Kiri

2019. a uuritud raudteeliiklusõnnetuste aastaaruanne Tallinn 2020  Aastaaruanne 2019 AS Eesti Raudtee ja Edelaraudtee Infrastruktuuri AS taristu (Allikas: AS Eesti Raudtee) 2  Aastaaruanne 2019 Eessõna Eestis alustati raudteeliiklusõnnetuste ja vahejuhtumite ohutusjuurdluste korraldamisega 31. märtsil 2004, kui jõustus „Raudteede ohutuse direktiiv“ 2004/49/EÜ. Direktiivi jõustumise hetkeks oli kohaldatud selles esitatavad nõuded „Raudteeseadusesse“, mille kohaselt moodustati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kriisireguleerimise osakonnas raudteeõnnetuste uurimisüksus. Kriisireguleerimise osakonnast eraldati eri transpordivaldkondade ohutusjuurdluste uurimisüksused 1. jaanuaril 2012, kui moodustati multimodaalne Ohutusjuurdluse Keskus (OJK). Ohutusjuurdluse Keskus uurib laeva-, lennu- ja raudteeõnnetusi ning vahejuhtumeid. Raudteeohutust mõjutavad juhtumid liigitatakse õnnetusjuhtumiks, tõsiseks õnnetusjuhtumiks ja vahejuhtumiks. Kehtiv liigitus on kooskõlas ohutusdirektiiviga. Käsitletaval 2019. aastal ei toimunud Eestis ühtegi tõsist õnnetusjuhtumit ega sellist juhtumit, mille ohutusjuurdlus oleks olnud vajalik. Võrreldes eelmise aastaga, vähenes raudteeohutust mõjutavate juhtumite arv. Aasta jooksul jätkus eelmisel aastal Kulna raudteeülesõidukohal toimunud õnnetusjuhtumi soovituste menetlemine. Samal ajal tehti ettevalmistusi Euroopa Parlamendi ja Nõukogu raudteeohutuse kohta käiva direktiivi 2016/798, kohaldamiseks Eesti õigusruumi. Detsembrikuus 2019 pikenes AS Eesti Raudtee taristu Riisiperest Turbani. Elektrifitseeritud raudteede pikkus ulatub seejärel 144 kilomeetrini. Ohutusjuurdlused toimuvad Eestis sõltumatult kõigist teistest sama juhtumiga seotud uurimistest ja on kooskõlas siseriikliku ning ohutusdirektiivi kehtestatud nõuetega. Ohutusjuurdluse Keskus võõrustas kevadel Tallinnas Kesk-Euroopa raudteeõnnetuste uurijate regionaalset töökohtumist. Lisaks osales Eesti raudteeõnnetuste uurija sügisel sama töögrupi nõupidamisel Bukarestis ja kevadel Põhjamaade raudteeõnnetuste regionaalse töögrupi nõupidamisel Dublinis. 3  Aastaaruanne 2019 Sisukord AS Eesti Raudtee ja Edelaraudtee Infrastruktuuri AS taristu 2 EESSÕNA 3 SISUKORD 4 1. SISSEJUHATUS OHUTUSJUURDLUSE ASUTUSE KOHTA 5 1.1 Õiguslik alus 5 1.2 Roll ja eesmärk 8 1.3 Organisatsioon 11 1.4 Organisatsiooniline struktuur 12 2. PROTSESSID OHUTUSJUURDLUSES 14 2.1 Uuritavad juhtumid 14 2.2 Ohutusjuurdlusse kaasatavad institutsioonid 15 2.3 Ohutusjuurdluse protsess ja uurimiskeskuse lähenemisviis 16 3. OHUTUSJUURDLUSED 20 3.1 Lõpetatud ohutusjuurdluste ülevaade 20 3.2 2019. aastal lõpetatud ja alustatud ohutusjuurdlused 21 3.3 Ohutusjuurdluste kommentaarid 21 3.4 Viimase viie aasta jooksul uuritud õnnetused ja vahejuhtumid (2015-2019) 22 4. SOOVITUSED 24 4.1 Soovituste lühiülevaade ja esitlus 24 4.2 2019. aastal menetlemist jätkatud soovitused 26 LISAD Lisa 1 Soovituste menetlemine 2019. aastal 27 4  Aastaaruanne 2019 1. Sissejuhatus ohutusjuurdluse asutuse kohta 1.1 Õiguslik alus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu „Raudteede ohutuse direktiiv“ 2004/49/EÜ jõustus 31. märtsil 2004. Samal kuupäeval jõustus ka „Raudteeseadus“ Eesti Vabariigis, millega kohaldati ohutusdirektiivi nõuded siseriiklikku õigusruumi. „Raudteeseaduse“ alusel moodustati direktiivi kehtima hakkamisest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kriisireguleerimise osakonnas raudteeõnnetuste uurimisüksus. Algas raudteeliiklusõnnetuste ja -intsidentide ohutusjuurdlus Eestis. Kriisireguleerimise osakond kujunes lisaks oma põhiülesandele ka ministeeriumi struktuuriüksuseks, mille koosseisus tegutsesid mitme aasta jooksul lennuõnnetuste, raudteeõnnetuste ja laevaõnnetuste uurimisüksused. Kolme transpordiliigi uurimisüksused eraldati kriisireguleerimise osakonnast 1. jaanuaril 2012 ja nende baasil loodi ministeeriumi koosseisus ühtne eraldi iseseisev Ohutusjuurdluse Keskus (OJK). Ohutusjuurdluse Keskuse moodustamine sätestati muudatustega „Lennundusseaduses“, „Meresõiduohutuse seaduses“ ja „Raudteeseaduses“. Ohutusjuurdluse Keskus on multimodaalne. Tema tegevust reguleerivad vastavalt valdkonnale sätted „Lennundusseaduses“, „Meresõiduohutuse seaduses“ ja „Raudteeseaduses“. „Raudteeseaduse“ § 42 Õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi ohutusjuurdlus lõige 1 sätestab ohutusjuurdluste korraldamise Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi struktuuriüksuse Ohutusjuurdluse Keskuse poolt. Järgnevalt on samas määratletud OJK sõltumatus ohutusjuurdluse läbiviimisel ja sellega seonduvate otsuste tegemisel. Siin sätestatakse, et OJK lähtub üksnes seadustest ja muudest õigusaktidest ning Eestile kohustuslikest välislepingutest. OJK ohutusjuurdlusealase tegevuse üle teenistuslikku järelevalvet ei teostata. Analoogsed sätted on kehtestatud teiste transpordivaldkondade ohutusjuurdluste läbiviimiseks. Ohutusjuurdluse Keskus ministeeriumi struktuuriüksusena omab teistest struktuuriüksustest suuremat sõltumatust, mis on tagatud „Lennundusseaduse“ § 48 lõikega 2 järgmiselt: Ohutusjuurdluse Keskuse juhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus. Ohutusjuurdluse Keskuse ametnikud nimetab ametisse ja vabastab ametist ning Ohutusjuurdluse Keskuse töötajatega sõlmib ja lõpetab töölepingu Ohutusjuurdluse Keskuse juhataja. Lisaks on Ohutusjuurdluse 5  Aastaaruanne 2019 Keskuse eelarve sõltumatu ja selle kehtestab parlament - Eesti Vabariigi Riigikogu, mis 2019. aasta kohta sätestati riigieelarve seaduse objektikoodiga 20SE070004. Ohutusjuurdluse Keskuse põhimäärus konkretiseerib seadusega kehtestatud õigusi ja kohustusi ning reguleerib OJK suhted, vahekorrad, ülesanded ja kohustused. Põhimäärus sätestab OJK töökorralduslikes ja muudes küsimustes aruandekohustuslikkuse ministeeriumi kantsleri ja ministri ees. Majandus- ja kommunikatsiooniministri õigusaktid, kantsleri käskkirjad, sisekorraeeskiri, asjaajamiskord, OJK põhimäärus ja muud õigusaktid on siduvad Ohutusjuurdluse Keskuse töö korraldamisel. Ministeerium tagab OJK toimimise töökorralduslikes ja üldküsimustes. Ohutusjuurdluse Keskuse teenistujate koosseisu kinnitab minister. Ohutusjuurdluse Keskuse juhataja ettepanekul määratakse teenistujate teenistusülesanded kindlaks ministeeriumi kantsleri poolt kinnitatud ametijuhendites. Iga OJK teenistuja vastutab talle pandud tööülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest. Ohutusjuurdluse Keskuse põhimäärus kuulub raudteeõnnetuste ohutusjuurdluse läbiviimist mõjutava seadusliku raamistiku hulka ja selle on kinnitanud majandus- ja kommunikatsiooniminister oma käskkirjaga. Ohutusjuurdluse Keskus kuulub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi struktuuriüksuste hulka. Spetsiifilist ülesannet täitvana omab OJK ohutusjuurdluste korraldamiseks eriõigusi ja sõltumatust. Ohutusjuurdluse Keskus on funktsionaalselt sõltumatu ohutusasutusest ja raudteid reguleerivatest asutustest. OJK on sõltumatu kõigist osapooltest, kelle huvid võiksid sattuda konflikti talle antud ülesannetega, sealhulgas on OJK organisatsioon, õiguslik struktuur ja otsustamisprotsess sõltumatu raudteeinfrastruktuuri- ja raudteeveoettevõtjast, Maksuametist, jaotusasutusest ja teavitatud asutusest. Ohutusjuurdluse läbiviimisel täidab OJK raudteeõnnetuste ohutusjuurdluse eest vastutav ametnik juhtivuurija ülesandeid. Siseriiklikult sätestatud OJK sõltumatus on kooskõlas „Raudteede ohutuse direktiivi“ 2004/49/EÜ artiklis 21 sätestatuga. „Raudteeseaduse“ 4. peatükis „Raudteeliiklus ja ohutus“ on sätestatud raudteeõnnetuste ja vahejuhtumite ohutusjuurdluse korraldamine. Ohutusjuurdluse objektid, õnnetusjuhtum, tõsine õnnetusjuhtum ja vahejuhtum, loendatakse seaduse § 40 „Raudteeohutust mõjutav juhtum“ lõikes 1 ning nad defineeritakse järgnevates lõigetes 2, 3, ja 4. Ohutusjuurdlust käsitlevad raudteeseaduses kaks paragrahvi, milleks on § 42 „Õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi ohutusjuurdlus“ ja § 43 „Ohutusjuurdlusega seonduvad aruanded“. Seaduse ülejäänud sätted on ohutusjuurdluse mõttes abistavas ja selgitavas rollis. „Raudteeseadus“ sisaldab kahte volitusnormi ohutusjuurdluse korraldamisega seotud ministri määruste kehtestamiseks. Nendeks on seaduse § 42 lõige 12, mille alusel on kehtestatud „Ohutusjuurdluse kord“ ja § 42 lõige 13, mille alusel on kehtestatud määrus „Õnnetusjuhtumist, tõsisest õnnetusjuhtumist ja vahejuhtumist teavitamise kord ning kirjaliku teate ja ettekande vorm“. 6  Aastaaruanne 2019 Viivitamata peavad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad või muud raudteeinfrastruktuuri valdajad ja raudteeveo-ettevõtjad ning järelevalvetoimingute käigus teatavaks saanud juhul Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teatama avaliku sidevahendi kaudu Ohutusjuurdluse Keskusele toimunud õnnetusjuhtumist, tõsisest õnnetusjuhtumist või vahejuhtumist („Raudteeseadus § 42 lõige 3¹). Sama lõige sätestab täpsustatud ja kontrollitud faktidega kirjaliku teate esitamise kolme tööpäeva jooksul. Kõigi õnnetusjuhtumite ja tõsiste õnnetusjuhtumite kohta esitatakse kirjalik teade alati. Vahejuhtumite kohta esitatakse täiendav teave kolme tööpäeva jooksul ettekandena, kui OJK seda küsib. Teavitamisprotsess on detailiseeritud ministri määruses nr 26 „Õnnetusjuhtumist, tõsisest õnnetusjuhtumist ja vahejuhtumist teavitamise kord ning kirjaliku teate ja ettekande vorm“. Õnnetusjuhtumi ja tõsise õnnetusjuhtumi kirjaliku teate vorm on sätestatud määruse § 2 lõikega 1 ja ta on esitatud määruse lisas 1. Vahejuhtumi kirjaliku ettekande vorm on sätestatud sama paragrahvi lõikega 2 ja esitatud on ta määruse lisas 2. Juhtumi kohta eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks on Ohutusjuurdluse Keskusel õigus „Raudteeseaduse“ § 42 lõike 2 kohaselt kaasata eksperte ja moodustada komisjone. Ohutusjuurdlusse kaasatud ekspert ja komisjon osalevad ohutusjuurdluses ohutusjuurdlust teostava ametiisiku juhtimise ja järelevalve all. Samas sätestatakse ohutusjuurdlusega seotud asutuste kohustus oma pädevuse piires OJK-le vajaliku kaasabi osutamine. Ohutusjuurdlust teostav ametiisik võib teha ettekirjutuse ohutusjuurdluse toimingutega seotud kohustuste täitmise tagamiseks kohustatud isikule. Õigus on sätestatud „Raudteeseaduse“ § 42 lõikega 11. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on ohutusjuurdlust teostaval ametiisikul õigus rakendada sama paragrahvi lõike 11¹ kohaselt sunniraha. Ohutusjuurdluse Keskus võib ohutusjuurdluse käigus teha ohuhoiatuse. Ohuhoiatus tehakse „Raudteeseaduse“ § 42 lõike 11² kohaselt, kui ilmnevad faktid ja asjaolud, mis tulenevad juhtumi uurimisest ja millel on tähtsus rohkem kui ühe raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudteeveo-ettevõtja või ühe või rohkema Euroopa Liidu liikmesriigi jaoks. Ohuhoiatuse tegemisel hindab OJK avastatud ohutust mõjutavaid asjaolusid asjassepuutuval raudteeveeremi osal, raudteeinfrastruktuuri rajatisel, raudteeliikluse korralduses, hooldusmeetmetes, käitlusprotsessides ning tehnilistes ja õiguslikes normides. Ohuhoiatus sisaldab ainult fakte ja kirjeldusi, kuid mitte soovitusi ega hinnanguid. Ohuhoiatus edastatakse asjaosalistele ja Euroopa Raudteeagentuurile. Ohutusjuurdluse Keskus koostab oma töö käigus erinevaid aruandeid, millele esitatavad nõuded on sätestatud „Raudteeseaduses“ § 43 „Ohutusjuurdlusega seonduvad aruanded“. Kirjaliku ohutusjuurdluse aruande peab OJK siinse paragrahvi lõike 1 kohaselt koostama võimalikult lühikese aja jooksul ja avalikustama selle viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 12 kuud pärast juhtumit. Ohutusjuurdluse aruanne edastatakse kõigile asjassepuutuvatele raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele, 7  Aastaaruanne 2019 raudteeveo-ettevõtjatele, Euroopa Liidu teise liikmesriigi ohutusjuurdlusasutustele, kannatanutele ja nende sugulastele, kahjustatud vara omanikele, tootjatele, Päästeametile, töötajate ja reisijate esindajatele ning Euroopa Raudteeagentuurile. Samas on lõige 3 sätestanud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ning asutuste, ettevõttete ning organisatsioonide, kellele Ohutusjuurdluse Keskuse soovitused olid suunatud, kohustuse esitada OJK-le aruande iga aasta 1. aprilliks soovituste põhjal võetud või kavandatud meetmetest. Sama paragrahvi lõike 4 alusel avaldab Ohutusjuurdluse Keskus iga aasta 30. septembriks oma veebilehel aastaaruande eelmisel aastal uuritud juhtumitest, soovitustest ja nende menetlemisest. Vaadeldaval aastal kehtis 22.04.2016 jõustunud redaktsioon majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusest nr 72 „Ohutusjuurdluse kord“. Ohutusjuurdluse kord on ühtne kõigile kolmele OJK kompetentsi kuuluvale transpordivaldkonnale. Määruse alusel selgitab ohutusjuurdlus välja juhtumite põhjused. Ohutusjuurdluse käigus töötatakse välja ja esitatakse aruandes soovitused, mille eesmärgiks on sarnaste juhtumite vältimine tulevikus. Määrus sätestab transpordiliikide kaupa ohutusjuurdluse valdkonnad ja korraldaja. Siin nähakse ette protseduurid ohutusjuurdluse alustamiseks ja sellest asjaosaliste teavitamiseks. Sõltuvalt juhtumi keerukusest ja töömahukusest sätestatakse ohutusjuurdluskomisjoni moodustamine. Määrus kehtestab tingimused ohutusjuurdluse korraldamiseks ja selle eest vastutava juhtivuurija ülesanded, ohuhoiatuse tegemise, ohutusjuurdluse aruande vormistamise, allkirjastamise, kinnitamise ja avalikustamise, samuti ohutusjuurdluse lõpetamise, ohutusalaste soovituste menetlemise, vajadusel ohutusjuurdluse taasavamise ja uuritavate juhtumite arvele võtmise korra. Määrus sisaldab lisasid, millega on kehtestatud kooskõlas „Raudteede ohutuse direktiivi“ 2004/49/EÜ lisaga 5 ja ERA juhendiga „Ohutussoovitused direktiivi 2004/49/EÜ artikli 25 alusel“ ohutusjuurdluse aruande vorm (lisa 2) ja ohutusjuurdluses tehtud soovituste põhjal võetud või kavandatud meetmete aruande vorm (lisa 3). 1.2 Roll ja eesmärk Ohutusjuurdluse Keskus täidab oma rolli, kui annab panuse liiklusohutuse suurendamiseks laeva-, lennu- ja raudteeliikluses. Ohutusjuurdluse eesmärk on kindlaks teha uuritavate õnnetus- ja vahejuhtumite toimumise asjaolud ja põhjused. Ohutusjuurdluse käigus hinnatakse põhjuste mõju liiklusohutusele. Põhjuste loogiliste seoste kaudu erinevate liiklusohutust mõjutavate asjaoludega jõutakse soovituste formuleerimiseni, mis aitaksid edaspidi taoliste põhjustega juhtumeid vähendada või vältida. Roll realiseeritakse kolme valdkonna transpordiõnnetuste ohutusjuurdluste aruannete kaudu, milles esitatakse juurdlusest välja koorunud järelduste põhjal soovitused vastava transpordivaldkonna liiklusohutuse suurendamiseks. 8  Aastaaruanne 2019 Ohutusjuurdluse Keskuse ülesanne on oma panuse andmine uute laeva-, lennu- ja raudteeliiklusohutusega seotud õigusaktide väljatöötamisel. Vajadusel teeb OJK ettepanekud juba kehtiva õigusakti täiendamiseks või muutmiseks. Multimodaalne OJK osaleb oma tegevusvaldkondadesse puutuvate projektide, poliitikate, strateegiate, arengukavade ja rahvusvaheliste projektide väljatöötamisel ning elluviimisel. Ohutusjuurdluse Keskuse põhimääruses on sätestatud järgmised kohustused: 1) Täita temale pandud ülesanded tähtaegselt ja kvaliteetselt. 2) Tagada seaduses sätestatud juhtudel ametialase informatsiooni konfidentsiaalsus. 3) Kasutada tema kasutusse antud vara ja vahendeid sihipäraselt ja heaperemehelikult. 4) Edastada ministeeriumi teistele struktuuriüksustele nende ülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni. Ohutusjuurdluse eesmärk on sätestatud „Raudteeseaduse“ § 42 lõikes 3 ja ministri määruses „Ohutusjuurdluse kord“ § 1. Õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi ohutusjuurdluse peamine eesmärk on kindlaks teha juhtumi põhjused ja esitada soovitused, et edaspidi sellist õnnetusjuhtumit vältida ning parandada raudteeohutust, mitte osutada süüle või vastutusele. Ohutusjuurdluse Keskuse põhimäärus sätestab rolli ja eesmärgi täitmiseks järgmised õigused. 1) Saada Ohutusjuurdluse Keskusele pandud ülesannete täitmiseks vajalikke dokumente ja informatsiooni ministritelt, kantslerilt ja asekantsleritelt, teistelt osakondadelt, ministeeriumi valitsemisala riigiasutustelt ja eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt, mille suhtes ministeerium teostab asutaja-, liikme-, aktsionäri- või osanikuõigusi. 2) Kaasata vastavalt korraldustele või kokkulepetele Ohutusjuurdluse Keskuse pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamisele teiste osakondade teenistujaid. 3) Teha koostööd teiste valitsus- ja kohaliku omavalitsuse asutustega ja eraõiguslike juriidiliste isikutega ning teha ettepanekuid oma tegevusvaldkonnas komisjonide ja töörühmade moodustamiseks. 4) Edastada oma pädevuse piires informatsiooni teistele asutustele ja isikutele. 5) Teha ettepanekuid oma ülesannete täitmiseks vajalike lepingute sõlmimiseks. 6) Saada Ohutusjuurdluse Keskuse teenistujate eri-, kutse- või ametialase taseme tõstmiseks täienduskoolitust. 7) Saada Ohutusjuurdluse Keskuse ülesannete täitmiseks vajalikku bürootehnikat, materjale ja kirjandust ning tehnilist ja infoabi. Põhimääruse kohaselt Ohutusjuurdluse Keskus oma põhiülesande täitmisel ja selle raames 9  Aastaaruanne 2019 1) Teeb koostööd teiste riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste, sihtasutuste, mittetulundusühingute, ettevõtlus- ja tarbijaorganisatsioonide, ettevõtete, eraisikute ning teiste riikide vastavate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. 2) Esindab kooskõlastatult ministeeriumiga riiki Ohutusjuurdluse Keskuse tegevusvaldkondadega seonduvates rahvusvahelistes organisatsioonides. 3) Osaleb OJK tegevusvaldkondi puudutavatest välislepingutest tulenevate Eesti Vabariigi kohustuste täitmises. 4) Koostab OJK eelarve projekti ning eelmise aasta eelarve täitmise aruande. 5) Töötab välja ja viib ellu oma arengukava ja tööplaanid. 6) Jälgib, analüüsib ja hindab tegevusvaldkondades kujunenud olukorda ning informeerib oma järeldustest Lennuametit, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit ja Veeteede Ametit, ministeeriumi lennundus- ja merendusosakonda, teede ja raudteeosakonda ning teisi asutusi ja ettevõtteid. 7) Korraldab uuritava juhtumi asjaolude selgitamiseks masinate, mootorite, seadmete, nende detailide ja sõlmede ning muude vahendite nõuetele vastavuse kontrollimiseks katsetusi ja ekspertiise. 8) Teeb ettepanekuid ja otsuseid vastavalt oma pädevusele seadustes sätestatud korras. 9) Tagab Ohutusjuurdluse Keskusele ohutusjuurdluse teostamisel teatavaks saanud äri- ja tehnikaalase ning isikuandmeid sisaldava teabe konfidentsiaalsuse, kui seadus ei näe ette selle avaldamist. 10) Rakendab meetmeid tunnistajakaitse korraldamiseks. 11) Täidab talle õigusaktidega pandud uuritud juhtumite andmekogu vastutava või volitatud töötleja ülesandeid. 12) Säilitab ja hoiustab kogu ohutusjuurdluse aja jooksul tema käsutuses olevad juhtumi põhjuste väljaselgitamiseks tähtsust omavad esemed, seadmed, sõlmed ja detailid. 13) Korraldab ohutusalaseid ja arendustegevuse valdkonna teabepäevi. 14) Valdab, kasutab ja käsutab Ohutusjuurdluse Keskuse valduses olevat riigivara õigusaktidega ettenähtud juhtudel ja korras. 15) Nõustab isikuid Ohutusjuurdluse Keskuse tegevusvaldkondadega seotud küsimustes. 16) Täidab muid talle õigusaktidega pandud ülesandeid. „Raudteeseaduse“ § 42 lõike 6 kohaselt on õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi või vahejuhtumi ohutusjuurdlust teostaval ametiisikul õigus 1) Viivitamata juurde pääseda õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi või vahejuhtumiga seotud raudteeveeremile, raudteeinfrastruktuurile ning liikluskontrolli- ja signalisatsiooniseadmetele. 2) Nõuda kõrvaliste isikute ligipääsu piiramist õnnetuskohale ja keelata õnnetuskohal esemete teisaldamine, eemaldamine ja hävitamine. 10  Aastaaruanne 2019 3) Tagada tõendusmaterjalide loetelu viivitamatu koostamine ja rusude, raudteeveeremi, infrastruktuuriseadeldiste või komponentide kontrollitud eemaldamine uurimiseks või analüüsiks. 4) Viivitamata juurde pääseda pardaregistreerimise ja muude seadmete salvestitele ning nende salvestistele ja need enda kontrolli alla võtta. 5) Viivitamata saada enda käsutusse ohvrite surnukehade uurimistulemused ja ohvrite surnukehadest võetud proovide analüüsi tulemused. 6) Küsitleda tunnistajaid ja isikuid, kellel võib olla ohutusjuurdluse seisukohalt tähtsat teavet ning nõuda ohutusjuurdluseks vajaliku teabe kinnitamist või andmist. 7) Iseseisvalt või koostöös kriminaalasja kohtueelset menetlust toimetava uurimisasutusega juurde pääseda kogu asjassepuutuvale teabele ja dokumentidele. 8) Viivitamata juurde pääseda juhtumiga seotud inimeste ütlustele ja sellistelt inimestelt võetud proovide analüüsi tulemustele. 1.3 Organisatsioon Ohutusjuurdluse Keskus on omaette asukohaga üks paljudest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi struktuuriüksustest. Ministeeriumi teistest struktuuriüksustest on OJK-le kehtestatud spetsiifiliste ülesannete täitmiseks erilistele nõuetele vastav eriseisund. OJK eriseisund ministeeriumi osakondade seas on tagatud vastavate sätetega „Lennundusseaduses“, „Laevasõidu ohutuse seaduses“ ja „Raudteeseaduses“. Ministeeriumi struktuuriüksusena on OJK-l õigus kasutada teiste osakondade pädevusi ja teha nendega koostööd, kuid säilitab täieliku iseseisvuse koostöö vajaduse ja pädevuste kasutamise määra üle otsustamisel. Ministeeriumi teised struktuuriüksused on OJK suhtes tugiteenuste osutamise rollis. OJK põhilised tegevused kajastuvad tema tööplaanis, mis on üks osa ministeeriumi tööplaanist. Erinevalt teistest ministeeriumi struktuuriüksusest omab Ohutusjuurdluse Keskus oma logo, kirjaplanki, veebilehekülge ja parlamendi poolt kinnitatud sõltumatut eelarvet. OJK ametnikul on töötõend. Töötõendi esitamisel saab ametnik seadusega sätestatud erilisi õigusi kasutada oma tööülesannete täitmisel. Töötõendile on kantud lühidalt vajalikele objektidele juurdepääsuõigus ja selle Euroopa Liidu ning siseriiklikud õiguslikud alused. Raudteeõnnetuste uurija töötõend kehtib kuni 01. veebruarini 2022. Ohutusjuurdluse Keskuse tööd juhib juhataja. Talle allub kolm ametnikku, kelleks on ekspert lennuõnnetuste uurimise alal, peaspetsialist laevaõnnetuste uurimise alal ja peaspetsialist raudteeõnnetuste uurimise alal. 11  Aastaaruanne 2019 Ainult Ohutusjuurdluse Keskus omab õigust võtta vastu otsus õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi või vahejuhtumi ohutusjuurdluse läbiviimiseks. Ohutusjuurdlus tuleb läbi viia 12 kuu jooksul ja samal ajal peab valmima uurimisaruanne. Ohutusjuurdluse aruande allkirjastavad kõik uurimiskomisjoni liikmed või selle puudumisel uurimise läbi viinud juhtivuurija. Aruanne kinnitatakse OJK juhataja poolt. Seejärel edastatakse ta asjaosalistele ja avaldatakse veebilehel. Vahearuanne avaldatakse 12 kuu möödudes ohutusjuurdluse alustamisest, kui selle aja jooksul ei ole suudetud viia ohutusjuurdlust lõpule. 1.4 Organisatsiooniline struktuur Struktuuriliselt kuulub Ohutusjuurdluse Keskus Eesti Vabariigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koosseisu. Ministeerium koosneb osakondadest ja struktuuriüksusest, mida nimetatakse Ohutusjuurdluse Keskuseks. Osakonnad võivad olla jaotatud talitusteks. OJK väiksemateks struktuuriüksusteks jaotatud ei ole. OJK peab täitma spetsiifilisi eriõigusi nõudvaid tööülesandeid, seetõttu on ta osakondadest erinev ja õiguslikult iseseisvam. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ohutusjuurdluse Keskus Ministeeriumi Laevaõnnetuste Lennuõnnetuste Raudteeõnnetuste osakonnad ohutusjuurdlus ohutusjuurdlus ohutusjuurdlus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Joonis 1. Ohutusjuurdluse Keskus ministeeriumi struktuuris. Kuna Ohutusjuurdluse Keskus on väikese töötajate arvuga, siis on ta struktuurilt tervik. OJK tööd juhib juhataja. OJK-s töötavad ainult koosseisulised ametnikud. Iga ametnik vastutab talle ainuomaselt kinnitatud transpordivaldkonna ohutusjuurdluste korraldamise eest. Ta vastutab valdkonnapõhiselt tööülesannete täpse, õigeaegse ja õiguslikult korrektse täitmise eest. 12  Aastaaruanne 2019 Iga OJK ametniku ametinimetus sisaldab transpordiliiki, millises valdkonnas toimuvate juhtumite ohutusjuurdluste korraldamise eest ta vastutab. Oma valdkonnas on ametnik ohutusjuurdluse läbiviimisel iseseisev. Teise transpordiliigi ametnikud võivad vajadusel kolleegi ohutusjuurdluses assisteerida. Kõik ametnikud on pikemaajalisel töölt eemaloleku aja jooksul piiratud ulatuses kolleegi poolt asendatavad. Eemaloleku lõppedes saab ametnik kogu asjassepuutuva teabe, et tööd jätkata ja lõpule viia. Kõik OJK ametnikud osalevad kordamööda ööpäevaringses telefonivalves. Ainult Ohutusjuurdluse Keskusele on Eestis antud õigus korraldada ohutusjuurdlusi. Ohutusjuurdlusega ajaliselt samaaegselt võib toimuda paralleelselt antud juhtumi teisi uurimisi või menetlusi. OJK ohutusjuurdlus ei ole neist sõltuv. Ta on täielikult iseseisev protsess. Ohutusjuurdlus võib sama juhtumi teiste menetlemistega teha koostööd määral, mis ei piira tema sõltumatust. Ohutusjuurdlusega ei ole seotud ükski muu uurimine ega menetlusprotsess õiguskaitse, järelevalve või muu organi ja institutsiooni poolt. Ohutusjuurdluse sisu ja tulemuste üle otsustab vaid OJK. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas eraldi eelarve, struktuuri ja juhtkonnaga iseseisev riigiasutus. TTJA täidab Eestis raudteevaldkonna ohutusasutuse ja regulaatori ülesandeid. Kõik raudteeinfrastruktuuri- ja raudteeveoettevõtted ning muud raudteeinfrastruktuuri ja raudteeveeremit valdavad või omavad ettevõtted on tootmisettevõtetena eraldiseisvad juriidilised isikud. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on neist kolme raudtee-ettevõtte aktsiate hoidja. Nendeks on raudteeinfrastruktuuri-ettevõte AS Eesti Raudtee (EVR), raudteekaubaveo-ettevõte AS Operail ja raudteereisiveo- ettevõte AS Eesti Liinirongid (Elron). Ülejäänud infrastruktuuri- ja operaator- ettevõtete omanike seas Eesti riik ei osale. Ohutusjuurdluse Keskuse ja raudtee- ettevõtete vahelised suhted on reguleeritud seaduste ja määrustega. 13  Aastaaruanne 2019 2. Protsessid ohutusjuurdluses 2.1 Uuritavad juhtumid Juhtumite loetelu, mille ohutusjuurdluste korraldamine on Ohutusjuurdluse Keskuse poolt kohustuslik, on sätestatud „Raudteeseaduses“. Siin on esitatud Eestis kehtiv raudteeohutust mõjutavate juhtumite loetelu, mis on identne „Raudteede ohutuse direktiivi“ 2004/49/EÜ jaotusega. Eestis seadustatud raudteeohutust puudutav terminoloogia on nii sisult kui vormilt identne ohutusdirektiivis kasutatavaga. Ohutusjuurdluse Keskus peab uurima tõsiseid õnnetusjuhtumeid. Kui aset leidnud õnnetusjuhtumi või vahejuhtumi on tinginud asjaolud, või nendega sarnased asjaolud oleksid võinud tingida tõsise õnnetusjuhtumi, sealhulgas vähemalt ühe inimese surmajuhtumi või viie inimese olulise tervisekahjustuse, samuti üleeuroopalise tava- või kiirraudteesüsteemi allsüsteemi või koostalituse komponendi tehnilise rikke, on OJK-l õigus korraldada ohutusjuurdlus. Otsuse langetamisel peab OJK arvesse võtma õnnetusjuhtumi või vahejuhtumi tõsidust Eesti ja üleeuroopalisest seisukohast lähtudes ning teisi tähendavaid asjaolusid. OJK arvestab õnnetusjuhtumi või vahejuhtumi hindamisel teise Euroopa Liidu liikmesriigi ohutusjuurdluse asutuse, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ja raudteeveo-ettevõtjate esitatud taotlusi. Töökorralduslik „Ohutusjuurdluse käsiraamat“ sisaldab lisa R3 „Tunnused raudteeõnnetuste ja vahejuhtumite ohutusjuurdluse alustamisotsuse vastuvõtmiseks või arvamuse kujundamiseks“. Lisa R3 kirjeldab, kuidas toimub juurdluse alustamise või mittealustamise otsuse vastuvõtmise protsess ja millele selle käigus tähelepanu pööratakse. Samas lisas järgnev lühitutvustus näitab, et lisaks õiguslikele alustele on otsustusprotsessi juurde kuuluv ka juhtumi riskipõhine hindamine. OJK kogub juhtumi kohta täiendavat teavet, mille alusel hindab juhtumi riskipotentsiaali, hukkunute või vigastatute arvu, raudtee-ettevõtte seadme rikke tõttu, raudtee- ettevõtja teadmisel raudteel viibiva või töötava inimese hukkumist, raudteelase ilmset eksimust või tähelepanematust juhtumi oletatava põhjusena, samatüübiliste juhtumite asjaolusid, raudteeveeremi otsasõitu inimgrupile sõltuvalt vigastatute ja hukkunute arvust. 14  Aastaaruanne 2019 2.2 Ohutusjuurdlusse kaasatavad institutsioonid Ohutusjuurdlusesse kaasamine toimub kindlate põhimõtete alusel, mis on sätestatud raudteeseaduses ja täpsustatud ohutusjuurdluse korda kehtestavas määruses. Kaasamise põhimõtted ja printsiibid kehtivad kõigile osapooltele ning kellegi võimaliku huvi korral ohutusjuurdlusalastesse otsuste langetamise protsessi sekkumine on nendega välistatud. Kaasamisega saavutatakse ohutusjuurdluse nõutaval tasemel toimumine ja eelkõige juhtumi ning sellega seonduvate asjaolude kohta piisava teabe saamine. Raudtee-ettevõtjad ja kolmandad isikud on kohustatud OJK nõudmisel esitama nende valduses oleva asjassepuutuva teabe. OJK kutse korral on isik kohustatud ilmuma ütlusi andma. Ohutusjuurdlust teostaval ametiisikul on seaduslik õigus juurdluse toimingutega seotud kohustuste täitmise tagamiseks teha kohustatud isikule ettekirjutus. Selle täitmata jätmise korral on õigus rakendada nii juriidilistele kui ka füüsilistele isikutele seaduses ettenähtud korras sunniraha. Ühine koostöökokkulepe Ohutusjuurdluse Keskuse, Politsei- ja Piirivalveameti, Riigiprokuratuuri, Päästeameti ja Häirekeskuse vahel kehtib alates 2015. aasta hiliskevadest. Selle alusel toimub neile ametkondadele seadusega ette nähtud ülesannete täitmisel omavaheline koordineeritud tegevus. Koostöökokkuleppe osapooled tagavad vastastikku kriminaaluurimise ja ohutusjuurdluse segamise vältimise. Häirekeskus saadab OJK meiliaadressile juhtumist teadasaamisel koheselt teate, mis jõuab kõigi OJK ametnike meilboksi. Võimalusel kindlustavad Politsei- ja Piirivalveamet ning Päästeamet sündmuspaiga turvamise. Vajadusel antakse peale päästetööde lõppu OJK-le abi uurimistoimingute läbiviimisel. Osapooled võimaldavad üksteise juurdepääsu seadusega mitte keelatud tõenditele ja faktilisele teabele. Kriminaalmenetluses kogutud teabe väljastamise otsustab prokuratuur. Infole juurdepääsu tagamine ja nende avaldamine ei tohi kahjustada ohutusjuurdluse ega kriminaalmenetluse kulgemist. Osapooled konsulteerivad üksteisega ja vahetavad võimaluse piires informatsiooni, kui selleks tekib vajadus. Kui osapooled teevad omavahel koostööd, siis toimuvad kriminaalmenetlus ja ohutusjuurdlus eraldi. Õigusaktidele tugineva ohutusjuurdluse käigus on aastate jooksul kujunenud praktikas kinnitust leidnud ja toimivad koostöömeetodid erinevate ettevõtete, asutuste, institutsioonide ja eraisikutega. Ohutusjuurdluse Keskusel on sõlmitud koostöölepingud naabritest Euroopa Liidu liikmesriikide Läti ja Soome ohutusjuurdlusasutustega. Kui õnnetusjuhtumiga on seotud Euroopa Liidu teise liikmesriigi asutused või litsentseeritud raudtee-ettevõtja, siis seadus näeb ette kutsuda ohutusjuurdluses osalema selle riigi uurimisorganid. Seni on puudunud vajadus seda sätet rakendada. Samuti ei ole olnud vajalik paluda teise liikmesriigi ohutusjuurdlusasutuse ja Euroopa Raudteeagentuuri abi eriteadmiste osas tehniliste kontrollide ja analüüside teostamiseks ning hinnangute andmiseks, kuigi seadus seda võimaldab. 15  Aastaaruanne 2019 Juhtivuurija omab ohutusjuurdluse läbiviimisel laialdasi volitusi. Tema otsustab kaasamise, hangitud teabe interpreteerimise ja faktide ning teadmiste ja asjaolude süsteemse käsitlemise. Tulemused kajastuvad uurimisaruande sisus. Ohutusjuurdluse käigus kontakteerub juhtivuurija kõigi asjaosalistega, kuulab ära nende arvamused ja seisukohad, esitab vajadusel täpsustavaid küsimusi. Enne juurdluse lõppu väljastab juhtivuurija asjaosalistele laiendatud kokkuvõtte ohutusjuurdluse tulemustest. Välja kujunenud praktika kohaselt sisaldab laiendatud kokkuvõte uurimisaruande järgmisi osi: arutelu, järeldused, täiendavad tähelepanekud, võetud meetmed ja soovitused raudteeliiklusohutuse parandamiseks. Kokkuvõte arutatakse läbi asjaosaliste asutuste, ettevõtete, institutsioonide ja huvi korral üksikisikutega. Kokkuvõtte arutelu tulemusena valmistab juhtivuurija ohutusjuurdlusaruande allkirjastamiseks ja seejärel avaldamiseks. Alates ohutusjuurdluste korraldamise algusaastast 2004 ei ole juhtivuurija ega ükski uurimiskomisjoni liige kunagi osalenud politsei kriminaaluurimises, ettevõttesiseses juhtumi uurimises, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti väärteomenetluses ega ühegi teise asutuse poolt teostatud antud juhtumi ükskõik millises menetlemises ega uurimises. Samuti ei ole ükski nimetatud uurimises osalenud isik osalenud ühegi juhtumi ohutusjuurdluses. 2.3 Ohutusjuurdluse protsess ja uurimiskeskuse lähenemisviis Ohutusjuurdluse Keskus saab teate Eestis raudteedel toimunud õnnetusjuhtumitest, tõsistest õnnetusjuhtumitest ja vahejuhtumitest. Kõigi juhtumite menetlemine algab esmateate vastuvõtmisest. Esmateade saabub koheselt häirekeskuselt ja dubleerivalt tavaliselt veidi hiljem raudtee-ettevõtjalt, kui tal on juba midagi peale toimumisfakti ka muud lisada. Häirekeskus edastab OJK-le ööpäevaringselt meiliaadressile teabe kõigist õhus, vees ja raudteel talle teada saanud juhtumitest. Raudteevaldkonnast saabub teade raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt või selle valdajalt ja raudteeveo-ettevõtjalt ning järelevalve toimingute käigus teatavaks saanud juhul Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt avalikustatud sidevahendi kaudu viivitamata. Avalikustatud sidevahendiks on ööpäevaringselt raudteeõnnetuste uurija kasutuses olev telefon. Esmateate edastanud raudtee-ettevõtja edastab õnnetusjuhtumi ja tõsise õnnetusjuhtumi korral OJK-le kolme tööpäeva jooksul vormikohase kirjaliku teate. Kirjalik teade sisaldab juhtumi kohta täpsustatud ja kontrollitud esialgseid faktilisi andmeid, mis esmateate edastamisel ei olnud veel selgunud või olid ebatäpsed. Kui OJK seda soovib, siis esitab raudtee-ettevõtja vahejuhtumi korral talle samuti kolme tööpäeva jooksul ettekande vormis täiendatud 16  Aastaaruanne 2019 teabe. Kõik OJK-sse saabunud dokumendid säilitatakse tugiteenuse korras süstematiseeritult ministeeriumi digitaalses dokumendihalduse süsteemis „Delta“. Raudteeõnnetustest ja intsidentidest saab alati asjaosalistelt koheselt teada raudtee- ettevõtja. Tema edastab juhtumist esmateate telefoni teel raudteeõnnetuste ohutusjuurdlusega tegelevale ametnikule. Selline ettevõtjatega pragmaatiline kokkulepe võimaldab ohutusuurijal saada võimalikult kiiresti vajalik teave ja ühtlasi ei koorma asjatult ööpäevast valvetelefoni. Valvetelefoni kaudu saabunud teade tuleb niikuinii koheselt edastada raudteeõnnetuste ohutusuurijale. Valvetelefonile edastatakse teave juhul, kui helistajal puudub ohutusjuurdlust teostava ametniku telefoninumber. Raudteeõnnetuste ohutusjuurdlustega tegelev ametnik võtab esmateate teadmiseks, hindab selle asjaolusid, esitab täiendavaid küsimusi ja vajadusel palub või ootab mõne asjaolu täpsustamist. Võttes aluseks raudteeseaduse ja ohutusjuurdluse käsiraamatu, annab ohutusjuurdlusega tegelev ametnik esialgse hinnangu juhtumile ja edastab teabe OJK juhatajale ettepanekuga alustada või mitte alustada ohutusjuurdlus. Ettepaneku alustamisotsuse edasilükkamiseks esitab ametnik juhul, kui vajaliku täpsustava lisateabe hankimine nõuab rohkem aega. Esialgse suulise teate alusel otsustatakse vajadus sündmuskohale minna. Tõsise õnnetusjuhtumi korral teatab ametnik juhtumist OJK juhatajale koheselt telefoni teel, muudel juhtudel piirdub edastatud meiliga. OJK juhataja peab saadud teadete üle arvestust. Vajadusel kontakteeruvad ohutusjuurdlust teostav ametnik ja OJK juhataja esmaste asjaolude täpsustamiseks korduvalt. Juhataja seisukoht raudteeõnnetuste uurimisega tegelevale ametnikule on ohutusjuurdluse alustamise kohta lõplik ja kohustuslik. Õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi või vahejuhtumi ohutusjuurdluse alustamine otsustatakse hiljemalt üks nädal pärast juhtumi kohta teate kättesaamist. Ohutusjuurdluse alustamisotsus toimub vastavalt „Raudteeseaduse“ § 42 lõikele 8 ja „Raudteede ohutuse direktiivile“ 2004/49/EÜ. Euroopa Raudteeagentuuri teavitamiseks sisestab raudteeõnnetuste uurija vormikohase teabe andmebaasi pärast sellekohase vajaliku teabe kogumist, hiljemalt nädal peale ohutusjuurdluse alustamisotsuse vastuvõtmist. Seni ei ole Eesti kordagi ületanud Euroopa Raudteeagentuuri ohutusjuurdluse alustamisest teavitamisel kehtestatud tähtaega. Ohutusjuurdluse Keskuse korraldatud eri transpordiliikide õnnetus- ja vahejuhtumite ohutusjuurdlused toimuvad ühtse multimodaalse lähenemisviisi alusel. See on kindlustatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega nr 72 „Ohutusjuurdluse kord“ ja selle alusel OJK juhataja kinnitatud töökorralduslik „Ohutusjuurdluse käsiraamat“. Käsiraamat koosneb ühisest üldosast ja lisadest, mis võivad olla ühised kõigile kolmele transpordivaldkonnale või ainult valdkonnaspetsiifikat arvestav. 2019. aastal sisaldas käsiraamat ühte ühist lisa ja 5 ainult raudteevaldkonda käsitlevat lisa. Tavapäraselt korraldab kogu ohutusjuurdluse ametnik raudteeõnnetuste uurimise alal, kes täidab sel ajal juhtivuurija ülesandeid. Juhtivuurija teavitab kõiki asjaosalisi 17  Aastaaruanne 2019 ohutusjuurdluse alustamisest ja kavandab visandi selle läbiviimiseks. Ta võib teha ohutusjuurdluse käigus visandisse muudatusi ja täpsustusi, kuid vastutab tervenisti kogu ohutusjuurdluse läbiviimise ja selle kvaliteedi ning nõuetele vastamise eest. Juhtivuurija korraldab andmete ja asitõendite kogumise, säilitamise, analüüsimise, ekspertiiside tellimise samuti suhtlemise kõigi vajalike isikute ja organisatsioonidega. Kõik vajalikud toimingud korraldab ja teostab juhtivuurija. Sõltuvalt juhtivuurija isiksuse omadustest ja juhtumi eripärast, valib juhtivuurija võimalikult sobivad töömeetodid ja stiili. Nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikutega suhtlemiseks valib ta kommunikatsioonivahendid ja meetodid, mis tunduvad eesmärgile jõudmiseks kõige otstarbekamad olevat. Eesmärgiga selgitada välja juhtumi põhjused ja asjaolud, on koostöös kannatanute, riigi- ja omavalitsuse asutuste, ettevõtete ja organisatsioonidega juhtivuurija aktiivseks pooleks. Suuliselt hangitud olulisem teave salvestatakse ja kirjalik teave säilitatakse dokumendihalduse süsteemis Delta. Raudtee-ettevõtjad säilitavad kõik asitõendid ja esemete detailid, tehnilised sõlmed, dokumendid ja infosalvestusseadmete salvestised ning muu teabe, mis võib juhtumi põhjuste väljaselgitamisel oluliseks osutuda. Juhtivuurija nõudmisel esitavad nad need OJK-le. Ohutusjuurdluse käigus tehakse kindlaks juhtumi otsesed põhjused. Aluspõhjustest ja algpõhjustest tehakse kindlaks vaid need, mis on aktuaalsed uuritavas juhtumis. Juhtumi põhjuste kindlaksmääramist käsitleb ohutusjuurdluse käsiraamatu lisa R5. Juhtivuurija väljastab tavaliselt ka ohutusjuurdluse kohta käivat teavet. Kokkuleppel võib seda teha ka juurdluskomisjoni liige või OJK juhataja. Ohutusjuurdluse Keskuse nimel tehakse püsivalt kõrge riski ilmnemisel ohuhoiatus. Ohutusjuurdluse käsiraamatu ühine lisa AMR1 annab juhised, kuidas kuulata ära, küsitleda ja võtta ütlust asjasse puutuvatelt isikutelt ning osapooltelt, millistest eesmärkidest lähtutakse, kuidas toiminguid kavandatakse ja neid läbi viiakse ning dokumenteeritakse. Ohutusjuurdlus korraldatakse nii avalikult kui võimalik. Avalikustamine ei tohi segada juhtumi põhjuste kindlakstegemist ega ohutuse suurendamiseks vajalike soovituste väljatöötamist. Kõigil asjaosalistel, kelle poole juhtivuurija pöördub või kes ise juhtivuurija poole pöörduvad, on võimalik väljendada oma arvamusi, hoiakuid, suhtumisi ning arusaamu ohutusjuurdluse ja selle tulemuste kohta. Teave, millele „Avaliku teabe seaduse“ alusel on kehtestatud juurdepääsu piirang, ei avalikustata juurdluse käigus ega hiljem. Avalikustamise piirangud on seaduses sätestatud kindlate tähtaegadega. Enamasti on raudteeõnnetuste ja vahel ka vahejuhtumite asjaolude seas olulisel kohal inimese käitumisest tulenevad seosed. Ohutusjuurdluses antakse inimteguri osatähtsusele ja mõjule juhtumis hinnangud ohutusjuurdluse käsiraamatu lisa R6 suuniste alusel. Raudtee-ettevõtte ohutusjuhtimise süsteemi toime ja mõju uuritava juhtumi taustal on oluline raudteeliiklusohutuse tagamisel. Ohutusjuurdluse käigus hinnatakse ettevõtte ohutusjuhtimise süsteemi neid osi, mis on seotud uuritava juhtumiga. Suunised 18  Aastaaruanne 2019 selleks, millele tähelepanu pöörata, annab ohutusjuurdluse käsiraamatu lisa R4. Kui uuritava juhtumi sajaolud ei ole seotud raudtee-ettevõtte juhtimisega, siis antakse ohutusjuurdluse käigus hinnang vaid raudtee-ettevõtte ohutusjuhtimise süsteemi toimimisele asjaolude väljaselgitamisel ja tagajärgede likvideerimisel. Juhtivuurija vastutab ohutusjuurdluse aruande õigeaegse ja vormikohase valmimise eest. Aruandes tehtud soovitusi menetlevad adressaadid, kellele soovitused olid suunatud. Kord aastas esitab menetleja OJK-le menetluse hetkeseisust või tulemustest aruande. OJK jälgib enne aruande esitamist toimuvat menetlusprotsessi. Sel eesmärgil võtab juhtivuurija soovituse adressaadiga ühendust. Menetlusprotsessi jälgimine juhtivuurija poolt on sätestatud ohutusjuurdluse käsiraamatu lisas R5. 19  Aastaaruanne 2019 3. Ohutusjuurdlused 3.1 Lõpetatud ohutusjuurdluste ülevaade Aasta jooksul saabus Ohutusjuurdluse Keskusele 19 suulist teadet toimunud raudteeliiklusõnnetustest ja 5 teadet vahejuhtumitest. Õnnetusjuhtumitest 11 olid raudteeveeremi otsasõidud inimesele, millest 6 omasid tunnuseid, mis on seotud võimaliku enesetapuga. Enesetapp kui ühele osapoolele ettekavatsetud toiming ei kuulu õnnetusjuhtumite hulka. OJK ei otsusta ega anna hinnanguid enesetappude kohta. Raudteeülesõidukohal toimus 6 õnnetust maanteesõidukiga kokkupõrke tõttu, 1 manöövritöös sooloveduri rööbastelt mahaminek ja 1 süttimine veduris, mis käsivahenditega koheselt kustutati. Aasta enne käesolevat aruandlusaastat edastati OJK-le 33 teadet õnnetusjuhtumitest, kuid veel aasta enne seda oli 24 esmateadet õnnetusjuhtumitest. Aasta jooksul ei toimunud ühtegi tõsist õnnetusjuhtumit. 2019. aasta jooksul toimunud 19 õnnetusjuhtumist ükski ei omanud tunnuseid, mis oleksid tinginud ohutusjuurdluse alustamist. Kõik nad olid suhteliselt väiksemate kahjustustega. 2019. aasta jooksul teatatud 5 vahejuhtumi tagajärjel ei tekkinud kordagi liiklusohtlikku olukorda. 2018. aastal teatati OJK-le 9 vahejuhtumist ja aasta enne seda 3 vahejuhtumist. Kokkuvõte 2019. a. lõpetatud ohutusjuurdlustest Tabel 1 Uuritud Juhtumite Kannatanuid Ligikaudsed Suundumus juhtumite arv Surmasaanuid Raskelt kahjud võrreldes liigitus vigastatuid (EUR) eelmise aastaga Õnnetus- - - - - vähenenud juhtum Vahe- - - - - - juhtum 20  Aastaaruanne 2019 3.2 2019. aastal lõpetatud ja alustatud ohutusjuurdlused Varasematel aastatel läbiviidud ohutusjuurdlused lõpetati kõik aruande tähtaegse esitamisega. Ühtegi ohutusjuurdlust ei jäänud lõpetada 2019. aastal. Eelneval aastal toimunud Kulna raudteeülesõidukoha õnnetusjuhtumi ohutusjuurdlus lõpetati samal aastal. 2019. aastal lõpetatud ohutusjuurdlused Tabel 2 Toimumise Uuritava juhtumi nimetus Õiguslik alus Lõpetamise kuupäev (juhtumi liigitus ja asukoht) kuupäev - - - - Uurimise alus: i = vastavalt ohutusdirektiivile Järgnevast tabelist nähtub, et 2019. aastal ei algatatud ühtegi aasta lõpuks lõpetamata ohutusjuurdlust. 2019. aastal alustatud ohutusjuurdlused Tabel 3 Toimumise kuupäev Uuritava juhtumi nimetus (juhtumi Õiguslik alus liigitus ja asukoht) - - - Uurimise alus: i = vastavalt ohutusdirektiivile 3.3 Ohutusjuurdluste kommentaarid Kuigi käsitletaval aastal puudusid põhjused ja vajadus ohutusjuurdluse korraldamiseks, jätkus eelmisel aastal läbi viidud ohutusjuurdluse soovituste menetlemine. 21  Aastaaruanne 2019 Vigastatute ja hukkunute üldarv Tabel 4 Aasta Hukkunuid Vigastatuid Vigastatuid maanteesõidukis/ raudteeveeremis/ neist raskelt neist raskelt 2015 - - - 2016 - - - 2017 2 - - 2018 - 1/1 8/- 2019 - - - Kokku 2 1/1 8/- Vigastatute ja hukkunute arvu jaotust viimase viie aasta jooksul uuritud juhtumitest selgitab järgmine tabel: Vigastatuid ja hukkunuid personaalse jaotuse järgi Tabel 5 Personaalne jaotus Aasta, hulk 2015 2016 2017 2018 2019 Hukkunuid Reisijad - - - - - Personal - - - - - Kolmandad - - 2 - - isikud Kokku - - 2 - - Vigastatuid Reisijad - - - 6 - Personal - - - 2 - Kolmandad - - - 1 - isikud Kokku - - - 9 - 3.4 Viimase viie aasta jooksul uuritud õnnetused ja vahejuhtumid (2015 – 2019) Viimase viie aasta jooksul on uuritud kahte raudteeülesõidukohal toimunud õnnetusjuhtumit. Neist 2017. aasta õnnetuses hukkus 2 inimest. 2018. aasta õnnetusjuhtumis hukkunuid ei olnud, kuid rong läks veokiga kokkupõrke tagajärjel rööbastelt maha ning mitmed inimesed said kehavigastusi. Ohutusjuurdluse 22  Aastaaruanne 2019 alustamisel hinnati kahjud väiksemaks kui 2 miljonit eurot, kuid juurdluse käigus kahjude suurus täpsustus ja ületas seda piiri. Kuigi ohutusjuurdlused korraldatakse suuremate materiaalsete kahjudega ja inimeste hukkumistega õnnetusjuhtumite puhul, siis OJK kogub iga juhtumi kohta teavet ja hindab nende mõju ohutusolukorrale tervikuna. Ohutusalane töö raudtee-ettevõtete ja teiste struktuuride vahel on pidevalt süvenenud. Arvestades riigi väiksusega, ei ole toimunud õnnetusjuhtumite arv statistilise näitajana iga-aastaselt langustrendis. Langust võib täheldada, kui aluseks võtta aastaaruandes vaadeldavast tunduvalt pikem ajaline horisont. Viimase viie aasta jooksul uuritud õnnetusjuhtumite hulk kajastab tervikuna raudteeliikluses ja raudteeohutuses kujunenud olukorda. Samas ei ole välistatud suuremad tagasilangused üksikutel aastatel. Uuritud juhtumid aastate lõikes Tabel 6 Juhtumi nimetus Aasta, uurimiste arv 2015 2016 2017 2018 2019 Kokku Art Rongide kokkupõrge - - - - 19.1,2 Rongi kokkupõrge - - - - - - takistusega Rongi rööbastelt - - - - - - mahaminek Õnnetus - - - - - raudteeületuskohal Õnnetus inimesele - - - - - - liikuva rongi poolt Tulekahju rongis - - - - - - Õnnetus ohtlike - - - - - - veostega Art Rongide kokkupõrge - - - - - - 21.6 Rongi kokkupõrge - - - - - - takistusega Rongi rööbastelt - - - - - - mahaminek Õnnetus - 1 1 - 2 raudteeületuskohal Õnnetus inimesele - - - - - - liikuva rongi poolt Tulekahju rongis - - - - - - Õnnetus ohtlike - - - - - - veostega Vahejuhtum - - - - - - Kokku - - 1 1 - 2 23  Aastaaruanne 2019 4 Soovitused 4.1 Soovituste lühiülevaade ja esitlus Ohutusjuurdluse aruanded sisaldavad soovitusi, mille lõpptäitjaks võivad olla raudtee-ettevõtted, ohutusasutus või mõni muu asutus või institutsioon, kelle vastutada ja korraldada on antud raudteeohutusega seonduv küsimus. Kõik nad esitavad iga-aastaselt aruande neile suunatud soovituste menetlemisest. Raudtee- ettevõtetele suunatud soovituste menetlemist jälgib ja suunab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kes esitab samuti aruande soovituste menetlemise kohta. Kõik soovituste adressaadid ja lõpptäitjad saavad soovitused koos ohutusjuurdluse aruandega otse Ohutusjuurdluse Keskuselt. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet saab aruande koos soovitustega ka sel juhul, kui ta ei ole mingil moel seotud ühegi soovituse menetlemisega. Soovitused ohutuse suurendamiseks Tabel 7 Soovituse valdkond Aasta, soovituste arv 2015 2016 2017 2018 2019 Raudteeinfrastruktuuri - - - - - hooldamine ja korrashoid Raudteeveeremi - - - - - hooldus, korrashoid ja käitlemine Järelevalve - - 1 - - korraldamine Maanteede - - - 2 - liikluskorraldus, liikluskorraldusvahendid Teede talihooldustööde - - - - - tegemine Liikluspropaganda, - - 1 - - koolitus Muudatused - - - 1 - õigusaktides, 24  Aastaaruanne 2019 korralduslikes eeskirjades Signalisatsiooni- - - - 1 - seadmete töö, raudteeliikluskorraldus Raudtee sidevahendite - - - - - töö korraldamine Infosalvestusseadmete - - - - - kasutamine Raudteelaste - - - - - kutsekvalifikatsioon Muud korralduslikud - - - 1 - meetmed Kokku - - 2 5 - Järgmine tabel iseloomustab viimase viie aasta soovituste menetlemise seisu 2020. aasta 1. aprilli andmete põhjal. Soovituste menetlemine Tabel 8 Soovitused Soovituse seis Rakendatud Menetlemine Tagasilükatud Menetlemine jätkub katkestatud Aasta Hulk Hulk % Hulk % Hulk % Hulk % 2015 - - - - - - - - - 2016 - - - - - - - - - 2017 2 2 100 - - - - - - 2018 5 2 40 3 60 - - - - 2019 - 3 60 - - - - - - Kokku 7 7 100 - - - - - - Eelolevast tabelist nähtub, et 2018. a. esitas OJK 5 soovitust, millest 2 täideti samal aastal. 2019. a. menetleti 3 eelmise aasta soovitust. 2019. a. lõpetati aktsepteerimise ja täitmisega, so. rakendamisega kõigi 2018. a. tehtud soovituste menetlemine. Ühel aastal esitatud soovituse menetlemine jätkub järgnevatel aastatel seni, kuni adressaat on menetlemisprotsessi lõpule viinud või muutunud asjaoludest tingituna katkestanud. Kogu selle aja jooksul esitab soovituse adressaat iga-aastaselt Ohutusjuurdluse Keskusele vormikohase aruande. Soovituse menetlemise käigust ülevaate saamiseks kontakteerub OJK suuliselt soovituse esitamise ja OJK-le aruande edastamise vahelisel ajal adressaadiga. 25  Aastaaruanne 2019 4.2 2019. aastal menetlemist jätkatud soovitused Kulna raudteeületuskohal toimunud õnnetusjuhtumi põhjal väljatöötatud soovitustest kaks aktsepteeriti ja täideti 2018. aasta jooksul. Kolme soovituse menetlemine jätkus. Järgnevalt on esitatud soovitused, mille kohta adressaadid esitasid aruande menetlemise jätkumise kohta. Maanteeamet kui sõidutee valdaja jätkas järgmise soovituse menetlemist: 1. Paigaldada Kulna raudteeülesõidukohale metsavahelt väljajõudmisel kohustuslik lubatud sõidukiirust piirav liiklusmärk. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kui ohutusasutus jätkas järgmiste soovituste menetlemist: 2. Kavandada ettepanekute tegemine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile raudteeületuskoha ülevaatuskomisjoni staatuse tõstmiseks tema tööülesannete ja volituste suurendamise teel. 3. Suunata AS Eesti Raudteed pidama prioriteetseks Kulna raudteeületuskoha automaatse foorisignalisatsiooniga seadmestamist. 26  Aastaaruanne 2019 Lisad Lisa 1 Soovituste menetlemine 2019. aastal – Kulna, 20.02.2018 Kuupäev ja kellaaeg 20.02.2018, kell 08:29 Asukoht AS Eesti Raudtee infrastruktuur, Vasalemma - Keila jaamavahe, asulaväline ala, km 73,208. Juhtumi liigitus Õnnetusjuhtum: raudteeületuskoha õnnetusjuhtum Rongi liik ja number Reisirong nr 522 Maanteesõiduk Veok Scania koos poolhaagisega Kraker Rongis Maantee- sõidukis Inimeste arv (rongis ja sõidukis) Meeskond 3 1 Reisijad 37 - Surmavalt vigastatuid Meeskond - - Reisijad - - Raskelt vigastatuid Meeskond - 1 Reisijad - - Kergelt vigastatuid Meeskond 2 - Reisijad 6 - Veeremi vigastused Erinevat tüüpi deformatsioonid kolme vaguni kerel, alusvankrite, automaatsiduri ja veomootori kahjustused. 27  Aastaaruanne 2019 Infrastruktuuri varustuse vigastused Rööbastee kahjustused, sealhulgas ületuskoha katteplaat kasutuskõlbmatu. Muud vigastused Veok Scania mootor, kabiin ja käigukast purunenud ning poolhaagis Kraker deformeerunud, mistõttu mõlemad muutunud taastamiskõlbmatuks. Kokkuvõte: Veok Scania sõitis teeolude paranedes kiirenevalt nähtavusulatuses peatusele aeglustuvalt lähenevat reisirongi Stadler Flirt EMU 1309 märkamata, sellega kokkupõrkesse. Uurimisaruande valmimisaeg 11.10.2018 Soovitus nr 01 Vaatamata mitmete hoiatusmärkide olemasolule, ei pruugi autojuht metsavahel sõites adekvaatselt hinnata liiklustingimuste järsku muutust metsavahelt välja jõudes ega tajuda võimalikku ohtu eelolevast raudteeületuskohast. Paigaldada Kulna raudteeülesõidukohale metsavahelt väljajõudmisel kohustuslik lubatud sõidukiirust piirav liiklusmärk. Kuupäev Seis Selgitus 12.12.2018 Aktsepteeritud ja Meetmete rakendamise kavandamine. täidetud. Paigaldada mõlemal sõidusuunal enne raudteeületuskohta (ca 100 m enne raudteed) liiklusmärgid 351 „Suurim kiirus“ suurima lubatud sõidukiiruse väärtusega 50 km/h. Juuli 2019 Paigaldatud liiklusmärgid 351 suurima lubatud sõidukiiruse väärtusega 70 km/h (fotol kujutatud kollane joon) ja 50 km/h (fotol punane joon), vastavalt ca 280 m ja 140 m enne raudteed. 28  Aastaaruanne 2019 12.12.2018 Aktsepteeritud ja Lisanduvalt esitatud soovitustele täidetud. otsustas Maanteeamet • Korrastada sõiduteel enne raudteeülesõidukohta teekattemärgistus ning rajada teekattele sõidukijuhtide tähelepanu äratamiseks täristid. • Muuta väiksemaks raudteeülesõidukoha lähedal (50 m tsoonis) asuv sõidutee lõikumisala, et vältida ülesõidukoha nähtavust piirata võivate sõidukite parkimine ning paigaldada kaugemale samas asuv infotahvel. Sõidutee on mõlemal sõidusuunal 140 Juuli 2019 m ulatuses enne raudteed märgistatud äärejoontega ning sõidutee kattel on kasutatud liiklejate tähelepanu äratamiseks põiksuunalist reljeefset märgistust – liiklusmärkide 124 ja 125 ning 127 ja 128 vahel on teekattele kantud neli rühma täristeid. Oktoober 2019 Seoses raudteeülesõidukoha varustamisega automaatse foorisignalisatsiooni ja tõkkepuuga toimus liikluskorralduse korrigeerimine. Hoiatusmärkide 112 „Tõkkepuuta raudteeülesõidukoht“ asendamine hoiatusmärkidega 111 „Tõkkepuuga raudteeülesõidukoht“ (paigaldus- kaugusega ca 210 m enne raudteed). Mõlemal sõidusuunal on liiklusmärkide 29  Aastaaruanne 2019 111 alla paigaldatud märgid 123 ja 126. Märgi 111 ja raudtee vahel paiknevad märgid 124, 127 ning 125, 128 vastavalt 2/3 ja 1/3 raudtee ja hoiatusmärgi 111 vahekaugusest. Fotod raudtee- ülesõidukohale eelneva teelõigu liiklus- korraldusest 08.04.2020. a. Meetmete mõju hindamine 2018. a. juunis mõõdetud mootorsõidukite kiirus raudteeülesõidukohale lähenemisel oli 57 km/h, mis ei pruugi võimaldada sõiduki ohutut peatamist raudteeülesõidukoha eel. 2019. aastaks kavandatud sõidukiiruste mõõtmist läbi ei viidud seoses raudteeülesõidukoha varustamisega automaatse foorisignalisatsiooni ja tõkkepuudega. Soovitus nr 02 Raudteeületuskoha ülevaatuskomisjonide töö on sageli muutunud formaalseks, kus ei analüüsita antud ületuskoha eripära, vaid fikseeritakse üksnes selle vastavus kehtestatud normatiividega. 30  Aastaaruanne 2019 Kavandada ettepanekute tegemine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile raudteeületuskoha ülevaatuskomisjoni staatuse tõstmiseks tema tööülesannete ja volituste suurendamise teel. Kuupäev Seis Selgitus 17.05.2019 Aktsepteeritud ja Majandus- ja Kommunikatsiooni- täidetud. ministeeriumis (MKM) toimus võimalike muudatuste arutamiseks ümarlaud, kus olid esindatud raudtee valdajad, Ohutusjuurdluse Keskus (OJK), ohutusasutus, MKM, kohalikud omavalitsused. Kohtumisel tegi ettekande ka ohutusasutuse esindaja ülevaatuskomisjoni teemal ning arutati ülevaatuskomisjoni staatuse tõstmist. Toimunud arutelu põhjal selgus, et raudteeületuskoha ülevaatuskomisjonil on hetkel piisavad volitused, mis puudutab raudtee valdajaid. Ülevaatuskomisjoni volitused ja ettepanekud raudtee valdajatele on otseselt seotud käesoleva soovitusega. Siinkohal saab arvesse võtta ka asjaolu, et avaliku raudteeinfrastruktuuri ettevõtjate suundumus on raudteeülesõidukohtade foori- ja tõkkepuuga varustamise suunas, mis peaks samuti suurendama raudtee ületamise ohutust mootorsõidukitele. Hetkel kehtib vastavalt Teede- ja sideministri 9. juuli 1999. a. määrus nr 39 „Raudtee tehnokasutuseeskirja kinnitamine“ Lisa 4 (Majandus- ja taristuministri 05.02.2019 määruse nr 12 sõnastuses) punktile 4.4 nõue: ülevaatuskomisjon hindab, kas raudteeületuskoht vastab sätestatud nõuetele ning on kasutamiseks ohutu. Ülevaatuskomisjon teeb ettepanekuid ning tähelepanekuid raudteeületuskoha ja seal kasutatud seadmete ning ülesõidukohale suubuvate teede tehnilise olukorra ja nõuete kohta. Kui ülevaatuskomisjoni ettepanekuid ei järgita, peab raudteeületuskoha omanik 31  Aastaaruanne 2019 või valdaja tõendama muu tehnilise dokumentatsiooni ja/või arvutusega, et raudteeületuskoht vastab nõuetele ja on turvaline kasutada. Ohutusasutus valmistab ette MKMile raudtee tehnokasutuseeskirja Lisa 4 muudatusettepanekut, millega suurendada ülevaatuskomisjoni vastutust ning volitusi, et tõsta komisjoni töö efektiivsemaks ning vastuvõetud otsused kiiremini teostatavaks. Raudteeületuskoha ülevaatuskomisjoni otsus peab olema koheselt täidetav ning raudtee-ettevõtjale ning teevaldajale õiguslikult siduv. Muudatuse tulemusena kaasneb väiksem bürokraatia ning kiirem aeg muudatuste ellukutsumiseks ülesõidukohal. Soovitus nr 03 Kulna raudteeületuskoht ei ole muutunud normatiivide alusel varustatud automaatse foorisignalisatsiooniga. Suunata AS Eesti Raudteed pidama prioriteetseks Kulna raudteeületuskoha automaatse foorisignalisatsiooniga seadmestamist. Kuupäev Seis Selgitus 23.09.2019 Aktsepteeritud ja Raudteerajatise Kulna raudteeülesõidu ehitusloa taotlus täidetud. automaatne foorisignalisatsioon nr ehitusregistri kood on 221284919, 1911271/08396 esmase kasutuselvõtu aasta AFS-il on 2020. Peamine kasutamise otstarve 27.09.2019 rajatisel on „21216 Raudtee ohutus-, ehitusloa nr signalisatsiooni-, turva-, side-, 1912271/26661 valgustus- või energiarajatis või väljastamine tehnorajatis“ ja ehitise koha-aadress on 27.09.2019 teatis Harju maakond, Lääne-Harju vald, Ohtu nr küla, Vasalemma Keila 67,9-75,8 km. 1911581/08479 ehituse alustamise kohta 16.03.2020 Fotol Kulna raudteeülesõidukoht pärast kasutusloa selle automaatse foorisignalisatsiooni ja 32  Aastaaruanne 2019 taotluse nr tõkkepuudega seadistamist. 2011371/03169 esitamine 24.03.2020 TTJA väljastas kasutusloa nr 2012371/05515. Ehitist tohib edaspidi kasutada. 33 Report of the railway accidents investigated in 2019 Tallinn 2020  Annual report 2019 Estonian Railways Ltd and Edelaraudtee Infrastructure Ltd infrastructure (Source: Estonian Railways Ltd) 2  Annual report 2019 Preface to the report Safety investigations of railway accidents and incidents began in Estonia on 31 March 2004 when the Railway Safety Directive 2004/49/EC came into force. By the time the Directive came into force the requirements laid out in it had been applied to the Railways Act, pursuant to which the safety investigation unit of railway accidents was formed as part of the Crisis Regulation Department of the Ministry of Economic Affairs and Communications. The investigation units of the different modes of transport were separated from the Crisis Regulation Department on 1 January 2012 when a multimodal Safety Investigation Bureau (ESIB) was established. The Safety Investigation Bureau investigates maritime, aviation and railway accidents and incidents. An accident, serious accident and incident are classified as occurrences influencing railway safety. The existing classification is pursuant to the Safety Directive. In 2019 there were no serious accidents or such incidents that required a safety investigation. Compared to the previous year, the number of incidents affecting railway safety decreased. During the reporting year the proceedings continued for the recommendations made after the Kulna level crossing accident in the previous year. At the same time, preparations were being made for the application of the Directive 2016/798 of the European Parliament and of the Council on railway safety to the Estonian judicial area. In December 2019, the Estonian Railways Ltd infrastructure was extended from Riisipere to Turba. Today the length of the electrified railways reaches 144 kilometres. In Estonia safety investigations take place independently from all other investigations linked to the same occurrence and are pursuant to the national requirements and those set out by the Safety Directive. In spring the Safety Investigation Bureau hosted a regional meeting of the Central European railway accident investigators in Tallinn. In addition, the Estonian railway accident investigator took part in a conference of the same working group in Bucharest in autumn, and in spring in the Northern countries regional working group conference in Dublin. 3  Annual report 2019 Contents Estonian Railways Ltd and Edelaraudtee Infrastructure Ltd infrastructure 2 PREFACE TO THE REPORT 3 CONTENTS 4 1 INTRODUCTION TO THE INVESTIGATION BODY 5 1 Legal basis 5 2 Role and aim 8 3 Organisation 11 4 Organisational flow 12 2 INVESTIGATION PROCESSES 14 1 Cases to be investigated 14 2 Institutions involved in investigations 15 3 Investigation process and approach of the Investigation Body 16 3 SAFETY INVESTIGATIONS 20 1 Overview of completed investigations 20 2 Safety investigations completed and commenced in 2019 21 3 Comments on investigations 21 4 Accidents and incidents investigated during the past five years (2015-2019) 22 4 RECOMMENDATIONS 25 1 Short review and presentation of recommendations 25 2 Proceedings of recommendations continued in 2019 27 ANNEXES Annex 1 Proceeding of recommendations - Kulna, 20.02.2018 28 4  Annual report 2019 1. Introduction to the Investigation Body 1.1 Legal basis The European Parliament and Council Directive 2004/49/EC on Railway Safety came into force on 31 March 2004. On the same day, the Railways Act came into force in Estonia by which the requirements of the Directive were applied to the national judicial area. Pursuant to the Railways Act, simultaneously to the Directive, an investigation unit was created at the Crisis Regulation Department of the Ministry of Economic Affairs and Communications. Railway accident and incident safety investigations began in Estonia. In addition to its main tasks, the Crisis Regulation Department also evolved to become a structural unit of the Ministry and for several years the department included the investigation units for aviation, railway, and maritime accidents. On 1 January 2012, the units for investigation of the three modes of transport were separated from the Crisis Regulation Department and a unified independent Estonian Safety Investigation Bureau (ESIB) was established. The Safety Investigation Bureau was established by amendments to the Aviation Act, Maritime Safety Act and Railways Act. The Safety Investigation Bureau is multimodal. Its activities are regulated according to the mode of transport by relevant articles of the Aviation Act, Maritime Safety Act and Railways Act. For railways, Subsection 42 (1) of the Railways Act establishes that the safety investigations of accidents, serious accidents and incidents are conducted by the ESIB, a structural unit of the Ministry of Economic Affairs and Communications. Next, the same subsection establishes the ESIB’s independence in conducting safety investigations and making any related decisions. It is provided that the ESIB is guided only by legal acts and other legislation and any international treaties that are binding in Estonia. There is no supervisory control of the ESIB’s investigative activities. Same provisions have been established regarding the safety investigations of the other modes of transport. As a structural unit of the Ministry, the Safety Investigation Bureau has greater independence than the other structural units and this is guaranteed by Subsection 48 (2) of the Aviation Act which provides that the director of the ESIB is appointed and relieved of its duties by the Government of the Republic on the recommendation of the relevant ministry. The director of ESIB appoints the employees of the ESIB and relieves them of their duties as well as enters into and terminates the employment contracts with them. The budget of the 5  Annual report 2019 Safety Investigation Bureau is independent and was approved by the Parliament of the Republic of Estonia in the 2019 State Budget Act with item code 20SE070004. The Safety Investigation Bureau Statutes defines the statutory rights and obligations and regulates the ESIB’s relationships, and connections and tasks and obligations. The Statutes specifies the ESIB’s accountability to the Secretary General and the Minister regarding organisation of work and other matters. Legislation of the Ministry of Economic Affairs and Communications, the Secretary General’s Directives, internal procedure rules, operations procedures, current statutes, and other legislation are binding in the organisation of the Safety Investigation Bureau’s work. The Ministry ensures the functioning of the ESIB in organisational and general matters. On the proposal of the Director of the Safety Investigation Bureau, the duties of the employees are determined in the job descriptions approved by the Secretary General of the Ministry. Each ESIB employee is responsible for the legality, accuracy, and timely completion of their duties. The Safety Investigation Bureau Statutes form a part of the legal framework affecting the work of railway safety investigations and it has been approved by a Minister of Economic Affairs and Communications Directive. The Safety Investigation Bureau is one of the structural units of the Ministry of Economic Affairs and Communications. As it performs specific duties it has been granted with special rights and independence. The ESIB is functionally independent of the safety authority and the railway regulating authority. The ESIB is independent of all parties whose interests might conflict with the duties assigned to it, including its organisation, legal structure and decision-making process which are independent of any railway infrastructure managers, railway undertakings, the Tax Board, distribution authorities and notified bodies. While investigating, the official responsible for railway accident safety investigations performs the tasks set by the investigator-in-charge. The identifiers of the ESIB’s independence are pursuant to Article 21 of the Directive on Railway Safety 2004/49/EC. The organisation of the investigations of railway accidents and incidents is provided by Article 4 of the Railways Act “Railway traffic and safety”. The objects of the safety investigation, accident, serious accident, and incident are listed in Section 40 “Cases affecting railway safety” (1) and defined in subsequent subsections 2, 3 and 4. The Railways Act has two sections dedicated specifically to safety investigations which are Section 42 “Safety investigations of accidents, serious accidents and incidents” and Section 43 “Safety Investigation Reports “. The remainder of the provisions of the Railways Act serve in a clarifying and assisting role in the context of safety investigations. Legislation has provided delegation authority to two regulations related to the processes of safety investigation. These are Railways Act Section 42 (12) “Safety investigation procedures” and Railways Act Section 42 (13) “Procedures for providing written notification of accidents, serious accidents and incidents and format of written notifications and reports”. 6  Annual report 2019 Railway infrastructure managers or other railway infrastructure possessors and railway undertakings, as well as in the case of having been notified in the process of surveillance activities, the Technical Regulatory Authority, immediately have to notify the Safety Investigation Bureau of an accident, serious accident or incident via means of public communication pursuant to Subsection 42 (3¹) of the Railways Act. The same Subsection also specifies submission of a written notification with clarified and verified facts within three working days. A written notification is always made for all accidents and serious accidents. Additional information for incidents is submitted as a report within three working days if the ESIB requests it. The notification process has been specified by the Ministry of Economic Affairs and Communications Directive No 26 “Procedures for notifying of accidents, serious accidents and incidents and the format of the written notices and reports”. Subsection 2 (1) of the Directive provides the format for written notification and it is included in Annex 1 of the Directive. The format for the written report of an incident is provided in subsection 2 (2) and is included in Annex 2 of the Directive. Subsection 42 (2) of the Railways Act provides the ESIB’s right to involve experts and form committees to clarify circumstances that require specialist knowledge. The experts involved in a safety investigation and the committee take part in the investigation under the supervision of the official conducting it. The same Subsection establishes the obligation by authorities involved in a safety investigation to provide necessary assistance to the ESIB within their competence. The official conducting a safety investigation can make a precept to the person under obligation to fulfil the obligations related to the safety investigation. The right has been provided by Subsection 42 (11) of the Railways Act. In the event of non- compliance with the precept, under the same Subsection (11¹) the official conducting the safety investigation has the right to apply a penalty charge. The Safety Investigation Bureau may issue a safety alert during the safety investigation. A safety alert is issued pursuant to Subsection 42 (11²) of the Railways Act when circumstances and facts come to light during the investigation of the occurrence that have significance to more than one railway infrastructure manager or railway undertaking or one or more European Union member state. When issuing the alert, the ESIB assesses the determined circumstances affecting safety of the relevant rolling stock, railway infrastructure installations, railway traffic regulation, maintenance arrangements, handling processes and technical and legal guidelines. The safety alert includes only facts and descriptions but no recommendations or assessments. The safety alert is issued to those concerned and the European Union Agency for Railways. The Safety Investigation Bureau compiles different reports in the course of its work, the requirements for these are provided by Subsection 43 of the Railways Act “Safety Investigation Reports “. Pursuant to Subsection 43 (1) the ESIB must complete a written report of a safety investigation in the shortest possible time and publish it immediately but no later than 12 months after the occurrence. The safety 7  Annual report 2019 investigation report is forwarded to all parties involved such as the railway infrastructure managers, railway undertakings, the safety investigation bodies of other European Union member states, victims and their families, owners and manufacturers of damaged property, Rescue Board, representatives of the employees and passengers and the European Union Agency for Railways. Subsection 43 (3) provides the obligation of the Consumer Protection and Technical Regulatory Authority, other authorities, businesses or organisations that were subject to the ESIB’s recommendations, to submit a report to the ESIB annually by the 01 April about the measures taken or planned based on the recommendations. Pursuant to Subsection 43 (4), by 30 September each year, the Safety Investigation Bureau publishes an annual report on the cases investigated in the previous year, the recommendations, and proceedings, on its website. During the reporting year, the 22.04.2016 version of the Ministry of Economic Affairs and Communications Directive No 72 “Safety Investigation Procedures” was in force. The safety investigation procedures are common to all three ESIB’s areas of transport. Pursuant to the Directive the safety investigation ascertains the causes of the occurrences. During the safety investigation recommendations are developed and presented in the report with a view of preventing similar occurrences in the future. The Directive determines areas of a safety investigation according to modes of transport and its coordinator. It stipulates the procedures for commencing a safety investigation and notification of those involved. Depending on the complexity and workload associated with the occurrence, formation of a safety investigation committee is provided. The Directive establishes the procedures for a safety investigation and the tasks of the investigator-in-charge, issuing a safety alert, the format, signing, confirmation and publication of the safety investigation report, completing the safety investigation, proceedings of the safety recommendations, if necessary, the reopening of the safety investigation and procedures for registration of the cases being investigated. The Directive contains annexes which, based on the recommendations of the Railway Safety Directive 2004/49/EC annex 5 and the ERA “Guidance on Safety Recommendations in terms of Article 25 Directive 2004/49/EC”, specify the format of safety investigation reports (annex 2) and the format of the report on measures taken or planned (annex 3). 1.2 Role and aim The Safety Investigation Bureau fulfils its role if it contributes to increasing safety in maritime, aviation and railway traffic. The aim of safety investigations is to determine the circumstances and causes of the accidents and incidents investigated. The safety investigation assesses the impact of the causes on traffic safety. Through logical connections with circumstances affecting traffic safety, recommendations are formulated that can help decrease or avoid such occurrences in the future. The role 8  Annual report 2019 is realised through safety investigations reports of the three areas, which, based on the findings of the investigation, make recommendations for improving traffic safety in the respective areas of transport. It is the task of the Safety Investigation Bureau to contribute to the formulation of legislation related to maritime, aviation and railway safety. If necessary, the ESIB will make recommendations for additions or amendments to current legislation. The multimodal ESIB also participates in formulation and implementation of projects, policies, strategies, and development plans related to its areas of activity and participate in the preparation and implementation of international projects. The Safety Investigation Bureau Statutes have defined the following obligations: 1) Complete all its tasks in a timely manner and to a high standard. 2) Ensure the confidentiality of the professional information pursuant to legislation. 3) Utilize any assets and resources that it has been allocated purposefully and rationally. 4) Forward to other structural units of the Ministry information that is necessary for them to perform their tasks. The objective of the safety investigation has been provided by Subsection 42 (3) of the Railways Act and Section 1 of the Minister’s Directive “Safety Investigation Procedures”. The main objective of the safety investigations of accidents, serious accidents and incidents is to determine the causes and make recommendations to prevent such occurrences in the future and improve railway safety but not to appoint blame or liability. The Statutes of the Safety Investigation Bureau specify the following rights to fulfil its role and aim: 1) Access to documents and information necessary for fulfilling the tasks assigned to the Safety Investigation Bureau from ministers, secretaries general and deputy secretaries general, other departments, government authorities within the jurisdiction of the Ministry and legal persons governed by private law which are subject to the Ministry’s founding, membership, stockholder or shareholder rights. 2) In accordance with arrangements or agreements, engage employees of other departments in resolving issues within the Safety Investigation Bureau remit. 3) Work in cooperation with other government and local authorities and legal persons governed by private law and make recommendations to form committees and working groups within its areas of activity. 4) Within limits of its competence, communicate information to other authorities and persons. 5) Make proposals for contracts required for fulfilling its tasks. 6) Get further training to improve the specialist, occupational or professional level of the Safety Investigation Bureau employees. 9  Annual report 2019 7) Receive necessary office equipment, resources and literature and technical and information support. Pursuant to the Statutes, while fulfilling its main objective, The Safety Investigation Bureau 1) Works in cooperation with other government departments, local government units, foundations, non-profit associations, business and consumer organisations, businesses, private persons and respective authorities of other countries and international organisations. 2) Represents the state in the international organisations related to its areas of activity in agreement with the Ministry. 3) Takes part in fulfilling any duties of the Republic of Estonia pursuant to the international agreements relating to the ESIB areas of activity. 4) Prepares the draft budget for ESIB and the report on the execution of the previous year's budget. 5) Develops and implements its development plan and work schedules. 6) Monitors, analyses and assesses the situation in its areas of activity and informs The Aviation Authority, Consumer Protection and Technical Regulatory Authority and Estonian Maritime Administration, the Aviation and Maritime department and the Roads and Railways department of the Ministry as well as other authorities and businesses of its findings. 7) Performs tests and expert analysis on machinery, engines, equipment, their details and assemblies and other devices to assess their compliance with requirements to clarify the circumstances of a case under investigation. 8) Makes recommendations and takes decisions within its jurisdiction provided by legislation. 9) Ensures the confidentiality of information containing business and technical details and personal data if legislation does not provide that it should be published. 10) Implements measures for witness protection. 11) Performs the duties assigned by legislation as a chief or authorised processor of the database of cases investigated. 12) Preserves the items, equipment, assemblies, and details in its possession that are relevant to ascertaining the causes of the occurrence. 13) Organises information days about safety and development activities. 14) Possesses, uses, and disposes of public property in its possession in cases provided by and in accordance with legislation. 15) Advises individuals in matters relating to the Safety Investigation Bureau’s areas of activity. 16) Performs other tasks assigned by legislation. Subsection 42 (6) of the Railways Act provides that the official conducting the safety investigation of a railway accident, serious accident or incident has the right to 10  Annual report 2019 1) Immediate access to the rolling stock, railway infrastructure and traffic control and signalling devices involved in an accident, serious accident, or incident. 2) Restrict unauthorised access to the scene of the accident and prohibit handling, removing, or destroying items from the scene of the accident. 3) Ensure immediate inventory of all evidence and controlled removal of the wreck, rolling stock, infrastructure equipment or components for investigation or analysis. 4) Immediate access to the on-board and other recording equipment and their recordings and to subject them to their control. 5) Immediately receive into their disposal autopsy reports of the casualties and the results of the analysis of any samples taken from the deceased. 6) Question witnesses and persons who might have important information regarding the safety investigation and demand confirmation or provision of information necessary for the safety investigation. 7) Access to all relevant information and documents independently or in cooperation with the authority conducting the preliminary criminal investigation. 8) Immediate access to the testimony of persons associated with the occurrence and to the analysis results of any samples taken from these persons. 1.3 Organisation The Safety Investigation Bureau is one of the many structural units of the Ministry of Economic Affairs and Communications in a separate location. To perform specific tasks, the ESIB has been granted a different organisational status from other structural units. The ESIB’s special status among the Ministry’s departments has been guaranteed by relevant articles of the Aviation Act, Maritime Safety Act and Railways Act. The ESIB has the right to utilise other departments’ competencies and work in cooperation with them but maintains complete independence in decisions relating to the requirement of cooperation and the extent of utilising of their competencies. Other structural units of the Ministry have the role of providing ancillary services to the ESIB. The main ESIB activities are reflected in its work schedule which forms one part of the Ministry’s work schedule. Unlike the other structural units of the Ministry the Safety Investigation Bureau has its own logo, letterhead, website, and a budget that has been approved by the Parliament. An ESIB official has a certificate of employment. By presenting the certificate of employment an official can exercise the special rights granted to him by legislation while carrying out his official tasks. The certificate of employment includes a brief description of the right of access to the necessary facilities and the national and European Union legal bases of the right. The certificate of employment of a railway accidents investigator is valid until 1 February 2022. 11  Annual report 2019 The Safety Investigation Bureau’s work is led by a director. There are three officials working under him, an aviation accident investigation expert, a chief specialist in marine accident investigation and a chief specialist in railway accident investigation. Only the Safety Investigation Bureau has the right to make the decision whether to begin a safety investigation of an accident, serious accident, or an incident. The safety investigation must be conducted within 12 months during which an investigation report must also be completed. The report is signed by all members of the committee or in the absence thereof, the investigator-in-charge who conducted the investigation. The report is signed off by the director of the ESIB. The report is then forwarded to all relevant parties and published on the ESIB website. An interim report is published after 12 months if during this time the safety investigation has not been completed. 1.4 Organisational flow Structurally the Safety Investigation Bureau forms a part of the Ministry of Economic Affairs and Communications. The Ministry consists of departments and a structural unit which is called the Safety Investigation Bureau. Departments may be divided into services. The ESIB is not divided into smaller structural units. The ESIB needs to fulfil tasks requiring special rights so therefore is different and legally more independent than other departments. Ministry of Economic Affairs and Communications Safety Investigation Bureau Investigation of Investigation of Investigation of Department marine accidents aviation railway accidents of Ministry accidents Consumer Protection and Technical Regulatory Authority Figure 1 The Safety Investigation Bureau in the organisational structure of the Ministry 12  Annual report 2019 Since the Safety Investigation Bureau has a small number of employees it is structurally an entity. Its work is managed by the director. Only officials who are permanent staff work at the ESIB. Each official is responsible for conducting safety investigation of the specific area of transport assigned to them. They are responsible for the accurate, lawful, and timely completion of the duties of this area. The title of each ESIB official contains the name of the transport sector within which they are responsible for conducting safety investigations. An official is independent in conducting safety investigations within his area. Officials of the other areas of transport may assist their colleague in their investigation if necessary. All officials can be substituted by a colleague for a limited period during extended absences. Upon their return, the official shall receive all relevant information in order to continue and complete the work. All officials take turns to be involved in the 24-hour telephone service. Only the Safety Investigation Bureau has been granted the right to conduct safety investigations of railway accidents in Estonia. In parallel with the safety investigation, other investigations or procedures of a given case may take place. An ESIB safety investigation is not dependent on these. It is a completely autonomous process. The safety investigation may work in cooperation with other proceedings to the extent where it does not impede its independence. No other investigation or proceedings conducted by law enforcement, surveillance authorities or other authorities and institutions are related to it. Only the ESIB decides the content and results of a safety investigation. The Consumer Protection and Technical Regulatory Authority (CPTRA) is an independent department of administration of the Ministry of Economic Affairs and Communications with a separate budget, structure, and management. The CPTRA performs the function of the railway safety authority and a regulator in Estonia. All railway infrastructure managers and rail operators and other undertakings that manage or own other railway infrastructure or rolling stock are independent manufacturing enterprises acting as legal persons. The Ministry of Economic Affairs and Communications is a shareholder for three of the infrastructure managers. These are the railway infrastructure manager Estonian Railways Ltd, railway freight transport undertaking AS Operail and the railway passenger transports undertaking AS Eesti Liinirongid (Elron). The Estonian state does not participate in the ownership of the rest of the infrastructure and freight companies. The relationship between the Safety Investigation Bureau and railway undertakings is regulated by legal acts and directives. 13  Annual report 2019 2. Investigation processes 2.1 Cases to be investigated The list of cases that require the Safety Investigation Bureau to conduct a safety investigation is specified in the Railways Act. It includes a list of occurrences affecting railway safety in Estonia which is identical to the classification used in the Railway Safety Directive 2004/49/EC. The terminology concerning railway safety used in Estonian legislation is identical in content and form to that used in the Safety Directive. The Safety Investigation Bureau is obligated to investigate serious accidents. If the circumstances of an accident or incident or similar circumstances might have caused a serious accident, including at least one death or significant physical harm to five or more people, also technical failure in the subsystem of the Trans-European conventional or high-speed rail system or interoperability constituent, the ESIB has a right to begin a safety investigation. In making the decision the Safety Investigation Bureau must consider the severity of the accident or incident from the pan-European perspective and other important circumstances. In its assessment of an accident or incident the ESIB considers applications submitted by a safety investigation body of another European Union member state, the Consumer Protection and Technical Regulatory Authority and infrastructure managers and railway undertakings. Organisational “Safety Investigation manual” contains the appendix R3 “Characteristics of a railway accident or incident for making the decision to begin a safety investigation or formulating an opinion”. Appendix R3 describes the process of making the decision to begin or not to begin a safety investigation and what will be addressed in the process. A brief introduction that follows in the same appendix shows that, in addition to the legal bases, the decision-making process also includes a risk-based assessment of the case. The ESIB collects additional information about the occurrence based on which it assesses the potential risk of the occurrence, the number of fatalities or injuries, fatality of a person who was known to the railway infrastructure manager to be or work at the railway as a result of the railway infrastructure manager’s equipment failure, obvious mistake or oversight of the railwayman as a probable cause of the occurrence, circumstances of similar cases, collision of rolling stock with a group of people, depending on the number of injuries and fatalities. 14  Annual report 2019 2.2 Institutions involved in investigations Involvement in safety investigations is based on certain principles set out in the Railways Act and specified in the Directive establishing the procedure for safety investigations. The principles are common and compulsory to all parties and prevent anyone potentially interested from intervening in the decision-making process of the safety investigation. Inclusion will achieve the required standard of safety investigation and first and foremost obtaining the necessary information about the occurrence and the circumstances surrounding it. Infrastructure managers as well as third parties are obliged to provide the relevant information they hold when requested by the ESIB. If invited by the ESIB, a person is obliged to appear and give testimony. The official conducting a safety investigation has a legal right to make a precept to the person under obligation to fulfil the obligations related to the safety investigation. In the event of non-compliance with the precept, the right to impose a penalty charge to either a natural or a legal person is available pursuant to the procedure prescribed by legislation. A cooperation agreement between the Safety Investigation Bureau and the Police and Border Guard Board, the Office of the Prosecutor General, the Rescue Board and the Emergency Centre has been in force since late spring of 2015. It ensures the coordinated activities of the various authorities when fulfilling the duties assigned to them by legislation. Both parties guarantee that a criminal investigation and the safety investigation do not interfere with each other. The Emergency Centre sends an immediate notification to the ESIB email address of any occurrence they have been informed of which will arrive in the inbox of all the ESIB officials. If possible, the Police and Boarder Guard Board and the Rescue Board ensure safeguarding of the scene. If necessary, they will assist ESIB with the investigations once the rescue operations have finished. All parties allow access to evidence and information, unless forbidden by law. Disclosure of data collected as part of the criminal proceedings is decided by the prosecutor’s office. Ensuring access and disclosure of evidence cannot hinder the safety investigation or criminal proceedings. If necessary, the parties consult each other and where possible, exchange information. Although the parties work in cooperation with each other, the safety investigation and criminal proceedings are conducted separately. In the course of safety investigations, supported by legislation, pragmatic cooperation methods have evolved with various businesses, authorities, institutions and private individuals. The Safety Investigation Bureau has signed cooperation agreements with the safety investigation authorities of neighbouring European Union member states Latvia and Finland. If an accident involves a railway infrastructure manager established or licenced in another Member State of the European Union, the legislation provides an obligation 15  Annual report 2019 to invite investigative bodies of that country to participate in the safety investigation. So far, there has been no requirement to use this option. Neither has it been necessary to ask for help from safety investigation bodies of other countries or European Railways Agency with specialist knowledge, technical inspection, performing analysis and giving assessments although legislation allows this. The investigator-in-charge has extensive powers when conducting a safety investigation. He decides on inclusion, interpretation of the information obtained and systematic treatment of facts, knowledge, and circumstances. The results will be reflected in the content of the investigation report. During the investigation, the investigator-in-charge contacts all the parties involved, listens to their viewpoints and opinions and if necessary, asks clarifying questions. Before the end of the investigation the investigator-in-charge provides the parties concerned an extended summary of the results of the safety investigation. In accordance with established practice, the extended summary includes the following elements of the investigation report: discussion, conclusions, additional observations, actions taken and recommendations for improving railway safety. The summary will be discussed with the relevant authorities, companies, institutions and, where appropriate, individuals. As a result of the discussion, the investigator-in-charge prepares the safety investigation report for signing and subsequent publication. Since 2004 when the safety investigations of railway accidents and incidents began, neither the investigator-in-charge nor members of the investigation committee have ever been part of a police criminal investigation, an internal investigation, misdemeanour proceedings of the Consumer Protection and Technical Regulatory Authority or any other proceedings or investigation of the given case conducted by another authority. Neither has any person involved in the investigation of a given case participated in a safety investigation. 2.3 Investigation process and approach of the Investigation Body The Safety Investigation Bureau receives a notification of accidents, serious accidents and incidents that have happened on Estonian railways. The proceedings of all occurrences start with receipt of the initial notification. The initial notification arrives from the Emergency Centre and is usually duplicated by the railway infrastructure manager if they have anything to add aside from the fact that it happened. The Emergency Centre notifies the ESIB 24 hours a day by email of all occurrences in air, water, and rail that it has become aware of. From the railway sector, railway infrastructure managers and possessors and railway undertakings and if they have become aware during regulatory activities, the Consumer Protection and Technical Regulatory Agency, notify the Safety Investigation Bureau by means of 16  Annual report 2019 public communication immediately. The publicly available means of communication is the phone that the investigator of railway accidents has access to 24 hours a day. In the case of an accident or a serious accident the infrastructure manager that made the initial notification also makes a written notification to the ESIB in the agreed format within three working days. The written notice contains specified and verified factual details of the occurrence that were not yet clear or were incorrect when the initial notification was forwarded. If the ESIB requests it, a written report with additional information about an incident will also be made within three working days in an agreed format. All written documents received by the ESIB are systematically stored within a digital document management system Delta as part of the ancillary services. The railway infrastructure manager is immediately informed of any railway accidents and incidents by the parties concerned. He forwards the notification by phone to the official dealing with the safety investigations of railway accidents. Such pragmatic agreement with the infrastructure managers will allow the safety investigator to obtain the necessary information as soon as possible and will not unnecessarily burden the 24-hour helpline service. The notification received by the helpline must be forwarded to the safety investigator of railway accidents anyway. Information is relayed to the helpline if the caller does not know the phone number of the official conducting the safety investigation. The official dealing with safety investigations of railway accidents acknowledges the initial notification, assesses the circumstances, asks additional questions, and if necessary, requests or waits for clarification of any circumstances. Based on the Railways Act and the safety investigation manual, the official dealing with the safety investigation makes an initial assessment of the occurrence and makes a proposal to the Director of the ESIB either to begin a safety investigation or not. The official will only propose deferring the decision if gathering necessary additional information requires more time. Based on the verbal notification, the ESIB decides whether there is a requirement to visit the scene. In case of a serious accident the official notifies the Director of the Safety Investigation Bureau immediately by telephone, in other cases an email is sufficient. The Director of the Safety Investigation Bureau maintains records of notifications received. If necessary, the official conducting the safety investigation and the ESIB Director keep in regular contact to clarify the initial circumstances. The Director’s position on whether to begin a safety investigation is final and binding to the official dealing with the railway accident investigations. The decision whether to begin an investigation of an accident, serious accident or incident is made as a maximum one week after receiving notification of the occurrence. The decision whether to begin an investigation is made pursuant to the Railway Safety Directive 2004/49/EC and Subsection 42 (8) of the Railways Act. The ESIB will notify the European Union Agency for Railways by entering the relevant information in the correct format to the database of the European Union Agency for Railways, at the latest one week after the decision to begin a safety investigation has 17  Annual report 2019 been taken. Up till now the deadline for notifying the European Railways Agency has never been missed. The Safety Investigation Bureau applies a unified multi-modal approach to conducting safety investigations of maritime, aviation and railway accidents. This has been confirmed by The Ministry of Economic Affairs and Communications Directive No 72 “Safety Investigation Procedures” and the ESIB Director has approved the “Safety Investigation Manual” of work procedures. The manual consists of a common main part and annexes which can be common to all three areas of transport or can be area specific. In 2019 the manual contained one common annex and 5 annexes specific to railways. The whole safety investigation is usually conducted by the official responsible for investigating railway accidents who performs the duties of investigator-in-charge. He informs all relevant parties of the launch of a safety investigation and drafts an investigation plan. He may make changes and clarifications to the draft during the safety investigation but is fully responsible for conducting of the entire safety investigation as well as its quality and compliance. The investigator-in-charge coordinates the gathering, storage and analysis of data and evidence as well as the contracting of experts and communications with relevant individuals or organisations. The investigator-in-charge organises or performs all necessary activities. Depending on the personality traits of the investigator-in-charge and the specifics of the case, the investigator-in-charge selects the most appropriate working methods and style. When communicating with natural as well legal persons he chooses the means of communication and methods that seem the most appropriate for achieving the objective. The investigator-in-charge is the active party working with victims, state and local government authorities, businesses, and organisations to ascertain the causes and other circumstances of the occurrence. The more important verbally obtained information is recorded and written information is stored within the document management system Delta. Railway undertakings retain all evidence and details of items, technical assemblies, documents, recordings of the data recording equipment and other information which might be important in determining the causes of the occurrence. If requested by the investigator-in-charge, they would present this to the ESIB. The safety investigation ascertains the direct causes of the occurrence. Only the underlying causes or root causes relevant to the case at hand are determined. Determining the causes of the occurrence during the safety investigation is covered in the Annex R5 to the Safety Investigation Manual. Information about the safety investigation is generally issued by the investigator-in-charge. By prior agreement, a member of the investigation committee or the Director of the ESIB may also do this. An alert is issued on behalf of the Safety Investigation Bureau in the event of a persistently high risk. A joint Annex (AMR1) of the Safety Investigation Manual includes instructions for hearing, questioning, and taking statements from all individuals and parties concerned, specifies the objectives, planning, conducting, and documenting the 18  Annual report 2019 activities. The safety investigation is conducted as publicly as possible. Disclosure must not start hindering identification of causes or development of recommendations necessary for increasing safety. All parties concerned whom the investigator-in- charge addresses or who turn to the investigator-in-charge themselves have an opportunity to present their opinions, attitude, position and understanding of the proceedings of the safety investigation and its results. Information that has restricted access pursuant to cases specified by The Public Information Act is not disclosed during or after the safety investigation. Specific dates have been designated by law to restrictions to disclosure. In most cases connections with human behaviour play an important part in the circumstances of railway accidents and sometimes incidents. Analysis of human factors during the safety investigation is supported by the guidelines set out in Annex R6 of the Safety Investigation Manual. The effect and impact of the infrastructure manager’s safety management system in the context of the case under investigation is important for ensuring railway safety. The safety investigation assesses the aspects of the safety management system that are connected to the case under investigation. Guidelines on what to concentrate on are provided in Annex R4 of the Safety Investigation Manual. In cases that are not related to the management of infrastructure managers, an assessment is given to the operation of the infrastructure manager’s safety management system as part of the ascertainment of the causes of the occurrence and elimination of consequences. The investigator-in-charge is responsible for the investigation report to be completed in a timely manner and in the prescribed format. The recommendations presented in the report are subject to proceedings by the addressees. The status and results of the proceedings are to be presented to the ESIB by the addressees in the annual report. The ESIB monitors the proceedings that take place prior to the report being presented. The investigator-in-charge contacts the addressee of the recommendation for this purpose. Monitoring of the proceedings by the investigator-in-charge is set out in Annex R5 of the Safety Investigation Manual. 19  Annual report 2019 3. Safety Investigations 3.1 Overview of completed investigations During the reporting year the Safety Investigation Bureau received 19 verbal accident notifications of railway accidents and 5 notifications of incidents. 11 accidents were rolling stock colliding with pedestrians of which 6 had the characteristics related to a possible suicide. Suicide as a deliberate act by one of the parties is not classed as an accident. The ESIB does not make decisions or give assessments to suicides. At level crossings there were 6 accidents caused by a collision with a road vehicle, 1 shunting derailment and 1 ignition in a locomotive, which was immediately extinguished by hand. The year before the reporting year saw 33 notifications of accidents made to the ESIB whilst in the previous year the number of initial notifications of accidents was 24. No serious accidents took place during the year. None of the 19 accidents that happened in 2019 had characteristics that would have required a safety investigation. They all involved relatively minor damage. None of the 5 incidents of 2019 resulted in a hazardous situation. In 2018 the ESIB received notifications of 9 incidents and the year before that of 3. Summary of the safety investigations completed in 2019 Table 1 Type of Number Casualties Estimated Trend case of cases losses compared investigated Deaths Seriously (EUR) to last year injured Accident - - - - decreased Incident - - - - - 20  Annual report 2019 3.2 Safety investigations completed and commenced in 2019 All safety investigations conducted in previous years concluded with a timely presentation of the report. There were no safety investigations that needed to be completed in 2019. Previous year’s safety investigation of the accident on Kulna level crossing was completed in the same year. Safety investigations completed in 2019 Table 2 Date of Title of the investigation Legal basis Completed occurrence (Occurrence type, location) (date) - - - - Basis for investigation: i = pursuant to the safety directive The following table shows that no safety investigations were launched in 2019 that could not be completed in the same year. Safety investigations commenced in 2019 Table 3 Date of occurrence Title of the investigation Legal basis (Occurrence type, location) - - - Basis for investigation: i = pursuant to the safety directive 3.3 Comments of investigations Although there was no reason or requirement for safety investigations in the year under review, proceedings continued for the recommendations of the previous year’s safety investigation. 21  Annual report 2019 Total number of deaths and injuries Table 4 Year Deaths Injured in road Injured in rolling vehicle / of them stock / of them seriously seriously 2015 - - - 2016 - - - 2017 2 - - 2018 - 1/1 8/- 2019 - - - Total 2 1/1 8/- The following table shows the number of injuries and deaths over the past five years: Breakdown of the injured and deaths Table 5 Breakdown by type of Year, number persons 2015 2016 2017 2018 2019 Deaths Passengers - - - - - Staff - - - - - Third - - 2 - - parties Total - - 2 - - Injured Passengers - - - 6 - Staff - - - 2 - Third - - - 1 - parties Total - - - 9 - 3.4 Accidents and incidents investigated during the past five years (2015 – 2019) During the past five years there have been investigations of two accidents that took place on a level crossing. The 2017 accident resulted in the deaths of 2 people. There were no deaths in the 2018 accident but a collision with a truck resulted in a derailment of the train and several people sustained injuries. At the beginning of the 22  Annual report 2019 safety investigation damages were estimated to be less than 2 million euros but during the investigation the amount was clarified and found to exceed this threshold. Although safety investigations are conducted in the event of accidents with larger material losses and fatalities, the ESIB collects data about every occurrence and assesses their impact on the safety situation in general. Cooperation of infrastructure managers and other structures on safety issues has steadily intensified. Given the small size of the country, the number of accidents has not been on an annual downward trend as a statistical indicator. The decline can be noted when looking at a much longer timeline than covered in the annual report. The number of accidents investigated over the past five years reflects the situation in railway traffic and railway safety In general. However, bigger setbacks in some years have not been ruled out. Breakdown of investigated cases by years Table 6 Title of the case Year, number of investigations 2015 2016 2017 2018 2019 Total Art Train collision - - - - 19.1,2 Train collision - - - - - - with an obstacle Train derailment - - - - - - Level crossing - - - - - accident Accident to - - - - - - person caused by RS in motion Fire in rolling - - - - - - stock Accident - - - - - - involving dangerous goods Art 21.6 Train collision - - - - - - Train collision - - - - - - with an obstacle Train derailment - - - - - - Level crossing - 1 1 - 2 accident Accident to - - - - - - person caused by RS in motion Fire in rolling - - - - - - stock Accident - - - - - - involving 23  Annual report 2019 dangerous goods Incident - - - - - Total - - 1 1 2 24  Annual report 2019 4 Recommendations 4.1 Short review and presentation of recommendations The recommendations contained in the safety investigation reports are fulfilled by railway undertakings, the safety authority or any other authority or institution responsible for the given issue relating to railway safety. They all report annually on the follow-up to the recommendations addressed to them. The Consumer Protection and Technical Surveillance Authority monitors and directs the proceedings of recommendations addressed to railway undertakings, and they also submit a report on the proceeding of recommendations. All addressees and executors of recommendations receive recommendations together with the safety investigation report directly from the Safety Investigation Bureau. The Consumer Protection and Technical Surveillance Authority receives the report even if they are not themselves involved in any of the proceedings of recommendations in any way. Recommendations for improvement of safety Table 7 Field of activity of Year, number of recommendations recommendation 2015 2016 2017 2018 2019 Maintenance and - - - - - care of railway infrastructure Care, maintenance - - - - - and managing of rolling stock Organisation of - - 1 - - supervision Road traffic - - - 2 - management, road traffic control devices Winter maintenance - - - - - of roads Dissemination of - - 1 - - information concerning traffic, 25  Annual report 2019 training Amendments to legal - - - 1 - acts and regulating instructions Operation of traffic - - - 1 - lights, railway traffic control Organisation of - - - - - operation of railway communication devices Use of information - - - - - recording equipment Professional - - - - - qualifications of railwaymen Other arrangements - - - 1 - Total - - 2 5 - The following table shows the status of implementation of recommendations of the past five years based on data as of 1 April 2020. Implementation of recommendations Table 8 Recommendation implementation status Recommendations Implemented In Not to be Implementation issued progress implemented suspended Year No No % No % No % No % 2015 - - - - - - - - - 2016 - - - - - - - - - 2017 2 2 100 - - - - - - 2018 5 2 40 3 60 - - - - 2019 - 3 60 - - - - - - Total 7 7 100 - - - - - - The table above shows that in 2018 the ESIB made 5 recommendations of which 2 were fulfilled in the same year. Proceedings for 3 recommendations of the previous year were conducted in 2019. 2019 saw the conclusion of all proceedings of the recommendations made in 2018 by accepting and fulfilling, i.e. implementing them. Proceedings of a recommendation made in one year continue in the following years until the addressee has completed the proceedings or suspended them due to change in circumstances. During the whole period the addressee submits an annual report to the Safety Investigation Bureau in specified format. 26  Annual report 2019 To get an overview of the status of the proceedings of recommendations the ESIB contacts the addressees verbally between the submission of the recommendation and the report being presented to the ESIB. 4.2 Proceedings of recommendations continued in 2019 Two of the recommendations developed as a result of the Kulna level crossing accident were accepted and fulfilled in 2018. Proceedings of three recommendations continued. The following are the recommendations on which the addressees submitted a report on the continuation of the proceedings. The Estonian Road Administration as the possessor of the road continued the proceeding of the following recommendation: 1. Install a mandatory traffic speed warning sign on the Kulna level crossing on the approach from the forest. The Consumer Protection and Technical Surveillance Authority as the safety authority continued proceedings of the following recommendations: 1. Plan a set of proposals to the Ministry of Economic Affairs and Communications in order to elevate the status of the level crossing inspection committee by increasing its duties and authority. 2. Direct Estonian Railways Ltd to prioritize installation of automatic traffic light signalling device on the Kulna level crossing. 27  Annual report 2019 Annexes Annex 1 Proceeding of recommendations – Kulna, 20.02.2018 Date and time 20.02.2018, at 08.29am Location Estonian Railways Ltd infrastructure, open track between Vasalemma and Keila, rural area, km 73,208. Type of occurrence Accident: level crossing accident Train type and Passenger train No 522 number Road vehicle Scania truck with a Kraker semi-trailer On the train In the road vehicle Number of persons Crew 3 1 (on board the train and vehicle) Passengers 37 - Fatally injured Crew - - Passengers - - Seriously injured Crew - 1 Passengers - - Slightly injured Crew 2 - Passengers 6 - Damages to rolling Various types of deformations on the bodywork of three stock carriages, damage to undercarriages, automatic clutch and driving motor. Damages to track Damage to the tracks including the cover plate rendered equipment unusable. Other damages Scania truck’s engine, cab and gearbox destroyed and the Kraker semi-trailer deformed, causing both to be unrecoverable. Summary: As the road conditions improved, the Scania truck drove at increasing 28  Annual report 2019 speed towards a visible station without noticing the slowing Stadler Flirt EMU 1309 passenger train and collided with it. Final report issued 11.10.2018 Recommendation One of the prescribed warning signs on the approach to the No 01 level crossing is missing. Install a warning sign 112 “Level crossing without a barrier” to the same post as the additional warning sign “Level crossing ahead” 125. Date Status Explanation 12.12.2018 Accepted and Planning of implementation of measure. fulfilled. Install road signs 351 “Maximum speed” on both directions before the level crossing with the maximum allowed speed of 50 km/h. Road sign 351 with the maximum allowed speed of 70 km/h installed (the yellow line July 2019 on the photo) and 50 km/h (the red line on the photo), approx. 280 m and 140 m before the railway respectively. 12.12.2018 Accepted and In addition to the recommendations No 1 fulfilled. and 2, the Estonian Road Administration decided to Recondition the carriageway road markings at the approach to the level crossing and install rumble strips on the road surface to alert drivers. Reduce the intersection of the carriageway near the level crossing (within the 50m zone) to avoid 29  Annual report 2019 parking vehicles that may obstruct visibility of the level crossing and July 2019 install the information board further away. The road has been marked with sidelines in both directions 140 m before the railway and transverse relief markings have been used to alert the road users – between road signs 124 and 125 as well as 127 and 128 four sets of rumble strips have been installed on the road surface. October 2019 In connection with the installation of automatic traffic lights and a barrier at the level crossing, the traffic management was adjusted. Replacement of warning signs 112 “Level crossing without a barrier” with warning signs 111 “Level crossing with barriers” (installation approx. 210 m before the railway). In both directions signs 123 and 126 have been placed underneath road signs 111. The signs 124, 127 and 125 are located between the sign 111 and the railway, and 128, 2/3 and 1/3 of the Photos of the traffic distance between the railway and warning management on sign 111 respectively. the road section approaching the railway level crossing 08.04.2020 30  Annual report 2019 Assessment of the In June 2018 the speed of motor vehicles impact of the approaching the level crossing was measures measured as 57 km/h which does not necessarily allow the vehicle to be safely stopped before the level crossing. Speed measurements planned for 2019 were not carried out due to the level crossing being fitted with the automated signalling system and barriers. Recommendation The work of level crossing inspection committee has often No 02 become a formality where there is no analysis of the characteristics of any given level crossing and the focus is on just confirming its accordance with existing standards. Plan a set of proposals to the Ministry of Economic Affairs and Communications in order to elevate the status of the level crossing inspection committee by extending its duties and authority. Date Status Explanation 17.05.2019 Accepted and To discuss the changes, The Ministry of fulfilled. Economic Affairs and Communications held a round table meeting involving the railway possessors, the Safety Investigation Bureau (ESIB), the safety authority, the Ministry and local authorities. A representative of the safety authority made a presentation about the level crossing inspection committee and there was a discussion about increasing the authority of the inspection committee. The discussion 31  Annual report 2019 revealed that the level crossing inspection committee currently has sufficient powers as far as railway possessors are concerned. The powers of the inspection committee and proposals for railway possessors are directly related to this recommendation. We can also take into consideration the fact that public infrastructure managers are moving towards the provision of traffic lights and barriers at level crossings, which should also increase the safety of level crossings for motor vehicles. At present, according to the Regulation No. 39 of the Minister of Transport and Communications of 9 July 1999 “Rules for Technical Use of Railway” Annex 4 (wording of Regulation No. 12 of the Minister of Economic Affairs and Infrastructure 05.02.2019) there is a requirement for point 4.4: the inspection committee assesses whether the level crossing complies with the requirements and is safe to use. The inspection committee makes proposals and observations on the level crossing and the equipment used, and on the technical condition and requirements of the roads leading to the level crossing. If the proposals of the inspection committee are not followed, the owner or the possessor of the level crossing has to prove with other technical documentation and / or calculation that the level crossing meets the requirements and is safe to use. The safety authority is preparing an amendment to Annex 4 to the Ministry’s Rules for Technical Use of Railway to increase the responsibility and authorisation of the inspection committee in order to render the work of the committee more efficient and enable the decisions to be implemented faster. Any ruling of the level crossing inspection committee must be subject to immediate fulfilment and legally binding to the railway undertaking 32  Annual report 2019 and the road possessor. As a result of the changes there is less bureaucracy and the implementation of changes on the level crossing is faster. Recommendation Kulna level crossing has not been fitted with standardised No 3 automatic light signalling device Direct Estonian Railways Ltd to prioritize installation of automatic traffic light signalling device on the Kulna level crossing. Date Status Explanation 23.09.2019 Accepted and The building registration code of the railway Application for fulfilled. facility Kulna level crossing automatic construction permit signalling system is 221284919, the year of No 1911271/08396 initial commissioning of the ASS is 2020. 27.09.2019 issue The main purpose of use of the facility is of construction “21216 Railway safety, signalling, security, permit No communication, lighting or energy 1912271/26661 construction or technical construction” and the location address is Harju county, 27.09.2019 Notice Lääne-Harju municipality, Ohtu village, No 1911581/08479 Vasalemma Keila 67.9-75.8 km. of commencement of construction The photo shows Kulna level crossing after the installation of the automatic signalling 16.03.2020 system and barriers. submission of application permit No 2011371/03169 24.03.2020 CPTRA issued permit No 2012371/05515. The building can be used going forward. 33  Annual report 2019 34 Saatja: Erika Virroja <[email protected]> Saadetud: 07.09.2020 11:39 Adressaat: Erika Virroja <[email protected]> Teema: FW: Aastaaruanne 2019 Manused: aastaaruanne 2019 (1).pdf; aastaaruanne 2019 ENG (1).pdf From: Jüri Olde [mailto:[email protected]] Sent: Monday, September 7, 2020 9:13 AM To: [email protected]; Maanteeameti info <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected] Subject: Aastaaruanne 2019 Daamid ja härrad! Edastan Teile teadmiseks Ohutusjuurdluse Keskuses valminud 2019. aasta aruande eesti ja inglise keeles. Lugupidamisega Jüri Olde Peaspetsialist