LIIKLUSOHUTUSE AUDITEERIMISE LÄHTEÜLESANNE (TEHNILINE KIRJELDUS) Auditeerimise eesmärk Auditeerimine on mõeld ud tee projekteerimis protsessis tehtud liiklusohutust mõjutavate lahenduste sõltumatuks liiklusohutusalaseks hindamiseks, lähtudes tegelikust liiklusohutuse alasest kogemusest, arvestades liiklusõnnetuste tekkimise asjaolusid ja teadmisi ning analoogsete lahenduste tulemusi, samuti teiste riikide liiklusohutuse alaseid uurimistulemusi ja praktikat, eesmärgiga viia liiklusõnnetuste arv ja nende raskusaste miinimumini. Auditeeritav ad töö d Vana-Narva maantee Maardu linnas asuva lõigu rekonstrueerimise eelprojekt ja põhiprojekt . Projekteerija Tuulekaru OÜ. Auditeerimise etap id Eelprojekti liiklusohutuse audit . Põhiprojekti liiklusohutuse audit . Töö teostamisel juhinduda „Liiklusohutuse auditeerimise tingimused ja nõuded auditi tegemisele“ Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrus nr 83; aval damismärge RT I, 03.07.2015, 32. Eelprojekti audit eerimisel ei kuulu käsitlemisele kõrguslik lahendus, sh pikiprofiil , vertikaalplaneering ja vertikaalsed raadiused. Töö teostamise ajakava Töö teostamise aluseks loetakse Lepingu allkirjastamist Poolte poolt. Auditeerimise läbiviimise orienteeriv aeg on perioodil september - detsember 20 20 . Mõlema etapi auditeerimise täpse aja teatab T ellija T öövõtjale eraldi vähemalt 3 päeva enne vastava etapi projekti auditeerimiseks esitamist. eelprojekti liiklusohutuse auditeerimise orienteeruv aeg on septembris 2020; põhiprojekti liiklusohutuse auditeerimise orienteeruv aeg on perioodil november-detsembe r 2020. Mõlema etapi liiklusohutuse auditi koostamise aeg on 10 kalendri päeva alates vastava projekti auditeerimise alustamiskorralduse esitamist. Aruanded tuleb Tellijale esitada läbivaatamiseks digitaalselt. Tellija vaatab auditi aruande läbi 7 kalendri päeva jooksul alates vastava aruande saamisest, sh vajadusel korraldab projekti auditeerimiskoosoleku. Töövõtja kohustuseks on auditeerimiskoosolekul osalemine ja auditeerimiskoosoleku protokollimine, kui Tellija peab vajalikuks koosolekud kokku kutsuda. Töö esitamine Töövõtja k ohustus on esitada mõlema etapi projekti auditi aruanne (vastavalt lisas 1 olevale vormistuse mallile) ning pädeva asutuse otsuse protokoll ( vastavalt lisas 2 olevale näidisele ). Auditi aruanne peab olema allkirjastatud pädeva isiku poolt. Töö esitada digitaalselt allkirjastatult *. doc või *. docx formaadis . Nõuded auditi koostajale Auditeerimist võib teha pädev isik (audiitor) , kelle kvalifikatsioon on tõendatud liiklusohutuse audit eerimise tegevusalal. Audiitor peab viimase 3 aasta ( 10 /201 7 –0 9 /20 20 ) jooksul olema täitnud vähemalt ühe avalikult kasutatava tee (ehitusseadustiku § 92 lg 5 mõistes) liiklusohutuse auditeerimise lepingu maksumusega vähemalt 1 5 00 eurot ilma käibemaksuta. Auditeerimisse võib tellija teadmisel kaasata teisi eksperte. Kui auditeerimist teeb audiitorite rühm, peab vähemalt ühe rühma liikme kvalifikatsioon olema tõendatud. Audiitor ega ükski audiitorite rühma liige ei tohi olla osalenud või osaleda auditeeritava põhiprojekti koostamisel . Audiitori CV koos kvalifikatsiooni tõendava dokumendiga (kutsetunnistus liiklusohutuse auditeerimise ametialal) tuleb esitada tellijale 3 päeva jooksul alates Töövõtulepingu sõlmimisest. Tellija kontrollib isiku vastavust eel toodud nõuetele 3 päeva jooksul ning kooskõlastab kandidaadiks esitatud isiku või keeldub kooskõlastamisest, kui kandidaat ei vasta nõuetele. Tellija poolse kooskõlastamisest keeldumise korral esitab Töövõtja 3 päeva jooksul uue kandidaadi Tellijale kooskõlastamiseks. Töö teostamiseks esitatud informatsioon Projektdokumentatsioon vastavalt tabelile. Tee ehitusprojektiga hõlmatud ala skeem topograafilisel kaardil; Lisa tud tehnilise kirjelduse failis. Tee ehitusprojekti lähteülesanne ja tehnilised tingimused projekteerimiseks Lisa tud tehniline kirjeldus Pädeva asutuse poolt aktsepteeritud kõrvalekalded või luba erinevaid norme või standardeid kasutada Projekti koostamisel on projekti tellija lubanud kasutada lähiriikide norme ja/või juhendmaterjale. Põhjendused normidest kõrvale kaldumise korral esitab projekteerija projekti seletuskirja s. Üldine tee ehitusprojekti kirjeldus, kus on välja toodud projekti eesmärgid koos kavandatava liikluskorralduse üldiste põhimõtetega, sealhulgas projektkiirused, kiiruste piirangud, olemasolev ja prognoositav liiklussagedus, ristmike läbilaskevõime arvut u sandmed, jalakäijate ja jalgratturite prognoositav arv ja liiklemissuund ning projekti võimalikud keskkonnakaitselised piirangud Eelprojekti auditeerimiseks seletuskirja ei esitata, esitatakse ainult plaanilahendus . Seletuskiri esitatak se põhiprojekti auditeerimiseks koos auditeeritava projektiga. Liiklusprognoos esitatakse koos eelprojekti plaanilahendusega. Pädevale asutusele ja projekteerijale teadaolevad olemasolevad või kavandatavad ohutust mõjutavad objektid või tegevused, nagu koolimaja lähedus või regulaarsete ürituste korralduskoha lähedus . Tellijale teadaolevate detailplaneeringute nimekiri esitatakse koos eelprojekti alustamiskorraldusega. Informatsioon tuleb hankida Töövõtjal. Andmed asjassepuutuvate liiklusõnnetuste kohta L iiklusõnnetuste i nfo ja analüüs projektis puudub. Info tuleb hankida auditeerijal ( kasutada Teeregistri andmeid , Maa-ameti rakendusi ja Liikluskindlustuse fondi kodulehte ) V arasemalt teostatud kontrollimiste või auditite aruanded, sealhulgas projekteerija või pädeva asutuse märkused ja eriarvamused audititele E ole esitatud Muud materjalid sh uuringute materjalid, mis võivad olla olulised auditeerimiseks Ei ole esitatud Lisad: Auditi aruande vormistamise mall . Pädeva asutuse otsuse protokolli n äidis. Projekti tehnili ne kirjeldus . Väljavõte „Vana-Narva maantee, Fosforiidi tänava, Kroodi tänava maaüksuste ning lähiala detailplaneeringust“ Vana-Narva maantee, Fosforiidi tänava, Kroodi tänava maaüksuste ning lähiala detailplaneering ust (põhijoonis) Koostas: Ave Ots 03 .0 9 .20 20 Maanteeameti põhja regiooni ehitusosakonna projektijuht
-8890 -8890 0 0 Töövõtja logo LIIKLUSOHUTUSE AUDITEERIMINE PROJEKTI/OBJEKTI NIMI AUDITEERIMISE ETAPP : … ARUANNE Aruanne on koostatud Maanteeameti … teehoiu osakonna tellimusel Tallinn 20 20 Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u Sissejuhatus PAGEREF _Toc515007365 \h 3 1 Üldine informatsioon PAGEREF _Toc515007366 \h 4 1.1 Ehitusprojekt / objekt PAGEREF _Toc515007367 \h 4 1.2 Auditeerija PAGEREF _Toc515007368 \h 4 1.3 Eelnevalt teostatud auditeerimised PAGEREF _Toc515007369 \h 4 2 Kirjeldus PAGEREF _Toc515007370 \h 4 2.1 Olemasolev olukord PAGEREF _Toc515007371 \h 4 2.2 Kavandatud lahendus PAGEREF _Toc515007372 \h 4 3 Auditi teemad PAGEREF _Toc515007373 \h 4 3.1 Eelprojekti staadium PAGEREF _Toc515007374 \h 4 3.2 Põhiprojekti staadium PAGEREF _Toc515007375 \h 5 3.3 Enne tee liikluseks avamist PAGEREF _Toc515007376 \h 5 3.4 Pärast tee kasutusele võtmist PAGEREF _Toc515007377 \h 5 4 Riskide hindamise skaala PAGEREF _Toc515007378 \h 6 5 Auditeeritud projekti/objekti skeem PAGEREF _Toc515007379 \h 6 6 Tuvastatud probleemid, arvamused probleemide lahenduste osas PAGEREF _Toc515007380 \h 7 7 Muud audiitori poolt esitatud tähelepanekud PAGEREF _Toc515007381 \h 9 8 Audiitorile esitatud lähtematerjalide loetelu PAGEREF _Toc515007382 \h 9 9 Audiitori kinnitus PAGEREF _Toc515007383 \h 9 Sissejuhatus Auditeerimine on mõeldud tee projekteerimis- ja ehitusprotsessis tehtud liiklusohutust mõjutavate lahenduste sõltumatuks liiklusohutusalaseks hindamiseks, lähtudes tegelikust liiklusohutuse alasest kogemusest, arvestades liiklusõnnetuste tekkimise asjaolusid ja teadmisi ning analoogsete lahenduste tulemusi, samuti teiste riikide liiklusohutuse alaseid uurimistulemusi ja praktikat, eesmärgiga viia liiklusõnnetuste arv ja nende raskusaste miinimumini. Põhiprojekti auditeerimise käigus käsitletakse eelneva etapi (eelprojekti) auditeerimise teemasid juhtudel, kui: auditeeritava lahenduse osas puudub eelprojekt ; auditeeritava lahendu se osas on koostatud eelprojekt , kuid seda ei ole auditeeritud; eelprojekti lahenduse auditeerimisest on möödunud rohkem kui viis aastat; põhiprojektiga on muudetud eelprojekti lahendust või nähakse ette eelprojekti etapiviisiline realiseerimine. Tee liikluseks avamisele eelnev auditeerimine tehakse pärast teetööde vastuvõtmist ja enne tee liikluseks avamist. Kui tee avatakse liikluseks etapi kaupa, siis tehakse auditeerimine vastavalt tee avamise etappidele. Kuu aja möödumisel tee kasutusele võtmisest (ehitusaegse liikluskorralduse eemaldamist) teeb audiitor kohapealse vaatluse, kuidas liiklejad tegelikult teed kasutavad, analüüsides ka eelmiste projekteerimise etappide liiklusohutuse auditites välja toodud probleeme . Üldine informatsioon E hitusprojekt / objekt Projekt/objekt: Projekti koostaja: Töö nr: Projekti /objekti vastutav isik: Tellija esindaja: Auditeerija Töövõtja nimi: Töö nr: Audiitor: Kaasatud eksperdid nende pädevus ja ülesanded : Auditeerimise etapp: Töö teostamise aeg: Välitööde teostamise aeg: Eelnevalt teostatud auditeerimised Auditeerimise etapp: Töövõtja: Töö nr: Audiitor: Kaasatud eksperdid nende pädevus ja ülesanded: Kirjeldus Olemasolev olukord Lisada kirjeldus (maksimaalselt 0,5 A4) Kavandatud lahendus Lisada kirjeldus (maksimaalselt 0,5 A4) Auditi teemad Eelprojekti staadium Auditi teemad Teema osas probleemi ei tuvastatud Probleem nr Geograafilisest asukohast ja aastaaegadest tulenevad tingimused ning kliima- ja ilmastikutingimused Ei tuvastatud Ristmike lahendus ja nendevaheline kaugus Sõiduradade arv ja tüüp Uuele teele lubatava liikluse koosseis Tee funktsioon teedevõrgus Lubatud sõidukiirused, sealhulgas projekt- ja piirkiirus Tee ristlõiked, sealhulgas ristprofiil, sõidutee laius, jalgrattateede ja kõnniteede olemasolu Tee plaan ja pikiprofiil, sealhulgas tee horisontaalsed ja vertikaalsed raadiused Nähtavus, sealhulgas nähtavuskaugus ning möödasõidu- ja külgnähtavus Ristmike asendiplaanid Ühistransport, ühissõidukite peatused ja vastav infrastruktuur Maantee ja raudtee samatasandilised ristumised Põhiprojekti staadium Auditi teemad Teema osas probleemi ei tuvastatud Probleem nr Asendiplaan Ei tuvastatud Liiklusmärgid ja teemärgised, sealhulgas teekattemärgised ja püstmärgised Valgustatud teede ja ristmike valgustus Teerajatised Tee keskkond, sealhulgas haljastus, taimestik, püsivad takistused Teeäärsed püsitakistused Turvaliste parklate olemasolu Jalakäijate ja jalgratturite liiklemisvõimalused Teepiirdesüsteemide kasutajasõbralikuks kohandamine Enne tee liikluseks avamist Auditi teemad Teema osas probleemi ei tuvastatud Probleem nr Liiklejate ohutus ja nähtavus erinevates ilmaoludes, samuti pimeda ajal ja halva nähtavuse korral Ei tuvastatud Liiklusmärkide ja teemärgiste loetavus Liiklejate teavitamise võimalused tee seisundist Tee katte kvaliteet, sealhulgas haardetegur Erinevused projektlahendusest ja nende mõju liiklusohutusele Pärast tee kasutusele võtmist Auditi teemad Teema osas probleemi ei tuvastatud Probleem nr Liiklejate tegelik teekasutus Ei tuvastatud E elmiste projekteerimise etappide liiklusohutuse auditites välja toodud probleemide analüüs R iskide hindamise skaala Riski tasemete määramisel on lähtutud käesolevas tabelis toodust. Iga tuvastatud probleemi osas on hinnatud selle riski taset ning esitatud detailsem riski sisu kirjeldus. Auditeeritava projekti/ objekti skeem Tuvastatud probleemid, arvamused probleemide lahenduste osas Probleem nr: Asukoht (PK/km): Probleemi kirjeldus: Risk: D1/16 Riski selgitus: Palun jälgida esitatavate skeemide, jooniste ja fotode mahtu. Soovituslik ühe skeemi, joonise või foto maksimaalne maht ei tohi ületada 200 KB. Käesolevatele näidistele lisatud piltide maht jääb alla 60 KB. Juhtudel, kui skeemil, joonisel või fotol soovitakse markeerida (näidata) mingit ala või kohta, tuleb marker ske emi, joonise või fotoga siduda. Liikluseks avatava tee päevaste ja öiste liiklustingimustega on audiitor kohustatud tutvuma projekteeritava objekti asukohas. Nimetatud olukorra illustreerimiseks tuleb lisaks päevast olukorda kirjeldavale fotole lisada ka öist olukorda illustreeriv foto. Audiitori arvamus probleemi lahenduse osas: Risk: Riski selgitus: Probleem nr: Asukoht (PK/km): Probleemi kirjeldus: Risk: Riski selgitus: Audiitori arvamus probleemi lahenduse osas: Juhul, kui probleemi osas pakutakse alternatiivseid lahendusi Risk: Riski selgitus: Audiitori arvamus probleemi lahenduse osas: Juhul, kui probleemi osas pakutakse alternatiivseid lahendusi Risk: Riski selgitus: Muud audiitori poolt esitatud tähelepanekud Tähelepanek Ettepanek Audiitorile esitatud lähtematerjalide loetelu Tee ehitusprojektiga hõlmatud ala skeem topograafilisel kaardil; Tee ehitusprojekti lähteülesanne ja tehnilised tingimused projekteerimiseks Pädeva asutuse poolt aktsepteeritud kõrvalekalded või luba erinevaid norme või standardeid kasutada Üldine tee ehitusprojekti kirjeldus, kus on välja toodud projekti eesmärgid koos kavandatava liikluskorralduse üldiste põhimõtetega, sealhulgas projektkiirused, kiiruste piirangud, olemasolev ja prognoositav liiklussagedus, ristmike läbilaskevõime arvutusandmed, jalakäijate ja jalgratturite prognoositav arv ja liiklemissuund ning projekti võimalikud keskkonnakaitselised piirangud Pädevale asutusele ja projekteerijale teadaolevad olemasolevad või kavandatavad ohutust mõjutavad objektid või tegevused, nagu koolimaja lähedus või regulaarsete ürituste korralduskoha lähedus . Andmed asjassepuutuvate liiklusõnnetuste kohta V arasemalt teostatud kontrollimiste või auditite aruanded, sealhulgas projekteerija või pädeva asutuse märkused ja eriarvamused audititele Muud materjalid sh uuringute materjalid, mis võivad olla olulised auditeerimiseks Audiitori kinnitus
PROTOKOLL Pädeva asutuse otsused liiklusohutusauditi koosseisus esitatud ettepanekute osas Üldine informatsioon Ehitusprojekt / objekt Projekt/objekt: Projekti koostaja: Töö nr: Projekti/objekti vastutav isik: Tellija esindaja: Auditeerija Töövõtja nimi: Töö nr: Audiitor: Kaasatud eksperdid nende pädevus ja ülesanded: Auditeerimise etapp: Töö teostamise aeg: Välitööde teostamise aeg: Eelnevalt teostatud auditeerimised Auditeerimise etapp: Töövõtja: Töö nr: Audiitor: Kaasatud eksperdid nende pädevus ja ülesanded: Riskide hindamise skaala Riski tasemete määramisel on lähtutud käesolevas tabelis toodust. Iga tuvastatud probleemi osas on hinnatud selle riski taset ning esitatud detailsem riski sisu kirjeldus. Auditeeritava projekti/objekti skeem Tuvastatud probleemid, arvamused probleemide lahenduste osas , projekteerija kommentaarid, pädeva asutuse otsused. Probleem nr: Asukoht (PK/km): Probleemi kirjeldus: Risk: Riski selgitus: Audiitori arvamus probleemi lahenduse osas: Risk: Riski selgitus: Projekteerija kommentaar: Liiklusohutuse auditi aruandele koostab projekteerija omapoolse vastuse, probleemidega mittenõustumise korral esitab pädevale asutusele eriarvamuse. Projekteerija vastuse allkirjastab tõendatud kvalifikatsiooniga pädev isik. Projekteerija vastuses peavad sisalduma vastused kõigile audiitori esitatud probleemidele. Iga probleemi kohta peab projekteerija otsustama, kas ta on nõus probleemi olemusega, ja tegema otsuse lahenduse muutmiseks või motiveeritud eriarvamusele jäämiseks. Projekteerijal on õigus jääda audiitori toodud probleemide suhtes eriarvamusele. Sel juhul projekti ei korrigeerita. Pädeva asutuse otsus: Pädev asutus võib audiitori määratletud probleeme mitte arvestada. Vajadusel konsulteerib pädev asutus projekteerijaga. Probleemide kohta, mida pädev asutus peab väheoluliseks või auditi lähteülesandest välja jäävaks või kui audiitori soovitused ei ole sobivad majanduslikke või keskkonnakaitselisi piiranguid arvestades, esitab pädev asutus motiveeritud vastused audiitorile ja säilitab need koos auditi aruannetega. Auditi protokolli kooskõlastamine ja kinnitamine Kooskõlastas: (nimi) põhja regiooni ehituse projektijuht Kooskõlastas: (nimi) põhja regiooni liikluskorraldaja Kooskõlastas: (nimi) Teehoiu korraldamise osakonna alalise liikluskorralduse rakenduskoordinaator Kooskõlastas: (nimi) põhja regiooni k orrashoiu projektijuht Kooskõlastas: (nimi) põhja regiooni e hituse juhtivinsener Kooskõlastas: (nimi) t aristu arendamise osakonna projektijuht Kinnitas: (nimi) põhja regiooni strateegilise planeerimise juht
Tehniline kirjeldus Vana-Narva mnt Maardu linnas asuva lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine Töö eesmärk Vana- Narva maantee Maardu linnas asuva ca 2,6 km pikkuse lõigu (Maard u linna kohalik tee nr 4464005) rekonstrueerimi s e põhiprojekti koostamine, et tõsta teelõigul liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi kandevõimet . Põhiprojektiga tuleb lahendada maantee rekonstrueerimine, sh katend, ristmikud, mahasõidud , vete äravoolusüsteemid, bussipeatused, teeületuskohad, liikluskorraldus, valgustus jmt ning jalg- ja jalgratta tee ehitus . Olemasolev olukord Vana-Narva maantee algab Tallinna linnast, seejärel kulgeb 1,1 km pikkusel lõigul Viimsi valla territooriumil (Viimsi valla kohalik tee nr 8900451), edasi Maardu linna territooriumil (Maardu linna kohalik tee nr 4464005) ning lõpeb riigiteega nr 11606 Vana-Narva maantee (km 1,55) . Tehnilise kirjelduse koostamise ajal on projekt iga käsitletav Vana-Narva maantee vormistamisel riigiteeks ning üleandmisel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele. Kui projekti koostamise ajal vormistatakse see riigiteeks, siis tuleb projektis kasutada tee nimetamisel vastavat riigitee numbrit ja nimetust. Riigiteeks vormistatakse Vana-Narva maantee L1 (44601:001:0353), Vana-Narva maantee L3 (44601:001:0356), Vana-Narva maantee L4 (44601:001:0361), Vana-Narva maantee L5 (44601:001:0349) maaüksustel asuv sõidu tee . Projekteeritavale maanteelõigule eelneva Viimsi valla territooriumil oleva lõigu kohta tellib Maanteeamet 2020 aastal eelprojekti. Projekt eeritava Vana-Narva mnt Maardu linna lõigu kohta kehtestas Maardu Linnavalitsus 20.06.2017.a korraldusega nr 435 „Vana-Narva maantee, Fosforiidi tänava, Kroodi tänava maaüksuste ning lähiala detailplaneering u “ Sweco Projekt AS töö nr 14420-0036 . Projekteeritavale maanteelõigule järgneb r iigitee nr 11606 Vana-Narva maantee , mille andmed on kättesaadavad Teeregistrist, sh: km 0,336-1,55 oli a asta keskmine liiklussagedus 201 9 aasta loenduse andmetel 3584 autot ööpäevas , sh 10% autoronge, 4% veoautosid ja autobusse ning 86% sõidu- ja pakiautosid ; m uldkeha laius on 8,5 m, katte laius 8 m, sõidutee laius 7 m ja peenrad 0,5 m ; Kate : pealmine kiht 2015 a ehitatud 4 cm AC 12 surf Kitsendused: esialgne info on kättesaadav Maa-ameti Geoportaali Kitsenduste kaardi rakendusel t http://geoportaal.maaamet.ee/est/ Käesolevate tingimuste koostamisel on võetud aluseks tee visuaalsel ülevaatusel põhinev hinnang ning Teeregistri ( https://teeregister.mnt.ee ) andmed riigitee nr 11606 Vana-Narva maantee kohta . Lõigu alg- ja lõppkilomeeter täpsustada projekti koostamise käigus. Lähteülesanne Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. Projekteerida sõidutee katendi uuendamine ja v ajadusel olemasoleva muldkeha remont /laiendamine . Liikluslahenduse , bussipeatuste, parklate ning jalg- ja jalgratta tee de projekteerimisel on aluseks p.2.4 nimetatud kehtiv detailplaneering . Projekteeritava ala mahtu kuuluvad punktis 2.2.1 nimetatud maaüksused ja nendega mõlemalt poolt piirnevad maaüksused, kuhu on planeeritud jalg- ja jalgrattateid ning parklaid. Projekteerimisel arvestada, et projekti realiseerimine toimub etappide kaupa, kus erinevate etappide ehitus võib toimuda erinevatel aegadel: sõidutee ja valgustuse rekonstrueerimine; jalg- ja jalgrattateede ehitus; parklate ehitus. Katendi kasutusajaks tuleb võtta kõigil katenditüüpidel 20 aastat. Arvestada järgmiste parameetritega: Projekteerimise lähtetase – rahuldav; Sõiduradade arv – 2; Sõiduraja laius – 3,0 m ; Kindlustatud peenra laius – 0,5 m (põhjendatud juhul kitsam); Tugipeenra laius – 0,5 m; Jalg- ja jalgrattateede ristlõige – lähtuda kehtestatud detailplaneeringu lahendusest ; Sõiduradade laiuse lõplikul valimisel lähtuda Riigiteede liikluskorralduse juhise 3. osa punktist 1 . Muud parameetrid valida lähtuvalt projektkiirusest 50 km/h . Arvestada, et tegu on eriveoste koridoridega. Minimaalne laiusgabariit 4,25m, kõrgusgabariit 7m. Laius 4,25m peab olema tagatud rajatisest rajatiseni kõrgusel 0,25m tee pinnast . Tellija nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale . Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga, mis projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on. Uurimistööd Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda Maanteeameti juhisest „Riigiteede ajutine liikluskorraldus - Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel “. Geodeetilised uurimustööd teostada mahus, mis võimaldab maantee, jalg- ja jalgrattateede , ristmike , parklate ja vete äravoolurajatiste projekteerimist: Geodeetilised uuringud teostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „ Topo -geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded “ ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo -geodeetilistele uurimis töödele teede projekteerimisel“. Mõõdistamisel kasutada tahhümeetrilist mõõdistamisviisi. N ivelleerimiskäik rajada nivelleerimise teel ning lisada aruande mahtu mõõdistamisvõrgu punktide ja nivelleerimiskäigu skeem. Mõõdistamisvõrgu punktid tuleb kindlustad a l ooduses, mis säiliksid kuni tee- ehituse vastuvõtmiseni (vähemalt 4 aastat). Maanteelõigu alguse ja lõpu kohta anda koordinaadid ja kinnistada looduses. Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maastikumudeli (DTM). Koostada 3D maapinna mudel LandXML formaadis, mis oleks ühilduv nii AutoCAD kui ka Microstation tarkvaraga). Mõõdistusala ulatus ja uuringute täpne maht määrata Töövõtjal arvestades Töö eesmärki. Mõõdistusala peab olema tee ehitusprojekti koostamiseks ja olemasoleva situatsiooniga kokku viimiseks vajalikus mahus. Maanteega ristuv riigimaantee mõõdistada vähemalt 5 0m ulatuses mõlemale poole a lates projekteeritava tee teljest. Mõõdistus teostada maantee koridoris vähemalt p.2.4 nimetatud detailplaneeringu põhijoonisel näidatud planeeritav a ala piirides (25-50 m sõidutee teljest) . Lõigu alguses ja lõpus pikendada mõõdistusala ca 100 m ulatuses Vana-Narva mnt eelneva ja järgneva lõiguga kokkuviimiseks vajalikus mahus. Ristuvatel kraavidel üles- ja allavoolu teha mõõdistused vete ärajuhtimissüsteemi (eelvoolu tagamiseks) projekteerimiseks vajalikus mahus (vähemalt 100 m üles- ja allavoolu). Kaevude kohta esitada kaevutabelid, milles kajastada kaevu number, absoluutkõrgused (maapinnast, kaevu kaas, kaevu põhi), kaevu läbimõõt laiemas kohas, kaevu materjal (seinad , kaas), torude andmed (absoluutkõrgus põhjast, läbimõõt materjal, suubumine, kaevu visuaalne seisukord ning kaane kõrguse reguleerimise ulatus (min- max ). Uurida tuleb tehnovõrkude paiknemine mõõdistusalal ja tehnovõrkude sügavus/kõrgus ning koostada sellekohane aruanne. Mõõdistusalal paiknevate kommunikatsioonide asukohad ja tehnovõrkud e sügavus/kõrgus kanda plaanile; Mõõdistada kõik truubid. Esitada geodeetilisel plaanil truubi sisse- ja väljavoolu kõrgused, truubi läbimõõt ja pikkus, truubi materjal. Geodeetiline uuring peab olema koostatud mahus, mis võimaldab veeviimarite terviklahenduse projekteerimist. Koostada tabel teelõigul olevate liiklusmärkide kohta. Tabelis peab kajastuma märgi asukoht, nimetus, märgi number ja kirjeldus. Märgid tähistada tabelis numbriga ja tähistada ka plaan il. Mõõdistada ja kanda plaanile kõik leitud piirimärgid ning piiriprotokolli järgsed katastriüksuste piirid. Maa-ala plaani koostamisel tohib kasutada Maa-ameti kaardirakenduse piiriandmeid üksnes juhul, kui maaüksuste mõõdistamine on tehtud L-Est süsteemis. Kõik piiride asukohad tuleb üle täpsustada maakatastrist välja võetud piiriprotokollide andmete põhjal . Koostada piiriandmete aruanne. Koostada tabel piirnevate maaüksuste omanike andmetega (kinnistusregistriosa number, katastriüksuse tunnus, katastriüksuse aadress, omaniku nimi), mõõdistusviisi ( L-Est , plaanimaterjal jne) ja looduses olevate piiripunktide tähistuste kohta. Töövõtja peab arvestama kuludega, mis on vajalikud kinnistusregistrist ja äriregistrist ki nnistuomanike nimede saamiseks. Geodeetilise uurimistöö aruanne kooskõlastada tehnovõrkude valdajatega, Põllumajandusameti maaparandusosakon naga ja kohalike omavalitsustega. Geodeetiliste uuringute tööde mahu määramisel ning uuringute teostamisel tuleb arvestada, et uuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab töö eesmärgi saavutamist ning võimaldab hinna ta lahenduse sobivust keskkonda. K oostada geodeetiliste uurimustööde aruanne, mis esitada Tellijale digitaalselt. Teostada geotehnilised uurimustööd : J uhinduda Maanteeameti peadirektori 1 5. 1 1.201 8 käskkirjaga nr 1-2/18/462 kinnitatud “ Geotehniliste uuringute juhis test ” ning EVS-EN 1997-1:2005+NA 2006 Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad nõuded . E nne geotehniliste uuringute teostamist tuleb Töövõtjal koostada geotehniliste uuringute kava ( mis edastatakse tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks Tellija le ). G eotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab maantee, jalg- ja jalgrattateede , parklate, ristmi ke ja rajatiste projekteerimist. M aaradari kasutamine on lubatud . Jalg- ja jalgrattateede näha ette vähemalt kasvupinnase paksuse määramine iga 100m tagant . Koostada geotehniliste uurimustööde a ruanne , mis esitada Tellijale digitaalselt . Geotulbad tuleb esitada viimases *. ags formaadis. Teostada l iiklusuuring ud : Liiklusuuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab: Arvutada ristmike läbilaskvust ja määrata teenindustaset; Määrata koormussagedus. Liiklusuuringud vormistada digitaalselt aruandena, mis peab sisaldama vähemalt järgmist: liikluse prognoosi; liikluskoosseisu ja koormussagedust; teenindustaset; liiklusvoogude jagunemist ristmikel ja võimalikke ümberjagunemisi ; aruande kokkuvõtet . Liikluse prognoosimisel tuleb arvestada ja analüüsida nii Maanteede projekteerimisnormides punktis 1.3 tooduga kui „ Liikluse baasprognoos Eesti riigimaanteedele aastaks 2040 “ keskmise kasvuga. Tellija teeb Töövõtja poolt digitaalselt esitatud analüüsi põhjal otsuse, millise liikluskasvuga tuleb katendi projekteerimisel arvestada. Koostada k atendi projekt : Koostada katendi variantide tugevusarvutused programmi KAP kõige uuema versiooni alusel . K atendi arvutus teostada vähemalt k ahele katendikonstruktsiooni variandile ( KS või killustikust alus vms võrdlus). Lisaks tuleb arvestada „Killustikust katendikihtide ehitamise juhendi“ Tabel 1 märkus tes tooduga. Näha ette eelistatuna kogu freespuru kasutami se uues katendikonstruktsioonis. Olemasolevate katendite seisukorra hindamine : Töövõtja peab hindama projektlahendusega seotud olemasoleva te teede seisukorda ning koostama sellekohase analüüsi . O lemasoleva olukorra kompleksanalüüs is vii a kokku geotehniliste uuringute tulemused katte tänase seisukorraga (defektid, kandevõime andmed, roopad jms). Andmete analüüsi põhjal tuleb esitada arvutuslike nõrgimate kohtade piketid (min 5tk) . Aruanne peab sisaldama põhjendatud hinnanguid edasisteks tegevusteks, millega projekti koostamisel arvestada. Tuua v älja võimalikud remondi-meetmed; Aruanne tuleb esitada kooskõlastamiseks Tellijale koos ettepanekutega , millist materjali antud piirkonnas tuleks katendiarvutuse teostamisel eelistada , et saada optimaalseim lahendus ( Töövõtjal valida kogukuludelt soodsaim lahendus) . Katend tuleb projekteerida ja arvutada kõigile projektiga käsitletavatele teedele . Katend p rojekteerida k asutusajaga vähemalt 20 aastat. Projektis näha ette kulumisvaru 1 cm. Katendiarvutuses arvestada geotehniliste uuringute analüüsitud tulemustega. Peale katendiarvutust materjalide nimetused ehitajale kirjeldada projektis kehtiva Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi L2T3 järgselt . Katendi projekt peab muuhulgas sisaldama katendi variantide võrdlust koos variantide maksumustega ning variantide ehitustehnoloogia kirjeldust. Võrdlus peab võtma arvesse katendi ehitusmaksumuse ning kulutused, mida tuleb teha 20 a a sta kasutusperioodi jooksul (remont, rekonstrueerimine). Samuti tuleb lisada variantide tüüpsed ristprofiilid ning Töövõtja põhjendatud soovitus katendikonstruktsiooni valiku osas Katendi projekt (mis arvestab geotehnilisi uuringuid ning sisaldab katendivariantide võrdlust) esitada otsustamiseks Tellijale digitaals e lt. Olemasolevate üld - ja detailplaneeringute väljaselgitamine : Selgitada antud maanteelõigu piirkonnas kehtestatud ja koostamisel olevad üld - ja detailplaneeringud ning arvestada nendega projekti koostamisel (perspektiivsed mahasõidud , mille ehitamise mahtusid mitte arvestada maantee ehituse mahtudesse). Töövõtja peab selgitama ja esitama Maanteeametile andmed planeeringutes toodud teede ja tehnovõrkude rajamise kohustuste osas. Töövõtja peab lisama projekti juurde kõikide kehtestatud üld - ja detailplaneeringute põhijoonised ning nimetama planeeringud projekti seletuskirjas. Täpsustada kõik võimalikud piirangud , mis võivad mõjutada tee- ehitust ning taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel. J alg- ja jalgratta teede vajaduse hindamine : K oostada jal gsi ja jalgrattaga liikumise prognoos. (vastavalt „ HYPERLINK "https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid/projekteerimisjuhendid" Kergliikluse prognoosimise juhend-2013 “, leitav Maanteeameti koduleheküljelt) . Tuginedes prognoosile tuleb Töövõtjal teha liiklusohutuse analüüs ja ettepanek jalgratta- ja jalgtee rajamise vajaduse kohta, milles määrata teepool, kus on esmajärjekorras vajalik ehitada sõiduteest eraldiseisev jalgratta- ja jalgtee ning teeületuskohtade asukohad . Keskkonnamõjude eelhinnang Koostada projektiga kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõjude eelhinnang, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ( KeHJS ) § 6 1 , mis selgitab keskkonnamõjude hindamise vajaduse ning on aluseks haldusakti andmisele KMH algatamise või algatamata jätmise kohta. Eelhinnang koostada projekteerimise faasis, mis võimaldab hinnata kõiki projektiga kaasnevad asjakohased mõjud, kuid mitte enne, kui on selgunud tee ja teerajatiste täpne asukoht. Eelhinnangu koostaja on kohustatud tutvuma projektialaga kohapeal, fotografeerima olulised asjaolud ning lisama need eelhinnangule. Eelhinnangu peab koostama füüsiline isik, kellel on k eskkonnamõju hindamise litsents või juriidiline isik asjakohase litsentsiga töötaja kaudu ( KeHJS §14 tähenduses) . Keskkonnamõjude eelhinnangu aruanne esitada tellijale digitaalselt. Krundijaotuskava Ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa ja/või isikliku kasutusõiguse ala määramiseks ko ostada krundijaotuskava . Krundijaotuskava on tee ehitusprojekti realiseerimiseks vajaliku kinnisasja omandamise või piiratud asjaõiguse seadmise plaan . Põhiprojekti osad Koostada Vana-Narva mnt Maardu linnas asuva lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt vastavalt määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud põhiprojekti koostamise nõuetele , sh: katendi projekt ; tehnovõrkude eelprojektid; valgustuse põhi projekt; e hitusmaksumuste kalkulatsioon ; krundijaotuskava. Tellija tellib projektile liiklusohutuse auditeerimise ning vajadusel projekti ekspertiisi. Töövõtjal on kohustus parandada projekti vastavalt auditis ja ekspertiisis tehtud märkustele, kui Tellija on otsustanud parandamise vajaduse . P rojekti de koostami s e üldised nõuded Töövõtja peab koostama normidekohase tervikliku tee rekonstrueerimise ehitusprojekti, mis peab sisaldama kõikide eriosade lahendusi, selgitusi, jooniseid ja töömahtusid, mis on vajalikud projektiga kavandatud ehitustööde teostamiseks. Töövõtja peab kasutama optimaalseid liiklust sulgemata realiseeritavaid lahendusi, mis tagavad projekti alusel tehtava töö kvaliteedi ning arvestavad Tellija rahaliste võimalustega. Töövõtja peab Töö tegemisel juhinduma Riigikogu poolt 11.02.2015 vastu võetud Ehitusseadustikust ja selle kehtivatest rakendusaktidest, Eestis kehtivatest teehoiutöödega seotud seaduste, määruste, standardite normdokumentide ja juhendite, sh Maanteeameti peadirektori käskkirjade, terviktekstidest, mis on kättesaadavad Elektroonilise Riigi Teataja kataloogist – www.riigiteataja.ee, Standardikeskuse veebilehel www.evs.ee ning Maanteeameti veebilehel www.mnt.ee. Töövõtja peab projekti koostamisel ning vormistamisel järgima Tellija poolt etteantud lähteandmete alusel „Tee ehitusprojektile esitatavaid nõudeid“ (Majandus- ja taristuministri 0 9 .0 1 .20 20 määrus nr 2) ja „Tee projekteerimise norme“ (Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrus nr 106). Projekti seletuskirjas tu ua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks. Koostada maanteelõigu asukoha skeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta Eesti mastaabis. Koostada projekti alast ülevaatlik asendiskeem, kuhu kanda ülevaatlik info projekti kohta (projekteeritav maantee, piketaaž, kõrvalteede numbrid ja nimetused, katastriüksuste piirid, vajalik maavõõrandus, bussipeatused jne). Koostada maanteelõi gu asendiplaanid koos maaüksuste piiridega ning liikluskorraldusega ja eraldi vertikaalplaneerimise joonised. Koostada projekteeritava lõi gu pikiprofiilid koos geoloogili s e profiil iga . Pikiprofiil tuleb koostada ka kõigile ristmikele ja mahasõitudele . Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ristlõigetest, milles näidata ära katendi konstruktsioonid, olemasolev ja projekteeritud situatsioon ning piirkond , kuhu on vastav tüüp projekteeritud . Koostada tööristprofiilid (ristlõiked) sammuga 25 m (täis- ja veerandpikettidel) ning ehitus lõigu iseloomulikest kohtadest (ristmikud, liiklussaared jms.). Tööristprofiilidel näidata olemasolev pind ja selle kõrgusarvud, projektpind, kõrgusarvud, kalded, erinevate kalletega osade laiused, olemasolevad ja uued teemaa piirid, ristuvate kommunikatsioonide asukohad, kaevejoon ning muu tee-ehitusel vajalikuks osutuv informatsioon. Tööristprofiilid tuleb esitada ainult digitaalselt. Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool projekteeritavalt alalt , kraavide puhastamine, sh vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel kinnistutel . Kõik truubid tuleb üle vaadata ja pildistada ning esitada Tellijale kooskõlastamiseks aruanne truupide seisukorra kohta. Aruanne peab sisaldama truubi fotosid, seisukorra kirjeldust ja Töövõtja ettepanekut truubi puhastamise või asendamise vajaduse kohta sõltuvalt truubi seisukorrast. Tellijaga kooskõlastatud truupide seisukorra aruande kohaselt näha ette olemasolevate korras truupide puhastamine või amortiseerunud truu pide asemele uute projekteerimine. V ajadusel tuleb põhiprojekti koostamise käigus teostada täiendavad lisauuri ngud olemasoleva sadevete ärajuhtimissüsteemi seisukorra kindla kstegemiseks ja renoveerimiseks. M aaparandussüsteemidega seotud lahendused (projekt) tuleb kooskõlastada Põllumajandusameti maaparandusosakonna võ i maaparandussüsteemi valdajaga . V ältida pinnasevee sattumist katendikonstruktsiooni . Ristumiskohad: Projekteerida ristumiskohad p. 2.4 nimetatud detailplaneeringus määratud asukohtadesse . Projekteerida ohutud ja liikluskoossisule vastavad ristmikud, sh detailplaneeringus antud asukohtadesse kanaliseeritud või osaliselt kanaliseeritud ristmikud. Arvestada, et detailplaneering annab selleks üldised suunad ja alused, täpne projektlahendus tuleb koostada Töövõtjal. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel). Täiendavate mahasõitude kavandamist tuleb võimalusel vältida. Olemasoleva te mahasõi tude korrasta mine projekteerida vastavalt Maanteeameti tüüpjoonistele. Anda liikluskorraldusvahendite demonteerimise mahud. Näidata ära utiliseer itava materjali mahud. Näha ette võsa raiumine nii olemasoleva kui perspektiivse tee maa-alalt , vajadusel puude likvideerimine ja kändude juurimine ning tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd. Projekti töömahtu lisada ehitaja kohustus koostada ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Üldiselt projekti koostamisel arvestada, et e hitus aegne liikluskorraldus oleks võimalik teostada ümbersõite vältides. Kui tehnoloogiast tulenevalt ei saa ümbersõite vältida, siis koostada projekti mahus maanteelõigust ümbersõitude skeemid koos liikluskorraldusega ja eelnevate ehitus tööde kirjeldustega. Koostada kasutus- ja hooldusjuhend . Lähtuda Maanteeameti kodulehel olevast juhisest “ Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted “. Koostada töömahtude aruanded (mahud pikettide kaupa) . Arvestada tööde etapiviisilise teostamise ga ning töö de mah ud eralda da vastavalt Tellija poolt etteantud etappidele, mis täpsustatakse projekteerimise käigus. Kõikide projektiga kavandatavate tööde kohta k o ostada töömahuloend (kululoend) vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele koos eeldatava ehitusmaksumuse kalkulatsiooniga. Arvestada tööde etapiviisilise teostamise ga ning koostada eraldi kululoendi d Tellija poolt etteantud etappidele, mis täpsustatakse projekteerimise käigus . Ehitusmaksumuste kalkulatsioonid peavad põhinema ühikhindadel ja tööde mahtudel. Koostada projektile 3D mudel kogu lõigu ulatuses: Projekti koosseisus esitada 3D pinnamudel LandXML formaadis koos 3D joontega (3d polyline ) projekteeritud tee-elementide murdejoontega (tee telg, katte serv, kraavi põhi jms). Samuti peab olema võimalik eristada mulde pealispind (näiteks eraldi mulde pinnamudelina). 3D mudelis tuleb välja joonistada tee kate, dreenkihi alakiht ja muldkeha alakiht, mis võimaldaks kõikide katendi- ja muldekihtide ehitust 3D tehnoloogiaga . Bussipeatused Koostöös kohalike omavalitsuste ja ühistranspordikeskusega täpsustada detailplaneeringus näidatud bussipeatuste asukohad . Bussipeatuste kavandamisel arvestada „ Bussipeatuste, platvormide ja -paviljonide rajamise põhimõtted “ (leitav Maanteeam eti koduleheküljelt: Ametist/Juh e n did /P rojekteerimisjuhendid . Liikluskorraldusvahendid Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida põhiprojekti mahus liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, viidad, markeering , piirded jms). Arvestada eriveoste koridoridega (nt vajadusega kavandada teisaldatavad liiklusmärgid). Projekteeritav viitamine peab haakuma naaberlõikudel projekteeritud viitamisega. Teekattemärgistuse projekteerimisel arvestada ka naaberlõikudega ning liitumiskohtadel üleminekumärgistuse eemaldamisega. Kohaliku omavalitsuse maaüksustele jäävate parklate markeerimisel võtta aluseks p.2.4 nimetatud detailplaneeringu lahendus, kuid arvestada vajadusega täpsustada parki miskohtade arv ja sõidukite koosseis kohaliku omavalitusega. Koostada teeviitade joonised mahu määramiseks. Tee valgustus Töövõtja ülesandeks on põhi projekti koosseisus koostada teevalgustuse projekt uue teevalgustuse rajamiseks. Valgustimasti tüüp täpsustatakse projekteerimise käigus. Tee valgustuse projekteerimisel lähtuda järgmistest standarditest, juhenditest ja normidest: EVS-EN 13201- 2 Teevalgustus. Osa 2: Teostusnõuded EVS-HD 384.7.714 S1 2004 Välisvalgustuspaigaldised EE 10421629-JV ST 5-6 0,4 – 20 kV võrgustandard Riigimaanteede valgustamise juhis Valgustus projekteerida minimaalses vajalikus mahus, arvestades olemasolevat olukorda . Näha ette o lemasoleva valgustuse likvideerimine ja uue valgustuse rajamine. T agada valgustuse terviklahendus projekteeritavale lõigule eelneva ja järgneva l õi gu valgustuse lahendusega. Täpne valgustuse ulatus ja vajadus selgub projekteerimise käigus, arvestades Töövõtja ettepanekuid ja põhjendusi. Valgustuse tehniline lahendus peab tagama ökonoomse välisvalgustuse ja võimaluse valgustite töörežiimi muutmiseks. Projektlahendus tuleb integreerida valgustuse hooldaja kontroll -süsteemi. Olemasoleva valgustus e hoold ust korrald ab Maardu Linnavalitsus, rajatava valgustuse hooldust hakkab korraldama Maanteeamet. Liitumispunkti näha ette eraldi arvesti rajatava valgustuse elektritarbimise mõõtmiseks. Arvestada eriveoste koridoridega (nt laiusgabariidi tagamine mastide paigutusel). Tehnovõrkude ümbertõstmine Ehitusele ettejäävate olemas olevate tehnovõrkude ümberehituseks tuleb koostada eelprojekt koos töömahtude loendite ja ehi tusmaksumuste kalkulatsiooniga vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga. H aljastus ja hooldus Lähtuda Maanteeameti Riigiteede haljastustööde juhisest . Koostada haljastuse skeem (ei pea olema eraldi joonis), milles näidatakse eri pinnavärvidega, millist tüüpi haljastust kasutatakse. Jooniselt pea vad olema selgelt loetav ad ja arusaadav ad erinevat tüüpi haljastuste kasutamise alad ja kohad. K oosolekud, k ooskõlastamine Töövõtja peab korraldama projekteerimise käigus koostöös Tellijaga, kohalike omavalitsuste esindajatega ning vajadusel tehnovõrkude valdajatega, detailplaneeringute ja üldplaneeringute koostajatega regulaarseid töökoosolekuid sagedusega vähemalt üks kord kuus , asukohaga Heli tn 6 Tallinnas või eriolukorras Skype teel . Tö ökoosolekul peab kohal olema Töövõtja poolt esitatud ja Tellija poolt kooskõlastatud Lepingu vahetul täitmisel osalev projektijuht. Teised võtmeisikud peavad koosolekul osalema vastavalt Tellija kontaktisiku eelnevale nõudmisele või juhul kui Töövõtja peab ise vajalikuks. Koosolekute sagedust võib tellija nõusolekul piirata uuringute koostamise etapis. Töökoosolekutel antakse ülevaade vahepealse aja jooksul tehtud töödest, toimub arutelu projektis esile kerkinud teemadel. Enne töökoosoleku toimumist on Töövõtja kohuseks esitada osalejatele koosoleku päevakord koos vajalike eelinfot sisaldavate materjalidega. Koosolekuid protokollib Töövõtja. Põhiprojekt tervikuna kooskõlastada kõikide projektiga seotud kommunikatsioonide valdajatega ning nende asutustega , ke llega kooskõlastamise vajadus selgub projekteerimise käigus. Kooskõlastused ja kooskõlastuste koondtabel ( kuhu on lisatud kooskõlastuse tingimused ja märkus kooskõlastuse tingimustega arvestamise kohta või põhjendus mittearvestamise kohta ) tuleb esitada põhiprojekti mahus. Kooskõlastuse taotlemisel arvestada kooskõlastamisele kuluvale ajale (vähemalt 30 päeva). Projekti kooskõlastamiseks esitamisel peab Töövõtja võtma kooskõlastavalt isikult või asutuselt kirjaliku kinnituse projekti kättesaamise kohta, mis tõendaks projekti kättesaamise kuupäeva. Tähitud postiga saatmisel tuleb taotleda kirja saajalt kättesaamisteade. Kui projekt on esitatud kooskõlastamiseks, kuid kooskõlastus pole saabunud hiljemalt 30 päeva jooksul, tuleb esitada kirjalik tõendusmaterjal selle kohta, et projekt on kooskõlastamiseks esitatud. Töövõtja vastutab kõikide vajalike kooskõlastuste õigeaegse taotlemise eest, millega oleks tagatud kooskõlastuse andmine kooskõlastaja poolt enne Töö üleandmise tähtaega. Kui kooskõlastust andvad asutused annavad eitava või tingimusliku kooskõlastuse, on Töövõtjal kohustus esitada need tingimused koos temapoolse seisukohaga tingimustega arvestamise võimalikkuse kohta, mille alusel esitab Tellija oma seisukoha. Töövõtja vastab tingimusliku kooskõlastuse andjale. Projektiga kavandatud tegevusest puudutatud isikutelt küsib Tellija arvamused ehitusloa menetluses . Ehitusloa menetlus Tellija korraldab põhiprojekti ehitusloa menetluse võimalusel 3 kuu jooksul alates põhiprojekti vastuvõtmisest. Töövõtjal on kohustus Tellija poolt antud tähtaja (min 10 päeva sõltuvalt töö mahust) jooksul parandada põhiprojekti vastavalt ehitusloa menetluses esitatud arvamustele ja kooskõlastustele, kui Tellija on otsustanud parandamise vajaduse. Vormistusnõuded Põhip rojekt vormistada eesti keeles ja esitada digitaalselt. Tellijal on õigus nõuda projekti esitamist paberil kuni kahes eksemplaris. T ööristprofiilid tuleb esitada ainult digitaalselt . Vajadusel koostab Töövõtja oma kulul täiendavad projektide eksemplarid kohalikele omavalitsustele ja kommunikatsioonide valdajatele. Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate: Joonised peavad olema esitatud originaalkujul (. dgn või . dwg ) ning . pdf kujul; Tabelite failid vormistada . xls või . xlsx ning . pdf kujul; Tekstifailid vormistada . doc või . docx ning . pdf kujul; Muud projekteerimise tarkvara kasutades nende originaalfailid; Lisaks projekti failidele peavad elektroonilisel andmekandjal olema printimiseks vajalikud failid ja kõigi kasutatud joonte liikide . shx failid; Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning joonised peavad olema arusaadavad ka mustvalgel koopial. Kululoendid ja ehitusmaksumuste kalkulatsioonid koostada vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele ( https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid/teetoode-tehnilised-kirjeldused ) ja esitada . xls või . xlsx failidena . Kululoendi päises märkida kasutatud teetööde tehnilise kirjelduse versiooni kuupäev. Lisad: Projekteeritava lõigu asukoha skeem . Väljavõte „ Vana-Narva maantee, Fosforiidi tänava, Kroodi tänava maaüksuste ning lähiala detailplaneering ust“ (Põhijoonis_ AS004a ja Põhijoonis_ AS004b) Nõuded Töövõtjale. Lisa 1 Projekteeritava lõigu asukoha skeem Väljavõte Maa-ameti Kaardirakendusest Koostas: Ave Ots, Maanteeamet,
[email protected]
Lp Pakkujad
Meie 04.09.2020 nr 12-1/20/40834-1
Hinnapäring Vana-Narva maantee Maardu
linnas asuva lõigu rekonstrueerimise eelprojekti
ja põhiprojekti liiklusohutuse auditeerimise
teostamiseks
1. Hanke ese
Kutsume Teid osalema lihthankes Vana-Narva maantee Maardu linnas asuva lõigu
rekonstrueerimise eelprojekti ja põhiprojektide liiklusohutuse auditeerimine.
Auditeerimine tuleb läbi viia vastavalt Tehnilisele kirjeldusele (Lisa 1).
Hankelepingu tingimused on lisatud Töövõtulepingu projektis (Lisa 3).
2. Hindamiskriteerium
Eduka pakkumuse kriteeriumiks on hinnapäringu tingimustele vastava pakkumuse madalaim
käibemaksuta hind (Lisa 2: Hinnapakkumus (vorm 1), punkt 2, tabeli rida 3). Kui kaks või enam
pakkumust on võrdse madalaima käibemaksuta maksumusega, siis tunnistatakse edukaks
hankijale ajaliselt varem laekunud pakkumus.
3. Hankes osalemise tingimused
Hankelepingut ei sõlmita pakkujaga, kes on oma hinnapakkumuses esitanud valeandmeid;
Hankelepingut ei sõlmita pakkujaga, kelle hinnapakkumus ei vasta käesolevas hinnapäringus
sätestatud tingimustele.
4. Kõikide pakkumuste tagasilükkamine
Hankija jätab endale õiguse lükata tagasi kõik pakkumused, kui hinnapäringu tingimustele
vastava madalaima maksumusega pakkumus ületab hankija eelarvesse planeeritud rahalisi
võimalusi;
Kõik pakkumused lükatakse tagasi juhul, kui tingimustele vastav madalaima hinnaga
(käibemaksuta) pakkumus ületab RHS §14 p 1 lg 1 sätestatud piirmäära.
5. Pakkumuse esitamise tingimused
Pakkumus tuleb esitada Lisa 2 Hinnapakkumuse (Vorm 1) kohaselt. Hinnapakkumuses tuleb
täita vabaks jäetud lahtrid maksumuste ja kokkuvõtete osas. Hinnapakkumuses esitada
maksumused täpsusega kaks kohta peale koma;
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
Pakkumus peab olema allkirjastatud ettevõtte tippjuhi või tema poolt volitatud isiku poolt
(viimasel juhul lisada volikiri Lisa 2 (Vorm 2));
Tähtaegselt esitatud hinnapakkumusega aktsepteerib pakkuja lisatud töövõtulepingu tingimusi
ning Tema pakkumus peab olema jõus vähemalt 30 kalendripäeva alates pakkumuse
esitamisest;
Ühispakkumuse esitamisel esitada volikiri ühispakkuja esindamiseks (Lisa 2 (Vorm 3));
Pakkumuse esitamise tähtaeg on 10.09.2020 kell 10:00. Pakkumuse palume saata
digitaalselt allkirjastatuna e-postiga aadressil:
[email protected] . Pakkuja võtab enda
kanda pakkumuse õigeaegse üleandmise kogu riski.
Hinnapakkumust küsides ei seo Maanteeamet ennast esitatud pakkumuste aktsepteerimisega.
Langetatud otsustest teavitatakse Pakkujaid hinnapakkumuses esitatud e-posti aadressil.
Edukaks tunnistatud pakkuja peab allkirjastama ja saatma tema poolt allkirjastatud
Töövõtulepingu hiljemalt 3 tööpäeva jooksul alates selle allkirjastamiseks esitamist Hankija
esindaja poolt määratud e-posti aadressile.
Kui edukaks tunnistatud pakkuja ei allkirjasta lepingut 3 päeva jooksul alates Hankija poolt
allkirjastatud lepingu saatmisest edukale pakkujale, siis hindab Hankija kõiki ülejäänud
pakkumusi uuesti ja tunnistab edukaks hindamise tulemusel järgmise pakkuja.
Sel juhul on Hankijal on õigus nõuda esialgselt edukalt pakkujalt kahju hüvitamist esialgu edukaks
tunnistatud pakkumuse ja järgmise edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuse vahe ulatuses.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Janar Tükk
juhataja
põhja teehoiu osakond
Lisad:
Lisa 1: Tehniline kirjeldus koos lisadega
Lisa 2: Vormid 1-3
Lisa 3: Töövõtulepingu projekt
Ave Ots
5223872
[email protected]
2 (2)
TÖÖVÕTULEPING
Maanteeamet, registrikoodiga 70001490, asukohaga Teelise 4, 10916 Tallinn (edaspidi Tellija),
volituse alusel esindab Maanteeameti põhja teehoiu osakonna juhataja Janar Tükk
ja
………………… registrikoodiga ……………, asukohaga …………………… (edaspidi
Töövõtja), mida esindab juhatuse liige/mida volituse alusel esindab ………………,
Tellija ja Töövõtja (edaspidi koos Pooled või eraldi Pool), sõlmisid töövõtulepingu (edaspidi
Leping) alljärgnevas:
1. Lepingu ese
Lepingu esemeks on Vana-Narva maantee Maardu linnas asuva lõigu rekonstrueerimise
eelprojekti ja põhiprojektide liiklusohutuse auditeerimine (edaspidi Töö), mida Töövõtja
kohustub tegema vastavalt Lepingus ja Lepingu Lisades toodud tingimustele. Tööna
käsitletakse kõiki töid ja toiminguid, sh Lepingus nimetamata töid ja toiminguid, mis on
vajalikud Lepingus ettenähtud tulemuse saavutamiseks, samuti Töö vastuvõtmiseks
vajaliku dokumentatsiooni vormistamisega seotud toiminguid.
2. Lepingu üldtingimused
2.1. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:
2.1.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus.
2.1.2. Lisa 2 – Töövõtja poolt esitatud hinnapakkumus.
2.1.3. Lisa 3 – Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti vorm.
2.2. Pooled juhinduvad Lepingu täitmisel lisaks Lepingule ja selle lisadele ka Eesti Vabariigis
kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning vajadusel muudest vastava
valdkonna tehnilistest dokumentidest.
2.3. Leping on sõlmitud lihtmenetlusega riigihanke tulemusena.
2.4. Kui Lepingus ei ole sätestatud teisiti, siis viiteid kindlale punktile, alapunktile või lisale
tõlgendatakse viidetena Lepingu vastavale punktile, alapunktile või lisale. Lepingus on
kasutatud pealkirju vaid viitamise lihtsustamise huvides ning neid ei arvestata Lepingu
sätete defineerimisel, tõlgendamisel või piiramisel. Lepingus, kus kontekst seda nõuab,
võivad ainsuses olevad sõnad tähendada mitmust ja vastupidi.
2.5. Lepingu dokumentide vastuolude korral lähtutakse hilisemast dokumendist. Lepingu
allkirjastamise hetkel olemasolevaid Lepingu dokumente loetakse samaaegseteks.
2.6. Lepingu täitmise keel on eesti keel.
3. Tähtajad ja Töö üleandmine
3.1. Töö teostamist alustatakse koheselt pärast Lepingu allkirjastamist Poolte poolt.
3.1.1. Töö teostatakse vastavalt Lisa 1 punktis 5 kirjeldatud ajakavale kahes osas.
3.2. Töö (mõlema osa) üleandmisel esitab Töövõtja Tellijale Lepingu kohase Tööde üleandmis-
ja vastuvõtmisakti.
3.3. Tellija peab Töö üle vaatama 7 kalendripäeva jooksul pärast Töö ning üleandmis- ja
vastuvõtmisakti saamist.
3.4. Juhul, kui Töö vastuvõtmisel on Tellijal pretensioone Töö kvaliteedi ja/või Lepingule
vastavuse osas, ei allkirjasta Tellija kontaktisik üleandmis- ja vastuvõtmisakti ning edastab
Töövõtjale kirjalikult Töös ilmnenud vead ning puudused. Töövõtja kohustub vead ning
1
puudused likvideerima 7 kalendripäeva jooksul alates Tellija poolt kirjaliku teate saamisest
ja esitama parandatud Töö Tellijale (täiendav tähtaeg vastavalt võlaõigusseaduse § 114).
3.5. Kui Töö (sh Töö osa) kontrollimisel selgub, et Töös on puudused, loetakse Töö tähtaegselt
üle andmata. Tellijal on õigus kuni puuduste likvideerimiseni Töövõtja poolt keelduda Töö
vastuvõtmisest ja selle eest maksmisest.
4. Poolte õigused ja kohustused
4.1. Tellijal on õigus:
4.1.1. igal ajal teha järelpärimisi Tööde tegemise hetke olukorra kohta ning kontrollida Töö
tegemise käiku;
4.1.2. pöörduda kolmandate isikute poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks Töö kvaliteedi
kohta;
4.1.3. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud
juhtudel leppetrahvi, kui Töövõtja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu
juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, kvaliteedinõuetest, maksumusest,
samuti kui Töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale Lepinguga võetud
kohustusi.
4.2. Tellijal on kohustus:
4.2.1. tasuda Töövõtjale nõuetekohase Töö teostamise eest vastavalt Lepingule;
4.2.2. tasuda viivist vastavalt Lepingule.
4.3. Töövõtjal on õigus:
4.3.1. saada Tellijalt Töö tegemiseks vajalikku informatsiooni ja juhiseid;
4.3.2. saada Töö eest Lepingus kokkulepitud tasu.
4.4. Töövõtjal on kohustus:
4.4.1. teha Töö vastavalt Lepingule;
4.4.2. tagada Töö tegemisel vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu kasutamine ja kui konkreetsete
tööde tegemiseks on õigusaktides kehtestatud nõuded, et vastavat tööd võivad teostada
isikud, kellel on muuhulgas majandustegevuse teade, tegevusluba või registreering, siis
tagada, et vastavaid töid teostaksid isikud, kellel on nõutud majandustegevuse teade,
tegevusluba või registreering või muu dokument, mis annab isikule õiguse vastava töö
tegemiseks;
4.4.3. tagada, et kui Töövõtja tugines hankemenetluses kvalifitseerimise tingimuste vastavuse
tõendamiseks teiste isikute vahenditele, siis teised isikud osalevad vahetult Lepingu
täitmisel alltöövõtjana vähemalt osas, milles teiste isikute vahenditele tugineti;
4.4.4. vastutada selle eest, et Töö oleks tehtud korrektselt ja kvaliteetselt;
4.4.5. informeerida viivitamatult Tellijat Töö tegemise käigus tekkinud probleemidest;
4.4.6. tasuda leppetrahvi vastavalt Lepingule.
4.5. Pooltel on õigus Lepingust tulenevaid ja sellega seotud nõudeid ja kohustusi kolmandatele
isikutele üle anda ainult teise Poole eelneval nõusolekul, mis on Lepinguga samas vormis.
Mittekohaselt üle antud nõuete ja kohustuste osas jääb teise Poole ees vastutavaks nõuded
ja/või kohustused üle andnud Pool.
5. Autoriõigused
5.1. Töövõtja annab Tellijale ainulitsentsi koos all-litsentsi andmise õigusega kõigile Lepingu
alusel teostatud Tööle tekkivatele varalistele õigustele, sealhulgas autoriõiguse seaduse §
131 ja § 132 nimetatud varalistele õigustele, ning need loetakse Tellijale üleantuks Lepingu
hinna tasumisega.
2
5.2. Töövõtja kinnitab, et ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori(te) isiklike õiguste
realiseerimiseks viisil, mis ei takista ega raskenda Töö tulemusena valminud teose
kasutamist ega varaliste õiguste teostamist Tellija poolt.
5.3. Töövõtja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et Töö tulemusena valminud teose kasutamisel ei
pea autori(te) nimi (nimed) olema tähistatud.
5.4. Töövõtja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et autor(id) on andnud nõusoleku teha Tellijal Töö
tulemusena valminud teoses ja selle pealkirjas mistahes muudatusi, samuti lisada teosele
teiste autorite teoseid (illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare, selgitusi,
uusi osasid jms).
5.5. Lepingu punktis 5 nimetatud õigused kehtivad territoriaalsete piiranguteta ja autoriõiguse
kehtivusaja jooksul.
6. Tasumine
6.1. Töö teostamise maksumus on … eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas … eurot,
kokku …. eurot (edaspidi Tasu).
6.2. Tellija tasub Töövõtjale Lepingu tingimuste kohaselt teostatud Töö eest kahes osas lepingu
lisas 2 toodud vastava Töö osa (etapi) maksumuse alusel alljärgnevalt:
6.2.1. …. eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas …. eurot, kokku …. eurot pärast
esimese Töö osa üleandmis-ja vastuvõtmisakti allkirjastamist Poolte poolt.
6.2.2. …. eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas … eurot, kokku …. eurot pärast teise
Töö osa üleandmis-ja vastuvõtmisakti allkirjastamist Poolte poolt.
6.3. Tellija tasub Töövõtjale Poolte poolt allakirjutatud Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti
alusel koostatud arve alusel 20 kalendripäeva jooksul pärast arve saamist.
6.4. Arve tuleb esitada 7 kalendripäeva jooksul, pärast Töö vastuvõtmist Tellija poolt,
masintöödeldaval kujul, e-arvena, mis vastab Rahandusministri 11.04.2017 määrusele nr
24 „Masintöödeldava algdokumendi juhendi kehtestamine“. Arve loetakse laekunuks selle
Maanteeameti arvete halduskeskkonda laekumise kuupäevast. Mitteresidentidel tuleb pdf-
formaadis arve saata meiliaadressile
[email protected] või edastada see e-arvena
rahvusvahelise Peppol süsteemi kaudu. Arvele tuleb märkida kontaktisiku nimi ja Lepingu
number.
7. Poolte vastutus
7.1. Töövõtja on kohustatud hüvitama Lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmisega
Tellijale tekitatud kahju ja Tellija poolt seoses Töövõtja poolse Lepingu rikkumisega tehtud
kulutused.
7.2. Tellija vastutab Lepingu rikkumise eest ja on kohustatud Töövõtjale hüvitama Lepingu
rikkumisega tekitatud kahju ning Töövõtja poolt Tellija poolse Lepingu rikkumisega seoses
tehtud kulutused.
7.3. Töövõtjal on õigus nõuda Tellijalt viivist tasumisega viivitamise korral 0,2% tähtaegselt
tasumata arve summast iga tasumise tähtpäeva ületanud päeva eest.
7.4. Tellijal on õigus rakendada sanktsioonina leppetrahvi iga rikkumise korral kuni 10%
Tasust, kokku mitte rohkem kui 30% Tasust, kui Töövõtja on rikkunud oma Lepingulisi
kohustusi. Leppetrahvinõude või teate leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija
Töövõtjale esitama 6 kuu jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates.
7.5. Juhul kui Töövõtja rikub Lepingus sätestatud tähtaegu, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt
leppetrahvi 0,2% Tasust, iga viivitatud päeva eest. Leppetrahvinõude või teate
leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija Töövõtjale esitama 6 kuu jooksul
kohustuse rikkumise avastamisest arvates. Tähtaegade ületamise korral ei kohaldu eelmises
punktis sätestatud leppetrahvi piirmäär.
3
7.6. Pooled on kokku leppinud, et Töövõtja kohustub hüvitama Lepingu täitmise käigus
tekkinud kahju kolmandatele isikutele. Töövõtja kohustub oma kulul esindama Tellijat
Lepingu alusel täidetavate ülesannete või toimingutega seotud kõigis vaidlustes (sh
kohtuvaidlustes) kolmandate isikutega ning kandma kõik sellega kaasnevad menetluskulud.
7.7. Tellija võib Töö Lepingu tingimustele mittevastavusele tugineda seaduses sätestatud
aegumistähtaja jooksul.
8. Poolte kontaktisikud
8.1. Töövõtja kontaktisik:………....., tel.: (+372) ..., e-post: …;
8.2. Tellija kontaktisik:…….….., tel: (+372) ….., e-post: ….
9. Lepingu kehtivus
9.1. Leping jõustub selle allkirjastamisel ja kehtib kuni Lepingust tulenevate kohustuste
täitmiseni.
9.1. Tellija võib Lepingust taganeda ning nõuda leppetrahvi kuni 10% Tasust, kui Töövõtja
rikub oluliselt oma õigusaktidest või Lepingust tulenevaid kohustusi. Tellija võib Lepingu
üles öelda võlaõigusseaduses ettenähtud korras. Tellijal on õigus nimetatud summa maha
arvata Töövõtjale tasumisele kuuluvast summast.
9.2. Töövõtja võib Lepingust taganeda, kui Tellija rikub oluliselt Lepingu tingimusi. Sellisel
juhul on Tellija kohustatud Töövõtjale hüvitama Töövõtja poolt Lepingu täitmisel tehtud
kulutused.
9.3. Leping loetakse koheselt lõppenuks, kui:
9.3.1. Töövõtja tegevus lõpeb;
9.3.2. kuulutatakse välja Töövõtja pankrot.
10. Teated
10.1. Pooltevahelised Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis, välja
arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel
teisele Poolele ei ole õiguslikke tagajärgi.
10.2. Informatsioonilist teadet võib edastada telefoni teel.
10.3. Kirjalikud teated saadetakse Lepingu Pooltele e-posti teel, selle võimaluse puudumisel
antakse Lepingu Pooltele üle allkirja vastu või saadetakse postiga registrijärgsel aadressil.
Kui ühe Poole teade on teisele Poolele saadetud Lepingus märgitud e-posti aadressile,
loetakse see kättetoimetatuks järgmiseks tööpäevaks.
11. Muud tingimused
11.1. Lepingut võib muuta kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kirjalikult vormistamata Lepingu
muudatused on tühised.
11.2. Kõik Lepingu tõlgendamisest või täitmisest tulenevad vaidlused püütakse lahendada
Lepingupoolte vaheliste läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse
vaidlus Harju Maakohtus vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele.
11.3. Kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud Lepinguga, juhinduvad Pooled Eesti Vabariigi
vastavatest õigusaktidest.
11.4. Leping allkirjastatakse Poolte poolt digitaalselt.
12. Isikuandmete töötlemine
12.1. Lepingu täitmisega seotud isikuandmete töötlemisel tuleb rakendada asjakohaseid tehnilisi
ja korralduslikke meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastab isikuandmete kaitse
4
üldmääruses (GDPR) ja isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõuetele (edaspidi koos:
Isikuandmete õigusaktid).
12.2. Volitatud töötlejal (Töövõtjal) on keelatud kaasata teist volitatud töötlejat ilma vastutava
töötleja (Tellija) eelneva konkreetse või üldise kirjaliku loata.
12.3. Lepingu alusel töödeldakse Lepingu esemega seotud isikute isikuandmeid.
12.4. Lepingu alusel töödeldakse isikuandmeid eesmärgiga täita Leping ja saavutada ettenähtud
tulemused.
12.5. Lepingu alusel töödeldakse isikuandmeid üksnes Lepingu kehtivuse ajal.
12.6. Volitatud töötleja on lisaks isikuandmete õigusaktides sätestatule kohustatud:
12.6.1. töötlema isikuandmeid vajaliku hoolsusega ja ainult ulatuses, mis on vajalik Lepingus
kokkulepitud teenuse osutamiseks;
12.6.2. töötlema isikuandmeid ainult vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste alusel;
12.6.3. hoidma Lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena;
12.6.4. täitma andmeturbe seaduslikke nõudeid ja rakendada andmete kaitseks piisavaid ning
kaasaegseid kaitsemeetmeid;
12.6.5. aitama vastutaval töötlejal täita kohustusi seoses andmesubjektide esitatud taotlustega;
12.6.6. aitama vastutaval töötlejal täita GDPR artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse
isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet;
12.6.7. pärast andmetöötlusteenuse osutamise lõppu kustutab kõik isikuandmed ja kustutab
olemasolevad koopiad;
12.6.8. teeb vastutavale töötlejale kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik GDPR artiklis 28
sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks, ning võimaldab vastutaval töötlejal või tema
poolt volitatud muul audiitoril teha auditeid, sealhulgas kontrolle, ja panustab sellesse;
12.6.9. järgima isikuandmete õigusaktides sätestatud tingimusi teise volitatud töötleja
kaasamiseks.
13. Poolte allkirjad
Tellija: Töövõtja:
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
5
Lisa 3
TÖÖ ÜLEANDMIS- JA VASTUVÕTMISAKT
Käesolevaga ……….. annab üle ja Maanteeamet võtab vastu kooskõlas lepinguga “………….”,
mis on sõlmitud ........................................., alljärgneva töö:
___ etapi tööd vastavalt järgnevale kirjeldusele:
Üleantavate eksemplaride arv:
Digitaalselt esitatud andmed:
Märkused:
Tellija kontaktisik: Töövõtja kontaktisik:
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
6