Kiri

3.2.3 Valdkond „Suhtlemine“ Suhtlemise (ehk kommunikatsiooni, ingl.k. communication) valdkonnas käsitletakse Taotlejal esinevate nägemise, kuulmise ja kõnelemisega seotud funktsioonide häirumise tõttu välja kujunenud tegutsemis- ja osalusvõime piiranguid iseseisvalt teistele inimestega suulisel ja kirjalikul suhtlemisel sõnumite edastamisel ning sõnumite vastuvõtmisel. Suhtlemise valdkonna piirangud käsitlevad Taotlejal esinevaid tegutsemisraskusi enda teistele inimestele arusaadavalt väljendamisel, kasutades erinevaid suhtlusviise ning Taotlejal olemasolevaid suhtlemise abivahendeid/kompenseerivaid meetodeid/kommunikatsioonivahendeid. Struktuurihäiretena käsitletakse suhtlemise valdkonnas vastavalt Taotlejal esinevale terviseolukorrale nt silma, kõrva, peaaju jt struktuurikategooriaid. Terviseolukorrad, mis põhjustavad antud valdkonnas piiranguid, võivad olla n. erineva etioloogiaga peaaju kahjustused või neuroloogilised haigused (n. parkinsonistlikud sündroomid, motoneuroni haigused jt.), samuti ka teised erineva etioloogiaga nägemis-, kuulmis- või kõnehäireid põhjustavad haigusseisundid. Eeltoodud tervisehäirete tagajärjel võib nt Taotleja kõne olla segane/takistatud/arusaamatu ja/või esinevad piirangud kirjutamisel või teisel moel sõnumite edastamisel ja/või vastuvõtmisel. Suhtlemise valdkonnas ei arvestata psüühikahäirest või intellektipuudest tulenevat suhtlemisraskust või keele mitteoskamise tõttu tekkivat suhtlustakistust, samuti vaimse tervise probleemidest tingitud kõnelemise takistust, näiteks kontaktiloomise kartus ei kuulu antud valdkonnas hindamisele. Näide: kui Taotleja kõne on takistatud nt kognitiivse võimekuse häirete tõttu, tuleb kontakti loomist ja enese väljendamist hinnata „Inimestevaheline lävimine ja suhted“ valdkonnas jne. Kui suhtlemispiiranguga Taotlejal esineb kaasuvalt psüühiline barjäär, mis põhjustab vaimse võimekuse tegutsemispiirangut, näiteks tema tegutsemist takistavad tavapärasest enam väljendunud kartlikkus ja ebakindlus (inimene hindab, et teised naeravad tema üle ja ta ei saa ennast kaitsta), hinnatakse seda piirangut vaimse võimekuse vastavates valdkondades kerge piiranguna juhul, kui taotlejal pole diagnoositud kaasuvalt ka vaimse võimekuse piiranguid põhjustavat haigust, nt erinevad psüühikahäired. Suhtlemise valdkonna piirangutega Taotlejate töövõime hindamisel on kuulmis- ja nägemisfunktsiooni häirete ja tegutsemispiirangute käsitlusel abiks spetsiaalselt koostatud abimaterjal (vt. juhendi lisa 3) „Kuulmis- ja nägemisfunktsiooni häirete (b) ning tegutsemis- ja osaluspiirangute (d) tõlgendamine ja hindamine TVH taotluses ja terviseandmetes leiduva informatsiooni alusel“ (vt. juhendi lõpus lk. ……). Abimaterjalis leidub palju selgitavat informatsiooni puudespetsiifiliste piirangute õigetes ekspertiisi valdkondades ja võtmetegevustes käsitlemiseks. 1 Piirangute hindamisel võetakse arvesse suhtlemise valdkonna abivahendite kasutamist ja/või kõrvalabi/ kommunikatsioonivahendite kasutamist. Arvesse võetakse n. taotleja viipekeele oskust, Braille´ kirja valdamist jt. suhtlemispiirangute kompenseerimise võimalusi. Kuna nende oskuste kasutamine ühiskonnas laiemalt on vähene, ei muuda see sageli oluliselt piirangu raskusastet. Kehalistest funktsioonihäiretest (b) tingitud informatsiooni vahetamisega seotud tegutsemispiiranguid (d) käsitletakse Taotleja tegutsemisvõime hindamisel töövõime hindamise metoodika alusel peamiselt suhtlemise valdkonnas (3. Suhtlemine: nägemine, kuulmine, kõnelemine, vt. ka „Juhend töövõime hindamise eksperdiarvamuse andmiseks“ lk. 34–38) ja liikumise valdkonna „ohutu ringiliikumise“ võtmetegevuses 1.2. (lk…..). Nägemis-, kuulmis- ja kõnefunktsiooni häired võivad Taotlejale põhjustada täiendavaid tegutsemispiiranguid ka teistes valdkondades. (vt. Lisa 3 tabel 1 lk……). Teistes valdkondades ja võtmetegevustes esinevaid taotleja poolt kirjeldatud põhjendatud piiranguid tuuakse vastava valdkonna ja võtmetegevuse all välja kerge piiranguna ja valitakse ekspertiisis piirangu raskusastmeks „1“ juhul, kui taotlejal pole diagnoositud kaasuvalt ka vaimse võimekuse piiranguid põhjustavaid haigusi, nt erinevaid psüühikahäireid. 3.1. Inimestega suhtlemine Inimestega suhtlemise võtmetegevuse all käsitletakse kõnelemise ja kirjutamise teel sõnumite edastamise võimekust ehk enese iseseisvalt teistele inimestele arusaadavaks tegemist, kasutades selleks nägemis- ja kuulmisfunktsioonide ning kõnega seotud funktsioonide ressursse. Ekspertarst käsitleb kõiki antud võtmetegevuse alla kuuluda võivaid RFK kategooriaid (RFK III peatükist e. d3 suhtlemine) RFK sõnalise kirjelduse alusel. Ekspertarst hindab inimestega suhtlemisel taotleja sooritusvõimet (st. suhtlemisvõimet koos taotleja poolt kasutusel olevate abivahenditega/kompenseerivate meetoditega/kommunikatsioonivahenditega). 3.1. võtmetegevusega on otseselt seotud järgmised RFK kategooriad: d349 Teisiti täpsustatud (TT) ja täpsustamata (Tta) suhtlemine – sõnumite edastamine d398 TT suhtlemine b167 Keele vaimsed funktsioonid b210 Nägemisfunktsioonid b156 Tajufunktsioonid Selle võtmetegevuse all hinnatakse enese väljendamise võimekust teiste inimestega suhtlemisel ehk Taotleja poolt enda arusaadavaks tegemist erinevate sõnumite edastamisel. Siin hinnatakse kõnelemist ja võimet end kirjutades või märkide-sümbolite keeles ja abivahendite/kompenseerivate meetodite/kommunikatsioonivahendite abil selgeks teha. Suhtlemispiirangud võivad esineda seoses 2 takistusega rääkimisel või kõne selgusega, ka võivad esineda sõnade/häälikute segistamine vms. kõnetakistus. Kirjaliku keele mõistmise hulka kuuluvad nt järgmised oskused: ankeetide, maksekorralduste täitmine, avalduste, taotluste kirjutamine, telefonitsi saadud sõnumite üles märkimine, kaebuste või kuulutuste kirjutamine, õnnitluste, tänukirjade kirjutamine, erakirjade kirjutamine sõpradele. Kuna kõne on väga kompleksne funktsioon, haarates nii intellektuaalset, neuroloogilist kui luu- ja lihaskonna komponenti, võib seda tegevust piiravate haiguslike põhjuste ampluaa olla suhteliselt lai. Näiteid valdkonna tegevustest: sõprade, töökaaslaste või lähedastega vahetu suhtlemine; suhtlemine telefoni teel või sotsiaalvõrgustikke kasutades; avalikes kohtades teenuste kasutamine, kus on vajalik eneseväljendamine kõneledes või kirjutades abi küsimine võõrastelt. Kui on olemas vähemalt üks sõnumi edastamist toetav funktsioon (kas kõnelemine või kirjutamine), siis ei saa lugeda 3.1. võtmetegevuses esinevat tegutsemispiirangut täielikuks. Näide: Taotleja abikaasa hindab Taotleja tegutsemispiirangu võtmetegevuses „Inimestega suhtlemine“ raskeks (3) ja kirjeldab: „suhtleb aktiivselt, aga veidi raskesti arusaadavalt, täpset sõnalist infot edasi anda ei saa ja kirjutamine ei õnnestu pärast haigust“. Selgitus: Taotlejal esineb ajuhemorraagia järgne afaasia ja düsartria, mille tõttu on kõnes väljendumine raske, korrata on võimalik vaid ühesilbilisi sõnu, Taotleja suudab kirjutada enda nime ja lühikesi ühesilbilisi sõnu, pikkade sõnade lõppu välja ei kirjuta, kirjutades küsib üle: „Mis siia kirja sai?“. Kuna mõlemad sõnumite edastamise võimalused on raske piiranguga, oleks võtmetegevuse lõplik skoor raske tegutsemispiirang (3). Näide: Taotleja kirjeldab. „Kirjutada näen ma väga halvasti, kodus kasutan arvutit ja erilist klaviatuuri, aga lihtsalt pastaka ja paberiga küll ilma abita hakkama ei saa“. Selgitus: Taotlejal esineb enneaegsusest tingitud retinopaatia ja vaegnägevus lapseeast. Taotlejal esineb raske nägemisteravuse langus ja mõlema põhivaatevälja osaline kahjustus. Taotleja kuulmisfunktsioonides probleeme ei esine. Antud võtmetegevuse raskusastmeks kujuneb abivahenditega (prillid, luup, nägemisteler, arvuti) osaliselt kompenseeritava nägemisteravuse ja mitte kompenseeritavate vaateväljade kahjustuse tõttu raske piirang (3). Näide: Taotleja kirjeldab: „olen kurt ja kasutan viipekeelt“, hindab oma piirangu kergeks. Selgitus: väljendunud kuulmislangusega inimestel, kelle emakeel on eesti viipekeel ning kellele on eesti kirjakeel võõrkeeleks (viipekeelsed kurdid), võib esineda olulisi piiranguid sõnumite kirjalikul edastamisel. Põhjuseks on sageli asjaolu, et kuna eesti keele ja eesti viipekeele grammatika erinevad olulisel määral, võib viipekeelsete kurtide eesti kirjakeeles väljendumine olla grammatikavigadega. Allpool näide viipekeelse kurdi 3 kirjast: „Tere, mul on Teile taotlus palve! Sotsiaalabi raha kannab nüüd mulle kätte ja seejärel annab mu eksnaise Teelele raha anda. Seetõttu soovin mu eksnaise mitte sotsiaalabi raha anda ja nõudakse likvideerida! Sotsiaalabi raha vastustus kannab vaid minule, mitte Teelele! Seetõttu Teelel on jätkuvalt oma riigis (Lätis) sotsiaalabi saada. Kas on võimalik Teelele meie sotsiaalabi raha likvideerida ja jääb minu vastustusele?“ 3.2. Teiste inimeste suhtlus Teiega Antud võtmetegevuses käsitletakse piiranguid erinevate sõnumite vastuvõtmisel. Arvestatakse Taotleja poolset võimekust teiste inimeste poolt edastatavate sõnumite vastuvõtmisel kuulmise teel ja kirjapandut lugedes. Suhtlemispiiranguid põhjustavad antud võtmetegevuses kuulmis- ja nägemisfunktsioonide häired. Ekspertarst käsitleb kõiki antud võtmetegevuse alla kuuluda võivaid RFK kategooriaid (RFK III peatükist e. d3 suhtlemine) RFK sõnalise kirjelduse alusel. Ekspertarst hindab inimestega suhtlemisel taotleja sooritusvõimet (st. suhtlemist koos taotleja poolt kasutusel olevate abivahenditega/kompenseerivate meetoditega/kommunikatsioonivahenditega). 3.2. võtmetegevusega on otseselt seotud järgmised RFK kategooriad: d329 TT ja Tta suhtlemine – sõnumite vastuvõtmine d325 Kirjutatud sõnumite vastuvõtmine suhtlemisel b210 Nägemisfunktsioonid b156 Tajufunktsioonid b230 Kuulmisfunktsioonid Selle võtmetegevuse all hinnatakse teiste inimeste poolt edastatud teate/sõnumi vastuvõtmist, kaasa arvatud huultelt lugemise võimet, kommunikatsioonivahendite kasutamise võimet või suure teksti nägemist. Sõnumit saab vastu võtta kirjalikult ja/või kõne kaudu edastatuna. Kirjaliku sõnumi all mõistetakse ka sümboleid, jooniseid, piltjuhendeid. Antud võtmetegevuse tegutsemispiirangud on põhjustatud kuulmis- ja/või nägemisfunktsiooni häiretest. Näiteid valdkonna tegevustest: suhtlemine töökaaslaste, lähedaste ja sõpradega; tööülesannetest või muudest korraldustest arusaamine; raadio või televiisori kasutamine uudistega kursis olemiseks. Kui on olemas vähemalt üks sõnumi vastuvõtmist toetav funktsioon, siis ei saa lugeda 3.2. võtmetegevuses esinevat tegutsemispiirangut täielikuks. Näide: Taotleja on täieliku nägemislangusega, aga kuulmisfunktsioon on häireta. Taotleja ei saa vastu võtta infot teistelt inimestelt nägemise teel, kuid hindab enda hakkamasaamise heaks. 4 Selgitus: Hindamisel peab arvestama Taotlejat ümbritseva keskkonna võimalikke aspekte. Taotleja ei näe hoiatavaid silte, taustamüra foon võib segada kuulmisfunktsiooni rakendamist jne. Antud juhul saab hinnata selle võtmetegevuse piirangu mõõdukaks (2) või raskeks (3). Näide: Normaalse kuulmisfunktsiooniga Taotlejal, kelle nägemisteravus on langenud (visus bilateraalselt alla 0,2), tuleb 3.2. võtmetegevuse hindamisel arvestada, kas taotlejal on piiranguteta vormi ja kuju eristamine, hämaras, päevavalges ja pimedas nägemine, ruumiline nägemine jne. Normaalse nägemisteravusega Taotlejal esineb vaateväljade kahjustus, tema töövõime hindamisel tuleb arvestada järgnevat: kas esineb vaatevälja kitsenemist, ebaühtlast vaatevälja, vaatevälja osade kadu, silmade kohanemishäiret erinevate valgustingimustega, puudulik võime hinnata tasapinnalisi muutusi või objektide kaugusi. Näide: Normaalse nägemisfunktsiooniga Taotlejal, kellel on märkimisväärne kuulmisfunktsiooni häire ning oskus suult lugeda, võib antud vtmetegevuses olla kas mõõdukas või raske piirang. Hindamisel tuleb arvestada inimese tegutsemisvõimet nii kodus kui avalikus ruumis, võttes arvesse võimalikke segavaid taustafaktoreid nagu nt kuulmine mürarikkas keskkonnas (k.a. vestlus 2 või enamama vestlejaga) ja kuulmine distantsilt. Nägemisfunktsiooni tugeva languse korral nõuab suhtlemine inimeselt palju puudespetsiifilisi oskusi ja abivahendite kasutamist, kompenseerivate meetodite omandamisel on olulised nii nägemisrehabilitatsiooni metoodikate õige valik kui õppija isiksuslikud eripärad. Suhtlemises esinevateks raskusteks võivad olla vestluspartneriga kontakti loomine, hoidmine ja lõpetamine. Nägemislanguse korral on oluline arvestada, et kui inimesel on nägemisfunktsiooni häireks vaatevälja kahjustused, siis abivahenditega ei ole võimalik tema tegutsemisvõimet suhtlemisel parandada. Kuulmise hindamisel arvestatakse kuulmisabivahendi kasutamist või mittekasutamist ja antud abivahendiga kohanemist. Oluline on arvestada, et kuuldeaparaadi kasutajal esineb tihti probleeme heliallika lokaliseerimisel, distantsilt kuulmisel, taustamüras kuulmisega jne. Suult lugemise oskuse puhul arvestatakse kindlasti nägemisfunktsiooni: väljendunud nägemispiirangu korral ei saa seda rakendada. Nägemis- ja kuulmisfunktsiooni kadumine või langus võib põhjustada inimesele erinevaid piiranguid ka vaimse võimekuse valdkondades. Näide: Taotleja kasutab kuuldeaparaati ja märgib, et tal ei ole piiranguid sõnumi kättesaamisega. Valdkonna lisaväljal 3.3 („Kui Teil on nägemise, kuulmise ja kõnelemisega raskusi, aga eelpool toodud 5 küsimused ei võimaldanud neid kirjeldada, tooge need välja siin“) kirjeldab: „Kõnest arusaamine on mõnedes kohtades raskendatud ka kuuldeaparaadiga, näiteks kajavad ruumid, ja mõne inimese jutust ei saa midagi aru.“ Selgitus: Hindamisel tuleb arvestada, et erinevates ümbritsevates keskkondades (taustamüra, kajav ruum, suur suhtlemiskoormus või suured distantsid omavahelises suhtlemises, telefonivestlused jms) on piirangud, mis alati ei ole kompenseeritavad kuulmisabivahendiga. Seetõttu tuleb hinnata 3.2 võtmetegevuses Taotleja täpsustuse alusel suhtlemispiirang mõõdukaks (2) või raskeks (3). Näide: Taotleja kirjeldab: vajan suhtlemisel viipekeele tõlki, kuna olen kurt, aga piiranguid suhtlusest arusaamisel mul ei ole, kuna need, kellega ma suhtlen, viiplevad. Huultelt ma ei loe, nägemislangust mul ei ole, kirjutatud tekstist saan aru“. Selgitus: Antud võtmetegevus koosneb kahest küsimusest, mille sisuks on 1) kuulmise teel sõnumi vastuvõtmine, mis Taotlejal puudub ja 2) kirjapandud sõnumi lugemine, mis Taotlejal on tavapärane. Ehkki Taotleja on märkinud piiranguks 0, võib ekspertarst siiski ekspertiisi käigus hinnata võtmetegevuse raskeks (3) või mõõdukaks (2), kuna tavaolukordades võib sõnumi vastuvõtmine olla olulisel määral häiritud. Antud juhul, kui Taotleja oleks märkinud kuulmise teel sõnumi vastuvõtmise puuduvaks või peaaegu võimatuks, tuleks „Võtmetegevuste raskusastmete vastavustabeli“, vt Lisa…. lk……. järgi raskusastmeks 4, kuid selle tõttu, et Taotlejal on olemas vähemalt üks sõnumi vastuvõtmise funktsioon, peab arst ekspertiisivormil hindama, et „meditsiiniliste andmete alusel EI VASTA Taotleja terviseseisund Taotleja hinnatud talitlusliku võimekuse raskusastmele“ ja seda ka arstlikult põhjendama. Kuna Taotleja vastab üksikküsimustele, aga ekspertarst annab hinnangu võtmetegevusele, siis antud juhul peab ekspertarst andma koondhinnangu Taotleja sõnumi vastuvõtmise võimele. Tegutsemispiiranguks võib olla nii mõõdukas (2) kui raske (3), olenevalt täpsematest terviseandmetest ja taotlusel täidetud III ja IV osa andmetest. Lisa 3 „Kuulmis- ja nägemisfunktsiooni häirete (b) ning tegutsemis- ja osaluspiirangute (d) tõlgendamine ja hindamine taotluses ja terviseandmetes leiduva informatsiooni alusel“ Nägemis- ja kuulmisfunktsiooni häireid ja neist põhjustatud tegutsemispiiranguid kirjeldatakse töövõime hindamise metoodika alusel järgmistes valdkondades: 3. Suhtlemine: nägemine, kuulmine, kõnelemine võtmetegevustes 3.1 ja 3.2 1. Liikumise valdkonna „ohutu ringiliikumise“ võtmetegevuses 1.2. Piirangute hindamisel tuleb arvesse võtta suhtlemise valdkonna abivahendite, sh. kommunikatsioonivahendite ja/ või kõrvalabi kasutamist. Arvesse võetakse n. taotleja viipekeele oskust, Braille´ kirja valdamist jt. suhtlemispiirangute kompenseerimise võimalusi. Kuna nende oskuste/võimaluste kasutamine ühiskonnas laiemalt on vähene, ei muuda see sageli oluliselt piirangu 6 raskusastet. Erinevate funktsioonihäirete ja tegutsemispiirangute raskusastete kaalumisel võetakse aluseks nii taotluses kui terviseandmetes esinev informatsioon. Nägemis- ja kuulmisfunktsiooni häire võib põhjustada taotlejal täiendavaid tegutsemispiiranguid ka teistes TVH ekspertiisi valdkondades (vt. tabel 1). Teistes valdkondades ja võtmetegevustes esinevaid taotleja poolt kirjeldatud põhjendatud piiranguid tuuakse vastava valdkonna ja võtmetegevuse all välja kerge piiranguna ja valitakse ekspertiisis piirangu raskusastmeks „1“. Tegutsemispiirangute koostoime hindamine kuulmis- ja nägemisfunktsiooni häiretega taotlejate korral Vajalik on arvesse võtta ja kaasuvalt hinnata kõigi olemasolevate haigusseisundite ja häirete tõttu esinevate tegutsemispiirangute koostoimet. Näitena võib välja tuua tasakaaluhäired/pearinglused, mida esineb kuulmislangusega inimestel suhteliselt sageli. Mitme erineva haiguse koostoime tõttu esineva piirangu näitena võib tuua kuulmisfunktsiooni häirumisega inimestel kaasuvana esinevad kroonilise kuluga väliskuulmekäigu, väliskõrva ja/või keskkõrva põletikulised haigused, mille korral kuulmisabivahendite kasutamine ei ole võimalik. Teise näitena võib välja tuua kroonilise kuluga, sageli ägenevad ja püsivaid vaevusi põhjustavad ülemiste hingamisteede põletikulised või allergilise loomuga haigused, mis võivad samuti ägenemise perioodil taotlejal esinevat kuulmishäiret oluliselt raskendada. Taotlejad kirjeldavad neil juhtudel taotluses kuulmisraskuste süvenemist, kuna ei saa n. kasutada kaasuva haiguse ägenemisel kuulmisabivahendeid vms. (nt allergilised, vasomotoorsed või kroonilised riniidid, sinusiidid, kõrvapõletikud jt. sh. erinevad limatekitava olemusega kuulmisfunktsiooniga seotud haigusseisundid, samuti koostoimena mõned bronhiaalastma vormid jne). Väga oluline on siinkohal eraldi välja tuua kuulmislanguse ja nägemishäire koosesinemise juhud (ingl.k. dual sensory impairment), mis on suhteliselt sagedased n. vanemaealiste inimeste ja diabeeti põdevate inimeste hulgas. Oluline on arvestada võtmetegevuse raames koostoimena kujunevat tegusemispiirangute raskusastet. NB! Tabelites 2- 5 toodud kuulmis- ja nägemishäirete raskusastmed EI VÕRDU automaatselt vastava võtmetegevuse või valdkonna tegutsemispiirangute skooriga, vaid näitavad funktsioonihäirete ulatust. Tegutsemispiirangu skoori määramiseks kasutab ekspertarst kompetentsipõhist kaalutlusõigust. Kaalutluskriteeriumid on:  erinevates valdkondades esinevate piirangute koosmõju  tervisekahjustuse/ haiguse kulg  tervisekahjustuse/ haiguse raskusaste  haiguse esinemise sagedus  tervisekahjustuse / haiguse ulatus  taotleja haiguskriitika- ja teadlikkus, ravisoostumus  tegutsemis- ja osalemispiirangute mõju taotleja igapäevategevustele 7 Tabel 1. Kuulmis- ja nägemishäirete ja tegutsemispiirangute avaldumine TVH võtmetegevustes ja RFK valdkondades, funktsiooni (b) ning tegutsemise- ja osaluse (d) koodid TVH valdkonnad ja RFK valdkond ja selgitused, millele pöörata tähelepanu Kuulmisfunktsiooni häired, Nägemisfunktsiooni häired, võtmetegevused kuulmis- ja nägemispiirangu hindamisel tegutsemispiirangud tegutsemispiirangud 3. Suhtlemine: d3 Suhtlemine b167 keele vaimsed funktsioonid b210 nägemisfunktsioonid nägemine, Suhtlemise valdkonnas hinnatakse nägemis- ja kuulmisfunktsiooni (k.a suult lugemine, viipekeele b215 silmamanuste kuulmine, häirete olemasolu ja suurust ning suhtlemispiirangu kujunemist mõistmine) funktsioonid kõnelemine. nägemis- ja kuulmishäirete koostoimel. Hindamisel võetakse b1670 keele mõistmine b2101 nägemisvälja 3.1. Inimestega arvesse kõik taotlejal olemasolevad nägemis- ja b16700 suulise kõne mõistmine funktsioonid suhtlemine. kuulmisrehabilitatsiooni abivahendid ja nende b16701 kirjaliku kõne mõistmine b2102 nägemise kvaliteet 3.2. Teiste inimeste kompensatsioonivõime. Piirangu raskusaste oleneb taotleja b16702 viipekeele mõistmine b21020 valgustundlikkus suhtlus taotlejaga. suhtlemisvõimest koos abivahenditega. b1671 keele väljendamine b21021 värvuste nägemine b16710 suulises kõnes b21022 kontrastitundlikkus Hinnatakse taotleja eneseväljendamise ja arusaadavaks tegemise väljendumine võimekust. Tegevus hõlmab teiste inimeste poolt edastatud b16711 kirjalikus keeles d315 mitteverbaalsete sõnumite teate/sõnumi raskusteta ja ilma kõrvalise abita vastuvõtmist väljendumine vastu võtmine (kuulmise, nägemise teel või taktiilselt), kaasa arvatud b16712 viipekeeles väljendumine d325 kirjutatud sõnumite lugemisoskust, suult lugemise võimet või suure teksti nägemist. b230 kuulmisfunktsioonid vastuvõtmine b310 häälefunktsioonid d335 mitteverbaalsete sõnumite Kurtide keelekasutust mõjutavad kuulmislanguse sügavus; kurtuse b3100 hääle tekitamine edastamine tekkeaeg (kõne-eelne või kõnejärgne kurtus); arengukeskkond b3101 hääle kvaliteet d345 kirjalikud sõnumid (pärilik või omandatud kurtus) ja õpetuskeele valik hariduse b320 hääldamis- e d360 kommunikatsiooni- omandamisel (suuline või viipekeelne). Kurtidel on üldjuhul artikulatsioonifunktsioonid vahendite ja -tehnikate kirjalikus keeles väljendamise ja kirjutatud sõnumite vastuvõtmise b330 kõne ladususe ja rütmi kasutamine võimekus nõrk ning oleneb sellest, kas ja kuidas on vastav õpe funktsioonid d3601 kirjutamismasinate läbitud. Valdavalt puudutab see viipekeelseid kurte, nende emakeel b3300 kõne ladusus kasutamine on eesti viipekeel ning neile on eesti kirjakeel võõrkeel. Kuna eesti b3301 kõne rütm d3602 kommunikatsiooni- keele ja eesti viipekeele grammatika erinevad olulisel määral, siis b3302 kõne kiirus vahendite kasutamine võib viipekeelsete kurtide eesti kirjakeeles väljendumine olla b3303 kõne meloodia paljude grammatikavigadega. Samuti võib emakeelena eesti viipekeelt kasutavatel kurtidel olla raskusi eesti kirjakeeles d310 suuliste sõnumite kirjutatu täieliku mõistmisega, kuna see pole samuti nende vastuvõtmine emakeel. Näiteks võib neil esineda kirjaliku teksti osas d350 vestlus vääritimõistmisi. d355 arutelu TVH valdkonnad ja RFK valdkond ja selgitused, millele pöörata tähelepanu Kuulmisfunktsiooni häired, Nägemisfunktsiooni häired, võtmetegevused kuulmis- ja nägemispiirangu hindamisel tegutsemispiirangud tegutsemispiirangud Kõige raskemas olukorras on kombineeritud nägemis- ja d360 kommunikatsiooni- kuulmispuudega inimesed (pimekurdid), sest neil ei ole võimalik vahendite kasutamine kasutada ainult nägemispuudega või kuulmispuudega inimestele d315 mitteverbaalsete sõnumite mõeldud teenuseid. Pimekurt vajab spetsiaalseid meetodeid vastuvõtmine kommunikatsiooniks ja toimetulekuks. d320 viipekeeles edastatud sõnumite vastuvõtmine Kuulmispiiranguga inimesel hinnatakse taotleja kõnet. Arvesse d325 kirjutatud sõnumite võetakse taotleja alternatiivse kommunikatsioonivahendi vastuvõtmine kasutamise vajadus ja sagedus. d330 rääkimine Kõnelemise piirangud võivad kaasneda märkimisväärse d340 sõnumite edastamine kuulmispiiranguga, sagedamini Kurtidel ja noorest east alates viipekeeles raske-sügava kuulmislangusega vaegkuuljate puhul, juhul kui neil d910 ühendustes osalemine olemasolevad kuulmisabivahendid ei kompenseeri kuulmisfunktsiooni häirest põhjustatud piirangut vajalikul määral. Kuulmislangus võib mõjutada kõiki kõne ja keele valdkondi ning hääle omadusi. TVH valdkonnad ja RFK valdkond ja selgitused, millele pöörata tähelepanu Kuulmisfunktsiooni häired, Nägemisfunktsiooni häired, võtmetegevused kuulmis- ja nägemispiirangu hindamisel tegutsemispiirangud tegutsemispiirangud 1. Liikumine. d4 Liikuvus b230 kuulmisfunktsioonid 1.1.Liikumine eri Hinnatakse visuaalse informatsiooni puudumise või puudulikkuse b235 tasakaaluelundi b210 nägemisfunktsioonid tasapindadel. tõttu liikumisega seotud raskendatud tegevusi. Abivahendite funktsioonid b215 silmamanuste 1.2.Ohutu kasutamine võimaldab osaliselt kompenseerida piiranguid b240 kuulmise ja tasakaaluelundi funktsioonid ringiliikumine. (tasakaal, koordinatsioon, kukkumisrisk). Siia liigituvad: täpse funktsiooniga seonduvad 1.3.Seismine ja nägemise, värvide nägemise, päevavalguses nägemise häire, aistingud istumine. hämaras nägemise ning liikumise ja kujutiste täheldamise häire, b2400 tinnitus d410 keha põhiasendi vaatevälja häire – vaatevälja kitsenemine, ebaühtlane vaateväli, b2401 peapööritustunne muutmine kujude, vormide ja detailide mitteeristamine, mis põhineb b2402 kukkumistunne d415 kehaasendi säilitamine kontrastide tajumisel, silmade võimetus kohaneda valgustaseme b2403 peapöörituse või d450 käimine muutusega pupillide suuruses, puudulik võime hinnata kaugusi ja tasakaaluhäirega seotud iiveldus d455 muul viisil liikumine objektivahelisi suhteid, tasandivahe muudatusi, ruumilise nägemise b2404 ärritus kõrvas d460 mitmesugustel pindadel häire. b2405 surve kõrvas liikumine d465 abivahenditega liikumine Nägemishäiretega inimesed vajavad paljudes tegevustes avalikus d415 kehaasendi säilitamine d470 liiklusvahendi kasutamine ruumis kõrvalist abi, individuaalset õpetamist, juhendamist. Kõik d450 käimine d475 liiklusvahendi juhtimine nägemishäiretega inimesed ei omanda iseseisva avalikus ruumis d455 muul viisil liikumine liikumise oskusi, mistõttu vajavad täielikult saatja abi või d460 mitmesugustel pindadel lisateenuseid. liikumine d470 liiklusvahendi kasutamine Kuulmislangusega inimesel võib olla takistatud kodunt väljumine d410 keha põhiasendi muutmine ja tööle minek mitte otseselt kuulmislanguse tõttu, vaid kuulmislangusest tingitud ruumis orienteerumise häire ja/või ärevuse ja meeleolu häirumise tõttu. Kuulmislangusega inimesel võib esineda pearinglust, mille teke võib olla seotud peaasendi muutustega ning visuaalse infoga üleküllastunud keskkondades viibimisega. 2. Käeline tegevus d4 Liikuvus b210 nägemisfunktsioonid 2.1. Käte sirutamine Nägemisteravuse langusega inimestel on käelise tegevuse b215 silmamanuste funkts.-id 2.2. Asjade sooritamisel piirangud seotud raskustega määratleda esemete ülestõstmine ja asukohta, suurust, kaalu jne. Samuti on raskendatud või võimatu d430 esemete tõstmine ja liigutamine sooritada täppisliigutustega seotud tegevusi. kandmine 2.3. Käteosavus d440 käte täppisliigutused TVH valdkonnad ja RFK valdkond ja selgitused, millele pöörata tähelepanu Kuulmisfunktsiooni häired, Nägemisfunktsiooni häired, võtmetegevused kuulmis- ja nägemispiirangu hindamisel tegutsemispiirangud tegutsemispiirangud 4. Teadvusel d5 Enesehooldus d570 oma tervise eest b210 nägemisfunktsioonid püsimine ja Hinnatakse enda keha pesemist, kehaosade hooldust, tualettruumi hoolitsemine b215 silmamanuste enesehooldus. toimingute teostamist, riietumist, söömist, joomist ja oma tervise funktsioonid 4.1. Teadvusel eest hoolitsemist. Enesehoolduse tegevuste sooritusvõime sõltub püsimine ärkveloleku palju nägemisteravusest ning häirete tekkimise ajast, vähem d510 enda pesemine ajal. vaatevälja häiretest. Hügieeni- ja tualetitegevused nõuavad tihti d520 kehaosade hooldus 4.2. Soole ja põie abivahendite kasutamist või ruumide kohandamist ja eeldavad d530 tualettruumi toimingud kontrollimine. antud oskuste spetsiifilist õpetust. Põhiliseks tegutsemispiiranguks d540 riietumine 4.3. Söömine ja on vajaminevate hügieenitarvikute leidmine majapidamises ning d550 söömine joomine. nende kasutamine ilma visuaalse kontrollita. Ka abivahendite d560 joomine kasutamise korral säilivad mõningad piirangud, võib esineda d570 oma tervise eest nägemishäirest tulenevaid hügieeniprobleeme (riiete määrdumine hoolitsemine jne). 5. Õppimine ja d1 Õppimine ja teadmiste rakendamine b1560 kuulmistaju b210 nägemisfunktsioonid tegevuste Nägemis- või kuulmislangusega inimese tegevuste õppimine b1670 keele mõistmine elluviimine. põhineb väga suurel määral kas ainult auditiivsel meetodil või b16700 suulise kõne mõistmine d110 vaatamine ainult visuaalsel matkimisel. Seetõttu esineb meelepuudega 5.1.Tegevuste inimestel õppimise valdkonnas piiranguid ja nad vajavad väga palju b16701 kirjaliku kõne mõistmine d130 jäljendamine õppimine. tugimeetmeid (kohandusi, abivahendeid, tugiteenuseid). b16702 viipekeele mõistmine d135 kordamine 5.2. Tegevuste Hinnatakse nägemis- ja kuulmishäiretega inimese õppimisvõimet b1671 keele väljendamine d140 lugemaõppimine alustamine ja (teadmiste ja oskuste omandamist) ja tegevuste iseseisva b16710 suulises kõnes d145 kirjutamaõppimine lõpetamine. sooritamise võimeid. Taotleja enesehinnang tegevuste sooritamiste väljendumine d150 arvutamaõppimine osas võib olla nii üle- kui ka alahindav. Hindamisel peab b16711 kirjalikus keeles d155 oskuste omandamine arvestama, et nägemis- ja kuulmishäiretega inimeste sooritusele väljendumine b16712 viipekeeles d1550 põhioskuste avaldavad mõju erinevad tegurid (võõras keskkond, emotsionaalne pinge), samuti on pikaajalise nägemis- või kuulmislangusega väljendumine omandamine inimene harjunud lähedaste kõrvalise abiga, mistõttu võib ta oma d1551 keeruliste oskuste tegutsemisvõimet üle hinnata. d115 kuulamine omandamine d140 lugemaõppimine d160 tähelepanu koondamine d175 probleemide lahendamine d166 lugemine d170 kirjutamine TVH valdkonnad ja RFK valdkond ja selgitused, millele pöörata tähelepanu Kuulmisfunktsiooni häired, Nägemisfunktsiooni häired, võtmetegevused kuulmis- ja nägemispiirangu hindamisel tegutsemispiirangud tegutsemispiirangud 6. Muutustega d2 Üldised ülesanded ja nõuded b230 kuulmis- ja b210 nägemisfunktsioonid kohanemine ja ohu Nägemis- ja kuulmisfunktsiooni häiretega taotleja piiranguteks tasakaalufunktsioonid tajumine. antud valdkonnas võivad olla psühholoogilised probleemid, d210 ühe ülesande täitmine 6.1.Väljaskäimine. emotsioonide ja omaaktiivsuse reguleerimine ning suhtlemishirm. d210 ühe ülesande täitmine d2100 lihtsa ülesande täitmine 6.2.Riski või ohu Hinnatakse piiranguid igapäevategevuste planeerimises, d2103 ühe ülesande täitmine d2101 keerulise ülesande tajumine. korraldamises ja sooritamises, mis on põhjustatud tajude ja rühmas täitmine 6.3. Toimetulek emotsioonide funktsioonihäirest ning kõrvalise abi vajadust. d2203 paljude ülesannete d2102 ühe ülesande täitmine muudatustega. Hinnatakse ühe või mitme ülesande sooritamist, samuti lihtsate (1- täitmine rühmas üksinda 2 osast koosnevate) kui keeruliste (mitmest osast koosnevate ja d240 stressi ja muude psüühiliste d230 igapäevatoimingute kognitiivset võimekust eeldavate) ülesannete täitmis ning koormustega toimetulek tegemine juhendamise vajadust ülesannete täitmisel. Antud valdkonnas d230 igapäevatoimingute d240 stressi ja muude hinnatakse ka taotleja võimekust stressi ja meeleolumuutustega korraldamine. psüühiliste koormustega toimetuleku osas, samuti võimekust tajuda, ära tunda ja ennetavalt toimetulek reageerida ohtlikele olukordadele. Tugiteenuste olemasolu korral on vajalik hinnata tegutsemisvõimet tulenevalt piirangutest koos taotlejal olemasolevate tugiteenustega (nt isikliku abistaja olemasolul võetakse arvesse isikliku abistaja poolne piirangut kompenseeriv toime). 7. Inimestevaheline d7 Inimestevaheline lävimine ja suhted b230 kuulmis- ja b210 nägemisfunktsioonid lävimine ja suhted. Hinnatakse võimekust suhelda vahetult teiste inimestega või tasakaalufunktsioonid 7.1. Sotsiaalsete kasutades tavapäraseid kommunikatsioonivahendeid. Suhtlemise d720 Kompleksne olukordadega võimekust pärsib meelepuudega inimesel tihti ärevus ja hirm uute d720 Kompleksne inimestevaheline lävimine hakkamasaamine. olukordade ning inimeste ees. Piirangut põhjustav ärevus/hirm võib inimestevaheline lävimine d730 võõrastega 7.2. Kohane väljenduda kergest ärevusest kuni märkimisväärselt väljendunud d730 võõrastega kontakteerumine kontakteerumine käitumine hirmuni, võib kutsuda esile märgatava kehalise reaktsiooni. d740 ametlikud suhted d740 ametlikud suhted Funktsiooni täielik piirang põhjustab sotsiaalset isolatsiooni. d750 mitteametlikud sotsiaalsed d750 mitteametlikud Igapäevastest tegevustest võivad põhjustada raskusi nt suhted sotsiaalsed suhted ühistranspordi kasutamine, poes käimine, võõraste ja lähedastega d760 perekondlikud suhted d760 perekondlikud suhted suhtlemine, tihti on keerulised perekondlikud suhted.  KUULMISFUNKTSIOONI HÄIREGA (KFH) INIMESE TÖÖVÕIME HINDAMINE Tabel 2. KFH hindamine RFK alusel (kuulmisabivahendi olemasolu korral on vajalik kuulmisfunktsiooni häiret hinnata koos abivahendiga) KFH hindamine VAIKSES kuulmiskeskkonnas KFH hindamine MÜRARIKKAS kuulmiskeskkonnas <20, kuid 20-40 dB 41-70 dB 71-95 dB ≥95 dB <20,kuid ≥ 35 dB 20-40 dB 41-70 dB 71-95 dB ≥95 dB ≥35 dB HL HL HL paremini HL paremini HL paremini HL halvemini HL HL HL paremini HL paremini halvemini paremini kuulvas kõrvas kuulvas kuulvas kuulvas kõrvas paremini paremini kuulvas kõrvas kuulvas kuulvas kuulvas kõrvas kõrvas kuulvas kuulvas kõrvas kõrvas kõrvas kõrvas kõrvas KFH RASKUSASTMED1 Puudub Kerge Mõõdukas Raske Täielik Puudub Kerge Mõõdukas Raske Täielik 0 1 2 3 4 0 1 2 3 4 Üldjoontes Üldjoon- Võib esineda Kuuleb Märkimisväär- Võib esineda Võib esineda Võib Esineb väga suuri Ei suuda kuulmishäire tes probleeme valjemat sed probleemid probleeme vestluse probleeme esineda probleeme vestluse kõnet kuulda/ id ei ole, kuulmis- tavakõne kõne, mis on kõne kuulmisel jälgimisel ja/või vestluse märkimis- jälgimisel ja selles eristada kuid häired häireid ei kuulmisega, aeg- öeldud selles osalemises; jälgimisel väärseid osalemises. võivad ole. ajalt peab inimese kuulmisprobleemid ja/või selles probleeme esineda, kui vestluspartner vahetus on väljendunumad osalemises. vestluse Vajab visuaalsetele heliallikas on üks-ühele läheduses. grupivestlustes. jälgimisel vihjetele (suu halvemini vestlemisel Probleemid on ja selles liikumis jälgimine) kuulva kõrva valjemalt rääkima, Esineb väga Vajadus tugineda väljendunu- osalemises. tuginemist. läheduses. et kõne oleks suuri visuaalsetele mad selgesti kuuldav. probleeme vihjetele (suu grupivestlustes Vajadus Võib esineda Heliallika telefoni teel liikumise jälgimine) tugineda probleeme lokaliseerimi Võivad esineda edastatud suurem. Vajadus visuaalsete- olmehelide (sireenid, se võime probleemid sõnumi Heliallika tugineda le vihjetele telefonihelin, auto häiritud. telefoni teel kuulmisel. lokaliseerimise visuaalsetele (suu signaal) edastatud sõnumi võime häiritud. vihjetele (suu liikumise äratundmisel/kuulmi kuulmisel. liikumise jälgimine) sel. jälgimine) suurem. suurem. Kuulmislanguse määra arvutamisel kasutatakse paremini kuulva kõrva kuulmislävesid neljal helisagedusel (500Hz, 1kHz, 2kHz, 4kHz). Erandiks on KFH vahemikus <20, kuid ≥35 dB HL, kus võetakse arvesse halvemini kuulva kõrva kuulmisläved. Kuulmisrehabilitatsiooni vahendite (kuulmisimplantaadid, kuuldeaparaadid jt) kasutamise korral on kuulmispuudega isik endiselt vaegkuulja, kelle kuulmislanguse määr on võrreldav vähemalt kerge kuulmislangusega inimese omaga. Auditoorse neuropaatia spektri häire ja tsentraalse auditoorse info töötlemishäire puhul on patsiendi kuulmisprobleemid äärmiselt varieeruvad. Eelnimetatud häirete puhul ei saa kuulmisprobleemide kirjeldamisel lähtuda puhastoonaudiomeetria tulemustel, sest antud häirete puhul halveneb kuulmisfunktsioon drastiliselt mürarikkas keskkonnas ja grupivestluse jälgimisel. Puhastoonaudiomeetrial mõõdetavad kuulmisläved (hearing threshold) igal testitud helisagedusel väljendatakse dB HL-s (hearing level). Kuulmislävede hindamine põhinevad referentsväärtustel. dB SPL (sound pressure level) on helirõhu tase. Helirõhu taset mõõdetakse logaritmilisel skaalal ning esitatakse detsibellides dB. Tabel 3. Täiendav abimaterjal KFH hindamisel koos abivahendiga (allikas: Danish Hearing Disability Assessment System) KFH RASKUSASTMED1 Puudub Kerge Mõõdukas Raske Täielik 0 1 2 3 4 Kuuleb kõnet selgesti Kuuleb kõnet selgesti ilma Kuuleb kõnet selgesti koos Kuuleb kõnet selgesti koos Ei kuule kõnet isegi koos ilma kuulmisabivahendita kuulmisabivahendita kuulmisabivahenditega kuulmisabivahenditega kuulmisabivahenditega situatsioonides A, B, C *. situatsioonis A, aga mitte situatsioonides A, B, aga situatsioonis A, aga mitte situatsioonides A, B või C. Puudub situatsioonides B ja C. mitte situatsioonis C. situatsioonides B ja C. igasugune kõne tajumine isegi koos kuulmisabivahenditega. *Situatsioonid: A: optimaalsed kuulmistingimused. Kõne signaal on optimaalsel vestlustasemel, keskkonnas on vaid vähene taustamüra. B: rahuldavad kuulmistingimused. Kõne signaal on optimaalsel vestlustasemel, taustamüra on kõnest vähemalt 10dB SPL (sound pressure level) vaiksem. C: puudulikud kuulmistingimused. Kõne signaal on võrdne või vaiksem kui taustamüra. 1 RASKUSASTMED RFK ALUSEL  0 EI OLE probleemi – (puudub, tühine, …) – 0-4%  1 KERGE probleem – (väike, nõrk, …) – 5-24%  2 MÕÕDUKAS probleem – (keskmine, tuntav, …) – 25-49%  3 RASKE probleem – (suur, tõsine, …) – 50-95%  4 TÄIELIK probleem – (vaieldamatu, sügav, …) – 96-100% NÄGEMISFUNKTSIOONI HÄIREGA (NFH) INIMESE TÖÖVÕIME HINDAMINE Nägemisfunktsioonid on: nägemisteravus, vaateväli, kontrastitundlikkus, kohanemine erinevate valgustingimustega, liikuvate objektide nägemine, ruumiline nägemine, binokulaarne ja stereonägemine, kahe silma koosnägemine. Tabel 4. NFH raskusaste1 NÄGEMISTERAVUSE LANGUSE (Visus) korral Suhtlemise valdkonna ja Ohutu ringiliikumise võtmetegevuse hindamisel 3. VALDKOND: SUHTLEMINE: Liikumise valdkonna 1.2. võtmetegevus: Ohutu NÄGEMINE, KUULMINE, KÕNELEMINE ringiliikumine OS/ OD 0,3 0,2 0,1 0,08 0,03 0 OS/ OD 0,3 0,2 0,1 0,08 0,03 0 0,3 2 2 2 2 2 2 0,3 3 3 3 3 3 3 0,2 2 2 2 2 2–3 2–3 0,2 3 3 3 3 3 3 0,1 2 2 2–3 3 3 3 0,1 3 3 3 3 3 3 0,08 2 2 3 3 4 4 0,08 3 3 3 4 4 4 0,03 2 2–3 3 4 4 4 0,03 3 3 3 4 4 4 0 2 2–3 3 4 4 4 0 3 3 3 4 4 4 Tabel 5. NFH raskusaste1 VAATEVÄLJA muutuste korral Suhtlemise valdkonna ja Ohutu ringiliikumise võtmetegevuse hindamisel 3. VALDKOND: SUHTLEMINE: Liikumise valdkonna 1.2. võtmetegevus: Ohutu NÄGEMINE, KUULMINE, KÕNELEMINE ringiliikumine OS/ Nor Nor 50° 30° 10° 5° 0 OS/ OD 50° 30° 10° 5° 0 OD m m Norm 0 1 2 2 2 2 Norm 0 1 2 2 2 2 0 2 2–3 3–4 4 4 4 0 2 3 3 4 4 4 50 ° 1 2–3 2–3 3 3 2–3 50 ° 1 2–3 2–3 3 3 3 30 ° 2 2–3 3 3–4 3–4 3–4 30 ° 2 2–3 3 3–4 3–4 3 10 ° 2 3 3–4 4 4 4 10 ° 2 3 3–4 4 4 4 5° 2 3 3–4 4 4 4 5° 2 3 3–4 4 4 4 NB! Peamiselt hinnatakse nägemise või kuulmisfunktsiooni häiretega inimese tegutsemisvõimet suhtlemise valdkonnas ja liikumise valdkonnas ohutu ringiliikumise võimet. Töövõime hindamise metoodika kohaselt saab taotlejal teistes valdkondades tegutsemispiirangute esinemise korral hinnata tegutsemispiirangut "kerge" piiranguga (skoor 1). 15 NFH-ga TAOTLEJA TÖÖVÕIME HINDAMISE NÄIDE KOOND TAOTLEJA EPIKRIISIDEST: Diagnoosid: H53.4, H40.5 Vaegnägevus imikueast, OD näinud halvemini lapsest saadik. Sekundaarne glaukoom, mille tõttu on jälgimisel. Kõikide nägemisfunktsioonide ja vaateväljade kahjustused, ühes silmas säilinud vähene valgustaju. Kasutab kuulmisfunktsiooni, millega probleeme ei esine. Prille ei kasuta. Liikumisel kasutab orienteerumisel kuulmist, maamärke. Probleemid esinevad ootamatute takistuste märkamisel (pehmed pinnad, puu juurikad, lehed, lumi, libedus, kõrgemad takistused). Alustas pool aastat tagasi iseseisvalt elamist korteris, iseseisvalt teeb sisseostud interneti teel, poes käimisel kasutab venna abi. Põhjalikuks koristamiseks vajab abi, kasutab pesupesemise teenust, nõudepesumasinat, tolmuimejat, mikrolaineahju, külmkappi, köögihunti jne. Sularaha eristab. Üldseisund 08.09.2016: Visus OD alla 0.03 cc e.k OS 0.01 pt cc pl -1.25 70 = 0.5pt Refraktsioon: OD -3.0 - 0.75 ax 53 OS +2.0 -2.50 ax 110 IOP: e.m. / 16. Visus OD alla 0.03 cc e.k OS 0.01 ja OS vaateväli 50 °. Kuna tegemist on nii nägemisteravuse languse kui vaatevälja kahjustusega, siis tuleb vaadata mõlemat tabelit (Tabel 4 ja Tabel 5) ja kui tulemused erinevad, siis tuleb võtta aluseks suurem skoor. TAOTLUSE VASTUSTE TABELITE KASUTAMISE KIRJELDUS VÄLJAVÕTE 1.2 Ohutu ringiliikumine (1) Kas saate Tabel 1 kirjeldab, et nägemishäiretega inimesed vajavad iseseisvalt ohutult üle tee minna? paljudes tegevustes avalikus ruumis kõrvalist abi, individuaalset õpetamist, juhendamist. Kõik nägemishäiretega inimesed ei omanda iseseisva avalikus Vastab: Suurte raskustega, peaaegu ruumis liikumise oskusi, mistõttu vajavad täielikult saatja võimatu (3) abi või lisateenuseid. Tabel 4 - tuleb vaadata tabeli liikumise valdkonna osast OS 0,01 ja OD 0,03 ristumiskohta, saame Täpsustab: Mul on raske jälgida liikuvaid nägemisfunktsiooni häire raskusastmeks 3. autosid, ei suuda aru saada kui kaugel nad on. Tabel 5 - vaatame OD väärtuse 0 ja OS 50° ristumiskohal häire raskusastet, saame tulemuseks 3. 1.2 (2) Kas suudate ilma kõrvalise abita Tabel 1, liikumise valdkonna real ja nägemisfunktsiooni minna ohutult kohta, kus Te pole varem häirete/tegutsemispiirangute veerus leiame piirangute d- käinud? koodid: d450 käimine d455 muul viisil liikumine Vastab: EI (4) d460 mitmesugustel pindadel liikumine d465 abivahenditega liikumine d455 muul viisil liikumine Täpsustab: Tundmatusse kohta ise üksi d470 liiklusvahendi kasutamine minna ei saa. Vajan, et keegi enne d475 liiklusvahendi juhtimine 16 TAOTLUSE VASTUSTE TABELITE KASUTAMISE KIRJELDUS VÄLJAVÕTE teekonna selgeks õpetab. Tabel 4 - tuleb vaadata tabeli liikumise valdkonna osast OS 0,01 ja OD 0,03 ristumiskohta, saame nägemisfunktsiooni häire raskusastmeks 3. Tabel 5 - vaatame OD väärtuse 0 ja OS 50° ristumiskohal häire raskusastet, saame tulemuseks 3. 1.2. võtmetegevuses on mõlema alaküsimuse puhul nägemisfunktsiooni häire kõrgeim väärtus 3 (raske häire). Ekspertarst kasutab kaalutlusõigust, mille aluseks on taotleja ütlused, TIS andmed (lähtudes asjaolust, et taotleja on praktiliselt pime ja suudab enam-vähem ohutult liigelda ainult selgeks õpetatud marsruutidel) ja kahjustuse raskusastme kõrgeim väärtus ning hindab 1.2. võtmetegevuses taotleja tegutsemispiirangu raskeks (skoor 3). 3.valdkonnas SUHTLEMINE Tabel 1 selgitab, et piiratud võivad olla tegevused: 3.1 Kas suudate anda teisele inimesele d335 mitteverbaalsete sõnumite edastamine selgelt ja arusaadavalt edasi lihtsa teate, d345 kirjalikud sõnumid näiteks anda inimesele teada, et keegi käis teda otsimas? Tabel 4 - tuleb vaadata tabeli suhtlemise valdkonna osast OS 0,01 ja OD 0,03 ristumiskohta, mis annab nägemisfunktsiooni häire raskusastme väärtuseks 3. Vastab: mõõdukate raskustega (2) Tabel 5 - vaatame OD väärtuse 0 ja OS 50° ristumiskohal häire raskusastet, mis annab tulemuseks vahemiku 2–3. Täpsustab: kõnelemisel probleeme pole, 3.1. võtmetegevuse puhul kasutab ekspertarst kuid tavaliselt kirjutada ma ei näe, vajan kaalutlusõigust, tuginedes taotleja ütlustele, TIS arvutit. objektiivsetele andmetele ja funktsioonihäirete raskusastmete tabelile. Toetudes asjaolule, et ühes silmas on vaateväli osaliselt säilinud ning taotlejal ei esine piiranguid kõnelemisel, hindab ekspertarst antud võtmetegevuses taotleja tegutsemispiiranguid mõõdukaks (skoor 2). 3.2 (1) Kas suudate ilma kõrvalise abita Raskusastme leidmiseks vt Tabel 4 - tuleb vaadata tabeli teiselt inimeselt vastu võtta lihtsat sõnumit suhtlemise valdkonna osast OS 0,01 ja OD 0,03 kuulmise ja/või huultelt lugemise teel ja ristumiskohta, saame nägemisfunktsiooni häire reageerida hoiatushüüetele? raskusastmeks 3. Tabel 5 - vaatame OD väärtuse 0 ja OS 50° ristumiskohal nägemisfunktsiooni häire raskusastet, saame tulemuseks Vastab: Väikeste raskustega (2) vahemiku 2–3. Täpsustab: kuulen küll, aga huultelt lugeda 3.2. võtmetegevuse puhul kasutab ekspertarst kaalutlusõigust, tuginedes taotleja ütlustele, TIS ei näe objektiivsetele andmetele ja funktsioonihäirete raskusastmete tabelile. Toetudes asjaolule, et „saab luupi 17 TAOTLUSE VASTUSTE TABELITE KASUTAMISE KIRJELDUS VÄLJAVÕTE (2) Kas suudate teiselt inimeselt vastu ja arvutiprogrammi kasutades suurt kirja lugeda“, hindab võtta suures kirjas trükituna edasi antud ekspertarst antud võtmetegevuses taotleja lihtsat sõnumit? tegutsemispiiranguid mõõdukaks (skoor 2). Vastab: Ei (4) Täpsustab: Kasutan lugemisel luupi, arvutis abiprogramme, loen ainult suurt kirja. 5.2. Tegevuste alustamine ja lõpetamine. Tabel 1 kirjeldab 5.valdkonna piiranguid: Nägemis- või kuulmislangusega inimese tegevuste õppimine põhineb väga suurel määral kas ainult auditiivsel meetodil või Kas suudate ise kavandada, alustada ja ainult visuaalsel matkimisel. Seetõttu esineb meelepuudega lõpetada igapäeva-tegevusi, näiteks inimestel õppimise valdkonnas piiranguid ja nad vajavad otsustada, millal on vaja minna poodi väga palju tugimeetmeid. söögi järele ning poest vajalik söök tuua ja valmistada; või planeerida vaatamiseks telesaade ja seda õigel ajal vaadata? Kuna taotlejal on tegevuste planeerimisel ja sooritamisel vaja kõrvalist abi, hindab ekspertarst metoodikakohaselt tegutsemispiirangu kerge piiranguga (skoor 1). Vastab: Suurte raskustega, peaaegu võimatu (3) Täpsustab: Asjade meelespidamisega probleemi pole, kuid nimekirja, mida poest vaja koostab vend ja poes käib ka tema. 18