dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalkindlustusamet
Põhitegevuse käskkiriAvalik

Käskkiri

Sotsiaalkindlustusamet · 17. detsember 2025
Viit
197
Registreeritud
17. detsember 2025
Dokumendi liik
Põhitegevuse käskkiri
Funktsioon
1 Juhtimine
Sari
1-1 Põhitegevuse käskkirjad
Toimik
1-1/2025
Vastutaja
Katriin Hein (SKA, Laste heaolu osakond, Asendushoolduse talitus, Perepõhise asendushoolduse tiim)

Failid

  • 📎197 17.12.2025 Põhitegevuse käskkiri.asice293 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI 17.12.2025 nr 197 Täienduskoolituse õppekava kinnitamine Täiskasvanute koolituse seaduse § 9 lõike 2, Sotsiaalkaitseministri 30.01.2019 määruse nr 2 „Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus” § 10 lõike 1 punkti 17 ning Sotsiaalkindlustusameti peadirektori 25.06.2025 käskkirja nr 112 „Sotsiaalkindlustusameti täienduskoolitusasutuse õppekorralduse alused ja tegevuse kvaliteedi tagamise alused” lisa 1 punkti 1.5 alusel Kinnitan Sotsiaalkindlustusameti täienduskoolituse „Kogemusnõustajate baaskoolitus kasuperede nõustajatele” õppekava vastavalt lisale. Käskkiri jõustub allakirjutamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Leila Siiroja osakonna juhataja KINNITATUD 17.12.2025 käskkirjaga nr 197 Lisa Õppekava nimetus Kogemusnõustajate baaskoolitus kasuperede nõustajatele Õppekavarühm Sotsiaaltöö ja nõustamine Õppekava koostamise alus Sotsiaalhoolekande seadus–Riigi Teataja Lastekaitseseadus–Riigi Teataja Kogemusnõustaja koolituskava Õppekeel Eesti keel Õppe eesmärk Koolituse tulemusel on õppijal põhjalikud teadmised kogemusnõustamise kohta ja oskused, mis võimaldavad tal pakkuda kasuperedele kogemuspõhist emotsionaalset, sotsiaalset -ja/või praktilist tuge. Sihtgrupp Kasuvanema kogemusega isikud, kes soovivad omandada teadmisi ja oskusi, et pakkuda kasuperedele kogemuspõhist emotsionaalset-, sotsiaalset- ja/või praktilist tuge. Osalejate arv (min ja max) 12-20 Osalemise eeldus  Koolitusel osalejal peab olema: o vähemalt keskharidus; o vähemalt kaheaastane kogemus hooldusperena, eestkosteperena või lapsendajana; o praktikakoha olemasolu kandideerimise ajal.  Koolitusel osalejat ei ole kõrvaldatud eestkostja ega hooldaja kohustuste täitmisest.  Koolitusel osalejalt ei ole perekonnaseaduses sätestatud alustel hooldusõigust ära võetud ega seda piiratud. Koolitusele eelneb potentsiaalse õppija hindamine, mis koosneb motivatsioonikirjast ja vajadusel vestlusest koolitajaga. Motivatsioonikirjas tuleb kirjeldada isiklikku kogemuslugu, analüüsides:  enda kohanemist kasuvanemana ;  enda valmidust kasutada kogemuslugu kogemusnõustaja töös;  enda valmidust teha koostööd koolitajate, kaasõppijate, praktikajuhendajate ja superviisoritega;  enda valmidust oma kogemuslugu kasuvanemana väljaõppeprotsessis läbi töötada ja kasutada õppimise vahendina. Lisaks tuleb motivatsioonikirjas analüüsida enda valmidust olla kogemusnõustajaks hooldusperedele/eestkosteperedele/lapsendajatele. Õppe maht ja ülesehitus Õppe kogumaht on 182 akadeemilist tundi, millest: (akadeemilistes tundides) 80 akadeemilist tundi on kontaktõpe; 30 akadeemilist tundi on praktika teenuseosutaja juhendamisel; 26 akadeemilist tundi praktika juhendamine koolitaja poolt (supervisioonid individuaalselt ja/või grupis); 38 akadeemilist tundi on iseseisev töö õppekirjandusega, kogemusloo kirjalik läbitöötamine, enesereflektsioon; 8 akadeemilist tundi on lõputöö. Õpiväljundid Koolituse läbinud õppija:  selgitab kogemusnõustamise põhimõtteid ja rolli Eesti sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi kontekstis;  sõnastab enda väärtused, piirid ja hoiakud nõustajana ning analüüsib nende mõju nõustamissuhtele, kasutades eneserefleksiooni; 2  tunneb enesehoidmise võimalusi, tuleb toime oma emotsioonidega klienditöös ja teab, kust vajadusel abi küsida;  kasutab kogemusnõustaja töös nõustamise baasoskusi toetava ja turvalise nõustamisvestluse juhtimiseks, kasutab vastavaid metoodikaid ja nõustamistehnikaid;  rakendab esmase psühhosotsiaalse toe põhimõtteid kriisiolukorras, järgides seejuures oma rolli ja professionaalseid piire, ning teab koostöö võimalusi teiste spetsialistidega;  selgitab, kuidas juhtida toetavat ja eesmärgipärast grupikohtumist, arvestades grupidünaamikat ning rakendades olukorrapõhiseid juhtimistehnikaid;  kujundab oma isikliku kogemusloo teadlikuks ja eetiliseks töövahendiks, arvestades nõustaja rollist lähtuvalt loo jagamise ressursse ja riske. Sisukirjeldus Kogemusnõustaja koolitus koosneb seitsme teema käsitlemisest kontaktõppe vormis, praktikast ja lõputööst. Õppetöö (kontaktõpe) toimub 10 päeval. Praktikale pääsemise eelduseks on koolitaja hinnang õppes osaleja valmiduse kohta osaleda praktikaprotsessides ja klienditöös. Praktika ajal toimuvad koolitajaga kokkuleppel nõustamisprotsesse toetavad supervisioonid (praktika juhendamine koolitaja poolt). 1. osa: Koolituspäevad (kokku 80 tundi)  Sissejuhatus kogemusnõustamisse  Nõustamise alused, nõustamiseetika  Nõustaja eneseteadlikkus, enesereflektsiooni alused.  Isikliku taastumiskogemuse analüüs  Esmased nõustamisoskused ja tehnikad  Baasteadmised ja oskused kriisitöös  Baasteadmised ja oskused grupitöös 2. osa: Praktika, lõputöö ja iseseisva töö protsessid (kokku 102 tundi)  Kogemusnõustamise praktika  Praktika juhendamised/superviseerimine individuaalselt ja grupis  Iseseisev töö õppekirjandusega, kogemusloo kirjalik läbitöötamine, praktikapäeviku täitmine, enesereflektsioon  Lõputöö Õpisündmuse teemad  Sissejuhatus kogemusnõustamisse: kogemusnõustamise ajalugu, põhitunnused, rakendusalad ja hetkeseis Eestis. Kasuperede toetussüsteemi vajadused.  Nõustamise alused ja eetika: nõustamise teoreetilised lähenemised, nõustamissuhte loomine, kuulamisoskus, empaatia, piirid, vastutus ja konfidentsiaalsus.  Isikliku kogemusloo analüüs: taastumiskäsitlused, isikliku kogemusloo struktureeritud läbitöötamine, kirjapanek ja jagamine nõustaja rollist lähtuvalt.  Nõustaja eneseteadlikkus ja eneserefleksioon: väärtuste ja hoiakute mõju, piiride hoidmine, eneserefleksiooni tehnikad, läbipõlemise ennetamine ja enesehoiu strateegiad.  Esmased nõustamisoskused ja -tehnikad: nõustamise baasoskuste, metoodikate ja tehnikate praktiline harjutamine. Probleemsete olukordade äratundmine ja lahendamine. 3  Baasteadmised kriisitöös: kriisi mõiste ja liigid, kriisikäitumise psühholoogia, esmane psühhosotsiaalne toetamine ja kogemusnõustaja roll kriisiolukorras.  Baasteadmised grupitöös: grupiprotsesside dünaamika, grupi komplekteerimine ja juhtimine, grupikohtumise planeerimine ja läbiviimine.________________________________________ Õppemeetodid Loeng, arutelud, rühma- ja paaristööd, praktilised ja loovharjutused, rollimängud, juhtumianalüüs, eneseanalüüs ja -refleksioon. Õppekeskkonna kirjeldus Koolitus toimub õppetööks sobivate tingimustega koolitusruumides, mis vastavad tervisekaitse nõuetele ning täiskasvanute koolituse seadusest tulenevatele tingimustele. Ruumid on varustatud tänapäevaste tehniliste vahenditega. Ruumi suurus ja paigutus võimaldab osalejatel vabalt liikuda ning vajadusel jaguneda gruppidesse ja teha praktilisi harjutusi, läheneda interaktiivselt. Vajadusel tagatakse osalejale õppetööks vajalikud veebikeskkonnad, mille kasutamiseks kasutab koolitusel osaleja isiklikku arvutit või sobivat nutiseadet. Iseseisev töö Õppekirjanduse läbitöötamine ja praktikapäeviku täitmine ning kirjalik lõputöö, mis sisaldab õppekirjanduse ja kasuvanema kogemusloo analüüsi. Lõputöö esitamise eelduseks on varasemate koolitusmoodulite (koolituspäevad, praktika, juhendamine) edukas läbimine. Õppematerjalide loend Koolitajate poolt koostatud õppematerjalid ja soovituslik õppekirjandus. Kohustuslik kirjandus:  Aitaja Vari (M. Lindqvist)  Aitamise hind (P. Isdal)  Nõustamisoskus (J. Mcleod) Õppe lõpetamise Koolituse lõpetamise ja õpiväljundite saavutamise tingimused on: tingimused, sh 1) vähemalt 80% koolituspäevadel osalemine; hindamismeetodid ja 2) praktika juhendaja positiivne kirjalik hinnang praktikale; hindamiskriteeriumid 3) kirjaliku lõputöö õigeaegne esitamine; 4) koolitaja positiivne kirjalik hinnang õppetööle, praktikale ja lõputööle. Õpiväljund Hindamismeetod Hindamiskriteerium Selgitab Rühma- ja paaristöö, Osaleb aktiivselt kogemusnõustamise juhtumite arutelu. aruteludes. Toob põhimõtteid ja rolli välja Eesti sotsiaal- ja kogemusnõustaja tervishoiusüsteemi rolli ja põhimõtted, kontekstis. seostab õpitut kasuperede vajadustega, selgitab teemat praktilises kontekstis. Sõnastab enda Enesereflektsiooni Osaleb aktiivselt väärtused, piirid ja harjutused, reflektiivses arutelus, hoiakud nõustajana väärtuskaart, toob välja ning analüüsib grupiarutelud. eneserefleksiooni nende mõju tulemuse grupis. nõustamissuhtele, kasutades eneserefleksiooni. 4 Tunneb Grupiarutelud, Osaleb aktiivselt enesehoidmise praktika. grupiaruteludes, võimalusi, tuleb toob välja enda toime oma toimetuleku emotsioonidega strateegiaid, annab klienditöös ja teab, konstruktiivset kust vajadusel abi tagasisidet ja võtab küsida. vastu tagasisidet säilitades professionaalset hoiakut nii grupiaruteludes kui praktikajuhtumi lahendamisel. Kasutab Rollimängud ja Rollimängudes ja kogemusnõustaja refleksiooniharjutused, praktika raames töös nõustamise praktika. toimunud baasoskusi toetava nõustamisprotsessis ja turvalise kasutab refleksiooni, nõustamisvestluse aktiivset kuulamist ja juhtimiseks, kasutab avatud küsimusi, vastavaid rakendab metoodikaid ja nõustamise eetika nõustamistehnikaid. põhimõtteid ja demonstreerib konfidentsiaalsuse piirangute järgimist. Rakendab esmase Juhtumianalüüs, Grupiarutelus psühhosotsiaalse grupiarutelu, määratleb kriisi toe põhimõtteid rollimäng, refleksioon, tüübid ja nende kriisiolukorras, praktika. psühholoogilist mõju. järgides seejuures Rollimängus ja oma rolli ja praktika raames professionaalseid toimunud piire, ning teab nõustamisprotsessis koostöö võimalusi demonstreerib teiste kriisiolukorda spetsialistidega. sobivaid toetamisoskuseid ja nimetab koostöö võimalusi teiste spetsialistidega, analüüsib oma reageeringut ja eristab professionaalseid piire. Selgitab, kuidas Grupisituatsiooni Kirjeldab juhtida toetavat ja vaatlus, arutelu, grupiprotsessi eesmärgipärast rühmadünaamika etappe, analüüsib grupikohtumist, kaardistus. grupi ja enda rolli arvestades mõju suhtlemisele, grupidünaamikat sõnastab, kuidas ning rakendades juhendada ja olukorrapõhiseid toetada gruppi juhtimistehnikaid. ohutult, toob näiteid, kuidas kasutada grupis erinevaid tööriistu. 5 Kujundab oma Kirjalik lõputöö, Oma kogemusloo isikliku kogemusloo grupiarutelu. põhjal analüüsib ja teadlikuks ja kirjeldab teadmisi, eetiliseks oskusi, ressursse, töövahendiks, hoiakuid ja enda arvestades nõustaja isikuomaduste rollist lähtuvalt loo sobivust jagamise ressursse kogemusnõustaja ja riske. tööks, nõustamisprotsessis toimunud olukordadega toimetuleku viise ja võimalikke arenguid, isiklikku hetkeseisu, plaane tulevikuks ja tegevusi edasiseks arenguks. Esitab kirjaliku töö individuaalseks hindamiseks ja vastab täpsustavatele küsimustele grupiarutelu käigus. Õppe läbimisel väljastatav Kui õppija vastas õppe lõpetamise tingimustele ja saavutas kõik dokument (tunnistus või õpiväljundid väljastatakse temale tunnistus. Kui õppija ei saavutanud tõend) kõiki õpiväljundeid, väljastatakse temale tõend. Õppijale väljastatakse õiend, kui ta osales ainult kontaktõppes (vähemalt 80% ulatuses). Koolitaja kompetentsust Koolitust viib läbi koolitajapaar. Koolitajad omavad kõrgharidust tagava kvalifikatsiooni või psühholoogia erialal, täiskasvanute koolitamise kompetentse ning õpi- ja töökogemuse nõustamise kogemust asendushoolduse valdkonnas. Kaaskoolitajal on kirjeldus läbitud kogemusnõustamise väljaõppe. Õppekava kinnitamise aeg 16.12.2025 6
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel