Sotsiaalministeerium Teie 16.06.2026 nr 1.2-2/55-1;
[email protected] SOM/26-0718/-1K
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn Meie 17.07.2026nr 1.1-11/2619-2
Ravikindlustuse seaduse ja teiste
seaduste muutmise seadus
(abivahendite ja meditsiiniseadmete
reform)
Lugupeetud sotsiaalminister
Rahandusministeerium kooskõlastab ravikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu (abivahendite ja meditsiiniseadmete reform) järgmiste märkustega.
1) Seletuskirja järgi näeb reformi ajakava ette, et alates 2029. aastast tunnistatakse
abivahendite hüvitamist reguleerivad sätted (sotsiaalhoolekande seaduse §-d 46–55)
kehtetuks ning kogu süsteem toimib RaKS alusel. Selleks kujundatakse seletuskirja
kohaselt eraldi eelnõu 2028. aastal ehk praeguse eelnõuga seda veel ette ei nähta.
Seletuskirjas on selgitatud, et eelnõukohase seaduse jõustumisel võtab Tervisekassa üle
abivahendite hüvitamise kohustuse kolmes etapis ja etappide täpsem sisu ja eelarve
jaotus tuuakse välja etapile eelneva aasta IV kvartalis meditsiiniseadmete loetelu ja
abivahendite loetelu muudatusega. Palume selgitada, kas ja mida veel regulatsioonis
reformi elluviimiseks muuta on vaja või kavatsetakse ja kas nt seletuskirjas nimetatud
II ja III etapi jaoks enam muudatusi õigusaktides teha pole vaja?
2) Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse ravikindlustuse seadust üleminekusättega § 89⁴,
mille kohaselt meditsiiniseadmete loetellu kantud meditsiiniseadmete, mis aitavad
parandada inimese funktsioneerimisvõimet, kompenseerida funktsioonihäiret ja
saavutada või säilitada igapäevaelus võimalikult iseseisvat toimetulekut, hüvitamist ja
hüvitamise korraldamist rahastatakse riigieelarvest Tervisekassa kaudu.
HÕNTE järgi esitatakse seaduseelnõu lõpus rakendussätetena valdkonna senise
õigusliku regulatsiooni muutumise korral ajutised, kindlal tähtajal kehtivad sätted
seniselt õiguslikult regulatsioonilt uuele üleminekuks. Üleminekusätetesse ei kuulu
materiaalõiguslik säte, mis küll kehtib ajutiselt, kuid ei ole oma olemuselt
üleminekusäte. Materiaalõigusliku sätte ajutiseks kohaldamiseks võib ette näha ühe ja
sama sätte eri redaktsioonide asendamise ehk eri ajal jõustumise.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.fin.ee registrikood 70000272
Palume täpsustada, kas viidatud säte on mõeldud kehtima ajutiselt ja on seotud reformi
etappidega, kuna on seaduse üleminekusätetes, või peaks kehtima ka edaspidi samas
sõnastuses?
3) Seletuskirja peatükis 7 on välja toodud, et reformi jõustumisel liigub abivahendite
eelarve Tervisekassasse. Kuna Tervisekassa ei ole riigieelarveline asutus, siis
Tervisekassale eraldatakse eelarve iga-aastase toetusena. Praegu on eelarve planeeritud
arvestusliku kuluna (liik 10), kuid toetusi saab maksta vaid piirmääraga eelarvest (liik
20). Seetõttu on vajalik seletuskirja parandada, sest seletuskiri toob välja, et toetuse
maksmine toimub arvestusliku kuluna. Samuti on vajalik seletuskirjas selgitada
muudatusega seotud käibemaksukulu planeerimise muutust. Riigieelarves on
käibemaks arvestatud arvestusliku kuluna, kuid toetuste summas on vajalik planeerida
käibemaks. Seetõttu on vajalik riigi 2027–2030 eelarvestrateegia protsessis otsustada,
kuidas kaetakse toetuse käibemaksu osa ning otsus fikseerida meetme tabeli
muudatusena.
Seletuskirjas on välja toodud, et jätkub tänane korraldus, kuid suvise
majandusprognoosiga prognoositakse abivahendite eelarve. Kui reformi tulemusel
liigub abivahendite eelarve Tervisekassasse ning makstakse välja toetusena, siis muutub
eelarve piirmääraga eelarveks. Rahandusministeerium ei poolda reformi tulemusel
piirmääraga eelarve kontrollimatut kasvamist, mistõttu ei saa nõustuda lahendusega, kus
muutustega arvestatakse RAMi majandusprognoosis. Sotsiaalministeerium ja
Tervisekassa võivad endiselt suvise majandusprognoosiga täpsustada eelarvevajadust,
kuid piirmääraga lisaraha eraldamise otsus tuleb langetada eelarveprotsessis ning
lisanduv summa fikseerida meetme tabelis. Reformi tulemusel peaks korraldus
muutuma lihtsamaks ja selgemaks, kuid seletuskiri ei ava, kuidas seeläbi eelarvevajadus
väheneb või pidurdub, pigem on seletuskiri välja toonud täiendavaid lisavajadusi.
Juhime tähelepanu, et haavatavate sihtgruppide kulude leevendusmeetmed
kogumaksumusega 1,7 mln on lisavajadus ning seda peab sotsiaalminister eraldi
taotlema eelarveprotsessis. Seetõttu palume seletuskirjas asendada lause, et
lisavajadusega arvestatakse majandusprognoosis, lausega et lisavajaduse suurus
vaadatakse üle riigi eelarvestrateegia 2028–2031 protsessis ning lisavajaduse mitte
rahuldamise korral kaetakse kulud Sotsiaalministeeriumi eelarvest. Soovi korral võib
Sotsiaalministeerium välja pakkuda ka alternatiivse lahenduse lisameetmete mitte
rakendamise osas, kui lisarahastust ei eraldata.
4) Seoses meditsiiniseadmete üürimise rahastamise lisandumisega palume kaaluda
vastavalt ka Tervisekassa seaduse muutmise vajadust.
5) Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetavas ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 48 lõikes 2 tuleb
vormistada viited EL määrustele vastavalt HÕNTE-le.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
2
Kairi Jürgenson 5982 5041
[email protected]
Agnes Peterson 58851301
[email protected]
3