Järelevalve akt

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 22.12.2025 Kehtiv kuni: 26.06.2026 Kehtiv kuni kirjeldus: Juurdepääsupiirang kehtib kuni otsuse jõustumiseni Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2 Teabevaldaja: Sotsiaalkindlustusamet Surju Hooldekodu Videvik [email protected] Videviku Surju, 86401, Pärnumaa JÄRELEVALVE AKT 22.12.2025 nr 5.1-3/32033-1 I. ÜLDSÄTTED 1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seadus § 157 lõige 3. 1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti Saarde Vallavalitsuse hallatava asutuse Surju Hooldekodu Videvik (registrikood 75000644) väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutamise vastavust sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) ja sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr 36 "Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele" (määrus) sätestatud nõuetele ning majandustegevuse nõuete täitmist tulenevalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 30 lõikest 2. 1.3. Järelevalve teostamise koht ja kontaktandmed: Videviku, Surju küla, 86401, Saarde vald, Pärnu maakond. Kodulehe kohaselt on e-aadress [email protected] ja üldtelefon +372 4460822. 1.4. Paikvaatluse aeg: 24.11.2025. 1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) üldosakonna järelevalve talituse juhtivspetsialist Svetlana Kubpart ja peaspetsialist Aime Koger (järelevalvemeeskonna juht). 1.6. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: päringud majandustegevuse registris (MTR) ja töötamise registris (TÖR), paikvaatlus, vestlused teenusesaajate ja nende lähedastega, hooldekodu töötajate ja kohalike omavalitsuste sotsiaalametnikega, kirjavahetus ja telesild ning kogutud tõendite analüüs. 1.7. Järelevalvetoimingute juures viibis Surju Hooldekodu Videvik juhataja Kadri Merivälja. II. JÄRELEVALVE TULEMUSED Sotsiaalkindlustusamet tuvastas, et Saarde Vallavalitsuse hallatav Surju Hooldekodu Videvik ei ole täitnud järgmisi õigusaktides sätestatud nõudeid: 2.1. MSÜS § 30 lõige 2, mille kohaselt on ettevõtja kohustatud tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest teatama tegevusloa andmiseks pädevale majandushaldusasutusele viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Surju Hooldekodu Videvik ei täitnud MSÜS §s 29 sätestatud ettevõtja hoolsuskohustust ning ei olnud tulenevalt MSÜS § 30 lõikest 2 teatanud majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest (töölepingu sõlmimisest, töösuhte lõppemisest) hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Järelevalve algatamise päeval oli Majandustegevuse registris (MTR) vahetult hooldusteenust osutatavate töötajatena nimekirjas viis isikut, kelle töösuhe oli lõppenud (M.R.; M.M.;R.K.; T.K.; ja Ü.M.). Nõuetekohaselt oli MTRi kandmata seitse hooldustöötajat Hooldekodu juhataja on järelevalvemenetluse ajal kandnud kõikide vahetult teenust osutavate töötajate andmed MTRi. Taotluse menetleja kinnitas muudatused 19.12.2025. Rikkumine on kõrvaldatud. 2.2. SHS § 21 lõige 2, mille kohaselt koostab teenuseosutaja koostöös teenuse saajaga või juhul, kui teenuse saaja pole kontaktne, teenuse rahastajaga 30 päeva jooksul teenuse osutamise alustamisest arvates isikule hooldusplaani. Juhuvalimi alusel kontrollitud hooldusplaanidest nähtub, et hooldekodu ei ole nõutud 30.päevast tähtaega järginud vt punkt 3.3. 2.3. SHS § 21 lõige 3, mille kohaselt hinnatakse hooldusplaani koostamisel ka tervishoiuteenuse vajadust vastava kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja. Kontrollitud hooldusplaanidele (E.K., H.Z.,L.T.,S.M. ja T.-R.S) ei ole märgitud koostajate nimesid. Hooldusplaanis on kirjeldatud vaid teenusesaaja üldine tervislik seisund, kuid kirjeldamata on tervishoiuteenuste vajadus ( näiteks H.Z on märge „tagada õiged ravimid“). vt punkt 3.5. 2.4. SHS § 21 lõige 4, mille kohaselt sisaldab hooldusplaan hooldusteenuse osutamise eesmärki, eesmärgi saavutamise tegevusi ja sagedust ning teenuseosutaja hinnangut tegevuste elluviimise kohta. Kontrollitud hooldusplaanidele (E.K., H.Z.,L.T.,S.M. ja T.-R.S) hooldusplaanid polnud koostatud nõutud põhjalikkusega. vt punkt 3.3 2.5. SHS § 21 lõige 5, mille kohaselt on teenuseosutajal kohustus hooldusplaanid üle vaadata vähemalt üks kord poolaastas ning vajadusel korrigeerida. Teenuseosutaja ei olnud iga kuue kuu järel hooldusplaani täitmist hinnanud vt punkt 3.3. 2.6. SHS § 153 punkt 3 ja punkt 4, mille kohaselt antakse sotsiaalteenuse osutamiseks tegevusluba kui teenuse osutamise koht vastab SHSis ja rahvatervishoiu seaduses sätestatud nõuetele ja vastab tuleohutusnõuetele. Tähtajatul tegevusloal nr SÜH000107 oli järelevalvetoimingute alguses märgitud vaid üks tegevuskoht. Võttes aluseks paikvaatlusel nähtu ja kodulehele kantud andmed toimub teenuse osutamine „rohelises majas“ ja „kollases majas“. Hooldekodu juhataja on järelevalvemenetluse ajal kandnud teise tegevuskoha MTRi. Taotluse menetleja kinnitas muudatused 19.12.2025. Rikkumine on kõrvaldatud. 2.7. SHS § 154 punkt 1, mille kohaselt kantakse sotsiaalteenuse osutaja tegevusloale maksimaalne isikute arv, kellele on lubatud samal ajal teenust osutada. Tähtajatul tegevusloal nr SÜH000107 on maksimaalne isikute arv on tegevusloal 34. Võttes aluseks asutuse poolt aastatel 2022.-2024. koostatud H-veebi aruanded, STARi kantud teenusesaajate nimekirja ning kodulehe andmeid on teenuse saajate tegelik arv suurem (35). vt punkt 3.1. Surju Hooldekodu Videvik juhataja on järelevalvemenetluse ajal asunud rikkumisi kõrvaldama ning nõuetekohaseid hooldusplaane koostama. SKA ei pea otstarbekaks ettekirjutuse tegemist, vaid teostab 2026. aasta esimesel poolaastal järelkontrolli punktide 2.2.-2.5. ja punkti 2.7. täitmise üle. 2 III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE SKA algatas haldusjärelevalve menetluse 24.11.2025. Surju Hooldekodu Videvik (hooldekodu) omab üldhooldusteenuse osutamiseks tähtajatut tegevusluba nr SÜH000107. MTRis on lisatud enne tegevusloa väljastamist koostatud Terviseameti terviseohutuse hinnang (06.08.2019) ja Päästeameti hinnang (30.10.2019). E-Äriregistri andmetel on hooldekodu esindusõiguslik isik (juhataja) Kadri Merivälja (alates 25.08.2023). Etteteatamata paikvaatlusega alanud SKA üldhooldusteenuse järelevalve oli hooldekodus esimest korda. 3.1 SHS § 20 lõige 2 ja 3 nõuete täitmine Üldhooldusteenuse osutaja tegevusloale lisatakse järgmised kõrvaltingimused: 1) maksimaalne isikute arv, kellele on lubatud samal ajal teenust osutada; 2) tegutsemiseks lubatud tegevuskoht (SHS § 154) .SKA poolt 23.12.2019 väljastatud tegevusloal oli teenusesaajate maksimaalseks arvuks lubatud 34 ja tegevuskohana märgitud ühe hoone aadress. Tegevusloa väljastaja lähtus Terviseameti kirjalikust seletusest, milles märgiti: „Planeeritud kohtade arv: vana osa: 17; uus osa 17“ Hooldekodul on kohustus esitada riiklikku statistikat. H-veebis 2024.aasta kohta koostatud aruannetes on teenusesaajate arv aasta alguse 35 ja aasta lõpus 35. STARi 14.11.2025 väljavõte alusel on teenusel kokku 35 inimest. Hooldekodu kodulehel avalikustatakse, et asutusel on kaks tegevuskohta – rohelises majas on kohti 18 ja kollases majas on kohti 17. Järelevalvetoimingute alguses oli hooldekodu võtnud teenusele enam isikuid kui väljastatud tegevusloal märgitud ning teine tegevuskoht („kollane maja“) oli tegevusloale kandmata. Üldhooldusteenuse osutajal lasub kohustus tagada teenusesaajate turvaline keskkond, korraldada majutamist ja toitlustamist Kodulehel avalikustatud info kohaselt sisaldub teenuse hinnas ööpäevaringne hooldus, majutus (kohandatud isiku vajadustele ja eelistustele), päevas kolm toidukorda, mis arvestavad elanike toitumisvajadustega ning vajalike ravimite kättesaadavus. Pere- või raviarsti määratud ravimid on kohatasu sees ja hooldekodu korraldab apteegist toomise. Sõnaselgelt pole öeldud kas inkotoodete ostu korraldatakse omaosaluse eest või mahub see koguhinna sisse. Lisatasu eest on võimalikud retseptivälised ravimid, vitamiinid, pediküür ja kõik vajaduspõhised sisseostetavad teenused. Paikvaatlusel leidis kinnitust, et hooldekodu hooned on hästi korrastatud ja koduse sisustusega. Teenusesaajad elavad ühe- ja kahekohalistest tubades. Uue hoolealuse saabumisel saab ta vaba koha. Ümberpaigutamise tingib elanike sobivus ja tervislik seisund. Lähedaste ütluste kohaselt on nad nõus ööpäevaringset hooldust vajava ema või isa paigutama mõnesse kaugemasse hooldekodu, seejärel kuude kaupa ootama – peaasi, et vabaneb koht Videvikus. Lähedased hindavad kõrgelt kodu hubasust, eluruume vaid esimesel korrusel ja asjaolu, et teenusesaajaid on ühes majas mõõdukas arv. Hooldekodusse võetakse erinevaid teenusesaajaid, ka nö eluheidikuid. Juhataja seletuse kohaselt on kodukord iga lepingu lisa ja rahastajatele teada lepingu sõlmimisel. Teenusesaajal on õigus (kokkuleppel juhatajaga) kaasa võtta isiklikke riideid, hügieenitarbeid, raamatuid, väiksemaid mööbliesemeid jms ning kohustus hoida oma eluruumis korda ja hooldekodu vara. Hooldekodus on keelatud tuua ruumidesse ohtlikke aineid või esemeid, sealhulgas alkoholi, narkootikume, relvi või pürotehnikat. Tööl on vaheldumisi kaks kokka, kelle ametijuhendi kohaselt tehakse koostööd hooldustöötajate ja meedikuga, et täpsustada eridieete, sööjate eelistusi ja saada tagasisidet. Söögiajad on avalikusutatud ka kodulehel - hommikusöök 8.30-9.00, lõunasöök 12.30-13.30 ja õhtusöök 17.30- 18.00. Paikvaatluse päeval oli mõlemas majas avalikustatud nädala menüü, millest nähtuvalt on hommikuti erinevad pudrud, vaheldusrikkad võileivakatted (näiteks juustu-porgandivõie), lõunaks supp või praad ja magustoit ning õhtuks reeglina supp. 3 Teenusesaajate turvalisuse tagab kiire abi saamine, kuna majades on kutsungisüsteem ja vaid esimesel korrusel elavaid inimesi on hõlpsam hoonest evakueerida. Koridorides on käsipuud ja kollases majas puuduvad lävepakud. Öisel ajal on majade välisuksed lukus. Intervjueeritud töötaja nõustus järelevalve teostaja hinnanguga, et piiramata territoorium võib olla elanikele ohuks (avatud pääs autoteele ja jõele). Seni on vallavalitsus panustanud juurdepääsutee taastamisse, kuid teadaolevalt pole kaalunud veekogule piirete paigaldamist. SKA seisukoht: SHS § 20 lõigete 2-3 nõuded on täidetud 3.2. Määruse nõuete täitmine Sotsiaalkaitseminister on kehtestanud täpsustatud nõuded väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenuse eesmärgile ja selle sisule, sealhulgas tegevustele, mis on vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks. Vastav määrus (määrus) nr 36 on jõustunud 01.07.2023. Määruse lõike 3 kohaselt tagab teenuseosutaja hooldustoimingute tegemisel teenusesaajale privaatsuse, tema tahte ja võimekuse arvestamise ning enne hooldustoimingu tegemist selle sisu selgitamise. Hooldustöötajate ütluste kohaselt reeglina selgitatakse enne hooldustoimingute tegemist mida ja kuidas tehakse. Näiteks keha üldpesu päeval hakatakse aegsasti rääkima ja meelde tuletama, et täna on pesemise päev. Paikvaatluse päeval kahekohalistes tubades sirme ei kasutatud. Näiteks rohelises majas on WC-tooli kasutajaid (pigem öisel ajal, mil on kauge koridori WC-sse minna) vaid kolm teenusesaajat. Hooldekodus on sirmid olemas (rohelises majas kaks ja kollases majas üks). Sirmide kasutusvajadus on peamiselt surnu eraldamiseks ajal, mil matusebüroo esindaja kohale jõuab. Teenuseosutaja kohustus on tagada hooldustoimingute tegemisel teenusesaaja privaatsus. Ka juhtudel, mil inimene ise sirmi või kardinat ei küsi või kui tema ümbritsevast arusaamise võime on vähenenud. Lõikes 4 on nimetatud teenuseosutaja kohustus teavitada lähedasi viivitamata teenusesaaja seisundi olulistest muutusest. Teavet ei ole lubatud jagada neile, kellele teenusesaaja on teabe edastamise keelanud. Hooldaja ja abihooldaja ametijuhendites sisaldub kohustus teavitada koheselt õnnetustest või ohuolukordadest (turvalisuse tagamise punkt 2.5 või 2.3). Dokumendist „Kiirabi kutsumise ja kliendi tervisega seotud protseduur“ selgub, et kliendi tervisliku seisundi halvenemisest tuleb viivitamatult teavitada meditsiiniõde. Kiirabi lahkudes antakse kiirabibrigaadi otsus (jäeti kohale ja anti soovitused või viidi kaasa) teada meditsiiniõele ja/või juhatajale. Juhataja ja lähedaste intervjuude põhjal saab kinnitada, et lähedastele helistab või vajadusel (näiteks eestkostja nõusolek vaktsineerimiseks) saadab e-kirja juhataja. Lähedased on rahul info operatiivse edastamisega. Lähedastega on kokkulepe, et elaniku surmast öösel teada ei anta ning ühendust võetakse alates kella 9.00 hommikul. Juhataja ütluste kohaselt ei ole teenusesaajad keelanud terviseinfot jms edastamast. Lõike 5 käsitleb isikuhooldustoimingute osutamist ja tehtud toimingute dokumenteerimise kohustust. Määruse seletuskirja täpsustatakse, et dokumenteerimine maandab võimalikke riske - teenusesaaja võiks töötajate ebapiisava infovahetuse tõttu jääda õigeaegse abita. Hooldaja ametijuhendis sisalduvad elaniku tervise jälgimise ja dokumenteerimise kohustused, muuhulgas kohustus teavitada õde ja täita nõuetekohaselt hooldustoimingute dokumentatsiooni. Paikvaatlusel tutvusime dokumendiga „Patsiendi jälgimisleht hooldajale“, millele igal kuul kuupäevade kaupa tehakse kandeid järgmiste toimingute kohta: Liikumine, asendi vahetus (õue, TV), pesemine, küüned-habe-juuksed, voodipesu vahetus, söömine, söödud toidu kogus (kõik, pool, vähe, ei), urineerimine, inkotoodete vahetus, erisuses (magamine, käitumine, hambaproteesid), uuringud. Info kandja paneb kuupäeva juurde allkirja. Hooldekodus on kasutusel ka nö päevaraamat, kuhu töötajad kannavad tavarütmist erinevad juhtumid. Näiteks 4 kollases majas olid 23.11.2025 kanded külaliste kohta, uue elaniku saabumise, ühe toavahetuse jms kohta. Intervjueeritud töötajad kinnitasid, et enesekaitsevahenditest on kasutada desinfitseerimisvahendid, kindad, kätised, maskid jms. Toodete varu on küllaldane. Lisaks ostab tööandja tööriietest pluusid, näiteks jalanõud ostavad töötajad ise. Punkti 1 sisuks on teenusesaaja abistamine ja juhendamine söömisel ja joomisel. Hooldaja ja abihooldaja ametijuhendites sisaldub kohustus teenusesaajaid abistada ja juhendada (pesemine, riietumine, suuhügieen, tualetitoimingud). Paikvaatluse päeval oli mõlemas majas kaks voodikeskset ja enam abi vajavat elanikku. Hooldustöötajad kinnitasid, et jälgivad kas voodikesksete elanike suu on kuiv või ei ning kogu aeg on joogitopsid täidetud. Järelevalve teostajad veendusid tubade külastamisel, et joogitopsid olid olemas ja täidetud. Punkti 2 sisuks on ülesanne abistada ja juhendada teenusesaajat riietumisel ning punkti 3 sisuks on teenusesaaja riiete ja jalanõude korrashoidu kohustus. Töötajatelt ja lähedastelt saadud ütluste kohaselt soovivad elanikud isiklikke riideid ja jalanõusid kanda. Uue hoolealuse saabudes markeeritakse kõik isiklikud riided, et need pesemisel vahetusse ei läheks. Vajadusel abistatakse elanikke riiete vahetamisel. Paikvaatlusel olid tubades riidekapid ja nendes aastaringseks kasutamiseks sobilikud rõivad. Punkti 4 kohaselt abistatakse ja juhendatakse teenusesaajat siirdumisel, liikumisel ja kehaasendi muutmisel. Tõsiste liikumispiirangutega inimesi tuleb abistada kehaasendi muutmisel, mis on parim viis lamatiste ennetamiseks. Hooldustöötajad kinnitasid, et peamine on märgata voodikesksete elanike vajadusi, kasutada erinevaid toetusvahendeid (asendi fikseerimise padjad) ning jälgida naha seisukorda. 2025.aastal oli hooldekodus lamatiste ennetamise ühiskoolitus. Hooldekodus on olemas tõstuk. Punkti 5 sisuks on kohustus abistada ja juhendada teenusesaajat abivahendite kasutamisel. Järelevalve teostajad veendusid paikvaatlusel, et hooldekodus on rohkesti abivahendid (rulaatorid, kõrgraamid, ratastoolid). Hooldaja kohustus on abivahendeid puhastada ja riketest teavitada. Juhataja seletuse kohaselt kutsutakse parandustöödeks kohale kohalik „meistrimees“. Punkti 6 kohaselt abistatakse ja juhendatakse teenusesaajat suuhügieenitoimingute tegemisel, mille hulka kuulub ka suust eemaldatavate proteeside nõuetekohane puhastamine. Töötajad kinnitasid, et hambaproteesid korrastatakse hommikuti ja samuti abistatakse teisi elanikke, kes vajavad abi suuhooldusel. Sageli on elanikule sobivad hambapasta jms ostnud sugulased. Punkti 7 kohaselt abistatakse ja juhendatakse teenusesaajat tualetitoimingutes, sealhulgas potitooli ja inkotoodete kasutamisel. Ühe hooldaja arvates kasutavad kõik hooldekodu elanikud inkotooteid. Ööpäevaringsetel kasutajatel on inkotoodete vahetus reeglina kolmel korral (kohe peale ärkamist, lõuna ajal ja enne magamaminekut). Osa elanikke vajab inkotoodet vaid öisel ajal. Punkti 8 sisuks on teenuseosutaja kohustus abistada ja juhendada igapäevasel pesemisel. Üle keha pesemine peab toimuma vähemalt üks kord nädalas. Hooldustöötajate ja juhataja kinnitusel on igal elanikul kindel nädalapäev, mil on tema „saunapäev“ ja samal ajal ka voodipesu vahetus. Paikvaatlusel nähtud pesupäevade dokumenteerimine ei ole arusaadav ja vajab korrektsemat dokumenteerimist. Punkti 9 kohaselt tagab teenuseosutaja teenusesaaja abistamise ja juhendamise juuste, habeme ja küünte korrastamisel. Hooldekodu töötajad täidavad nimetatud nõuet ja reeglina korrastatakse juuksed, habe ja küüned kord nädalas kogu keha pesemise päeval. Eraldi juuksurit hooldekodus ei käi, küll aga on tellitud pediküüriteenus. Punkti 10 kohaselt tuleb teenusesaajale tagada vaimne ja hingeline tugi, sealhulgas surija elulõpu toetamine järgides surija ja tema lähedaste soove, samuti lähedaste esmane toetamine surma ja leinaga toimetulekul. Hooldekodu töökorralduses on nimetatud, et surma tuvastamise 5 järel tuleb lahkunule järgi kutsuda „vihikusse märgitud matusebüroo“ või kui kanne puudub, siis kutsuda Pärnu krematoorium. Juhataja kinnitas, et matusebüroo töötaja jõuab kiiresti kohale ja lahkunu pikaaegseks eraldamiseks puudub vajadus. Veel pole olnud lähedaste leina toetamise juhtumeid. Punkti 11 kohustab teenuseosutaja korraldama juurdepääsu teistele sotsiaalteenustele- ja avalikele teenustele. Hooldekodu korraldab sõidud eriarstide juurde. Saarde vallalt on võimalik tellida sotsiaaltransporditeenus, mille kulud tasub teenusesaaja perekond. Lähedaste vestluste põhjal on taoline lahendus neile mugav. Samas on näiteid, et perekonnad korraldavad lähedase eriarstile viimise. Hoolduslepingu punkti 2.5 kohaselt on hoolealuse esindaja kohustus korraldada sotsiaaltransport avalike teenuste kasutamiseks. Määruse lõikes 6 on kirjeldatud terviseseisundiga seotud toimingud, mille olulisus tuleneb elaniku personaalsest tervisest ja ei eelda tervishoiutöötaja väljaõpet. Eelnevas isikuhooldustoiminguid kirjeldavas osas anti ülevaade muuhulgas teenuseosutaja kohustusest teavitada elaniku terviseseisundi muutusest, tagada esmaabi jms. Ravimite tellimisega ja iganädalase jaotamisega pinalitesse tegeleb meedik. Hooldustöötaja ametijuhendis on ravimite kätte jagamine kohustus lähtudes meediku otsusest. Käsimüügiravimite manustamine on dokumenteeritud (tabelis kasutusel sõna „patsient“) järgnevalt: kuupäev, kellaaeg, patsiendi nimi, näidustus (patsiendi kaebus, ravimi andmise põhjus), ravimi nimetus ja annus, tervishoiutöötajaga konsulteeritud (jah/ei), hooldaja nimi ja allkiri. Näiteks ajavahemikul 19.- 22.11.2025 tegi kandeid hooldaja, kahel korral ärevuse tõttu palderjani andes ja kahel korral valuvaigistit andes (eelnevalt pidas meedikuga nõu). Kiirabi ei käi tihti, kuid hooldustöötajatel on julgust helistada ja kiirabi kutsuda. Lõike 7 kohaselt tagab teenuseosutaja teenuse raames teenusesaajatele füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud tegevused, aitavad lõõgastuda ja end hästi tunda. Teenuseosutaja kohustus on läbi mõelda ja korraldada päeva sisustamine meelepäraste tegevustega, õue värske õhu kätte suunamine, kogukonnaüritustel osalemise korraldamine jms. Järelevalvetoimingute alguses oli tööl tegevusjuhendaja. Vallavalitsus kinnitas uue struktuuri ja edaspidi sellise nimetusega töötajat ei ole. Juhataja selgituse kohaselt on teenusesaajate tervis aina keerukam ja töötajate põhitegevus on erinevad hooldustoimingud, seega viiakse senine tegevusjuhendaja üle abihooldajaks. Töötajad kinnitasid, et neil on ajaliselt võimalik soovijaid õue aidata, nendega juttu ajada jms. Hooldekodu on külastanud Eesti Evangeelse Luteri Kiriku õpetaja. Hooldekodu juhatajal ja omanikul tuleb arvestada, et teenusesaajad vajavad mõtestatud tegevust igal päeval. SKA seisukoht: määruse nõuded on täidetud 3.3. Hooldusplaanidele kehtestatud nõuete täitmine SHS § 21 lõiked 2 kuni 5 sätestavad teenuseosutaja poolt koostatavate hooldusplaanide nõuded. Arusaadavalt ja põhjalikult täidetud hooldusplaan peab olema personalile nende igapäevatöös abiks ning sellele saab tugineda ka siis, kui asutus peab tõendama oma kohustuste täitmist (nt järelevalveasutustele selgituste andmine, eestkostja soovib tutvuda eestkostetavale osutatud teenusega jms). Järgima peab tähtaega (30 päeva jooksul teenuse osutamise alustamisest arvates) ning võimalust kaasata koostamisele teenusesaajaga või juhul, kui ta pole kontaktne, teenuse rahastaja. Juhuvalimi alusel kontrollitud hooldusplaanidest nähtub, et hooldekodu ei ole nõutud 30.päevast tähtaega järginud. Järelduse aluseks STARi kantud info teenusele saabumise aja kohta. E.K. saabus 15.10.2025 ja hooldusplaan koostatud 25.11.2025; S.M. saabus 8.10.2024 ja hooldusplaan koostatud 30.07.2025 ning T-R.S saabus 11.07.2025 ja hooldusplaan koostatud 29.08.2025. Kontrollitud hooldusplaanidele ei ole märgitud koostajaid. Juhataja selgituste kohaselt vastutab tema hooldusplaanide koostamise eest. Tulenevalt SHS § 21 lõikest 4 peab sisaldama hooldusteenuse osutamise eesmärki, eesmärgi saavutamise tegevusi ja sagedust ning teenuseosutaja hinnangut tegevuste elluviimise kohta. 6 Kontrollitud hooldusplaanide on koostatud sarnases vormis ja sisaldavad järgmisi sissejuhatavaid andmeid: kliendi ees- ja perekonnanimi, isikukood, koostamise kuupäev ja sulgudes saabumise kuupäev, järgmine ülevaatus ja hooldusmeeskond (täitmata S.M, meeskonda kuuluvad juhataja ja vahetult teenust osutavad töötajad L.T, E.K., M.K). Kuid näiteks T.R.S. hooldusplaanis on meeskonnas juhataja ja abihooldaja. Hooldusplaanis on alajaotused üldandmed ja taust, igapäevane toimetulek, toitumine ja vedeliku tarbimine, tegevused ja päevakava, psühhosotsiaalne heaolu, turvalisus, kliendi ja lähedaste soovid ning täiendavad märkused. Hooldusplaanides ei ole sõnastatud hooldusteenuse osutamise eesmärki, eesmärgi saavutamise tegevusi ja sagedust. Näiteks turvariskid on märgitud üldandmetes, igapäeva toimetuleku juures on kirjeldatud milliseid hooldustoiminguid vajab jms. Teenuseosutaja on kohustus hooldusplaan üle vaadata vähemalt üks kord poolaastas. Hooldusplaanide üle vaatamise nõue sisaldab ootust, et üle vaadatakse osutamise eesmärk, eesmärgi saavutamise tegevused ja sagedus ning teenuseosutaja annab hinnangu tegevuste jätkumise või muutmise vajaduse kohta. Kontrollitud hooldusplaanides oli vaid ühel juhul info millal tuleb hooldusplaan taas üle vaadata ja paraku oli info ekslik. Nimelt kavandati L.T. 23.05.2025 koostatud hooldusplaan üle vaadata ühe kalendriaasta möödudes (mai-juuni 2026). Nõuetekohane ülevaatus pidi olema hiljemalt 25.11.2025. Järelevalvetoimingute alguses ei olnud hooldekodu juhataja teadlik SHS § 21 lõikes 5 sätestatud tähtajast. Näiteks teenusesaaja M.K. tuli hooldekodusse 15.10.2024, järelevalve teostajale esitati talle üks aasta hiljem 11.11.2025 koostatud hooldusplaan, milles ei olnud infot nõuetekohase 2025.aasta aprillis toimuma pidanud vahehindamise kohta. SKA poolt koostatud Hooldusplaani koostamise juhend väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse osutamisel on soovituslik teenuseosutajatele, et lähtuda hooldusplaani koostamisel sotsiaalhoolekande seaduse §des 20-221 ja sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 a määruses nr 36 „Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele“ nimetatud nõuetest. Järelevalve teostaja edastas juhatajale nimetatud juhendi (25.11.2025) ja ministri määruse seletuskirja (26.11.2025), samuti edastati hooldusplaani näidis (7.12.2025). Juhataja asus hooldusplaane koostama uue vormi kohaselt ning edastas 15.12.2025 tutvumiseks 07.12.2025 teenusele saabunud A.R. hooldusplaani. Nimetatud hooldusplaan on koostatud nõuetekohase aja jooksul, kaasates hooldajaid ja teenusesaajat, sisaldab teenuse osutamise eesmärki, eesmärgi saavutamise tegevusi ja sagedust ning ka tabeliosa, kuhu poolaasta möödudes kanda teenuseosutaja hinnang seniste tegevuste elluviimise kohta. SKA seisukoht: SHS § 21 lõigete 2 kuni 5 ei ole täidetud nõuetekohase põhjalikkusega 3.4. Nõuded teenuseosutajale Surju Hooldekodu Videvik on täitnud SHS § 11 lõikes 1 sätestatud statistilise aruande esitamise kohustust. Viimati 2024.aasta kohta koostatud aruanded esitanud 17.01.2025. Üldhooldusteenuse osutajal on kohustus tagada personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid viisil, mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis (SHS § 22 lõige 1). 19.12.2019 väljastatud tähtajatu tegevusloa nr SÜH000107 andmeid ei olnud järelevalvetoimingute alguseks uuendatud. MTRis oli vahetult hooldusteenust osutatavate töötajatena nimekirjas viis isikut, kelle töösuhe oli lõppenud (M.R.; M.M.;R.K.; T.K.; ja Ü.M.). Nõuetekohaselt ei olnud MTRi kantud töötajate nimekirjas ja tööajagraafikute kohaselt vahetult teenust osutavad K.K, S.S., K.K, B.K, S.L., S.R. ja Õ.L) Juhataja esitas paikvaatluse päeval taotluse MTRi andmete uuendamiseks, menetleja andis tähtaja puuduste likvideerimiseks ja nõutud tähtajal 10.12.2025 esitas juhataja täiendatud andmed. Seisuga 19.12.2025 kinnitas SKA tegevuslubade menetleja taotluse andmed: kahes tegevuskohas töötab 11 hooldustöötajat, neist neli on abihooldajaid. Hallatava asutuse omanik Saarde Vallavalitsus kinnitas 05.12.2025 korraldusega nr 2-3/507 hooldekodu struktuuri, mille 7 kohaselt on koosseisus vahetult teenust osutavaid töötajaid kokku 14, sealhulgas üheksa hooldaja ametikohta (koormus 9,0) ja viis abihooldaja ametikohta (koormus 4,0). SHS § 22 lõike 3 kohaselt osutavad hooldusteenust vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja ning abihooldustöötaja tööd juhendab hooldustöötaja. Järelevalvetoimingute alguses olid MTRi andmed hooldustöötajate kohta ekslikud. MTRi uuendamise järel võis novembrikuu töögraafiku põhjal veenduda, et abihooldajad Õ.L ja I.P. (varem tegevusjuhendaja) öötundidel ei töötanud ja abihooldaja S.S. ja B-K. töötasid hooldustöötajatega samas vahetuses. Juhataja 3.12.2025 kirjalikust selgitusest nähtub, et detsembrikuu graafiku koostamisele pöörati erilist tähelepanu ja et ka edaspidi toimub abihooldajate juhendamine kvalifitseeritud hooldustöötaja poolt. Üldhooldusteenust ei tohi vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara (SHS § 22 lõige 5). Juhataja 01.12.2025 kirjalikust vastusest nähtub, et kõigi töötajate karistusregistri andmed on üle kontrollitud. Juhataja kinnitab, et vahetult hooldusteenust osutavatel töötajatel puuduvad tööd takistavad asjaolud ning et edaspidi teostatakse karistusregistri kontrolli tööle asumisel ja regulaarselt iga kahe aasta järel. Teised töötajate tööle võtmise nõuded võib kehtestada tööandja. Hooldaja ametijuhendis on nimetatud järgmised nõuded: keskharidus; soovituslik hooldustöötaja kutsetunnistus või valmidus koolitustel osaleda; tervislik seisund, mis võimaldab teha füüsiliselt koormavat tööd; empaatia, kannatlikkus ja hea suhtlemisoskus ning eesti keele oskus suhtlustasandil. Abihooldaja nõuetes puudub hariduse nõue. SHS § 22¹ lõige 6 kohaselt avalikustab üldhooldusteenuse osutaja teenuskoha maksumuse ja hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tegelike kulude maksumuse ühe teenusesaaja kohta. Hooldekodu omaniku Saarde Vallavalitsuse 06.03.2025 korraldusega nr 2-3/72 kinnitati teenuse hinnaks kahekohalise toas 1270 eurot ja ühekohalises toas 1450 eurot. Järelevalve teostajale edastatud lepingu näidises on alates 07.04.2025 kehtivaid hindu arvestatud (punkt 2.4). Paraku oli (seisuga 20.12.2025) hooldekodu kodulehel avalikkust eksitav info, et koht ühekohalises toas on hinnaga 1300 (sealhulgas hoolduskulu 625) ja et kohta kahekohalises toas on hinnaga 1200 (sealhulgas hoolduskulu 625). Rahandusministeeriumi koostatud hoolduskulu mudeli soovitusliku näidiskalkulaatori andmetel (2024a) oleks hoolduspersonali kulu 666 eurot (35 teenuskohta; 11 hooldustöötajat). Kalkulaatoris on hooldus- ja abihooldustöötaja töötasudena arvesse võetud meditsiinisüsteemis töötavate hooldus- ja abihooldustöötajate töötasud. SKA seisukoht: Osade teenuseosutaja kohustuste täitmine algas järelevalvetoimingute ajal (näiteks SHS § 22 lõige 5) ja seetõttu vajab kohustuste täitmine edaspidi hoolsamat suhtumist. 3.5. Tervishoiuteenuse kättesaadavus Hooldekodu osutatakse tööpäeviti Tervisekassa poolt rahastatavat tervishoiuteenust. Senine koduõendusteenuse osutaja lõpetab koostöölepingu ja alates 01.01.2026 osutab tervishoiuteenust Osaühing TNP Konsultatsioonid (registrikood 10393762). Sõlmitud kokkuleppe kohaselt peab meditsiinitöötaja olema kättesaadav kogu töönädala jooksul. Reaalselt hooldekodus kohal on meedik ühe päeva (8 tundi) kollases ja ühe päeva (8 tundi) rohelises majas. SHS § 21 lõikes 3 sätestatud hooldusplaanide koostamise nõue tähendab koostööd hooldekodu teenindava tervishoiutöötajaga, kelle ülesanne on hinnata tervishoiuteenuse vajadust. Seni koostatud hooldusplaani vormi esimeses osas kirjeldatakse uue elaniku üldist tervislikku seisundit. Näiteks S.M. hooldusplaanis hinnatakse seisundit „väga hea“ või T.-R.S. hooldusplaanis on kanne „dementsuse ilmingud“, kuid pole teada kes andis nimetatud hinnangud. Kontrollitud hooldusplaanidele ei ole märgitud koostajate nimesid, kannete põhjal ei saan kinnitada, et SHS § 21 lõike 3 nõue on täidetud. SKA seisukoht: SHS § 21 lõikes 3 sätestatud nõude täitmist hinnatakse järelkontrolli käigus. Eelmine tervishoiuteenuse osutaja lõpetab lepingu 31.12.2025. 8 IV. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED 4.1 Lähtudes sotsiaalkaitseministri määruse nr 36 nõuetest üle vaadata ja ajakohastada dokumentatsioon (kodukord, ametijuhendid ja muud juhendid). Näiteks määratleda milliseid teenusesaajate aktiivsust toetavaid tegevusi kajastada hooldaja ametijuhendis ja täpsustada kodukorras taskuraha ja pangakaardi kasutamise reegleid, isiklike väärtasjade turvalist hoiustamist. Selgitada töötajatele privaatsuse tagamise olulisust hügieenitoimingute teostamisel, et säilitada teenusesaaja väärikus ja turvatunne. Arvestada Tervisemati kodulehel avalikustatud juhistega. Näiteks lamatiste vältimine ja kukkumiste ennetamine 4.2. Arvestada, et SKA koostatud väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kvaliteedijuhis on abivahendiks ja ühtsete arusaamade kujundamise aluseks kvaliteetse teenuse pakkumisel kõigile üldhooldusteenuse korraldajatele, teenuse osutajatele ning teenuse kasutajatele. Muuhulgas juhime tähelepanu, et: teenusesaajale ja tema lähedasele selgitatakse hooldusplaani sisu ning teenuse saaja on teadlik oma hooldusvajadusest ja hooldusplaani sõnastatud eesmärkidest ja tegevustest; teenuseosutaja viib läbi aktiveerivaid tegevusi teenuse saaja iseseisva tegevusvõime toetamiseks; teenuseosutaja töötab välja käitumisjuhised ja korraldab tööjuhendamise keeruliste olukordade lahendamiseks (nt kui teenuse saaja tervislik seisund halveneb; esineb agressiivsust, sõltuvushäireid või ennast kahjustavat käitumist; tekivad konfliktid teenuse saajaga; kui teenuse saaja ei võta vastu osutatavat teenust keeldub konkreetsest toimingust, ei ava ust vms). Juhised peavad sisaldama, kuidas juhtum fikseeritakse, kuidas toimub vajadusel KOVi ja lähedaste informeerimine; teenuseosutaja kodulehel on kättesaadav täiendavate teenuste hinnakiri. 4.3 Kaasata hooldustöötajaid hooldusplaanide koostamisele ja üle vaatamisel hinnangute andmisele, sest vahetult teenusesaajaga töötavad hooldustöötajad märkavad igapäevast toimetulekut ja selle muutuseid. 4.4. Teenuse kvaliteedi tõstmiseks vajavad üldhooldusteenuste korraldajad kõrvalpilku, tutvumisi teiste hooldekodudega, võimalusel ka rahuloluküsitlusi jms. Tulenevalt teiste hooldekodude praktikast on otstarbekas seinalehel avalikustada erinevate ametiasutuste - Ravimiamet 737 4140, Sotsiaalkindlustusamet 612 1360; Terviseamet 794 3500 ja Õiguskantsleri büroo 693 8404 - kontaktid. (allkirjastatud digitaalselt) Aime Koger peaspetsialist (järelevalve) 9