Käskkiri

KÄSKKIRI 30.12.2025 nr 222 Sotsiaalkindlustusameti mentorluse korraldamise korra kinnitamine Sotsiaalkaitseministri 30.01.2019 määruse nr 2 "Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus" § 10 lõike 1 punkti 9 alusel 1. Kinnitan Sotsiaalkindlustusameti mentorluse korraldamise korra (lisatud). 2. Tunnistan kehtetuks 25.02.2025 käskkirja nr 27 "Sotsiaalkindlustusameti mentorluse korraldamise kord". 3. Käskkiri jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu peadirektor Lisa: Sotsiaalkindlustusameti mentorluse korraldamise kord  KINNITATUD 30.12.2025 käskkirjaga nr 222 Lisa Sotsiaalkindlustusameti mentorluse korraldamise kord 1. Üldsätted 1.1. Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi amet) mentorluse korraldamise kord sätestab, kuidas ameti mentorlusprotsessi viiakse läbi, et toetada ametnike ja töötajate (edaspidi koos teenistujad) professionaalset ja isiklikku arengut, soodustada teadmiste jagamist ning tagada asutuse järjepidevus. 1.2. Mentorlus on paindlik, arvestades mentee vajadusi. Mentorlus toetub järgmistele põhimõtetele: 1.2.1. arengule orienteeritus – mentorluse eesmärgiks on mentee teadmiste, oskuste ja hoiakute arendamine kooskõlas asutuse väärtuste ja strateegiliste eesmärkidega; 1.2.2. koostöö ja vastastikune õppimine – mentor ja mentee on mõlemad õppimise protsessi osalised ning loovad omavahel turvalise ja usaldusliku õpikeskkonna; 1.2.3. järjepidevus – mentorlus ei ole ühekordne tegevus, vaid protsess, mis nõuab aega, järjepidevust ja pühendumist. 2. Mõisted 2.1. Mentor – teenistuja, kes toetab ja juhendab menteed eesmärkide saavutamisel. Jagab teadmisi, kogemusi, nõuandeid ning aitab mõtestada asutuse protsesse ja tegevusi. Lähtub ameti väärtustest ja üldistest kokkulepitud põhimõtetest. 2.2. Mentee – juhendatav, kes on avatud õppimisele ja enesearengule. Võtab vastutuse ja initsiatiivi oma arenguprotsessi ja eesmärkide saavutamise eest. 2.3. Mentorlus – teadlik, struktureeritud ja eesmärgipärane koostöö mentori ja mentee vahel, mis toetab teenistuja sisseelamist, professionaalset arengut, oskuste omandamist või karjäärieesmärkide saavutamist. Uuele teenistujale on mentorlus osa ametialasest sisseelamisprogrammist. 2.4. Mentorlusprotsess – mentorluse läbiviimise tervikprotsess, mis hõlmab ettevalmistust, teostust ja tagasiside andmist ning kokkuvõtet. 2.5. Mentorlusplaan – mentori ja mentee vaheline tegevusplaan mentorluse eesmärgi saavutamiseks. Sisaldab konkreetseid tegevusi, oodatavaid tulemusi ja tähtaegasid ning on kirjalikult fikseeritud. 2.6. Sisseelamisplaan – PlanPro keskkonnas täidetav kolme osapoole vaheline (mentor, mentee ja mentee vahetu juht) vestlusvorm, kuhu on sisestatud kõik uue töötaja jaoks olulised materjalid, dokumendid, koolitused ja tegevused koos tähtaegade ja oodatavate tulemustega, eesmärgiga anda terviklik ülevaade kogu sisseelamist hõlmavaga. Uue teenistuja sisseelamist toetava mentorluse korral täidetakse mentorlusplaan PlanPro sisseelamisplaanis. 3. Mentorlusprotsessi korraldus 3.1. Mentorlusprotsessi algatab mentee vahetu juht, pöördudes potentsiaalse mentori poole, kes sobiks mentee isiksusega ja on võimeline menteed juhendama ning toetama eesmärkide saavutamisel. Kui sobiv mentor asub teises talituses või osakonnas, tuleb esmalt mentori vahetult juhilt küsida nõusolek. 3.2. Mentee vahetu juht ja mentor lepivad kokku mentorluse eesmärgi, mentorluse kestuse ja koostavad kirjalikult esmase mentorlusplaani. 3.3. Mentorluskohtumiste sagedus ja sisu sõltub mentee vajadustest ja eesmärkidest, kuid võib hõlmata probleemide lahendamise juhendamist, töövarjutamist, ametialaste eesmärkide seadmist ja täitmist. 3.4. Mentor juhendab, jagab kogemusi ja toetab menteed eesmärkide saavutamisel; mentee on aktiivne osaleja, kes seab oma arengueesmärgid üldisest eesmärgist lähtuvalt, küsib nõu ja rakendab saadud teadmisi ja oskusi. 3.5. Mentorlusplaani uuendatakse protsessi vältel jooksvalt lähtudes mentee arengust, vajadustest ja tagasisidest. 3.6. Mentori ja mentee vahelised kohtumised märgitakse Outlooki kalendrisse. 3.7. Mentorlusprotsessi jooksul ja lõpus hinnatakse (juht, mentee ja mentor) eesmärkide saavutamist ning antakse teineteisele tagasisidet mentorlusprotsessi tõhususe ja rahulolu kohta. 3.8. Mentorlusperioodi lõppedes võetakse kokku ja kinnitatakse mentorlusplaan. 4. Mentorite tasustamine 4.1. Mentorile makstakse mentee juhendamise ja toetamise eest lisatasu. 4.2. Lisatasu suurus on kuni 200 eurot (bruto) mentorlusperioodi kohta ning makstakse ühekordse maksena pärast mentorlusperioodi lõppu. 4.3. Kui menteel on kaks või enam mentorit, jagatakse lisatasu proportsionaalselt. 4.4. Lisatasu maksmise eelduseks on kirjalik mentorlusplaan ning mentori ja mentee vahelised kohtumised on märgitud Outlooki kalendrisse. 4.5. Lisatasu suuruse otsustab osakonnajuhataja sõltuvalt mentorlusperioodi pikkusest ja intensiivsusest. 4.6. Lisatasu maksmise ettepaneku teeb mentee vahetu juht Deltas. Lisatasu makstakse peadirektori käskkirja alusel. 4.7. Juhul kui mentori rolli täidab mentee vahetu juht või tema juhtimisliinis asuv kõrgem juht, siis lisatasu ei maksta. 5. Rollid ja vastutus 5.1. Mentee vahetu juht: 5.1.1. valib mentee isikuomadustest ja vajadustest lähtuvalt sobiva mentori ning algatab mentorlusprotsessi; 5.1.2. vajadusel juhendab ja julgustab mentorit ning annab tagasisidet; 5.1.3. koostab koostöös mentoriga mentorlusplaani ja seab eesmärgi mentorlusele mentee vajadustest lähtuvalt, arvestades, et mentorlusplaan on uue teenistuja puhul üks osa üldisest sisseelamisplaanist; 5.1.4. vaatab üle mentori töökoormuse. Vajadusel muudab töökorraldust või aitab seada mentoril prioriteete, et töökoormus võimaldaks mentee juhendamist ja temaga regulaarseid kohtumisi; 5.1.5. jälgib ja toetab mentorlusprotsessi ning veendub, et mentorlus täidab oma eesmärki ja mentee ning mentori omavaheline koostöö sujub. Tagasisidest ja märkamistest lähtuvalt teeb vajalikud muudatused. Vajadusel muudab ka sisseelamisprogrammi, et uuel teenistujal oleks võimalik oma rollis õnnestuda ja tal on kõik vajalik olemas sujuvaks sisseelamiseks; 5.1.6. uue teenistuja puhul annab tagasisidet tema arengule, jälgib tulemuspõhiseid näitajaid (nt tööalane sooritus, sisseelamise kiirus) ja hindab sobivust ametikohale; 5.1.7. mentorlusperioodi lõppedes võtab kokku mentorlusprotsessi ning kontrollib kas mentorlusplaan on kinnitatud. Hindab, kas püstitatud eesmärgid said täidetud, julgustab osapoolte vahelist tagasisidestamist ja tunnustamist, vajadusel tehakse edasised arenguplaanid ja kokkulepped; 5.1.8. kooskõlastab osakonnajuhatajaga mentorlustasu suuruse ja vormistab Deltas lisatasu maksmise ettepaneku mentorile. 5.2. Mentor: 5.2.1. koostöös mentee vahetu juhiga koostab kirjaliku mentorlusplaani; 5.2.2. lähtub mentorluses mentee juhiga sõlmitud kokkulepetest ja ajakavast; 5.2.3. toetab ja juhendab menteed eesmärkide saavutamisel. Jagab teadmisi, kogemusi, nõuandeid ning aitab mõtestada asutuse protsesse ja tegevusi. Lähtub ameti väärtustest ja üldistest kokkulepitud põhimõtetest; 5.2.4. märgib menteega kohtumised Outlooki kalendrisse; 5.2.5. võtab mentee juhendamisel aktiivsema rolli ja on teadlik, et mentee ei pruugi osata ise küsida kõiki tööks vajalike küsimusi; 5.2.6. vaatab koos menteega regulaarselt üle mentorluse eesmärgi ja selle saavutamiseks kokkulepitud tegevused. Mentee arengust, vajadustest ja tagasisidest lähtuvalt teeb korrektuure mentorlusplaanis, vajadusel konsulteeritakse juhiga; 5.2.7. annab edasiviivat tagasisidet; 5.2.8. mentorlusperioodi lõppedes hindab, kas püstitatud eesmärgid ja kokkulepped said täidetud ning kinnitab mentorlusplaani. 2 5.3. Mentee: 5.3.1. peab kinni mentorluseks sõlmitud kokkulepetest ja ajakavast; 5.3.2. võtab initsiatiivi ja vastutuse oma arenguprotsessi ning eesmärkide saavutamise eest; 5.3.3. osaleb aktiivselt kohtumistel ning täidab mentorlusplaanis kokkulepitud tegevusi; 5.3.4. teeb koostööd mentoriga ja annab vajadusel tagasisidet eesmärgiga mentorluskohtumisi tõhustada, et need vastaksid paremini ootustele ja aitaksid saavutada püstitatud eesmärki; 5.3.5. võtab regulaarselt aega eneseanalüüsiks, hindab oma arenguteekonda ja teeb vajadusel mentorile või vahetule juhile ettepaneku, mida ja miks ta täiendavaks enesearenguks vajab; 5.3.6. mentorlusperioodi lõppedes hindab, kas püstitatud eesmärgid ja kokkulepped said täidetud ning kinnitab mentorlusplaani. 6. Mentorlusprotsessi hindamine ja arendamine 6.1. Mentorlusprotsessi hinnatakse järgmiste meetoditega: 6.1.1. mentorlusprotsessi jooksul ja lõppedes mentori, mentee ja mentee vahetu juhi poolt antud tagasiside alusel; 6.1.2. tulemuspõhiste näitajate (nt sisseelamise kiirus, tööalane sooritus, katseaja edukas läbimine) alusel; 6.1.3. vahetu juhi poolt mentee arengule antud tagasiside alusel. 6.2. Mentorlusprotsessi arendamine toimub juhtide eestvedamisel, tuginedes varasematele kogemustele ja kogutud ning analüüsitud tagasisidele; 6.3. Asutuse üleselt kogub, koondab ja analüüsib tagasisidet ning ettepanekuid koolitus- ja arendustalitus ning vajadusel arendab ja tõhustab asutuse üleselt mentorlusprotsessi. 6.4. Koolitus- ja arendustalitus korraldab vastavalt vajadustele ja võimalustele mentoritele koolitusi ja arendustegevusi, et toetada ja edendada mentorluse kvaliteeti. 7. Käskkirja jõustumine 7.1. Käskkiri jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril. 8. Dokumendi muudatused Versioon Kuupäev Muudatuse sisu 1. 25.02.2025 Algdokument 2. 30.12.2025 Uuendatud versioon koos lisaga 3