Tee ehitusloa andmine riigitee 24 Tapa–Loobu km 2,279 Valgejõe silla ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Riigitee 24 Tapa - Loobu km 2,279 Valgejõe silla põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang Tallinn 2020 Riigitee 24 Tapa - Loobu km 2,279 Valgejõe silla põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang Nimetus: Riigitee 24 Tapa - Loobu km 2,279 Valgejõe silla põhiprojekti KMH eelhinnang Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 5139031 E-post [email protected] Töö tellija: Stricto Project OÜ Reg nr 12175455 Harju maakond, Tallinn, Kadaka tee 4,10621 Tel +372 53 474 811 E-post [email protected] Töö koostajad: Mihkel Vaarik ja Piret Toonpere Töö versioon: 30.07.2020 2 Riigitee 24 Tapa - Loobu km 2,279 Valgejõe silla põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang Sisukord Sisukord............................................................................................................................................................ 3 Sissejuhatus...................................................................................................................................................... 4 Osapooled ........................................................................................................................................................ 5 1 Kavandatava tegevuse asukoht ja eesmärk ............................................................................................. 6 1.1 Uue silla lahendus ............................................................................................................................8 2 Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused ....................................................................... 9 2.1 Strateegilised planeerimisdokumendid ...........................................................................................9 2.2 Maakasutus ......................................................................................................................................9 2.3 Loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ........................................................................9 2.4 Veekaitse ..........................................................................................................................................9 2.5 Looduskaitse ja looduskeskkonna vastupanuvõime ..................................................................... 10 2.6 Kultuurimälestised ja pärandkultuuri objektid ............................................................................. 12 3 KMH vajadus lähtuvalt õigusaktidest ..................................................................................................... 13 4 Keskkonnamõju eelhinnang ................................................................................................................... 14 4.1 Keskkonnamõju olulisus sõltuvalt tegevuse iseloomust............................................................... 14 4.2 Loodusvarade kasutamine ............................................................................................................ 14 4.3 Jäätme-ja energiamahukus ........................................................................................................... 14 4.4 Lähipiirkonna teised tegevused .................................................................................................... 14 4.5 Tegevusega kaasnevad tagajärjed ................................................................................................ 15 4.6 Vee-, pinnase- ja õhu saastatus .................................................................................................... 15 4.7 Müra.............................................................................................................................................. 15 4.8 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ....................................................................................................... 15 4.9 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ............................................... 16 4.10 Tegevusega kaasneva mõju mõju kestus, sagedus ja pöörduvus ................................................. 16 4.11 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju .................................................................. 16 Ettepanek KMH algatamise/algatamata jätmise kohta ................................................................................. 17 Kasutatud materjalid...................................................................................................................................... 18 3 Riigitee 24 Tapa - Loobu km 2,279 Valgejõe silla põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang Sissejuhatus Käesoleva keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu koostas Lemma OÜ (reg nr 11453673) Stricto Project OÜ tellimusel 2020. aasta aprillis. Tööd juhtis keskkonnaekspert Mihkel Vaarik, töös osales Piret Toonpere (KMH0153). KMH eelhindamise koostamisel on lähtutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (RT I 2005, 15, 87; RT I, 04.07.2017, 45). KMH vajalikkuse eelhinnang tuleb anda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate tegevuste korral, milleks on Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 aasta (viimati muudetud RT I, 28.01.2020, 2) määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 p 8 alusel ka tee ehitamine või laiendamine. Valgejõe sild asub tugimaantee nr 24 Tapa-Loobu ristumisel Valgejõega (VEE1079200) km 2,279. Valgejõgi kuulub kogu ulatuses keskkonnaministri määrusega 15.06.2004 nr 73 kehtestatud “Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse“. Antud juhul võib eelhindamise vajadus tuleneda ka määruses nr 224 § 15 „muud tegevusvaldkonnad“, mille punkt 10 järgi tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda muu määruses nimetamata tegevusele, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. KMH vajalikkus otsustatakse lähtudes KeHJS § 61 kohase eelhinnangu tulemustest ja § 11 lg 22 kohaselt küsitud seisukohtadest kõigilt asjaomastelt asutustelt. Töö tulemusena selgitatakse välja, kas riigitee nr 24 Tapa-Loobu km asuva Valgejõe silla põhiprojekti koostamise käigus on vajalik täiemahulise keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamine või mitte. Töös käsitletakse potentsiaalselt negatiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte tee-ehitusprojekti kontekstis, ning antakse soovitus KMH algatamise või mitte algatamise ning negatiivsete mõjude vältimise osas. KMH eelhindamine annab otsustajale informatsiooni, kas eeldatavalt on tegemist oluliste keskkonnamõjudega või mitte ja seega on aluseks otsuse tegemisel keskkonnamõju hindamise algatamise või mittealgatamise kohta. Tee projekteerimise käigus on otsustajaks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 9 järgi tee ehitusloa andja. Antud juhul vastavalt ehitusseadustiku (RT I, 05.03.2015, 1; RT I, 10.07.2020, 40) § 31 lg-le 1 otsustab Maanteeamet kui riigimaantee ehitusloa väljastaja (pädev asutus) ka keskkonnamõju algatamise vajaduse. Lõpliku otsuse KMH algatamise vajalikkuse osas peab tegema samuti Maanteeamet, küsides eelnevalt seisukohta eelkõige Keskkonnaametilt ja vajadusel teistelt asjakohastelt asutustelt. KMH eelhinnangu koostamisel on lähtutud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 kehtestatud „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Samuti on kasutatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel R. Kutsari poolt koostatud juhendit „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja juhendit “Keskkonnamõju hindamise käsiraamat”, Põder, T. 2017. 4 Riigitee 24 Tapa - Loobu km 2,279 Valgejõe silla põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang Osapooled Otsustaja: Maanteeamet Aadress: Teelise 4, 10916 Tallinn Kontakt: tel +372 611 9300, e-post: [email protected] Maanteeameti ida regioon, Lääne-Viri maakond ,Rakvere, Vallikraavi 2, 44306 Kontaktisik: Erkki Mikenberg, tel +372 52 87643, [email protected] Põhiprojekti koostaja: Stricto Project OÜ (reg nr 12175455) Harju maakond, Tallinn, Kadaka tee 4, 10621 Kontaktisik: Ando Funk, tel +372 53 474 811; e-post: [email protected] KMH eelhinnangu koostaja: Lemma OÜ (reg nr 11453673) Aadress: Harju maakond, Tallinn, Värvi tn 5, 10621 Kontaktisik: Mihkel Vaarik, tel +372 51 39031, e-post: [email protected] 5 Riigitee 24 Tapa - Loobu km 2,279 Valgejõe silla põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang 1 Kavandatava tegevuse asukoht ja eesmärk KMH eelhindamise objektiks on riigiteel nr 24 Tapa - Loobu km 2,279 asuva Valgejõge ületava silla (nr 171) uue silla ehituse põhiprojekt, mida koostab Stricto Project OÜ. Joonis 1. Silla paiknemine. Alus: Maanteeamet Projekteerimistingimused on uue silla ehitamiseks väljastatud Maanteeameti taristu arendamise osakonna juhataja korraldusega 15.11.2019 nr 1 3/19/175. Projekti eesmärk olemasoleva silla täielik ümberehitamine ja liiklusohutuse taseme tõstmine. Valgejõe sild asub riigi transpordimaa kinnisasjal 24 Tapa-Loobu tee (katastritunnus 27302:003:1210) ja kohaliku omavalitsuse transpordimaa kinnisasjal Valgejõe puiestee L2 (katastritunnus 79001:001:0657) Lääne-Viru maakonnas Tapa valla Tapa linna ja Kadrina valla Ridaküla küla piiril. Sild ühendab jõe vastaskallastel asuvaid Tapa valda ja Kadrina valda. Projektiga ette nähtud töömahtude piirides puuduvad mahasõidud ja muud ristumised. Projektiga käsitletava lõigu vahetus läheduses puuduvad Natura ja looduskaitsealad, kultuurimälestised ja maaparandussüsteemid. Valgejõgi kuulub kogu ulatuses Looduskaitseseaduse (RT I 2004, 38, 258; RT I, 06.05.2020, 17) § 51 lõike 2 alusel kehtestatud “Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse”. Vastavalt looduskaitseseaduse (LKS) § 51 lg 1 lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogul või selle lõigul on keelatud olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, uute paisude rajamine ning veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine. Olemasolev Valgejõe sild on kaheavaline monteeritavatest raudbetoonplaatidest lihttalasild. Pealisehitis toetub riiglitele, mis omakorda jagavad koormused ristkülikristlõikega postidele/vaiadele, mis on süvistatud paekivini. Valgejõe sild on ehitatud 1964. aastal tee õgvendamise käigus. Silla pikkus on 12,4 m, sõidutee laius on 8,0 m, silla kogulaius on 10,2 m. Riigitee 24 Tapa-Loobu aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus oli riikliku teeregistri 2018. aasta andmetel 1445 a/ööp, millest raskeliiklus moodustab 4 %. Sild ei vasta tänapäevastele liikluskoormustele. Olemasolevale sillale on teostatud tehnilise seisukorra hinnang 2018. aastal Tallinna Tehnikakõrgkooli poolt (töö nr 1-9/18/0970-1 “Raskeveokite mõju sildadele. Nende koormuste valideerimine reaalsetel 6 Riigitee 24 Tapa - Loobu km 2,279 Valgejõe silla põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang koormustel ning mõju analüüs”. Lisa G-1. Valgejõe silla tehnilise seisukorra hinnang). Hinnangu tulemustest lähtuvalt on Valgejõe silla sambad lagunenud ja katsetatavas sildeavas esinevad kahjustused võivad vähendada silla kandevõimet. Seega on sild amortiseerunud ja otstarbekas on rajada uus sild. Joonis 2. Vaade sillale kagu poolt Joonis 3. Vaade silla alt. 7 Riigitee 24 Tapa - Loobu km 2,279 Valgejõe silla põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang Kuna tegemist on olemasoleva silla asemel uue silla rajamisega, siis on võimalikud keskkonnamõjud seotud eelkõige ehitusaegsete tegevustega. KMH eelhinnang on Stricto Projekt OÜ põhiprojekti osa. Eelhinnang ei dubleeri projektis toodut, vaid kirjeldab eelkõige tegevusi, millega võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Tegevused ei tohi avaldada negatiivset mõju kaitstavatele loodusobjektidele, seepärast esitatakse eelhinnangus leevendavad meetmed Valgejõe vee-elustiku kaitseks. 1.1 Uue silla lahendus Valgejõe silla põhiprojekti koostamise käigus võrreldi omavahel kolme alternatiivset silla varianti, millest põhiprojekti jaoks valiti välja sobivaim lahendus. Oluline kriteerium oli silla hind, kuid keskkonna seisukohast arvestati, et uue rajatava silla ava ei mõjuta oluliselt jõe hüdroloogilisi tingimusi ega tekita paisutust silla all. Variantide võrdluses oli kolm erinevat raudbetoonist sillatüüpi (raamsild, integraalsild, monteeritav kaarsild). Ehitusmaksumuselt oli kõige soodsam variant integraalsild. Mõnevõrra kallimaks osutus raamsild ning märkimisväärselt kallim oli monteeritava kaarsilla variant. Projekteerimise käigus võrreldud alternatiivsete lahenduste puhul keskkonnamõjud oluliselt ei erinenud. Ühegi variandi puhul ei olnud tegemist oluliste negatiivsete mõjudega, mida pole võimalik leevendusmeetmetega miinimumini viia. Samuti ei eristunud ükski variant silla edasise elukaare jooksul hooldusest tingitud nõuete osas. Kõik sillad on praktiliselt hooldevabad ja vajavad elujooksul tavapäraseid betooniremontöid, kui nende järgi tekib vajadus. Hüdraulika seisukohalt on raam- ja integraalsild võrdväärsed lahendused (ei tekita täiendavat paisutust silla juures). Kaarsilla lahendus aga tekitaks paisutust ja arvestades, et kaarsild on alternatiividest ka märkimisväärselt kallim, peeti kaarsilda antud asukohta mitte sobivaks (võrreldes alternatiividega). Raamsild on integraalsillaga võrreldes veidi kallim, kuid samas hüdrauliliselt veidi soodsam lahendus. Samas on hüdraulikainsener soovitanud projektis rajada jõenõlvad kaldega vähemalt 1:2, mistõttu peaks veidi raamsilla ava suurendama ja külgtiibu pikendama. Sama muudatus on soovitatav ka integraalsilla lahendusel. Integraalsilla ava suurendamine annab hüdraulika seisukohalt märkimisväärselt suurema efekti ehk suurema ava korral kaotab raamsild oma hüdraulikast tingitud eelise. Lisaks sellele võimaldab integraalsilla lahendus kujundada silla alla kallasrajad, mis võimaldavad silla alt väikeulukite läbipääsu. Täiendavalt on integraalsilla eelis raamsilla ees märkimisväärselt väiksem kaevetööde maht (seda eriti jõesängis tehtavate tööde osas). Sellised kaevetööd reeglina raskendavad silla ehitust, kuna võivad kaasneda täiendavad riskid. Lisaks eelnevale on integraalsilda peetud ka arhitektuurselt kenamaks lahenduseks kui raamsild. Lähtuvast eeltoodust on põhiprojekti valitud sobivaima lahendusena integraalsild. See on majanduslikult soodsam, keskkonnale kõige sõbralikum (see on võimalik kujundada kallasradadega väikeulukite ja kahepaiksete läbipääsuks ning sellega kaasnevad kõige väiksemad kaeve- ja täitemahud). Visuaalselt on integraalsild arhitektuurselt ilusaim. 8 Riigitee 24 Tapa - Loobu km 2,279 Valgejõe silla põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang 2 Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused 2.1 Strateegilised planeerimisdokumendid Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30. Kehtestatud maakonnaplaneering on aluseks valla ja linna üldplaneeringute koostamisele. Maakonnatasemel olulisi piiranguid olemasoleva Valgejõe silla piirkonnale ei ole seatud. Tapa valla haldusterritooriumil kehtib Tapa linna generaalplaan, mis on Tapa Linnavolikogu 09.11.1995 otsusega nr 71 kehtestatud üldplaneeringuna. Uue Tapa valla üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamine on algatatud Tapa Vallavolikogu 27.12.2017 aasta otsusega nr 18. Kadrina valla üldplaneering on kehtestatud Kadrina Vallavolikogu 31.01.2007.a. määrusega nr 38. Haldusreformijärgse Kadrina valla üldplaneeringu koostamine on kavandatud aastatel 2021-2023. Kehtivad valdade üldplaneeringud Valgejõe sillale maakasutuslikke piiranguid ei sea. 2.2 Maakasutus Käsitletav sild ja teelõik paikneb teemaa (transpordimaa) kinnistutel 24 Tapa-Loobu tee (27302:003:1210) ja Valgejõe puiestee L2 (79001:001:0657) Tapa valla Tapa linna ja Kadrina valla piiril. Valgejõe ääres on lähikinnistute maakasutus valdavalt maatulundusmaa. Projektiga kavandatud tegevused ei muuda piirnevate kinnistute maakasutust. Projektis ei esitata teemaa piiride muutmise ettepanekuid. 2.3 Loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime Loodusvarad on looduskeskkonna osa, mida inimühiskond olemasoluks vajab ja tootmises kasutab ja kõik see, mida ei ole loonud inimene, kuid mida kasutatakse majandustegevuses. Eelhinnangu kontekstis loetakse loodusvaraks ka elupaiku, liike, kaitstavaid alasid, vett ja pinnast. Igasugune tee-ehitus on suhteliselt ressursimahukas tegevus, mis nõuab ka kohalike loodusvarade kasutamist. Antud juhul ei ole tegemist sellise tee-/sillaehitusega, millega kaasneks oluline vajamineva materjali hankimine riiklikest maardlatest. 2.4 Veekaitse Valgejõgi on Soome lahe vesikonna üks pikemaid jõgesid. Jõe ülemjooks asub Lääne-Virumaa ning kesk- ja alamjooks Harjumaa territooriumil. Jõe valgala on suhteliselt väike, kitsas ja sirbikujuline ning lisajõed lühikesed. Valgejõgi algab Porkuni järvest ja suubub Hara lahte. Jõe pikkus on ca 85 km (koos lisaharudega 104,2 km) ja valgala 451,5 km2. Sild asub Valgejõel Valgejõe_2 vooluveekogumil (lõigul Valgejõgi Moelt Pikkojani). Uue silla rajamine ei ole vastuolus veemajanduskavadega, sest ei muuda Valgejõe ökoloogilist seisudit. Lääne-Eesti veemajanduskavas on Valgejõe jõe ökoloogiline seisund Valgejõgi_2 veekogumis hinnatud heaks. Tapa linna reoveepuhasti heitvee suublaks on samuti Valgejõgi (väljalaske kood LV291). Valgejõe silla piirkond jääb moreentasandikule. Aluspõhjana avaneb uuringualal Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Saunja kihistu lubjakivi. Vaadeldaval alal on pinnasevee vabapinnaline veekiht ehk põhjavee esimene kiht seotud Kvaternaari setetega ning on hüdrostaatiliselt seotud Valgejõe jões voolava veega. Ala põhjavesi toitub sademetest. Põhjavett jõe kaldal dreenib tavaolukorras jõgi (Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ, töö nr GE-2744). Valgejõe valgala silla juures on pindalaga ca 170 km2. Sild asub jõe suhteliselt käänulisel lõigul. Sillast ca 700 meetrit ülesvoolu jääb raudtee sild ning ca 30 meetrit allavoolu vana maanteesild puhasavaga 11,2 meetrit. Sillast ca 280 meetrit allavoolu asub Tapa pais koos kalapääsuga (keskkonnaluba L.VV/325114 tähtajatuks paisutamiseks). Keskkonnaagentuur on arvutanud silla ristlõike juures aastased vooluhulgad. 9 Riigitee 24 Tapa - Loobu km 2,279 Valgejõe silla põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang Silla eskiisvariantide hindamiseks teostas Eesti Veeprojekt OÜ kolmele eskiisvariandile (raamsild, integraalsild, monteeritav kaarsild) hüdraulilised arvutused (töö nr 1916), millega on projektis arvestatud. Valgejõele rakendatakse (LKS § 35) järgmisi kalda kasutamise kitsendusi: 1) kalda piiranguvöönd (100 m), mis moodustatakse ranna või kalda kaitse eesmärgil, majandustegevus on LKS-iga sätestatud korras lubatud; 2) kalda ehituskeeluvöönd (50 m), mis moodustatakse ranna või kalda kaitse eesmärgil, igasugune ehitustegevus on keelatud. Ehituskeeluvöönd ei laiene sillale (LKS § lg 5); 3) kalda veekaitsevöönd (10 m), mis moodustatakse vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks. Reguleeritakse veeseaduse (VeeS) § 118-ga. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 38 alusel on Valgejõele määratud ka kallasrada, mille laius on 4 meetrit. Kallasrada on kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Valgejõgi on nimetatud “Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine” (Vabariigi Valitsus korraldus RT III, 13.03.2012, kuni 2019. a kehtinud veeseaduse alusel) lisas. Uue Veeseaduse § 24 lg 1 alusel on uus vastav korraldus siiani eelnõu staadiumis. Kalda kaitse eesmärk on kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Kõikide nimetatud vööndite laiuse arvestamise lähtejoon on põhikaardile kantud veekogu piir (tavaline veepiir). LKS § 37 lg 3 alusel on kalda piiranguvööndis keelatud mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine. VeeS § 119 alusel kalda kaitseks moodustatud veekaitsevööndis on keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu kalda erosiooni või hajuheidet ning puu- ja põõsarinde raie (Keskkonnaameti nõusolekuta) ja ehitamine, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas VeeS § 118 lõikes 1 nimetatud eesmärgiga ning looduskaitseseaduses sätestatud ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega. Kuna Valgejõgi on lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistus olev jõgi, siis kalade kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogul või selle lõigul on keelatud olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, uute paisude rajamine ning veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine. Sellest lähtuvalt tööde tegemisel tuleb vältida jõe kallaste sellist kahjustamist, mis võiks tuua kaasa erosiooni ja pinnase kandumise veekogusse ning seeläbi halvendada elutingimusi jões. Jõe ehituskeeluvöönd ei laiene olemasolevale sillale ega kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud avalikult kasutatavale teele (LKS § 38 lg 5 punkt 10). Silla ehitamine nõuab aga VeeS § 196 lg 2 p 4 kohaselt registreeringu või VeeS § 187 p 10 veeloa olemasolu (sõltub veekogusse paigutatavate tahkete ainete mahust). Tegevuse registreerimiseks tuleb esitada Keskkonnaametile vastav taotlus. Lähtudes registreeringu taotluse andmetest otsustab Keskkonnaamet, kas vajalik on veeloa olemasolu või registreering. 2.5 Looduskaitse ja looduskeskkonna vastupanuvõime Keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse eelkõige märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade, samuti alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on juba ületatud, maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest. Kavandatav tegevus ei toimu Valgejõe Natura jõelõigul. Tänu ülemjooksu rohkele allikalisele toitele ja alamjooksu suurele langule sobib Valgejõgi lõhelastele elupaigaks praktiliselt kogu ulatuses. Enamik jõest on seetõttu oma kalastikuliselt tüübilt forelli- ja harjusejõe tüüpi. Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogul või selle lõigul on LKS § 51 järgi keelatud veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine. Tulenevalt sellest ei tohi uue silla rajamisel väheneda Valgejõe silla ristlõike pindala. 10 Riigitee 24 Tapa - Loobu km 2,279 Valgejõe silla põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang Jões elutsevate liikide ohuteguriks on eelkõige inimtekkelised paisud ja jõe veetaseme kõikumine. Valgejõgi on tundlik veekogu. Sillast allavoolu kuni suudmeni paiknevad Valgejõel erinevad kaitsealad (Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala, Lahemaa Rahvuspark, Valgejõe hoiuala). Projekti lähipiirkonnas looduskaitsealad ja Natura 2000 alad puuduvad. Lähim looduskaitseala (Ohepalu looduskaitseala KLO1000230) jääb ca 350 m kaugusele põhja poole. Ohepalu LKA on ka Natura 2000 Ohepalu linnuala ja Ohepalu loodusala (EE0020205). Silla piirkonnast kirdesse jäävad (Kadrina vallas Jõekalda kinnistul 27202:001:0166) maantee äärde looduskaitseseaduse alusel III kaitsekategooriasse kuuluvate kaitstavate taimede soo-neiuvaiba (Epipactis palustris, KLO9316182), kahkjaspunase sõrmkäpa (Dactylorhiza incarnata, KLO9316306), vööthuul- sõrmkäpa (Dactylorhiza fuchsia, KLO9316184), hariliku käoraamatu (Gymnadenia conopsea, KLO9316180), halli käpa (Orchis militaris, KLO9316177) ja suure käopõlle (Listera ovata, KLO9316183) kasvukohad (vt joonis 4). Lähedusse jääb ka III kategooria (putuka)liigi rohe-vesihobu (Ophiogomphus Cecilia, KLO9200074) elupaik, kes elutseb edelas Valgejõe saarest põhja pool asuvas jõeharus Niinemäe kraavi (VEE1079300) ehk teise nimega Koplimetsa peakraavi suudmealal, kuni Põhja-Kõrvemaa kaitseala piirini. Rohe-vesihobu on vesihobulaste sugukonda vesihobu perekonda kuuluv kiililine, kes on kantud ka Euroopa Liidu loodusdirektiivi II ja IV lisasse. Vastavalt looduskaitseseadusele on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, samuti kaitstavate liikide oluline häirimine ja tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Kaitstavate taimeliikide kasvukohtadele ei ole lubatud projekteerida pinnase ladustamisala ega teha pinnase planeerimise töid. Rohe-vesihobule negatiivne mõju puudub. Kavandatavate tegevuste mõjud piirkonna taimkattele ja looduskeskkonna vastupanuvõimele lokaalsed, kui arvestatakse leevendusmeetmetega. Riigitee 24 Tapa – Loobu Valgejõe sillast kuni Imastu tee (17144) ristmikuni ca 800-1440 m pikkusel lõigul on Eestimaa Looduse Fondi http://konnad.elfond.ee/vaatlused/#/id/1039 vaatluste all seoses vajadusega tagada kahepaiksetele ohutu ränne talvituskohtadest sigimistiikidesse. Konnad rändavad kaks korda aastas (kevadel ja sügisel) ning kuna konnad on paikse eluviisiga kahepaiksed, siis suur osa neist liigub aastast-aastasse mööda samu radu. Sügisene ränne tagasi talvitumispaikadesse on tunduvalt hajutatum, sest toimub pikema perioodi vältel. Varasemalt on antud lõigul aidanud kahepaikseid kevadel üle tee vabatahtlikud, kuid sel aastal on palutud eriolukorra tõttu teelõigu sulgemist aprillis vahemikul kell 20.00 – 7.00. Kahepaiksete massränne toimub öisel ajal sobivate ilmastikuolude korral, kuid selle täpset aega pole võimalik siiski ette ennustada. Tapa- Loobu teel algab ränne tavaliselt aprilli esimeses pooles, kuid oleneb siiski ilmast (vajalik on vähemalt 5 kraadine plusstemperatuur hilisõhtul). Soovituslik on paigaldada igal aastal konnade rände perioodiks ajutised liiklusmärgid, mis teavitavad liiklejaid konnade rändest. Eestis on konnadele keskkonnatõhusaid taristulahendusi aidanud arendada Tartu Ülikooli iduettevõte reWiLD, kes koostöös maanteeametiga on kaardistanud kahepaiksete (konnade ja vesilike) sigimisrände alasid, et töötada välja vajalikud rohetaristu lahendused (spetsiaalsed tunnelid ja tõkked), mis takistavad loomadel teele pääseda ja suunavad nad lähima läbipääsuni, eesmärgiga vähendada konnade kevadise sigimisrände ajal massilist hukkumist. Seni Eestis rajatud konnatunnelid on madalad, et tunnelis ei tekiks kahepaiksete õrna niisket nahka kuivatavat tõmbetuult. Samuti peab tunneli põhi olema kaetud niiske kohaliku pinnasega, et konnad tunneksid ennast võimalikult loomulikult tunnelit läbides. Kasutatud on 80 cm läbimõõduga truupe, mis täidetakse ühe kolmandiku ulatuses kohaliku pinnasega. Samas on ka spetsiaalseid konnadele rajatud nelinurkseid betoonist tunneleid, mille põhi aga tuleb samuti katta pinnasega. Sama oluline on konnad tunneli(te)sse suunata ja välistada mujalt tee ületamise võimalus. Praktikas on konnatunnelite rajamine toimunud koos ohtlike maanteelõikude rekonstrueerimisega või uute lõikude rajamisega. 11 Riigitee 24 Tapa - Loobu km 2,279 Valgejõe silla põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang Metsaregistri ((https://register.metsad.ee) andmetel projekti piirkonnas vääriselupaigad puuduvad. Tulenevalt metsaseaduses määratletud mõistest on vääriselupaik (VEP) ala, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. Joonis 4. Kaitstavad loodusobjektid Valgejõe silla läheduses. Tapa linn asub VeeS § 37 alusel määratud Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal (LTA1000001), mille piir on piirkonnas Valgejõgi. Nitraaditundlik ala on määratud eelkõige põllumajandustegevusest tingitud mõjude vähendamiseks ning seal oluliste allikate ja karstide ümbruses ning kaitsmata põhjaveega aladel kehtivad vastavad tegevuspiirangud. 2.6 Kultuurimälestised ja pärandkultuuri objektid Vastavalt kultuurimälestiste kaardirakendusele Kultuurimälestiste registri https://register.muinas.ee/ arheoloogiamälestised Valgejõe silla piirkonnas puuduvad. Planeeritud tööde alale ei jää ühtegi kaitsealust mälestist ega ka Tartu Ülikooli muististe ja pärimuspaikade registrisse kantud arheoloogiaobjekti. Traditsiooniliselt peetakse kultuurimälestiseks riiklikult kaitstud kinnismuistiseid ehk siis ajaloolisi hooneid, linnamägesid, kalme- ja asulakohti, hiie- ja ohvripuid ning ohvrikive jms. Laiemalt pärandkultuuri väärtusteks saab aga pidada erinevaid eelmiste põlvkondade poolt meile pärandatud või pärandunud eluviisi märke. Riigimetsa Majandamise Keskuse eestvõttel on projekti „Pärandkultuuri väärtused ühise keskkonna- ja kultuuriruumi osaks" raames välja töötatud pärandkultuuri andmebaas (https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/parandkultuur). Andmed on üle kantud ka maa-ameti geoportaali. Piirkonnas on lähim pärandkultuuri objekt Valgejõe vana sillakoht (790:KIS:002). 12 Riigitee 24 Tapa - Loobu km 2,279 Valgejõe silla põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang 3 KMH vajadus lähtuvalt õigusaktidest KMH eelhindamine annab otsustajale informatsiooni, kas kavandataval tegevusel on eeldatavalt oluline keskkonnamõju või mitte. See annab aluse KMH algatamiseks või mittealgatamiseks. KMH eelhindamise kohustus tuleneb seadusest (KeHJS). Kavandatud tegevus (uue silla ehitamine) ei kuulu KeHJS § 6 lg 1 mõistes olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka. KeHJS § 6 lg-le 2 peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas valdkonna kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju (antud juhul § 6 lg 2 punkt 10 järgi infrastruktuuri ehitamine või kasutamine). Vastavalt KeHJS § 22 on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Vastavalt KeHJS § 3 hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Seega tuleneb eelhindamise vajadus antud juhul eelkõige looduskaitse tingimustest. Valgejõe sild asub tugimaantee nr 24 Tapa-Loobu ristumisel Valgejõega (VEE1079200) km 2,279. Valgejõgi kuulub kogu ulatuses keskkonnaministri määrusega 15.06.2004 nr 73 kehtestatud “Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse“. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. aasta määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 15 „muud tegevusvaldkonnad“ punkt 10 järgi tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda muu määruses nimetamata tegevusele, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. KMH vajalikkuse eelhinnang tuleb vajadusel anda ka infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate tegevuste korral, milleks on määruse § 13 punkt 8 alusel ka tee ehitamine või laiendamine. Määruse § 11 punkt 5 alusel tuleb anda eelhinnang (uue) silla rajamisel, kui selle tagajärjel muutub veekogu ristlõike pindala. Vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 31 lõikele 1 otsustab pädev asutus KMH algatamise vajaduse. EhS § 2 lõike 6 järgi kohaldatakse ehitamisega kaasneva keskkonnamõju hindamisele KeHJS sätteid. Võimaluse korral ühitatakse keskkonnamõju hindamise menetlus EhS-s sätestatud menetlusega. Sellisel juhul peavad olema täidetud mõlemale menetlusele kehtestatud nõuded. EhS § 42 lõike 2 kohaselt otsustab pädev asutus ehitusloa menetluse käigus KMH algatamise vajaduse. Olulise keskkonnamõjuga tegevuste KMH vajalikkus otsustakse lähtudes KeHJS § 61 kohasest eelhinnangu tulemusest ja ja § 11 lg 22 nimetatud asjaomaste asutuste seisukohast. § 61 lg 5 alusel on keskkonnaminister 16.08.2017 andnud määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (RT I, 18.08.2017, 3), millest tuleb eelhindamisel lähtuda ning sõltuvalt tegevuse iseloomust arvesse võtta mõjutatava ala ulatust ja tundlikkust, piirkonna mõjutatavaid keskkonnaelemente, võimaliku kaasneva mõju suurust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. 13 Riigitee 24 Tapa - Loobu km 2,279 Valgejõe silla põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang 4 Keskkonnamõju eelhinnang Kavandatava tegevuse peamiseks negatiivseks mõjuks on ehitusaegne tegevus, mis segab tavapärast liiklust ning ettevaatusabinõusid kasutamata võib ohustada ka keskkonda. 4.1 Keskkonnamõju olulisus sõltuvalt tegevuse iseloomust Projektialal on praegu tegemist olemasoleva sillaga. Eesmärgiks on uue silla ja pealesõitude rajamisega riigitee liiklusohutuse taseme parandamine ja autode sõidumugavuse tõstmine. Projektiga ei kaasne täiendavate seni jõega eraldatud geograafiliste alade ühendamist ega piirkonna elanikkonna liikumisharjumuste muutust. Kuna on tegemist olemasoleva silla asendamisega, toimuks liiklus antud alal edasi ka ilma projektiga kavandatava tegevuseta. Projektiga parandatakse liiklusohutuse taset, mistõttu on projektil läbi sujuvama liikluse ja õnnetuste ohu vähendamise kohalikele inimeste ning nende tervisele ja heaolule soodne mõju. 4.2 Loodusvarade kasutamine Silla ehitamiseks kasutatakse loodusvarasid (kruus, killustik, liiv, muld, munakivid jms). Ehituseks vajalike maavarade olemasolu on projekti elluviimise aluseks. Täpsed asukohad, kust tee ehitamiseks vajalikke maavarasid hangitakse, selguvad pärast ehitushanke läbiviimist (eelkõige saadakse materjal riiklikest maardlatest). Stricto Project OÜ poolt koostatud töömahtude loetelus on toodud projektiga kavandavate tööde kirjeldused ja nendega kaasnevad mahud. Muldkeha jaoks tuuakse ca 650 m3 peenliiva ja dreenikihi rajamiseks ca 1220 m3 keskliiva, samuti paekivikillustikku ca 1165 m3. Vajalik on asfaltbetoon (tihe AC16 surf segu ca 1130 m3, poorne AC32 base ca 1130 m3 jms). Uus sild rajatakse monteeritavatest raudbetoonplaatidest. Hinnatava projektiga lahendatakse ka olemasoleva Valgejõe silla lammutamine. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika, sh freeskatendi ja kohaliku kasvupinnase kasutamine. Arvestades ehitusmahte ei põhjusta kavandatav tegevus maavaravarude kättesaadavuse olulist vähenemist. 4.3 Jäätme-ja energiamahukus Ehitustöödel tekkivad jäätmed (sh ka ohtlikud jäätmed) kogutakse eraldi ning antakse üle jäätmeluba, kompleksluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja. Antud projekti puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Väljakaevatavat pinnast käsitletakse kui ehituseks sobimatut pinnast, mis ladustatakse Tellija poolt ettenäidatud kohtadesse (võimalusel taaskasutatakse haljastusel või täitematerjalina). Juhul kui tekkinud pinnas/muld taaskasutatakse väljaspool kinnistut, kus see on tekkinud, tuleb pinnast/mulda käsitleda jäätmetena (vastavalt jäätmeseaduse § 1 lg 11 punktile 2) ning selle edasiseks käitlemiseks/taaskasutamiseks on vajalik jäätmekäitleja registreerimistõend või jäätmeluba. Välja arvatud juhul, kui on olemas vastav kaevise võõrandamise nõusolek. Teetöödel kasutatakse energiat tee-ehitusmasinate ja ehitusmaterjale transportivate masinate tööks (kütusekulu), vajadusel ka elektrienergiat teelõigu või konkreetse objekti valgustamiseks. Pimedal ajal kasutatakse elektrienergiat teelõigu/silla valgustamiseks. 4.4 Lähipiirkonna teised tegevused Teada ei ole piirkonnas teisi kavandatavaid tegevusi, mis koosmõjus projekti realiseerimisega võiksid avaldada olulist keskkonnamõju. 14 Riigitee 24 Tapa - Loobu km 2,279 Valgejõe silla põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang 4.5 Tegevusega kaasnevad tagajärjed Peamiseks negatiivseks mõjuks on ehitusaegne tegevus. Liiklusolude parandamisega kaasneb tulevikus ohutum liiklus. Liikluse sujuvamaks muutumisega väheneb õnnetuste oht, õhusaaste, tolmu ja müra hulk ning seega avaldub positiivne tagajärg tulevikus riigiteed kasutavate inimeste tervisele ja heaolule. 4.6 Vee-, pinnase- ja õhu saastatus Silla ehitamine antud asukohas vana silla asemele ei avalda olulist negatiivset mõju pinnasele. Ehitusaegselt välistatakse ehitusjäätmete ja -materjalide sattumine Valgejõkke. Ehitusaegsed võimalikud ajutised laoplatsid, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad rajatakse selliselt, et ei kujuta otsest ohtu pinnasele ega ka põhjaveele. Planeeritud tööde käigus ei ole ette nähtud selliseid tegevusi ega selliste kemikaalide või ainete kasutamist, mis võiksid oluliselt halvendada põhjavee kvaliteeti. Puurkaevud lähipiirkonnas puuduvad. Põhja- ja pinnavee kvaliteeti võivad mõjutada silla piirkonnas toimuvate liiklusõnnetuste tagajärjel kütuse või muu kemikaali lekked. Õnnetuste esinemist aitab vähendada teelõigu liiklusohutuse parandamine. Asfaltsegus sideainena kasutatavast bituumenist (naftabituumen, bituumenemulsioon jt) lenduvad asfalteerimisel välisõhku nii alifaatsed kui ka aromaatsed süsivesinikud, emulsiooni puhul ka lakibensiini ja HCl aurud. Küll aga ei ole välisõhku eralduvate saasteainete kogused sellised, mis oluliselt halvendaks õhukvaliteeti ulatuses, mis põhjustaks piirnormide ületamist. Mõju on lühiajaline, arvestades tööde teostamisajaga. Vajadusel tuleb ehitusperioodil võtta tarvitusele meetmed kõnealusel teelõigul tolmu leviku vähendamiseks (nt teemaa niisutamine). Tolmu teke on lühiajaline ja mõju kaob pärast asfalteerimist. Piirkonna õhu kvaliteeti mõjutavad ka teetöödel kasutatavate mootorsõidukite heitgaasid ehitusperioodil. Võrreldes teeliiklusega (praeguse olukorraga) õhusaaste ei suurene. 4.7 Müra Riigitee 24 Tapa-Loobu müra jääb liiklussagedusest tingituna seadusandlusega kehtestatud normide piiresse. Müratõkkeseina rajamise vajadus puudub. Olemasoleva mürasituatsiooni parandamisel lähtub Maanteeamet müraallika valdajale atmosfääriõhu kaitse seadusega seatud kohustustest. Riigimaanteede teehoiukavas nähakse vajadusel ette vahendid müraolukordade parandamiseks. Mootorsõidukite liiklussageduse märgatavat suurenemist ei ole seoses olemasoleva silla asemel uue silla rajamisega selle edasisel kasutusperioodil ette näha. Ehitusperioodil on täiendavaks müraallikaks tee-ehitusmasinad, kuid tegu on lühiajalise mõjuga, mis möödub peale teetööde teostamist. Siledam katend ja sujuvam autoliiklus toob edaspidi eeldatavalt kaasa pigem mürataseme vähenemise, mistõttu saab väita, et võrreldes käesoleva ajaga võib olukord lähiaastatel hoopis paraneda. Kavandatava tegevusega kaasnevat olulist vibratsiooni ehitusperioodil pole ette näha. Nagu müragi, on tegemist mõningase lühiajalise mõjuga, mis möödub pärast teetööde teostamist. 4.8 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Teelõiku ei ole kavas valgustada. Kavandatava tegevusega võib kaasneda ehitusplatside või ehitatava teelõigu valgustamine (turvalisuse tagamiseks või vajadusel ka pimedal ajal tööde teostamiseks). Võrreldes olemasoleva olukorraga on valgustusest tulenev keskkonnamõju ebaoluline. Tööde tegemise ajal ei eraldu olulisel määral soojust ega kiirgust. Asfalteerimistööd põhjustavad teatavas ulatuses ebameeldivat lõhna, kuid see mõju on lühiajaline ja seega puudub oluline mõju keskkonnale. 15 Riigitee 24 Tapa - Loobu km 2,279 Valgejõe silla põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang Eelnevast tulenevalt võib öelda, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negatiivset mõju veerežiimile ja pinnasele ega kaasne ülenormatiivset õhu saastatust, müra ja vibratsiooni teket ega olulisi valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna häiringuid. 4.9 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Tegemist on olemasoleva sillaga ning liiklus toimuks edasi ka ilma uue silla projekti realiseerimata. Projektiga parandatakse liiklemistingimusi ja liiklusohutust ning seetõttu on projektil läbi õnnetuse riski vähendamise ka positiivne mõju inimestele ja loodusele. Kliimamuutustest põhjustatud õnnetuste või avariide ohtu tõenäoliselt piirkonnas projektiga seonduvalt ei esine. Liiklusõnnetuste väljavõte riikliku Teeregistri andmebaasist silla piirkonnas hukkunute või inimvigastustega registreeritud liiklusõnnetusi ei näita. Ulukiõnnetusi ei ole teeregistri maanteede teemakaardile piirkonnas kantud. Loomaõnnetuste (suurulukid) info jõuab registritesse peamiselt keskkonnainspektsiooni valvetelefoni 1313 kaudu. Maanteeameti (https://www.mnt.ee/et/tee/elusloodus) ja https://hendrikson.ee/maps/Loomaohtlikkus kodulehtele on koondatud ulukitega seotud asjakohased uuringud ning lisatud link kaardirakendusele http://maanteeamet.maps.arcgis.com. Silla ehitamisega ei ole ette näha olukorra halvenemist loomastikule, pigem paranevad võimalused silla all liikumiseks. Olemasoleva Valgejõe silla all kallasrajad puuduvad (vt joonis 2 ja 3). Valitud uue integraalsilla lahendus võimaldab kujundada uue silla all liikumiseks kallasrajad, mida mööda pääsevad läbi väikeulukid ja vajadusel ka kahepaiksed, kui neid täiendavate ehituslike vahenditega kallasrajale suunata ja võimaldada läbipääsuks ka sobivad keskkonnatingimused (vt peatükk 3.5). Avariiolukorrad, kus loodusesse võib sattuda kütust või määrdeaineid, on teoreetiliselt võimalikud ehitusperioodil, vähem kasutusetapil. Avariiolukordade tekkimise riski maandamiseks ehitusperioodil on ehitustöövõtja kohustatud järgima erinevatel tööetappidel ohutuseeskirju ning välistama riske vastavate kavade ja märgistega. Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade vältimise. Teelõigu ja silla edasisel kasutusajal on avariiolukordade (peamiselt liiklusõnnetuste toimumise) risk võrreldes praegusega väiksem, sest liiklus muudetakse ohutumaks. Seega vähendatakse ka liiklusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkust. 4.10 Tegevusega kaasneva mõju mõju kestus, sagedus ja pöörduvus Projekteeritud uue silla eluiga on ca 100 aastat. Silla rajamine on maastikuilmes kestev ja pöördumatu mõjuga, asendades senise vana nõukogudeaegse silla kaasaegsema ja eeldatavalt esteetilisema välimusega lahendusega. Ehitusaegse tegevusega seotud mõjude ulatus piirneb peamiselt teemaaga ja mõjud on lühiajalised. Silla ehitus toimub tehnoloogiliselt ca 2,5 kuu jooksul, millele lisandub täiendav kuu nõuetekohaste pealesõitude väljaehitamiseks. Liiklusolude parandamisega kaasneb ohutum liiklus, mistõttu muutub paremaks eelkõige inimeste elukeskkond. 4.11 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju Käsitletava ehitusprojektiga kavandatud tegevustel puudub potentsiaalne piiriülene mõju. Samuti ei ole seoses kavandatud tegevuste ja teiste lähiala planeeringute või projektide elluviimisega ette näha olulise negatiivse kumulatiivse mõju ilmnemist. Seega ei ole oodata kavandatava tegevusega seonduvat mõjude kumuleerumist ega koosmõjude esinemist selliselt, mis tooks kaasa negatiivse keskkonnamõju piirkonna keskkonnataluvust ületaval määral. 16 Riigitee 24 Tapa - Loobu km 2,279 Valgejõe silla põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang Ettepanek KMH algatamise/algatamata jätmise kohta Projekteerimisel võrreldi kolme erinevat raudbetoonist sillatüübi varianti (raamsild, integraalsild, monteeritav kaarsild). Ehitusmaksumuselt oli kõige soodsam variant integraalsild. Mõnevõrra kallim oli raamsild ning juba märkimisväärselt kallim oli monteeritava kaarsilla variant. Sobivaimaks lahenduseks osutus kokkuvõttes integraalsild, mille alusel on koostatud hinnatav põhiprojekt. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei ole oodata Valgejõe vana silla lammutamisel, uue silla ehitamisel ning hilisemal silla ja teelõigu sihipärasel kasutamisel kaasnevat olulist negatiivset keskkonnamõju. KMH eelhinnangu koostaja ei pea antud projekti puhul keskkonnamõju hindamise algatamist vajalikuks järgnevalte põhjustel: 1) Projektiga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist. 2) Lähtudes projektiga hõlmatud ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta kavandatav tegevus antud asukohas olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on valdavalt ehitusaegsed ning nende ulatus piirneb peamiselt teemaaga. Samuti on avariiolukordade esinemise tõenäosus väike, juhul kui järgitakse korrektseid ehitusvõtteid. 3) Kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist. 4) Projektiga hõlmatud ala läheduses paikneb kaitstavaid loodusobjekte, maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, kuid kavandatav tegevus neid täiendavalt oluliselt ei mõjuta. 5) Projektiga ei kaasne eeldatavalt negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. 6) Tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemist, mistõttu ei ole oodata ülenormatiivsete tasemete esinemist. 7) Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Negatiivse mõju vältimiseks on soovitatav rakendada järgmiseid täiendavaid meetmeid: 1) Ehitustööd tuleb teostada suvise madalvee perioodil ja kalade kudevälisel ajal (soovitavalt alates juulist kuni septembri lõpuni), kui jõe vee-elustikku mõjutatakse minimaalselt. 2) Ehitustööde käigus ja edasistel hooldustöödel vältida Valgejõe kallaste kahjustamist ja heljumi sattumist veekogudesse. Vältida veekogude kallastel sõitmist ehitustöödel kasutatava rasketehnikaga. 3) Juhul kui sillakonstruktsioone töödeldakse kemikaalidega (nt värvitakse), tuleb kasutada vee- elustikule ohutuid aineid. 4) Ehitustööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad ning seadmeid, mis vähendavad müra ja vibratsiooni tekkimist. 5) Tee-ehitusel tuleb töid teostada vastavalt kehtivatele normidele ja seadusandlikele aktidele, pidada kinni ohutusreeglitest ning headest tavadest. 6) Ehitusaegsed ajutised laoplatsid, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad ei tohi olla rajatud lähemale kui 50 meetrit veekogudest. Ehitustööd peavad olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette. 7) Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade ohu vältimise. 8) Võimalusel näha tööprojektis ette ehitusjäätmete taaskasutus - edasiseks kasutuseks kõlblik materjal (sh näiteks muld ja pinnas) tuleb maksimaalselt taaskasutada. Taaskasutuseks mittesobivad ehituse käigus tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt jäätmeseadusele ja asukoha kohaliku omavalitsuse jäätmekäitluseeskirjale. 9) Vältida võimalusel ehitustööde teostamist kahepaiksete kevadise rände ajal. Üldjuhul hakkavad konnaliigid ümbruskonnas aktiivselt liikuma aprillis ja ränne toimub umbes kahe nädala jooksul. 17 Riigitee 24 Tapa - Loobu km 2,279 Valgejõe silla põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang Vastavate meetmete rakendamisel viiakse mõjud miinimumini. Uue silla ehitamine nõuab VeeS § 196 lg 2 p 4 kohaselt registreeringu või VeeS § 187 p 10 kohaselt veeloa olemasolu (sõltub veekogusse paigutatavate tahkete ainete mahust). Tegevuse registreerimiseks tuleb esitada Keskkonnaametile vastav taotlus. Lähtudes registreeringu taotluse andmetest otsustab Keskkonnaamet, kas vajalik on vee erikasutuse keskkonnaloa (veeloa) olemasolu või veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimine. Täiendavaid ehitusaegseid meetmeid saab Keskkonnaamet vajadusel täpsustada ka keskkonnaluba andes. Kasutatud materjalid Allikmaterjalid: • Riigitee 24 Tapa-Loobu km 2,279 Valgejõe silla (nr 171) põhiprojekt, Stricto Projekt OÜ töö nr S2002, 2020 • Ehitusgeoloogilise uurimistöö aruanne. Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ töö nr GE-2744, 2020. • Jõe hüdroloogilised andmed. Keskkonnaagentuur, 2020. • Silla hüdraulilised arvutused. Eesti Veeprojekt OÜ, töö nr 1916, 2020. • Eesti Geoloogiakeskus. 2001. Eesti põhjavee kaitstuse kaart • Euroopa Komisjon. 2005. Keskkonnamõju hindamise eelhindamise juhend • Harju alamvesikonna veemajanduskava • Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava Seadused, määrused: • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87; RT I, 21.12.2019, 7) • Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1; RT I, 10.07.2020, 40) • Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258 ; RT I, 06.05.2020, 17) • Veeseadus (RT I, 22.02.2019, 1; RT I, 06.05.2020, 44 ) • Atmosfääriõhu kaitse seadus (RT I, 05.07.2016, 1 ; RT I, 03.06.2020, 2) • Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52 ; RT I, 21.12.2019, 6) • Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (RT I, 28.02.2011, 1; RT I, 21.12.2019, 2) • Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383; RT I, 28.01.2020, 6 • Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded (RT I, 18.08.2017, 3) • Tee projekteerimise normid (RT I, 07.08.2015, 14) • Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu (RTL 2004, 87, 1362; RT I, 09.07.2016, 22) • Nitraaditundliku ala määramine ja põllumajandusliku tegevuse piirangud nitraaditundlikul alal RT I, 10.12.2019, 6) Andmebaasid: • EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem): http://loodus.keskkonnainfo.ee • Keskkonnaregister: http://register.keskkonnainfo.ee • Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee • Teederegister https://teeregister.riik.ee/mnt/ • Maanteeameti loomaõnnetuste register ja kaardirakendus http://maanteeamet.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=d0209cb6d4894a6ea1 dcf3c736f7eb54 • Riigi Metsamajanduse Keskus (RMK), pärandkultuuri andmebaas https://www.rmk.ee/metsa- majandamine/parandkultuur • Eestimaa Looduse Fond. Konnad teel, http://konnad.elfond.ee/ 18  .0 0 00 Terminal P2 0+ .16 PK 10 IIR + EP ) 0 lev PK aso UD MA ,51 lem 0 6m 0+0 HT 1 (o 1 TÖ 0+2 921 a . 0 P ) K =1 Ö v PK )L le Põrkepiire N2W5 lev aso aso l em (L=65m) lem a (o (o 921 922 0 0 +2 PK .2 89 .3 89 .4 89 .5 0 Mahaviik +4 89 1a PK0 (L=12m) 1 92 .62 66 1 92 0+ .6 89 1a 92 PK 0m 0 .0 0 0 +6 R = 9 PK0 , .7 0 3m 89 ,1 Põrkepiire N2W5 90 .9 Põrkepiire H2W3 0+ 1 12 (L=60m) (L=23m) Pk L =1 1 0 1, 80 +8 .8 0 plaat PK 89 1+ õidu N Pk 2 Peales Põrkepiirde üleminek H2W3->N2W5 (L=12m) 9 89. 90.0 W E +0 0 TINGMÄRGID K1 t plaa 90.1 P .09 sõidu 1 X-6572065,2109 KINNISTU PIIR 3 Y-612252,0793 90.2 Peale +2 PROJEKTEERITUD TEE TELG S 1 90.3 PK PROJEKTEERITUD PÕHITEE ASFALTKATEND Põrkepiire H2W3 PROJEKTEERITUD NÕLVAD 90.4 0 2 (L=23m) Põrkepiire N2W5 +2 PROJEKTEERITUD KOONUSE KINDLUSTUS 90.5 (L=28m) K 1 PROJEKTEERITUD EROSIOONITÕKKEMATT P 90.6 Mahaviik (L=4m) PROJEKTEERITUD PÕRKEPIIRE H2W3 SILLAL 90.7 Põrkepiirde üleminek IR PROJEKTEERITUD PÕRKEPIIRDE ÜLEMINEK H2W3->N2W5 90.8 H2W3->N2W5 (L=12m) PI E PROJEKTEERITUD PÕRKEPIIRE N2W5 PEALESÕITUDEL D AH 4 90.9 M 1,4 TU PROJEKTEERITUD PÕRKEPIIRDE TERMINAL/MAHAVIIK 4m 91.0 Ö 5 TÖ 1+ 5.5 +40 91.1 PROJEKTEERITUD KOLLANE TÄHISPOST PK 3 Olemasolevatel puudel piirada 3 L= PK1 8.6 91.2 puude võrad Märkused: 91.3 +5 91.4 1. Kasutatud on tee põhiprojekti tarbeks tehtud geoalust. Geoaluse 1 PK on koostanud Geodeesia24 OÜ OÜ (2020. a töö nr 3541-19). Geoaluse koordinaadid riiklikus L-Est 97 süsteemis, kõrgused v) EH2000 süsteemis. s ole 9 e ma 1 +5 2. Olemasolevad teemärgised ei ole geodeetiliselt üles mõõdistatud ol ja seetõttu nende asukoht ei ole täpne. Projekteeritud ja 92 1( PK olemasolevad märgised viia tööde käigus plaaniliselt kokku. Põrkepiire N2W5 (L=45m) Nr. Muudatus Muutja Kuupäev Mahaviik (L=4m) Tellija: Maanteeamet 29.06.20 S2002_PP_TS-4-002_Asendiplaan.dwg XREF: S2002_PP_TS-10-001_geoalus.dwg Asukoht: S2002_PP_TS-10-005_puuraugud.dwg Ridaküla ja Tapa linn, Kadrina ja Tapa vald S2002_PP_TS-10-004_nolvad.dwg S2002_PP_TS-10-003_asend.dwg S2002_PP_TS-10-002_teljed.dwg Lääne-Viru maakond Kadaka tee 4 MTR nr: EEP003350 Projekti nr: Projekti nimi: 10621 Tallinn www.stricto.ee EPE001058 Reg.nr. 12175455 [email protected] ELK000047 Riigitee 24 Tapa-Loobu km 2,279 Valgejõe silla Projekteeris: Ando Funk S2002 (nr 171) uue silla põhiprojekt Projektijuht: Ando Funk Joonise nr: Joonise nimi: Staadium: Kontrollis: Ando Funk ASENDIPLAAN PÕHIPROJEKT 4-102 Valgejõe sild IMAGE: Mõõtkava: Kuupäev: 25.06.2020 1:500  Stricto Project OÜ Kadaka tee 4, 10621 Tallinn Tel +372 58 100 608 [email protected] Registrikood 12175455 MTR nr: EEK001386 EPE001058 ELK000047 EEP003350 Projekti nr: S2002 Ridaküla ja Tapa linn, Kadrina ja Tapa vald, Lääne-Viru maakond RIIGITEE 24 TAPA-LOOBU KM 2,279 VALGEJÕE SILLA (NR 171) UUE SILLA PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI Projektijuht: Ando Funk Projekteerija: Ando Funk Vastutav spetsialist: Ando Funk Tallinn, juuni 2020 S2002_PP_TS-3-001_Seletuskiri.doc S2002 Riigitee 24 Tapa-Loobu km 2,279 Valgejõe silla (nr 171) uue silla põhiprojekt Kuupäev: 25.06.2020 Staadium: Põhiprojekt SISUKORD 1 Üldosa ........................................................................................................ 4 1.1 Seletuskirja ülesehitus ............................................................................... 4 1.2 Projekti koostamise eesmärk ...................................................................... 4 1.3 Projekti lähteandmed ja uuringud ................................................................ 4 1.4 Seotud ehitusprojektid ............................................................................... 4 1.5 Projekti standardid, juhendid ja õigusaktid ................................................... 4 1.6 Tellija ...................................................................................................... 6 1.7 Projekteerija ............................................................................................. 6 1.8 Kasutatud arvutiprogrammid ...................................................................... 6 2 Olemasoleva olukorra kirjeldus ...................................................................... 6 2.1 Silla asukoha kirjeldus ............................................................................... 6 2.2 Olemasoleva sild ....................................................................................... 7 2.3 Silla asukoha geoloogiline kirjeldus .............................................................. 7 2.4 Silla asukoha hüdrauliline kirjeldus .............................................................. 8 3 Projektlahendus ........................................................................................... 8 3.1 Üldandmed ............................................................................................... 8 3.2 Plaanilahendus ja vertikaalplaneerimine ....................................................... 9 3.3 Veeviimarid, mullatööd ja katend ................................................................ 9 3.4 Konstruktsioonid ......................................................................................10 3.4.1 Alusehitis ..........................................................................................11 3.4.2 Pealisehitus .......................................................................................12 3.4.3 Hüdroisolatsioon ja vete juhtimine .......................................................13 3.4.4 Tugiosad ja deformatsioonivuuk ...........................................................13 3.4.5 Koonuste ja jõesängi kindlustamine ......................................................14 Dokumendi nr: 3-001 2/16 S2002_PP_TS-3-001_Seletuskiri.doc S2002 Riigitee 24 Tapa-Loobu km 2,279 Valgejõe silla (nr 171) uue silla põhiprojekt Kuupäev: 25.06.2020 Staadium: Põhiprojekt 3.5 Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid ............................................................14 3.6 Tehnovõrgud ...........................................................................................14 4 Tööde teostamine ........................................................................................14 4.1 Üldandmed ..............................................................................................14 4.2 Kvaliteedikontroll .....................................................................................15 4.2.1 Killustikalused ja tugipeenrad ..............................................................15 4.2.2 Liiv- ja aluspinnased ...........................................................................15 4.2.3 Betoonkonstruktsioonid .......................................................................15 4.3 Keskkonnakaitse aspektid .........................................................................15 4.4 Ehitusööde teostamine ..............................................................................15 4.4.1 Ehitusaegne ajutine liikluskorraldus ......................................................16 Dokumendi nr: 3-001 3/16 S2002_PP_TS-3-001_Seletuskiri.doc S2002 Riigitee 24 Tapa-Loobu km 2,279 Valgejõe silla (nr 171) uue silla põhiprojekt Kuupäev: 25.06.2020 Staadium: Põhiprojekt 1 Üldosa 1.1 Seletuskirja ülesehitus Seletuskiri on üles ehitatud järgnevalt: 1) Üldosa – tuuakse välja projekti koostamiseks vajalik lähteinfo (aluseks võetud projektid, uuringud ning kehtivad normid, nõuded ja standardid) ja eesmärk. 2) Olemasoleva olukorra kirjeldus. Kirjeldatakse olemasoleva silla asukohta, parameetreid ning silla seisukorda. Tuuakse välja kokkuvõte geoloogilisest ja hüdroloogilisest infost. 3) Projektlahendus – kirjeldatakse ja põhjendataks silla- ja teekonstruktsioonide lahendust. Materjalidele esitatavad nõuded ja iseloomulikud parameetrid on toodud projekti „Ehitusmaterjalide minimaalsetes kvaliteedinõuetes“ (dokument TS-3-002). 4) Tööde teostamine – tuuakse põhilised kvaliteedinõuded ehitustööde teostamiseks, olemasolevate tehnovõrkude ja keskkonna kaitsmiseks ning projekteerija poolt oluliseks peetavad aspektid ja nüansid ehitustööde korraldamisel 1.2 Projekti koostamise eesmärk Projekti eesmärk on riigimaantee nr 24 Tapa-Loobu km 2,279 asuva Valgejõe silla asendamine uue, kaasaegseid koormuseid kandva lahendusega, koos sõidumugavuse ning liiklusohutuse taseme tõstmisega. 1.3 Projekti lähteandmed ja uuringud Käesolev projekti aluseks võetud lähteandmed ja uuringud on toodud projekti sisukorras (dokument TS-0-002 punkt 1 „Lähteandmed projekteerimiseks“). Kõik vastavad dokumendid on lisatud projekti digitaalsesse kausta nr 1 ja edastatud Tellijale paberkandjal, kas käesoleva projekti osana või eraldi tööna. 1.4 Seotud ehitusprojektid Käesolev projekt ei ole seotud teiste ehitusprojektidega. 1.5 Projekti standardid, juhendid ja õigusaktid Projekt koostamisel on aluseks võetud järgmised standardid: Konstruktsioonid Dokumendi nr: 3-001 4/16 S2002_PP_TS-3-001_Seletuskiri.doc S2002 Riigitee 24 Tapa-Loobu km 2,279 Valgejõe silla (nr 171) uue silla põhiprojekt Kuupäev: 25.06.2020 Staadium: Põhiprojekt - EVS-EN 1990:2002+NA:2002 Eurokoodeks: Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused. - EVS-EN 1990:2002/A1:2006 Eurokoodeks: Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused. Muudatus A1. Lisa A2: Rakendamine sildade puhul. - EVS-EN 1991-1-1:2002+NA:2002 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused. - EVS-EN 1991-1-5:2004+NA:2007 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused Osa 1-5: Üldkoormused. Temperatuurikoormus. - EVS-EN 1991-1-7:2006+NA:2009+A1:2014 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused Osa 1-7: Üldkoormused. Erakorralised koormused. - EVS-EN 1991-2:2004+NA:2007 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused Osa 2: Sildade liikluskoormused. - EVS-EN 1992-1-1:2005+A:2015+NA:2015 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreegli ja reeglid hoonetele. - EVS-EN 1992-2:2005+NA:2008 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 2: Betoonsillad. Arvutus- ja konstrueerimisreeglid. - EVS-EN 1997-1:2005+A1:2013+NA:2014 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad. Teed - EVS 901-1:2009 „Tee-ehitus. Osa1 : Asfaltsegude täitematerjalid“ - EVS 901-2:2016 „Tee-ehitus. Osa 2: Bituumensideained“ - EVS 901-3:2009 „Tee-ehitus. Osa 3: Asfaltsegud“ - EVS 613:2001/A1:2008/A2:2016 Liiklusmärgid ja nende kasutamine - EVS EN 13285:2018 Sidumata segud - EVS-EN 13424:2006+A1:2008 Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid Projekt koostamisel on aluseks võetud järgmised juhendid: - Riigiteedel asuvate sildade, viaduktide, truupide, tunnelite ja ökoduktide konstruktsioonidele mõjuvate liikluskoormuste täpsustamise juhis (MA 2018-001) - Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel (MA 2018-009). - Piirded riigiteedel (Juhend nr 2016-1) - Riigiteede teekattemärgistus (2016-3) Dokumendi nr: 3-001 5/16 S2002_PP_TS-3-001_Seletuskiri.doc S2002 Riigitee 24 Tapa-Loobu km 2,279 Valgejõe silla (nr 171) uue silla põhiprojekt Kuupäev: 25.06.2020 Staadium: Põhiprojekt - Geosünteetide kasutamise juhis (2006-26) - Teetööde tehniline kirjeldus (MA 2019-XXX) Projekt koostamisel on aluseks võetud järgmised õigusaktid: - Tee projekteerimise normid (avaldamismärge RT I, 07.08.2015, 14) - Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (avaldamismärge RT I, 08.04.2016, 4) - Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (avaldamismärge RT I, 14.01.2020, 4) - Nõuded ajutisele liikluskorraldusele (avaldamismärge RT I, 19.07.2018, 12) 1.6 Tellija Maanteeameti ida teehoiu osakond Vallikraavi 2, 44306 Rakvere Kontaktisik: sillainsener Erkki Mikenberg e-post: [email protected] Telefon: 52 87 643 1.7 Projekteerija Stricto Project OÜ Kadaka tee 4, 10621 Tallinn Kontaktisik: Ando Funk e-post: [email protected] Telefon: 53 474 811 1.8 Kasutatud arvutiprogrammid Kasutatud on järgmisi arvutiprogramme: - Joonestusprogramm AutoCAD Civil 3D 2021 - Staatika- ja tugevusarvutusprogramm Robot Structural Analysis Professional 2021 2 Olemasoleva olukorra kirjeldus 2.1 Silla asukoha kirjeldus Valgejõe sild asub tugimaantee nr 24 Tapa-Loobu ristumisel Valgejõega (keskkonnaregistri koodiga VEE1079200) km 2,279, voolusuunaga vasakule. Dokumendi nr: 3-001 6/16 S2002_PP_TS-3-001_Seletuskiri.doc S2002 Riigitee 24 Tapa-Loobu km 2,279 Valgejõe silla (nr 171) uue silla põhiprojekt Kuupäev: 25.06.2020 Staadium: Põhiprojekt Sild asub plaanikõverikul raadiusega ca 900 meetrit. Sild asub kurvi alguses. Sillale eelneb ja järgneb suhteliselt sirge teelõik. Silla ühele kaldale jääb Tapa linn ning liikluskorralduslikult asula piir. Projektiga haarataval lõigul puuduvad mahasõidud. Sillast ca 250 meetrit allavoolu asub Tapa pais, mis saab määravaks veetasemetele silla lõikes. Sillast ca 25 meetrit allavoolu asub ca 11 meetrise puhasavaga vana maantee sild, mida täna kasutab kohalik liiklus. Sillast ca 700 meetrit ülesvoolu asub raudtee sild. 2.2 Olemasoleva sild Olemasoleva silda on põhjalikult kirjeldatud ja uuritud Tallinna Tehnikakõrgkooli tööga nr 1-9/18/0970-1 (2018 aasta). Kuivõrd olemasolev sild läheb lammutamisele ning projekteeritud lahendust ei mõjuta, siis siinkohal pole täiendavalt vana silda kirjeldatud ning toodud on välja ainult olemasoleva silla põhiparameetrid (tabel 1). Tabel 1 Olemasoleva silla põhinäitajad Parameeter Väärtus Silla gabariit1 10,0 m Silla kogulaius1 10,3 m 1 Silla arvutuslike avade pikkus 5,8+5,8 m Silla pikkus1 12,35 m Ehitusaasta2 1964 2 Projekteeritud kandevõime N30/NK80 1) Vastavalt teostaud geodeetilistele mõõdistustele. 2) Silla ehitusaasta ja projekteeritud kandevõime vastavalt Teeregistri andmetele. 2.3 Silla asukoha geoloogiline kirjeldus Sild asub moreentasandikult, kus kandva aluspõhja moodustab Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Saunja kihistu lubjakivi. Geotehnilise uuringu käigus teostati 4 puurauku ja 2 surulöökpenetreerimise katset. Silla juures eristati geotehniliste uuringute käigus 8 pinnasekihti. Täpsemalt vaadata geoloogia aruandest. Pinnasevee taset reguleerib silla juures Valgejõe veetase. Dokumendi nr: 3-001 7/16 S2002_PP_TS-3-001_Seletuskiri.doc S2002 Riigitee 24 Tapa-Loobu km 2,279 Valgejõe silla (nr 171) uue silla põhiprojekt Kuupäev: 25.06.2020 Staadium: Põhiprojekt 2.4 Silla asukoha hüdrauliline kirjeldus Sild ületab Valgejõge. Valgala silla juures on 170 km2 pindalaga. Keskkonnaagentuuri poolt arvutatud aasta suurimad vooluhulgad järgmised silla asukohas on toodud tabelis 2. Tabel 2 Valgejõe vooluhulgad silla ristlõikes Esinemise tõenäosus 1% 2% 3% 10% 25% Vooluhulk kevadel [Q, m³/s] 19,6 17,9 17,2 14,2 11,3 Vooluhulk XII – II [Q, m³/s] 10,3 7,26 Vooluhulk VI – VIII [Q, m³/s] 7,16 5,17 Vooluhulk IX – XI [Q, m³/s] 9,56 7,21 Silla hüdraulilised arvutused on teostatud Eesti Veeprojekt OÜ poolt ning vastav aruanne on lisatud koos projektiga. Kokkuvõttena on silla juures olevad veetasemed tähtsamate vooluhulkade juures on toodud tabelis 3. Hüdrauliliselt määrab veetasemed ja voolukiirused silla juures sillast allavoolu asuv Tapa pais. Tabel 3 Veetasemed silla juures Vooluhulga Veetase silla esinemise juures tõenäosus [m] Q1% 87,95 Q2% 87,95 Q25% 87,80 3 Projektlahendus 3.1 Üldandmed Projektiga on lahendatud uue konsoolsete otsadega integraalsilla silla rajamine koos pealesõitude ehitamisega ca 65 meetri pikkusel lõigul enne silda ja ca 45 meetrit peale silda (Tapa linna poole). Lõigu kogupikkus 130 meetrit. Olemasolev sild lammutatakse. Silla juures on liiklussagedus 2020. aasta seisuga 1596 autot/ööpäevas, mis liiklusprognoosi kohaselt kasvab 2040. aastaks 2581 autoni. Sild ja pealesõidud on projekteeritud IV klassi tee nõuete järgi. Vastavalt lähteülesandele on projektkiiruseks valitud 70 km/h. Dokumendi nr: 3-001 8/16 S2002_PP_TS-3-001_Seletuskiri.doc S2002 Riigitee 24 Tapa-Loobu km 2,279 Valgejõe silla (nr 171) uue silla põhiprojekt Kuupäev: 25.06.2020 Staadium: Põhiprojekt Töömahtude piiride piketaaž 0+21,51 vastab maantee kilomeetripunktile km 2,353 ja piketaaž 1+51,44 vastab km 2,223. Projekteeritud katendi eluiga: 20 aastat. Projekteeritud silla eluiga: 100 aastat. 3.2 Plaanilahendus ja vertikaalplaneerimine Projekteeritud lõigul asub üks plaanikõverik raadiusega 900 meetrit ja üks nõgus püstkõverik raadiusega 2100 meetrit. Projekteeritud pikikalded jäävad vahemikku 0,72%-4,29%. Asendiplaanilise ja vertikaalplaneerimise lahenduse määras suuresti ära olemasolevate pealesõitude asend ja kõrgused ning põikkalded. Sild ja pealesõidud on projekteeritud 2,5% ühepoolse põikkaldega. Enne ja peale silda on olemasolev olukord samuti ca 2,5% viraažikalde peal. Projekteeritud plaani- ja püstkõverikud ning pikikalded vastavad projekteerimise lähtetasemele hea. Olemasoleva olukorraga kokku viimine toimub lõigu alguses 30 meetri pikkusel lõigul ja lõigu lõpus (Tapa linna poolsel küljel) 25 meetri pikkusel lõigul. Silla koonuste juurde on ette nähtud 0,5 meetrised kallasrajad, mis võimaldavad ennekõike liikumist silla all väikeulukitel, kuid seda saab kasutada ka silla hoolduse käigus. 3.3 Veeviimarid, mullatööd ja katend Veeviimarid Silla mõlemale kaldale, madalamasse külge, serva on ette nähtud munakividest sadeveerenn. Munakivid sängitada betooniseguga, mis on paigaldatud eraldava geotekstiili peale. Veerenni kindlustatud osa laius on 1,5 meetrit, millest 0,5 meetrine osa on süvendatud. Veerenni lahendus on kujutatud joonisel 5-101. Vee suunamiseks renni kujundada renni asukohas teepeenrasse kindlustatud lehter. Vete ära juhtimine sillalt on kirjeldatud käesoleva seletuskirja punktis 3.4.3. Mullatööd Lõiguti läheb projekteeritud pealesõit laiemaks kui olemasolev muldkeha. Nendes kohtades teostada muldkeha laiendamine astmetega. Astme laius 1 meeter ja astme Dokumendi nr: 3-001 9/16 S2002_PP_TS-3-001_Seletuskiri.doc S2002 Riigitee 24 Tapa-Loobu km 2,279 Valgejõe silla (nr 171) uue silla põhiprojekt Kuupäev: 25.06.2020 Staadium: Põhiprojekt maksimaalne kõrgus 0,5 meetrit. Jälgida, et olemasoleva mulde nõlvadel eemaldada kogu olemasolev huumust sisaldav kiht. Täitepinnasena võib kasutada olemasolevast muldest välja kaevatud pinnast. Projekteeritud nõlvakalle on 1:1,5. Silla tagaseina ümbruses teostada tagasitäide kruusliivaga. Ulatus on kajastatud joonisel 6-101. Katend Pealesõitudel on järgnev katendi konstruktsioon: - asfaltbetoon AC 16 surf, h=5 cm; - asfaltbetoon AC 32 base, h=7 cm; - paekivikillustik kiilumismeetodil, h=20 cm fr. 32/63, kiilutud fr.12/16 (kulu 25 kg/m2); - keskliivast dreenkiht (k>1m/ööp), h=20 cm; - peenliiv, h=49 cm; - olemasolev pinnas/muldkeha. Silla katendikonstruktsioon on järgnev: - asfaltbetoon AC 16 surf h=5 cm; - asfaltbetoon AC 32 base h=7 cm; - asfaltbetoon AC 12 surf h=3 cm (hüdroisolatsiooni kaitsekiht); - hüdroisolatsioon. Katendi projekti on teinud T-Konsult OÜ ning see on lisatud koos projektiga. Maantee tugipeenrad kindlustatakse purustatud kruusaga fr. 0/31,5, h=12 cm. 3.4 Konstruktsioonid Konstruktsioonide üldiseloomustus Projekteeritud sild on ühe-avaline konsoolsete otsadega raudbetoonist integraal-plaatsild. Pealisehitis on postidega jäigalt ühendatud. Postid lähevad üle sama suure läbimõõduga vaiadeks, mis on süvistatud paekivisse. Silla põhimõõtmed on toodud tabelis 4. Tabel 4 Projekteeritud silla põhinäitajad Parameeter Väärtus Silla gabariit 9,0 m Dokumendi nr: 3-001 10/16 S2002_PP_TS-3-001_Seletuskiri.doc S2002 Riigitee 24 Tapa-Loobu km 2,279 Valgejõe silla (nr 171) uue silla põhiprojekt Kuupäev: 25.06.2020 Staadium: Põhiprojekt Silla kogulaius 10,2 m Silla arvutusliku ava pikkus 11,7 m Silla konsoolide pikkus 2,65 m Silla pikkus 17,0 m Silla pikkus koos külgtiibadega 23,3 m Koormused Alaliskoormused: - Raudbetooni ja asfaldi omakaal – 25 kN/m3. - Tagasitäite pinnase mahukaal – 19 kN/m3. - Tagasitäite sisehõõrdenurk - 35°. Liikluskoormused sillal: - Koormusmudel 1 (LM1), hajukoormus ja tandemid vastavalt EVS-EN 1991-2. - Koormusmudel 2 (LM2), üheteljeline koormus vastavalt EVS-EN 1991-2. - Koormusmudel 3 (LM3), eriveok 2400/240 ja 2400/200 vastavalt EVS-EN 1991-2. Eriveok liigub aeglaselt (mitte kiiremini kui 5 km/h). - Koormusmudel 3 (LM3), eriveok 1200/200 vastavalt EVS-EN 1991-2. Eriveok liigub normaalkiirusel (rakendub dünaamikategur). - Pidurdus- ja kiirendusjõud vastavalt EVS-EN 1991-2. - Kasutatud täpsustavad tegurid: αQ1= 0,8 ja αQ2= αQ3= αqi= αqri=1,0. Temperatuurikoormused sillal: - Ühtlane sillatemperatuuri maksimaalse vähenemise vahemik ΔTN,con=-48,2°C (arvestatud on paigaldustemperatuuriga 10°C). - Ühtlane sillatemperatuuri maksimaalse suurenemise vahemik ΔTN,exn=36,0°C (arvestatud on paigaldustemperatuuriga 10°C). - Tekiplaadi pealmine pind soojem kui alumine ΔTM,heat=7,5°C (pinnakatte tegur ksur=0,5) - Tekiplaadi alumine pind soojem kui ülemine ΔTM,cool=8°C (pinnakatte tegur ksur=1,0) 3.4.1 Alusehitis Postid ja vaivundament Pealisehitis toetub telgedel 1 ja 2 raudbetoonist postidele, läbimõõduga 0,77 m. Sammaste teljed ja postid on paigutatud sõidutee telje suhtes risti, mis tähendab, et tulenevalt plaanikõverikust on silla ühel küljel postide telgede vahe mõnevõrra väiksem Dokumendi nr: 3-001 11/16 S2002_PP_TS-3-001_Seletuskiri.doc S2002 Riigitee 24 Tapa-Loobu km 2,279 Valgejõe silla (nr 171) uue silla põhiprojekt Kuupäev: 25.06.2020 Staadium: Põhiprojekt kui teisel küljel. Postid ja tekiplaat valada jäigalt kokku. Mõlemal sambal on 3 posti. Postide samm põiksuunas on 2,6 m (tsentrite vahe). Iga post rajatakse vahetult üksikule puurvaiale. Kokku on viaduktil 6 puurvaia. Puurvaia läbimõõt on samuti 0,77 m. Posti ja vaia kogupikkus on ca 8,2 meetrit, millest maa-alune osa on ca 5,7 m. Vaiad tuleb süvistada lubjakivisse (geoloogilise uuringu kiht 8) 1,5 meetri pikkuselt, sellega tagatakse, et vaia ühendus paekivis on jäik, mis omakorda tagab silla vähese liikumise külgsuunas mõjuvate põrkekoormuste suhtes. Projektis on arvestatud CFA tüüpi vaiaga. Puurvaia kandevõime arvutustes on arvestatud ainult vaiaotsa vastupanuga. Vaia kandevõime peab olema vähemalt 2350 kN. Tööprojekti käigus võib valida mõne muu vaia rajamise tehnoloogia, kuid sellisel juhul tuleb vaia pikkused üle kontrollida ning ühtlasi arvestada asjaoluga, et raamkonstruktsiooni sisejõud sõltuvad alusehitise jäikusest. See tähendab, et vaiade muutmine võib kaasa tuua sisejõudude muutuse silla postides ja pealisehitises. Pealesõiduplaat Silla mõlemasse otsa on ette nähtud 4 meetri pikkused ja 9 meetri laiused pealesõiduplaadid. Plaadi pikikalle on 1:10. Põiksuunas jälgib plaat tee põikkallet. Pealesõiduplaadi silla poolse otsa paksus on ühe meetri ulatuses muutuv. Selle lahendusega tagatakse hüdroisolatsiooni ja selle kaitsekihi jätkumine pealesõiduplaadil ilma täiendavate nurkadeta. Samuti võimaldab see tihendada plaadi peale rajatavat killustikukihti ka selle õhemas osas. Pealesõiduplaadi kujujoonis on toodu joonisel 7-103. Pealesõiduplaadid toetuvad tagaseinale. Pealesõiduplaadi alla on ette nähtud 20 cm paksune lubjakivikillustikust alus. Pealesõiduplaadi peale paigalda tardkivikillustik nagu näidatud joonisel 6-101. 3.4.2 Pealisehitus Tekiplaat Viadukti pealisehitse moodustab raudbetoonist monoliitne tekiplaat. Tekiplaadi plaaniline kuju järgib projekteeritud tee plaanikõverat (vt. 5-101). Tekiplaadi paksus on ristlõikes ja pikilõikes muutuv. Põiksuunas on tekiplaadi paksus 6 meetri ulatuses ühtlane ning äärtes plaadi paksus väheneb 250 mm peale. Ava keskel ja keskmise toe kohal on tekiplaadi keskmise osa paksus 550 mm. Postide (telg 1 ja 2) läheduses on tekiplaadi keskmise osa paksus 650 mm. Tekiplaadi paksus muutub Dokumendi nr: 3-001 12/16 S2002_PP_TS-3-001_Seletuskiri.doc S2002 Riigitee 24 Tapa-Loobu km 2,279 Valgejõe silla (nr 171) uue silla põhiprojekt Kuupäev: 25.06.2020 Staadium: Põhiprojekt telgedest 0,775 meetri kauguse. Ülemineku vuudi pikkus on konsooli poole 0,75 meetrit ja ava poole 1 meeter. Kujujoonis on toodud joonisel 6-103. Tekiplaadile anda ava keskel (telgede 1 ja 2 vahel) ja konsoolsetel otsadel eeltõus 10 mm. Tekiplaadi äärtes on 550 mm laiused servaprussid, mille pealispind on põikkaldega 4% sõidutee poole. Servaprussi külge ankurdatakse põrkepiire. Jälgitud on, et piirde esiserv ulatuks 5 cm üle servaprussi sisemise ääre. Selliselt on vähendatud võimalust, et lumesahkamise käigus lõhutakse sahkade poolt servaprussi ääres. Servaprussi nurgad faasida 20x20 mm. Tagaseinad Viadukti konsoolsetes otsades on pinnase püsivuse tagamiseks ette nähtud vertikaalsed tagaseinad. Tagasein on kõrguses muutuva paksusega. Tagaseina külge on ette nähtud külgtiivad. Külgtiiva seina paksus on 350 mm. Külgtiibade välimised konsoolsed otsad rajada eelpaigutisega täitepinnase poole, mille eesmärk on seinale n-ö eeltõusu andmine, mis tasandab omakaalust tuleneva külgtiiva otsa siirde. Eelpaigutise suurus on 10 mm. 3.4.3 Hüdroisolatsioon ja vete juhtimine Tekiplaadile paigaldada hüdroisolatsioon, mis vastab Maanteeameti tehnilise kirjelduses toodud süsteem 2 nõuetele. Tekiplaadi hüdroisolatsioon pikendada üle tagaseina, pealesõiduplaadi peale 1 meetri ulatuses. Ülejäänud pealesõiduplaadi pealispind katta võõphüdroisolatsiooniga. Sadevesi juhitakse tekiplaadilt ära piki- ja põikkalletega. Servaprussi äärde kogunenud ja läbi katendi imbunud vesi püütakse kinni salaojaga, mis on rajataud hüdroisolatsioonikihiga sama pikalt. Salaoja juhib sinna kogunenud vee tilktorudesse ja üle pealesõiduplaadi pinnasesse. 3.4.4 Tugiosad ja deformatsioonivuuk Sillal puuduvad tugiosad ja deformatsioonivuugid. Vältimaks asfaldisse prao tekkimist pealisehitise ja pealesõiduplaadi lõikes on ülemise asfaldikihi alla ette nähtud asfaldivõrgu paigaldamine. Dokumendi nr: 3-001 13/16 S2002_PP_TS-3-001_Seletuskiri.doc S2002 Riigitee 24 Tapa-Loobu km 2,279 Valgejõe silla (nr 171) uue silla põhiprojekt Kuupäev: 25.06.2020 Staadium: Põhiprojekt 3.4.5 Koonuste ja jõesängi kindlustamine Silla koonused rajada vee alla jäävas osas kaldega 1:2 ja mujal 1:1,5. Nõlvad kindlustada munakividega (kivide suurus 20…30 cm), mis on sängitud betooniseguga eraldava geotekstiili peale. Tee murukattega nõlvad kindlustada silla koonuste juures täiendavalt põhjapoolsel küljel 5 meetri pikkusel lõigul erosioonitõkkematiga. Lõunapoolne külg (viraažikalde madalama otsa poolne) kindlustatakse kogu lõigu pikkuses uue nõlva ulatuses erosioonitõkkematiga. 3.5 Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid Projektiga olemasolevat liikluskorraldust ei muudeta. Olemasoleva liiklusmärgid kuuluvad säilitamisele ja uusi märke pole ette nähtud. Silla ulatuses on kasutatud käsipuuga põrkepiirde lahendust. Põrkepiire peab vastama H2W3 tasemele, sillal kasutada kõrgendatud põrkepiiret. Peale silla lõppu kasutatakse üleminekuid H2W3 -> N2W5 (projektis arvestatud pikkusega 12 meetrit) ning muldkehal kasutakse põrkepiiret N2W5. Põrkepiirete lõppu on ette nähtud 4 kuni 12 meetri pikkused mahaviigud ja 8 meetrine terminal toimivusklassiga P2. 3.6 Tehnovõrgud Töödega haarataval lõigul puuduvad tehnovõrgud. 4 Tööde teostamine 4.1 Üldandmed Kõik ehitustööd tuleb läbi viia vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja nõuetega, projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega ning üldkehtivatele põhimõtetele ja arusaamadele kvaliteetsest tööst. Töid tuleb teostada lähtudes Teetööde tehnilistest kirjeldustest (versioon 18.02.2019) nõuetest. Teetöödel juhinduda määrusest Nõuded ajutisele liikluskorraldusele (avaldamismärge RT I, 19.07.2018, 12). Mõõdetuna maksimaalse veetaseme korral on vette paigutatava pinnase maht ca 175 m3. Sellisel juhul on tarvis hankida veeluba. Mõõdetuna minimaalse veetaseme korral on vette paigutatava pinnase maht ca 65 m3. Sellisel juhul on tarvis veekeskkonnariskiga tegevus registreerida. Seega vajadus, kas hankida veeluba või registreering, sõltub ehitustööde ajast ja Töövõtja peab sellega arvestama. Dokumendi nr: 3-001 14/16 S2002_PP_TS-3-001_Seletuskiri.doc S2002 Riigitee 24 Tapa-Loobu km 2,279 Valgejõe silla (nr 171) uue silla põhiprojekt Kuupäev: 25.06.2020 Staadium: Põhiprojekt 4.2 Kvaliteedikontroll Tööde teostamisel ja kvaliteedikontrollil jälgida määrtust Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (avaldamismärge RT I, 08.04.2016, 4) 4.2.1 Killustikalused ja tugipeenrad Sõidutee killustikaluse elastsusmoodul peab olema Inspector või Loadman seadmega mõõdetuna vähemalt 170 MPa ja tugipeenral 130 MPa. Pealesõiduplaadi aluse killustikukihi pealt mõõdetud elastsusmoodul peab olema vähemal 120 MPa. 4.2.2 Liiv- ja aluspinnased Keskliivast dreenkihi tihendustegur ja dreenkihi all oleva peenliiva tihendustegur peab olema 0,98. Olemasoleva mulde pealispinna tihendustegur peenliiva kihi all peab olema 0,95. Dreenkihi elastsusmoodul, mõõdetuna teel Loadman või Inspector seadmega, peab olema vähemalt 65 MPa. Silla tagaseina juurest teostatud kruusliivast tagasitäite tihendustegur peab olema 0,98. 4.2.3 Betoonkonstruktsioonid Raudbetoonis kasutada tardkivikillustikust täitematerjali. Betooni tootmisel järgida EVS- EN 206:2014 nõudeid. Betoonkonstruktsioonide ehitamisel järgida EVS-EN 13670:2010 nõudeid. Ehitustolerantsid vastavalt tolerantsiklassile 1. Betoonpindade viimistlusklass vastavalt Eesti Betooniühingu BÜ4 juhendile: - Nähtavale jäävad servaprussi pinnad – Tabel A (vormipind) klass A; - Ülejäänud nähtavale jäävad pinnad – Tabel A (vormipind) klass B; - Nähtavale mittejäävad pinnad – Tabel A (vormipind) klass C. 4.3 Keskkonnakaitse aspektid Keskkonnakaitselisest seisukohast on silla ehitus ohutu kui järgida hea ehitustava. Ehitamisel vältida ehitusprahi sattumist loodusesse ja jälgida töötavate mehhanismide korrasolekut (lekete puudumine jms). Kogu ehituspraht tuleb kokku korjata ja utiliseerida. Projekti raames on koostatud ka Keskkonnamõjude eelhinnang, mis on projektiga lisatud ning kus on keskkonnakaitsega seonduvat põhjalikult käsitletud. 4.4 Ehitusööde teostamine Enne uue silla ehitamist tuleb lammutada ja utiliseerida olemasolev sild vähemalt pealisehitise ulatuses. Seejärel on võimalik rajada uue silla vaiad ja postid ning samal Dokumendi nr: 3-001 15/16 S2002_PP_TS-3-001_Seletuskiri.doc S2002 Riigitee 24 Tapa-Loobu km 2,279 Valgejõe silla (nr 171) uue silla põhiprojekt Kuupäev: 25.06.2020 Staadium: Põhiprojekt ajal kasutada olemasoleva silla kaldasambaid kaeviku kaitseks. Peale uue alusehitise rajamist lammutada vana silla alusehitis. Olemasolevad vaiad tõmmata pinnasest välja või lõigata otsad maha sellises ulatuses, et vähemalt olemasoleva või projekteeritud pinnani jääb vähemalt 0,5 meetrit. Töövuugid rajatakse vaia ja posti üleminekukohta (vajadusel) ja posti ning tekiplaadi ühenduspinnale. Uue pealisehitise rajamisel jälgida, et rakestamisel antakse vajalikud eeltõusud/eelpaigutised. Projektis on eeldatud, et silla pealisehitis (välja arvatud pealesõiduplaat) valatakse enne mullatööde teostamist. Kaeviku täitepinnase paigaldamisel jälgida, et tagaseina alumine serv oleks minimaalses kohas vähemalt 60 cm ulatuses pinnasega kaetud. Pealesõiduplaat valada kas vastu külgseina või täita pealesõiduplaadi ja külgtiiva vaheline tühik hiljem elastse täitega. Erosioonitõkkematt fikseerida nõuetekohaselt nõlva külge, vältimaks selle paigast nihkumist tugevate vihmadega. Vajadusel lisada fikseerimiseks puitvaiu. Erilist tähelepanu pöörata erosioonitõkkemati ja silla koonusekindlustuse üleminekukohale. 4.4.1 Ehitusaegne ajutine liikluskorraldus Silla ehituse ajal korraldada ümbersõit. Ümbersõidu saab korraldada mööda kõrvalmaanteed nr 17144 (Imastu tee) ja põhimaanteed nr 5 (Pärnu-Rakvere-Sõmeru). Jalakäijad saavad kasutada sillast allavoolu asuvat vana maanteesilda. Teetöödel juhinduda määrusest „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ (MKM 13.07.2018, määrus nr 43). Dokumendi nr: 3-001 16/16  KORRALDUS 10.09.2020 nr 1-3/20/167 Tee ehitusloa andmine riigitee 24 Tapa–Loobu km 2,279 Valgejõe silla ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Maanteeamet algatas 29.07.2020. a tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 24 Tapa–Loobu km 2,279 Valgejõe silla ümberehitamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõigete 2 ja 3 alusel. 1. ASJAOLUD Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 24 Tapa–Loobu km 2,279 Valgejõe sild paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal 24 Tapa–Loobu tee (katastritunnus 27302:003:1210) ja kohaliku omavalitsuse transpordimaa kinnisasjal Valgejõe puiestee L2 (katastritunnus 79001:001:0657) Lääne-Viru maakonnas Tapa valla Tapa linna ja Kadrina valla Ridaküla piiril. Maanteeameti 15.11.2019. a korraldusega nr 1-3/19/175 on antud projekteerimistingimused riigitee 24 Tapa-Loobu km 2,279 Valgejõe silla ümberehituse põhiprojekti koostamiseks. Tee ehitustööd toimuvad vastavalt Stricto Project OÜ tööle nr S2002 „Riigitee 24 Tapa-Loobu km 2,279 Valgejõe silla (nr 171) uue silla põhiprojekt“. Projekti asendiplaani joonis ja seletuskiri on lisatud korraldusele (lisad 4-5). Projekti eesmärk on riigitee 24 Tapa–Loobu km 2,279 asuva Valgejõe silla asendamine uue, kaasaegseid koormuseid kandva lahendusega, koos sõidumugavuse ning liiklusohutuse taseme tõstmisega. 2. MENETLUSE KÄIK Maanteeamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42 lõikele 2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projekti alusel ehitatakse ümber olemasolevat silda.  2 KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisel lähtub Maanteeamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest. KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Maanteeamet keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaametilt, Maa-ametilt, Tapa Vallavalitsuselt, Kadrina Vallavalitsuselt. Maanteeamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel. Maanteeamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkt 1 alusel. Maanteeamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkt 2 alusel. Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Maanteeameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse EhS § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta arvamust avaldada. Maanteeamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 45 lõikele 1. 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, § 101 lõiked 2 ja 3, majandus- ja taristuministri 16.10.2018. a määruse nr 55 „Maanteeameti põhimäärus“ § 14 lõike 1 punkti 3 ning Maanteeameti peadirektori 11.02.2020. a käskkirja nr 1-2/20/131 lisa 1 „Strateegilise planeerimise teenistuse põhimääruse“ punkti 2.4.1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab Maanteeamet: 4. OTSUS 1. Anda tee ehitusluba riigitee 24 Tapa–Loobu km 2,279 Valgejõe silla ümberehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Jätta algatamata „Riigitee 24 Tapa–Loobu km 2,279 Valgejõe silla (nr 171) uue silla põhiprojekt“ ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine KeHJS § 6 lõike 11 kohases korralduse lisaks 3 olevas eelhinnangus toodud põhjendustel. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse käesoleva otsusega esitatavaid tee  3 ehitusloas loetletud ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. 3. Kavandatava tegevuse elluviimisel täita kõiki korralduse lisaks 1 oleva tee ehitusloa kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid. 4. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Maanteeameti ida teehoiu osakond. 5. Maanteeameti keskkonnatalitusel teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 6. Taristu arendamise osakonnal edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Maanteeameti kodulehel. 5. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Maanteeametile (Teelise 4, 10916 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Michelis juhataja projekteerimise talitus Lisad: 1. Tee ehitusluba Valgejõe sild 2. Arvamuste ja kooskõlastustuste koondtabel 3. KMH eelhinnang Valgejõe sild 4. Asendiplaan 5. Seletuskiri  Maanteeameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 24 Tapa– Loobu km 2,279 Valgejõe silla ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ Lisa 1 TEE EHITUSLUBA ☐ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks ☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks ☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks ☐ osa asendamiseks samaväärsega ☐ lammutamiseks Tee ehitusloa number 1-3/20/167 Tee ehitusloa andmise kuupäev 10.09.2020 Tee ehitusloa andja Maanteeamet, Teelise 4 10916 Tallinn Ametniku nimi Mart Michelis Ametniku ametinimetus Taristu arendamise osakonna projekteerimise talituse juhataja Tee ehitusloa kõrvaltingimused Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb täita järgnevaid keskkonnanõudeid:  Silla ehitustegevus kavandada viisil, mis võimaldab maksimaalselt säästa projektalaga piirnevat Natura elupaigatüüpi (kood 1793245481) liigirikkad madalsood. Võimalusel vältida alal materjalide ja masinate hoiustamist ning sellel liikumist, kui see pole otseselt vajalik.  Vees toimuvate ehitustööde teostamiseks taotleda Keskkonnaametist veeseaduse § 196 lg 2 p 4 kohaselt registreering või veeseaduse § 187 p 10 kohaselt veeluba.  Ehitustööd tuleb teostada suvise madalvee perioodil ja kalade kudevälisel ajal (soovitavalt alates juulist kuni septembri lõpuni), kui jõe vee-elustikku mõjutatakse minimaalselt.  Ehitustööde käigus ja edasistel hooldustöödel vältida Valgejõe kallaste kahjustamist ja heljumi sattumist veekogusse. Vältida veekogude kallastel sõitmist ehitustöödel kasutatava rasketehnikaga.  Juhul, kui sillakonstruktsioone töödeldakse kemikaalidega (nt värvitakse), tuleb kasutada vee-elustikule ohutuid aineid.  Ehitustööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad ning seadmeid, mis vähendavad müra ja vibratsiooni tekkimist.  Tee-ehitusel tuleb töid teostada vastavalt kehtivatele normidele ja seadusandlikele aktidele, pidada kinni ohutusreeglitest ning headest tavadest.  2  Ehitusaegsed ajutised laoplatsid, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee- ehitusmasinate parkimiskohad ei tohi olla rajatud lähemale kui 50 meetrit veekogudest. Ehitustööd peavad olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette.  Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade ohu vältimise.  Võimalusel näha tööprojektis ette ehitusjäätmete taaskasutus - edasiseks kasutuseks kõlblik materjal (sh näiteks muld ja pinnas) tuleb maksimaalselt taaskasutada. Taaskasutuseks mittesobivad ehituse käigus tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt jäätmeseadusele ja asukoha kohaliku omavalitsuse jäätmekäitluseeskirjale.  Vältida võimalusel ehitustööde teostamist kahepaiksete kevadise rände ajal. Üldjuhul hakkavad konnaliigid ümbruskonnas aktiivselt liikuma aprillis ja ränne toimub umbes kahe nädala jooksul. 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 24 Tapa–Loobu km 2,279 Valgejõe sild 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta 2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Stricto Project OÜ 2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12175455 2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Kadaka tee 4, 10621 Tallinn 2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 5810 0608 2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected] 2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee 24 Tapa-Loobu km 2,279 Valgejõe silla (nr 171) uue silla põhiprojekt 2.7 Tee ehitusprojekti number S2002 (allkirjastatud digitaalselt)  Korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 24 Tapa–Loobu km 2,279 Valgejõe silla ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ Lisa 2 Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel 1. ARVAMUSED 1.1.Puudutatud asutused ja isikud Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud nr arvamuse osas 1 Keskkonnaamet Keskkonnaamet esitas 14.08.2020 kirjaga nr 6-2/20/13189-2 Põhjendus: Alus: märkused LEMMA OÜ koostatud keskkonnamõjude Maanteeamet nõustub Keskkonnaameti 14.08.2020 kiri nr eelhinnangule „Riigitee 24 Tapa – Loobu km 2,279 Valgejõe märkusega inventeeritud Natura elupaigatüübi 6-2/20/13189-2 ja silla põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang“ osas ning lisab tee ehitusloa 07.09.2020 kiri nr (edaspidi eelhinnang). kõrvaltingimustesse märkuse, et ehitustegevuse 6-2/20/13189-4 teostamisel tuleb Natura elupaigatüüpi Maanteeamet selgitas 26.08.2020 kirjas nr 15-1/19- maksimaalselt säästa. 0941/35733-4, et ei pidanud vajalikuks eelhinnangut Silla ehitajal tuleb vees toimuvate ehitustööde täiendada vastavalt kirjas toodud selgitustele. teostamiseks taotleda Keskkonnaametist veeseaduse (edaspidi VeeS) § 196 lg 2 p 4 Keskkonnaameti 07.09.2020 kiri nr 6-2/20/13189-4: kohaselt registreering või VeeS § 187 p 10 Lähtudes esitatud materjalidest, olemasolevast olukorrast, kohaselt veeluba. Vastavalt VeeS § 198 lg 5 kavandatavast tegevusest, lähiümbrusest ning looduslikest saab Keskkonnaamet veekeskkonnariskiga tingimustest on Keskkonnaamet seisukohal, et kavandatava tegevuse registreerimisel kehtestada vajadusel tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning kõrvaltingimusi, mis on vajalikud, et keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik. vähendada tegevuse ebasoodsat mõju pinna- Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas. või põhjavee omadustele, vee-elustikule või Lisaks esitab Keskkonnaamet omapoolsed kommentaarid veega seotud elustikule. Kõnealuseid tingimusi kahele varasemalt esitatud märkusele: ei määrata tee ehitusloaga. 1. Punktis 2 oli kirjutatud: Eesti Looduse Infosüsteemi andmetel piirneb projektala inventeeritud (inventeerimis Otsus: kuupäev 23.10.2000, muudetud 31.05.2019) Natura 1. Lisada tee ehitusloa kõrvaltingimustesse elupaigatüübiga liigirikkad madalsood (7230). Kuna edastatud järgnevad punktid: projekti kohaselt ulatuvad ehitustööd (silla koonuste ja nende  Silla ehitustegevus kavandada viisil, juurde ette nähtud 0,5 meetrised kallasrajad, muldkehad) mis võimaldab maksimaalselt säästa 1  Korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 24 Tapa–Loobu km 2,279 Valgejõe silla ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ Lisa 2 nimetatud Natura elupaigatüübile, tuleks KMH eelhinnangus projektalaga piirnevat Natura käsitleda võimalikke mõjusid Natura elupaigatüübile (kood elupaigatüüpi (kood 1793245481) 1793245481).“ Inventeeritud elupaigad, mis ei ole liigirikkad madalsood. Võimalusel kaitsealadel või hoiualadel ei oma otsest juriidilist mõju, kuid vältida alal materjalide ja masinate hea tava oleks neid ehitus- ja arendustegevuses maksimaalselt hoiustamist ning sellel liikumist, kui see säästa, näiteks vältides tee ja sillaehitusel sinna materjalide, pole otseselt vajalik. masinate hoiustamist ning sellel ala liikumist kui see pole  Vees toimuvate ehitustööde otseselt vajalik teostamiseks taotleda Keskkonnaametist 2. Punktis 4 esitatud küsimused lähtusid asjaolust, et veeseaduse § 196 lg 2 p 4 kohaselt sillaehitusel on sild rajatav üle Valgejõe, mis on ühtlasi ka registreering või veeseaduse § 187 p 10 lõhejõgi. Eelhinnangus antud soovitused negatiivse mõju kohaselt veeluba. vältimiseks jõe elustikule on asjakohased, kuid mida 2. Arvestada, et Keskkonnaamet ei esitanud täpsemalt on teada kavandatavad tööd, seda täpsema sisendi täiendavaid märkuseid keskkonnamõju saab anda Keskkonnaamet silmas pidades jõe elustikule hindamise algatamata jätmise osas. avalduvat minimaalset negatiivset mõju. 2 Maa-amet Projekteeritav teelõik piirneb riigi omandis oleva Jõekalda Otsus: Alus: kinnisasjaga (katastritunnus 27202:001:0166), mille valitseja 1. Puudub vajadus tee ehitusloa 07.08.2020 kiri nr on Keskkonnaministeerium ja valitseja volitatud asutus Maa- täiendamiseks, kuna Maa-ametil puuduvad 6-3/20/11093-2 amet. Projektiga Jõekalda kinnisasja ei kitsendata. ettepanekud tee ehitusloa eelnõule. Teega piirnevale reformimata katastriüksusele Valgejõe 2. Arvestada, et Maa-amet ei esitanud puiestee L3 (katastritunnus 79201:001:0584) on projekteeritud täiendavaid märkuseid keskkonnamõju koonuse kindlustus ning maaüksuse osas on tegemist hindamise algatamata jätmise osas. perspektiivse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisel ja Maanteeameti haldusalas oleva maaüksusega. Maa-ametil puuduvad vastuväited ehitusloa andmisele riigitee 24 Tapa–Loobu km 2,279 Valgejõe silla ümberehitamiseks vastavalt projektile „Riigitee 24 Tapa-Loobu km 2,279 Valgejõe silla (nr 171) uue silla põhiprojekt“. 3 Tapa Vallavalitsus - Otsus:* Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. 2  Korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 24 Tapa–Loobu km 2,279 Valgejõe silla ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ Lisa 2 4 Kadrina Vallavalitsus - Otsus:* Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. 5 Eesti Kaitsevägi Kaitsevägi on tutvunud ja kooskõlastab ehitusloa andmise Otsus: Alus: menetluses riigitee ümberehitamiseks kooskõlas Stricto Puudub vajadus tee ehitusloa täiendamiseks, 17.08.2020 kiri nr Project OÜ tööle nr S2002 „Riigitee 24 Tapa-Loobu km 2,279 kuna Kaitseväel puuduvad ettepanekud tee KVPS-4.1- Valgejõe silla (nr 171) uue silla põhiprojekt“. ehitusloa eelnõule. 3.1/20/24416-2 1.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud Jrk Kinnisasja nimi Katastriüksuse Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas nr tunnus 1 Valgejõe põik 79001:001:0681 - Otsus:* Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. 2 Loobu metskond 309 27202:001:0062 - Otsus:* Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. 3 Jõekalda 27202:001:0166 Vt. Maa-ameti Otsus:* 4 Valgejõe puiestee L3 79201:001:0584 arvamus Puudub vajadus tee ehitusloa täiendamiseks, kuna Maa-ametil 5 Jõeääre 79201:001:0357 puuduvad ettepanekud tee ehitusloa eelnõule. 6 Valgejõe pst 28 79101:004:0150 - Põhjendus: Kinnisasja omanik esitas 11.08.2020 e-kirja teel täpsustavad küsimused, millele Maanteeamet vastas 11.08.2020. Ettepanekuid või märkuseid kinnisasja omaniku poolt tee ehitusloa eelnõule menetluse käigus ei esitatud. Otsus:* Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. 3  Korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 24 Tapa–Loobu km 2,279 Valgejõe silla ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ Lisa 2 * Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9). 4