Lääne-Virumaa Haljala vald Käsmu küla passiivse elektroonilise side magistraalvõrgu rajamine

Koostas: Andreas Kärp 03.09.2020  ANDREAS KÄRP FIE NIGULA 20‐3 | TARTU | 50107 REG. NR : 14399827 PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE MAGISTRAALVÕRGU RAJAMINE KÄSMU KÜLA, HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA STAADIUM: TÖÖPROJEKT PROJEKT: S200601 KAEVETÖÖDE ALA: KÄSMU KÜLA KESK‐ NING IDAOSA, HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA. PROJEKTIJUHT: V.PIPENBERG PROJEKTEERIS: A.KÄRP KONTROLLIS: A.LUUS (EL‐083‐19) Tööde alasse jäävad järgnevate mälestiste kaitsevööndid: Reg nr 16072 Käsmu Dellingauseni matusekabel Reg nr 16071 Käsmu kabeliaia piirdemüür Reg nr 16069 Käsmu kabel Reg nr 16068 Käsmu piirivalvekordoni hoone Reg nr 16067 Käsmu tuletorn Reg nr 5813 Käsmu merekooli hoone Reg nr 5812 Käsmu kalmistu TARTU 2020  PROJEKT S200601: PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE MAGISTRAALVÕRGU RAJAMINE AADRESS : KÄSMU KÜLA; HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA VERSIOON : 01 | KUUPÄEV : 28.08.2020 | STAADIUM : TÖÖPROJEKT PROJEKTIJUHT : V.PIPENBERG | PROJEKTEERIJA : A.KÄRP SISUKORD SISUKORD ............................................................................................................................................. 2 SELETUSKIRI ......................................................................................................................................... 3 1. ÜLDIST .......................................................................................................................................... 3 1.1. PROJEKTEERITAV ALA......................................................................................................... 4 2. MUINSUSKAITSELISED NÕUDED................................................................................................... 5 2.1. MÄLESTISED ....................................................................................................................... 6 3. KAEVETÖÖD ................................................................................................................................. 8 3.1. KAABLIKAEVUD .................................................................................................................. 8 3.1.1. KAABLIKAEV KKS1 ........................................................................................................... 8 3.1.2. KAABLIKAEVU PAIGALDUS .............................................................................................. 9 3.1.3. LÄBISTUSHÜLSID .......................................................................................................... 11 3.1.4. KAEVULUUGID .............................................................................................................. 11 3.1.5. KAEVUDE PAIGALDUS ................................................................................................... 11 3.1.6. REMONTKAEV 800MM SOONEGA ................................................................................ 12 3.1.7. REMONTKAEVUDE PAIGALDUS .................................................................................... 12 3.1.8. SIDEKAPP EXC0058 ....................................................................................................... 14 3.1.9. SIDEKAPPIDE PAIGALDUS ............................................................................................. 14 3.2. MULTITORUD ................................................................................................................... 15 3.2.1. MULTITORUDE SIDUMINE................................................................................................ 16 3.2.2. MULTITORUDE PAIGALDUS .............................................................................................. 16 3.3. LUBATUD KÕRVALEKALDED PROJEKTEERITUD TRASSIST ................................................. 17 3.4. TAASTAMISTÖÖD .................................................................................................................... 17 3.5. EHITUSTÖÖDE DOKUMENTEERIMINE, JÄRELVALVE NING LÄBIVIIMINE ................................. 18 3.6. TÖÖOHUTUS ........................................................................................................................... 18 3.7. JÄÄTMEKÄITLUS ................................................................................................................ 19 5. OPTILINE MAGISTRAALKAABELDUS ........................................................................................... 19 5.1. MIKROTORUD .................................................................................................................. 20 5.2. VALGUSKAABLID .............................................................................................................. 21 5.4. FIIBER‐OPTILISE KAABELDUSE MARKEERIMINE ................................................................ 21 5.5. FIIBER‐OPTILISE KAABELDUSE TESTIMINE ........................................................................ 21 ANDREAS KÄRP FIE 2  PROJEKT S200601: PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE MAGISTRAALVÕRGU RAJAMINE AADRESS : KÄSMU KÜLA; HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA VERSIOON : 01 | KUUPÄEV : 28.08.2020 | STAADIUM : TÖÖPROJEKT PROJEKTIJUHT : V.PIPENBERG | PROJEKTEERIJA : A.KÄRP SELETUSKIRI 1. ÜLDIST Käesolev tööprojekt on koostatud Networks OÜ tellimusel ning sellega on antud lahendus passiivse elektroonilise side magistraalvõrgu rajamisele Käsmu külas, Haljala vallas, Lääne‐Virumaa. Projekt on teostatud GemGeo OÜ poolt koostatud geodeetilisele alusplaanile (töö nr 12532), Tellijalt saadud alusmaterjalidele ja lähteülesandele ning ELA SA tehnilistele tingimustele nr TT1077LV. Antud projektiga pole lahendatud hoonete sisene sidevõrgu paigaldus ega projekteeritava magistraalvõrgu fiiberoptiliste sidekaablite täpne paiknemine v a ELA SA tehnilistes tingimustest ette antud mahus. Projekteerimistöös lähtuti Tellija soovidest, kehtivast seadusandlusest, projekteerimisnormidest, asjakohastest juhend‐ ja teabematerjalidest ning headest projekteerimistavadest, millest tuleb kinni pidada ka väljaehitusel ning hilisemal käidul : • “Ehitusseadustik" • “Seadme ohutuse seadus" • Tee projekteerimise normid ja nõuded (RTL 199,155,2173) • Elektroonilise side seadus (ESS) • EVS 843:2016 – Linnatänavad. • Teised Eesti Vabariigi seadused, normid ja õigusaktid. Juhul kui projektis ilmneb ebaselgeid aspekte või vastuolusid erinevate osade vahel, mida ei saa lahendada ehituse käigus, üldisi norme ja montaažitraditsioone järgides, tuleb Töövõtjal sellest viivitamatult Projekteerijat informeerida ning paluda täiendavaid selgitusi. Juhul kui projektis lahendatud paigaldistes tuleb teha hilisemaid muudatusi (näit: ehituse käigus muutunud asjaoludest tingitult, jms.), vastutab Projekteerija vaid temaga kirjalikult kooskõlastatud muudatuste eest. Töövõtja vastutab, et antud paigaldised ehitatakse välja vastavalt käesolevale projektile, lähtudes normdokumentidest ning paigaldatavate detailide installatsioonijuhenditest. Projektis toodud konkreetset tüüpi seadmeid ja materjale võib asendada eranditult ainult Tellija kirjalikul nõusolekul. Töövõtjal on õigus teha ettepanekuid seadmete ja materjalide asendamiseks, kui seeläbi muutub töö tõhusamaks või paremaks. Kui asenduste tulemus tingib tööprojekti muudatuste sisseviimist, siis kannab sellega seonduvad kulud Töövõtja. ANDREAS KÄRP FIE 3  PROJEKT S200601: PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE MAGISTRAALVÕRGU RAJAMINE AADRESS : KÄSMU KÜLA; HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA VERSIOON : 01 | KUUPÄEV : 28.08.2020 | STAADIUM : TÖÖPROJEKT PROJEKTIJUHT : V.PIPENBERG | PROJEKTEERIJA : A.KÄRP Mittestandardseid ja normdokumentidele mittevastavaid paigalduskomponente, installatsioonimaterjale jt. seadmeid ei ole lubatud käesolevas paigaldises paigaldada ega kasutada! Kolm päeva enne ehitustööde algust on ehitajal kohustus ühendust võtta kinnistute valdajatega, Tellija projektijuhtiga, kohaliku omavalitsusega ja tehnovõrkude valdajatega ning arvestama ehitustöödel nende tingimuste, nõudmiste ja kooskõlastuste tingimustega. Ehitustööd teostada vastavalt Tellija ja kohaliku omavalitsuse kehtestatud korrale. Meetmed ohutuks tööks kaitsetsoonides määrata kindlaks tööjuhatuse koosolekul enne tööde alustamist. Pidada kinni töötervishoiu, tööohutuse ja elektriohutuse nõuetest ning headest tavadest. 1.1. PROJEKTEERITAV ALA Projekteeritavad alad asuvad Haljala valla koosseisu kuuluva Käsmu küla Nooruse, Neeme, Laane , Lille, Kajaka, Merekooli ning Majaka tänavatel Projekteeritav ala asub Lahemaa rahvuspargi alal, osaliselt ranna või kalda piiranguvööndis ning Käsmu sadamahoone teenindamiseks ka 4 m ranna või kalda ehituskeeluvööndis. Samuti jäävad projekteeritavale alale 2 Käsmu asula sisest veehaarde kaitsevööndit (v t Asendiplaan, joon 1) Punase joonega on esile toodud projekteeritavad alad. . PROJEKTEERITAVA SIDETRASSI ALA ANDREAS KÄRP FIE 4  PROJEKT S200601: PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE MAGISTRAALVÕRGU RAJAMINE AADRESS : KÄSMU KÜLA; HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA VERSIOON : 01 | KUUPÄEV : 28.08.2020 | STAADIUM : TÖÖPROJEKT PROJEKTIJUHT : V.PIPENBERG | PROJEKTEERIJA : A.KÄRP 2. MUINSUSKAITSELISED NÕUDED KINNISMÄLESTISE KAITSEVÖÖND Kinnismälestise kaitsevöönd Kinnismälestiste piirid ja osade kinnismälestiste kaitsevööndid on nähtavad Maa‐ameti kultuurimälestiste kitsenduste kaardikihil (kui kaitsevööndit kaardil ei ole, siis arvestada kaitsevööndiks 50 meetrit kinnismälestise väliskontuurist, muinsuskaiseseaduse § 95) ja pärandkultuuri objektid pärandkultuuri kaardikihil. Mälestiste kaitsevööndis töötamisel lähtuda muinsuskaitseseadusest, s.h. § 58 tulenevatest nõuetest. Kogu ehitus‐ ja mullatööde alal arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi (sh. inimluude) ilmsikstuleku võimalusega. Pinnasetöödel tuleb arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega, seda nii kinnismälestisel, selle kaitsevööndis kui ka väljaspool kinnismälestise ja selle kaitsevööndi ala. Kui mistahes paigas avastatakse ehitamisel, teede, kraavide ja trasside rajamisel või ANDREAS KÄRP FIE 5  PROJEKT S200601: PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE MAGISTRAALVÕRGU RAJAMINE AADRESS : KÄSMU KÜLA; HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA VERSIOON : 01 | KUUPÄEV : 28.08.2020 | STAADIUM : TÖÖPROJEKT PROJEKTIJUHT : V.PIPENBERG | PROJEKTEERIJA : A.KÄRP muude mulla‐ ja kaevetööde tegemisel arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid, on leidja kohustatud tööd peatama, säilitama koha muutmata kujul ning viivitamata teavitama sellest Muinsuskaitseametit (muinsuskaitseseaduse § 31 lõige 1, § 60). Igaüks peab hoiduma tegevusest, mis võib kultuurimälestist ohustada, rikkuda või selle hävitada. Kultuurimälestist ei tohi hävitada ega rikkuda (MuKS § 33 lg 1). 2.1. MÄLESTISED Käesoleva projekti tööde mahud jäävad järgnevate Käsmu küla mälestiste kaitsevööndisse: Reg. nr Nimi Tüüp Omavalitsus Aadress Liik Käsmu Lääne‐Viru Dellingshau maakond, 16072 seni K Haljala vald Haljala vald, ehitismälestis matusekabe Käsmu küla, l Lille tn 6 Lääne‐Viru Käsmu maakond, 16071 kabeliaia K Haljala vald Haljala vald, ehitismälesti s piirdemüür Käsmu küla, Laane tee 4 Lääne‐Viru maakond, Käsmu 16069 K Haljala vald Haljala vald, ehitismälesti s kabel Käsmu küla, Laane tee 4 Lääne‐Viru maakond, Käsmu Haljala vald, 16068 piirivalvekordoni K Haljala vald ehitismälesti s Käsmu küla, hoone Merekooli tn 1 Lääne‐Viru maakond, Haljala vald, 16067 Käsmu tuletorn K Haljala vald ehitismälesti s Käsmu küla, Merekooli tn 1 ANDREAS KÄRP FIE 6  PROJEKT S200601: PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE MAGISTRAALVÕRGU RAJAMINE AADRESS : KÄSMU KÜLA; HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA VERSIOON : 01 | KUUPÄEV : 28.08.2020 | STAADIUM : TÖÖPROJEKT PROJEKTIJUHT : V.PIPENBERG | PROJEKTEERIJA : A.KÄRP Lääne‐Viru maakond, Käsmu Haljala vald, ajaloomälest 5813 merekooli K Haljala vald Käsmu küla, is hoone Neeme tee 48 Lääne‐Viru maakond, Haljala vald, Käsmu küla, Neeme tee 23a, LääneViru maakond, ajaloomälest Haljala vald, 5812 Käsmu kalmistu K Haljala vald is, Käsmu küla, ehitismälesti s Laane tee 3, Lääne‐Viru maakond, Haljala vald, Käsmu küla, Lille tn 4, Lääne‐Viru maakond, (6) ANDREAS KÄRP FIE 7  PROJEKT S200601: PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE MAGISTRAALVÕRGU RAJAMINE AADRESS : KÄSMU KÜLA; HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA VERSIOON : 01 | KUUPÄEV : 28.08.2020 | STAADIUM : TÖÖPROJEKT PROJEKTIJUHT : V.PIPENBERG | PROJEKTEERIJA : A.KÄRP 3. KAEVETÖÖD Maa‐aluste ja maapealsete kommunikatsioonide kaitsevööndis kaevetööde teostamisel juhinduda Majandus‐ ja kommunikatsiooniministri 11. detsembri 2006. a määrusest nr 99 „Liinirajatise kaitsevööndis tegutsemise tingimused ja kord“. 17177 Haljala‐Käsmu maantee teemaal sooritatud kaevetöödel asulat läbivat asfaltkatet mitte kahjustada kaevetööde käigus ning rasketehnikaga manööverdamisel. Kindlasti taastada varasem kord ning kaevetööd ja katete taastamine planeerida nii, et oleks võimaldatud sissesõit kruntidele, mille sissesõiduteid läbib projekteeritud trass. Arvestada ka asendiplaanil oleva katendi taastamise ning kaeviku joonise märkmetel toodud kõrgusnõudega lähemal kui 1,0 m maantee asfaltkehale. Teemaal kaevetööde sooritamisel juhinduda asendiplaanil (joonis 1) ning seletuskirjas toodud punktidest ning Maanteeameti dokumendist „MA2018‐015 Nõuded tehnovõrkude ja ‐rajatiste teemaale kavandamisel“ Ristumine 17177 Haljala‐Käsmu maanteega sooritada kinnisel meetodil. Kulgemine teemaal 24 meetrit 2,2 m kaugusel teekatte servast ning 11 meetrit 1,9 m kaugusel teekatte servast. 3.1. KAABLIKAEVUD 3.1.1. KAABLIKAEV KKS1 Sidevõrgu kaevudena on projekteeritud firma Vesimentor OÜ poolt valmistatavad plastikust (polüetüleenist), kaablikaevud KKS1. Erinevalt betoonkaevudest ei vaja plastikkaev (kaal 40kg + lisatarvikud) paigaldamisel rasketehnikat ning säästab seeläbi ajaloolist küla. Lisaks lihtsale ja kiirele paigaldusele on antud toode komplektne, pinnase‐ ja veekindel, ei karda päikest, vihma ega külma ning on hooldusvaba. Kaablikaev KKS1 vastab klassile D400 ning kannatab koormust kuni 40t. Plastikkaevu tehniline joonis koos sertifikaadiga on lisatud projekti lisadesse. ANDREAS KÄRP FIE 8  PROJEKT S200601: PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE MAGISTRAALVÕRGU RAJAMINE AADRESS : KÄSMU KÜLA; HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA VERSIOON : 01 | KUUPÄEV : 28.08.2020 | STAADIUM : TÖÖPROJEKT PROJEKTIJUHT : V.PIPENBERG | PROJEKTEERIJA : A.KÄRP 3.1.2. KAABLIKAEVU PAIGALDUS KKS1 plastikust kaablikaevu paigaldamisel peab kaevise kaugus olema igast küljest 0,2m suurem kaevu mõõtmetest ning põhi täidetud 100 mm paksuse tihendatud liivaga. Kaev tuleb tõsta kaevise tihendatud põhjale ja jälgida, et kaev oleks kuival tasasel pinnasel ning asetseks horisontaalselt. Peale kaablikaevu paigaldamist tuleb kaevu ümbrus tihendada maksimaalselt 300 mm paksuste kihtidena. Kindlasti tuleb jälgida, et tihendamine toimuks vaid vibroplaadiga, mitte rasketehnikaga. Tihendamisel jälgida, et pinnas ei sisaldaks teravaid osakesi (kive), mis on suuremad kui 30 mm. Nõutav on ümbritseda kogu kaevu keha pehme pinnasega (liiv), kuni malmluugini, et ära hoida hilisemaid probleeme kaevu deformeerumisel. Minimaalne kaevu keha ümbritsev liivakihi paksus tohib olla 100 mm (kui kaev on poolenisti kaetud pinnasega, siis tekib oht, et rasketehnika lähedalt möödumisel võib kaevu sein deformeeruda). Kaev ei vaja lisa ankurdust, kuna kaevu põhjaplaat on kaevust piisavalt laiem ja takistab kaevu pinnale kerkimist. Kaablikaev ise on hermeetiline, aga kaablitorudest immitseva vee äravooluks tuleks kaevu põhja teha neli ø10mm läbimõõduga auku. Maanteeameti vastutusalasse kuuluval teemaal „uputada“ kaevu luuk minimaalselt 0,3 m sügavusele maapinna alla. ANDREAS KÄRP FIE 9  PROJEKT S200601: PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE MAGISTRAALVÕRGU RAJAMINE AADRESS : KÄSMU KÜLA; HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA VERSIOON : 01 | KUUPÄEV : 28.08.2020 | STAADIUM : TÖÖPROJEKT PROJEKTIJUHT : V.PIPENBERG | PROJEKTEERIJA : A.KÄRP 1 – Muruseemnetega kasvumuld 100 mm 2 – Kohalik pinnas, kivivaba 3 – Liivalus, tihendada iga 300 mm järel 4 – Tihendatud liiv 100 mm 5 – Kohalik pinnas, kivivaba ANDREAS KÄRP FIE 10  PROJEKT S200601: PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE MAGISTRAALVÕRGU RAJAMINE AADRESS : KÄSMU KÜLA; HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA VERSIOON : 01 | KUUPÄEV : 28.08.2020 | STAADIUM : TÖÖPROJEKT PROJEKTIJUHT : V.PIPENBERG | PROJEKTEERIJA : A.KÄRP 3.1.3. LÄBISTUSHÜLSID Hülss kaitseb toru pinda koormusest tingitud lõikejõudude eest läbistuskohal. Kaablikaitsetorude liitmiseks kaevuga tuleb freesida kaevu seina vastava mõõduga ava (näiteks 100mm läbistushülsi paigaldamiseks on vajalik kasutada 108mm freesi) ning paigaldada läbistustihend. Seejärel määrida tihend kokku libestiga ning lükata toru ots läbi tihendi kaevu selliselt, et toru ots jääks kaevu minimaalselt 50 mm. Iga kaablikaevu komplekti kuulub vaikimisi 2 läbistushülssi. 3.1.4. KAEVULUUGID Kaevuluukidena tuleb kasutada firma Vesimentor OÜ poolt valmistatud malmvalust (GGG‐50) sidekaevu luuke. Malmluugi läbimõõt on 630 mm ning kaal 88 kg (koormusklass D400). Teleskoopne malmluuk läbimõõduga 630 mm on suletav kahe kinnituspoldiga ja on varustatud signalisatsioonianduri kohaga. Kui kasutatakse signalisatsiooni, siis on täiendavalt vajalik teleskoobi kaevusisendus poole peale lisada klotsid, mis kinnitatakse poltidega teleskoobi külge. Teleskoopse malmluugi paigaldamiseks tuleb kaevu küljes olev tihend libestiga kokku määrida ja suruda teleskoop läbi kaevus oleva ava vajaliku kõrguseni. Kindlasti tuleb jälgida, et teleskoobitoru läbiks tihendit min. 5 cm ja mitte rohkem kui 15 cm. Soovitatav on tõsta objekti teostamise ajal teleskoobid maksimaalsele kõrgusele ja täita kogu kaevu pealne pinnasega, et vältida kaevu deformeerumist. Peale tööde lõppu peavad kaevuluugid asetsema tee/haljasalaga samas tasapinnas. Plastikust sidekaevud on tänu valmistamismaterjalide headele omadustele hooldusvabad. Kaevuluugi tehniline joonis on lisatud projekti lisadesse. 3.1.5. KAEVUDE PAIGALDUS Kaevud paigaldada vastavalt asendiplaanilisele joonisele nr 1. Projekteeritavate kaevude paigaldamisel arvestada, ol.o pinnase eripärade ning kommunikatsioonidega. Kaevude asukohtade võimalikud muutused tuleb eelnevalt kooskõlastada ANDREAS KÄRP FIE 11  PROJEKT S200601: PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE MAGISTRAALVÕRGU RAJAMINE AADRESS : KÄSMU KÜLA; HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA VERSIOON : 01 | KUUPÄEV : 28.08.2020 | STAADIUM : TÖÖPROJEKT PROJEKTIJUHT : V.PIPENBERG | PROJEKTEERIJA : A.KÄRP maaomanike ning huvitatud osapooltega. Juhul, kui klendilepingute eripärast selgub, et kaablikaev ei ostutu vajalikuks, võib selle asendada sidemuhviga 3.1.6. REMONTKAEV 800MM SOONEGA ELA SA sidetrassile paigaldatavad remontkaevud on Vesimentor OÜ poolt valmistatud plastikust täielikult maetavad kaevud, mis on hooldusvabad ning ei ole päikese‐ ega külmakartlikud. Remontkaevu paigaldus on ette nähtud positsioonidele, kus on väljavõte ELA SA trassist (v t asendiplaan joonis 1). Remontkaevu funktsioon on pakkuda ligipääsu optilise trassi ühenduskohtadele, selle eelis muhvi ees on suurem eraldus pinnasest ning mugavam töö käik. Kaev paigaldatakse täielikult maasse olemasoleva ELA SA trassi peale vahekaablite ühenduste tarbeks. 3.1.7. REMONTKAEVUDE PAIGALDUS Remontkaevud paigaldada vastavalt asendiplaanile joonis nr 1. Projekteeritav kaev 118YK03 ning 118YK04 tuleb paigaldada olemasoleva Novosplit Detect 4*14x2 multitoruga ELA SA sidetrassi peale selliselt, et olemasolev kaabel läbiks kaevu. Kaevise laius peab olema kaevu igast küljest min. 200 mm laiem. Kaevise põhi tuleb täita 100 mm paksuse tihendatud liivaga. Kaev tuleb tõsta kaevise tihendatud põhja ja jälgida, et kaev oleks kuival tasasel pinnasel ja asetseks horisontaalselt. Kaablikaitsetorude liitmiseks kaevuga tuleb freesida kaevu seina vastava mõõduga ava ning paigaldada läbistustihend. Seejärel määri tihend libestiga kokku ja lükka toru ots läbi tihendi kaevu min. 50 mm. Peale kaablikaevu paigaldamist tihendage kaevu ümbrus max 300 mm paksuste kihtidena. Jälgige, et pinnas ei sisaldaks teravaid osakesi (kive), mis on suuremad kui 30 mm. Nõutav on ümbritseda kogu kaevu keha pehme pinnasega (liiv) ja täita kuni olemasoleva pinnaseni. Minimaalne liivakihi paksus, mis ümbritseb kaevu keha on 100 mm. Kindlasti tuleb jälgida, et tihendamine toimuks vibroplaadiga, mitte rasketehnikaga. Remontkaev peab olema paigaldatud maapinnast vähemalt 300mm sügavusele. ANDREAS KÄRP FIE 12  PROJEKT S200601: PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE MAGISTRAALVÕRGU RAJAMINE AADRESS : KÄSMU KÜLA; HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA VERSIOON : 01 | KUUPÄEV : 28.08.2020 | STAADIUM : TÖÖPROJEKT PROJEKTIJUHT : V.PIPENBERG | PROJEKTEERIJA : A.KÄRP h’ – Olemasoleva sidetrassi paigaldussügavus, min. 700 mm, teemaal 1000 mm, teekatte piirile lähemal kui 1 m 1500 mm 1 – Muruseemnetega kasvumuld 100 mm 2 – Kohalik pinnas, kivivabas 3 – Liivalus, tihendada iga 300 mm järel 4 – Tihendatud liiv 100 mm 5 – Kohalik pinnas, kivivaba ANDREAS KÄRP FIE 13  PROJEKT S200601: PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE MAGISTRAALVÕRGU RAJAMINE AADRESS : KÄSMU KÜLA; HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA VERSIOON : 01 | KUUPÄEV : 28.08.2020 | STAADIUM : TÖÖPROJEKT PROJEKTIJUHT : V.PIPENBERG | PROJEKTEERIJA : A.KÄRP 3.1.8. SIDEKAPP EXC0058 Harju Elekter OÜ poolt toodetud optiline sidekapp EXC0058 Kapp koosneb ventileeritavast korpusest, kasutatakse koos sokliga. Sokkel paigaldatakse pinnasesse. Korpus on valmistatud tsingitud terasest, värvus tumehall (RAL 70437). Kapp on ette nähtud splitterite majutamiseks, mis ehitatakse välja vastavalt hilisemalt sõlmitavate kliendilepingute spetsiifikale. Kapi maapealse osa mõõtmed on 580 mm (ilma vent luugita 511 mm), sügavus 434,6 mm (ilma katuseääreta 384 mm) ning soklita kõrgus 1297,1 mm (ilma katuseääreta 1234 mm). 3.1.9. SIDEKAPPIDE PAIGALDUS Sidekapid paigaldatakse soklile, mis paigaldatakse parima praktika järgi liiv‐ või betoonaalusele ning täidetakse vajadusel killustikuga. Kaablid sisenevad kappi läbi põhjas olevate läbiviikude. Kaablite suundumine pinnasest soklisse on võimalik eest, tagant, külgedelt. Kaablid saab kinnitada sokli sees, tagaosas, kaabliklambritega. Kaablid kinnitatakse kapis kaabliklambritega, kinnituskohad asuvad läbiviikudest kõrgemal. Nende kohal on kammid multitorude kinnituseks. Rööpad 19” 4U asuvad ülalosas, paneelid paigaldatakse vertikaalselt. Sisenevate kaablite varu paigutatakse kaabli tugedele. Sealt edasi suunatakse kaabel kaablikanali kaudu üles, fiiberoptika paneeli. Kaablite ja multitorude kinnituskohad paiknevad läbiviikude juures. Kinnituskohtadest ülalpool on kruviklemmid kaablite sisemiste tugevduste kinnitamiseks. ANDREAS KÄRP FIE 14  PROJEKT S200601: PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE MAGISTRAALVÕRGU RAJAMINE AADRESS : KÄSMU KÜLA; HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA VERSIOON : 01 | KUUPÄEV : 28.08.2020 | STAADIUM : TÖÖPROJEKT PROJEKTIJUHT : V.PIPENBERG | PROJEKTEERIJA : A.KÄRP 3.2. MULTITORUD Käesolevas projektis tuleb kasutada nelja (4) mikrotoru ja tuvastustraadiga (Cu), pinnasesse paigaldamiseks sobivaid DB‐markeeringuga (ingl. k. direct buried e. DB) 4*14/10 multitorusid (14 viitab multitoru sees olevate mikrotorude välisdiameetrile; 10 viitab mikrotoru sisediameetrile paksusele). Tuvastustraat (0,5mm² ristlõikega isoleeritud vasktraat) peab võimaldama paigaldatud sidetrassi vajadusel hiljem pinnasest ülesse leida. NB! Enne paigaldamist tuleb tööde teostajal kontrollida tuvastustraadi signaali levimist. Multitorusid ei tohi paigaldada madalamatel temperatuuridel kui ‐10°C, mil toru muutub jäigaks ja suureneb tundlikkus löögile. Multitoru mikrotorude läbimõõt valida sõltuvalt kasutatavast valguskaablist, arvestades, et kaabli läbimõõt ei ületaks ˂ 2/3 mikrotoru sisemisest läbimõõdust. Multitorud tuleb alati paigaldada ühes suunas, et hilisemal ühendamisel liitmikega satuksid kokku sama värvi toruotsad. Painutusraadiused tuleb teha nii suured kui võimalik. Soovitavalt vähemalt 1,5 m, et tagada parimad kaablite paigalduspikkused. Multi‐ ja mikrotorude, nii üksikute kui kimbus olevate, lõikamiseks õigetesse pikkustesse tuleb kasutada sobivat torulõikurit, mis ei mulju toru ja võimaldab lõigata seda 90° nurga all, jättes puhta lõikepinna. Vajadusel tuleb puhastada toru lõikepinna siseserv, aga mitte seda faasida. NB! Mikrotorusid ei tohi lõigata saega ega lõiketangidega, mis toru muljuvad. Kõik liitmikuühendused tuleb lükata korralikult toru otsa nii, et toru läbiks liitmiku tihendit kahjustamata. Selle eelduseks on korralikult, 90° nurga all lõigatud toru. Kaevudes ja kappides tuleb kaablite väljumised mikrotorust lõpetada Gas Block liitmikuga. Mikrotorude otsad on tehases suletud otsakorkide või kuumkahanevate liitmikega, et vältida mustuse (pinnas, putukad jmt.) sattumist torudesse. Toruotsad tuleb korralikult otsakorkidega sulgeda nii paigaldustööde ajal kui ka vaheladustamisel. Vältida tuleb igasuguse mustuse sattumist torustikku. Lahtiste otstega torud või halvasti suletud toruotsad tekitavad probleeme hilisemal kasutamisel kui sinna on sattunud mustus. ANDREAS KÄRP FIE 15  PROJEKT S200601: PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE MAGISTRAALVÕRGU RAJAMINE AADRESS : KÄSMU KÜLA; HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA VERSIOON : 01 | KUUPÄEV : 28.08.2020 | STAADIUM : TÖÖPROJEKT PROJEKTIJUHT : V.PIPENBERG | PROJEKTEERIJA : A.KÄRP 3.2.1. MULTITORUDE SIDUMINE Multitorud MultiHöhle 041410‐020‐MHC (4x10/14mm+Cu DB) moodustavad 3 trassi, mille vältel jääb kaevude ja kappide vahelisel alal seotuks 1. (sinine) multitoru. Kaevudest ning muhvidest tehtavateks väljavõteteks saab kasutada teisi torusid. Torude täpne sidumine lahendatakse klienditellimuste kohaselt. Kliendiühendused teostada magristraaltrassist multitoru asemel ühese toruga SingleHöhle 011410‐ 020‐SHC (10/14mm+Cu DB), mille ühendamiseks tehakse asendiplaani joonis 1 peal näidatud asukohal lõige reservis olevasse mikrotorusse ning märgitakse sidekaevus mis värvusega toru mis aadressile viib. 3.2.2. MULTITORUDE PAIGALDUS Kõik projekteeritavad multitorud paigaldada võimaluse korral avatud kaevikus, v a ristumine Käsmu küla läbiva kõrvalmaanteega 17177 Haljala‐Käsmu. Paigaldatavate trasside pikkused, kaevude asukohad ning puuritavate lõikude pikkused on esitatud asendiplaani joonisel. Kaevetööde käigus tagada kõikide olemasolevate tehnovõrkude korrasolek ja kaitse. Multitorud paigaldada minimaalselt 1,0 m sügavusele, teede alt läbiminekul 1,0…1,1 m teekatte pinnast. Maantee alt läbindamisel hoida minimaalset vahet 1,5 m teekatte pinnaga ning maantee asfaltkattele lähemal kui 1,0 m kulgeda min 1,2 m sügavusel. Täpne multitoru paigaldussügavus täpsustada kohapeal, ehituse käigus, tehes eelnevalt kindlaks olemasolevate kommunikatsioonide asukoha ja suuna. Kaevetööde alustamisel kutsuda kohale ristuvate kommunikatsioonide valdajad ning arvestada nende tingimuste ja nõudmistega. Kui kaevetööde käigus avastatakse tundmatuid torustikke, kaableid või muid kommunikatsioone, mida skeemil näidatud pole, tuleb töö katkestada, selgitades välja, millise kommunikatsiooniga võib tegemist olla ning teavitada sellest vastava kommunikatsioonide valdajat juhtnööride saamiseks. Lõikumisel kommunikatsioonitrassidega otsustatakse alt‐ või ülevalt läbimineku kasuks koostöös trassivaldajaga. Vajadusel kaevata lõikumiskohad kommunikatsioonitrassidega eelnevalt käsitsi eriti ettevaatlikult lahti ning seejärel paigaldada trass läbi lahti kaevatud koha. Järgida nõutavat vähimat horisontaalset ja vertikaalset vahekaugust teiste kommunikatsioonidega (vt. tabel 1). Nimetus Paralleelsel Ristumisel [m] kulgemisel [m] Vee‐ ja kanalisatsioonitoru ≥ 0,50 ≥ 0,30 Sidekaabel ‐ ≥ 0,05 Gaasitoru, üle 16 bar ≥ 3,0 ≥ 0,50 ANDREAS KÄRP FIE 16  PROJEKT S200601: PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE MAGISTRAALVÕRGU RAJAMINE AADRESS : KÄSMU KÜLA; HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA VERSIOON : 01 | KUUPÄEV : 28.08.2020 | STAADIUM : TÖÖPROJEKT PROJEKTIJUHT : V.PIPENBERG | PROJEKTEERIJA : A.KÄRP Gaasitoru, kuni 5bar ≥ 0,5 ≥ 0,30 Kaugküttetorustik / kanali pealispind ≥ 0,30 ≥ 0,20 Elektrikaabel ≥ 0,25...0,50 ≥ 0,30 Tabel 1. Kaablikanalisatsiooni horisontaalsed ja vertikaalset vahekaugused teiste kommunikatsioonidega ristumisel. Projekteeritud multitorudel puudub eraldi vajadus kaablikaitsetoru järgi(va kinnised läbindamised maantee alt), kuna torude endi funktsioon sarnaneb kaablikaitsetorudele ning mõõdetud jäikus ületab asulasse sissesõiduteede ning parkimisalade alla nõutava kaablikaitsetoru rõngasjäikust 750 N. Liinirajatiste kaitsevööndis töötades tuleb arvestada, et varasematel perioodidel rajatud tehnovõrkude puhul ei ole märkelinti alati paigaldatud ning trasside paiknemissügavus võib olla erinev hetkel kehtivatest nõuetest. 3.3. LUBATUD KÕRVALEKALDED PROJEKTEERITUD TRASSIST Enne puurimis‐ ja kaevetööde algust tuleb projekteeritud trassid maha märkida täpses vastavuses projektile. Ehitustööde käigus ilmnevate ettenägematute asjaolude puhul on lubatud projekteeritud trassist kõrvale kalduda üldreeglina piirides ±0,5m, tingimusel, et kaugus katastriüksuste piiridest jääb vähemalt 0,5m. Ühelgi juhul ei tohi kõrvalekalle ulatuda kõrvaloleva maaüksuse piiridesse. Maanteeametile kuuluval teemaal ei ole kõrvalekalle projekteeritud trassist lubatud. 3.4. TAASTAMISTÖÖD Kaablitrasside pealiskiht, murukatted, teed ja muud rajatised tuleb taastada vastavalt nende endisele kujule, v a Lille tänav, mille taastamine on täide ning tihendamine olemasoleva pinnasega, lisades materjali sinna kuhu vaja. Lille tn taastamine on ette nähtud Kraanike OÜ Lille tn veetorustiku rekonstrueerimisprojekti töö nr 200801 raames Kaablikaevise täitmisel tihendada pinnast. Kaevetöödel ülejääv täitematerjal ja jäätmed tuleb ehitusplatsilt ära vedada ja paigaldada selleks ettenähtud kohta. ANDREAS KÄRP FIE 17  PROJEKT S200601: PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE MAGISTRAALVÕRGU RAJAMINE AADRESS : KÄSMU KÜLA; HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA VERSIOON : 01 | KUUPÄEV : 28.08.2020 | STAADIUM : TÖÖPROJEKT PROJEKTIJUHT : V.PIPENBERG | PROJEKTEERIJA : A.KÄRP 3.5. EHITUSTÖÖDE DOKUMENTEERIMINE, JÄRELVALVE NING LÄBIVIIMINE Ehitustööde dokumenteerimisel lähtuda EV Ehitusseadustikust (vastu võetud 01.10.2019. a RT I, 19.03.2019, 99), Elektroonilise side seadusest (vastu võetud 8.12.2004. a (RT I 2004, 87, 593), Liinirajatise kaitsevööndis tegutsemise tingimused ja kord (Majandus‐ ja kommunikatsiooniministri 11. detsembri 2006. a määrus nr 99) ja kohalikest kehtestatud lisanõuetest (nt. Alutaguse valla ehitusmäärus, Alutaguse valla heakorraeeskiri, kaevetööde eeskiri jms.). Kõik tööde teostamise käigus tekkivad projektlahenduste muudatused tuleb kooskõlastada tehnilise järelevalve ja omanikujärelevalve esindajaga ning projektijuhiga. Ehitustööde alustamist, kontrolli tulemusi, kaetud tööde ülevaatusi ja teisi põhimõttelisi küsimusi käsitlevad otsused peavad olema protokollitud. Protokollid säilitatakse tellija juures. Säilitada tuleb ka kasutatud materjalide ja toodete sertifikaadid. Erilist tähelepanu pöörata järgmistele asjaoludele: • Ohtliku tsooni piirid peavad olema tähistatud piirete, ohutusmärkide ja hoiatavate plakatitega; • Kõik ehitusplatsil töötavad inimesed peavad olema instrueeritud ohutustehnika nõuetest; • Kõrvaliste isikute juurdepääs ehitusplatsile ja töötsoonidesse peab olema tõkestatud Ohutuse eest ehitusplatsil vastutab töövõtja. 3.6. TÖÖOHUTUS Töövõtjal peab enne ehituse alustamist olema tööohutuse plaan, mis peab sisaldama abinõusid, mida konkreetsel ehitusplatsil rakendatakse ohutute töötingimuste loomiseks, võttes arvesse ka platsil või selle läheduses toimuvat tegevust ja liikluskorraldust. Ehitusplatsil paiknevad ehituste alad ja kommunikatsioonide kaevikud piirata tähiste ja hoiatusmärkidega. Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist ning vara. Töövõtja peab oma igasuguse tegevuse ehitusplatsil kooskõlastama Tellija esindajaga ja taotlema kohalikust omavalitsusest kaeveloa ning ehituse alustamise loa. ANDREAS KÄRP FIE 18  PROJEKT S200601: PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE MAGISTRAALVÕRGU RAJAMINE AADRESS : KÄSMU KÜLA; HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA VERSIOON : 01 | KUUPÄEV : 28.08.2020 | STAADIUM : TÖÖPROJEKT PROJEKTIJUHT : V.PIPENBERG | PROJEKTEERIJA : A.KÄRP 3.7. JÄÄTMEKÄITLUS Ehitusel tekkivate jäätmete käitlemisel juhinduda Haljala valla jäätmekäitluse eeskirja nõuetest ning konkreetse ehitusettevõtja jäätmekäitluse kavast. 5. OPTILINE MAGISTRAALKAABELDUS Andmesidekaabeldusel tuleb aluseks võta standard EN50173‐1 ja paigaldus teostada vastavalt standarditele EVS‐EN 50174‐1:2009/A2:2014 ja EVS‐EN 50174‐2:2009/A2:2014. Optilise magistraalkaabelduse keskmeks saab olema ELA SA sidekaev 118YK27(JM 118M15), millest tehakse väljavõtted ning ühendused vastavalt sideoperaatori KLT tellimuse spetsiifikale (kooskõlas ELA SA tehniliste tingimustega nr TT1077LV, v t kooskõlastused). Edasine multitorudesse puhutav optiline magistraalkaabeldus teostada vastavalt sideoperaatori KLT tellimusele ning kliendilepingutele. Katkestada paigaldatud sidekaevudes (118YK03 ning 118YK04) ELA SA 4‐avalise multitoru 2.mikrotoru (oranž). Puhuda 2x12 FZOMU‐SD optilised sidekaablid sidekaevude 118K27 ja 118YK03 ning 118K27 ja 118YK04 vahelise 4‐avalise multitoru 2.mikrotorusse (oranž). Lõikude tähised vastavalt 118L08YH01 ja 118L08YH02. Sidekaevu 118K27 jätta kummalegi kaablile varu 15m ja kaevudesse 118YK03 ja 118YK04 jätta kaablivaru 30m. Optilise magistraalkaabelduse keskmeks saab olema Nooruse tn asuv sidekapp 2001A01S01 harude välja ehitamisel kasutatakse uusi paigaldatavaid multitorutrasse ning olemasolevaid ELA SA sidetrassi reservtorusid vastavalt ELA SA tehnilistele tingimustele TT1077LV. Projekteeritavad valguskaablite ühendused Kiudude Orient. ID Tüüp Kust Kuhu arv pikkus 118L08YH01 FZOMU‐SD 2x12 118YK27 118YK03 ~152 m. 118L08YH01H FZOMU‐SD 2x12 118YK27 118YK04 ~102 m. Tabel 2. Projekteeritavad valguskaablid. Kaablite pikkused antud trassi pikkustena, kaabli pikkuse jaoks v t spetsifikatsioon. ANDREAS KÄRP FIE 19  PROJEKT S200601: PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE MAGISTRAALVÕRGU RAJAMINE AADRESS : KÄSMU KÜLA; HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA VERSIOON : 01 | KUUPÄEV : 28.08.2020 | STAADIUM : TÖÖPROJEKT PROJEKTIJUHT : V.PIPENBERG | PROJEKTEERIJA : A.KÄRP 5.1. MIKROTORUD Kaablita toruotsad kaevudes ja kappides tuleb hoida otsakorkidega suletuna. Enne kaabli paigaldamist kontrollida torustiku puhtust. ANDREAS KÄRP FIE 20  PROJEKT S200601: PASSIIVSE ELEKTROONILISE SIDE MAGISTRAALVÕRGU RAJAMINE AADRESS : KÄSMU KÜLA; HALJALA VALD, LÄÄNE‐VIRUMAA VERSIOON : 01 | KUUPÄEV : 28.08.2020 | STAADIUM : TÖÖPROJEKT PROJEKTIJUHT : V.PIPENBERG | PROJEKTEERIJA : A.KÄRP 5.2. VALGUSKAABLID Valguskaablitena on projekteeritud 2x12‐kiulised FZOMU‐SD‐tüüpi single mode (SM) kaablid, mis sobivad paigaldamiseks puhutavatesse mikrotorudesse. SM valguskaablid peavad tagavama kuni 10 Gbit/s ühenduse (1310 nm and 1550 nm lainepikkustel) seadmekappide (ja/või seadmete) vahel. Kaabli montaažil jälgida kaabli tootja poolt lubatud painderaadiuseid ja tõmbejõudusid. tüüpi keevismeetodil magistraalkaabliga. 5.4. FIIBER‐OPTILISE KAABELDUSE MARKEERIMINE Kaabeldus tuleb markeerida kappide poolt üheselt arusaadavalt. Markeering peab olema selge ja kulumiskindel, vastavalt projektijärgsetele tunnustele. Lisaks tuleb igale optilistele kaablile lisada märkelipikud kaabli markeeringuga : 10…20cm kaugusele kaabli paneelikinnitusest kõigis kaablikaevudes. Iga paneeli port peab olema tähistatud antud valguskaablikiu vastaspoole unikaalse markeeringuga. Näiteks 1‐2‐3, milles 1 tähistab seadmekapi numbrit, 2 tähistab antud seadmekapis asuva paneeli numbrit ning 3 tähistab antud seadmekapis asuva paneeli pordi numbrit. Seadmekapi poolt peavad olema markeeritud eraldi nii seadmekapid kui ka paneelid. Paneeli pordid on traditsiooniliselt tähistatud juba tehases, paneelitootja poolt. 5.5. FIIBER‐OPTILISE KAABELDUSE TESTIMINE Peale kaabelduse installatsiooni tuleb valguskaablid testida kooskõlas standardi EVS‐EN 50346:2003/A2:2009 nõuetega. Teostusdokumentatsiooniga koos tuleb esitada Tellijale testitulemuste protokoll, mis peab sisaldama iga kaablikiu testitulemust nõutud parameetrite juures. ANDREAS KÄRP FIE 21  TAOTLUS TEHNOVÕRGU JA/VÕI -RAJATISE PROJEKTI KOOSKÕLASTAMISEKS MAANTEEAMET Kellele Registrikood 70001490 Juriidiline aadress Tallinn 10916, Teelise 4 Asutuse või isiku nimi Andreas Kärp FIE Kellelt Registri- või isikukood 14399827 Juriidiline aadress Nigula 20-3, Tartu linn, Tartumaa, Eesti, 50107 või elukoht Kontaktaadress Nigula 20-3, Tartu linn, Tartumaa, Eesti, 50107 Telefon 53007562 E-post [email protected] 1. Esitatavad materjalid: Dokumendi liik Dokumendi Dokumenti nimetus (ehitusprojekt või selle osa, volitused jne) (esitatava dokumendi täpne nimetus) nr. Passiivse elektroonilise side S200601 ehitusprojekt magistraalvõrgu rajamine 2. Objekti asukoht ( Maakond, vald, küla: Lääne-Virumaa, Haljala vald, Käsmu küla Riigitee nr, nimetus, asukoht teel [km] – vähemalt 10 m täpsusega ja/või vajadusel koordinaadid, sealhulgas: Ristumised riigiteega : riigitee nr 17177 Haljala-Käsmu tee km 30,80 Teemaal kulgemine riigitee nr 17177 Haljala-Käsmu tee km 30,80-30,81 riigitee nr 17177 Haljala-Käsmu tee km 30,97-30,94 Riigitee nr kaitsevööndis km - , 3. Selgitus kavandatava tegevuse kohta, kavandatav läbiviimise aeg Käsmu küla optilise side magistraalvõrgu arendus olemasolevast ELA SA sidetrassist. Olemasolevasse ELA SA sidetrassi multitorusse puhutakse ka 2 uut kaablit, kuid nende omanikuks saab ELA SA. 4. Põhjendus vajaduse kohta projekteerida tehnovõrk ja –rajatis riigitee maale (Asjaõigusseadus § 158 lõige 1 ja § 1581 lõige 1) Tehnovõrk on vajalik avalikes huvides ning arenduskohustuse täitmiseks puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam tehnovõrgu ehitamise võimalus kui riigile kuuluva kinnistu kaudu. 5. Eelnevalt väljastatud nõuded, kooskõlastused ja/või seisukohad Maanteeameti osakondadelt 6. Põhjendus Ehitusseadustiku § 99 lõige 3 alusel kehtestatud Maanteeameti juhendist või esitatud nõuetest kõrvale kaldumise kohta (kui esitatud lahendus ei vasta nõuetele) Kitsastest oludest asulasisesel teel tulenevalt ei ole võimalik teemaal hoida Maanteeameti projekteerimiseeskirjades toodud teevallita maantee asfaltkattega nõutud kuja 3 m. Kindlustatud on kuja 1 m asfaltkattest (v a lõige olemasolevasse ELA SA trassi, mis ise asub 0,89m kaugusel asfaltkattest). Kitsendavaks teguriks on ka Käsmu pinnasele omased suured kivid ning kultuuriliselt märkimisväärne ümbruskond. Teemaal kulgeb olemasolev ELA SA optiline sidetrass, mille lähedusse ELA SA väljastatud tehniliste tingimuste kohaselt paigaldame remontkaevu ELA SA-le kuuluva ning teeme nimetatud kaevust väljavõtte. Nimetatud trassi väljavõtteks muust kohast ei ole majanduslikult mõistlikku lahendust, sest kulgemine Kajaka tn juurde peab toimuma olenemata sellest, kus kohas ELA SA trassi väljavõte asub. Kaevude, kinnise läbistamise ning trasside asukohad on valitud arvestusega, et minimeerida paralleelkulgemise distaintsi ning kahjustatud pinnast teemaal. Uuritava ala piirides on olemasolev ELA SA sidetrass paigaldatud alla 1 m kaugusele maantee asfaltipiirist, seetõttu ei ole väljavõtte punkti tehnoloogiliselt ja majanduslikult otstarbekas liigutada. Samuti ei ole tehnoloogiliselt ega majanduslikult mõistlik lahendus kavandada kõrvalmaanteega ristumist lahtisel meetodil, sest sellest kannataks teekatte üldine kvaltiteet, oleks märkimisväärselt häiritud kohalike elanike elurütm ning sellega kaasneks raskesti põhjendatavad kulutused, võrreldes juba kavandatud kinnisel meetodil ristumisega. Vastu tulles Maanteeameti nõudele vahetasime sidekapi sidekaevu vastu ning nihutasime mõlemad sidekaevud Kajaka tn ristumisel hoonele (s h teemaa piirile) võimalikult lähedale. Remontkaevu ELA SA trassi kujast välja toomine eeldab kolmanda osapoole (ELA SA volitatud partneri) sekkumist, kellel on volitus muuta kehtivat maalepingut Maanteeameti ning ELA SA vahel, mida võib tõlgendada kui tehnoloogiliselt ning majanduslikult raskesti põhjendatavat lisakulu. Seevastu oli võimalik leida positsioon, kus ELA SA remontkaev jääb olemasoleva sidetrassi kasutusõiguse vööndisse asudes samal ajal kaugeima punktiga 1,09 m kaugusel asfaltkatte piirist. Ees- ja Taotleja Andreas Kärp perekonnanimi (juriidilisest isikust taotleja puhul juriidilise isiku esindaja) Allkiri Taotluse esitamise kuupäev 03.09.2020  Andreas Kärp FIE Teie 05.08.2020 [email protected] Meie 04.09.2020 nr 15-2/20/36656-2 Passiivse elektroonilise side magistraalvõrgu projekti kooskõlastamine riigitee nr 17177 maaüksuse piires ja tee kaitsevööndis Kooskõlastamiseks esitatud projektis on ette nähtud passiivse elektroonilise side magistraalvõrgu rajamine riigitee maaüksuse piires ja tee kaitsevööndis: Riigiteega nr 17177 ristumine km 30,81 kinniselt ja kaitsetorus, km 30,93 – 30,96 tehnovõrgu kulgemine riigitee maaüksusel. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ning Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame FIE Andreas Kärp’i töö nr S200601 „Passiivse elektroonilise side magistraalvõrgu rajamine“. Juhime tähelepanu, et kooskõlastuse objektiks on ainult projektis sisalduvad siderajatised ja muudele projekti asendiplaanil toodud ehitistele see ei laiene. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: 1. Tehnovõrgu omanik peab esitama Maanteeametile garantiikirja kehtivusajaga 2 aastat, milles kirja väljastaja tagab ehitustööde tõttu teele ja riigitee maale tekkinud võimalike kahjustuste likvideerimise oma kuludega. 2. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele kasutusõiguse saamiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti teemaa osakonda ([email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – Riigimaa kasutusõiguse taotlemine – Taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 3. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: 3.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Maanteeametiga e-posti aadressil [email protected]. 3.2. saada Maanteeametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus (https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid#tab-3) palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt. 4. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 5. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. 6. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 7. Tehnovõrkude ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et riigitee teemaa korrastamise, riigitee mahasõitude, jalgratta- ja jalgtee katendikonstruktsiooni nõuetekohase taastamise tööd oleks teostatavad võimalikult lühikese aja jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja tee konstruktsioonide taastamist, tuleb projektijärgsete tehnovõrkude ehitustööd riigitee piirides peatada. Katted peavad olema taastatud ja teemaa korrastatud enne tehnovõrgule kasutusloa andmist. 8. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. 9. Tööde lõpetamisel tuleb Maanteeametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis. 10. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Maanteeametiga uuesti kooskõlastada. Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: asendiplaan, ristlõike joonis, seletuskiri ja isikliku kasutusõiguse ala plaan 2 (2)