Kiri

Advokaadibüroo TRINITI OÜ Telefon: +372 6 850 950 Maakri 19/1 Faks: +372 6 850 951 10145 Tallinn, Eesti [email protected] www.triniti.ee VAIDLUSTAJA TÄIENDAV SEISUKOHT JA MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Adressaat: Riigihangete Vaidlustuskomisjon [email protected] Riigihanke 213197 viitenumber: Dokumendi esitaja: Regional Jet OÜ Kuupäev: 04.09.2020 Vaidlustaja: Regional Jet OÜ Reg.kood: 12964950 Vaidlustaja Sandor Elias, vandeadvokaat esindaja: E-post: [email protected] Vastustaja (Hankija): Maanteeamet Reg.kood: 70001490 Kolmas isik: NyxAir OÜ Reg.kood: 14361523 Kolmanda isiku Priit Lätt, vandeadvokaat esindajad: Erki Fels, vandeadvokaat E-post: [email protected] 1. VAIDLUSTAJA TÄIENDAV SEISUKOHT 1.1 Vaidlustaja jääb vaidlustuses esitatud seisukohtade juurde. Vaidlustaja vastab üksnes hankija ja kolmanda isiku seisukohtades esitatud väidetele, mida vaidlustaja oma vaidlustuses ei adresseerinud. I NyxAir OÜ pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus on õigusvastane. 1.2 Hankija seisukohast ilmeb, et hankija ei kontrollinud kolmanda isiku vastavust RHAD lisa III tehnilise kirjelduse p 1.5-1.6 nõuetele, sest RHAD dokumendis „Vastavustingimused“ ei olnud esitatud nõuet, et pakkuja peab esitama dokumendid rahvusvahelise piletimüügisüsteemi olemasolu kohta. Kolmanda isiku vastuse kohaselt kolmas isik ei eita, et hetkel tal RHAD lisa III tehnilise kirjelduse p-dele 1.5-1.6 vastavat piletimüügisüsteemi pole ning et ei ole veel ka selge, kuidas ta sellise piletimüügisüsteemi saab (on kaks alternatiivi). 1.3 Pakkumuste vastavuse kontroll peab olema sisuline. 1 Hankija peab olema pakkumuse vastavust kontrollinud sisuliselt, mitte pelgalt formaalselt. 2 Pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus on õigusvastane, kui hankija ei ole pakkumuse vastavust kontrollinud sisuliselt, vaid pelgalt 1 VAKO 127-18/196300, p 14; VAKO 108-19/209234, p 12. 2 VAKO 125-17/188223, p 18; VAKO 265-18/198628, p 15.  formaalselt.3 Pakkumus tuleb tagasi lükata, kui pakkumus ei võimalda hankijal tuvastada, kas see võimaldab hankelepingu nõuetekohast täitmist.4 Pakkumust vastavaks tunnistades peab hankija olema veendunud, et pakkumus sisuliselt vastab kõigile riigihanke alusdokumentides esitatud nõuetele. RHS § 114 lg 1 sätestatud Hankija kohustus kontrollida pakkumuste vastavust esitatud tingimustele oleks sisutühi, kui pakkujad võiksid sisulise pakkumuse esitamise asemel ja pakkumuses mittevastavuste olemasolu korral kinnitada pakkumuse vastavust üldiselt. 5 Pakkumuse mittevastavuse tuvastamine on võimalik ka siis, kui pakkumuse koosseisus esitatud dokumentide alusel pakkumus vastab kõigile nõuetele/tingimustele. 6 1.4 Pakkumuste vastavuse kontroll ei ole piiritletud üksnes riigihangete registrist nähtuvate vastavustingimustega, vaid kõigis RHAD-s (sh tehniline kirjeldus) olevate tingimustega. 7 RHAD tingimusi tuleb sisustada ja vajadusel üksteisest eristada lähtuvalt nende sisust, mitte pelgalt sellest, millises RHAD osas need esitatud on või muust puhtformaalsest asjaolust. 8 1.5 Seega, olenemata sellest, et RHAD dokumendis „Vastavustingimused“ ei ole RHAD lisa III tehnilise kirjelduse p 1.5-1.6 nõuetele vastavuse tõendamisest juttu, ei saa kuidagi teha järeldust, et hankija ei pidanud kolmanda isiku pakkumuse vastavust viidatud tingimustele kontrollima. Vastasel juhul muutuks ju nimetatud tehnilise kirjelduse tingimused sisutühjaks, mis ei ole õiguspärane.9 II NyxAir OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on õigusvastane. 1.6 Hankija vastusest ilmeb, et tal ei tekkinud kahtlust kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuses. Vaidlustaja ei nõustu hankijaga, et hankijal ei pidanud alapakkumuse kahtlust tekkima. 1.7 Hankija väidab oma vastuses, et RHS-is ei ole sätestatud võrdlusmetoodikana võrrelda kolmanda isiku ja ülejäänud vastavaks tunnistatud pakkumuste keskmise maksumuse vahet. Kolmas isik väidab oma vastuses, et võrrelda tuleks selliselt, et „ära“ jätta ka kõige kallim pakkumus. Vaidlustaja ei nõustu kummagi seisukohaga – kõige adekvaatsem tulemus tekib just siis, kui võrrelda ühelt poolt edukaks tunnistatud pakkumuse maksumust ja teiselt poolt kõigi ülejäänud vastavaks tunnistatud pakkumuste keskmist maksumust (st jätta edukaks tunnistatud pakkumus võrdlusväärtusest välja). Ebaloogiline on võrrelda eduka pakkumuse maksumust kõigi vastavaks tunnistatud pakkumuste (sh eduka pakkumuse enda) maksumusega. Sellisel juhul on on võrdlus juba ise kallutatud, sest nii baas- kui ka võrreldav väärtus sisaldab eduka pakkumuse maksumust. Täiesti arusaamatu on aga kolmanda isiku soov jätta võrdlusest täielikult välja kõige kallim pakkumus – see põhineb vääral arusaamal, justkui kõige kallim pakkumus ei kuulugi turule. 1.8 Hankija viitab, et RHS § 115 lg 2 ei kuulu kohaldamisele. Vaidlustaja ei ole seda kordagi väitnudki, küll aga leiab vaidlustaja, tuginedes VAKO praktikale (VAKO nr 154-19/210682, p 20.3), et ka asjade ja teenuste riigihangetes alapakkumuse kahtluse tekkimise lävendid (mida ei ole seaduses fikseeeritud) on ehitustööde (fikseeritud) lävenditega vähemalt võrreldavad. 1.9 Hankija väidab ka, et kuna pakkujad pakkusid erinevate suurustega lennukeid, ei ole pakkumused üksühele võrreldavad. Hankija viitab, et kulud lennujaamades ja käitamis- ja 3 VAKO 127-18/196300, p 16; 4 VAKO 127-18/196300, p 15; VAKO 125-17/188223, p 18; VAKO 146-17/186866, p 13. 5 VAKO 54-20/220559, p 11; VAKO 129-19/206582, p 6.4; VAKO 139-19/208948, p 13. 6 VAKO 251-18/197617, p 8.5. 7 M.A.Simovart. M.Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, Juura 2019, k 726. 8 VAKO 128-17/190324, p 14. 9 VAKO 138-20/222733, p 24. 2  remondikulud on pakkujatel erinevad, samuti, et piletitulu jääb vedajatele ja et amortisatsioonikulul ei pruugi raamatupidamislikel põhjustel hinda olla. 1.10 Vaidlustaja hankija seisukohaga ei nõustu, need kaalutlused ei saa kuidagi muuta hankijal alapakkumuse kahtluse tekkimise kohustust. Küsimus sellest, kas pakutud hinnaga on võimalik hankelepingut täita, lahendatakse alles kontrollimenetluse faasis (vt vaidlustuse p 3.15 viidatud õiguskirjandus ning kohtute ja VAKO praktika). Hankija loogika järgi ei saaks üheski riigihankes alapakkumuse kahtlust tekkida ega sisulise kontrollini jõuda, kuna pakkumuste esitamise eeldused ja sisendkulud on konkurentsiolukorras alati mõnevõrra erinevad. Seejuures viide piletitulu vedajale jäämises on täiesti asjakohatu, kuna piletitulu jääb RHAD lisa II hankelepingu projekti p 3.1 viimase lause järgi mistahes pakkuja puhul vedajale. 1.11 Hankija viitab ka eelmise riigihanke tulemustele, kus vaidlustaja pakkumus oli praegusega võrreldes suurem. Vaidlustajale jääb arusaamatuks, kuidas see seondub käesolevas riigihankes alapakkumuse kahtluse tekkima pidamisega, kus pidi võrdlema käesolevas riigihankes esitatud pakkumuste maksumusi hankelepingu esemega. 1.12 Hankija väidab oma vastuses, et vaidlustaja peab tõendama, et hankelepingut pole pakutud hinnaga võimalik täita. Vaidlustaja sellega ei nõustu – arvestades, et hankija ei ole kontrollimenetlust läbi viinud, siis vaidlustaja kohustus on üksnes tõendada, et eduka pakkuja pakkumuse maksumuse osas pidanuks esinema kahtlus.10 Vaidlustaja on seda pakkumuste maksumusi võrreldes ka tõendanud. 1.13 Vaidlustaja ei nõustu kolmanda isiku väitega, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus olevat eeldatavast maksumusest vaidlustaja väidetud 23% asemel 19,77% madalam, kuna eeldatav maksumus ühe lennureisi kohta olevat 6500 eurot (riigihanke kogu eeldatav maksumus 16 224 000 eurot). Kolmanda isiku arvutus põhineb valel eeldusel, et nimetatud eeldatav maksumus vastab 48 kuule teenuse osutamisele. Nii see ei ole – sellise eeldatava maksumusega hanketeade avaldati 14.05.2020 ja pakkumuste esitamise tähtaeg oli 04.06.2020. Selleks ajaks ei saanud RHAD lisa II hankelepingu projekti p 2.1 kohaselt kuidagi teenuse osutamise aeg enam 48 kuud olla. 16.09.2019 avaldatud hanketeate järgi oli riigihanke eeldatav maksumus 16 770 000 eurot. Seega on ühe lennu eeldatav maksumus ca 6720 eurot, millest kolmanda isiku pakkumus on väiksem 22,4%. 1.14 Kolmas isik väidab, et lennunduses ei peaks alapakkumuse kontrollikohustuse lävend olema madalam kui näiteks ühistranspordi puhul ning samuti et 10%-line hinnaerinevus ei ole lennundussektoris ebaloomulik ning viitab, et pakkumuste maksumuse vahe võib tuleneda õhusõiduki mudelist, lennuväljatasude erinevusest, administratsioonikulust ja Nordica „ebaefektiivsusest“, millele viitavat riigiabi vajadus. 1.15 Vaidlustaja ei ole kordagi väitnud, et kõik sisendkulud oleks samad, vaid et ca 30% sisendkuludest kattuvad ehk selles osas vaba konkurentsi ei toimu (vaidlustuse p 3.12). See omakorda muudab pakkumuste tegeliku hinnavahe suuremaks puhtartimeetilisest 23%-st. 1.16 Veelgi enam – isegi kui see nii poleks, siis vaidlustaja jääb selle juurde, et lennundussektori marginaalid on tavapärasest märksa väiksemad, mistõttu ei ole kahtluse lävendi tekkimiseks õigustatud lähtuda 30%-lisest või suuremast hinnavahest. Nimelt loetakse nö keskmiseks marginaaliks kõigi ettevõtlussektorite üleselt 10% ning 5% on juba madal.11 Euroopa 10 M.A.Simovart. M.Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, Juura 2019, k 743-744. 11 https://www.caminofinancial.com/profit-margin-by-industry/: „As a general rule of thumb, a 10% net profit margin is considered average, a 20% margin is considered good, and a 5% margin is low.“ Tõlge: „Rusikareegli järgi on 10% netomarginaal keskmine, 20% loetakse heaks ja 5% madalaks.“ 3  lennundusettevõtete netomarginaaliks on varasematel aastatel (mis on isegi nö „head aastad“) olnud 3,7%.12 Ehk – lennundussektori netomarginaalid on keskmisest 3 korda madalamad. Seejuures ehitussektoris, mille puhul on kahtluste tekkimise lävendid sätestatud RHS § 115 lg-s 2 juba 10% või 20% hinnaerinevustele, on keskmiseks kasumimarginaaliks 1,5%-2%.13 Seega jääb vaidlustaja selle juurde, et lennunduses on põhjust lähtuda vaidlustuse p 3.11.v refereeritud õiguskirjanduse seisukohast, et teatud valdkondades võib juba isegi 10% hinnaerinevus viidata alapakkumusele. 1.17 Seejuures viide Nordica riigiabi vajadusele on täiesti asjassepuutumatu, kuivõrd tegemist on Euroopa Komisjoni poolt heaks kiidetud ja pandeemiast tingitud kahjuga seotud meetmega. 14 III NyxAir OÜ kvalifitseerimise otsus on õigusvastane. 1.18 Hankija ja kolmanda isiku vastuse kohaselt puudub vaidlus, et kolmas isik ise ei vasta RHAD-s sätestatud netokäibe tingimusele. Seega, kui netokäibele ei tuginetud antud juhul RHS § 103 lg 1 nõudeid järgides ja/või teise ettevõtja, kelle vahenditele kolmas isik tugines, kontrollimine või asendamine ei toimunud õiguspäraselt, on kolmanda isiku kvalifitseerimise otsus õigusvastane. a) netokäibele tuginemine ei ole antud juhul õiguspärane 1.19 Vaidlustaja jääb vaidlustuse p-des 3.32-3.40 toodud põhjustel seisukohale, et netokäibele tuginemiseks ei piisa üksnes solidaarvastutuse kinnitusest (RHS § 103 lg 3), vaid teine ettevõtja peaks kuidagi hankelepingu täitmisel ka osalema, et muuta tuginemine „asjakohaseks“ (RHS § 103 lg 1). Seejuures, nagu viidatud, tuleneb asjakohasuse piirang otse RHS § 103 lg-st 1 ega pea olema tingimata RHAD-s sätestatud (vrd nt VAKO 106-20/221950, p 7.5). Asjaolu, et kõnealune VAKO lahend puudutas ISO-nõuet kui tehnilise ja kutsealase pädevuse tingimust, nagu kolmas isik viitab, ei väära asjaolu, et ka viidatud riigihankes ei olnud RHAD-s tuginemise piirangut sätestanud, ent VAKO leidis tuginemise olevat mitte asjakohase ehk vastuolus RHS § 103 lg-ga 1. 1.20 Vaidlustaja rõhutab, et solidaarvastutuse nõue (RHS § 103 lg 3) ja asjakohasuse nõue (RHS § 103 lg 1) on eraldi sätestatud nõuded, seega ei ole loogiline kolmanda isiku väide, justkui solidaarvastutus ongi ainuke asjakohane piirang. b) teisele ettevõtjale tuginemine ja vahetamine ei ole toimunud õiguspäraselt. 1.21 Hankija vastusest ilmneb, et pakkumuse esitamisel tugines kolmas isik Alandia Air Ab netokäibele. Hankija vastuse kohaselt esitas hankija 30.06.2020 kolmandale isikule tõendite esitamise nõude kõrvaldamise aluste kontrollimiseks ja kvalifikatsiooni tõendamiseks tuginetava ettevõtja Alandia Air Ab kohta. Seejärel on hankija kolmanda isikul taotlusel RHS § 104 lg 10 alusel korduvalt pikendanud tähtaega dokumentide esitamiseks. Seejuures pikendati karistusregistri väljavõtete esitamise tähtaega kahel korral (07.07.2020 vastavalt kolmanda isiku taotlusele 14 kalendripäeva kuni 21.07.2020 ning 21.07.2020 vastavalt kolmanda isiku taotlusele veel 10 kalendripäeva kuni 31.07.2020). Põhjuseks tõi hankija selle, et välisriigis ei väljastata (sh suvepuhkuste perioodil) nii kiiresti tõendeid. Alles siis, kui 31.07.2020 kolmas isik karistusregistri väljavõtteid ei esitanud, nõudis hankija 04.08.2020 RHS § 103 lg 6 alusel teise 12 https://www.iata.org/en/pressroom/pr/2019-06-02-01/ : „European airlines will deliver a net profit of $8.1 billion /---/ net margin of 3.7%“ Tõlge: „Euroopa lennufirmad saavad netokasumit 8,1 miljardit dollarit ja kasumimarginaal on 3,7%. 13 https://www.caminofinancial.com/profit-margin-by-industry/ : „For example, in the construction industry, profit margins of 1.5% to 2% are normal.“ Tõlge: „Näiteks ehitussektoris on 1,5-2% marginaal tavapärane“. 14 https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/IP_20_1473 4  ettevõtja asendamist, viidates seejuures, et pakkujale oli andmete esitamise vajadus teada juba „pakkumuste avamisest“. 1.22 RHS § 104 lg 9 sätestab, et kui pakkuja või taotleja ei esita hankija nõudmisel hankija antud vähemalt viie tööpäeva pikkuse tähtaja jooksul kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimiseks või kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalikke dokumente ja need andmed või dokumendid ei ole hankijale andmekogus olevate avalike andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad, kõrvaldab hankija pakkuja või taotleja riigihankest või jätab ta kvalifitseerimata. RHS § 104 lg 10 kohaselt võib hankija pakkuja või taotleja põhjendatud avalduse alusel käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud tähtaega pikendada. 1.23 Õiguskirjanduses on RHS § 104 lg 10 tähtaja pikendamise võimaluse kohta leitud, et hankija peab järgima muu hulgas võrdse kohtlemise põhimõtet.15 Võrdse kohtlemise põhimõte nõuab muu hulgas, et menetluse lõppedes ei näiks, et ühte ettevõtjat on alusetult koheldud teistest soodsamalt.16 VAKO praktika kohaselt võib tähtaja pikendamist taotleda üksnes mõjuval põhjusel.17 1.24 Antud juhul on pakkuja RHS § 96 lg-s 2 sätestatud kõrvaldamise aluste (sh karistusregistri väljavõte) esitamise kohustusest teadlik tegelikult juba pakkumuste koostamise ja esitamise hetkel, mitte isegi alles pakkumuste avamisel. Asjaolu, et pakkuja ei tea, kas tema pakkumus osutub edukaks või mitte, ei väära tema kõrgendatud hoolsuskohustust18 – juhul, kui on võimalik, et tal on tarvis saada välisriigi asutustelt dokumente, hangib hoolas pakkuja need juba paralleelselt pakkumuse koostamisega ning kindlasti enne hankijalt päringu saamist. 1.25 Järelikult ei ole hankija järginud võrdse kohtlemise põhimõtet, kui andis kolmandale isikule korduvalt ja kokku 31 päeva (võrreldes RHS § 104 lg 9 sätestatud 5 tööpäevaga) esitamaks andmeid, mille esitamise vajadus ei saanud kolmandale isikule kuidagi teadmata olla. Samuti ei saa RHS § 104 lg 10 tõlgendada selliselt, et tähtaega saaks pikendada korduvalt. Sellise tegevusega lõi hankija kolmandale isikule võrreldes teiste pakkujatega selge õigusvastase eelise. 1.26 Seega, hankija ei ole kolmanda isiku poolt tuginetava teise ettevõtja kõrvaldamise aluste kontrollimisel tegutsenud õiguspäraselt. Hankija jõudis teise ettevõtja asendamise nõudeni RHS § 103 lg 6 mõttes õigusvastaselt hilja. Selleks, et RHS § 104 lg 9-10, RHS § 103 lg 6 ja võrdse kohtlemise põhimõtte (RHS § 3 p 2) regulatsioon ei muutuks sisutühjaks, tuleb järeldada, et teise ettevõtja vahenditele tuginemise õigusvastasuse tõttu on õigusvastane ka kolmanda isiku kvalifitseerimise otsus (kuivõrd teise ettevõtja vahenditeta ta iseseisvalt netokäibe nõuet ei täidaks). 2. MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 2.1 Vaidlustaja on seoses vaidlustusmenetlusega kandnud järgmisi menetluskulusid, mille väljamõistmist hankijalt vaidlustaja taotleb: (i) lepingulise esindaja tasu vastavalt Advokaadibüroo TRINITI OÜ arvele nr 2020-0749 summas 4915,20 eurot koos käibemaksuga (käesoleva menetlusdokumendi lisa 1). Lepingulise esindaja kulude koosseis ja nimekiri on nähtav arve lisaks olevast spetsifikatsioonist. Lepingulise esindaja tunnitasu on 160 EUR+km; 15 M.A.Simovart. M.Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, Juura 2019, lk 693. 16 M.A.Simovart. M.Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, Juura 2019, lk 59. 17 VAKO 87-18/195417, p 8. 18 VAKO 50-20/208340, p 9.2 5  (ii) riigilõiv 1280 eurot (vaidlustuse lisa 3) 2.2 Vaidlustaja kinnitab, et kõik lepingulise esindaja kulude nimekirjast nähtuvad kulud on kantud seoses vaidlustusmenetlusega. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Sandor Elias, vandeadvokaat Vaidlustaja lepinguline esindaja Lisa: Advokaadibüroo TRINITI OÜ arve nr 2020-0749 6 ARVE Kuupäev Arve nr. 04.09.2020 2020-0749 Maksetingimused Maksetähtaeg 14 päeva 18.09.2020 Viiviseprotsent Regional Jet OÜ Kiudsoo, Kätlin 0,25 % Harju maakond 11101 Tallinn Kaasus: Õigusteenus: esindamine vaidlustuse esitamisel riigihankes nr 213197 Spetsifikatsioon Neto KM Kokku Õigusteenuse tasu 4 096,00 819,20 4 915,20 Kulud ja lõivud 0,00 0,00 0,00 Kokku 4 096,00 819,20 4 915,20 Käibemaks Neto KM Kokku KM 20 % 4 096,00 819,20 4 915,20 Kokku 4 096,00 819,20 4 915,20 Tasumisele kuuluv summa 4 096,00 819,20 4 915,20 Täname meeldiva koostöö eest! Arve nr. Maksetähtaeg Kokku 2020-0749 18.09.2020 4 915,20 EUR Advokaadibüroo TRINITI OÜ Registrikood: 11984324 Tel. +372 685 0950 Swedbank AS Maakri 19/1 KMKR number: EE101392248 www.triniti.ee IBAN: EE30 2200 2210 6958 8766 10145 Tallinn [email protected] SWIFT / BIC: HABAEE2X  Spetsifikatsioon KONFIDENTSIAALNE Arve nr. 2020-0749 Kaasus Õigusteenus: esindamine vaidlustuse esitamisel riigihankes nr 213197 Tehtud tööd Tunnid 18.08.2020 Asja materjalidega tutvumine, positsiooni kujundamine 3,00 19.08.2020 Arutelu ja kirjavahetus kliendiga: vaidlustuse positsioon 1,20 Pakkumuse maksumuse põhjendatuse arutelu, vaidlustuskomisjoni ja kohtute praktika analüüs 0,50 21.08.2020 Vaidlustuse koostamine 7,00 24.08.2020 Vaidlustuse täiendamine 0,80 25.08.2020 Tutvumine hankija poolt 25.08 edastatud otsustega 0,50 30.08.2020 Menetlusdokumendi koostamine 2,50 01.09.2020 Tutvumine VAKO 01.09.2020 kirjaga. Kirjavahetus kliendiga 0,50 02.09.2020 Tutvumine hankija ja NyxAiri seisukohtadega 1,00 03.09.2020 Vaidlustaja täiendavate seisukohtade koostamine 6,00 04.09.2020 Vaidlustaja täiendava seisukoha koostamine 0,80 Kommunikatsioon: Hankija ja vaidlustaja täiendavad seisukohad, asnalüüs ja dokumendi täiendamine 1,80 Kokku 25,60 Neto KM Kokku Kokku 4 096,00 819,20 4 915,20 Advokaadibüroo TRINITI OÜ Registrikood: 11984324 Tel. +372 685 0950 Swedbank AS Maakri 19/1 KMKR number: EE101392248 www.triniti.ee IBAN: EE30 2200 2210 6958 8766 10145 Tallinn [email protected] SWIFT / BIC: HABAEE2X