Kiri

Riigihangete Vaidlustuskomisjon [email protected] Meie 09.09.2020 nr 12-1/20/41509-1 Regional Jet OÜ Registrikood: 12964950 Asukoht: Tallinn, Lennujaama tee 13, 11101 Vaidlustaja esindaja: Sandor Elias, vandeadvokaat E-post: [email protected] Hankija: Maanteeamet Registrikood: 70001490 Asukoht: Teelise 4, 10916 Tallinn Tel: +372 611 9300 E-post: [email protected] Hankija volitatud esindaja: Andry Palu Õigusosakonna riigihangete talituse juhataja e-post: [email protected] Kolmas isik: Nyxair OÜ Kolmanda isiku esindajad: Priit Lätt, vandeadvokaat Erki Fels, vandeadvokaat Hankija vastuväited vaidlustaja täiendavatele seisukohtadele riigihankes „Tallinn- Kuressaare-Tallinn lennuliinil avaliku liiniveo teostamine ning teenindamine“ (viitenumber 213197) Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) I Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus on õiguspärane. 1.1 Vastavustingimustes ei olnud hankijal sätestatud nõuet, et pakkuja peab esitama pakkumuses dokumendid rahvusvahelise piletimüügisüsteemi olemasolu kohta. Seetõttu ei esitanud üski pakkuja, sealhulgas vaidlustaja, andmeid piletimüügisüsteemi olemasuolu kohta. Samuti ei olnud HD III Tehniline kirjeldus punktides 1.5 ja 1.6 sätestatud nõuet, et pakkuja peab esitama mingid dokumendid pakkumuses, et hankija saaks kontrollida pakkumuse vastavust HD III tehniline kirjeldus punktides 1.5 ja 1.6 sätestatud tingimustele. Midagi sellist ei olnud ka muudes riigihanke alusdokumentides sätestatud. 1.2 Vaidlustaja poolt peatükis I viidatud Riigihangete Vaidlustuskomisjoni (VAKO) lahendid ei ole käesolevas vaidluses asjakohased. Esiteks on lahendid tehtud asjade hangetes. Käesolev vaidlustatud hange on teenuse hange. Teiseks, viidatud lahendistes oli vaidlus nende asjaolude üle, kus hankijad olid riigihanke alusdokumentides sätestanud konkreetsed tingimused, et pakkumus või pakutav toode ( asi) peab vastama tehnilises kirjelduses sätestatud tingimustele ja pakkujal on kohustus esitada detailsed andmed või dokumendid, mille alusel saab hankija kontrollida pakutava asja vastavust sätestatud tingimustele. Viidatud lahendites on VAKO järeldanud, et üldised kinnitused ei asenda pakkumuse vastavuse kontrollimiseks vajalikke riigihanke alusdokumentides nõutud andmeid ja dokumente ja sellisel juhul ei piisa pakkuja formaalsest kinnitusest, et ta võtab kõik riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimused üle. Hankija nõustub VAKO praktikaga, et riigihanke alusdokumentides sätestatud dokumendinõude puhul ei saa piirduda pelga kinnitusega asjaomaste tingimuste ülevõtmise kohta (VAKO 83-18/ 194060, p 15; 36-20/218021, p-d 11–12). 1.3 Käesolevas vaidlustatud hankes ei olnud sellist dokumendi esitamise nõuet ja pakkumuse sisule esitatavat nõuet riigihanke alusdokumentides (sealhulgas Tehnilise kirjelduse punktides 1.5 ja 1.6 ) sätestatud ning seetõttu saab piirduda pelga kinnitusega asjaomaste tingimuste ülevõtmise kohta, mida ka kolmas isik oma pakkumuses kinnitas. ( dokument vastavustingimused punkt 1 kinnitused pakkumuse kohta kättesaadav riigihangete registrist). 1.4 Pakkumuse vastavustingimused on mistahes riigihanke alusdokumendis kajastatud tingimused, mis sisaldavad nõudeid pakkumuse sisule (VAKO 96-20/219424, p 14). Hankija hinnangul tähendab see seda, et kui mingis riigihanke alusdokumendis on sätestatud, et esitatud pakkumus peab sisaldama mingeid andmeid, dokumente või et pakkumus tuleb esitada konkreetsetele tingimustele vastavalt, siis hankija kohustus on ka seda kontrollida vastavalt sätestatud tingimustele. Pakkumuse sisu, millele pakkumus pidi käesolevas hankes vastama, oli toodud riigihanke alusdokumentides „vastavustingimused“ ja „hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ ning hankija kontrollis pakkumuste vastavust viidatud dokumentides sätestatud tingimustele. 1.5 Hankijale jääb selgusetuks vaidlustaja viited alamärkustes 8 ja 9 toodud VAKO lahenditele. Hankija leiab, et viidatud lahenditel ei ole mingit puutumust käesoleva vaidlusega, sest esimesel juhul oli vaidlus kvalifitseerimise ja kõrvaldamise otsuste kohta ja teises oli vaidlus madala maksumuse üle. II Kolmanda isiku edukaks tunnistamise otsus on õiguspärane 1.6 Hankija ei nõustu vaidlustaja seiskohaga, et hankijal pidi tekkima kahtlus pakkumuse maksumuse põhjendatuse osas ja hankija oleks pidanud teostama maksumuse põhjendatuse kontrolli. 1.7 Vastupidiselt vaidlustaja seiskohtadele, leiab hankija, et kasutatavate lennukite suurus omab väga suurt tähtsust selgitamaks välja, kas hankijal pidi tekkima kahtlus kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuses. Hankija on tõendanud oma vastuses vaidlustusele, et erineva suurusega lennukite kasutamine tähendab ka erinevaid kulusid. Mida suurem lennuk, seda suuremad kulud, sealhulga lennujaamade kulud. Tegemist ei ole väikeste erinevustega. 2 (4)  Vaidlustaja ei ole ka selles osas kulude erinevusele vastu vaielnud, vaidlustaja püüab pisendada kulude erinevust seoses lennukite suurusega, mõistega mõnevõrra. 1.8 Hankija ei ole kuskil väitnud, et üheski riigihankes ei saa alapakkumuse kahtlust tekkida ega sisulise kontrollini jõuda, põhjusel, et eeldused ja sisendkulud on konkurentsi olukorras alati mõnevõrra erinevad. Hankija on selgitanud, et sisendkulud seoses pakutud lennukite suurusega on märkimisväärselt erinevad ja selle tõttu esitatud pakkumuste maksumuste protsendi vahed ei tekitanud ega saanud hankijal tekitada kahtlustust kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuses. 1.9 Hankija kinnitab, et hanke eeldatava ühe edasi-tagasi reisi maksumuseks oli määratud 6500 eurot ilma käibemaksuta arvestades hanke kogu eeldatavat maksumust ja kestust 48 kuud ja 12 lennureisi nädalas. Seega vaidlustaja arvutuskäik on eksitav. 1.10 Hämmastavaks peab hankija vaidlustaja viidet lennundussektori kasumimarginaalile, milleks on 3,7 %. Hankija sooviks kõigepealt ise teada, millises vaidlustaja enda poolt pakkumuses esitatud pakkumuse maksumus sisaldab kasumimarginaali 3,7 %. Teiseks, ei näe hankija seost viidatud kasumimarginaalide ( sealhulgas ehitussektor ja muu sektor) ja pakkumuse maksumuse põhjendatuse kahtlustuse tekkimise vahel. Samas peab hankija vajalikuks märkida, et vaidlustaja esitatud võrdluses ehitussektori kasumimarginaali ja lennundussektori kasumimarginaali järgi peaks hankijal tekkima kahtlus maksumuse põhjendatuse osas juhul, kui esimese ja teise koha vahe on vähemalt 20 % ja esimese ja kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuse maksumuste vahe oleks suurem kui 40 %. On ju lennundussektoris kasumimarginaal ligi 2 korda suurem, kui ehitussektoris. 1.11 Vaidlustaja väidab, et pakkumuste maksumuste võrdluse kõige adekvaatsem tulemus tekib, kui võrrelda eduka pakkuja pakkumuse maksumust ja kõigi ülejäänud pakkumuste maksumuste keskmist maksumust. Sellist hinnavõrdluse metoodikat ei ole kuskil RHS-is sätestatud ja seda ka ei ole kehtiva RHS-i alusel ka VAKO ja kohtupraktikas metoodikana kasutatud. Seega hankija jääb oma seisukoha juurde, et võrdlus saab toimuda eduka pakkuja maksumuse ja kõikide vastavaks tunnitatud pakkumuste maksumuse vahel, mis sisaldab ka eduka pakkuja pakkumuse maksumust. III Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsus on õiguspärane 1.12 Hankija ei nõustu vaidlustaja seisukohaga, et majandusliku ja finantsseisundi tuginemise puhul ei piisa üksnes solidaarvastutusest vaid teine ettevõtja peab kuidagi hankelepingu täitmisel ka osalema. VAKO praktikas on leitud, et tehnilise ja kutsealase pädevuse raames peab tuginemise puhul teine ettevõtte osalema vähemalt selles osas vahetult hankelepingu täitmisel, mille osas teise ettevõtte tehnilisele ja kutsealasele pädevusele tugineti. Hankija leiab, et teise ettevõtte majandusliku ja finantsseisundile tuginemise puhul peab hankijal tekkima veendumus, et pakkujal on võimalus kasutada tuginetava isiku rahalisi vahendeid. Käesoleval juhul on tuginetavad isikud HD I Vormil 2 kinnitanud, et annavad selles ulatuses kolmandale isikule rahalisi vahendeid. 1.13 RHS ei sätesta, mitu korda võib või peab hankija andma pakkuja põhjendatud taotluse alusel tähtaegade pikendamist kõrvaldamise aluste kontrollimiseks vajalike dokumentide esitamisel. Hankija leiab, et hankijal on selles osas suur kaalutlusõigus. Hankija ei hakka üle kordama põhjendusi tähtaegade pikendamise lubamise osas, mida ta käesolevas hankes tegi. Hankija leiab, et tähtaegade pikendamise lubamine oli kooskõlas RHS-iga, sealhulgas üldpõhimõtetega. Vaidlustaja alamärkustes toodud VAKO lahendis ega viidetes RHS kommenteeritud väljaandele ei ole öeldud, et ei võiks ega saaks mitu korda pikendada 3 (4) 1.14 Ebaõige on vaidlustaja seisukoht, et juba pakkumuse koostamisel peab pakkuja muretsema vastavad karistusregistri väljavõtted. Karistuste puudumist tuleb kontrollida edukal pakkujal, mis tähendab et enne pakkumuste esitamist saadud ja esitatud karistusregistri väljavõtted ei oma tõenditena mingit väärtust, sest on väljastatud varasema kuupäevaga, kui edukas pakkuja on üldse selgunud. 2. Vaidlustaja menetluskulud Hankija leiab, et vaidlustaja menetluskulud on liiga suured ning palub VAKO-l selle seisukohaga arvestada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andry Palu juhataja riigihangete talitus Andry Palu 6119309 [email protected] 4 (4)