Kiri

KÄSKKIRI 27.09.2019 nr 1.1-1/19-169 Riigitee 11250 Viimsi-Randvere teemaa kinnistu Viimsi vallale võõrandamise eelduste kindlakstegemine Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 3 ja Vabariigi Valitsuse 23.10.2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ § 23 punkti 3 alusel, lähtudes asjaõigusseaduse § 54 lõikest 1, kinnistusraamatuseaduse §-st 53 ning arvestades riigivaraseaduse § 29 lõike 1 punkte 1 ja 2, § 33 lõike 1 punkti 1 ja § 37 lõike 2 punkti 1: 1. Tuginedes käskkirja lisale 1 „Viimsi vallas asuva kõrvalmaantee 11250 Viimsi-Randvere riigitee tunnuste hindamise aruanne“ tuvastan, et Viimsi Vallavalitsuse 27.06.2019. a taotluses nr 14-9/2844 nimetatud Harju maakonnas Viimsi vallas asuva riigitee 11250 Viimsi-Randvere (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 3618850, katastritunnus 89001:001:0371, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV11889, pindala 27,45 ha) kilomeetritel 0,8 kuni 2,8 puuduvad riigitee tunnused, mistõttu on riigivaraseaduse § 33 lõike 1 punkti 1 ja § 37 lõike 2 punkti 1 kohaselt võimalik kinnistu vastavas osas otsustuskorras tasuta võõrandada kohalikuks teeks kohaliku omavalitsuse üksusele tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. 2. Riigitee 11250 Viimsi-Randvere aluse kinnistu punktis 1 nimetatud lõigus kohaliku omavalitsuse üksusele võõrandamise eelduseks on teealuse kinnistu jagamine selliselt, et tee kilomeetrite 0,8 kuni 2,8 alune maa moodustab eraldi kinnistu vastavalt käskkirja lisas 2 esitatud joonistele. 3. Volitan Maanteeameti peadirektorit edasivolitamise õigusega korraldama käskkirja punktis 1 nimetatud kinnistu jagamiseks vajalike maakorraldustoimingute läbiviimist, sh moodustuvate maaüksuste ümberregistreerimine riigi maakatastris ja riigi kinnisvararegistris ning korraldama kinnistu jagamise kinnistusraamatus. 4. Lähtudes haldusmenetluse seaduse § 40 lõikest 1 teavitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 4. septembril 2019. a kirjaga nr 1.10-9/2019/6584 Viimsi valda, et on ette valmistanud käesoleva käskkirja eelnõu punktis 1 nimetatud taotluse rahuldamiseks ning andis Viimsi vallale võimaluse esitada 30 päeva jooksul oma arvamus ja vastuväited. Viimsi vald vastas 10. septembril 2019. a kirjaga nr 14-9/2844-4, milles väljendas nõusolekut käesoleva käskkirja eelnõuga. 5. Käskkirja on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul käskkirja teatavaks tegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister  majandus- ja taristuministri 27.09.2019 käskkirja nr 1.1-1/19-169 Lisa 1 VIIMSI VALLAS ASUVA KÕRVALMAANTEE 11250 VIIMSI- RANDVERE RIIGITEE TUNNUSTE HINDAMISE ARUANNE Koostajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna teedetalitus Maanteeameti taristu haldamise osakond Tallinn 2019 2 1. Sissejuhatus Oma 27.06.2019 kirjas nr 14-9/2844 teeb Viimsi vallavalitsus ettepaneku võtta Viimsi vallas Haabneeme alevikus paikneva kõrvalmaantee 11250 Viimsi-Randvere lõik Rohuneeme-Randvere ringristmikust kuni Lubja-Randvere ringristmikuni kohalikuks teeks. Taotlusele on lisatud Viimsi vallavolikogu 18. juuni 2019 otsus nr 43, millega anti vallavanemale volitused kokkulepete sõlmimiseks nimetatud riigitee lõigu riigilt tasuta omandamiseks. Taotluses on põhjendusena toodud, et Maanteeameti poolsed piirangud ristmike ümberehitamisel ei võimalda sageli rakendada tänavatele kehtivaid põhimõtteid, vaid tuleb lähtuda maantee teeliigile esitatavatest nõuetest, kooskõlastamise protsessid on olnud raskendatud, mistõttu vald ei ole saavutanud senist eesmärki vallaruumi kujundamisel. Vald soovib nimetatud teelõigust kujundada Haabneeme aleviku peatänava. Teelõik asukohaga kilomeetritel 0,8 kuni 2,8 paikneb riigile kuuluval transpordimaal, katastriüksusel 89001:001:0371. Tegemist on asfaltbetoonist kattega teega. Teelõigu pikkus on 2 km. Taotluses käsitletava riigitee lõigu kohta koostas Maanteeamet asendiplaani (joonis 1). Joonis 1. Viimsi vallas asuva kõrvalmaantee 11250 Viimsi-Randvere asendiplaan, sh üleandmiseks taotletav teelõik sinise tooniga 2. Hindamise aluseks olevad kriteeriumid Alljärgnevalt hinnatakse kõnealuse tee riigitee tunnuseid. Vastavalt väljakujunenud halduspraktikale arvestatakse hindamisel koosmõjus järgmiseid kriteeriumeid: 1) tee tähtsus rahvusvaheliste teede võrgustiku osana; Võib eeldada, et tee on tähtis rahvusvahelise teede võrgustiku osa, kui ta kuulub mõnda rahvusvahelisse teede võrgustikku. Eestis on kahte tüüpi rahvusvahelise teede võrgustiku teid: 3  TEN-T1 teed ja E-teed2. Teed saab lugeda oluliseks rahvusvahelise teede võrgu osaks, kui ta on TEN-T tee või E-tee marsruudi osa. 2) tee tähtsus riigiteede võrgustiku osana; Tee on oluline riigiteede võrgustiku osa, kui ta ühendab linnu, aleveid, alevikke omavahel või linnu tähtsamate sadamate, raudteesõlmede ja piiripunktiga. Transpordi Arengukava 2014- 2020 on toodud riigiteede peamiseks funktsiooniks ühendada Eesti erinevaid piirkondi, asulaid ja olulisi sihtkohti. Seejuures ei võeta riigiteeks teid, millest on olemas otstarbekas ümbersõidu kasutamise võimalus mööda riigiteid. Tee on tähtis riigiteede võrgustiku osa, kui see ühendab erinevaid riigiteid ja seda ka kasutatakse jõudmaks ühelt riigiteelt teisele ning ratsionaalne alternatiivne riigiteede ühendus puudub. 3) liikluse iseloom, sh liiklussagedus ja transiitliikluse osakaal; Liikluse iseloomu all käsitletakse liiklussagedust ja transiitliikluse osakaalu, s.t kui palju esineb liikluses transiiti, sh ka raskeliiklust, ning milline liiklus teel prevaleerib - kas kohalikust elust tingitud või läbiv. Oluliseks näitajaks siinkohal on transiitliikluse osakaal koguliikluses. Transiitliikluseks loetakse antud juhul kohaliku omavalitsuse üksust läbivat liiklust, mis tuleb ühest omavalitsuse üksusest ja suundub teise. Samuti on transiitliikluseks liiklus, mis tuleb ühest kohaliku omavalitsuse üksusest ja suundub teise kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil olevale lennujaama või sadamasse. Eraldi käsitlemist vajab ka läbivaks liikluseks olev raskeliiklus. Transiitliikluse raskeliikluseks ei saa lugeda kohaliku omavalitsuse üksusesse saabuvaid või lahkuvaid busse ega kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil paiknevaid ettevõtteid teenindavat raskeliiklust Järgnevaid kriteeriume on otstarbekas analüüsida, kui eelnevatest kriteeriumitest lähtuvalt selgub, et tegemist on teega, millel on riigitee tunnused ning edasine kaalumine on põhjendatud. 4) tee ehitus-tehnilised lahendused, sh teega seotud tehnovõrkude mõju; 5) ühtse teehoiu korraldamise võimalus ja otstarbekus ühenduses riigiteedega; 6) ühtse liikluse korraldamise võimalus ja otstarbekus ühenduses riigiteedega. 3. Kõrvalmaantee 11250 Viimsi-Randvere riigitee tunnuste hindamine 3.1 Tee tähtsus rahvusvaheliste teede võrgustiku osana Vaadeldav tee, sh lõik kilomeetritel 0,8 kuni 2,8 ei ole ei TEN-T tee ega E-tee marsruutide osa, mistõttu puudub teel igasugune tähtsus rahvusvahelise teede võrgu osana. 3.2 Tee tähtsus riigiteede võrgustiku osana Teelõik paikneb Harju maakonnas, Viimsi vallas, Haabneeme alevikus. Riigitee 11250 algab Viimsi valla ja Tallinna linna halduspiirilt, kulgeb läbi Viimsi aleviku, seejärel läbi Haabneeme aleviku ning läbib põhja suunas kaarjalt Viimsi poolsaarel Lubja küla ja Randvere küla ning lõppeb Metsakasti külas uuesti halduspiiril Tallinna linnaga. Randvere külas on ristmik kõrvalmaanteega 11254 Muuga tee, mis on vallale ühendusteeks Maardu linna ja seal paikneva Muuga sadamaga. Riigitee 11250 kogupikkus on 11 km. Tee alguses ja lõpuosas on tänavale iseloomulik 1 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses nr 1315/2013 „Üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL“ nimetatud Eesti territooriumil asuvad teed. 2 ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu poolt dokumendis „European agreement on main International traffic arteries (AGR)“ määratletud ning Eesti territooriumil asuvad teed. 4 liikluskeskkond, keskosas, Lubja küla läbides, maantee liikluskeskkond. Vaadeldav tee paikneb kogu ulatuses ühe kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil. Tallinna linn, Viimsi alevik ja Haabneeme alevik on tee 11250 trassil üksteisele vahetul piirnevad linnalised asustusüksused. Üleandmiseks taotletakse teelõiku alates ristmikust Rohuneeme teega (kilomeetril 0,8) kuni Lubja ristmikuni Haabneeme aleviku põhjapiiril. See teelõik asub põhiliselt Haabneeme alevikus, põhjapoolses osas on teega paralleelselt kulgev aleviku piir osaliselt teemaal, osaliselt väljaspool teemaad. Tegemist valdavalt hoonestatud tiheasustusalaga, mis vastavalt üldplaneeringule perspektiivselt veelgi laieneb. Kergliikluse otstarbeks on välja ehitatud eraldi jalg- ja jalgrattateed ja valgustus. Vahetult teeääres esineb rohkelt teenuseid pakkuvaid ettevõtteid koos nendele juurdepääsu tagavatele mahasõitudega, teelõigul on rohkelt ristumisi kõrvaltänavatega. Olemasolevad parkimisalad ja kohati eluhooned, samuti ka Viimsi kooli hoone paiknevad vahetuses läheduses sõiduteega. Sõiduteele on tihedalt ehitatud ülekäigurajad ning teel on arenenud ühistranspordi ja kergliiklejate taristu. Teemaal asuvad mitmed tehnovõrgud ning vahetult tee lähedusse on paigaldatud reklaamtahvlid. Teele on kehtestatud kiiruse piirang 50 km/h. Alles peale Lubja ristmikku algab maanteele iseloomulik liikluskeskkond. Tee algusest kuni Haabneeme aleviku põhjapiirini on tegemist valdavalt tänavakeskkonnaga kohaliku elu ja majandustegevuse korraldamiseks. Selle alusel saab väita, et kohaliku omavalitsuse üksuse autonoomia realiseerimine antud kohas on riigile kuuluva tee tõttu raskendatud, mida kinnitab oma 27. juunil 2019. aasta kirjaga 14-9/2844 Viimsi vallavalitsus. Riigitee 11250 Viimsi-Randvere esmane tähtsus riigiteede võrgus on maanteena Haabneeme alevikku ja Maardu linna ühendaval marsruudil alates Lubja ristmikust. Selle funktsiooni realiseerimise seisukohalt ei ole vaadeldav teelõik tähtis. Samas on teel, sh lõigul kilomeetritel 0,8 kuni 2,8 mõningane tähtsus omavahelise ühenduse tagamisel Haabneeme aleviku, Viimsi aleviku, Tallinna ja Maardu linnade vahel, kuivõrd see on märkimisväärne ühendus asustusüksuste vahel ning muu otstarbekam ühendus mööda riigiteid puudub. 3.3 Liikluse iseloom, sh liiklussagedus ja transiitliikluse osakaal 2018. aasta liiklusloenduse andmetel on riigiteel 11250 Viimsi-Randvere keskmine liiklussagedus lõiguti erinev:  lõigul kilomeetritel 0-0,8 on liiklussagedus 19327 autot ööpäevas (edaspidi a/ööp), millest hinnanguliselt 8457 a/ööp hargneb pärast ringristmikku 11251 Viimsi-Rohuneeme teele;  lõigul kilomeetritel 0,8-2,0 on liiklussagedus 7795 a/ööp;  lõigul kilomeetritel 2,0-4,2 on liiklussagedus 3235 a/ööp;  lõigul kilomeetritel 4,2-5,3 on liiklussagedus 1081 a/ööp;  lõigul kilomeetritel 5,3-8,0 on liiklussagedus 1451 a/ööp;  lõigul kilomeetritel 8,0-9,7 on liiklussagedus 3350 a/ööp;  lõigul kilomeetritel 9,7-11,0 on liiklussagedus 4780 a/ööp. Vastavalt liiklusloenduse andmetele on tegemist valdavalt sõiduautode liiklusega - veoautode ja autorongide osatähtsus lõiguti on kuni 2%. Liiklusloenduse andmetes ei ole läbiva liikluse osatähtsuse määra. Valla territooriumil paiknevad väikesadamad ei teeninda rahvusvahelist reisijate- ja kaubavedu, mis põhjustaks transiitliikluse. Samuti puuduvad andmed oluliste riigisiseste vedude mahu ja iseloomu kohta vaadeldaval teel. Hinnanguliselt on tee alguses ja lõpus tiheasustusaladel ülekaalukalt tegemist kohaliku tänavaliiklusega. Ka Rohuneeme ja Leppneeme suundadesse hargnevatel tupikteedel on 5 hinnanguliselt ülekaalus kohalik liiklus, sh kogu Rohuneeme teel. Haabneeme aleviku ja Maardu linna vahelisel maanteeosal on liiklussagedus ca 1000 autot ööpäevas. Tee 11250 Viimsi-Randvere üleandmiseks taotletaval lõigul kilomeetritel 0,8 kuni 2,8 prevaleerib tänavale iseloomulik kohalik sõiduautode liiklus, mis tähendab, et tee täidab peamiselt kohaliku liikluse teenindamise funktsiooni, mille korraldamine on kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne. 4. Kokkuvõte Riigitee 11250 Viimsi-Randvere üleandmiseks taotletav teelõik kilomeetritel 0,8 kuni 2,8 ei kuulu ei TEN-T ega E-teede võrku, mistõttu teel puudub igasugune rahvusvaheline tähtsus. Hinnates teelõigu väärtust ühenduste tagamisel on leitud, et tee tagab ühenduse erinevate asustusüksuste vahel, mis viitab mõningale riigitee funktsionaalsusele. Samas tee põhiline väärtus riigiteede võrgu osana on siiski maanteena Haabneeme alevikku ja Maardu linna ühendaval marsruudil alates Lubja ristmikust. Lisaks liikluse iseloomu ja tee peamise otstarbe seisukohalt on tegemist ennekõike kohalikku liiklust ja elu teenindava teega, mis on kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne. Peale selle saab järeldada ja seda kinnitab ka Viimsi vallavalitsus, et tänane olukord, kus alevikus paiknev tee kuulub riigile, takistab kohaliku omavalitsuse üksuse autonoomia teostamist kohaliku elu ja liikluse korraldamisel ning piirkonna arengut vastavalt kohalikele prioriteetidele ja vajadusele. Seega kokkuvõttes kuigi teelõigul on mõningane väärtus riigitee võrgu osana, teel puudub rahvusvaheline tähtsus ning see teenindab valdavalt kohalikku liiklust, mistõttu tee üleandmine kohaliku omavalitsuse üksusele oma ülesannete täitmiseks on põhjendatud. Arvestades eespool toodut puudub vajadus hinnata riigiteele vastavuse kriteeriume 4 kuni 6. Küll aga vajab märkimist, et Riigitee 11250 Viimsi-Randvere osaline üleandmine eeldab teealuse kinnistu (89001:001:0371) vastavateks osadeks jagamist. On oluline märkida, et eespool toodud järeldused on asjakohased ka riigitee 11250 lõigu kilomeetritel 0,0 kuni 2,8 osas, mistõttu üleandmisse oleks otstarbekas kaasata ka tänavalõik tee algusest kuni Rohuneeme-Randvere ringristmikuni ja üleantava lõigu pikkuseks kujuneks 2,8 km aadressiga kilomeetritel 0,0 kuni 2,8. Valla mandriosa territooriumil paikneva riigiteede võrgu analüüs näitab, et lisaks taotletavale teelõigule ei vasta riigitee tunnustele lisaks ka kõnealuse riigitee 11250 Viimsi-Randvere osa kilomeetritel 9,7-11,0 (Tallinna linna piirini ulatuv osa), riigitee 11251 Viimsi-Rohuneeme kogu pikkuses kilomeetritel 0,0-7,3 ning riigitee 11252 Leppneeme tee kogu pikkuses kilomeetritel 0,0- 3,1. Nimetatud teed paiknevad ühe kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil ja nendel puuduvad riigitee tunnused. Nimetatud teede sihtotstarbeks on valdavalt kohalike inimeste ja ettevõtete (kohaliku liikluse) teenindamine. Teed 11251Viimsi-Rohuneeme ja 11252 Leppneeme tee on võrgus tupikteed, mille peamiseks sihtotstarbeks on juurdepääsu tagamine erakinnistuteni. Neil teedel on Viimsi vald juba osaliselt asunud tegutsema teeomanikuna, rajades kergliiklusteed, tänavavalgustuse ja rekonstrueerinud muid teerajatisi. Seega vaid kõrvalmaantee 11250 Viimsi- Randvere lõik kilomeetritel 2,8-9,7 ja 11254 Muuga tee omavad meie hinnangu kohaselt valla territooriumil tähtsust riigiteede võrgus, ühendades Haabneeme aleviku Maardu linnaga ja tagades linnaliste asulate vahelise maanteeliikluse optimaalsel marsruudil. Pidades silmas riigitee tasuta üleandmise menetlemisega kaasneva halduskoormuse vähendamise vajadust, on otstarbekas üle vaadata kogu olemasolev riigiteede võrk Viimsi poolsaarel, sh vajadusel Viimsi valla üldplaneeringu raames, ning võimalusel korraga menetleda riigitee 6 tunnustele mittevastavate kõigi teede või teelõikude üleandmist. Teerajatistega kinnisasjade notariaalseks tehinguks tuleb enne riigipoolset otsustamist vajadusel muuta katastriüksuste piire. 7  majandus- ja taristuministri 27.09.2019 käskkirja nr 1.1-1/19-169 Lisa 2 Joonis 2. Uue moodustatava kinnistu piir – Rohuneeme tee, Pargi tee ja Randvere tee ristmiku piirkonnas. Joonis 3. Uue moodustatava kinnistu piir –Randvere tee ja Lubja tee ristmiku piirkonnas. 8  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie 09.09.2020 nr 16-2/2020/23654-2 [email protected] Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamine Lähtuvalt Viimsi Vallavalitsuse 27.06.2019. a kirjast nr 14-9/2844, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 27.09.2019. a käskkirjast nr 1.1-1/19-169, Viimsi Vallavalitsuse 15.04.2020. a korraldusest nr 228 „Viimsi vallas riigitee 11250 Viimsi-Randvere tee kinnistu jagamine“ ja Viimsi Vallavolikogu 18.06.2019. a otsusest nr 43 „Loa andmine Viimsi Vallavalitsusele rahaliselt hinnatavate kohustuste võtmiseks Randvere tee transpordimaa lõigu omandamisel“ ja Viimsi Vallavalitsuse 15.05.2020. a kirjast nr 14-9/2814-1 taotleme riigivaraseaduse § 37 lõike 2 punkti 1 alusel ning kooskõlas sama seaduse § 33 lõike 1 punktiga 1 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikega 1 riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamist Viimsi vallale tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks järgnevalt: Viimsi-Randvere tee, Harju maakond, Viimsi vald, Haabneeme alevik, (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 17659150, katastritunnus 89001:001:1804 (Maakatastri andmetel 27.08.2020. a), pindala 48883 m2, sihtotstarve transpordimaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV86964). Kinnisasi ei ole Maanteeametile tema põhiülesannete täitmiseks ja riigivõimu teostamiseks vajalik. Kinnisasja võõrandamisega kaasnevad notariaalselt tõestatud lepingu kulud kannab Viimsi vald. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raido Randmaa teehoiudirektor Lisad: 1. Viimsi VV 27.06.2019 kiri MKMile 2. MKMi käskkiri 27.09.2019 (s.h 11250 Viimsi-Randvere tee hindamisaruanne) 3. Viimsi VV korraldus nr 228 15.04.2020 Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)  4. Viimsi VV taotlus 15.05.2020 ja volikogu otsus nr 43 5. Bilansi õiend 6. Maa maksustamishinna akt 7. VV korralduse seletuskiri 8. VV korralduse eelnõu Lisad 1 ja 3-6 on leitavad riigi kinnisvararegistris võõrandamise menetluse 20-4435 koosseisus. Ene Kõiv 58542077, [email protected] 2 (2)  EELNÕU …..2020 KORRALDUS Nõusolek riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Riigivaraseaduse § 37 lõike 2 punkti 1 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 33 lõike 1 punktiga 1 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikega 1 anda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile nõusolek otsustuskorras tasuta võõrandada tema valitsemisel olev Harju maakonnas, Viimsi vallas, Haabneeme alevikus asuv Viimsi-Randvere tee kinnistu (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 17659150, katastritunnus 89001:001:1804, pindala 48883 m2, sihtotstarve transpordimaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV86964) Viimsi vallale tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Jüri Ratas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Vabariigi Valitsuse korralduse „Nõusolek riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks“ seletuskiri Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) esitab Vabariigi Valitsusele korralduse eelnõu, mille kohaselt palutakse Vabariigi Valitsuselt nõusolekut riigivara otsustuskorras tasuta võõrandamiseks Viimsi vallale. Viimsi vald pöördus 15.05.2020. a kirjaga nr 14-9/2814-1 MKMi poole taotlusega omandada riigilt tasuta 11250 Viimsi-Randvere tee lõik vahemikus km 0,8-2,8 (Rohuneeme-Randvere ringristmikust kuni Lubja-Randvere ringristmikuni) kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks. Viimsi Vallavalitsus esitas 27.06.2019. a kirjas nr 14-9/2844 MKMile ettepaneku anda Viimsi vallas Haabneeme alevikus paikneva riigitee 11250 Viimsi-Randvere lõik (Rohuneeme- Randvere ringristmikust kuni Lubja-Randvere ringristmikuni) kohalikuks teeks. Taotluses toodi välja, et Maanteeameti poolsed piirangud ristmike ümberehitamisel ei võimalda sageli rakendada tänavatele kehtivaid põhimõtteid, vaid tuleb lähtuda maantee teeliigile esitatavatest nõuetest, paljud kooskõlastamise protsessid on olnud raskendatud, mistõttu vald ei ole saavutanud senist eesmärki vallaruumi kujundamisel. Vald soovib nimetatud teelõigust kujundada Haabneeme aleviku peatänava. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna teedetalitus koostöös Maanteeameti taristu haldamise osakonnaga koostas 2019. a aruande „Viimsi vallas asuva kõrvalmaantee 11250 Viimsi-Randvere riigitee tunnuste hindamise aruanne“. Aruande tulemusena tuvastati, et nimetatud riigitee 11250 Viimsi-Randvere tee kilomeetritel 0,8 kuni 2,8 puuduvad riigitee tunnused, millest tulenevalt MKM nõustus 27.09.2019. a käskkirjaga nr 1.1-1/19-169 kinnistu vastava osa otsustuskorras tasuta võõrandamisega kohalikuks teeks kohaliku omavalitsuse üksusele tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks riigivaraseaduse (edaspidi RVS) § 33 lõike 1 punkti 1 ja § 37 lõike 2 punkti 1 kohaselt. Maanteeamet ja Viimsi vald määratlesid seejärel ühiselt kinnisasjade jagamise piirid, millest lähtuvalt korraldas Maanteeamet vajalikud maakorraldustööd. Viimsi Vallavalitsuse 15.04.2020. a korralduse nr 228 „Viimsi vallas riigitee 11250 Viimsi- Randvere tee kinnistu jagamine“ alusel jagati riigiteed teenindav maaüksus ning moodustati Viimsi vallale vajalik järgmine kinnisasi: Viimsi-Randvere tee, Harju maakond, Viimsi vald, Haabneeme alevik, (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 17659150, katastritunnus 89001:001:1804 (Maakatastri andmetel 27.08.2020. a), pindala 48883 m2, sihtotstarve transpordimaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV86964). RVS § 33 lõike 1 punkti 1 ja Viimsi Vallavolikogu 18.06.2019. a otsuse nr 43 alusel „Loa andmine Viimsi Vallavalitsusele rahaliselt hinnatavate kohustuste võtmiseks Randvere tee transpordimaa lõigu omandamisel“ on Viimsi Vallavalitsus taotlenud eelnimetatud kinnisasja tasuta võõrandamist Viimsi valla omandisse. MKM riigivara valitsejana kinnisasja seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ei vaja ja palume nõusolekut võõrandada kinnisasi otsustuskorras Viimsi vallale tasuta kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1 tulenevate ülesannete täitmiseks. Viimsi Vallavalitsusele võõrandatav kinnisasi asub riigi transpordimaa lõigul, kuhu Maanteeameti hinnangul ei ole vaja 30 aasta perspektiivis paigutada riigipoolsete investeeringutega täiendavaid teederajatisi. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada teede ja tänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole antud seadusega kellegi teise täita. Ka ehitusseadustiku § 92 lõike 7 kohaselt täidab kohaliku tee osas omaniku ülesandeid valla- või linnavalitsus. Seega on kinnistutel kohaliku tee tunnustele vastava tee omamine ning selle korrashoiu korraldamine kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne. Juhul, kui kohalik omavalitsusüksus võõrandab käesolevas Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõus märgitud kinnistu 10 aasta jooksul kinnistu omandamisest, tuleb tal hüvitada riigile 65% kinnistu harilikust väärtusest kinnistu omandamise hetkel. Hüvitis tuleb võõrandamisel kanda viie aasta jooksul tehingu päevast arvates riigi tuludesse. RVS § 33 lõike 3 kohase sanktsiooni täitmiseks on riigivara harilik väärtus võimalik elektrooniliste andmebaaside kaudu tuvastada hiljem juhul, kui vastavat kohustust rikutakse. Sellise kohustuse rikkumist ei eeldata, mistõttu ei ole hetkel otstarbekas ega vajalik tellida eksperdihinnangut kinnistu hariliku väärtuse tuvastamiseks. RVS § 33 lõike 5 kohaselt on riigil õigus nõuda kohaliku omavalitsuse üksusele otsustuskorras ja tasuta üle antud kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist. Mittesihtotstarbelise kasutamise korral on riigil õigus kinnisasja omandanud isikult nõuda leppetrahvi, mille suurus on vähemalt 25 protsenti vara väärtusest selle võõrandamise hetkel, kuid mitte rohkem kui 100 protsenti vara väärtusest selle võõrandamise hetkel. RVS § 33 lõike 7 kohaselt sätestab riigivara valitseja võõrandamislepingus kohustuse kohalikule omavalitsuse üksusele teatada kinnisasja võõrandamisest. Kaaludes erinevaid asjaolusid, on otstarbekas nimetatud kinnisasi võõrandada otsustuskorras tasuta Viimsi vallale. Kinnisasja võõrandamisega kaasnevad notariaalselt tõestatud lepingu kulud kannab Viimsi vald. Kolmandate isikute õigused on riigivara jagamise järgselt jagatud kinnistusraamatus ja riigi kinnisvararegistris õigete registriosa numbrite ning objekti koodide alla ja lisanduvat lepingute jagamist ei vaja. Täiendavalt on riigi kinnisvararegistri korrastamiseks algatatud kasutamiseks andmise menetlus 20-4421 puuduva lepingu osas. Vastav kolmanda isiku nõusolek on lisatud kasutuslepingu dokumentatsiooni. Maanteeameti poolt 04.09.2020. a koostatud õiendi kohaselt on kinnistu bilansiline maksumus kokku 292 593,41 eurot, sh maa maksumus 2 074,61 eurot ja teerajatiste maksumus 290 518,80 eurot. Maanteeamet viis perioodil 20.05-10.06.2020. a riigi kinnisvararegistri vahendusel läbi menetluse nr 20-2716 teiste riigivara valitsejate ja õigustatud isikute huvi tuvastamiseks. Teistel õigustatud isikutel ei ole nimetatud riigivara riigivõimu teostamiseks ega muul avalikul eesmärgil vajalik. Riigivara otsustuskorras võõrandamise kohta on riigi kinnisvararegistris algatatud menetlus nr 20-4435, kuhu on lisatud asjakohane dokumentatsioon. Käesoleva korralduse eelnõu valmistasid ette ja seletuskirja koostasid Maanteeameti teemaa osakonna maakorraldaja Ene Kõiv (telefon 5854 2077, e-posti aadress [email protected]). /allkirjastatud digitaalselt/ Taavi Aas majandus- ja taristuminister