Vabariigi Valitsuse määruste "Kõrgessaare pargi looduskaitse alt välja arvamine Hiiu maakonnas" ja "Hiiu maakonna kaitsealuste parkide ja puistu piirid” eelnõud ning Kliimaministri määruse „Keskkonnaministri 18. jaanuari 2006. a määruse nr 5 „Euroopa naar

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/24-0111 - Vabariigi Valitsuse määruste "Kõrgessaare pargi looduskaitse alt välja arvamine Hiiu maakonnas" ja "Hiiu maakonna kaitsealuste parkide ja puistu piirid” eelnõud ning Kliimaministri määruse „Keskkonnaministri 18. jaanuari 2006. a määruse nr 5 „Euroopa naaritsa püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” muutmine” eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 27.02.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/89174126-77cd-41c8-b4ef-c5433ec9b630 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/89174126-77cd-41c8-b4ef-c5433ec9b630?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Ministeeriumid 05.02.2024 nr 1-4/22/665-2 Vabariigi Valitsuse määruste eelnõude „Hiiu maakonna kaitsealuste parkide ja puistu piirid” ning „Kõrgessaare pargi kaitse alt välja arvamine” dokumentide kooskõlastamiseks esitamine Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruste eelnõud „Hiiu maakonna kaitsealuste parkide ja puistute piirid ” ning „Kõrgessaare pargi kaitse alt välja arvamine” dokumendid, sealhulgas kliimaministri määruse eelnõu, mis käsitleb Suuremõisa mõisa pargi ja Sanglepa alleega piirneva Suuremõisa jõe euroopa naaritsa püsielupaiga piiri korrigeerimist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse määruse (piirid) eelnõu 2. Vabariigi Valitsuse määruse (piirid) seletuskiri 3. Vabariigi Valitsuse määruse (piirid) kaardid (Kärdla linnapark, Kärdla rannapark, Suuremõisa mõisa park, Vaemla mõisa park ja Sanglepa allee) 4. Vabariigi Valitsuse määruse (väljaarvamine) eelnõu 5. Vabariigi Valitsuse määruse (väljaarvamine) seletuskiri 6. Ministri määruse eelnõu 7. Ministri määruse seletuskiri 8. Ministri määruse kaart Andres Miller, 503 6455 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  Vabariigi Valitsuse määrus „Hiiu maakonna kaitsealuste parkide ja puistu piirid” Lisa 1 KÄRDLA LINNAPARK LEPPEMÄRGID katastripiir Kärdla linnapark 0 200 Mõõtkava 1 : 3 000 Katastriüksused: Maa-amet, juuli 2020 m Aluskaart: ETAK, 2020. a versioon  Vabariigi Valitsuse määrus „Hiiu maakonna kaitsealuste parkide ja puistu piirid” Lisa 2 KÄRDLA RANNAPARK LEPPEMÄRGID katastripiir linnapiir vallapiir maakonnapiir Kärdla rannapark 0 200 Mõõtkava 1 : 3 000 Katastriüksused: Maa-amet, juuli 2020 m Aluskaart: ETAK, 2020. a versioon  Vabariigi Valitsuse määrus „Hiiu maakonna kaitsealuste parkide ja puistu piirid” Lisa 3 SUUREMÕISA MÕISA PARK LEPPEMÄRGID katastripiir külapiir Sanglepa allee Suuremõisa mõisa park 0 500 Mõõtkava 1 : 10 000 Katastriüksused: Maa-amet, juuli 2020 Aluskaart: ETAK, 2020. a versioon m  Vabariigi Valitsuse määrus „Hiiu maakonna kaitsealuste parkide ja puistu piirid” Lisa 4 VAEMLA MÕISA PARK LEPPEMÄRGID katastripiir külapiir Vaemla mõisa park 0 200 Mõõtkava 1 : 3 000 Katastriüksused: Maa-amet, juuli 2020 m Aluskaart: ETAK, 2020. a versioon  Vabariigi Valitsuse määrus „Hiiu maakonna kaitsealuste parkide ja puistu piirid” Lisa 5 SANGLEPA ALLEE LEPPEMÄRGID katastripiir külapiir Suuremõisa mõisa park Sanglepa allee 0 700 Mõõtkava 1 : 15 000 Katastriüksused: Maa-amet, juuli 2020 m Aluskaart: ETAK, 2020. a versioon  EELNÕU 25.01.2024 KLIIMAMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2024 nr Keskkonnaministri 18. jaanuari 2006. a määruse nr 5 „Euroopa naaritsa püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” muutmine Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 2 alusel. § 1. Määruse muutmine Keskkonnaministri 18. jaanuari 2006. a määruses nr 5 „Euroopa naaritsa püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” tehakse järgmised muudatused: 1) ajakohastatakse esimest normitehnilist märkust ja sõnastatakse see järgmiselt: „1 EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50)ˮ; 2) lisas esitatud kaart „Suuremõisa jõe euroopa naaritsa püsielupaikˮ asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud kaartiga1 . § 2. Muudatuste põhjendused Määruse seletuskirjas2 on esitatud põhjendused euroopa naaritsa püsielupaikade piiride muutmise kohta. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 4. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 1. aprilli 2021. a käskkirjaga nr 1-2/21/176 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas. § 5. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 Looduskaitseseaduse § 53 lõike 2 kohaselt ei avaldata Riigi Teatajas püsielupaikade kaarte, nendega saab tutvuda Kliimaministeeriumis, Keskkonnaametis ja Keskkonnaportaalis. 2 Määruse seletuskirjaga saab tutvuda Kliimaministeeriumis ja Keskkonnaametis. Kristen Michal minister Keit Kasemets kantsler Lisa. Suuremõisa jõe euroopa naaritsa püsielupaik  Kliimaministri määruse „Keskkonnaministri 18. jaanuari 2006. a määruse nr 5 „Euroopa naaritsa püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” muutmine” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse § 10 lõike 2 alusel võtab ala püsielupaigana kaitse alla valdkonna eest vastutav minister. Eelnõukohase määruse muutmise eesmärk on Suuremõisa jõe euroopa naaritsa (Mustela lutreola) püsielupaiga piiride muutmine seoses piirnevate Suuremõisa mõisa pargi ja Sanglepa allee piiride ajakohastamisega. Ühtlasi ajakohastatakse püsielupaiga määruse esimest normitehnilist märkust. Euroopa naaritsa püsielupaigad on olnud kaitse all alates 28. jaanuarist 2006. a, kui jõustus keskkonnaministri 18. jaanuari 2006. a määrus nr 5 „Euroopa naaritsa püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri”. Kaitse alla võeti euroopa naaritsa väljaspool kaitsealasid asuvad elupaigad ning kinnitati nende püsielupaikade piirid ja kaitse-eeskiri. Kõik euroopa naaritsa püsielupaigad asuvad Hiiu maakonnas. Määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna vanemspetsialist Andres Miller (tel 503 6455, e-post [email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialist Nele Saluveer (tel 5693 9110, e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti õigusosakonna jurist Johanna Jürima (tel 5699 8712, e-post [email protected]), keeleliselt on toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja muudatuste põhjendused Euroopa naaritsa püsielupaigad on moodustatud euroopa naaritsa (Mustela lutreola), keda loodusdirektiiv nimetab II lisas esmatähtsa liigina ja kes on ühtlasi I kaitsekategooria liik, väljaspool kaitsealasid asuvate elupaikade kaitseks. Euroopa naaritsa seisundit on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi hinnatud Eestis hävinuks. Hiiumaal tegeldakse alates 2000. aastast naaritsate taasasustamise ja loodusliku asurkonna taastamisega. Määruse § 1 punktiga 1 ajakohastatakse määruses „Euroopa naaritsa püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” esimest normitehnilist märkust ja jäetakse alles vaid loodusdirektiivi esimene Euroopa Ühenduse Teatajas avaldamise viide. Määruse § 1 punktiga 2 korrigeeritakse määruses „Euroopa naaritsa püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” euroopa naaritsa püsielupaiga ja selle vööndite piire Sanglepa alleega ja Suuremõisa mõisa pargiga piirneval Suuremõisa jõel. Sanglepa allee koosseisu ja piiranguvööndisse arvatakse püsielupaigast 0,1 ha, millest 0,03 ha kuulus seni püsielupaiga sihtkaitsevööndisse. Suuremõisa mõisa pargi koosseisu ja piiranguvööndisse arvatakse püsielupaigast 0,01 ha. Seega kaitsealuse ala pindala ei muutu, kuid kaitsekord leeveneb 1 (3) (sihtkaitsevööndist arvatakse piiranguvööndisse) 0,03 ha. Muudatused puudutavad kaht munitsipaalomandis olevat maaüksust: Sanglepa allee lõik 210 (katastritunnusega 63902:001:0653) ja Sanglepa allee lõik 200 (63902:001:0636). 3. Menetluse kirjeldus Euroopa naaritsa püsielupaikade määruse muutmise eelnõu menetlus ja avalikustamine toimus koos Hiiu maakonna kaitsealuste parkide ja puistute piiride kehtestamise ning Kõrgessaare pargi kaitse alt välja arvamise määruse eelnõu menetluse ja avalikustamisega. Eelnõu avalik väljapanek toimus 29. novembrist kuni 21. detsembrini 2021. a Keskkonnaameti Kärdla kontoris ja Hiiumaa Vallavalitsuses. Lisaks sai avalikkus määruse eelnõu, seletuskirja ja kaardiga tutvuda veebis Keskkonnaameti ja Hiiumaa valla kodulehel. Teade määruse eelnõu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta ilmus 26. novembril 2021. a üleriigilise levikuga ajalehes Õhtuleht ja kohalikus ajalehes Hiiu Leht. Ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus määruse eelnõu avalikustamise teade samuti 26. novembril 2021. a. LKS §-s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti 25. novembril 2021. a teade (nr 7-4/21/24779) määruse eelnõu avalikustamise, sh avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta Hiiumaa Vallavalitsusele. Teates tehti ettepanek, et ilma vastava ettepanekuta avalikku koosolekut ei korraldata, ning paluti parandusettepanekud ja vastuväited esitada Keskkonnaametile kirjalikult hiljemalt 21. detsembril 2021. aastal. Ettepanekuid koosoleku korraldamiseks või euroopa naaritsa püsielupaikade määruse muutmise eelnõu kohta Keskkonnaametile ei esitatud. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu koostamisel on arvestatud EÜ Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50). EÜ Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ ehk loodusdirektiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt on nimetatud direktiivi eesmärk looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisega kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse säilimisele EL liikmesriikide territooriumil. Loodusdirektiivi artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt luuakse Euroopa ökoloogiline võrgustik Natura 2000, mille loomisse annab oma panuse iga liikmesriik võrdeliselt sellega, millisel määral leidub tema territooriumil loodusdirektiivis nimetatud looduslikke elupaigatüüpe ja liikide elupaiku. Euroopa naarits on küll loodusdirektiivi liik, kuid tema Suuremõisa jõel asuvat elupaika ei ole Natura 2000 võrgustiku loodusalaks esitatud. 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse mõju on hea loodus- ja elukeskkonnale, aidates piiride täpsustamisega kaasa looduskeskkonna säilitamisele ning ühes sellega inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Määrus viib püsielupaiga ja selle vööndite piirid kooskõlla piirnevate loodusobjektide piiridega, mis välistab kaitstavate loodusobjektide kattumise ja sellega tekkida võiva segaduse kaitsekorras. Üleeuroopaliselt olulise liigi püsielupaiga piiride parandamine aitab kaasa rahvusvaheliste 2 (3) kohustuste täitmisele, seega on mõju välissuhetele hea. Lääne-Eesti saared kuuluvad UNESCO biosfääri programmiala (programm MAB ehk Man and Biosphere) koosseisu ning kaitstavad alad (kaitse- ja hoiualad ning püsielupaigad) on programmiala tuum- ja puhveralad (sihtkaitsevööndid on tuumalad, piiranguvööndid ja hoiualad on puhveralad), mille hea seisund tagab biosfääri programmiala hea seisundi. Püsielupaik on juba riikliku kaitse all, mistõttu puudub määruse jõustumisel mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Kuid määruse kehtestamine kehtestatud planeeringuid ei mõjuta, sest püsielupaiga piirimuudatused tulenevad piirneva pargi ja allee piiri muutmisest. Määruse jõustumisega kohaliku omavalitsuse maamaksutulu ei muutu, sest piirimuudatused puudutavad vaid munitsipaalmaad. Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele vastava tasu eest. Euroopa naaritsa Suuremõisa jõe püsielupaiga ja selle vööndite piiride korrigeerimine piirneva pargi ning allee piiriga ei muuda ühegi kinnisasja sihtotstarbelise kasutamise võimalusi ega tekita seetõttu riigil kohustust kinnisasja omandamiseks. 6. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Määruse vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Üldkorralduse tunnustele vastavad määruses need sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. 3 (3)  Vabariigi Valitsuse määruse „Hiiu maakonna kaitsealuste parkide ja puistu piirid” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse Hiiu maakonna nelja olemasoleva kaitsealuse pargi ja ühe puistu piire. Kaitse alla jäävate parkide ja puistu kehtivat kaitsekorda ei muudeta. Parkide ja puistu piire muudetakse LKS § 13 lõike 1 alusel. Muudatused on tinginud vajadus ajakohastada objektide piire ja tagada loodusväärtuste parem kaitse. Muu hulgas arvatakse Kärdla linnapargi idaosast välja parkla ja Vaemla mõisa pargist tapamaja ning Sanglepa allee eraldatakse kogu ulatuses Suuremõisa mõisa pargist, piiritletakse ja jäetakse kaitse alla eraldi kaitstava loodusobjektina (puistuna). Määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna vanemspetsialist Andres Miller (tel 503 6455, e-post [email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialist Nele Saluveer (tel 5693 9110, e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti õigusosakonna jurist Johanna Jürima (tel 5699 8712, e-post [email protected]), Kliimaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumite vahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson (tel 626 2880, e-post [email protected]), keeleliselt on toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu, piirangute, piiritlemise ja kaitse alt välja arvamise põhjendus 2.1. Kaitstavate parkide ja puistu piirid Parkide piire muudetakse, et viia need vastavusse uuema aluskaardiga ja võtta pargi koosseisu kogu väärtuslik pargi osa. Parkide piiritlemisel on lähtutud põhimõttest kaitsta parki kui tervikut, sealhulgas nii pargi elus- (põlispuud, pargi puistu ja neist sõltuvad elustikurühmad) kui ka eluta (pargi planeering, pargi piirded, väikevormid ja muud kultuuriväärtused) väärtusi. Piiritlemisel on arvestatud, et alade piirid oleksid selgelt tuvastatavad ja üheselt mõistetavad. Välispiiride määramisel on võimaluse korral kasutatud selgepiirilisi ja ajas vähe muutuvaid orientiire, nagu veekogude kaldaid, teede servi, kõlvikute piire, aga ka mõõdistatud maaüksuste piire ja mõttelisi sirgeid. Alleede piiritlemisel lähtuti looduslikest tingimustest, maastikuarhitekt Sulev Nurme väitest, et puu juurte ulatus on kaks kuni neli korda suurem puu võra ulatusest, ning Tallinna linnavolikogu on 2. septembri 2004. a määrusega nr 32 kinnitatud Tallinna linna kaevetööde eeskirjast. Selle eeskirja § 2 lõike 1 punktis 7 on esitatud puu elutegevuse tagamiseks piisava juurestiku kaitsevööndi arvutamise valem, milleks on puu rinnasläbimõõt sentimeetrites korda 1 (10) 0,12 võrdub kaitsevööndi raadius meetrites (d 1,3 x 0,12 = r). Sanglepa allee ja Suuremõisa vahtra-tamme puiestee põlispuude keskmine rinnasdiameeter on umbes 90 cm. Seega on puude juurestiku kaitseks vajaliku vähima vööndi ulatus u 11 m. Allee ja puiestee puuridade vahe on u 8 m (puude vahe reas on 6–7 m). Seetõttu on Sanglepa allee ja Suuremõisa vahtra-tamme puiestee ulatuseks kavandatud 15 m allee või puiestee telgjoonest. Selline ulatus peaks tagama kaitstavate puude elutegevuseks piisava juurestiku kaitse. Kärdla linnapargi 2000. aastast (Vabariigi Valitsuse 30. mai 2000. a määruse nr 174 „Kaitsealuste parkide välispiiride kirjeldused” § 1 lõige 2) pärit piiri kirjeldus on järgmine: „Kärdla linnapargi välispiir (edaspidi piir) algab põhjaosas paigast, kus parki läbiv kraav ristub Posti tänavaga, sealt kulgeb piir piki Posti tänavat kuni ristumiseni Uue tänavaga. Idapiir paikneb piki Uut tänavat kuni Nuutri jõeni. Pargi lõunapiiriks on Nuutri jõgi ja läänepiiriks kuivenduskraav, mis algab Nuutri jõest ja kulgeb Posti tänavani.” Piirikirjelduse tühistas Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2006. a määrus nr 151 „Hiiu maakonna kaitsealuste parkide piirid”, mille lisas esitati pargi skeem Eesti põhikaardil mõõtkavaga 1 : 5000. Kärdla linnapargi uueks piiriks on edelas jätkuvalt Nuutri jõe paremkallas. Pargi lääneosas ühtib pargi piir katastripiiriga. Pargi kirdepiir kulgeb mööda Posti tänava teekatte lõunaserva kuni 50 m-ni enne Posti ja Uue tänava ristmikku. Sealt kulgeb pargi piir mööda parklasse suunduva tee lääneserva, siis ümber parkla Uue tänava lääneservani ning mööda seda Nuutri jõeni. Pargist arvatakse välja Uue tänava parkla senise pargi idatipus. Pargi pindala väheneb senisega (5,17 ha) võrreldes 0,12 ha võrra ja on edaspidi 5,05 ha. Kõik piirimuudatused (kaitse alt arvatakse välja 0,23 ha ja kaitse alla võetakse 0,11 ha) puudutavad vaid munitsipaalmaad. Kärdla linnapark on kinnismälestiste (Kärdla kirik ning II maailmasõjas hukkunute ja terroriohvrite ühishaud) kaitsevööndina ka muinsuskaitse all. Kärdla rannapargi 2000. aastast (Vabariigi Valitsuse 30. mai 2000. a määruse nr 174 „Kaitsealuste parkide välispiiride kirjeldused” § 2 lõige 2) pärit piiri kirjeldus on järgmine: „Kärdla rannapargi välispiir (edaspidi piir) piirneb kaguosas Vabriku väljak 8 hoone välisseinaga, edasi aiaga. Lõunapiiriks on mustkattega Lubjaahju tänav, mis poolkaarega läheb üle läänepiiriks ja kulgeb piki seda tänavat kuni parkimisplatsini, sealt edasi piki kruusateed lääne-idasuunalise kruusateeni. Nimetatud tee on ühtlasi pargi põhjapiiriks, mis lõpeb paigas, kus idapiiriks olev aed ristub nimetatud teega.” Piirikirjelduse tühistas Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2006. a määrus nr 151 „Hiiu maakonna kaitsealuste parkide piirid”, mille lisas esitati pargi skeem Eesti põhikaardil mõõtkavaga 1 : 5000. Kärdla rannapargi uueks piiriks on jätkuvalt Lubjaahju tänava pargipoolse teekatte serv, kusjuures pargist arvatakse välja Lubjaahju tänava parkla Rannapaargust (Lubjaahju tn 3) lõuna pool. Edasi kulgeb pargi piir mööda Lubjaahju põigu pargipoolset serva (arvestuslikult 2 m tee teljest) kuni katastriüksuseni Väike-Sadama tn 1d (tunnusega 20501:001:0211; ei jää pargi koosseisu), siis mööda katastripiiri ja lühikesi mõttelisi sirgeid Lubjaahju tänavani. Pargi pindala väheneb senisega (4,27 ha) võrreldes 0,03 ha võrra ja on edaspidi 4,24 ha. Pargist arvatakse välja 0,03 ha eramaad katastriüksusel Vabrikuväljak 8 (37101:003:0550) ja 0,06 ha munitsipaalmaad ning pargiga liidetakse 0,06 ha peamiselt munitsipaalmaad. Kärdla rannapark on kinnismälestise (Kärdla hiiurootslaste kalmistu) kaitsevööndina ka muinsuskaitse all. 2 (10) Suuremõisa mõisa pargi 2000. aastast (Vabariigi Valitsuse 30. mai 2000. a määruse nr 174 „Kaitsealuste parkide välispiiride kirjeldused” § 3 lõige 2) pärit piiri kirjeldus on järgmine: „Suuremõisa pargi välispiir kulgeb põhjaosas mööda vana Suuremõisa–Käina maanteed, lääneosas aga mööda Suuremõisa–Salinõmme teed kuni Kärdla metskonna kvartalit 418 läbiva ida-läänesuunalise sihini, edasi mööda seda kuni jõeni, sealt piki sama kvartali põhjapiiri kuni Suuremõisa jõeni, siis mööda jõge lõuna suunas kuni kinnistuni A70. Lõunapiiriks on kinnistu A70 loodepiir kuni selle lõikumiseni pinnasteega. Alates pargi lõunaosast on idapiiriks pinnastee, mis kulgeb Suuremõisa asula puhastusseadmetest lähtuva kraavini, siis piki kinnikasvanud kraavi uuesti pinnasteeni, edasi mööda seda kuni lossihoovi läbiva teeni. Pargi koosseisu kuuluvad veel lossihoone taga asuv pargiosa, mida piirab paekivist müür, Heltermaa maantee äärde jääv tammeallee kuni kaupluseni 30 meetri ulatuses. Pargi koosseisu jäävad järgmised kinnistud: Kooli A67, A81 pargi idapiiri ja jõe vahele jääv ala, A65 pargi idapiiri ja jõe vahele jääv ala, Käina metskonna kvartali 147 Salinõmme maanteest ida poole jääv osa, samuti põline riigimets.” Piirikirjelduse tühistas Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2006. a määrus nr 151 „Hiiu maakonna kaitsealuste parkide piirid”, mille lisas esitati pargi skeem Eesti põhikaardil mõõtkavaga 1 : 15 000. Suuremõisa mõisa pargist arvatakse välja Sanglepa allee, mis oli seni osaliselt mõisa pargi koosseisus (2,54 ha ulatuses), kuid mida edaspidi kaitstakse tervikuna eraldi kaitsealuse objektina. Koos muude muudatustega väheneb pargi pindala senisega (50,21 ha) võrreldes 2,1 ha võrra ja on edaspidi 48,11 ha. Pargi koosseisust arvatakse välja 3,05 ha, millest 2,23 ha on eramaa (16 maaüksusel), 0,17 ha on munitsipaalmaa (5 maaüksusel) ja 0,65 ha on riigimaa (6 maaüksusel). (Pargi koosseisust välja arvatavast maast jääb 2,54 ha Sanglepa allee koosseisu ja seal kaitsekord ei muutu.) Pargi koosseisu ja kaitse alla võetakse 0,95 ha, millest 0,37 ha on eramaa (18 maaüksusel), 0,09 ha on munitsipaalmaa (9 maaüksusel) ja 0,49 ha on riigimaa (11 maaüksusel). Suuremõisa mõisa pargi uus piir kulgeb katastriüksuse Sanglepa allee lõik 200 (63902:001:0636) läänepiirilt (Sanglepa allee idapiirilt) Suuremõisa jõel mööda kergliiklustee (vana Käina maantee) loodepiiri (arvestuslikult 2 m tee pikiteljest) ja siis mööda katastripiiri Kärdla ehk põhja poole suunduva tamme-vahtraalleeni, kulgedes sealt ligi 600 m edasi 15 m kaugusel mõlemal pool allee pikitelge Suuremõisa–Kassarisoo teeni. Kirde ehk kiriku ehk Heltermaa poole kulgeb pargi piir umbes 400 m ulatuses samuti 15 m laiuselt mõlemal pool tammeallee pikitelge kuni pargi senise piirini (u 12 m enne tuuleveski varemeid). Edasi kulgeb pargi piir mööda katastripiiri, kivimüüri ja mõttelist sirget ümber mõisa peahoone ning seejärel uuesti mööda katastripiiri pargiteeni Suuremõisa jõe ääres. Seni läbi õuemaa ja hoonete kulgenud pargi piir nihutatakse katastripiirile ning osa õuemaad ja hooneid (0,2 ha) arvatakse looduskaitseliste piirangute alt välja (muinsuskaitselised piirangud jäävad). Suuremõisa jõest ida poole jääv kergliiklustee osa jäetakse pargi koosseisu, et tee arendamisel oleks vajaduse korral võimalik seada pargi kaitseks tingimusi. Suuremõisa jõe ääres kulgeb pargi piir lõunakaarde mööda jalgrada ja mõttelist sirget ning katastripiiri jõeni, sealt mööda mõttelist sirget jalgraja otsani ja edasi mööda jalgraja telge kagu poole merikotka püsielupaigani. Pargiga liidetakse püsielupaiga ja pargi vahel riigimetsamaal asuv väike kiil (0,1 ha). Merikotka püsielupaiga juurest kulgeb pargi piir mööda katastripiiri (ja Väinamere hoiuala piiri) Suuremõisa jõeni ning siis mööda jõe paremkallast ülesvoolu kunagise metsasihini. Sealt 3 (10) kulgeb pargi piir mõttelise sirgena mööda kunagist metsasihti (ja senist pargi piiri) lääne poole Suuremõisa–Salinõmme teeni. Mööda teekatte serva kulgeb pargi piir põhja poole Sanglepa alleeni ja mööda allee piiri tagasi Suuremõisa jõeni. Suuremõisa mõisa park on mõisa pargina ja ajalooliste ehitiste tõttu lisaks looduskaitsele ka muinsuskaitse all. Suuremõisa vahtra-tamme puiestee on kaardiobjektina keskkonnaregistrisse kantud 2000. aastal Eesti Metsakorralduskeskuse poolt veel Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal koostatud dokumendi „Hiiumaa Metsamajandi järelvalvepiirkonna looduskaitseobjektid” materjalide alusel. Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2006. a määruse nr 151 „Hiiu maakonna kaitsealuste parkide piirid” lisas esitati Suuremõisa vahtra-tamme puiestee Suuremõisa mõisa pargi skeemil pargi osana, mitte eraldi objektina. Sellest ajast käsitletakse Suuremõisa vahtra- tamme puiesteed Suuremõisa mõisa pargi osana. Vaemla mõisa pargi 2000. aastast (Vabariigi Valitsuse 30. mai 2000. a määruse nr 174 „Kaitsealuste parkide välispiiride kirjeldused” § 4 lõige 2) pärit piiri kirjeldus on järgmine: „Vaemla pargi välispiir kulgeb läänes piki Vaemla–Vaku maanteed, lõunapiiriks on Käina– Heltermaa maantee ja põhja- ning idapiiriks on pargi kuivenduskraav. Vaemla park asub endisel talumaal Vaemla A45.”. Piiri kirjelduse tühistas Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2006. a määrus nr 151 „Hiiu maakonna kaitsealuste parkide piirid”, mille lisas esitati pargi skeem Eesti põhikaardil mõõtkavaga 1 : 5000. Vaemla mõisa pargi uueks piiriks läänes on jätkuvalt endise Vaemla–Vaku maantee, nüüdse Allika–Vaemla kõrvalmaantee teekatte idapoolne serv. Lõunapiiriks on endise Käina– Heltermaa maantee, nüüdse Suuremõisa–Käina–Emmaste tugimaantee teekatte loodepoolne serv. Mujal kulgeb pargi piir mööda katastripiiri või katastripiiri mõttelist pikendust maanteeni. Erandiks on pargi idanurgas asuva väikese tapamaja territoorium, mis arvatakse looduskaitseliste piirangute alt välja (muinsuskaitselased piirangud jäävad). Pargi pindala on senise 6,93 ha asemel 0,1 ha võrra väiksem ehk 6,83 ha. Kaitse alla võetakse 0,13 ha riigimaad ja kaitse alt arvatakse välja 0,23 ha maad, millest 0,21 ha on eraomandis ja 0,02 ha riigiomandis. Vaemla mõisa pargis on kaks kaitstavat looduse üksikobjekti: Vaemla mägivaher (keskkonnaregistris koodiga KLO4001223) ja Vaemla hõbevaher (KLO4001246). Kummagi üksikobjekti ümber on 50 m raadiusega kaitsevöönd, neist hõbevahtra kaitsevöönd ulatub 12 m pargi piirist väljapoole, kuid pargi piiritlemisel seda ei arvestatud. Vaemla mõisa park on mõisa pargina ja ajalooliste ehitiste varemete tõttu lisaks looduskaitsele ka muinsuskaitse all. Sanglepa allee ulatust ei ole teadaolevalt varem ühegi õigusaktiga sätestatud. Keskkonnaregistris oleva senise piiri kandealuseks on kunagise Hiiumaa keskkonnateenistuse 2008. aasta kiri (12.11.2008 nr 31-3-1/49774), millega edastati tollasele Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskusele keskkonnaregistris olevate Hiiu maakonna piiritlemata kaitsealuste objektide piirid MapInfo kaardikihtidena. Allee ulatub edaspidi Suuremõisa jõest u 4,9 km pikkuselt Käina ehk edela poole. Sanglepa allee edelapiiriks on katastriüksuse Jõeküla tee (20501:001:0385, edaspidi looduskaitse alla ei kuulu, munitsipaalomand) kirdepiir ja selle mõtteline pikendus Suuremõisa–Käina–Emmaste tugimaantee teekatteservani (kaitse alt arvatakse välja 0,01 ha teeäärset munitsipaal- ja 4 (10) riigimaad). Loodeservas on allee piiriks Suuremõisa–Käina–Emmaste tugimaantee teekatteserv, kaguservas on allee ulatuseks 15 m allee pikiteljest. Suuremõisa–Salinõmme kõrvalmaanteest kirde pool on allee loodepiir allee pikiteljest samuti 15 m kaugusel. Sanglepa allee kirdepiiriks on Suuremõisa jõel olev katastripiir. Suuremõisa–Salinõmme kõrvalmaanteest kirde pool piirneb Sanglepa allee kagu ja ida pool Suuremõisa mõisa pargiga. Sanglepa allee pindala on senisest (6,15 ha) 7,91 ha võrra suurem ja on edaspidi 14,06 ha, kuid sellest oli seni looduskaitse all (senise Sanglepa allee ja Suuremõisa mõisa pargi või nende mõlema piires) 7,05 ha. (Senise Suuremõisa mõisa pargi koosseisust arvatakse Sanglepa allee koosseisu 2,54 ha maad, mis puudutab seitset eramaaüksust, kaht munitsipaalmaaüksust ja nelja riigimaaüksust.) Uut maad võetakse kaitse alla 7,01 ha. Kaitse alla võetavast maast on 3,05 ha eraomandis, 0,34 ha munitsipaalomandis, 3,55 ha riigiomandis ja 0,07 ha katastrisse kandmata (2020. a jaanuari seisuga). Kaitse alt arvatakse välja 0,01 ha seni Suuremõisa mõisa pargi koosseisu kuulunud allee maad, mis jaguneb kolme katastriüksuse vahel, neist kaks on riigiomandis ja üks eraomandis. Sanglepa allee on mõisaaegse alleena lisaks looduskaitsele ka muinsuskaitse all. Eelnõukohase määruse jõustumisel arvatakse nimetatud parkidest ja alleest eramaad kaitse alt välja kokku 0,53 ha ja võetakse kaitse alla 3,42 ha. 2.2. Kaitsekord 2.2.1. Kaitsekorra kavandamine Vabariigi Valitsus on 3. märtsi 2006. a määrusega nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri” (edaspidi parkide kaitse-eeskiri) kehtestanud kõigi maastikukaitseala eritüübina kaitse alla võetud parkide, arboreetumite ja puistute kaitsekorra. Eelnõukohase määrusega ei nähta ette vajadust seda kaitsekorda muuta, kuna see tagab kaitseväärtuste soodsa seisundi säilimise ning annab võimaluse soodsa seisundi parandamiseks ja taastamiseks. Eelnõukohase määrusega kaitsekorra muutmist ei kaasne, kuid selguse huvides antakse alljärgnevalt ülevaade kaitsekorrast, millega tuleb pärast piiride kehtestamist arvestada. Vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele on kõik pargid (sh alleed, edaspidi koos park või pargid) tervikuna määratud piiranguvööndisse. Pargi soodne seisund tagatakse piiranguvööndi kaitserežiimiga, seades piirangud ainult parkide põhiväärtusi ohustavale tegevusele, pargi vaatelisuse ja terviklikkuse rikkumisele ning parki sobimatute massiürituste korraldamisele. Vastavalt parkide kaitse-eeskirja § 9 lõikele 1 korraldatakse parki jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset keskkonnaministri 2. aprilli 2003. a määrusega nr 27 „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri” sätestatud korras. Vastavalt parkide kaitse-eeskirja § 9 lõikele 2 korraldatakse parki jääva muinsuskaitseobjekti kaitset muinsuskaitseseaduses sätestatud korras. 5 (10) 2.2.2. Pargi piiranguvöönd 2.2.2.1. Piiranguvööndi eesmärk Piiranguvöönd on kaitseala maa- või veeala, kus on majandustegevus lubatud, arvestades looduskaitseseaduses ning parkide kaitse-eeskirjaga sätestatud kitsendusi. Kuna iga kaitsealune park koosneb ühest pargipiiranguvööndist, siis selle kaitse eesmärk ei erine kaitse üldeesmärgist. Parkide kaitse-eeskirja § 1 lõike 2 järgi on kaitsealuse pargi eesmärk ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega. 2.2.2.2. Lubatud tegevused ja liikumine pargis Parkide kaitse-eeskirja alusel on eelnõukohases määruses käsitletavates kaitsealustes parkides kehtestatud erinevate huvidega tasakaalus ja kaitseväärtuste säilimiseks vajalikud vähimad piirangud. Keelatud on igasugune füüsilise keskkonna muutmine, mis võib kahjustada ökoloogilist tasakaalu ja pargi vaatelist ilmet. See puudutab kõiki pargisisese ja pargiga vahetult piirneva infrastruktuuri aspekte (kuivendustööd, niisutussüsteemid, teed, parklad, tarad, hooldusrajatised, objektid pargikülastajate teenindamiseks jne). Park on mõeldud avalikuks kasutamiseks ning valdajal ei ole õigust keelata pargi maa-alal erateede ja radade avalikku kasutamist päikesetõusust päikeseloojanguni. Õuemaal viibimine on lubatud üksnes valdaja loal. Külastajate arvu peab reguleerima vastavalt pargi suurusele ja koormustaluvusele, et oleks võimalik hoida pargi füüsilist seisundit ja kultuurilist väärtust. Parkide kaitse-eeskirjas on sätestatud, et üle 50 osalejaga rahvaürituse korraldamiseks selleks ettevalmistamata kohas on vajalik kaitseala valitseja nõusolek. Kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ning üle 50 osalejaga üritus selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas ei vaja valitseja nõusolekut. Telkimine ja lõkke tegemine on pargis lubatud kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas. Õuemaal on telkimine ja lõkke tegemine lubatud valdaja loal. Pargi põhistruktuuri moodustab kõrghaljastus, mille säilitamiseks ja eluea pikendamiseks, pargi külastajate ja kasutajate elu ning vara ohutuse tagamiseks ja puujuurte vigastamise vältimiseks on pargis keelatud sõidukitega sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning sõidukit tohib parkida vaid parklas. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine pargi valitseja nõusolekuta on lubatud hooldus-, järelevalve- ja päästetöödel, samuti liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel ja maatulundusmaal metsa- või põllumajandustöödel. Jalgrattaga sõitmine on lubatud selleks määratud teedel ja radadel. Pargi veekogudel võib sõita mootorita ujuvvahendiga. Veemootorsõidukiga on lubatud sõita pargi valitseja nõusolekul ning järelevalve- ja päästetöödel. Pargis on lubatud kalapüük ja jahipidamine vastavalt kalapüügiseadusele ja jahiseadusele. 6 (10) 2.2.2.3. Vajalikud tegevused Pargi ilme ja liigikoosseisu säilimise tagamiseks on pargis vajalikud tööd , nagu niitmine, puu- ja põõsarinde kujundamine ning põlispuude toestamine, et tagada pargi ilme säilimine ja sellest sõltuva elustiku (nt kaitsealuste putuka-, linnu- jt loomaliikide ning põlispuude) mitmekesisus. Need tööd lähtuvad eelkõige vajadusest saavutada ja säilitada pargi soodne seisund, sest ajaloolised pargid kaotavad sarnaselt poollooduslike kooslustega oma senise väärtuse, kui neid ei hooldata. 2.2.2.4. Keelatud tegevused pargis Pargis on keelatud maavara kaevandamine. Pargis asuva kaitstava looduse üksikobjekti puhul peab arvestama, et üksikobjekti kaitsevööndis (mis on üldjuhul raadiusega 50 m ümber üksikobjekti) on lisaks keelatud maa- ainese kaevandamine, veekogude veetaseme muutmine ja nende kallaste kahjustamine, uute maaparandussüsteemide rajamine, jäätmete ladustamine ning jugade, allikate ja karstivormide ümbruses väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine. 2.2.2.5. Tegevuse kooskõlastamine pargi valitsejaga Planeeritud tegevuse ühtivus pargi kaitse eesmärgiga sõltub konkreetsetest tingimustest ja vajab igakordset kaalutlusotsust. Seetõttu on vastavalt looduskaitseseaduse § 14 lõikele 1 ja parkide kaitse-eeskirjale mitmed tegevused lubatud vaid pargi valitseja nõusolekul. Need tegevused on järgmised: puuvõrade või põõsaste kujundamine ja puittaimestiku raie; ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine; projekteerimistingimuste andmine; detail- ja üldplaneeringu kehtestamine; nõusoleku andmine väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; ehitusloa andmine; veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine; katastriüksuse kõlvikute piiride ja sihtotstarbe muutmine; maakorralduskava koostamine ja maakorraldustoimingute teostamine; puhtpuistu kujundamine; uuendusraie; biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine; uue maaparandussüsteemi rajamine; jahiulukite lisasöötmine. Pargi valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt pargi valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada pargi kaitse eesmärgi saavutamist või seisundit. Pargi valitseja võib valitseja nõusolekut vajavate tegevuste kooskõlastamisel seada kirjalikult tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta pargi kaitse eesmärgi saavutamist ega pargi kui ühtse terviku seisundit. Kui tegevust ei ole pargi valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud pargi valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta pargi kaitse eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus toimub, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas. Praktikas on tingimuste seadmine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse pargis majandustegevuse kahjustavat mõju. Enamasti ei keelata tegevust, mis on kaitse-eeskirjas lubatud pargi valitseja nõusolekul, vaid püütakse kaalutluse kaudu leida lahendusi, kus tegevus ei kahjusta loodus- ja kultuuriväärtusi, saavutades looduskaitse ja arendushuvide ühitamise. 7 (10) 3. Menetluse kirjeldus Hiiu maakonna kaitsealuste parkide ja puistu piiride kehtestamise määruse eelnõu avalik väljapanek toimus 29. novembrist kuni 21. detsembrini 2021. a Keskkonnaameti Kärdla kontoris ja Hiiumaa Vallavalitsuses. Lisaks sai avalikkus määruse eelnõu, seletuskirja ja kaardiga tutvuda veebis Keskkonnaameti ja Hiiumaa valla kodulehel. Teade määruse eelnõu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta ilmus 26. novembril 2021. a üleriigilise levikuga ajalehes Õhtuleht ja kohalikus ajalehes Hiiu Leht. Ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus määruse eelnõu avalikustamise teade samuti 26. novembril 2021. a. LKS §-s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti teade määruse eelnõu avalikustamise, sh avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta Hiiumaa Vallavalitsusele, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Transpordiametile, 43 maaomanikule, MTÜ-le Eesti Metsa Abiks ja Eesti Erametsaliidule ning kahele asjalisele, kes olid oma arvamust avaldanud Hiiu maakonna kaitsealuste parkide ja Sanglepa allee piiride muutmise ning Kõrgessaare pargi looduskaitse alt välja arvamise väljatöötamise kavatsuse avaliku tutvustamise ajal 2020. a. 36 teadet saadeti elektrooniliselt ning 14 teadet tähtkirja ja väljastusteatega. Teates tehti ettepanek, et ilma vastava ettepanekuta avalikku koosolekut ei korraldata, ning paluti parandusettepanekud ja vastuväited esitada Keskkonnaametile kirjalikult hiljemalt 21. detsembril 2021. a. Koosoleku korraldamiseks Keskkonnaametile ettepanekut ei tehtud. Tähtajaks (21.12 2021. a) esitati tabelis 1 olevad ettepanekud. Ettepanekute tegijatele vastati kirjalikult. Tabel 1. Ettepanekud kaitsealuste parkide ja puistu piiride kehtestamise kohta Ettepaneku tegija Ettepaneku sisu Tulemus katastriüksuse mitte laiendada Sanglepa allee ettepanekut ei arvestatud, sest allee Kalgi piiri hoovi poole, sest kavandatav ulatus on vähim (63902:001:4751) katastriüksusele soovitakse alleepuude säilimiseks vajalik omanik paigaldada septikut ja rajada ulatus (muinsuskaitselise puurkaevu piiranguvööndi ulatus on veelgi laiem); septiku paigaldamise ja puurkaevu rajamise võimalikkust kaalutakse vastava taotluse esitamisel tulevikus eraldi, arvestades säilinud alleepuid MTÜ Roheline mitte vähendada Hiiu maakonna ettepanekut ei arvestatud, sest Pärnumaa parkide pindala autoparklad, tapamaja ja õuealad pargi servas ei oma looduskaitselist väärtust; Hiiu maakonna looduskaitsealuste parkide piiride ajakohastamise ja Sanglepa allee piiri kehtestamise tulemusel looduskaitsealuse maa pindala kokkuvõttes hoopis suureneb, mitte ei vähene Varem, 11. maist kuni 8. juunini 2020. aastal toimus Hiiu maakonna kaitsealuste parkide ja Sanglepa allee piiride muutmise ning Kõrgessaare pargi looduskaitse alt välja arvamise väljatöötamise kavatsuse avalik tutvustamine. Selle tulemused edastas Keskkonnaamet 8 (10) Keskkonnaministeeriumisse 16. septembri 2020. a kirjaga nr 7-4/20/15680 ning see kiri on nähtav Keskkonnaameti dokumendiregistri avalikus vaates (https://adr.envir.ee). 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse mõju on hea loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Määrusega ajakohastatakse Hiiu maakonna kaitsealuste parkide piire ja kehtestatakse kaitsealuse Sanglepa allee piir. Kehtestatavad piirid arvestavad alade eesmärgiks olevate väärtuste kaitse vajadusi ja piiride rakendamine tagab nende väärtuste säilimise. Lääne-Eesti saared kuuluvad UNESCO biosfääri programmiala (programm MAB ehk Man and Biosphere) koosseisu ning kaitstavad alad (kaitse- ja hoiualad ning püsielupaigad) on programmiala tuum- ja puhveralad (sihtkaitsevööndid on tuumalad, piiranguvööndid ja hoiualad on puhveralad), mille hea seisund tagab biosfääri programmiala hea seisundi. Pargid ja Sanglepa allee olid juba varem riikliku kaitse all. Kaitse alt arvatakse viiest pargist ja ühest alleest kokku välja 2,4 ha maad, millest 0,53 ha on eramaa ja 0,12 ha riigimaa ning millelt tuleb edaspidi (pärast muudatuste jõustumist alates 1. jaanuarist) senise 50% asemel 100% määraga maamaksu maksma hakata. Arvestades, et muudatus puudutab rohkem kui 16 katastriüksust, ei ole muudatuse mõju ei maaomanikele ega kohalikule omavalitsusele märkimisväärne. Munitsipaalmaad arvatakse kaitse alt välja kokku 1,75 ha. Kaitse alla võetakse kokku 8,5 ha maad, millest 3,42 ha on eramaa ja 4,11 ha riigimaa ning millelt peab edaspidi maamaksu tasuma 50% väiksemas määras. Muudatus puudutab 47 katastriüksust, millest 36 on era- ja 11 riigiomandis. Munitsipaalmaad võetakse kaitse alla 0,97 ha. Selleks, et kompenseerida maaomanikule kaitstaval alal kehtivaid piiranguid, on kaitstava ala piiranguvööndis 50% maamaksuvabastus. Vastavalt maamaksuseaduse (edaspidi MaaMS) §-le 4 kaasneb eelnõu jõustumisega kohalikule omavalitsusele maamaksutulude vähenemine. MaaMS § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima määruse jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. MaaMS § 4 lõike 2 kohaselt makstakse LKS §-s 31 sätestatud piiranguvööndi maalt maamaksu 50% maamaksumäärast. MaaM § 4 lõike 1 punkti 6 kohaselt ei maksta maamaksu omavalitsusüksuse haldusalal asuvalt munitsipaalmaalt. Kuna kaitse alt arvatakse välja 0,65 ha varem piiranguvööndisse kuulunud mittemunitsipaalmaad ning kaitse alla piiranguvööndisse arvatakse 7,53 ha mittemunitsipaalmaad, väheneb kohaliku omavalitsuse maamaksutulu arvestuslikult 14 euro võrra aastas. Riigimetsamaad võetakse kaitse alla ja piiranguvööndisse 0,37 ha. Riigimetsa Majandamise Keskuse Hiiumaa metskonna metsa majandamise kava aastani 2022 järgi vähendab 1 ha majandusmetsa range kaitse alla võtmine puidukasutuse tulu 105 eurot aastas. Piiranguvööndi 9 (10) mõju on umbes kümnendik range kaitse alla võtmise mõjust. Arvestades eeltoodut, ulatuks iga- aastane saamata jäänud puidutulu parkide piiride uuendamisel ja Sanglepa allee piiri kehtestamisel nelja euroni. Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. Teadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. Eelnõu avalikustamise käigus saadeti kohalikule omavalitsusele ning maaomanikele ja -haldajatele arvamuse avaldamiseks eelnõu materjalid. Selle käigus ei esitatud vastuväiteid, et määruse jõustumine takistaks kehtivate planeeringute elluviimist. LKS § 9 lõike 71 punktide 3 ja 4 järgi on avalikustamise üks eesmärk saada menetlusosalistelt neile teadaolevaid andmeid, mis on eelnõuga seotud. Eeltoodu põhjal võib väita, et määruse jõustumisel puudub oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Määruse jõustumine ei too kaasa uute organisatsioonide moodustamist. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Üldkorralduse tunnustele vastavad määruses need sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. 10 (10)  Keskkonnaministri määrus „Euroopa naaritsa püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” Lisa (muudetud) SUUREMÕISA JÕE EUROOPA NAARITSA PÜSIELUPAIK LEPPEMÄRGID katastripiir külapiir Sanglepa allee Suuremõisa mõisa park püsielupaiga välispiir püsielupaiga sihtkaitsevöönd püsielupaiga piiranguvöönd 0 800 Mõõtkava 1 : 12 000 Katastriüksused: Maa-amet, aprill 2020 m Aluskaart: ETAK, 2020. a versioon  EELNÕU 25.01.2024 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn Hiiu maakonna kaitsealuste parkide ja puistu piirid Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 ja § 11 lõike 1 alusel. § 1. Parkide piirid Järgmiste Hiiu maakonnas paiknevate parkide piirid on esitatud kaartidel määruse lisades 1 : 1) Kärdla linnapark2 (lisa 1); 2) Kärdla rannapark2 (lisa 2); 3) Suuremõisa mõisa park3 (lisa 3); 4) Vaemla mõisa park4 (lisa 4). § 2. Puistu piir Hiiu maakonnas paikneva puistu Sanglepa allee5 piir on esitatud kaardil määruse lisas1 (lisa 5). § 3. Kaitsekord ja kaitse eesmärk Paragrahvides 1 ja 2 nimetatud parkide ning puistu kaitsekord ja kaitse eesmärk on sätestatud Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 2006. a määrusega nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri”. § 4. Piiride kehtestamise põhjendused Käesoleva määruse seletuskirjas6 on esitatud põhjendused kaitstavate loodusobjektide piiride kulgemise kohta. § 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 6. Õigusakti muutmine Hiiumaa Rajooni TSN Täitevkomitee 26. septembri 1962. a otsuses nr 70 „Looduskaitse kindlustamisest Hiiumaa rajoonis” tunnistatakse kehtetuks punkti 1 osa I jaotise 5 alajaotis 25 sõnastuses „Vahtra ja tamme allee Suuremõisa-Heltermaa maantee ääres”. § 7. Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2006. a määrus nr 151 „Hiiu maakonna kaitsealuste parkide piirid” tunnistatakse kehtetuks. § 8. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 1. aprilli 2021. a käskkirjaga nr 1-2/21/176 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas. § 9. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 Kaitsealuste parkide ja puistu piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaartidele, mis on koosta tud Eesti põhikaardi (mõõtkava 1 : 10 000) alusel, kasutades maakatastri andmeid. Kaartidega saab tutvuda Keskkonnaametis, Kliimaministeeriumis, keskkonnaportaalis (https://keskkonnaportaal.ee/et) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). 2 Kärdla linnapark ja Kärdla rannapark on kaitse alla võetud Hiiuma a Rajooni TSN Täitevkomitee 15. juuli 1959. a otsusega nr 4 „Looduskaitse kindlustamisest Hiiumaa rajoonis”. 3 Suuremõisa mõisa park on kaitse alla võetud Hiiuma a Rajooni TSN Täitevkomitee 28. mai 1958. a otsusega nr 34 „Looduskaitse korraldamisest Hiiumaa rajoonis”. Suuremõisa mõisa pargiga 2006. a liidetud Suuremõisa vahtra -tamme puiestee on kaitse alla võetud Hiiumaa Rajooni TSN Täitevkomitee 26. septembri 1962. a otsusega nr 70 „Looduskaitse kindlustamisest Hiiumaa rajoonis”. 4 Vaemla mõisa park ja Kõrgessaare park on kaitse alla võetud Hiiumaa Rajooni TSN Täitevkomitee 20. septembri 1961. a otsusega nr 6 „Looduskaitsest Hiiumaa rajoonis”. 5 Sanglepa allee on kaitse alla võetud Hiiumaa Rajooni TSN Täitevkomitee 26. septembri 1962. a otsusega nr 70 „Looduskaitse kindlustamisest Hiiumaa rajoonis”. 6 Seletuskirjaga saab tutvuda Kliimaministeeriumi veebilehel www.kliimaministeerium.ee. Kaja Kallas Peaminister Kristen Michal Kliimaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa 1. Kärdla linnapark Lisa 2. Kärdla rannapark Lisa 3. Suuremõisa mõisa park Lisa 4. Vaemla mõisa park Lisa 5. Sanglepa allee  EELNÕU 25.01.2024 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn Kõrgessaare pargi looduskaitse alt välja arvamine Hiiu maakonnas Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel. § 1. Kaitse alt välja arvamine Looduskaitselise otstarbekuse puudumise tõttu arvatakse looduskaitse alt välja Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas asuv Kõrgessaare park (KLO1200553). § 2. Õigusakti muutmine Paragrahvis 1 nimetatud ala kaitse alt väljaarvamisega tunnistatakse kehtetuks Hiiumaa Rajooni TSN Täitevkomitee 20. septembri 1961. a otsuses nr 6 „Looduskaitsest Hiiumaa rajoonis” punkti 1 alapunkt sõnastuses „Kõrgessaare park Hiiumaa Kalakombinaadi territooriumil”. § 3. Kõrgessaare pargi looduskaitse alt välja arvamise põhjendused Käesoleva määruse seletuskirjas1 on esitatud põhjendused Kõrgessaare pargi looduskaitse alt välja arvamise kohta. § 4. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 5. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 1. aprilli 2021. a käskkirjaga nr 1-2/21/176 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas. § 6. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 Seletuskirjaga saab tutvuda Kliimaministeeriumi veebilehel www.kliimaministeerium.ee. Kaja Kallas Peaminister Kristen Michal Kliimaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Vabariigi Valitsuse määruse „Kõrgessaare pargi looduskaitse alt välja arvamine Hiiu maakonnas” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Seega on Vabariigi Valitsusel õigus ala kaitse alt ka välja arvata. Eelnõukohase määrusega arvatakse Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas looduskaitse alt välja Kõrgessaare park, kuna sellel pargil ei ole sellist looduskaitselist väärtust, et see vajaks riiklikke piiranguid. Park on ka muinsuskaitse all ja muinsuskaitselised piirangud jäävad kehtima. Kõrgessaare pargi looduskaitse alt välja arvamine toimub LKS § 13 lõike 1 alusel. Muudatus on vajalik nii pargi omanikuks oleva kohaliku omavalitsuse kui ka seni pargi valitsejaks oleva Keskkonnaameti halduskoormuse ja bürokraatia vähendamiseks. Puudub vajadus hoida looduskaitseliste piirangute all vähese looduskaitselise väärtusega ala. Määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna vanemspetsialist Andres Miller (tel 503 6455, e-post [email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialist Nele Saluveer (tel 5693 9110, e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti õigusosakonna jurist Johanna Jürima (tel 5699 8712, e-post [email protected]), Kliimaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumite vahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson (tel 626 2880, e-post [email protected]), keeleliselt on toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja kaitse alt välja arvamise põhjendus Kõrgessaare park on looduskaitse alla võetud Hiiumaa Rajooni TSN TK 20. septembri 1961. a otsusega nr 6 kui „Kõrgessaare park Hiiumaa Kalakombinaadi territooriumil”. Teadaolevalt ei ole pargi piiri ühegi õigusaktiga kinnitatud, sest juba 2002. aastal on toonane Hiiumaa keskkonnateenistus teinud ettepaneku see riikliku kaitse alt välja arvata. Keskkonnaregistrisse on see park kantud kui uuendamata piiridega park. Keskkonnaregistris oleva senise piiri kandealuseks on kunagise Hiiumaa keskkonnateenistuse 2008. aasta kiri (12.11.2008 nr 31-3- 1/49774), millega edastati tollasele Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskusele keskkonnaregistris olevate Hiiu maakonna piiritlemata kaitsealuste objektide piirid MapInfo kaardikihtidena. Pargi piir registris ühtis katastriüksuse Kõrgessaare park (39201:004:0809) tollase piiriga ning pargi senine pindala, mis oli arvestuslikult 2,1 ha, vähenes 0,6 ha võrra ja oli edaspidi 1,5 ha. 1 (5) Praeguseks segastiilis park oli algselt selgepiirilise barokse regulaarse kujundusega ja asus Kõrgessaare mõisa peahoone taga. Peahoone ei ole säilinud, ainsad säilinud ehitised pargis on kelder pargi idaservas ja kivimüür pargi loodeservas, mis oli ehitatud kaitseks külma põhjatuule eest. Endise triiphoone asemele vastu kivimüüri on 2008. aastal ehitatud avar (u 12 m x 20 m) paviljon rahvaürituste korraldamiseks. Pargis oli kunagi korrapärane teedevõrk ja pargi puistu moodustasid algselt teedevõrku ääristavad pügatavad pärnad, mõned väljakud alleede vahel olid samuti ääristatud puudega (saared). Pargi loodeserva on barokkpargi ajal ehitatud u 3 m kõrgune kaarjas kivimüür. Selle taga on hobukastanite ja vahtrate allee, mis jälgib kaarjalt müüri kuju. Pärast pikka hooldamatuse perioodi kujundati park ilmselt vabakujuliseks ümber ja pargi algne planeering ei ole enamasti säilinud. Seetõttu on pargipuistu ühtlane, looduslikust uuendusest kujundatud puudemass, kus suuremad lagendikud ja põõsad puuduvad. Pargi peamised puuliigid on harilikud vahtrad ja pärnad, juurdeistutatud saared ning hobukastanid, lisaks tammed, lehised jm levinumad liigid. Park on väikese pindalaga ja sellel ei ole looduskaitseliselt riiklikku tähtsust. Pigem on park oluline piirkondliku haljasalana ja ürituste korraldamise kohana. Looduskaitseliselt olulised on vaid pargi kirdeosas kaks kõrvuti kasvavat suurt jugapuud (Taxus baccata), mis on II kaitsekategooria liigina looduskaitse all, sõltumata pargi kaitsestaatusest. Puudub looduskaitseline vajadus riiklikult sekkuda pargi kasutamisse, erandiks vaid jugapuude lähedal toimuv. Keskkonnaregistris on Kõrgessaare park pindalaline objekt pindalaga 1,52 ha. Park asub munitsipaalmaal Kõrgessaare aleviku südames. Kõrgessaare park on kultuurimälestisena (kui Kõrgessaare mõisa park) muinsuskaitse all. Pargi hoolduskavas anti 2012. aastal pargi olukorrale järgmine hinnang: „Kõrgessaare pargi peamisteks väärtusteks on vanad põispuud, kaks eakat jugapuud, vana pargimüür ning kohati heas seisus looduslik murukamar. Kunagisest regulaarpargist on mingil määral säilinud kagu-loodesuunalised teed – puudevaheliste sihtidena. Samas on park liigivaene ja põõsarinne praktiliselt puudub, mis on halb ka elurikkuse seisukohast. Ruumiline struktuur on väga üheülbaline, kuna puuduvad nii suuremad pargiaasad kui ka pargiruumide „seinu” moodustavad põõsastikud, noored puud ja vanemate puude madalale ulatuvad võraoksad (erandiks jugapuud ja üks kaharam pärn). Inimese silmakõrgusel on ainult puutüved ning peaaegu kogu park paistab läbi ehk on ühe pilguga haaratav. Lasteaia vahetus naabruses olev pargipuistu on eriti tihe, varjuline ja sünge. Ehitusmälestisena kaitse all olevale pargimüürile ei tule kasuks selle kõrval kasvavad puud (looduslik uuendus). Üks pargi vanadest tammedest on ahistatud nooremate puude poolt – selle alumised oksad on juba seetõttu kuivanud. Ninametsa tee äärne isetekkeline puuderida on väga ebaühtlase kvaliteediga, enamus perspektiivitud. Lasteaiatagune võsastunud kolmnurk on probleemne ja kohati prahistatud ala. Ka looduslikult ei ole see eriti mitmekesine – puude all lokkab saare- ja vahtravõsa ning naat. Pargimuru on ebaühtlane ja kohati olematu. Samas kasvab seal mitmesuguseid õistaimi, mille baasil saaks vähemkäidavates kohtades kujundada kevadel-varasuvel õitseva niidu.” Looduskaitseseaduse § 7 järgi peab kaitstav loodusobjekt vastama kaitse alla võtmise eeldustele, milleks on objekti ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus. Lisaks võetakse objekt looduskaitse alla juhul, kui see on vajalik loodusdirektiivi või linnudirektiivi rakendamiseks. Kõrgessaare park ei ole looduskaitseliselt väärtusetu, kuid selle loodusväärtused (üksikud vanemad puud) ei oma üleriiklikku ega olulist piirkondlikku tähtsust, rahvusvahelisest tähtsusest rääkimata. Park ei vasta riikliku looduskaitse alla võtmise eeldustele, sest pargis ei 2 (5) ole midagi väga ohustatut, haruldast või tüüpilist ning park ei oma olulist teaduslikku, ajaloolis- kultuurilist või esteetilist väärtust. Erandiks on kaks kõrvuti kasvavat ohustatud ja haruldast vana jugapuud, kuid need on ja jäävad II kaitsekategooria kaitsealuse liigi isenditena riikliku looduskaitse alla edasi. Pargi paiknemine munitsipaalmaal tagab pargi praeguse elurikkuse kaitse. Peale kahe jugapuu rohkem kaitsealuseid liike pargis teada ei ole. Pargist 730 m kagu poole jääb Köönaauk (Künaauk), millel on toitumas tuvastatud kuus käsitiivalise- ehk nahkhiireliiki. Köönaauk asub Kõrgessaare-Mudaste hoiualal ja nahkhiired varjuvad päevaks pigem Köönaauku ümbritsevates metsades, sh piirneva Kõrgessaare looduskaitseala Kõrgessaare sihtkaitsevööndi metsades. Pargis saaksid nahkhiired varjuda pargi põhjapiiril oleva vana kivimüüri pragudes ja paari põlispuu koorepragudes, kuid nahkhiirtel on varjumiskohti toitumisaladele (veekogudele) palju ligemal. Pargi idapiiril on üks väike maakelder ja võimalik, et mõni nahkhiir kasutaks seda ka talvitumiseks, kui ta sinna sisse pääseks. Muud mõisa kunagised hooned, mis nahkhiirtele huvi võiksid pakkuda, jäävad pargist väljapoole. Enamik pargipuid on aga veel liiga noored, et need nahkhiirtele häid varjumiskohti pakuksid. Vastavalt kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirjale peab riikliku looduskaitse all olevas pargis kooskõlastama pargi valitsejaga (Keskkonnaametiga) telkimise , lõkke tegemise, rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamise, puuvõrade või põõsaste kujundamise ja puittaimestiku raie, ehitise (sh ajutise) püstitamise, projekteerimistingimuste andmise, detail- ja üldplaneeringu kehtestamise, nõusoleku andmise väikeehitise ehitamiseks, ehitusloa andmise, veekogude rajamise, katastriüksuse kõlvikute piiride ja sihtotstarbe muutmise, maakorralduskava koostamise ja maakorraldustoimingute teostamise, biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamise ning uue maaparandussüsteemi rajamise. Pärast Kõrgessaare pargi riikliku looduskaitse alt välja arvamist ei pea kohalik omavalitsus eelpool loetletud tegevusi Keskkonnaametiga enam kooskõlastama. Teatud tegevuste kooskõlastamise kohustus Muinsuskaitseametiga aga jääb. Kokkuvõtvalt, kuna pargis ei ole säilinud ajalooliselt kujunenud planeeringut algsel kujul, park ei ole dendroloogiliselt, esteetiliselt ega ökoloogiliselt kuigi tähelepanuväärne, siis ei ole otstarbekas kaitsta seda riiklikul tasandil ja park arvatakse riikliku kaitse alt välja. Selleks tühistatakse kunagise Hiiumaa Rajooni TSN Täitevkomitee 20. septembri 1961. a otsuse nr 6 „Looduskaitsest Hiiumaa rajoonis” punkti 1 alapunkt sõnastuses „Kõrgessaare park Hiiumaa Kalakombinaadi territooriumil”, millega Kõrgessaare park toona kaitse alla võeti. 3. Menetluse kirjeldus Kõrgessaare pargi looduskaitse alt välja arvamise määruse eelnõu avalik väljapanek toimus koos Hiiu maakonna kaitsealuste parkide ja puistu piiride kehtestamise määruse eelnõu avaliku väljapanekuga 29. novembrist kuni 21. detsembrini 2021. a Keskkonnaameti Kärdla kontoris ja Hiiumaa Vallavalitsuses. Lisaks sai avalikkus määruse eelnõu, seletuskirja ja kaardiga tutvuda veebis Keskkonnaameti ja Hiiumaa valla kodulehel. Teade määruse eelnõu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta ilmus 26. novembril 2021. a üleriigilise levikuga ajalehes Õhtuleht ja kohalikus ajalehes Hiiu Leht. Ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus määruse eelnõu avalikustamise teade samuti 26. novembril 2021. a. 3 (5) LKS § 13 lõikega 1 sätestatud kaitse alla võtmise otsuse kehtetuks tunnistamise menetluse käigus saadeti teade määruse eelnõu avalikustamise, sh avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta Hiiumaa Vallavalitsusele, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Transpordiametile, MTÜ-le Eesti Metsa Abiks ja Eesti Erametsaliidule. Teated saadeti elektrooniliselt ja neis tehti ettepanek, et ilma vastava ettepanekuta avalikku koosolekut ei korraldata, ning paluti parandusettepanekud ja vastuväited esitada Keskkonnaametile kirjalikult hiljemalt 21. detsembril 2021. a. Koosoleku korraldamiseks Keskkonnaametile ettepanekut ei tehtud. Tähtajaks (21.122021. a) esitas Keskkonnaametile vastuväite MTÜ Roheline Pärnumaa, mis on vastu Kõrgessaare pargi looduskaitse alt välja arvamisele ja tegi ettepaneku Kõrgessaare park looduskaitse alla edasi jätta. Keskkonnaamet ettepanekut ei arvestanud ja vastas ettepaneku tegijale kirjalikult (31.12.2021. a kiri nr 7-4/21/26392-3), et Kõrgessaare park ei vasta riikliku looduskaitse alla võtmise eeldustele. Varem, 11. maist kuni 8. juunini 2020. aastal toimus Hiiu maakonna kaitsealuste parkide ja Sanglepa allee piiride muutmise ning Kõrgessaare pargi looduskaitse alt välja arvamise väljatöötamise kavatsuse avalik tutvustamine. Selle käigus esitas Keskkonnaamet Hiiumaa Vallavalitsusele ettepaneku võtta Kõrgessaare park kaitse alla kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjektina, vastavalt LKS § 10 lõigetele 7 ja 8, ning vallavalitsus lubas oma 8. juuni 2020. a kirjas nr 8-3/420-1 seda ettepanekut kaaluda. Väljatöötamise kavatsuse avalikustamise tulemused edastas Keskkonnaamet Keskkonnaministeeriumisse 16. septembri 2020. a kirjaga nr 7-4/20/15680 ning see kiri on nähtav Keskkonnaameti dokumendiregistri avalikus vaates (https://adr.envir.ee). 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse mõju loodus- ja elukeskkonnale on neutraalne. Määrusega arvatakse looduskaitse alt välja munitsipaalmaal asuv Kõrgessaare park, mis ei vaja riiklikke looduskaitselisi piiranguid. Pärast määruse jõustumist ei pea Hiiumaa Vallavalitsus enam kooskõlastama munitsipaalmaal asuvas pargis kavandatud tegevusi (nt suurema rahvaürituse korraldamine, lõkke tegemine, puude ja põõsaste kujundamine) Keskkonnaameti kui pargi senise valitsejaga. Sellega kaasneb mõningane administratiivse ressursi vabanemine nii vallavalitsuse kui ka Keskkonnaameti jaoks ning bürokraatia vähenemine. Muinsuskaitse alla jääb park endiselt, mistõttu riigiasutuste teatud kontroll pargis toimuva üle säilib. Kuna park asub tervikuna munitsipaalmaal, siis maamaksu tulu laekumine kohalikule omavalitsusele ei suurene. Määruse rakendamiseks vajalikke kulutusi ei ole ette näha. Eeltoodu põhjal võib väita, et määruse jõustumisel puudub oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku 4 (5) omavalitsuse korraldusele. Määruse jõustumine ei too kaasa uute organisatsioonide moodustamist. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Üldkorralduse tunnustele vastavad määruses need sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. 5 (5)