Seisukohad

Riigikantselei Teie 15.12.2022 nr 2-5/22- [email protected] */ 02603,6.4/22-0654/-1T Meie 13.01.2023 nr 11-3.1/9885-2 Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni välkmaksete ettepaneku kohta Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsuse istungile ettepaneku Eesti seisukohtadeks Euroopa Komisjoni välkmaksete ettepaneku kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Annely Akkermann rahandusminister Lisad: 1. Protokollilise otsuse eelnõu; 2. Seletuskiri. Lisaadressaadid: Välisministeerium Justiitsministeerium Eesti Pank Finantsinspektsioon Rahapesu Andmebüroo Kadri Martin 611 3156 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja jaanuar 2023 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni välkmaksete ettepaneku kohta 1. Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega muudetakse määrusi (EL) nr 260/2012 ja (EL) 2021/1230 eurodes välkkreeditkorralduste osas, eelnõu kohta (COM(2022) 546): Eurodes tehtavate välkmaksete ettepaneku üldine kohaldamisala ja mõisted 1.1. Eesti toetab laialdast üleminekut välkmaksetele ja Euroopa Komisjoni ettepaneku lõppeesmärki. Euroopa Komisjoni ettepanek toetab kiiremate ja turvalisemate maksete kasutuselevõttu, loob lisavõimalusi e-kaubanduses ning on aluseks Euroopa Liidu põhiseks alternatiivseks lahenduseks globaalsetele maksetaristutele. 1.2. Makseteenuste õigusaktides peab olema terviklik lähenemine ja välkmaksetele õigusraamistiku loomisel tuleb arvestada jaemaksete turge mõjutavaid lähituleviku õiguslikke algatusi, et vähendada turul topelt investeeringute tegemise vajadust. Arvestada tuleb digitaalse euro projekti ning makseteenuste direktiivi ja arvelduslõplikkuse direktiivi ülevaatuseid. 1.3. Välkmaksete õigusraamistik peab jätma pankadele ja teistele turuosalistele võimaluse otsustada sobiva lahenduse üle ning koondada erinevate jaemakselahenduste toimimiseks vajalikud taristud. Tuleb leida õige tasakaal turuosalistele kohaldatavate spetsiifiliste nõuete proportsionaalsuse ja teostatavuse ning Euroopa Liidu määruses täpsete lahenduste sätestamise taseme ja tarbijakaitse vahel. 1.4. Toetame selgust Euroopa Komisjoni ettepaneku ja makseteenuste direktiivi koostoime kohta, ühise terminoloogia kasutamist ja õigusaktide üldist järjepidevust. Eurodes tehtavate välkmaksete kohustuslik pakkumine 1.5. Toetame välkmaksete laialdast kasutamist ja makseteenuste turul aktiivsete pankade kohustust pakkuda eurodes välkmakseid. Väiksematele makseteenusepakkujatele, eelkõige makse- ja e-raha asutustele kehtivad kohustused peavad olema proportsionaalsed, kahjustamata vaba konkurentsi ja innovatiivsete lahenduste teket. 1.6. Eelistame välkmaksete vastuvõtmise ja saatmise kohustuse rakendustähtaegade pikendamist, et kohustuste rakendamine kõikide teenusepakkujate puhul ja erinevate maksekanalite kaudu oleks realistlik. Kuus kuud välkmaksete vastuvõtmise ja 12 kuud pärast määruse jõustumist välkmaksete saatmise kohustusena on liiga lühike periood. Välkmaksete tasud 1.7. Toetame välkmaksete tasu reguleerimist ulatuses, mis on eesmärgi saavutamise suhtes proportsionaalne, jättes teenusepakkujatele võimaluse kujundada hinda vastavalt vaba konkurentsi ja turumajanduse põhimõtetele. Leiame, et Euroopa Liidu piiriüleste maksete 1 määruse (EL) 2021/1230 põhimõte ehk riigisiseselt ja Euroopa Liidu sees samaväärsetele tehingutele sama hind on piisav ka välkmaksete puhul. Eesti ei toeta tasu täpsemat, eelkõige tasu ülempiiri määramist. Makse saaja nime ja maksekonto tunnuse kontrollimine 1.8. Toetame pettuste vähendamise ja tarbijakaitse tugevdamise eesmärgil makse saaja nime ja maksekonto tunnuse kontrollimist. Samas leiame, et määruses tuleks sätestada vaid põhimõtted, täpsustamata konkreetset lahendust, et turule jääks võimalus kasutada erinevaid tehnilisi lahendusi. Toetame kontrollikohustuse rakendamiseks pikemat kui 12-kuulist perioodi, kuna Euroopa Liidu ülest usaldusväärset lahendust hetkel turul ei ole. Lõpptulemusena loodud keskset lahendust võiks kasutada lisaks välkmaksetele ka tavamaksete puhul. Euroopa Liidu sanktsiooni kontrollikord 1.9. Sanktsioonide rakendamine kõikide tehingute, sealhulgas välkmaksete puhul on oluline ja tasakaalustatud lahenduse leidmine välkmaksete puhul on hädavajalik. Määrus peaks samal ajal looma tervikliku vastavuskontrolli raamistiku sanktsioonide tõhusaks ja nõuetekohaseks rakendamiseks ning vähendama selliste välkmaksete arvu, mille puhul tuvastatakse automaatse kontrolli käigus ekslikult, et need võivad hõlmata sanktsiooni nimekirja kantud isikuid. Lisaks Euroopa Liidu sanktsioonidele peaks terviklik vastavuskontrolli raamistik hõlmama Euroopa Liidu väliseid ja riigisiseseid sanktsioone ning pankade riskihinnangute ja -isu põhiseid meetmeid. Euroopa Komisjoni ettepanekut tuleb täiendada, et oleks paremini tagatud sanktsioonide rakendamise terviklik, usaldusväärne ja riskipõhine vastavuskontroll Euroopa Liidu üleselt. Sarnase vastavuskontrolli on Euroopa Liit kehtestanud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks. 1.10. Me ei toeta sanktsioonide rakendamisel välkmaksete sõelumise lõpetamist seni, kuni puuduvad juhised ühtsemaks sanktsioonide kohaldamiseks kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide poolt. 1.11. Toetame sanktsioonide tervikliku vastavuskontrolli raamistiku rakendamise lahenduse võimalikult lühikest rakendamistähtaega, kuna praeguses geopoliitilises olukorras on sanktsioonide tõhus rakendamine erakordselt oluline. Karistused 1.12. Eesti toetab lähenemist, mis võimaldab karistuse määrade ja menetluse puhul jätta teatava pädevuse ja paindlikkuse nende kehtestamiseks liikmesriikidele. Ennekõike on tähtis, et ei viidataks karistuste haldusõiguslikule iseloomule, sest halduskaristuse mõistel puudub Euroopa Liidus üheselt mõistetav definitsioon. Eelistame karistuste miinimummäärade sätestamist vaid juriidilistele isikutele. 2. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud algatus ja seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ja Eestist nimetatud Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmetele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär 2  09.01.2023 SELETUSKIRI Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni välkmaksete ettepaneku kohta 1. Sissejuhatus 1.1. Üldine sissejuhatus Euroopa Komisjon (komisjon) on algatanud järgnevad muudatused: - Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrusi (EL) nr 260/2012 ja (EL) 2021/1230 eurodes välkkreeditkorralduste osas1 COM(2022) 546 (välkmaksete määrus). Välkmaksed on kreeditkorralduse (maksja algatatud korralduse) alusel teostatava makse vorm, mille puhul raha kantakse maksja kontolt saaja kontole sekundite jooksul päeval või öösel aasta mistahes päeval. See eristab välkmakseid muudest maksetest (ehk tavamaksetest), mida makseteenuse pakkujad töötlevad ainult tööajal (nn pangapäeval), kusjuures raha võib makseteenuse pakkuja (pank või muu makseasutus) kanda makse saaja kontole alles järgmise tööpäeva lõpuks. Välkmaksed on maksevaldkonna oluline tehnoloogiline uuendus. Need võimaldavad vabastada finantssüsteemis kinni olevaid rahalisi vahendeid ja teha need viivitamata kättesaadavaks lõppkasutajatele – ELi tarbijatele ja ettevõtjatele – nii tarbimiseks kui ka investeeringuteks. Välkmaksed pakuvad pankadele ja finantstehnoloogia ettevõtetele ka võimalusi töötada välja uusi makselahendusi, seda nii füüsiliste müügikohtade kui ka e-kaubanduse tehingute jaoks (nt nutitelefonides mobiilsete makserakenduste kasutamine). Sellised lahendused aitaksid vähendada praegust suurt kontsentratsiooni suhtluspunktide2 turul eelkõige piiriüleste maksete puhul. ELis on eurovälkmaksete tehniline arhitektuur juba olemas. See koosneb mitmest maksesüsteemist, mis pakuvad välkarveldust, ja ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) välkkreeditkorralduste skeemist (SCT Inst skeem), mille käivitas 2017. aasta novembris Euroopa Maksenõukogu. Eestis on Euroopa Maksenõukogu andmetel skeemiga liitunud seitse Eesti makseteenuse pakkujat, välkmaksed moodustavad riigisisestest pankadevahelistest maksetest umbes 80%. Reaalselt pakuvad välkmakseid hetkel viis panka ja üks makseasutus, viimase mahud on väga tagasihoidlikud. Kolm suuremat panka edastavad välkmaksete skeemi kaudu 93% kõikidest Eesti turu välkmaksetest. Välkmaksete võimalikku märkimisväärset kasu ELi tarbijatele ja ettevõtetele piiravad aga välkmaksete aeglane juurutamine ja vähene omaksvõtt. 2021. aasta lõpus olid vaid 11 % ELis saadetud eurodes kreeditkorraldustest välkmaksed, mis näitab, et Euroopa maksesektori jõupingutused ei ole olnud seni piisavad. Sellest tulenevalt on Euroopa Komisjon tuvastanud kaks peamist tagajärge: – välkmaksete realiseerimata kasu ja tõhusus nii makrotasandil kui ka sidusrühmade vaates, sealhulgas tarbijad, kaupmehed, ettevõtted, makseteenuse pakkujad ja finantstehnoloogia ettevõtjad ning avalik sektor, sealhulgas maksuhaldurid; – maksevahendite piiratud valik makseteenuste pakkujate suhtluskanalis, eelkõige piiriüleste tehingute puhul. Välkmaksete laialdast levikut takistavad probleemid on Euroopa Komisjoni hinnangul nii pakkumise kui ka nõudluse poolel: 1. makseteenuse pakkujate ebapiisavad stiimulid eurovälkmaksete pakkumiseks (pakkumise pool); 2. välkmaksete kliente eemale peletavad tehingutasud võrreldes alternatiivsete maksevahenditega (nõudluse pool); 3. tagasilükatud välkmaksete suur osakaal, mille puhul on ekslikult tuvastatud, et need hõlmavad ELi sanktsiooni nimekirja kantud isikuid (pakkumise pool); 4. maksja mure välkmaksete turvalisuse pärast (nõudluse pool). Eestis on välkmaksetele üleminek olnud sujuv ja Euroopa Komisjoni nimetatud probleemid riigisiseste maksete puhul akuutsed ei ole. Samas takistavad kõik nimetatud probleemid ka Eesti hinnangul piiriüleste välkmaksete 1 https://eur-lex.europa.eu/ 2 Füüsilised müügikohad ja e-kaubandusele ligipääsupunktid, sh mobiiltelefoni vahendusel. 1 laiemat levikut. Kokkuvõttes on välkmaksete määruse eelnõu eesmärk luua soodsad tingimused konkurentsi suurendamiseks ehk kajastada maksete valdkonnas toimunud innovatsiooni ja turu arengut, edendada uute kogu ELi hõlmavate maksetoodete väljatöötamist ning hõlbustada uute turule sisenejate juurdepääsu. Selleks on Euroopa Komisjon teinud maksevaldkonnas õigusliku ettepaneku: 1. kohustades makseteenuse pakkujaid, kes osutavad eurodes tavapäraste kreeditkorralduste põhist makseteenust, pakkuma eurovälkmaksete saatmise ja saamise teenust; 2. piirates eurovälkmaksete tasu maksimaalselt tasuga, mida teenusepakkujad võtavad eurodes tavapäraste kreeditkorralduste eest; 3. kohustades makseteenuse pakkujaid osutama teenust, mis võimaldab kliente teavitada, kui tuvastatakse mittevastavus maksja esitatud makse saaja nime ja rahvusvahelise pangakonto numbri (IBAN) vahel; 4. nõudes, et sanktsioonikontroll toimuks klientide väga sagedase kontrolli vormis ELi sanktsiooni nimekirjade alusel, mitte iga üksiku tehingu puhul. Laiemas vaates on välkmaksete eelnõu seotud euro rahvusvahelise rolli tugevdamise eesmärgiga, mille saavutamiseks integreeritud välkmaksete laialdase turu toel vähendatakse jaemaksetega seotud riske ja haavatavust ning suurendatakse olemasolevate makselahenduste sõltumatust ning tugevdatakse makromajanduse ja finantssektori avatud strateegilist sõltumatust. EL Nõukogu on toetanud konkurentsivõimeliste riigisiseste ja üleeuroopaliste turupõhiste makselahenduste väljatöötamist ning rõhutanud, kui oluline on määratleda sõltumatu, tõhus, hästi toimiv, avatud ja autonoomne Euroopa maksepiirkonna raamistik ja seda tulemuslikult rakendada. Euroopa Liidu digirahanduse paketi kohta kinnitatud Eesti seisukohtade raames on Vabariigi Valitsus 17.12.2020 ja Riigikogu EL asjade komisjon 22.01.2021 toetanud ühtse euromaksete piirkonna välkmaksete võimalikult laiaulatuslikku, Euroopaülest kasutuselevõttu. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna nõunik Kadri Martin ([email protected]). Eelnõu on kooskõlastanud finants- ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi, finantsteenuste poliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste ja asejuhataja Thomas Auväärt. 2. Eurodes tehtavate välkmaksete ettepaneku üldise kohaldamisala ja mõistete sisu, võrdlev analüüs ja seisukohad Eelnõuga täiendatakse SEPA määrust ja määratakse kindlaks, millised makseteenuse pakkujad peavad eurovälkmaksetega seotud põhimõtteid järgima. SEPA määruse täiendamise raames lisatakse neli uut mõistet: välkkreeditkorraldus, makseteenuse kasutajaliides, maksekonto tunnus ja nimekirja kantud isikud või üksused. Samuti muudetakse kehtivat jaemaksesüsteemi määratlust, et kajastada erinevaid jaemaksetehingute arveldamise viise, sealhulgas üksiktehingute kaupa arveldamine ja välkmaksete ööpäevaringne sooritamine reaalajas. Seisukoht 1: Eesti toetab laialdast üleminekut välkmaksetele ja Euroopa Komisjoni ettepaneku lõppeesmärki. Euroopa Komisjoni ettepanek toetab kiiremate ja turvalisemate maksete kasutuselevõttu, loob lisavõimalusi e-kaubanduses ning on aluseks Euroopa Liidu-põhiseks alternatiivseks lahenduseks globaalsetele maksetaristutele. Seisukoht 2: Makseteenuste õigusaktides peab olema terviklik lähenemine ja välkmaksetele õigusraamistiku loomisel tuleb arvestada jaemaksete turge mõjutavaid lähituleviku õiguslikke algatusi, et vähendada turul topelt investeeringute tegemise vajadust. Arvestada tuleb digitaalse euro projekti ning makseteenuste direktiivi ja arvelduslõplikkuse direktiivi ülevaatuseid. Seisukoht 3: Välkmaksete õigusraamistik peab jätma pankadele ja teistele turuosalistele võimaluse otsustada sobiva lahenduse üle ning koondada erinevate jaemakselahenduste toimimiseks vajalikud 2 taristud. Tuleb leida õige tasakaal turuosalistele kohaldatavate spetsiifiliste nõuete proportsionaalsuse ja teostatavuse ning Euroopa Liidu määruses täpsete lahenduste sätestamise taseme ja tarbijakaitse vahel. Seisukoht 4: Toetame selgust Euroopa Komisjoni ettepaneku ja makseteenuste direktiivi koostoime kohta, ühise terminoloogia kasutamist ja õigusaktide üldist järjepidevust. Uus regulatsioon peaks arvesse võtma juba töös olevat digitaalse euro projekti ning välkmaksete teostamisega seotud õigusaktide ülevaatusi, mille tulemusel soovitakse ühise tulemina pakkuda innovatiivseid, kiiremaid, mugavaid ja turvalisemaid makselahendusi ning samas kaardimaksetele alternatiivset makselahendust kaupmehe juures. Sisuliselt võivad erinevad algatused ja ettepanekud tähendada, et turuosalised peaksid senisele kreeditkorralduste (maksja algatatud korralduste) jaemaksesüsteemile üles ehitama välkmaksete lahenduse ning tulevikku vaadates digitaalse euro süsteemi. Vältima peaks erinevate süsteemide tööshoidmist ja kasutamist nii tavamaksete, välkmaksete kui ka digieuro jaoks. Keskpikas ajahorisondis peaks turuosalistel olema võimalik erinevate makselahenduste süsteeme konsolideerida. Kuna nii välkmaksete ettepanek kui digitaalse euro projekt sihivad muuhulgas kaupmehe juures oleva makselahenduse välja arendamist, siis tervikpildis võiks arendus toimuda üheaegselt või ühe lahenduse põhiselt. Mitmete lahenduste välja töötamine on turuosalistele eeldatavalt kulukas ning üksikute lahenduste põhiselt ei ole efektiivne. Välkmaksete regulatsioon võiks Eesti turuosaliste hinnangul olla suunatud klientide poolt kõige enam kasutatud kanalile ehk eelkõige elektroonilisele kanalile (internetipank, mobiilipank). Välkmakse tegemisel pangaautomaadi vahendusel võib olla tehniliste piirangute tõttu keeruline teostada makse saaja nime ja saaja maksekonto kontrolli ning see vajab täiendavat analüüsi. Arvestades, et füüsilise kanali ja pangaautomaadi puhul kaasneb lahenduse loomisega märkimisväärne arenduskulu, siis võib see teha teenuse lõpptarbijale tervikuna kallimaks. Seetõttu toetame välkmaksete turuosa järkjärgulist suurenemist nii, et sellega ei kaasne turuosalistele kohustust välkmaksete skeemiga paralleelselt üleval hoida ka tavamaksete taristut. Regulatsioon peaks olema paindlik ja võimaldama turuosalistel otsustada, kas pakkuda nii välkmakseid kui tavamakseid või ainult välkmakseid. Määruse sõnastus peaks võimaldama ühest mõistmist. Sätete erinev tõlgendamine võib kaasa tuua erinevusi nende kohaldamises, mistõttu võivad eesmärgid soovitud ulatuses jääda saavutamata. Selguse ja õiguskindluse tagamisel on oluline, et määruses kasutataks võimalusel mõisteid, millele on antud tähendus juba mõnes teistes Euroopa Liidu õigusaktis (makseteenuste direktiiv, maksekontode direktiiv), nagu näiteks makseteenus, kreeditkorraldus, kordumatu tunnus. 3. Eurodes tehtavate välkmaksete kohustusliku pakkumise sisu, võrdlev analüüs ja seisukohad Eelnõuga pannakse makseteenuse pakkujatele, kes teevad eurodes kreeditkorraldusi, kohustus pakkuda eurovälkmaksete saatmise ja saamise teenust 24 tundi ööpäevas ja 365 päeva aastas ilma võimaluseta kehtestada tähtaegu või piirata välkmaksete töötlemist ainult tööpäevadega. Makseasutuste ja e-raha asutuste suhtes seda nõuet ei kohaldata, kuna nende juurdepääs arveldussüsteemidele on piiratud. Kasutajaliidesed, mille kaudu võib esitada kreeditkorraldusi, peavad samuti võimaldama esitada välkmaksete korraldusi. Kui makseteenuse pakkuja pakub võimalust esitada kreeditkorralduste kohta mitu maksejuhist ühe paketina, peab ta pakkuma sama teenust eurovälkmaksete puhul. Need nõuded kehtestatakse neljas eri etapis järgmiste tähtaegadega: – eurovälkmaksete vastuvõtmine euroala makseteenuse pakkujate puhul: 6 kuud pärast määruse jõustumist; – eurovälkmaksete saatmine euroala makseteenuse pakkujate puhul: 12 kuud pärast jõustumist; – eurovälkmaksete vastuvõtmine euroalaväliste makseteenuse pakkujate puhul: 30 kuud pärast jõustumist; – eurovälkmaksete saatmine euroalaväliste makseteenuse pakkujate puhul: 36 kuud pärast jõustumist. Seisukoht 5: Toetame välkmaksete laialdast kasutamist ja makseteenuste turul aktiivsete pankade kohustust pakkuda eurodes välkmakseid. Väiksematele makseteenusepakkujatele, eelkõige makse- ja e- raha asutustele, kehtivad kohustused peavad olema proportsionaalsed kahjustamata vaba konkurentsi ja innovatiivsete lahenduste teket. Seisukoht 6: Eelistame välkmaksete vastuvõtmise ja saatmise kohustuse rakendustähtaegade pikendamist, et kohustuste rakendamine kõikide teenusepakkujate puhul ja erinevate maksekanalite 3 kaudu oleks realistlik. Kuus kuud välkmaksete vastuvõtmise ja 12 kuud pärast määruse jõustumist välkmaksete saatmise kohustusena on liiga lühike periood. Eestis on välkmaksed uus reaalsus, 2022. a lõpu kuudel liikus 82% riigisisestest pankadevahelistest maksetest välkmaksena ja koos pangasiseste maksetega on üle 90% maksetest välkmaksed. Üle-Euroopalise välkmaksete skeemiga on liitunud seitse Eesti makseteenuse pakkujat, reaalselt pakuvad välkmakseid hetkel peamiselt viis panka. Eestis pakub üks makseasutus välkmaksete teenust, kuid makseasutuse teenuse mahud on tagasihoidlikud. Enamus Eestis tegutsevaid pankasid on elektroonilises kanalis välkmakse pakkumise võimelised ning maksete vastuvõtmise ja edastamise rakendusajad neile probleemiks ei osutu. Probleemiks osutub välkmaksete pakkumine täiendavate kanalite kaudu, mille puhul on sätestatud nõuete tähtajad liigselt lühikesed (vaata ka seisukoha 8 selgitust). Leiame, et väiksemate makseteenusepakkujate puhul välkmaksete pakkumise kohustuse mitte rakendamine on asjakohane, kuid konkurentsi tagamise eesmärgil ei tohiks makseasutuste võimalusi piirata. Eestis tegutsevad pangad on likviidsuse tagamisega välkmaksete teostamiseks 24 tundi ööpäevas ja 365 päeva aastas seni hakkama saanud, hoides piisavalt vahendeid välkmaksete arveldamiseks keskpangas avatud kontodel ning kasutades pakutavaid automaatseid vahendeid. Eestis tegutsevate pankade hinnangul ei peaks välkmaksete pakkumise kohustus kohalduma maksete kogumitele (mitu maksejuhist ühe paketina, näiteks ettevõtte maksejuhiste pakett töötajatele palga maksmiseks) protsessi keerukuse tõttu (oht maksesüsteemi või makseteenuse pakkuja ülekoormamiseks). Lisaks toimub üksiku makse tagasi lükkamise korral sellest maksja informeerimine hiljem, mitte maksekogumi panka edastamisel. Seega võiks maksete kogumite käsitlemine välkmaksete määruses vajada erandit või leebemaid reegleid, kuid määrus ei peaks piirama maksete kogumite teostamist välkmaksetena. Euroopa Komisjoni ettepanekus ei ole selgitatud, kuidas peaks toimuma maksete kogumite töötlemine välkmaksena, sh kas töötlemine peaks toimuma iga kogumis sisalduva üksiku maksejuhise põhiselt. Pole ka selge, kuidas toimub maksete kogumite puhul saaja nime ja saaja kontonumbri kontrollimine 10 sekundi jooksul. 4. Välkmaksete tasude ettepanekute sisu, võrdlev analüüs ja seisukohad Eelnõu ei luba võtta eurovälkmaksete saatmise või saamise eest suuremat tasu, mida makseteenuse pakkujad rakendavad eurodes tavapäraste kreeditkorralduste saatmise või vastuvõtmise eest. Seda nõuet kohaldataks kõigi makseteenuse pakkujate suhtes, kes pakuvad eurovälkmakseid, sealhulgas nende makseteenuse pakkujate suhtes, kes ei pea välkmakseid pakkuma ja pakuvad vabatahtlikkuse alusel (nt makseasutused ja e-raha asutused). Euroala makseteenuse pakkujate suhtes kohaldaks nõuet kuus kuud ja väljaspool euroala asuvate makseteenuse pakkujate suhtes 30 kuud pärast määruse jõustumist. Eelnõu eesmärgi saavutamiseks muudetakse ka määrust (EL) 2021/1230, et tagada piiriüleste eurovälkmaksete võrdne või väiksem tasu vastava piiriülese tavapärase eurodes kreeditkorraldusega. Seisukoht 7: Toetame välkmaksete tasu reguleerimist ulatuses, mis on eesmärgi saavutamise suhtes proportsionaalne, jättes teenusepakkujatele võimaluse kujundada hinda vastavalt vaba konkurentsi ja turumajanduse põhimõtetele. Leiame, et Euroopa Liidu piiriüleste maksete määruse (EL) 2021/1230 põhimõte ehk riigisiseselt ja Euroopa Liidu sees samaväärsetele tehingutele sama hind on piisav ka välkmaksete puhul. Eesti ei toeta tasu täpsemat, eelkõige tasu ülempiiri määramist. Ettepaneku kohaselt reguleeritakse välkmaksete tasu, et suurendada välkmaksete osakaalu. Kui välkmakse eest tuleb kliendil maksta rohkem kui tavamakse eest, siis vaatamata välkmaksete pakkumise kohustuslikuks muutmisele, ei pruugi tarbijad seda kõrgema hinna tõttu eelistada, mistõttu võib tasu reguleerimist (tasu ei või erineda) pidada eesmärgi suhtes pigem vajalikuks sammuks. Hinnalae kehtestamine poleks aga vajalik ega ilmselt ka eesmärgi suhtes kohane. Välkmaksete määrus peaks toetama turu isereguleerimist välkmaksete kasutamise suunas ja toetama välkmaksetele täielikku üleminekut ja tavamaksete järkjärgulist kadumist. Kuivõrd maksesüsteemides arveldamisega kaasnevad nii püsi- kui muutuvkulud, ei pruugi makseteenuse pakkujatel olla majanduslikult otstarbekas hoida töös ka tavamakseteks kasutatavat maksetaristut. Ka makseteenuste kasutajate (tarbijate) vaates ei näi olevat tavamaksel eelist välkmakse ees (välkmakse tasu ei või olla kõrgem tavamakse tasust). Eestis lisatasu välkmaksete puhul (mis moodustavad ca 80% siseriiklikest pankadevahelisetest maksetest) välkmakseid pakkuvad pangad ei rakenda ja konkurents on kenasti toiminud (konkurents reguleerib hindasid). Sarnane on olukord ka teistes liikmesriikides, kus välkmaksed on turul laialt levinud, ehk välkmaksetele lisatasu võrreldes tavamaksetega kehtestatud ei ole. Eestis tegutsevad pangad soovivad, et hinnakujundus oleks 4 jätkuvalt iga teenuseosutaja enda seada. Euroopa Liidu piiriüleste maksete määrusega (EL) 2021/1230 turule sekkumine (siseriiklikult ja Euroopa Liidu sees samaväärsetele tehingutele sama) ei ole olulist negatiivset mõju konkurentsile tekitanud. 5. Makse saaja nime ja maksekonto tunnuse kontrollimise ettepanekute sisu, võrdlev analüüs ja seisukohad Eelnõu paneb kõigile eurovälkmaksete saatmise teenust pakkuvatele makseteenuse pakkujatele (sealhulgas neile, kes ei ole kohustatud seda tegema) kohustuse pakkuda oma makseteenuse kasutajale teenust, millega kontrollitakse, kas makse saaja IBAN on seotud makse saaja nimega, ja teavitada makseteenuse kasutajat kõigist avastatud lahknevustest. Teade tuleb esitada enne, kui maksja välkmakse korralduse lõplikult vormistab ja enne, kui makseteenuse pakkuja sooritab välkmakse. Vaatamata võimalikule ebakõlale makse saaja nimes ja tema kontonumbri vastavuses, jääb makseteenuse kasutajale vabadus otsustada, kas esitada välkmakse korraldus (kinnitada maksejuhis) või mitte. Kirjeldatud teenuse kasutamine makseteenuse kasutaja poolt ei mõjuta makseteenuste direktiivis sätestatud makseteenuse pakkuja vastutust välkmaksete täitmata jätmise või puuduliku või hilinenud täitmise eest. Eelnõu ei takista makseteenuse pakkujaid kontrollida makse saaja nime ja kontonumbrit ka tavalise kreeditkorralduste puhul, kuid kohustust seda teenust pakkuda sellisel juhul ei ole. Makseteenuse pakkujad võivad võtta kontrollimise teenuse kasutamise eest tasu (otsest keeldu ei ole) ja makseteenuse kasutajad võivad loobuda nimetatud teenusest. Nõuet hakataks eelnõu kohaselt euroala makseteenuse pakkujate suhtes kohaldama 12 kuud ja väljaspool euroala asuvate makseteenuse pakkujate suhtes 36 kuud pärast määruse jõustumist. Need tähtajad on kooskõlas seletuskirja punktis 3 kirjeldatud eurovälkmaksete saatmise teenuse pakkumise nõude kehtestamise kuupäevadega. Seisukoht 8: Toetame pettuste vähendamise ja tarbijakaitse tugevdamise eesmärgil makse saaja nime ja maksekonto tunnuse kontrollimist. Samas leiame, et määruses tuleks sätestada vaid põhimõtted, täpsustamata konkreetset lahendust, et turule jääks võimalus kasutada erinevaid tehnilisi lahendusi. Toetame kontrollikohustuse rakendamiseks pikemat kui 12-kuulist perioodi, kuna Euroopa Liidu ülest usaldusväärset lahendust hetkel turul ei ole. Lõpptulemusena loodud keskset lahendust võiks kasutada lisaks välkmaksetele ka tavamaksete puhul. Ettepaneku sisu on tekitanud palju seni vastuseta küsimusi. Eelkõige on väljakutse ettepaneku rakendamine piiriüleste maksete teostamisel. Idee põhjal eeldaks ettepanek siseriiklike andmebaaside/registrite loomist, mis tuleb teha kättesaadavaks ka piiriüleselt. Lahenduse loomise kokkuleppimine ja ellu rakendamine võtab oluliselt rohkem aega kui 12 kuud. Saaja nime ja kontonumbri vastavuse kontrollimiseks on kaks võimalikku lahendust: kontrolli teostamine enne või pärast makse kinnitamist. Ettepanekus on saaja nime ja kontonumbri kontrollimine ette nähtud eraldi teenusena, millest maksja võib keelduda näiteks selle teenuse hinna tõttu (makseteenuse kasutajal on alati võimalus teenusest loobuda). Kuna kontrolli teostamine (ka pärast makse kinnitamist) aitab vähendada maksepettuseid ja ekslikke ülekandeid, on mõistlik eeldada, et vastav kontrollimine kajastuks alati makse hinnas ning kontrolli teostamine oleks kohustuslik kõikide SEPA tavamaksete puhul. Kohustus kontrollida makse saaja ja saaja kontonumbri vastavust enne makse täitmist ei arvesta piisavalt olemasolevat välkmaksete maksetaristut ja tehnilist võimekust nõuet täita. Tehniliselt toimiv lahendus kontonumbri ja nime vastavuse kontrollimiseks täna puudub. Tehnilise võimekuse arendamine tähendab mahukaid investeeringuid turu poolt, mistõttu kohustuste täitmine ei pruugi rakendamise tähtaegu arvestades olla realistlik. Saaja nime ja kontonumbri kontrollimine enne maksejuhise täitmist on rakendatav juhul, kui selleks luuakse piiriüleselt toimiv lahendus, näiteks keskne register või kohalike registrite andmevahetusplatvorm. Eestis tegutsevate pankade hinnangul osutub probleemiks kindlasti saaja nime ja IBANi kontrolli rakendamine Euroopa Komisjoni pakutud tähtaja jooksul. Hetkel on ainult saaja makseteenusepakkuja võimeline usaldusväärselt kontrollima, kas saaja nimi ja IBAN kuuluvad kokku, ja võtma selles vastutust. Seetõttu tuleks Euroopa Komisjonil veel põhjendada poliitilise valiku otstarbekust, pakkuda põhjalikum mõjuanalüüs ja liikmesriikidel üheskoos kaaluda alternatiive. Näiteks saaja teenusepakkujale kontrolli kohustuse panemine aitab püstitatud eesmärki täita sama tõhusalt aeglustamata seejuures maksejuhise automaatset otsetöötlemist, mida tänased tehnilised lahendused turu hinnangul võimaldavad. Sellest tulenevalt tuleks vastavalt muuta ka makseteenuste direktiivi põhimõtteid (näiteks maksejuhise automaatse otsetöötlemise ja vastutuse küsimusi). 5 Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi tuleb kontroll teostada enne makse kinnitamist (enne maksejuhise autoriseerimist), mis välistab võimaluse, et kontrolli võiks teostada näiteks saaja makseteenusepakkuja makse laekumisel. Leiame, et arvestada tuleb olemasoleva tehnilise taristu ja selle võimekusega, kuid mitte liialt takerduda regulatiivsel tasandil kontrolli võimaluste tehnilistesse nüanssidesse. Tõsiselt tuleks kaaluda võimalust sätestada määruses vaid tarbijakaitselased ja pettuste vältimise põhimõtted või eesmärgid täpsustamata konkreetset lahendust. Turule peaks jääma võimalus kasutada erinevaid tehnilisi lahendusi, millest mõned on juba väljaarendamisel. Rakendustähtaeg on ilmselgelt liiga ambitsioonikas, kuna Euroopa Komisjoni ettepanekule vastav lahendus turul on väga piiratud kasutusega (üksikutes liikmesriikides) ja ei ole Eesti turuosaliste hinnangul laialdaseks kasutamiseks piisavalt usaldusväärne ning üle-ELi kasutatava lahenduse (on ta siis erasektori või avaliku sektori põhine) loomine võtab rohkem aega kui 12 kuud. Lõpptulemusena loodud lahendust võiks kasutada aga laiemalt kui vaid välkmaksete puhul. Kui otsustatakse luua keskne andmebaas või muu koostalitusvõimeline lahendus, tuleb tagada andmekaitse (Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse reeglite täitmine) ja kindlustada süsteemi toimekindlus (keskne lahendus võib osutuda kriitiliseks taristuks, sealhulgas EL finantssektori digitaalset tegevuskerksust käsitlevate õigusaktide mõttes). Enamik Eestis tegutsevaid panku rakendavad saaja ja IBANi kontrolli pangasisestel maksetel ja mõned pangad ka pankadevaheliste maksete puhul. Kui makse saaja on teises pangas, siis makse algatamisel kontrolli täna ei teostata, kuna puudub ligipääs teise panga klienti puudutavatele andmetele. Euroopa Komisjoni ettepaneku rakendamiseks on mitmeid võimalusi. Ühe variandina tuleks pankade hinnangul esmalt luua keskne andmebaas ja sinna andmete edastamine ning teises etapis makseteenusepakkujatel liituda andmebaasiga ja teha muudatused pangasüsteemides. Kui tegemist on üle-Euroopalise lahendusega, siis võiks seda teenust pakkuda näiteks Euroopa Keskpank. Keskse andmebaasi loomisel on vajalik eraldi analüüsida andmete töötlemist isikuandmete kaitse vaatest. Ühtlasi sellise laiamahulise üle-Euroopalise andmebaasi loomine tekitab mitmeid tüüpi riske ning nende andmete edastamine kesksesse registrisse saaks toimida vaid kliendi nõusolekul. Samuti räägib keskse andmebaasi kahjuks selle töökindlus, arvestades tekkivat tehingute mahtu ja makse täitmise kiirust. Samas on küsimus, kuidas see lahendus toimiks Euroopa Liidu väliste maksete puhul. Teise variandina on saaja panka makse sõnumiga paralleelne päringu sõnumi kasutamine, kuid selle lahenduse väljatöötamine on uue infrastruktuuri arendus ning kaasnevad kõrged kulud. Täiendav pankadevaheline sõnumite vahetamise liiklus toob kaasa samuti täiendavate teenustasude kulud pankadele, samas ei kaasne sellega täiendavat teenustasu tulu pankadele. Samuti võib siin tekkida täiendav pettuse risk, kui maksja saab vastuse, et saaja nimi ja IBAN ei ole vastavuses, kuid otsustab makse siiski teostada. Kui see teenus on mõeldud pettuste vähendamiseks, siis praktikas Eestis tegutsevate pankade hinnangul petturid saaja nimega väga tihti ei eksi, mistõttu vajab Euroopa Komisjoni ettepanek täiendavat analüüsi pakutud lahendusega eesmärgi saavutamise tõhususe kohta. Täiendavat analüüsi vajab ka võimalik rakendamine avatud panganduse skeemi puhul (näiteks kas vajalik informatsioon on kättesaadav) ka kaupmehe müügipunkti puhul. Kuna Eestis on valdavalt kasutusel saaja pangas makse laekumisel teostatav saaja nime ja IBAN kontroll, siis eelistavad pangad selle võimaluse kasutamise jätkamist, mitte uue lahenduse loomist. Iga uus lahendus toob kaasa täiendava keerukuse arenduse ja süsteemide ühildumise näol. Pettuste ennetamise vaatest ei ole vahet, kas kontroll on saaja või maksja panga poolel. Alternatiivina on vastuvõetav ka mõlema variandi kasutuse lubamine, mis võimaldab juba täna rakendatud kontrolliga jätkata. Saaja pangas toimuva kontrolli kasuks räägib ka see, et seda on võimalik rakendada kõikidele SEPA maksetele, selle rakendamine panga enda infrastruktuuris on kuluefektiivne ja oluliselt kiirem kui uue infrastruktuuri loomine, puuduvad lisanduvad täiendavad kulud erinevate sõnumite saatmise näol ning täiendavad andmevahetuse riskid. 6. ELi sanktsiooni kontrollikorra ettepanekute sisu, võrdlev analüüs ja seisukohad Makseteenuse pakkujad peavad eelnõu põhjal järgima ühtlustatud lähenemist, et ELi sanktsiooni saaks kohaldada ilma dubleerimise, ebatõhususe ja sellest tulenevate vastuoludeta, mida põhjustaks makseteenuse pakkujate erinev kontrolliprotsess. Ühtlustatult tuleb rakendada eraisikute ja üksuste suhtes kohaldatavat sanktsiooni ehk nõudeid külmutada varad ja mitte teha rahalisi vahendeid või majandusressursse sanktsioonis nimetatud isikutele ja üksustele kättesaadavaks. Euroopa Komisjon peab selliste isikute ja üksuste koondnimekirja. Makseteenuse pakkujad peavad kontrollima vähemalt kord päevas ning igal juhul kohe pärast uue või muudetud sanktsiooni jõustumist, kas mõni nende klientidest on ELi sanktsiooni nimekirja kantud isik 6 või üksus. Ühtlustatud lähenemine annab Euroopa Komisjoni hinnangul makseteenuse pakkujatele vajaliku õiguskindluse ja kõrvaldab vastuolud, mis takistavad eurovälkmaksete tõhusat sooritamist (vähendab oluliselt võimalike valepositiivsete välkmaksete arvu), kahjustamata samas sanktsioonikontrolli tõhusat rakendamist. Kui maksja või makse saaja makseteenuse pakkuja ei tee nõutavat kontrolli ja on seejärel seotud välkmakse tegemisega maksja või makse saajaga, kelle suhtes tuleb kohaldada ELi sanktsiooni, vastutab ta mis tahes rahalise kahju eest, mis on tekkinud teisele välkmaksega seotud makseteenuse pakkujale ja mis tuleneb ELi sanktsiooni määruste kohastest karistustest. Makseteenuse pakkujate suhtes hakatakse nõuet kohaldama kuue kuu möödumisel määruse jõustumisest. Seisukoht 9: Sanktsioonide rakendamine kõikide tehingute, sealhulgas välkmaksete puhul on oluline ja tasakaalustatud lahenduse leidmine välkmaksete puhul on hädavajalik. Määrus peaks samal ajal looma tervikliku vastavuskontrolli raamistiku sanktsioonide tõhusaks ja nõuetekohaseks rakendamiseks ning vähendama selliste välkmaksete arvu, mille puhul tuvastatakse automaatse kontrolli käigus ekslikult, et need võivad hõlmata sanktsiooni nimekirja kantud isikuid. Lisaks Euroopa Liidu sanktsioonidele peaks terviklik vastavuskontrolli raamistik hõlmama Euroopa Liidu väliseid ja riigisiseseid sanktsioone ning pankade riskihinnangute ja -isu põhiseid meetmeid. Euroopa Komisjoni ettepanekut tuleb täiendada, et oleks paremini tagatud sanktsioonide rakendamise terviklik, usaldusväärne ja riskipõhine vastavuskontroll Euroopa Liidu üleselt. Sarnase vastavuskontrolli on Euroopa Liit kehtestanud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks. Seisukoht 10: Me ei toeta sanktsioonide rakendamisel välkmaksete sõelumise lõpetamist seni, kuni puuduvad juhised ühtsemaks sanktsioonide kohaldamiseks kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide poolt. Seisukoht 11: Toetame sanktsioonide tervikliku vastavuskontrolli raamistiku rakendamise lahenduse võimalikult lühikest rakendamistähtaega, kuna praeguses geopoliitilises olukorras on sanktsioonide tõhus rakendamine erakordselt oluline. Välkmaksete toimimiseks ja samal ajal efektiivselt sanktsiooni kohaldamist nõudvate olukordade tuvastamiseks on vajalik, et Euroopa Liidu üleselt oleksid loodud ühtsed standardid kogu sanktsiooni vastavuskontrolli raamistikule, mis sisaldaks ka maksete sõelumisele kohaldavaid standardeid. Nii nagu on loodud ühtsed standardid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise vastavuskontrollile (rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise direktiiviga). Oluline on silmas pidada, et sanktsiooni vastavuskontrolli raamistiku puhul kasutatakse sama metodoloogiat nagu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks võttes arvesse sanktsiooni eripära ja riski. Asudes reguleerima ühte kitsast hoolsusmeedet kogu raamistikus ei pruugi tuua soovitud tulemust ja olla proportsionaalne ega riskipõhine. Välkmaksete ja kliendiandmebaasi sõelumine sanktsiooni nimekirjade vastu on kõigest üks meede, millega tagatakse õiguspärane sanktsiooni kohaldamine. Vastavuskontrolli raamistik sisaldab muuhulgas riskihinnanguid ja riskiisu, mille alusel makseteenuse osutaja määratleb enda jaoks proportsionaalsed hoolsusmeetmed ja nende ulatuse, sh sõelumise kriteeriumid. Hoolsusmeetmed ja nende ulatus on proportsionaalsed makseteenuse osutaja suuruse, teenuse ulatuse, tehnoloogilise võimekuse ja riskiisuga. Näiteks kui makseasutuse osad kliendid on passiivsed ja kasutavad teenust harva, siis ei pruugi olla mõistlik sõeluda kogu kliendiandmebaasi igapäevaselt, vaid ainult siis, kui vahendeid liigutatakse või harvema regulaarsusega. Väiksemad makseteenuse pakkujad kui nad piiriüleseid teenuseid ei osuta ja kliendiandmebaas on väike võivad otsustada manuaalse sõelumise kasuks ja ainult juhul kui sanktsiooni nimekirjas on muutusi või täiendusi. Ei saa nõustuda Euroopa Komisjoni seisukohaga ja ettepanekuga, kus reguleeritakse kitsalt ühte meedet kogu raamistikus, ja mille järgi piisab, kui iga makseteenusepakkuja lähtub üksnes enda koduriigi pädevate asutuste kehtestatud suunistest või juhenditest, , kuna need võivad olla väga erinevad, sh võttes arvesse riigi enda riske ja riskihinnangut. Siseriiklike vastavuskontrolli suuniste järgimist ei saa alatähtsustada, kuid välkmaksete jaoks toimiva raamistiku loomisel peaks kõikides liikmesriikides ühtselt kohalduv määrus andma ette detailsemad nõuded, mis hetkel on puudu. Maksete sõelumisest täielik loobumine, kus makseteenusepakkujad tuginevad sanktsiooni rakendamisel üksnes kliendibaasi sõelumisele, ei ole õigustatud. Teatud tingimustel, näiteks eraisikute vahel teostatavate siseriiklike maksete puhul, võib olla õigustatud maksete sõelumisest loobumine, kui riskid on hinnatud ja maandatud. Määruses tuleks selgemalt määratleda reeglid makseteenusepakkujate sanktsiooni sõelumise süsteemile, 7 eelkõige eeldus automaatse sõelumissüsteemi olemasolu ja sõelumissüsteemile kehtivate nõuete kohta (nt nagu on USA kehtestanud). Vajadus nende reeglite järele tuleneb esiteks välkmaksetele iseloomulikust kiirusest, mille käigus peab makseteenusepakkuja sekundite jooksul olema võimeline andmed vastu võtma, neid töötlema ja nende põhjal järeldusi tegema (kas teostada makse või peatada see sanktsiooni tõttu). Teiseks tuleb tagada ühtsete nõuete järgimine piiriüleste maksete puhul, nt vaste kattumise lävend on kõigis riigis sama ja sõelumisloogika on ühtne. See loob omakorda aluse usalduseks teenusepakkujate kohaldatavate hoolsusmeetmete rakendamisel ja väheneb nõuete erinevast kohaldamisest tuleneva õigusrikkumise risk. Nii saab teise liikmesriigi makseteenusepakkuja olla kindel, et talle makse edastanud makseteenusepakkuja on lähtunud hoolsusmeetmete kohaldamisel samadest kriteeriumitest. Sõelumissüsteemile sätestatavate nõuete puhul võiks keskenduda järgmiste elementide tunnustele: sõelumiskünnis, sõelumiseks kasutatavad andmed, süsteemi ajakohasus ja efektiivsus, nimede tuvastatavus ja võrreldavus sanktsiooninimekirjades olevate indikaatoritega, sanktsiooni geograafiline ulatus. Rakendamistähtaeg võiks olla võimalikult lühike, kuna sanktsiooni tuleb rakendada ka praegu ja teema on praeguses geopoliitilises kontekstis eriliselt aktuaalne. Pangad on Eestis rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel erikohustusega isikud finantssanktsiooni puhul ning tuginevad sanktsiooni rakendamisel erinevatele sanktsioonirežiimidele. Välkmaksete suhtes ei ole sanktsiooni rakendamisel tehtud EL üleselt ega Eesti siseselt erandeid. Eestis järgitakse laialt ka OFAC (USA) sanktsiooni, kuigi need erinevalt nt Lätist, ei ole kohustuslikud järgimiseks vastavalt Eesti siseriiklikule õigusele. See tähendab, et pangad sõeluvad välkmakseid sanktsiooninimekirjade vastu sarnaselt muude maksetega. Hoolsusmeetmeid täitmata (veendumaks, et tehingu võimaldamine on sanktsioonirežiimiga kooskõlas) makse teostamine on pangale risk (nii õiguslik kui ka maine risk), see tähendab, et makse teostatakse viisil, mille korral tagantjärgi saab panga või tema töötajate puhul järeldada sanktsioonist kõrvalehoidumises kaasaaitamist. Kuivõrd alates 2001. a, kuid eriti alates 2014. a ning 2022. a veebruarist, ei tähenda erikohustusega isiku jaoks sanktsiooni järgimine üksnes sanktsiooninimekirjas olevate isikute hõlmamist automaatses sõelumise tööriistas (nimevastavuse kontroll), vaid sanktsiooni rakendamise haare on palju laiem (tuvastada tuleb tehingud, mis võivad ka kaudselt sanktsiooni rikkuda, tuvastada tuleb ka isikud, kes on sanktsiooni nimekirja kantud isiku omandistruktuuris või kontrolli all, siis on erikohustusega isikutele vastavusraamistiku loomine ning sanktsioonikontrolli teostamine oluliselt nüansirikkam ning aktuaalsem protsess, kui see oli 5/10/25 aastat tagasi. Seda enam, et arvestades, et USA sanktsiooni rikkumise risk võib tähendada, et pank enam USA dollarite makseid teostada ei saa (kuna see käib USA korrespondentpanga kaudu), mainekahju, OFAC poolt määratavat teisest sanktsiooni või teatud juhtudel USA seose olemasolu tõttu otse-trahvi Eesti finantssektori ettevõttele. Keerulisemaks muudab asja ka see, et praktikas on järjest enam ressurssi vajav sanktsiooni tõlgendamise küsimus, kuna sanktsioonirežiimid on loodud poliitilise meetmena väga kiiresti ja tõlgendused tulevadki paratamatult tihti hiljem. Oluline on ka märkida, et kõik EL liikmesriigid ei kohalda sanktsiooni ühtselt. Alates 2022. a veebruarist sanktsiooni nimekirja kantud isikute kontrolli ja omandit on mitmed liikmesriikide pädevad asutused käsitlenud ja tõlgendanud erinevalt. See on toonud kaasa olukorra, kus osad liikmesriigid kohaldavad ühe ettevõtte vahendite suhtes sanktsiooni ja teised mitte. See aga toob kaasa omakorra olukorra, kus ühes liikmesriigis makse lubamisega ei rikuta sanktsiooni, aga teises liikmesriigis peetakse seda rikkumiseks. EL otsib täna lahendusi, kuidas sanktsiooni harmoniseeritult ühtselt kohaldataks, aga tänaseni lahendust veel ei ole. Seega ei toimiks pelgalt kliendiandmebaasi sõelumine konkreetse isiku või üksuse vastu, kes on nimekirja lisatud, et see oleks vastavuses teise liikmesriigi pädeva asutuse hinnanguga. Euroopa Komisjoni ettepanek ei ole, sealhulgas Eestis tegutsevate pankade hinnangul, lõpuni selge sanktsiooni sõelumise vaatest. Selleks, et välkmaksed ei jääks sanktsiooni sõelumisel üldse kinni, tuleb seada tänasest oluliselt teistsugune erirežiim, mis otsesõnu välistab teatud maksetüüpide puhul (näiteks sissetulev maksejuhis) erikohustusega isikule reaalajas sõelumise kohustuse. Alternatiivselt on ilmselt võimalik luua riskipõhisem süsteem, kus EL üleselt on maandatud sanktsiooniriskid läbi selle, et nt teatud tüüpi tehingud või mingite kindlate selgelt väljendatud riskikriteeriumite esinemisel tuleb makseid töödelda, teistel juhtudel seda tegema ei pea. Siinjuures saab tugineda EL ülesele riskihinnangule (nõrkus seisneb selles, et sanktsiooni kaetus ei pruugi olla selles piisav), Eesti riiklikule riskihinnangule ja iga erikohusega isiku enda riskihinnangule. Kuna Euroopa Liidus ei ole sanktsiooni rakendamise kohta pangandussektorile ajakohaseid suuniseid (Euroopa Pangandusjärelevalvelt on oodata 2023. aastal), siis on pankade hinnangul tõenäoliselt eelistatud esimene variant ehk EL ja EL liikmesriik omakorda annavad selge suunise välkmaksete kohta, millistel juhtudel võib 8 välkmaksed jätta sõelumata ning mida tuleb sanktsiooniriski maandamiseks teha (kontroll makse saatja juures jm). 7. Karistuste ettepanekute sisu, võrdlev analüüs ja seisukohad Eelnõu määratleb, et kõik määruse rikkumisest tulenevad karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Kõik karistused, välja arvatud karistuste miinimummäärad ELi sanktsioonist tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest, jäävad liikmesriikide vastutusalasse. Liikmesriigid peavad ELi sanktsioonist tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest rakendatavad karistuste miinimummäärad siseriikliku õigusega üle võtma hiljemalt kaheksa kuud pärast määruse jõustumise kuupäeva ja teavitama Euroopa Komisjoni oma õigusruumis kohaldatavatest karistustest. ELi sanktsioonist tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest rakendatavad karistused peavad eelnõu kohaselt hõlmama: a) juriidilise isiku puhul haldustrahvi kuni 10 % juriidilise isiku eelmise majandusaasta netokäibest; b) füüsilise isiku puhul rahalist halduskaristust, mille maksimummäär on vähemalt 5 000 000 eurot. Seisukoht 12: Eesti toetab lähenemist, mis võimaldab karistuse määrade ja menetluse puhul jätta teatava pädevuse ja paindlikkuse nende kehtestamiseks liikmesriikidele. Ennekõike on tähtis, et ei viidataks karistuste haldusõiguslikule iseloomule, sest halduskaristuse mõistel puudub Euroopa Liidus üheselt mõistetav definitsioon. Eelistame karistuste miinimummäärade sätestamist vaid juriidilistele isikutele. Karistuste haldusõigusliku iseloomu rõhutamine ei ole põhjendatud. EL õiguses ei ole kunagi halduskaristuste mõistet sisustatud. EL õiguses on vaid kriminaalõiguslikud ja mitte-kriminaalõiguslikud karistused. Kusjuures viimaste korral, kui õigusakt ei viita karistuse liigile, on liikmesriigil diskretsioon need mistahes menetluses kohaldada (where European Union legislation does not specifically provide any penalty for an infringement or refers for that purpose to national legislation, the choice of penalty remains within the discretion of the Member States - European Court of Justice 7.10.2010, case 382/09 (Stils Met SIA v Valsts ieņēmumu dienests), [2010] ECR I-09315, p 44.). Seega oleme vastu, et viidatakse halduskaristuste (administrative penalties) mõistele. EL õiguses ei ole ühtset arusaama, mida see mõiste tähendab. Liikmesriigil peab jääma maksimaalne paindlikkus, et kasutada enda õigussüsteemis kõige sobivamat karistussüsteemi ja -liiki. Siiski tuleks karistused vajadusel ette näha üksnes raskematele rikkumistele tagades maksimaalse paindlikkuse karistusmäära, -liigi ja menetluse puhul. Arvestades eriti ebaselgust selles osas, kas EL õiguse „halduskaristused“ on nn miinimum- või maksimumharmoneerivad, ei toeta me trahvide ette nägemise kohustust füüsiliste isikute korral. Eesti Pangaliidu arvamusel võiks karistuste määrade määramisel olla sarnane loogika nagu EL isikuandmete kaitse üldmääruses ja Eesti isikuandmete kaitse seaduses ehk kuni 20 000 000 eurot või kuni 4 protsenti ettevõtte eelmise majandusaasta ülemaailmsest aastasest kogukäibest, olenevalt sellest, kumb summa on suurem. Võrreldes olemasolevate (viidatud) karistustega on kuni 10% majandusaasta netokäibest välkmakse teenuse puhul ELi sanktsioonist tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest ebaproportsionaalselt kõrge. 8. Kehtiv regulatsioon ja õiguslikud mõjud Välkmaksete määrus on seotud EL makseteenuste direktiiviga, määrusega piiriüleste maksete kohta, ühtse euromaksete piirkonna määrusega ja arvelduse lõplikkuse direktiiviga, isikuandmete töötlemisel isikuandmete kaitse üldmäärusega. Maksete teostamise põhimõtted on siseriiklikult sätestatud krediidiasutuste seaduses, makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses, võlaõigusseaduses ja finantsinspektsiooni seaduses ning Eesti Panga presidendi määruses „Krediidiasutuste kontode avamise ja kasutamise tingimused Eesti Pangas“. Välkmaksete määruse vastu võtmisel ettepaneku kohaselt tuleb Eestis muuta Karistusseadustiku rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise sätet. 9  9. Sihtrühm ja mõjude analüüsi kokkuvõte Eelnõu otsene sihtrühm on eraisikud, ettevõtjad ja muud asutused, kes teevad Eestis iga kuu keskmiselt 17 miljonit riigisisest makset, millest kolmandik on pankadevahelised. Eestis tegutsevad pangad kasutavad pankadevaheliste, sealhulgas piiriüleste, maksete tegemiseks valdavalt EBA Clearing süsteeme RT1 ja STEP23. RT1 on välkmaksete süsteem, mis toimib reaalajas, ööpäev läbi ja aasta ringi, raha laekub maksjalt saajale maksimaalselt 10 sekundi jooksul. Hetkel saab süsteemi kaudu teha makseid, mis on kuni 100 000 euro väärtuses, pank võib ise selle limiidi ka madalamale seada. STEP2 süsteemis töödeldakse makseid vaid tööpäeviti viis korda päevas ja kaks korda öösel. Seega nt reede õhtul teele pandud makse jõuab saajani esmaspäeva hommikul. Eestis on välkmaksed saanud juba tavaliseks – 2022. a oktoobris liikus 82% riigisisestest pankadevahelistest maksetest välkmaksena. Arvestades, et koheselt liiguvad ka pangasisesed maksed, võib järeldada, et üle 90% maksetest liigub vaid mõne sekundi jooksul. Eestis pakuvad pangad välkmakseid sama hinnaga kui tavalisi kreeditkorraldusi. Ettevõtete puhul parandavad välkmaksed rahavooge, hõlbustavad vahendite haldamist, vähendavad hilinenud makseid ja kiirendavad arvete tasumist. Eraisikute puhul võib kiire raha üle kandmine olla vajalik näiteks pereliikmete vahel, restoranis arvet jagades ja paljudes muudes olukordades. Euroopa Maksenõukogu andmetel on Euroopas välkmaksete skeemiga liitunud 2313 ehk 61% makseteenusepakkujatest (71% euroala makseteenusepakkujatest), samas moodustavad välkmaksetena liikuvad maksed vaid 13% kõikidest kreeditkorraldustest4. Eestis on Euroopa Maksenõukogu andmetel skeemiga liitunud seitse Eesti makseteenuse pakkujat, välkmaksed moodustavad riigisisestest pankadevahelistest maksetest umbes 80% (viimastel kuudel vahemikus 77…82%). Reaalselt pakuvad välkmakseid hetkel viis panka ja üks makseasutus, viimase mahud on väga tagasihoidlikud. Kolm suuremat panka edastavad välkmaksete skeemi kaudu 93% kõikidest Eesti turu välkmaksetest. Võib öelda, et käärid süsteemiga liitunute osakaalu ja tehingute osakaalu vahel on suured ja seda mitte ainult Eestis. Hetkel on Eestis välkmaksete summa piirmäär pankade kaupa erinev (osadel pankadel 15 tuhat, teistel 100 tuhat eurot), mõnevõrra erinev on ka see, millised maksed välkmaksete süsteemi saadetakse, näiteks kõik pangad ei saada sinna maksete kogumeid ega püsikorraldusi. Kõige enam võib Eestis tegutsevaid makseteenusepakkujaid mõjutada makse saaja nime ja IBANi kontroll ning sanktsiooni rakendamine nagu seisukohtade selgituste juures kirjeldatud. Arvestatava arenduse ning investeeringuga tuleb Eestis tegutsevate pankade hinnangul arvestada välkmaksete täiendavates kanalites (lisaks elektroonsetele) kättesaadavuse tagamisel ning saaja nime ja IBANi kontroll rakendamisel. Allikas: European Payments Council 3 Rohkem infot: https://www.eestipank.ee/maksed/muud-makse-ja-arveldussusteemid 4 https://www.europeanpaymentscouncil.eu/what-we-do/sepa-instant-credit-transfer 10 Ettepanekute sotsiaalne mõju puudub. Samuti ei ole otseseid või kindlakstehtavaid mõjusid, mis tooksid olulist kahju või mõjutaksid kooskõla kliimaneutraalsuse eesmärkidega ja Euroopa kliimamäärusest tulenevate kohustustega. Ettepanekute rakendamisel otsene eelarveline mõju puudub, sealhulgas iga- aastasele riigieelarvele5. Joonis: Süsteemides RT1 ja STEP2 makstud riigisisesed maksed. Allikas: Eesti Pank Kavandatavatel meetmetel ei ole otsest mõju Eesti regionaalarengule, riigi julgeolekule ja välissuhetele ning elu- ja looduskeskkonnale. Euroopa Komisjoni mõjuhinnang näitab, et makseteenusepakkujatele tekkivad olulised, kuid proportsionaalsed ühekordsed rakenduskulud, mis on seotud välkmaksete pakkumisega makseteenuse pakkujate puhul, kes seda veel ei tee, ning enamiku makseteenuse pakkujate puhul makse saaja ja IBANi vastavuse kontrolli rakendamisel. Makseteenusepakkujate jooksvad kulud oleksid piiratud. Kokkuvõttes oleks kulude mõju makseteenuse pakkujatele aja jooksul neutraalne, arvestades märkimisväärset kokkuhoidu, mis tuleneb kavandatud uuest sanktsioonikontrolli meetodist, pettuste ja vigade järelkontrolliks kuluvat lühemat aega ja jõupingutusi, sularaha ja tšekkide käitlemisega seotud kulude vähenemist ning väljavaadet konkureerida tõhusamalt suhtluspunktide turul ja pakkuda innovaatilisi välkmaksetel põhinevaid suhtluskanalite lahendusi, sealhulgas piiriüleste maksete puhul. Kasu saadakse Euroopa Komisjoni hinnangul ka suuremast likviidsusest ja paranenud rahavoogudest. Seda kasu tunnevad kõik välkmaksete saajad, teiste seas tarbijad, kaupmehed, ettevõtted ja avalik sektor, sealhulgas maksuhaldurid, kuna välkmaksete majanduslik tasuvus suureneb ajas märkimisväärselt. Praegu liigub maksesüsteemides igal ajahetkel miljardeid eurosid, mis ei ole tarbimiseks ega investeeringuteks kättesaadavad. Välkmaksete laialdasem kasutamine soodustab ka uute makselahenduste väljatöötamist, eelkõige piiriüleste tehingute puhul. See suurendab maksteenuste sektoris konkurentsi ja vähendab kaupmeeste kulusid ja see positiivne mõju saab edasi kanduda ka tarbijatele. 10. Hinnang subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele Liikmesriigid ei suuda üksi piisavalt saavutada välkmaksete määruse eesmärke ja nõuda ELi makseteenuse pakkujatelt piiriüleste eurovälkmaksete saatmise ja vastuvõtmise teenuse pakkumist. Nende eesmärkide täitmiseks on vajalikud EL ühtlustatud reeglid, sealhulgas välkmaksete puhul sanktsioonikontrolli rakendamisel ja maksja kaitsmisel pettuste või eksimuste eest ning ühtse euromaksete piirkonna määruse edasiarendamine. Kavandatud reeglid ei lähe kaugemale sellest, mida on vaja ehk on proportsionaalsed, et klientidele eurodes kreeditkorralduste teenust pakkuvatelt peamistelt makseteenuse pakkujatelt ehk pankadelt välkmaksete teenuse pakkumist nõuda. Makseasutustele ja e-raha asutustele ei laiene välkmaksete pakkumise kohustus. Kuivõrd neil ei ole võrdseid võimalusi välkmaksete pakkumisel ja otsest ligipääsu arvelduslõplikkuse direktiivi alusel määratud arveldussüsteemidele, ei oleks välkmaksete regulatsiooni kohaldamine neile põhjendatud. Küll aga võivad Euroopa Komisjoni ettepaneku sanktsiooni sõelumise nõuded olla ebaproportsionaalsed, kui makseteenuse pakkuja riskid on maandatud muul viisil kui kliendiandmete igapäevane sõelumine sanktsiooni nimekirja vastu. Oleme arvamusel, et nõuete kehtestamine ELi määrusega on üldjoontes põhjendatud ning subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega kooskõlas olev. 11. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine Eesti seisukohtade, seletuskirja sisu ja seal olevad mõjud on kaardistatud koostöös Eesti Panga, Finantsinspektsiooni, Rahapesu Andmebüroo ja turuosalistega. Ametlikult esitas seisukohad Eesti Pank. Seletuskiri ja seisukohad esitati mitteametlikult kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks 5 Ettepanek ei mõjuta ka ELi eelarvet. 11 Välisministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Eesti Pangale, Finantsinspektsioonile, Rahapesu Andmebüroole ja turuosalistele, kelle ettepanekuid on seisukohtade ja seletuskirja viimistlemisel arvestatud (täpsemalt Lisas). 12 Lisa: Arvamused Euroopa Komisjoni välkmaksete ettepaneku ning Eesti seisukohti selgitava seletuskirja kohta Nr Sisu Arvestatud/ mittearvestatud/ selgitatud/ teadmiseks võetud 1 Justiitsministeerium Karistuste haldusõigusliku iseloomu rõhutamine ei ole põhjendatud. EL Arvestatud õiguses ei ole kunagi halduskaristuste mõistet sisustatud. EL õiguses on vaid kriminaalõiguslikud ja mitte-kriminaalõiguslikud karistused. Kusjuures viimaste korral, kui õigusakt ei viita sanktsiooni liigile, on liikmesriigil diskretsioon need mistahes menetluses kohaldada (where European Union legislation does not specifically provide any penalty for an infringement or refers for that purpose to national legislation, the choice of penalty remains within the discretion of the Member States - European Court of Justice 7.10.2010, case 382/09 (Stils Met SIA v Valsts ieņēmumu dienests), [2010] ECR I-09315, p 44.). Seega oleme vastu, et viidatakse “administrative” penalties mõistele. EL õiguses ei ole ühtset arusaama, mida see mõiste tähendab. Liikmesriigil peab jääma maksimaalne paindlikkus, et kasutada enda õigussüsteemis kõige sobivamat sanktsioonisüsteemi ja liiki. Siiski tuleks sanktsioonid vajadusel ette näha üksnes raskematele rikkumistele, ning tagades maksimaalse paindlikkuse sanktsioonimäära, -liigi ja menetluse osas. Arvestades eriti ebaselgust selles osas, kas EL õiguse „halduskaristused“ on nn miinimum- või maksimumharmoneerivad, ei toeta me trahvide ette nägemise kohustust füüsiliste isikute korral. Eesti toetab lähenemist, mis võimaldab karistuse määrade ja menetluse liigi osas jätta teatava pädevuse ja paindlikkuse nende kehtestamiseks liikmesriikidele. Ennekõike on tähtis, et ei viidataks karistuste haldusõiguslikule iseloomule, sest halduskaristuse mõistel puudub Euroopa Liidus üheselt mõistetav definitsioon. Leiame, et kaaluda tuleks karistuste sätestamist vaid juriidilistele isikutele. 2 Välisministeerium Anname teada, et Välisministeeriumil ei ole täiendavaid kommentaare Arvestatud Euroopa Komisjoni määruse eelnõu ettepanekule ja saame seda toetada: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrusi (EL) nr 260/2012 ja (EL) 2021/1230 eurodes välkkreeditkorralduste osas, COM (2022) 546. 3 Eesti Pank Septembris 2020. aastal avaldatud jaemaksete strateegia üks peamisi Arvestatud ja teadmiseks eesmärke on muuta välkmaksed Euroopas uueks normiks. Paraku on võetud välkmaksete kasutuselevõtt jäänud oodatust tagasihoidlikumaks ning paljud makseteenusepakkujad ei ole jätkuvalt oma klientidele välkmakseid kättesaadavaks teinud, seda vaatamata erinevatele poliitilistele jõupingutustele. Välkmaksete skeemiga on liitunud 68% Euroopa makseteenusepakkujatest ja välkmaksed moodustavad vaid 13% kõigist SEPA maksetest (Eestis on vastav näitaja üle 80%). Üksnes 10 riigis on välkmakseid aktsepteerivate makseteenusepakkujate osakaal vähemalt 50%: 13 Austrias, Eestis, Kreekas, Prantsusmaal, Hispaanias, Itaalias, Lätis, Saksamaal, Sloveenias ja Soomes. Selleks, et tagada välkmaksete laialdane kasutuselevõtt kogu Euroopas, on Euroopa Komisjon otsustanud minna reguleerimise teed, st muuta välkmaksed makseteenusepakkujatele kohustuslikuks. Eelnevat arvestades toetame välkmaksete ettepanekut, mis aitab suurendada välkmaksete osakaalu kogu ELis. Toetame võimalust töödelda välkmaksesüsteemis ka failimakseid ning pettuste vähendamiseks makse saaja nime ja kontonumbri vastavuse kontrollimise nõude kehtestamist. Alljärgnevalt juhime tähelepanu mõnele kitsaskohale, mida tuleks edaspidi ettepaneku aruteludel silmas pidada eelkõige selleks, et ettenähtud muudatuste rakendamine toimuks võimalikult sujuvalt ja tõhusalt. 1. Välkmaksete ettepanek peaks toetama turu isereguleerimist Arvestatud välkmaksete kasutamise suunas, s.t. see peaks toetama täielikult välkmaksetele üleminekut ja tavamaksete järkjärgulist kadumist. Pangad arveldavad klientide välkmakseid ja tavamakseid erinevates maksesüsteemides, näiteks STEP2 (üleeuroopaline automatiseeritud arvelduskoda) ja RT1 (üleeuroopaline SEPA välkmaksesüsteem). Kuivõrd maksesüsteemides arveldamisega kaasnevad nii püsi- kui muutuvkulud, ei pruugi makseteenuse pakkujatel olla majanduslikult otstarbekas hoida töös ka tavamakseteks kasutatavat maksetaristut. Ka makseteenuste kasutajate (tarbijate) vaates ei näi olevat tavamaksel eelist välkmakse ees (välkmakse tasu ei või olla kõrgem tavamakse tasust). 2. Ettepanekus ettenähtud nõuded makseteenuse pakkujatele peaksid Arvestatud olema proportsionaalsed seatud eesmärgi suhtes ja nende täitmine võimalik nõuete rakendamiseks etteantud ajaraamis. Kohustus kontrollida makse saaja ja saaja kontonumbri vastavust enne makse täitmist ei arvesta piisavalt olemasolevat välkmaksete maksetaristut ja tehnilist võimekust nõuet täita. Märgime, et tehniliselt toimiv lahendus kontonumbri ja nime vastavuse kontrollimiseks täna puudub. Tehnilise võimekuse arendamine tähendab mahukaid investeeringuid turu poolt, mistõttu kohustuste täitmine ei pruugi rakendamise tähtaegu arvestades olla realistlik. Saaja nime ja kontonumbri kontrollimine enne maksejuhise täitmist on rakendatav juhul, kui selleks luuakse piiriüleselt toimiv lahendus, näiteks keskne register või kohalike registrite andmevahetusplatvorm. 3. Toetame põhimõtet, et välkmaksed oleksid kättesaadavad nii Arvestatud osaliselt ja internetipangas kui mobiilipangas ning et regulatsioon toetaks ka teadmiseks võetud hulgimaksete (failimaksete) tegemist välkmaksena. Ettepanekus ettenähtud nõuete täitmine failimaksete korral ei ole meie hinnangul piisavalt selge. Näiteks, ei ole selgitatud, kuidas peaks toimima failimaksete töötlemine välkmaksena, sh kas töötlemine peaks toimuma iga failis sisalduva üksiku maksejuhise põhiselt. Pole ka selge, kuidas toimub failimaksete puhul saaja nime ja tema kontonumbri kontrollimine nõutava 10 sekundi jooksul. 4. Ettepaneku sõnastus peaks võimaldama ühest mõistmist. Sätete Arvestatud erinev tõlgendamine võib kaasa tuua erinevusi nende kohaldamises, mistõttu võivad eesmärgid soovitud ulatuses jääda saavutamata. Selguse ja õiguskindluse tagamisel on oluline, et määruses kasutataks võimalusel mõisteid, millele on antud tähendus juba mõnes teistes ELi õigusaktis (PSD2, PAD), nagu näiteks makseteenus, kreeditkorraldus, kordumatu tunnus. 14  Tulenevalt eelnimetatud kitsakohtadest, tuleb meie hinnangul eelkõige Arvestatud leida tehniline lahendus saaja nime ja kontonumbri kontrollimiseks, laiendada kontrollimise kohustust kõikidele SEPA maksetele (nii välkmaksetele kui tavamaksetele) ning lahendada välkmaksena edastatud failimaksete töötlemise küsimus (failimaksete vastuvõtmine välkmaksesüsteemide tasemel). Toetame välkmaksete turuosa järkjärgulist suurenemist nii, et sellega ei kaasne turuosalistele kohustust välkmaksete skeemiga paralleelselt üleval hoida ka tavamaksete taristut. Regulatsioon peaks olema paindlik ja võimaldama turuosalistel otsustada, kas pakkuda nii välkmakseid kui tavamakseid või ainult välkmakseid. Märgime, et välkmaksete ettepaneku kõrval tuleb arvestada ka teiste Arvestatud strateegiast tulenevate tegevustega, mis samuti adresseerivad ELi eesmärki sõltumatu makselahenduse kasutusele võtmiseks (nt. digieuro ja muud üleeuroopalised makselahendused). Välkmaksete ettepaneku väljatöötamisega alustati enne digitaalse euro õigusliku aluse loomist. Senised arutelud on näidanud, et kui mõlema algatusega (välkmaksed ja digitaalne euro) soovitakse välja arendada ka makselahendused kaupmehe juures, siis on oht horisontaalseks kattumiseks kahe prioriteetse regulatsiooni vahel. Välkmaksete võimaluse laiendamist kaupmehe müügikohas peame pigem teisejärguliseks, eelkõige põhjusel, et sarnast eesmärki taotletakse digitaalse euro jaoks. Toetame pettuste vähendamiseks makse saaja nime ja kontonumbri Arvestatud vastavuse kontrolli nõude kehtestamist kõikidele SEPA kreeditkorraldustele (välkmaksetele ja tavamaksetele) ning kohustuse täitmiseks vastava üleeuroopalise lahenduse loomist. Saaja nime ja kontonumbri vastavuse kontrollimiseks on kaks võimalikku lahendust: kontrolli teostamine enne või pärast makse kinnitamist. Oleme varasemalt toetanud kontrolli teostamist enne maksejuhise kinnitamist, kuid pragmaatilisem on kontroll teostada saaja pangas. Sellisel juhul ei ole vaja üles ehitada eraldi taristut (keskne register, registrite koostalitlusvõime loomine), millega kaasneb makseahela suurem keerukus ja lisakulu. Pankade süsteemid on võimelised teostama kontrolli makse kiirust mõjutamata ning toetavad straight through processing’ut. Rõhutame, et turuosalistele peab jääma piisavalt aega kontrollimise kohustuse sisseseadmiseks. Ettepanekus on saaja nime ja kontonumbri kontrollimine ette nähtud eraldi teenusena, millest maksja võib keelduda näiteks selle teenuse hinna tõttu (makseteenuse kasutajal on alati võimalus teenusest loobuda). Kuna kontrolli teostamine (ka pärast makse autoriseerimist) aitab vähendada maksepettuseid ja ekslikke ülekandeid, on mõistlik eeldada, et vastav kontrollimine kajastuks alati kreeditkorralduse hinnas ning kontrolli teostamine oleks kohustuslik kõikide SEPA kreeditkorralduste puhul. Välkmaksete täitmisega seoses reguleeritakse eraldi ka rahvusvaheliste Teadmiseks võetud sanktsioonide rakendamist ning nähakse ette vastav karistus ja kahju hüvitamise kohustus (artikkel 5d). Rahvusvahelise sanktsiooni riigisisest rakendamist koordineerib välisministeerium, rakendamisel osalevad erikohustustega isikud (sh pangad) ja järelevalvet täitmise üle teostavad vastavad pädevad asutused. Seetõttu jätame arvamuse sanktsioonide kohaldamise kohta eelnimetatud asutuste ja isikute kujundada. 4 Finantsinspektsioon Välkmaksete toimimiseks ja samal ajal efektiivselt sanktsiooni Arvestatud kohaldamist nõudvate olukordade tuvastamiseks on vajalik, et EU 15 üleselt oleksid loodud ühtsed standardid maksete sõelumisele. Seega ei saa nõustuda määruses toodud seisukohaga, mille järgi piisab, kui iga PSP lähtub üksnes enda koduriigi pädevate asutuste kehtestatud suunistest/juhenditest. Siseriiklike suuniste järgimist ei saa alatähtsustada, kuid välkmaksete jaoks toimiva raamistiku loomisel peaks kõikides liikmesriikides ühtselt kohalduv määrus andma ette veidi detailsemad nõuded. Me ei toeta täielikku maksete sõelumisest loobumist, kus PSP-d tuginevad sanktsioonide tuvastamisel üksnes kliendibaasi sõelumisele. Teatud tingimustel, nt eraisikute vahel teostatavate siseriiklike maksete puhul võib olla õigustatud maksete sõelumisest loobumine. Seejuures tuleks kohustada PSP-d iga loobumist põhjendama (riskide hindamine). Kindlasti on vaja määruses detailsemalt ette kirjutada reeglid PSP sõelumissüsteemile. Esiteks tuleks tuua sisse, et PSP-delt eeldatakse automaatse sõelumissüsteemi olemasolu. See vajadus tuleneb juba välkmaksetele iseloomulikust kiirusest, mille käigus peab PSP sekundite jooksul olema võimeline andmed vastu võtma, neid töötlema ja nende põhjal järeldusi tegema (kas teostada makse või peatada see sanktsiooni tõttu). Teiseks kehtestada nõuded sellele süsteemile. Nii on piiriüleste maksete puhul tagatud ühtsete nõuete järgimine. See omakorda loob aluse usalduseks eri teenusepakkujate kohaldatavate hoolsusmeetmete osas – teise liikmesriigi PSP saab olla kindel, et talle makse edastanud PSP on lähtunud hoolsusmeetmete kohaldamisel samadest kriteeriumitest. Sellega on PSP-de jaoks suures osas maandatud ka nõuete erinevast kohaldamisest tuleneva õigusrikkumise risk. Finantsinspektsiooni hinnangul tasuks määrusega sõelumissüsteemile sätestatavate nõuete puhul tähelepanu pöörata järgnevale: - Sõelumiskünnis (threshold) Süsteemis tuleb sõelumiskünnis sätestada vastavalt riskide hindamise raames tuvastatule ja riskiisule. - Sõelumiseks kasutatavate andmete puhtus Süsteemis sõelumise aluseks kasutatavad andmed peavad olema kvaliteetsed ehk need tuleb vajadusel puhastada sõelumist segavatest faktoritest nagu kirjavead, sümbolid tähtede asemel, võõrtähed jne. - Süsteemi pidev uuendamine Sõelumissüsteemi tuleb pidevalt aja- ja asjakohasena hoida (kalibreerida, valideerida, parandada), et tagada selle efektiivne toimimine ja vastavus. Eraldi tähelepanu pöörata võimalusele süsteemiga manipuleerida (nt töötajate poolt). - Transliteratsiooni- ja transkribeerimisreeglid Kohustus kehtestada reeglid, millest süsteem lähtub, et tagada isikuja kohanimede üheselt tuvastatavus ning kirjapildi võrreldavus sanktsiooninimekirjades olevate indikaatoritega. - Nimekirjad Kohustus (i) pidevalt uuendada sõelumise aluseks kasutatavaid nimekirju, (ii) luua KYC alusel kogutud andmete põhjal sisemised nimekirjad, mis lihtsustavad sõelumist. 16  - Outsourcing Kolmanda osapoole teenuste (nt nimekirjade) kasutamisele ja kolmandale isikule tuginemise nõuded. - Sisekontroll, sh süsteemi testimine Kohustus kontrollida süsteemi toimimist ja efektiivsust, viies selleks mh läbi testimised. - Kõikide andmete dokumenteerimine, säilitamine ja vajadusel pädevatele asutustele kättesaadavaks tegemine. 5 Rahapesu Andmebüroo Üldine seisukoht Arvestatud Sanktsioonide rakendamine kõikide tehingute, sealhulgas välkmaksete, puhul on oluline ja tasakaalustatud lahenduse leidmine. See tähendab, et määrus peaks samaaegselt looma aluse tervikliku vastavuskontrolli raamistiku sanktsioonide (ka Euroopa Liidu väliste, siseriiklike sanktsioonide ning pankade riskihinnangute ning -isu põhiste meetmete) tõhusaks ja nõuetekohaseks rakendamiseks ning vähendama välkmaksete arvu, mille puhul tuvastatakse automaatse kontrolli käigus ekslikult, et need võivad hõlmata sanktsioneeritud sanktsiooni nimekirja kantud isikuid. Sarnase vastavuskontrolli direktiiv (AML direktiiv) on EL pool kehtestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks. Me ei toeta välkmaksete sõelumise lõpetamist seni kuni puuduvad juhised ühetaoliseks sanktsiooni kohaldamiseks kõikide EL liikmesriikide poolt. Toetame sanktsioonide tervikliku vastavuskontrolli raamistiku rakendamise lahenduse võimalikult lühikest rakendamistähtaega, kuna praeguses geopoliitilises olukorras on sanktsioonide tõhus rakendamine erakordselt oluline. RAB toetab EL poolt loodavaid regulatsioone, mis toetavad liidu üleselt ühtse süsteemi ja reeglistike loomist, samuti mis tagavad efektiivse rahvusvahelise sanktsiooni õiguspärase kohaldamise. Sanktsiooni rakendamist reguleeriv määrus või direktiiv EL poolt, Arvestatud mis tagab sanktsiooni rakendamise efektiivsuse, sh juhised, kohustused ja karistused kogu sanktsiooni vastavuskontrollile. Sanktsiooni rakendamist, sh vastavuskontrolli raamistiku juhised, nõuded ja karistused, peaksid olema ühtses regulatsioonis. Sanktsiooni rikkumise karistuste osas on EL loomas eraldi uut direktiivi, mille osas on justiitsministeeriumil parem ülevaade. Seega võiks sanktsiooni rakendamist käsitlevad meetmed, kohustused ja karistused olla ühes määruses või direktiivis. EL ülese vastavuskontrolli raamistiku loomine Arvestatud Välkmaksete toimimiseks ja samal ajal efektiivselt sanktsiooni kohaldamist nõudvate olukordade tuvastamiseks on vajalik, et Euroopa Liidu üleselt oleksid loodud ühtsed standardid kogu sanktsiooni vastavuskontrolli raamistikule, mis sisaldaks ka maksete sõelumisele kohaldavaid standardeid. Nii nagu on loodud ühtsed standardid rahapesu- ja terrorismi rahastamise tõkestamise vastavuskontrollile (AML direktiiv). Tasub mainida, et sanktsiooni vastavuskontrolli raamistiku puhul kasutatakse sama metodoloogiat nagu rahapesu- ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks võttes arvesse sanktsiooni eripära ja riski. Asudes reguleerima ühte kitsast hoolsusmeedet kogu 17  raamistikus ei pruugi tuua soovitud tulemust ja ei arvesta proportsionaalsust ega pole riskipõhine. Välkmaksete ja kliendiandmebaasi sõelumine sanktsiooni nimekirjade vastu on kõigest üks meede, millega tagatakse õiguspärane sanktsiooni kohaldamine. Ei saa nõustuda Euroopa Komisjoni seisukohaga ja ettepanekuga, kus reguleeritakse kitsalt ühte hoolsusmeedet kogu raamistikus, vaid tagatud peaks olema, et meede on riskipõhine ja proportsionaalne. Hoolsusmeetme proportsionaalsus Arvestatud Ilma riskihinnanguta ja riskiisu arvesse võtmata võivad sanktsiooni sõelumise nõuded luua ebaproportsionaalsuse. Näiteks kui makseteenuse osutaja riskid on maandatud muul viisil kui kliendiandmete igapäevane sõelumine sanktsiooni nimekirja vastu. Kui väiksemad teenuse osutajad on otsustanud manuaalse sanktsiooni kontrolli kasuks. Hoolsusmeetmete loomisel ja nende määratlemisel peab arvesse võtma ka teenuse osutaja suurust, teenuse osutamise tehnoloogia võimekust ja geograafilist riski. Teenuse osutajal peab jääma võimalus riske maandada teiste hoolsusmeetmetega ja ise määratleda need. St kui liikmesriigi piiriülest välkmaksete teenust ei osutata siis võib põhjendatud olla ainult kliendiandmebaasi sõelumine. Ühetaoline sanktsiooni kohaldamine Arvestatud Oluline on märkida, et kõik EL liikmesriigid ei kohalda sanktsiooni ühetaoliselt. Alates 2022 veebruarist sanktsiooni nimekirja kantud isikute kontrolli ja omandit on mitmed liikmesriikide pädevad asutused käsitlenud ja tõlgendanud erinevalt. See on toonud kaasa olukorra, kus osad liikmesriigid kohaldavad ühe ettevõtte vahendite osas sanktsiooni ja teised mitte. See aga toob kaasa omakorra olukorra, kus ühes liikmesriigis makse lubamisega ei rikuta sanktsiooni aga teises liikmesriigis peetakse seda rikkumiseks. EL otsib täna lahendusi kuidas sanktsiooni harmoniseeritult ühtselt kohaldataks aga tänaseni lahendust veel ei ole. Seega ei toimiks pelgalt kliendiandmebaasi sõelumine ühesliikmesriigis, konkreetse isiku või üksuse vastu, kes on nimekirja lisatud, et see oleks vastavuses teise liikmesriigi pädeva asutuse hinnanguga, kas üksuse vahendite osas peab kohaldama või mitte sanktsiooni. Sellised olukorrad tekitavad olukorrad, kus makse saatja riik ei käsitle makset rikkumisena aga saaja riik võib makse nimetada sanktsiooni rikkuvaks. Mis oma korda toob probleemid EL poolt pakutavatele karistustele. 6 Eesti Pangaliit MTÜ Täname hästi sõnastatud seletuskirja eest. Sooviksime vaid tähelepanu Arvestatud juhtida karistusele, mis on praegu kuni 10 % juriidilise isiku eelmise majandusaasta netokäibest. Trahvi määrade määramisel võiks olla sarnane loogika, nt GDPR karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 000 eurot või kuni 4 protsenti tema eelmise majandusaasta ülemaailmsest aastasest kogukäibest, olenevalt sellest, kumb summa on suurem. Eesti KAS ja RahaPTS 400 000. Võrreldes olemasolevate trahvidega on kuni 10% majandusaasta netokäibest välkmakse teenuse suhtes ebaproportsionaalselt kõrge. 18