teiste osapoolte perelepituse alane nõustamine. 8.3. Peaspetsialist teeb lepitusmenetluse raames haldustoiminguid ja - otsuseid: vormistab määramise otsuseid, hindab vanemluskokkuleppeid ning kinnitab need või teeb vanematele ettepaneku lepitusprotsessiga jätkata. Peaspetsialistide tiimi ja klienditööd juhib juhtivspetsialist. 9. Teenuse taotlemine 9.1. Perelepitusteenuse saamiseks esitab lapsevanem taotluse Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduskeskkonnas https://iseteenindus.sotsiaalkindlustusamet.ee, kirjutades SKA meiliaadressile: [email protected] või pöördudes SKA klienditeenindusse. 9.2. Kui klient pöördub otse perelepitaja poole, suunab perelepitaja ta edasi eelpool toodud kanalitesse. 9.3. Teenuse määramiseks kogub SKA peaspetsialist kokku mõlema lapsevanema andmed, millest moodustub taotlus. Taotlusel kajastatud andmeteks on lapsevanemate nimed, isikukoodid, kontaktandmed (e-post, telefon), ühiste laste nimed ja isikukoodid (kelle osas on erimeelsused), vaidluse sisu, teenuse saamise linn ja keel, kohaliku omavalitsuse ja kohtu kontakt (juhul, kui juhtum tuleb kohaliku omavalitsuse või kohtu kaudu). 9.4. Taotlust ei esitata, kui kohus on teinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 5601 alusel perelepitusse suunamise määruse. 10. SKA peaspetsialisti töövoog Etteantud tähtaegadest mitte kinnipidamise korral teavitab Sotsiaalkindlustusamet kirjalikult perelepitajat. 10.1. Taotluse vastuvõtmine 10.1.1. Otsuse riikliku perelepitusteenuse määramise kohta teeb perelepituse peaspetsialist kas lapsevanemate taotluse või kohtumääruse alusel. Peaspetsialist teeb otsuse riikliku perelepitusteenuse määramiseks 10 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest või TsMS § 5601 alusel perelepitusse suunamise kohtumääruse saamisest arvates. 10.1.2. Peaspetsialist hindab, kas taotlus on terviklik, ning kas lapsevanemad on õigustatud perelepitusteenust saama. Vajadusel suhtleb peaspetsialist lapsevanematega telefoni või Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse keskkonna (edaspidi: SKAIS2) kaudu, et hinnata vanemate motivatsiooni teenusel osaleda ning teenuse sobivust vanematele. Peaspetsialist viib vajadusel läbi ka lähisuhtevägivalla mustreid avava riskihindamise. 10.1.3. Lepitusmenetluse toimingud registreeritakse Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (edaspidi STAR2). 10.1.4. Mõnel juhul on õigus ka teenuse osutamisest keelduda, kui vanemad on emotsionaalse või psüühilise seisundi tõttu liiga erinevatel positsioonidel ja seetõttu lepitusse olemuslikult ei sobi. 10.2. Perelepitaja määramine 10.2.1. Perelepitaja määramisel lähtub peaspetsialist perelepitaja tööjuhendis kirjeldatud kriteeriumitest ja juhindub vastavalt juhendis kirjeldatud toimingutele (PL tööjuhend_Lisa3). 10.2.2. Kui lapsevanemad soovivad konkreetset perelepitajat ja esitavad soovi oma taotlusel, võetakse lepitajaga ühendust ja küsitakse, kas ta on valmis lapsevanemaid teenusele võtma. 10.2.4. Otsus teenuse saamise ja perelepitaja määramise või sellest keeldumise kohta edastatakse lapsevanematele SKA iseteeninduskeskkonna suhtlusfunktsiooni SKAIS2 kaudu. 10.2.5. Perelepitajale, kes perega tööd alustab, annab peaspetsialist üle asjassepuutuva teabe ning jääb perelepitajale peamiseks kontaktiks. 10.2.6. Perelepitusteenuse STAR2 baasteenuse loomisel märgib peaspetsialist teenuse osutamise kordade arvuks 5 korda (RPLS § 15) millest lahutab laste arvu ja laste kaasamise teenusele märgib teenuse kordade arvuks laste arvu. Riikliku perelepitusteenuse menetlus avatakse tähtajaga 6 kuud. Laste kaasamise teenus avatakse STAR2 katusteenusega samaaegselt vastavalt laste arvule ja samuti 6 kuuks. Kaaslepitusteenus avatakse selle vajaduse tekkimisel katusteenuse tähtaja lõpuni. Kui ilmneb vajadus lepituskohtumiste arvu suurendamiseks, siis esimesel võimalusel esitab perelepitaja selle kohta peaspetsialistile taotluse (Lisaseansside taotlus). Peaspetsialist hindab täiendava lepituskohtumise vajadust ning kannab hindamise andmed koos põhjenduse ja hindamise tulemusega STAR2-i. 10.2.7. Kui lepitusosalised jõuavad kokkuleppele, loetakse lepituskohtumised lõppenuks ja sõlmitakse vanemluskokkulepe. 10.2.8. Kui lepitusmenetluse tulemusel on perelepitaja koostanud vanemluskokkuleppe projekti, edastab ta selle tutvumiseks STAR2 süsteemis 5 tööpäeva jooksul arvates viimase kohtumise toimumisest ning saadab sellekohase e-kirja peaspetsialistile teadmiseks. Peaspetsialist hindab vanemluskokkuleppes, et ei esineks ilmseid vastuolusid lapse huvidega ja selle täidetavust. Esitatav täitedokument vaadatakse üle selle õigekeelsuse, sisu ja vormi osas, et tagada vastavus kehtivatele nõuetele. Puuduste ilmnemisel tagastab peaspetsialist vanemluskokkuleppe perelepitajatele puuduste kõrvaldamiseks. Juhul, kui vanemluskokkuleppe tekstis on sisulisi ebatäpsusi, on peaspetsialistil õigus neile osundada ning küsida perelepitajat kokkuleppe kohta ka täiendavat infot. 10.2.9. Perelepitusteenuse peaspetsialist hindab, kas vanemluskokkulepe on kooskõlas lapse huvidega ning kinnitab selle vastavalt RPLS § 12 sätestatud tingimustele. Peaspetsialist kinnitab vanemluskokkuleppe üldjuhul 5 tööpäeva jooksul kui ei esine ilmseid vastuolusid lapse huvidega ning on täidetav täitemenetluse vaates. Kinnitatud vanemluskokkulepe väljastatakse lapsevanematele SKAIS2 kaudu. Menetluse lõpetamisel lõpetatakse STAR2 teenused ja menetlus üldjuhul koos vanemluskokkuleppe kinnitamisega ning antakse sellest e-kirjaga perelepitajale teada esimesel võimalusel kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul. 10.2.10. Juhul kui ilmneb, et lepitusosaliste poolt kokku lepitu ei ole lapse huvidega kooskõlas või kui vanemluskokkulepe või selle osa ei ole täidetav, teeb peaspetsialist lepitusosalistele ettepaneku jätkata lepituskohtumistega ja muuta vanemluskokkulepet. 10.2.11. Kui lapsevanemad ei soovi muuta vanemluskokkulepet, väljastab SKA perelepituse edutuse tõendi. Edutuse tõend kinnitab, et riiklik perelepitusteenus lõppeb RPLS § 13 lg 1 ja lg 2 alusel. Kui perelepitaja ei näe lepitusmenetluse käigus lapsevanemate suundumust kokkulepetele või vanem loobub lepitusel osalemisest, või esineb muu põhjus lepitusmenetluse lõpetamiseks, lõpetab perelepitaja omapoolse lepitusmenetluse. Edutuse tõendi väljastamiseks teeb perelepitaja kande Tööpäevikusse ja saadab e-kirja peaspetsialistile. Peaspetsialist vormistab edutuse tõendi ning väljastab vanematele üldjuhul 10 tööpäeva jooksul vastava teate saamisest. Kohtule saadetavale kirjale lisatakse info perelepituse sessioonide arvu ja laste kaasamise kohta. Edutuse tõendi väljastamise järgselt lõpetatakse STAR2 teenused ja menetlus. Kohtu poolt suunatud lepitusmenetluste lõppedes teavitab SKA peaspetsialist kirjalikult ka kohut. 11. Perelepitaja töövoog 11.1. Perelepitaja teavitab peaspetsialisti iga kalendrikuu alguses (hiljemalt 5.ndaks kuupäevaks) mitu uut juhtumit on ta valmis võtma teenusele. Näiteks: Tartus ja Põlvas töötav Miina on valmis Tartus võtma 6 peret ja Põlvas 2 peret, sest ta teab ette, et Põlvas käib ta harvem. Samuti annab perelepitaja teada peaspetsialistile esimesel võimalusel kirjalikult enda eemalolekud (puhkus või haigestumine) või tööpiirkonna muudatused. 11.2. Peaspetsialist võtab ühendust perelepitajaga ja teeb ettepaneku perega lepitusmenetluse läbiviimiseks. Kui perelepitaja nõustub, saadab peaspetsialist talle dokumendijagamise STAR2 keskkonna kaudu lapsevanemate taotluse (mis sisaldab kontakte, vaidluse sisu ja lapse andmeid). 11.3. Perelepitaja lähtub enda töös tööjuhendis kirjeldatud kriteeriumitest ja juhindub vastavalt juhendis kirjeldatud toimingutele (PL tööjuhend_Lisa3). 11.5. Perelepitaja järgib oma tegevuses kõiki seadustest tulenevaid kohustusi, sealhulgas teavitab abivajavast või hädaohus olevast lapsest, kui see teadmine perelepituse käigus ilmneb. 11.6. Perelepitaja täidab perelepitaja töövoos kirjeldatud tegevusi oskuslikult, parimas usus. Perelepitaja kaasab alati keeruliste kliendijuhtumite lepituse eelsesse või järgsesse arutelusse perelepituse peaspetsialisti. 11.7. Perelepitajal on teenuse jooksul läbivalt võimalus peaspetsialistiga tööpäevadel kella 8.30-17.00 suhelda telefoni või e-posti teel teenust puudutavates küsimustes. Abivajavast või hädaohus olevast lapsest teavitada saab perelepitaja muu hulgas ka SKA koordineeritud lasteabitelefonil 116111. 11.8. Perelepitus on konfidentsiaalne protsess ja perelepitajal on kohustus tagada, et konfidentsiaalne info ei jõua kolmandate asjasse mittepuutuvate osapoolteni. See tähendab näiteks, et elektrooniliselt saadetud teave tuleb krüpteerida või muul viisil tagada selle turvalisus nii, et isikuandmed ei satuks kõrvaliste isikute valdusesse. 11.9. Konfidentsiaalsuskohustus tähendab ka seda, et kui tegemist ei ole kohtunõude või nõudega kriminaalasjas, siis tuleb perelepitajal andmete päringud edastatakse perelepituse peaspetsialistidele menetlemiseks. 11.10. Aruandlus. Perelepitaja lähtub oma töös tööjuhendis sätestatud kriteeriumitest ning juhindub tööprotsesside teostamisel juhendis kirjeldatud toimingutest (PL tööjuhend_Lisa3). 12. Perelepitaja enesetäiendamine ja supervisioon 12.1. Perelepitaja töö osaks on enda vaimse tervise hoidmine, sh regulaarselt (vähemalt 1 kord kvartalis) supervisioonis või kovisioonis osalemine. Perelepitaja otsustab, kas ta kasutab seda võimalust SKA kaudu või enda äranägemisel. 12.2. Perelepitajal on soovituslik regulaarselt osaleda SKA korraldatud supervisioonis või kovisioonis ja pakutud täiendkoolitustel, mis annavad aluse tema professionaalsele enesearengule ja vaimse tervise toetamisele. 12.3. SKA-l on õigus paluda kinnitust, et perelepitaja on supervisioonis või kovisioonis käinud. Kui perelepitaja kasutab SKA supervisiooni või kovisiooni võimalusi, on tema põhiline korralduslik kontaktisik perelepituse peaspetsialist. 12.4. Perelepitajal on kohustus osaleda SKA poolt pakutud infopäeval, koolitustel, õpiampsudel, infokoosolekul või muul selletaolisel üritusel va juhul, kui SKA annab ürituse kutses teada, et tegemist ei ole kohustusliku üritusega. 13. Teenuste rahastamine ja teenuse eest tasumise põhimõtted 13.1. Perelepitusteenust rahastatakse riigieelarvest ja kulude üle peab arvestust sotsiaalkindlustusamet. Riigieelarve vahenditest kaetavate lepituskohtumiste mahu ja maksumuse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 13.2. Lepituskohtumise maksumus hõlmab RPLS § 4 sätestatud tegevuste elluviimiseks vajalike kulusid, sealhulgas tööjõukulu. Maksumuses sisaldub ka kohtumiste ettevalmistav kulu. 13.3. Riigieelarvest kaetakse kuni viis lepituskohtumist ühe vaidluse kohta (sisaldab ka lapse ärakuulamist). Põhjendatud vajaduse korral võib lepituskohtumiste arvu suurendada (lisasessioonide taotluse vorm). Lepituskohtumiste arvu suurendamise kooskõlastab kirjalikult SKA perelepituse peaspetsialist. 13.4. Osutatud teenuse eest tasustatakse vastavalt RPLS § 15 lõikes 2 nimetatud määruses sätestatud lepituskohtumise maksumusele ja mahule. 13.5. Määruses nimetatud maksumus sisaldab füüsilisest isikust teenuseosutaja puhul kõiki riiklikke makse ja makseid (sh sisaldab maksumus sotsiaalmaksu ja tööandja töötuskindlustusmakset). Seetõttu võib lepituskohtumise tegelik maksumus erineda sõltuvalt sellest, kas teenust osutab juriidiline või füüsiline isik. 13.6. Kui lepitusmenetlus toimub erijuhtumi osas ning perelepitaja kaasab lepituskohtumistele osalema ka teise perelepitaja, siis arvestatakse lepituskohtumise maksumus mõlema perelepitaja kohta tasu täis määra ulatuses. 13.7. Kui üks vanem või mõlemad vanemad ei teavita kohtumiselt puudumisest vähemalt 24 tundi enne kohtumise algust, tasub SKA perelepitajale valvetasu 50% ühe lepituskohtumise maksumusest. Kui tegemist on kaaslepitusega, tasutakse vähendatud tasu mõlemale perelepitajale. Kui tegemist on ära jäänud lapse ärakuulamist kohtumisega, tasub SKA valvetasu lapse ärakuulamist läbi viinud perelepitajale 50% ühe lapse ärakuulamise kohtumise tasu maksumusest. Eeltoodud juhul tuleb lapsevanemat teavitada, et ka lapsevanemast tingitud põhjusel ära jäänud seanss kuulub 5 võimaldatud seansi hulka ning mõistlik ajaperiood ette teavitamiseks või perelepitusest sootuks loobumiseks on vähemalt 24 tundi. 13.8. Riikliku perelepitusteenuse eesmärk on osutada teenust 15 linnas üle Eesti. Kui lapsevanemad soovivad osaleda riiklikul perelepitusteenusel linnas, mis on jäänud konkursi raames teenuseosutajatest katmata, pöördub peaspetsialist lähimates tööpiirkondades töötavate perelepitajate poole. 13.9. Tööpiirkonna väliseid lepituskohtumisi pakub perelepitajale erandkorras vaid peaspetsialist. Transpordikulu hüvitis kooskõlastatakse enne tööpiirkonnavälise kohtumise toimumist peaspetsialistiga. 13.10. Lepituste korral, mis toimuvad rohkem kui 50. kilomeetri kaugusel perelepitaja lepingulisest töökohast, on SKA-l õigus maksta perelepitajale transpordihüvitist. 13.11. Kui perelepitusteenuse osutamise koht jääb perelepitaja tööpiirkonnas või sellest väljaspool kaugemale kui 50 kilomeetrit (linnapiiri arvestusega), on perelepitajal õigus transpordikulude hüvitamisele vastavalt alljärgnevale määrale, arvestades vahemaad ühes suunas: 20 eurot, kui vahemaa on 51–100 km; 25 eurot, kui vahemaa on 101–150 km; 30 eurot, kui vahemaa on üle 150 km. 13.12. Hüvitis makstakse välja täies ulatuses ka juhtudel, kui üks või mõlemad vanemad kohtumisele ei ilmu.  Lisa 3 PERELEPITUSE TÖÖJUHEND 1. Sissejuhatus Tööjuhend kirjeldab Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) vanemluse talituse peaspetsialistide (edaspidi peaspetsialistide) ja riiklike perelepitajate (edaspidi perelepitajate) tegevusi lapsevanemate suunamisel riiklikule perelepitusteenusele, perelepitusteenuse toiminguid, tähtaegu ja tegevuste kajastamist programmides. Tööjuhendi eesmärgiks on kindlustada teenuse ühetaoline toimimine perelepitajate ja peaspetsialistide poolt tagamaks kvaliteetne teenuse osutamine lapsevanematele ning dokumenteerida perelepitusteenuse osutamise protsess. Tööjuhendi aluseks on Riikliku perelepitusteenuse seadus (RPLS), Haldusmenetluse seadus (HMS), Sotsiaalteenuste ja - toetuste andmeregistri põhimäärus (STAR) Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS). 2. Perelepitusteenuse taotlemine, teenusele suunamine Riikliku perelepitusteenuse saamiseks esitavad lapsevanemad Sotsiaalkindlustusametile taotlused riikliku perelepitusteenuse määramiseks (edaspidi taotlus või taotlused) või nad suunatakse osalema riiklikule perelepitusteenusele kohtu poolt kohtumääruse alusel, (kui kohus on teinud TsMS § 5601 alusel riiklikule perelepitusteenusele suunamise määruse). Kui teenusele suunamiseks vajalik info on olemas ning teenuse osutamisest keeldumise asjaolusid ei esine, suunab peaspetsialist Sotsiaalkindlustusameti otsusega (edaspidi otsus) lapsevanemad perelepitaja juurde riiklikule perelepitusteenusele. 3. Erijuhud Perelepitusteenusele määramise otsuse tegemiseks kontrollib peaspetsialist, kas lapsevanemate vahel on esinenud lähisuhtevägivalda, esinenud vaidlusest puudutatud lapse väärkohtlemist või hooletusse jätmist, ning kas ühel või mõlemal lepitusosalisel on psüühikahäire või intellektipuue, eesmärgiga selgitada välja, kas juhtum kuulub RPLS § 11 lõikes 1 nimetatud perelepituse erijuhtude alla ning kas konkreetse juhtumi puhul perelepitusteenus on asjakohane ja lapsevanemaid toetav teenus. Erijuhtumi esinemise korral edastab peaspetsialist asjasse puutuva olulise info perelepitajale. Perelepitaja, kes viib läbi erijuhtumit on läbinud asjakohase täiendkoolituse. Perelepituse erijuhu staatuse määrab peaspetsialist kirjalikult, vastavalt sotsiaalteenuste ja - toetuste andmeregistris STAR2 (edaspidi STAR2) tehtud hindamisele ja/või perelepitajalt saadud infole, kui erijuhtum ilmneb menetluse käigus. Erijuhtumi hindamise tulemused sisestab peaspetsialist STAR2 infosüsteemi ning teavitab olulisest infost perelepitajat e-kirja teel. Erijuhu korral kaalub peaspetsialist kas eraldi kohtumiste korraldamist kummagi vanemaga või kaaslepitaja kaasamist. Kui perelepitusprotsessi käigus ilmnevad asjaolud, mis muudavad teenuse jätkamise ebasobivaks või välistavad selle, on võimalik protsess koostöös peaspetsialistiga lõpetada. Võimalusel soovitatakse neil juhtudel lapsevanematele muid toetavad teenuseid jagades lapsevanematele asjakohast infot. Perelepituse erijuhtude korral võib perelepitaja kaasata lepituskohtumisele teise perelepitaja, kes toetab lepitusmenetluse läbiviimist. Teise perelepitaja kaasamise ettepaneku saadab perelepitaja eelnevalt peaspetsialistile e-kirja teel koos vajaduse põhjendamisega ja kaaslepitaja nimega. Peaspetsialistile tagasisidestab ettepaneku kaaslepitaja kaasamiseks e- kirja teel. 4. Perelepitaja määramine Perelepitaja valikul lähtub peaspetsialist järgmistest kriteeriumitest ja hindab neid kogumis:  perelepitusteenuse osutamise asukoht (lepingust tulenev),  perelepitusteenuse osutamise keel,  perelepitaja töökoormus,  erijuhuga töötamise täiendkoolituse läbimine (erijuhu suunamise korral),  sobivate juhtumite olemasolu,  eelnevate kalendrikuudel suunatud tööde maht. Juhul, kui lapsevanem või lapsevanemad esitavad perelepitajaks nimeliselt soovitud perelepitaja oma taotlusel, kirjavahetuses või telefonivestluses, küsitakse perelepitaja eelistust ka teiselt vanemalt ning võetakse seda võimalusel lepitaja määramisel arvesse. Juhul, kui lapsevanemad jäävad perelepitaja valikul erimeelsusele, otsustab perelepitaja peaspetsialist. Enne juhtumi määramist perelepitajale kooskõlastab peaspetsialist (üldjuhul suuliselt) perelepitajaga teenusele suunamise vältimaks perelepitaja seotust ja/või muul viisil varasemat kokkupuudet vanematega. Perelepitaja on kohustatud hindama enne perega tööle asumist võimalikku huvide konflikti ning selle ilmnemisel loobuma teenuse osutamisest konkreetse juhtumi raames. Kui perelepitaja on valmis lapsevanematele teenust osutama, loob peaspetsialist lepitusmenetluse toimingud sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (edaspidi STAR2), lisab taotlused, teenusele suunamise otsuse või kohtumääruse STAR2 perelepitaja Tööpäevikusse (edaspidi Tööpäevik), ning saadab perelepitajale vastava informatiivse e-kirja. Teatud juhtudel võib osutuda vajalikuks perelepitaja muutmine perelepitusmenetluse toimumise ajal, (näit. lepingu erakorraline lõppemine, perelepitaja pikemaajaline teenuse osutamisest kõrvale jäämine, lapsevanema poolt esitatud põhjendusega taotlus perelepitaja vahetamiseks, lapsehoolduspuhkus või pikemaajaline haigus, erimeelsus või konflikt perelepitaja ja vanemate vahel, usaldamatuse tekkimine perelepitaja suhtes ühel või mõlemal vanemal vms) või muu lepitusmenetlusest tulenev asjaolu, millest tulenevalt perelepitusteenuse jätkamine ei ole lapsevanematele selle perelepitajaga koostööd toetav ega positiivsele tulemusele orienteeritud. Perelepitaja muutmise vajadus räägitakse peaspetsialisti poolt läbi kõigi osapooltega (lapsevanemad ja perelepitaja), mille järel määrab peaspetsialist uue perelepitaja. Perelepitusteenuse jätkumiseks lisab peaspetsialist perelepitajale Tööpäevikusse kannetena taotlused, otsuse või kohtumääruse ja annab talle suunamisest e-kirjaga teada. 5. Teenuse osutamine perelepitaja poolt Perelepitaja võtab lapsevanematega ühendust e-kirja teel esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 5 tööpäeva jooksul. Perelepitaja kasutab lapsevanemate ja SKA-ga suhtlemiseks Sotsiaalkindlustusameti e-kirja kontot ja formaalset allkirjaplokki. Kirjade koostamisel lähtutakse vajadusel kirja näidistest. Lepituskohtumise läbiviimiseks on soovituslik perelepitaja poolt pakkuda lapsevanematele vähemalt kahte võimalikku lepituskohtumise toimumise aega. Perelepitaja hoiab kogu lepituse vältel lapsevanemaid samas infovoos. Esimene lepituskohtumine peab toimuma hiljemalt 10 tööpäeva jooksul vastava info saamisest lapsevanemate teenusele suunamise kohta. Riikliku perelepitusteenuse senise praktika kohaselt on keskmine perelepitusteenuse kestvus 4-5 kuud. Ühe perelepitusmenetluse mahuks on ettenähtud kuni viis lepituskohtumist sh lapse kaasamine. Riikliku perelepitusteenuse baasteenuse menetlus avatakse peaspetsialisti poolt STAR2 tähtajaga üldjuhul 6 kuud. Laste kaasamise teenus avatakse samaaegselt samuti üldjuhul 6 kuuks. Kaaslepitusteenus avatakse selle vajaduse tekkimisel menetluse tähtaja lõpuni. STAR2 baasteenuse osutamiseks määratakse peaspetsialisti poolt lepituskohtumise arvuks 5 kohtumist, millest lahutatakse laste arv. Näiteks 2 lapsega vanemate lepituskohtumiste arvuks on baasteenusel 3 kohtumist. Laste kaasamise teenuse osutamiseks määratakse laste kaasamiste arv vastavalt laste arvule. Lepituskohtumise mittetoimumine (hiline äraütlemine) vähendab lepituskohtumiste arvu hiliste äraütlemiste kordade arvu võrra. Perelepitaja jälgib tema menetluses olevate menetluste tähtaegu ja sessioonide arvu ning pöördub vajadusel peaspetsialisti poole teenuse tähtaja pikendamiseks või lisaseansside taotlemiseks. Menetluse tähtaja pikendamisest annab lepitaja peaspetsialistile teada enne tähtaja saabumist ja lisaseansse taotleb perelepitaja vajadusel enne lisaseanssi vajaduse tekkimist. Perelepitaja sisestab Tööpäevikusse „Sissekande vorm“ alla järgmised tegevused: 1. Esimene kontaktivõtt: vanematele e-kirja saatmise kuupäev. 2. Lepituskohtumised: lepituskohtumise toimumise aeg, asukoht, (juhul kui see erineb lepingus kinnitatud asukohast), lühisisu, märge, kui kohtumine toimus veebikohtumisena või toimusid kohtumised vanematega eraldi, lühidalt olulisemad arutletud teemad, suhtluskorra testperioodi. Kui lepituskohtumiste vahe on planeeritud pikem kui 1 kuu, (näit haigus, välislähetus, suhtluskorra testperioodi), siis kooskõlastatakse see peaspetsialistiga. 3. Lepituskohtumise mittetoimumine (hiline äraütlemine): toimuma pidanud kohtumise aeg, kes ja millal (kellaaeg) informeeris äraütlemisest, äraütlemise põhjus. 4. Vahekokkuvõtted: vahekokkuvõtete saatmise kuupäevad lapsevanematele, kui vanemad perelepitajaga vahekokkuvõtete saatmised kokku leppisid. 5. Lapse kaasamise kokkuvõte. Lapse kaasamise kokkuvõte sisestatakse Tööpäevikusse hiljemalt koos vanemluskokkuleppe hindamiseks esitamisega peaspetsialistile. 6. Lapse mittekaasamine: lapse mittekaasamise põhjendus, mis lisatakse Tööpäevikusse hiljemalt koos vanemluskokkuleppe hindamiseks esitamisega peaspetsialistile. 7. Menetluse tähtaja pikendamine: menetluse tähtaja pikendamise põhjendus koos soovitud tähtajaga, ilma failita. Menetlustähtaja pikendamise ettepanek esitatakse enne tähtaja saabumist. 8. Lisaseansside taotlemine: toimunud sessioonide lühisisu, vajalike lisaseansside arv ja põhjendused menetluse jätkamise võimaldamiseks, ilma failita. 9. Menetluse lõpetamine edutuse tõendiga: edutuse tõendi seaduslik alus, edutuse aluseks olevad faktilised andmed koos oma seisukohaga edutuse tõendi väljastamiseks, ilma failita. 10. Menetluse lõpetamine vanemluskokkulepega: vanemluskokkulepe koos vanemate allkirjadega, lisada fail. 11. Teate tegemine abivajavast lapsest: teate tegemise kuupäev ja asutus, ilma failita. 12. Veebikohtumise vajadus: veebikohtumise vajaduse põhjendamine, ilma failita. Veebikohtumise vajaduse ettepanek esitatakse peaspetsialistile enne veebikohtumist. 13. Eraldi kohtumised vanematega: eraldi kohtumiste vajaduse põhjendamine, ilma failita. Eraldi kohtumise ettepanek esitatakse enne kohtumiste toimumist. 14. Muu olulise info, mis on eelpool nimetamata, kuid omab menetluse seisukohast tähtsust (näit vanema loobumine edasistest lepituskohtumistest, vanema pikaajaline haigus, lähetus, üle 1 kuine suhtluskorra testperiood vms). Eelpool nimetatud sissekanded teeb perelepitaja Tööpäevikusse soovitavalt 5 tööpäeva jooksul peale vastava toimingu teostamist (v.a need tegevused, kus on vajalik eelnev infovahetus) ning annab peaspetsialistile teada Tööpäeviku sissekande tegemisest e-kirja teel. Tööpäeviku sissekannetel on sisuline eesmärk, e-kirjadel on teavitamise eesmärk. E-kiri sisaldab viidet menetluse numbrile ja teemat. Vahekokkuvõttest, lapse kaasamise protokollist ja lapse mittekaasamise kannetest Tööpäevikus ei ole vajadust peaspetsialisti e-kirjaga teavitada. Menetluse lõppedes kontrollib perelepitaja, et kõik menetlusse puutuvad dokumendid on Tööpäevikus, vajalikud sissekanded tehtud ning info on peaspetsialistile menetluse lõpetamiseks edastatud. Peaspetsialist sisestab Tööpäevikusse: Perelepitusteenusele suunamise dokumendid: lapsevanemate taotlused, riiklikule perelepitusteenusele suunamise otsus, kohtumäärus riiklikule perelepitusteenusele suunamiseks. 6. Lapse ärakuulamise protokoll Perelepitaja lisab Tööpäevikusse lapse ärakuulamise kokkuvõtte (abistava materjalina võib kasutada lapse ärakuulamise protokolli kava). Lapse ärakuulamise protokolli võib soovi korral lisada Tööpäevikusse ka failina. Tööpäeviku lapse kaasamise sissekandest peab olema vajadusel võimalik teha väljavõte kohtule esitamiseks juhul, kui seda kohtumäärusega küsitakse. Lapse ärakuulamise protokolli lapsevanematele ega kolmandatele isikutele ei esitata. Lapsevanematega jagatakse suuliselt vaid seda osa, mida laps on lubanud vanematega jagada. Juhul, kui lapse kaasamise protsessis jääb perelepitaja ja lapse vestluse ajaks ruumi kolmandaid isikuid, (sh ema, isa või teised pereliikmed), tuleb sellele protokolli tekstis osundada. 7. Lapse mitte kaasamise põhjendamine Lapse kaasamata jätmise kohta eraldi dokumendina protokolli koostada ei ole vaja, vaid perelepitajal koostab kirjaliku põhjenduse Tööpäevikusse. Näit: laps ei ole võimeline vanusest tulenevalt end perelepituse kontekstis väljendama, kuna ta vanus on 3 kuud; laps on juba (kuupäev) ära kuulatud Rakvere linna LHS K. Kask poolt või Tartu MK kohtuniku poolt; mõlemad vanemad on hoolimata perelepitaja selgitustest, mis tulenevad RPLS nõudest, lapse ärakuulamisest keeldunud. Juhul, kui lepitusmenetluses kuulab lapse ära teine lepitaja (näit põhilepitajal puudub lapse kaasamise õigus), teeb peaspetsialist kaaslepitajale vajaliku info teatavaks STAR2 kaudu luues kaaslepitajale lapse kaasamise menetluse. Lapse ärakuulamist teostanud lepitaja teeb kokkuvõte lapse ärakuulamisest enda Tööpäevikusse. Juhul, kui perelepitusmenetluses sai perelepitaja teada abivajavast lapsest, on tal lastekaitseseaduse § 27 kohaselt kohustus teha koheselt teavitus abivajavast lapsest. 8. Lepitusmenetluse lõppemine: vanemluskokkulepe Perelepitusteenus lõppeb vanemluskokkuleppega RPLS § 12 alusel. Perelepitaja koostab vanemluskokkuleppe, mis vastab lapse huvidele ning on täidetav täitemenetluse vaates. Esitatav vanemluskokkulepe on korrektne täitedokument õigekeelsuse, sisu ja vormi osas, et tagada vastavus kehtivatele nõuetele. Vanemluskokkuleppe projekti sisestab perelepitaja STAR2 keskkonda peaspetsialistile tutvumiseks ning saadab sellekohase info e-kirjaga peaspetsialistile. Peaspetsialist hindab vanemluskokkuleppe kooskõla lapse huvidele ja selle täidetavust. Juhul, kui vanemluskokkuleppe tekstis on ebatäpsusi, on peaspetsialistil õigus neile osundada ning küsida perelepitajat kokkuleppe kohta täiendavat infot. Peaspetsialist annab perelepitajale tagasiside vanemluskokkuleppe kohta üldjuhul 5 tööpäeva jooksul selle tutvumiseks esitamise info laekumisest. Kui lapsevanemad on jõudnud lõpliku kokkuleppeni, vormistab perelepitaja need vanemluskokkuleppe vormil (eelistatult digitaalselt). Paberkandjal allkirjastatud kokkulepped skänneerib perelepitaja .pdf- või .bdoc-formaadis dokumendiks ja lisab selle Tööpäevikusse peaspetsialistile kinnitamiseks. Kui vanemluskokkulepe on vanemate poolt allkirjastatud, sisestab perelepitaja selle Tööpäevikusse peaspetsialistile kinnitamiseks vastavalt RPLS § 12 lg 1. Peaspetsialist kinnitab vanemluskokkuleppe üldjuhul 5 tööpäeva jooksul, kui see on lapse huvidega kooskõlas ning täidetav. Peaspetsialist ei kinnita vanemluskokkulepet, kui lepitusosaliste poolt kokku lepitu ei ole lapse huvidega kooskõlas või kui vanemluskokkulepe või selle osa ei ole täidetav. Peaspetsialist teeb sel juhul lepitusosalistele ettepaneku jätkata lepituskohtumistega ning muuta vanemluskokkulepet selliselt, et see oleks lapse huvidega kooskõlas ja täidetav. Kinnitatud vanemluskokkuleppe lisab peaspetsialist STAR süsteemi, väljastab SKAIS2 keskkonna kaudu lapsevanematele ja vajadusel DELTA kaudu kohtule, edastab info ka perelepitajale ja lõpetab menetlused STAR2. 9. Lepitusmenetluse lõppemine: edutuse tõend Riiklik perelepitusteenus lõppeb edutuse tõendiga RPLS §13 lg 1 ja lg 2 alusel. Kui perelepitaja ei näe lepitusmenetluse käigus lapsevanemate suundumust kokkulepetele või üks vanem loobub lepitusel osalemisest, või esineb muu põhjus lepitusmenetluse lõpetamiseks, lõpetab perelepitaja lepitusmenetluse. Edutuse tõendi väljastamiseks sisestab perelepitaja Tööpäevikusse edutuse tõendi väljastamise kande ja saadab e-kirja peaspetsialistile. Peaspetsialist vormistab edutuse tõendi, väljastab selle vanematele, vajadusel ka kohtule ning edastab sellekohase info e- kirjaga perelepitajale. Info edutuse tõendi väljastamiseks edastatakse peaspetsialistile koheselt kui edutuse aluseks olevad asjaolud on ilmnenud, kuid hiljemalt 10 tööpäeva jooksul vastava teate saamisest. Kohtule saadetavale kirjale lisatakse info perelepituse sessioonide arvu ja laste kaasamise kohta. Edutuse tõendi väljastamise järgselt lõpetab peaspetsialist teenused ja menetluse STAR2. 10. Aruanded Perelepitaja kontrollib enne aruande esitamist Tööpäevikus kõikide kuu jooksul toimunud kohtumiste ja toimingute sissekannete olemasolu: lepituskohtumised, laste kaasamised, laste mittekaasamised, lisaseansside taotlused, menetluse pikendamine, oluline info meiliga jm. Seejärel koostab perelepitaja STAR2 Tööpäevikus aruande ja esitab peaspetsialistile läbivaatamiseks informeerides peaspetsialisti sellest e-kirja teel hiljemalt aruandekuule järgneva kuu 5. kuupäevaks. Peaspetsialist kontrollib aruande vastavust ning kinnitab aruande hiljemalt 5 tööpäeva jooksul korrektse aruande saamisest. Juriidilisest isikust teenusepakkuja esitatud aruande kontrollib peaspetsialist STAR2 aruandluse keskkonnas võrreldes aruande kirjeid Tööpäeviku sisuga. Andmete vastavusel kinnitab aruande ning teavitab sellest e-kirjaga perelepitajat ning valmisolekust esitada arve teenuse eest. Füüsilisest isikust perelepitusteenuse pakkujad vormistavad aruande vastavale aruande vormile ning edastavad selle e-kirja teel peaspetsialistile. Peaspetsialist kontrollib aruannet ning vastavuse korral registreerib ja kooskõlastab peaspetsialist aruande DELTAS ning annab sellest e-kirja teel teada perelepitajale. Aruande kinnitamise järgselt suunatakse teenuse eest osutamise tasu perelepitajale väljamaksmisele. Transpordi aruande vastavust kontrollitakse peaspetsialisti poolt ning sisestatakse Deltas kooskõlastuseks. Peaspetsialist võrdleb e-postiga saadetud aruannet STAR2 keskkonnas Tööpäeviku sisuga. Vastavuse korral vormistab peaspetsialist aruande Deltas allkirjastamiseks ning annab sellest e-posti teel teada perelepitajale. 11. Vastutus Perelepitaja vastutab oma lepinguliste kohustuste tähtaegse, kvaliteetse ja konkursi dokumentidega kooskõlas olevate juhendite sh käesoleva tööjuhendi ja riikliku perelepitajate eetikakoodeksi täitmise eest. Sotsiaalkindlustusametil on õigus kontrollida perelepitaja poolset teenuse osutamise käiku ja kvaliteeti, küsides vajadusel perelepitajalt selle kohta informatsiooni, kirjalike või suuliste selgituste andmist. Perelepitaja ja peaspetsialist peavad üksteist viivitamatult teavitama asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. Peaspetsialistil on õigus mitte suunata perelepitajale juurde teenusele uusi peresid, kui on ilmnenud teenuse osutamise mittevastavusest tulenev lepingu rikkumine seal hulgas juhendite ja käesoleva tööjuhendi rikkumisi ning rikkumiste asjaolude selgitamine on käimas. Juhul, kui perelepitaja kohta on esitatud kaebus või on tagasisides perelepitusteenusele osundatud nimeliselt perelepitajale ning tema käitumisele, küsib peaspetsilist selle kohta infot perelepitajalt. Peaspetsilist küsib infot üldjuhul 5 tööpäeva jooksul asjaolude teadasaamisest ning perelepitaja annab vastuse üldjuhul 5 tööpäeva jooksul arvates info küsimisest. Kliendi kaebuste korral selgitab peaspetsialist välja nii vanemate kui ka perelepitaja seisukohad ning nendest lähtuvalt kujundab seisukoha edaspidises sarnaste olukordade vältimiseks, klientide ümber suunamiseks teise lepitaja juurde, lepitajale tähelepanu juhtimiseks ja töökorra põhimõtete järgimiseks, meetmed lepitusmenetluse lõpetamiseks, täiendavaks enesetäiendamiseks vms. Juhul kui perelepitaja on korduvalt eiranud kehtestatud töökorda, perelepituse tööpõhimõtteid või eetikareegleid, võib juhtivspetsialist teha ettepaneku lepingu lõpetamise kaalumiseks talituse juhatajale. Lepingu olulisteks rikkumisteks võivad muuhulgas olla perelepituse põhimõtete eiramine, tööjuhiste oluline rikkumine, mitteusaldusväärne toimimine teenuse kulude kajastamisel, konfidentsiaalsusnõude eiramine ja muu sarnane tegevus, mis kahjustab perelepitusteenuse ja perelepitajate mainet ning lapsevanemaid.  Lisa 4 SOTSIAALKINDLUSTUSAMETI RIIKLIKU PERELEPITAJATE EETIKAKOODEKS 2025 I. Ametialane tegevus 1. Ma juhin oma tegevust ja tegutsen alati kõrgete eetiliste põhimõtetega, sealhulgas lepituse protsessis, teiste perelepitajate mentorina, koolitajana, tagasiside andjana ning tegevuste lõpetamisel. 2. Jälgin teadlikult, et minu suhtlemisstiil on riikliku perelepituse ettevalmistamisel ja läbiviimisel alati ning läbivalt last ja lepituse osapooli toetav, lugupidav ja traumateadlik. 3. Ma kohustun rakendama kõiki vajalikke meetmeid, et keskenduda kogu lepitusprotsessi kestel protsessiga seotud lapse või laste heaolule ja turvalisusele ning teavitan viivitamata, kui märkan abivajavat last või lapse väärkohtlemise tunnuseid või ilmnevad lähisuhte vägivallale viitavad tunnused. 4. Ma jagan korrektset infot enda kvalifikatsiooni, ekspertiisi, väljaõppe, kogemuste ja tunnistuste kohta, tagades sellega, et lepitusteenuse käigus ei ületa oma pädevuse piire ning keskendun alati protsessile, perelepitusega seotud laps(t)e heaolule ja lepitatavatele osapooltele. 5. Ma hoidun igasugusest diskrimineerimisest seoses protsessiga seotud lapse või laste ning lepitatavate osapoolte vanuse, soo, rassilise või etnilise päritolu, seksuaalse orientatsiooni, religiooni, rahvuse või erivajadustega, hoidun igakülgselt hinnangute andmisest ning tegutsen lepituse käigus neutraalselt, erapooletult ja sõltumatult. 6. Ma lähtun oma suulistes ja kirjalikes väljendustes tõendatud (sh teaduslikult tõestatud) faktidest, aktuaalsest teabest ja riikliku perelepitusteenuse põhimõtetest, tagades seeläbi ausa ja läbipaistva suhtluse. 7. Ma kohustun rakendama vajalikke meetmeid eetiliste põhimõtete rikkumise vältimiseks ja viivitamatult teavitama Sotsiaalkindlustusametit, kui ilmnevad eetikareeglite rikkumised või on tekkinud oht nende tekkeks. II. Huvide konflikti ennetamine ja vältimine 8. Esimesel kohtumisel lepitatavate osapooltega selgitan hoolikalt lepitusteenuse eesmärke, tingimusi, konfidentsiaalsuse ja finantskokkuleppeid (st teenus on osapooltele tasuta), et kõik osapooled mõistaksid oma õigusi ja kohustusi lepitusprotsessi kestel. 9. Ma tunnustan ja austan kõigi osapoolte panust ning väldin tegevusi või suhteid, mis võivad tekitada huvide konflikti või segada lepitusprotsessi. 10. Ma jälgin, et kõik lepitusteenuse osapoolte omavahelised kokkulepped oleksid selged, kultuuriliselt kohased ja vastastikku mõistetavad, tagades professionaalse ja objektiivse töökorralduse. 11. Ma hoidun igasugustest perelepituse välistest suhetest (sh sõbra-, äri- või romantilistest suhetest) lepituse osapooltega ning olen tähelepanelik võimalike ebakorrektsete suhete suhtes, vajadusel rakendades meetmeid professionaalse töökeskkonna säilitamiseks. 12. Ma austan lepituse osapoolte õigust riikliku perelepituse protsessis osalemine igal ajal lõpetada, põhjendades enda otsust ning mõistan, et see otsus jääb lõplikuks. III. Konfidentsiaalsus ja privaatsus  13. Ma säilitan Sotsiaalkindlustusametilt ja lepituse osapooltelt saadud informatsiooni, sealhulgas dokumendid, elektroonilised failid ja kirjavahetuse, range konfidentsiaalsusega – välja arvatud juhtudel, kui seadus või kohtuotsus nõuab nende osalist või täielikku avalikustamist. Riikliku perelepitusega seotud info ja andmete säilitamiseks kasutan ainult Sotsiaalkindlustusameti poolt võimaldatud turvalisi kanaleid, andmekogusid ja keskkondi. 14. Ma lepin lepituse osapooltega infovahetuse kanalid ja sageduse selgelt kokku, tagades läbipaistva ja kindla kommunikatsioonivälja. 15. Mõistan ja eeldan, et kõik, kellega teen koostööd lepitusteenuse käigus, on kohustatud järgima käesoleva eetikakoodeksi konfidentsiaalsuse ja privaatsuse nõudeid ning muid olulisi eetikapunkte. IV. Jätkusuutlik areng ja enesehoid 16. Ma pühendun oma ametialaste oskuste ja teadmiste pidevale ning kestvale arengule, olles avatud konstruktiivsele tagasisidele ja pidevale enesetäiendamisele, sh osalen nii isiklikul initsiatiivil kui ka Sotsiaalkindlustusameti poolt korraldatud koolitustel, supervisioonil ja/või kovisiooni kohtumistel. 17. Ma järgin teadlikult enesehoiu põhimõtteid, mõistes, et minu võimekust lepitada toetab tugevalt emotsionaalne tasakaal ja professionaalsus. Vajadusel kasutan olemasolevaid tugisüsteeme (teraapia, supervisioon, nõustamine, kovisioon). 18. Ma mõistan, et riikliku perelepitusmenetlus lõpeb ametliku kokkuleppe kinnitamisega ning sellega lõpeb ka minu roll lepitajana ning jäävad ainult lepitusega seotud formaalsete, st dokumenteerimisnõuete täitmise kohustused. Ma ei nõusta ega esinda pärast kokkuleppe kinnitamist lepituse osapooli. Lõppsõna 19. Seisan oma sõnul kõrgete eetiliste standardite eest ja püüan igakülgselt arendada ning täiustada oma tööpraktikaid vastavalt muutuvatele vajadustele ja tagasisidele, et tagada kõigi osapoolte õigused ja huvid. Allkirjastatud digitaalselt ____________________________________ Riiklik Perelepitaja Sotsiaalkindlustusameti nimel Kuupäev: ____ / ____ / 2025