Leping

ti Teetööde tehnilised kirjeldused MA 2019-XXX Sisukord 1 Üldised ................................................................................................................................ 5 1.1 Sissejuhatus ................................................................................................................. 5 1.2 Üldised ......................................................................................................................... 7 2 Ehitusobjekti ettevalmistamine ......................................................................................... 11 2.1 Ehitusobjekti ettevalmistamine.................................................................................. 11 2.2 Raadamine, juurimine, teemaa puhastamine ja säilitatavate puude kaitse ................ 11 2.3 Konstruktsioonide ja teepäraldiste lammutamine, demonteerimine ja ümberpaigutamine ................................................................................................................ 13 2.4 Geodeetilise mõõdistusvõrgu punkti ümberpaigutamine ja kaitsmine ...................... 15 2.5 Mälestised .................................................................................................................. 16 3 Mullatööd .......................................................................................................................... 17 3.1 Kaevetööd .................................................................................................................. 17 3.2 Kraavide puhastamine ............................................................................................... 19 3.3 Olemasolevate veeviimarite puhastamine ................................................................. 20 3.4 Mullete ehitamine ...................................................................................................... 21 3.5 Dreenkiht ................................................................................................................... 22 3.6 Planeerimistööd. Erosiooni tõkestamine ................................................................... 23 3.7 Geosünteedid ............................................................................................................. 25 4 Katend ............................................................................................................................... 27 4.1 Ettevalmistustööd (freesimine ja purustamine) ......................................................... 27 4.2 Aluse ehitamine ......................................................................................................... 28 4.3 Stabiliseeritud katendikihid ....................................................................................... 29 4.4 Kruntkiht .................................................................................................................... 30 4.5 Asfaltbetoonkatete regenereerimine .......................................................................... 31 4.6 Asfaltbetoonkatete ehitamine .................................................................................... 32 4.7 Asfaldigeosünteet ...................................................................................................... 33 4.8 Pindamine .................................................................................................................. 34 4.9 Peenarde kindlustamine ............................................................................................. 36 4.10 Äärekivid, sillutuskivikate ......................................................................................... 36 5 Drenaaž ja truubid ............................................................................................................. 39 5.1 Dreenid ...................................................................................................................... 39 5.2 Kaevud, kambrid ja kaped. ........................................................................................ 40 5.3 Päised ......................................................................................................................... 42 5.4 Sademevee kanalisatsioon ......................................................................................... 43 5.5 Veeviimarid ............................................................................................................... 44 2  5.6 Ajutised veeviimarid.................................................................................................. 45 5.7 Plast- ja r/b truupide ehitamine .................................................................................. 46 5.8 Terasest- ja teraselementidest truupide ehitamine ..................................................... 48 6 Konstruktsioonid ............................................................................................................... 51 6.1 Üldnõuded ................................................................................................................. 51 6.2 Ettevalmistustööd ...................................................................................................... 52 6.3 Vaiatööd..................................................................................................................... 54 6.4 Betoonkonstruktsioonid ............................................................................................. 55 6.5 Betoonkonstruktsioonide parandus............................................................................ 58 6.6 Teraskonstruktsioonid ............................................................................................... 60 6.7 Värvimine .................................................................................................................. 62 6.8 Hüdroisolatsioon ........................................................................................................ 63 6.9 Vee ärajuhtimine........................................................................................................ 66 6.10 Rajatise piirded .......................................................................................................... 67 6.11 Konstruktsioonide eemaldamine ............................................................................... 68 6.12 Kindlustustööd ........................................................................................................... 69 6.13 Gabioontarind ............................................................................................................ 70 6.14 Puitkonstruktsioonid .................................................................................................. 71 6.15 Puitkonstruktsioonide värvimine ............................................................................... 72 6.16 Vuugid ja tugiosad ..................................................................................................... 73 7 Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid................................................................................. 76 7.1 Liiklusmärgid............................................................................................................. 76 7.2 Teemärgised............................................................................................................... 77 7.3 Kattehelkurid ............................................................................................................. 78 7.4 Teepiirded .................................................................................................................. 79 7.5 Tähispostid................................................................................................................. 80 7.6 Künnis ........................................................................................................................ 80 7.7 Muud liikluskorraldusvahendid ................................................................................. 81 7.8 Põristid ....................................................................................................................... 82 7.9 Ajutine liikluskorraldus ............................................................................................. 83 8 Tehnovõrgud ..................................................................................................................... 85 8.1 Elektriülekande liinid ................................................................................................ 85 8.2 Telekommunikatsioonisüsteemid .............................................................................. 86 8.3 Välisvalgustus ............................................................................................................ 88 8.4 Valgusfoorid .............................................................................................................. 90 8.5 Muud tehnovõrgud .................................................................................................... 93 8.6 Reovee kanalisatsioon ............................................................................................... 93 3  8.7 Survekanalisatsioon ................................................................................................... 94 8.8 Veevarustus ............................................................................................................... 96 8.9 Torustikud kinnisel meetodil ..................................................................................... 97 8.10 Gaasivarustus ............................................................................................................. 98 9 Maastikukujundustööd .................................................................................................... 100 9.1 Kasvualuse rajamine ................................................................................................ 100 9.2 Muru rajamine ......................................................................................................... 101 9.3 Puude istutamine...................................................................................................... 102 9.4 Metsastamine ........................................................................................................... 103 9.5 Heki istutamine ........................................................................................................ 103 9.6 Põõsaste ronitaimede ja püsikute istutamine, lausistutus ........................................ 104 9.7 Puude ümberistutamine ........................................................................................... 105 9.8 Ooteplatvormide ehitamine ..................................................................................... 106 9.9 Ootekojad................................................................................................................. 107 9.10 Piirdeaiad ................................................................................................................. 108 9.11 Loomapääsud ........................................................................................................... 109 9.12 Liiklusmüratõkked ................................................................................................... 111 9.13 Lisapaigaldised ........................................................................................................ 112 10 Hooldetööd .................................................................................................................. 114 10.1 Hoole ....................................................................................................................... 114 4 1 Üldised 1.1 Sissejuhatus 1.1.1 Üldist Teetööde tehnilised kirjeldused sätestavad Maanteeameti hankelepingutes teede ehitamisega seotud tööde mahtude ulatuse, mõõtmise ja maksmise metoodika. Vastava töö juures on vajadusel lisaks lepingulistele dokumentidele täiendavad kohalduvad normid, standardid ja MNT juhendid ning juhised, millest tuleb antud tööde teostamisel lähtuda. Kui antud dokumendis puudub mõne töö kirjeldus, siis peab see töö ja selleks kasutatavad ehitustooted ja materjalid olema kooskõlas kehtiva Eesti õigusaktide, tehnilise normi või standardiga, rahvusvaheliste standarditega või projektis kehtestatud nõuete ja hea ehitustavaga. 1.1.2 Ülesehitus Teetööde tehniline kirjelduse peatükkide ja alapeatükkide numeratsioon on tähistatud 5- kohalise numbriga, mis on jagatud kolme ossa: YY XX ZZ. Selles numbrikombinatsioonis tähistab: YY - peatüki nr (01-99) ; XX - alapeatüki nr (01-99) ; ZZ - makseartikli nr (01-99) Enamus alapeatükke on jagatud kuueks alljärgnevaks alajaotuseks: - Tööde käsitlusala , Materjalide nõuded , Ehitamine ja töö ; Vastavuse kontroll ; Mõõtmine ; Arveldamine 1.1.3 Standardid Kõik töödes kasutatavad ehitusmaterjalid ja -tooted (edaspidi ehitusmaterjalid) peavad vastama Eestis kehtivatele tehnilistele normidele ja Eesti standarditele (EVS). Eeltoodute puudumisel peavad tooted omama Euroopa tehnilist tunnustust vms (vt loetelu RHS § 88). Ühtlustatud tehnilistele kirjeldustele (Euroopa määrus nr 305/2011 mõttes) vastavad nn. harmoneeritud tooted peavad omama CE märgistust. Kuna Eesti ja Euroopa standardid ei ole kvaliteedistandardid, siis on käesolevas juhises toodud ka kvaliteedinõuded, kui need puuduvad juhendmaterjalides. Eeltoodute puudumisel võib kasutada tööde ja ehitusmaterjalide nõuete määramiseks teiste analoogse kliimavöötmega riikide standardeid. 1.1.4 Õigusaktid ja normdokumendid Teetööde tehnilises kirjelduses on viidatud konkreetsele õigusaktile, standardile või tehnilisele normile, mis puudutab kasutatavaid ehitusmaterjale, tehtavaid või kontrollitavaid töid, tehnoloogiat või kõrvalekaldeid, siis alati tuleb lähtuda selle õigusakti, standardi või tehnilise normi kõige viimasest redaktsioonist. Lepingus võib sätestada varasemaid versioone standarditest. Konkreetse Tootja toodet ei tohi projektis sätestada. Standardijärgse ehitusmaterjali asemel võib kasutada samaväärseid ehitustooteid, eeldusel et need on toodetud vastavale standardile analoogselt, saavutades samad nõutavad või nõutavast parema piirväärtusega omadused ja nende samaväärsus on õigusaktidest tulenevate nõuete kohaselt tõendatud. 1.1.5 Määratlused Antud dokumendis kirjeldatule tähendavad alljärgnevad sõnad ja väljendid selles lepingus, kus kontekst seda võimaldab, järgmisi tähendusi:  „Teetööde tehniline kirjeldus“ tähendab käesolevat dokumenti, kus on esitatud peatükkide ja alapeatükkide kaupa täiendavad kvaliteedinõuded teede ehitamisega seotud 5  töödele ning materjalidele, ning töömahtude määramise ja töödega seotud kulude arveldamise süsteemi.  “Töömahuloend” tähendab lepingudokumendis kululoendit, kus on esitatud lepingu täitmiseks kavandatavate ööde mahud, kus kulude arveldamiseks lisatud mõõtühikud ning nende töödemaht.  „Insener“ on omanikujärelevalvet teostatav ettevõte ja samuti lepinguline isik, kes on määratud täitma projektijuhi/inseneri ülesandeid. Inseneril on õigus anda juhiseid täiendavateks töödeks ja tööde muudatusteks, Iseneriga sõlmitud lepinguga määratud ulatuses ja korras.  „Leping“ – käesolevas dokumendis lepingu all mõeldakse töövõtulepingut, mille juurde kuuluvad projekt, lepingu lisad, lepingus viidatud juhendmaterjalid ja neis viidatud standardid. 1.1.6 Hea ehitustava Kogu töö ja materjalid peavad vastama lepingulistele dokumentidele ning heale tavale. Hea ehitustavana mõistetakse selles valdkonnas üldiselt aktsepteeritud teadmiste ja oskuste mõistlikku ja hoolikat rakendamist, lisaks üldtunnustatud ehitusreegleid, sealhulgas üldist erialast ehitamise kogemust, tööde korraldamise oskust ja väljakujunenud töömeetodeid ning sellesisulist kohtupraktikat. 1.1.7 Kasutatavad materjalid Ehitusmaterjali ja –toote nõuetele vastavuse tõendamine tuleb teostada vastavuses õigusaktidega. Töövõtja on vastutav selle eest, et kõik objektil kasutatavad materjalid ja tooted vastavad tehnilises normis, lepingus ja juhendmaterjalides toodud kvaliteedinõuetele. Töös kasutatavad materjalide/toodete dokumendid, vajadusel katseprotokollid on vaja esitada insenerile nõuete ja lepinguga vastavuse kontrolliks ja kooskõlastamiseks. Töövõtja peab toodete vastavust lepingus ja tehnilistes töökirjeldustes esitatud nõuetele tõendama tootja väljastatud vastavus- või toimivusdeklaratsiooniga. Alternatiivseid materjale ja tooteid võib kasutada, kui seda on lubatud lepingu dokumentides ning need vastavad lepingus määratletud kvaliteedinõuetele ja vastavus on töövõtja poolt tõendatud. Juhul, kui projektis on toodud näiteks erinõudeid materjalide omadustele, kasutatavatele täitematerjalidele, rajatud kihi omadustele jne., siis kontrollitakse tööde vastuvõtmisel nende vastavust. 1.1.8 Kasutatud viited ja lühendid MA - Maanteeamet EV – Eesti Vabariik EVS - Eesti standardid MKM - Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium EL – Euroopa Liit/ Euroopa Parlament ja Nõukogu PrEN - Esialgne European Standard TS – Tsementstabiliseeritud segu või katendikiht KS – Kompleksstabiliseeritud segu või katendikiht 6 BS – Bituumenstabiliseeritud segu või katendikiht HRB - Hüdrauliline teesideaine (tsement) TAS- EVS 925 nõuetele vastav materjal teede aluste stabiliseerimiseks PB - Põlevkivibituumen BE - Bituumenemulsioon TEK nõuded – lühend tähendab viidet MKM määrusele „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ AKEJ – lühend tähendab viidet Maanteeameti dokumendile „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ KKEJ – lühend tähendab viidet Maanteeametile dokumendile „Killustikust katendikihtide ehitamise juhis" SKEJ – lühend tähendab viidet Maanteeameti dokumendile „Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhis“ MEJ – lühend tähendab viidet Maanteeameti dokumentidele „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis“, „Teealade kuivenduse projekteerimise juhend“, MPTJ- lühend tähendab viidet Maanteeameti dokumendile „Muldkeha pinnaste tihendamise ja tihenduse kontrolli juhised“ AGJ- lühend tähendab viidet Maanteeameti dokumendile „Asfaldi geotekstiilide projekteerimise ja paigalduse juhis“ Vastuvõtueeskiri – viide Maanteeameti dokumendile „Riigiteede ehitustööde vastuvõtueeskiri“ Normid – viide MKM määrusele „Tee projekteerimise normid“ 1.2 Üldised 1.2.1 Proovivõtt, töövõtja labor ja katsetamine Tööde mõõtmised ja katsetulemused peavad vastama tööde ja materjalide nõuetele. Kõik labori- ja katseseadmed peavad olema kontrollitud ja kalibreeritud vastavalt neile kehtestatud nõuetele. Töövõtja peab lepingujärgsete proovide võtmiseks tagama proovivõtuseadmeid, samuti tagama vajadusel proovide võtmiseks vajaliku meeskonna. 1.2.2 Load Enne tööde algust peab töövõtja hankima kõikide tööde teostamiseks vajalikud load ja kooskõlastused. Töövõtja korraldab objektil tehnovõrkude ehituse ja ümberehituse, ehitus- ning kasutuslubade taotluste koostamise ja esitamise ning tasub väljastamistasu ja/või lõivu. Kõikide lubade taotlemise ja ettevalmistamisega, seotud kulud kannab töövõtja. 1.2.3 Tööpiirkonna, juurdepääsu- ja ümbersõiduteede korrashoid Tööpiirkond on lepingus määratud teelõik, mis tähistada Töövõtjal tööde teostamise ajaks vastavalt määrusele „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Töövõtja peab ise korraldama igasuguse vajaliku maa-ala kasutamise väljaspool tööpiirkonda. Tööpiirkond antakse tellija poolt töövõtjale üle vastava akti alusel. Töövõtja peab menetlema ehitustööde käigus tema tegevusest või tegemata jätmisest tingitud kolmandatele isikutele tekkinud kahju osas esitatavaid nõudeid ning tekitatud kahjud hüvitama. Tööde teostamise ajal (pärast tööpiirkonna töövõtjale üle andmist) peab töövõtja hooldama kõiki tööpiirkonnas olevaid ning töödega seotud teid (k.a erateid), rajatisi ja varustust vastavalt lepingus või objekti hooldamisega 7 üleandmisaktis kehtestatud seisunditasemele. Tööpiirkonda tuleb hooldada vastavalt lepingu dokumentide nõuetele Kõik jäätmed, ehituspraht, prügi ja reovesi tuleb käidelda vastavalt õigusaktidele, keskkonnajuhtimiskavale ja kohaliku omavalitsuse jäätmekäitluseeskirjale ja/või -kavale. Pärast tööde lõpetamist tuleb tööpiirkond ja kõik töövõtja töödega seotud maa-alad puhastada ning korrastada. Kõik ajutised rajatised ning materjalide ülejäägid tuleb kõrvaldada. Töövõtja peab operatiivselt korras hoidma ja puhastama väljaspool tööpiirkonda aladja teed, mida on kahjustatud objektiga seotud veokid või maha pudenenud materjalid. Juurdepääsu- ja ümbersõiduteede ehituse, korrashoiu ja remondi kulud kannab töövõtja, lisaks peab töövõtja hankima ja paigaldama kõik juurdepääsu- ja ümbersõiduteedele vajalikud liiklusmärgid ja viidad, samuti peab saama vastavatelt isikutelt load alade ja teede kasutamiseks, kui lepingus ei ole määratud teisiti, ja neid korras hoidma. Kui ümbersõiduna kasutatakse olemasolevat teed, siis enne liikluse sellele suunamist tehakse ümbersõidutee omaniku, töövõtja ja inseneri poolt tee seisukorra ülevaatus, mille kohta koostatakse akt ja määratakse tingimused tee kasutamiseks ja hooldamiseks, sh määratakse tee seisunditase, mille töövõtja peab tagama. 1.2.4 Ajutised tööd Ajutiste tööde all mõistetakse kõiki ajutise iseloomuga töid, s.h juurdepääsu- ja ümbersõiduteede rajamist ja likvideerimist, objektikontoreid ja ajutisi rajatisi ning ehitisi, mis on vajalikud alalise töö tegemiseks vastavalt projektile. Lisaks on ka ajutised tööd ja rajatised need, mis on vajalikud sõidukite ja jalakäijate ohutu liikluse tagamiseks algsel või ümbersuunatud marsruudil läbi või ümber tööpiirkonna. Juurdepääsu- ja ümbersõiduteed Objektile juurdepääs peab toimuma olemasolevate või ajutiste juurdepääsuteede kaudu, mis projektis eelnevalt kirjeldatud. Töövõtja peab valima sobivad liiklusvahendid ning liikumisteed määratakse liiklus juurdepääsuteedel liikluskorralduse projektiga. Avalikuks liikluseks ettenähtud juurdepääsuteede seisunditaseme nõuded määratakse töövõtjale tööpiirkonna üleandmiseaktis. Kui ajutiste rajatistena kasutatakse ajutist silda, siis töövõtja peab koostama tööprojekti, mis tuleb kooskõlastada inseneri ja tellijaga. Ajutisi ümbersõite ei tohi enne kõrvaldada, kui uus rajatis on liikluseks avatud ning insener on ajutise ümbersõidu eemaldamise heaks kiitnud. Kõrvaldamine sisaldab täielikku objekti puhastamist, kõigi ajutiste rajatiste eemaldamist ning ala endise seisukorra taastamist inseneri heakskiidul. Töövõtja objekti kontor Kui lepingus ei ole määratud teisiti, siis peab töövõtja enne objekti kontori rajamist selle asukoha kooskõlastama maaomanikuga, teavitades inseneri ja tellijat. Objekti kontor peab asuma ehitusobjektil sobivas kohas või paigutatud objektile võimalikult lähedale. Töövõtja 8 objekti kontoris peab olema piisava suuruse ja vajaliku varustusega ruum töökoosolekute pidamiseks. Objekti kontori territoorium peab olema korrastatud ja võimaldama sõidukite tasuta parkimise. Tagatud peab olema olmeprahi käitlus, välikäimla ja tuleohutus. Pärast objekti vastuvõtmist peab töövõtja likvideerima objekti kontori ja korrastama selle maa-ala, millel objekti kontor asus. Inseneri objekti kontor Kui lepingus on määratud, siis peab töövõtja võimaldama insenerile eraldiseisva lukustatava objektikontori või ruumi (vähemalt 10m2) ning selle varustamise töö- ja koosoleku lauaga, side (s.h internetiühendus) ja elektriga töövõtja objekti kontori territooriumil või selle vahetus läheduses. Inseneri objektikontori ülalpidamisega seotud kulud katab töövõtja. 1.2.5 Tööde mahamärkimine, mõõdistamine Ehitusgeodeetiliste mõõdistustööde läbiviimisel tuleb juhinduda järgnevast:  määrus „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“;  määrus „Geodeetiliste mõõdistus- ja uurimistööde tegemise kord“  „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimustöödele teede projekteerimisel“ MA käskkiri nr. 102 kuupäevaga 13.05.2008.a.;  „Riigiteede ehitustööde vastuvõtueeskiri“, Lisa 4 –„nõuded teostatud tööde vastuvõtmise käigus teostatavatele ehitusgeodeetilistele mõõdistusele ja teostusjoonistele“  kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud ehitusgeodeetiliste tööde läbiviimist reguleerivad õigusaktid. Tööde ettevalmistavate mõõdistuste ja mahamärkimiste käigus peab töövõtja: 1) kontrollima projektis etteantud tee- ja maapinna kõrgusarvude vastavust tegelikule situatsioonile looduses; 2) erinevuste või puuduste ilmnemisel projektides viivitamatult teavitama inseneri; 3) töövõtja peab säilitama algseid mõõdistusandmeid ja tasandusarvutusi digitaalselt. Need tuleb tellija või inseneri nõudmisel esitada. 4) juhul kui projektiga on määratud kindlate mõõdistuste lähtepunktide või –reeperite kasutamine, peab neid punkte mahamärkimise sidumisel kasutama. Vähimal määral peavad olema need punktid või reeperid mahamärkimistööde käigus mõõdistatud, et oleks võimalik võrrelda tulemust ettenähtuga; 5) maha märkima tee piketaaži 25 m intervalliga. Vajadusel määrama teemaa piires kõigi olemasolevate tee- ja maapindade täpsed kõrgused ristprofiilidena mitte üle 25 m intervalliga kogu teelõigu ulatuses, freesprojektide puhul vastavalt tellija/projekteerija lähteülesandele, kuid mitte üle 12,5 m; Kõikide teostatud mahamärkimistööde kohta peab töövõtja koostama mahamärkimistööde akti, mis kooskõlastatakse inseneri poolt. Täpsusnõuded mahamärkimisel ja situatsiooni mõõdistusel on järgmised: 1) Projektide mahamärkimisel peab olema tagatud projektis esitatud täpsusnõue. Mahamärkimistäpsus rajatud mõõdistusvõrgu lähimate punktide suhtes peab vastama projektis esitatud elementide täpsusklassile. Kui plaanilised koordinaadid on esitatud 0,1m täpsusega ja kõrgused 0,01m täpsusega, siis peab mahamärkimistäpsus olema plaaniliselt 10cm ja kõrguslikult 1 cm jne; 9 2) ehitusobjektile paigaldatud ajutistele reeperitele tuleb kohandada mõõdistusvõrgule esitatud täpsusnõudeid, määratud kõrguste äärmised vead lähima geodeetilise võrgu punkti suhtes ei tohi olla suuremad kui 5 cm; 3) geodeetiliste tööde lubatud hälbed on esitatud MKM määruse „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ lisas 5; 4) Frees-projektide jaoks tehtavatel topo-geodeetilistel mõõdistustel ei tohi püsikatendi mõõdistuspunkti kõrguslik viga lähima mõõdistamisvõrgu punkti suhtes ületada ±2 cm; 5) Frees-projektide jaoks tehtavatel topo-geodeetilistel töödel ei tohi katendi mõõdistamisel kasutada reaalaja GPS tehnoloogiat, juhul kui kasutajast mitte sõltuvate kõrguslike vigade tekkimine ei ole välditav; 6) märkimistööde lubatud hälbed: - tee telje/katte serva plaaniline asend -/+ 1 cm; - väljamärgitava punkti kõrgusarv -/+ 1 cm; - mullatöödel väljamärgitava punkti kõrgusarv -/+ 5 cm. 1.2.6 Projekteerimine Sõltuvalt lepingu tingimustest, kui töövõtja peab projekteerima alalise töö, siis töövõtja projekt peab vastama lepingus tellija poolt väljastatud projekteerimise tingimustele, Maanteede projekteerimise normidele ja MKM määrusele “Nõuded ehitusprojektile“. Siin alla käsitletakse kõikide tööprojektide ja tööjooniste koostamist, mis vajalik antud töö teostamiseks. Kõik Lepingu eesmärkide realiseerimiseks vajalikud, täiendavad ajutised tööjoonised, projektsed arvutused, töökirjeldused ja tööprojektid peab töövõtja arvestama tööjooniste koostamise hinna sisse ja eraldi tasustamisele ei kuulu. 1.2.7 Arveldamine Üldkulude arveldamine toimub lepingus toodud ühikuhindades vastavalt töömahuloendis toodud konkreetsetele artiklitele. Üldkulude eest tasumine toimub igakuiselt, jagatuna proportsionaalselt kogu lepingu täitmise ajale, nagu lepingus sätestatud. Makseartikli nr Makseartikli nimetus Mõõtühik 10201 Proovivõtt ja katsetamine kogusumma 10202 Load, kindlustused kogusumma 10204 Tööpiirkonna ja teede korrashoid kogusumma 10210 Ajutised tööd (sh. objektikontorid , ajutised kogusumma teed) 10211 Tööde mõõdistamine ja märkimistööd kogusumma 10212 Konsultatsioonid projekteerijaga kogusumma 10214 Tööprojektide ja tööjooniste koostamine kogusumma 10215 Muud tööd kogusumma 10216 ….. 10 2 Ehitusobjekti ettevalmistamine 2.1 Ehitusobjekti ettevalmistamine 2.1.1 Ehitusplatsi puhastamine Ehitusplatsi puhastamise käigus ülejääv materjal, mis osutuvad mittevajalikuks või mida ei saa kasutada ehitustööde teostamise juures ning mis ei sisaldu eelprojektis või projektis, jäävad töövõtja omandisse. Edaspidi kasutamist leidvad liikluskorraldusvahendid antakse kokkuleppel töövõtja ja omaniku vahel üle tee omanikule. 2.1.2 Arveldamine Tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel. Makseartikli nr Makseartikli nimetus Mõõtühik 20101 Ettevalmistustööd kogusumma 2.2 Raadamine, juurimine, teemaa puhastamine ja säilitatavate puude kaitse 2.2.1 Tööde käsitlusala Tehniliste töökirjelduste käesolev osa käsitleb kõiki teemaa-alal tehtavaid raadamis- ja juurimistöid ning teemaa-ala puhastamisega ja säilitatavate puude kaitsmisega seotud töid, samuti nimetatud tööde tegemiseks vajaminevaid masinaid ja kuluvat tööjõudu. Raadamise, juurimise, teemaa puhastamise ja säilitatavate puude kaitsmisega tekkinud materjalid, jäätmed jne. kuuluvad töövõtjale äravedamiseks ja utiliseerimiseks, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 2.2.2 Ehitamine ja töö Raadamise, juurimise, teemaa puhastamise ja säilitatavate puude kaitse ehitamise ja töödel lähtuda „Riigiteede haljastustööde juhisest“. Töövõtja peab projektdokumentatsiooniga ette antud maa-alal tegema raadamis- ja juurimistööd ning teemaa-ala puhastamistööd selle ala kogu ulatuses. Siia hulka kuulub ka kasvama jäävate puude, võsa, põõsaste ja muude objektide kaitsmine töö käigus tekkida võivate vigastuste eest. Projektis märgitud äralõigetel raadamisele kuuluv materjal kuulub kinnistu omanikele. Kogu projekti raadamise mahud tuleb eelnevalt kinnistuomanikega kokku leppida. Raadamistöödega ei tohi enne omanikult nõusoleku saamist alustada. Kui lepingus ei ole määratud teisiti, siis töövõtja omandisse lähevad teemaalt mahavõetud puud kuuluvad utiliseerimisele.. Raadamine -tähendab Tehnilistes töökirjeldustes teemaa-alalt puude, okste, võsa ja põõsaste ning mahalangenud puude eemaldamist ja äravedu. Juurimine -tähendab teemaa-alalt kogu maapinna aluse soovimatu taimse materjali nagu kändude, juurte, maetud puude eemaldamist ja äravedu või freesimist vähemalt 20cm sügavuselt. 11 Teemaa-ala puhastamine -tähendab teemaa-alale lõpetatud, viimistletud ja esteetilise väljanägemise andmist. Puhastamistöid tuleb teha projektiga kindlaks määratud maa-ala ulatuses või selle ala ulatuses, mille määrab insener. Raadamise, juurimise ja teemaa-ala mahtude sisse ei arvestata olevate kraavide puhastamisel tekkivat nõlvade ülaservade vahelist ala. Väljajuuritud kännud tuleb sõidutee asfaltkatte servast võimalusel vähemalt 9 m kauguselt ära vedada. Tee ja sellega piirnevad alad peavad jääma viimistletud väljanägemisega ning kõrvalkinnistule sujuva üleminekuga. 2.2.3 Vastavuse kontroll Vastavuse kontroll vastavalt „Riigiteede haljastustööde juhis“-le. Juhul kui projektis on ettenähtud säilitada kännud ja tüükad, siis võsa tüükad võivad olla 10-15 cm pikad, puude kännud kuni 20 cm. Niidetavatel aladel kännud ja tüükad eemaldatakse. Piiratud võraga puudel ei tohi olla liiga pikki oksatüükaid ega ka äralõigatud oksakraesid. Lõigatud okstega puudel ei tohi olla koorerebendeid. Säilitatavad puud peavad olema vigastusteta. 2.2.4 Mõõtmine Raadamis-, juurimis- ja teemaa-ala puhastamistööde mahtusid mõõdetakse ruutmeetrites. Üksikute puude langetamismahud mõõdetakse tükkides. Raadamis-, juurimis- ja teemaa-ala puhastamistöid võib loendis omavahel kombineerida ja arvestada ka kogusummana (artikkel nr 20202). Üksikpuude langetamise, langetamise käigus tekkinud kändude juurimise (freesimise) ja üksikpuude võra piiramise ning puude ümberistutamise mahtude mõõtühikuks on tükk. 2.2.5 Arveldamine Raadamis-, juurimis- ja teeääre puhastamistööde, samuti üksikpuude langetamise, langetamise käigus tekkinud kändude juurimise (freesimise), üksikpuude võra piiramise ning puude ümberistutamise eest tasumine toimub lepingu ühikhindade alusel vastavalt töömahuloendis toodud artiklitele. Makseartikli nr Makseartikli nimetus Mõõtühik 20201 Raadamine ja juurimine m2 20202 Raadamine, juurimine, puude võra piiramine ja kogusumma tee-maa-ala puhastamine 20203 Raadamine m2 20204 Sanitaar- ja harvendusraie tk 20205 Sanitaar- ja harvendusraie m2 20206 Üksikpuude langetamine tk 20207 Üksikpuude kändude juurimine (freesimine) tk 20208 Üksikpuude langetamine koos kändude tk juurimisega (freesimisega) 20209 Puude võra piiramine tk 20210 Puude võra piiramine m2 20211 Juurimine m2 20212 Teemaa-ala puhastamine m2 12 2.3 Konstruktsioonide ja teepäraldiste lammutamine, demonteerimine ja ümberpaigutamine 2.3.1 Tööde käsitlusala Konstruktsioonide lammutamine (kaasa arvatud truubid, teepäraldised, liiklusmärgid, bussiootepaviljonid, betoontalad ja –sambad, tugiseinad, betoon ja muu sarnane konstruktsioonide raamesse jääv jms.) sisaldab kaevamist, täitmist, lammutamist/ demonteerimist ja töövõtja poolt utiliseerimist. Teemärgistuse eemaldamine sisaldab kõiki vajalikke masinaid ja kuluvat tööjõudu. 2.3.2 Ehitamine ja töö Maa-alused konstruktsioonid, kambrid ja vundamendid tuleb vastavalt joonistel ettenähtud kehtestatud, mahus või sügavusnõuetele lammutada, eemaldada ja täita. Olemasolevate drenaažide ja äravoolutorude otsad, mida enam ei vajata seoses drenaažiplaani muutustega, tuleb projektis lahendada. Töövõtja peab võtma kasutusele kõik avaliku tehnovõrgu haldaja, muude avalikke teenuseid osutavate firmade poolt nõutavad meetmed kõigi mittekasutatavate drenaažide, liinide ja tarvikute korralikuks sulgemiseks või lahti võtmiseks. Projektis märgitud korduvkasutatavad materjalid tuleb ettevaatlikult demonteerida, oma asukohast eemaldada, puhastada ja säilitada, virnastada, märgistada ja kaitsta või laadida ning transportida ladustamiseks. Kui eemaldatud esemed jätavad järele augud, tuleb need täita sobiva, ümbritseva materjaliga sarnaste omaduste ja tugevusega pinnasega, kui projekt ei näe ette teisiti. Töövõtjale ei kuulu liikluskorraldusvahendid (s.h liiklusmärgid ja postid, põrkepiire, tähispostid, katte-helkurid) ja teepäraldised (liiklusmärgid, valgustusseadmed, foorisüsteemid, reklaamid jne.) ning need antakse kokkuleppel üle tee omanikule. Samuti ei kuulu ka eraomandis eemaldatavad või lammutatavad konstruktsioonid, välja arvatud juhul, kui seda on kirjalikult kinnitanud omanik või kirjeldatud lepingus. Mittevajalikud ja mittekasutatavad konstruktsioonid ja teepäraldised mida ei saa kasutada ehitustööde teostamise juures ning mis ei sisaldu projektis, eemaldab töövõtja objektilt ja käitleb nõuete kohaselt. Teemaapiirkonda jäävad alad puhastatakse kogu looduslikust ja tehislikust prahist, tasandatakse ühtlaseks, tihendatakse kergelt ning tagatakse vete äravool. Lõhkeained ja õhkimine Lammutamiseks ei tohi kasutada õhkimist, kui lepingus pole selleks antud luba või seda nõutud. Kui töövõtjal tekib vajadus õhkimiseks, peab töövõtja kõigepealt esitama insenerile oma kavandatava kontrollitud ja ohutu õhkimismeetodi kirjelduse. Enne õhkimistööde alustamist tuleb insenerilt saada luba. Lõhkamistööd peavad olema kooskõlas MKM-i määrusega "Lõhkematerjali käitlemise kord". Ohtlikud materjalid Ehitusobjekti puhastamise käigus tekkinud ohtlike jäätmete, nt kiudasbesti käsitlemine peab toimuma vastavalt projektile ning Jäätmeseadusele. 13 2.3.3 Vastavuse kontroll Töid peab kontrollima töövõtja esindaja ning tööde teostamine peab toimuma inseneri heakskiidul. Kui insener peab tööde teostamist ebarahuldavaks, peab töövõtja rakendama meetmeid puuduste/vigade kõrvaldamiseks töös. 2.3.4 Mõõtmine Üksikute ehitiste lammutamise/demonteerimise, eemaldamise ja jäätmekäitluse ning järgneva pinnase korrastamisega seonduvad mõõtmised tuleb teostada vastavalt inseneri poolt kinnitatule iga ehitise osas (Mõõtühik – tk). Truubi demonteerimise mõõduks on jooksevmeeter, iga erineva läbimõõduga toru kohta. Toru mõõdetakse piki torupõhja. Üksikute artiklite, nt liiklusmärgid, sadevete kaevud, võred, kontrollkaevud ja kaaned ning jms eemaldamise, korrastamise ja utiliseerimiseks või taaskasutamiseks ning aukude täitmise mõõtmise aluseks on üksikute artiklite arv igas artiklikategoorias. (Mõõtühik – tk). Piirete, tarade, torude jms eemaldamise ja utiliseerimise ning aukude täitmise mõõtmise aluseks on eemaldatud artikli pikkus igas artiklikategoorias. (Mõõtühik – 1 m või m). Üksikute konstruktsioonide, kaasa arvatud tugiseinad, lammutamise/demonteerimise ja utiliseerimise ning järgneva pinnase korrastamise mõõtmise aluseks on lammutatava konstruktsiooni maht (Mõõtühik – kuupmeeter). Artiklit nr 20329 kasutada juhul, kui tööd ei ole Teetööde tehnilises kirjelduses kirjeldatud. Sellisel juhul peab tööde käsitlusala, materjalide nõuded, ehitamine ja töö, vastavuse kontroll, mõõtmine ja arveldamine olema kirjeldatud projekti seletuskirjas või lepingu tingimustes. 2.3.5 Arveldamine Üksiku ehitise lammutamise/demonteerimise eest tasumine toimub lepingu ühikhindade alusel, vastavalt iga ehitise artiklile töömahuloendis. Üksikute konstruktsioonide ja teepäraldiste lammutamise/demonteerimise eest tasumine toimub lepingu ühikhindade alusel vastavalt iga konstruktsiooni artiklile töömahuloendis. Eemaldamise töö all mõeldakse äravedu ja utiliseerimist, kui tee omanik pole määranud hoiustamiskohta eemaldatud materjali jaoks. Makseartikli Makseartikli nimetus Mõõtühik nr 20301 Liiklusmärgi eemaldamine (koos postidega, tk vundamentidega jne.) 20302 Tahvli eemaldamine (koos postidega, vundamentidega tk jne.) 20303 Raamide eemaldamine tk 20304 Konsoolide eemaldamine tk 20305 Tähispostide eemaldamine tk 20306 Truupide demonteerimine m 20307 Sadevete äravoolutorude lammutamine m 14  20308 Settekaevude lammutamine tk 20309 Betoonist kontrollkaevu lammutamine tk 20310 Truubi päiste lammutamine tk 20311 Bussipeatuste lammutamine (koos ootekojaga, äärekivide, tk vundamendiga jne) 20312 Liiklussaarte lammutamine (koos äärekivide, m2 vundamentidega jne) 20313 Äärekivide lammutamine m 20314 Parkettkivikatte lammutamine m2 20315 Hoonete lammutamine (koos vundamendiga) m3 20316 Põrkepiirde eemaldamine (koos postidega) m 20317 Torupiirde eemaldamine m 20318 Konstruktsioonide lammutamine m3 20319 Konstruktsioonide ümbertõstmine (kirjeldus) m3 20320 Eriehitiste lammutamine (kirjeldus) m2 20321 Võrkaia lammutamine (koos vundamendiga) m 20322 Okastraataia lammutamine m 20323 Aia ümbertõstmine (Okastraat, Võrk, jne) m 20324 Õhuliini postide ümberpaigutamine tk 20325 Konstruktsioonide ja teepäraldiste lammutamine, kogusumma demonteerimine ja ümberpaigutamine 20326 Kattemärgistuse (värv) eemaldamine (kirjeldus) m2 20327 Kattemärgistuse (pritsplastik) eemaldamine (kirjeldus) m2 20328 Kattemärgistuse (valuplastik) eemaldamine (kirjeldus) m2 20329 … lammutamine / likvideerimine (kirjeldus) … 2.4 Geodeetilise mõõdistusvõrgu punkti ümberpaigutamine ja kaitsmine 2.4.1 Tööde käsitlusala Tööd sisaldavad riiklike ja kohalike geodeetiliste mõõdistusvõrgu punktide ümberpaigutamist ja kaitsmist vastavalt Maa-ameti juhistele. 2.4.2 Ehitamine ja töö Kogu vajaliku info saab töövõtja Tellijalt või Maa-ametist. 2.4.3 Mõõtmine Mõõdistusvõrgu punktide ümberpaigutamistööde ja kaitsmise mõõtühikuks on tk. 2.4.4 Arveldamine Tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel. 15  Makseartikli Makseartikli nimetus Mõõtühik nr 20401 Geodeetilise mõõdistusvõrgu punkti ümberpaigutamine tk Pk xx; punkti nr 20402 Geodeetilise mõõdistusvõrgu punkti kaitsmine tk Pk xx; punkti nr 2.5 Mälestised 2.5.1 Tööde käsitlusala Tööd sisaldavad Muinsuskaitseameti poolt ette nähtud arheoloogilisi uuringuid ja järelevalvet mälestiste ümberpaigutamistel. 2.5.2 Ehitamine ja töö Kogu vajaliku info, kindlustamaks töötajatele ja kolmandatele osapooltele ohutu töö teostamise, saab töövõtja Muinsuskaitseametist. 2.5.3 Vastavuse kontroll Mälestiste ümberpaigutamistööd peavad olema teostatud kooskõlas lepinguga või Muinsuskaitseameti poolt määratud järelevalve juhiste järgi. 2.5.4 Mõõtmine Mälestiste ümberpaigutamise mõõtühikuks on tk ja uuringute mõõtühikuks on kogusumma 2.5.5 Arveldamine Tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel. Kui Muinsuskaitselise järelevalve makseartiklit 20503 ei ole eraldi välja toodud, siis peab järelevalve sisalduma makseartiklis 20501, Mälestise ümberpaigutamine. Makseartikli nr Makseartikli nimetus Mõõtühik 20501 Mälestise ümberpaigutamine, Pk xx tk 20502 Muinsuskaitseline eeluuring kogusumma 20503 Muinsuskaitseline järelevalve kogusumma 20504 Muinsuskaitseline uuring kogusumma 16 3 Mullatööd 3.1 Kaevetööd 3.1.1 Tööde käsitlusala Tööde ulatus vastavalt MEJ-le. Käesolevas jaos on välja toodud kõik teedeehituses ette tulla võivad kaevetööd, kaasa arvatud uute kraavide ja voolusängide kaevamine. Pinnased liigitatakse järgmiselt:  Kasvupinnas – muld, huumust sisaldav maakoore ülemine pinnasekiht, mille sobivus haljastamiseks on laboratoorselt tuvastamata.  Sobiv pinnas – objektilt kaevandatud pinnas, mille omadused vastavad püsiehitise rajamiseks kasutatava materjalide nõuetele.  Sobimatu pinnas – objektilt kaevandatud pinnas, mille omadused ei vasta püsiehitise rajamiseks vaja minevate materjalide nõuetele.  Tugev pinnas – pinnas, mida tuleb selle kasutamiskõlblikuks muutmiseks eelnevalt lõhata ja/või purustada. 3.1.2 Ehitamine ja töö Üldnõuded Ehitustööde käigus vastutab töövõtja tellija poolt lepingus määratud täitepinnase esialgsete omaduste säilitamise eest ja tagab, et paigaldamisel ning tihendamisel jääksid need vastavusse lepingu tingimustega. Pinnase kaevandamine sisaldab sobiva pinnase vedu objekti piires ja sobimatu pinnase korral utiliseerimise paika. Välja kaevatud sobivat pinnas, mis projekti järgi ei kuulu ülejäägi hulka, otsustab tellija selle ladustamise paiga. Kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti, siis insener otsustab püsiehitise rajamisest ülejääva sobivapinnase ja sobimatu pinnase ladustuskohta vedamise vajaduse. Sobimatu pinnas tuleb utiliseerida vastavalt kehtivale korrale. Kui kaevamise kohas esineb sobivat ja sobimatut pinnast koos, peab töövõtja juhul, kui insener ei näe ette teisiti, kaevama sobivat pinnast sobimatust pinnasest eraldi. Pinnased ei tohi omavahel seguneda. Kui leping ei näe ette teisiti, tuleb eraldi paigaldatavad pinnased eraldi kaevata, vältimaks nende segunemist. Töövõtja peab korraldama nii sobiva kui ka hetkel küll sobimatu, kuid sobivaks muutmist ootava pinnase ladustamise. Ladustamiseks sobivate alade leidmine on töövõtja ülesanne. Töövõtja peab tagama süvendite ja täite stabiilsuse oma valitud sobivate meetodite abil, seda nii materjalide ladustamisel, masinate kasutamisel, kui ka ajutiste ehitiste ja konstruktsioonide püstitamisel ning vedudel ja liikluse üldisel korraldamisel. Võimalusel tuleb kasvupinnas kohe peale selle eemaldamist ära kasutada või ladustada kas kuni 3-4 m kõrgustesse või siis inseneri poolt ette nähtud kõrgusega vaaludesse. Kasvupinnasel ei tohi ilma tungiva vajaduseta sõita ei enne selle pinnase eemaldamist ega ka pärast selle vaaludesse ladustamist. Ladustamisel ei tohi vaalusid üle koormata, ka ei tohi hunnikuid mingil muul moel koormata. Kui leping ei näe ette teisiti, peavad vundamentide süvendid, surfid ja kaevikud kogu ehitustegevuse kestel olema toestatud. Sulundseinad ja/või muud kaeviku toestused tuleb kaeviku täitmisel reeglina eemaldada. Seda ei tehta aga neil puhkudel, kus lepingus nähakse ette nende säilitamine ka peale ehitustööde lõpetamist. Tagasitäidet vajavad kaevikud võivad 17 avatuks jääda vaid võimalikult lühikeseks ajaks. Kaevikud tuleb tähistada, tõkestada, ohutuse tagamiseks piirata. Ohutuse tagamisel tuleb seejuures arvestada muuhulgas Tööinspektsiooni trükisega "Tööohutus ehitusplatsil. Kui tööde käigus avastatakse ohtlikke pinnaseid, peab töövõtja tegema kõik endast oleneva, et tagada selliste pinnaste ohutu käitlus ja teisaldamine, konsulteerides seejuures vastavate päästeameti, tervisekaitse, keskkonna ning teiste asjasse puutuvate ametkondadega. Kaevamistööd ja materjali kasutamine tuleb eelnevalt kooskõlastada kinnistu omanikuga. Külgreservist saadud kaevise transpordil väljapoole kinnistut tuleb sellega seotud tegevus kooskõlastada kaevise asukoha keskkonnaametiga. Süvendite ja süvendinõlvade rajamine Süvendid tuleb rajada vastavalt joonistel antud trassi plaanile, pikiprofiilile ja ristprofiilidele. Süvendi nõlvadesse või jalamitesse tohib sisselõikeid teha ainult juhul, kui see on ette nähtud vastavate joonistega. Tööohutuse tõttu või vältimaks ohtu püsiehitusel ebastabiilsuse vältimiseks, tohivad sisselõiked jääda avatuks, vaid võimalikult lühikeseks ajaks. Süvendite nõlvad, mida ei kaeta kasvupinnasega, peavad:  võimalusel olema ehitusseadmete poolt tekitatud jälgede ja kahjustusteta;  olema tasased ja ühtlased. Süvendite nõlvadel, mida ei kaeta kasvupinnasega peab kasutama ühte või mitut järgnevalt nimetatud ja inseneri poolt aktsepteeritud meetmest:  eemaldada nõlva(de)st sobimatu pinnasega kohad, kaevates need välja vähemalt 0,2m sügavuseni. Niipea, kui võimalik, täita tekkinud tühimikud sobiva pinnasega ja see siis korralikult tihendada;  vältimaks vee kogunemist, tuleb alale määratud kohale paigaldada dreentoru;  Pehme või ebakindel pinnas, mis paikneb vaheldumisi kividega, kaevata välja joonistel näidatud sügavuseni. Tekkinud tühimikud täita sobiva materjaliga ning vajadusel paigaldada tühimikku dreentorud nii, nagu on näidatud joonistel või nagu nõuab insener. Meetmetest, kui osutub vajalikuks, tuleb süvendite nõlvadel, mis kaetakse kasvupinnasega, kaevata nõlvadest välja sobimatu pinnasega kohad, täita need pinnasega, mis omadustelt sarnaneb tühimikke ümbritseva puutumatu pinnasega ja see siis korralikult tihendada; 3.1.3 Vastavuse kontroll Vastavuse kontroll tuleb teostada vastavalt TEK ja MEJ nõuetele.. 3.1.4 Mõõtmine Kaevetööde makseartiklite mõõtühikuks on m3. Tehtud kaevetööde mõõduks on:  kasvupinnase korral – pinnase eemaldamisel aluspinnaseni tekkinud kaeviku maht, mis on kindlaks määratud projektiga geoloogiliste uuringute põhjal;  süvendi ja kaevetööde korral –pinnase väljakaevamisel tekkinud kaeviku maht maapinnast kuni kaevepiirini, mis on kindlaks määratud projektiga. Täiendavate kaevetööde puhul on kaevepiir määratud inseneri poolt. Kasvupinnase maht, mis on eraldi välja kaevatud, tuleb süvendi kogu kaevise mahust maha arvestada; 18   ehitise vundamendi korral –pinnase välja kaevamisel tekkinud kaeviku maht maapinnast kuni vundamendi plaadi tasanduskihi alla;  uute ja laiendatud voolusängide korral –maapinnast kuni projektis nõutava piirjoone vaheline kaeviku maht miinus eraldi eemaldatud kasvupinnase maht. Vastavalt teetööde tehnilisele kirjeldusele peavad olema eraldi järgmised makseartiklid:  sobiv pinnas;  sobimatu pinnas;  tugev pinnas. 3.1.5 Arveldamine Kaevetööde eest tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel. Kasvupinnase eemaldamise puhul toimub tasumine mõõteprotokolli alusel vastavalt tegelikult akteeritud mahule. Kasvupinnase eemaldamise maht sisaldab pinnase kaevandamist, laadimist ja vedu. Ehituseks sobiva täitepinnase kaevandamine –Ehitusobjektilt sobiva täitepinnase kaevandamine. Sisaldab pinnase kaevandamist, laadimist ja vedu. Ehituseks sobimatu pinnase kaevandamine – Ehitusobjektilt sobimatu pinnase kaevandamine. Sisaldab pinnase kaevandamist, vedu, laadimist ja ladustamist või utiliseerimist. Makseartikli Makseartikli nimetus Mõõtühik Mõõteprotokoll nr 30101 Kasvupinnase eemaldamine m3 A 30102 Ehituseks sobiva täitepinnase m3 A kaevandamine 30103 Ehituseks sobimatu pinnase m3 A kaevandamine 30104 Kõva pinnase kaevandamine m3 A 30105 Turba kaevandamine m3 A 30107 Uute kraavide kaevamine m3 B 3.2 Kraavide puhastamine 3.2.1 Tööde käsitlusala Käesolev peatükk puudutab kraavide puhastamist ehitusobjektil ja lepingus määratud eelvoolude puhastamist. 3.2.2 Materjali vajadus Ei nõuta. 3.2.3 Ehitamine ja töö Juhul kui projektis ei ole määratud teisiti peab puhastatud kraavi pikikalle olema vähemalt 0,5%, erandjuhul 0,3%. Kraavides, truupides ja dreentorudes tuleb tagada vete ärajuhtimine. Kraavist eemaldatud pinnas tuleb ära vedada või asetada kraavi välisserva ning tasandada. Kraavist eemaldatud pinnase ladustamisel ei tohi halvendada ümbritseva ala vee režiimi. Töövõtja eemaldab ja veab ära kõik välja kaevatud ja üleliigse pinnase või materjali, mis asub kraavides ja nõlvadel. 19 Kui projektis ei ole määratud teisiti, tuleb oleva kraavi põhi ja nõlvad puhastada kaevates kuni 0,5 m sügavuselt, seal juures jälgides, et oleks tagatud vähemalt esialgne kraavi pikikalle. 3.2.4 Vastavuse kontroll Vastavalt lepingu ja TEK nõuetele. 3.2.5 Mõõtmine Kraavide puhastamise mõõtühikuks on meeter. 3.2.6 Arveldamine Olevate kraavide puhastamise eest tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel. Makseartikli nr Makseartikli nimetus Mõõtühik Mõõteprotokoll 30201 Kraavide puhastamine m B 3.3 Olemasolevate veeviimarite puhastamine 3.3.1 Tööde käsitlusala See töö käsitleb olevate torutruupide, dreenide, rajatiste sissevooluavade, ristkülikuliste truupide, restide, kaevude ja teiste elementide puhastamist, prahi ja takistuste eemaldamist ning kõrvaldamist projekti piires, taastades võimalusel varem ehitatud seisundi. Töö sisaldab vajalikku varustust ja tööjõudu. 3.3.2 Materjali vajadus Ei nõuta. 3.3.3 Ehitamine ja töö Setted ja takistused tuleb olevatest rajatistest eemaldada ning seejärel peale setete eemaldamist rajatis pesta. Tuleb jälgida, et puhastamise käigus ei kahjustataks olemasolevaid veeviimareid. Kahjustuste tekkimisel likvideerib töövõtja veeviimarile tekitatud kahjustused omal kulul. Juhul kui puhastamise käigus selgub, et veeviimar vajab põhjalikumat renoveerimist, tuleb sellest informeerida inseneri. 3.3.4 Vastavuse kontroll Inseneripoolne visuaalne kontroll. 3.3.5 Mõõtmine Mõõtühikuks on tükk või meeter. 3.3.6 Arveldamine Tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel. 20  Makseartikli Makseartikli nimetus Mõõtühik Mõõteprotokoll nr 30301 … puhastamine m B 30302 … puhastamine tk B 3.4 Mullete ehitamine 3.4.1 Tööde käsitlusala Mullete ehitamine, mis vastab projektsetele piki- ja ristprofiilidele, sisaldab ehitamisel kasutatavaid täitepinnaseid ja täitematerjale, ehitustöödel kasutatavaid masinaid ja vajaminevat tööjõudu. Kõik mullatööd tuleb teostada täpselt vastavalt lepingule. 3.4.2 Materjalinõuded Mullete ehitamiseks kasutatav materjal peab vastama projektis esitatud nõuetele ja olema pärit kas ehitusobjektilt (ehituseks sobiv täitepinnas) või juurdeveetav täitepinnas. 3.4.3 Ehitamine ja töö Mullete ehitamisel tuleb lähtuda TEK-st, MEJ-dest ja MPTJ-st. 3.4.4 Vastavuse kontroll Muldkeha ehitamisel kontrollitakse muldkeha ehituskvaliteeti vastavalt kehtivale TEK nõuetele, MEJ-le ja MPTJ-le. 3.4.5 Mõõtmine Täitepinnase mahu mõõtühikuks mulletes ja muudes täitekohtades on m3. Täitepinnase mahu mõõtmine mulletes ja muudes täitekohtades on vastavalt trassi plaanile, pikiprofiilile ja ristprofiilidele, kohalikust või juurdeveetud pinnasest lõplikul kujul valmis ehitatud mulde maht mõõdetuna muldkeha aluspinnast. Eritäidendite puhul – lepingus toodud mõõtudega vastav kaeviku maht, mis kuulub täitmisele eritäitega. 3.4.6 Arveldamine Mullete ja muude täitealade artiklite eest tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel. Muldkeha ehitamine kohalikust pinnasest -sisaldab ehitusobjektilt saadud pinnase laadimist, vedu, paigaldamist, planeerimist ja tihendamist. Muldkeha ehitamine tellija pinnasest -sisaldab tellija poolt ettemääratud kohast pinnase laadimist, vedu, paigaldamist, planeerimist ja tihendamist. Muldkeha ehitamine juurdeveetavast pinnasest -sisaldab toodud täitematerjali maksumust ja täitepinnase kaevamist, laadimist, transporti, paigaldamist, planeerimist ja tihendamist. Erinevate omadustega (filtratsioonimoodul) materjalid võib loendites märkida eraldi reaga. 21  Makseartikli Makseartikli nimetus Mõõtühik Mõõteprotokoll nr 30401 Muldkeha ehitamine kohalikust m3 C pinnasest 30402 Muldkeha ehitamine juurdeveetavast m3 C pinnasest 30403 Astmete lõikamine m3 30404 Muldkeha ehitamine tellija pinnasest m3 30405 Müratõkkevalli ehitamine m3 3.5 Dreenkiht 3.5.1 Tööde käsitlusala Dreenkihi ehitamine sisaldab ehitamisel kasutatavaid seadmeid, materjale, tööjõudu, varustust ja transporti, kaasa arvatud kirjeldatud materjali kaevandamist karjäärist, segamist, vedu, laotamist, tihendamist ja katsetamist. 3.5.2 Materjalinõuded Kasutatavad materjalid peavad vastama projektis esitatud nõuetele, tehnilistele normidele, MEJ ja MPTJ nõuetele. 3.5.3 Ehitamine ja töö Dreenkihi ehitamisel tuleb lähtuda TEK, nõuetest, MPTJ-st ja MEJ-st. Kui projektis ei ole määratud teisti või on dreenkihi põhja põikkalle määramata, siis peab sõltumata dreenkihi konstruktsioonist, dreenkihi põhja põikkalle olema ≥4 %. 3.5.4 Vastavuse kontroll Vastavuse kontrolli teostatakse vastavalt lepingu ja TEK nõuetele. Dreenkihi tiheduse määramiseks võib kasutada ka muid MPTJ-s toodud seadmeid ja meetodeid. 3.5.5 Mõõtmine Dreenkihi ehitamise mõõtühikuks on ruutmeeter (m2). Projektis tuleb lisaks välja tuua dreenkihi maht m³- tes. 3.5.6 Arveldamine Tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel. Makseartikli Makseartikli nimetus Mõõtühik Mõõteprotokoll nr 30501 Dreenkiht m2 D 30502 Külgdreenide ehitamine m2 30503 Pikidreenide ehitamine m2 22 3.6 Planeerimistööd. Erosiooni tõkestamine 3.6.1 Tööde käsitlusala Käesolev töö sisaldab planeerimiseks, erosiooni tõkestamiseks (kindlustamiseks) ja geokärgede paigaldamiseks vajalikke seadmeid, materjale, tööjõudu, varustust, transporti ja kaasa arvatud materjalide laotamist. Planeeritud, tihendatud aladele kasvualuse, muru jms rajamine ning nende tööde eest tasumine toimub vastavalt peatükile Maastikukujundustööd. 3.6.2 Materjalinõuded Killustik, munakivid, erosioonitõkkematid, mättad ning geokärjed peavad vastama projektis esitatud nõuetele ning sobima kohta, kus neid kasutatakse. Kraavide, nõlvade ja põhja kindlustamiseks kasutatakse lubjakivikillustikku fr. 16-32 mm ja/või 32-64 mm, kui projektis pole märgitud teisiti. 3.6.3 Ehitamine ja töö Töövõtja peab profileerima ja tihendama vanade ja/või olemasolevate mullete, süvendite ning eraldusribade (vaheribade) pealispinna nii, et kaoksid sellised kohad, kuhu võiks vesi koguneda ja seisma jääda. Kindlustatavate kraavide põhjad ja nõlvad tuleb planeerida ja tihendada enne erosioonitõkke materjalide paigaldamist. Aluspinnas peab olema planeeritud projekti järgi, taimede külvi- või istutuskohtadel peab olema jäetud varu kasvualuse jaoks. Planeeritud pind peab olema lohkudeta, üleminek olemasolevatele pinnavormidele peab olema lauge. Tee aluskihid peavad olema tihendatud või toestatud nii, et need ei vajuks kasvualuse sisse. Erosioonitõkkematid Vajadusel, paigaldatakse vahetult peale muruseemne külvi erosioonitõkkematid. Lubatavad erosioonitõkkematid on EN 17097 või ETA järgi toodetud ja valmistatud keskkonnasõbralikust biolagunevast materjalist nagu näiteks kookose kiud, õled jne. Erosioonitõkkematt ankurdatakse vastavalt tootjapoolsetele juhistele. Geokärjed Geokärjed projekteeritakse, kui selleks on vajadus, kaitsmaks nõlvasid uhtumise eest. Geokärjed on kärjekujulised tarindid. Geokärgede paigaldamine toimub vastavalt tootja poolsetele juhistele. Nõlva pind peab olema võimalikult tasane. Geokärje paneel tõmmatakse täielikult lahti ja paigaldatakse kohale voolusuunaliselt. Iga paneel ankurdatakse üle nõlva ülaserva kaevatud tranšeesse, mille mõõtmed on määratud projektis. Betooniga täidetud ankurdustranšee vähendab geokärgede kinnituspikkust. Geokärjed kinnitatakse piki nõlva vaiadega. Vaiade vahekaugus määratakse projektiga või toote juhistega. Vaia läbimõõt peab vastama tootjapoolsetele juhistele või projektile. Külgedelt kinnitatakse geokärje paneelid vaiade abil, üks vai iga 2…4 kärje kohta. Pinnasest ja teralisest materjalist koosnev täide peab ulatuma paigaldamisel üle kärgede ca 2 cm kõrguselt. 23 Kraavipõhja kindlustus munakivide või killustikuga geotekstiilil Kui projektis ei ole teisiti, siis kraavipõhja kindlustusel munakividega või killustikuga geotekstiilil lähtuda järgnevast: kraavipõhja kindlustuseks paigaldatava killustiku kihi või munakivi paksus peab vastama projektile. Juhul kui projektis paksuse nõue puudub, peab laotatava kihi paksus olema vähemalt 10 cm. Kui kindlustus on ettenähtud paigaldada geotekstiilile (lubatud NGS profiil) ning paigaldatud on ka nõlvale erosioonitõkkematt, peab geotekstiil olema kraavinõlva külge ankurdatud, erosioonitõkkemati alla, 2m sammuga ja ülekattega vähemalt 0,5m. Geotekstiil ei tohi jääda kindlustuse külgedelt paistma. Kraavipõhja kindlustus peab ristlõikes olema paigaldatud vähemalt 0,5 m ulatuses kraavi nõlvadele, et tekiks renni efekt. 3.6.4 Vastavuse kontroll Teostatud tööde vastavust projektile või teetööde tehniliste kirjeldustele kontrollib insener. 3.6.5 Mõõtmine Planeerimise, tihendamise ja erosioonitõkkevahendite ning geokärgede paigaldamise mõõtühikuks on m2, mis arvutatakse tegeliku pindala alusel. Iga paksusega lubjakivikillustikust või munakividest kaitsekihi mõõtühikuks on ruutmeeter. 3.6.6 Arveldamine Planeerimise, tihendamise, erosioonimattide ja geokärgede paigaldamise alla kuuluvate artiklite eest tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartiklite alusel. Makseartikli Makseartikli nimetus Mõõtühik nr 30601 Oleva mulde (süvendi) nõlvade planeerimine ja m2 tihendamine 30602 Oleva maantee vaheriba (eraldusriba) planeerimine m2 ja tihendamine 30603 Oleva mulde pealispinna planeerimine ja m2 tihendamine 30604 Mulde aluspinna planeerimine ja tihendamine m2 30605 Erosioonitõkkematt m2 30606 Geokärg m2 30607 Lubjakivi killustik m2 30608 Lubjakivikillustik geotekstiilil m2 30609 Munakivid m2 30610 Munakivid geotesktiilil m2 30611 Munakivid betooniseguga geotekstiilil m2 30612 Erosioonikaitse vahendid (matid) m2 30613 Kraavide ja nõlvade kindlustamine kogusumma 24 3.7 Geosünteedid 3.7.1 Tööde käsitlusala Geosünteetide paigaldamine vastavalt projektile, arvestades tehnilistes normides ja juhendmaterjalides (sh. MEJ) sätestatut. Töö hulka kuulub materjal, transport, paigaldus ja katsetamine vastavalt lepingule. 3.7.2 Materjalinõuded Kui geosünteedi (EVS-EN ISO 10318 tähenduses) tootestandardit ei ole määratud projektis, siis peab paigaldatav olema vastava töö jaoks ette nähtud standardi kohane (EVS-EN 13251 mullatööd, EVS-EN 13249 teed v.a. mullatööd; EVS-EN13252 drenaažitööd jne). Geosünteete kontrollitakse esmalt toimivusdeklaratsioonil oluliste omaduse võrdlemisega, et need oleksid kooskõlas lepingus nõututega (arvestades toote omaduse keskmisest näitajast maha tolerantsid- N: Kui toode on 100 kN/m ja tolerants on -20kN/m, siis toode tagab 80 kN/m), vajadusel tehakse deklareeritud omaduste kontrollkatseid ja objektil katseid, kus kontrollitakse geosünteedi käitumist kohaliku pinnase, täitepinnase või täitematerjaliga (creep, friction jms). Kui lepingus ei ole määratud, geosünteedi eluiga ,siis geosünteedide eluiga peab ületama konstruktsiooni kihtide eluiga, mille vahele ta paigutatakse. (st näiteks kuna mulde eluiga on ette nähtud 50 aastat, siis geosünteedi eluiga > 50 aastat ja muldealuskiht 80aastat, siis geosünteedi eluiga üle 100aasta jne). 3.7.3 Ehitamine ja töö Geosünteetide arvutamine ja nõutavad omadused ning (objektil paigaldatava täitematerjali või pinnasega) objektikatsete lubatavate piirmäärade ning katseta maht ja ulatus peavad olema projektis. Paigaldamine tuleb teostada vastavalt toote juhistele ja MEJ-le. 3.7.4 Vastavuse kontroll Geosünteedil kontrollitakse nõuetekohase toimivusdeklaratsiooni (DoP) olemasolu, et seal olevad numbrid vastaksid lepingus nõutule, vajadusel kontrollitakse (sh objekti-) kontrollkatsetega ja toote markeeringu vastavust standardite nõuetele. Eraldava, filtreeriva ja tugevdava geosünteedi puhul kontrollitakse Norgeospec kvaliteedisertifikaadi olemasolu (www.norgeospec.org). Vajadusel viiakse läbi inseneri poolne täiendav visuaalne kontroll, vastavalt tootja juhistele. 3.7.5 Mõõtmine Geosünteetide mõõtühikuks on m2. Geosünteetide paigaldamispindade mõõtmine toimub objektil geosünteediga kaetud pindala järgi. 3.7.6 Arveldamine Geosünteetide artiklite eest tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel. 25 Makseartikli Makseartikli nimetus Mõõtühik 30701 Geosünteet, eraldav ….. m2 30702 Geosünteet, filtreeriv ….. m2 30703 Geosünteet, tugevdav ….. m2 30704 Geomembraan (sh. bentoniit, bituumen) m2 30705 Geosünteetiline savivahekiht m2 30706 Geokomposiit m2 26 4 Katend 4.1 Ettevalmistustööd (freesimine ja purustamine) 4.1.1 Tööde käsitlusala Käesoleva alajaotuse tööd sisaldavad masinaid, tööjõudu ja seadmeid, mis on vajalikud:  olemasoleva katte freesimiseks ja tasandusfreesimiseks sügavuseni, mis on näidatud projektis või inseneri poolt nõutud;  freesitud materjali teisaldamiseks lepinguga määratud ulatuses või ladustamiseks lepingu objekti vahelattu taaskasutamise eesmärgil;  freesitud materjali vastuvõtuks lepingulisel objektil või vahelaos;  stabiliseeritud (näiteks põlevkivituhaga) kihi purustamiseks (mitte freesimist). 4.1.2 Ehitamine ja töö Freesimine – olemasoleva asfaltkatte eemaldamine freesimise teel. Keskmine freesitava kihi paksus on antud projektis. Liikluse all toimuva tööde korral, võib jätta freesitavast materjalist kihi, mis talub toimivat liiklust. Tasandusfreesimine - olemasolevale asfaltkattele nõutava rist- ja pikiprofiili andmine freesimise teel. Purustamine - olemasoleva kihi purustamine tükkideks. Purustamiseks sobiva tehnoloogia valib töövõtja ning sobivuse korral kinnitab insener. Purustamise all ei ole silmas peetud freesimist. Töö sisaldab lisaks ka vedu ajutisele laoplatsile või üleandmist tellijale. 4.1.3 Vastavuse kontroll Tööde vastuvõtmise puhul kontrollitakse vastavust AKEJ-s sätestatud nõuetele. 4.1.4 Mõõtmine Pindala ruutmeetrites arvutatakse jooniste põhjal või võetakse teostusjooniselt. Kohapeal tehakse jooksvalt mõõtmisi, freesimise kihipaksusi mõõdetakse iga freesitud paani servast. Äärmistel paanidel tehakse paksuse mõõtmisi mõlemast servast. Väiksemate kui ühe ruutmeetriste avauste osas mahaarvamisi ei tehta. Purustustööde mõõtühikuks on ruutmeeter. 4.1.5 Arveldamine Freesimis- ja purustustööde eest tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel. Makseartikli nr Makseartikli nimetus Mõõtühik 40101 Olemasoleva katendi freesimine m2 40102 Olemasoleva katte tasandusfreesimine m2 40103 Hinnamuutus freesitava kihi paksuse muutusest 1 cm/m2 40104 (Põlevkivituhaga) stabiliseeritud kihi purustamine m2 40105 Põlevkivituhaga stabiliseeritud kihi eemaldamine m2 freesimisega 40106 Hinnamuutus freesitava kihi paksuse muutusest 1 cm/m2 27 4.2 Aluse ehitamine 4.2.1 Tööde käsitlusala Töö sisaldab kõiki vajalikke seadmeid, tööjõudu, varustust, mehhanisme ja materjale ning kõigi tööde teostamist, kaasa arvatud segamine, vedu, laotamine, tihendamine ja katsetamine. 4.2.2 Materjalinõuded Sideainega töötlemata ja orgaaniliste sideainetega töödeldud aluste ehitamisel kasutatavad materjalid peavad vastama KKEJ, TEK ja lepingu nõuetele. Töövõtja peab enne materjalide või toodete kasutamist saama inseneri heakskiidu kooskõlastuse näol, esitades kasutatava materjali toimivus- või vastavusdeklaratsioonid. Aluste ehitamiseks segistis valmistatud mustkillustikud, sideainega töödeldud aluste ehitamisel kasutatava sideaine omadused, katsed, katsemeetodid ja kvaliteedinõuded täitematerjalidele peavad vastama KKEJ-le . 4.2.3 Ehitamine ja töö Tööd tuleb teostada vastavalt KKEJ ja TEK nõuetele. 4.2.4 Vastavuse kontroll Aluste geomeetrilised parameetrid peavad vastama projektile. Trassi plaani, pikiprofiili ja ristprofiilide kontrollimine tuleb teostada vastavalt kehtivale TEK ja lepingu nõuetele. Terakoostise mittevastavusel nõuetele peab töövõtja viima materjali vastavusse nõuetega. Kokkuleppel tellijaga võib aluse tiheduse mõõtmiseks kasutada ka rullide (või teiste mehhanismide) tehase poolt sisse-ehitatud mõõtmisseadmeid. 4.2.5 Mõõtmine Mõõtühikuks on ruutmeeter iga materjalikihi paksuse kohta. Teostatud mahu mõõtmine toimub välja ehitatud konstruktsiooni pealt, mööda konstruktsiooni horisontaalpinda. Töövõtja kohustub esitama väljaehitatud iga konstruktsiooni kihi pealt geodeetilise teostusjoonise. 4.2.6 Arveldamine Tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel. Makseartikli Makseartikli nimetus Mõõtühik Mõõteprotokoll nr 40501 Killustikalus h-…. m2 E 40502 Paekivi killustikust tasanduskiht m2 E 40503 Kergimmutatud killustikalus – m2 E killustikaluse kogupaksus fr- ….. kiilkillustik kiht - [ülemine] 40504 Tehnoloogiline kiht ….. m2 E 40505 Bituumenmakadamist alus x/y m2 E 40506 Seguris valmistatud mustkillustikust m2 E alus MUK 28  40507 xxxx…… aluskiht m2 E 40509 xxx… tasanduskiht m2 E 40511 Sidumata segust kate (s.h. purustatud m2 E kruus) 40512 Immutatud aluse ehitus m2 40513 Freesitud materjali ja paekivikillustiku m2 segust (….%+….%) aluskiht (s.h. segu PS 32) 4.3 Stabiliseeritud katendikihid 4.3.1 Tööde käsitlusala Töö sisaldab kõiki töid, materjale, tööjõudu, masinaid, seadmeid ja transporti, vajadusel segu retsepti koostamist, materjalide katsetamist ja katselõiku, mis on seotud uue katendikihi ehitamisega (stabiliseerides peamiselt olemasoleva tee ülemiste kihtide materjali või stabiliseeritud katendikihi ehitamine uutest lähtematerjalidest). Tööde teostamisel tuleb lähtuda SKEJ-s ja TEK-is või projektis kirjeldatud nõuetele. 4.3.2 Materjalinõuded Nõuded segu koostisele, retseptile ja segu lähtematerjalidele (juurde lisatavad täitematerjalid, sideained, vesi) on kirjeldatud SKEJ-s, TEK-is või lepingulistes dokumentides. 4.3.3 Ehitamine ja töö Tööde teostamisel tuleb kinni pidada SKEJ-s ja TEK-is või projektis kirjeldatud nõuetest. Iga päeva kohta peab töövõtja vormistama töö vahearuande. Kui töövõtja teeb muudatusi meetodites, protsessides, seadmetes või kasutatavates materjalides või kui töövõtja ei suuda kohapealse materjali muutumise või muude põhjuste tõttu tagada vastavust nõuetele, siis võib insener enne töö jätkamist nõuda katselõikude tegemist. 4.3.4 Vastavuse kontroll Stabiliseerimistööde tulemusena saadav stabiliseeritud segu ja stabiliseeritud katendikiht peab vastama SKEJ-s ja TEK-is toodud nõuetele või lepingu dokumentidele. Juhul, kui projektis on toodud erinõudeid segu omadustele, segus kasutatavatele täitematerjalidele või rajatud kihi omadustele, siis kontrollitakse tööde vastuvõtmisel nende vastavust projektist tulenevatele nõuetele. 4.3.5 Mõõtmine Stabiliseeritud katendikihtide mõõtühikuks on ruutmeeter iga kihipaksuse kohta. Lisatava killustikust täitematerjali juures võib töövõtja kasutada erinevate fraktsioonidega killustikke. Juurdeveetud materjal profiili parandamise mõõtühikuks on tonn. Projektlaiusest laiemate aluste korral täiendav osa väljamaksmisele ei kuulu. 29 4.3.6 Arveldamine Tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel. Makseartikkel 41101 ja 41201 sisaldab kõiki töid, tööjõudu, masinaid, seadmeid ja transporti, vajadusel segu retsepti koostamist, materjalide katsetamist ja katselõiku, mis on seotud uue katendikihi ehitamisega, välja arvatud segus kasutatavaid materjale. Seguretsept peab vastama SKEJ juhendist ja MKM määrusest nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ tulenevatele nõuetele. Kululoendis makseartiklite 41101, 41101a, 41101b, 41101c, 41201, 41201a ja 41201b toodud protsendid võivad erineda töövõtja poolt koostatud segus tegelikult kasutatud mahtudest. Makseartiklite 41101a, 41101b, 41101c, 41201a ja 41201b eest tasumine toimub tõendatud reaalse mahu alusel. Makseartikli Makseartikli nimetus Mõõtühik nr 41001 Tsementstabiliseeritud katendikiht TS … m2 41101 Kompleksstabiliseerimine KS … m2 41101a Killustikust täitematerjalid 50% m³ 41101b Orgaaniline sideaine (sisaldus 1,5% puhta bituumeni osas) t 41101c Hüdrauliline sideaine (sisaldus 2,5%) t 41201 Bituumenstabiliseerimine BS … m2 41201a Killustikust täitematerjalid 50% m³ 41201b Orgaaniline sideaine (sisaldus 1,5% puhta bituumeni osas) t 41301 Juurdeveetav materjal profiili parandamiseks t 41302 Hinnamuutus täitematerjali sisaldusest t 41303 Hinnamuutus tsemendi/hüdraulilise sideaine sisaldusest t 41302 Hinnamuutus bituumeni/emulsiooni sisaldusest t 41303 Hinnamuutus killustiku sisaldusest t 41304 Juurdeveetav täitematerjal stabiliseerimisel t 4.4 Kruntkiht 4.4.1 Tööde käsitlusala Töö sisaldab kõiki masinaid, tööjõudu, seadmeid ja materjale ning kõigi tööde teostamist, kaasa arvatud materjali transportimine, laotamine ja katsetamine vastavalt lepingule. Tööd teostatakse vastavalt projektile, asjakohases juhises sätestatule. 4.4.2 Materjalinõuded Materjali nõuded vastavalt lepingulistele dokumentidele. 4.4.3 Ehitamine ja Töö Ehitamine vastavalt lepingulistele dokumentidele. 30 4.4.4 Vastavuse kontroll Vastavalt lepingulistele dokumentidele. Krundi soovitatav kulunorm tuleb määrata vastavalt AKEJ-le ja TEK nõuetele. Vuugiliimi arvestuslik kulunorm peab vastama tootja poolsetele nõuetele (k.a. soovituslikele kulunormidele). Vuukide kruntimisel tuleb vältida sideaine sattumist katte pinnale. 4.4.5 Mõõtmine Kruntkihi mõõtühikuks on m2. Vuugiliimi mõõtühikuks on krunditud vuugi m. 4.4.6 Arveldamine Tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel. Makseartikli Makseartikli nimetus Mõõtühik nr 42001 Kruntimine ….-ga m2 42002 Pikivuugi kruntimine vuugiliimiga (ülemine kiht) m 42003 Vuugi kruntimine …. (alumine kiht) m 4.5 Asfaltbetoonkatete regenereerimine 4.5.1 Tööde käsitlusala Töö sisaldab kõiki projektile või lepingule vastava asfaltbetoonkatte regenereerimisega seotud masinaid, tööjõudu, seadmeid ja materjale ning kõigi tööde teostamist, kaasa arvatud segamine, transportimine, laotamine, tihendamine tee puhastamine ja katsetamine vastavalt lepingule. Asfaltbetoonkatete regenereerimise all mõistetakse olemasoleva asfaltkatte omaduste parandamist ja kasutusea pikendamist. 4.5.2 Materjalinõuded Materjalide valikul tuleb lähtuda lepingulistest dokumentidest, ja vastavate standardite EVS- EN 901 ja EVS-EN 13108 seeria nõuetest. 4.5.3 Ehitamine ja töö Asfaltkatete regenereerimisel tuleb lähtuda AKEJ-st ja teetööde tehnilistes kirjeldustes toodust. Kuumalt taastatavate katete vuuke eraldi ei töödelda. 4.5.4 Vastavuse kontroll Tööde vastuvõtmine ja katsetamine toimub vastavalt lepingulistele dokumentidele, vastuvõtu eeskirjas ja TEK-s kirjeldatud nõuetele. 4.5.5 Mõõtmine Mõõtühikuks on ruutmeeter või tonn. 31 4.5.6 Arveldamine Tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel. Makseartikli Makseartikli nimetus Mõõtühik nr 42101 Asfaldi korduvkasutamine (RA) (Remix meetod) m2 (töödeldatava segu mark) 42102 Asfaldi korduvkasutamine (RA) (REMO meetod) m2 (töödeldatava segu mark) 42104 Asfaldi korduvkasutamine (RA) (ROOPAREMIX m2 meetod) (töödeldatava segu mark) 42105 Asfaldi korduvkasutamine (RA) (ROOPAREMO m2 meetod) (töödeldatava segu mark) 42106 Asfalteerimine kuumtaastatud alusele (AKA) m2 (Kulumiskihi segu mark) 42107 Asfaltkatte kuumtaastamine (REM+ meetod) m2 (Kulumiskihi segu mark) 42108 Hinnamuutus lisatavast bituumenist 0,1 %/t 42109 Hinnamuutus lisatavast täitematerjalist 0,1 %/t 42110 Hinnamuutus lisatavast asfaltsegust 0,1%/t 4.6 Asfaltbetoonkatete ehitamine 4.6.1 Tööde käsitlusala Käesolevas alajaotuses käsitletakse asfalteerimistöödena standardile EVS 901-3 vastavate asfaltsegude paigaldamist: • AC surf (kulumiskihi asfaltbetoon); • AC bin (siduvkihi asfaltbetoon); • AC base (kandevkihi asfaltbetoon); • SMA (killustikmastiksasfalt) • PA (dreenasfalt) • MA (mastiksasfalt) • MSE (mustsegu) Märkus: arvestatakse ainult killustikust ja lisatud sideainetega segu Tööde ulatuse all mõistetakse töömaal vajalikke väljamärkimisi, puhastamist, vajalike materjalide (sh lisandid) hankimist ja segu valmistamist, materjalide vedu, laotamist, tihendamist ja katsetamist vastavalt lepingule. 4.6.2 Materjalinõuded Asfaltsegudes kasutatavad täitematerjalid peavad vastama lepingulistes dokumentidest sätestatule. Asfaltsegudes võib kasutada lisandeid, mis vastavad lepingu ja EVS-EN 901 nõuetele. Asfaltbetoonsegu retsepti koostab töövõtja vastavalt lepingus sätestatud parameetritele ja EVS 901 nõuetele. 4.6.3 Ehitamine ja töö Asfaltbetoonkatted ehitatakse vastavalt AKEJ-le. 32 4.6.4 Vastavuse kontroll Paigaldatud asfaltbetoonkate peab vastama lepingulistele ja TEK nõuetele. Objektile tarnitud segu kvaliteeti kontrollitakse vastavalt EVS 901 nõuetele ja paigaldatud kihi kvaliteeti kontrollitakse vastavuses AKEJ-s kirjeldatud nõuetele. Tööde vastuvõtmine toimub vastavalt Vastuvõtu eeskirjale. 4.6.5 Mõõtmised Mõõtühikuteks on pikkuses meeter, pindalas ruutmeeter, kihi paksuse kontrollis millimeeter. 4.6.6 Arveldamine Tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel. Artikel 43100 „kogukatendi konstruktsioon“ all käsitletakse juhtu, kui projektis ei ole antud katendi konstruktsioone (s.h. aluseehitus, stabiliseeritud kihid, kruntkihid…) ja lepingus on töövõtja ülesandeks projekteerida kasutades KAP-i (katendi arvutamise programmi) ja ehitada kogu katend minimaalsete paksustega alates mulde pealiskihist. Antud maksumus sisaldab kõiki katendi ja katendialuskihte. Makseartikli nr Makseartikli nimetus Mõõtühik 43001 Asfaltsegust (segutüüp) tasanduskiht t 43002 Tihedast asfaltbetoonist (segutüüp) kiht m2 43003 Poorsest asfaltbetoonist (segutüüp) kiht m2 43004 Killustikmastiksasfaldist (segutüüp) kiht m2 43005 Valuasfaldist (segutüüp) kiht m2 43006 Dreenasfaldist (segutüüp) kiht m2 43010 Katte löökaukude remont m2 43011 Roobaste täitmine (teha valik) t / m2 43012 Katend kogusumma 43013 Teekatte karestamine m2 4.7 Asfaldigeosünteet 4.7.1 Tööde käsitlusala Töö sisaldab kõiki lepingus ettenähtuid töid ja materjale. Töö koosneb järgnevast: Asfaltivõrkude maksumus, vedu ning paigaldamine. Siin all mõeldakse nii terasvõrke , geovõrke kui kui geotekstiile. 4.7.2 Materjalinõuded Materjalide valikul tuleb lähtuda AGJ-st. Asfaldist katendikihtide vahele paigaldatav geosünteet, vastavalt EVS-EN 15381, kontrollitakse esmalt toimivusdeklaratsioonil oluliste omaduse võrdlemisega, et need oleksid kooskõlas lepingus nõututega (arvestades toote omaduse keskmisest näitajast maha tolerantsid - N:Kui toode on 100 kN/m ja tolerants on - 20kN/m, siis toode tagab 80 kN/m), vajadusel deklareeritud omaduste kontrollkatsetega ja 33 objekti katsetega, kus kontrollitakse geosünteedi käitumist erineva asfaldist katendikihiga (ilmastikukindlus, bituumenisiduvus, sulamistemperatuur, leelisekindlus kontaktis tsemtdist kihtidega jms). Geosünteedi sulamistemperatuur peab olema vähemalt 30 kraadi kõrgem kui temale paigaldatava kihi paigaldustempertuur. Kui lepingus ei ole määratud, siis geosünteedi eluiga peab ületama konstruktsioonide kihtide eluiga, mille vahele ta paigutatakse. (st näiteks kas > 25 aasta), Geosünteetide transportimisel ja paigaldamisel tuleb järgida geosünteetide tootja konkreetse tootega kaasas olevaid juhiseid. 4.7.3 Ehitamine ja töö Asfaldigeosünteetide paigaldamisel tuleb lähtuda AGJ-st. Geosünteetide paigaldamine peab toimuma tootjapoolse konkreetse toote paigaldusjuhendi järgi. Toote paigalduseuhise puudumisel vastavat toodet ei tohi paigaldada, v.a. tootja sertifitseeritud paigaldaja poolt. Vajadusel enne geosünteetide paigaldamist krunditakse aluskiht bituumensideainega. 4.7.4 Mõõtmine Mõõtühikuks on ruutmeeter. 4.7.5 Arveldamine Tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel. Makseartikli nr Makseartikli nimetus Mõõtühik 43501 Terasvõrgu …..paigaldamine m2 43502 Geotekstiili ….. paigaldamine m2 43503 Geovõrgu ….. paigaldamine m2 43504 Terasvõrgu koos mössiga paigaldamine m2 4.8 Pindamine 4.8.1 Tööde käsitlusala Töö sisaldab kõiki masinaid, tööjõudu, seadmeid ja materjale ning kõigi tööde teostamist, kaasa arvatud segamine, transportimine, laotamine, tihendamine, hooldamine, liikluskorralduse muutmine, tee puhastamine ja katsetamine vastavalt lepingule. Tööd teostatakse vastavalt projektile või teetööde kirjeldusele. Tööde tegemisel tuleb arvestada standardi EVS-EN 12271 nõudeid, „Pindamisjuhis“ ning TEK nõudeid. 4.8.2 Materjalinõuded Pindamise puhul on tegemist tootega ja ta peab vastama tootestandardile EVS-EN 12271 ning sellel peab olema nõuetekohane CE-märgis. Pindamise sobivad sideained on kirjeldatud „Pindamisjuhises“. 34 Pindamisel kasutatavad täitematerjalid peavad vastama tootestandardis EVS-EN 13043 ette nähtud kasutusalale ning nõutavatele toimivusnõuetele (nt kulumine naastrehvide toimel). Pindamisel kasutatakse purustatud kivimaterjale (fraktsioneeritud või ridakillustikud või kruuskillustik) ning fraktsioneeritud täitematerjal peab olema kitsa fraktsiooniga ning kuubilise tera kujuga. 4.8.3 Ehitamine ja Töö Pinnatava katte ettevalmistamisel ja pindamistööde teostamisel tuleb juhinduda „Pindamisjuhis“ nõuetest. 4.8.4 Vastavuse kontroll Töövõtja peab enne tööde algust tagama, et on tehtud kõik vajalik toote nõuetele vastavuse tõendamiseks ning esitama insenerile ja tellijale toodete ja materjalide nõuete vastavusele tõendavad dokumendid sh. teostatava tehnoloogia kohta pindamistüübi paigalduskatse TAIT olemasolu. Loa pindamistööde alustamiseks annab insener objekti ülevaatusaktile allakirjutamisega. Tööde käigus kontrollitakse katte seisundit, materjalide kulunorme, katte ja õhu temperatuure, sideaine ja täitematerjali laotamise ühtlust ning kõik andmed kantakse pindamistööde päevikusse. 4.8.5 Mõõtmine Pindamise mõõtühikuks on ruutmeeter. Kogust mõõdetakse projektilaiuse korrutamisel tegeliku pikkusega mööda telgjoont. Nõutust laiemalt teostatud töö osa väljamaksmisele ei kuulu. 4.8.6 Arveldamine Tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel. Makseartikli Makseartikli nimetus Mõõtühik Mõõteprotokoll nr 44001 1x pindamine m2 44002 ………… 44003 Hinnamuutus bituumenemulsiooni 0,1 l/m2 / põlevkivibituumeni sisaldusest 44004 Hinnamuutus killustiku sisaldusest 1 kg/m2 44005 ….. pindamine m2 44006 ….. materjali laotamine ja m2 E tihendamine 35 4.9 Peenarde kindlustamine 4.9.1 Tööde käsitlusala Töö sisaldab kõiki masinaid, tööjõudu, seadmeid ja materjale ning kõigi tööde teostamist, kaasa arvatud segamine, vedu, laotamine, tihendamine ja katsetamine. Tööd teostatakse vastavalt projektile. 4.9.2 Materjalinõuded Teepeenra tugevdamiseks (remondiks) ja ehitamiseks kasutatava materjali terastikuline koostis peab vastama lepingulistele dokumentidele. 4.9.3 Ehitamine ja töö Teepeenarde ehitamine toimub vastavalt lepingulistele dokumentidele. Olemasoleva peenra remondi korral tuleb sinna kogunenud praht ja mättad kõrvaldada ning ära vedada. Enne uue materjali lisamist tuleb korrastada peenra alus. Peenarde ehitamisel mitte kahjustada asfaltkatet. Asfalteerimise järgselt täita peenrad põhiteel, ristmikel ja mahasõitudel kuni a/b kihi ülemise pinnani kaldega 4,0%, kui projektis ei ole öeldud teisiti. 4.9.4 Vastavuse kontroll Valmis ehitatud teepeenarde vastavust projektile või töökirjeldusele kontrollitakse vastavalt TEK nõuetele ning Vastuvõtu eeskirjale. 4.9.5 Mõõtmine Mõõtühikuks on ruutmeeter (m2.) Teostatud mahu mõõtmine toimub välja ehitatud konstruktsiooni pealt, mööda konstruktsiooni horisontaalpinda. 4.9.6 Arveldamine Tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel. Makseartikli Makseartikli nimetus Mõõtühik nr 44501 Peenarde kindlustamine (purustatud kruus, killustik jne.) m2 4.10 Äärekivid, sillutuskivikate 4.10.1 Tööde käsitlusala Töö sisaldab kõiki materjale ja tooteid, masinaid, tööjõudu, seadmeid ja töid, kaasa arvatud väljamärkimine, transport, aluse ehitamine, paigaldamine. Äärekivi ja sillutuskivi tuleb paigaldada vastavalt lepingulistele dokumentidele. 36 4.10.2 Materjalinõuded Materjalid peavad vastama TEK ja alljärgnevatele standardi nõuetele:  betoonist äärekivid ja vooluveerennid standardile EVS-EN 1340,  betoonist sillutisekivid standardile EVS-EN 1338  sillutiseplaadid standardile EVS-EN 1339  tardkivist sillutuskivid ja äärekivid peavad vastama EVS-EN 1342  sillutusplaadid standardile EVS-EN 1341  Keraamilised sillutuskivid standardile EVS-EN 1344. Materjalide külmakindluse katse tulemus peab vastama TEK nõuetele. Sängitus betoon peab olema toodetud EVS-EN 206-1 nõuetele. Kui projektis ei ole määratud teisiti, siis peab kasutatava betooni tugevusklass olema vähemalt C16/20. 4.10.3 Ehitamine ja töö Äärekivide ja sillutiskate ehitamine vastavalt lepingule ja TEK nõuetele. Äärekivid paigaldatakse valmisbetooniga (EVS-206) või liimitavate äärekivide korral liimitakse projektijärgsele kohale. Sillutiskivikate tuleb paigaldada kiilutud killustikalusele paigaldatud sängitusliiva kihile. Üle 1500 a/ööp liiklusintensiivsusega teedel tuleb kohtades, kus lumesahk võib kahjustada äärekivi kvaliteeti (bussiplatvormide algused, mahasõidud pöörderaadiuste ulatuses, ringi välimine osa, liiklussaared), paigaldada otstesse kahe kivi ulatuses tardkivist äärekivid. Alusele liimitava äärekivi pinna alla kuni 5 mm ebatasasused tasandatakse liimiriba abil ja suuremad asfaltbetooniga. Katte pealmisele kihile on liimitavate äärekivide paigaldamine lubatud ainult kohtades, kus ei ole autoliiklust ja kus ei toimu mehhaniseeritud talihooldust. Tänavate korral liimitakse äärekivid katte sellele kihile, mis ulatub vähemalt 100 mm äärekivist väljapoole. Maanteede puhul peab asfaltkate, kuhu peale äärekivid kinnitatakse, ulatuma 200 mm äärekivist väljapoole. Liimitava äärekivi tagumine külg peab ekspluatatsiooni ajal jääma toestatuks. Liimitavad äärekivid kinnitatakse bituumen- või vaikliimi abil, kusjuures töid tehakse ainult kuiva ilmaga plusstemperatuuride juures. Raadiustel kuni 10 m tuleb kasutada kumeraid (nõgusaid) äärekive. Liiklussaare konstruktsioon peab olema vettpidav (s.t. vesi ei tohi seda kaudu sattuda kattekonstruktsiooni alla) või peab olema lahendatud vee väljajuhtimine tee muldkehast. 4.10.4 Vastavuse kontroll Paigaldatud äärekivide mõõdud ja paigutus peavad vastama projekti nõuetele. Äärekivide, voolurennide ja sillutuskatte vastavuse kontroll ja hälbed vastavalt TEK nõuetele. 4.10.5 Mõõtmine Äärekivi mõõtühikuks on meeter. Sillutuskatte mõõtühikuks on ruutmeeter. 37 4.10.6 Arveldamine Tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel. Kui kululoendis ei ole väljatoodud eraldi sängitus- ja killustik aluskihti, siis need sisalduvad vastava makseartikli ühikhinnas. Makseartikli nr Makseartikli nimetus Mõõtühik 45001 Betoonäärekivid m 45002 Liimitud äärekivid m 45003 Tardkiviäärekivid m 45004 Tehiskivist sillutuskate m2 45005 Munakivi sillutis m2 45006 Betoonplaat m2 45007 Looduskivist sillutuskate (nt täringkivi) m2 45008 Reljeefsed (inva) kivid m2 38 5 Drenaaž ja truubid 5.1 Dreenid 5.1.1 Tööde käsitlusala Töö sisaldab kõiki masinaid, tööjõudu, seadmeid ja materjale ning kõigi operatsioonide teostamist, kaasa arvatud transport, paigaldamine, ühendamine, kaevamine ja tagasitäide, pinna profileerimine, toruotste erosioonikaitse (kindlustamine) ja settekaevude ning vaatluskaevude ehitamist vastavalt projektile. 5.1.2 Materjalinõuded Dreenitorude ringjäikus peab vastama vähemalt klassile SN4, mitte tee all ja tee konstruktsiooni all SN8 (8 kN/m2). Dreenid peavad vastama järgmistele standarditele:  PVC- rull drenaazitorud standardile SS3520, millel erinevad kattematerjalid- kasutada mitteliikluskoormusega aladel;  PP drenaazitorud standardile EN 13476, millel pilud NPG/PS 116 järgi; Sademevee kanalisatsiooni kaevude nõuded on kirjeldatud antud dokumendi peatükis 5.2.2 Dreenkateteks võib olla filterkangas või geotekstiil. Dreenitoru alla ja ümber olev täide teha killustikust – fraktsioon 4-16 või fr. 16-32, kui projektis või tootja juhendis ei ole ette nähtud teisiti. Killustiktäite ümber paigaldatav geotekstiil peab vastama vähemalt NGS profiil 3 ja projekti nõuetele. 5.1.3 Ehitamine ja Töö Kaevata tuleb projektis näidatud mõõtudega ning suuna ja kaldega kaevik. Dreenitoru tuleb paigaldada vastavalt joonisel näidatud suunale ja kaldele. PVC-materjalist dreenitorud tuleb ühendada muhvi ja otsmuhvi ühendusega, kasutades elastset tihendit. Muhv tuleb paigaldada pärivoolu. PE-dreenitorud tuleb ühendada vahele paigaldatavate, külge keeratavate või ümberkeeratavate ühendusdetailidega, vastavalt tootja soovitusele. Tööde teostamisel tuleb lähtuda järgmistes dokumentides esitatud nõuetest: • RIL 77 “Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend” (edaspidi RIL 77); • EVS-EN 1610 „Dreenide ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine“. Tagasitäide tuleb paigaldada joonistel näidatud sügavusele ja tihendada, et vältida vajumeid. Täitematerjal peab vastama projektis toodule. Kogu järeltäide tuleb paigaldada maksimaalselt 0,3 m kihtidena. Järeltäite tihendamine tuleb teostada vastavalt kehtivatele normidele. Tihendamisel tuleb jälgida, et ei kahjustata drenaažitoru. Töömaa-alal rajatakse dreen alljärgnevalt, kui projektis ei ole kirjeldatud teisiti: Peale kaeviku kaevamist paigaldatakse kaeviku põhja geotekstiil. Geotekstiiliga tagada vähemalt 20 cm kanga ülekate killustikukihi peal. Süvendi põhjas geotekstiilile paigaldatakse 5cm paksune killustikukiht ja sellele dreenitoru. Dreenitoru kummalegi poole jäetakse vähemalt 20 cm vaba ruumi, selleks et katta dreenitoru küljed ja pealis killustikukihiga. Dreenitoru peal peab killustikukihi paksus olema vähemalt 20 cm. Peale tihendamist keeratakse varem 39 paigaldatud geotekstiil killustikukihile, ülekattega vähemalt 20 cm. Geotekstiil tuleb paigaldada kas toru ümber või toru ümber rajatava killustikust kihi ümber. Vaatlus/kontrollkaevude paigaldamine teostada vastavalt projektile. Dreenitorude muldkehast väljaviikude otste kindlustus teostada sarnaselt truubipäiste kindlustusele ja arvestada dreenitoru maksumuses. 5.1.4 Vastavuse kontroll Tuleb teostada vastavalt kehtivale normdokumentatsioonile ja tootja juhistele. Dreenitoru kõrguseline lubatud hälve on +/- 20 mm. Horisontaaltasapinnas paiknemise lubatud hälve on +/- 10 cm. 5.1.5 Mõõtmine Torude paigaldamisel on mõõtühikuks meeter koos kaevamise, geotekstiili paigaldamise, aluse ehitamise ja tagasitäitmisega. 5.1.6 Arveldamine Tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel (iga toru ja kaevu diameetri alusel). Makseartikli nr Makseartikli nimetus Mõõtühik 50101 Dreenitoru m 50102 Dreenitoru väljavoolu remont tk 50104 Drenaažide ühendused tk 50105 Dreenid m 50106 Geotekstiil ….. m2 50107 Dreeni väljavoolude kindlustamine tk 5.2 Kaevud, kambrid ja kaped. 5.2.1 Tööde käsitlusala Töö sisaldab kõiki masinaid, tööjõudu, seadmeid ja materjale ning kõikide operatsioonide teostamist, kaasa arvatud transport, paigaldamine, ühendamine, kaevamine ja järeltäitmine, pindade profileerimine, sette- ja kontrollkaevude ehitamine, kaevu ümbruste kindlustamine vastavalt projektile. 5.2.2 Materjalinõuded Plastist kontroll, hooldus- ja restkaevud peavad vastama standardi EVS-EN 13598-2 või SFS 3468 ; EVS-EN1401, EVS-EN13476-2 ja EVS-EN13476-3.või SFS 3468 nõuetele. Eelistatult teleskoopsed ja materjaliks PE või PP torud. R/b kaevud peavad vastama standardile EVS-EN 1916 ja EVS-EN 1917 nõuetele, veetihedad, betooniklassiga C30/37 või samaväärne. 40 Kaevuluugid, resti- ja raamikomplektid ning kaped peavad vastama ja olema tähistatud vastavalt EVS-EN 124 nõuetele. Haljasalal kasutada 25 tonniseid ja liiklusalal min. 40 tonnise koormusklassiga luuke. Luugikomplekti materjal peab olema valmistama valumalmist EN- GJL-200 (GG200) ja valu täpsus ISO 8062. Kontaktpinnad luugi ja korpuse vahel peavad olema samast materjalist. 5.2.3 Ehitamine ja töö Kontrollkaevud peavad olema valmistatud tehases, mille on olemas tootmisohje. Elementide ühendused tuleb kinnitada elastse isolatsioonühendusega, tagamaks ühenduse veekindlus. Kaped ja spindlipikendused Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ujuvaid, tihendita ja eeltöödeldud kontaktpindadega kapesi. Haljasaladel ja kiviparketi korral kasutada mitteujuvaid kapesi, mille all tihendadud liivalus ja betoonist tugirõngas. Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult teleskoopseid spindlipikendusi. Kapes spindlipikenduse ümber peab olema teleskoop toru, mis ultatub kapest 10-15cm allapoole kuni siibrini. Spindlipikendus tsentreerida tsentreerimisrõngastega. Kaevud Kaevuluuk ei tohi olla lukustuselementidega. Luugikomplekti alla paigaldada betoonist tugirõngas. Haljasaladel paigaldada mitteujuvaid kaevuluuke ja selle all tihendatud liivalusele betoonist tugirõngas. Kontrollkaevud jäävad vahemikku DN 400- 900mm. Hoolduskaevud DN 1000 ja suuremad, kus luugikomplekti puhasava min. 600mm. Pinnasele toetuv kaevu põhi peab olema sile. Keelatud kasutada voolurenni-kujulise välispõhjaga kaevusid. Moodulkaevu tõusutoru peab olema kahekihilise seinaga ja moodulkaevu õhendused on lubatud teostada ainult kaevu põhjas. Kaevumaterjali rõngasjäikus määratakse projektis. Restkaev Restkaevul peab olema settepesa, mille maht määratakse projektis. Olemasolevate kontrollkaevude parandamine ja taastamine: Olemasoleva kontrollkaevu parandamine sisaldab kontrollkaevu puhastamist, lekete sulgemist, uue aluskanali valamist, kontrollkaevu olemasoleva ülemise osa eemaldamist ja taastamist. Uued torud tuleb kontrollkaevu ühendada eelmises punktis kirjeldatud viisil. Õlipüüdureid kasutatakse õlise sademevee, heitvee ja tööstusliku reovee puhastamiseks enne kanalisatsioonitorustikku või loodusesse juhtimist. Komplekti kuuluvad vähemalt õlipüüdur, proovivõtukaev, õhutustoru, kontrollseade koos elektrivarustusega. Õlipüüdur tuleb paigaldada vastavalt tootja juhenditele. 5.2.4 Vastavuse kontroll Toodetel kontrollitakse toimivus- ja vastavusdeklaratsioonide omaduste vastavust tehnilistes normides, juhistes ja lepingus toodud nõuetele, vajadusel kontrollkatsed jms. Elemendid tuleb paigaldada vertikaalselt, maksimaalne lubatud kõrvalekalle vertikaalist on 1cm/1m kohta. Sõidutee rentslis asuvad sajuvete neelukaaned peavad olema teekattest madalamal kuni 10 mm 41 5.2.5 Mõõtmine Kaevude mõõtühikuks on tükk. Õlipüüduri mõõtühikuks on tükk. 5.2.6 Arveldamine Tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel (iga kaevu läbimõõdu alusel). Makseartikli Makseartikli nimetus Mõõtühik nr 50201 ……..kaev tk 50202 Kontrollkaev tk 50203 Õlipüüdur, ….. klass, tk 50204 ….. kaevuluugi asendamine tk 50205 ….. kaevuluuk tk 50206 (Drenaaži, vihmavee, betoon, plastist) kaevu tk remontimine 50207 Kaevude puhastamine tk 50208 Põiktorude puhastamine m 50209 Torude väljavoolude kindlustamine tk 5.3 Päised 5.3.1 Tööde käsitlusala Töö sisaldab kõiki päiste ehitamiseks vajalikke masinaid, tööjõudu, seadmeid ja materjale ning kõikide operatsioonide teostamist, kaasa arvatud transport, paigaldamine, kaevamine ja järeltäitmine, pindade profileerimine. 5.3.2 Materjalid Päiste ehitamisel ja parandamisel kasutatavad materjalid peavad vastama projektile ning olema enne kasutamist kooskõlastatud inseneriga. 5.3.3 Ehitamine ja töö Päised peavad olema paralleelsed mulde nõlvaga, ulatuma sealt võimalikult vähe välja ja olema liiklusele võimalikult ohutud. Raudbetoonist päised ja väljavoolude kindlustus peavad olema ehitatud vastavalt projektile. Betoonist päiste parandamine tuleb läbi viia vastavalt projektile. Päiste rajamisel kividest tuleb lähtuda truubi tüüpjoonistel ja projektis toodud informatsioonist. 5.3.4 Vastavuse kontroll Viiakse läbi inseneri või töövõtja poolne visuaalne kontroll. Vaadatakse rajamise ajal ja peale rajamist, kas kindlustus vastab projektis ja tüüpjoonistel toodule. 42 5.3.5 Mõõtmine Käesoleva artikli mõõtühik on tükk või m2. 5.3.6 Arveldamine Tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel. Eraldi artiklid on ette nähtud uute päiste jaoks vastavalt toru erinevatele diameetritele ja uutele või parandatud tiibmüüridele. Makseartikli nr Makseartikli nimetus Mõõtühik 50501 Päiste tüüp ….. tk 50502 Päiste parandamine tk 50503 Päiste tüüp m2 5.4 Sademevee kanalisatsioon 5.4.1 Tööde käsitlusala Töö sisaldab kõiki masinaid, tööjõudu, seadmeid ja materjale ning kõigi operatsioonide teostamist, kaasa arvatud transport, paigaldamine, ühendamine, kaevamine ja tagasitäide, pinna profileerimine, toruotste erosioonikaitse (kindlustamine) ja vaatluskaevude ehitamine vastavalt joonistele. 5.4.2 Materjali nõuded Sademevee kanalisatsiooni torude ringjäikus peab olema vähemalt klass SN8 (8 kN/m2) ja torutäitel üle 6m peab olema ringjäikus SN16. Plasttorud peavad vastama järgmistele standarditele:  plastifitseerimata polüvinüülkloriid (PVC-U) torud EN 1401. Kasutada läbimõõduni kuni DN200. Mitte kasutada PVC-U torusi päikesevalguse käes, sest need pole UV kindlad;  polüpropüleen (PP) torud EN 1852-1, EVS-EN 13476;  polüetüleen (PE) survetorud EN 12201, EN 12666-1. Soovitav kasutada, kui torud jäävad päikesevalguse kätte; Sademevee kanalisatsiooni kaevude nõuded on kirjeldatud antud dokumendi peatükis 5.2.2 5.4.3 Ehitamine ja Töö Torude paigaldamisel arvestada tootjate poolt etteantud nõudeid ja tehnilisi tingimusi. Tellija võib vajadusel lisada omapoolseid juhiseid paigaldamiseks. Tööde teostamisel tuleb lähtuda järgmistes dokumentides esitatud nõuetest:  EVS-EN 1610 „Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine“  RIL 77 “Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend” (edaspidi RIL 77);  Kaevetööd tuleb teostada kooskõlas haldusterritooriumil kehtiva kaevetööde eeskirjaga. 43 Kaevud ei tohi kahjustada tee konstruktsiooni ja põhjustada tee vajumist. Kaevu kõik konstruktsioonielemendid peavad taluma pinnasest ja liiklusest tulenevat koormust. Kaevikute tagasitäite tegemisel tuleb lisaks arvestada TEK ja MPTJ juhise nõuetega. Töövõtja peab kontrollima täitepinnast ja selle tihendatust Loadman, Inspector vms. seadme abil. Sademeveetorustikule projekteerida, max. 100m vahega, hoolduskaevud. Sademevee kanalisatsioonil suuna ja kõrguse muutus teostada kontrollkaevus. Kaevuluugid ei tohi asuda rattajäljes. 5.4.4 Vastavuse kontroll Paigaldusjärgset torustikku tuleb kontrollida kaameravaatlusega vastavalt standardile EVS-EN 13508-le. Torustiku deformatsioon ei tohi ületada standardis SFS3135 määratud max, 8% suurust. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku lubatud hälbed on TEK nõuetes. 5.4.5 Mõõtmine Torude paigaldamisel on mõõtühikuks iga torumõõdu meeter koos kaevamise, aluse ehitamise ja tagasitäitmisega. Vaatluskaevude mõõtühikuks on tükk. Vaatluskaevude paigaldamine sisaldab kaevude paigaldamiseks vajalikke materjale, tööjõudu, mehhanisme ja kõiki toiminguid kaevude projektijärgseks paigaldamiseks. 5.4.6 Arveldamine Tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel. Eridiameetriga torud ja kaevud kirjeldada töömahuloendis eraldi ridadega. Makseartikli nr Makseartikli nimetus Mõõtühik 50701 Sademevee kanalisatsioonitoru, SN ….. m 50702 Sademevee kanalisatsioonikaev tk 50703 Sademevee kanalisatsiooni torustik koos kaevudega m 5.5 Veeviimarid 5.5.1 Tööde käsitlusala Töö sisaldab kõiki masinaid, tööjõudu, seadmeid ja materjale ning kõigi operatsioonide teostamist, kaasa arvatud transport, paigaldamine, ühendamine, kaevamine ja järeltäitmine, pindade profileerimine vastavalt joonistele. Lisaks puhastamist enne tööde üleandmist tellijale. 5.5.2 Materjalinõuded Materjalid tuleb transportida, ladustada ja virnastada vastavalt tootja juhenditele ja nõuetele. Kõik mulde veeviimarite ehitamisel kasutatavad materjalid peavad vastama projektile. Kasutatavatel materjalidel peavad olema esitatud tootjapoolsed vastavussertifikaadid, vastavusdeklaratsioonid. 44 5.5.3 Ehitamine ja töö Kõik mulde veeviimarite ehitamiseks vajalikud tööd tuleb teostada vastavalt projektile ja tootjapoolsetele juhenditele. 5.5.4 Vastavuse kontroll Kontrolli teostab töövõtja koos inseneriga, et oleks tagatud vastavus projektis toodule. Teostatud tööde kohta peab tegema teostusjoonise. 5.5.5 Mõõtmine Mulde veeviimarite mõõtühikuks on meeter. 5.5.6 Arveldamine Tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel Makseartikli nr Makseartikli nimetus Mõõtühik 50801 Sademevete äravoolutorud m 50802 Sademevete voolurennid m 50803 Sademevete voolurennide puhastamine m 5.6 Ajutised veeviimarid Ajutine asfaltbetoonist vall sademevee suunamiseks nõlva sees olevatesse sademeveetorudesse eesmärgiga kaitsta nõlva vee uhtumise eest. 5.6.1 Tööde käsitlusala Töö sisaldab kõiki masinaid, tööjõudu, seadmeid ja materjale ning kõigi operatsioonide teostamist, kaasa arvatud transport, paigaldamine, kaevamine ja järeltäitmine. 5.6.2 Materjalinõuded Materjalid tuleb transportida, ladustada ja virnastada vastavalt tootja juhenditele ja nõuetele. Kõik ajutiste veeviimarite ehitamisel kasutatavad materjalid peavad vastama projektile. Kasutatavatel materjalidel peavad olema esitatud tootjapoolsed vastavussertifikaadid, vastavusdeklaratsioonid ja vastavustunnistused. Ajutine asfaltbetoonist vall tuleb teha tihedast segust. 5.6.3 Ehitamine ja töö Kõik ajutiste veeviimarite ehitamiseks vajalikud tööd tuleb teostada vastavalt projektile. 5.6.4 Vastavuse kontroll Kontrolli teostab töövõtja koos inseneriga, et oleks tagatud vastavus projektis toodule. Teostatud tööde kohta peab tegema teostusjoonise. 45 5.6.5 Mõõtmine Ajutiste veeviimarite mõõtühikuks on meeter. 5.6.6 Arveldamine Tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel Makseartikli nr Makseartikli nimetus Mõõtühik 50901 Asfaltbetoonist vall m 50902 Äravoolutorud m 5.7 Plast- ja r/b truupide ehitamine 5.7.1 Tööde käsitlusala Antud tööde all käsitletakse plast ja r/b truupide ehitamist. Truupide ehitamine sisaldab kõiki masinaid, tööjõudu, seadmeid ja materjale ning operatsioone, kaasa arvatud transport, paigaldamist, ühendamisi, kaevamist, truubi aluse ehitust ja järeltäitmist, sissevoolukallakuid ja erosioonikaitset, aluse ehitamist, sängituskihti, truubi kindlustamist ja truubi otste viimistlemist/tugevdamist vastavalt projektile. 5.7.2 Materjalinõuded Truubi materjalid peavad vastama projektis, lepingulistele ja TEK nõuetes toodule. Betoon truubitorud vastavalt standarditele EVS-EN 1916, nelikantelemendid vastavalt EVS-EN 14844 nõuetele. Plasttruubid tähistatud vastavalt standardile EVS-EN 13476 ja valmistatud vastavalt truubi materjali standardi nõuete kohaselt:  polüpropeen torud (PP) EN 1852-1;  polüeteentorud (PE) EN-12666; Plasttorudel peab olema deklareeeritud min. ringjäikus. Kui projektis ei ole kirjeldatud ringjäikust, siis peab see olema vähemalt SN8 ja üle 6m täitel torupinnal ringjäikuseks SN16. 5.7.3 Ehitamine ja töö Truubid ehitatakse vastavalt tüüp- või projektjoonistele. Ehitustööde teostamisel sh kaeviku rajamisel, toestamisel ja tagasitäitmisel tuleb arvestada TEK, MPTJ ja EVS-EN 1610 toodud nõuetega. Kaevikupõhi Kaevikupõhi on sügavus, mis võimaldab rajada truubi alla aluskihti. Kaeviku põhja struktuuri mitte rikkuda. Rikutud aluspinnas tuleb eemaldada ja asendada aluskihi materjaliga. Aluskiht 46 Aluskihi ülesandeks on koormuse ühtlane jaotamine truubi kandva osa ulatuses. Aluskiht rajatakse kaeviku põhjale, mille minimaalseks paksuseks peab olema vähemalt 20cm tihendatud kivimaterjalist (killustik, kruuskillustik, purustatud kruus) täide, kus geotekstiil aluskihipeal või vajadusel aluskiht paigaldatud geotekstiili sisse. Külmakerkelise või pehme aluspinna korral (tolmliiv, tolmne saviliiv, kerge ja raske tolmne liivsavi, raske tolmne saviliiv), suurendada aluskihi paksust ≥50cm. Aluskihi materjali suurim tera läbimõõt 64mm. Kalju või moreensete aluspinnaste korral võib aluskihi ära jätta ja tasanduskiht rajada tasasele kaevikupõhjale. Aluskihilt mõõdetakse aluse tihendatust, mis peab olema tihendatud ja Loadmani/Inspectoriga mõõtes kas:  tihendusteguriga Kt ≥ 0,94;  elastsusmooduliga ≥ 95MPa;  tihendusnäitajana T`=ΣE/3 /E(2) ≤1,6 - kus (ΣE/3) Loadmani või Inspectori mõõtmistsükli 3 viimase mõõtmistulemuse (6-s, 7-s ja 8-s) keskmise ja teisena mõõdetud elastsusmooduli E(2) mõõtetulemuse suhe. Tasanduskiht On sängituskiht, millele toetub truup, tasandades aluskihi ebatasasused. Sängituskiht paksusega 5-15cm rajada täitematerjaliga mille lubatud suurim teraläbimõõt 16mm, kus truubi all sängituskihi paksuseks vähemalt 5cm. Sängituskihi materjal peab olema võimalikult sarnane muldes kasutatava täitematerjaliga. Sängituskihi tihendatus sarnaselt aluskihile. Täide Tihendatavate kihtide maksimaalne paksus kuni 30cm ja täitematerjaliks muldkehaga samaväärsete omadustega mitte külmakerkeline materjal, kus tagasitäite materjali filtratsioonimoodul on sarnane muldkeha materjaliga, vastavalt kas tegemist passiiv- või aktiivtsooniga. Tagasitäitematerjali suurim lubatud teraläbimõõt kuni 32mm. Iga kiht enne järgmise kihi paigaldamist tihendada nõutava tiheduseni vähemalt Kt-0,95 võrreldes standard Proctor tiheduseni. Lõpptäitel tihendada vähemalt Kt-0,98 võrreldes Proctor standard tihedusega, kui projekt ei ole ettenäinud teisiti. 5.7.4 Vastavuse kontroll Vastavalt TEK nõuetele. Truubi deformatsiooni kontrollitakse vastavalt truubitootja nõuetele. 5.7.5 Mõõtmine Truupide ehitamise, sissetõmbamise ja pikendamisel on mõõtühikuks meeter, mida mõõdetakse toru põhjast iga toru mõõtme puhul eraldi. 5.7.6 Arveldamine Truupide ehitamise eest tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel, valmis truup projektsel kõrgusel nõutaval aluskihil. Juhul kui truubi otste kindlustuste makseartikkel puudub, siis see arvestada truubi enda makseartiklis. Makseartikli nr Makseartikli nimetus Mõõtühik 51001 Plastiktruup m 47  51003 Raudbetoon truup m 51004 Plastiktoru sissetõmbamine olevasse truupi m 51005 Truubi pikendamine m 51007 Truubi otste kindlustamine tk 5.8 Teras- ja teraselementidest truupide ehitamine 5.8.1 Tööde käsitlusala Terasest- või teraselementidest truubi ehitamine sisaldab kõiki jooniseid, varustust, materjale, alus- ja sängituskihi rajamist, korrosioonikaitsesüsteemi pinnakatteid (vastavalt tingimusklassile), tööoperatsioone koos transpordi, paigaldamise, ühendamise, väljakaevamise ja tagasitäitega vastavalt joonistele ning tööjõudu. 5.8.2 Materjalinõuded Materjali nõuded vastavalt „Riigiteedel terasprofiilist truupide ja sildade projekteerimise ja ehitamise juhis“ -le. 5.8.3 Ehitamine ja töö Töid teostada vastavalt „Riigiteedel terasprofiilist truupide ja sildade projekteerimise ja ehitamise juhis“ -le, MEJ-le ja MPTJ-le. Kaevikupõhi Kaevikupõhi on sügavus, mis võimaldab rajada truubi alla aluskihti. Kaeviku põhja struktuuri mitte rikkuda. Rikutud aluspinnas tuleb eemaldada ja asendada aluskihi materjaliga. Aluskiht Aluskihi ülesandeks on koormuse ühtlane jaotamine truubi kandva osa ulatuses. Aluskiht rajatakse kaeviku põhjale, mille minimaalseks paksuseks peab olema vähemalt 20cm tihendatud kivimaterjalist (killustik, kruuskillustik, purustatud kruus) täide, kus geotekstiil aluskihipeal või vajadusel aluskiht paigaldatud geotekstiili sisse. Külmakerkelise või pehme aluspinna korral (tolmliiv, tolmne saviliiv, kerge ja raske tolmne liivsavi, raske tolmne saviliiv), suurendada aluskihi paksust ≥50cm. Aluskihi materjali suurim tera läbimõõt 64mm. Kalju või moreensete aluspinnaste korral võib aluskihi ära jätta ja tasanduskiht rajada tasasele kaevikupõhjale. Aluskihilt mõõdetakse aluse tihendatust, mis peab olema tihendatud ja Loadmani/Inspectoriga mõõtes kas:  tihendusteguriga Kt ≥ 0,94;  elastsusmooduliga ≥ 95MPa;  tihendusnäitajana T`=ΣE/3 /E(2) ≤1,6 - kus (ΣE/3) Inspectori mõõtmistsükli 3 viimase mõõtmistulemuse (6-s, 7-s ja 8-s) keskmine ja teisena mõõdetud elastsusmooduli E(2) mõõtmistulemuse suhe. 48 Tasanduskiht On sängituskiht, millele toetub truup, tasandades aluskihi ebatasasused. Sängituskiht paksusega 5-15cm rajada täitematerjaliga mille lubatud suurim teraläbimõõt 16mm, kus truubi all sängituskihi paksuseks vähemalt 5cm. Sängituskihi materjal peab olema võimalikult sarnane muldes kasutatava täitematerjaliga. Sängituskihi tihendatus sarnaselt aluskihile. Täide Tihendatavate kihtide maksimaalne paksus kuni 30cm ja täitematerjaliks muldkehaga samaväärsete omadustega mitte külmakerkeline materjal, kus tagasitäite materjali filtratsioonimoodul on sarnane muldkeha materjaliga, vastavalt kas tegemist passiiv- või aktiivtsooniga. Tagasitäitematerjali suurim lubatud teraläbimõõt kuni 32mm. Iga kiht enne järgmise kihi paigaldamist tihendada nõutava tiheduseni vähemalt Kt-0,95 võrreldes standard Proctor tiheduseni. Lõpptäitel tihendada vähemalt Kt-0,98 võrreldes Proctor standard tihedusega, kui projekt ei ole ettenäinud teisiti. Korrosioonikaitse: Erandlikud väga suured truubid, mida ei ole võimalik transportida on lubatud värvida kohapeal töövõtja poolt, mis on tellijaga eelnevalt kokkulepitud ja kooskõlastatud. Sel juhul terastoru tootja või volitatud esindaja kontrollib töövõtja poolt paigaldatud pinnakatteid ja võtab töö vastu. 5.8.4 Vastavuse kontroll Tööde vastavuse kontroll ja lubatud hälbed vastavalt TEK-le, „Riigiteedel terasprofiilist truupide ja sildade projekteerimise ja ehitamise juhis“ -le, MEJ-le ja MPTJ-le. Truubi deformatsiooni kontrollitakse vastavalt truubi tootja nõuetele. 5.8.5 Mõõtmine Truupide pikkust konstruktsiooni sobilikust kontrollitakse valmis rajatisel, kus konstruktsioon oma mõõtmetega peab sobituma muldesse, tagades nõutavad teegabariidid, ohutud teepeenrad ja minimaalsed nõlvakalded. 5.8.6 Arveldamine Terastruupide eest tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel iga arvestatud truubi eest, projektsel kõrgusel nõutaval aluskihil. Teraselemendi truubi maksumuses sisaldub truubi maksumus koos korrosioonikaitsega, transport ja paigaldamistööd. Juhul kui truubi otste kindlustuse makseartikkel puudub, siis tuleb see arvestada truubi enda makseartiklis. Makseartikli Makseartikli nimetus Mõõtühik nr 51101 Teraselementidest truup tk. 51102 … …………terastruup m. 51103 Truubi otste kindlustamine tk 51106 Metalltoru sissetõmbamine olevasse m truupi 49 50 6 Konstruktsioonid 6.1 Üldnõuded Konstruktsioon tähendab antud dokumendi mõistes silda (viaduktid, estakaadid, tunnelid), tugimüüri koonuse ja/või järskude nõlvade kindlustust. Käesolevas osas kirjeldatakse kõigi olemasolevate ja planeeritavate rajatiste ehitus- või remondi- ja abitööde nõudeid, mis on rajatiste kohta koostatud detailsete spetsifikatsioonide täienduseks. 6.1.1 Lähteandmed Lähteandmed (geodeetilistest ja geoloogilistest uuringutest, proovipuurimisest, surfimisest või teistest allikatest) on vajalikud konstruktsiooni planeerimiseks, projekteerimiseks ja ehitamiseks. Lähteandmed peavad olema projektis ka välja toodud. 6.1.2 Rajatise välimus Parema välimuse ja visuaalse sujuvuse saavutamiseks peab töövõtja joondama rajatise käsipuud, põrkepiirded ja äärekivid ning vajadusel eeltoodute kõrguseid korrigeerima. Konstruktsiooni elementide lubatud põik- ja pikikallete erinevus projektsest on lubatud+/-0,3% . 6.1.3 Koormuspiirangud rajatiste ehitamisel Rajatise tervik valmidus hõlmab betooni kivinemise aega ja minimaalse projekteeritud tugevuse saavutamist vastavalt käesolevatele nõuetele. Kuni rajatise pealis- ja aluseehitis ja kogu kandevkonstruktsioon pole rajatise jaoks valmis, peab ehitamisjärgus rajatised olema suletud igasuguseks (ka ehitamiseks vajalike seadmete) liikluseks. Töövõtja on vastutav rajatisel liikluse lubamise eest ehitustööde ajal, kui see on tehnoloogiliselt vajalik ning ohutu. 6.1.4 Arhitektuurne välimus Rajatise valmimisel tuleb tagada ühtlane pinna- ja värvi lahendus. Ebaühtlase tulemuse korral peab töövõtja tagama oma vahenditega pinna ühtlustamise kvaliteetsete materjalidega. Rajatisel piirete vaheline laiusgabariidi lubatud hälve on -0…+150mm. 6.1.5 Normaaltemperatuur Projektides esitatud mõõtmed vastavad normaaltemperatuuri +10°C juures, kui ei ole projektis määratud teisiti. 6.1.6 Montaažitööd Tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: kraanade ligipääsetavus ja stabiilsus, pääs ehitusplatsile ja sealne liiklus, ehitusplatsi turvalisust mõjutavad pinnasetingimused, võimalikud montaažitoed võimalikud vajumid, montaaži järjekord ning meetod, mis peavad sisalduma vastava töö ühikhinnas. Vajadusel koostada tööprojekt. Joonistele tuleb kanda kõik üle 5 tonni kaaluvate komponentide (detailide) kaalud ja kõigi suuremate ebasümmeetriliste elementide puhul ka raskuskeskme asukoht. 6.1.7 Rajatise proovikoormamine Proovikoormamise all mõeldakse rajatise dünaamilist koormamist, mille vajadust käsitletakse lepingulistes dokumentides. Antud töömaksumuses sisaldub proovikoormamise planeerimine, reaalne koormamine koos mõõdistusega ning töö lõpeb proovikoormamise aruandega. 51 6.1.8 Arveldamine Tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel. Makseartikli nr Makseartikli nimetus Mõõtühik 60101 Rajatis tk 60102 Rajatise proovikoormamine objekt 6.2 Ettevalmistustööd 6.2.1 Tööde käsitlusala Käsitleb ettevalmistustöid (sh. ka eelnev puhastamine) projektdokumentatsioonis märgitud maa-alal. Siia kuulub puude, kändude, põõsaste ja muu materjali (k.a tehismaterjali) eemaldamine ja äravedu. Ka säilitamisele kuuluvate puude, põõsaste ja teiste objektide kaitsmine vigastuste eest on ettevalmistustöö. 6.2.2 Geodeetiline märkimine Töövõtja peab enne töid või enne vastava tööetapi algust välja märkima konstruktsioonide teljed ja asukohad (vajadusel ka kommunikatsioonide ja kaitsetsoonide asukohad) ning kõrgused. Geodeetiliste mahamärkimise all mõeldakse kõiki geodeetilisi töid, mis on vajalikud kogu rajatise püstitamiseks. 6.2.3 Konstruktsioonidel süvendi kaevamine Koosneb kaevamisest ja kõigi looduslike ja tehisobjektide eemaldamisest ja äraveost, et moodustuks projektne süvend konstruktsiooni rajamiseks. Süvendi kaevemaht on arvestuslik ja kajastab plaanilise konstruktsiooni geomeetrilist mahtu konstruktsiooni rajamissügavuseni, ilma nõlvuseta. Ohutu kaeviku nõlvus või nõlvade kindlustamise maht arvestada süvendi kaevamise ühiku hinnas. Konstruktsiooni süvendi kaevamise ühikhind peab sisaldama lisaks:  ohutute nõlvade ning kaeviku süvendi rajamist ning hilisemat likvideerimist;  kaevandatud materjalide äravedu, transporti ja utiliseerimise tasusid; 6.2.4 Kaevamissügavus On vundamendisüvendi projektis ettenähtud rajamiskõrgus koos täitekihiga. Projektse geoloogia erinevuse korral või ehituseks mittesobiva aluspinnase korral, teostab töövõtja pinnase kandevõime kontrolli ja informeerib sellest projekteerijat, inseneri ja tellijat, et kokku leppida edasine tegevuskava. Selleks peab projekteerija leidma lahenduse konstruktsiooni rajamiseks tegeliku geoloogia korral. 6.2.5 Konstruktsioonidel tagasitäide Antud töö maksumuses arvestada tagasitäite materjali maksumust koos kaeve-, laadimise ning transpordi ja tihendamise töödeks mõeldud kuludega, mis vastavad projektile. Tagasitäide on geomeetriline maht, mis arvutatakse plaanilise pinna ja täitesügavuse järgi. Ohutute nõlvade täitemaht (ka suurem väljakaeve) arvestada tagasitäite ühikhinnas. Tagasitäitel ei tohi pinnas vigastada konstruktsioone ning valminud betoonist konstruktsioonil peab olema saavutatud 70% projekteeritud survetugevusest. Täitetöödel süvendisse kogunev vesi tuleb eemaldada kas pumpamise või muul efektiivselt toimival viisil. Vee eemaldamise kulud 52 arvestada ettevalmistustööde maksumuse hinnas. Tagasitäiteks kasutatava materjali nõuded tuleb esitada projektis või lähtuda juhenditest. 6.2.6 Konstruktsioonide killustikalus Projektis kirjeldada killustikaluse eesmärki, kas dreeniv, aluspinna kandevõimet suurendav või tasandatav. See töö sisaldab kas ühest või mitmest killustikukihist koosneva aluse moodustamist ettevalmistatud looduslikule või tagasitäidetud aluspinnasele. Projektis välja tuua rajatava killustikaluse mõõtmed, tasasus, rajamissügavus ja tüüpristlõiked koos nõutavate min. aluspinnase ning valmis killustikukihi kandevõimega. Killustikaluse materjal peab vastama projektis toodud materjalide kvaliteedi nõuetele. Kui kululoendis puudub killustikukiht, aga on projekti joonistel kajastatud, siis tuleb killustikukiht arvestada konstruktsiooni ühikhinnas. 6.2.7 Ettevalmistustööd Kaitsetammid ja kindlustatud süvend on ajutised ehitised või rajatised (s.h. ajutised sillad), mis on rajatud pinnasest või ehitisest, ning mis hilisemalt konstruktsiooni püsivusel või ekspluatatsioonis eemaldatakse ja ei ole püsival rajatisel vajalik. Ajutised ehitised likvideeritakse ehitustööde ajal või tööde lõppedes. Kui tööde teostamiseks on vajalik ajutise ehitise või rajatise rajamine, siis töö teostamise projektid ja lahenduse koostab töövõtja (arvestades oma töö tehnoloogiat, kogemusi) ja kulud arvestada ettevalmistustööde ühikhinnas. Ajutine ehitis peab vastu võtma pinnase-, vee- , ehituse- kui ka liikluskoormusi ja vibratsioone. Ajutiste kaitsetammide või kindlustatud ohutute nõlvade kõrgus tuleb arvutada lähtuvalt:  planeeritava ehitusperioodi veetasemest (arvestada kõrgveega);  arvestada veesängi kitsenemisest tekkida võivat täiendavat paisutust, uhtumist ning lainetuse kõrgust;  vajadusel arvestada jää koormust ja selle ronimise kõrgust. Kaitsetammiga piiritletud ala mõõtmed peavad olema optimaalsed ja sobivad, et saab ohutult asetada või ehitada projektis ettenähtud mõõtmetega konstruktsiooni või selle osa. Ettevalmistustööde hulka kuuluvad alljärgnevad tööd:  süvendist ja kaevikust või ettevalmistatud maa-alalt liigvee pumpamine või dreenimine;  ajutised juurdepääsuteed, mis on vajalikud ehitusobjektiga seotud liikluseks;  ajutised rajatised (sh, ajutised sillad). Enne riigitee ümbersuunamist ajutisele rajatisele, tuleb tõendada ajutise silla kandevõime arvutustega või teostada koormuskatse. 6.2.8 Alalised kaitserajatised ja kindlustused On alalised kaitsetammid ja kindlustus (sulundseinad) ehitised, mida ei likvideerita ja jäävad tööle konstruktsioonina või selle osana. 6.2.9 Arveldamine Tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel. Makseartikli nr Makseartikli nimetus Mõõtühik 60201 Geodeetiline märkimine objekt 60202 Süvendi kaevamine m3 60203 Ettevalmistustööd objekt 53  60204 Alalised kaitserajatised objekt 60205 Killustikalus m2 60206 Süvendi tagasitäide m3 6.3 Vaiatööd 6.3.1 Tööde käsitlusala Sisaldab vaiade rajamist. Vaiatöödel lähtuda lepingulistest dokumentidest ja standarditest sh. EVS-EN 1997 „Eurokoodeks 7“ Geotehniline projekteerimine“, EVS-EN 1536, EVS-EN 1537, EVS-EN 1538, EVS-EN 12063 ja EVS-EN 12699 . 6.3.2 Vaiatööde terminid Proovivai - on esmane vai, mis tuleb alati rajada, kui kasutatakse projektsest (sh. süvistamise meetodist) vaiadest erinevaid vaiu. Proovivai rajatakse võrdluseks projektse ja tegeliku vaia kandevõime määramisel vastavalt süvistamise meetodile, vaiapikkusele ja läbimõõdule. Proovivai rajada samal meetodil, samast materjalist, sama pikkuse ja diameetriga, milliseid alalisi vaiu soovitakse rajada. Proovivaia sobivusel võib vai jääda konstruktsiooni. Proovikoormamine tuleb läbi viia, kui:  vaiad rajatakse pehmetesse pinnastesse (jõe ääred, savikad pinnased), kus vaiad töötavad põhiliselt külghõõrdele või vaiatööde käigus ilmneb asjaolusid, mille tõttu vaia kandevõime võib olla erinev kui projekteeritud.  Kui antud pinnasetingimustes või piirkonnas ei ole varasemalt kasutatava tehnoloogiaga rajatud vaiu katsetatud. Proovikoormamine ei ole vajalik, kui vaiad on süvistatud tugevasse pinnasekihti ja töötavad põhiliselt otsavastupanuga ning vaiade rajamise ajal ei ole ilmnenud asjaolusid, mille tõttu vaia kandevõime võib olla erinev projektsest. Rammvaiade puhul ei ole proovikoormamine vajalik, kui arvutuslikult on võimalik vastet kontrollida. 6.3.3 Ehitamine ja töö Vaiatöö ettevalmistus Töövõtjal tuleb asendada kõik tehnoloogia tõttu purunenud või kahjustunud vaiad. Enne vaiatööde algust peab:  vajadusel rajama vaiatöödeks ettenähtud vaiasüvendi koos ajutiste toestiku ja seintega;  rajama püsiva töömaa platsi ja juurdepääsu tee vaiamasina jaoks - vaiade süvistamiseks ning hilisemaks likvideerimiseks. Vaiade ettevalmistus tegevusega kaasnevad tööd arvestada vaia ühikhinna maksumuses. Vaiatööd Töödeplaanis määrata vaiade süvistamise järjekord, meetod, asukoht ja asendid jms. Vaiade rajamisel tagada projektis nõutav kandevõime. Varem süvistatud vaiade paigutisi jälgitakse seni, kui nende lähedal toimub teiste vaiade süvistamine. Kui vaiatööde hälbed ületavad seatud piirmäärad, teavitatakse sellest projekteerijat, inseneri ja tellijat. Projektsest erinevate vaiade korral (k.a. rajamissügavus) kõrgemal või madalamal vaial teostada töövõtja kulul vaivundamendi kontrollarvutused, konsulteerides projekteerijaga. 54 Valmis vaiaks loetakse vaia, mis on rajatud projektis nõutud sügavusele ja vaia ülemise osa kõrgusele millega on saavutatud projektis nõutud vaia kandevõime. Vaia tööplaanis kirjeldada nõuded kaevetöödele, mis ei põhjustaks vaiade siirdeid ega kahjustaks vaiasid. Süvistatud vaiad võrrelda projektiga - teostatakse teostusjoonis, milles on vaia nummerdus, vaiade tegelikud pikkused ning asukohad ja kalded. Vaia täitedokumentatsioon peab sisaldama vähemalt järgmist:  Vaiatööde kirjeldus;  kasutatud materjalide dokumentatsioon;  süvistamise ja betoneerimise aruanne (vaiapass);  terviklikkuse kontrolli aruanne;  teostusjoonis hälvetega;  süvistatud vaiade hinnang ja võrdlus projektiga. 6.3.4 Vastavuse kontroll Kui projektdokumentides ei ole teisiti määratud, on vaia lubatud hälve projektsest asukohast järgnev:  üksikvaia või vaiaplaadi vaia hälve kuni 100mm;  vaiarea või -rühma raskuskeskme hälve kuni 50mm;  vaiarea üksikvaia hälve kuni 150mm,  väikese vaiarühma (4..8 vaia) üksikvaia hälve kuni 150mm;  vaiavälja (üle 8 vaia) üksikvaia hälve kuni 200mm.  Vaia kallete suurim lubatud hälve on üksikvaial 4% (40mm/m) ja ühesuunaliste vaiade rühmas kuni 2% (20mm/m). Kui ilmnes lubatust suuremad hälbed või süvistamise käigus mõni vai oli vigastatud või purunenud, tuleb töövõtjal teha vaia kandevõime kontrollarvutus, arvestades hälbeid. 6.3.5 Arveldamine Vaiatööde eest võib tasuda vastavalt lepingu ühikhindades, kas iga valmis vaia või kogu valmis vaiade eest komplektselt. Vaia süvistamise meetodi muudatuse või /asendamise korral, kui vaiade arv ei muutu, siis eraldi tasumisele ei kuulu. Vaiatöö maksumuse hulka kuulub vaia ettevalmistus, vaiatööd ja vastavuse kontroll ning süvendi olemasolul selle taastamine. Makseartikli nr Makseartikli nimetus Mõõtühik 60301 ... vai, a x b; d; tk. 60302 Vaiatööd tk 60303 Vaiatööd objekt 60304 Mikrovai a x b ; d; tk 6.4 Betoonkonstruktsioonid 6.4.1 Tööde käsitlusala Käesolevas osas toodud nõuded rakenduvad kõigile rajatistele ja nende osadele, mille ehitamisel on kasutatud armeeritud, armeerimata, eel- ning järelpingestatud betooni. 55 6.4.2 Materjalinõuded Betoonkonstruktsioonides kasutatavad materjalid peavad vastama projektis, materjalide spetsifikatsioonis ja kehtivates standardites esitatud nõuetele. Nendeks on : • EVS-EN 1992 „Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine“; • EVS-EN 10080 „Sarrusteras“; • EVS-EN 1994 „Teras ja betoon komposiitkonstruktsioonid “; • EVS-EN 10138 „Pingestusteras“; • EVS-EN 206 „Betoon“; • EVS-EN 13670„Betoonkonstruktsioonide ehitamine“; • EVS-EN 14889 „Betoonis kasutatavad kiud“; • EVS 814 „Normaalbetooni külmakindlus; • Betooniühing „BÜ6: Talvised betoonitööd“ 6.4.3 Ehitamine ja töö Betoon Kasutatav ja tarnitav betoon peab vastama standardile EVS-EN 206. Konstruktsioonides kasutatava betooni lisaainete maksimaalne kloriidisisaldus (Cl) on kuni Cl 0,10. Betoonisegu kasutada vähemalt 2 tunni jooksul pärast tehasest väljumist, kui ei ole kasutatud betooni tardumist aeglustavaid lisandeid. Projektis tuleb põhjendada betoonis veeimavuse või veepidavuse tungivuse vähendamiseks mõeldud lisandite kasutamist. Betoonitööde ettevalmistus Betoonkonstruktsioonid ehitada vastavalt EVS-EN 13670 „Betoonkonstruktsioonide ehitamine“ standardi kohaselt. Betoonitöödel, mille maht ületab 50m³, tuleb koostada betoneerimisplaan. Ööpäevase keskmise temparatuuri langedes alla + 5° C kraadi, tuleb betoneerimisel arvestada BÜ6 talvetingimuste nõudeid. Betooni mitte valada külmunud või jääga kaetud maapinnale, alusele või konstruktsiooni elementide vastu (sh. raketised, armatuurterased). Töövuugi asukohad kirjeldada projektis või eelneval kokkuleppel projekteerijaga. Nähtavate betoonpindade töövuugid peavad kattuma raketisevuukidega. Raketise suuremad kinnituskohad peavad kandvatel elementidel peavad olema tehase valmistatuse ja töötlusega. Sarrus Sarrusteras peab vastama standardile EVS-EN 10080. Betoonkonstruktsioonides olevad sarruste keevitamine vastavalt EN ISO17660 nõuetele. Järelpingestamistööd vastavalt ETA 013 -le. Projektis esitada armatuurteraste spetsifikatsioonid tabelina. Lisaks spetsifikatsioonile töövõtjal arvestada armatuuri ülekatte ja jätkupikkustega, et tagada projektne armeering. Kasutatav armatuur ei tohi olla roostes ja armatuuril tagada betooni kaitsekihid. Töövõtja peab asetama armatuurterase projektsesse asukohta ja kindlustama, et armatuur oleks toestatud ja fikseeritud küllaldase tihedusega, et vältida nende deformeerumist ja liikumist betoneerimise ajal. Betoonitöö Õhusisaldus betoonidel on nõutud vahemikus 3,5% - 7%. Betoonisegu töödeldavust (koonuse vajum) ja õhusisaldust tuleb mõõta igal objektile tarnitud koormal enne paigaldamist. Paigaldamise ajal ei tohi betooni vaba langemise kõrgus olla üle 1,0 m. Kõrgema betooni vabakukkumise korral kasutada „betoonitoru“. Betooni mitte „libistada“ raketises üle 3m. Raketise eemaldamisel tuleb täita raketise avad. Rajatise tekiplaat ja servaprussid valada üheaegselt ilma töövuugita, kui projektis ei ole määratud teisiti. 56 Järelhooldus Järelhooldusega (kastmise või kinnikatmisega) alustatakse vahetult pärast betoneerimist. Konstruktsiooni lahtirakestamine Raketised tuleb eemaldada nii, et valmis konstruktsiooniosi ei vigastata. Kui täpsustusi projektis ei ole, siis lahtirakestamisel peab betoonkonstruktsiooni tugevus olema kandvatel konstruktsioonidel vähemalt 70% survetugevusest ja mittekandvatel 50%. Vajadusel teostada järeltoestus. Barjääre, põrkepiirdeid, käsipuid, äärekivi või jalgteed ei tohi betoonile paigaldada enne kuni kinnituskohal betooni survetugevus on saavutanud 70% oma projektsest survetugevusest. Konstruktsioonidelt tuleb alati eemaldada mitte töötav raketis. Betooni impregneerimine ja kaitsmine Süsteemse lahenduse korral, mitte kasutada ühel rajatisel erinevate tootjate materjale, kui ei ole projektis ette nähtud teisiti. Betooni impregneerimisel ja kaitsmisel peab järgima töökirjeldusi , standardid EVS-EN 1504 meetmete printsiipe ja projekti nõudeid. Pinnakaitsesüsteemid jagatakse standardi EVS-EN 1504-3 kohaselt meetodi järgi:  hüdrofoobimine – betooni mittemärguva pinna töötlemiseks. Pooride ja kapillaaride sisepinnad kaetud, kuid mitte täidetud. Betooni pinnale kelmet ei teki. Materjalideks silaanid või siloksaanid;  immutamine – betooni pinna poorsuse vähendamiseks ja pinna tugevdamiseks (orgaanilised polümeerid). Betooni pinnale moodustub õhuke kelme paksusega 10µm…100µm. Materjalideks orgaanilised polümeerid;  pindamine (pinnakaitse) – betooni pinnale kantud ja moodustuv ühtlase paksusega (paksus 0,1 kuni 2,0 mm.) kaitsekiht. 6.4.4 Materjalinõuded Hüdrofoobsele materjalile esitatavad nõuded: • Sissetungimis sügavus (EVS-EN 1766) – klass I <10mm; • Veeimavus ja leelisekindlus (EVS 13580) – veeimavustegur <7,5% võrreldes töötlemata katsekehaga. Immutusmaterjalidele esitatavad nõuded: • Veeauru läbilaskvus (EN ISO 7783-2)- klass I veeauru läbilaskev Sd<5m; • Kapillaarne veeimavus ja vee läbilaskvus (EN 1062-3) – w<0,1 kg/(m²•h½); • Löögikindlus (EN ISO 6272-1) – klass III ≥20 Nm; • Külmutus-sulatustsüklite ja jäitevastaste soolade koosmõju (EN 13687-1) - vähemalt 20 tsüklis ei tohi esineda mullitamist, pragusid ega kihistumust. Pindamismaterjalidele esitatavad nõuded: • CO² läbilaskvus (EN 1062-6) –Sd>50m; • Veeauru läbilaskvus (EN ISO 7783-2) – klass I Sd<5m (veeauru läbilaskev); • Külmutus-sulatustsüklite ja jäitevastaste soolade koosmõju (EN 13687-1) - vähemalt 50 tsüklil ei tohi esineda mullitamist, pragusid ega kihistumust; •Kapillaarne veeimavus ja vee läbilaskvus (EN1062-3) – w<0,1 kg/(m²•h½); • Löögikindlus (EN ISO 6272-1) - klass III ≥20 Nm; • Pragude sildamisevõime (EN 1062-7). Pinnakaitse materjalid paigaldatakse puhtale, kuivale ja tolmuvabale betooni pinnale, mis on vähemalt 28 päeva vana, kui tootejuhendis ei ole määratud teisiti. 57 6.4.5 Vastavuse kontroll Valmis betoonkonstruktsiooni vastuvõtmisel juhinduda EVS-EN 13670 standardist. Betoon konstruktsioon peab vastama projektis nõutavale tugevusele ja külmakindlusele. Mahukahanemisest või vibratsioonist tekkinud betoonipragudel, kohustub töövõtja leidma meetmed ja teostama pragude sulgemised, eelnevalt parandusmeetod kooskõlastades tellija ja inseneriga. Silla dekiplaadil, millele paigaldatakse kattealune horisontaalne hüdroisolatsiooni, peab betoonipind, millele hüdroisolatsioon paigaldatakse olema astmeteta, tasane mõõdetuna 2m lati all lubatud ebatasasused kuni 5mm ja projektse kaldega. 6.4.6 Arveldamine Betoonitööde eest tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud betoonkonstruktsiooni projektse geomeetrilise mahu kohta. Raudbetoon konstruktsioonide makseartikkel peab sisalduma vastavalt projektis olevaid r/b sees olevaid elemente ja detaile (tarilapid, armatuurterast, trossid, kinnitused jms.). Monteeritava raudbetooni ja betoontoote makseartikkel sisaldab nii toodete laadimist, transporti kui ka paigaldamist. Valmis suurte betoontoodete puhul, mis on seotud konkreetse objektiga võib välja maksta kuni 50%, tööhinnast, kui toode on valmis, ladustatud tootja laoplatsil ja fikseeritud Inseneri poolt. Pingestamisega seotud kulutused arvestatakse konstruktsiooni maksumuse ühikhinnas. Makseartikli nr Makseartikli nimetus Mõõtühik 60401 Monoliit raudbetoon materjal m³ 60402 Monoliitbetoon materjal m³ 60403 Monteeritav betoon (tala, plokk jne) tüüp nr. m³ 60404 Betoonpinna kaitsmine (värvimine , m² grafitikaitse vms.) 60405 Betoonpinna impregneerimine (meetod) m² 60406 Raudbetoon vundament m³ 60407 Raudbetoon vahesammas; riigel m³ 60408 Raudbetoon kaldasammas m³ 60409 Raudbetoon tekiplaat m³ 60410 Raudbetoon trepp m³ 60411 Raudbetoon pealesõiduplaat m³ 60412 Järel-/eelpinge raudbetoon konstruktsioon m³ 6.5 Betoonkonstruktsioonide parandus 6.5.1 Tööde käsitlusala Selles jaotises kirjeldatakse nõudeid kahjustatud betooni alade parandamisel, betooni eemaldamisel või selle asendamisel. 6.5.2 Materjalinõuded Parandussegude materjalid peavad omavahel sobima ja moodustama ühtse betooni parandussüsteemi. Mitte kasutada ühel rajatisel erinevate tootjate materjale, kui see ei ole nähtud ette projektis. Parandamisel jälgida betoonkonstruktsiooni kaitsmise ja parandamise 58 põhimõtet ja meetodit, selle eesmärgil järgida kehtivaid standardeid sh. EVS-EN 1504, EVS- EN 1542, EVS-EN 1543, EVS-EN 1766 ja EVS-EN 1799. Betoonkonstruktsioonide parandamiseks kasutatavad materjalid peab vastama EVS-EN 1504- 3 standardi klassi R4 nõuetele, kus:  survetugevus (katsemeetod EVS- EN 12190) > 45 MPa (28 p);  kloriidioonide sisaldus (katsemeetod EVS-EN 1015-17) ≤ 0,05%;  nake (katsemeetod EVS-EN 1542) ≥ 2,0 MPa (28 p);  elastsusmoodul (katsemeetod EVS-EN 13142) ≥ 20 GPa (28 p);  tõkestatud kahanemine/paisumine (katsemeetod EVS-EN 12617-4) ≥ 2,0 Mpa;  vastupidavus karboniseerumisele (EVS-EN 13295) Dk≤ võrdlusbetoon (MC(0,45));  termiline sobivus külmutus/sulatus pärast 50 tsüklit (katsemeetodi sari EVS-EN 13687) ≥ 2,0 MPa. 6.5.3 Ehitamine ja töö Ettevalmistamine Pragusid või lahtiseid osakesi sisaldav betoon, mis vähendab naket või kandevõimet, tuleb eemaldada. Betoon eemaldada mehaanilisel töötlemisel või kõrgsurvel (60MPa - 160MPa). Betooni puhastamine Puhastamise eesmärgiks on tolmu, lahtise materjali ja mustuse eemaldamine, parandamaks aluspinna ja pealekantava materjali vahelist naket. Puhastatakse madalsurvel (18MPa - 60MPa). Betooni karestamine Karestamist kasutatakse betooni eemaldamiseks kuni 15mm sügavuseni. Tulemuseks saadakse pind, mis soodustab naket vanale betoonile valatava või pritsitava betooni- või mördikihiga. Betooni eemaldamine Eemaldatud ja terve betooni serv pealispinnast peab moodustama vahemikus 90-135 kraadi. Betooni eemaldamisel vältida meetodit, mis võib säilitavasse betooni tekitada pragusi. Praguline betoon eemaldada. Sarruse puhastamine Paljandunud, korrodeerunud või roostes sarrus puhastada kogu sarruse perimeetri ulatuses. Puhastatava sarruse osa pikkus armatuuri korrodeerunud osas on puhastatava armatuuri pikkus pluss 50mm. Korrodeerunud sarrus puhastada puhastusklassini Sa2 (põhjalik jugapuhastus), kui parandussegu tootja juhend ei ole näinud ette teisiti. Betooni parandamine Betooni parandamisel järgida parandusmaterjali tootja paigaldusjuhiseid. Vältimaks nakke vähenemise riski, ei tohi aluspinna ja parandussegu temparatuurid oluliselt erineda. Parandussegu ei tohi paigaldada, kui ümbritseva keskkonna temperatuur on alla +10 °C. Aluspinna temparatuur peab olema vähemalt +5°C. Nakkekrunte kasutada betooni parandamisel, kui see on nõutud tootja juhistes. Parandussegud paigaldada torkreetseadmetega märg- või kuivmeetodil. Erijuhul võib väikestel parandustöödel (kogu konstruktsioonil alla 5m2) paigaldada parandussegu käsitsi. Mahukahanemis pragude vältimiseks, parandussegu paigaldamisel alates 70mm paksusest kihist, paigaldada täiendav sarrus. 59 Parandussegu järelhooldamine Järelhooldamisel järgida materjali Tootja paigaldus- ja hooldusjuhised. 6.5.4 Vastavuse kontroll Valmis paigaldatud parandussegu nõutav tõmbetugevus aluspinnalt peab olema vähemalt 1,2MPa - 1,5MPa 6.5.5 Arveldamine Tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel, kus on arvestatud kõiki betooni parandustööde etappe . Makseartikli nr Makseartikli nimetus Mõõtühik 60501 Betooni eemaldamine m² 60502 Betooni eemaldamine h=… m³ 60503 Liivapritsi või survepesuga puhastamine m² 60504 Sarruse katmine roostekaitsega jm 60505 Betoonpinna parandamine m² 60506 Betooni parandamine m³ 6.6 Teraskonstruktsioonid 6.6.1 Tööde käsitlusala See töö hõlmab teraskonstruktsioonide ja konstruktsioonide terasosade hankimist, valmistamist ja paigaldamist koos valmis kattepinnaga (värvipind, tsinkpind või ms). 6.6.2 Materjalinõuded Materjalid peavad vastama projektis, materjalide spetsifikatsioonis ja kehtivates standardites ja EVS-EN 1993 „Eurokoodeks 3“ esitatud nõuetele. Materjalil peab olema tarnepartii suurus ja number, toote kuju, terase nimetus, mõõtmed ja muud standardite nõuetekohased lisanõuded. Kõik teraskonstruktsioonid peavad olema valmistatud vastavalt projektile. Rajatiste konstruktsioonidel kasutatavatel terastel peab tähistus vastavama EVS-EN 10027-1 standardile. Standardi järgi jagunevad terased:  Konstruktsiooni- (ehitus)terased EVS-EN 10025-1 kuni EVS-EN 10025-6 (näit.S235, S355 ja S460);  Kuum- ja külmvaltsitud toruprofiilid EVS- 10210 ja EVS-EN 10219-1( näit. S355J2H);  Kõrgtugevad, suure voolavuspiiriga terased EVS-EN 10149, EVS-EN 10268 (näit.S355NC);  Külm redutseeritud süsinikteras (mittelegeeritud teras) lehed ISO 4997;  Mittelegeeritud terasest kuumvaltsitud vaisulundseinad EVS-EN 10248;  Roostevaba terased standard EVS-EN 10296-2 ja EN-10088 ;  Pidevmenetlusega kuumpinnatud terased EVS-EN 10292 ja EVS-EN 10143;  Orgaanilise kattekihiga pinnatud terased EVS-EN 10169;  Kitsad ribaterased EVS-EN 10139;  Konstruktsioonipoldid EVS-EN 15048 ja EVS-EN 14339 (kõrgtugevad poldid). 60 Kasutataval terase partiil peab olema määratud tõmbetugevus, voolavusspiir, katkevenivus ja löögisitkus. Kandvate konstruktsioonide terase omadused peavad olema katsetatud -20 ̊C juures. 6.6.3 Konstruktiivsed nõuded Keevitustööd Keevistööd vastavalt standardile EN-ISO 15609 ja teostada kaitstult tuulte, vihma ja lume eest. Keevitatavad komponendid peavad kokku sobima, et liidete ja detailide lõppmõõtmete tolerantsid jääksid nõutud piiridesse. Terastel voolavuspiiriga üle 460MPa keevitamisel kontrollida igat keevist ultraheliga või teostada radioloogiline test (põkkõmblustel). Lisaks kõvadus test ja makrolihv uuring. Kui projektis ei ole määratud teisiti, siis teraste keevituste kvaliteedi kontrollil lähtuda standardi EVS-EN ISO 5817 nõuetest kus on kandvatel konstruktsioonidel kvaliteeditase B ja mittekandvatel (abisidemed) kvaliteeditase C. Arvestada väsimuskoormust. Mehaanilised kinnitused Seibid paigaldada ühe poldireaga või ülekatteliidete puhul nii poldi pea kui mutri alla. Eelpingestatud poltide all kasutada kiiljaid seibe (EVS-EN 14399-6), nii et kaldu pool oleks poldi pea vastas. Seibe, standardi EVS-EN 14399-5 kohaselt, tohib kasutada ainult mutri all. Mitme seibi paigaldamisel ei tohi seibide summaarne paksus ületada 12mm. Needil ei tohi aukude maksimaalne ekstsentrilisus enne neetimist ületada 1mm. Valmis needid on hästi vormitud ja neis ei tohi olla nähtavaid pragusid ega täkkeid. Kruvidega (isekeermestavad) võib kinnitada kuni 4mm paksuseid detaile. Montaažitööd Teraskonstruktsioonide mõõtmis- ja mahamärkimised ning montaaži temparatuurid tuleb dokumenteerida. Temparatuurist tingitud korrigeerimine ei ole vajalik, kui töö teostatavuse aegne temperatuur on vahemikus +5...+15 kraadi. Monteeritud teraskonstruktsiooni asendi täpsus mõõdetakse koormamata konstruktsioonilt. Konstruktsioonide joondamisel peavad rihtimislapid olema samast materjalist, mis konstruktsiooni materjalil ja neid tuleb kaitsta sarnaselt konstruktsiooni materjaliga. Rihtimislapi paksus vähemalt 2 mm. 6.6.4 Vastavuse kontroll Valmis teraskonstruktsiooni valmistamisel juhinduda standardi EVS-EN 1090-2 Lisa D geomeetrilistest tolerantsidest. Kõik mehaanilised kinnitused peavad olema ühendatud nihkekindlalt. Poltidel, pärast mutri pingutamist, peab keere välja ulatuma mutri välispinnast 4 täiskeeret. Mutri paigaldamisel peavad tähised olema nähtaval. 6.6.5 Arveldamine Tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel. Makseartikli nr Makseartikli nimetus Mõõtühik 60601 Teraskonstruktsioonid (tsingitud) t 60602 Teraskonstruktsioonid (värvitud) t 60603 Teraskonstruktsioonide eemaldamine t 60604 Terasest elemendid tk 60605 Muud terasest elemendid (vandid, liigendid, rippurid, tk ,m trossid) 61 6.7 Värvimine 6.7.1 Tööde käsitlusala Töö sisaldab värvitava pinna ettevalmistamist (k.a liivaprits) ja värvimist, kõrvalasuvate pindade kaitsemist, vajalikke tellinguid ja puhastamist ebasoovitavast värvist pärast värvitööde lõppemist. 6.7.2 Materjalinõuded Värvi valikul teraspindadele juhinduda projektist ja standardist EVS-EN 12944. Värvkattesüsteemi kestvusklassi kestvus vastavalt standardi EVS-EN 12944-1 järgi:  uutel konstruktsioonidel H-kõrge (15-25 aastat);  remonditavatel metallkonstruktsioonidel värvikestvus klass vähemalt M-keskmine (7-15 aastat). Värvi keskkonnaklass vastavalt standardi EVS-EN ISO 12944-2 korodeeruvuse kategooria järgi:  atmosfääriga kokkupuutes pindadel vähemalt C4 (kõrge);  veega kokkupuutes pindadel vähemalt Im2 (sukeldatud mere- või riimvette);  pinnasega kokkupuutes pindadel Im3 (maetud pinnases). Värvide süsteemid peavad kuuluma vastavalt standardi EVS-EN ISO 12944-5 lisatabelites C, D ja E süsteemide hulka, kus on toodud värvisüsteemide jaotus koormus- ja keskkonnaklasside kaupa. 6.7.3 Ehitamine ja töö Tööde teostamine vastavalt standardile EVS-EN ISO 12944-4 ning värvitootja tingimustele ja paigaldusjuhendile. Lisaks peavad värvid omavahel sobima pinnapuhastusmeetodi ja värvimistingimustega. Teraspindade ettevalmistamisel enne värvimist tuleb järgida aluspinnaettevalmistust standardi EVS-EN ISO 8501-1 järgi, kus ettevalmistustasemed vähemalt Sa2, St2 või St. Kuumtsingitud konstruktsioonid tuleb enne paigaldamist passiveerida, nii et pind „tuhmuks“. Teraskonstruktsioonide värvimine Värvimistööd vastavalt standardile EVS-EN ISO 12944-7 nõuetele. Uutel teraspindadel sooritada eeltöötlus ja värvimine töökojas/tehases. Olemasolevate teraskonstruktsioonide parandusvärvimine Hooldusvärvimine teha parandusvärvidega pinnarooste standardi EVS-EN ISO 4628-3 järgi, Ri4 (kus roostetanud pinna üle 8%) puhul, tuleb kogu pind üle värvida. Siis eeltööna puhastada ka kogu pind. Olemasolevate metallkonstruktsioonide aluspind tuleb enne värvimist puhastada. Puhastamise all mõistetakse rooste, tagi, vana värvi, mustuse, määrdeainete ja teiste võõrmaterjalide eemaldamist ning valitud värvile vajaliku pinna puhtusastme saavutamist Sa2½. Töövõtja peab puhastama ja värvima kõik avatud metallpinnad. Puhastatud pind peab olema enne värvimistööde alustamist heaks kiidetud ja vastuvõetud inseneri poolt. Teravad konstruktsiooni servad, nurga ja keevisõmblused tuleb vajadusel lisavärvida. Pinnad, mis on hiljem raskesti ligipääsetavad tuleb värvida enne monteerimist. 62 Betooniga kontaktis olevad metallpinnad (ka. alusplaadi alapind) ja betooni 50mm sisse ulatuvas osas, peavad olema töödeldud viisil nagu muud värvitavad pinnad. Ülejäänud osa betoonis olevast pinnast võib jätta kaitsetöötlemata. Värvimistingimused Puhastus- ja värvimistööd teostada vastavalt värvi tootja juhistele. Puhastatud teraspinnal sooritada värvimine vahetult pärast puhastamist (samal päeval). Värvitava metallpinna temparatuur peab olema vähemalt kõrgem +3 kraadi kastepunkti temperatuurist, kui värvi tootja ei ole näinud ette teisiti. 6.7.4 Vastavuse kontroll Värvkatetel kontrollitakse visuaalset värvi ühtlust, katvust, pragusid ja voolamisjälgi. Värvikihi paksust mõõdetakse ISO 19840 järgi , kus tuleb iga 100m2 kohta valida üks 10m2 mõõtmisala, millel teostada 20 mõõtmist. Mõõtmiste seerial võib kuni neljal mõõtepunktil olla kihipaksuse väärtuse erinevus kuni 20% nominaalpaksusest. Suurema hälve korral (üle 20%) lisatakse täiendav värvikiht. Lisaks tuleb kontrollida nakkuvust ISO 16276 järgi. 6.7.5 Arveldamine Maksumuse hind sisaldab pindade ettevalmistamise, puhastamise, värvimise, kaitsmise ja kuivatamise töid ning kaitseekraane, töö teostamist ning selleks vajalikke abimaterjale. Olemasolevate teraskonstruktsioonide värvimistööde eest tasumine toimub lepingu ühikhindades iga töömahuloendis toodud töö kohta, kus pinna eelnev puhastamine sisaldub olemasoleva värvimistöö hinnas. Uutel teraskonstruktsioonidel värvimise hind tuleb arvestada teraskonstruktsiooni ühikhinnas. Makseartikli Makseartikli nimetus Mõõtühik nr 60701 Olemasoleva teraskonstruktsiooni värvimine m² 60703 Teraskonstruktsiooni parandusvärvimine m² 6.8 Hüdroisolatsioon 6.8.1 Tööde käsitlusala See töö hõlmab projektis esitatud nõuetele vastavate konstruktsioonide horisontaalseid pindu, nende aluspindade ettevalmistamist, puhastamist, kruntimist, hüdroisolatsioonisüsteemi rajamist, järelhooldust ja kaitset. Kasutatav hüdroisolatsioon peab tootja poolt olema ette nähtud kasutamiseks sildadel. 6.8.2 Materjalinõuded Materjalid peavad vastama projektile või vähemalt alltoodud kehtivates nõuetes. Horisontaalsed sõiduteel asfaldi alla paigaldatavad hüdroisolatsioonid on jagatud süsteemi klassidesse: Süsteem 1 - valuasfalt (EVS-EN 13108-6), mille kihi paksus on vähemalt 15mm. Paigaldatakse üldjuhul kuumalt. Süsteem 2 -armeeritud bituumen rullmaterjal betoonist sillatekkidele (EVS-EN 14695) peavad deklareeritavad väärtused olema vähemalt: 63  paksus (EVS-EN 1849-1) ühekihilisel vähemalt 5,0 mm ja kahekihilisel kokku vähemalt 7,5mm;  Veepidavus (EVS-EN 14694) - leke puudub;  Veeimavus (EVS_-EN 14223) -1%;  Tõmbetugevus (EVS-EN 12311-1) - pikisuunas/ristisuunas >900/> 800N/50mm juures;  Nakketugevus (EVS-EN 13596) - 0,5N (M) N/mm² (23°C juures);  Pragude katmise võime (EVS-EN 14224) - -20°C juures;  Painduvus madalatel temperatuuridel (EVS-EN 1109) - -20°C juures;  Voolamis kindlus kõrgendatud temperatuuril EN 110 - ≥115°C juures;  Voolamiskindlus kõrgendatud temperatuuridel peale vanandamist EN 1110/EN 1296 12 kuud - ≥100°C juures;  Pehmenemistäpp (EN 1427) - ≥120°C juures;  Tõmbeomadused, pikenemine (EVS-EN 12311-1) alates 30%;  Nihketugevus (EVS-EN 13653) -0,2N/mm²;  Tugikanga alune bituumenist keeviskihi minimaalne paksus vähemalt: ühekihilisel 3 mm ja kahekihilisel 2,5mm. Süsteem 3- vedelalt paigaldatavad või pihustatavad hüdroisolatsioonid peavad vastama ETAG-033 või EVS-EN 1504-2 täites järgmisi printsiipe: PI (1,3) - kaisteainete sissetungimise vastu MC (2.2) - niiskusesisalduse reguleerimine, PR (5.1) - vastupanu füüsikalistele mõjuritele/pinna karendamine, RC (6.1) - vastupanu keemilistele mõjuritele, IR (8,2) - elektritakistuse suurendamine niiskusesisalduse piiramisega. Lisaks printsiipidele peavad deklareeritud väärtused vähemalt olema: Nakketugevus äratõmbekatsel (EN 1542) - ≥(1,5) 1,0 N/mm² horisontaalse liikluskoormusega(+23°C) juures;  Pragude sildamisvõime (EN 1062-7) klass A5 (-20°C);  Kapillaarne veeimavus ja veeläbilaskvus (EN 1062-3) - w<0,1 kg/(m²•h½);  Veeauru läbilaskvus (EN ISO 7783-2) - klass I Sd<5m Lisaks süsteem 3 peab olema võimeline taluma kuuma asfaldi paigaldamisest tingitud kõrgeid temperatuure, staatilisi koormusi ning silla konstruktsioonist tulenevaid liikumisi, moodustades kaetavale pinnale ühtlase kihi. Paigaldatud hüdroisolatsiooni süsteemi 3 kulunorm vähemalt 0,8 kg/m2 ilma puisteliivata. 6.8.3 Ehitamine ja töö Nõuded aluspinnale Vastavalt paigaldatavale hüdroisolatsioonile tuleb töövõtjal juhinduda paigaldatava hüdroisolatsiooni tootja aluspinna ettevalmistuse, puhastamise ning töötluse nõuetest ja juhistest. Horisontaalse hüdroisolatsiooni paigaldamiseks tuleb aluspind mehaaniliselt töödelda ,kus betooni jämetäitematerjal osaliselt paljandunud. Tootja poolses paigaldusjuhendis nimetatud krundikihti ei arvestata iseseisvaks hüdroisolatsiooni kihiks. Hüdroisolatsiooni tegemine Kõik hüdroisolatsiooni paigaldamistööd teha kooskõlas tootja poolsete paigaldusjuhenditega. Kui tootejuhendites ei ole käsitletud paigaldusnõudeid, tuleb betoonpinnal lasta kuivada vähemalt 21 päeva. Üldjuhised:  Rajatistel liiklussagedusega üle 3000a/ööp. tuleb sõidutee katendi aluse hüdroisolatsiooni süsteem 1 ja 2 korral, rajada hüdroisolatsiooni alla lisa eraldi seisev 64  kahe kihiline epoksiidkiht (kulunormiga min. 800g/m2,), mis omavahel sobivad ja moodustab eraldiseisva elastse vettpidava kihi. Sama liiklussagedusega süsteem 3-e puhul paigaldatakse pihustatava hüdroisolatsiooni kaitseks kaaluda valuasfalt kaitsekihti min. paksusega 20mm.  Vertikaalsete ja horisontaalsete pindade liitekohad – peamiselt servaprussi ja vuugiga külgnevad konstruktsioonid, peavad olema lahendatud selliselt, et ühelt pinnalt teisele liikuval veel ei ole võimalust sattuda hüdroisolatsiooniga mittekaetud pindadele;  Hüdroisolatsioon peab deformatsiooni vuugiga moodustama homogeense terviku, tagamaks liitekoha täieliku veepidavuse.  Hüdroisolatsiooni kaitsekiht paigaldada isolatsioonile mitte hiljem kui 7 päeva pärast hüdroisolatsioonitööde lõpetamist, kui tootja poolses paigalduses ei ole sätestatud teisiti, vastasel korral tuleb hüdroisolatsioon kaitsta päikesekiirguse kahjuliku UV toime eest;  Asfalteerimistöödel vältida asfaldi täitematerjali (kivide) sattumist laoturi ja veokite rataste all, mis võivad muljuda kivid läbi hüdroisolatsiooni.  Kui ei ole nõutud teisiti, siis on kohustuslik rullhüdroisolatsioon tekiplaadil paigaldada multipõletiga ja kasutada ülekate liitekohtade tihendamiseks täiendavalt tihendusrulli. Hüdroisolatsiooni töid mitte teostada:  Sademete korral või aluspinna temperatuuri langemisel alla +5°C v.a süsteem nr 1, mille min. paigaldustemperatuur on +2°C;  Kui suhteline õhuniiskus on üle 85% ja pinna temparatuur madalam kui 3°C kastepunkti tekkimise temparatuurist;  Paigaldustingimused ei vasta tootja poolsele paigaldusjuhendile. 6.8.4 Vastavuse kontroll Aluspinna nakke kontroll Aluspinnal ei tohi esineda astmeid ega lohke ning lubatud ei ole veeloikude teke. Valmispind on täiesti sile ja ilma poorideta. Juhul kui aluspinnases esinevad ebatasasused, tuleb need täita kas epoksiidi ja liivamassiga või spetsiaalse betooniparandusseguga. Suuremad ebatasasused freesitakse ja seejärel tasandatakse. Kui puuduvad hüdroisolatsiooni tootja poolsed nõuded aluspinnale, siis aluspinda kontrollida järgnevast:  kontrollida aluspinna tekstuuri (karedust) liivaringi meetodiga (EVS-EN 13036-1), kus ettevalmistatud betoon aluspinna keskmine tekstuuri sügavus liivapritsil (fr.0-0,8mm) vahemikus 0,35-0,5mm, liivapritsil (fr.0,8-4mm) tekstuuri sügavus vahemikus 0,6-0,8 ning teraskuul (fr. 0,5-1mm) pritsil vahemikus 0,5- 0,65mm. Aluspinna karedus nõue kehtib kruntide korral.  aluspinna naket betooni äratõmbe testiga, kus minimaalne tõmbetugevus on vähemalt 1,5 N/mm2. Hüdroisolatsiooni kontroll Rullhüdroisolatsiooni kvaliteedi kontrollimiseks nakketestil (EVS-EN 13596) peab temparatuur olema aluspinnaga ligilähedane. Vältida keskpäevaseid mõõtmisi. Hüdroisolatsiooni materjali paigalduse kvaliteedi kontrollimiseks tuleb sooritada valmis rullhüdroisolatsiooni materjali nakkekatsed järgnevalt:  Vähemalt kolm katsekeha ühe rajatise kohta; 65   Kui horisontaalpind (sillatekk) üle 300 m², siis lisaks kolmele katsekehale iga järgneva 100m² pinna kohta + üks katse. Objektil mõõdetud nakketugevus testida nakketugevuse min. väärtuseni ja nakkekatsed peavad 95% juhtudest taluma min. nakketugevuse väärtust ja väärtused toodud tabelis: Nakketesti tabel süsteem 2 puhul (vahepealsed temperatuurid interpoleeritakse): Õhu temperatuur Minimaalne [C] nakketugevus [N/mm2] +5 0,88 + 10 0,78 + 15 0,66 + 20 0,52 + 25 0,43 Süsteem 3 valmis hüdroisolatsiooni kiht peab olema vettpidav ja pinnavärvilt ühtlane. Isolatsioonis ei tohi olla poore, mulle ega auke. Akrüülvaikude hüdroisolatsioonikihi paksus peaks olema 2-3mm, polüuretaanidel 1-2mm, kruntkihi paksus min. 500 µm-i. Kui tootja ei ole näinud ette teisiti, siis vedela hüdroisolatsiooni nakketugevus aluspinnalt sõltumata õhutemperatuurist peab olema keskmiselt vähemalt 3,5 N/mm² ja väiksem mitte alla 2,5N/mm2 6.8.5 Mõõtmine Mõõdetakse hüdroisolatsiooniga kaetud pinda ruutmeetrites. 6.8.6 Arveldamine Hüdroisolatsiooni paigaldamise eest tasumine toimub lepingu ühikhindades iga töömahuloendis toodud makseartikli alusel, sisaldades kulutusi kvaliteedikontrollile. Makseartikli nr Makseartikli nimetus Mõõtühik 60801 Hüdroisolatsioon, süsteem 1 m² 60802 Hüdroisolatsioon, süsteem 2 m² 60803 Hüdroisolatsioon, süsteem 3 m² 60805 Hüdroisolatsiooni kaitsekiht m² 60806 Võõp hüdroisolatsioon m² 6.9 Vee ärajuhtimine 6.9.1 Tööde käsitlusala See töö hõlmab konstruktsioonilt ja hüdroisolatsioonide pinnalt projekti kohast vete ärajuhtimist sadeveetrassidega, läbi veeärastussüsteemide ja kirjeldab nende paigaldamist. 6.9.2 Materjalinõuded Materjalid peavad vastama projekti spetsifikatsioonis toodud nõuetele. Rajatistel juhitakse vesi ära rajatiste alt sadeveetorustikuga, mille materjal peab olema UV kindel plast (PE torud) või metallist (roostevaba, kuumtsink vms.). 66 Tilk-(min.¤42mm) ja joatorude (min.¤200mm) mõõtmed ja materjalid vastavalt Maanteeameti tüüpjoonistele. 6.9.3 Konstruktiivsed nõuded Veeärastustorude arv ja läbimõõdu valiku aluseks peab olema veehulga arvutus, mis tagaks sujuva vee ärajuhtimise rajatiselt valingvihma ajal. Veeärastustorudest väljuv vesi ei tohi sattuda (s.h. tuultega) rajatise konstruktsioonidele ja rajatise all olevatele liikumisteedele. Kattesisesed veeärastustorud ühendada omavahel pikidreeniga. Pikidreen peab tagama vee liikumise veeärastustorude vahel ja materjal peab taluma nii kloriidide kui ka asfalti paigaldamisel kuumuse mõju ning taluma ekspluatatsioonikoormust. Rajatiste all sadeveetorustiku isepuhastusvõime tagamiseks on soovituslikud miinimumlangud järgmised:  160 mm läbimõõduga torul lang 6-10 mm/m  200mm läbimõõduga torul lang- 4,5mm/m kohta. Selleks et tagada sadeveetorustike parem korrashoid, tuleks sadeveetorustikel vältida 90° kraadiseid pöördeid, (sobilik 45°+45° või 30°+60° nurgad). Sadeveesüsteemi lihtsamini ligipääsetavasse kohtadesse tuleb teha puhastusluugid, süsteemi puhastamiseks ja torustike pesuks. Sadeveesüsteemi kinnitamisel arvestada koormusega, kui toru on täielikult veega küllastunud settega täitunud. Kõik torud ja nende ühendused peavad olema veetiheda ja kannatama veesurvet. Sadeveetorustiku rajamise maksumus sisaldab sadeveetorustiku, koos kinnituste ja väljavoolude rajamist ning kindlustamisega. 6.9.4 Arveldamine Dreensüsteemide eest tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel. Makseartikli nr Makseartikli nimetus Mõõtühik 60901 Pinnavee toru tk 60902 Tilktoru tk 60903 Sadevee süsteem m 60904 Pinnaalune dreen m 60905 Sademeevee restkanal, tüüp ... m 6.10 Rajatise piirded 6.10.1 Tööde käsitlusala Selle osa nõudeid tuleb rakendada projekti kohaste silla piirete hankimisel ja ehitamisel. 6.10.2 Materjalinõuded Materjalid peavad vastama projektis esitatud põhimaterjalide spetsifikatsioonile ja kehtivatele standarditele EVS-EN 1317 ja MNT juhisele „Piirded riigiteedel - Juhis passiivse ohutuse tagamiseks teedel sõidukipiirdesüsteemide abil“ ja rajatisel jalakäijate piirded vastavalt CEN/TR 16949 nõuetele. 67 6.10.3 Konstruktiivsed nõuded Kui projektis ei ole määratud teisiti, siis piirde kinnitamiseks välisserva servapruss laiuseks vähemalt 600mm. Kui rajatise all on liiklemisteed, siis tuleb paigaldada rajatise välispiirdele lumetõkkevõrgud ulatusega, et oleks takistatud lume sahkamisel jää/lume sattumine rajatise all olevatele teedele ja rajatistele. Rajatise vuukidel lahendada piire rajatise vuugiga võrdväärset liikuvust tagavate ühendustega. Piirded kinnitatakse servaprussile vastavalt tootja paigaldus juhisele. Jalakäijate piirdetel vastavalt CEN/TR 16949 nõuetest, min. kõrgusklassiks (Hp) B- kõrgusega 1,1m; ja kogu piirde konstruktsioon taluma koormust min. C (qhk=1,0kN/m) 6.10.4 Vastavuse kontroll Piirded joondada plaani kõveruse ja kalletega (kumerusega), et tulemus oleks visuaalselt korrektselt joondatud, et tagada silmale sobiv üldine joon ja kalle. 6.10.5 Mõõtmine Teraspiirded tuleb mõõta meeterühikutes piki paigaldatud piirde joont ja kallet. 6.10.6 Arveldamine Tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel. Kui projektis ei ole eraldi välja toodud lumetõkkevõrgu mahte, siis selle maksumust arvestada piirete ühikhinnas. Makseartikli nr Makseartikli nimetus Mõõtühik 61001 Sõidutee piire jm 61002 Jalgtee piire jm 61003 Kaitseekraan, (lumetõke, müratõke m vms.) h-… 61004 Konstruktsioonil müratõkkesein h-… m 61005 Piirde üleminekud tk 61006 Trepi piire Jm. 6.11 Konstruktsioonide eemaldamine 6.11.1 Tööde käsitlusala See osa käsitleb rajatiste konstruktsioonide, mis asendatakse täielikult, eemaldamist ja likvideerimist. Selles jaotises on kirjeldatud projektis näidatud või nimetatud konstruktsioonide eemaldamist, vedu, utiliseerimist ja utiliseerimise tasu. 6.11.2 Konstruktiivsed nõuded Tuleb jälgida, et demonteerimisel ei vigastata alles jäävat konstruktsiooni. Konstruktsioonid ja selle osad, mis eemaldatakse projektis märgitud alalt, tuleb töövõtjal asendada. Eemaldamine tuleb teostada sellisel ajal ja viisil, et minimaalselt põhjustatakse liiklejatele ebamugavusi. 68 6.11.3 Arveldamine Konstruktsioonide eemaldamise eest tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel. Eemaldamise tööde all mõeldakse äravedu ja utiliseerimist, kui tee omanik pole määranud hoiustamiskohta eemaldatud materjali jaoks. Makseartikli nr Makseartikli nimetus Mõõtühik 61101 Sõidupiirde eemaldamine jm 61102 Jalgpiirde eemaldamine jm 61103 Betoon konstruktsioonide eemaldamine m³ 61104 Konstruktsioonide eemaldamine m² 61105 Teras konstruktsioonide eemaldamine t 61106 Puit konstruktsioonide eemaldamine m³ 61107 Konstruktsioonide eemaldamine kompl. 61108 Katendikihtide eemaldamine m² 6.12 Kindlustustööd 6.12.1 Tööde käsitlusala Töö sisaldab nõlvakaitse puhastamist ja ehitamist, vastavalt käesolevale tehnilisele töökirjeldusele, sealjuures peab joondus ja kalle vastama projektile. Kui projektis ei ole määratud kindlustuse ulatust, siis tuleb nõlvad kindlustada rajatise kaugemast pikkusest risti mulde ülemisest äärest olemasoleva maapinnani. 6.12.2 Materjalinõuded Materjalid peavad vastama projektis esitatud nõuetele ja kehtivatele normidele. Nõlvade kaitsmine püsiva pinna (r/b plaat vms.) või kivisillutisega. Betoonist ja kivisillutis koonuse materjal peab olema külmakindel ja vastupidav kloriididele (klass 3), jälgides betooni standardi EVS-EN 206 materjali nõudeid ning sillutatud koonustel standardi EVS-EN 1338 ja EVS-EN 1339 nõudeid. Muudel kindlustustöödel (artikkel 61205) või muudel materjalidel kirjeldatakse materjali nõudeid eraldi. 6.12.3 Konstruktiivsed nõuded Nõlvad kindlustatakse selliselt, et saavutatakse püsiv, projektis ettenähtud nõlva konstruktsioon. Silla koonuse alumise serva nõlva perimeetril rajada nn tugipruss, mis tagab nõlva alumise osa püsivuse ja stabiilsuse. 6.12.4 Betoonkivide või kivipuiste paigaldamine Betoonkivid või kivipuiste tuleb paigaldada ühetaolises kihis ja niimoodi, et see püsib kindlalt ja ühtlaselt kaldel ilma „lainetuseta“. 6.12.5 Mõõtmine Puhastamist ja juurimist ning nõlvade kindlustamist tuleb mõõta ruutmeetrites mõõdetuna plaanilt projektsoonina (2D), arvestamata nõlvust. Uutel rajatistel tegelik m² pind. 6.12.6 Arveldamine Tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel. 69  Makseartikli Makseartikli nimetus Mõõtühik nr 61201 Nõlvade puhastamine m² 61202 Nõlvade kindlustamine m² 61203 Nõlvade parandus m² 61204 Nõlva tugipruss jm 61205 Muud kindlustustööd (jõepõhi, kaldad m² vms.) 61206 Nõlvade kindlustamine (projektsioon) m² 6.13 Gabioontarind 6.13.1 Tööde käsitlusala Töö sisaldab materjale ja gabioon konstruktsioonide ehitamist, vastavalt joonistele ja töökirjeldustele. Gabioonid on kividega täidetud korvid, mis jagatakse gabiooni kastideks ja madratsideks. 6.13.2 Materjalinõuded Materjalid peavad vastama projekti ja kehtivate standardite nõuetele. Gabiooni konstruktsioonid ja kinnitusvahendid peavad vastama standardile EVS-EN 10223-8. Vastavalt standardile peavad olema välja toodud järgmised andmed gabiooni tüübi ja mõõtude, võrgusilma suuruste ja traadi läbimõõtude ning kattepindade kohta. Gabiooni materjalidele on esitatavad järgnevad nõuded:  keskkonna klass (EVS-EN 10223-8) – C3;  traatvõrgud vastavalt EVS-EN ISO 1461- galvaniseeritud traat;  traadi läbimõõt ja tolerantsid (EVS-EN 10218-2) – klass T1;  traadil kuumtsingi katvus (EVS-EN 10244-2) – klass A;  PVC kaetud traat (EVS-EN 10245-2) – klass 2A ja 2B. 6.13.3 Ehitamine ja töö Teostada vastavalt gabiooni tootja poolt heaks kiidetud juhistele. Gabiooni kivimaterjal Täidetud gabiooni korvi ruumala ühiku mass peab olema vähemalt 1600 kg/m³. Gabioonide täitmiseks kasutada tardkivimit. Gabiooni täitematerjal paigaldada piisavalt tihedalt ja see peab vastama järgmistele gradatsiooninõuetele: Sõela suurus Läbivusprotsent 200 mm 100% 150mm 75-90% 100mm 0-10% Tabelis on massiprotsendid 70 Vundamendid Gabioon konstruktsiooni vundament või aluspind tuleb rajada vastavalt tootja poolsele juhenditele ja kuulub gabiooni tarindi tööhulka. 6.13.4 Vastavuse kontroll Korvirida või -kiht peab olema mõistlikkuse piires sirge ning vastama projektsele kaldele. 6.13.5 Mõõtmine Gabioon konstruktsiooni maht arvutatakse, tootja gabiooni konstruktsiooni mõõtmete alusel. 6.13.6 Arveldamine Hind sisaldab traatkorve (madratseid), ühendustarvikuid, ankruid, kivimaterjali, ning tööde joonistele ja töökirjeldustele vastavaks viimiseks vajalikku tööjõudu ja varustust. Tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel. Makseartikli nr Makseartikli nimetus Mõõtühik 61301 Gabioon korvid m³ 61302 Gabioon madratsid m³ 6.14 Puitkonstruktsioonid 6.14.1 Tööde käsitlusala See töö hõlmab puitkonstruktsioonide puitosade hankimist, valmistamist, töötlemist ning paigaldamist. 6.14.2 Materjalinõuded Puitmaterjalid peavad vastama projekti ja kehtivate standardi nõuetele sh:  EVS-EN 1995-2 Puitkonstruktsioonide projekteerimisstandard;  EVS-EN 355 konstruktsiooni puidu ja puittoodete vastupidavuse kasutusklass vähemalt 3 (UC3);  EVS-EN 338 ehituspuidu tugevusklassid, kasutatav puit – tugev sorditud nelinurkse ristlõikega masin sorteeritud ehituspuit (EVS-EN 14081);  Liimpuit ja liimpuittoodete sõrmjätkud ehituslikul täispuidul standardile EVS-EN 15497;  Lamell-liimpuit ja plankliimpuit vastavalt standardile EVS-EN 14080;  Puit peab olema tugevsorteeritud vastavalt standardile EVS-EN 14081-1. Liimpuit tootel peab olema deklareeritud tugevus, jäikus ja kihtide omadused ning sõrmjätkude tugevused ning väljastamisel niiskusesisaldus. Puidu kaitse Ilmastikuolude ja puitu hävitavate mikroorganismide mõjude põhjal erinevaks otstarbeks puidukaitse klassid on kirjeldatud standardis EVS-EN 355. Konstruktsioonidel kasutada sügavimmutatud puitmaterjale.. Kinnitused 71 Kinnitusvahendid peavad vastu võtma kõik projektis kirjeldatud ja kinnitusvahendile või sõlmele mõjuvad koormused. Väliskeskkonnas olevatel konstruktsioonidel peavad kinnitusvahendid olema vastavale keskkonnaklassile sobivad (kuumtsingitud või roostevabast terasest). Kinnituselemendid peavad vastama standarditele EVS-EN 912, EVS-EN 13271, EVS-EN 14545 ja EVS-EN 14592 nõuetele. Kinnitusvahendite projekteerimisel arvestada puidukaitsematerjalide võimaliku keemilise mõjuga. 6.14.3 Ehitamine ja töö Kogu konstruktsioon peab olema püsiv ja ilmastikule vastupidav ning töödeldud vastavalt joonistele ja standardi nõuetele. Puitkonstruktsiooni lahenduste soovitused:  Võimalusel, puitkonstruktsioon ja maapinna vaheline kaugus vähemalt 800mm;  Kinnitusvahendid ei tohi lõhestada puitu. Keermega liitmikud projekteerida nii, et neid saab hiljem pingutada. Kruvipeade ja mutrite all olevad seibid peavad olema sellise suurusega, et puit pingutamisel viga ei saaks;  Kandvates puitkonstruktsioonides peab puidus niiskussisaldus jääma alla 25%;  Alalisteks puitkonstruktsioonides kasutada ainult sügavimmutatud puitu. Soovitavalt eelistatult mänd või lehis. Tagada konstruktsioonidest tõhus niiskuse väljakuivamise võimalus;  Kõik välistingimustele avatud konstruktsioonid kaitsta ilmastiku mõjutuste eest pleki, laudvoodri või vineeriga. Kaitsta tuleb ka sõlmed, kuhu võib sattuda vett;  Puidust silladeki ehitamisel jätta laudiste vahele kuivamist võimaldavad vahed. Puiduniiskuse määramine standardi EVS-EN 13183-2 kohaselt. 6.14.4 Arveldamine Puitkonstruktsioonide rajamise tööde eest tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel. Puitkonstruktsiooni maksumuse hinnas arvestada puitkonstruktsioonide valmistamist, transporti, ladustamist ja paigaldamist, kinnitusvahendeid ning tehase tingimustes paigaldatud puidu- (sh.sügavimmutus või pinna kaitsevahendeid). Makseartikli Makseartikli nimetus Mõõtühik nr 61401 Liimpuitkonstruktsioon m³ 61402 Täispuitkonstruktsioon m³ 61403 Puitkonstruktsioonid, jm 61404 Puitpiire, postide vahekaugus … m jm 61405 Puitkonstruktsioonide kaitsmine m² 6.15 Puitkonstruktsioonide värvimine 6.15.1 Tööde käsitlusala See töö sisaldab värvitava pinna ettevalmistamist ja värvimist, kõrvalasuvate pindade kaitsmist ja puhastamist soovimatust värvist pärast värvitööde lõppemist. See töö peab vastama kõigile projektis ja selle spetsifikatsioonis toodud nõudetele ja tootja juhistele. 72 6.15.2 Ehitamine ja töö Uute puitkonstruktsioonide värvimine Puitkonstruktsioonid tarnida objektile valmis viimistlusega. Olemasolevate puitkonstruktsioonide ülevärvimine Kui teisiti pole sätestatud tuleb olemasolevate puidust osade värvimise töö hulka arvata nende eelnev puhastamine. Puhastamise all mõistetakse siin vana värvi, mustuse, hallituse (hallitusseente), määrdeainete ja teiste võõrmaterjalide eemaldamist. Töövõtja peab puhastama ja värvima kõik avatud pinnad. Allesjääva värvikihi ääred peavad olema töödeldud siledaks. 6.15.3 Arveldamine Värvimise hind arvestatakse uute puitkonstruktsioonide valmistamise hinnas. Olemasolevate puitkonstruktsioonide värvimistööde eest tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel. See hind katab pindade ettevalmistamise, värvimise, kaitsmise ja kuivatamise. Makseartikli nr Makseartikli nimetus Mõõtühik 61501 Puitkonstruktsioonide immutamine m2 61502 Ol. olevate puitkonstruktsioonide värvimine m2 6.16 Vuugid ja tugiosad 6.16.1 Tööde käsitlusala See töö sisaldab vuukide ja tugiosade paigaldamist ja selleks vajalikke ettevalmistustöid. Töö peab vastama kõigi projektis, tootja paigaldusjuhendites ja selles spetsifikatsioonis toodud nõuetele. Vuukide- ja tugiosade liikuvus ning koormused määrata vastavalt standardile EVS- EN 1991-1-5 toodud nõuetele. 6.16.2 Materjalinõuded Sillavuugid ja tugiosad peavad vastama projekti ja kehtivatele nõuetele. Vuuk peab omama veekindlat lahendust. Eelistatud on deformatsioonivuugid, mis oma kasutusea jooksul on võimalikult hooldevabad või kergelt hooldatavad. Tugiosad peavad vastama standardi seeriale EVS-EN 1337. Sillavuugi tootja peab olema lähtunud ETAG 032 toote nõuetest. 6.16.3 Ehitamine ja töö Deformatsioonivuugid Vuuk tagab sõidumugavuse kõigile tee kasutajatele (sh kergliiklejad). Vuugid peavad vastu võtma ja ülekandma projektseid deformatsioone (piki-, põik-, vertikaal- ja pöörddeformatsioone), kirjeldatud koormusi ja liikumisi ilma katet ja alusehitust kahjustamata, kogu kasutusaja vältel. Vuugid tarnida, ladustada ja paigaldada vastavalt tootja juhistele ja projekti nõuetele. Vuugid paigaldada vastavalt projektile ja toote paigaldusjuhisele selliselt, et vältida liiklusest ja korrashoiust põhjustatud vigastusi ja kulumisi (v.a loomulik kulumine). Üldised nõuded vuukidele  Ühel rajatisel ühes otsas ei kombineerita erinevaid vuugilahendusi. Vuugikonstruktsioon peab jätkuma rajatise ristlõikes; 73   Rajatisel liiklussagedusega üle 1500 a/ööpäevas ja põhiteedel mitte kasutada avatud profiiliga kummimatt elementidest vuuki. Need vuugid on sobilikud madalama talihoolde intensiivsuse ja väiksema liiklussagedusega (alla 1500 a/ööp) teedel;  Rajatisel liiklussagedusega üle 1500 a/ööpäevas kasutada vuukidel ülemineku ribasi, mis kaitsevad vuuki autoliiklusest tingitud katendikulumise ja sahkamise eest. Üleminekuriba laius sõltub deformatsioonivuugi konstruktsiooni tüübist ning mille laius peab olema vähemalt 2-3 kordne suhe vuugikonstruktsiooni paksusest.  Deformatsioonivuuk peab olema vettpidav ning vuugi konstruktsioon koos hüdroisolatsiooniga peavad moodustama ühtse katkematu vettpidava ja siiret võimaldava „tervikliku“ süsteemi.  Üleminekuriba on valuasfaldist, sünteetilistel vaikudel ja mineraalsel täiteainel põhinevast materjalist, mis paigaldatakse vuugi ja katendi vahele võimaldamaks vuugist sujuvat üleminekut ja vältimaks vuugiga külgneval alal katendi kiire kulumise ees. Üleminekuriba materjal vastavalt vuugi tootele, mis on hea nakuvusega, külma- ja kulumiskindel ning piisava tugevusega. Deformatsioonivuukide paigaldamine Vuugi põikkalle vastavalt tee põikkaldele. Vuugi kinnitused konstruktsioonidele vastavalt tootja juhistele. Äärekivi kohal näha ette katteplaadid vuugi kaitseks. Soovitav õhutemperatuur vuugi paigaldamisel on üle +5 kraadi. Vuugiava seadistatakse vastavalt liikuvava paigaldustemperatuurile. Liitekohtade (vuukide) täitmine Kasutada katendi ja servaprussi vahelises vuugis ja liitekohas kasutada vuugilinte või plastseid täitematerjale. Töövõtja peab materjalide paigaldamisel järgima materjali tootja poolseid paigaldusjuhiseid. Tugiosad Ülesandeks on pealisehitusest tuleneva jõu kahjustusteta ülekandmine alusehitusele ja samal hetkel konstruktsioonidest tulevate siirete ja pöörete võimaldamine. Tugiosad jagunevad vastavalt standardile EVS-EN 1337: peamiselt libisev-, elastomeer-, rull-; pott-tugiosad, pöördumist võimaldavad kinnised-; sfäärilised ja silindrilised PTFE- ning piiratud liikumisega kinnisteks tugiosadeks. Tugiosade paigaldamine Tugiosa paigaldada vastavalt projektile ja tootja poolsetele paigaldusjuhenditele. Liikuvad (libisemist võimaldavad) tugiosad või määritavate konstruktsioonidega tugiosad peavad olema tehase poolt eelseadistatuna (v.a elastomeersed fikseerimata tugiosad) vastavalt paigaldus temperatuurile ja paigalduse hetkel toimunud arvutuslikule muutusele. Tugiosa paigaldamisel arvestada paigaldustemperatuuri. Tugiosade kinnitus- ja alusplaadid tuleb tsentreerida asendisse, mis vastab paigaldustemperatuurile. Määritavate ja liikuvate tugiosade varustusse peavad kuuluma tugiosi kaitsvad tolmukardinad koos liikumisskaalaga. Antud nõuet ei pea täitma elastomeersetel tugiosadel. Tugiosade paigutus peab võimaldama tugiosade vahetust, rajatist tõstes/toetades toe piirkonnas. 6.16.4 Vastavuse kontroll Tugiosal tagada täielik toetuspind toepadjal. Tugiosa mitte täieliku toetuspinna korral tööd mitte vastu võtta. Vuukidel kontrollitakse vuugi kõrgust valmis kattepinnast, kus avatud- ja moodul ja kummimatt vuugi kõrgus kattepinnast on alla 3-10mm, mõõdetakse iga vuugi rattajäljel. 74 6.16.5 Arveldamine Toodud ühikhinnad peavad sisaldama vuukide ja tugiosade maksumust, transporti, ladustamist ja paigaldust, milles arvestada aluspindade ettevalmistust ja ehitamist ning nõutavat kinnitusankurdust. Tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel. Konsool- ja libisevad vuugid kajastada 61613 muu deformatsioonivuukide alla. Makseartikli nr Makseartikli nimetus Mõõtühik 61601 Kattealune deformatsioonivuuk jm 61602 Elastse täitega vuuk jm 61603 Avatud profiiliga deformatsioonivuuk jm 61604 Moodul deformatsioonivuuk jm 61605 Vuugi üleminekuriba (laius…mm; paksus ….mm) jm 61606 Tugiosade puhastamine tk 61607 Liikuvad ……tugiosad tk 61608 Liikumatud ….tugiosad tk 61609 Elastomeersed tugiosad tk 61610 Liitekohtade täitmine jm 61611 Tugiosade vahetus tk 61612 Kummimatt deformatsioonivuuk m 61613 XX…….. deformatsioonivuuk m 61614 XX…….. tugiosad m 75 7 Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid 7.1 Liiklusmärgid 7.1.1 Tööde käsitlusala Töö sisaldab kõiki projektile vastavate liiklusmärkide valmistamise, transportimise ja paigaldamisega seonduvaid masinaid, tööjõudu, seadmeid ja materjale ning kõigi tööde teostamist kaasa arvatud liikluse korraldamine. Tööd teostatakse vastavalt projektile või lepingule. ”Liiklusmärgid” tähendab kõiki paigaldatud liiklusmärke (ka tekstilised juhatusmärgid). Liiklusmärk koosneb märgialustest, märgi esikülje materjalidest, postidest (tugedest), kinnitustarvikutest ja vundamentidest, sisaldades kõiki pinnakatteid ja korrosioonikaitse vahendeid. 7.1.2 Materjalinõuded Liiklusmärgid peavad vastama EVS-EN 12899 seeriale, omama vastavat DoP ja CE märgistust (sh erinevad komponendid) arvestades EVS 613 toodud valikuid nõuetele. Kõik liiklusmärgid, liiklusmärkide postid ja kinnitustarvikud peavad olema testitud vastavalt standardi EVS-EN 12899-1 toodule ning „Riigiteede liikluskorralduse juhisele“. 7.1.3 Ehitamine ja töö Liiklusmärgid, postid ja vundamendid paigaldatakse ja ehitatakse vastavalt „Riigiteede Liikluskorraldus juhisele“. 7.1.4 Vastavuse kontroll Paigaldatud liiklusmärgid peavad vastama „Riigiteede Liikluskorraldus juhisele“. 7.1.5 Mõõtmine Liiklusmärkide mõõtmise aluseks on tükk, tekstilistel juhatusmärkidel aluse suurus m2, liiklusmärkide ümbertõstmisel tükk. Portaali ja konsooli (sh nende värvimine) ning muutuva teabega liiklusmärgi mõõtühikuks on tükk. Liiklusmärgid sisaldavad kinnitusvahendeid. 7.1.6 Arveldamine Liiklusmärkide ja tekstiliste juhatusmärkide osas tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel. Makseartikli Makseartikli nimetus Mõõtühik nr 70101 Liiklusmärk koos posti ja vundamendiga tk 70102 Tekstiline juhatusmärk m2 70103 Liiklusmärgi ümbertõstmine tk 70104 Portaal/raamkandur tk 70105 Portaali/raamkanduri värvimine (x kordne) tk 70106 Konsool tk 76  70107 Liiklusmärk (ilma postita) tk 70108 Liiklusmärgi post koos vundamendiga tk 70109 Muutuva teabega liiklusmärk tk 70110 Muutuva teabega liiklusmärgi kaablite kanalisatsiooni m ja kaablite paigaldus 70111 Muutuva teabega märgi ühendamine tk juhtimiskeskusesse 7.2 Teemärgised 7.2.1 Tööde käsitlusala Töö sisaldab kõiki projektile vastavate teemärgiste valmistamise, transportimise ja paigaldamisega seonduvaid masinaid, tööjõudu, seadmeid ja materjale ning kõigi tööde teostamist kaasa arvatud liikluse korraldamine. Tööd teostatakse vastavalt projektile või lepingule. 7.2.2 Materjalinõuded Märgistusmaterjal peab vastama „Riigiteede liikluskorraldus juhisele“ 7.2.3 Ehitamine ja Töö Teemärgistus töö peab vastama „Riigiteede liikluskorraldus juhisele“ 7.2.4 Vastavuse kontroll Vastavuse kontroll teostada vastavalt „Riigiteede liikluskorraldus juhisele“. 7.2.5 Mõõtmine Teemärgiste mõõtühikuks on m2. Teemärgiste mõõtmisel ruutmeetrites on aluseks tegelik märgistega kaetud pind. Noolte, tähtede ja sümbolite mõõtühikuks on m2. 7.2.6 Arveldamine Teemärgiste eest tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel. Eraldi artiklid on erineva laiuse ja värviga joonte ning iga täherühma või sümboli jaoks. Makseartikli Makseartikli nimetus Mõõtühik nr 70201 Teemärgistus värviga m2 70202 Teemärgistus termovaluplastikuga m2 70203 Teemärgistus termo pritsplastikuga m2 70204 Teemärgistus külm pritsplastikuga m2 70205 Teemärgistus külm valuplastikuga m2 70206 Struktuurne teekattemärgistus m2 70207 Käsimärgistus valuplastikuga m2 70208 Käsimärgistus värviga m2 77  70209 Nooled, kirjed ja kujutised tk valuplastikuga 70210 Nooled, kirjed ja kujutised värviga tk 7.3 Kattehelkurid 7.3.1 Tööde käsitlusala Töö sisaldab kõiki kattehelkurite paigaldamisega seonduvaid masinaid, seadmeid, materjale ja tööjõudu. 7.3.2 Materjalinõuded Kattehelkur peab vastama „Riigiteede liikluskorraldus juhisele“. Valgust peegeldavate kattehelkurite kasutamisel peavad need vastama standardile EVS-EN 1463-1. Kattehelkurid võivad koosneda ühest või mitmest integreeritud osast ning võivad olla paigaldatud teepinna peale või paigaldatud teepinna sisse. Kattehelkurid võivad olla kas alalised või ajutised. Valgust peegeldav osa võib olla ühe- või kahesuunaline. Valguse peegeldaja võib olla valmistatud klaasist või kriimustuskindla pinnaga plastikust. Kattehelkurite kohta tuleb esitada vastavusdeklaratsioonid. 7.3.3 Ehitamine ja Töö Kattehelkur paigaldada vastavalt „Riigiteede liikluskorraldus juhisele“. Kõik kattehelkurid tuleb paigaldada pärast teekattemärgistuse tegemist vastavalt projektile ja tootja juhendile. Kattehelkurite vahekaugused ja joondumine peab vastama projektile. 7.3.4 Vastavuse kontroll Kattehelkurite vastavuse kontroll vastavalt „Riigiteede liikluskorraldus juhisele“. Hälbed paigaldamisel on lubatud kuni 15 mm kõrvalekalle paremale või vasakule ettenähtud juhtjoonest. 7.3.5 Mõõtmine Kattehelkurite mõõtühikuks on tükk. 7.3.6 Arveldamine Kattehelkurite eest tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel. Makseartikli nr Makseartikli nimetus Mõõtühik 70301 Ühepoolne kattehelkur tk 70302 Kahepoolne kattehelkur tk 70303 Ajutine kattehelkur tk 70304 Kattehelkuri eemaldamine tk 70305 Helkurelemendi vahetus tk 78 7.4 Teepiirded 7.4.1 Tööde käsitlusala Töö sisaldab kõiki projektile vastavate teepiirdesüsteemide ehitamisega seonduvaid masinaid, seadmeid, materjale ja tööjõudu ning kõigi operatsioonide teostamist. Sõidukipiirdesüsteemide paigaldamisel tuleb lähtuda MA juhendist „Juhis passiivse ohutuse tagamiseks teedel sõidukipiirdesüsteemide abil“. Torupiirdeid võib kasutada ainult jalakäijate liikluse suunamiseks oludes, kus see ei toimi sõiduteeliikluspiirdena. Liikluspiirdena jalakäijatel tuleb kasutada sildadel CEN TR 16949 vastavaid tooteid. 7.4.2 Materjalivajadus Teepiirdesüsteem peab vastama standardile EVS-EN 1317. Teepiirdesüsteemi projekteerimisel tuleb arvestada turul saadaolevate süsteemi osadega, et oleksid saadaval kokksobivad piirded, terminalid, üleminekud ja põrkeleevendid. 7.4.3 Ehitamine ja töö Piirded tuleb paigaldada vastavalt projektile ja tootja paigaldusjuhistele arvestades sh erinevaid pinnaseid jm. kihte kuhu need paigaldatakse, tagamaks nõuete täitmise. 7.4.4 Vastavuse kontroll Vastavuse kontroll tuleb läbi viia toimivus- või vastavusdeklaratsiooni järgi, lisaks visuaalse vaatluse ja mõõtmise teel, veendumaks et on korrektselt paigaldatud õige toode vastavalt toote tootja paigaldusjuhistele. 7.4.5 Mõõtmine Põrkepiirde mõõtühikuks on meeter. Põrkepiirde üleminekute ja terminalide mõõtühikuks on tükk. 7.4.6 Arveldamine Põrkepiirde eest tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel. Makseartikli nr Makseartikli nimetus Mõõtühik 70401 Ühepoolne põrkepiire, ohjeldamise tase … m 70402 Kahepoolne põrkepiire, ohjeldamise tase … m 70403 Üleminek tk 70404 Löögienergiat neeldav terminal, toimivusklass P… tk 70405 Ankurdav mahaviik ( l-…m) tk 70406 Lumekaitsevõrk piirdel (h- m) m 70407 Jalg- ja mootorratturite kaitseplaat (l-…..m) m 70408 Jalakäijate ja jalgratturite kaitseplaat (l-…..m) m 70409 Puitkattega põrkepiire (l-…..m) m 79  70410 Jalakäijarinnatis m 70411 Tõkkepuu tk 70412 Trosspiire m 70413 Betoonpiire m 70414 Pimestusvastane element piirdel (h- m) m 70415 Torupiire (l-…..m) m 7.5 Tähispostid 7.5.1 Tööde käsitlusala See töö sisaldab kõiki nendele teetööde tehnilistele kirjeldustele ja projektile vastavate tähispostide paigaldamisega seonduvaid masinaid, seadmeid, materjale ja tööjõudu ning kõigi tööde tegemist. 7.5.2 Materjalivajadus Tähispostid ja tähiskoonused peavad vastama „Riigiteede liikluskorraldus juhisele“ 7.5.3 Ehitamine ja Töö Tähispostid paigaldada vastavalt „Riigiteede liikluskorraldus juhisele“ 7.5.4 Vastavuse kontroll Tähispostide vastavuse kontroll vastavalt „Riigiteede liikluskorraldusjuhisele“ 7.5.5 Mõõtmine Mõõtühikuks on tükk. 7.5.6 Arveldamine Tähispostide eest tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel. Makseartikli nr Makseartikli nimetus Mõõtühik 70501 Tähispost tk 70502 Tähispost piirdel tk 70503 Helkur piirdel tk 70504 Painduv püsttähis tk 7.6 Künnis 7.6.1 Tööde käsitlusala See töö sisaldab kõiki künnise paigaldamisega seotud toiminguid, masinaid, transporti, seadmeid, materjale ja tööjõudu aluste ehitusest kuni lõppviimistluseni. Künnised on ette nähtud kehtestatud sõidukiiruse hoidmiseks. 80 7.6.2 Materjalinõuded Künnisena kasutatakse trapetsi-, ringi- ja sinusoidikujulise pikilõikega künniseid. Künnis rajatakse asfaltbetoonist või parkettkividest või nende kombinatsioonina, kus materjali nõuded vastavalt Maanteeameti künnise tüüpjoonisele. Parkettkividest künnise haardetegur ei tohi olla väiksem, kui sõidutee kattel. 7.6.3 Ehitamine ja Töö Künnise rambiosa pikkus ning kalle ja täisosa pikkus ja nende ehituseks kasutatavad materjalid on toodud projektis või järgida Maanteeameti tüüpjooniseid. Künnise täisosa pikkus peab tagama sõiduki vähemalt ühe telje asumise künnisel selle ületamisel. Künnised tähistatakse liiklusmärkidega vastavalt standardile EVS-613. Asfaltbetoonist rajatud künniste kate märgistatakse vastavavalt standardile EVS-614. Künniste märgistamiseks kasutatakse valuplastikut. Parkettkividest künnise täisosa paigaldatakse killustikalusele (kiilutud), mille paksus ja fraktsioonid on näidatud projektis. Killustikaluse peal kasutatakse ca 3 cm paksust sängitusliiva kihti. Parkettkividest kaldosa, kaks äärmist kiviparketi rida täisosal ja seda piiravad äärekivid paigaldatakse minimaalselt 5 cm paksusele betoonalusele, mis on ehitatud minimaalselt 10 cm paksusele killustikalusele. 7.6.4 Vastavuse kontroll Künnise pinna kõrgus ei tohi erineda projektsest ega tüüpjoonisest. Tööd tuleb kontrollida visuaalse vaatluse ja mõõtmise teel. Mittevastavused tuleb kõrvaldada. 7.6.5 Mõõtmine Künniste mõõtühikuks on tükk. 7.6.6Arveldamine Tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel. Makseartikli nr Makseartikli nimetus Mõõtühik 70601 Künnis tk 7.7 Muud liikluskorraldusvahendid 7.7.1 Tööde käsitlusala See töö sisaldab kõiki muude liikluskorraldusvahendite paigaldamisega seotud toiminguid, masinaid, seadmeid, materjale ja tööjõudu. 7.7.2 Materjalinõuded Vastavalt projektile. 81 7.7.3 Ehitamine ja Töö Vastavalt projektile. 7.7.4 Vastavuse kontroll Vastavalt projektile ja TEK nõuetele. 7.7.5 Mõõtmine Mõõtühikuks on kas tükk, meeter või ruutmeeter. 7.7.6 Arveldamine Tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel. Makseartikli nr Makseartikli nimetus Mõõtühik 70701 Muud liikluskorraldusvahendid tk 70702 Muud liikluskorraldusvahendid m2 70703 Muud liikluskorraldusvahendid m 7.8 Põristid 7.8.1 Tööde käsitlusala Töö sisaldab kõiki masinaid, tööjõudu, seadmeid ja materjale ning kõigi operatsioonide teostamist, kaasa arvatud transport, freesimine, pindade profileerimine vastavalt joonistele ja teekatte puhastamist freespurust enne tööde üleandmist tellijale. 7.8.2 Määratlus Põristi valikul lähtuda „Riigiteede liikluskorraldus juhisele“. 7.8.3 Ehitamine ja töö Põristi rajatakse vastavalt „Riigiteede liikluskorraldus juhisele“. 7.8.4 Vastavuse kontroll Vastavuse kontroll tuleb läbi viia vastavalt „Riigiteede liikluskorraldus juhisele“ ning visuaalselt ja mõõtmise teel. 7.8.5 Mõõtmine Põristite mõõtühikuks on meeter. 7.8.6 Arveldamine Tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel. 82  Makseartikli nr Makseartikli nimetus Mõõtühik 70801 Sõidutee telje põristi m 70802 Sõidutee serva põristi m 7.9 Ajutine liikluskorraldus 7.9.1 Tööde käsitlusala Töö sisaldab ehitusobjekti kõiki ehitusobjekti liikluse ajutiseks korraldamiseks vajalikke liikluskorraldusvahendeid, infotahvleid, tööjõudu (reguleerijaid), masinaid ja tööde tegemist. 7.9.2 Liikluskorraldus ja -ohutus Ajutine liikluskorraldus ja infotahvlid tuleb teostada vastavalt lepingule ja “ Riigiteede ajutine liikluskorraldus“ juhendile. Liikluse ajutiseks piiramiseks ja sulgemiseks vajalike toimingute teostamisel juhinduda „Riigiteede liikluse ajutise piiramise ja sulgemise korrast“. Ajutine ümbersõit peab liikluse ohutuse eesmärgil olema varustatud vajalike liikluskorraldusvahenditega vastavalt tellijaga kooskõlastatud liikluskorralduse projektile. Ajutise ümbersõidu või ümberpõike projekteerimisel tuleb arvestada ümbersuunatava liikluse koosseisu ja sagedusega. Enne liikluse ümber suunamist esitada liikluskorralduse projekt ja kriisiolukorra lahendamise kava insenerile või inseneri poolt kokku kutsutavale komisjonil üle vaatamiseks. 7.9.3 Materjalinõuded Fooride, liiklusmärkide, teemärgiste, markeeringute ja piirete materjalinõuded on toodud eelnevates peatükkides. 7.9.4 Ehitamine ja töö Tööd teostatakse vastavalt ajutise liikluskorralduse joonistele või projektile. 7.9.5 Vastavuse kontroll Vastavalt projektile, Liikluskorraldus teetöödel määrusele, „Ajutine liikluskorraldus juhend“, „Riigiteede liikluskorraldus juhis“ ja TEK nõuetele. 7.9.6 Mõõtmine Mõõtühikuks on tükk, tund, meeter, ruutmeeter või kogusumma. 7.9.7 Arveldamine Tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel. Makseartikli Makseartikli nimetus Mõõtühik nr 70901 Ajutine liikluskorraldus (s.h. infotahvlid ja kogusumma liikluskorraldusprojekt) 70902 Ajutised liiklusmärgid tk 70903 Tekstilised ajutised juhatusmärgid m2 83 70904 Ajutised foorid tk 70905 Reguleerijad tund 70906 Ajutine põrkepiire m 70907 Ajutine teekattemärgistus m2 70908 Hoiatuslambid tk 70910 Öine liikluskorraldus kogusumma / tund 70911 Päevane liikluskorraldus kogusumma / tund 84 8 Tehnovõrgud 8.1 Elektriülekande liinid 8.1.1 Tööde käsitlusala Tööd sisaldavad kõiki elektriülekande liinide rajamise, ümberehitamise, kaitsmise või demonteerimisega seotud toiminguid, masinaid, seadmeid, materjale ja tööjõudu alates mahamärkimisest kuni teostusmõõdistuse ja kontrolltoiminguteni vastavalt projektile ning heale ehitustavale. 8.1.2 Materjalinõuded Materjalid peavad olema vastavuses projekti ja lepinguga ning võrguvaldaja nõuetega. Tee konstruktsioonis kaeviku tagasitäitmine ja katendi taastamise materjalid peavad vastama käesolevate teetööde tehniliste kirjelduste peatükkide 3 ja 4 nõuetele. 8.1.3 Ehitamine ja töö Elektriülekande liinide ehitamisel tuleb lähtuda võrguvaldaja asjakohastest nõuetest. Tööde teostamisel lähtuda täiendavalt käesolevast elektriprojektist ja käesoleva teeprojekti teistest eriosadest. Demonteeritavate materjalide tagastamine või utiliseerimine täpsustada võrguvaldajatega tööde käigus. Kaevetööd olemasolevate kasutusel kaabelliinide läheduses ja mitteoluline teisaldamine, lõhestatavate kaablikaitsetorude paigaldamine jms. toimub võrguvaldaja nõuetele. Kaablikaevis ja maakaablite paigaldus Elektrikaablid paigaldada kogu pikkuses min. 10 m sügavusele. Sõltumata kaablikaitseklassist tuleb kaabelliin alati tähistada kaablite/torude ülapinnast 0.3 m kõrgemale kollase hoiatuslindiga.. Lepingu objekti uue katte alla jäävates lõikudes täidetakse kaevis mulde materjaliga dreenkihi aluspinnani. Lõikudel, mis ei jää lepingu objekti uue katte alla, taastatakse kaevis vähemalt endises olukorras külgneva maapinna kõrguseni. 8.1.4 Vastavuse kontroll Ehitustööde dokumenteerimine teostatakse vastavalt võrguvaldaja kasutuselevõtu protseduurile ja nõuetele. Valmis töö tuleb üle anda kohaliku võrguettevõtte esindajale. Töövõtjal tuleb koostada teostusdokumentatsioon. 8.1.5 Mõõtmine Mõõtühikud on toodud töömahuloendis. Mõõtühik sisaldab kõiki selle artikli tööde teostamiseks vajalikke toiminguid, masinaid, seadmeid, materjale ja tööjõudu. 8.1.6 Arveldamine Elektriülekande liinide osas tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel pärast kontrolltoiminguid ja teostusmõõdistuse dokumentatsiooni esitamist ning töö üleandmist kohaliku võrguettevõtte esindajale. 85  Makseartikli Makseartikli nimetus Mõõtühik nr 80101 ...kV õhuliini demontaaž km 80102 ...kV õhuliini masti demontaaž tk 80103 ...kV õhuliini masti toe või tõmmitsa demontaaž tk 80104 ...kV õhuliini ehitus km 80105 ...kV õhuliini masti paigaldus tk 80106 ...kV õhuliini masti toe või tõmmitsa asendamine tk 80107 ...kV õhuliini masti toe või tõmmitsa montaaž tk 80108 ...kV õhuliini visangu ümberehitus tk 80109 ...kV õhuliini rekonstrueerimine km 80110 ...kV õhuliini masti vahetus (k.a. vajadusel ka toed ja tk tõmmitsad) 80113 ...kV õhuliini masti ümber tõstmine (k.a. vajadusel ka toed tk ja tõmmitsad) 80114 Kaablikaevik ja ...kV ; …. mm2 maakaablite paigaldamine m kaitsetorusse koos taastamisega 80115 Reservtorude kaevik ja paigaldamine koos taastamisega. m 80116 ...kV kaabli paigaldus kinnisel meetodil m 80117 Kaablikaevik ja ...kV, mm2 maakaablite paigaldamine koos m taastamisega 80119 Olemasolevate …. kV ; …mm2 elektrimaakaablite m kaitsmine ja/või ümber tõstmine 80121 ...kV elektrikaabli jätkumuhv tk 80122 ...kV elektrikaabli otsmuhv tk 80123 …kV kaablikapi montaaž objekt 80124 …. kV liitumiskapi montaaž objekt 80125 Maanduse rajamine, R ≤ ...Ω objekt 80126 Mastalajaama …kVA montaaž objekt 80127 Komplektalajaama …kVA montaaž objekt 80128 ...kV õhuliini lahklüliti (lahkkaitse) montaaž objekt 80129 Mastalajaama …kVA demontaaž objekt 80130 Alajaama …kVA demontaaž objekt 80132 ...kV õhuliini lahklüliti (lahkkaitse) demontaaž objekt 80133 Kontrollitoimingud objekt 80134 Mahamärkimine ja teostusmõõdistus m 80136 Elektritööprojekti koostamine kogusumma 8.2 Telekommunikatsioonisüsteemid 8.2.1 Tööde käsitlusala Tööd sisaldavad kõiki telekommunikatsioonisüsteemide rajamise, ümberehitamise, kaitsmise või demonteerimisega seotud toiminguid, masinaid, seadmeid, materjale ja tööjõudu alates mahamärkimisest kuni teostusmõõdistuse ja kontrolltoiminguteni vastavalt projektile, käesolevatele teetööde tehnilistele kirjeldustele ja sideettevõtte inseneri juhistele. Töö sisaldab 86 ka teeilmajaama ja automaatse liiklusloenduri paigaldamist või nende taastamist peale teeremonti. 8.2.2 Materjalivajadus Telekommunikatsioonisüsteemide ehitamisel tuleb lähtuda võrguvaldaja asjakohastest nõuetest. Tööde teostamisel lähtuda täiendavalt käesolevast elektriprojektist ja käesoleva teeprojekti teistest eriosadest. 8.2.3 Ehitamine ja töö Telekommunikatsioonisüsteemide ehitamisel tuleb lähtuda võrguvaldaja asjakohastest nõuetest. Tööde teostamisel lähtuda täiendavalt käesolevast elektriprojektist ja käesoleva teeprojekti teistest eriosadest. Pinnases paikenvate sideehitiste paigaldamine Maakaabelliinide ja sidekanalisatsiooni ning nende toimimiseks vajalike elementide (jaotuskapid, jätkumuhvid, kanalisatsioonikaevud jne) ja paigaldustööde teostamisel järgida projektis (k.a Maanteeameti „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale paigaldamise kavandamisel“) ja võrguvaldajate ettenähtud nõudeid ehitamisele, märgistamisele ja kaitsmisele. Teeilmajaam Vastavalt tehnilisele kirjeldusele. Teeilmajaam on statsionaarne tee-infrastruktuuri ehitis, mis paikneb vahetult tee muldkeha läheduses ning on varustatud elektritoitega (maakaabel). Betoonjalusele paigaldatud terasmastil paikneb jaama seadmekapp ning mastile kinnitatud poomidel paiknevad erinevad meteoroloogilised andurid. Teeilmajaama eristab tavapärasest meteoroloogiajaamast teekattesse paigaldatud teeandurid. Teeremondi tegemisel teeilmajaama asukohas on vajalik paigaldada uued teeandurid ning vajadusel ümber tõsta ka teeilmajaama tugimast. Automaatne liiklusloendur Vastavalt liiklusloenduri tehnilisele kirjeldusele. Automaatne liiklusloendur on statsionaarne tee-infrastruktuuri ehitis, mis paikneb vahetult tee muldkeha läheduses ning on varustatud elektritoitega (maakaabel). Betoonjalusele paigaldatud seadmekapis paikneb loendusseade. Seadmekapist kulgevad teekatte sisse andurikaablid, mille otstes paikneb kaks induktiivandurit (inductive loop) iga sõiduraja kohta. 8.2.4 Vastavuse kontroll Telekommunikatsioonisüsteemide kontrolltoimingud peavad vastama telekommunikatsiooni valdaja nõuetele. 8.2.5 Mõõtmine Mõõtühikud on toodud töömahuloendis. Mõõtühik sisaldab kõiki selle artikli tööde teostamiseks vajalikke toiminguid, masinaid, seadmeid, materjale ja tööjõudu. Teeilmajaama ja automaatloenduri mõõtühikuks on tükk. 87 8.2.6 Arveldamine Telekommunikatsioonisüsteemide, teeilmajaama ja liiklusloenduri eest tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel peale ehitusdokumentatsiooni esitamist ning töö vastuvõtmist sideettevõtja esindaja poolt. Makseartikli Makseartikli nimetus Mõõtühik nr 80201 Sideõhuliini demontaaž km 80202 Sideõhuliini masti demontaaž tk 80203 Sidekapi demontaaž tk 80204 Sidekapi ümbertõstmine tk 80205 Sidekapi montaaž … tk 80206 Sideõhuliini ümberehitus m 80207 Sideõhuliini masti ümbertõstmine tk 80208 Kaablikaeviku kaevamine kaablite m paigaldamisega torusse (xx) ja taastamine 80209 Kaablikaeviku kaevamine kaablite m paigaldamise ja taastamisega 80210 Sidekanalisatsiooni ehitus m 80211 Sidekaevu ehitus tk 80212 Kaabli jätkumuhv … tk 80213 Ol. olevate kaablite kaitsmine (paigaldamine m torusse) 80214 Ol.olevate kaablite ümbertõstmine m 80215 Kontrollitoimingud objekt 80216 Mahamärkimine ja teostusmõõdistus m 80217 Teeilmajaam tk 80218 Teeandurid tk 80219 Automaatne liiklusloendur tk 80220 Induktiivandurid tk 80221 Automaatne kaalupunkt tk 8.3 Välisvalgustus 8.3.1 Tööde käsitlusala Tööd sisaldavad kõiki välisvalgustuse rajamise, ümberehitamise, kaitsmise või demonteerimisega seotud toiminguid, masinaid, seadmeid, materjale ja tööjõudu alates mahamärkimisest kuni teostusmõõdistuse ja kontrolltoiminguteni vastavalt projektile ja käesolevatele teetööde tehnilistele kirjeldustele. 8.3.2 Materjali nõuded Välisvalgustuse ehitamisel tuleb lähtuda välisvalgustuse projektist ja käesoleva teeprojekti teistest eriosades ja „Riigimaanteede valgustamise juhisest“. 88 Kaablikaevise ja postide vundamentide kaevendi tagasitäite ja katendi taastamise materjalid peavad vastama käesoleva teetööde tehnilise kirjelduse peatükkide 3- Mullatööd ja 4- Katendid ja TEK nõuetele. 8.3.3 Ehitamine ja töö Teevalgustuse liinide ehitamisel tuleb lähtuda „Riigimaanteede valgustamise juhisest“. Tööde teostamisel lähtuda täiendavalt asjakohasest elektriprojektist ja vastava projekti teistest eriosadest, teiste võrguvaldajate ning teevalgustuse haldaja tehnilistest tingimustest. Kaevetööd olemasolevate kasutusel kaabelliinide läheduses ja mitteoluline teisaldamine, lõhestatavate kaablikaitsetorude paigaldamine jms toimub vastavalt võrguvaldaja nõuetele. Elektrikaablid paigaldada kogu pikkuses min. 1,0. m sügavusele. Sõltumata kaablikaitseklassist tuleb kaabelliin alati tähistada kaablite/torude ülapinnast 0.3 m kõrgemale kollase hoiatuslindiga. Lepingu objekti uue katte alla jäävates lõikudes täidetakse kaevis mulde materjaliga dreenkihi aluspinnani. Lõikudel, mis ei jää lepingu objekti uue katte alla, taastatakse kaevis vähemalt endises olukorras külgneva maapinna kõrguseni. Välisvalgustuse mastid ja valgustid Kasutada projektdokumentatsioonis näidatud maste, valgusteid ja mastitarvikuid. Põhjendatud asendusvajadusel tagada harmoonia olemasolevate kõrvalasuvate teevalgustuse paigaldistega ja tagada kõigi projektis esitatud teevalgustuse kvaliteedinõuete täitmine. Projektis antud valgusti tüübi asendamisel analoogsega on vaja eelnevalt tellijale esitada valgustusarvutus. Tsingitud koonilised metallmastid paigaldada selleks ette nähtud betoonjalandisse. Jaland peab taluma libedustõrjeks kasutatavaid kemikaale ja paigaldada 0,25 m paksusele tihendatud killustikalusele. Jalandi peale paigaldada kummitihend. Jalandi väljaulatuva osa kõrgus ümbritsevast pinnasest võib olla kuni 15 cm. Puitmastidele paigaldada tsingitud konsoolid. Silla/viadukti/tunneli valgustus Kasutada vandaalikindlaid valgusteid vandaalikindlustustasemega vähemalt IK 09 või siis valgustid kaitsta vandaalikindla kaitsevõrega. Ühendused teha eraldiseisvas klemmikarbis. Liiklusmärgi valgustus Liiklusmärgi valgusti suunata märgile viisil, et teistes suundades liiklejate pimestamine oleks minimaalne. 8.3.4 Vastavuse kontroll Valmis töö peab vastama välisvalgustuse võrguvaldaja esitatud nõuetele. Kaablikaevise ja postide vundamentide kaevendi tagasitäite ja katendi taastamise tööd peavad vastama käesoleva teetööde tehnilise kirjelduse peatükkide 3 „Mullatööd“ ja 4 „Katendid“ ja TEK nõuetele 8.3.5 Mõõtmine Mõõtühikud on toodud töömahuloendis. Mõõtühik sisaldab kõiki selle artikli tööde teostamiseks vajalikke toiminguid, masinaid, seadmeid, materjale ja tööjõudu. 89 8.3.6 Arveldamine Välisvalgustuse osas tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel pärast kontrolltoiminguid ja teostusmõõdistuse dokumentatsiooni esitamist ning töö üleandmist välisvalgustuse valdajale/hooldajale. Makseartikli nr Makseartikli nimetus Mõõtühik 80301 Valgustusliini demontaaž m 80302 Valgustusmasti demontaaž tk 80303 Valgustuse lülituskapi demontaaž tk 80304 Visangud rippkeerdkaabliga m 80305 Paljasjuhtme visangu asendamine õhukaabliga m 80307 Kaabli ja kaablikaitsetoru paigaldamine m sillale/viaduktile/tunneli konstruktsioonile 80308 Kaablikaeviku kaevamine kaabli/kaablite paigaldamisega m torusse/torudesse koos taastamisega 80309 Kaabli paigaldus kinnisel meetodil m 80310 … kv elektrikaabli jätkumuhv tk 80311 Elektrikaabli otsmuhv kaablile tk 80312 Valgustuse lülituskilbi montaaž tk 80313 Valgustuse lülitusseadmete montaaž objekt 80314 Kordusmaanduse rajamine, R ≤ … Ω tk 80315 Valgustusmasti kinnitus, metallmasti (h = …m) ja valgusti tk montaaž sillale/viaduktile 80316 Valgustuse metallmasti (h = ...m), jalandi ja valgusti tk montaaž 80317 Valgustuse puitmasti (h = ...m) ja valgusti montaaž tk 80318 Tõmmitsa montaaž tk 80319 Masti toe montaaž tk 80320 Liiklusmärgi valgusti montaaž tk 80321 Silla/viadukti/tunnelivalgusti montaaž tk 80322 Jaotuskapi (jaotuskarbi) montaaž koos seadmetega tk 80323 Valgustusmasti ümbertõstmine tk 80324 Kontrollitoimingud objekt 80325 Mahamärkimine ja teostusmõõdistus m 80326 Välisvalgustus m 80327 Välisvalgustuse tööprojekti koostamine kompl. 8.4 Valgusfoorid 8.4.1 Tööde käsitlusala Tööd sisaldavad kõiki valgusfooride rajamise, ümberehitamise, kaitsmise või demonteerimisega seotud toiminguid, masinaid, seadmeid, materjale ja tööjõudu alates mahamärkimisest kuni teostusmõõdistuse ja kontrolli toiminguteni vastavalt projektile. Valgusfooride ehitus hõlmab järgnevaid tegevusi: 90   Foorikontrollerite paigaldus koos installeerimise ja seadistamisega;  Foorikandurite paigaldus koos vundamendiga;  Fooride paigaldus;  Jalakäijate väljakutsenuppude-summerite paigaldus;  Sõidukite andurite paigaldus;  Foorikaablite kanalisatsiooni paigaldus;  Projektis ettenähtud programmide installeerimine või nende puudumisel programmide koostamine. 8.4.2 Materjalinõuded Valgusfooride materjalid vastavalt alljärgnevatele standarditele:  EVS 615 “Foorid ja nende kasutamine”;  EVS-EN 12675 “Traffic signal controllers. Functional safety requirements”;  EVS-EN 12368 “Traffic control equipment. Signal heads”. Materjalid peavad olema vastavuses projektis ja käesolevates Töökirjeldustes esitatud nõuetega (ehitamine vastavalt joonistel toodule). 8.4.3 Ehitamine ja töö Foorid paigaldada vastavalt „Riigiteede liikluskorraldus juhisele“. Foorikanduri paigaldus koos vundamendiga. Fooripostid paigaldatakse betoonjalustele. Jaluse paigaldamisel arvestada kaablikanalisatsiooni torude saabumis-väljumis suundasid, et ühendused jalusega ei põhjustaks kaablitele läbimatuid käänakuid. Jälgida tuleb, et postide klemmliistud ei jääks sõidutee poole. Pärast fooride paigaldust kinnitada kanduri otsa kork, mis peab tagama piisava ventilatsiooni ja sademekindluse. Kõik fooripostid, konsoolid, portaalid ja teised fooriobjekti ehituseks kasutatavad metallkonstruktsioonid peavad olema korrosiooni vältimiseks kuumtsingitud. Fooride paigaldus. Foorid paigaldatakse vastavalt liikluskorraldusjoonisele. Fooripeade arv, asukohad ja ühenduskaabli vajadus on toodud projektdokumentatsioonis või lepingus. Jalakäijate väljakutsenupud-summerid paigaldatakse risti sõiduteega, maast 1-1,1 meetri kõrgusele (nupu keskkoht) ja vastavalt valmistajatehase juhistele. Nupu kaante paigaldusel tuleb jälgida ja vajadusel korrigeerida jalakäijate ülekäigu suunda näitavat noolt. Sõidukite induktiivandurite paigaldus Induktiivandurid paigaldatakse vastavalt paigalduse skeemile, 80-100 mm sügavusele sõidutee katte sisse freesitud kanalisse, mis pärast juhtme paigaldust täidetakse bituumen-emulsiooniga või muu sobiliku mastiksiga. Andurid valmistatakse ühesoonelisest vaskkiudjuhtmest. Silmused pikkusega üle 6 meetri koosnevad kahest juhtmekeerust, väiksemad kolmest keerust andurikaabli jooksva meetri kohta. Anduri juhe silmusest kuni väljaspool sõiduteed asuva harukarbini või postini keerutatakse 10 keerdu meetri kohta. Pärast paigaldust peab ühenduskaev jääma sõidutee äärekivi juurde kõnniteele või fooriposti kõrvale, 0,1 – 0,2 m sügavusele. Andurikaabel, andurikaevu ja kontrolleri vahel paigaldatakse plasttorudesse, 91 analoogselt fooride juhtimiskaabli paigaldusega. Andurikaabel ja tugevvoolu kaablid peavad olema eraldi torudes. Foorikaabli paigaldus Fooride kontrollkaabel ehitada kahekordse ringkaablina. Juhtkaabel on postide ja kontrolleri vahelistes lõikudes paigaldatud plasttorudesse. Torustik paigaldatakse sõidutee all 1 m sügavusele ja väljaspool sõiduteed 0,7 m sügavusele. Töövõtja on kohustatud kõik fooriprogrammide parameetrid (kaitseajad, roheliste aegade pikkused, andurite parameetrid jne.) peale foorisüsteemi tööle rakendamist kahe kuu jooksul vastavalt vajadusele muutma või tellijaga täpsustama. 8.4.4 Vastavuse kontroll Töövõtjal tuleb koostada fooripaigaldise käidujuhend ja teostusdokumentatsioon ja üleanda välisvalgustuse valdajale 8.4.5 Mõõtmine Mõõtühikud on toodud töömahuloendis. Mõõtühik sisaldab kõiki selle artikli tööde teostamiseks vajalikke toiminguid, masinaid, seadmeid, materjale ja tööjõudu. 8.4.6 Arveldamine Välisvalgustuse osas tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel pärast kontrolltoiminguid ja teostusmõõdistuse dokumentatsiooni esitamist ning töö üleandmist välisvalgustuse valdajale/hooldajale. 80410 makseartikkel sisaldab projekteerimist, kavandatavaid töid ja kõiki toiminguid foorisüsteemi toimimiseks. Makseartikli nr Makseartikli nimetus Mõõtühik 80401 Foorikaablite kanalisatsiooni ja kaablite paigaldus koos m kaevamise ja täitmisega. 80402 Foorikontrollerite paigaldus koos installeerimisega sh tk kontrolleri ühendamine juhtimiskeskusesse 80403 Foorikandurite paigaldus koos vundamendiga tk 80404 Fooripeade paigaldus tk 80405 Jalakäijate väljakutsenuppude-summerite paigaldus tk 80406 Sõidukite andurite paigaldus tk/kompl 80407 Fooriprogrammide koostamine tk 80408 Kontrollitoimingud kogusumma 80409 Teostusmõõdistus kogusumma 80410 Fooride paigaldus kompl. 92 8.5 Muud tehnovõrgud 8.5.1 Arveldamine Tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel pärast kontrollitoiminguid ja teostusmõõdistuse dokumentatsiooni esitamist ning töö üleandmist haldaja võrguvaldasja esindajale. Makseartikli nr Makseartikli nimetus Mõõtühik 80501 Hülss m 80502 Eelisoleeritud soojusvõrgu toru m 80504 … reservtoru (kirjeldus) m 80505 … kaitsetoru (kirjeldus) m 8.6 Reovee kanalisatsioon 8.6.1 Tööde käsitlusala Töö sisaldab kõiki masinaid, tööjõudu, seadmeid ja materjale ning kõigi operatsioonide teostamist, kaasa arvatud transport, paigaldamine, ühendamine, kaevamine ja tagasitäide, pinna profileerimine, toruotste erosioonikaitse (kindlustamine) ja vaatluskaevude ehitamine vastavalt joonistele. Töövõtja peab olema teadlik ja rakendama vastavaid ohutusabinõusid töötades olemasolevate asbesttorudega. 8.6.2 Materjalinõuded Materjalid peavad vastama projektis esitatud põhimaterjalide spetsifikatsioonile ja kehtivatele standarditele (EN 13476-2 ja EN 13476-3). Kõikide torude ringjäikus peab olema vähemalt SN8 (8 kN/m2) ja üle 6m torul täite korral ringjäikus SN16. Ühendused ja liitmikud peavad olema samast kvaliteediklassist nagu torudki. Plasttorude vastavus järgmistele standarditele peab olema sertifitseeritud ja toru tähistatud alljärgnevalt:  plastifitseerimata polüvinüülkloriid (PVC-U) torud EN 1401 (läbimõõt kuni DN200);  polüpropüleen (PP) torud EN 1852-1 (läbimõõt alates 250mm); Reovee kanalisatsioonil kasutatavate kaevude nõuded on kirjeldatud antud dokumendi peatükis 5.2. 8.6.3 Ehitamine ja töö Töö tuleb teostada kooskõlastas haldusterritooriumil kehtiva kaevetööde eeskirjaga ja lisaks lähtuda järgmistes dokumentides esitatud nõuetest: • EVS-EN 1610 „Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine“; • RIL 77 “Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend” (edaspidi RIL 77). 93 Kaevud ei tohi kahjustada tee konstruktsiooni ja põhjustada tee vajumist. Kaevu kõik konstruktsioonielemendid peavad taluma pinnasest ja liiklusest tulenevat koormust. Töövõtja peab kontrollima täitepinnast ja selle tihendatust. Reovee kanalisatsiooni suuna ja kõrguse muutused teostada kontrollkaevus. Kaevud ei tohi asetseda rattajäljes. Kaevikute tagasitäite tegemisel tuleb arvestada TEK ja MPTJ nõuetega. 8.6.4 Vastavuse kontroll Paigaldusjärgset torustikku tuleb kontrollida kaameravaatlusega vastavalt standardile EVS-EN 13508-le. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku lubatud hälbed on toodud TEK nõuetes Torustiku deformatsioon ei tohi ületada standardis SFS3135 määratud max, 8% suurust. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku lubatud hälbed on alljärgnevad:  Kõrvalekalle horisontaalpinnal kuni 200mm;  Kõrgusmärgi kõrvalekalle +/-100mm;  Projekteeritud torustiku kalde kõrvalekalle kuni 1,0% 8.6.5 Mõõtmine Torude paigaldamisel on mõõtühikuks iga torumõõdu meeter koos kaevamise, aluse ehitamise ja tagasitäitmisega. Vaatluskaevude mõõtühikuks on tükk. Vaatluskaevude paigaldamine sisaldab kaevude paigaldamiseks vajalikke materjale, tööjõudu, mehhanisme ja kõiki toiminguid kaevude projektijärgseks paigaldamiseks. 8.6.6 Arveldamine Tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli (iga toru ja kaevu diameetri) alusel. Makseartikli nr Makseartikli nimetus Mõõtühik 80601 Reovee kanalisatsioon, SN … m 80602 Reovee kaev tk 80603 Reovee kanalisatsiooni torustik koos m kaevudega 8.7 Survekanalisatsioon 8.7.1 Tööde käsitlusala Tööd sisaldavad kõiki reovee ja sademevee survetorustiku, pumpla, reoveemõõdukambri rajamise, ümberehitamise, kaitsmise või demonteerimisega seotud toiminguid, masinaid, seadmeid, materjale ja tööjõudu alates kuni teostusmõõdistuse ja vastavalt nende töökirjeldustele, asjakohastele joonistele ja aruannetele ning inseneri juhistele. 94 8.7.2 Materjalinõuded Materjalid peavad vastama projektis esitatud põhimaterjalide spetsifikatsioonile ja lepingule. Survekanalisatsioonitorude surveklass peab olema vähemalt PN10 ja ringjäikus vähemalt 17 kN/m2. Plasttorudena kasutada PE torusid, mis peavad vastama standardile EN12201. Survekanalisatsiooni kaevude nõuded on kirjeldatud antud dokumendi peatükis 5.2. 8.7.3 Ehitamine ja töö Kaevetööd tuleb teostada kooskõlas haldusterritooriumil kehtiva kaevetööde eeskirjaga ja lähtuda järgmistes dokumentides esitatud nõuetest: • EVS-EN 1610 „Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine“; •RIL 77 “Maa sisse ja vettepaigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.” (edaspidi RIL 77). Paigaldatud survekanalisatsioonitorustiku kohale 0,3 m kõrgusele toru pealispinnast piki toru telge tuleb paigaldada kaabliga (traadiga) märkelint (hoiatuslint) kommunikatsiooni nimega. Torude ühendamisel kasutada põkk või elekterkeevitusdetaile. Kanalisatsiooni survetorustiku asukoha määramiseks survetorustiku külge paigaldada min. 2,5 mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel (ehk otsingukaabel). Otsingukaabli üks ots ühendada olemasoleva otsingukaabliga või paigaldada olemasoleva torustiku elemendi juurde, kuhu on tagatud juurdepääs (nt. olemasoleva siibri kape alla, olemasolevasse kaevu jne), teised otsad tuua rajatavate siibrite kapede all olevatele ühenduspaneelidele. Survekanalisatsioonitorustike sügavus peab olema vähemalt 1,8 m mõõdetuna toru pealt kuni maapinnani, kui projektis pole näidatud teisiti. 8.7.4 Vastavuse kontroll Survetorustike lubatud hälbed on järgmised: • mistahes kõrvalekalle horisontaalpinnal 200mm; • kõrguslik hälve (vertikaalis) ±10 mm; • trassiseadmete asukoha horisontaal- ja vertikaalpinna hälve ±100 mm. 8.7.5 Survetorustike katsetamine Kõik katsetused, kontrolltoimingud ja inspekteerimised tuleb läbi viia töövõtja kulul ning tellija ja asjassepuutuvate ametiasutuste osavõtul. Torustike katsetused läbi viia vastavalt SFS 3115, esitatule. Paigaldatud torustik, mille pikkus on vähemalt 10m (s.h. kõik kinnitusühendused ja ümberühendatud olemasolevad kinnitusühendused) tuleb katsetada vastavalt kehtestatud survetorustike eeskirjadele. Korraga survestatava torustiku pikkus ei tohi olla üle 500m. 8.7.6 Mõõtmine Torude paigaldamisel on mõõtühikuks iga torumõõdu meeter koos kaevamise, aluse ehitamise ja tagasitäitmisega. Kaevude paigaldamine sisaldab kaevude paigaldamiseks vajalikke materjale, tööjõudu, mehhanisme ja kõiki toiminguid kaevude projektijärgseks paigaldamiseks ning sisaldub survetorustiku maksumuses 95 8.7.7 Arveldamine Tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel pärast kontrolltoiminguid ja teostusmõõdistuse dokumentatsiooni esitamist ning töö üleandmist võrguettevõtte esindajale. Vajadusel tuleb koostada eraldi tööprojekt. Kui kululoendis puudub eraldi reana tööprojekti maksumus, siis see arvestada tööde maksumuses. Makseartikli nr Makseartikli nimetus Mõõtühik 80701 (Reovee, sademevee) survetorustik, PN … m 80702 (Reovee, sademevee) pumpla …. l/s tk 80703 Reoveepumpla ümberehitamine kogusumma 80704 ... tööprojekti koostamine tk 8.8 Veevarustus 8.8.1 Tööde käsitlusala Tööd sisaldavad kõiki veevarustussüsteemide rajamise, ümberehitamise, kaitsmise või demonteerimisega seotud toiminguid, masinaid, seadmeid, materjale ja tööjõudu alates mahamärkimisest kuni teostusmõõdistuse ja kontrolltoiminguteni vastavalt nende töökirjeldustele, asjakohastele joonistele ja aruannetele ning juhistele. 8.8.2 Materjalinõuded Kasutada (polüetüleen) PE torusi EVS-EN 12201, minimaalse surveklassiga PN10. Veevarustuse kaevude nõuded on kirjeldatud antud dokumendi peatükis 5.2. 8.8.3 Ehitamine ja töö Kaevetööd tuleb teostada kooskõlas haldusterritooriumil kehtiva kaevetööde eeskirjaga ja tuleb lähtuda järgmistes dokumentides esitatud nõuetest: • RIL 77 “Maa sisse ja vettepaigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend” (edaspidi RIL 77); • EVS-EN 1610 „Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine“ . Torude paigaldamisel arvestada tootjate poolt etteantud nõudeid ja tehnilisi tingimusi. Tellija võib vajadusel lisada omapoolseid juhiseid paigaldamiseks. Veevarustustoru minimaalne rajamissügavus 1,8m maapinnast torulaeni. 8.8.4 Vastavuse kontroll Enne lõplikku tagasitäidet viiakse läbi surveproov vastavalt standardile SFS 3115, EN-805. Proov viiakse läbi vastavalt toru nimirõhule. Koostatakse surveprooviakt. Paigaldatud torustik, mille pikkus on vähemalt 10m. (s.h. kõik kinnitusühendused ja ümberühendatud olemasolevad kinnitusühendused) tuleb katsetada vastavalt survetorustike survestamise eeskirjadele. Korraga survestatava torustiku pikkus ei tohi olla üle 500m. Tagasitäite tihedust mõõdetakse iga tihendatud kihi pinnal INSPEKTOR või LOADMAN seadmega. Veetrasside lubatud hälbed: 96   mistahes kõrvalekalle horisontaalpinnal 200mm;  kõrguslik hälve (vertikaalis) ±100 mm;  trassiseadme asukoha horisontaal- ja vertikaalpinnal hälve ±100 mm. 8.8.5 Mõõtmine Mõõtühikud vastavad veevarustustööde makse artiklites toodule. Torude paigaldamisel on mõõtühikuks iga torumõõdu meeter koos kaevamise, aluse ehitamise ja tagasitäitmisega. Kaevude paigaldamine sisaldab kaevude paigaldamiseks vajalikke materjale, tööjõudu, mehhanisme ja kõiki toiminguid kaevude projektijärgseks paigaldamiseks ning sisaldub survetorustiku maksumuses 8.8.6 Arveldamine Tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel pärast kontrolltoiminguid ja teostusmõõdistuse dokumentatsiooni esitamist ning töö üleandmist kohaliku veevarustusettevõtte esindajale. Vajadusel tuleb koostada eraldi tööprojekt. Kui kululoendis puudub eraldi reana tööprojekti maksumus, siis see arvestada tööde maksumusese. Makseartikli nr Makseartikli nimetus Mõõtühik 80801 Veetoru …., PN… m 80802 Liitmikud, PN…. tk 80803 Veekaevud tk 80804 Siibrid tk 80805 Tuletõrjehüdrandid tk 8.9 Torustikud kinnisel meetodil 8.9.1 Tööde käsitlusala Töö sisaldab kõiki masinaid, tööjõudu, seadmeid ja materjale ning kõigi operatsioonide teostamist, kaasa arvatud transport, paigaldamine, ühendamine, kaevamine ja tagasitäide, pinna profileerimine, toruotste erosioonikaitse (kindlustamine) ja vaatlus ning ehitamine vastavalt joonistele. Töövõtja peab olema teadlik ja rakendama vastavaid ohutusabinõusid töötades olemasolevate asbesttorudega. 8.9.2 Materjalinõuded Tuleb kasutada projekti tehnilises kirjelduses ja joonistel näidatud materjale. Projekteeritud toru peab olema toodetud vastavalt PAS1075 nõuetele. Injekteerimisel kasutatava segu materjal ei tohi muldkeha külmumistsoonis olla külmakartlik ega külmakerkeline. 8.9.3 Ehitamine ja töö Kõik torustiku kaevikuta paigaldamise tööd peavad vastama EVS-EN 12889-le. Tuleb järgida torustike kinnisel meetodi üldisi põhimõtteid. Töövõtja vastutab torustiku kinnisel meetodil paigaldamise töödega seotud pinnase liikumise seire eest nii tööalas kui ka külgneval alal, rajatiste ja hoonete ning pinnakatete vigastuste ning kahjuliku liikumise ärahoidmise eest. Töövõtja kannab täielikku vastutust taastamistööde tegemise eest, kaasaarvatud teekatte 97 uuendamise eest. Töövõtja peab arvestama vajalike tööde ja uuringutega, et veenduda kinnise meetodi kasutamise ohutuses ja võimalikkuses vahetult enne torustike ehitustöid kinnisel meetodil. Horisontaalpuurimine Torustike paigaldamist suundpuurimisega tuleb teha nõutavates kohtades vastavalt projekti tehnilisele kirjeldusele ja joonistele. Puurimisseadmed peavad võimaldama torustiku paigaldamist nii nagu on näidatud projekti joonistel. 8.9.4 Vastavuse kontroll Pinnase sissevajumine või kerkimine torustiku kaevikuta paigaldamise trassil ei tohi tööde tegemise ajal ja pärast torustiku paigaldamist ületada 5 mm, teekonstruktsiooni alt läbimineku korral. Töövõtja teeb kontrollmõõtmised ning esitab mõõtmistulemused insenerile. 8.9.5 Mõõtmine Torude paigaldamisel on mõõtühikuks iga torumõõdu meeter paigaldatuna kinnisel meetodil ja sisaldab kõiki töid koos liikluskorraldusega. Vahekaevude mõõtühikuks on tükk. Vaatluskaevude paigaldamine sisaldab kaevude paigaldamiseks vajalikke materjale, tööjõudu, mehhanisme ja kõiki toiminguid kaevude projektijärgseks paigaldamiseks. 8.9.6 Arveldamine Tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel. Makseartikli nr Makseartikli nimetus Mõõtühik 80901 Torustik kinnisel meetodil, PN …. m 80902 Vahe kaev tk 8.10 Gaasivarustus 8.10.1 Tööde käsitlusala Töö sisaldab kõiki masinaid, tööjõudu, seadmeid ja materjale ning kõigi operatsioonide teostamist, kaasa arvatud transport, paigaldamine, ühendamine, kaevamine ja tagasitäide, pinna profileerimine vastavalt projektile ning võrguvaldaja nõuetele. 8.10.2 Arveldamine Tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel pärast kontrolltoiminguid ja teostusmõõdistuse dokumentatsiooni esitamist ning töö üleandmist gaasivarustusettevõtte esindajale. Makseartikli nr Makseartikli nimetus Mõõtühik 81001 Gaasitoru …., PN …. m 81002 Gaasimõõdusõlm tk 98 81003 Gaasimõõdusõlme ümber tõstmine tk 81004 Märkekaabel m 81005 Turvalint m 99 9 Maastikukujundustööd 9.1 Kasvualuse rajamine 9.1.1 Tööde käsitlusala Tööd sisaldavad kõiki taimede kasvualuse rajamiseks vaja minevaid materjale ning kõigi tööde teostamist, kaasa arvatud mullaproovide võtmine, kasvumulla segamine, laotamine, tasandamine, tihendamine Kasvualus- tähendab taimede istutamiseks või külviks rajatavat mullast jt vajalikest koostisosadest (nt erosioonitõkkematerjal) teatud mõõtudega kihti või kihte, millesse taim saab juurduda. Kasvukiht- tähendab mullakihti. Kasvumuld- tähendab haljastamiseks sobivat mulda, mille koostis on laboratoorselt tuvastatud. Kasvupinnas- tähendab mulda ja huumust sisaldavat maakoore ülemist pinnasekihti, mille sobivus haljastamiseks on laboratoorselt tuvastamata 9.1.2 Materjalinõuded Kasvualuse rajamisel materjali nõuded vastavalt „Riigiteede haljastustööde juhis“. Kasvualus tehakse kas kohalikust mättamullast, lisades mullaparandusaineid ja väetisi, või spetsiaalsest kasvumullast. Spetsiaalse kasvumulla tarnija peab esitama tootekirjelduse, kus on kirjas mulla lõimis ja toiteelementide sisaldus, mis peab olema taimekasvuks sobiv. Kasvumuld peab olema taimekasvuks sobiv ega tohi sisaldada ohtlikke aineid üle piirmäära. Kasvumuld ei tohi sisaldada prahti, kive ega mitmeaastasi juurumbrohte 9.1.3 Ehitamine ja töö Kasvualuse rajamisel ehitamine ja töö vastavalt „Riigiteede haljastustööde juhend“. Kohaliku kasvupinnase sobivus kasvualuse rajamiseks tuleb teha kindlaks mulla viljakuse ja lõimise analüüsiga enne külvi- või istutustööde algust. Mullaproovid tuleb võtta erinevatest kohtadest (vähemalt 1 proov 5000 m3-st, või 1 proov 500 m2 kohta, kuid mitte vähem kui 2 proovi objekti kohta) ja saata toitainete sisalduse määramiseks laborisse. Metsastamisel ja III klassi muru rajamisel kohalikku kasvupinnast analüüsima ei pea Kasvualuse paksusest ei lahutata multšikihi paksust. Kihi paksus puude jaoks umbes 50 cm ning murule vähemalt 25 cm Enne kasvualuse rajamist tuleb kontrollida, kas istutuskohad on õiges asukohas ette valmistatud (nt kaugus trassidest). Mulla kvaliteeti tuleb kontrollida enne mulla laotamist. 9.1.4 Vastavuse kontroll Valmis kasvualus ja selle maht peavad vastama nõutule. Kasvualuse materjal peab olema kvaliteetne ja vajadusel tõestatud mullaanalüüsiga, kui ehitaja ei kasutanud tellija määratud materjali. Kasvualuse pinnal ei tohi olla üle 20 mm läbimõõduga kive. Kasvualus ei tohi olla liiga tihenenud. Kasvualuste pinnad peavad olema tasased, ilma lohkudeta. Maapinna kõrgused sh kalded peavad vastama projektile. Sajuvesi peab olema kalletega kasvualuse pinnalt ära juhitud. Pinna lubatud erinevus 3 m lauaga mõõtes on I klassi murul ±30 mm, II klassi murul ±40 mm, III klassi murul ±50 mm, IV klassi murul ±60 mm. Tasasust kontrollitakse visuaalselt, 100 vajadusel mõõtes latiga iga 25 m järel. Lausistutuse kasvualuse pind peab olema keskelt vähemalt 50 mm kõrgem. Muru või lausistutuse kasvualus peab jääma äärekivi või katendiga tasa. Murus paiknevad puude ja põõsaste kasvualused peavad jääma murust 50-100 mm kõrgemaks 9.2 Muru rajamine 9.2.1 Tööde käsitlusala Töö sisaldab kõiki muru rajamiseks vajalikke materjale ning kõigi tööde teostamist, kaasa arvatud kasvualuste ettevalmistamine ja külvamine. 9.2.2 Materjalinõuded Muru rajamisel materjalinõuded vastavalt „Riigiteede haljastustööde juhis“-le. Siirdemuru -peab olema vähemalt 0,5m laiune sirgete servadega tükk. 0,5 m2-ne 25-35 mm paks siirdemuru paan ei tohi laguneda, kui see tõstetakse ühest servast üles. Mättad- peavad olema vähemalt 0,25 m2 suurused, ühtlase suurusega, sirgelt lõigatud servadega. 9.2.3 Ehitamine ja töö Muru rajamisel ehitamine ja töö lähtuda vastavalt „Riigiteede haljastustööde juhis“-le. Muru klass on antud projektis, kui projektis muruklass puudub, tuleb rajada III klassi muru. Külvipind tuleb tasandada nii, et seal ei oleks lohke ning et mullapind oleks sujuvalt ühendatud ümbritseva maapinna või rajatistega (nt äärekividega). Tasandatud pind tuleb tihendada rullides nii, et sinna ei jääks käimisel jälgi. III klassi muru külvipinda tuleb järskudel (järsem kui 1:2) ja kõrgetel (>3 m) nõlvadel enne külvi kergelt vaostada kõrgusjoontega samasuunaliste 2-4 cm sügavuste vagudega, umbes 5 cm vaovahedega. 9.2.4 Vastavuse kontroll Muruseemne ja mullaparandusainete kvaliteet peab olema tarnija poolt tootja deklaratsioonidega dokumentaalselt tõendatud. Kui muru on niidetud õigel viisil ja õige sagedusega, siis peab muru katvusprotsent esimese kasvuperioodi lõpuks olema järgmine: I klassi murul 70%, II klassi murul 60%, III klassi murul 50%. Siirdemuru kvaliteet peab garantiiaja lõppedes vastama I klassi külvatud murule. Paanide vahekohad ei tohi olla nähtavad. Erosioonitõkkematerjalist läbi kasvav muru peab garantiiaja lõppedes olema sarnane külvatud muruga ning vastama omaduste poolest projektis määratud muruklassile. Mätastatud alal peavad mättad olema kohale kinnitunud ja haljad. 9.2.5 Mõõtmine Mõõtühikuks on m2. 9.2.6 Arveldamine Tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel. 101  Makseartikli nr Makseartikli nimetus Mõõtühik 90201 Muru kasvualuse rajamine ja külv m2 90202 Siirdemuru kasvualuse rajamine ja paigaldamine m2 90203 Mätastamine kasvualuse rajamisega m2 90204 Hüdrokülv kasvualuse rajamisega m2 9.3 Puude istutamine 9.3.1 Tööde käsitlusala Töö sisaldab kõiki üksikpuude, puudegruppide ja alleepuude istutustöid ja istutuste jaoks vajalikke materjale, masinaid ja seadmeid. 9.3.2 Materjalinõuded Puude istutamisel materjalinõuded lähtuda vastavalt „Riigiteede haljastustööde juhis“-st. Istikud peavad olema paljundatud ja kasvatatud Eestis või naaberriikides, kaugemalt toodud taim peab olema talvitunud Eestis vähemalt kaks talve. 9.3.3 Ehitamine ja töö Puude istutamisel ehitamine ja töö lähtuda „Riigiteede haljastustööde juhis“-st. 9.3.4 Vastavuse kontroll Valmis istutus peab olema projektikohane. Istutamistööde ja garantiiaja lõppedes peavad taimed olema heas seisundis, vormilt ja suuruselt liigile või sordile tüüpilised, terved, kahjuriteta, vigastusteta. Puud peavad olema istutatud õigele sügavusele. Istutatud puud ei tohi olla viltu. Tugiteibad peavad olema kindlalt pinnases. Tugiteivas peab olema jämedama läbimõõduga kui puutüvi. Toestusmaterjal ei tohi hõõrduda vastu puutüve või oksi. Sidumismaterjal ei tohi soonida. Multšikate peab olema ühtlase paksusega ja ei tohi olla segunenud mullaga. Garantiiaja jooksul kuuluvad asendamisele kõik kuivanud ja mitterahuldavas seisundis (üle 1/3 taime okstest kuivanud). 9.3.5 Mõõtmine Mõõtühikuks puude istutamisel ja toestamisel on tk. 9.3.6 Arveldamine Tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel. Makseartikli nr Makseartikli nimetus Mõõtühik 90301 Üle 2,5m kõrgustele lehtpuudele kasvualuse rajamine, tk istutamine ja toestamine 90302 2-2,5m kõrgustele lehtpuudele kasvualuse rajamine, tk istutamine ja toestamine 102  90303 Üle 1,5m kõrgustele okaspuudele kasvualuse tk rajamine, istutamine ja toestamine 90304 0,6-1,5 m kõrgustele okaspuudele kasvualuse tk rajamine, istutamine ja toestamine 90305 Haljastustööd kogusumma 9.4 Metsastamine 9.4.1 Tööde käsitlusala Töö sisaldab kõiki metsastamisega kaasnevaid istutustöid, vajalikke materjale, masinaid ja seadmeid. Metsastamine tähendab Teetööde tehnilises kirjelduses metsa istutamist maastikukujunduse eesmärgil (nt rampide vahelisele alale) või kaitsehaljastuseks. 9.4.2 Materjalinõuded Metsastamisel materjalinõuded lähtuda „Riigiteede haljastustööde juhis“-st. Istikud peavad olema paljundatud ja kasvatatud Eestis või naaberriikides, kaugemalt toodud taim peab olema talvitunud Eestis vähemalt kaks talve. 9.4.3 Ehitamine ja töö Metsastamise ehitamine ja töö lähtuda „Riigiteede haljastustööde juhis“-st. 9.4.4 Vastavuse kontroll Metsastatud ala ja liigilisus vastab projekteeritule. Istutustihedus vastab nõutule. Garantiiaja lõpul täidab taimedest 80% kvaliteedinõuded ning ei esine silmaga nähtavaid defektseid laike. Kui arenemisvõimelisi taimi on alla 80%, tuleb teha täiendusistutus. 9.4.5 Mõõtmine Mõõtühikuks puude metsastamisel on tk või ha. 9.4.6 Arveldamine Tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel. Makseartikli nr Makseartikli nimetus Mõõtühik 90401 Metsastamine ha 9.5 Heki istutamine 9.5.1 Tööde käsitlusala Töö sisaldab kõiki heki rajamisega kaasnevaid istutustöid, vajalikke materjale, masinaid ja seadmeid. 103 9.5.2 Materjalinõuded Heki istutamisel materjalinõuded lähtuda „Riigiteede haljastustööde juhis“-st. 9.5.3 Ehitamine ja töö Heki istutamisel ehitamine ja töö lähtuda vastavalt „Riigiteede haljastustööde juhis“-st. 9.5.4 Vastavuse kontroll Valmis istutus peab olema tehtud vastavalt projektile ja haljastustööde juhendile. Taimede vahekaugused on õiged. Istutamistööde ja garantiiaja lõppedes peavad taimed olema heas seisundis, vormilt ja suuruselt liigile tüüpilised, terved, kahjuriteta, vigastusteta. Taimed peavad olema istutatud õigele sügavusele. Istutatud taimed ei tohi olla viltu, ka nõlvadele istutatud taime tüvi peab jääma püstine. Multšikate peab olema piisav, ühtlase paksusega ja ei tohi olla segunenud mullaga. Umbrohi ei tohi olla multšikattest läbi tunginud. Garantiiaja jooksul kuuluvad asendamisele kõik kuivanud ja kehvas seisundis (üle 2/3 taime okastest pruunistunud) taimed. 9.5.5 Mõõtmine Mõõtühikuks on heki rajamisel m. 9.5.6 Arveldamine Tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel. Makseartikli nr Makseartikli nimetus Mõõtühik 90501 Üherealise …..heki istutamine koos kasvualuse m rajamisega 90502 Kaherealise …..heki istutamine koos kasvualuse tk rajamisega 9.6 Põõsaste ronitaimede ja püsikute istutamine, lausistutus 9.6.1 Tööde käsitlusala Töö sisaldab kõiki üksikpõõsaste ja lausistutuste istutustöid ja vajalikke materjale. 9.6.2 Materjalinõuded Põõsaste, ronitaimede ja püsikute istutamisel ja lausistutstel materjali valikul lähtuda „Riigiteede haljastustööde juhis“-st. Istikud peavad olema paljundatud ja kasvatatud Eestis või naaberriikides, kaugemalt toodud taim peab olema talvitunud Eestis vähemalt kaks talve. 9.6.3 Ehitamine ja töö Põõsaste, ronitaimede ja püsikute istutamise ja lausistutste ehitamine ja töö teostada vastavalt „Riigiteede haljastustööde juhendile“-le. Lausistutustele rajada ühtne kasvualus. Üksikpõõsaste 104 ja ronitaimede kasvualuse paksus peab olema 600mm ja laius 700mm, lausistutuste (põõsad, püsililled, dekoratiivkõrrelised) kasvualuse paksus 400mm. 9.6.4 Vastavuse kontroll Valmis istutus peab olema projekti- või skeemikohane ja tehtud eeltoodud kirjeldust järgides. Lausistutus peab olema ühtlane, seal ei ole taimedeta laike. Istutamistööde ja garantiiaja lõppedes peavad taimed olema heas seisundis, vormilt ja suuruselt liigile või sordile tüüpilised, terved, kahjuriteta, vigastusteta. Taimede kõrgust kontrollitakse enne võimalikku tagasilõikamist. Taimed peavad olema istutatud õigele sügavusele. Istutatud taimed ei tohi olla viltu. Vajalikud lõikused peavad olema tehtud. Multšikate peab olema piisav, ühtlase paksusega ja ei tohi olla segunenud mullaga. Umbrohi ei tohi olla multšikattest läbi tunginud 9.6.5 Mõõtmine Mõõtühikuks põõsaste istutamisel on tk, lausistutustel tk või m2. 9.6.6 Arveldamine Tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel. Makseartikli Makseartikli nimetus Mõõtühik nr 90601 Üksiku lehtpõõsa või ronitaime kasvualuse rajamine (sh. tk multšimine) ja istutamine 90602 Põõsaste lausistutuse kasvualuse rajamine ja istutamine, m2 multšimine 90603 Püsikute kasvualuse rajamine (sh. multšimine) ja istutamine m2 9.7 Puude ümberistutamine 9.7.1 Tööde käsitlusala Töö sisaldab kõiki puude ümberistutamiseks vajalikke töid, materjale, masinaid ja seadmeid. 9.7.2 Materjalinõuded Puude ümberistutamisel materjalinõuded lähtuda „Riigiteede haljastustööde juhis“-st. 9.7.3 Ehitamine ja töö Puude ümberistutamise ehitamine ja töö lähtuda vastavalt „Riigiteede haljastustööde juhis“-st. 9.7.4 Vastavuse kontroll Puu peab olema elujõuline ning istutatud õigele sügavusele. Puul ei tohi olla koorevigastusi ega murdunud oksi. Maapind puu ümber ei tohi olla liigselt tihenenud. Istutatud puu ei tohi olla viltu ning peab olema kindlalt paigale fikseeritud. Toestusmaterjal ei tohi hõõrduda vastu 105 puutüve või oksi. Sidumismaterjal ei tohi soonida. Garantiiaja jooksul kuuluvad asendamisele kõik kuivanud ja mitterahuldavas seisundis ümber istutatud puud samaväärsega 9.7.5 Mõõtmine Mõõtühikuks ümberistutamisel on tk. 9.7.6 Arveldamine Tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel. Makseartikli nr Makseartikli nimetus Mõõtühik 90701 Puude ümberistutamine tk 9.8 Ooteplatvormide ehitamine 9.8.1 Tööde käsitlusala Ooteplatvormid tuleb renoveerida või ehitada vastavalt projektile. Töö sisaldab ooteplatvormi muldkeha renoveerimiseks/ehitamiseks vajalikke materjale, tehnikat, tööjõudu ning kogu varustust nagu joonistel näidatud, kaasa arvatud äärekivid, vundamendid, prügikast, pink jne ning kõigi tööde teostamist. 9.8.2 Materjalinõuded Materjalinõuded vastavalt projektile ja Maanteeameti tüüpjoonistele. 9.8.3 Ehitamine ja Töö Ooteplatvormid kavandada ja ehitada vastavalt Maanteameti tüüpjoonistele. Kui platvorm on olemasolevast bussipeatusest kõrgem, tuleb pärast olemasoleva peatuse lammutamist ehitada bussipeatuse ette astmed ning vajadusel nõlvakindlustused. Kate ääristatakse betoonalusel äärekividega millest sõiduteepoolsed äärekividest otsad tardkivist äärekivid vähemalt 2 kivi ulatuses. Ooteplatvormi nurkade äärekivide otsad tuleb liiklusohutuse tagamiseks alla lasta ühe kivi ulatuses. 9.8.4 Vastavuse kontroll Ooteplatvormi paigutus, suurus ja kujundus peavad vastama projekti nõuetele. Lubatud kõrvalekalded asetuse ja suuruse osas vastavalt TEK nõuetele. Lammutatud platvormide materjalid tuleb töövõtjal utiliseerida. Platvorm tuleb varustada projektile vastava pingi ja prügikastiga 9.8.5 Mõõtmine Bussiooteplatvormide mõõtühikuks on tükk. 106 9.8.6 Arveldamine Bussiooteplatvormide eest tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel. Makseartikli nr Makseartikli nimetus Mõõtühik 91001 Bussiooteplatvormid tk 9.9 Ootekojad 9.9.1 Tööde käsitlusala Töö sisaldab kõiki ootekoja paigaldamiseks, ehitamiseks või olemasoleva renoveerimiseks vajalikke töid ja materjale, seadmeid ning kõigi tööde teostamist. 9.9.2 Materjalinõuded Ootekoda renoveeritakse analoogsete materjalidega, millest olemasolev ootekoda on ehitatud. Uus ootekoda peab vastama projektis toodud nõuetele. 9.9.3 Ehitamine ja Töö Ootekoja ehitamisel juhinduda projektist ja Maanteeameti kodulehel olevatel tüüpjoonistest. 9.9.4 Vastavuse kontroll Tööd peab kontrollima töövõtja esindaja koos inseneriga. Tööd peavad olema teostatud vastavalt projektile ja tootjapoolsetele juhistele/joonistele. 9.9.5 Mõõtmine Ootekodade mõõtühikuks on tükk. 9.9.6 Arveldamine Ootekodade eest tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel. Makseartikli nr Makseartikli nimetus Mõõtühik 91101 Ootekoda tk 91102 Ootekoja ümberpaigaldamine tk 91103 Ootekoja remont tk 107 9.10 Piirdeaiad 9.10.1 Tööde käsitlusala Käesolev alajaotis sisaldab kõiki piirdeaedade ehitamiseks vajalikke seadmeid, varustust, materjale ja tööjõudu. Kõik aia ehitamiseks vajalikud tööd ja materjalid peavad vastama projektile. 9.10.2 Materjalinõuded Võrkaed ja selle postid, samuti auto- ja jalgväravad peavad olema tsingitud vastavalt standardile EVS-EN 10244 või kaetud plastikkattega. Kõik teraspostid tuleb lõigata enne tsinkimist. Võrkaia võrgusilma suurus peab vastama projektis toodule. Väravatel kasutatav võrk peab olema analoogne võrkaia ehitusel kasutatava võrguga. Tsingitud terastoru väline läbimõõt peab olema vähemalt 76 mm ja seina paksus vähemalt 2 mm või nagu projektis näidatud. Suuremate mõõtmetega aedade ja postide kasutamiseks tuleb saada inseneri heakskiit. Kõik avatud otsaga postid tuleb varustada vastupidavast materjalist sulguriga, mis oma kuju tõttu suunab vee postist väljapoole ning on varustatud posti külge kinnitamise vahenditega. Auto- ja jalgväravad peavad olema varustatud vastupidavast materjalist sulguritega. Väravad peavad olema varustatud sulguriga, mis väldib nende avanemist sõidutee poole. Puitaia maaga kokkupuutes olevad puitosad tuleb teha A –klassi sügavimmutatud puidust. Kõik metallist detailid peavad olema korrosiooni vastu töödeldud terasest (kuumtsingitud või tsingitud ja pulbervärvitud). Okastraataed peab olema tsingitud materjalist. Postid on mädanemisvastase vahendiga immutatud puidust. 9.10.3 Ehitamine ja Töö Võrkaed tuleb paigaldada vastavalt tootja juhistele. Võrkaed ei tohi mulde nõlva ülemisele servale olla lähemal kui 5,0 m. Aia ülemine serv peab olema ümbritsevast maapinnast 2,0 m kõrgusel. Postide kinnitussügavus maapinnas peab olema vähemalt 0,8 m. Aiapostide ümber peab olema ehitatud betoonvundament, kui projektis ei ole teisiti. Võrkaia postide vaheline kaugus peab vastama projektis toodule. Postide vahekaugust võib vähendada projektsest. Vana aed tuleb lammutada kooskõlas piirneva naabriga. Remondil aia kõrgus ning traatide arv peab olema sama, mis vanal aial. Aiapostid tuleb lüüa või paigaldada aukudesse ning kaitsta lagunemise eest. Kui pinnas ei võimalda poste nõutaval viisil maasse lüüa, võib postidele puurida masse augu, mis ei ole suurem kui posti läbimõõt miinus 25 mm. Kui postid paigaldatakse aukudesse, siis peab auk olema piisavalt suur, et võimaldada selle korralikku tampimist. Puitpostid tuleb paigaldada suurema otsaga allapoole. Pärast tööde lõppu tuleb kogu väljakaevatud muld ära kasutada ning järeltäide võib veidi üles kerkinud olla. Kogu võrkaed tuleb käsipingutitega pingule tõmmata. Väravad tuleb ehitada ja paigaldada nii nagu joonistel näidatud. Töövõtja peab olemasolevate aedade eemaldamisel rakendama piisavat hoolikust, nii et materjale oleks võimalik tagasi asetada suures osas samas seisundis kui need eemaldati. Ülesvõetud aia kasutamata osa tuleb kas utiliseerida või anda üle omanikule. Puitaia postide betoonist alusrajatise pinnasesse paigaldatava osa sügavus peab olema vähemalt 1/3 aia kõrgusest ja ulatuma maa külmumispiirist (0,7-1,2m) sügavamale. Postide materjalivalik peab vastama projektis toodule. Kõrgemate puitaedade puhul tuleb eelistada 108 korrosiooni vastu töödeldud (nt kuumtsingitud) metallposti, mis on vastupidavam. Kuumtsingitud kanttorust aiapost peab olema olenevalt piirde kõrgusest ja disainist mõõtudega alates 50 x 50 mm, väravapost alates 80 x 80 mm. Puidust aiapostid tuleb kinnitada terasest postikinga külge, mis on eelnevalt paigaldatud betoonist valatud alusrajatisse. Puidust aiaposti ülemine ots tuleb lõigata pealt viltuseks või panna kate, mis kaitseb sademevee eest. 0,9-1,8 m kõrguste puitaedade puitpostid peavad olema vähemalt 100 X 100 mm prussist. 1,8-2m kõrguste puitaedade puitpostid peavad olema vähemalt 125 X 125 mm prussist, väravapostid vähemalt 150 x 150. Väravapostid tuleb maa-alt üksteisega ühendada. Üle 1,5 m kõrgustele lippaedadele tuleb paigaldada 3 jooksu ehk tugilatti. Sügavimmutatud puitu peab laskma 1-2 kuud seista, enne kui värvida. 9.10.4 Vastavuse kontroll Töövõtja koos inseneriga teostab visuaalse ja püsivuse kontrolli. Valmis piirdeaed ei ole viltu ja on tugevalt püsti. Väravad avanevad ja sulguvad raskusteta, lukud ja riivid toimivad. Aialipid on ühepikkused, lipid ei anna pinde. Piirdeaia värv on ühtlane. Võrgusilm ja traadi jämedus vastavad nõutule. 9.10.5 Mõõtmine Piirdeaia rajamise mõõtühikuks on meeter. Autovärava ehitamise mõõtühikuks on tk. Jalgvärava ehitamise mõõtühikuks on tk. 9.10.6 Arveldamine Võrkaedade eest tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel. Makseartikli nr Makseartikli nimetus Mõõtühik 91501 Võrkaia ehitamine m 91502 Okastraataia ehitamine (x traadi) m 91505 Autovärava ehitamine tk 91506 Jalgvärava ehitamine tk 91507 Puitaia ehitamine m 9.11 Loomapääsud 9.11.1 Tööde käsitlusala Käesolev alajaotis sisaldab kõiki ulukitara, tagasihüppekoha, väikeloomatruupide ja -tunnelite, kahepaiksete ja roomajate tunnelite ning suunavate piirete ehitamiseks vajalikke seadmeid, varustust, materjale ja tööjõudu. 9.11.2 Materjalinõuded Loomapääsude materjali valikul lähtuda nõuetest „Loomad ja liiklus Eestis“. Ulukitara materjalid peavad vastu pidama vähemalt 10 aastat. Ulukitarade võrk peab olema punutud traatvõrk, mis on alumises pooles või kolmandikus tihedama või allapoole tiheneva 109 võrgusilmaga. Värava osad, v.a keevisvõrk, peavad olema kuumsukkelgalvaanitud vastavalt EVS-EN ISO 1461. Eelistada nelinurkseid väikeulukitunneleid kaarjatele ja ümmargustele, kuna püstised seinad suunavad loomi paremini. Eelistada paindliku ühendusega betoonelemente või betoontorusid, kuna mõned liigid (nt jänesed, mõned kiskjad) pelgavad metallpindu. Kahepaiksete ja roomajate piirete ja tunnelite juures kasutatav puitmaterjal peab olema immutamata, aga tugevdatud ilmastikukindlusega hööveldamata saematerjal. 9.11.3 Ehitamine ja Töö Ulukitara paigaldatakse vastavalt valmistaja juhendile. Kui projektis pole määratud teisti, siis on ulukitara kõrgus: punahirv ja põder – minimaalselt 2,0 m (soovitavalt 2,6–2,8 m); metskits ja metssiga – minimaalselt 1,5 m (soovitavalt 1,6–1,8 m). Tara kõrgus peab olema kooskõlas maastikuga ja arvestatakse looma lähenemispoolelt. Tara miinimum kõrgusele tuleb liita lumikatte paksus. Ülemise ja alumise traadi jämeduseks on vähemalt 2,5 mm (tõmbetugevusega vähemalt 1000N/mm2), horisontaalne traat vähemalt 2,0 mm (tõmbetugevusega vähemalt 1200N/mm2), vertikaalne traat vähemalt 1,9 mm (tõmbetugevusega vähemalt 400N/mm2). Aladel, kus sihtliikideks on mäger, rebane, hunt või metssiga, tuleb tara alumine osa kaevata 20–40 cm ulatuses maasse. Võrk peab olema paigaldatud postidele teest eemale, st tara postid peavad jääma maantee poole. Võrgu kinnitused peavad olema sellised, et juhuslikult teele sattunud suuruluk saaks aiavõrgu postidelt kergesti maha jooksta. Postid peavad olema suletud korgiga. Soovitatav on tara ülaserva paigaldada erksavärviline märkelint. Võrgu ühenduskohad rullide lõpus peavad olema varustatud pingutitega igal horisontaaltraadil, mis võimaldavad võrku kasutamisaja jooksul pingutada. Tagasihüppekoht tuleb rajada nõlvusega vähemalt 1 : 7, juurdepääsuga mitmest suunast ja kõrgus viia vastavusse ulukitara kõrgusega. Kasutatavad puitpostid peavad olema süvaimmutatud, klass 4. Viadukti või silla alused alad tuleb säilitada nii looduslikena kui võimalik või taastada endine taimestik. Paljudele liikidele sobiva tunneli diameeter toruja ristlõike korral peab olema vähemalt 1,5 m, nelinurkse ristlõike korral 1–1,5 m lai. Vaid mäkradele mõeldud tunnel võib olla 0,3 – 0,5 m diameetriga. 9.11.4 Mõõtmine Loomapääsude rajamise mõõtühikutena kasutatakse meetrit ja tükki. Risuvalli ehitamise mõõtühikuks on jm. 9.11.5 Arveldamine Ehitamise eest tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel. Makseartikli nr Makseartikli nimetus Mõõtühik 92001 Ulukitara ehitamine m 92002 "Väljajooksulaiendi" ehitamine tk 92003 Tagasihüppekoht tk 92004 Väikeloomatruup/tunnel m 110  92005 Kahepaiksete ja roomajate tunnelid m 92006 Kahepaiksete ja roomajate suunavad piirded m 92007 Risuvall m 9.12 Liiklusmüratõkked 9.12.1 Tööde käsitlusala Käesolev alajaotis sisaldab vastavaid liiklusmüratõkkeid koos vundamentidega, kui projekteeritud müravalle, nende tarnimiseks ja paigaldamiseks vajalikke seadmeid, varustust, materjale ja tööjõudu ning kõikide tööde teostamist. Kõik müratõkete paigaldamiseks vajalikud tööd ja materjalid peavad vastama normide ja standardi nõuetele ning seletuskirjas ning joonistel loetletud mahtudele. Müratõketeks loetakse müraseina, müravalli, kindlustatud nõlvaga müravalli ning mürasein- vall kombinatsioone. Liiklusmüratõke – mürasein, müravall või nende kombinatsioon, mis on projekteeritud vähendama liiklusmüra levikut Müravall – pinnasest või muust täitematerjalist projekteeritud vall. 9.12.2 Materjalinõuded Müratõkkeid võib valmistada erinevatest materjalidest, tavaliselt kasutatakse betooni, puitu, metallist, pinnasest, geokangast, müüritisest ja teistest sobivatest materjalidest. Müratõkete ehitamiseks valitud materjal peab sobima keskkonda, kuhu sein ehitatakse. Müraseina materjalid ja paigaldamine peavad vastama standardites EVS EN 14388, EN 1793 ja EN 1794 toodud tingimustele või samaväärsetele, kus:  akustiliste elementide tööiga- vähemalt 15 aastat (EN 14389-1);  mitteakustiliste elementide tööiga- vähemalt 30 aastat (EN 14389-2);  vundamentide eluiga – vähemalt 50 aastat; Projektis on toodud täpsemad kvaliteedinõuded. Materjalide transport ja ladustamine toimub vastavalt tootja nõuetele. Samad nõuded kehtivad ka müraseina ehitusel kasutatavate liitematerjalide (ankrud), segude jms. kohta. 9.12.3 Ehitamine ja töö Müratõkke ehitamisel ja paigaldamisel tuleb järgida kõiki tootja nõudeid ja soovitusi. Müratõkete edasine korrashoid peab olema kirjas kasutusjuhendis. Vundamendi konstruktsioon peab tagama müraseina püsivuse ja eluea vastavalt õigusaktidele. Võimalusel peab mürasein olema sujuvate või astmeliste otstega, müravalli haljastus peaks olema võimalikult hooldevaba. Müravalli puhul tuleb jälgida projektlahenduses toodud valli nõlvust ja ettenähtud haljastust. Müravalli rajamisel tuleb ette näha täitematerjali vajumist. 9.12.4 Vastavuse kontroll Müratõke peab vastama projekteeritule ja kehtivatele normidele, lume-, tuule- ja staatilisele koormuse nõuetele, liiklus- ja tuleohutusnõuetele ning määratud keskkonnaklassi nõuetele. Liiklusmüratõkkeseina vundamendi postide asukohtade suurimad lubatud kõrvalekalded on määratud järgmiselt: 111   suurim lubatud külgsuunaline kõrvalekalle kuni + 100 mm;  postivahed võivad projektist erineda maksimaalselt + 20 mm. 9.12.5 Mõõtmine Müraseina rajamise mõõtühik on meeter. 9.12.6 Arveldamine Müraseina ehitamise eest tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel. Makseartikli nr Makseartikli nimetus Mõõtühik 92501 Müratõkkeseina ehitamine m 92502 Müravall m 9.13 Lisapaigaldised 9.13.1 Tööde käsitlusala Töö sisaldab tarnimiseks ja paigaldamiseks vajalikke seadmeid, tööjõudu, materjale ja tööde teostamist vastavalt lepingus toodule. 9.13.2 Materjalinõuded Lisapaigaldised peavad vastama projektis toodud tingimustele/nõuetele ja tootjapoolsetele kirjeldustele/tehnilistele näitajatele. 9.13.3 Ehitamine ja töö Kõik tee lisapaigaldiste ehitamisega seonduvad tööd tuleb teostada vastavalt Maanteeameti tüüpjoonistele. Töö sisaldab kõiki ettenähtud lisapaigaldiste ehitamisega seonduvaid töid ja materjale, tööde teostamise käigus tekkinud prahi utiliseerimist ja ala puhastamist peale tööde lõppu. 9.13.4 Vastavuse kontroll Töövõtja koos inseneriga teostab visuaalse kontrolli, mille käigus võrreldakse lisapaigaldise vastavust projektile. 9.13.5 Mõõtmine Kõigi lisapaigaldiste mõõtühikuks on artikkel. 9.13.6 Arveldamine Tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel. Makseartikli nr Makseartikli nimetus Mõõtühik 93001 Prügikast tk 112 93002 Süvakogumissüsteemiga prügikast tk 93003 Pink tk 93004 Laud tk 93005 Käimla tk 93006 Trepp tk 113 10 Hooldetööd 10.1 Hoole 10.1.1 Tööde käsitlusala Hooldetööde tegemise eesmärgiks on seisundinõuete tagamine vastavalt sõlmitud lepingule tehes selleks vajalikke hooldetöid. 10.1.2 Mõõtmine Tehniliste töökirjelduste punkt ei määratle tehtavate hooldetööde koosseisu ega mahtu vaid saavutatud seisundit – mõõtühik €/km 10.1.3 Arveldamine Tasumine toimub lepingu ühikhindades töömahuloendis toodud makseartikli alusel. Makseartikli nr Makseartikli nimetus Mõõtühik 100101 Hoole - seisundi tase …. km 100102 Hoole – seisundi tase …. objekt 114  TEE KONSTRUKTSIOONIDE TAASTAMISE LEPING 1-10/20/2009-1 Maanteeamet (edaspidi MA), registrikoodiga 70001490, asukohaga Teelise 4, 10916 Tallinn, mida esindab volituse alusel lääne teehoiu osakonna juhataja Hannes Vaidla ja CMK Racing Team (edaspidi Huvitatud isik), registrikoodiga 80556556, asukohaga Kastani 12-37, Haapsalu, kui autoralli korraldamisest riigiteedel huvitatud isik, keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Martin Jaanus edaspidi MA, ja Huvitatud isik üksikult nimetatud Pool ja ühiselt Pooled, võttes arvesse, et: (i) Huvitatud isik soovib kasutada riigiteid (edaspidi Tee) Lääne- Eesti rahvaralli võistluse ja testikatsete korraldamiseks (edaspidi Võistlus) 2020. aastal; (ii) käesoleva lepingu alusel sõlmib Huvitatud isik kahepoolsed lepingud Tee ettevalmistamiseks ja taastamiseks seoses Võistlusega (edaspidi Teetööd) ning rahastab Teetööd; (iii) Huvitatud isik korraldab Teetöödele pädeva teostajate leidmise. Huvitatud isik ja edukad pakkujad sõlmivad kahepoolsed lepingud Teetöödeks; sõlmisid Pooled käesoleva lepingu (edaspidi Leping) täpsustamaks Poolte kohustusi alljärgnevatel tingimustel: 1. Lepingu objekt Riigimaanteed vastavalt lepingu lisale 1. 2. Lepinguosaliste kohustused Huvitatud isik kohustub: 2.1. tagama, et vajadusel tehakse enne Võistlust Teetööd vastavalt lisale 2; Täpsed lõigud vaadatakse üle MA ja Huvitatud isiku poolt; 2.2. kooskõlastama ajutise liikluskorralduse MA-ga; 2.3. Enne Võistluse toimumist ja pärast seda on vaja teostada Võistluseks kasutatud Teede ülevaatus, hinnates katete, truupide, kraavide jne seisukorda ja Võistluse käigus tekitatud kahjustusi. Ülevaatusel osalevad Maanteeameti lääne regiooni hooldeosakonna vastava maakonnaesinduse peaspetsialist, hooldeettevõtte esindaja ja Võistluse korraldajapoolne esindaja koos teed taastava ettevõtte esindajaga; 2.4. tagama, et Teel taastatakse liiklus ning tagatakse teele vastavad minimaalsed seisundinõuded 2 tundi pärast vastava kiiruskatse viimast läbimist; 2.5. tagama, et Tee konstruktsioonide täielik taastamine, tuleb lõpetada 7 päeva jooksul pärast Võistlust. 2.6. tagama, et MA esindajale esitatakse 3 tööpäeva enne kõikide Teetöödel kasutatavate materjalide vastavusdeklaratsioonid (või toimivusdeklaratsioonid) ja akrediteeritud labori katseprotokollid. Vastavusdeklaratsioonid ja katseprotokollid peavad olema eestikeelsed ning katseprotokollid ei tohi olla vanemad kui 1 aasta; 2.7. lubama MA esindajal võtta kõigist Teetöödel tee konstruktsioonides kasutatavatest materjalidest piisavas mahus kontrollproove. Kui Teetöödel kasutatakse  konstruktsioonides Tee ehitamise kvaliteedi nõuetele mitte vastavaid materjale, siis kohustub Huvitatud isik need välja vahetama oma kuludega; 2.8. lubama, MA esindajal teostada Teetööde (sh teostada erinevaid õigusaktidest sätestatud kontrollmõõtmisi) kontrollimist kehtivale õigusaktidele; 2.9. tagama Teetööde ümbertegemise, kui ehitustöid pole teostatud õigusaktide, sätestatud tingimustel; 2.10. tagama, et kulumiskihti ehitamisel kontrollitakse iga kihi tihendustegurit ja elastsusmoodulit. Huvitatud isik peab võimaldama MA esindajal kontrollida tihendustegurit ja elastsusmoodulit. Kui tihendustegurid või elastsusmooduli näitajad ei vasta nõutule, siis kohustub Huvitatud isik töö ümber tegema. Kui Teetööde teostamisel pole tihendustegureid kontrollitud, siis on MA-l õigus konstruktsioonide avamist ning kontrollida tihendustegureid. Kõik konstruktsioonide avamisega seotud kulud on Huvitatud isiku kanda; 2.11. tagama, et kõik Teetööde muudatused, mis leiavad aset Lepingu objektil kooskõlastatakse MA-ga; 2.12. tagama, et Teetöödel järgitakse MA peadirektori käskkirjaga kehtestatud juhendit „Riigiteede ajutine liikluskorraldus“ ja MA-ga kooskõlastatud liikluskorralduse projekti; 2.13. tagama, et Teetöödele kehtib 2 aastane garantii periood ja garantii perioodil MA poolt avastatud kõik asjakohased puudused on garantii periood lõpus likvideeritud. Garantii periood algab MA poolsest tööde vastuvõtmisest; 2.14. informeerima MA esindajat 1 tööpäev ette kõigist kaetud tööde vastuvõtmistest; 2.15. tagama, et iga reede kella 12.00-ks esitakse MA esindajale järgmise nädala tööde kava; 3. MA kohustub: 3.1. tasuta andma viivitamatult Huvitatud isikule ja/või töövõtjatele Teetöödeks vajalikku informatsiooni oma pädevuse piires; 4. MA on õigus: 4.1. nõuda Teetööde ümbertegemist, kui tehtud ehitustööd ei vasta õigusaktidele. 4.2. nõuda iga Lepingu olulise rikkumise korral (sh ajutise liikluskorralduse nõuete) leppetrahvi summas kuni 3000 eurot. Leppetrahvi määramine ei vabasta Huvitatud isikut Lepingu kohustutse täitmise eest. 5. Pooltevahelise avaldused ja kinnitused Lepingule allakirjutamisega Pooled avaldavad ja kinnitavad, et: 5.1. nad on teadlikud, et Lepingu alusel tehtud Teetööde näol on tegemist riigitee koosseisu kuuluvate Teedega, mis jäävad MA omandisse; 5.2. järgitud on kõiki reegleid, protseduure ja kooskõlastusi, mis on ette nähtud Lepingus toodud kohustuste võtmiseks; 5.3. Lepingu sõlmimiseks on olemas kõik õigused ja volitused ning Lepingu sõlmimine ja täitmine ei riku ega ületa olemasolevaid volitusi; 5.4. Täiendavalt avaldab ja kinnitab Huvitatud isik, et on: 5.4.1. teadlik sellest, et Lepingu alusel ei saa MA-l peale asjakohastes õigusaktides sätestatu tekkida Huvitatud isiku ees rahalisi kohustusi ega Huvitatud isikul õiguspärast ootust sellele, hoolimata kantud kulutustest; 5.4.2 teadlik sellest, et Teetööd toimuvad ainult Huvitatud isiku kulul. 6. Pooltevahelised teated 6.1. Lepinguosaliste vahelised Lepinguga seotud teated peavad olema kirjalikus vormis, välja arvatud juhtudel, kui teated on informatiivse iseloomuga, ja nende edastamisel teisele Poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. 6.2. Kirjalikud teated saadetakse Pooltele e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna või selle võimaluse puudumisel antakse Lepingu Pooltele üle allkirja vastu. Kui ühe Poole teade on teisele Poolele saadetud Lepingus märgitud e-posti aadressil, loetakse see kättesaaduks järgmisel tööpäeval. 6.3. Lepingu üks Pool on kohustatud kätte saadud ning vastust eeldavale teatele vastama kolme tööpäeva jooksul selle kättesaamisele järgnevast päevast arvates, kui teates ei ole ette nähtud vastamiseks pikemat tähtaega. 7. Huvitatud isiku vastutus 7.1. Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise korral on Huvitatud isik kohustatud hüvitama MA-le või kolmandatele isikutele oma tegevuse või tegevusetusega tekitatud kahju. Huvitatud Isik kohustub oma kulul esindama MA-t Lepingu alusel täidetavate ülesannete või toimingutega seotud kõigis vaidlustes (sh kohtuvaidlustes) kolmandate isikutega ning kandma kõik sellega kaasnevad menetluskulud. 8. Lepingu kehtivus ja muutmine 8.1. Leping jõustub Lepinguosaliste allkirjastamise hetkest ning kehtib Lepinguliste kohustuste täitmiseni. Leping loetakse täidetuks kõigi Lepingus nimetatud kohustuste nõuetekohase täitmisega. 8.2. MA võib Lepingust taganeda Huvitatud isiku poolt Lepingu olulise rikkumise korral. 8.3. Lepingu oluliseks rikkumiseks loevad Pooled Lepinguga võetud kohustuste mittekohast täitmist. 8.4. Lepingut võib muuta ainult Poolte kirjalikul kokkuleppel. Muudatused jõustuvad allakirjutamise hetkest või Lepinguosaliste poolt kirjalikult määratud tähtajal. Kirjaliku vormi järgimata tehtud muudatused on tühised. 9. Lõppsätted 9.1. Lepingu täitmisel Lepinguosaliste vahel tekkivad vaidlused ja erimeelsused, milles Lepinguosalised ei saavuta kokkulepet läbirääkimiste teel, lahendatakse kohtulikus korras. 9.2. Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest vastutavad Lepinguosalised Lepinguga ning Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega ettenähtud korras ja ulatuses. 9.3. Leping on koostatud eesti keeles ja allkirjastatud digitaalselt. 9.4. Lepinguosaliste kontaktisikuteks on: Huvitatud isik: Martin Jaanus, e-post: [email protected], MA esindaja: Hannes Vaidla ja Mihkel Merilo e-post: [email protected], [email protected]. 10. Käesolev Leping on sõlmitud digitaalselt allkirjastatuna ja jõustub MA ning Huvitatud isikute esindajate poolsete allkirjade andmisest. 11. Lisad: 11.1. Lisa 1. Võistluseks kasutatavate riigiteede lõigud. 11.2. Lisa 2 Teetööde kirjeldused Poolte allkirjad MA: Huvitatud isik: _______________ _______________ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/  Lisa 1. Kasutatavate teelõikude nimekiri 1. Tee 16113 Rohuküla-Ahli-Ridala, algus 8,5 km kuni 12 km