Ida-Virumaa Alutaguse vald Kurtna küla veetorustik

-864235 -144145 0 0 delta_recipientPersonName_1 \* MERGEFORMAT Olev Saago delta_recipientName_1 \* MERGEFORMAT Palmpro OÜ delta_recipientEmail_1 \* MERGEFORMAT [email protected] delta_recipientStreetHouse_1 \* MERGEFORMAT Võilille tee 11a-16 delta_recipientPostalCity_1 \* MERGEFORMAT Haage, 61402, Tartu maakond Teie delta_senderRegDate \* MERGEFORMAT 03.06.2020 Meie delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 26.06.2020 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 15-2/20/27037-2 Nõuded ühisveevärgi ehitiste projekteerimiseks riigitee nr 32 maaüksuste piires ja kaitsevööndis Alutaguse vallas Ida-Virumaal Olete taotlenud Maanteeametilt nõudeid ühisveevärgi ehitiste projektile, milles kavandatakse ühisveevärgi ehitiste ehitamist riigitee nr 32 Jõhvi – Vasknarva km 10,6-11,9 maaüksuste piirides (teemaal) ja tee kaitsevööndis Kurtna külas Alutaguse vallas Ida-Virumaal Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6, lg 10, § 97, § 99 lg 3 lg 4 ning Maanteeameti põhimääruse esitame nõuded ühisveevärgi ehitiste (edaspidi tehnovõrgud) projekteerimiseks ning ehitamiseks riigiteede piirides (teemaal) ja tee kaitsevööndis. Tehnovõrkude projekteerimisel riigiteede teemaal ja tee kaitsevööndis palume arvestada alltoodud informatsiooni, asjaolude ja nõuetega: Projekti koostamisel juhinduda Maanteeameti tüüpnõuetest: Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel ( https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid/projekteerimine ) . Projektis (seletuskirjas) tuleb näidata kes on projekteeritava tehnovõrgu omanik ja kus on omanike vahelised piiritluspunktid. Tuleb arvestada riigiteede protokolliliste katastriplaaniliste piiridega. Geodeetilisel mõõdistamisel palume eeltooduga arvestada ning vajadusel kontrollida teemaa piirinaabrite piiripunktide ja maaüksuste piiride õigsust piiriprotokollidel ja plaanidel kui mõõdistus ei ole tehtud L-EST-is. Piki teemaad Tehnovõrgu kavandamisel tuleb projektis kaaluda alternatiivseid lahendusi ning välja tuua põhjendused miks on vaja Tehnovõrk kavandada teemaale ja kas puudub tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam lahendus. Teega paralleelselt kulgevaid tehnovõrke saab teemaale kavandada ainult tee toimimise vajadusest (sh arvestades teede laiendamise, kraavide rajamise/puhastamise, märkide paigaldamise, teemaa hooldamise jne vajadusega) üle jääva vaba teemaa olemasolul. Mitte kavandada uute tehnovõrkude paigaldamist maantee muldkehasse ja rajatistesse piki teed. Teemaale tehnovõrgu kavandamisel tuleb projektis välja tuua paigaldamistehnoloogia iga trassi lõigu kohta (näiteks: suundpuurimine, lahtine kaeve jne). Kavandades tegevust riigitee piirides ja riigitee teemaal tuleb geodeetilised uuringud teostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“ ( https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid/projekteerimine ) Lisaks teerajatiste mõõdistamisele peab geodeetilisele alusplaanile kandma ka kõik liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, põrkepiirded jne). Projekt tuleb koostada vastavalt konkreetse tehnovõrgu standarditele ja projekteerimisnormidele ning Tee projekteerimise normidele (EhS § 99 lg 4). Teega paralleelselt kulgevad tehnovõrgud paigaldada üldjuhul väljapoole teemaad ja sellisele kaugusele, mis tagab tee toimimise ja et ehituse käigus ei kahjustataks tee muldkeha ja tee koosseisus olevaid muid rajatisi (kraavid, truubid jne). Kõik tehnovõrkude ristumised riigiteedega (läbiminek tee muldkehast, minimaalne sügavus maapinnast 1,5 m, kraavi põhjast 1,0 m, põrkepiirde alt 2,5 m või vajadusel sügavamalt) ja riigiteelt algavate kohalike teedega (või mahasõitudega) teemaa piirides teostada kinnisel meetodil, suundpuurimisega ning võimalikult täisnurga all (70°-110°). Arvestada tuleb tehnovõrgu rajamissügavust ja mulde varisemisnurka (puurimiskaeviku sügavus, varisemisnurk), et vältida maantee mulde, katendi ja rajatiste kahjustamist. Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine maanteel, sh mulde nõlvadel ei ole lubatud. Kohtades kus kavandatakse tehnovõrkude ristumisi riigiteedega tuleb teostada geoloogilised uuringud. Tehnovõrkude siibrid, maakraanid, kontrollkaevud paigaldada üldjuhul väljapoole teemaad, kaugusele, mis ei takista teehoiutöid tee kaitsevööndis. Kaevud, kaped ja siibrid jms, mis erandkorras jäävad teemaale tuleb uputada, kaaned paigalda vähemalt 30 cm maapinnast allapoole. Kaeve ja kaevukaasi maantee ning jalg- ja jalgrattatee kattesse ja teepeenrasse mitte projekteerida. Maapealsete rajatiste kavandamisel tuleb arvestada Maanteede projekteerimisnormides toodud teega külgneva vaba ruumi, külgnähtavuse ja ristumiskohtade nähtavuskolmnurkade ulatusega. Riigiteega ristumisel ja teemaal paigaldada tehnovõrgud kogu teemaa ulatuses kaitsehülssi (A tugevusklass). Projekti koosseisus esitada ristumisel teedega tüüpristprofiil, millel on näidatud riigitee teemaa piir, tehnorajatise asukoht, sügavus maapinnast (truubi, kraavi põhjast), puurimiskaeviku asukoht, mõõtahel siduda riigitee teljega. Riigitee , mahasõitude ja jalgtee katendikonstruktsiooni taastamise projekteerimisel tuleb lähtuda „Tee ehitusprojektile esitatavatest nõuetest“ (MKM 02.07.2015 määrus nr 82), tee ehitamise kvaliteedinõuetest ja projekteerimisnormidest (EhS § 96 lg 3, § 99 lg 4) ning Maanteeameti juhenditest (kätte saadav Maanteeameti veebilehel https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid). Avalikult kasutatavatele teedele projekti koostamiseks ja ehitamiseks on nõutav vastava tegevusala kvalifikatsioon (EhS § 24) ning projekteerimistingimused riigiteede piirides annab Maanteeamet. Teede projekteerimise kvalifikatsiooni omava inseneri nimi ja pädevus, kes projekteerimistöös osales, tuleb ära näidata projektdokumentides. Riigitee muldkeha, katendi, tugipeenarde ja rajatiste taastamisel tuleb arvestada Maanteeameti veebilehel olevate juhendmaterjalidega, kus on antud ka tingimused projekteerimiseks, ehituseks ning millisel ajaperioodil ja õhutemperatuuridel tohib ehitustöid teostada. Projektis näha ette tehnovõrkude paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastamine, demonteeritud paigaldiste/rajatiste utiliseerimine ning kahjustatud riigitee rajatiste, kraavide, truupide, mulde ning teekatte taastamine. Tehnovõrkude ehitustööde aeg kavandada nii, et oleks tagatud riigitee katendikonstruktsiooni ja teekatte nõuetekohane taastamine (st asfaltkate peab olema peale tööde lõppu taastatud) ning need tööd peavad olema teostatud võimalikult minimaalse lühikese aja jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda tee konstruktsioonide taastamist on tehnovõrkude projektijärgsed ehitustööd riigitee piirides välistatud. Taastatud teekonstruktsioonidele tuleb tehnovõrgu omanikul anda 5-aastane garantii. Garantii hõlmab mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud seoses Tehnovõrgu rajamisega. Tehnovõrgu omanik kohustub likvideerima või tagama nimetatud defektide, vigade või muude (varjatud) puuduste likvideerimise omal kulul Maanteeameti poolt esitatud nõudes määratud tähtaja jooksul. Projekteeritav ja ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee teemaalt ja kaitsevööndist. Nõutada teistelt teemaal paiknevate kommunikatsioonide valdajatelt tehnilised tingimused vastavalt projektlahendusele. Teehoiutööde (korrashoiutööde) tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul aktsepteerida teehoiutöödega seotud tegevusi. Projektjoonised esitada MicroStation või AutoCad formaadis L-EST-97 koordinaatsüsteemis, geodeetilisel alusplaanil M 1:500/M 1:1000. koos seletuskirjaga, mis enne lõpliku kooskõlastuse saamist saata elektroonselt e-posti aadressil [email protected] . Koos projektiga tuleb esitada kooskõlastamiseks tehnovõrgu rajamiseks vajaliku riigimaa isikliku kasutusõiguse plaanid. Plaanil peavad kindlasti olema teega ristuva või teemaal oleva rajatise naaberkatastriüksuste kat. tunnused, piirid.Plaanil tuleb kajastada teega ristumise või kulgeva tehnovõrgu kilometraaž. Antud plaan läheb notariaalse lepingu lisaks ja peab olema igale huvilise mõistetav. Meie soov on, et legendis kasutatud lühendid lahti kirjutada. Plaaniga tutvuja peab mõistma, kas tegu on ÜVK, elektri või siderajatisega, kas tegu maa või õhurajatisega. Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Maanteeametile vormikohase taotluse koos projektis kooskõlastatud asukohaskeemiga teemaale tehnovõrgu- ja rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku kokkuleppe sõlmimiseks (vorm saadaval https://www.mnt.ee/et/ametist/ blanketid ). Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektijärgsete tööde teostamiseks vajaliku liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. Ülalnimetatud punktides kirjeldatud põhimõtted peavad kajastuma tehnovõrkude ehitusprojekti seletuskirjas ja joonistel. Käesolevad nõuded lugeda projekti lahutamatuks osaks. Juhime tähelepanu , et projektijärgsete tööde teostamiseks riigitee teemaal (transpordimaal) ja ehitamiseks tee kaitsevööndis peab ehitaja taotlema Maanteeametilt vahetult enne töödega alustamist liiklusvälise tegevuse loa. Taotluse vorm on saadaval https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid#tab-3 . Loa taotlusele tuleb lisada ehitusaegne liikluskorralduse projekt ja maakasutusõigust tõendav dokument (kirja p 25). Vajadusel lisada ajutiste mahasõitude (kuuluvad peale tööde lõppu likvideerimisele) asukoha plaan. Ajutise liikluskorralduse kavandamisel tuleb juhinduda majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ ning esitatud nõuete täitmise üle riigitee ja selle kaitsevööndi ulatuses teostab Maanteeamet sama seadusega kehtestatud korras. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Tiit Harjak delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT juhtivspetsialist delta_department \* MERGEFORMAT taristu teenuste osakond Lisad: Tehniline kirjeldus - Kurtna veetrassi projekteerimine_1.asice delta_ownerName \* MERGEFORMAT Arvo Veltri delta_ownerPhone \* MERGEFORMAT 3372691 delta_ownerEmail \* MERGEFORMAT [email protected] Saatja: Liis Ninn <[email protected]> Saadetud: 07.09.2020 15:15 Adressaat: Liis Ninn <[email protected]> Teema: FW: Ida-Virumaal Alutaguse vallas, Kurtna küla viie talu veevarustuse ehitusprojekt. Manused: Nouded uhisveevargi ehitiste projekteerimi....docx From: Arvo Veltri <[email protected]> Sent: Friday, September 04, 2020 12:54 PM To: MNT Teed <[email protected]> Cc: Liis Ninn <[email protected]> Subject: FW: Ida-Virumaal Alutaguse vallas, Kurtna küla viie talu veevarustuse ehitusprojekt. Tere Varasem kiri , nõuded selle alltoodud projektile läksid välja: 26.06.2020 nr 15-2/20/27037-2 Palun registreerige mulle Arvo Veltri From: [email protected] <[email protected]> Sent: Friday, September 4, 2020 12:31 PM To: Arvo Veltri <[email protected]> Subject: Ida-Virumaal Alutaguse vallas, Kurtna küla viie talu veevarustuse ehitusprojekt. Tere! Palume üle vaadata Ida-Virumaal Alutaguse vallas, Kurtna küla viie talu veevarustuse ehitusprojekt. Projekt palun võtta Dropboxist: https://www.dropbox.com/s/5onz4synuz1vggs/253_TP_v01_Kurtna-veetorustik_2020-09-04.asice?dl=0 Lugupidamisega Olev Saago Juhatuse liige Palmpro OÜ Tartu +372 509 7516 |[email protected] +372 735 2929 www.palmpro.ee