Koormatava ala asendiplaan
Kinnistu nimi: 11220 Kernu-Kohila tee
Katastritunnus: 31701:002:1540
Asukoht: Urge küla, Kohila vald, Rapla maakond
ProSystem OÜ töö nr P616
Härjaoja tee rekonstrueerimise põhiprojekt
31701:002:0197
Kiriku tee
31701:002:0194
Kiriku tee 2
31701:002:0195 8
019 ee
Kiriku tee 2a 02: at
31701:002:0435 10
: att
7
10 g
lr
3 a
Härjaoja tee k
iuj
K r
i
11220 Kernu-Kohila teel
kulgemine km`l 16,58
ee
1540 lat
02: hi
10
: Ko
70 nu-
31 er
220K
11
2
L1 65 teeL
e e 0
:2 g
r
0 t 02 e
0
:0 3
hl
ia
0:
10 l
iak
2 Ko 7 h
10
:1
u- 31
-Ko
80 rn rnu
31 Ke Ke
20
1
12
3
14 teeL
0
:0 g
r
0 e
0:
103
l
iak
8 h 31701:002:0264
31 -Ko
rnu
Ke Kiriku
31801:030:0049
Viljandi mnt 1
SIDEEHITISE TINGMÄRGID:
ümber tõstetud side maaliin
olemasolev side maaliin
Plaan 1-1
Koormatava ala pindala kokku 17 ˜
M 1:500
Lepingu objektiks oleva katastriüksuse piir
Katastriüksuste piirid
Koostaja:
OÜ Kirjanurk
Koormatava ala asendiplaan
Kinnistu nimi: 11220 Kernu-Kohila tee L1
Katastritunnus: 31801:012:0030
Asukoht: Kohila alev, Kohila vald, Rapla maakond
ProSystem OÜ töö nr P616
Härjaoja tee rekonstrueerimise põhiprojekt
31701:002:0197
Kiriku tee
31701:002:0194
Kiriku tee 2
31701:002:0195 8
019 ee
Kiriku tee 2a 02: at
31701:002:0435 10
: att
7
10 g
lr
3 a
Härjaoja tee k
iuj
K r
i
11220 Kernu-Kohila teel
kulgemine km`l 16,57
ee
1540 lat
02: hi
10
: Ko
70 nu-
31 er
220K
11
2
L1 65 teeL
e e 0
:2 g
r
0 t 02 e
0
:0 3
hl
ia
0:
10 l
iak
2 Ko 7 h
10
:1
u- 31
-Ko
80 rn rnu
31 Ke Ke
20
1
12
3
14 teeL
0
:0 g
r
0 e
0:
103
l
iak
8 h 31701:002:0264
31 -Ko
rnu
Ke Kiriku
31801:030:0049
Viljandi mnt 1
SIDEEHITISE TINGMÄRGID:
ümber tõstetud side maaliin
olemasolev side maaliin
Plaan 2-1
Koormatava ala pindala kokku 9 ˜
M 1:500
Lepingu objektiks oleva katastriüksuse piir
Katastriüksuste piirid
Koostaja:
OÜ Kirjanurk
d5 0m
vöön
Tee
PROJEKTEERITUD TRUUP
kai tse
nr
Tee
Ø=400, l=11 m, plast
55,05 - 54,94 ; i=1,0 %
112
+20
20
166 Ke
rnu-K
oh
üla v
ila
k
tee
· Puude okste kärpimine:
r ge a ale
iku
PK 3+80 - PK 4+15 U hil
Eelkõver L=
+00
· Puude okste kärpimine:
Ko
Kir
PK 3+40
166
5
PK 4+30 - PK 4+60 3.2
R=260.0 3+66.4
Riigiteega ristumise
PK 3+60
5
3+54.0 3.2 koht: km 16,559
31.8
0+200+22
Eelkõve
E
PK 3+8
elkõ ve
3.50
r L=31.8 3+98.1
r L=20.6
Eelkõve
PK 4+0
0
EP SIRG
ee
:C
r L=20.6 4+18.8
t
R=400.0
Ee
H=
iku
lkõver L=11
Eelkõver L=11 4+52.8
PK 4+20
7+ =7.4
Kir
SIRGE L=86.9
01
EL
0
4
1.00 3.50
PK 7+0
.80 7
R=400.0 4+41.7
1.00
SIR R=
PK
PK 4+40
+80
0.50
0.25
7+ 0
GE 70.0
+
· Puude okste kärpimine:
0
.2
0102
165
L=
R5.0
PK 4+60
1:2
.8
.2
0
7.4 6
0 PK 5+05 - PK 5+80
R5.
.5
PK 4+80
Urge kü
1:1
9
1.9 Profileerida maantee ja kergliiklustee vahelisele alale
1:2
+9
0+1
la 4+2
4.4
PK 5+00
PA 12 nõva vastavalt näidatud vertikaalplaneeringule.
1:1.5
PK 6
Eelkõver L=6.9
SIRGE L=86.9 5+39.8
R=250
Eelkõver L=6.9 5+46.7
R=70.0 6+70.2
Kohila a Kaabli peal on tagatud pärast profileerimist pinnast
PK 5+20
lev .00
+80
PA 11 0,7 m paksuselt, koorida kuni 15 cm.
.0
0+00
R=650.0
R20
PK 6+6
PK 5+40
PA12
PK 5+60
00
STOP
PK 6+40
R=650.0
R=250.0
00 PROJEKTEERITUD TRUUP
PK 5+80
R8.
R10.
Te
PK 6+00
PK 6+20
.00
0.25 1:2
PA11
0
Ø=400, l=5,5 m, plast
1:1.5
e-e
PA 10 R6
0.50
55.25 - 55.19 ; i=1.0 %
60
hit
6+10.6
PA15
0
5+
PA10
us
0.0
16
0
5
1:1.5
töö
PA3
R4
PA14 0
de
R0.5
0+00
6
PA 15 6+50.5
piir
0+13
1:1.5
1:2 PA13
1:2
PA 14 00 33
R7. .80 7+
R0
1:2
R8.00 9
PA18 PA2
1:2 1:2
1:1.5
0.50
0.25
1:2
0
2.5
PA17 PA 21
1:2
PA21
3.00
3+40 PA 13 20
1:1.5
PA16 PA 18 00 7+
0
7+
1:1.5
3+60
4
1:2
1:1.5
5+
PA19 PA20 PA 17 PA24 PA27
16
0+00
5
0+33
0
3+80 3.0 0.3
2.50
2.50
1:2
4+00 PA 20
0.580.49
4+20
PA23 PA26 2.06 .50
1:2
0
4+40 Härjaoja tee 0
4
PA 16
PA22 3.0 0
PA 3 4+60
1:2
PA25 0.5
.00
PA 19
1:2
6
4+80 0
R8
PA 4 .5
1:2 1:2
0
1:2
5.24
6+80
2.50
5+00
0PA 4a
0 6+6
1:2
5+20 R8.0
0+20
5
5+40
0
6+40
+2
1:2
PA28
5
5+60
2.50
16
Geodeetiline punkt nr 100 6+20
5+80 6+00
1:2
(kohalik võrk, II järk)
1:2
Ümber tõsta! 1:2
.90
R0
PROJEKTEERITUD TRUUP
Ø=400, l=9,8 m, plast
00
54.67 - 54.61 ; i=0.6%
5+
16
0+00
ajutine Koordinaadid: L-EST97
e +49.0
kokkuviimin 6 Geoalus Autor: 100 Aakrit OÜ Töö nr: TJ-91_18
Kõrgused: EH2000
Sõtka tn
Tellija Töö nimetus Töö nr
PROJEKTEERITUD TRUUP
av
Ø=500, l=11,9 m, plast 80 Kohila Vallavalitsus
55.22 - 55.00 ; i=1.8 % 4+ Härjaoja tee rekonstrueerimise põhiprojekt 18048
eritud tän
16 Vabaduse 1, Kohila 79804
Ol. ol. monteeritavate Reg kood: 12432118 Reg. kood: 75018801
Kask säilitada. Tiigi 78, 50410 Tartu
Kaev likvideerida! Maa peale
P)
betoonplaatide (6 x 2 m) vuuk Kalver Künnapuu
Tel +372 5567 1983
[email protected]
ulatuv betoonrõngas eemaldada
(Ülejõe D
Joonise nimetus Joonise nr
[email protected] +372 55560080
ja kaev täita pinnasega. Geodeetiline punkt nr 1418 www.roadplan.ee
(kohalik võrk, III järk) 3.2
plane
5
Asendiplaan (PK 3+60 - PK 7+02)
3.2
Tegevjuht Riho Milva
Ümber tõsta!
5
Äärekivi esiserv panna Projektijuht Edgar Berman
3.2
60
4+
olemasoleva betoonplaadi vastu. 16
Staadium Mõõtkava Kuupäev
Projekteerija Markus Toon
Põhiprojekt 1:500 23.11.2018
1/26
SISUKORD
I SELETUSKIRI ................................................................................................................................. 3
1 ÜLDOSA ........................................................................................................................................ 3
2 OLEMASOLEV OLUKORD ......................................................................................................... 3
2.1 Liiklusõnnetuste statistika ........................................................................................................ 4
2.2 Kitsendused .............................................................................................................................. 5
2.3 Olemasolevad tehnovõrgud ...................................................................................................... 5
3 PLANEERINGUD NING SEOTUD PROJEKTID......................................................................... 6
3.1 Üldplaneering/ detailplaneering ............................................................................................... 6
3.2 Detailplaneeringud ................................................................................................................... 6
3.3 Eelprojektid .............................................................................................................................. 6
3.4 Põhiprojektid ............................................................................................................................ 6
3.5 Tööprojektid ............................................................................................................................. 6
4 GEODEETILINE MÕÕDISTUSVÕRK ......................................................................................... 7
5 UURINGUD ................................................................................................................................... 7
5.1 GEODEETILISED UURINGUD ............................................................................................. 7
5.2 EHITUSGEOLOOGILISED UURINGUD .............................................................................. 7
5.2.1 Geoloogiline ehitus ............................................................................................................ 7
5.2.2 Pinnaseveetase ................................................................................................................... 9
5.2.3 Geoloogilised tingimused .................................................................................................. 9
5.3 LIIKLUSUURINGUD............................................................................................................ 10
6 TEEDEEHITUSLIK OSA............................................................................................................. 10
6.1 PLAANILAHENDUS JA LIIKLUSKORRALDUS .............................................................. 10
6.1.1 Tööd, mida tehakse ohutuse parendamiseks:................................................................... 12
6.1.2 Liiklusmärgid ................................................................................................................... 12
6.1.3 Teekattemärgistus ............................................................................................................ 13
6.1.4 Piirded .............................................................................................................................. 13
6.1.5 Tähispostid....................................................................................................................... 13
6.1.6 Meetmed vaegnägijate tarbeks......................................................................................... 14
6.1.7 Väikevormid .................................................................................................................... 14
6.1.8 Mahasõidud...................................................................................................................... 14
6.1.9 Äärekivid, jalandid .......................................................................................................... 15
6.2 VERTIKAALPLANEERING ................................................................................................ 15
6.2.1 Sademevee ära juhtimine ja kraavid ................................................................................ 15
6.2.2 Mulded ja nõlvad ............................................................................................................. 16
6.2.3 Truubid ............................................................................................................................ 16
6.3 KATENDIKONSTRUKTSIOONID ...................................................................................... 17
6.4 PROJEKTEERITUD KATENDIKONSTRUKTSIOONID ................................................... 17
6.4.1 Nõuded materjalidele ....................................................................................................... 19
6.4.2 Teetööde lühikirjeldus ..................................................................................................... 20
6.5 HALJASTUS.......................................................................................................................... 21
6.5.1 Ettevalmistustööd ja haljastuse likvideerimine ............................................................... 21
6.5.2 Puude kaitsmine ehitustööde ajal..................................................................................... 22
6.5.1 Projekteeritud haljastus .................................................................................................... 22
6.5.2 Istutustööd........................................................................................................................ 23
6.5.3 Rajamisaegne hooldus ..................................................................................................... 23
6.5.4 Hilisem hooldus ............................................................................................................... 23
Töö nimi: Härjaoja tee rekonstrueerimise põhiprojekt Töö nr 18048
Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ
2/26
7 TEHNOVÕRGUD ........................................................................................................................ 23
7.1 MAAPARANDUS ................................................................................................................. 23
8 KESKKONNAKAITSE ................................................................................................................ 24
9 JUHISED TÖÖDE TEOSTAMISEKS ......................................................................................... 24
10 TEE HOOLDUSJUHEND......................................................................................................... 25
II TEETÖÖDE KOONDMAHUD
III LISAD
1. Lisa 1. Katendikonstruktsioonide kontrollarvutused
2. Lisa 2. KAP-materjalide klassifikatsioon
Töö nimi: Härjaoja tee rekonstrueerimise põhiprojekt Töö nr 18048
Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ
3/26
I SELETUSKIRI
1 ÜLDOSA
Käesolev projekt on koostatud Kohila Vallavalitsuse tellimusel. Projekti koostamisel on aluseks
võetud tellija poolt väljastatud projekteerimise tingimused nr 022/16 ja tehniline kirjeldus „Härjaoja
tee põhiprojekti koostamine“.
Projekti eesmärgiks on Härjaoja tee liikluskorralduse ja -ohutuse taseme tõstmine, ristmike optimaalsete
ja
majanduslikult tasuvate lahenduste leidmine, tee tehnilise seisundi parandamine, kergliiklejate
liikumisvõimaluste parandamine ning eelpool loetletu realiseerimiseks majanduslikult tasuva
lahenduse leidmine.
Geodeetiline alusplaan on koostatud 100 Aakrit OÜ poolt (21.08.2018). Töö number TJ-91_18.
Koordinaadid on L-EST 97 süsteemis ja kõrgused EH2000 kõrgussüsteemis.
Ehitusgeoloogilisi uuringuid on projektalal teostatud varasemate projektide käigus ning varasemalt
tehtud tööd on Tellija andud projekteerijale käesoleva projekti koostamise lähteandmetega. Varem
tehtud ehitusgeoloogilised uuringud:
1. Reaalprojekt OÜ töö nr GL15034
2. REIB OÜ töö nr GE-2070
Tehnilisest kirjeldusest tulenevalt teostati täiendavad ehitusgeoloogilised uuringud Härjaoja teel
rajades 30 puurauku. Töö teostas REIB OÜ 2018.09, töö nr GE-2536. Lisaks täiendavale
ehitusgeoloogilisele uuringule täiendas REIB OÜ tööd nr GE-2070, nimetades töös pinnased ringi ISO
klassifikatsiooni järgi.
Projekteerimisel on arvestatud Eestis kehtivaid seadusi, standardeid, normdokumente ning juhendeid,
mis on kätte saadavad Elektroonilise Riigi Teataja kataloogist – www.riik.ee, Standardikeskuse
veebilehel www.standard.ee ning Maanteeameti veebilehel www.mnt.ee rubriigist „Juhendid“
https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid.
2 OLEMASOLEV OLUKORD
Projektalaks olev Härjaoja tee asub Rapla maakonnas Kohila vallas Kohila alevis. Tee algab Urge teelt
ning lõppeb tee nr 11220 Kernu-Kohila juures (km 16,560 vasakul pool). Härjaoja tee on nii Urge tee
kui ka tee nr 11220 suhtes kõrvalteeks. Kogu tänava pikkus on 689 m ning kummaski suunas on 1
sõidurada. Olemasoleva tänava katteks on 460 m ulatuses freespuru, 50 m ulatuses uus asfaltkate ning
179 m ulatuses vana asfaltkate (vastavat infot on võimalik näha geodeetiliselt alusplaanilt). Lubatud
sõidukiirus on 30 km/h tulenevalt tee kehvast seisukorrast. Teele on seatud massipiirang 8 t.
Olemasoleva katte laius jääb vahemikku 5,3 – 6,6 m. Alale jäävad ristmikud on lahendatud peatee-
kõrvaltee põhimõttel.
Jalakäijate liiklemiseks puuduvad kõnni- ja kergliiklusteed.
Töö nimi: Härjaoja tee rekonstrueerimise põhiprojekt Töö nr 18048
Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ
4/26
Probleemsed kohad:
Härjaoja tee - tee nr 11220 Kernu-Kohila ristmik. Ristmiku ala on väga lai seoses Hepa tankla
juurdepääsuga otse maanteelt. See olukord annab võimaluse sõidukitel väga erinevaid
liikumistrajektoore ristmikul valida, mis muudab koha liiklusohtlikuks.
Härjaoja tee – Kiriku tee ristmik PK 4+22 juures. Nähtavus kõrvalteelt peateele vasakule on
äärmiselt piiratud seoses erakinnistul paiknevate põõsastega. Liiklus on korraldatud „Anna
teed“ põhimõttel, mis antud kohal ei ole kooskõlas tegelike oludega.
Tee katend – katend on lagunenud, ebatasane, tolmav.
Veeviimarid – osaliselt puuduvad külgkraavid, muldest ei ole tagatud vee väljavool,
olemasolevate kraavide profiil ei taga vee voolamist (nt Härjaoja teega külgnev kraav).
Keskmine ööpäevane liiklussagedus teel nr 11220 Kernu-Kohila on 2791 a/ööp (2017. a). Urge teel ei
ole teostatud liiklusloendusi, kuid Roadplan OÜ töö nr 2013-21 „Urge tee sõidutee koos jalgratta- ja
jalgteega tööprojekt“ seletuskirjas on toodud välja, et Kohila Vallavalitsuse hinnangul on perspektiivne
raskeveokite AKÖL Urge teel ligikaudu 150 a/ööp. Hinnanguliselt võiks raskeliikluse protsent kogu
liiklusest olla 8-10%, mis teeks Urge tee liiklussageduseks 1500-1875 a/ööp (IV klass).
Tee nr 11220 Kernu-Kohila teekaitsevööndi laius on 50 m äärmise sõiduraja välimisest servast.
2.1 Liiklusõnnetuste statistika
Teeregistri andmetel on projekteeritaval teelõigul toimunud kokku 1 registreeritud liiklusõnnetus
ajavahemikus 2009-2018. a.
2009. aastal toimus ristmiku piirkonnas tee nr 11220 km 16,5 piirkonnas liiklusõnnetus, kus
liiklusõnnetuse tüüp oli sõidukite külgkokkupõrge. Hukkunuid ja vigastatuid ei olnud.
Eesti Liikluskindlustuse Fondi 2009-2018. a andmetel ei ole projekteeritaval teelõigul toimunud
liiklusõnnetusi. Seda saab seletada sellega, et Härjaoja tee on on üsna kehva seisukorras ja seetõttu seal
liiklemist pigem välditakse.
Samas on projekteeritava lõigu lõpus ristmik, kus lõikuvad Härjaoja tee ja tee nr 11220 Kernu-Kohila
ning ristmiku piirkonnas on Hepa tankla. Eesti Liikluskindlustuse Fondi 2009-2018. a andmetel on
tankla piirkonnas toimunud 3 registreeritud liiklusõnnetust (2009. a üks õnnetus ja 2012. a kaks
õnnetust). Kõik õnnetused on kaasa toonud asjakahju ning kahju suurus on jäänud vahemikku 134–500
€. Kaks õnnetust on tüübilt kokkupõrge ristmikul ja üks õnnetus on tankla tankuri kahjustamine.
Arvestades situatsiooni, kus tankla paikneb ristmikul, juurdepääs tanklasse toimub väga laialt alalt ning
ristmik on geomeetriliselt mõneti rasketi hoomatav, siis ilmselt on eeltoodul mõnetine roll
ristmikuõnnetuste tekkimisel.
Järgnevalt on esitatud väljavõte Eesti Liikluskindlustuse Fondi liiklusõnnetuste kaardist projekteeritava
lõigu ulatuses:
Töö nimi: Härjaoja tee rekonstrueerimise põhiprojekt Töö nr 18048
Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ
5/26
Helesinine täpp tähendab 2012. a ja lilla 2009. a toimunud liiklusõnnetust.
2.2 Kitsendused
Projekteeritud ehitustööde alal asub:
Riigitee teekaitsevöönd (50 m sõiduraja välisservast)
Sideehitise kaitsevöönd
Elektripaigaldise kaitsevöönd
Geodeetilise märgi kaitsevöönd
Gaasipaigaldise kaitsevöönd
Ranna või kalda piiranguvöönd
Ranna või kalda ehituskeeluvöönd
Ranna või kalda veekaitsevöönd
Maaparandushoiuala
2.3 Olemasolevad tehnovõrgud
Sidevarustus:
Projekteeritaval alal asub optiline sidekaabel. Kaabli haldaja on Telia Eesti AS.
Projekteeritaval alal asub sidekaabel. Sidevarustuse haldaja on ELA SA (Eesti Lairiba Arenduse SA)
Kanalisatsiooni- ja veevarustus:
Projekteeritaval alal asuvad kanalisatsiooni- ja veetorustikud.
Torustike põhiline haldaja on Kohila Maja OÜ. Kiriku tee ristmiku läheduses paikneb survetorustik,
mis kuulub Salutaguse Pärmitehas AS-ile.
Elektrivarustus:
Projekteeritaval maa-alal asuvad Elektrilevi OÜ-le kuuluvad elektriõhuliinid ja maakaabelliinid.
Maaparandus:
Projekteeritaval alal asub Kohila-Kuusiku1 maaparandussüsteemi eesvool ja sellel asuv ø 100 cm truup
T/1 (PK 2+32)
Töö nimi: Härjaoja tee rekonstrueerimise põhiprojekt Töö nr 18048
Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ
6/26
Maaparandusehitiste haldaja on Põllumajandusamet.
Gaasivarustus:
Projekteeritaval alal asub gaasitorustik.
Gaasitorustiku haldaja on Gaasivõrgud AS.
3 PLANEERINGUD NING SEOTUD PROJEKTID
3.1 Üldplaneering/ detailplaneering
Kohila valla üldplaneering 2007. Üldplaneeringuga on määratud rekonstrueeritava Härjaoja tee
liik – jaotustänav.
3.2 Detailplaneeringud
Ülejõe kvartali detailplaneering (K. Enno Arhitektuuribüroo OÜ, töö nr A147-0632).
Planeering on osaliselt kehtestatud. Detailplaneeringuga on arvestatud ristmike projekteerimise
osas tellija poolt kinnitatud mahus (eelprojekti lahendus).
Urge küla Kiriku kinnistu detailplaneering kehtestatud 28.03.2006 otsus nr 48
Urge küla Kiriku tee kinnistu detailplaneering; kehtestatud 25.11.2008 otsus nr 53
3.3 Eelprojektid
Roadplan OÜ töö nr 17061 – Härjaoja tee rekosntrueerimise eelprojekt. Projekt on aluseks
käesoleva põhiprojekti koostamiseks.
SKA IB töö nr 15002 - Härjaoja-Urge-Prillimäe-Salutaguse kergliiklustee projekt. Projekt on
aluseks käesoleva põhiprojekti koostamiseks
Eelprojektides toodud teede lahendusi on põhiprojektis täpsustatud detailides. Põhimõttelisi muudatusi
ei ole olnud vajalik teha.
3.4 Põhiprojektid
ITK Inseneribüroo OÜ töö nr 1804 – Kernu-Kohila tee liikluskaamera. Projektiga nähakse ette
liikluskaamera paigaldamine Härjaoja tee ja Kernu-Kohila tee ristmikule. Projektiga
paigaldatakse Wifi-saatja, elektrikaabel, post ja kaamera. Projektiga on arvestatud Härjaoja tee
rekonstrueerimise põhiprojekti koostamisel ning projektidevahel konflikte ei ole.
3.5 Tööprojektid
Leonhard Weiss Energy AS töö nr TP0746 - Nimetatud tööprojekt on koostatud Elektrilevi OÜ
tellimusel. Härjaoja tee rekonstrueerimise käigus rajatakse külgkraave ning vahemikus PK
1+48 – PK 2+24 jääb olemasolev maakaabel kraavi kaevamisele ette. Leonhard Weiss Energy
AS töö nr TP0746-1 järgi tõstetakse kaabel teest kaugemale. Nimetatud kaabel tuleb
kirjeldatud mahus ringi tõsta enne Härjaoja tee äärde projekteeritud kraavi kaevamist.
Töö nimi: Härjaoja tee rekonstrueerimise põhiprojekt Töö nr 18048
Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ
7/26
4 GEODEETILINE MÕÕDISTUSVÕRK
Projekteeritud ehitustööde alasse ei jää geodeetilise põhivõrgu punkte.
Projekteeritud ehitustööde alasse jäävad järgmised geodeetilised punktid:
Geodeetiline punkt nr 101 (kohalik võrk, II järk) PK 2+25. Tuleb säilitada
Geodeetiline punkt nr 100 (kohalik võrk, II järk) PK 4+53. Tuleb ümber tõsta.
Geodeetiline punkt nr 1418 (kohalik võrk, III järk) PK 6+84. Tuleb ümber tõsta.
Pärast ehitustööde lõppu tellida geodeesiafirmalt, kus töötab vastavat kutsestandardit omav
geodeesiainsener, geodeetiliste punktide nr 100 ja 1418 ümber tõstmine ja taastamine.
5 UURINGUD
5.1 GEODEETILISED UURINGUD
Geodeetilised uuringud teostas ja geodeetilise alusplaani projekteerimiseks koostas 100 Aakrit OÜ,
töö number TJ-91_18 (21.08.2018).
5.2 EHITUSGEOLOOGILISED UURINGUD
Ehitusgeoloogilised uuringud teostas REIB OÜ 2018.09, töö nr GE-2536
Alljärgnevalt on esitatud väljavõte ehitusgeoloogilisest uuringust:
Välitöid tehti objektil 29...30.08.2018. aastal. Kokku puuriti 30 puurauku. Puuraugud tehti
puurseadmetega GM-65 ja GM-100. Puuraugu minimaalne läbimõõt 108 mm.
Tee aluse ja mulde kihid kirjeldati puursüdamikus visuaalselt. Puuraugu seinal kontrolliti pinnase ja
materjalikihtide paksused kuni 0,5 m sügavuseni. Sügavamad kihid eraldati välja puuriga välja
toodud materjali põhjal. Pinnased/materjalid on liigitatud EVS-EN ISO 14688-1 ja 2. Puuraukude
läbilõiked on esitatud lisas 1.
SNiP 2.05.02.85 lisa 2, tabeli 7 järgi jaotatakse pinnased nimetuse ja lõimise järgi viide
külmaohtlikkuse astme gruppi:
I – külmakindel
II – vähesel määral külmaohtlik
III – külmaohtlik
IV – väga külmaohtlik
V – erakordselt külmaohtlik
Proovidel, kus visuaalselt märgati orgaanika sisaldust kasutati klassifitseerimisel järgnevaid piire:
- kuumutuskadu < 1,5 % - mitte orgaanikat sisaldav pinnas
- kuumutuskadu 1,5-5,0 % - or
5.2.1 Geoloogiline ehitus
Alljärgnevalt on esitatud väljavõte ehitusgeoloogilisest uuringust:
Töö nimi: Härjaoja tee rekonstrueerimise põhiprojekt Töö nr 18048
Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ
8/26
Uurimispiirkond jääb moreentasandikule. Aluspõhjana avanevad uuringualal Ülem-Ordoviitsiumi
ladestiku Saunja ja Vormsi kihistu lubjakivid. Järgnevalt on iseloomustatud uuritud ala geoloogilises
lõikes väljaeraldatud pinnaseid kihi kaupa :
Teekate (kiht 1) – teekatte paksuseks mõõdeti 0,02...0,05 m. Teekatte koosneb valdavalt freesasfaldist
ja pigisest killustikust. Paiguti esineb nõrka asfaltbetooni. Teekatet puuriti uuringupunktides PA 2, 5,
6, 8, 11, 14, 15, 17, 20, 23, 29.
Teemulle koosneb uuritud teelõigul peamiselt liivasest möllikast kruusast, kruusasest möllikast kuni
savikast liivast ning möllisest kuni savisest liivast. Paiguti sisaldavad need kihid orgaanilist ainet
(mulda). Uuringute raames pole eraldatud täiteliste ja looduslike liivade piiri.
Liivane möllikas kruus (saGr) (kiht 2) – levib uuritud tee muldes valdavalt vahetult teekatte all või
pindmise kihina teekatte kõrval. Kiht ilmus uuringupunktides maapinnal kuni maapinnast 0,25 m
sügavusel, absoluutkõrgusel 54,93...56,35 m. Kihi paksus jäi puuraukudes 0,03 ja 0,93 m vahele. Kiht
koosneb valdavalt lubjakivi kruusast ja killustikust. Kiht ilmus puuraukudes: PA 5, 8, 10, 11, 15, 26,
30. Tegemist on vähesel määral külmaohtliku dreeniva kihiga.
Kruusane möllikas-savikas liiv (grSa) (kiht 3) – levib uuritud tee muldes valdavalt vahetult teekatte
all või pindmise kihina teekatte kõrval. Eelkäsitletud kihiga võrreldes on kruusa sisaldus kihis väiksem.
Kiht ilmus uuringupunktides maapinnal kuni maapinnast 0,55 m sügavusel, absoluutkõrgusel
54,8...56,55 m. Kihi paksus jäi puuraukudes 0,19 ja 1,5 m vahele. Kiht koosneb valdavalt liivast,
lubjakivi kruusast ja killustikust. Kiht ilmus puuraukudes: PA 2, 4, 6, 7, 14, 16, 17, 20, 22, 23, 26, 27,
28, 29, 30. Tegemist on vähesel määral külmaohtliku mittedreeniva kihiga.
Orgaanikaga kruusane möllikas-savikas liiv (grSa) (kiht 4) – iseloomustab eelkäsitletud kihi seda
osa, mis oli mullane ning on aruande raames eraldatud välja iseseisvaks kihiks. Kiht ilmus
uuringupunktides maapinnal kuni maapinnast 0,85 m sügavusel, absoluutkõrgusel 55,6...56,3 m. Kihi
paksus jäi puuraukudes 0,2 ja 0,6 m vahele. Kiht ilmus puuraukudes: PA 17, 19, 21, 24, 25, 30.
Tegemist on vähesel määral külmaohtliku mittedreeniva kihiga.
Mölline-savine liiv (siSa-clSa) (grupp B) (kiht 5) – levib valdavalt uuritud tee muldes. Kiht ilmus
uuringupunktides maapinnal kuni maapinnast 0,6 m sügavusel, absoluutkõrgusel 54,85...56,4 m. Kihi
paksus jäi puuraukudes 0,45 ja 1,6 m vahele. Kiht ilmus puuraukudes: PA 1, 7, 9, 10, 12, 13, 15, 18,
21. Tegemist on külmaohtliku mittedreeniva kihiga.
Orgaanikaga mölline-savine liiv (siSa-clSa) (kiht 6) – iseloomustab eelkäsitletud kihi seda osa, mis
oli mullane ning on aruande raames eraldatud välja iseseisvaks kihiks. Kiht ilmus uuringupunktides
maapinnal kuni maapinnast 0,45 m sügavusel, absoluutkõrgusel 55,95...56,5 m. Kihi paksus jäi
puuraukudes 0,15 ja 0,75 m vahele. Kiht ilmus puuraukudes: PA 1, 3, 16, 18. Tegemist on
külmaohtliku mittedreeniva kihiga.
Muld (kiht 7) – mullakiht on säilinud suuremal osal alast mulde all. Valdavalt on kiht mulde all
tihenenud ning sõltuvalt pinnasevee tasemest kuiv kuni veeküllastunud. Muld sisaldab paiguti liiva või
kruusast materjali. Kiht ilmus puuraukudes maapinnal kuni maapinnast 1,2 m sügavusel,
absoluutkõrgusel 54,1...56,4 m. Kihi paksuseks mõõdeti puuraukudes 0,1...0,35 m. Muld ilmus
puuraukudes: PA 2, 4, 9, 11, 13, 14, 15, 17, 18, 19, 20, 22, 23, 25, 26, 29, 30. Tegemist on
mittedreeniva pinnasega.
Peen- kuni keskliiv (Sa) (kiht 8) – levib nii tee muldes täitepinnasena, kui aluses loodusliku
pinnasena. Kiht ilmus uuringupunktides maapinnast 0,04...2,45 m sügavusel, absoluutkõrgusel
Töö nimi: Härjaoja tee rekonstrueerimise põhiprojekt Töö nr 18048
Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ
9/26
53,55...56,56 m. Kihi paksus jäi puuraukudes 0,07...1,9 m vahele. Kiht ilmus puuraukudes: PA 1, 2, 4,
5, 6, 7, 8, 9, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30. Tegemist on
vähesel määral külmaohtliku mittedreeniva kihiga.
Orgaanikaga peen- kuni keskliiv (Sa) (kiht 9) – iseloomustab eelkäsitletud kihi seda osa, mis oli
mullane ning on aruande raames eraldatud välja iseseisvaks kihiks. Kiht ilmus uuringupunktides
maapinnast 1,4 m sügavusel, absoluutkõrgusel 55,2 m, 0,2 m paksuse kihina. Kiht ilmus puuraugus PA
29. Tegemist on vähesel määral külmaohtliku mittedreeniva kihiga.
Kruusaga liivane savimöll (saclSi) grupp A (kiht 10)– levib uuringualal aluses ja geneesilt on
tegemist valdavalt glatsiaalse moreeniga või täitepinnasega. Kiht ilmus 0,2...2,1 m sügavusel
puuraugu suudmeist, absoluutkõrgustel 52,9...56,1 m. Puuraukudes, kus kiht läbiti, mõõdeti selle
paksuseks 0,3...2,1 m. Kiht ilmus puuraukudes: PA 1, 2, 3, 4, 5, 6, 18, 19, 22, 24, 25, 27. Tegemist on
väga külmaohtliku mittedreeniva pinnasega.
Orgaanikaga liivane savimöll (saclSi) grupp A (kiht 11) – iseloomustab eelkäsitletud kihi seda osa,
mis oli mullane ning on aruande raames eraldatud välja iseseisvaks kihiks. Kiht ilmus uuringupunktis
maapinnast 1,45 m sügavusel, absoluutkõrgusel 54,8 m. Kihi paksus jäi puuraukudes 0,2 m vahele.
Kiht ilmus puuraugus 0,2 m. Tegemist on väga külmaohtliku mittedreeniva kihiga.
Liivaga möllsavi (siCl) grupp D (kiht 12)– levib uuringualal aluses, ilmudes 2,1...2,5 m sügavusel
puuraugu suudmeist, absoluutkõrgustel 52,35...54,25 m. Puuraukudes, kus kiht läbiti, mõõdeti selle
paksuseks 0,35 m. Kiht ilmus puuraukudes: PA 6, 7, 8, 9, 26. Tegemist on väga külmaohtliku
mittedreeniva pinnasega.
5.2.2 Pinnaseveetase
Alljärgnevalt on esitatud väljavõte ehitusgeoloogilisest uuringust:
Uuringuala reljeef on tasane. Uuringualal levib vabapinnaline (Kvaternaari-Siluri ühendatud põhja-
veekiht) pinnasevee horisont, mis toitub peamiselt sademetest ja lume sulamise veest. Piirkonda
dreenivad kraavid.
Pinnasevesi oli puuraukudes uurimistööde ajal (29...30. august 2018. a.) maapinnast 1,9...2,65 m
sügavusel, absoluutkõrgusel 52,65...54,0 m. Lõiguti puuraukudes uuringusügavusel vett ei ilmunud.
Uurimistööde aegset pinnaseveeseisu võib hinnata keskmisest tasemest madalamaks. Veetaseme
sügavusi ja absoluutkõrgusi on võimalik jälgida puurtulpade kirjeldustes lisas 1. Mõõdetud veetase on
madalam keskmiset tasemest kuna uuringutele eelnes pikem kuiv periood. 24. mail 2016 a Härjaoja
teel tehtud uuringuajal jäi veetase 1,0-2,0 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgusel 53,55-54,85 m.
Prognoositavalt võib pinnaseveetasevõib tõusta kuni 0,7 m võrra uuringute aegsest tasemest
kõrgemale.
Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi (2001-52) tabeli L1.T1. niiskuspaikkonna määrangul
kuulub uuringupiirkond 2. niiskuspaikkonda.
5.2.3 Geoloogilised tingimused
Alljärgnevalt on esitatud väljavõte ehitusgeoloogilisest uuringust:
Töö nimi: Härjaoja tee rekonstrueerimise põhiprojekt Töö nr 18048
Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ
10/26
Uuritud teelõigul asuv mulle sisaldab murenemise tõttu sellisel määral saue fraktsiooni, et ei tööta
enam valdavas osas dreenikihina. Mulde alla jäänud mullakiht on valdavalt tihenenud ja õhuke ning
lisavajumeid enam ei põhjusta.
Varasemalt on teelõigule tehtud puurauke 2016 a töö GE-2070 „Härjaoja tee ja Angerja Sookruusi
sild” raames. Varasema tööga suuri erinevusi värske uuringuga ei esinenud. Varasema töö raames on
pinnased liigitatud GOST-i järgi, kui uus uuring on tehtud ISO klassifikatsiooni alusel.
5.3 LIIKLUSUURINGUD
Täiendavaid liiklusuuringuid ei teostatud, kasutatud on andmeid Urge tee ja tee nr 11220 kohta ning
hinnatud, et aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus Härjaoja teel jääb 1600 a/ööp juurde.
Tellija hinnangul liigub Härjaoja teel perspektiivselt 100 raskeveokit ööpäevas. Kuna Härjaoja teel
olemasolukorras raskeveokid liikuda ei saa, siis puuduvad ka olemasolevad andmed.
Eeldame, et raskeveokitest 50% on eriloaga liikuvad raskeveokid (52 tonni) ja ülejäänud 50% on 6-12
m pikkused sõidukid (VA/AB). Eeldame, et Härjaoja tee valmimise järgsel esimesel aastal liigub teel
80% perspektiivsest liiklusest ning 20 aasta pärast jõuab raskeveokite arv 110% tellija hinnangust
(projekteerija arvestab siin väikese varuga tugevuse kasuks). Selliselt konstrueeritud prognoosi
kohaselt on 15. nda aasta taandatud koormussagedus 282 normtelge ööpäevas ning sellele vastav
vajalik elastusmoodul Evaj=227,52 MPa. EVS 843:2016 tabeli kohaselt on kohaliku jaotustänava
minimaalne vajalik elastusmoodul Emin=225 MPa. Kuna Evaj> Emin, siis katendiarvutuses kasutame
väärtust 227,52 MPa.
6 TEEDEEHITUSLIK OSA
Projekteeritud tänava põhilised näitajad:
Projekteerimise lähtetase „hea“, vajadusel (põhjendatult) „rahuldav”
Tee klass IV
Projektkiirus 50 km/h
Sõiduradade arv 2
Võrdtugeva katte laius 6,5 m
Sõiduraja laius 3,0 m
Kindlustatud peenra laius 0,25 m
Tugipeenra laius 0,5 m
Ohutusriba sõidutee ning jalgratta- ja jalgtee vahel 6-19 m
Projekteeritava jalgratta- ja jalgtee põhilised näitajad:
Projekteerimise lähtetase „rahuldav”
Jalgratta- ja jalgtee katte laius 2,5 m
tugevdatud alusel haljastusega tugipeenar 0,25 m
6.1 PLAANILAHENDUS JA LIIKLUSKORRALDUS
Härjaoja tee projekteerimisel on aluseks võetud Roadplan OÜ töö nr 17061 ja SKA IB töö nr 15002.
Nimetatud tööd on teostatud eelprojekti staadiumis ja nende kohaselt on Härjaoja teel projekteeritud
Töö nimi: Härjaoja tee rekonstrueerimise põhiprojekt Töö nr 18048
Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ
11/26
eraldi sõidutee ning valgustusega jalgratta-ja jalgtee. Käesoleva põhiprojekti käigus on eelnimetatud
töid täpsustatud.
Projekteeritud Härjaoja tee lahendus on kooskõlas Kohila valla üldplaneeringuga, kus on on näidatud
Härjaoja tee paiknemine ja määratus selle liik – jaotustänav. Plaanilahenduse koostamisel on
majanduslikku aspekti silmas pidades kasutatud maksimaalselt olemasolevat muldkeha ja
erakinnistutesse minekut võimaluste piires maksimaalselt välditud. PK 2+30 – PK 2+90 piirkonnas on
teed veidi õgvendatud, et oleks tagatud projektkiirusele 50 km/h vastav plaanikõver, mis lähtetaseme
„rahuldav“ järgi on 200 m. Olemasolevas olukorras on seal plaaniraadius 180 m.
Tänava ristlõige on valitud EVS 843:2016 tabeli 6.1 järgi. Arvestades olemasoleva mulde laiust, on
parameetrid võetud lähtetaseme „rahuldav“ järgi ja perspektiivset liiklussagedust hinnates (<1000 a/h)
on projekteeritud sõiduraja laiuseks 3 m. Kindlustatud peenara laiuseks on valitud majanduslikku
aspekti ja kinnistupiire arvesse võttes 0,25 m (võimaldab markeerida äärejoont) ning kindlustamata
peenra laiuseks 0,5 m. Seega on mulde laius pealt 7,5 m.
Härjaoja teele on projekteeritud mahasõidud, ristmikud järgnevalt:
PK 0+58 Uus-Härjaoja (vasak pool, olemas oleva ümberehitus)
PK 2+06.7 Sinikaela tn 2 (parem pool, olemas oleva ümberehitus)
PK 2+18.9 reformimata riigimaa (uus, kinnistul puudus avalikult teelt juurdepääs)
PK 3+54 Ardo (uus, kinnistul puudus avalikult teelt juurdepääs)
PK 4+21.9 Kiriku tee (vasak pool, olemas oleva ümberehitus)
PK 6+49.0 Sõtka tn (parem pool, olemas oleva ümberehitus)
PK 6+50.5 Kiriku tee (vasak pool, olemas oleva ümberehitus)
PK 6+85 Hepa tankla (parem pool, olemas oleva ümberehitus)
Detailplaneeringuga kooskõlas olevalt on PK 6+49 juures projekteeritud ristmik (Härjaoja tee – Kiriku
tee - Sõtka tn). Ristmik on lahendatud Härjaoja tee maa-ala ulatuses, ajutine kokkuviimine on teostatud
Sõtka tänavaga.
Härjaoja tee – tee nr 11220 ristmikul on likvideeritud liiklusohtlik olukord ning suletud võimalus otse
HEPA tanklasse sissesõiduks. Juurdepääs on antud Härjaoja teelt. Selline lahendus määratleb
selgemalt liikumistrajektoorid ristmikul, vähendab kiirusi ja muudab ristmiku ohutumaks.
Projekteeritud kergliiklustee ja tee nr 11220 lõikumisele on projekteeritud valgustuse ja liiklussaarega
ülekäigurada.
Liikluskorraldust on muudetud Härjaoja tee – Kiriku tee ristmikul PK 4+22 juures. Seoses piiratud
nähtavusega Kiriku teelt vasakule Härjaoja teele tulenevalt erakinnistul paiknevatest põõsastest, on
valitud väiksemat nähtavuskolmnurka nõudev lahendus ning olemasolev liiklusmärk 221 „Anna teed“
asendatud liiklusmärgiga 222 „Peatu ja anna teed“.
Härjaoja teest paremale poole on projekteeritud jalgratta- ja jalgtee, mis ühendab omavahel Urge tee
äärse ja tee nr 11220 Kernu-Kohila äärsed jalgratta-ja jalgteed.
PK 6+60 on jalgratta- ja jalgtee kõrval olemasolev šahtkaev, mis tuleb likvideerida.Maa peale ülatuv
kaevurõngas tuleb eemaldada ning maasisene kaevuosa täita objektilt kaevatud pinnasega.
Töö nimi: Härjaoja tee rekonstrueerimise põhiprojekt Töö nr 18048
Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ
12/26
6.1.1 Tööd, mida tehakse ohutuse parendamiseks:
Härjaoja tee – tee nr 11220 ristmiku geomeetriat parandatakse. Härjaoja teele rajatakse
sõidusuundade vahele liiklussaar. Tanklasse juurdepääs antakse Härjaoja teelt. Nii muutub
ristmik selgemaks.
Rajatakse eraldi muldel valgustusega kergliiklustee Härjaoja tee maa-alale.
Härjaoja tee tehniline seisukord paraneb. Tee viiakse püsikatte alla (tolmamine väheneb),
lubatud sõidukiirus tõuseb 50 km/h praeguse 30 km/h asemel.
Tee nr 11220 ja Härjaoja tee ristmiku piirkonda rajatakse teele nr 11220 liiklussaarega
ülekäigurada koos valgustusega.
6.1.2 Liiklusmärgid
Projekteeritud liiklusmärgid sõiduteel peavad kuuluma I-suurusgruppi. Projekteeritud liiklusmärgid
jalgratta- ja jalgteedel peavad kuuluma 0-suurusgruppi 0.
Tekstiliste märkide tähekõrgus on 150 mm (liiklusmärgi 644 puhul 75 mm). Sõiduteele paigaldatavatel
liiklusmärkidel kasutada II-klassi valgustpeegeldavat kilet. Jalgratta- ja jalgteede liiklusmärkidel
kasutada I-klassi valgustpeegeldavat kilet.
Projektiga ümber tõstmiseks määratud liiklusmärgid demonteerida liiklusmärke kahjustamata ning
paigaldada projektis ette nähtud kohale. Kui liiklusmärgid saavad demonteerimise või hoiustamise ajal
kahjustada, tuleb olemasolevad liiklusmärgid asendada uute liiklusmärkidega, mis vastavad käesoleva
projektis sätestatud nõuetele.
Liiklusmärkide materjalinõuded:
Kõik liiklusmärgid, liiklusmärkide postid ja kinnitustarvikud peavad vastu pidama EVS-EN 12899-1
kirjeldatud koormustele. Tuulerõhu klassiks võtta vähemalt WL4 ja dünaamilise lumekoormus klassiks
võtta vähemalt DSL3. Vundamentide ehitamisel peab kasutama EVS-EN 206-1 nõuetele vastavat
betooni C35/45XF4KK4. Kasutatava liiklusmärgikile kohta tuleb esitada vastavussertifikaadid.
Liiklusmärkide postid ja tarvikud:
Kõik postid peavad olema kuum-galvaniseeritud terastorud, mille mõõtmed tagavad
liikluskorraldusvahendi püsimise EN 12899 kirjeldatud koormuste korral. Kõik avatud ülemise otsaga
postid tuleb varustada vastupidavast materjalist kattega, mis takistab vee sissepääsu posti.
Liiklusmärkide paigaldamine:
Projekteeritud liiklusmärgid paigaldada vastavalt standardile EVS 613:2001 „Liiklusmärgid ja nende
kasutamine”. Arvesse tuleb võtta ka nimetatud standardi muudatusi, mida tuleb vaadata koos
esmaväljaandega:
EVS 613:2001/A2:2008 Liiklusmärgid ja nende kasutamine”.
EVS 613:2001/A2:2016 Liiklusmärgid ja nende kasutamine”.
Lisaks on arvestatud ka määruse „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“
01.03.2018 jõustunud redaktsiooni.
Vundament peab vastu võtma EN 12899-1 kirjeldatud koormused. Liiklusmärgi konstruktsiooni võib
paigaldada betoonvundamendile, kui vundament on saavutanud 80 % tugevusest.
Töö nimi: Härjaoja tee rekonstrueerimise põhiprojekt Töö nr 18048
Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ
13/26
Enne tekstiliste liiklusmärkide tellimist, tootmist ja paigaldamist, tuleb Töövõtjal liiklusmärkide
tööjoonised kooskõlastada tellijaga.
6.1.3 Teekattemärgistus
Teekattemärgistuse projekteerimisel on lähtutud standardist EVS 614:2008 „Teemärgised ja nende
kasutamine“.
Sõiduteele projekteeritud teekattemärgised teostada teekattele termovaluplastikuga (TVP).
Jalgratta- ja jalgteele projekteeritud teekattemärgised teostada kattele värviga.
Teekattemärgistus 993 teostada. äärekividele värviga.
Projekteeritud teekattemärgistus paigaldada vastavalt standardile EVS 614:2008 „Teemärgised ja
nende kasutamine”. Arvesse tuleb võtta ka nimetatud standardi muudatust, mida tuleb vaadata koos
esmaväljaandega:
EVS 614:2008/A1:2016 „Teemärgised ja nende kasutamine”.
Termovaluplastikust tehtavatel märgistel 911 teha vee läbipääsuks 4-7 cm pikkused katkestused
sammuga 10 kuni 20 meetrit.
6.1.4 Piirded
Jalgratta- ja jalgtee äärde on
projekteeritud torupiire PK 2+20 – PK
2+45, kuna jalgtee külgneb ja ristub
sügava kraaviga. Torupiirde
projekteeritud kõrgus on 1,1 m.
Torupiire paigaldada 0,5 m kaugusele
asfaltkatte servast. Torupiire peab
olema valmistatud ø60 mm
kuumtsingitud terastorust. Terastorud
ühendatakse omavahel selleks ette
nähtud ühendusplaatide ja -poltidega.
Torupiire peab vastama CEN/TR
16949:2016 nõuetele. Torupiirde
näidis on esitatud fotol.
6.1.5 Tähispostid
Projekteeritud Härjaoja teele on lõigu PK 0+00 – PK 6+35 ulatuses projekteeritud mõlemale poole
sõiduteed tähispostid, kuna sõiduteel puudub valgustus ning tee ääres on kohati sügavad külgkraavid,
lõigu keskosas on väikese plaaniraadiusega kõverad ning sõidurada on kitsas. Tähispostid paigaldada
tugipeenra välisservale (mulde servale).
Kollase helkuriga tähispostid on projekteeritud lõigu algusesse ja PK 2+30 truubi kohale.
Sinise helkuriga tähispostid on projekteeritud kinnistu mahasõitude kõrvale.
Töö nimi: Härjaoja tee rekonstrueerimise põhiprojekt Töö nr 18048
Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ
14/26
6.1.6 Meetmed vaegnägijate tarbeks
Vaegnägijate liikumise parendamiseks ja nende orienteerumise
kergendamiseks on jalgratta- ja jalgtee lõikumistel sõiduteega
projekteeritud vaegnägijatele mõeldud betoonist
tekstuurplaadid (braikivi, taktiiline tähis). Projekteeritud on üks
rida plaate mõõtmetega 42 x 42 x 6 cm.
6.1.7 Väikevormid
Jalgratta- ja jalgtee äärde on projekteeritud pingid ja prügikastid järgnevalt:
PK 2+00 juures 2 pinki ja 1 prügikast.
Pinkidena kasutada tammepuust laudisega pinke. Näitena toode (või analoog):
https://www.kiilibetoon.ee/kataloog2008/7.17.htm . Värv kooskõlastada enne toote tellimist
vallaarhitekti ja vallaaednikuga.
Prügikasti mudelina kasutada Contour Type 276/120 (või analoog). Prügikast peab olema pealt
kinnine, metallist, tumehall, tsingitud ja kotikinnitusvõrguga. Kinnitus maapinnale peab olema
betoneeritud.
6.1.8 Mahasõidud
Projekteeritud mahasõidu pikikalle võib olla ≤4,0 % 5,0 m ulatuses, mõõdetuna sõidutee kattest.
Projekteeritud asfaltkatte kokku viimisel olemasoleva maapinna/mahasõidu kõrgusarvudega võib
pikikalle olla ≤8 %. Nendest kriteeriumidest lähtuvalt on Härjaoja teega ristuvad mahasõidud
lahendatud.
Projekteeritud mahasõitude asfaltbetoonkate viia sujuvalt kokku olemasoleva asfaltbetoonkattega.
Kokkuviimine pärast mahasõidu asfaltbetoonist osa teostada kruuskattega (vt katendiknstruktsioonid)
kui mahasõit tuleb kokku viia olemasoleva maapinna või kruuskattega teega.
Mahasõitude tugipeenrad ehitada optimaalse terakoostisega sidumata segust fr 0/31,5 (määruse „Tee
ehitamise kvaliteedi nõuded“ Lisa 10 tabel pos 6. Mahasõitude tugipeenra laius on 0,5 - 1 m (vt plaani-
jooniseid.
Töö nimi: Härjaoja tee rekonstrueerimise põhiprojekt Töö nr 18048
Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ
15/26
6.1.9 Äärekivid, jalandid
Projekteeritud sõidutee betoonäärekivi (150x290mm) ja kõnnitee betoonäärekivi (80x200mm), peab
olema valmistatud tardkivimi baasil (klass 3) (vastavalt EVS-EN 1340:2003+AC:2006 „Betoonist
äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid” Tabel 2.2 nõuetele).
Tardkivist sõidutee äärekivid (150x290 mm) peavad vastama standardile EVS-EN 1342 ning nende
külmakindlusklass peab olema vähemalt F1. Tardkivi veeimavus 24h jooksul peab olema all 0,5%.
Betoonist äärekivide (150x290 mm) kõrgused on projekteeritud järgnevalt:
10 cm – liiklussaared, tankla platsi ääred
3 cm – ülesõidetav äärekivi tankla sissesõidul
0* cm – jalgratta- ja jalgtee lõikumiskohal tänava, platsi või mahasõiduga.
*- 0 cm kõrgusega sõidutee äärekivi tuleb paigaldada tagurpidi nii, et äärekivi faasitud serv jääks
sängitusbetooni. Sellisel juhul ei teki asfaltkatte ja äärekivi vahele äärekivi faasist tingitult veesoont.
Betoonist äärekivide (80x200 mm) kõrgused on projekteeritud järgnevalt:
0 cm.
Äärekivide kõrgused on näidatud projekti plaanijoonistel. Alla 4,0 m äärekiviraadiusega kõverate
puhul kasutada vastava raadiusega äärekive või lühendatud äärekive pikkusega mitte üle 0,5 m.
Kõveratel ei tohi äärekivide vaheline vuuk olla suurem kui 10 mm
Üleminekud madaldatud äärekivile teostada ühe ja/või kahe kivi ulatuses. Ühe kivi ulatuses võib
ülemineku teha kui puudub äärekiviga paralleelne (äärekivi sihiline) jalakäijate liikumissuund.
Projekteeritud äärekivid paigaldada minimaalselt 5 cm paksusele betoonkihile. Äärekivid toestada
mõlemalt poolt kivi betooniga nii, et kivi tagumisel küljel oleks betoonikihi kõrgus 15 cm.
Betoonikihis ei tohi olla katkestusi, äärekivi peab olema katkestusteta betoonalusel.
Valgustimastide jalandite kõrgus jalandi peal on näidatud vertikaalplaneeringu joonisel. Masti jalandi
pealispind ulatub projektpinnast 8 cm kõrgemale.
6.2 VERTIKAALPLANEERING
Sõiduteele on projekteeritud kahepoolne põikkalle -2,5% va viraažid, mis on 2,5%.
Tugipeenardele on projekteeritud põikkalle -4,0 kuni 2,5%.
Jalgratta- ja jalgteele on projekteeritud ühepoolne põikkalle valdavalt 2,0%, ristumistel sõiduteega on
kohati põikkalle 2,5% (ühitatud sõidutee pikikaldega).
6.2.1 Sademevee ära juhtimine ja kraavid
Sademeveed on juhitud sõidutee ning jalgratta- ja jalgtee kõrval asuvatele haljasaladele ja kraavidesse.
Osaliselt on vajalik puhastada olemasolevaid kraave ning olemasolevaid kraave ringi kaevata/täita
kraavi pikikalde parandamiseks.
Töö nimi: Härjaoja tee rekonstrueerimise põhiprojekt Töö nr 18048
Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ
16/26
Restkaevud (2 tk) on projekteeritud Hepa tankla juurde, kuna äärekividega piiritletud platsilt ei ole
muud moodi antud olukorras võimalik sademevett ära juhtida. Restkaevud on juhitud Sõtka tn
kagunurgas olevasse umbkraavi, kuhu on varasemalt suunatud ka Hepa tankla olemasoleva
restkaevuga kogutav sademevesi. Vesi immutataks umbkraavis pinnasesse.
Projekteeritud kraavide mulde poolne nõlvus on 1:2 ja välisnõlva nõlvus on 1:2.
Erandina on projekteeritud kraavide muldepoolne nõlvus ja välisnõlva nõlvus 1:1,5 vahemikus PK
0+54 – PK 1+40 paremal pool(gaasitoru lähedal) ja PK 3+60 - PK 6+37 vasakul pool tulenevalt
ruumipuudusest (kinnistu piirid väga lähedal muldele).
Projekteeritud kraavide põhja laius on 0,4 m.
Kraavide põhja kindlustamisel on lähtutud järgnevatest parameetritest:
pikikalle 1,0-2,0% kindlustada killustikuga;
pikikalle 2,0-3,0% kindlustada killustikuga II-klassi geotekstiilil;
Kraavipõhjade kindlustus peab algama 2 m enne kindlustatava kalde algust ja jätkuma 2 m pärast
kindlustatava kalde lõppu.
Härjaoja tee ja projekteeritud jalgratta- ja jalgtee vahel on olemasolev kraav PK 2+30 – PK 5+75.
Kraavi põhja profiil ei ole ühtlaselt langev ja seetõttu jääb kraavi seisvat vett. Projektiga on ette nähtud
kraavi täitmine väljakaevatud pinnasega (nt tee muldest) nii, et oleks võimalik anda kraavile projektiga
ettenähtud põhja kõrgused (vt plaan ja profiil). Lisaks kasutada väljakaevatud pinnast projekteeritud
Härjaoja tee ja jalgratta- ja jalgtee vahelise ala planeerimiseks, täitmiseks.
6.2.2 Mulded ja nõlvad
Projekteeritud mulded ehitada nõlvusega 1:2 ja 1:1,5. Nõlvused on näidatud plaanijoonistel.
6.2.3 Truubid
Projekteeritud truubid ning truubi päised ehitada vastavalt tüüpjoonistele (vt „Põhitee truubi
tüüpjoonis“).
PK 2+33 Härjaoja teega ja kergliiklusteega lõikuvale maaparanduskraavile projekteeritud uute ø 1000
mm truupide sisse- ja väljavoolude kindlustamine ning kraaviühenduste rajamine teostada vastavalt
juhisele „Maaparandusrajatiste tüüpjoonised“(2013)
(https://www.pma.agri.ee/index.php?id=104&sub=355&sub2=412)
Plastikust truupidel kasutada PE või PP toru, mille rõngasjäikus min SN8.
Mahtudes ei ole antud eraldi truupide kindlustamise mahtusid, vaid mahud tulenevad
tüüpjoonistest.
Töö nimi: Härjaoja tee rekonstrueerimise põhiprojekt Töö nr 18048
Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ
17/26
6.3 KATENDIKONSTRUKTSIOONID
Katendi projekteerimisel on lähtutud juhendist „Elastsete katendite projekteerimise juhend“.
Katendi arvutamisel on kasutatud KAP katendi arvutamise programmi (KAP 2,0, 23.02.2017).
Katendi kasutusajaks võetud 20 aastat (vastavalt Elastsete teekatendite projekteerimise juhendile).
Katendikonstruktsioonis on ette nähtud 1 cm kulumisvaru pealmisesse asfaldikihti, mis ei kajastu
katendi tugevusarvutuses.
Katendite konstruktsioonid on näidatud plaanijoonistel erinevate viirutustega.
6.4 PROJEKTEERITUD KATENDIKONSTRUKTSIOONID
1. Sõidutee katend (Konstruktsioon 1)
- AC 16 surf 70/100 h = 6 cm
- AC 32 base 70/100 h = 7 cm
- killustikalus h = 25 cm
- täitepinnas (vajadusel)
- olemasolev alus
2. Sõidutee katend (Konstruktsioon 2)
- AC 16 surf 70/100 h = 6 cm
- AC 32 base 70/100 h = 7 cm
- killustikalus h = 25 cm
- geotekstiil (NGS, profiil nr 2, eraldav)
- dreenkiht Tm_105 hmin = 30 cm
- täitepinnas (vajadusel)
- olemasolev aluspinnas
3. Sõidutee katend (Konstruktsioon 3)
- AC 16 surf 70/100 h = 7 cm
- killustikust h = 25 cm
- dreenkiht Tm_105 hmin = 30 cm
- täitepinnas (vajadusel)
- olemasolev aluspinnas
4. Mahasõitude katend (Konstruktsioon 4)
- AC 16 surf 70/100 h = 5 cm
- killustikust h = 25 cm
- liivalus Tm_90 h = 20 cm
- täitepinnas (vajadusel)
- olemasolev aluspinnas
5. Sõidutee katend freesitud alusel (Konstruktsioon 5)
- AC 16 surf 70/100 h = 6 cm
- olemasolev tasandusfreesitud asfaltbetoonkate hfrees = 6 cm
Töö nimi: Härjaoja tee rekonstrueerimise põhiprojekt Töö nr 18048
Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ
18/26
6. Jalgratta- ja jalgtee katend (Konstruktsioon 6)
- AC 8 surf 100/150 h = 5 cm
- killustikalus h = 20 cm
- liivalus Tm_90 h = 20 cm
- täitepinnas (vajadusel)
- olemasolev aluspinnas
7. Betoonkividest sillutis ohutussaarel (Konstruktsioon 7)
- betoonkividest sillutis h = 6 cm
- stabiliseeritud liiv (liiv-tsemendisegu 5:1) h = 3 cm
- killustikalus h = 20 cm
- liivalus Tm_90 h = 20 cm
- täitepinnas (vajadusel)
- olemasolev tihendatud aluspinnas
8. Betoonkividest sillutis platsil (Konstruktsioon 8)
- betoonkividest sillutis (punane/hall vastavalt plaanijoonisele) h = 8 cm
- stabiliseeritud liiv (liiv-tsemendisegu 5:1) h = 3 cm
- killustikalus h = 25 cm
- dreenkiht Tm_105 hmin = 30 cm
- täitepinnas (vajadusel)
- olemasolev aluspinnas
9. Sõidutee killustikkatend (Konstruktsioon 9)
- sidumata segu fr 0/31,5 (segu 6) (paekillustikust) h = 10 cm
- killustikalus h = 25 cm
- täitepinnas (vajadusel)
- olemasolev tihendatud aluspinnas
10. Sõidutee tugipeenar (Konstruktsioon 10)
- sidumata segu fr 0/31,5 (segu 6) (paekillustikust) h = 13 cm
- ehitatud tee alus
11. Mahasõidu tugipeenar (Konstruktsioon 11)
- sidumata segu fr 0/31,5 (segu 6) (paekillustikust) h = 5 cm
- ehitatud tee alus
12. Haljastus
- murukülv (klass III)
- kasvualus h = 5-7 cm
Töö nimi: Härjaoja tee rekonstrueerimise põhiprojekt Töö nr 18048
Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ
19/26
6.4.1 Nõuded materjalidele
Kihi
MATERJALIDE NÕUDED: paksus, Konstruktsiooni
Materjal [cm] nr Materjali minimaalsed nõuded
AC 8 surf 5 6 900 ≤ AKÖL 20 ≤ 1500 (AKEJ)
Asfalbetoonsegud AC 16 surf 5 4 900 ≤ AKÖL 20 ≤ 1500 (AKEJ)
AC 16 surf 6 1, 2, 5 1500 ≤ AKÖL 20 ≤ 3000 (AKEJ)
AC 16 surf 7 3 900 ≤ AKÖL 20 ≤ 1500 (AKEJ)
AC 32 base 7 1, 2 1500 ≤ AKÖL 20 ≤ 3000 (AKEJ)
Paekillustik 25 1, 2, 3, 4, 8, 9 AKÖL 20 500-3000 (KKEJ)
Killustik
Paekillustik 20 7, 9 AKÖL 20 <500 (KKEJ)
Vastavalt Lisa nr 1-le.
30 cm Minimaalne
Dreenkiht Tm_105 (min.) 2, 3, 8 filtratsioonimoodul 1,0 m/ööp
Juurde-
veetavad Vastavalt Lisa nr 1-le.
liiv- Minimaalne
pinnased Liivalus Tm_90 20 3, 4, 7, 9, 10 filtratsioonimoodul 0,5 m/ööp
Vastavalt Lisa nr 1-le.
Täitepinnas Minimaalne
(vajadusel) Tm_90 muutuv 1-4 ja 6-9 filtratsioonimoodul 0,5 m/ööp
sidumata segu fr Purunemiskindlus ≤LA35 ;
Tugipeenrad ja killustikkate 0/31,5 [segu nr 6 5, 10 ja külmakindlus F4
(TEKN)] 13 10, 11, 12
Märkused:
Kasutatava asfaltsegu omadused ja sõelkõver peavad rahuldama EVS 901-3:2009 toodud
vastava segulehe tingimusi.
Asfaltsegudes kasutatav filler peab rahuldama EVS 901-1:2009 peatüki 5 nõudeid.
Täitematerjalide ja filleri minimaalsed katsesagedused ja katsemeetodid on määratud EVS 901-
1:2009 tabelis 12.
Raskeliikluse osakaal 7 %.
AKEJ – Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis.
KKEJ – Killustikust katendikihtide ehitamise juhis.
TEKN – Tee ehitamise kvaliteedi nõuded.
Tööde teostamisel juhinduda määrusest „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“.
Asfaltbetoonkatte pikivuugid teostada kuumvuukidena. Vuukide töötlemine teostada vastavalt
juhendile „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“.
Killustikaluste ehitamiseks ei ole ette antud fraktsioone, sest võimalikud on erinevad variandid.
Tähtis on alused ehitada vastavalt juhisele „Killustikust katendikihtide ehitamise juhis“.
Killustiku tüübi (sidumata segu, fraktsioneeritud killustik või ridakillustik) valib ehitaja.
Dreenkihtide ehitamiseks kasutatava materjali filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 1,0 m/ööp
(määruse „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“).
Liivaluste ja muldkeha ehitamiseks kasutatava materjali filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5
m/ööp (TEKN).
Töö nimi: Härjaoja tee rekonstrueerimise põhiprojekt Töö nr 18048
Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ
20/26
Killustikaluste puhul ei ole projektis ette antud konkreetset killustikku. See jätab ehitajale võimaluse
valida killustik vastavalt KKEJ-s toodud tingimustele, kuna projektlahendus võimaldab kasutada kõiki
KKEJ-s kirjeldatud materjale.
Sillutiskivid peavad vastama standardile EVS-EN 1338 (klass 3, lõhestustõmbetugevus 3,6 MPa).
Projekteeritud truupide nõlvade ülemise osa kindlustamiseks kasutada erosioonitõkkematte.
Erosioonitõkkematid paigaldada vahetult peale muruseemne külvi.
Nõuded erosioonitõkkemattidele:
Siduselemendiks PP-võrk
Tihedus: 350 g/m2
Erosioonitõkkematt tuleb paigaldada vastavalt tootja või tarnija soovitustele ja juhistele.
Projektis on sätestatud geotekstiilide profiilid. Projekteerija on lähtunud NorGeoSpec
spetsifikatsioonist [ NorGeoSpec 2012 (parandus 01; 14.12.2016) ]
Järgnevas tabelis on näidatud sobiva profiili valik Härjaoja tee katendisse.
Geotekstiil tuleb paigaldada vastavalt tootja või tarnija soovitustele ja juhistele.
Projekti mahud ei sisalda geotekstiili paigaldamiseks vajalikke ülekatteid.
6.4.2 Teetööde lühikirjeldus
Veenduda vajalike lubade, kooskõlastuste ja pädevuste olemasolus
Objekt tähistada nõuetekohaselt (infotahvlid, ajutine liikluskorraldus)
Ehitustööde teostamisel erakinnistutelt lähtuda maaomanike poolt seatud kooskõlastuste
tingimustest.
Märkida välja tee geomeetrilised elemendid.
Eemaldada likvideeritavad puud, võsa, kännud, kivid. Koos Kohila valla esindajaga määrata
võsastunud alal säilitamisele kuuluvad puud (kergliiklustee kõrval võsastunud alas leidub
ilusaid kaskesid).
Töö nimi: Härjaoja tee rekonstrueerimise põhiprojekt Töö nr 18048
Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ
21/26
Freesida asfaltkate (freespuru kasutamine leppida kokku tellijaga)
Likvideerida vanad äärekivid
Teostada väljakaeved. Eemaldada projekteeritud katendite alt kasvupinnas ja mitte sobiv
pinnas. Projektis on arvestatud 0,4 m paksuse kasvupinnase kihiga. Profileerida ja tihendada
olemasolev aluspinnas.
Paigaldada projekteeritud truubid
Kaevata kraavid, puhastada kraavid
Kindlustada kraavide põhjad, kus see on ette nähtud.
Ehitada välja tehnovõrkude projektlahendused
Paigaldada, profileerida ja tihendada täitepinnas
Rajada dreenkihid ja liivalused
Rajada killustikalused
Paigaldada äärekivid
Paigaldada sillutiskivid
Paigaldada asfaltbetoonkate
Paigaldada ja tihendada peenra katte materjal. Planeerida nõlvad, külvata muru. Kindlustada
nõlvad, kus see on ette nähtud.
Paigaldada killustikkate
Teostada haljastus ja heakorrastus
Teostada kattemärgistus ning paigaldada liikluskorraldusvahendid
Paigaldada väikevormid (pingid, prügikast)
Puhastada teemaa-ala
Kontrollmõõtmised, tööde üleandmine, objekti valmimine
6.5 HALJASTUS
6.5.1 Ettevalmistustööd ja haljastuse likvideerimine
Enne raietööde (sh raadamise) teostamist tuleb taotleda Kohila Vallavalitsuselt raieluba, mille käigus
lepitakse kokku, kuhu metsamaterjal ladustatakse. Raie ja raadamistöid teostatakse ning materjal
sorditakse vastavalt Kohila Vallavalitsuse esitatud juhistele.
Tee maa-ala tuleb puhastada metsast, võsast, põõsastest, kividest, prügist jne. Langetada tuleb
asendiplaanil näidatud mets, võsa, põõsad ja üksikud puud. Likvideeritavate puude ja võsa kännud
juurida ning utiliseerida. Jäätmete utiliseerimise kohutus on Töövõtjal.
Raadamistööde käigus säilitada ilusamad puud, mis jäävad projekteeritud kergliiklustee äärde.
Kuna olemasolev situatsioon on mõõdistatud võsa, põõsastikualana, siis üksikpuid ei ole
võimalik plaanil identifitseerida. Seepärast on vajalik koos tellija esindajaga pärast jalgratta- ja
jalgtee välja märkimist tähistada puud, mis on võimalik säilitada. Olemasolevas põõsastikus,
võsas on mõningaid ilusaid ja elujõulisi kaskesid, mis ilmestaksid tee maa-ala säilitamise korral.
Raietööde ulatus on toodud asendiplaanil. Erakinnistutel tuleb enne kõikide tööde algust Töövõtjal
kinnistu omanikuga täiendavalt kokku leppida tööde teostamise aeg ning täpsustada tööde ulatus.
Erakinnistul asuv puidumaterjal kuulub vastava kinnistu omanikule. Erakinnistult likvideeritava
puidumaterjali ladustamise koht kooskõlastada Töövõtjal kinnistu omanikuga.
Töö nimi: Härjaoja tee rekonstrueerimise põhiprojekt Töö nr 18048
Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ
22/26
Liiklusohutuse huvides on vajalik kärpida oksi sõidutee äärsetel puudel, et tagada vajalik
nähtavuskaugus ning kõrgusgabariit. Oksad kärpida nähtavuskauguse ja kõrgusgabariidi tagamiseks
sõidutee kattest 5,5 m kõrguselt järmistes kohtades:
PK 3+80 – PK 4+15 vasakul pool
PK 4+30 – PK 4+60 vasakul pool
PK 5+05 – PK 5+80 vasakul pool
Liiklusohutuse huvides on vajalik kärpida oksi jalgratta- ja jalgtee äärsetel puudel, et tagada vajalik
nähtavuskaugus ning vaba ruum. Oksad kärpida kõrgusgabariidi tagamiseks jalgratta- ja jalgtee kattest
2,4 m kõrguselt järmistes kohtades:
PK 0+10 – PK 0+20 (jalgratta- ja jalgtee läheb puude vahelt läbi)
Ehitustööde käigus vigastada saanud säilitamisele kuulunud olemasolevad puud, hekid ja
põõsad tuleb asendada sama liiki hekkide ja põõsastega.
Istutatavad taimed peavad vastama Eesti standardile EVS 778:2001.
Olemasolevad säilitatavad puud tuleb ehitustööde vältamise ajaks kaitsta.
6.5.2 Puude kaitsmine ehitustööde ajal
Säilitatavate puude tüvede ümber siduda püstised prussid, prusside ja tüve vahele panna pehmendus
(kivivill, autokummid vms, prussidest kaitse peab ulatuma kogu tüve kõrguseni) ning jälgida, et
ehitustööde käigus ei vigastataks puu oksi. Vajadusel võib kärpida puu alumisi oksi, kuid peab säilima
antud puule iseloomulik võra kuju.
Üle 4 cm läbimõõduga juuri ei tohiks läbi raiuda. Kui sellise läbimõõduga juured jäävad kaevetööde
alasse, siis tuleb seal kaevata labidaga käsitsi.
Samuti tuleb jälgida, et ehitusseadmetega ei sõidetaks puude juurtel ega ladustataks ehitusmaterjale
sinna. Tallamise eest kaitset vajav juurestik ulatub vähemalt puu võra välisjooneni.
Kui ruumipuudus sunnib ehitusmaterjali puu alla ladustama, kaetakse koht kõigepealt ~20 cm paksuse
liiva- või kergkruusakihiga, mille peale asetatakse puidust vms materjalist restid ehitusmaterjalide
ladustamiseks.
Ehituse lõppedes koristatakse kaitsekihid. Viide: Kadi Tuul, 2006 „Linnahaljastus“.
6.5.1 Projekteeritud haljastus
Projektiga on ette nähtud haljastada tasapinnalised haljasalad murukülviga (klass III). Projektiga on
ette nähtud mulde ja kraavide nõlvad haljastada murukülviga (klass III)(välja arvatud juhul kui nõlvale
on ette nähtud muu kindlustus). Lubatud on mulde ja kraavide nõlvade haljastamine hüdrokülviga.
Haljasalad rajada kasvualusele. Kasvualuse projekteeritud paksus on 5-7 cm. Kasvualuse rajamiseks on
lubatud kasutada välja kaevatud kasvupinnast, kui see vastab kasvualusele esitatud nõuetele.
Kasvualus peab olema taimekasvuks sobiv ega tohi sisaldada ohtlikke aineid üle piirmäära. Kasvumuld
Töö nimi: Härjaoja tee rekonstrueerimise põhiprojekt Töö nr 18048
Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ
23/26
ei tohi sisaldada prahti, kive ega mitmeaastasi juur-umbrohte. Kasvumuld ei tohi olla liiga tihke ja
kõvastunud: peab surumisel kergesti lagunema.
Uue kasvualuse rajamisel tuleb kasvualuse materjal laotada eelnevalt planeeritud pinnale, seda veidi
aluspinda segades, et ei tekkiks järsku üleminekut eri kihtide vahel. Tihedatel liigniisketel savimaadel
võib puude ja põõsaste kasvualuse rajada aluspinnase peale, et vesi ei koguneks istutusauku, kuid
kasvualus ei tohi olla väiksema mahuga kui nõutud.
Töövõtja peab kindlustama, et kasvualuse valminud osadel ei liiguks rasked masinad. Juhul kui
kasvualus on liigselt tihenenud, tuleb see kobestada ja taastada. Muru külviks tuleb kasutada
kodumaise või naaberriikide päritoluga seemneid, millel on head idanemis- ja katvusomadused.
Ehitustööde käigus rikutud või kahjustatud haljasalad tuleb taastada.
6.5.2 Istutustööd
Jalgratta- ja jalgtee puhkekoha taha PK 2+00 on projekteeritud 5 põõsaistikut. Istikuna kasutada
lodjapuu-põisenelas „Dart’s Gold“.
Põõsad
Projekteeritud põõsaste istutusala alt kaevata välja olemasolev pinnas vähemalt 0,5 m ulatuses.
Paigaldada kasvumuld, mille paksus peab olema minimaalselt 0,4 m. Põõsad istutada 3-5 cm
sügavamale kui nad enne on kasvanud.
Nõuded põõsaste istikutele ja mullatöödele:
Istiku kõrgus: ≥ 30-50 cm
Kasvumullakihi paksus (istutusaugu sügavus): >0,4 m
Istutusaugu mõõtmed: 0,4 x 0,4 m
istikul peab olema vähemalt 4-5 oksa
Istikute vaheline kaugus peab olema 2 m.
6.5.3 Rajamisaegne hooldus
Ehitustööde ajal vastutab säilitatava ja rajatava haljastuse eest töövõtja. Rajatavat haljastust kasta
korrapäraselt. Vajadusel teostada umbrohutõrjet. Muru ja istutuste esmased hooldustööd teha parima
praktika kohaselt.
6.5.4 Hilisem hooldus
Peale valmimist teostada hooldust korrapäraselt, piirkonnale sobival hooldustasemel ja parimat
haljastuse hoolduse praktikat järgides. Hukkunud istikud asendada istutamiseks sobival aastaajal.
Põõsastele teha hoolduslõikust.
7 TEHNOVÕRGUD
7.1 MAAPARANDUS
Projekteeritava Härjaoja tee äärde jäävad või lõikuvad Härjaoja teega järgnevad maaparandusehitised:
Vasakul pool sõiduteed Kohila-KuusikuI maaparandussüsteem;
Töö nimi: Härjaoja tee rekonstrueerimise põhiprojekt Töö nr 18048
Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ
24/26
Ristuv truup T/1 PK 2+33. Truup on amortiseerunud, rõngad paigast nihkunud. Truup
asendatakse.
8 KESKKONNAKAITSE
Töövõtja peab oma tegevuses lähtuma headest ehitustavadest ning ei tohi kahjustada keskkonda.
Töövõtja peab vältima saasteainete sattumist pinnasesse ja/või (põhja) vette. Kütused ja õlid peavad
olema ladustatud viisil, mis välistab võimalikud lekked. Masinate ja seadmete tankimine ei tohi
toimuda veekogule lähemal kui 50 meetrit. Töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende
puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad
olla keskkonnale ohtlikud.
Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult
piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud
juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb
koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele
ettevõtetele.
Ehitusjäätmete kogumine ja utiliseerimine on Töövõtja kohustus.
Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna.
Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Kõik ehitustööde ajal ajutiselt
hõivatud tööpiirkonnad tuleb lepingu lõppedes taastada nende endises seisukorras.
9 JUHISED TÖÖDE TEOSTAMISEKS
Ehitustööde teostamisel peab järgima projekti kooskõlastustel, kooskõlastuste koondtabelis ja/või
ehitusloal märgitud kolmandate osapoolte võimalike täiendavate tingimustega.
Ehitustööde tegemise ajaks on vajalik objekt nõuetekohaselt märkide ja viitadega tähistada.
Enne põhiliste ehitustööde algust tuleb välja märkida kõik iseloomulikud tee-elemendid.
Väljamärgitud punktid tuleks looduses kindlustada ning vastavalt vajadusele ka taastada või uuesti
välja märkida.
Kõik tööde korrektseks teostamiseks vajalikud ajutised laoplatsid kuuluvad lahutamatu osana iga
konkreetse tööetapi juurde. Ajutiste laoplatside asukohad on Töövõtja kohustatud ise enne tööde algust
leidma ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajalikud kokkulepped. Vajadusel tuleb ajutiste
laoplatside asukohad täpsustada ja/või kooskõlastada täiendavalt Tellija või omavalitsusega enne
ehitustööde algust. Kasutuskõlblikud lammutussaadused anda üle tee valdajale, ülejääk utiliseerida
vastavalt jäätmekäitlusseadusele.
Töövõtja peab hoolitsema, et ehitustööde käigus teostataks kõik seaduste ja määrustega määratud
ülevaatused ja kontrollid vastavate ametiisikute poolt. Kontrollidest tuleb eelnevalt Tellijat teavitada,
kuid mitte vähem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks ülevaatustest osa võtta.
Tööde alustamisel tuleb informeerida tehnovõrkude valdajaid ja vajadusel täpsustada tehnovõrkude
täpne asukoht surfimise teel.
Töö nimi: Härjaoja tee rekonstrueerimise põhiprojekt Töö nr 18048
Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ
25/26
Kaevamistöid võib alustada vastavate lubade olemasolul ning tööde teostamine peab olema kooskõlas
tööde tellijaga. Tööde teostamisel tehnovõrkude kaitsetsoonis tuleb kinni pidada kehtestatud
ohutustehnilistest nõuetest. Kommunikatsioonide kaitsetsoonis (2 m) kaevetööd teostada käsitsi.
Tööde läbiviimisel ja ehituskaeviku piirestamisel lähtuda “Liikluskorralduse nõuded teetöödel”
(RT 13.07.2015 nr 90) ning “Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks
riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel”.
Kõik projekti koosseisu kuuluvad tööd teostada liiklust sulgemata. Lubatud lühiajalised
sõiduraja sulgemised vastavalt kooskõlastatud ehitusaegsele liikluskorraldusskeemile.
Ehitusaegse liikluskorralduse eest vastutab Töövõtja. Enne ehitustööde alustamist kohustub
koostama Töövõtja ehitusaegse liikluskorralduse projekti, mille kohustub kooskõlastama
Maanteeameti liikluskorralduse spetsialistiga ja Kohila vallavalitsuse ehitusnõunikuga.
Ehitusaegne liikluskorraldus ehitusobjektil peab vastama kooskõlastatud ajutise
liikluskorralduse projektile.
Töövõtja peab tagama ehitusperioodil kodanikele ligipääsu oma kinnistutele, mis piirnevad
ehitusobjektiga.
Töövõtja kohustub fikseerima/pildistama kõik olemasolevad piiritähised looduses enne
ehitustööde algust. Kui piiritähis looduses puudub, tuleb see fikseerida maaomaniku ja Tellija
esindaja juuresolekul. Piirinaabrite piiride tähised, mis on looduses leitud ja fikseeritud, peavad
säilima ehitusperioodi lõpuni. Kui ehituse käigus piirinaabrite piiride tähised saavad kahjustada
või hävinevad, peab need töövõtja oma kuludega taastama.
Objekti pildistamine
Enne projekteeritud lahenduse mahamärkimist ja materjali toomist objektile tuleb Töövõtjal teha
põhjalik ja süstemaatiline ehitusplatsi tööpiirkonna ja objekti piirinaabrite piiritähiste pildistamine.
Antud fotod on tõestusmaterjaliks ehitustegevusele eelnenud olukorra fikseerimisel. Pildistamisel tuleb
fikseerida hooned (pöörates erilist tähelepanu olemasolevatele kahjustustele – praod, vajumise
ilmingud jms), teekatted, äärekivid, kraavid, haljasalad, puud, põõsad, liikluskorraldusvahendid,
tehnovõrkude maapealsed elemendid (kaevud, postid), piirded, piirdeaiad, väravad, piirinaabrite
piiritähised, säilitatavad puud, hekid jms. Fotod tuleb teha vahetult enne ehitustegevuse algust.
Fotod peavad olema digitaalsed ning salvestatud digitaalsele andmekandjale (nt. CD/DVD, USB,
väline kõvaketas), need tuleb nimetada ja süstematiseerida nii, et on tagatud vajaliku info kiire
ülesleidmine ja pildistuse asukoht üheselt määratletav.
Üks eksemplar igast digitaalsest andmekandjast tuleb esitada Tellijale enne ehitustööde alustamist
vastaval lõigul.
Eeltoodud abinõud on vajalikud ehituseelse olukorra taastamise üksikasjade kindlaksmääramiseks ning
kolmandate isikute võimalike kahjunõuete (hoonetele, piiretele, piiritähistele jne tekitatud kahjude)
õigustatuse hindamiseks. Kui Töövõtja ei ole täitnud eeltoodud nõudeid ehituseelse olukorra
fikseerimisel ega suuda seetõttu tõendada, et ta ei ole vastutav Tööde tegemise piirkonnas olevate
ehitiste või muude objektide kahjustuste eest, loetakse Töövõtja nende defektide eest vastutavaks ning
defektide likvideerimine ja sellega seonduvate kulude kandmine kuulub Töövõtja kohustuste hulka.
10 TEE HOOLDUSJUHEND
Töö nimi: Härjaoja tee rekonstrueerimise põhiprojekt Töö nr 18048
Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ
26/26
Järgnevalt on kirjeldatud käesoleva projektiga tekkivad täiendavad kohustused või erisused tee
hoolduses võrreldes olemasoleva olukorraga:
Kogu lõigule paigaldatakse asfaltbetoonkate;
Lisandub sõidutee kõrvale jalgratta- ja jalgtee, mis paikneb eraldi muldel;
Lisandub välisvalgustus;
Ristmikule lisandub liiklussaar;
Lisandub äärekivisid;
Lisanduvad restkaevud ja sademeveekanalisatsiooni torustik Hepa tankla piirkonnas;
Lisandub uusi truupe;
Olemasolevad betoonist truubid maaparanduskraavil asendatakse;
Lisandub olulisel määral külgkraave;
Lisandub uusi liiklusmärke;
Lisanduvad torupiire.
Seletuskirja koostaja: Markus Toon (Allkirjastatud digitaalselt)
Kuupäev: 10.12.2018
Töö nimi: Härjaoja tee rekonstrueerimise põhiprojekt Töö nr 18048
Projekti staadium: Põhiprojekt Roadplan OÜ
Edgar Berman Teie 10.12.2018
Roadplan OÜ
[email protected] Meie 14.12.2018 nr 15-2/18/48847-5
Raplamaa Kohila vald 18048 Härjaoja tee põhiprojekti kooskõlastamine
Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Rapla maakonnas Kohila alevikus riigitee
11220 Kernu-Kohila km 16,559 ristuva Härjaoja tee rekonstrueerimise projekti põhiprojekti
staadiumis.
Projektis on kavandatud riigitee 11220 km 16,52-16,58 alusel maaüksusel ja kaitsevööndis
ristmiku ümberehitamine, kergliiklustee ühendamine Kernu-Kohila kergliiklusteega, valgustuse ja
sademeveekanalisatsiooni rajamine. Projektis on ette nähtud riigitee 11220 ristmiku geomeetria
parandamine, 2-kihilise asfaltbetoonkatte ja liiklussaare ehitamine. Tanklasse juurdepääs on
lahendatud Härjaoja teelt. Ristmiku piirkonda rajatakse riigiteele 11220 ohutussaarega valgustatud
ülekäigurada. Projekti koosseisus on ProSystem OÜ koostatud töö nr P616 „Tänavavalgustuse
paigaldise ehitusprojekt“.
Projekti koostamisel on arvestatud Maanteeameti kirjas 20.07.17 nr 15-2/17-00015/725 esitatud
nõuete ja projekti koostamise käigus esitatud märkustega. Projekti koosseisus on koostatud
riigiteealusele maale kergliiklustee ja valgustuse ehitamiseks isikliku kasutusõiguse (IKÕ)
plaanid.
Võttes aluseks ehitusseadustiku EhS § 70 lg 3 ja § 99 lg 3, Maanteeamet kooskõlastab Roadplan
OÜ töö nr 18048 „Raplamaal Kohila vallas Kohila alevis Härjaoja tee rekonstrueerimise
põhiprojekt“ ja annab nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest
kõrvalekaldumiseks tingimusel, et töös P616 nähakse ette ühe täiendava maanteevalgusti
paigaldamine ülekäigurajast Kohila keskuse suunas (ca PK km 16+50) ja vastavalt täiendatakse
IKÕ plaani. Käesolevale kirjale on lisatud kooskõlastatud projekti seletuskiri ja asendiplaani
joonis (lisad, 2 faili).
Projekti realiseerimisel tuleb arvestada alljärgnevate nõuetega:
1. Riigitee aluse maa kasutamiseks esitada Maanteeameti teemaa osakonnale taotlus blanketil
„Riigivara kasutamiseks andmise taotlus“ (www.mnt.ee/et/ametist/blanketid).
2. Kohalik omavalitsus (töö tellija) peab tagama riigiteedel kavandatud ehitustöödele ja
materjalidele 5 aastase garantii. Garantii hõlmab mistahes defekte või puuduseid, mis on
riigiteel tekkinud projekteeritud rajatiste ehitamise tagajärjel. Töö tellija peab tagama puuduste
likvideerimise omal kulul Maanteeameti poolse nõude esitamise järgselt.
3. Teetööde kestvus riigiteel ei tohi ületada 4 nädalat alates katte freesimisest.
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
4. Projektiga kavandatud ehitustegevus riigitee alusel maal peab olema kaetud
omanikujärelevalve lepinguga.
5. Tee ja valgustuse ehitamiseks väljastab tee ehitusloa kohalik omavalitsus EhS § 39 lg 1 ja §
101 lg 1 alusel. Ehitusloa saab väljastada peale riigitee aluse maa kasutusõiguse lepingute
sõlmimist. Ehitusloa eelnõu kooskõlastada Maanteeametiga.
6. 30 päeva enne ehitustööde algust tuleb esitada Maanteeametile EhS § 43 lg 2 kohane ehitamise
alustamise teatis.
7. Koos ehitamise alustamise teatisega esitada:
7.1. Garantiikiri (lisa 3)
7.2. Omanikujärelevalve teostaja andmed
7.3. Ehitusaegse liikluskorralduse projekt vastavalt majandus-ja taristuministri 13.07.2015
määrusele nr 90 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“.
8. Maanteeamet vastab ehitusteatisele, kooskõlastab omanikujärelevalve teostaja ja ehitusaegse
liikluskorralduse projekti ning edastab Maanteeametit esindava kontaktisiku andmed.
9. Maanteeametile esitada enne objekti vastuvõtmist riigitee ümberehituse täitedokumentatsioon
(kasutatud materjalide sertifikaadid, kaetud tööde aktid, tehnovõrkude teostusjoonised,
valgustuse mõõtmise protokoll, jms). Maanteeameti kontaktisik kutsuda objekti
vastuvõtukomisjoni.
10. Kõik taotlused/dokumendid esitada elektrooniliselt
[email protected]
Maanteeamet ei võta kohustusi kergliiklustee ja valgustuse ehitamiseks, omanikujärelevalve
teostamiseks ja hooldamiseks.
Juhime tähelepanu, et Maanteeamet ei ole teostanud põhiprojekti ekspertiisi ja ei vastuta projekti
võimalike puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis. Soovitame huvitatud isikul tellida
põhiprojekti ekspertiis vastavalt majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrusele nr 62 „Nõuded
ehitusprojekti ekspertiisile“.
Käesolev kiri on projekti lahutamatu osa, mis kehtib 2 aastat allkirjastamise kuupäevast.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marten Leiten
planeeringute menetlemise talituse juhataja
Lisad:
1) 18048_PP_TL-3-01_seletuskiri-teed.pdf
2) 18048_PP-TL-4-07_Asendiplaan.pdf
3) grantiikirja blankett.docx
Marge Kelgo
6304860
[email protected]
2 (2)
Huvitatud isik (asendada nimega) kohustub:
1. tagama 5 (viie) aasta jooksul alates töö vastuvõtmisest riigiteed … teenindavale kinnistule
ehitatud rajatiste (edaspidi rajatis) vastavuse projektile (…) ning Maanteeameti xx.a
kooskõlastuskirjaga nr xxx väljastatud tingimustele;
2. omal kulul parandama 5 (viie) aasta jooksul alates töö vastuvõtmisest rajatisel ilmnenud
defektid ja puudused Maanteeameti poolt määratud tähtajaks;
3. Maanteeameti poolt antud mõistliku tähtaja jooksul parandama ka 5 (viie) aasta jooksul
alates töö vastuvõtmisest ilmnenud sellised defektid ja tegematajätmised, mis takistavad
riigitee … koosseisu kuuluvate rajatiste kasutamist või hooldamist või kiirendavad selle
lagunemist. Kui Huvitatud isik (asendada nimega) ei tee vajalikke parandusi etteantud aja
jooksul, on Maanteeametil õigus tellida need tööd mujalt ja nõuda selleks tehtud kulude
hüvitamist Huvitatud isiku (asendada nimega) poolt.
Digitaalne originaaldokument
ORIGINAAL
TARTU NOTAR KAIRI AARIK
NOTARI AMETITOIMINGU NUMBER
1199
VOLIKIRI
Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tartu notar Kairi Aarik
notaribüroos Tartus, Turu tn 2 kahekümne neljandal aprillil kahe tuhande
kahekümnendal aastal (24.04.2020.a.) ning selles notariaalaktis osaleja on
videosilla vahendusel
Telia Eesti AS, registrikood 10234957, asukoha aadress Mustamäe tee 3, Tallinn,
elektronposti aadress
[email protected], edaspidi nimetatud volitaja, mille esindajana
tegutseb edasivolitamise õigusega volikirja alusel, mis on 18.06.2019.a. tõestatud
Tallinna notar Merle Saar-Johanson poolt ametitoimingu nr 1606 all, OÜ Kirjanurk,
registrikood 12592543, aadress Hiievälja tee 20, Oru küla, Kose vald, Harju maakond,
elektronposti aadress
[email protected], mille esindajana tegutseb registrikaardile
kantud juhatuse liige Haiti Jürmann, isikukood 37712042760, kes on tuvastatud PPA
andmebaasi alusel ning kelle asukoht on kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste
kohaselt Harju maakonnas Kose vallas Oru külas Hiievälja tee 20 asuval kinnistul.
Haiti Jürmann kinnitab, et eelpool viidatud edasivolitamisõigusega volikiri on
kehtiv, seda ei ole tagasi võetud ega kehtetuks kuulutatud ning OÜ Kirjanurk omab
edasivolitamise õiguse alusel kõiki õigusi käesoleva volikirja väljaandmiseks volitaja
nimel. Haiti Jürmann kinnitab, et käesoleva volikirjaga määratud esindajad on OÜ
Kirjanurk töötajad.
Käesolevaga Telia Eesti AS volitab Avely Kaldoja, isikukood 48710192783, ja/või
Alina Jankovskaja, isikukood 48706242714, kumbagi eraldi,
1. esindama volitajat isikliku kasutusõiguse ja reaalservituudi lepingute
sõlmimisel, muutmisel ja lõpetamisel tingimusel, et aastatasu ei ületa
kuutekümmet viit (65) eurot;
2. tasuma käesolevas volikirjas nimetatud lepingute sõlmimisega kaasnevad
kulud, sealhulgas notari tasu ja riigilõiv;
3. esindama volitajat lihtkirjalike ja notariaalselt kinnitatud lepingute sõlmimisel
sideehitiste ehitamiseks võõrale maale tingimusel, et aastatasu ei ületa
kuutekümmet viit (65) eurot;
4. esindama volitajat taotluste esitamisel riigi ja/või kohaliku omavalitsuse
asutustele isikliku kasutusõiguse, reaalservituudi ja/või hoonestusõiguse
seadmise lepingute sõlmimiseks sideehitiste ehitamiseks ja/või omamiseks;
5. esindama volitajat sundvalduse seadmise taotluste esitamisel;
6. andma nõusolekuid volitaja kasuks isikliku kasutusõiguse, hoonestusõiguse
ja/või reaalservituudiga koormatud kinnistute:
- kolmandate isikute õigustega, sealhulgas hoonestusõigusega,
hüpoteekidega, servituutidega koormamiseks ning kinnistu koosseisu
kuuluva maatüki ja maatüki oluliseks osaks olevate ehitiste suhtes
kasutuskorra kokkulepete sõlmimiseks kinnistu omaniku äranägemisel;
- ühendamiseks ja jagamiseks kinnistu omaniku äranägemisel, sealhulgas
kinnistute korteriomanditeks jagamiseks;
- hoonestusõigusega koormamisel astuda järjekohas tagasi teisele
järjekohale hoonestusõiguse järel.
Selleks volitab Telia Eesti AS esindajat volitaja nimel nõudma, saama ja esitama kõiki
eelpool nimetatud toiminguteks ja tehinguteks vajalikke dokumente, õiendeid,
ärakirju ja väljavõtteid, esitama avaldusi (sealhulgas kinnistamisavaldusi), sõlmima
volitaja nimel ja alla kirjutama kõiki ülalnimetatud tehingutega ja toimingutega
seotud kokkuleppeid ja lepinguid (sealhulgas asjaõiguslepinguid) ning täitma kõik,
mis seoses käesoleva volikirjaga.
Volikiri on kehtiv kuni 30.06.2021.a (kaasa arvatud) ning on välja antud
edasivolitamise õiguseta.
Notar on volitaja esindajale selgitanud:
• Esindatav võib volituse igal ajal tagasi võtta. Volituse tagasivõtmine toimub
tahteavalduse tegemisega esindajale või kolmandale isikule, kellega tehingu
tegemiseks oli volitus antud, või avalikkusele. Volitaja võib esitada notarile
avalduse enda väljaantud volikirja kehtetuks kuulutamiseks.
• Volikirjas peaks märkima selle alusel tehtava tehingu olulised tingimused.
Ohtusid, mis kaasnevad volituse andmisel ilma selle alusel tehtava tehingu
olulisi tingimusi kindlaks määramata.
Käesolev volikiri on koostatud ühes digitaalses originaaleksemplaris, mis on
kasutusel elektroonilises käibes ning volitajale kättesaadav riigiportaalis
www.eesti.ee. Notar teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud
ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule. Osaleja soovil väljastatakse osalejale vajadusel
paberkandjal ärakiri, mis asendab originaali.
Käesolevale volikirjale on lisatud koopia edasivolitamisõigusega volikirjast, mille
alusel käesolev volikiri välja antakse. Osaleja kinnitab, et ta on nimetatud
dokumendiga tutvunud ning ei soovi selle ettelugemist.
Käesolevas dokumendis on koos lisaga viis (5) lehte.
Käesolev notariaalakt on osalejale notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel
ette loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud,
seejärel osaleja poolt heaks kiidetud ning osaleja ja notariaalakti tõestaja poolt
digitaalselt allkirjastatud.
Notari tasu kaugtõestusega juriidilise isiku volituse tõestamisel 69,20 eurot (notari
tasu seaduse § 2 lg 2.1 ja § 31 p 3).
Käibemaks 13,84 eurot.
Kokku koos käibemaksuga 83,04 eurot.
Haiti Jürmann: /allkirjastatud digitaalselt/
Tartu notar Kairi Aarik /allkirjastatud digitaalselt/