Lääne-Virumaa Rakvere vald Tõrremäe küla Mirdimäe vee- ja kanalisatsiooni trasside liitumine ühisveevärgiga

MAHTUDE TABEL OBJEKT: Tehnovõrgud AADRESS: Mirdimäe tn, Taaravainu küla, Rakvere vald TELLIJA: ARH pluss OÜ TÖÖ NR. KV-029-20 STAADIUM: PP OSA: VKV NR MATERJALIDE SPETSIFIKATSIOON ÜHIK MAHT KANALISATSIOON 1 Otsakork De160 59 tk 2 Kanalisatsiooni vaatluskaev 400/315 (2<h<=3) 21 tk 3 Survekanalisatsiooni sõlm (h<=2) 7 tk 4 Kanalisatsiooni vaatluskaev 800/600 (3<h) 5 tk 5 Kanalisatsiooni vaatluskaev 560/500 (h<=2) 2 tk 6 Kanalisatsiooni vaatluskaev 560/500 (2<h<=3) 1 tk 7 Kanalisatsiooni vaatluskaev 400/315 (3<h) 14 tk 8 Kanalisatsiooni kontrollkaev 200/160 (h<=2) 59 tk 9 Kanalisatsiooni vaatluskaev 400/315 (h<=2) 27 tk 10 Reoveepumpla PE De2000 (2 pumpa) täisautomaatne 1 tk 11 Reoveepumpla PE De1600 (2 pumpa) täisautomaatne 2 tk 12 Projekteeritud kanalisatsioonitoru (ühiskanalisatsioonitoru) De160 1577 m 13 Projekteeritud kanalisatsiooni survetoru (ühiskanalisatsioonitoru) De110 675 m 14 Projekteeritud kanalisatsioonitoru (ühiskanalisatsioonitoru) De250 229 m Veevarustus 1 Otsakork De32 59 tk 2 Spindlipikenduse, kaitsetoru ja kapega maasiiber DN100 5 tk 3 Maa-pealne tuletõrjehüdrant DN100 E-tüübi 6 tk 4 Spindlipikenduse, kaitsetoru ja kapega maakraan DN25 59 tk 5 Projekteeritud veetoru (ühisveevärgi toru) De32 326 m 6 Projekteeritud veetoru (ühisveevärgi toru) De40 91 m 7 Projekteeritud veetoru (ühisveevärgi toru) De110 1736 m 8 Projekteeritud veetoru (ühisveevärgi toru) De63 327 m Ehitustööd 1 Kaevemaht 41004 m3 2 Torustike aluse ettevalmistus 2482 m2 3 Torustike mahamärkimine 4964 jm MÄRKUSED 1 Enne lõpliku hinnapakkumise esitamist on töövõtjal vajalik tutvuda kogu projektiga ning võrrelda spetsifikatsioonis toodud kogused plaanidel kirjeldatud kogustega. Pakkumine peab sisaldama kõik materjalid, sh abimaterjalid mida spetsifikatsioonis ja plaanidel ei ole näidatud, kuid mis on vajalikud tööde teostamiseks. 2 Torude pikkused on orienteeruvad, arvestada 10% varu. 3 Spetsifikatsioon ei sisalda abimaterjale sh liitmikud, kinnitused jms. September 2014 1/1  0 0 0 0 K VKV PROJEKT OÜ Reg . kood: 12242047 Reg . number: EEP 002365 GSM: +372 56 450 675 E-MAIL: k VKV [email protected] Objekt: Mirdimäe tn tehnovõrkude projekt Aadress: Mirdimäe tn, Taaravainu küla, Rakvere vald Töö nr.: KV- 0 29 -20 Tellija: ARH pluss OÜ VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON PÕHI PROJEKT K VKV PROJEKT OÜ Insener: A. Malõšev Vast. spets.: A. Malõšev Tallinn 2020 PROEJKTI KOOSSEIS: Tiitelleht Tehnilised tingimused Seletuskiri Graafiline osa : Joonise tähis Joonise nimetus Fail Kuupäev Projekti osa Joonise nr Muudatus VK 4- 01 ASENDIPLAAN. VK TORUSTIKUD . 0 3 .2020 VK 4- 0 2 ASENDIPLAAN. VK TORUSTIKUD . 0 3 .2020 VK 6-01 PIKIPROFIIL. VEETORUSTIK . 03.2020 VK 6-02 PIKIPROFIIL ID . VEETORUSTIKUD . 03.2020 VK 6-03 PIKIPROFIIL ID . VEETORUSTIKUD . 03.2020 VK 6-0 4 PIKIPROFIIL ID . VEETORUSTIKUD . 03.2020 VK 6-0 5 PIKIPROFIIL ID . VEETORUSTIKUD . 03.2020 VK 6-06 PIKIPROFIIL ID . VEETORUSTIKUD . 03.2020 VK 6-0 7 PIKIPROFIIL ID . VEETORUSTIKUD . 03.2020 VK 6-0 8 PIKIPROFIIL ID . KANALISATSIOONITORUSTIKUD . 03.2020 VK 6-0 9 PIKIPROFIIL ID . KANALISATSIOONITORUSTIKUD . 03.2020 VK 6- 10 PIKIPROFIIL ID . KANALISATSIOONITORUSTIKUD . 03.2020 VK 6- 11 PIKIPROFIIL ID . KANALISATSIOONITORUSTIKUD . 03.2020 VK 6- 12 PIKIPROFIIL ID . KANALISATSIOONITORUSTIKUD . 03.2020 VK 6- 13 PIKIPROFIIL ID . KANALISATSIOONITORUSTIKUD . 03.2020 VK 6- 1 4 PIKIPROFIIL ID . KANALISATSIOONITORUSTIKUD . 03.2020 VK 6-15 PIKIPROFIIL ID . KANALISATSIOONITORUSTIKUD . 03.2020 SELTUSKIRI SISUKORD TOC \o "1-3" \h \z \u 1 VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI VÄLISVÕRK PAGEREF _Toc49956551 \h 4 1.1 ÜLDANDMED PAGEREF _Toc49956552 \h 4 1.1.1 Ehitusprojekti eesmärgid PAGEREF _Toc49956553 \h 4 1.1.2 Lähteandmed PAGEREF _Toc49956554 \h 4 1.1.3 Süsteemide kirjeldus PAGEREF _Toc49956555 \h 4 1.1.4 Kasutatavad normid ja abimaterjalid PAGEREF _Toc49956556 \h 4 1.2 VEEVARUSTUSE VÄLISVÕRGUD PAGEREF _Toc49956557 \h 5 1.2.1 Veevarustuse arvutuslikud vooluhulgad PAGEREF _Toc49956558 \h 5 1.2.2 Torustike materjalid PAGEREF _Toc49956559 \h 5 1.2.3 Armatuur PAGEREF _Toc49956560 \h 5 1.2.4 Külmumiskaitse ja soojusisolatsioon PAGEREF _Toc49956561 \h 5 1.2.5 Hüdraulilised katsetused PAGEREF _Toc49956562 \h 5 1.2.6 Tuletõrjeveevarustus PAGEREF _Toc49956563 \h 6 1.3 KANALISATSIOONI VÄLISVÕRGUD PAGEREF _Toc49956564 \h 6 1.3.1 Arvutuslikud vooluhulgad PAGEREF _Toc49956565 \h 6 1.3.2 Torustike materjalid PAGEREF _Toc49956566 \h 6 1.3.3 Kaevud PAGEREF _Toc49956567 \h 7 1.3.4 Kaevik PAGEREF _Toc49956568 \h 7 1.3.5 Hüdraulilised katsetused PAGEREF _Toc49956569 \h 8 1.4 KESKKONNAKAITSEMEETMED PAGEREF _Toc49956570 \h 8 VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI VÄLISVÕRK ÜLD ANDMED Ehitusprojekti eesmärgid Käesoleva projektiga on lahendatud Mirdimäe tn, Taaravainu küla, Rakvere vald uue elamurajooni tänava veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteemid (VK V ) põhi projekti staadiumis. Projekti eesmärgiks on Mirdimäe tn kinnistu te liitumine üld veevarust use ja üld kanalis atsiooni võrgudega . V ee- ja kanalisatsiooni liitumispunktidest peab torud paigaldama kuni kinnistu piirideni, et kinnistusisese toru ühendamisel ei peaks liitumispunkte lahti kaevama. Ühendused sulgeda otsakorkidega. Kui kinnistul vee- ja kanalisatsioonitorustikud on olemas siis tuleb ümberühendada uue liitumispunktidega. Juhul kui kinnistu olemasolevad vee- ja kanalisatsiooni liitumispunktid ja ühendustorud vastavad AS Rakvere Vesi nõuetele, saab jääta need kasutuses. Kinnistusisesed veevarustuse ja kanalisatsiooni projektid tuleb esitada AS-le Rakvere Vesi täiendavalt eraldi. P rojektiga lahendatavad insener–tehnilised võrgud on planeeritud uued ja on ette nähtud välja ehitada kaasaja nõuetele vastavalt. Sidekanalisatsiooniga ristumisel jälgida järgmised märkused: Esmajärjekorras kaaluda kinnise meetodi kasutamist (läbisurumist, puurimist teostada liinirajatise poolelt) Paigaldada toestatud kandeplaat ja rakised. Pöörata suurt tähelepanu pinnase tihendamisele sidekanalisatsioonitorude (sidetorude) ümbert, vajadusel võtta proov. Tihendamisel arvestada hilisemat vajumist. Sidetorude alt tihendada veemeetodil. Sidetorude paketid tõmmata kokku. Enne lõplikku pinnase taastamist ehk katmist kontrollida sidetorude läbitavust. Koormuse hajutamiseks näha ette torustiku kaitsmine betoonkonstruktsiooniga või metallplaadiga. Lähteandmed Projekti koostamisel on aluseks järgmised andmed: geodeetiline alusplaan SÕMERU MAAMÕÕDU OÜ Töö nr: 4002 ; mõõdistatud 04 .2020 . a. Mirdimäe tn L1, Laiaküla, Rakvere vald tee-ehituslik projekt ESTVIA OU Too nr T20-012 AS RAKVERE VESI tehnilised tingimused Süsteemide kirjeldus Käesolev projekt haarab endas järgmisi süsteeme majandus–joogivesi olmereovesi Kasutatavad normid ja abimaterjalid Projekti koostamise normatiivse baasi valikul on lähtutud kooskõlas heast projekteerimistavast ja Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi poolt heaks kiidetud normdokumentatsioonist. Kasutatud standardid, ehitusnormid ja juhendmaterjalid VK-süsteemide projekteerimisel: AS RAKVERE VESI TEHNILISED NÕUDED EVS 843:2016 LINNATÄNAVAD EVS 932:2017 EHITUSPROJEKT EVS 848:2013 VÄLISKANALISATSIOONIVÕRK EVS 921:2014 VEEVARUSTUSE VÄLISVÕRK EVS-EN 14339:2005 MAA-ALUSED TULETÕRJEHÜDRANDID EVS 812-6:2012/A1:2013 EHITISE TULEOHUTUS. OSA 6: TULETÕRJE VEEVARUSTUS RIL 77-2013 – PLASTTORUDE PAIGALDAMISE JUHEND PROJEKTEERIJALE JA EHITAJALE Vee- ja survekanalisatsioonitorustikena kasutatavad polüetüleentorud peavad vastama standardile EVS-EN 12201. Minimaalne surveklass PN10. Isevoolse kanalisatsioonitorustikuna kasutatavad polüvinüülkloriidtorud peavad vastama standardile EVS-EN 1401 ja polüpropüleentorud standardile EVS-EN 1852 või EVS-EN 13476. Teleskoopsed polüetüleenkaevud peavad vastama standardile SFS3468 või EVS-EN 13598- 2:20 20 või omama vastavat toote ohjet Kaevuluugid peavad vastavama standardile EVS-EN 124. Vabariigi Valitsuse 6. Aprilli 2004 a määrus nr 102 on toodud jäätmekategooria kood. Jäätmeseadus VEEVARUSTUSE VÄLISVÕRGUD Kinnistu d on ette nähtud varusta da veega Rakvere-Jõepere tee De 11 0 PE ühisveetorustikust ja viia kuni Mirdimäe tn tee perspektiivse veetorustikuni (perspektiivne ühendus on ette nähtud varustada maasiibriga DN100 ja sulgeda otsakorkiga). Mirdimäe tn ühenduskohal on ette nähtud pai galdada 2 tk siibri d DN100. Mirdimäe tn projekteeritud De110 PE PN10 t änavatorust on ette nähtud veeühendused De32 kuni liitumispunktideni . L iitumispunkt id -maakraan id DN25 asu vad kuni 1m kinnistu piirist, tänava maa-alal. K innistu te piiri de ni on ette nähtud veeühendustoru d De32mm, et kinnistsusisese toru ühendamisel ei peaks liitumispunkte lahti kaevama. Ühendused on ette nähtud sulgeda otsakorkidega. Torustik ud on ette nähtud paigaldada lahtisel meetodil. Veevarustuse välisvõrkude paigaldusnõuded on vastavalt RIL 77-2013 „ PLASTTORUDE PAIGALDAMISE JUHEND PROJEKTEERIJALE JA EHITAJALE .“ Veevarustuse arvutuslikud vooluhulgad 5 9 kinnistute veetarbimine Maksimaalne ööpäevane veetarbimine – 2 3, 6 m³/d Maksimaalne tunnine veetarbimine – 5 m³/ h Sekundiline veekulu – 3 ,4 l/s Torustike materjalid Mirdimäe tn rajatakse uus plastikust veetorustik PE De 110 PN10. Plastveetorustikule on ette n ähtud signaalkaabli paigaldus. Kinnistu te ühendustorustikud on uu ed plastikust veetorustik ud PE De 32 PN10. Plastveetorustik e le on ette n ähtud signaalkaabli de paigaldus. Armatuur Kinnistu te l e on ette nähtud uu ed liitumispunkt id -maakraan id DN 25 . Tänava torustikule on ette nähtud iga 300m maasiibrit DN100. Mirdimäe tn ühenduskohas on ette nähtud perspektiivne maasiiber DN100. Ü hisveevõrku paigaldatavad sulgeseadmed , spindli kaitsetorud ja spindli kaped peavad vastama AS Rakvere Vesi tehnilistes nõuetes esitatud nõuetele. Spindli kaitsetorud peavad olema kapest kuni sulgseadmeni. Külmumiskaitse ja soojusisolatsioon Veetorustiku rajamissügavus 1,8m olemasoleva st maapinnast. Lisa külmumiskaitse pole vaja. Hüdraulilised katsetused 1. Hüdrauliline surveproov tehakse kõigile ehitatud vee- ja kanalisatsiooni survetorudele, mille pikkus on vähemalt 10m. 2. Surveproovi ei tohi teostada vastu olemasolevat kinnist, toestamata sulgelementi. 3. Surveproovi korraldab ehitaja AS-i RAKVERE VESI esindaja juuresolekul. 4. Korraga testitava torustiku pikkus ei või olla üle 300m. 5. Enne surveproovi täita torustik veega ja jätta seisma võrgu survel vähemalt 24 tunniks (torustikust peab olema õhk täielikult eemaldatud). 6. Surveproovi teostamise ajal ei tohi kaevikus töötada. Surveproovi ei tohi teha avatud kaevikuga! 7. Surveproovi alustades tõsta rõhk torus 1,3 kordse toru nominaalse rõhuni ja lasta torul survestatuna seista minimaalselt 2 tundi tagamaks toru ja ühenduste venimise. 8. Seejärel vähendada rõhku toru nominaalrõhuni. Jälgida, et 30 minuti jooksul rõhk torus ei langeks üle 0,2bari. Peale tulemuse fikseerimist vähendada rõhk võrgu surveni. 9. Pärast surveproovi teostab ehitaja torustiku läbipesu ja tellib vee analüüsi. Läbipesu aeg leppida eelnevalt kokku AS-i RAKVERE VESI . 10. Torustiku läbipesemisel võtta arvestuslik veekogus võrdseks rajatava torustiku kolmekordse torumahuga. Tuletõrjeveevarustus Välistulekustutusvesi ( 1 0 l/s) saadakse Mirdimäe tn projekteeritud ühisveetorustikel hüdranti de baasil. Projekti koostamisel on kasuta tud hüdrantidena maa- aluste plastklaevus De1000 soojustatud hüdrante vastavalt EVS-EN 14339:2005 standardi nõuetele. Hüdrandi sulgelemendi spindlipikendus ei tohi asuda tõusutoru sees. Hüdrandi ja peatoru (või tänavatoru) vaheline harutoru peab olema võimalikult lühike. Lisaks siseministri 01. jaanuari 2012. a määrusele nr 37 on hüdrantide tähistamisel kohustuslik järgida järgnevaid punkte: Kui hüdrandi viita ei ole võimalik paigaldada aiale, hoone seinale või posti külge, tuleb viit paigaldada metallist alusplaadile, mis toetub kahele postile. Postid peavad olema metallist ümar- või nelikanttorust, mõõduga minimaalselt 25 mm. Postide alumine osa peab olema valatud betoonist vundamendi sisse. Hüdrandi viida täpne asukoht, paigaldamise viis ja alusraami lahendus peab olema ära toodud ehitusprojektis. Hüdrandi viit peab olema roostevabast metallist või alumiiniumist. KANALISATSIOONI VÄLISVÕRGUD Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Elamurajooni reovesi ( 11 ,8 l/s) on ette nähtud juhtida reoveepumpla De2000mm abil Annemäe tee De 315 mm ühiskanalisatsiooni torustikku . Reoveepumpla on kahe pumbaga (iga H= 10 m, Q=9 l/s) ja peab vastama AS Rakvere Vesi SÕLMPUMPLA nõuetele. Sõlmpumpla on kaugvalves olev pumpla, millel on minimaalselt : - Elektritoide on ühelt toiteliinilt. 5-juhtmeline TN-S süsteem. - 2 pumpa - juhitakse nivooanduriga ja kolme nivoolülitiga - avariijuhtimiseks on kaks nivoolülitit: max nivoo ja min (kuivkäigukeeld) Kinnistu te jaoks on ette nähtud üh e ndustorud De160mm ja teemaa-alale liitumispunktid– kontrolltoru d De 200/160mm. K innistu te piiri de ni on ette nähtud ühendustoru d De160mm, et kinnistsusisese toru ühendamisel ei peaks liitumispunkte lahti kaevama. Ühendused on ette nähtud sulgeda otsakorkidega. Perspektiivsed Mirdimäe tn kanalisatsiooniühendused De160 on ette nähtud sulgeda otsakorkidega. Kinnistu te sademeve ed tuleb hajutada kinnistute piirides . Kanalisatsiooni välisvõrkude paigaldusnõuded on vastavalt RIL 77- 2013. A rvutuslikud vooluhulgad 9 kinnistute veetarbimine Maksimaalne ööpäevane reovee vooluhulk – 2 3, 6 m³/d Maksimaalne tunnine reovee vooluhulk – 5 m³/ h Sekundiline reovee vooluhulk – 11 ,8 l/s Torustike materjalid Tänava reovee väliskanalisatsioon on De160 mm PVC SN8 muhvtoru de st. Kaevud Käesoleva projektiga on ette nähtud kasutada polüetüleenist teleskoopseid kontrollkaeve SFS 3468 standardi järgi. Kaev peab olema varustatud kõikide tihenditega. Kaevud ehitatakse kõrguse poolest sellistena, et kaevukaant oleks võimalik paigaldada vastavalt projektis antud maapinna kõrgusele ja kaldega. Kanalisatsiooni plastmassist kontroll toru on läbimõõduga 200/160 mm ümmarguse malmist luuk-kaanega 40T. Kanalisatsiooni plastmassist kontrollkaev on läbimõõduga 400/315mm ümmarguse malmist luuk-kaanega 40T. Kanalisatsiooni plastmassist hoolduskaev on läbimõõduga 800/600 mm ümmarguse malmist luuk-kaanega 40T . Torud peavad olema tihendatud kaevu seinas. Kaevude veetihedust kontrollitakse üldiselt visuaalsel vaatlusel. Vaatluskaevud tuleb valmistada tehases käesoleva projekti kohaselt keeviskaevuna. Ü hiskanalisatsioonivõrku paigaldatavad kaevud ja luugikomeplektid peavad vastama Rakvere Vesi tehnilistes nõuetes esitatud nõuetele . Survetorus ti ku ühenduskohal Annemäe tee l on ette nähtud paigaldada voolurahustuskaev De 560/500 . Kaevik Aluskiht Aluskiht on tagasitäite kiht, mis paigaldatakse kaevikupõhja toru alla. Aluskihi abil antakse torule õige kalle ja paigaldussügavus. Aluskihi paksus on 150 mm. Aluskihti ( liiv ) tihendatakse vähemalt 95 % tiheduse astmeni. Väljaspool üldkasutatavaid teid võidakse erikokkuleppe olemasolul jätta aluskiht tegemata. Sel juhul paigaldatakse torud nõutud sügavusega kaeviku põhja, mis tasandatakse hoolikalt. Terastorude ja teiste torude aluskiht tehakse vastavalt torusid tootva firma juhtnööridele. Juhul kui Aluskihi peale paigaldatakse erinevaid torusid, siis peab valitud aluskihi materjal vastama kõikide torude osas mainitud nõuetele. Juhul, kui kaeviku põhja pinnas sobib aluskihi materjaliks, võib sellest valmistada aluskihi. Muhvide ja maakraanide kohtadele tuleb toru alusesse teha süvend vältimaks toru toetumist muhvile. Algtäide Kaeviku algtäide peab koosnema materjalist, mis sobib kõikidele kaevikusse paigaldatavatele torudele Täitematerjal ei tohi kahjustada torude pinnakatet. Ta ei tohi sisaldada ka aineid, mis võivad keemiliselt kahjustada torusid või tihendusmaterjali. Läbikülmunud täitematerjali ei tohi kasutada. Algtäide ( liiv ) tihendatakse 95% tiheduse astmeni. Plastiktoru külgedele tehtav algtäide ehitatakse ja tihendatakse homogeensete kihtidena ka toru pikisuunas . Plastiktoru peale tulevaid täitemasse võib tihendada alles pärast seda, kui toru lae peal on vähemalt 0,3 m paksune täitekiht. Väljaspool üldkasutatavaid teid võib algtäidet teha ilma tihendamata, kui projektis on nõnda sätestatud. Plastmassist torudele, mis kuuluvad surveklassi PN 10 jäetakse algtäide väljaspool üldkasutatavaid teid tihendamata. Täitekihte peab juurde lisama enam-vähem ühtlaselt mõlemal pool toru. Algtäidis ulatub üldkasutatavatel teedel kuni tarindkonstruktsioonini. Väljaspool vähemalt 300 mm kõrgemast torust ülespoole. Algtäiteks kasutatud materjali kõlblikkus fikseeritakse materjali osakeste uurimisega. Algtäidise tiheduse kontrolli tehakse 50 m vahemaadega kuid mitte vähem kui üks mõõtmine töö objektilt. Juhul kui mõõtmisi tehakse nõutust rohkem, peavad mõõtmiste keskmised väärtused vastama tiheduse nõuetele. Mõõtmise kõige madalam üksiktulemus võib olla 93%. Enne täitmist kontrollitakse, et torud on terved ja projektikohaselt paigaldatud. Veendutakse, et betoonkonstruktsioonid on saavutanud täitmise jaoks vajaliku ja piisava tugevuse. Kaevikust eemaldatakse võimalik jää ja lumi. Algtäidet paigaldatakse kaevikusse ettevaatlikult, toru mõlemale küljele. Täitmistöö esimene etapp tehakse käsitsi, et torud ei liiguks oma kohalt ega saaks viga. Algtäidet pannakse torude alla ja külgedele nii, et torude kõrgus ei muutuks. Esimene täitekiht tehakse kõige rohkem toru poole kõrguseni. Lõpptäide (tagasitäide) Lõplik täitmine tehakse tihendamiseks sobiliku mineraalse pinnasega. Antud projektis kasutatakse liiv . Juhul kui kaevikutest saadud pinnas on hästi tihendatav, kasutatakse seda. Siiski tuleb väljakaevatud pinnase kasutamiseks tagasitäitena saada selleks Tellija kirjalik nõusolek. Kui täitematerjali tuuakse mujalt, peab see oma külmumisomadustelt vastama kaevikust välja võetud materjalile. Kõige suurem kivide või kamakate lubatud läbimõõt on 2/3 ühe tihendatava kihi paksusest, kuid mitte rohkem kui 300 mm. Kui lõplik täitekiht osutub väga õhukeseks ning kivimurru materjali ei tohi kasutada, siis tehakse see jätkava kihi materjalist. Külma ilmaga tuleb kindlasti enne tagasitäite tegemist eemaldada kaevikust lumi, jää ja külmunud pinnas. Tagasitäitepinnas ei tohi samuti sisaldada eelpool nimetatut. Talve tingimustes on ainus tagasitäite materjal, mis selleks sobib, kuiv liiv. Hüdraulilised katsetused Plastikust kanalisatsioonitorustike lekketest tuleb läbi viia standardi SFS 3113 kohaselt (vt. paigaldusjuhend RIL 77-2013 ) ja õhulekke test SFS 3114 kohaselt. Isevoolsed torustikud tuleb töövõtja poolt üle kontrollida CCTV kaameraga. Videos tuleb näidata filmimise asukoht, aeg, kuupäev, eesmärk (kas esmane filmimine või kordus), filmitava lõigu pikkus ja muu filmimisseadme poolt võimaldatav informatsioon. Igat ebakorrapärasust tuleb hoolega uurida ja fikseerida lõplikus videouuringute päevikus. Kaamera peab olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga, mis võimaldab kaldemõõtja mõõtmistulemuste põhjal koostada iga torulõigu (kaevuvahe) kohta kallete graafiku. Kaldemõõtja peab olema tootja nõuete kohaselt kalibreeritud. Isevoolsete torustike ovaalsuse kontrollimisel toru ristlõike kuju ei tohi paigalduse ja täite tegemise käigus muutuda rohkem, kui tootja poolt lubatud. KESKKONNAKAITSEMEETMED Ehitusjäätmed sorteerida liikidesse ehitusplatsil. Ehitustööd teostada head ehitustava järgides, mitte kahjustada looduskeskkonda ja elanike elukeskkonna kvaliteeti, tagada turvalisus kogu tööde teostamise alal. Ehitustööde teostamisel kasutatavate masinate müra ja vibratsioon ei tohi ületada normidega lubatud nõudeid. Kaevetöödel tuleb järgida ohutusnõudeid, olemasolevate kommunikatsioonide valdajate või hooldajate poolt seatud piiranguid ning haljastusalaseid nõudeid. Trassi kaevisele lähemal, kui 5 m asuvate puude tüved tuleb katta laudisega ja lähemal, kui 2 m puudele, tuleb kaevandada käsitsi. Vastutav spetsialist A. Malõšev Koostas A. Malõšev KVKV PROJEKT OÜ Reg. kood: 12242047 Reg. number: EEP 002365 GSM: +372 56 450 675 E-MAIL: [email protected] Objekt: Mirdimäe tn tehnovõrkude projekt Aadress: Mirdimäe tn, Taaravainu küla, Rakvere vald Töö nr.: KV-029-20 Tellija: ARH pluss OÜ VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON PÕHIPROJEKT KVKV PROJEKT OÜ Insener: A. Malõšev Vast. spets.: A. Malõšev Tallinn 2020  PÕHIPROJEKT TÖÖ NR: KV-029-20 TELLIJA: ARH pluss OÜ Mirdimäe tn tehnovõrkude projekt Veevarustuse ja kanalisatsiooni seletuskiri Mirdimäe tn, Taaravainu küla, Rakvere vald PROEJKTI KOOSSEIS: 1. Tiitelleht 2. Tehnilised tingimused 3. Seletuskiri 4. Graafiline osa: Joonise tähis Projekti osa Muudatus Joonise nr Joonise nimetus Fail Kuupäev VK 4-01 ASENDIPLAAN. VK TORUSTIKUD. 03.2020 VK 4-02 ASENDIPLAAN. VK TORUSTIKUD. 03.2020 VK 6-01 PIKIPROFIIL. VEETORUSTIK. 03.2020 VK 6-02 PIKIPROFIILID. VEETORUSTIKUD. 03.2020 VK 6-03 PIKIPROFIILID. VEETORUSTIKUD. 03.2020 VK 6-04 PIKIPROFIILID. VEETORUSTIKUD. 03.2020 VK 6-05 PIKIPROFIILID. VEETORUSTIKUD. 03.2020 VK 6-06 PIKIPROFIILID. VEETORUSTIKUD. 03.2020 VK 6-07 PIKIPROFIILID. VEETORUSTIKUD. 03.2020 VK 6-08 PIKIPROFIILID. KANALISATSIOONITORUSTIKUD. 03.2020 VK 6-09 PIKIPROFIILID. KANALISATSIOONITORUSTIKUD. 03.2020 VK 6-10 PIKIPROFIILID. KANALISATSIOONITORUSTIKUD. 03.2020 VK 6-11 PIKIPROFIILID. KANALISATSIOONITORUSTIKUD. 03.2020 VK 6-12 PIKIPROFIILID. KANALISATSIOONITORUSTIKUD. 03.2020 VK 6-13 PIKIPROFIILID. KANALISATSIOONITORUSTIKUD. 03.2020 VK 6-14 PIKIPROFIILID. KANALISATSIOONITORUSTIKUD. 03.2020 VK 6-15 PIKIPROFIILID. KANALISATSIOONITORUSTIKUD. 03.2020 KVVK PROJEKT OÜ Reg. kood: 12242047 Reg. number: EEP 002365 GSM: +372 56 450 675 03.2020 E-MAIL: [email protected] 2/8  PÕHIPROJEKT TÖÖ NR: KV-029-20 TELLIJA: ARH pluss OÜ Mirdimäe tn tehnovõrkude projekt Veevarustuse ja kanalisatsiooni seletuskiri Mirdimäe tn, Taaravainu küla, Rakvere vald SELTUSKIRI SISUKORD 1 VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI VÄLISVÕRK ..................................................... 4 1.1 ÜLDANDMED ..................................................................................................................4 1.1.1 Ehitusprojekti eesmärgid..............................................................................................4 1.1.2 Lähteandmed..............................................................................................................4 1.1.3 Süsteemide kirjeldus....................................................................................................4 1.1.4 Kasutatavad normid ja abimaterjalid .............................................................................4 1.2 VEEVARUSTUSE VÄLISVÕRGUD .........................................................................................5 1.2.1 Veevarustuse arvutuslikud vooluhulgad .........................................................................5 1.2.2 Torustike materjalid ....................................................................................................5 1.2.3 Armatuur ...................................................................................................................5 1.2.4 Külmumiskaitse ja soojusisolatsioon ..............................................................................5 1.2.5 Hüdraulilised katsetused ..............................................................................................5 1.2.6 Tuletõrjeveevarustus ...................................................................................................6 1.3 KANALISATSIOONI VÄLISVÕRGUD .....................................................................................6 1.3.1 Arvutuslikud vooluhulgad .............................................................................................6 1.3.2 Torustike materjalid ....................................................................................................6 1.3.3 Kaevud .......................................................................................................................7 1.3.4 Kaevik ........................................................................................................................7 1.3.5 Hüdraulilised katsetused ..............................................................................................8 1.4 KESKKONNAKAITSEMEETMED ..........................................................................................8 KVVK PROJEKT OÜ Reg. kood: 12242047 Reg. number: EEP 002365 GSM: +372 56 450 675 03.2020 E-MAIL: [email protected] 3/8  PÕHIPROJEKT TÖÖ NR: KV-029-20 TELLIJA: ARH pluss OÜ Mirdimäe tn tehnovõrkude projekt Veevarustuse ja kanalisatsiooni seletuskiri Mirdimäe tn, Taaravainu küla, Rakvere vald 1 VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI VÄLISVÕRK 1.1 ÜLDANDMED 1.1.1 Ehitusprojekti eesmärgid Käesoleva projektiga on lahendatud Mirdimäe tn, Taaravainu küla, Rakvere vald uue elamurajooni tänava veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteemid (VKV) põhiprojekti staadiumis. Projekti eesmärgiks on Mirdimäe tn kinnistute liitumine üldveevarustuse ja üldkanalisatsiooni võrgudega. Vee- ja kanalisatsiooni liitumispunktidest peab torud paigaldama kuni kinnistu piirideni, et kinnistusisese toru ühendamisel ei peaks liitumispunkte lahti kaevama. Ühendused sulgeda otsakorkidega. Kui kinnistul vee- ja kanalisatsioonitorustikud on olemas siis tuleb ümberühendada uue liitumispunktidega. Juhul kui kinnistu olemasolevad vee- ja kanalisatsiooni liitumispunktid ja ühendustorud vastavad AS Rakvere Vesi nõuetele, saab jääta need kasutuses. Kinnistusisesed veevarustuse ja kanalisatsiooni projektid tuleb esitada AS-le Rakvere Vesi täiendavalt eraldi. Projektiga lahendatavad insener–tehnilised võrgud on planeeritud uued ja on ette nähtud välja ehitada kaasaja nõuetele vastavalt. Sidekanalisatsiooniga ristumisel jälgida järgmised märkused:  Esmajärjekorras kaaluda kinnise meetodi kasutamist (läbisurumist, puurimist teostada liinirajatise poolelt)  Paigaldada toestatud kandeplaat ja rakised.  Pöörata suurt tähelepanu pinnase tihendamisele sidekanalisatsioonitorude (sidetorude) ümbert, vajadusel võtta proov.  Tihendamisel arvestada hilisemat vajumist.  Sidetorude alt tihendada veemeetodil.  Sidetorude paketid tõmmata kokku.  Enne lõplikku pinnase taastamist ehk katmist kontrollida sidetorude läbitavust.  Koormuse hajutamiseks näha ette torustiku kaitsmine betoonkonstruktsiooniga või metallplaadiga. 1.1.2 Lähteandmed Projekti koostamisel on aluseks järgmised andmed:  geodeetiline alusplaan SÕMERU MAAMÕÕDU OÜ Töö nr: 4002; mõõdistatud 04.2020. a.  Mirdimäe tn L1, Laiaküla, Rakvere vald tee-ehituslik projekt ESTVIA OU Too nr T20-012  AS RAKVERE VESI tehnilised tingimused 1.1.3 Süsteemide kirjeldus Käesolev projekt haarab endas järgmisi süsteeme o majandus–joogivesi o olmereovesi 1.1.4 Kasutatavad normid ja abimaterjalid Projekti koostamise normatiivse baasi valikul on lähtutud kooskõlas heast projekteerimistavast ja Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi poolt heaks kiidetud normdokumentatsioonist. Kasutatud standardid, ehitusnormid ja juhendmaterjalid VK-süsteemide projekteerimisel:  AS RAKVERE VESI TEHNILISED NÕUDED  EVS 843:2016 LINNATÄNAVAD  EVS 932:2017 EHITUSPROJEKT  EVS 848:2013 VÄLISKANALISATSIOONIVÕRK  EVS 921:2014 VEEVARUSTUSE VÄLISVÕRK  EVS-EN 14339:2005 MAA-ALUSED TULETÕRJEHÜDRANDID  EVS 812-6:2012/A1:2013 EHITISE TULEOHUTUS. OSA 6: TULETÕRJE VEEVARUSTUS  RIL 77-2013 – PLASTTORUDE PAIGALDAMISE JUHEND PROJEKTEERIJALE JA EHITAJALE KVVK PROJEKT OÜ Reg. kood: 12242047 Reg. number: EEP 002365 GSM: +372 56 450 675 03.2020 E-MAIL: [email protected] 4/8  PÕHIPROJEKT TÖÖ NR: KV-029-20 TELLIJA: ARH pluss OÜ Mirdimäe tn tehnovõrkude projekt Veevarustuse ja kanalisatsiooni seletuskiri Mirdimäe tn, Taaravainu küla, Rakvere vald  Vee- ja survekanalisatsioonitorustikena kasutatavad polüetüleentorud peavad vastama standardile EVS-EN 12201. Minimaalne surveklass PN10.  Isevoolse kanalisatsioonitorustikuna kasutatavad polüvinüülkloriidtorud peavad vastama standardile EVS- EN 1401 ja polüpropüleentorud standardile EVS-EN 1852 või EVS-EN 13476.  Teleskoopsed polüetüleenkaevud peavad vastama standardile SFS3468 või EVS-EN 13598- 2:2020 või omama vastavat toote ohjet  Kaevuluugid peavad vastavama standardile EVS-EN 124.  Vabariigi Valitsuse 6. Aprilli 2004 a määrus nr 102 on toodud jäätmekategooria kood.  Jäätmeseadus 1.2 VEEVARUSTUSE VÄLISVÕRGUD Kinnistud on ette nähtud varustada veega Rakvere-Jõepere tee De110 PE ühisveetorustikust ja viia kuni Mirdimäe tn tee perspektiivse veetorustikuni (perspektiivne ühendus on ette nähtud varustada maasiibriga DN100 ja sulgeda otsakorkiga). Mirdimäe tn ühenduskohal on ette nähtud paigaldada 2tk siibrid DN100. Mirdimäe tn projekteeritud De110 PE PN10 tänavatorust on ette nähtud veeühendused De32 kuni liitumispunktideni. Liitumispunktid-maakraanid DN25 asuvad kuni 1m kinnistu piirist, tänava maa-alal. Kinnistute piirideni on ette nähtud veeühendustorud De32mm, et kinnistsusisese toru ühendamisel ei peaks liitumispunkte lahti kaevama. Ühendused on ette nähtud sulgeda otsakorkidega. Torustikud on ette nähtud paigaldada lahtisel meetodil. Veevarustuse välisvõrkude paigaldusnõuded on vastavalt RIL 77-2013 „ PLASTTORUDE PAIGALDAMISE JUHEND PROJEKTEERIJALE JA EHITAJALE.“ 1.2.1 Veevarustuse arvutuslikud vooluhulgad 59 kinnistute veetarbimine Maksimaalne ööpäevane veetarbimine – 23,6 m³/d Maksimaalne tunnine veetarbimine – 5 m³/h Sekundiline veekulu – 3,4 l/s 1.2.2 Torustike materjalid Mirdimäe tn rajatakse uus plastikust veetorustik PE De110 PN10. Plastveetorustikule on ette nähtud signaalkaabli paigaldus. Kinnistute ühendustorustikud on uued plastikust veetorustikud PE De32 PN10. Plastveetorustikele on ette nähtud signaalkaablide paigaldus. 1.2.3 Armatuur Kinnistutele on ette nähtud uued liitumispunktid-maakraanid DN25. Tänava torustikule on ette nähtud iga 300m maasiibrit DN100. Mirdimäe tn ühenduskohas on ette nähtud perspektiivne maasiiber DN100. Ühisveevõrku paigaldatavad sulgeseadmed, spindli kaitsetorud ja spindli kaped peavad vastama AS Rakvere Vesi tehnilistes nõuetes esitatud nõuetele. Spindli kaitsetorud peavad olema kapest kuni sulgseadmeni. 1.2.4 Külmumiskaitse ja soojusisolatsioon Veetorustiku rajamissügavus 1,8m olemasolevast maapinnast. Lisa külmumiskaitse pole vaja. 1.2.5 Hüdraulilised katsetused 1. Hüdrauliline surveproov tehakse kõigile ehitatud vee- ja kanalisatsiooni survetorudele, mille pikkus on vähemalt 10m. 2. Surveproovi ei tohi teostada vastu olemasolevat kinnist, toestamata sulgelementi. 3. Surveproovi korraldab ehitaja AS-i RAKVERE VESI esindaja juuresolekul. 4. Korraga testitava torustiku pikkus ei või olla üle 300m. 5. Enne surveproovi täita torustik veega ja jätta seisma võrgu survel vähemalt 24 tunniks (torustikust peab olema õhk täielikult eemaldatud). KVVK PROJEKT OÜ Reg. kood: 12242047 Reg. number: EEP 002365 GSM: +372 56 450 675 03.2020 E-MAIL: [email protected] 5/8  PÕHIPROJEKT TÖÖ NR: KV-029-20 TELLIJA: ARH pluss OÜ Mirdimäe tn tehnovõrkude projekt Veevarustuse ja kanalisatsiooni seletuskiri Mirdimäe tn, Taaravainu küla, Rakvere vald 6. Surveproovi teostamise ajal ei tohi kaevikus töötada. Surveproovi ei tohi teha avatud kaevikuga! 7. Surveproovi alustades tõsta rõhk torus 1,3 kordse toru nominaalse rõhuni ja lasta torul survestatuna seista minimaalselt 2 tundi tagamaks toru ja ühenduste venimise. 8. Seejärel vähendada rõhku toru nominaalrõhuni. Jälgida, et 30 minuti jooksul rõhk torus ei langeks üle 0,2bari. Peale tulemuse fikseerimist vähendada rõhk võrgu surveni. 9. Pärast surveproovi teostab ehitaja torustiku läbipesu ja tellib vee analüüsi. Läbipesu aeg leppida eelnevalt kokku AS-i RAKVERE VESI. 10. Torustiku läbipesemisel võtta arvestuslik veekogus võrdseks rajatava torustiku kolmekordse torumahuga. 1.2.6 Tuletõrjeveevarustus Välistulekustutusvesi (10 l/s) saadakse Mirdimäe tn projekteeritud ühisveetorustikel hüdrantide baasil. Projekti koostamisel on kasutatud hüdrantidena maa-aluste plastklaevus De1000 soojustatud hüdrante vastavalt EVS-EN 14339:2005 standardi nõuetele. Hüdrandi sulgelemendi spindlipikendus ei tohi asuda tõusutoru sees. Hüdrandi ja peatoru (või tänavatoru) vaheline harutoru peab olema võimalikult lühike. Lisaks siseministri 01. jaanuari 2012. a määrusele nr 37 on hüdrantide tähistamisel kohustuslik järgida järgnevaid punkte:  Kui hüdrandi viita ei ole võimalik paigaldada aiale, hoone seinale või posti külge, tuleb viit paigaldada metallist alusplaadile, mis toetub kahele postile. Postid peavad olema metallist ümar- või nelikanttorust, mõõduga minimaalselt 25 mm. Postide alumine osa peab olema valatud betoonist vundamendi sisse.  Hüdrandi viida täpne asukoht, paigaldamise viis ja alusraami lahendus peab olema ära toodud ehitusprojektis.  Hüdrandi viit peab olema roostevabast metallist või alumiiniumist. 1.3 KANALISATSIOONI VÄLISVÕRGUD Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Elamurajooni reovesi (11,8 l/s) on ette nähtud juhtida reoveepumpla De2000mm abil Annemäe tee De315mm ühiskanalisatsiooni torustikku. Reoveepumpla on kahe pumbaga (iga H=10m, Q=9 l/s) ja peab vastama AS Rakvere Vesi SÕLMPUMPLA nõuetele. Sõlmpumpla on kaugvalves olev pumpla, millel on minimaalselt : - Elektritoide on ühelt toiteliinilt. 5-juhtmeline TN-S süsteem. - 2 pumpa - juhitakse nivooanduriga ja kolme nivoolülitiga - avariijuhtimiseks on kaks nivoolülitit: max nivoo ja min (kuivkäigukeeld) Kinnistute jaoks on ette nähtud ühendustorud De160mm ja teemaa-alale liitumispunktid– kontrolltorud De200/160mm. Kinnistute piirideni on ette nähtud ühendustorud De160mm, et kinnistsusisese toru ühendamisel ei peaks liitumispunkte lahti kaevama. Ühendused on ette nähtud sulgeda otsakorkidega. Perspektiivsed Mirdimäe tn kanalisatsiooniühendused De160 on ette nähtud sulgeda otsakorkidega. Kinnistute sademeveed tuleb hajutada kinnistute piirides. Kanalisatsiooni välisvõrkude paigaldusnõuded on vastavalt RIL 77-2013. 1.3.1 Arvutuslikud vooluhulgad 9 kinnistute veetarbimine Maksimaalne ööpäevane reovee vooluhulk – 23,6 m³/d Maksimaalne tunnine reovee vooluhulk – 5 m³/h Sekundiline reovee vooluhulk – 11,8 l/s 1.3.2 Torustike materjalid Tänava reovee väliskanalisatsioon on De160 mm PVC SN8 muhvtorudest. KVVK PROJEKT OÜ Reg. kood: 12242047 Reg. number: EEP 002365 GSM: +372 56 450 675 03.2020 E-MAIL: [email protected] 6/8  PÕHIPROJEKT TÖÖ NR: KV-029-20 TELLIJA: ARH pluss OÜ Mirdimäe tn tehnovõrkude projekt Veevarustuse ja kanalisatsiooni seletuskiri Mirdimäe tn, Taaravainu küla, Rakvere vald 1.3.3 Kaevud Käesoleva projektiga on ette nähtud kasutada polüetüleenist teleskoopseid kontrollkaeve SFS 3468 standardi järgi. Kaev peab olema varustatud kõikide tihenditega. Kaevud ehitatakse kõrguse poolest sellistena, et kaevukaant oleks võimalik paigaldada vastavalt projektis antud maapinna kõrgusele ja kaldega. Kanalisatsiooni plastmassist kontrolltoru on läbimõõduga 200/160mm ümmarguse malmist luuk-kaanega 40T. Kanalisatsiooni plastmassist kontrollkaev on läbimõõduga 400/315mm ümmarguse malmist luuk-kaanega 40T. Kanalisatsiooni plastmassist hoolduskaev on läbimõõduga 800/600mm ümmarguse malmist luuk-kaanega 40T. Torud peavad olema tihendatud kaevu seinas. Kaevude veetihedust kontrollitakse üldiselt visuaalsel vaatlusel. Vaatluskaevud tuleb valmistada tehases käesoleva projekti kohaselt keeviskaevuna. Ühiskanalisatsioonivõrku paigaldatavad kaevud ja luugikomeplektid peavad vastama Rakvere Vesi tehnilistes nõuetes esitatud nõuetele. Survetorustiku ühenduskohal Annemäe teel on ette nähtud paigaldada voolurahustuskaev De560/500. 1.3.4 Kaevik Aluskiht Aluskiht on tagasitäite kiht, mis paigaldatakse kaevikupõhja toru alla. Aluskihi abil antakse torule õige kalle ja paigaldussügavus. Aluskihi paksus on 150 mm. Aluskihti (liiv) tihendatakse vähemalt 95 % tiheduse astmeni. Väljaspool üldkasutatavaid teid võidakse erikokkuleppe olemasolul jätta aluskiht tegemata. Sel juhul paigaldatakse torud nõutud sügavusega kaeviku põhja, mis tasandatakse hoolikalt. Terastorude ja teiste torude aluskiht tehakse vastavalt torusid tootva firma juhtnööridele. Juhul kui Aluskihi peale paigaldatakse erinevaid torusid, siis peab valitud aluskihi materjal vastama kõikide torude osas mainitud nõuetele. Juhul, kui kaeviku põhja pinnas sobib aluskihi materjaliks, võib sellest valmistada aluskihi. Muhvide ja maakraanide kohtadele tuleb toru alusesse teha süvend vältimaks toru toetumist muhvile. Algtäide Kaeviku algtäide peab koosnema materjalist, mis sobib kõikidele kaevikusse paigaldatavatele torudele Täitematerjal ei tohi kahjustada torude pinnakatet. Ta ei tohi sisaldada ka aineid, mis võivad keemiliselt kahjustada torusid või tihendusmaterjali. Läbikülmunud täitematerjali ei tohi kasutada. Algtäide (liiv) tihendatakse 95% tiheduse astmeni. Plastiktoru külgedele tehtav algtäide ehitatakse ja tihendatakse homogeensete kihtidena ka toru pikisuunas. Plastiktoru peale tulevaid täitemasse võib tihendada alles pärast seda, kui toru lae peal on vähemalt 0,3 m paksune täitekiht. Väljaspool üldkasutatavaid teid võib algtäidet teha ilma tihendamata, kui projektis on nõnda sätestatud. Plastmassist torudele, mis kuuluvad surveklassi PN 10 jäetakse algtäide väljaspool üldkasutatavaid teid tihendamata. Täitekihte peab juurde lisama enam-vähem ühtlaselt mõlemal pool toru. Algtäidis ulatub üldkasutatavatel teedel kuni tarindkonstruktsioonini. Väljaspool vähemalt 300 mm kõrgemast torust ülespoole. Algtäiteks kasutatud materjali kõlblikkus fikseeritakse materjali osakeste uurimisega. Algtäidise tiheduse kontrolli tehakse 50 m vahemaadega kuid mitte vähem kui üks mõõtmine töö objektilt. Juhul kui mõõtmisi tehakse nõutust rohkem, peavad mõõtmiste keskmised väärtused vastama tiheduse nõuetele. Mõõtmise kõige madalam üksiktulemus võib olla 93%. Enne täitmist kontrollitakse, et torud on terved ja projektikohaselt paigaldatud. Veendutakse, et betoonkonstruktsioonid on saavutanud täitmise jaoks vajaliku ja piisava tugevuse. Kaevikust eemaldatakse võimalik jää ja lumi. Algtäidet paigaldatakse kaevikusse ettevaatlikult, toru mõlemale küljele. Täitmistöö esimene etapp tehakse käsitsi, et torud ei liiguks oma kohalt ega saaks viga. Algtäidet pannakse torude alla ja külgedele nii, et torude kõrgus ei muutuks. Esimene täitekiht tehakse kõige rohkem toru poole kõrguseni. Lõpptäide (tagasitäide) Lõplik täitmine tehakse tihendamiseks sobiliku mineraalse pinnasega. Antud projektis kasutatakse liiv. Juhul kui kaevikutest saadud pinnas on hästi tihendatav, kasutatakse seda. Siiski tuleb väljakaevatud pinnase kasutamiseks tagasitäitena saada selleks Tellija kirjalik nõusolek. Kui täitematerjali tuuakse mujalt, peab see oma külmumisomadustelt vastama kaevikust välja võetud materjalile. KVVK PROJEKT OÜ Reg. kood: 12242047 Reg. number: EEP 002365 GSM: +372 56 450 675 03.2020 E-MAIL: [email protected] 7/8  PÕHIPROJEKT TÖÖ NR: KV-029-20 TELLIJA: ARH pluss OÜ Mirdimäe tn tehnovõrkude projekt Veevarustuse ja kanalisatsiooni seletuskiri Mirdimäe tn, Taaravainu küla, Rakvere vald Kõige suurem kivide või kamakate lubatud läbimõõt on 2/3 ühe tihendatava kihi paksusest, kuid mitte rohkem kui 300 mm. Kui lõplik täitekiht osutub väga õhukeseks ning kivimurru materjali ei tohi kasutada, siis tehakse see jätkava kihi materjalist. Külma ilmaga tuleb kindlasti enne tagasitäite tegemist eemaldada kaevikust lumi, jää ja külmunud pinnas. Tagasitäitepinnas ei tohi samuti sisaldada eelpool nimetatut. Talve tingimustes on ainus tagasitäite materjal, mis selleks sobib, kuiv liiv. 1.3.5 Hüdraulilised katsetused Plastikust kanalisatsioonitorustike lekketest tuleb läbi viia standardi SFS 3113 kohaselt (vt. paigaldusjuhend RIL 77- 2013) ja õhulekke test SFS 3114 kohaselt. Isevoolsed torustikud tuleb töövõtja poolt üle kontrollida CCTV kaameraga. Videos tuleb näidata filmimise asukoht, aeg, kuupäev, eesmärk (kas esmane filmimine või kordus), filmitava lõigu pikkus ja muu filmimisseadme poolt võimaldatav informatsioon. Igat ebakorrapärasust tuleb hoolega uurida ja fikseerida lõplikus videouuringute päevikus. Kaamera peab olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga, mis võimaldab kaldemõõtja mõõtmistulemuste põhjal koostada iga torulõigu (kaevuvahe) kohta kallete graafiku. Kaldemõõtja peab olema tootja nõuete kohaselt kalibreeritud. Isevoolsete torustike ovaalsuse kontrollimisel toru ristlõike kuju ei tohi paigalduse ja täite tegemise käigus muutuda rohkem, kui tootja poolt lubatud. 1.4 KESKKONNAKAITSEMEETMED Ehitusjäätmed sorteerida liikidesse ehitusplatsil. Ehitustööd teostada head ehitustava järgides, mitte kahjustada looduskeskkonda ja elanike elukeskkonna kvaliteeti, tagada turvalisus kogu tööde teostamise alal. Ehitustööde teostamisel kasutatavate masinate müra ja vibratsioon ei tohi ületada normidega lubatud nõudeid. Kaevetöödel tuleb järgida ohutusnõudeid, olemasolevate kommunikatsioonide valdajate või hooldajate poolt seatud piiranguid ning haljastusalaseid nõudeid. Trassi kaevisele lähemal, kui 5 m asuvate puude tüved tuleb katta laudisega ja lähemal, kui 2 m puudele, tuleb kaevandada käsitsi. Vastutav spetsialist A. Malõšev Koostas A. Malõšev KVVK PROJEKT OÜ Reg. kood: 12242047 Reg. number: EEP 002365 GSM: +372 56 450 675 03.2020 E-MAIL: [email protected] 8/8  +0 0 maakraan DN25 PK kontrolltoru De200/160 2+ 00 maa-alune soojustatud Kinnistu Kriidi tn 1 kontrolltoru De200/160 Kinnistu Kriidi tn 2 Kinnistu Kriidi tn 1 maakraan DN25 maakraan DN25 Kinnistu Kriidi tn 2 maakraan DN25 kontrolltoru De200/160 PK Kinnistu Allika maakraan DN25 PK 1+0 maakraan DN25 kontrolltoru De200/160 1+ Kinnistu Kriidi tn 3 0 00 maakraan DN25 Kinnistu Allika kontrolltoru De200/160 Kinnistu Kriidi tn 4 62 maakraan DN25 1. kontrolltoru De200/160 +9 maakraan DN25 Kinnistu Kriidi tn 4 4 PK kontrolltoru De200/160 maakraan DN25 kontrolltoru De200/160 kontrolltoru De200/160 kontrolltoru De200/160 0 0 0+ PK Kinnistu Kriidi tn 6 Kinnistu Kriidi tn 5 maakraan DN25 kontrolltoru De200/160 maakraan DN25 maakraan DN25 maakraan DN25 Kinnistu Kriidi tn 5 kontrolltoru De200/160 kontrolltoru De200/160 kontrolltoru De200/160 6 0 Kinnistu Kriidi tn 8 4. 4 PK kontrolltoru De200/160 0+ 2+ PK 00 PK Kinnistu Kriidi tn 10 4 +00 0+ maakraan DN25 P K PK 0 Kinnistu Kriidi tn 7 44 kontrolltoru De200/160 +00 kontrolltoru De200/160 .1 kontrolltoru De200/160 7 Kinnistu Kriidi tn 10 kontrolltoru De200/160 +00 kontrolltoru De200/160 Kinnistu Kriidi tn 7 0 maakraan DN25 PK maakraan DN25 maakraan DN25 maakraan DN25 maakraan DN25 Kinnistu Kriidi tn 12 Kinnistu Kriidi tn 9 maakraan DN25 maakraan DN25 kontrolltoru De200/160 maakraan DN25 PK kontrolltoru De200/160 maakraan DN25 0+ kontrolltoru De200/160 00 kontrolltoru De200/160 Kinnistu Kriidi tn 12 Kinnistu Kriidi tn 9 kontrolltoru De200/160 0 kontrolltoru De200/160 maakraan DN25 3+0 kontrolltoru De200/160 kontrolltoru De200/160 Kinnistu Kriidi tn 14 PK maakraan DN25 maakraan DN25 PK 2+ maakraan DN25 8 maakraan DN25 9.9 Kinnistu Kriidi tn 14 6 kontrolltoru De200/160 kontrolltoru De200/160 kontrolltoru De200/160 Kinnistu Kriidi tn 11 maakraan DN25 Kinnistu Kriidi tn 16 maakraan DN25 0 Kinnistu Kriidi tn 13 0 kontrolltoru De200/160 maakraan DN25 1+ kontrolltoru De200/160 PK Kinnistu Kriidi tn 16 kontrolltoru De200/160 kontrolltoru De200/160 maakraan DN25 kontrolltoru De200/160 Kinnistu Kriidi tn 13 maakraan DN25 maakraan DN25 maakraan DN25 Kinnistu Kriidi tn 18 maakraan DN25 00 0 kontrolltoru De200/160 0 + 0+ 2 Kinnistu Kriidi tn 18 PK PK kontrolltoru De200/160 02 maakraan DN25 . 72 maakraan DN25 1 + K kontrolltoru De200/160 P kontrolltoru De200/160 kontrolltoru De200/160 PK maakraan DN25 1+ maakraan DN25 maakraan DN25 00 kontrolltoru De200/160 PK maakraan DN25 1+ 22 kontrolltoru De200/160 .0 kontrolltoru De200/160 4 kontrolltoru De200/160 kontrolltoru De200/160 maakraan DN25 maakraan DN25 maakraan DN25 maakraan DN25 maakraan DN25 kontrolltoru De200/160 kontrolltoru De200/160 0 0 1+ kontrolltoru De200/160 kontrolltoru De200/160 maakraan DN25 kontrolltoru De200/160 PK maakraan DN25 kontrolltoru De200/160 maakraan DN25 maakraan DN25 0 0 0+ kontrolltoru De200/160 PK maakraan DN25 maakraan DN25 KV-029-20 kontrolltoru De200/160 .23 0 03 +0 kontrolltoru De200/160 + 1 K1 K P P maakraan DN25 maakraan DN25 kontrolltoru De200/160 maakraan DN25 0 kontrolltoru De200/160 0+0 P K  Ki nn ko ist nt uK ro rii Ki llto di PK nn ru tn ko ist De 7 nt uKr 20 ro iid 0/1 llto i tn 60 ru De 12 Ki 20 nn 0/1 ma ist 60 ak uK ra rii an di DN tn Ki 25 7 nn ma ist ak uK ra rii an di DN tn 25 14 Ki nn ko is t nt uK Ki ro rii nn llto di ko ist ru tn nt uK De 14 ro rii 20 llto di 0/1 ru tn 60 De 9 20 0/1 60 Ki Ki nn nn ma ist ma ist ak uK ak uK ra rii ra rii an di an di DN tn DN tn 25 9 25 16 Ki nn ma ist PK 2+89.96 ak u Kr ra ii a n D di tn N2 11 5 Ki nn ma ist ak u Kr ra ii a n D d i tn N2 18 5 Ki nn ko ist nt uK ro rii llto di ru tn De 13 20 0/1 60 Ki nn ma ist ak uK ra rii an di DN tn 25 13 KV-029-20  81.20 81.15 De110 De110 80.90 80.20 De110 KV-029-20  80.20 80.20 80.24 De110 De110 80.05 De32 79.82 79.79 De110 79.65 De32 79.38 79.39 79.35 79.35 79.32 79.34 79.28 79.24 79.24 79.25 De32 79.20 De110 De110 De32 79.15 79.15 De32 De32 De32 De32 78.94 78.80 78.80 De32 De32 78.34 78.20 78.20 78.24 78.15 78.15 De32 De32 De32 De32 77.86 77.70 77.73 77.73 77.73 De110 De32 De110 De110 77.54 77.47 77.40 De32 77.31 76.99 76.85 76.85 76.70 De32 De32 De63 KV-029-20  81.20 81.20 De110 De110 79.91 79.85 De32 79.37 79.35 De63 De110 79.20 79.04 De110 78.97 78.85 78.78 78.70 78.72 78.65 78.65 De32 De32 78.58 De32 De32 De32 78.44 78.39 78.29 De32 78.24 78.20 78.15 78.15 78.10 78.10 78.03 78.02 De32 De32 78.05 78.05 78.05 De110 De32 78.00 78.00 De32 De63 De32 De32 De110 De32 77.79 77.70 De63 KV-029-20  79.70 79.65 79.60 De32 79.37 79.37 79.35 79.38 De110 De110 De32 79.25 De32 78.90 78.70 78.55 78.50 78.50 De32 78.40 78.40 De32 De32 De32 De32 78.30 78.25 78.25 78.17 De32 De32 78.00 78.00 77.99 De32 77.98 De110 De110 De32 77.77 77.70 77.69 77.70 77.70 77.70 77.64 De32 77.55 De110 De110 De110 De110 77.50 77.50 77.49 77.43 De110 De32 De32 77.35 77.35 77.20 De32 De32 77.05 77.05 De32 De32 KV-029-20  79.82 79.82 De110 De110 79.32 79.32 79.28 79.28 De110 De110 De110 De110 79.15 79.15 79.15 79.15 De110 De110 De110 De110 78.80 78.80 78.80 78.80 De110 De110 De110 De110 78.34 78.20 78.20 78.20 78.20 78.15 78.15 78.15 78.15 78.08 De110 De110 De110 De110 De110 De110 De110 De110 77.85 77.73 77.49 77.53 77.40 77.40 77.32 77.32 De110 De110 77.15 77.15 77.15 De32 De63 De32 76.91 76.85 76.85 76.85 76.85 76.70 76.70 De110 De110 De110 De110 De110 De110 KV-029-20  81.15 81.15 De110 De110 79.91 79.91 79.85 De110 De110 79.65 79.65 De63 De63 79.35 79.35 De63 De63 79.25 79.25 De63 De63 78.69 78.70 78.70 78.69 78.65 78.65 78.55 78.55 De110 De110 De110 De110 78.50 78.50 78.50 78.50 78.50 De63 De40 78.40 78.40 78.40 78.40 78.33 De40 De40 De40 De32 De40 De40 De40 De32 78.29 78.30 78.30 78.22 78.25 78.25 78.15 78.15 78.15 78.15 78.17 78.17 De63 De40 78.10 78.10 78.10 78.10 De63 De63 78.02 78.02 De110 De110 De110 De110 De63 De63 De110 De110 De110 De110 77.98 77.98 77.92 De110 De110 77.90 De63 De63 77.77 77.77 77.71 De63 De63 77.51 77.44 KV-029-20  80.05 80.05 De110 De110 79.65 79.65 De110 De110 79.25 79.25 79.20 79.20 79.20 79.20 De110 De110 De110 De63 De110 De110 78.72 78.72 78.65 78.65 De63 De63 78.58 78.58 De110 De110 De63 De63 78.39 78.39 De63 De40 78.05 78.05 78.00 78.00 77.99 77.94 De110 De110 77.87 De110 De110 77.87 77.77 77.73 77.61 De110 77.55 77.55 77.50 77.50 77.50 77.50 77.46 De110 De110 77.40 77.40 77.40 77.38 De110 De110 De110 De110 77.35 77.35 77.35 77.35 77.35 77.35 77.35 De32 De63 De32 De110 De110 De110 De110 De32 De32 De32 77.05 77.05 77.05 77.05 77.05 De110 De110 De110 De110 76.80 76.76 76.71 KV-029-20  81.19 81.15 80.90 79.96 79.25 79.25 De315 De315 77.47 De160 KV-029-20  79.81 79.39 79.38 79.26 De160 79.29 De160 79.23 79.15 De160 79.14 De160 De250 78.99 78.93 De160 78.80 De160 78.39 78.33 De160 78.23 78.20 De160 78.15 De160 77.70 77.72 77.68 De110 De160 77.53 77.47 De160 De250 77.05 77.04 76.98 De160 De160 76.85 De160 76.71 KV-029-20  79.35 79.20 79.00 78.97 De160 De160 78.85 78.78 De160 De160 78.54 De160 78.44 78.35 78.38 De160 De160 78.19 78.20 De160 78.04 De160 78.00 77.94 77.79 77.70 De160 77.64 De110 77.49 77.50 77.44 77.35 77.21 77.05 De160 76.58 76.53 De160 KV-029-20  80.09 De160 79.70 De160 79.60 79.49 De160 De160 79.35 79.37 De160 79.03 De160 78.90 78.85 De160 78.79 78.77 78.74 De160 78.67 78.69 De160 78.60 De160 78.54 De160 De160 78.48 78.50 78.40 78.44 De160 78.34 De160 78.30 78.29 78.28 78.25 78.25 78.23 De160 78.13 De160 78.14 De160 78.15 78.16 De160 De160 77.99 77.99 De160 77.78 77.70 76.55 76.55 De160 De160 76.39 76.39 De160 De160 KV-029-20  79.39 79.38 79.30 De160 79.29 De160 79.23 79.15 De160 De160 78.99 78.93 De160 78.80 De160 78.39 78.33 78.33 78.33 78.33 De160 78.23 De160 78.20 De160 De160 De160 78.08 78.08 78.08 78.08 De160 De160 De160 De160 De160 77.85 77.85 77.85 77.85 De160 De160 De160 De160 77.72 77.72 De160 De160 77.53 77.53 77.53 77.53 De160 De160 De160 De160 77.41 77.31 77.31 77.32 77.31 77.31 De160 De160 De160 De160 De160 77.13 77.04 76.98 76.98 76.98 76.92 76.92 De160 De160 76.85 De160 De160 De160 De160 76.47 76.47 De160 De160 KV-029-20  79.64 79.35 79.27 78.77 78.79 78.65 78.70 78.70 78.70 78.70 De160 78.62 78.62 De160 78.57 De160 De160 De160 De160 78.46 78.46 De160 De160 78.38 78.38 78.29 78.28 De160 De160 De160 De160 78.15 De160 De160 78.16 78.16 78.10 78.03 78.03 De160 De160 77.94 77.92 77.92 De160 De160 77.87 77.77 77.80 77.80 De160 De160 77.69 77.71 77.71 De160 De160 77.63 77.54 De160 De160 De160 77.48 De160 77.50 77.51 77.51 77.51 77.51 77.43 77.43 77.43 77.43 De160 De160 77.35 77.37 77.37 De160 De160 De160 De160 De160 De160 De160 De160 De160 De160 77.05 77.05 77.05 77.05 77.05 De160 De160 De160 De160 76.79 76.79 76.79 76.79 De160 De160 De160 De160 KV-029-20  79.99 De160 79.78 De160 79.64 79.54 De160 79.33 79.25 79.22 79.22 De160 79.20 De160 De160 78.69 78.69 78.73 78.64 De160 De160 78.58 78.49 78.49 78.36 78.36 De160 De160 78.28 78.28 78.21 78.21 De160 De160 De160 De160 78.08 78.08 De160 De160 77.98 De160 De160 77.90 77.90 De160 De160 77.78 77.78 77.69 77.69 De160 De160 77.61 77.61 De160 De160 De160 77.45 77.45 77.46 77.45 77.45 De160 77.46 77.39 77.39 De160 De160 De160 De160 De160 77.00 77.00 De160 De160 76.76 76.76 76.71 76.71 De160 De160 De160 De160 KV-029-20  80.04 79.78 De160 79.38 79.33 De160 De160 77.31 77.31 De160 De160 KV-029-20  Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel MA 2018-015 SISUKORD 1 Juhendi eesmärk ja kohaldamisala ...................................................................................... 2 2 Üldised põhimõtted ............................................................................................................. 2 3 Nõuded projekti koostamisele ............................................................................................. 6 4 Nõuded tehnovõrgu ehitustegevusele teemaal .................................................................... 7 Tabel 1 ................................................................................................................................. 8 Lisa 2 Tehnovõrgu paiknemine teemaal. ....................................................................... 10 Lisa 3 Tehnovõrgu läbiviigu ristmevälja joonis ja katete taastamine. .......................... 11 Lisa 4 Juhis riigitee äärse veevõtukoha teenindusala kavandamiseks. .......................... 12 Lisa 5 Nõuded paigaldustäpsusele teemaale paigaldamisel .......................................... 13 Lisa 6 Juhis isikliku kasutusõiguse (edaspidi IKÕ) seadmiseks tehnovõrkude projektides 14 1 1 JUHENDI EESMÄRK JA KOHALDAMISALA 1.1. Juhendi eesmärk on üldistatult välja tuua ehitusseadustiku (EhS) § 99 lg 3 kohased nõuded riigiteede (edaspidi tee) alustele ja neid teenindavatele kinnisasjadele (edaspidi teemaa) tehnovõrkude ja -rajatiste (edaspidi tehnovõrk) kavandamisel. Juhendis on välja toodud tee toimimisest, ohutusest ning konstruktsioonide ja rajatiste püsivuse tagamise vajadusest tingitud nõuded, samuti on välja toodud juhised, millega tuleb arvestada teemaale tehnovõrgu kavandamisel ning väljaehitamisel. 1.2. Juhendit kohaldatakse kõigile teemaale kavandatavatele tehnovõrkudele, sealhulgas elektri-, side-, gaasi-, keskkütte-, sademevee-, vee- ja kanalisatsioonitrasside ning nende juurde kuuluvate rajatiste, konstruktsioonide ja seadmete paigaldamisel teemaale. Samuti kohaldatakse juhendit teemaale kavandatavatele maaparandusrajatistele. 1.3. Juhendis toodut tuleb järgida ka juhtudel, kui: 1.3.1. maa sisse paigaldatav tehnovõrk paigaldatakse teemaast väljapoole, kuid selle kaitsevöönd või selle paigaldamiseks kaevatav kaevik ulatub teemaale või mõjutab tee niiskusrežiimi või tee püsivust või toimimist muul viisil; 1.3.2. kavandatava õhuliini postid asuvad väljaspool teemaad, kuid liini kaitsevöönd ulatub teemaale või õhuliini postide või mastide kõrgus on suurem kui tee muldkeha ja õhuliini posti/masti vaheline kaugus; 1.3.3. teemaal on vaja teha olemasoleva tehnovõrguga seotud töid, sh avariitöid. 2 ÜLDISED PÕHIMÕTTED 2.1. Vastavalt riigivaraseaduse § 15 lg 2 ei anta riigivara kasutamiseks, kui kasutamiseks andmine raskendaks oluliselt selle varaga seotud riigivara otstarbekohast kasutamist või muudaks selle võimatuks. 2.2. Nii rööpse kui ka ristuva tehnovõrgu paiknemise kokkuleppeliste erilahenduste ja selgete konfliktobjektide (kavandatav tee ümberehitus vms) puhul tuuakse teemaa isikliku kasutusõiguse lepingus välja, et teede ehitustöödele ette jääva tehnovõrgu ümbertõstmise kulud kannab tehnovõrgu omanik. 2.3. Riigiteega rööpsed tehnovõrgud 2.3.1. Riigiteega rööpseid tehnovõrke saab teemaale kavandada ainult tee toimimise vajadustest (tee laiendamine, kraavide rajamine, märkide, piirde ja tähispostide paigaldamine, tee korrashoid, tee koosseisu kuuluvate rajatiste ehitamine jne) üle jääva vaba teemaa olemasolul. Vaba teemaa olemasolu selgub projekteerimistööde käigus geoaluse valmimise järgselt, arvestades tehnovõrgu paiknemise tüüpseid lahendusi (vt Lisa 2) ja tee perspektiivse laiendamise vajadustega. 2.3.2. Piki teemaad tehnovõrgu projekteerimisel võib Maanteeamet nõuda tehnovõrgu teemaale kavandamise vajaduse põhjendamist, samuti projekti koostamise käigus alternatiivsete lahenduste kaalumist ning tehniliselt ning majanduslikult otstarbekaima lahenduse välja selgitamist. 2.3.3. Kui väljaspool teemaad tehniliselt ja majanduslikult otstarbekam lahendus puudub, tuleb tehnovõrk planeerida võimalikul teemaa piiri lähedusse, tee konstruktsioonist (s.o. muldkeha, kraavid, teerajatised jne) võimalikult kaugele. Juhul kui teemaal juba paiknevad tehnovõrgud ja nende juures on vaba teemaa olemas, siis tuleb uus tehnovõrk kavandada olemasolevate suhtes vähima lubatud kujaga. 2.3.4. Teega rööpse tehnovõrgu paigaldamine tee muldesse ei ole lubatav. Reeglina on tehnovõrke võimalik paigaldada tee mullet lahti kaevamata (kinnisel meetodil) tee 2  mulde alla ohutule sügavusele (vt Tabel 1, kus on toodud minimaalsed nõuded). Erandjuhul võib tehnovõrku tee muldesse paigutada asulates, kus muid võimalusi ei ole. 2.3.5. Teega rööpseid tehnovõrke teekraavidesse (sh põhi, nõlvad) mitte planeerida. Teiste tehniliste võimaluste puudumisel kavandada kaablid kraavi põhja kinnisel meetodil vähemalt Tabelis 1 toodud sügavusele. Lahtisel meetodil kaabli paigaldamist võib kraavi põhja kavandada juhul, kui tegevusega ei ohustata tee ega kraavi nõlvade püsivust. Kaabli paigaldamise jälg tuleb tihendada, põhi ja nõlvad taastada vastavalt endisele olukorrale. 2.3.6. Tehnovõrgud tuleb kogu teemaa ulatuses rajada kaitsetorus, v.a juhul kui Maanteeamet on lubanud erandi. Kaitsetoru tugevus peab võimaldama teemaal tehnovõrgu asukohas teehoiu teostamist. Kaitsetoru rõngasjäikus peab vastama Tabelis 1 toodud nõuetele. 2.3.7. Tehnovõrgu paigutuse tüüpsed lahendused rööpkulgemisel on toodud juhendi Lisas 2. Tüüpsetest lahendustest kõrvale kaldumisel ja muude probleemsete asukohtade või teelõikude puhul võib Maanteeamet vajadusel nõuda eeluuringu (sh täiendavad mõõdistused, geoloogilised uuringud, teerajatiste elementide ja nende kihtide väljaselgitamine [dreenkihid, geovõrgud, geotekstiilid, haljastusmatid jne], analüüs arendushuvi osas – kraavid, tähispostid, teepiirded, müratõkked, ulukitarad, JJT jne [rajamine tulevikus]) tegemist. 2.4. Teega ristuvad tehnovõrgud 2.4.1. Tee alt läbi viidavad tehnovõrgud rajada kinnisel meetodil ning kogu teemaa ulatuses kaitsetorus, v.a juhul kui Maanteeamet on lubanud teistsuguse lahenduse. 2.4.2. Kaitsetoru peab teekonstruktsioonide all olema piisavalt tugev teostamaks teehoidu tehnovõrgu asukohas. Kaitsetoru rõngasjäikus peab vastama Tabelis 1 toodud nõuetele. 2.4.3. Tehnovõrgu läbiviigu ristmevälja joonise näidis ning katete taastamise lahenduse näidised on toodud juhendi Lisas 3. 2.5. Kaevetööde teemaale kavandamisel tuleb arvestada järgmiste põhimõtetega: 2.5.1. Tehnovõrgu kavandamist avatud meetodil (lahtise kaevena) võib lähemal kui 1 m teerajatistele kasutada vaid juhul kui projektis on välja toodud põhjendused, kaalutud alternatiivseid lahendusi ning puudub tehniliselt ja majanduslikult otstarbekam lahendus. Lähemale kui 2 m truubitorust või truubiotsa kindlustusest on lubatav tehnovõrku kavandada vaid kinnisel meetodil, vähemalt 1 m sügavusel truubi põhjast. 2.5.2. Puurimiskaevikud ei tohi olla tee nõlva alumisele joonele lähemal kui 1,0 m või nõlva puudumisel teekatte servale lähemal kui 3,0 m, eriti kitsastes oludes lähemal kui 2,0 m.). 2.5.3. Teekonstruktsioone puudutavate kaevetööde puhul tuleb tehnovõrgu ehitusprojekti koosseisus koostada teekonstruktsioonide taastamise projekt (teeprojekt). Teeprojekti koostamisel lähtuda kehtivatest õigusaktidest ja Maanteeameti juhistest. 2.5.4. Avatud meetodil ristisuunalise lahtise ehituskaeviku ja selle taastamise projekteerimisel tuleb juhinduda Maanteeameti koduleheküljel (https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid/projekteerimisjuhendid) toodud põhitee truubi tüüpjoonistest. 2.5.5. Tee-elementide taastamiseks annab Maanteeamet nõuded objektipõhiselt EhS § 99 lg 3 alusel. 2.5.6. Teedeehituslike taastamistööde kavandamisel tuleb arvestada käesoleva juhendi p 4 toodud nõuetega. 3  2.5.7. Avatud meetodil kaablitrassi ehitamisel tuleb trassi teljest 1 m mõlemale poole (1+1 m) kavandada ettejäävate puude ja võsa raadamine, kändude juurimine ning raiejääkide utiliseerimine kooskõlas metsaseaduse ja muude õigusaktidega. Väljakaevatud kivid ei tohi jääda teemaale, vajadusel need utiliseerida. Raadamiseks vajaliku raieloa väljastab Riigimetsa Majandamise Keskus. 2.6. Sildade ja viaduktide konstruktsioonide külge ja nende alla, samuti truubi peale ja läbi truubi tehnovõrke ei rajata. Truubi peale on lubatav vaid side- või madalpingekaablite kavandamine juhul, kui muldkeha paksus truubi peal on vähemalt 1,5 m. 2.7. Truubi, silla või viadukti remondi või ümberehituse käigus toimub truubi peal ning silla või viadukti küljes oleva tehnovõrgu kaitsmine, ajutine ümbertõstmine ja/või teise kohta paigutamine tehnovõrgu omaniku kulul. Sellesisuline kohustus kajastatakse tehnovõrgu ja -rajatise isikliku kasutusõiguse lepingus. 2.8. Tehnovõrk ja selle rajatised tuleb projekteerida, kaitsta ja tähistada nii, et oleks välistatud nende kahjustumine tavapärasest suvisest ja talvisest teehooldest. Kui tehnovõrk või selle rajatis ei ole rajatud vastavalt projektile või ei ole kaitstud või tähistatud käesolevas juhendis toodud viisil, ei vastuta tee omanik tehnovõrkude või rajatiste kahjustamise eest. 2.9. Tehnovõrgu maapealsed osad (õhuliini mastid, toed, tõmmitsad, kilbid, alajaamad, hüdrandid jne) tuleb kavandada väljapoole teemaad. Maapealseid rajatisi võib teemaale kavandada üksnes põhjendatud juhul kui Maanteeamet on lubanud erandi ja arvestatakse majandus- ja taristuministri 05.08.2015.a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normide“ lisas „Maanteede projekteerimisnormides“ (edaspidi projekteerimisnormid) toodud teega külgneva vaba ruumi, külgnähtavuse ja ristumiskohtade nähtavuskolmnurkade nõuetega. Postide, mastide jms kõrgete ehitiste kavandamisel tuleb arvestada projekteerimisnormide p 8.2 lõikes 2 ja 3 toodud nõuetega posti või masti kauguse osas. 2.10. Hüdrandid tuleb teehoiu nõuetekohaseks teostamiseks paigutada väljapoole teega külgnevat vaba ruumi, kuid mitte lähemale kui 5 m kaugusele teekatte servast. Hüdrandi paigutamisel tuleb arvestada selle hooldamiseks vajaliku teenindusalaga, sh hüdranti kasutava päästeauto ruumivajadusega. Juhised hüdrandi teenindusala vajaduse arvesse võtmiseks on toodud käesoleva juhendi Lisas 4. 2.11. Tee muldesse (kaasa arvatud kergliiklusteed ning jalgratta- ja jalgteede mulded) kaevusid mitte kavandada. Tee muldesse või selle alla kavandatud kaablite puhul tuleb projektis ette näha liitumiskaevud ja -lahendused selliselt, et liitumist saaks teha mullet lahti kaevamata. 2.12. Uute tehnovõrkude projekteerimine planeeritava teeobjekti konstruktsioonide alla on aktsepteeritav vaid erandjuhul Maanteeameti nõusolekul muude tehniliselt ja majanduslikult otstarbekamate lahenduste puudumisel vastavalt Maanteeameti igakordsetele nõuetele. 2.13. Õhuliinide kavandamisel tuleb lähtuda projekteerimisnormidest ja Eesti standardist EVS- EN 50341-2-20. Sideõhuliinide puhul tuleb aluseks võtta Eesti standardis EVS-EN 50341-2-20 1 kilovolti elektriliini kohta esitatud nõuded. Muuhulgas tuleb järgida, et sõiduteega lõikuva õhuliini vähim kõrgus tee pinnast juhtme suurima rippe puhul peab olema minimaalselt 7 m. 2.14. Tee või sellega külgneva ala valgustuse kavandamisel lähtuda Maanteeameti peadirektori 22.12.2014 käskkirjaga kinnitatud „Riigimaanteede valgustamise juhisest“ ning elektriühenduste projekteerimisel käesolevas juhendis maakaableid ja õhuliine puudutavast osast. 2.15. Juhul kui torustikku ei ole võimalik kavandada käesolevale juhendile lisatud Tabelis 1 toodud sügavusele, siis tuleb projektis ette näha külmumisohuga torustiku soojustamine. 2.16. Tehnovõrgu avariide korral, millega kaasnevad tööd tee konstruktsioonides, toimub teekonstruktsiooni taastamine Maanteeameti poolt väljastatud nõuete kohaselt tehnovõrgu omaniku kulul omanikujärelevalve või Maanteeameti esindaja kontrolli all. 4 2.17. Käesolevas juhendis kirjeldatud nõuded on üldised. Vastavalt konkreetsele olukorrale võib Maanteeamet lisada täiendavaid nõudeid või tingimusi. 5 3 NÕUDED PROJEKTI KOOSTAMISELE 3.1. Tehnovõrgu teemaasse kavandamisel tuleb koostada projekt või selge, ruumiliselt määratletud tööde kirjeldus (lihtsamatel juhtudel juhul kui projekti nõuet õigusaktidest ei tulene), sh peab määratletud olema tehnovõrgu sügavus, kaevikute ulatus ja vahemaad tee konstruktsioonidest. Projektid ning tööde kirjeldused tuleb esitada Maanteeametile kooskõlastamiseks .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis. 3.2. Enne projekti koostamist tuleb vastavalt ehitusseadustiku § 99 lg 3 taotleda Maanteeametilt nõuded tehnovõrgu rajamiseks tee piirides. 3.3. Tehnovõrgu planeeritav asukoht esitatakse projekti kooskõlastuse taotlustes tee kilometraaži järgi min 10 m täpsusega. Kui pole võimalik kilometraaži määrata (liiklussõlmed, maantee trassi muutus), esitatakse taotluses tehnovõrgu asukoht Eesti Vabariigis kehtivas koordinaatsüsteemis. 3.4. Projekti geodeetiline alusplaan peab vastama majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirja nr 102 “Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel”. (http://www.mnt.ee, rubriik „Ametist“, „Juhendid“ /Projekteerimisjuhendid) nõuetele. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel võib geodeetiline mõõdistus olla kuni ühe aasta vanune. 3.5. Projekt peab arvestama geoloogiliste tingimustega tehnovõrgu paigaldamiseks. Vajadusel tuleb selle kindlakstegemiseks teostada geoloogilised uuringud ja/või analüüsida olevate pinnasekihtide külmakerkelisust. Uuringute piisava mahu eest vastutab tehnovõrgu paigaldamise taotleja. 3.6. Teemaale tehnovõrgu kavandamisel tuleb projektis välja tuua paigaldamistehnoloogia iga trassi lõigu kohta (näiteks: suundpuurimine, adraga paigaldus, adraga paigaldus nurga all, lahtine kaeve jne). 3.7. Projekti asendiplaanil peavad olema ära näidatud teemaa ja teekaitsevööndi piirid, kõigi riigitee kaitsevööndisse kavandatud tehnovõrkude ruumikujud (mh ka tõmmitsad ja maanduspaigaldised), nende kaugused iseloomulikes kohtades teekatte servast ja/või tee teljest ning teemaa piirist, ristumiste aadressid. Avatud kaevete, sh puurimiskaevikute puhul tuleb välja tuua kaevikute piirjooned ning nende kaugused teekatte servast. 3.8. Ristumiste kohta nii kinnisel kui ka avatud meetodil tuleb esitada eraldi mõõtkavalised lõikejoonised, näitamaks tehnovõrgu paiknemist tee muldkehas. Joonistele tuleb loetavalt kanda olemasoleva tee ja teekatte kontuur, olemasolevate ehitiste ja projekteeritava tehnovõrgu asukoht ja nende sügavused maapinnast ning teekattest, teemaa piirid, puurimiskaevikute asukohad ja kontuurid ning nende kaugused teekattest ja/või muldkeha alumisest nõlvajoonest, kaitsetoru paiknemine. Lõigete vertikaalne mõõtkava peab olema 1:50 või 1:25 ja horisontaalne vastavalt 1:100 või 1:50. 3.9. Koos projektiga tuleb esitada kooskõlastamiseks tehnovõrgu rajamiseks vajaliku riigimaa isikliku kasutusõiguse plaan. Nõuded isikliku kasutusõiguse plaanidele on välja toodud juhendi Lisas 6. 3.10. Olemasolevate tehnovõrkude või kasutusõiguse kasutamisel tuleb projektis välja tuua andmed reservtoru või õhuliini omaniku ja teemaal paiknemise seadusliku aluse kohta. 6 4 NÕUDED TEHNOVÕRGU EHITUSTEGEVUSELE TEEMAAL 4.1. Teemaal tehnovõrgu ehitustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel tuleb lähtuda Maanteeameti avalikust teenuse „Tehnovõrgu või -rajatise ehitamine riigitee maaüksustele“ kirjeldusest, mis on leitav Maanteeameti kodulehelt, Maanteeameti poolt kooskõlastatud projektist, samuti projektile Maanteeameti poolt antud kooskõlastuses, riigimaa isikliku kasutusõiguse lepingus ning allpool toodud nõuetest. 4.2. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida enne teemaal töödega alustamist isikliku kasutusõiguse leping tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks. 4.3. Tööde alustamiseks peab olema koostatud ja Maanteeametiga kooskõlastatud ehitusaegse liikluskorralduse projekt. Tööd tuleb kavandada liiklust sulgemata, v.a juhul kui Maanteeamet on lubanud erandi. 4.4. Tee-ehituslikke taastamistöid tohib teel teostada vastavat pädevust omav isik. 4.5. Teedeehituslikke taastamistöid vajavate tehnovõrgu ehitustööde tegemiseks sõlmitakse leping, milles sätestatakse eelkõige tehnilised nõuded, tähtajad ja vastutus. Taastamine toimub tehnovõrgu omaniku kulul ja organiseerimisel. Kui püsikatet ei saa ilmastikuolude tõttu paigaldada, tuleb lepingus käsitleda ka ajutiste katete paigaldamist. 4.6. Tehnovõrgu omanik peab teekonstruktsioonide taastamist nõudvate ning teekonstruktsioone ohustavate ehitustööde tegemisel Maanteeametile tagama teekonstruktsioonidele tekkinud võimalike kahjustuste likvideerimise oma kuludega 5 aastase garantiiperioodi vältel. 4.7. Tehnovõrgu ehituse käigus on keelatud teha projektis kajastamata tegevusi, mis kahjustavad teekonstruktsioone, sh ehitustehnikaga manööverdamine teel ja mulde nõlvadel, v.a juhul kui Maanteeamet on lubanud erandi. 4.8. Teel, teekraavis ja mulde nõlvadel materjalide ladustamine on keelatud, v.a juhul kui Maanteeamet on lubanud erandi. 4.9. Teemaa tuleb pärast tehnovõrgu paigaldamist korrastada ja taastada haljastus kasvumulla ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehnilise kirjelduse“ viimase redaktsiooni peatükis – „Maastikukujundustööd“ toodud kvaliteedinõuetele. 4.10. Pärast tööde lõppu tuleb korrastatud teemaa ja taastatud teekonstruktsioonid avaliku teenuse kirjelduse kohaselt üle anda ning esitada digitaalsed (nõudmisel ka paberkandjal) teostusjoonised .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis, hiljemalt ühe kuu jooksul pärast tööde valmimist. Koos teostusjoonistega esitada kaaskiri, kus on välja toodud kõrvalekalded projektist. Teostusjoonised peavad vastama majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilistele uuringutele ja teostusmõõdistusele esitavad nõuded“. 4.11. Tehnovõrgu omanik kohustub tagama, et tehnovõrk oleks paigaldatud vastavalt projektile ja Maanteeameti poolt esitatud nõuetele. Maanteeamet ega Maanteeameti tellimusel tegutsev ettevõte ei ole kohustatud taastama tehnovõrke ega hüvitama tekkinud kahju, kui tehnovõrke vigastati seetõttu, et tehnovõrgud ei asunud projektis ja Maanteeameti poolt määratud asukohas või ei olnud nõuetekohaselt kaitstud või tähistatud. Maksimaalsed lubatud vead tehnovõrkude teemaale paigaldamisel on toodud juhendi Lisas 5. 7 Tabel 1 elektrikaabel kuni 110 kV Elektirkaabel 110 kV+ Kanalisatsioonitorustik või sademevee torustik Maaparandussüsteemi Kaablikanalisatsioon, või kaugküttetorustik või gaasitorustik Tehnovõrk sidekaabel või Veetorustik Näitajad teemaale paigaldamisel Vähim sügavus riigi põhimaantee või 2,2 m 2,2 m 2,2 m 2,2 m x arendushuviga tee katte ja mulde all külmumispiir, Vähim sügavus tugi- või kuid mitte 1,5 m 1,5 m 1,8 x kõrvalmaantee katte ja mulde all vähem kui 1,5 m Kaitsetoru tee mulde all või ristumisel 1250 N/ 1250 N/ 1250 N/ 1250 N/ 1250 N/ teega või kraaviga teemaal 16 16 16 16 (survetugevus/rõngasjäikus) 16 kN/m² kN/m² kN/m² kN/m² kN/m² Kaitsetoru teemaal, v.a. mulde all ja 750 N/ 750 N/ 750 N/ 750 N/ 750 N/ ristumisel teega või kraaviga 8 kN/m² 8 kN/m² 8 kN/m² 8 kN/m² 8 kN/m² (survetugevus/rõngasjäikus) külmumispiir, Vähim sügavus teemaal, mulde ei ole kuid mitte 1,2 m** 1,8 m x nõlvast kuni 1 m kaugusel lubatud vähem kui 1,2 m külmumispiir, Vähim sügavus teemaal, mulde kuid mitte nõlvast kaugemal kui 1 m või kraavi 1,0 m** 1,0 m 1,8 m x vähem kui põhjas 1,0 m külmumispiir, Vähim sügavus teemaal ristumisel kuid mitte kraaviga, kraavi või muu 1,0 m 1,0 m 1,8 m x vähem kui vooluveekogu ning truubi põhjast 1,0 m Vähim kaugus teemaal paiknevast 2,0 m 3,0 m 2,0 m 2,0 m x truubist ja truubi otsast Vähim kaugus silla, tunneli või 3,0 m 3,0 m 3,0 m 3,0 m x viadukti konstruktsioonidest Avatud kaeviku vähim kaugus teemaal paikneva kraavi 1,0 m 1,0 m 1,0 m 1,0 m x välisnõlvast*** Avatud kaeviku vähim kaugus tee 1,0 m 1,0 m 1,0 m 1,0 m x nõlva alumisest joonest*** Avatud kaeviku vähim kaugus teekattest mulde nõlva 3,0 m 3,0 m 3,0 m 3,0 m x puudumisel*** Vähim sügavus liiklusmärgi posti, torupiirde posti või ulukitara posti 2,0 m 2,0 m 2,0 m 2,0 m x juures Vähim kaugus liiklusmärgi, torupiirde või ulukitara postist teemaal juhul kui 1,0 m 1,0 m 1,0 m 1,0 m x sügavuse nõue ei ole täidetud 8 Vähim sügavus valgustimasti, märgikonsooli jms vundamendi 2,5 m 2,5 m 2,5 m 2,5 m x asukohas või teepiirde all (kinnise meetodi puhul) Vähim kaugus valgustimastist, märgikonsoolist, teepiirdest jms teemaal juhul kui sügavuse nõue ei 2,5/1,5 m 2,5/1,5 m 2,5/1,5 m 2,5/1,5 m x ole täidetud (lahtine kaeve/ kinnise meetod)* * adraga paigaldamist loetakse siin kinnise meetodi alla. ** Tänavavalgustuse kaablite paigaldamisel võib põhjendatud juhtudel kasutada sügavust 0,7 m, sidekaablitel adraga paigaldusel 0,9 m. *** Nõude täitmisel tuleb arvestada ka tehnovõrgu rajamissügavust ja mulde varisemisnurka (kaeviku [sh puurkaeviku] sügavus, varisemisnurk 1:1) x tuleb lahendada projektis igakordselt koostöös Maanteeametiga 9 Lisa 2 Tehnovõrgu paiknemine teemaal. teemaa piir (3) teemaa piir (2) teemaa piir (1) teekraav (1) kate katend alused mulle piiririba (2) (2) Joonis 1 aktsepteeritud tehnovõrgu asukohad Joonis 2 Näited konfliktiohuga asukohtadest. 10 Lisa 3 Tehnovõrgu läbiviigu ristmevälja joonis ja katete taastamine. Katete taastamise lahenduse näidisjoonised 11  Lisa 4 Juhis riigitee äärse veevõtukoha teenindusala kavandamiseks. Eeldatav 50 km/h 70 km/h 90 km/h liiklussagedus 0-50 = VI klass Peatumine riigitee Peatumine riigitee Peatumine riigitee peenral* peenral* peenral* 50- 500 = V klass Peatumine riigitee Peatumine riigitee Ümberpööramist peenral* peenral* võimaldav tasku või mahasõit 500-3000 = IV klass Peatumine riigitee AKÖL< 1500 teepeenral. Ümberpööramist peenral* Ümberpööramist võimaldav plats/tasku võimaldav plats/tasku või mahasõit 3000-6000 = III Ümberpööramist Ümberpööramist Ümberpööramist klass võimaldav plats/tasku võimaldav plats/tasku võimaldav plats/tasku või mahasõit 6000 - edasi Ümberpööramist Ümberpööramist Ümberpööramist võimaldav plats/tasku võimaldav plats võimaldav plats *Kui riigitee on nii kitsas, et kaks päästeautot (laius 2,5 m) ei mahu üksteisest mööduma, ei saa rakendada peatumine peenral lahendust, sel juhul tuleb rajada plats, tasku või mahasõit Selgitused tabelile: 1) Peatumine riigitee peenral = liiklustakistus. On vaja tagada vaba läbipääs peatuva päästeauto korral > 3,5 meetrit 2) Mahasõit – päästeautod on riigiteelt ära, ei tekita liiklustakistust, kuid mahasõidule manööverdamine toimub riigiteel. 3) Plats/tasku - ümberpööramine ning manööverdamine toimuvad väljaspool riigiteed 4) Tasku all on mõeldud eelkõige suletud taskut, Täiendavad juhised: - Arvestada tuleb, et olenemata riigitee laiusest vajab päästeauto ümberpööramiseks ristmikku, mahasõitu, teelaiendit vms. - Veevõtukoha asukohavalikul peab arvestama, et peatumisnähtavus oleks tagatud. - Mahasõidu, platsi kandevõimeks tuleb arvestada vähemalt 25 t (EVS 812:6:2012). 12 Lisa 5 Nõuded paigaldustäpsusele teemaale paigaldamisel Elektirkaabel 110 kV+ või elektrikaabel kuni 110 kV Kanalisatsioonitorustik või sademevee torustik Maaparandussüsteemi Kaablikanalisatsioon, või kaugküttetorustik sidekaabel või Tehnovõrk gaasitorustik Veetorustik Lubatud hälbed projektist teemaale paigaldamisel Sügavus tee maaüksusel* 50 mm 50 mm 50 mm 50 mm 50 mm Horisontaalne paiknemine lõikumisel 300 mm 300 mm 300 mm 300 mm 300 mm teega Kaugus tee konstruktsioonidest või 200 mm 200 mm 200 mm 200 mm 200 mm muudest tee-elementidest või -rajatistest * Projektsest sügavusest võib tehnovõrku sügavamale paigaldada kui see ei ole projektis välistatud, sellega ei ohustata teisi tehnovõrke, teekonstruktsioone ega -rajatisi. 13 Lisa 6 Juhis isikliku kasutusõiguse (edaspidi IKÕ) seadmiseks tehnovõrkude projektides 1. Üldist: 1.1.Juhul kui kolmandad isikud kavandavad tehnovõrkude rajamist riigiteede alustele ja neid teenindavatele kinnisasjadele, tuleb sõlmida IKÕ leping, mille sisuks on õigustatud isikule õiguse andmine nimetatud kinnisasja osale tehnovõrgu või - rajatise (edaspidi Ehitis) ehitamiseks, korrashoiuks ja/või omamiseks. 1.2.Tehnovõrgu paiknemise kokkuleppeliste erilahenduste ja selgete konfliktobjektide (kavandatav tee ümberehitus vms) puhul tuuakse teemaa isikliku kasutusõiguse lepingus välja, et teede ehitustöödele ette jääva tehnovõrgu ümbertõstmise kulud kannab tehnovõrgu omanik. 1.3.IKÕ seadmiseks tuleb koostada tehnovõrgu projektis sisalduva joonisena isikliku kasutusõiguse plaan (edaspidi IKÕ plaan). Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan on aluseks isikliku kasutusõiguse seadmise lepingule*. 1.4.Lepingust tulenevalt on riigitee aluse maa omanikul õigus kontrollida õigustatud isiku tegevust lepingust tulenevate kohustuste täitmisel ja nõuda õigustatud isikult kohustuse täitmist viisil, mis ei takista omanikul riigitee teehoiu teostamist ja omanikul on kohustus hoiduda tegevustest, mis takistaks õigustatud isikul kasutusõiguse alal teehoiu teostamist. 1.5.Kui tehnovõrk või selle rajatis ei ole rajatud vastavalt projektile või ei ole kaitstud või tähistatud käesolevas juhendis toodud viisil, ei vastuta tee omanik tehnovõrkude või rajatiste kahjustamise eest. 1.6.Lepingu lõpetamiseks tuleb teatades sellest teisele poolele ette vähemalt kuus (6) kuud. Omanik jätab endale õiguse lõpetada leping erakorraliselt olukorras, kus kasutamiseks antud isikliku kasutusõiguse ala on vajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. 1.7.Õiguse andmine kinnisaja osale võib olla tähtajaline. 2. Üldised nõuded IKÕ plaani vormistamiseks : 2.1.IKÕ plaan(id) koostatakse sarnaselt projekti asendiplaani joonisele .dwg või .dgn formaadis ja nimetatakse kirjanurgas „Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan“. 2.2.IKÕ plaani jooniselt tuleb eemaldada asjasse mittepuutuv info (näiteks kaevise ulatus, kaevude kõrgusandmed, toru läbimõõdud jne). 2.3.IKÕ plaani kirjanurk peab sisaldama projekti või tööde kirjelduse üldinfot, muuhulgas: Ehitise projekti nimetus ja aadress (vald, küla), koostaja nimi ja töö nr. 2.4.IKÕ plaani mõõtkava on 1:250 või 1:500 (erandlik 1:1000), mille väljatrükk vormistada paberkandjale A4 või A3 formaadis (viimase kasutamisel tuleb joonisel teha märge „A3“). 2.5.Mitme joonise korral tuleb joonised nummerdada (number 1;2;3 jne.). 2.6.IKÕ plaan peab sisaldama plaanile ulatuvate kinnisasjade ja maaüksuste piire ning katastritunnuseid. Riigitee katastriüksuse piirid ja tunnused peavad olema selgelt eristatavad, piiride kattuvuse korral tuua riigitee piirid pealmiseks kihiks. 2.7.IKÕ plaanil määrata isikliku kasutusõiguse ala(d): 2.7.1. lõigu aadress riigitee suhtes (lõik km-s kümnendkoha täpsusega (nt km 21,76) või kilometraaži puudumisel muu sobiv kirjeldus); 2.7.2. pindala suurus (ruutmeetrites 1 m2 täpsusega); 2.7.3. ala tähistus leppemärgiga (näiteks viirutus vmt); 2.7.4. mitme ala korral tähistada iga ala eraldi positsiooniga ja andmed esitada joonisel paikevas tabelis vt punkt 2.10.2.). 14  2.8.Kui projekt sisaldab mitme eri omaniku omandisse jääva tehnorajatise rajamist, võib erinevatele tehnorajatistele kavandatud kasutusõigust kujutada ühel IKÕ plaanil tingimusel, et alad on tähistatud selgelt eristatavate tingmärkide ja selgitustega. Juhul kui kasutusõigused kattuvad, on otstarbekas teha iga tehnorajatise jaoks eraldi joonis. 2.9.Kui projekti alal on juba varasemalt sõlmitud IKÕ sama omaniku kasuks, võib IKÕ vormistada oleva kasutusõiguse muutmisena ning siis tuleb IKÕ plaanil kajastada olemasoleva IKÕ muutmise lahendus. 2.10. IKÕ plaanil koondada leppemärgid ja ülevaatlik tabel ala või alade loeteluga alljärgnevalt: 2.10.1. Leppemärgid - katastriüksuse piirid; - IKÕ seadmise ala riigitee alusele maaüksusele Ehitise rajamiseks; - IKÕ seadmise ala Ehitisega seotud tehnorajatise rajamiseks; - muud asjakohased projektlahenduse tingmärgid. 2.10.2. Tabel: - järjekorra number tabelis; - IKÕ ala positsiooni number (pos), millega on tähistatud plaanil; - riigi omandis oleva kinnistu registriosa number; - katastriüksuse tunnus, nimi ja sihtotstarve; - asukoht riigitee suhtes (lõigu algus ja lõpp km); - ala pindala ruutmeetrites. Tabeli näidis: Jrk nr IKÕ ala Kinnistu Katastriüksuse tunnus, nimi Asukoht Ala pindala Pos nr registriosa ja sihtotstarve; riigitee (nr ja ruutmeetrites (plaanil) number nimi) suhtes m2 (lõigu algus ja lõpp km); 1. Pos 1 29501:010:0146; 17 Keila- 200 m2 17 Keila-Haapsalu tee Haapsalu km transpordimaa 12,11-12,36 2.11. Ehitise asukoht riigitee suhtes peab sisaldama riigitee numbrit, nime, projektiga käsitletud Ehitisega seotud lõiku (km algus ja lõpp, kümnendkoha täpsusega). Riigitee kilometraaž on leitav Maa-ameti geoportaalilt Maanteeameti kaardirakendusest): http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=UU75&user_id=at&bbox=627130.418 015663,6588980.66255706,629674.953390716,6590487.13864885&setlegend=F UU75_KMP=1,UUKAT2_75=1&LANG=1 2.12. Suuremahulise objekti korral on otstarbekas lisada IKÕ aladest asukohaskeem (mõõtkavata) koos ülevaatliku koondtabeliga. 2.13. IKÕ plaan kuulub projekti koosseisu. IKÕ plaan esitada projekti kooskõlastuse eelselt pdf formaadis. 3. Üldised põhimõtted IKÕ alade moodustamiseks (vt allpool näited): 3.1.IKÕ ala ulatuseks riigitee maaüksustel määratakse reeglina ala Ehitise horisontaalprojektsiooni välispinnast 1 m ulatuses. Juhul kui ehitise ruumikujust tulenevalt jääks sellise põhimõtte alusel koostatud kasutusala väga keerulise kujuga, on otstarbekas kasutusala lihtsustada. Selleks lähtuda põhimõttest, et ala oleks võimalikult kompaktne. Tehnovõrgu otstes, nurkades jne on otstarbekas kasutusala näidata raadiuse asemel nurgapunktina. 3.2.Kui Ehitis paikneb kinnistu piirile lähemal kui 1 m, siis ulatub IKÕ ala kuni kinnistu piirini. 15  Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel Kinnitatud Maanteeameti peadirektori 13 mai 2008.a käskkirjaga nr. 102 2008-9 MAANTEEAMET Tallinn 2008 Sisukord 1. ÜLDINE .........................................................................................................................3 1.1 Reguleerimisala .............................................................................................................3 1.2 Muud põhimõtted...........................................................................................................3 2. TÄIENDAVAD NÕUDED TOPO-GEODEETILISTELE UURIMISTÖÖDELE 3 2.1 Liikluskorraldus ja ohutus .............................................................................................3 2.2 Nõuded töid teostavale firmale. .....................................................................................3 2.3 Tellijapoolne lähteülesanne ...........................................................................................3 2.4 Täpsusnõuded ................................................................................................................4 2.4.1 Nõuded kõrguslikule mõõdistamisvõrgule..........................................................4 2.4.2 Situatsiooni mõõdistamisele esitatavad täpsusnõuded .......................................4 2.5 Situatsiooni mõõdistamise ja esitamise erinõuded mõõtkavades 1:500 – 1:1000 .........4 2.5.1 Ristprofiilide ja mahasõitude mõõdistamine ......................................................4 2.5.2 Äärekivide mõõdistamine ja kujutamine.............................................................5 2.5.3 Viaduktide ja sildade mõõdistamine ja kujutamine ............................................5 2.5.4 Katendite mõõdistamine ja kujutamine...............................................................6 2.5.5 Raudtee mõõdistamine ja kujutamine .................................................................7 2.5.6 Vee-elemendid.....................................................................................................7 2.5.7 Liiklusmärgid ......................................................................................................8 2.5.8 Katastriüksuste kujutamine maa-ala plaanidel ..................................................8 2.6 Nõuded digitaalsele joonisele ........................................................................................9 2.6.1 Digitaalses joonises kasutatavad elemendid ......................................................9 2.6.2 Maastikumudeli koostamiseks vajalike andmete esitamine ................................9 2 1. Üldine Mõõdistused tuleb teostada vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. augusti 2007. a määrusele nr 70 “Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise kord”. 1.1 Reguleerimisala Käesolevad nõuded on mõeldud kasutamiseks liiklusrajatiste projekteerimiseks (teeprojekti koostamisel) vajalikel topo-geodeetilistel uurimistöödel. 1.2 Muud põhimõtted Topo-geodeetilised uurimistööd mõõtkavades 1:500 – 1:1000 on mõeldud maanteede ja nen- dega seotud ehitiste projektide koostamiseks. Topo-geodeetilised uurimistööd mõõtkavades 1:2000 – 1:5000 on ette nähtud uue tee trassi- valikuks ja/või eelprojekti koostamiseks. Mõõtkava 1:5000 käsitletakse 1:2000 erijuhuna ning lähtutakse „Ehitusgeodeetiliste uurimis- tööde tegemise korras” mõõtkavale 1:2000 esitatud nõuetest. Maa-ala plaan mõõtkavas 1:2000 – 1:5000 ei ole aluseks maantee põhi- või tööprojekti koostamisele ning mahtude määramisele. 2. Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele 2.1 Liikluskorraldus ja ohutus Liikluskorraldus välitöödel peab vastama kehtivatele nõuetele “Liikluskorralduse nõuded tee- töödel”. 2.2 Nõuded töid teostavale firmale. Mõõdistamistöid teostav firma peab olema kantud MKM majandustegevuse registrisse (MTR) ja omama registreeringut ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegevusalal. Mõõdistamistööde eest vastutaval spetsialistil peab olema vähemalt 3-aastane topo- geodeetiliste uurimistööde kogemus. 2.3 Tellijapoolne lähteülesanne Topo-godeetiliste uurimistööde tellija (maanteeamet, projekteerija jne) lähteülesandega mää- ratletakse teostatava töö otstarve (trassi valik, eelprojekt, tehniline projekt, freesprojekt, silla projekt jne), mõõdistatava ala ulatus, töö ja koostatavate jooniste väljatrüki mõõtkava(d), esi- tatava digitaalse joonise failiformaat, 3D-maapinnamudeli formaat, erinõuete vajadus (tee telg, piirinaabrite andmed, piiriprotokollist lähtuv piir, jms). Juhul, kui tellijapoolse lähteülesandega ei ole määratud mõõdistusala, kasutatakse mõõdis- tusala laiust 50 m tee teljest või lähimate hoonete fassaadideni, kuid mitte vähem kui 20m tee teljest. 3  2.4 Täpsusnõuded 2.4.1 Nõuded kõrguslikule mõõdistamisvõrgule Nivelleerimiskäikude ja suletud polügoonide lubatav sulgemisviga arvutatakse valemiga: f h lub = ±30 L (mm), Kus L on käigu pikkus kilomeetrites. Maastikul, kus nivelleerimiskäigu punktide arv 1 km käigu kohta on üle 25, arvutatakse luba- tav sulgemisviga valemiga: f h lub = ±8 n (mm), Kus n on käigupunktide (statiivide) arv käigus (polügoonis). 2.4.2 Situatsiooni mõõdistamisele esitatavad täpsusnõuded Frees-projektide jaoks tehtavatel topo-geodeetilistel uurimistöödel ei tohi püsikatendi mõõ- distuspunkti kõrguslik viga lähima mõõdistamisvõrgu punkti suhtes ületada ±2 cm. Frees-projektide jaoks tehtavatel topo-geodeetilistel uurimistöödel ei tohi katendi mõõ- distamisel kasutada reaalaja GPS tehnoloogiat, juhul kui kasutajast mitte sõltuvate kõrguslike vigade tekkimine ei ole välditav. 2.5 Situatsiooni mõõdistamise ja esitamise erinõuded mõõtkava- des 1:500 – 1:1000 2.5.1 Ristprofiilide ja mahasõitude mõõdistamine Tee ristprofiilid mõõdistatakse nii, et need iseloomustaksid tee geomeetriat. Maksimaalseks ristprofiilide mõõdistamise sammuks on üldjuhul 25 m, freesprojektidel vastavalt telli- ja/projekteerija lähteülesandele, kuid mitte üle 12,5m. Ristprofiili katendi punktide mõõdistamisel ei tohi vaatekiire pikkus ületada 150 m. Ühest mõõdistamispunktist järgmisse üleminekul alustatakse mõõdistamist eelmisest mõõ- distamispunktist mõõdetud viimaste punktide kordamisega (vähemalt 2 tähistatud punkti ka- tendil). 4 Joonis 2-1. Ristprofiilis mõõdistatavad punktid. 2.5.2 Äärekivide mõõdistamine ja kujutamine Äärekividel mõõdistatakse ja kantakse plaanile mõlemad servad. Äärekivide juures mõõdistatakse ja esitatakse katete vm tasapindade absoluutkõrgused. Juhul kui äärekivi on katete tasapinnast kõrgemal, siis mõõdistatakse ja kantakse plaanile ka äärekivi absoluutkõrgus, viimase baaspunkt peab asuma äärekivi kujutavate joonte vahel, vt Joonis 2-2. Joonis 2-2. Äärekivi juures mõõdistatavad punktid. 2.5.3 Viaduktide ja sildade mõõdistamine ja kujutamine Sildade ja viaduktide geodeetiliste uurimistööde programm määratakse kindlaks tellijapool- ses lähteülesandes. Igal juhul mõõdistatakse ja kantakse topograafilisele maa-ala plaanile järgnevad elemendid: 1) silla gabariidid; 2) vuugid (tee profiil); 3) äärekivid, betoonrinnatised ja põrkepiirded; 5  4) sillasambad; 5) silla katendi ristprofiilid; 6) tala alumised kõrgused kaldasamba juures. Sildade ja viaduktide alla jäävaid joonobjekte ei katkestata. 2.5.4 Katendite mõõdistamine ja kujutamine Katend mõõdistatakse ja kujutatakse maa-ala plaanil selle tegeliku serva järgi. Katendi põhikontuuri sees olevaid eritüübilisi katendeid kujutatakse alates 20 mm2 pindalast plaanil. Eritüübiliste katenditega teede ristumisel kujutatakse läbiv katend ühe elemendina (joont ei katkestata), vt Joonis 2-3. Joonis 2-3. Eritüübiliste katenditega teede ristumine. Samatüübiliste katenditega teede ristumisel katendi serv katkestatakse, ristuvad teed kujuta- takse digitaalses joonises eraldi elementidena, sh ka juhtumil, kus peateega sama tüüpi ka- tend on kõrvalteel ainult mahapöörde pikkuses. Vt Joonis 2-4. K 6  K Joonis 2-4. Samatüübilise katendiga teede ristumine. Püsi- või kergkatendi piiril siirdekatendiga kasutatakse joonetüüpi “ASFBET”. 2.5.5 Raudtee mõõdistamine ja kujutamine Mõõdistamisalale jääval raudteel tuleb mõõta kõik raudtee elemendid (raudtee, märgid raud- teel, semaforid ja raudtee juurde kuuluvad elektriseadmed). Tellijapoolsel erinõudel mõõdistatakse ja kantakse plaanile pöörangut iseloomustavad jm ele- mendid (isoleerlukud, sulgrööpa algus ja riströöpa kand), joonis 4-5. Joonis 2-5. Raudtee pöörangut iseloomustavad punktid. 2.5.6 Vee-elemendid Kõikidel mõõdistamisalasse jäävatel kraavidel mõõdistatakse nõlvad ja põhi (Joonis 2-1. Ristprofiilis mõõdistatavad punktid.), vee olemasolul näidatakse plaanil ka voolusuund. Tee projekteerimisel ei iseloomusta kraavi selle keskmine sügavus, vaid kraavipõhja kõrgused. Plaanile kantud truupide juurde kirjutatakse teekatendi kõrgus tee teljel (või maapinna kõrgus truubi keskel), sissevoolukõrgus, väljavoolukõrgus, toru läbimõõt (mm) ja materjal ning truubi kõrval kujutatakse voolusuund (sümbolelement „SUUND” kihil „TRUUP (37)”, vt Joonis 2-6. Viitjoon kinnitatakse torude väljumiskohta. 7  → → Joonis 2-6. Truubi kujutamine maa-ala plaanil. 2.5.7 Liiklusmärgid Mõõdistatakse ja maa-ala plaanile kantakse kõik olemasolevad liiklusmärgipostid. Tellijapoolsel erinõudmisel (p.o. sel juhul lähteülesandes mainitud) esitatakse olemasolevate liiklusmärkide kataloog. Sel juhul liiklusmärgid plaanil nummerdatakse. Tabel 2-1. Liiklusmärkide tabeli näidis Nr Liiklusmärk1 Märkus 1 111. Tõkkepuuga raudteeülesõidukoht. 2 2.5.8 Katastriüksuste kujutamine maa-ala plaanidel Mõõtkavades 1:2000 – 1:5000 kantakse plaanile katastris olevad piirid ja katastriüksuse tun- nused. Mõõtkavades 1:500 – 1:1000 teostatavate uurimistööde käigus mõõdistatakse ja kantakse plaanile kõik looduses leitud piiripunktid (kiht PIIRIMLEITUD). Lisaks leitud piirimärkidele kantakse maa-ala plaanile katastri järgsed piirid ja katastritunnused ning katastriüksuste ni- med (kiht PIIR). Erinõudmisel kantakse maa-ala plaanile piiriprotokollijärgsed piirid. Tellijapoolsel erinõudmisel koostatakse piirinaabrite tabel. Tabelisse kantakse: 1) haldusüksuse nimi; 2) katastriüksuse tunnus; 3) katastriüksuse nimi; Tabel 2-2. Piirinaabrite tabeli näidis Nr Haldusüksus Katastriüksuse nimi Katastriüksuse tun- nus 1 Märjamaa vald Paali 00000:000:0000 2.5.9 Elektriõhuliinide mõõdistamine ja kujutamine Mõõdistatava teega ristuvatel õhuliinidel mõõdistatakse madalaimad ripped tee kohal, plaani- le lisatakse õhuliiniga samas kihis ripete kõrgusmärgid. Elektriõhuliinide juurde kirjutatakse ka liini pinge (0,4 kV, 30 kV jne). 1 Liikluseeskirja lisa 2 järgne märgi number ja nimetus. 8  2.6 Nõuded digitaalsele joonisele Digitaalse joonise failiformaat määratakse kindlaks tellijapoolses lähteülesandes. Maantee- ametile tuleb esitada digitaalne joonis mitte uuemas kui eelviimases ja mitte vanemas kui 14 versiooni AutoCAD’i DWG-formaadis, kasutades CAD kihijaotust. Digitaalses joonises võib kasutada ainult kehtivas „Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemi- se korras” toodud kihijaotust, sümbolelementide ning joonetüüpide nimetusi. Tellijale üleantavast digitaalsest joonisest eemaldatakse kõik kasutamata ja ajutised kihid, sümbolelemendid, joone- ning tekstistiilid. 2.6.1 Digitaalses joonises kasutatavad elemendid Eri graafikatarkvarade vahelise konverteerimise lihtsustamiseks võib joonises kasutada ainult tabelis (vt Tabel 2-3) esitatud graafilisi elemente. Tabel 2-3. Joonises kasutatavad elemendid. Nr Element AutoCAD Microstation 1 Joon Line Line elements (Type 3) 2 Liitjoon Polyline/Lwpolyline Linestring (Type 4) ja Complex Chains (Type 12) 3 Sümbolelement Insert Cell Headers (Type 2) 4 Tekst Text Text Elements (Type 17) 5 Ellips Ellipse Ellips Elements (Type 15) 6 Ring Circle Ellips Elements (Type 15) 7 Punkt Point Line Elements (Type 3) (nullpikkusega joon) Mõõtkavaliste objektide kontuurid kujutatakse liitjoontena (Polyline/Lwpolyline ehk Linestring/Complex Chains), abijooned joontena (Line ehk Line elements). 2.6.2 Mõõtkavas 1:5000 kasutatavad elementide suurused ja skaalafak- torid Mõõtkavas 1:5000 kasutatakse sümbolelementidel, joonelementidel ja tekstidel skaalafaktorit 4,0. 2.6.3 Maastikumudeli koostamiseks vajalike andmete esitamine Enamasti vajab teeprojekt lisaks maa-ala plaanile ka 3D (kolmemõõtmelist) maapinna mude- lit. Maastikumudeli koostamiseks esitatakse digitaalses joonises järgnevad andmed: 1) kihil “MOOTKORG” olevad kõrgused teksti kujul (kümnendkoha eraldajaks on “PUNKT”); 2) kihil “MAAMUDEL” olevad 3D punktid; 3) mõõdistatud ala piir (mudeli välispiir); 4) maastikumudelis murdejooni põhjustavad objektid vt. Tabel 2-4; 5) reljeefi murdejooned kihil “MAAMUDEL” juhul, kui need ei kujuta situatsioonilisi joonobjekte. 9 Lisaks joonises olevatele andmetele esitatakse töö väljastamisel digitaalsele andmekandjal kihil “MOOTKORG” olevate kõrguste või kihil “MAAMUDEL” olevate 3D punktide alusel saadud tekstifail kujul: 1 6568023.052 546144.396 1.300 (“Punkti järjekorra number” tühik “X-koordnaat” tühik “Y-koordinaat” tühik “Z- koordinaat”). Kui plaani koostamisel on loodud digitaalne maastikumudel ja kasutatud programm võimal- dab loodud mudelit eksportida “Land-XML” formaati, siis lisatakse loodud mudel “Land- XML” formaadis digitaalsele andmekandjale. Maapinna mudeli esitusviisi (formaadi) võib topo-geodeetilise uurimistöö tegijale lähteüles- andega ette anda ka projekteerija vastavalt tema kasutatavale tarkvarale. Tabel 2-4. Maastikumudelis murdejooni põhjustavad objektid. Objekt Kiht Joonetüüp 1 Hoone väliskontuur HOONE HOONEKP 2 Ehitatava hoone ja vare väliskontuur HOONE HOONEKK 3 Sild RAJATIS SILD 4 Maapealse rajatise väliskontuur RAJATIS RAJATISP 5 Ümberpööramisseade raudteel RDT RDTYMBER 6 Üle 4 m2 kivi RELJEEF KIVI 7 Aiavundament AED AIAVUND 8 Tugimüür AED JARSAK 9 Betoon- ja kivimüür AED MYYR 10 Järsak RELJEEF JARSAK 11 Võrkaed AED VO_AED 12 Puitaed, puittara AED LA_AED 13 Traataed AED TR_AED 14 Kuni 1 m kõrgune metallaed, põrkepiire AED RA_AED 15 Üle 1 m kõrgune metallaed AED RAKAED 16 Äärekivi TEE AAREKIVI 17 Asfalt- ja betoonkatte serv TEE ASFBET 18 Kruusa- ja killustikkatte serv TEE KRUUSKILL 19 Ballastprismaga raudtee lõpp RDT BALLPRISMA 20 Veepiir VEEKOGU VEEPIIR 21 Pinnastee TEE PINNASTEE 22 Nõlva, valli ülemine serv RELJEEF NOLVAPEAL 23 Nõlva, valli alumine serv RELJEEF NOLVAALL 24 Kraaviperv VEEKOGU KRAAV 25 Teerada TEE TEERADA 10  Nikolai Volkov Teie 07.08.2020 ARH pluss OÜ [email protected] Meie 04.09.2020 nr 15-2/20/36842-2 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste projekti kooskõlastusest keeldumine riigiteede nr 5 ja nr 17149 maaüksuste piirides ja tee kaitsevööndis Lääne-Virumaal Kooskõlastamiseks esitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) ehitiste projektis (KVVK Projekt OÜ töö nr KV-029-20 „Veevarustus ja kanalisatsioon. Põhiprojekt. Mirdimäe tn tehnovõrkude projekt“, edaspidi Projekt) on ette nähtud ehitada ühisveevärgi vee- ja kanalisatsioonitorustikud ja pumplad (edaspidi tehnovõrgud) riigiteede nr 5 Pärnu – Rakvere – Sõmeru km 173,56-173,62 ja nr 17149 Rakvere – Jõepere km 1,19-1,93 maaüksuste piires (teemaal) ja riigiteede kaitsevööndis Rakvere linnas ja Rakvere vallas Lääne-Virumaal. 1. Projektiga kavandatud tegevus riigitee nr 5 Pärnu – Rakvere – Sõmeru maaüksuste piires (teemaal): - Km 173,56-173,61 tehnovõrkude (torustikud) kulgemine teemaal; - Km173,56 tehnovõrkude (torustikud) ristumine riigiteega; 2. Projektiga kavandatud tegevus riigitee nr 17149 Rakvere – Jõepere maaüksuste piires (teemaal): - Km 1,53-1,71 ja km1,80-1,88 tehnovõrkude (torustikud) kulgemine teemaal; Juhime tähelepanu, et riigitee nr 5 ringristmiku (km 173,56-173,61) piirkonnas ja piki riigiteed nr 17149 km 1,53-1,93 kulgeva jalg- ja jalgrattatee (edaspidi JJT) ehitas välja Maanteeamet ning haldab ja hooldab seda JJT samuti Maanteeamet hoolimata JJT aluse maa omandivormist (riigiomand, munitsipaalomand). Tutvunud esitatud materjalidega ja Projekti joonistega ning võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ja lg 4 ning Maanteeameti põhimääruse, ei kooskõlasta Maanteeamet esitatud Projekti (töö nr KV-029-20) ning esitab nõuded ja märkused Projekti täiendamiseks riigiteede maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis: Projekti koostamisel tuleb juhinduda Maanteeameti tüüpnõuetest: „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“ (https://www.mnt.ee/Juhendid/projekteerimine). 1. Topo-geodeetilised uuringud: 1.1 Esitatud topo-geodeetilised uuringud on puudulikud. Olemasolev B-kategooria gaasitorusik on asendiplaani joonistel ainult riigiteede nr 5 ja nr 17149 ringristmiku piirkonnas ja piki riigiteed nr 17149 km 1,53-1,80 (lõpp Lepna tee 2 juures). Meie andmetel on välja ehitatud B-kategooria gaasitorustik riigitee nr 17149 km 1,53-2,85. Esitatud topo-geodeetiliste uuringute dokumentides puudub gaasitorustiku omaniku kooskõlastus. Soovime, et topo-geodeetilised uuringud ÜVK ehitiste paiknemise koridoris kajastaksid kõiki olemasolevaid tehnovõrke ja nende tehnovõrkude omanike kooskõlastusi. 2. Seletuskiri on puudulik. Seletuskirja koosseisus ei ole käsitletud (peab käsitlema): 2.1. ÜVK ehitiste asukoha valiku põhjendus, miks on ÜVK ehitised projekteeritud avalikult kasutatavate teede ja olemasoleva JJT (on samuti avalikult kasutatav tee) muldkehasse, asfaltkatte alla. Millised on Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)  olnud alternatiivid? Miks ei ole kasutatud ÜVK ehitiste paigutamisel avalike teede ja JJT kõrval asuvaid kinnistuid, eriti rajoonis kus asuvad kinnistud mida ÜVK teenindama hakkab ( lõik sõlmede KS-8, V- 120 kuni sõlmeni K79, Ots)? 2.2. ÜVK ehitiste ehitustehnoloogia, kas ehitus toimub lahtise kaeve või kinnise meetodiga. Kuidas kaitstakse olemasolevaid rajatisi: teevalgustus, teetruubid jne? 2.3. Avalikult kasutatavate teede ja JJT tee katendikonstruktsiooni taastamine: tehnoloogia, materjalid, materjalide kvaliteedinõuded. Juhime tähelepanu, et avalikult kasutatavatele teedele projekti koostamiseks ja ehitamiseks on nõutav vastava tegevusala kvalifikatsioon (EhS § 24) Teede projekteerimise kvalifikatsiooni omava inseneri nimi ja pädevus, kes projekteerimistöös osales, tuleb ära näidata projektdokumentides. 2.4. Kuidas on ÜVK ehitiste ehituse käigus tagatud liiklejate ohutus, ligipääsud kinnistutele, kuidas on tagatud jalakäijate ja jalgratturite liiklus ja liiklusohutus JJT? 3. Asendiplaani joonised: 3.1. Miks ei ole kasutatud ÜVK ehitiste paigutamisel avalike teede ja JJT kõrval asuvaid kinnistuid, eriti rajoonis kus asuvad kinnistud mida ÜVK teenindama hakkab ( lõik sõlmede KS-8, V-120 kuni sõlmeni K79, Ots)? 3.2. Joonised ei kajasta ÜVK ehitiste ehitamise tehnoloogiat. Ei saa nõustuda ristumisega riigiteega nr 5 ja JJT muldkehasse projekteeritud ÜVK ehitistega kui pole põhjendust ja näidatud ehitustehnoloogilist lahendust. Riigiteede ja JJT piirides (transpordimaal) peavad kõik ÜVK kaevud, kapped ja liitumispunktid olema kas asfaltkattega tasa ja haljasalal uputatud pinnasesse -0,2 m ning neid ei tohi projekteerida teede kruuskattega tugipeenrasse. 3.3. Joonisel nr VK-4-01 puudub kogu olemasolev B-kategooria gaasitorustik on ainult osa sellest? 3.4. Miks on kantud joonistele mingi tänavate, JJT värviline osa, kas see kuulub ka ÜVK ehitiste väljaehitamise sisse? Tingmärkides puudub nende teede ja JJT seletus, selgitus – mis rajatised, ehitised need on, millal need ehitatakse, millise projektiga on tegu? 3.5. Hüdrant TH-6 palun paigaldada JJT muldkehast välja, Lepna kergtee ja Jalgtee kinnistu piirile. 3.6. Puuduvad taastamise joonised st kus taastatakse haljasala, kus teed või rajatised. 2 (3)  4. Pikiprofiili joonised: 4.1. Joonised ei vasta nõuetele. Tingmärkides puudub selgitus, mis on see roheline joon. Puuduvad ristumisel riigiteega nr 5 riigitee kui rajatise elemendid (kate, tee peenar, kraavid jne). Puuduvad lõikumistel kraavide, mahasõitude, ligipääsudega JJT-le piisavalt arusaadav kujutis nendest, ei ole piisavalt selgelt kajastatud ÜVK ehitiste kulgemist JJT all st olemasolev maapind, riigitee, JJT on puudulikult kajastatud, on tõmmatud üks roheline peen joon ÜVK ehitise käänupunktist teise käänupunktini. 4.2. Ristumisel riigiteega nr 5 km 173,56 palume eraldi ristlõikejoonist nagu Maanteeameti kehtivate „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“ punkt 2.4. kirjeldatud ja lisas 3 joonisel näidatud. 4.3. Pikiprofiilil palume anda teiste lõikuvate tehnovõrkude juures märge/kiri – truup, side, gaasitorustik, elektrikaabel jne. 4.4. Pikiprofiilil ei ole kõiki lõikumisi olemasoleva gaasitorustikuga, valgustuse toitekaabliga (näiteks sõlmede V-120 – MS-2; V-116 – V-117 ja K-74 – K-75 vahel). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: KV02920_PP_VK_Mirdimae.asice; täiendavad_n6uded_topo_geodeetilistele_uurimist88dele.pdf _Nouded tehnovorkude teemaale kavandamisel_05.11.2019.pdf Arvo Veltri 3372691 [email protected] 3 (3)