Ehitisregister- Saaremaa Saaremaa vald Ariste küla Kirevere kinnistu elamu hallvete väliskanalisatsiooni ehitusteatis, menetlus nr 226543

Tellija: Töö nr. T-480-20 ALME LEMBER Kuupäev: 03.08.2020 Kirevere KÜ Ariste küla Saaremaa vald Tel: 56646474 [email protected] SAARE MK SAAREMAA VALD ARISTE KÜLA KIREVERE KÜ HALLVETE VÄLISKANALISATSIOONI EELPROJEKT Vastutav insener: P. Arikas Kudjape 2020 Männi tn 4/2 93851 Kudjape alevik Saaremaa vald GSM +372 5115506 FIE Peeter Arikas, tegevusluba EK, EP 00177 FIE – 0001 [email protected] Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 kutsetunnistus nr.138064 http://www.arikas.ee Reg. nr. 11060442; EE 101455800 A/A 10010364559015 SEB Saaremaa vald, Ariste küla, Kirevere KÜ Väliskanalisatsiooni eelprojekt SISUKORD 1. ÜLDIST ............................................................................................................................................... 3 2. LÄHTEMATERJALID ....................................................................................................................... 4 3. KANALISATSIOONI TEHNILINE LAHENDUS ............................................................................ 4 4. ASENDIPLAANILINE LAHENDUS ................................................................................................ 5 5. GEOLOOGIA ..................................................................................................................................... 5 6. EHITUSTÖÖD.................................................................................................................................... 5 6.1 MAHUTI PAIGALDUS ................................................................................................................ 6 6.2 IMBVÄLJAKU RAJAMINE ....................................................................................................... 7 7. HOOLDUS .......................................................................................................................................... 7 8. KESKKONNAKAITSE ...................................................................................................................... 8 8.1 JÄÄTMEKÄITLUS ...................................................................................................................... 8 9. TEHNILISED NÄITAJAD ............................................................................................................... 10 10. JOONISED 10.1 Asendiplaan 1:500 10.2 Reoveepuhasti plaan ja lõige 11. LISAD 11.1 Septik ÖSEL PLAST toimivusdeklaratsioon 11.2 Imbtunnel GRAF 300L1 tehniline joonis 11.3 Imbtunnel GRAF paigaldusjuhend Töö nr. T-480-20 2 FIE Peeter Arikas Saaremaa vald, Ariste küla, Kirevere KÜ Väliskanalisatsiooni eelprojekt SELETUSKIRI 1. ÜLDIST Antud projektiga lahendatakse Saare maakond, Saaremaa vald, Ariste küla, Kirevere KÜ (55001:006:0317) kinnistu olmereovee käitlussüsteemid. Olmereovee käitlussüsteemide planeeritaval maa-alal on ainsaks kitsenduseks 75 Tumala- Orissaare-Väikese väina tee kaitsevöönd. Selleks juhitakse kinnistu olmereovesi septikusse „Ösel Plast“ 2,5m³. Septikust väljuv heitvesi juhitakse isevoolse torustiku näol imbtunnelisse, kus heitvesi immutatakse pinnasesse. Kinnistul on olemasolev puurkaev ja salvkaev (aiakastmisvee jaoks). Kuna puurkaevu näol on tegemist on joogiveevõtuks kasutatava üksikmajapidamist teenindava kaevuga, et sõltumata registrikande olemasolust tuleb kinni pidada 10m raadiusega hooldusala nõudest. Tagatud on imbväljaku ja puurkaevu vaheline kuja 60m. Kinnistul on olemas kuivkäimla, mis jääb kasutusse. Reoveesüsteemi rajamisel määratakse kuja igale süsteemi osale eraldi (va. torustik), kuja arvestatakse seadme või mahuti väliskontuurist arvates ning minimaalne kuja on raadiusega 5m (rakendub ka pealt suletud septikule ning ülepumplale) – on tagatud. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse nr 31 31.07.2019 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus 1“, võib kanalisatsiooniehitise planeerimisel heitvett pinnasesse juhtida kuni 5m³ ööpäevas nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee mehaanilist puhastamist juhul, kui puhastatakse ainult olmereovett (välja arvatud vesikäimlast pärit reovesi). Määruse kohaselt peab heitvee immutussügavus olema aastaringselt vähemalt 1,2m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma 1,2m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Kinnistul on põhjavesi OÜ Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud põhjavee kaitstuse kaardi ning puurkaevu läbilõigete alusel nõrgalt kaitstud põhjaveega alal ja põhjavee suund on läänest-itta. Joonis 1. Saaremaa vald, Ariste küla, Kirevere KÜ asendiskeem. Töö nr. T-480-20 3 FIE Peeter Arikas Saaremaa vald, Ariste küla, Kirevere KÜ Väliskanalisatsiooni eelprojekt 2. LÄHTEMATERJALID Projekti koostamisel on aluseks järgmised andmed:  Maa-ameti kaardirakendused ja Keskkonnaameti puurkaevude register. Kasutatavad normdokumendid:  Vabariigi Valitsuse seadus 11.02.2015 a “Ehitusseadustik”.  Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi määrus nr. 97 „Nõuded ehitusprojektile 17.07.2015 a.  EV Riigikogu 30.01.2019 Veeseadus.  EV Keskkonnaministri määrus nr 31, vastu võetud 31.07.2019  “Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus”.  EVS 932:2017 Ehitusprojekt.  EVS 835:2014 Hoone veevärk.  EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon. Ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega, samuti projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega. Käesoleva projekti teostamist puudutavate Eestis kehtivate seaduste ja õigusaktide tundmine on tööde teostaja vastutusel. 3. KANALISATSIOONI TEHNILINE LAHENDUS Kinnistu olmereovete kanaliseerimiseks rajatakse isevoolne kanalisatsioonitrass De110PVC, septik „Ösel Plast“ 2,5m³ (vt. LISA 1), isevoolne kanalisatsioonitorustik De110PVC ja heitvee immutamiseks imbväljak tunneliga („Graf“ 1 moodul) (vt. LISA 2). Imbtunnel paigaldada vastavalt tootja juhistele (vt. LISA 3). Kanalisatsioonikaevudena kasutada tehases valmistatud PE kaeve. Septik on mahuti, milles aeglaselt voolav vesi võimaldab veest raskematel osakestel settida mahuti põhja, kus toimub anaeroobne mikrobioloogiline lagunemine, misläbi sette osaliselt hüdrolüüsub. Kui reovesi on läbinud kolm settekambrit, on veest eraldunud hõljum ja sete, misjärel juhitakse reovesi läbi survetorustiku imbväljakusse, kus see immutatakse pinnasesse. Septiku toimivusdeklaratsioon on eraldi dokumendina projekti lisas (vt. LISA 1). Septik on lubatud asendada projektis näidatu analoogiga, tagatud peab olema puhastustulemus ning töökindlus. Kasutada ainult CE märgisega tooteid. Kasutatud materjalid peavad vastama EU nõuetele. Kinnistu arvutuslikud veekogused: 0,5 m³/d; ja 1,5 l/s. Reostuskoormus 0,3 kgBHT7/d Reostuskoormus 5 IE Töö nr. T-480-20 4 FIE Peeter Arikas Saaremaa vald, Ariste küla, Kirevere KÜ Väliskanalisatsiooni eelprojekt 4. ASENDIPLAANILINE LAHENDUS Imbväljak tunneliga on projekteeritud Kirevere kinnistu keskele, elamust ca 62m põhja poole. Projekteeritavad septik asetseb elamust põhja pool ca 27m kaugusel. Rajatise (septiku) kaitsevöönd 5m hoonest on tagatud. Olemasolev puurkaev asub elamust ca 6m lõuna suunas. Kaevu ja imbväljaku vaheline kuja 60m on tagatud. Kinnistul asub ka salvkaev (aiakastmisvee jaoks) hoonest kagu pool ca 14m. Kaevu ja imbväljaku vaheline kuja 51m on tagatud. Septikule tagada juurdepääs transpordiga mahuti tühjendamiseks. Septik paigaldada pinnasesse vastavalt tootjapoolsetele paigaldusjuhistele. Kasutada ainult CE märgisega tooteid. Kasutatud materjalid peavad vastama EU nõuetele. Imbtunneli paigaldusjuhend eraldi dokumendina projekti lisas (vt. LISA 2 ja LISA 3). 5. GEOLOOGIA Saaremaa valla, Ariste küla, Kirevere KÜ piirkonnale iseloomulik geoloogiline läbilõige on väljatoodud tabelis 1 (andmed saadud https://veka.keskkonnainfo.ee/ ). Tabel 1. Kirevere KÜ piirkonnale iseloomulik geoloogiline läbilõige lähima puuraugu andmetel (Sundimetsa küla Viili KÜ-l, 63401:001:0361, kaugus imbväljakust ca 250m). Geoloogilise läbilõike Kihi lamami sügavus, Veekihi lasuvus- Nr Geoloogiline indeks Kihi tüsedus, m kirjeldus m sügavus, m 1 saviliivmoreen gQIII 4 4 2 dolomiit S1rt 9 13 13 6. EHITUSTÖÖD Ehitustöödel tuleb jälgida pinnase liiki, põhjavee taset, maapinna kõrgusarve ja pinnavorme samuti ehitusala reguleerivaid õigusakte ja tööohutusjuhendeid. Septiku, kanalisatsioonipumpla ja imbväljaku peal ei tohi liikuda transpordivahenditega. Transpordi ja montaaži käigus tuleb vältida septikule mehaaniliste vigastuste tekitamist. Taaskasutamiseks mõeldud pinnas eemaldatakse ja ladustatakse objektil vastavalt Tellija poolt heakskiidetud alal. Taaskasutamiseks ebasobiv pinnas, mis võib kahjustada ehituses kasutatavaid materjale, veetakse ehitusplatsilt ära Tellija poolt näidatud kohta. Kui eemaldatav pinnas sobib projektijärgseks taimestiku ja murupindade rajamiseks, siis varutakse piisav kogus mulda, mis võimaldab luua taimestiku kasvuks minimaalse kihi (150mm). Ülejäänud sobiv pinnas tuleb viia varusse või kuhjata Tellija poolt kindlaks määratud kohtadesse. Kasvupinnast tuleb käsitleda võimalikult kuivas olekus. Mullatööde puhul tuleb mõõtmise, liinide, kallakute, laiuse ja tasasuse puhul kinni pidada tööde ohutusnõuetest. Töövõtja kontrollib kaevamistööde ala juures toimuvat tasandamistööd, et vältida vee jooksmist kaevatud aladesse või valmistööde sektsiooni. Kaevetööde puhul tuleb järgida projekti jooniseid ja nõutud täpsusega järgida seal esitatud suundasid, pikkus-, laius ja kõrgusmõõtmeid. Töö nr. T-480-20 5 FIE Peeter Arikas Saaremaa vald, Ariste küla, Kirevere KÜ Väliskanalisatsiooni eelprojekt Varem paigaldatud kaablite, torude seadmete ja tarindite läheduses tuleb kaevetöid teha nende omanike juhendite kohaselt. Kaevetööd kooskõlastada kohaliku omavalitsusega, madalpingekaablite, elektriliinide, sidekaablite, sideliinide vahetusläheduses 1m raadiuses ning kõrgepingeliinide juures 10m raadiuses, tuleb kaevetööd kooskõlastada võrguvaldajatega (AS Eesti Energia, AS Telia Eesti). Kaableid peab enne ekskavaatoriga kaevamist vajalikes kohtades labidatega välja kaevama, et näha kaablite kulgemise suunda ja sügavust. Pärast seda peab ekskavaatori abil kaevatav kaugus kaablist olema 20cm. Ekskavaatori kasutamine kaablite vahetus läheduses eeldab selleks kaeveetapiks sobiva kopa olemasolu. Ekskavaatoriga kaevamine ei või ilma eelpoolmainitud meetmete kasutamist ulatuda lähemale kui 1m märgistatud kaablitele. Külmade ilmadega takistatakse kaeviku põhja jäätumist kas sellega, et lõpuni kaevatakse vahetult enne seda, kui torud paigaldatakse või kasutatakse selleks sobivaid kaitsemeetmeid. Baaskraavid, külgkallakud ja aluskiht tuleb hoolikalt välja kaevata ning kujundada vastavalt projektis ettenähtud suundadele, tasanditele ja kallakutele. Kallakute kujundamisel tuleb olla täpne, kasutada abivahendeid, et saavutada projektijoonistes ettenähtud maapinna kõrgusmärgid ja kalded. Paigaldatavad materjalid peavad olema varustatud nende standardile vastavust tõendava dokumentatsiooniga. Varem kasutusel olnud materjale ei ole lubatud kasutada. Ehitusplatsi taastamine ja kujundamine Taastamistöödega tuleb alustada koheselt peale kanalisatsioonisüsteemi paigaldamise lõppemist. Taastamine koosneb ehitusala planeerimisest vastavalt projektis toodud maapinna kõrgusteni ja kaevejälje silumisest, kasutades olemasolevat kasvupinnast ja materjale. 6.1 MAHUTI PAIGALDUS 1. Kaevatakse kaevis vastavalt mahuti mõõtmetele. 2. Kaevise põhi täidetakse 100mm paksuse horisontaalse tihendatud kivide vaba liivakihiga. 3. Ankurdamiseks paigaldatakse geotekstiil mahutite peale, servad keeratakse üles ja geotekstiilile paigaldatakse tagasitäide. 4. Mahuti ümbrus täita tihendatud liiva- või kruusakihtide kaupa kuni toruühendusteni. 5. Mahuteid tuleb paralleelselt tagasitäitekihtidega täita veega. See välistab mahutite hilisema vajumise ja tagab tema kohese töövalmiduse. 6. Ühenda mahutid vajalike torustikega ja tihenda torude ümbrus. 7. Täida kaevis kuni projektkõrguseni ja lõika väljaulatuvad tühjendustorude otsad maa tasapinnas maha. Ohutus: ära sisene ilma vajaduseta kaevikusse! Kaevise seinte sisse vajumine võib põhjustada Teile tõsiseid vigastusi. Tõstmise ajal väldi äkilisi liigutusi ja ära seisa mahutite all! Kaevetöödel kanna alati kaitsekiivrit, turvajalatseid ja korralikke tööriideid. Töö nr. T-480-20 6 FIE Peeter Arikas Saaremaa vald, Ariste küla, Kirevere KÜ Väliskanalisatsiooni eelprojekt 6.2 IMBVÄLJAKU RAJAMINE Puhastist väljunud heitvesi suunatakse isevoolse torustiku näol imbtunnelisse. Imbtunneli tehnilised andmed: • Pikkus: 1,2m • Laius: 0,8m Imbtunnel paigutatakse septikust/biopuhastist mitte lähemale kui 5m. Tunneli kaevis täidetakse killustikuga (16/32) vähemalt 500mm sügavuse tunneli all. Killustik tihendatakse ning sellele asetatakse tunnelid. Selleks, et vältida pinnase tagasivoolamist imbtunnelisse, kaetakse immutustunnel geotekstiili vaibaga. Geotekstiili otste ülekate peab olema vähemalt 30cm. Seejärel tuleb hakata kraavi tagasi täitma kihtidena. Juhul kui imbtunneli peale istutatakse muru, tuleb imbtunneli kohale asetada veekindel kangas või ca 10cm paksune savikiht, selleks et vältida imbtunneli kohal oleva muru kiiremat kuivamist kui ülejäänud murul. Puhastile järgnevale tunnelsüsteemil peab olema ventilatsioon. Ventilatsiooni toru paigutatakse viimase tunnelimoodulile asuvale pesale. Imbtunneli paigaldusjuhend eraldi dokumendina projekti lisas (vt. LISA 2 ja LISA 3). • NB! Mida suurem on killustiku maht tunneli all ja külgedel, seda kauakestvam on imbväljak. 7.HOOLDUS Septikut tuleb tühjendada 50-70% ulatuses kogumahust sagedusega üks korda aastas, soovituslikult suvekuudel (ööpäevane keskmine õhutemperatuur vähemalt +10C). Septiku tühjendamisel paakautoga proovitakse kõigist kambritest ära vedada pinnapealne paks osa ja põhjas olev paks osa, katsudes säilitada vahepealne vedelam osa, samal ajal jälgida et säiliks septikus oleva reovee vedelam osa vähemalt 30% ulatuses septiku kogumahust (on vajalik septiku edaspidise töö jätkamiseks). Kord aastas tuleb kontrollida vee jaotumist imbtorudesse. Kui imbtorudesse on kogunenud setet, tuleb torud puhastada. Vee imendumist pinnasesse saab kontrollida õhutustorudest. Kui läbi õhutustoru paistab vesi, on imbtoru täis kasvanud või pinnase imamisvõime on oluliselt vähenenud. Vältida tuleb suurejuureliste taimede istutamist imbväljaku peale. Talvel tuleb jälgida, et õhutustorud ei mattuks lume alla. Imbväljaku pealt lume koristamine pole soovitatav. Septiku efektiivseks toimimiseks ei tohi kanalisatsiooni visata riidetükke, naiste hügieenitarbeid, paberrätikuid, toidujäänuseid ja muud prügi. Samuti ei tohi kanalisatsiooni lasta õlisid, väetiseid, värve, lahusteid ja muid aineid, mis võivad mõjutada septiku bioloogilise protsessi toimimist. Töö nr. T-480-20 7 FIE Peeter Arikas Saaremaa vald, Ariste küla, Kirevere KÜ Väliskanalisatsiooni eelprojekt 8.KESKKONNAKAITSE Septiku sete viiakse lähima suurema asula reoveepuhastile. Peale ehitustööde lõpetamist tuleb ehitustsoonis heakord taastada. Planeerida pinnas, eemaldada ehituspraht. Võimalikult palju tuleks säilitada kõiki looduslikke kooslusi. Ehitusel ei tohi kasutada keskkonnaohtlikke materjale ja aineid. Jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjale. Pinnasejäätmete ladustamine või taaskasutamine väljaspool maaüksust tuleb eelnevalt registreerida Keskkonnaametis (vormistada registreerimistõend). 8.1.JÄÄTMEKÄITLUS Prügi ja jäätmed kogutakse konteinerisse. Jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt Saaremaa valla jäätme-hoolduseeskirjale sh ehitusjäätmete käitlemine. Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettevalmistatud kohtadesse. Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selleks ette nähtud mahutitesse. Kui jäätmeid ei ole võimalik nende mahu või kaalu tõttu paigutada mahutisse, võib need paigutada mahutite vahetusse lähedusse. Ehitusjäätmed viiakse ehitusjäätmete ladustuspaika. Sorteeritavate liikide arv lähtub jäätmete taaskasutusvõimalustest. Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimiseks üle anda vastavale jäätmekäitlusettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna. Mineraalsed ehitusjäätmed tuleb koguda konteineritesse või selleks eraldatud territooriumile või vedada tekkekohalt ladustuspaika või anda üle jäätmekäitlusettevõttele. Konteinerite tüübid ja kogukaal reguleeritakse ehitusjäätmete tekitaja ja jäätmekäitlusettevõtte vahelise lepinguga. Kui ehitamise käigus tekib ehitusjäätmeid üle 10m3, tuleb ehitise kasutusloa taotlemise dokumentidele lisada valitsuses kinnitatud ehitusjäätmete õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Jäätmekava kirjeldab hoone/rajatise ehituse/lammutamise käigus tekkivate jäätmete käitlemist. Tekkivate jäätmete hinnangulised kogused ja eeldatavad käitluskohad või käitlejad. Nr Jäätmeliik Eeldatav Ühik Eeldatav käitluskoht või käitleja kogus 1 Korduvkasutatavad - m3 Taaskasutatakse samal kinnistul ehitusmaterjalid (palgid, tellised) ehitamiseks 2 Värvimata, immutamata ja - m3 Taaskasutatakse samal kinnistul kütteks lakkimata puit 3 Muud puidujäätmed - m3 Kudjape jäätmejaam 4 Papp ja paber 0.2 m3 OÜ Sikassaare Vanametall 5 Mustmetall - m3 OÜ Sikassaare Vanametall 6 Värviline metall - m3 OÜ Sikassaare Vanametall 7 Mineraalsed jäätmed (kivid, - tonn AS Level krohv, betoon, tellised) 8 Kipsipõhised ehitusmaterjalid - - Eeldatavasti objektil ei teki 9 Klaas - m3 AS Level Töö nr. T-480-20 8 FIE Peeter Arikas Saaremaa vald, Ariste küla, Kirevere KÜ Väliskanalisatsiooni eelprojekt 10 Eterniit ja muud asbesti - m3 Kudjape jäätmejaam sisaldavad ehitusjäätmed 11 Plast 0.1 m3 Kudjape Jäätmejaam 12 Pakendid 0.2 m3 AS Sikassaare Vanametall 13 Ohtlikud jäätmed (värvid, lakid, 0,1 tonn Kudjape jäätmejaam lahustid, liimid, vaigud, tõrvapapp) 14 Muu ehitus- ja 0.2 tonn Kudjape jäätmejaam lammutussegapraht 15 Prügi (segaolmejäätmed) 0.2 tonn Kudjape jäätmejaam Pinnasetööde mahtude bilanss Nr Pinnase liik Eeldatav Ühik Eeldatav käitluskoht või käitleja kogus 1 Kasvupinnas - m3 Kasutatakse samal kinnistul haljastamiseks 2 Kivid ja pinnas 10 m3 Taaskasutatakse samal kinnistul maa- ala korrastamiseks 10 Saastunud pinnas - - Eeldatavasti objektil ei teki Juhised ehitajale  Ehitusobjektil tekkivad jäätmed sorteeritakse kohapeal liikide kaupa vastavalt jäätmekavale ja paigutatakse eraldi konteineritesse mahuga 0,24 – 10m3, mis on vastavalt tähistatud. Pinnas ja kaevis paigutatakse eraldi hunnikutesse.  Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid märgistatakse ja lukustatakse/tagatakse nende valve.  Ehitusjäätmeid võib üle anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks ainult isikule, kellel on asjakohane jäätmeluba või kes on ehitusjäätmete käitlejana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. Lubade ja litsentside olemasolu saab kontrollida keskkonnalubade infosüsteemist. Jäätmete üleandmisel vormistatakse seda tõendav dokument.  Pinnase ladustamisel väljaspool kinnistut tuleb taotleda Keskkonnaametilt registreerimistõend.  Kui pinnas kaevatakse välja kaevetööde käigus looduslikust olekust, st tekib kaevis, on võimalik seda kasutada vastavalt maapõueseaduse §-le 60. Kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja kasutamine on lubatud ainult Keskkonnaameti nõusolekul.  Puidujäätmeid võib põletada/kasutada kütteks vaid juhul, kui need pole värvitud, lakitud ega immutatud.  Asbestitööde tegemisel tuleb järgida keskkonnaministri määrust asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuete kohta.  Tööde käigus avastatud reostusnähtudega pinnas viiakse erikäitlusse. Reostuse avastamisest teavitada Saaremaa Vallavalitsust.  Muus osas tuleb jäätmete nõuetekohasel käitlemisel lähtuda Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjast ja jäätmeseadusest.  Pärast ehitustööde/lammutustööde lõppemist esitada Saaremaa Vallavalitsusele kooskõlastamiseks ehitusjäätmete õiend.  Vajadusel esitatakse lisaks jäätmete üleandmisel vormistatud dokumendid.  Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab ehitise omanik/valdaja/ ehituse peatöövõtja (kellega sõlmitakse eelnevalt vastav kokkulepe). Töö nr. T-480-20 9 FIE Peeter Arikas  Saaremaa vald, Ariste küla, Kirevere KÜ Väliskanalisatsiooni eelprojekt 9.TEHNILISED NÄITAJAD 1. Ehitusalune pind 69 m² 2. Pikkus 69 m 3. Laius 1,0 m 4. Sügavus - 1,2 m Isevoolne kanalisatsioonitorustik De110PVC 65 m Septik „Ösel Plast“ 2,5m³ 1 tk Imbtunnel „Graf“ (1 moodul) 1 tk Koostas: P. Arikas Diplomeeritud insener /Allkirjastatud digitaalselt/ Töö nr. T-480-20 10 FIE Peeter Arikas ³  B Imbtunnel "Graf" Septik "Ösel Plast" 2,5 m³ Õhutustoru D110 Sisendtoru D110 Tühjendustorud Õhutustoru D110 1200 D110 D110 PVC A A B LÕIGE A - A Õhutuskübar D110 Septik "Ösel Plast" 2,5 m³ Õhutustoru D110 Sisendtoru D110 Õhutustoru D110 MP MP D110 D110 D110 Kalle 10 mm/m Kalle 10 mm/m 1200 Imbtunnel "Graf" LÕIGE B - B IMBVÄLJAK TUNNELITEGA MP Tagasitäide Filterkangas 500-2000(max) mm Imbtunnel Killustik 32-64 mm Imbtunnel "Graf" 250(min) mm Kaugus põhjavee ülemisest kihist min. 1200 mm  Toimivusdeklaratsioon Vastavalt Euroopa Parlamendi määrusele 305/2011, millega kehtestatakse ühtlustatud tingimused ehitustoodete turustamisel Deklaratsiooni nr. 2020-07 Seeria nr S-2036 Toode Septic puhasti II 2,5m3 Kasutusala EN 12 566-1, Väiksed reoveetöötlemise süsteemid kuni 50PT Osa 1: Paagid Nõuetele vastavuse Süsteem 3 tõendamise süsteem Tootja Ösel Plastic OÜ, Talli3, Kuressaare Teavitatud asutus STATYBOS PRODUKCIJOS SERTIFIKAVIMO CENTRAS-SPSC poolt teostatud tõendamissüsteemi 3 kohaselt tüübi katsetus ning andis välja katsetusaruande No.1397-CPR-163/A.2 PÕHIOMADUSED TULEMUS HARMONISEERITUD STANDARD Nominaalmaht (m3) 2,5m3 EN 12566-1 Veekindlus Läbitud EN 12566-1 Materjal HDPE-100 (POLÜETÜLEEN) EN 12566-1 Vastupidavus Testidud/Määratlemata EN 12566-1 Efektiivsus Testitud/Määratlemata EN 12566-1 17.07.2020 Kuressaare Margus Reek (juhatuse liige) Allkiri Otto-Graf GmbH ametlik esindaja Eestis on Puhastid OÜ, www.puhastid.ee, +372 5322 5822 GRAF immutustunnelite paigaldusjuhend Palun lugege käesolev paigaldusjuhend enne toote paigaldamist hoolikalt läbi. Eccua / Puhastid OÜ Angerja tee 40, 76911 Hüüru Küla, Saue Vald, Harjumaa Tel: +372 622 8000, E-post: [email protected], [email protected] Tehnilised andmed: Maht: 300 liitrit Pikkus: 1200 mm Laius: 800 mm Kõrgus: 510 mm Ühendusvõimalused: Ülemine poolel DN100, DN150, DN200 ja DN300 Alumisel poolel DN100 Kaal: 11 kg Materjal: 100% polüpropüleen (taaskasutatav) Asukoha valik Kaugus keldrist > 6 meetrit Kõrgus pinnasevee tasemest min. 120 cm. Kaugus olemasolevatest või plaanitud puudest peab olema vähemalt sama suur kui on puuvõre ümbermõõt. Võimalusel allavoolu puurkaevu suhtes Tabel koormustaluvuse kohta Imbtunnel Koormustaluvus Max. 7,5 t/m3 lühiajaliselt, max. 3,5 t/m3 pikaajaliselt Min. pinnakate ilma liikluseta tee all 25 cm Min. pinnakate liiklusega koormatud tee all 50 cm Max. paigaldamissügavus 2.0 m Sissetuleva vee ja vaatlus/tuulutustorude paigaldamine: Sissetulev veetoru kinnitatakse otsaplaadi külge. Selleks tuleb lõigata vastav ava otsaseina sisse. Sissetulev veetoru peab ulatuma läbi otsaseina ca 20 cm. Kasutage tunneli lael olevaid avasid selleks, et kinnitada sinna vaatlus/tuulutustoru. Eccua / Puhastid OÜ Angerja tee 40, 76911 Hüüru Küla, Saue Vald, Harjumaa Tel: +372 622 8000, E-post: [email protected], [email protected] Imbtunneli paigaldus sadevee immutamiseks Kaevake kaevis, mille mõõdud võimaldavad tekitada tunneli külgedele vähemalt 300mm killustiku täite. Seejärel katke kaevise põhi 100-200mp paksuse killustiku kihiga (fragmentiga 16/32 mm) ning tihendage see: Killustiku kihi peale asetatakse imbtunnel. Selleks, et vältida pinnase tagasivoolamist imbtunnelisse, kaetakse immutustunnel geotekstiili vaibaga. Geotekstiili otste ülekate peab olema vähemalt 30 cm. Seejärel tuleb hakata kraavi tagasi täitma kihtidena. Juhul kui imbtunneli peale istutatakse muru, tuleb imbtunneli kohale asetada veekindel kangas või ca 10 cm paksune savikiht, selleks et vältida imbtunneli kohal oleva muru kiiremat kuivamist kui ülejäänud murul. Imbtunneli paigaldus septiku või biopuhastist väljuva vee immutamiseks Imbtunnel paigutatakse septikust/biopuhastile mitte lähemale kui 5m. Tunneli kaevis täidetakse killustikuga (16/32) vähemalt 500mm sügavuse tunneli all. Killustik tihendatakse ning sellele asetatakse tunnelid. Selleks, et vältida pinnase tagasivoolamist imbtunnelisse, kaetakse immutustunnel geotekstiili vaibaga.Geotekstiili otste ülekate peab olema vähemalt 30 cm. Seejärel tuleb hakata kraavi tagasi täitma kihtidena. Juhul kui imbtunneli peale istutatakse muru, tuleb imbtunneli kohale asetada veekindel kangas või ca 10 cm paksune savikiht, selleks et vältida imbtunneli kohal oleva muru kiiremat kuivamist kui ülejäänud murul. Puhastile järgnevale tunnelsüsteemil peab olema ventilatsioon. Ventilatsiooni toru paigutatakse viimase tunnelimoodulile asuvale pesale. NB! Mida suurem on killustiku maht tunneli all ja külgedel, seda kauakestvam on filterväljak. Eccua / Puhastid OÜ Angerja tee 40, 76911 Hüüru Küla, Saue Vald, Harjumaa Tel: +372 622 8000, E-post: [email protected], [email protected] Normaaltingimustes tunnelite paigaldus Mahuti / Anaeroobse biofiltriga septik / Maapind Biopuhasti Filterväljak / Imbväljak imbtunnelitega 300mm KILLUSTIK FR. 16/32 min. 1200mm PÕHJAVESI Kõrge pinnavee või savi pinnases tunnelite paigaldus Jaotuskaev / Voolurahustuskaev Filterväljak / Imbväljak imbtunnelitega Mahuti / Anaeroobse biofiltriga septik / Maapind Biopuhasti Kompaktpumpla 300mm KILLUSTIK FR. 16/32 min. 1200mm PÕHJAVESI Eccua / Puhastid OÜ Angerja tee 40, 76911 Hüüru Küla, Saue Vald, Harjumaa Tel: +372 622 8000, E-post: [email protected], [email protected]  Saaremaa Vallavalitsus [email protected] Teie 26.08.2020 Tallinna 10 Saaremaa vald, 93819, Kuressaare, Meie 03.09.2020 nr 15-2/20/39387-2 Saare maakond Kirevere maaüksusele kavandatud väliskanalisatsiooni projekti kooskõlastamisest Olete ehitisregistri kaudu esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Saare maakonnas Saaremaa vallas Ariste külas Kirevere kinnistule katastritunnusega (55001:006:0317) kavandatud hallvete väliskanaliastsiooni ehitusteatise. Teatisele lisatud projektiga lahendatakse Kirevere mü kinnistusisene reoveekäitlus. Kavandatavad rajatised paiknevad osaliselt riigitee nr 75 Tumala – Orissaare – Väike väin km 0,20-0,26 läheduses, asukohaga paremal. Kinnistu olmereovete isevoolne kanalisatsioonitrass, septik 2,5 m³, isevoolne kanalisatsioonitorustik ja heitvee immutamiseks imbväljak tunneliga, paiknevad ca 24 m kaugusel riigitee katte servast, riigitee kaitsevööndis, mille ulatus on EhS § 71 alusel 30 meetrit äärmise sõiduraja välimisest servast. Vastavalt EhS § 70 lg 2 p 2 on ehitise kaitsevööndis on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist, sealhulgas eemaldada ning kuhjata pinnast. Lähtuvalt EhS § 70 lg 3 anname nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivast EhS § 70 lg 2 p 2 piirangust kõrvalekaldumiseks vastavalt FIE Peeter Arikas tööle nr T-480-20 „Kirevere KÜ olemasoleva elamu hallvete väliskanaliastsiooni eelprojekt “ (käesoleva kirja lisa). Juhime tähelepanu, et projekti realiseerimisel tuleb arvestada alljärgnevate nõuetega: 1. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu. Materjalide maha- ja pealelaadimine riigiteelt on lubatud vaid vastava ohutu, Maanteeametiga kooskõlastatud liikluskorralduse olemasolul. Tööde tegemine ja materjalide ladustamine kavandada selliselt, et oleks tagatud majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ toodud ohutuse põhimõtted külgnähtavuse ja ristumiskoha nähtavuskolmnurga kohta. 2. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist. Käesolev nõusolek kehtib 2 aastat väljastamise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Lisad: Projekt T-480-20 Gunnar Mägi 5184315 [email protected] 2 (2)