Kiri

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni istungi protokoll nr 161 Tallinn, Toompea Esmaspäev, 4. mai 2026 Algus 13.30, lõpp 14.36 Juhataja: Peeter Tali (esimees) Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant) Võtsid osa: Komisjoni liikmed: Enn Eesmaa, Katrin Kuusemäe, Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Kadri Tali, Urve Tiidus Komisjoni ametnikud: Teele Taklaja (nõunik), Getter Kristen Treumuth (nõunik) Puudusid: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Rain Epler, Tiit Maran, Anti Poolamets, Tarmo Tamm, Kristo Enn Vaga ja Luisa Värk Kutsutud: kultuuriminister Heidy Purga ja Kultuuriministeeriumi Euroopa Liidu asjade nõunik Kadri Jauram (2. päevakorrapunkt); energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt, Kliimaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Laura Remmelgas ning välissuhete osakonna EL teemade valdkonnajuht Eliise Merila (3. päevakorrapunkt); Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi nõunik Tairi Täht (2. päevakorrapunkt) Päevakord: 1. Nädala töökava kinnitamine 2. Eesti seisukohad 11.-12. mail 2026 toimuval Euroopa Liidu haridus-, noorte, kultuuri- ja spordinõukogu istungil 3. Seisukoha andmine: Avalik konsultatsioon: 2030. aasta järgse ELi kliimapoliitikaraamistiku riiklike eesmärkide ja paindlikkuse läbivaatamine 4. Info ja muud küsimused 1. Nädala töökava kinnitamine Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni nädala (04.05.2026–10.05.2026) töökava Euroopa Liidu asjade komisjoni istung esmaspäev, 04.05.2026 kell 13.30 1. Nädala töökava kinnitamine 2. Eesti seisukohad 11.-12. mail 2026 toimuval Euroopa Liidu haridus-, noorte, kultuuri- ja spordinõukogu istungil 3. Seisukoha andmine: Avalik konsultatsioon: 2030. aasta järgse ELi kliimapoliitikaraamistiku riiklike eesmärkide ja paindlikkuse läbivaatamine 4. Info ja muud küsimused Euroopa Liidu asjade komisjoni istung reede, 08.05.2026 kell 09.00 1. Eesti seisukohad 11.-12. mail 2026 toimuval Euroopa Liidu haridus-, noorte, kultuuri- ja  2 spordinõukogu istungil 2. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2019/631 seoses uute kergsõidukite CO2-heite normide ja sõidukite märgistamisega ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/94/EÜ – COM(2025) 995 3. Seisukoha andmine: Euroopa Liidu andmeliidu strateegia ja tehisaru rakendamise strateegia - COM(2025) 723 COM(2025) 835 4. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus digivõrkude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) 2015/2120, direktiivi 2002/58/EÜ ja otsust nr 676/2002/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1971, direktiiv (EL) 2018/1972 ja otsus nr 243/2012/EL (digivõrkude määrus) - COM(2026) 16 5. Info ja muud küsimused Otsustati: 1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Enn Eesmaa, Katrin Kuusemäe, Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Urve Tiidus). 2. Eesti seisukohad 11.-12. mail 2026 toimuval Euroopa Liidu haridus-, noorte, kultuuri- ja spordinõukogu istungil Heidy Purga andis ülevaate Eesti seisukohtadest 11.-12. mail 2026 toimuval Euroopa Liidu haridus-, noorte, kultuuri- ja spordinõukogu istungil. Kultuuriminister sõnas, et kultuuriministrite poliitiline arutelu käsitleb uue kultuurivaldkonna tööplaani põhifookuseid ja lisaks kinnitatakse AgoraEU programmi osaline üldine lähenemisviis. Spordiministrite avalik debatt keskendub vaimsele tervisele spordis ning kiidetakse heaks nõukogu järeldused sporditurismi rollist kestlikus arengus. Küpros tutvustab eesistujana järgmise poolaasta prioriteete. AgoraEU programm aastateks 2028–2034, mis ühendab varasemad Loov Euroopa ja CERV programmid, on suunatud kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse edendamisele, sektori konkurentsivõime tugevdamisele, meedia- ja loomevabaduse kaitsele ning demokraatia ja ühiskonna vastupanuvõime toetamisele. Eesti prioriteedid on väikeriikide ja väikese turu eripära arvestamine toetusmeetmetes, väikeste kultuuriorganisatsioonide parem ligipääs, programmi selgus ja läbipaistvus ning liikmesriikide sisuline kaasarääkimise õigus programmi rakendamisel. Kõik prioriteedid on kompromisstekstis arvesse võetud ning Eesti toetab liikmesriikide kokkuleppe kinnitamist, et alustada läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga. Kultuuriminister jätkas, et Euroopa Liidu kultuurivaldkonna tööplaan koordineerib liikmesriikide kultuuripoliitikat, seades ühised prioriteedid ja tegevused koostööks Euroopa Komisjoniga. Uue tööplaani koostamisel on Eesti olulisimateks teemadeks kooskõla Euroopa Liidu kultuuristrateegiaga „Kultuurikompass“, kultuuri läbiva säilenõtkuse ja ühiskondliku sidususe edendamine, Euroopa keele- ja kultuurilise mitmekesisuse hoidmine, tehisintellekti roll ning autoriõiguse ja loomesektori ärimudelite ajakohastamine, samuti kultuurihariduse tähtsus noorte kaasamisel ja riskikäitumise ennetamisel. Nõukogus käsitletakse ka Läti delegatsiooni avaldust, millega mõistetakse hukka Venemaa osalemine Veneetsia kunstibiennaalil ja mida lisaks Eestile toetavad muuhulgas ka Soome, Rootsi, Leedu, Portugal ja Saksamaa. H. Purga jätkas, et spordiministrite avalik debatt keskendub vaimsele tervisele spordis. Eesti rõhutab, et sport toetab heaolu, kuid kaasneb ka psühholoogiline surve, mistõttu on vajalik süsteemne lähenemine, ennetus ning valdkondadevaheline koostöö. Eesti toetab turvalise ja toetava spordikeskkonna olulisust ning tugevat spordieetika raamistikku. 2026. aastal jõustuvad Eestis spordieetika reeglid ning tegutseb ka Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus. Oluline on Euroopa Liidu koostöö ja kogemuste vahetus. Nõukogu järeldused rõhutavad spordi, turismi ja keskkonnapoliitika sidumist ning koordineeritud tegevust, kestliku taristu, keskkonnasõbralike ja kaasavate lahenduste tähtsust, andmete kogumist ja teadlikkuse arendamist. Eesti toetab nõukogu järelduste vastuvõtmist.  3 Kultuuriminister lisas, et Poola delegatsioon on esitanud avalduse, kus väljendatakse muret Venemaa ja Valgevene sportlaste järkjärgulise naasmise üle rahvusvahelisele areenile riiklike sümbolitega (sealhulgas paraolümpiamängudel) ning sellega on liitunud Eesti, Läti, Leedu ja Rootsi. Kultuuri valdkonnas toetatakse Ukraina abistamist Veneetsia kunstibiennaalil ning tehakse koostööd Balti ja Põhjamaade ministritega ühisteks aktsioonideks. Eesti näeb riske Venemaa ja Valgevene sportlaste osalemises rahvusvahelistel spordivõistlustel, mis võib põhjustada majanduslikku kahju ning seega rõhutame vajadust aktiivseks koostööks ja ühisteks seisukohtadeks. Enn Eesmaa küsis, kas Küprose eesistumise üldprogramm ühildub vaevata tulevase programmiga ning kas Eestis võiks olla eraldi spordiministri ametikoht. Heidy Purga vastas, et Euroopa riikides on spordivaldkonna korraldus erinev ning mõnes riigis kuulub see sise- või haridusministeeriumi haldusalasse. Väiksemates riikides on tavapärane, et meedia, kultuur ja sport on ühendatud ühe valdkonna alla ning H. Purga sõnas, et Eesti saab selles osas teiste riikidega võrreldes hästi hakkama. Küprose eesistumisega seoses on ootused kõrged ja temaatika võib veel täieneda. Kadri Jauram täiendas, et Küpros on ambitsioonikas ning on seadnud eesmärgiks saavutada nii AgoraEU kui ka teistes valdkondades liikmesriikide kokkulepped kõikides toetusprogrammides ja Euroopa Liidu eelarves, rakendades osalist üldist lähenemisviisi. Kultuuri- ja spordivaldkonnas, sealhulgas Erasmuse programmis, on liikmesriikide vaheline kokkulepe juba kujunemas, mis võimaldab edasisi läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga. Enn Eesmaa küsis, kas Euroopas on vaid spordile keskendunud ministreid. Heidy Purga vastas, et suuremates riikides, kus rahvaarv, pindala, turism ja taristu on märkimisväärselt suuremad, on tavapärane, et on ka eraldi spordiminister. Urve Tiidus küsis, kui suur on Eesti noorte huvi Erasmus programmi vastu ning kuidas on see huvi ajas muutunud. Heidy Purga vastas, et huvi Erasmus programmi vastu on jätkuvalt väga suur ning seda tuntakse sihtgrupi seas hästi. Ministrina on H. Purgal ka mitmel korral palutud kirjutada toetuskirju silmapaistvatele kandidaatidele, kes on aktiivselt panustanud Eesti kultuuriellu. Peeter Tali küsis, kas pikaajalise strateegia raames arutatakse ka kultuurivaldkonna järgmise Euroopa Liidu pikaajalise finantsraamistiku küsimusi ning milline on Eesti positsioon Euroopa keskmise kultuurirahastuse kontekstis. Heidy Purga vastas, et Eesti kuulub keskvalitsuste kultuuritoetuste panuse poolest Euroopa esikolmikusse, kui lähtuda rahvusvahelise valitsemisfunktsioonide klassifikaatori (COFOG) koefitsiendist. See tuleneb asjaolust, et meie taasiseseisvumise lühikese ajalooga on kujunenud olukord, kus riigi roll kultuuri toetamisel on erakordselt suur. Erinevalt paljudest pikaajaliste traditsioonidega riikidest, kus kultuuritoetuse süsteem hõlmab tugevaid omavalitsusi ja eraettevõtlust, on Eestis peamine vastutus riigil. Seetõttu on riigile seatud kõrged ootused kultuuri ja spordi toetamisel. Kuigi statistiliselt on Eesti esikolmikus, näitab detailsem analüüs, et toetused võiksid olla suuremad ning kõrvalabi on vähe. H. Purga lisas, et Euroopa Liidu pikaajalise finantsraamistiku kujundamisel on kultuurivaldkonna hääl olnud sel korral senisest tugevam tänu liikmesriikide ja kultuuriorganisatsioonide esindajate ühistele avaldustele Euroopa Liidu juhtorganitele. Kultuurilt ei soovita vahendeid ega tähelepanu ära võtta, kuna sellel on oluline horisontaalne mõju ning see toetab rahvusriigi identiteeti. Kultuuriautonoomia piiride määratlemine on aga keeruline, ent just väikerahvad, -keeled ja - kultuurid on Euroopa Liidu tugevuse aluseks.  4 Peeter Tali küsis, milliste riikidega peaks koostööd tegema, et vältida agressorriikide osalemist kultuuris ja spordis. Heidy Purga vastas, et antud küsimuses Poolat, Balti riike, Põhjamaid ega Saksamaad pole vaja veenda. Veneetsia Biennaali osas, mis puudutas Venemaa osalemist, kirjutasid 25 liikmesriiki alla ühisele avaldusele, mis mõistis Venemaa osaluse ühiselt hukka. Spordis sellist ühtset praktikat ei ole olnud ning otsuseid on tehtud riigiti. Kultuurivaldkonnas oli seisukoht aga selge ja konsensuslik. Rahvasaadikutel on siiski oluline hoida ühtset välispoliitika agendat ning esitada oma seisukohti järjepidevalt. Peeter Tali märkis, et ELAKil on plaanis kohtumised Itaalia ja Hispaania esindajatega. Heidy Purga vastas, et vajadusel on valmis lisama asjakohased seisukohad. Peeter Tali võttis arutelu kokku ning tegi ettepaneku toetada ministri esitatud Eesti põhisõnumeid. Otsustati: 2.1. Toetada kultuuriministri esitatud Eesti põhisõnumeid (konsensus: Enn Eesmaa, Katrin Kuusemäe, Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Urve Tiidus). 3. Seisukoha andmine: Avalik konsultatsioon: 2030. aasta järgse ELi kliimapoliitikaraamistiku riiklike eesmärkide ja paindlikkuse läbivaatamine Andres Sutt andis ülevaate 2030. aasta järgse ELi kliimapoliitikaraamistiku riiklike eesmärkide ja paindlikkuse läbivaatamise osas (Lisa 1). Energeetika- ja keskkonnaminister sõnas, et Eesti on alates 1990. aastast vähendanud kasvuhoonegaaside heidet 66,5% ning täitnud juba Euroopa Liidu 2035. aasta eesmärgid, toetades samal ajal majanduskasvu ja konkurentsivõimet. Euroopa Komisjon on alustanud konsultatsioone 2030. aasta järgse kliimapoliitika osas, mille raames tuleb käesoleval aastal üle vaadata mitmed kliima- ja energeetikavaldkonna õigusaktid. 2040. aastaks on seatud Euroopa Liidu üleseks eesmärgiks 90% heite vähendamine võrreldes 1990. aastaga ning see siht sisaldab kuni 5% paindlikkust rahvusvaheliste kasvuhoonegaaside (KHG) ühikute kasutamisel ja 6% tehnoloogia arengu arvelt. Kui neid tegureid ei realiseeru, on siht 79%. A. Sutt jätkas, et kliimamääruses on Eesti seisukohti arvestatud. Peamine fookus on energeetikal, millele järgnevad transport, Euroopa Liidu Maakasutuse, Maakasutuse muutuse ja Metsanduse (edaspidi LULUCF) määrus, põllumajandus ning põlevkiviõli tööstus. Tööstus, hooned ja jäätmed moodustavad koguheitest väikese osa. Peamised võimalused heite vähendamiseks on seotud energeetika üleminekuga taastuvatele ja puhastele energiaallikatele, sealhulgas tuumaenergia arendamisega. Süsihappegaasi (edaspidi CO2) tööstuslik sidumine sõltub tehnoloogilistest lahendustest. Transpordis on muutused seotud elektriautode levikuga ning põllumajanduses tootmismahtu ei vähendata. LULUCF-i sidumispotentsiaal on piiratud, mistõttu tuleb keskenduda energeetikale ja transpordile. Põlevkiviõlitööstuse tulevik sõltub nafta maailmaturu hinnast ja tasuta kvootide kestusest. Prognooside kohaselt on uute tehnoloogiate puudumisel saavutatav eesmärk 80%, tehnoloogia areng suurendaks seda võimalust. A. Sutt lisas, et neljas täiendavas seisukohas rõhutame, et toetame majanduseülest eesmärki, kus riik valib ise sobiva tee heite vähendamiseks ja süsiniku sidumiseks. Lisaks arvestame riikide algpositsiooni ja juba saavutatud heite vähendust ning sisemajanduse kogutoodangut, tagades õiglasema lähenemise liikmesriikide vahel. Samas ei tohi süsteemi ülesehitus ja aruandlus suurendada halduskoormust, sanktsioonid rakendatakse vaid äärmisel vajadusel ning proportsionaalselt rikkumise ulatusele. Oluliseks peame ka uute väärtusahelate loomist ringmajanduse, kriitiliste toormete, keemiatööstuse ja jäätmete väärindamise vallas, arvestades riigikaitselisi vajadusi.  5 Peeter Tali andis ülevaate keskkonnakomisjoni arvamusest ja arutelust ning märkis, et komisjon otsustas Vabariigi Valitsuse seisukohti toetada. Urve Tiidus küsis, millised on CO2 tööstusliku sidumise rakendamise võimalused Eestis. Andres Sutt vastas, et olemasolevad tehnoloogiad on majanduslikult kulukad. Eestis tegutseb ettevõte UP Catalyst, mis toodab süsiniku heitest aku kvaliteediga grafiiti ja strateegiliselt olulisi toormeid. Niššilahendusi on võimalik arendada, kuid põlevkiviõlitööstuses kogu süsiniku kinnipüüdmine on praegu tehnoloogia kõrge hinna tõttu ebapraktiline. Maido Ruusmann küsis, kuidas energeetikasektori heitkogused on suurimad, kui põlevkivijaamad töötavad turuhinna tõttu vaid piiratud aja jooksul. Andres Sutt vastas, et põlevkivijaamade heitmed on reaalsed ja sõltuvad nende tööajast. Põlevkivist elektri tootmise ja gaasi kasutamise lõpetamine, mis on põlevkiviõli tootmise vältimatu osa, võimaldab uttegaasi alternatiivse kasutamise elektri tootmiseks. Biomassi kasutuse suurenemine, näiteks Auvere jaamas, vähendab heitmeid oluliselt. Seega on heitmete vähendamine ajaküsimus, mitte tehnoloogiline väljakutse. Maido Ruusmann küsis, kas on olemas detailne ülevaade, mis saab 51%-st, kui üks põlevkivijaama plokk töö lõpetab. M. Ruusmann uuris, kas on koostatud prognoos ja kui suured on vajalikud täiendavad investeeringud heite vähendamiseks, juhul kui põlevkivijaamad peaksid seiskuma. Laura Remmelgas vastas, et ülevaade tootmisüksuste (sealhulgas põlevkivikäitiste) kaupa heitest täisvõimsusel töötamisel, on olemas. Heitkogus sõltub nende tegelikust tööajast ning on märkimisväärne, samas uttegaasi osakaal on võrreldes otsepõletamisega marginaalne. Andres Sutt lisas, et põlevkivijaamade reservis hoidmist toetab saartalitluse meede, mille kulud katab tarbija. Eesti Energia on kohustatud tagama 1036 megavatti juhitavat võimsust, kuid jaamade majanduslik elujõulisus sõltub toetusest. Enamik elektritootmise plokke on amortiseerunud ning nende töö lõpetamine on ajaküsimus. Maido Ruusmann küsis, millised heitmete vähendamise meetmed avaldavad suurimat mõju ning kuidas need mõjutavad majandust ja hindu. Andres Sutt vastas, et energeetikas ei ole majandusele pärssivat mõju, kuna põlevkivienergeetika kõige suurem kasutus on õli tootmises ja elekter moodustab sellest väikse osa. Elektri tootmise lõpetamine põlevkivist lahendab mitmeid probleeme. Transpordis puuduvad täiendavad siduvad tähtajad, kuid heite vähendamise eesmärgini jõudmiseks 2040. aastaks prognoositakse 2030. aastaks 30 000 elektriautot, 2035. aastaks 115 000 ja 2040. aastaks 210 000 elektriautot. A. Sutt märkis, et tema hinnangul võimaldab turu loomulik areng neid eesmärke saavutada. Heite vähendamisele aitab kaasa ka suurlinnade ühistranspordi elektrifitseerimine, kuid seejuures maapiirkondadele näiteks elektribusside kasutamist ei kohaldu. Põllumajanduses muudatusi ei planeerita, LULUCF sektoris on heite mõju neutraalne või veidi vähenev ning oluline on pikaajaliste puittoodete osakaalu suurendamine. Minister lisas, et investeeringud puhtasse tehnoloogiasse annavad konkurentsieelise. Peeter Tali küsis, kuidas oleks võimalik eksporditud turba heide LULUCF-i arvestusest välja jätta. Andres Sutt vastas, et see eeldab üleilmset kokkulepet ning Eestis töötatakse teaduslike metoodikate kallal, et jaotada heide pikema ajaperioodi peale. Laura Remmelgas lisas, et riik peab kaaluma, kas heite jaotamine pikema ajaperioodi peale on võimalik, mitte kohene heitesse arvestamine kaevandamisel. Samas on oluline hinnata  6 selle mõju pikaajalistele heitetrendidele. Uuringud selles valdkonnas on tehtud ning ootavad retsenseerimist, mille põhjal saab teha edasised otsused heite vähendamiseks. Peeter Tali küsis, kas Euroopa Liidus on võimalik saavutada erand turba osas. Andres Sutt vastas, et turbarikaste muldade osas õnnestus saavutada erand nii Eestile kui ka Lätile. LULUCF-i raames oleme samuti teinud märkimisväärseid pingutusi, et selgitada metsa tarnekanalite muutusi, mis tulenesid täiemahulisest sõjast ja tõid kaasa vajaduse suurendada kohaliku puidu varumist. Euroopa Komisjon on olnud nende probleemide osas vastutulelik. Tegemist ei ole ainult Eesti küsimusega, vaid see puudutab ka Soomet, Rootsit ja teisi metsarikkaid riike. Sektorspetsiifiliste eesmärkide asemel eelistame majanduseülest lähenemist, kuna viimase täitmine on realistlikum. LULUCF-i kokkuleppimisel ei olnud kõiki mõjusid võimalik ette näha, mistõttu püütakse olukorda parimal võimalikul viisil korrigeerida. Peeter Tali küsis, mida biomajandus meile annab ja mis selle sisu on. Laura Remmelgas vastas, et biomajandus hõlmab kõike, mida loodusressurssidest toota saame, näiteks puidust kestvustooted, puidu keemiline väärindamine, turbatooted ja biometaan. Enn Eesmaa küsis, kas arvestades kolmandat täiendavat seisukohta, on juba märgata viiteid halduskoormuse suurenemisele. Andres Sutt vastas, et Euroopa digitaliseerituse tase on osades valdkondades madalam. Vajalikud andmed tuleks koguda olemasolevatest allikatest, vältides uue aruandluse kehtestamist. Minister sõnas, et iga riik peaks saama andmete kogumise meetodi ise valima, tagades andmete usaldusväärsuse ja õigsuse. Maido Ruusmann küsis, kuidas on tagatud elektriautode nullemissiooni arvestuslik loogika, juhul kui elektrienergia pärineb põlevkivist, mille kasutamisel paisatakse õhku arvestatav kogus heitmeid. Laura Remmelgas vastas, et antud heide kajastub energeetikasektoris, transpordisektoris arvestatakse see nullina, et vältida topeltarvestust. Maido Ruusmann sõnas, et sellisel juhul tõstatub küsimus, et sõidukeid, mis tarbivad rohkem fossiilkütust maksustatakse kõrgemalt, kuid kui heitmed tekivad põlevkivijaamas, siis eraldi ei maksustata, vaid heitmete arvestus kandub sektorite vahel üle. Andres Sutt vastas, et ka pankadel on erinev intressimarginaal, näiteks sõltuvalt sellest, kui suur on liisitava auto heide. Samas lõpphinna komponendina on elektriaktsiis palju väiksem kui kütuseaktsiis. Peeter Tali võttis arutelu kokku ning tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas keskkonnakomisjoni arvamusega. Otsustati: 3.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas keskkonnakomisjoni arvamusega (konsensus: Enn Eesmaa, Katrin Kuusemäe, Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Urve Tiidus). 4. Info ja muud küsimused Peeter Tali andis teada, et järgmine ELAKi istung toimub reedel, 8. mail kell 9.00 MS Teamsis. Lisaks esitas Vabariigi Valitsus 30.04 Riigikogule tervisebiotehnoloogia paketi – COM(2025) 1022, COM(2025) 1031, mille osas annab arvamuse sotsiaalkomisjon. Urve Tiidus palus ülevaadet ELAKi visiidist Rumeeniasse. Peeter Tali vastas, et visiit toimus sõbralikus õhkkonnas ning osapoolte koostöö oli meeldiv.  7 Visiidi ajendiks oli Rumeenia delegatsiooni külaskäik Eestiga, mille käigus loodi hea kontakt Rumeenia Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimehega. Rumeenia seisab silmitsi mitmete väljakutsetega, kuid on sarnaselt Eestile Euroopa Liidu ja NATO piiririik, mis mõjutab oluliselt ka nende majandust. Rumeenia jaoks on eriti tähtis Ameerika Ühendriikide sõjaline kohalolek. Maido Ruusmann lisas, et lisaks tõstatati küsimus Ukraina võimaliku Euroopa Liiduga liitumise mõjust liikmesriikide põllumajandussektorile, kuivõrd Rumeeniast ja Poolast on tulnud signaale põllumeeste murede kohta. Leiti, et koostööformaatides võiks neid teemasid ühiselt arutada ning otsida võimalusi seisukohtade lähendamiseks. Kadri Tali sõnas, et arutelus tõstatus ka huvihariduse ja lapsepõhise konto korralduse teema. Otsustati: 4.1. Määrata EL asjade komisjoni liige majanduskomisjonis Urve Tiidus vastutavaks ettekandjaks Euroopa Komisjoni määruse ettepanekute süsiniku piirimeetme laiendamise ja nõuetest kõrvalehoidmise meetmete ning ajutise dekarboniseerimise fondi – COM(2025) 989, COM(2025) 990, osas (konsensus: Enn Eesmaa, Katrin Kuusemäe, Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Urve Tiidus). 4.2. Määrata EL asjade komisjoni liige majanduskomisjonis Urve Tiidus vastutavaks ettekandjaks Euroopa Komisjoni võrgupaketi ettepanekute, mis käsitlevad üleeuroopalise energiataristu (TEN-E) raamistikku ja energiaprojektide loamenetlusi – COM (2025) 1006, COM (2025) 1007, osas (konsensus: Enn Eesmaa, Katrin Kuusemäe, Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Urve Tiidus). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Tali Roosmarii Kukk juhataja protokollija VÄLJAVÕTE Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni istungi protokoll nr 161 Tallinn, Toompea Esmaspäev, 4. mai 2026 Algus 13.30, lõpp 14.36 Juhataja: Peeter Tali (esimees) Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant) Võtsid osa: Komisjoni liikmed: Enn Eesmaa, Katrin Kuusemäe, Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Kadri Tali, Urve Tiidus Komisjoni ametnikud: Teele Taklaja (nõunik), Getter Kristen Treumuth (nõunik) Puudusid: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Rain Epler, Tiit Maran, Anti Poolamets, Tarmo Tamm, Kristo Enn Vaga ja Luisa Värk Kutsutud: kultuuriminister Heidy Purga ja Kultuuriministeeriumi Euroopa Liidu asjade nõunik Kadri Jauram (2. päevakorrapunkt); energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt, Kliimaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Laura Remmelgas ning välissuhete osakonna EL teemade valdkonnajuht Eliise Merila (3. päevakorrapunkt); Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi nõunik Tairi Täht (2. päevakorrapunkt) Päevakord: 3. Seisukoha andmine: Avalik konsultatsioon: 2030. aasta järgse ELi kliimapoliitikaraamistiku riiklike eesmärkide ja paindlikkuse läbivaatamine 3. Seisukoha andmine: Avalik konsultatsioon: 2030. aasta järgse ELi kliimapoliitikaraamistiku riiklike eesmärkide ja paindlikkuse läbivaatamine Andres Sutt andis ülevaate 2030. aasta järgse ELi kliimapoliitikaraamistiku riiklike eesmärkide ja paindlikkuse läbivaatamise osas (Lisa 1). Energeetika- ja keskkonnaminister sõnas, et Eesti on alates 1990. aastast vähendanud kasvuhoonegaaside heidet 66,5% ning täitnud juba Euroopa Liidu 2035. aasta eesmärgid, toetades samal ajal majanduskasvu ja konkurentsivõimet. Euroopa Komisjon on alustanud konsultatsioone 2030. aasta järgse kliimapoliitika osas, mille raames tuleb käesoleval aastal üle vaadata mitmed kliima- ja energeetikavaldkonna õigusaktid. 2040. aastaks on seatud Euroopa Liidu üleseks eesmärgiks 90% heite vähendamine võrreldes 1990. aastaga ning see siht sisaldab kuni 5% paindlikkust rahvusvaheliste kasvuhoonegaaside (KHG) ühikute kasutamisel ja 6% tehnoloogia arengu arvelt. Kui neid tegureid ei realiseeru, on siht 79%. A. Sutt jätkas, et kliimamääruses on Eesti seisukohti arvestatud. Peamine fookus on energeetikal, millele järgnevad transport, Euroopa Liidu Maakasutuse, Maakasutuse muutuse ja Metsanduse (edaspidi LULUCF) määrus,  VÄLJAVÕTE põllumajandus ning põlevkiviõli tööstus. Tööstus, hooned ja jäätmed moodustavad koguheitest väikese osa. Peamised võimalused heite vähendamiseks on seotud energeetika üleminekuga taastuvatele ja puhastele energiaallikatele, sealhulgas tuumaenergia arendamisega. Süsihappegaasi (edaspidi CO2) tööstuslik sidumine sõltub tehnoloogilistest lahendustest. Transpordis on muutused seotud elektriautode levikuga ning põllumajanduses tootmismahtu ei vähendata. LULUCF-i sidumispotentsiaal on piiratud, mistõttu tuleb keskenduda energeetikale ja transpordile. Põlevkiviõlitööstuse tulevik sõltub nafta maailmaturu hinnast ja tasuta kvootide kestusest. Prognooside kohaselt on uute tehnoloogiate puudumisel saavutatav eesmärk 80%, tehnoloogia areng suurendaks seda võimalust. A. Sutt lisas, et neljas täiendavas seisukohas rõhutame, et toetame majanduseülest eesmärki, kus riik valib ise sobiva tee heite vähendamiseks ja süsiniku sidumiseks. Lisaks arvestame riikide algpositsiooni ja juba saavutatud heite vähendust ning sisemajanduse kogutoodangut, tagades õiglasema lähenemise liikmesriikide vahel. Samas ei tohi süsteemi ülesehitus ja aruandlus suurendada halduskoormust, sanktsioonid rakendatakse vaid äärmisel vajadusel ning proportsionaalselt rikkumise ulatusele. Oluliseks peame ka uute väärtusahelate loomist ringmajanduse, kriitiliste toormete, keemiatööstuse ja jäätmete väärindamise vallas, arvestades riigikaitselisi vajadusi. Peeter Tali andis ülevaate keskkonnakomisjoni arvamusest ja arutelust ning märkis, et komisjon otsustas Vabariigi Valitsuse seisukohti toetada. Urve Tiidus küsis, millised on CO2 tööstusliku sidumise rakendamise võimalused Eestis. Andres Sutt vastas, et olemasolevad tehnoloogiad on majanduslikult kulukad. Eestis tegutseb ettevõte UP Catalyst, mis toodab süsiniku heitest aku kvaliteediga grafiiti ja strateegiliselt olulisi toormeid. Niššilahendusi on võimalik arendada, kuid põlevkiviõlitööstuses kogu süsiniku kinnipüüdmine on praegu tehnoloogia kõrge hinna tõttu ebapraktiline. Maido Ruusmann küsis, kuidas energeetikasektori heitkogused on suurimad, kui põlevkivijaamad töötavad turuhinna tõttu vaid piiratud aja jooksul. Andres Sutt vastas, et põlevkivijaamade heitmed on reaalsed ja sõltuvad nende tööajast. Põlevkivist elektri tootmise ja gaasi kasutamise lõpetamine, mis on põlevkiviõli tootmise vältimatu osa, võimaldab uttegaasi alternatiivse kasutamise elektri tootmiseks. Biomassi kasutuse suurenemine, näiteks Auvere jaamas, vähendab heitmeid oluliselt. Seega on heitmete vähendamine ajaküsimus, mitte tehnoloogiline väljakutse. Maido Ruusmann küsis, kas on olemas detailne ülevaade, mis saab 51%-st, kui üks põlevkivijaama plokk töö lõpetab. M. Ruusmann uuris, kas on koostatud prognoos ja kui suured on vajalikud täiendavad investeeringud heite vähendamiseks, juhul kui põlevkivijaamad peaksid seiskuma. Laura Remmelgas vastas, et ülevaade tootmisüksuste (sealhulgas põlevkivikäitiste) kaupa heitest täisvõimsusel töötamisel, on olemas. Heitkogus sõltub nende tegelikust tööajast ning on märkimisväärne, samas uttegaasi osakaal on võrreldes otsepõletamisega marginaalne. Andres Sutt lisas, et põlevkivijaamade reservis hoidmist toetab saartalitluse meede, mille kulud katab tarbija. Eesti Energia on kohustatud tagama 1036 megavatti juhitavat võimsust, kuid jaamade majanduslik elujõulisus sõltub toetusest. Enamik elektritootmise plokke on amortiseerunud ning nende töö lõpetamine on ajaküsimus. Maido Ruusmann küsis, millised heitmete vähendamise meetmed avaldavad suurimat mõju ning kuidas need mõjutavad majandust ja hindu. Andres Sutt vastas, et energeetikas ei ole majandusele pärssivat mõju, kuna  VÄLJAVÕTE põlevkivienergeetika kõige suurem kasutus on õli tootmises ja elekter moodustab sellest väikse osa. Elektri tootmise lõpetamine põlevkivist lahendab mitmeid probleeme. Transpordis puuduvad täiendavad siduvad tähtajad, kuid heite vähendamise eesmärgini jõudmiseks 2040. aastaks prognoositakse 2030. aastaks 30 000 elektriautot, 2035. aastaks 115 000 ja 2040. aastaks 210 000 elektriautot. A. Sutt märkis, et tema hinnangul võimaldab turu loomulik areng neid eesmärke saavutada. Heite vähendamisele aitab kaasa ka suurlinnade ühistranspordi elektrifitseerimine, kuid seejuures maapiirkondadele näiteks elektribusside kasutamist ei kohaldu. Põllumajanduses muudatusi ei planeerita, LULUCF sektoris on heite mõju neutraalne või veidi vähenev ning oluline on pikaajaliste puittoodete osakaalu suurendamine. Minister lisas, et investeeringud puhtasse tehnoloogiasse annavad konkurentsieelise. Peeter Tali küsis, kuidas oleks võimalik eksporditud turba heide LULUCF-i arvestusest välja jätta. Andres Sutt vastas, et see eeldab üleilmset kokkulepet ning Eestis töötatakse teaduslike metoodikate kallal, et jaotada heide pikema ajaperioodi peale. Laura Remmelgas lisas, et riik peab kaaluma, kas heite jaotamine pikema ajaperioodi peale on võimalik, mitte kohene heitesse arvestamine kaevandamisel. Samas on oluline hinnata selle mõju pikaajalistele heitetrendidele. Uuringud selles valdkonnas on tehtud ning ootavad retsenseerimist, mille põhjal saab teha edasised otsused heite vähendamiseks. Peeter Tali küsis, kas Euroopa Liidus on võimalik saavutada erand turba osas. Andres Sutt vastas, et turbarikaste muldade osas õnnestus saavutada erand nii Eestile kui ka Lätile. LULUCF-i raames oleme samuti teinud märkimisväärseid pingutusi, et selgitada metsa tarnekanalite muutusi, mis tulenesid täiemahulisest sõjast ja tõid kaasa vajaduse suurendada kohaliku puidu varumist. Euroopa Komisjon on olnud nende probleemide osas vastutulelik. Tegemist ei ole ainult Eesti küsimusega, vaid see puudutab ka Soomet, Rootsit ja teisi metsarikkaid riike. Sektorspetsiifiliste eesmärkide asemel eelistame majanduseülest lähenemist, kuna viimase täitmine on realistlikum. LULUCF-i kokkuleppimisel ei olnud kõiki mõjusid võimalik ette näha, mistõttu püütakse olukorda parimal võimalikul viisil korrigeerida. Peeter Tali küsis, mida biomajandus meile annab ja mis selle sisu on. Laura Remmelgas vastas, et biomajandus hõlmab kõike, mida loodusressurssidest toota saame, näiteks puidust kestvustooted, puidu keemiline väärindamine, turbatooted ja biometaan. Enn Eesmaa küsis, kas arvestades kolmandat täiendavat seisukohta, on juba märgata viiteid halduskoormuse suurenemisele. Andres Sutt vastas, et Euroopa digitaliseerituse tase on osades valdkondades madalam. Vajalikud andmed tuleks koguda olemasolevatest allikatest, vältides uue aruandluse kehtestamist. Minister sõnas, et iga riik peaks saama andmete kogumise meetodi ise valima, tagades andmete usaldusväärsuse ja õigsuse. Maido Ruusmann küsis, kuidas on tagatud elektriautode nullemissiooni arvestuslik loogika, juhul kui elektrienergia pärineb põlevkivist, mille kasutamisel paisatakse õhku arvestatav kogus heitmeid. Laura Remmelgas vastas, et antud heide kajastub energeetikasektoris, transpordisektoris arvestatakse see nullina, et vältida topeltarvestust. Maido Ruusmann sõnas, et sellisel juhul tõstatub küsimus, et sõidukeid, mis tarbivad rohkem fossiilkütust maksustatakse kõrgemalt, kuid kui heitmed tekivad põlevkivijaamas, siis eraldi ei maksustata, vaid heitmete arvestus kandub sektorite vahel üle.  VÄLJAVÕTE Andres Sutt vastas, et ka pankadel on erinev intressimarginaal, näiteks sõltuvalt sellest, kui suur on liisitava auto heide. Samas lõpphinna komponendina on elektriaktsiis palju väiksem kui kütuseaktsiis. Peeter Tali võttis arutelu kokku ning tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas keskkonnakomisjoni arvamusega. Otsustati: 3.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas keskkonnakomisjoni arvamusega (konsensus: Enn Eesmaa, Katrin Kuusemäe, Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Urve Tiidus). (…) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Tali Roosmarii Kukk juhataja protokollija Väljavõte õige Roosmarii Kukk Euroopa Liidu asjade komisjoni konsultant