Kiri

KORRALDUS 10.09.2020 nr DM-111018-4 Geoloogilise uuringu loa andmine Pihali uuringuruumis I. ASJAOLUD OÜ SOKKEL HOLDING (registrikood 12245586, aadress Rapla maakond, Rapla vald, Purku küla, Lonni, 78401) esitas Keskkonnaametile Pihali uuringuruumi geoloogilise uuringu loa (edaspidi ka uuringuloa) taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 19.03.2018 nr 12-2/18/4050 all). Taotletav Pihali uuringuruum asub Rapla maakonnas Kohila vallas Pihali külas katastriüksusel Vardi metskond 80 (katastritunnus 31701:005:0958). Katastriüksuse omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletava uuringuruumi teenindusala pindala on 298,20 ha. Tegemist on tarbevaru uuringuga, mille käigus plaanitakse rajada kuni 40 puurauku ja kuni 170 uuringukaeveõõnt. Uurimissügavus on kuni 10 m. Uuritavaks maavaraks on ehituskruus, täitekruus, ehitusliiv ja täiteliiv. Uuringuruumis esineva maavara kasutusalad on üldehitus, teedeehitus ja täitepinnas. Taotletava loa kehtivusaeg on 5 aastat. Uuringu teostaja on Mäebüroo Nord OÜ. Taotlust on kontrollinud Keskkonnaamet ja keskkonnaregistri maardlate nimistu andmete volitatud töötleja (Maa- amet) (02.04.2018 kiri nr 9-3/18/5207). Taotlus vastas nõuetele. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 1 lg 3 kohaselt kohaldatakse MaaPS-is ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 30 lg 2 alusel avaldas Keskkonnaamet geoloogilise uuringu loa menetluse algatamise teate 23.04.2018 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja 20.04.2018 kirjaga nr 12-2/18/4050-2. Eraisikud Erki Muru ja Andres Aller ning Henno Nurmsalu (Nurmsalu Õigusabi OÜ) andsid teada, et soovivad saada menetluse kohta teavitusi. Taotluse menetlusse võtmise kirjale reageeris Violetta Riidas, kes saatis e-postiga Keskkonnaametile 07.05.2018 järgmised küsimused Pihali uuringuruumi menetluse kohta: 1. Millised tulemused peab andma geoloogiline uuring, et alustataks ka kaevandamist? 2. Kui suureks võib reaalselt kaevandamise ala kujuneda? 3. Praegusele Pihali uuringuruumi teenindusala plaanile ei ole kantud kõiki ehitusregistri andmeid ehk puurkaeve. Millal seda tehakse? 4. Kes hakkab kaevandamise käivitumisel vastutama, kui puurkaevudega peaks midagi juhtuma? Kes katab vajadusel uue puurkaevu rajamise kulud ja millise aja jooksul? Kas garantiina sõlmitakse ka kirjalik leping iga majapidamisega eraldi? 5. Kuidas piiratakse tulevikus müra levikut ja kas hakatakse arvestama ka öörahuga? Kui tekivad probleemid, siis kuhu tuleb pöörduda? 6. Praegu kasutavad kohalikud elanikud metsasihte ka oma koduteena. Mõnel majal on see ainus ligipääs. Kas need läbipääsud tagatakse ka tulevikus? Keskkonnaameti vastused küsimustele nende esitamise järjekorras: 1. Geoloogilise uuringu käigus tehakse kindlaks kus ja millise kvaliteediga maavara uuringuruumi piires esineb ning selle kohta koostatakse uuringuaruanne. Üldjoontes katsetatakse uuringuruumist kogutud proove nende füüsikalis-mehaaniliste omaduste välja selgitamiseks. Katsete tulemused näitavad, kas ja kus uuringuruumis leiduv maavara vastab tsiviil- ja teedeehituses esitatavatele nõuetele või sobib see näiteks täitepinnaseks. 2. See oleneb geoloogilise uuringu tulemustest ja uuringuruumis leiduva maavara kvaliteedist. Täpne pindala selgub peale kaevandamisloa taotluse esitamist. 3. Taotletavast uuringuruumist idas asuv lähim 50 m sanitaarkaitsevööndiga puurkaev on kantud Pihali  uuringuruumi teenindusala plaanile aga väiksemaid kaeve, millel on 10 m kaitsevöönd, Pihali uuringuruumi teenindusala plaanil ei ole. Ühegi kaevu sanitaarkaitsevöönd uuringualale ei jää. Kuna taotletavale uuringualale kaeve ega sanitaarkaitsevööndeid ei jää, siis pole uuringuruumi teenindusala plaanile neid vaja kanda. Kaevandamisloa taotluse esitamise korral arvestatakse eelhinnangu koostamisel kindlasti ka taotletava karjääri võimalikke mõjusid veevarustusele. 4. Kaevandamisega tekitatud kahju hüvitab kaevandamisloa omaja. Kaevandamisloa taotleja ja karjääri mõjupiirkonnas paiknevate kinnistute omanikud võivad omavahel sõlmida eelnevalt kirjalikke lepinguid. 5. Kaevandamisloa saamisel on loa omanikul kohustus kinni pidada müra piirnormidest. See, kas tulevikus võib vaja minna täiendavaid meetmeid müra leviku tõkestamiseks, sõltub võimaliku tulevase karjääri asukohast. Keskkonnaalaste kaebuste esinemisel pöördutakse Keskkonnainspektsiooni poole. 6. See sõltub jällegi sellest, kas ja kuhu tulevikus karjääri soovitakse rajada. Juhul kui metsasihid jäävad tulevase karjääri mõjupiirkonda, saab läbipääsu tagamise nõude seada kaevandamisloa täiendavaks tingimuseks. Uno Toop esitas 20.05.2018 Keskkonnaametile järelepärimise (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 21.05.2018 nr 12-1/18/8023) seoses 17.05.2018 Maalehe veebiväljaandes ilmunud artikliga („Vaiksete metsatalude elanikud avastasid end äkki Rail Balticu kaevanduste uuringualast“), kuna see tekitas temas segadust. Uno Toop soovis dokumentatsiooni selle kohta, et taotletava Pihali uuringuruumi piires oli kunagi karjäär. Samuti viitas ta sellele, et Rail Balticu pressiesindaja sõnul Rail Balticu rajamisega seoses uusi karjääre ei rajata. Keskkonnaamet edastas 25.05.2018 kirjaga nr 12-1/18/8023-2 küsitud andmed. Vastuskirjas möönis Keskkonnaamet, et viidatud artikkel oli segadusttekitav, kuna ajakirjanik ei pöördunud kommentaaride saamiseks otse Keskkonnaameti poole. Muuhulgas oli artiklis esitatud valeväide, nagu läheks mitusada hektarit karjääri alla. Keskkonnaamet juhtis tähelepanu asjaolule, et tegemist on geoloogilise uuringu loa taotlusega, millele ei pruugi järgneda maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlust. Kui maavara kaevandamise loa taotlus peale geoloogilise uuringu loa andmist ja aktiivse tarbevaru kinnitamist ka esitatakse, siis võimalik tulevane karjäär ei saa olema sadu hektareid hõlmav (uuringuloa taotluse seletuskirjas eeldatakse, et maavarana huvipakkuvad setted on levinud ligikaudu kolmandikul ala pindalast (~95 ha)) ja taotletava karjääriga piirnevate kinnisasjade omanikke teavitatakse esitatud taotlusest. Keskkonnaamet lisas, et ei saa määrata, kus võimaliku tulevase karjääri kaevandatavat maavara kasutama hakatakse ja kas seda tarvitatakse ka Rail Balticu rajamisel. Maavara planeeritava kasutuse osas saab täpsemat infot loa taotleja (antud juhul OÜ SOKKEL HOLDING) käest. Uno Toop saatis 22.07.2018 Keskkonnaametile täiendava järelepärimise (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 23.07.2018 nr 12-1/18/8023-3 all), milles soovis teada, miks on Keskkonnaameti vastuskirjal 75-aastane juurdepääsupiirang. Samuti küsis ta aktiivsete maavaradega seotud lubade taotluste nägemise võimaluse kohta ja Rail Balticuga seotud kaevandamislubade taotluste kaardi kohta. Keskkonnaamet põhjendas 01.08.2018 kirjas nr 12-1/18/8023-4 juurdepääsupiirangut avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p-ga 12 (e-posti aadressi loetakse isikuandmeteks). Lubade taotluste nägemiseks suunati Uno Toop Keskkonnaameti kodulehele ning Keskkonnaamet lisas, et kehtivad maavara kaevandamise load on nähtavad Maa-ameti geoportaali maardlate kaardirakenduses ja Keskkonnaameti e-teenuste lehel (nüüdseks Keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS (edaspidi KOTKAS)). Rail Balticuga seotud materjalid on leitavad näiteks Tehnilise Järelevalve Ameti kodulehel. Erki Muru saatis Keskkonnaametile 06.06.2018 teabenõude (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 06.06.2018 nr 2-6/18/69 all). Keskkonnaamet vastas Erki Murule 12.06.2018 kirjaga nr 2-6/18/69-2 ning edastas vastavalt tema soovile keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejale saadetud Pihali uuringuruumi taotluse edastamise kirja (21.03.2018) ning saabunud vastuse (02.04.2018). Kirjale oli lisatud volitatud asutuse poolt (antud juhul Riigimetsa Majandamise Keskus) ette valmistatud ning riigivara valitseja poolt (antud juhul Keskkonnaministeerium) allkirjastatud kooskõlastus Pihali uuringuruumis uuringu teostamiseks, mis on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 12.06.2018 nr 12-2/18/4050-5 all. MaaPS §-s 27 lg 4-6 nimetatud nõusoleku küsimise vajadust uuringuloa andmiseks ei esine. Vastavalt MaaPS § 27 lg 3 saatis loa andja uuringuloa taotluse uuringuruumi ja selle teenindusala asukoha riigivara valitsejale, kes annab nõusoleku riigile kuuluva kinnisasja kasutamiseks või keeldub selle andmisest 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 23.04.2018 nr 12-2/18/4050-3 all). Keskkonnaministeerium kooskõlastas geoloogilise uuringu teostamise Pihali uuringuruumis järgmistel 2(8) tingimustel (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 12.06.2018 nr 12-2/18/4050-5 all): 1. Uuringu läbiviijal tuleb teavitada e-posti teel Riigimetsa Majandamise Keskuse Raplamaa metsaülemat välitööde läbiviimisest vähemalt 10 kalendripäeva ette. 2. Kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb sellest teatada riigimetsa majandajale, kes sõlmib geoloogilise uuringu tegijaga kasvava metsa raadamiseks töövõtulepingu või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu. Keskkonnaamet on nimetatud tingimustega arvestanud ning lisab need uuringuloa täiendavate tingimuste hulka. HMS § 48 ja § 49 lg 1 ja lg 2 alusel pani Keskkonnaamet õigusakti eelnõu koos seletuskirja ja taotlusele lisatud ning menetluse käigus haldusorganile esitatud või tema poolt koostatud muude asjasse puutuvate oluliste dokumentidega avalikkusele tutvumiseks välja 20.09.2018 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning 19.09.2018 kirjaga nr 12-2/18/4050-6. Maanteeamet teavitas Keskkonnaametit, et on tutvunud esitatud dokumentidega, nõustub Pihali uuringuruumi geoloogilise uuringu loa andmise otsuse ja loa eelnõudega ning soovib olla menetlusosaline (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 26.09.2018 nr 12-2/18/4050-7 all). Vastavalt MaaPS[1] § 27 lg 7 saatis loa andja uuringuloa taotluse ning taotluse kohta antava haldusakti eelnõu arvamuse saamiseks taotletava uuringuruumi asukoha kohaliku omavalitsuse (edaspidi ka KOV) üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse kohta antava haldusakti eelnõu saamisest arvates (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 19.09.2018 nr 12-2/18/4050-6 all). Kohila Vallavalitsus soovis vastamistähtaega pikendada kuni 10.12.2018 seoses loa taotleja poolt saabunud seisukohaga KOV otsuse eelnõu osas (registreeritus Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 31.10.2018 nr 12-2/18/4050-8 all). Keskkonnaamet nõustus 31.10.2018 kirjaga nr 12-2/18/4050-9 vastamistähtaega pikendamisega. KOV üksus (Kohila Vallavolikogu) ei nõustunud 27.11.2018 otsusega nr 35 Pihali uuringuruumi geoloogilise uuringu loa andmisega järgmistel põhjustel: 1. Piirkonnas on tuvastatud lisaks harivesilikule ja rabakonnale ka teiste looduskaitse all olevate loomade, lindude ja taimede elupaikasid ning kohalik kogukond on Kohila Vallavalitsuse poole pöördunud kaitseala moodustamise ettepanekuga. Oluline on pöördumises esitatud väidete täiendav kontrollimine ning vajadusel vastavate ametite poole pöördumine kaitseala moodustamiseks. 2. Taotletav uuringuruum asub Rapla maakonna- ja Kohila valla üldplaneeringu kohaselt rohevõrgustiku alal. 3. Uuritava maavara (ehituskruus, ehitusliiv, täitekruus, täiteliiv) varustuskindlus Pihali uuringuruumi teeninduspiirkonnas on tagatud rohkem kui 10 aastaks, seega oleks kaevandamisloa andmine, mis on geoloogilise uuringu lõppeesmärk, vastuolus riigi huvidega. Keskkonnaamet edastas kooskõlas HMS § 49 lg-ga 3 KOV üksuse otsuse 30.11.2018 kirjaga nr 12-2/18/4050-11 uuringuloa taotlejale arvamuse saamiseks. OÜ SOKKEL HOLDING teavitas Keskkonnaametit, et kavatseb Kohila Vallavolikogu 27.11.2018 otsuse nr 35 vaidlustada Tallinna Halduskohtus (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 14.12.2018 nr 12- 2/18/4050-12 all). Keskkonnaamet teavitas OÜ-d SOKKEL HOLDING 18.12.2018 kirjaga nr 12-2/18/4050-13, et seoses eelseisva kohtuvaidlusega esinevad Pihali uuringuruumi geoloogilise uuringu loa menetluses asjaolud, mis tõenäoliselt ei võimalda loa andmise otsustamist seaduses ettenähtud tähtaja jooksul ning pikendas kooskõlas MaaPS § 32 lg-ga 2 ning HMS §-ga 41 Pihali uuringuruumi geoloogilise uuringu loa andmise otsustamise tähtaega kohtumenetluse aja võrra. Tallinna Halduskohus otsustas 27.08.2019 haldusasjas numbriga 3-18-2384 tunnistada Kohila Vallavolikogu 27.11.2018 otsus nr 35 õigusvastaseks ja kohustada Kohila valda uuesti otsustama arvamuse andmine OÜ SOKKEL HOLDING geoloogilise uuringu loa taotluse kohta kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohila Vallavolikogu ei nõustunud 26.11.2019 otsusega nr 51 Pihali uuringuruumi geoloogilise uuringu loa andmisega (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 27.11.2019 nr 12-2/19/517 all). Keskkonnaamet edastas kooskõlas HMS § 49 lg-ga 3 KOV üksuse otsuse 29.11.2019 kirjaga nr 12-2/19/517-2 uuringuloa taotlejale arvamuse saamiseks. OÜ SOKKEL HOLDING teavitas Keskkonnaametit, et vaidlustas Kohila Vallavolikogu 26.11.2019 otsuse nr 51 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 19.12.2019 nr 12-2/19/517-4 all). 3(8) Keskkonnaamet pikendas kooskõlas MaaPS § 32 lg-ga 2 ning HMS §-ga 41 02.12.2019 kirjaga nr 12-2/19/517-3 Pihali uuringuruumi geoloogilise uuringu loa andmise otsustamise tähtaega kuni 30.11.2020. Tallinna Halduskohus otsustas 25.03.2020 haldusasjas numbriga 3-19-2386 tunnistada Kohila Vallavolikogu 26.11.2019 otsus nr 51 õigusvastaseks ja kohustada Kohila valda uuesti otsustama arvamuse andmine OÜ SOKKEL HOLDING geoloogilise uuringu loa taotluse kohta kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohila Vallavolikogu nõustus 30.06.2020 otsusega nr 12 Pihali uuringuruumi uuringuloa taotlusega tingimusel, et uuringuala vähendatakse lähimatest hoonestatud kinnistutest vähemalt 200 meetri kaugusele (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 06.07.2020 nr 12-2/20/240 all). Keskkonnaamet edastas kooskõlas HMS § 49 lg-ga 3 KOV üksuse otsuse 13.07.2020 kirjaga nr 12-2/20/240-2 uuringuloa taotlejale arvamuse saamiseks. OÜ SOKKEL HOLDING tegi Keskkonnaametile ettepaneku seada uuringuloale tingimus, mille kohaselt ei teostata uuringut hoonestatud kinnistutest vähemalt 200 m kaugusel juhul, kui uuringuloa taotleja ning hoonestatud kinnistu omaniku vahel ei ole teistsugust kirjalikku kokkulepet ning et kokkulepped tuleb esitada enne tööde algust Keskkonnaametile. Kirjas paluti jätta täitmata nõue uuringuala vähendamiseks ja muutmiseks (registreeritud KOTKAS-es 04.08.2020 nr DM-111018-1 all). Keskkonnaamet otsustas, et ei nõua uuringuruumi teenidusala ruumikuju vähendamist, kuid keelab geoloogilise uuringu reaalse teostamise seal, kus uuringuruumi teenindusalale lähimate hoonestatud kinnistute omanikega ei ole sõlmitud kokkulepet uuringu teostamiseks kinnistutele lähemal kui 200 m. Arvestades menetluse pikkust, selle asjaolusid, 01.01.2020 muutunud maapõueseadust ja uuringuloa vormi (seoses üleminekuga KOTKAS-ele) ning suhteliselt suurt avalikkuse huvi menetluse vastu, pidas Keskkonnaamet vajalikuks veelkord avalikustada õigusakti eelnõu 17.08.2020 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning menetlusosalistele 17.08.2020 kirjaga nr DM-111018-2. Huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võib kavandatav tegevus puudutada, on õigus alates avalikustamisest kuni määratud tähtajani esitada Keskkonnaametile loa taotluse või loa eelnõu kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Maanteeamet teavitas Keskkonnaametit 18.08.2020 kirjaga, et on tutvunud esitatud dokumentidega, nõustub Pihali uuringuruumi geoloogilise uuringu loa andmise otsuse ja loa eelnõudega ning märkis, et Kernu-Kohila riigitee nr 11220 teekaitsevööndi laiuseks on 30 m mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast (registreeritud KOTKAS-es 18.08.2020 nr DM-111018-3 all). Kooskõlas HMS § 40 lg-ga 1 andis loa andja enne haldusakti andmist menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja (geoloogilise uuringu loa taotluse kohta tehtav otsuse eelnõu) kohta oma arvamus ja vastuväited (registreeritud KOTKAS-es 17.08.2020 kirjana nr DM-111018-2). OÜ SOKKEL HOLDING määratud tähtajaks arvamust ei avaldanud. [1] Viidatud 01.02.2018 jõustunud redaktsioonile, mis kehtis kuni 31.12.2018. II. KAALUTLUSED 01.01.2020 jõustunud MaaPS redaktsiooni § 130 lg 1 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud uuringuloa taotlusi menetletakse edasi käesoleva seaduse, sealhulgas käesolevast seadusest tulenevate menetlusõigusnormide alusel. MaaPS § 4 lg 2 sätestab, et maavara geoloogiline uuring on maavara arvele võtmise ja kaevandamise eesmärgil tehtav geoloogiline töö. MaaPS § 17 lg 2 järgi on geoloogiline uuring lubatud geoloogilise uuringu loa alusel. MaaPS § 27 lg 1 järgi esitab esitatakse uuringuloa saamiseks loa andjale taotlus. MaaPS § 26 kohaselt annab uuringuloa Keskkonnaamet. Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS-le ning pidas andmeid piisavaks loa menetlemiseks. Riigilõiv 400 € on tasutud 12.03.2018 riigilõivuseaduse[1] § 121 lg 1 kohaselt. Geoloogilise uuringu käigus planeeritud tööd on kooskõlas MaaPS § 20 lg-ga 2. Geoloogilise uuringu loa taotlust on kontrollinud keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötleja (Maa- amet) (02.04.2018 kiri nr 9-3/18/5207). Kattumist arvel oleva varuga ei ole. Lähim maardla on Lümandu kruusamaardla (registrikaart nr 0952), mis jääb taotletava uuringuruumi teenindusalast 1,2 km kaugusele kirdesse. 4(8) Kernu – Kohila kõrvalmaantee nr 11220 äärmise sõiduraja välimine serv jääb uuringuruumi teenindusalast ~ 31 m kaugusele. Taotletava uuringuruumi teenindusala idaosal kulgevad metsateed Sirge tee nr 3170254 ja Karjääri tee nr 3170298 ning lääneosa läbivad metsateed Adila vahtkonnatee nr 3170292 ja Pihali - Koplisauna tee nr 3170290. Taotluse seletuskirjas on kirjeldatud, et teedele ja nende kaitsevöönditesse uuringukaeveõõsi ei rajata. Juhul, kui uuringu tulemusest selgub, et maavara levib ka teekaitsevööndis, kooskõlastatakse maavaravaru kinnitamine tee omanikuga. Rail Balticu trassikoridor jääb uuringuruumi teenindusalast ~9,2 km kaugusele ida suunda. Edastatud graafilisel lisal Uuringuruumi teenindusala plaan puudus märge kasutatud kõrgussüsteemi kohta. Taotluse koostaja selgitas 03.04.2018 e-kirjaga, et kuna Pihali uuringuruumi teenindusala plaanile ei ole kõrgusandmeid kantud, ei kirjutud plaanile ka märget kasutatud kõrgussüsteemi kohta (varem rajatud puuraukudel suudmete absoluutkõrgused aruannetes puuduvad, seepärast puuduvad need ka plaanil). Taotletava uuringuruumi teenindusala kattub kuni ~430 m ulatuses harivesiliku (II kategooria kaitsealune liik) elupaigaga (keskkonnaregistri kood KLO9118042). Keskkonnaameti kaitsekorralduse spetsialisti andmeil on 2013. aastal nimetatud harivesiliku elupaigas leitud palju harivesiliku mune. Seega on tegemist hea elupaigaga ning tulevikus seal kaevandamist lubada ei saa. Samuti tuleb tagada, et võimaliku tulevase kaevandamise tõttu ei kaoks sigimisveekogust vesi. Geoloogiline uuring harivesiliku alupaigas on lubatud vaid juhul kui see aitab kaasa harivesiliku elupaiga ja soodsate sigimistingimuste säilimisele kaevandamise ajaks. Geoloogilise uuringu teostamiseks harivesiliku elupaigas on lisatud loale vastav täiendav tingimus. Kui geoloogilise uuringu tulemusest selgub, et kaevandamiseks sobiv maavara levib ka nimetatud elupaiga ulatuses siis kaevandamisloa taotlemise korral tuleb harivesiliku elupaik kaevandamisloaga taotletavast alast välja jätta. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 56 lg 12 sätestab, et enne käesoleva sätte jõustumist esitatud tegevusloa taotlusele, mille keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise üle ei ole otsustatud, kohaldatakse tegevusloa taotluse esitamise ajal kehtinud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse redaktsiooni. KeHJS[2] § 3 lg 1 p 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lg 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lg-s 21 viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 6 1 lg-s 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. MaaPS § 26 kohaselt annab geoloogilise uuringu loa Keskkonnaamet, seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 6 lg 2 p 2, § 6 1 lg 3, § 11 lg-te 2 ja 4 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 3 p 2 kohaselt peab loa andja andma eelhinnangu selle kohta, kas geoloogilisel uuringul (välja arvatud liiva ja kruusa uuringud maismaal) on olulise keskkonnamõjuga tegevus ning kaaluma KMH algatamise vajalikkust. Taotletava tegevuse puhul ei ole eelhinnangu andmine ega KMH algatamine vajalik, kuna uuringuluba taotletakse ehituskruusa, täitekruusa, ehitusliiva ja täiteliiva uurimiseks. MaaPS § 28 lg 5 kohaselt tuleb juhul, kui geoloogilise uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning jäätmeladustuskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35² tähenduses uuringuloa taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava. Jäätmekava koostamisel, esitamisel ja kinnitamisel lähtutakse jäätmeseaduse §-ga 42¹ kehtestatud nõuetest. Taotluse seletuskirja kohaselt ei teki geoloogilise uuringu käigus kaevandamisjäätmeid, kuna uuringukaeveõõntest väljatud materjal kasutatakse peale geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist uuringukaeveõõnte likvideerimiseks. Maapõu ning maapind taastatakse võimalikult ligilähedaselt uuringueelsele seisundile. Jäätmeseaduse § 71 lg 4 alusel sätestatud kaevandamisjäätmetega tehtavaid toiminguid reguleerivaid sätteid ei kohaldata muuhulgas maavara uuringute töö tulemusena tekkinud jäätmete käitlemisele, kui need jäätmed ei teki otseselt nimetatud toimingute tulemusena. Selliseid jäätmeid ei käsitleta kaevandamisjäätmetena ning nende suhtes kohaldatakse üldisi jäätmehoolduse nõudeid. 5(8) Geoloogilise uuringu läbiviimiseks puudub vajadus ka jäätmeseaduse § 352 sätestatud jäätmehoidla rajamiseks. Geoloogilise uuringuga Pihali uuringuruumis ei teki jäätmeseaduse § 2 lg 1, 2 mõistes jäätmeid. MaaPS 35 lg 2 p 1 sätestab, et uuringuloa andmisest keeldutakse, kui taotlejale on määratud rohkem kui üks karistus kuriteo või väärteo eest üldgeoloogilise uurimistöö, uuringu või kaevandamisjäätmete käitlemise valdkonnas ja nende andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus ning OÜ SOKKEL HOLDING ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri andmed seisuga 13.08.2020). MaaPS § 17 lg 3 ja 4 järgi võib üldgeoloogilist uurimistööd ja geoloogilist uuringut korraldada ja juhtida selleks teadmisi, oskusi ja kogemusi omav isik. Üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa alusel võib hüdrogeoloogilisi töid teha isik, kellel on veeseaduse § 123 punktide 1, 3 ja 5 kohane tegevusluba. Geoloogilise uuringu teostaja on Mäebüroo Nord OÜ (registrikood 11560452, aadress Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Pärnu mnt 232/4, 11314). MaaPS § 35 lg 1 p 9 alusel keeldutakse geoloogilise uuringu loa andmisest kui loa andmine on vastuolus riigi huviga. Riigi huvi on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“. Riigi huvi esinemist või puudumist analüüsitakse vastavalt Keskkonnaministeeriumi kantsleri 13.06.2013 käskkirjaga nr 610 kinnitatud juhendile „Juhend riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest“ (edaspidi juhend). Keskkonnaamet on analüüsinud, kas taotletava uuringuruumi teeninduspiirkonnas on tagatud samaväärse maavara varustuskindlus. Varustuskindlus näitab, kui kauaks võimaliku tulevase mäeeraldise teeninduspiirkonnas varem antud lubadega kaevandada antud maavaravaru jätkub, arvestades viimase 5 aasta keskmist kaevandamismahtu. Mäeeraldise optimaalseks teeninduspiirkonnaks loetakse 50 km raadiuses mäeeraldist ümbritsevat ala, sõltumata haldusjaotusest ja arvestades reaalseid veokauguseid ning veoteede tehnilist seisukorda. Lubadega kaevandamiseks antud varu peetakse piisavaks, kui varu jätkub vähemalt 10 aastaks. Kui analüüside tulemusel selgub, et varem kaevandamiseks antud mäeeraldiste piires kaevandatav jääkvaru rahuldab taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonna vajadused kaevandamiseks taotletava maavara osas enam kui 10 aastaks, siis loetakse taotlus riigi huviga vastuolevaks. Taotletava Pihali uuringuruumi teeninduspiirkonda (50 km raadiusesse, sh ei ole arvestatud reaalseid veokauguseid) jääb hetkel 60 ehituskruusa ja täitekruusa varuga karjääri (neist 4 täitekruusa ja 56 ehituskruusa varuga). Nende karjääride ehituskruusa ja täitekruusa kaevandatav jääkvaru seisuga 17.09.2018 on kokku ligikaudu 12451 tuh m3 . Viimase 5 aasta keskmiste kaevandamismahtude põhjal kaevandatakse piirkonnas igal aastal ligikaudu 323 tuh m3 ehituskruusa ja täitekruusa. Seega on piirkonna varustuskindlus tagatud ligikaudu 38,5 aastaks. Taotletava Pihali uuringuruumi teeninduspiirkonda (50 km raadiusesse, sh ei ole arvestatud reaalseid veokauguseid) jääb hetkel 65 ehitusliiva ja täiteliiva varuga karjääri (neist 57 ehitusliiva ja 36 täiteliiva varuga). Nende karjääride ehitusliiva ja täiteliiva kaevandatav jääkvaru seisuga 17.09.2018 on kokku ligikaudu 36991 tuh m3 . Viimase 5 aasta keskmiste kaevandamismahtude põhjal kaevandatakse piirkonnas igal aastal ligikaudu 1266 tuh m3 ehitusliiva ja täiteliiva. Seega on piirkonna varustuskindlus tagatud ligikaudu 29 aastaks. Selle metoodika järgi rahuldab taotletava uuringuruumi teeninduspiirkonda jäävate mäeeraldiste kaevandatav jääkvaru vajadused taotletava maavara osas rohkem kui 10 aastaks. Kuivõrd uuringuloa taotlemise ajal ei ole teada kas, kus ja millise kvaliteediga maavara uuringuruumi piires esineb, siis ei ole teada ka millistel objektidel seda materjali kasutada saaks ning milline on uuringuruumi piires leiduva materjali nõudlus teeninduspiirkonnas. Juhul kui esitatakse kaevandamisloa taotlus, saab hinnata lisaks eelnevale ka kaevandamisloa andmisega kaasnevaid keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid. Kaevandamisloa taotluse esitamise korral kaalutakse riigi huvi nendest aspektidest uuesti. Kuna uuringuluba ei anna selle omajale garantiid, et talle hilisemalt antakse kaevandamisluba ning uuringuloa saamisel ei teki õiguspärast ootust kaevandamisloa saamiseks, on uuringuloaloa taotlemine taotleja enda risk ning kulu. Juhendi kohaselt annab geoloogiline uuring riigile maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt olulist informatsiooni. Seega ei ole uuringute tegemine vastuolus riigi huviga. HMS § 3 lg 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja –vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lg 1). Kaalutlusõigus tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). Haldusakti kõrvaltingimused määratakse vastavalt HMS §-le 53. Keskkonnaministri 09.01.2020 määruse nr 1 § 4 lg 3 alusel 6(8) märgitakse loa lahtrisse „Täiendavad tingimused” nõuded, mis seatakse maapõue kaitse tagamiseks ning maapõue kasutamisest inimese tervisele, varale ja keskkonnale põhjustatava mõju vähendamiseks ja vajaduse korral muud täiendavad nõuded. Uuringuloaga reguleeritakse vaid uuringuruumis ja uuringuruumi teenindusalal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmeid otseselt uuringu teostamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Täiendavad tingimused on uuringuloale kantud lähtuvalt käesolevas korralduses toodust. Geoloogilise uuringu loa omajale kehtivad kõik asjakohased õigusaktides (nt maapõueseadus, keskkonnaseadustiku üldosa seadus, keskkonnatasude seadus, atmosfääriõhu kaitse seadus, veeseadus, looduskaitseseadus, jäätmeseadus jt) sätestatud nõuded. Sellest tulenevalt ei ole tarvidust geoloogilise uuringu loal täiendavate tingimuste osas dubleerida õigusaktidega juba reguleeritut. Geoloogilise uuringu luba ei anna uuringuloa omanikule garantiid, et talle hilisemalt antakse maavara kaevandamise luba ning geoloogilise uuringu loa saamisel ei teki õiguspärast ootust kaevandamisloa saamiseks. [1] Kohaldatud on loa taotluse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse redaktsiooni. Redaktsioon jõustus 15.03.2018 ja kehtis kuni 31.05.2018. [2] Kohaldatud on loa taotluse esitamise ajal kehtinud KeHJS redaktsiooni. Redaktsioon jõustus 01.01.2018 ja kehtis kuni 31.12.2018. III. OTSUSTUS Arvestades eeltoodut ning maapõueseaduse § 26 ja lähtuvalt OÜ SOKKEL HOLDING geoloogilise uuringu loa taotlusest, Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisast 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ ning tuginedes Kohila Vallavolikogu 30.06.2020 otsusele nr 12 otsustan: 3.1. Anda OÜ-le SOKKEL HOLDING Pihali uuringuruumi geoloogilise uuringu luba nr L.MU/509258 (lisatud) kehtivusajaga kuni 10.09.2025. 3.2. Antavale loale kanda järgnevad täiendavad tingimused: 3.2.1. Geoloogilise uuringu teostajal tuleb teavitada e-posti teel Riigimetsa Majandamise Keskuse Raplamaa metsaülemat välitööde läbiviimisest vähemalt 10 kalendripäeva ette. 3.2.2. Kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb sellest teatada riigimetsa majandajale, kes sõlmib geoloogilise uuringu tegijaga kasvava metsa raadamiseks töövõtulepingu või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu. 3.2.3. Geoloogilist uuringut ei tohi läbi viia harivesiliku sigimisajal 1. aprillist kuni 31. juulini. 3.2.4. Geoloogilist uuringut ei tohi läbi viia uuringuruumi teenindusala suhtes lähimatele hoonestatud kinnistutele lähemal kui 200 m, juhul kui uuringuloa omaja ning hoonestatud kinnistu omaniku vahel ei ole selleks vastavat kokkulepet. Kokkulepped tuleb esitada enne geoloogilise uuringu algust Keskkonnaametile. 3.3. Käesolev korraldus jõustub teatavakstegemisest. VAIDLUSTAMISVIIDE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo 7(8) Lisad: 1. Geoloogilise uuringu luba 2. Uuringuruumi teenindusala plaan.pdf Viktoria Burtin maapõuespetsialist maapõuebüroo keskkonnaosakond 8(8)  Geoloogilise uuringu luba Loa nr L.MU/509258 Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi OÜ SOKKEL HOLDING Registrikood / Isikukood 12245586 Postiaadress Lonni, Purku küla, Rapla vald, Rapla maakond Tööde teostaja andmed Ärinimi / Nimi Mäebüroo Nord OÜ Registrikood / Isikukood 11560452 Postiaadress Pärnu mnt 232/4, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond Uuringuruumi andmed Nimetus Pihali uuringuruum Tüüp Maismaa Veekogu liik Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 298.20 Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk ja 1 auk. Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0317 Kohila vald Maardlad ja maavarad Maardla nimetus Maardla osa nimetus Maardla registrikaardi number Maavara Muu maavara Uuritava maavara võimalikud kasutusvaldkonnad Hinnanguline maavara kogus, arvestades kaevandamiskadusid Hinnangulise maavara ühik Kruus, ehituskruus Üldehitus, teedeehitus 356.25 tuh m³ Kruus, täitepinnas Täitepinnas 356.25 tuh m³ Liiv, ehitusliiv Üldehitus, teedeehitus 356.25 tuh m³ Liiv, täitepinnas Täitepinnas 356.25 tuh m³ Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring Uurimissügavus, m 10 Puuraukude arv 40 Uuringukaeveõõnte arv 170 Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine Muu hüdrogeoloogiline katsetöö Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km Muud sihtotstarbelised tööd laboritööd, topograafiline mõõdistamine Kas tekib jäätmeid Ei Ajutiste ehitiste loetelu Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet Asutuse registrikood 70008658 Asutuse aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn Loa kehtivuse periood Loa versiooni kehtima hakkamise kpv 10.09.2020 Lõppemise kpv 10.09.2025 Täiendavad tingimused 1. Geoloogilise uuringu teostajal tuleb teavitada e-posti teel Riigimetsa Majandamise Keskuse Raplamaa metsaülemat välitööde läbiviimisest vähemalt 10 kalendripäeva ette. 2. Kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb sellest teatada riigimetsa majandajale, kes sõlmib geoloogilise uuringu tegijaga kasvava metsa raadamiseks töövõtulepingu või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu. 3. Geoloogilist uuringut ei tohi läbi viia harivesiliku sigimisajal 1. aprillist kuni 31. juulini. 4. Geoloogilist uuringut ei tohi läbi viia uuringuruumi teenindusala suhtes lähimatele hoonestatud kinnistutele lähemal kui 200 m, juhul kui uuringuloa omaja ning hoonestatud kinnistu omaniku vahel ei ole selleks vastavat kokkulepet. Kokkulepped tuleb esitada enne geoloogilise uuringu algust Keskkonnaametile.  ASUKOHA SKEEM 31701:001:2539 31701:001:2681 31701:001:2536 N M 1:50 000 31701:001:2537 31701:001:0257 31701:001:0209 31701:001:0921 31701:001:2590 31701:001:2538 29701:005:0209 7 31701:001:0670 5 6 8 31701:001:0256 31701:001:0919 4 9 31701:001:2535 3 31701:001:0415 35-76 31701:005:0952 31701:005:1070 31701:001:1640 X=6558000 34-76 Y=535000 31701:005:0036 1 2 PIHALI UURINGURUUM 10 71 70 72 12 11 67 69 31701:005:0980 33-76 31701:005:0019 73 29701:006:0425 31701:005:0018 31701:005:0900 68 Kaardilehe nr: 6332 14 66 Aluskaart: Eesti kaart 1:50 000, Maa-amet 2018. 13 33 32 32-76 31 29 30 31701:005:0008 UURINGURUUMI TEENINDUSALA PIIRIANDMED 31701:005:0850 Piiri- Koordinaadid Piiri- Koordinaadid 65 punkti punkti 31701:005:0820 nr X Y nr X Y 28 34 1 6557832.27 531905.42 38 6556761.14 535022.46 31701:005:0958 16 2 6557812.67 532295.20 39 6556718.82 534908.97 31701:005:1040 Rapla maakond 3 6558058.04 533099.35 40 6556651.39 534807.31 17 18 4 6558073.39 533149.82 41 6556617.25 534767.18 Kohila vald 15 31701:005:0953 29701:006:0931 26 5 6558077.17 533181.38 42 6556476.62 534645.86 35 27 6 6558086.82 533231.66 43 6556406.99 534566.82 Harju maakond 19 22 5-88 7 6558087.70 533293.16 44 6556340.88 534466.63 Saue vald 64 20 21 8 6558085.12 533316.06 45 6556296.28 534408.95 23 36 9 6558080.42 533338.02 46 6556278.03 534367.64 25 16-88 31701:005:0460 4-88 31701:005:0782 10 6557800.07 533211.09 47 6556245.73 534253.12 24 37 17-88 11 6557764.25 533205.91 48 6556233.77 534160.58 38 12 6557768.22 533064.56 49 6556219.20 533990.81 31701:005:0958 39 13 6557351.02 532998.75 50 6556207.61 533928.71 9-88 6-88 14-88 7-88 14 6557435.88 533303.19 51 6556156.17 533766.69 15-88 31701:005:0053 3-88 40 15 6556949.30 533411.06 52 6556293.94 533737.52 63 8-88 31701:005:0590 16 6557044.94 533838.87 53 6556248.95 533541.50 10-88 41 31701:005:0052 29701:006:0435 29701:006:0411 17 6556961.54 533876.41 54 6556138.71 533565.48 31701:005:1050 31701:005:0031 18 6556965.75 533919.03 55 6556095.15 533506.46 19 6556883.35 533946.01 56 6556099.02 533366.12 13-88 42 20 6556866.09 533908.03 57 6556092.22 533311.56 29701:006:0315 21 6556819.22 533977.14 58 6556037.86 533157.40 62 2-88 43 31701:006:1149 31701:005:0032 22 6556854.84 534131.28 59 6556021.01 533066.29 29701:006:0409 29701:006:0408 11-88 23 6556807.48 534186.54 60 6556149.69 532971.27 44 31701:006:0880 24 6556733.11 534221.81 61 6556289.98 532867.67 1-88 19-88 29701:006:0412 61 25 6556764.12 534310.81 62 6556410.40 532777.62 20-88 31701:006:1271 52 26 6556977.69 534248.52 63 6556646.32 532619.84 29701:006:0331 12-88 46 45 53 27 6556953.71 534082.70 64 6556897.37 532451.70 47 Y=532000 48 31701:006:0083 50 49 28 6557076.32 533979.24 65 6557183.73 532153.74 29701:006:0436 31701:005:0910 29701:006:0318 31701:006:0871 29701:006:0326 60 18-88 29 6557263.77 534817.73 66 6557431.23 531895.54 51 21-88 30 6557250.56 534816.62 67 6557741.02 531899.67 54 31701:006:0590 31701:006:0480 31 6557277.93 534913.67 68 6557557.15 532506.42 29701:006:0437 57 56 55 31701:006:0961 32 6557286.15 534917.84 69 6557711.10 532500.60 29701:006:0332 31701:006:0113 29701:006:0481 33 6557328.19 535105.90 70 6557702.00 532532.48 X=6556000 58 31701:006:0189 59 31701:006:0169 34 6557098.23 535040.86 71 6557736.00 532542.75 31701:006:1130 35 6556929.45 534993.94 72 6557736.00 532574.89 29701:006:0398 31701:006:1192 36 6556830.42 535115.58 73 6557644.58 532583.82 31701:006:1191 31701:006:0114 31701:006:1176 29701:006:0479 31701:006:0188 31701:006:1193 37 6556791.62 535069.87 Uuringuruumi teenindusala pindala: 298.20 ha Aluskaart: Eesti pıhikaart 1:10 000, Maa-amet 2018. LEPPEM˜RGID VARASEMALT RAJATUD Uuringuruumi teenindusala piir, PUURAUKUDE ANDMED piiripunkt ja piiripunkti number Puuraugu Puuraugu KasvukihiLiiva, kruusa 1 number- sgavus, m paksus, m paksus, m uuringu aasta 31701:005:0958 Katastriksuse piir ja tunnus 32-76 2.0 0.2 1.8 33-76 1.5 0.2 1.3 Maakonna piir 34-76 1.5 0.2 1.3 M˜RKUSED: 35-76 1.5 0.2 1.3 1-88 1.6 0.2 1.4 1. Koordinaadid L-Est97 ssteemis. III kaitsekategooria loomaliikide elupaigad 2-88 1.4 0.2 1.2 2. Aluskaart - Eesti pıhikaart M 1:10 000, Maa-amet 2018. 3-88 1.5 0.2 1.3 Vriselupaik 4-88 1.5 0.2 1.3 3. Katastriksuste andmed: Maa-amet 2017. 5-88 1.0 0.0 0.0 4. Elektripaigaldise ja sideehitise kaitsevndid: Maa-ameti geoportaal 2018. 6-88 4.5 0.2 3.0 5. Keskkonnaandmestik: EELIS (Eesti Looduse Infossteem - Keskkonnaregister): Keskkonna- Puurkaev ja selle sanitaarkaitseala 7-88 1.5 0.2 1.3 8-88 1.5 0.2 0.6 agentuur 2018. 9-88 1.5 0.2 0.3 6. Tulenevalt looduskaitseseadusest puuduvad plaanil andmed I ja II kaitsekategooria liikide kohta. Tee kaitsevnd 10-88 1.5 0.2 1.0 OBJEKTI ASUKOHT T NR 11-88 4.5 0.2 2.0 12-88 2.0 0.2 0.8 Rapla maakond, Kohila vald 20318 Elektripaigaldise kaitsevnd 13-88 1.5 0.2 0.0 OBJEKT, JOONISE NIMETUS GRAAFILINE LISA 14-88 2.5 0.2 0.0 Sideehitise kaitsevnd 15-88 3.0 0.2 0.8 PIHALI UURINGURUUM 1 16-88 3.0 0.2 0.6 KUUP˜EV 33-76 Varasema uuringu puurauk (1976, EGF 3420) 17-88 1.5 0.2 0.0 UURINGURUUMI TEENINDUSALA PLAAN 06.03.2018 18-88 1.5 0.2 0.0 Taotleja BAASKAARDI NR 19-88 2.5 0.3 0.0 Prnu mnt 232, 11314 Tallinn Telefon 6 139 810 10-88 Varasema uuringu puurauk (1988, EGF 4292) 20-88 1.5 0.3 1.2 ............................................................. Mebroo Nord O E-mail [email protected] MTR.reg.nr. EEG000221 6332 www.maeburoo.ee GSM 50 86 101 21-88 2.0 0.3 0.0 Nimi KOOSTAS TELLIJA MTKAVA Kavandatav puurauk/uuringukaeveııs Margus Kukk O SOKKEL HOLDING 1:10000 ............................................................. VORMISTAS Lonni, Purku kla, 0 50 100 200m Viljar Roosimaa Rapla vald, Rapla maakond, 78401 Allkiri Saatja: Erika Virroja <[email protected]> Saadetud: 10.09.2020 13:55 Adressaat: Erika Virroja <[email protected]> Teema: FW: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS Manused: DM-111018-4.pdf.bdoc From: [email protected] [mailto:[email protected]] Sent: Thursday, September 10, 2020 11:40 AM To: [email protected] Subject: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS Tere! Isikule Maanteeamet on saabunud KOTKAS infosüsteemi dokument: DM-111018-4 Geoloogilise uuringu loa andmine Pihali uuringuruumis. Dokumendiga on võimalik tutvuda https://kotkas.envir.ee/documents/d/33954- 5909d67c2f1b4a7b1b6618b12cd46f714e75aa53186a04a374bb41abce34f6fb KOTKAS automaatteavitus Teavitus on saadetud automaatselt, palume sellele mitte vastata. Sisselogimine keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS Tehnilistes küsimustes aitab klienditugi [email protected] ja sisulistes küsimustes valdkonna spetsialist Keskkonnaametist