Harjumaa Harku vald Tabasalu alevik Tabasalu keskuse I etapi detailplaneeringu kehtestamine

HARKU VALLAVALITSUS KORRALDUS Tabasalu 01. september 2020 nr 512 Tabasalu alevikus Tabasalu keskuse I etapi detailplaneeringu kehtestamine Harku Vallavalitsusele on esitatud kehtestamiseks Tabasalu keskuse I etapi detailplaneering vastavalt KOOTPLAAN OÜ (rg-kood 10047847) tööle nr H-151-11. A. Planeeritava ala kirjeldus Planeeritav maa-ala, suurusega u 7,1 ha, paikneb Harku vallas Tabasalu alevikus Tallinn-Rannamõisa- Kloogaranna maantee, Ranna tee, Sarapuu tänava, Pähkli tänava ja Metsa tänava vahelisel alal. Planeeritav maa-ala hõlmab Kallaste tn 1 (katastritunnus 19801:002:0152), Kallaste tn 1a (katastritunnus 19801:002:0153), Kallaste tänav L1 (katastritunnus 19801:002:0151) Kallaste tn 2 (katastritunnus 19801:002:0150), Kallaste tn 3 (katastritunnus 19801:002:6060), Kallaste tn 4 (katastritunnus 19801:002:1618), Kallaste tn 5 (katastritunnus 19801:002:6070), Kallaste tn 6 (katastritunnus 19801:002:1619), Kallaste tn 6a (katastritunnus 19801:002:2944), Ranna tee 1 (katastritunnus 19801:002:6170), Metsa tn 2 (katastritunnus 19801:002:0156), Metsa tn 4 (katastritunnus 19801:002:0158), Kallaste tn 20 // Metsa tn 6 (katastritunnus 19801:002:2750), Metsa tn 8 (katastritunnus 19801:002:0687), Metsa tn 10 (katastritunnus 19801:002:0688), Metsa tänav L1 (katastritunnus 19801:002:1013), Metsa tn L2 (katastritunnus 19801:002:0157), Kallaste tn 12 (katastritunnus 19801:001:2943), Kallaste tn 13 (katastritunnus 19801:002:6210), Kallaste tn 14 (katastritunnus 19801:002:6150), Kallaste tn 15 (katastritunnus 19801:002:6080), Kallaste tn 16 (katastritunnus 19801:002:6110), Kallaste tn 17 (katastritunnus 19801:002:6090), Kallaste tn 22 (katastritunnus 19801:001:2944), Kallaste tn 22a (katastritunnus 19801:002:6260), Kallaste tn 9 (katastritunnus 19801:002:6130), Kallaste tn 24 (katastritunnus 19801:001:2945), Sarapuu tn 1 (katastritunnus 19801:002:6190), Kallaste tn 11 (katastritunnus 19801:002:6200), Klooga mnt 7a (katastritunnus 19801:002:0154) ja Klooga mnt 7b (katastritunnus 19801:002:0155) kinnistuid. Juurdepääs planeeritavale alale on Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteelt, Ranna teelt, Sarapuu tänavalt ja Metsa tänavalt. B. Detailplaneeringu eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on maa sihtotstarvete, kruntide piiride ja ehitusõiguse määramine vastavalt Tabasalu aleviku hoonestuse ideekonkursi „Pittoresco“ tööle, kujundades seeläbi valla keskuse säästliku ja jätkusuutliku maakasutuse ning arengu. Planeeringulahendusega luuakse võimalus Tabasalu aleviku keskuse kujundamiseks atraktiivseks piirkonnaks, kus asuksid multifunktsionaalne üldkasutatav asulaväljak, vallamaja, turg, büroohooned, kauplused, söögikohad jne. Tabasalu alevik Harku valla keskusena peab kujunema atraktiivseks paigaks nii ettevõtluse arendamiseks kui ka meeldiva elu - ja vabaaja veetmise kohaks, kus on mugav liikuda jalgsi ja jalgrattaga ning ka ühistransport on kättesaadav. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsuteede ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine. C. Kehtestamisele esitatud detailplaneeringu sisu Detailplaneeringuga on kavandatud 5 äri- ja elamumaa sihtotstarbega krunti, 7 ärimaa sihtotstarbega krunti, 6 elamumaa sihtotstarbega krunti (sh 1 korterelamumaa krunt ja 5 üksikelamu maa krunti), 1 ühiskondlike ehitiste ja ärimaa sihtotstarbega krunt, 1 tootmismaa või transpordimaa ja üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt, 1 üldkasutatava maa sihtotstarbega krunti, 2 üldkasutatava maa ja transpordimaa sihtotstarbega krunti, 10 transpordimaa sihtotstarbega krunti. Detailplaneeringuga kavandatakse 5 äri- ja elamumaa sihtotstarbega krunti (Ä 0-100%, E 0-50%): • krunt pos nr 1 suurusega 4077 m2. Ehitusõigus on määratud 1 hoone püstitamiseks, ehitisealuse pinnaga kokku kuni 1400 m². Hoone lubatud kõrguseks maapinnast on kavandatud 12 m ja kuni 3 maapealset korrust, lubatud on ka kuni 2 maa-alust korruse ehitamine. Lubatud katuse kalle on määratud vahemikus 0-30°; • krunt pos nr 2 suurusega 4068 m2. Ehitusõigus on määratud 1 hoone püstitamiseks, ehitisealuse pinnaga kokku kuni 1550 m². Hoone lubatud kõrguseks maapinnast on kavandatud 12 m ja kuni 3 maapealset korrust, lubatud on ka kuni 2 maa-alust korruse ehitamine. Lubatud katuse kalle on määratud vahemikus 0-30°; • Detailplaneeringuga on antud võimalus ka kruntide pos nr 1 ja pos nr 2 liitmiseks, moodustades 8145 m2 suurusega äri- ja elamumaa krundi ühise hoonestusalaga. Ehitusõigus on määratud ühe hoone püstitamiseks ehitisealuse pinnaga 4000 m². Hoone lubatud kõrguseks maapinnast on kavandatud 12 m ja kuni 3 maapealset korrust, lubatud on ka kuni 2 maa-alust korruse ehitamine. Lubatud katuse kalle on määratud vahemikus 0-30°. Kruntide liitmisel peab olema tagatud kruntide pos nr 1 ja pos tn 2 piiril vähemalt 8 m laiune jalgsi liigeldes kasutatav läbipääs. • krunt pos nr 3 suurusega 2524 m2. Ehitusõigus on määratud 1 hoone püstitamiseks, ehitisealuse pinnaga kokku kuni 980 m². Hoone lubatud kõrguseks maapinnast on kavandatud 15 m ja kuni 4 maapealset (4 korrus võib moodustada 60% kolmanda korruse pinnast) korrust, lubatud on ka kuni 2 maa-aluse korruse ehitamine. Lubatud katuse kalle on määratud vahemikus 0-30°; • krunt pos nr 28 suurusega 2400 m2. Ehitusõigus on määratud 1 hoone püstitamiseks, ehitisealuse pinnaga kokku kuni 1200 m². Hoone lubatud kõrguseks maapinnast on kavandatud 15 m ja kuni 4 maapealset (4 korrus võib moodustada 60% kolmanda korruse pinnast) korrust, lubatud on ka kuni 2 maa-aluse korruse ehitamine. Lubatud katuse kalle on määratud vahemikus 0-30°; • krunt pos nr 30 suurusega 5060 m2. Ehitusõigus on määratud kuni 2 hoone püstitamiseks, ehitisealuse pinnaga kokku kuni 1300 m². Hoone lubatud kõrguseks maapinnast on kavandatud 12 m ja kuni 3 maapealset korrust, lubatud on ka kuni 1 maa-aluse korruse ehitamine. Lubatud katuse kalle on määratud vahemikus 0-30°; Detailplaneeringuga kavandatakse 7 ärimaa sihtotstarbega krunti (Ä 100%): • krunt pos nr 5 suurusega 958 m². Ehitusõigus on määratud 1 hoone püstitamiseks, ehitisealuse pinnaga kokku kuni 250 m²; • krunt pos nr 6 suurusega 1936 m². Ehitusõigus on määratud 1 hoone püstitamiseks, ehitisealuse pinnaga kokku kuni 605 m²; • krunt pos nr 7 suurusega 1128 m². Ehitusõigus on määratud 1 hoone püstitamiseks, ehitisealuse pinnaga kokku kuni 320 m²; • krunt pos nr 8 suurusega 1157 m². Ehitusõigus on määratud 1 hoone püstitamiseks, ehitisealuse pinnaga kokku kuni 465 m²; • krunt pos nr 13 suurusega 1191 m². Ehitusõigus on määratud 1 hoone püstitamiseks, ehitisealuse pinnaga kokku kuni 350 m²; • krunt pos nr 23 suurusega 2349 m². Ehitusõigus on määratud 1 hoone püstitamiseks, ehitisealuse pinnaga kokku kuni 750 m²; • krunt pos nr 25 suurusega 1181 m². Ehitusõigus on määratud 1 hoone püstitamiseks, ehitisealuse pinnaga kokku kuni 350 m²; Ärimaa kruntidele on hoone lubatud kõrguseks maapinnast kavandatud 10 m ja kuni 2 maapealset korrust, lubatud on ka 1 maa-aluse korruse ehitamine. Lubatud katuse kalle on määratud vahemikus 0-30°; Detailplaneeringuga kavandatakse 6 elamumaa sihtotstarbega krunti, sh 1 korterelamumaa krunt ja 5 üksikelamu maa krunti (1-EK 100%, 5-EP 100%), millest 3 elamumaa krunti on olemasolevad hoonestatud elamumaa maaüksused: • krunt pos nr 12 (EP 100%) suurusega 2108 m² on olemasolev hoonestatud elamumaa maaüksus; • krunt pos nr 14 (EP 100%) suurusega 1717 m² on olemasolev hoonestatud elamumaa maaüksus; • krunt pos nr 17 (EP 100%) suurusega 2005 m² on olemasolev hoonestatud elamumaa maaüksus; • krunt pos nr 15 (EP 100%) suurusega 1670 m²; • krunt pos nr 16 (EP 100%) suurusega 1500 m²; • krunt pos nr 18 (EK 100%), suurusega 4889 m². Üksikeelamumaa kruntidele on määratud ehitusõigus 1 üksikelamu ja 1 abihoone püstitamiseks, ehitisealuse pinnaga kokku kuni 350 m², üksikelamu lubatud kõrguseks maapinnast on kavandatud 10 m ja kuni 2 maapealset korrust, lubatud on ka 1 maa-aluse korruse ehitamine. Abihoone kõrguseks maapinnast on kavandatud 5 m ja üks maapealne korrus. Lubatud katuse kalle on määratud vahemikus 0-30°. Korterelamumaa krundile on määratud ehitusõigus 1 hoone püstitamiseks (korterelamu, 23 korterit), ehitisealuse pinnaga kokku kuni 550 m², hoone lubatud kõrguseks maapinnast on kavandatud 15 m ja kuni 4 maapealset korrust (4 korrus võib moodustada 60% kolmanda korruse pinnast), lubatud on ka 1 maa-aluse korruse ehitamine. Lubatud katuse kalle on määratud vahemikus 0-30°. Detailplaneeringuga kavandatakse 1 ühiskondlike ehitiste ja ärimaa sihtotstarbega krunt (Üh 0-100%, Ä 0-20%): • krunt pos nr 20 suurusega 8108 m². Ehitusõigus on määratud kuni 2 hoone püstitamiseks, ehitisealuse pinnaga kokku kuni 2100 m². Hoone lubatud kõrguseks maapinnast on kavandatud 12 m ja kuni 3 maapealset korrust, lubatud on ka 1 maa-aluse korruse ehitamine. Lubatud katuse kalle on määratud vahemikus 0-30°. Detailplaneeringuga kavandatakse 1 tootmismaa või transpordimaa ja üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt (T 100% või L 60%; Üm 40%): • krunt pos nr 24 suurusega 566 m², krunt on võimalik liita krundiga pos nr 11 ja krundiga pos nr 22. Maaüksusel paikneb mobiilsidemast ja Tabasalu võrgukonteiner. Ehitusõigus on määratud 1 hoone püstitamiseks, ehitisealuse pinnaga kokku kuni 90 m². Hoone lubatud kõrguseks maapinnast on kavandatud 4 m ja 1 maapealne korrus. Lubatud katuse kalle on määratud vahemikus 0-30°. Krundile planeeritud parkla rajamine on võimalik alles pärast hoonestusõiguse lepingu lõppemist või varasemalt, kui mobiilsidemastile ja Tabasalu võrgukonteinerile leitakse uus sobiv asukoht. Detailplaneeringuga kavandatakse 1 üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt (Üm 100%): • krunt pos nr 11 suurusega 1302 m², krunt on võimalik liita krundiga pos nr 22 ja krundiga pos nr 24. Detailplaneeringuga kavandatakse 2 üldkasutatava maa ja transpordimaa sihtotstarbega krunti (Üm 60%; L 35% ja Üm 60%; L40%): • krunt pos nr 22, suurusega 8778 m², krunt on võimalik liita krundiga pos nr 11 ja krundiga pos nr 24; • krunt pos nr 27 suurusega 1048 m². Detailplaneeringuga kavandatakse 10 transpordimaa sihtotstarbega krunti (L 100%): • krunt pos nr 4, suurusega 825 m²; • krunt pos nr 9 suurusega 607 m²; • krunt pos nr 10, suurusega 3404 m²; • krunt pos nr 19 suurusega 481 m²; • krunt pos nr 21 suurusega 73 m²; • krunt pos nr 26 suurusega 2074 m²; • krunt pos nr 29 suurusega 870 m²; • krunt pos nr 31 suurusega 1345 m²; • krunt pos nr 32 suurusega 235 m²; • krunt pos nr 33 suurusega 489 m². Juurdepääs planeeritavale alale on lahendatud Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteelt, Ranna teelt, Sarapuu tänavalt ja Metsa tänavalt. Veevarustus ja kanalisatsioon on lahendatud tsentraalselt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni baasil. D. Vastavus kehtivale Harku valla üldplaneeringule Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala osaliselt ärimaa, osaliselt üldkasutatavate hoonete maa ning osaliselt elamumaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal. Harku valla üldplaneeringu lahendus põhineb erinevate funktsioonidega maa kasutus- ja arendamispõhimõtteid kajastavatele maakasutuse põhimõtetele, kus suurematele perspektiivsetele elamupiirkondadele on antud üldkasutatavate hoonete, ärimaa ning haljasala ja parkmetsa maa kõrvalfunktsioonid, võimaldamaks ala mitmekesisemat ning muuhulgas ökoloogiliselt tasakaalustatumat arengut. Kõrvalfunktsioonide väljaarendamisega ei tohi kaasneda negatiivseid mõjusid elamualadele (oluliselt suurenenud liiklusvood, välisõhu saaste, mürahäiringud), mistõttu tuleb äri- ja ühiskondlike hoonete maad paigutada eelkõige kvartalite välisperimeetrile, soovitavalt nurgakruntidele. Seega on detailplaneeringu eesmärgid kooskõlas Harku valla üldplaneeringu ja Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu lahenduse ja tingimustega. E. Detailplaneeringu menetluse käik kuni vastuvõtmiseni Detailplaneeringu koostamine algatati Harku Vallavolikogu 26.08.2010 otsusega nr 83. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamine toimus Harku vallamaja saalis 08. september 2011. Harku Vallavolikogu muutis 20. detsember 2012 otsusega nr 116 Tabasalu keskuse I etapi detailplaneeringu ala ulatust. Harku Vallavolikogu võttis Tabasalu keskuse I etapi detailplaneeringu esmakordselt vastu 20. detsember 2012 otsusega nr 117. Detailplaneeringu esimene avalik väljapanek toimus ajavahemikul 21.01.2013-10.02.2013. Avalikustamise kestel laekus 7 kirjalikku ettepanekut ja vastuväidet. Harku Vallavalitsus vastas esitatud pöördumistele ning korraldas 08.04.2013 avaliku arutelu. Kõigi esitatud seisukohtade osas kokkuleppele ei jõutud. Harku Vallavalitsus esitas detailplaneeringu 05.06.2013 kaaskirjaga nr 11.1-1/2751, vastavalt planeerimisseaduse1. § 21 lõikele 4, Harju maavanemale järelevalve teostamiseks. Harju Maavalitsuses korraldati Tabasalu keskuse I etapi detailplaneeringu avalikul väljapanekul arvestamata jäetud vastuväidete arutelu 28. juuni 2013. Järelevalve teostamise tulemusena esitas Harju maavanem 08.11.2013 kirjaga nr 6-7/2013/2735 oma seisukohad esitatud vastuväidete osas ning märkused detailplaneeringu lahenduse kohta. Harju maavanem lisas, et nimetatud märkustega arvestamine on eelduseks järelevalvemenetluse jätkumisele seaduses sätestatud korras. Harku Vallavalitsus tegi 12.08.2014 kirjaga nr 11.1-1/3169 Harju maavanemale ettepaneku anda osaline heakskiit Tabasalu keskuse I etapi detailplaneeringu kehtestamiseks Kallaste kaupluse maaüksuse osas (Klooga mnt 7, katastritunnus 19801:002:2640). Harju Maavanem andis oma heakskiidu detailplaneeringu osaliseks kehtestamiseks 05.09.2014 kirjaga nr 6-7/2014/3337. Harku Vallavolikogu kehtestas 30.10.2014 otsusega nr 93 Tabasalu alevikus Tabasalu keskuse I etapi detailplaneeringu Kallaste kauplus (Klooga mnt 7, katastritunnus 19801:002:2640) maaüksuse osas vastavalt KOOTPLAAN OÜ (rg-kood 10047847) tööle nr H-151-14. Ülejäänud osa detailplaneeringu menetlus jätkus, lahendust täpsustati ning detailplaneering võeti teistkordselt vastu Harku Vallavolikogu 21.09.2017 otsusega nr 68. F. Detailplaneeringu avalik väljapanek, avalikustamise käigus esitatud ettepanekud ja vastuväited Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 19.10.2017 kuni 03.11.2017. Teated detailplaneeringu avalikust väljapanekust ilmusid ajalehtedes Harku Valla Teataja ja Eesti Päevaleht ning Harku valla planeeringute meililistis. Puudutatud isikuid teavitati planeeringu avalikust väljapanekust Harku Vallavalitsuse 04.10.2017 kirjaga nr 13-4/17/3809. Detailplaneering avalikustati ka Harku valla veebilehel. Avaliku väljapaneku perioodil esitati detailplaneeringu kohta 14 pöördumist. Planeeringule ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele edastati 20.11.2017 kirjadega nr 13-4/17/1945 Harku Vallavalitsuse seisukohad ning korraldati 14.12.2017 avalik arutelu. Kõigi esitatud vastuväidete osas kokkulepet ei saavutatud. Harku Vallavalitsus täiendas detailplaneeringut ja muutis liikluslahendust lähtuvalt Maanteeameti avaliku väljapaneku ajal esitatud vastuväidetest ning 20.11.2018 kooskõlastas Maanteeamet kirjas nr 15-2/18/25221-6 täiendatud detailplaneeringu märkustega. G. Detailplaneeringu järelevalve Harku Vallavalitsus esitas detailplaneeringu 30.11.2018 kaaskirjaga nr 12-1/141-10, vastavalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (edaspidi EhSRS) § 1 lg 1 ja PlanS2. § 23 alusel vastuväidetele seisukoha andmiseks ja heakskiidu saamiseks Rahandusministeeriumisse järelevalve teostamiseks. Järelevalve teostamise tulemusena esitas Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Harju talitus 15.01.2019 kirjaga nr 14-11/9503-2 märkused detailplaneeringu lahenduse kohta ning lisas, et järelevalve esialgsete märkuste arvestamise järgselt on võimalik otsustada detailplaneeringu menetluse edasise jätkmaise, sh vastuväidete ärakuulamiseks arutelu korraldamise, ülesjäänud vastuväidetele seisukoha andmise ja planeeringule heakskiidu andmise võimalikkuse üle vastavalt PlanS3. § 23 lõikes 6 sätestatud korrale. Harku Vallavalitsus esitas vastavalt Rahandusministeeriumi poolt esitatud märkustele täiendatud detailplaneeringu 19.12.2019 kaaskirjaga nr 12-1/141-23 ministeeriumisse järelevalve teostamise jätkamiseks. 05.03.2020 korraldas Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Harju talitus (edaspidi ka järelevalve teostaja) arutelu avalikul väljapanekul vastuväiteid esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse seisukohtade ärakuulamiseks arutelu, millel osalesid Harku Vallavalitsuse esindajad, planeeringu koostamisest huvitatud isikud ning kaks avalikul väljapanekul kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikut. Lisaks käsitleti avaliku väljapaneku välisel ajal esitatud detailplaneeringu alale jääva Kallaste tn 14 ja 16 kinnistu omaniku mittenõustumist käesoleva detailplaneeringu (2019) lahendusega, mis lubab väiksemat ehitusmahtu kui varasem versioon (2013). Rahandusministeeriumis toimunud arutelu tulemusena ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikud ja kohalik omavalitsus kõikide vastuväidete osas kokkuleppele ei jõudnud. Kõik kirjalikke arvamusi ja ettepanekuid esitanud isikud arutelul ei viibinud. H. Avalikul väljapanekul esitatud ettepanekud ja vastuväited, kohaliku omavalituse ja järelevalve teostaja seisukohad Kuna ettepanekud ja vastuväited paljuski kattuvad, käsitletakse neid koos teemade kaupa. 1. Metsa tänav S. Roots on teinud ettepaneku seoses elanike suurenemisega mõelda läbi liiklusskeem, mis võimaldaks turvalise teekonna jalgsi ja jalgrattaga liiklejatele Pähkli ja Sarapuu ristmikult kuni Kallaste poeni; Metsa tänava äärde planeerida vaid joonega eraldatud ja teega sama tasapinnalise jalakäijate ala; seoses tee kitsusega muuta Metsa tänav ühesuunaliseks. KÜ Metsa 12, E. Pärnoja, S. Saava, U. Aasorg ja M. Dengo on oma kirjades leidnud, et kõnnitee on planeeritud Metsa tn 12 kinnistule liiga lähedale ning lumekoristuseks pole piisavalt ruumi; tehakse ettepanek tagada arendusega külgnevate kinnistute lumeladustamise kohad. Lisaks nenditakse, et sõltumata, milline tee rajatakse, ei võta Metsa tn 12 kinnistu omanikud Metsa tänava ala hooldust ega remonti enda kanda ei nüüd ega tulevikus. KÜ Metsa 12, E. Pärnoja, S. Saava ja U. Aasorg ei ole oma kirjades nõustunud kõnnitee ja sõidutee rajamisega Metsa 12 kinnistu piirist Metsa tänaval lähemale kui 3 meetrit ja sõidutee perv lahemale kui 5 meetrit ega Metsa tänava planeerimisega tiheda liiklusega peatänavaks, suurendades liikluskoormust ja sellega kaasnevat müra ja heitgaaside hulka. Tehakse ettepanek välja ehitada uus, selgete teepiiridega ühesuunaline sõidutee Metsa tänaval – suunaga Kallaste kaupluse poolt – Metsa / Pähkli tn. ristmikuni (alates Pargi tn.-a ristmikust või a. Kallaste kauplusest). Rajada Metsa 12 piirneval alal Metsa tn.-a kõnnitee sõidutee ühele poole serva - piiritledes/eraldades jalakäijate poole märkejoonega (spets. plastvärv) või mõlemalt poolt tõstetud äärekiviga. Sel juhul peab jääma kõnnitee äärekivi serv Metsa 12 poolt hetkel olemasoleva haljastuseni/muruni (Metsa 12 kinnistu piirist 4,5 -5 m). M. Dengo on pidanud vajalikuks, et kõikidel tänavatel säiliks kahesuunaline liiklus, kuna liikluskoormus nendel kõrvaltänavatel on minimaalne ning ühesuunaliste tänavate rajamine ei ole põhjendatud, ning tegi ettepaneku rajada Metsa tänavale kõnnitee, mis on sõidutee tasapinnast kõrgemal. Selliselt on tee tuvastatav ka talvisel ajal ja lumega. Kohalik omavalitsus selgitas, et planeeringulahenduse eesmärgiks on luua terviklik äri- ja elupiirkond koos jalakäijatele mõeldud alade ning teede võrgustikega. Planeeringuga tuleb luua eeldused turvalise elukeskkonna olemasoluks, mille üheks oluliseks osaks on planeeritava ala liikluskorralduse lahendamine. Planeeritava ala liikluslahendus on põhjalikult läbi kaalutud. Metsa tänava näol on planeeringuala tänavate liigitusest tulenevalt tegemist vaikse ja suhteliselt kitsa kõrvaltänavaga, mis vajab rekonstrueerimist. Selleks, et tagada Metsa tänavale 12 m laiune transpordimaa sõidu- ja kõnnitee või kergliiklustee rajamiseks, on korrigeeritud või vähendatud Metsa tänava ääres olevate väikeelamute kinnistute piire ja suurust. Planeeringus on käsitletud planeeritavat ala ühtse tervikuna, va viidatud väikeelamute ala Metsa tänava ääres. Detailplaneeringus on arvestatud standardi EVS 843:2016 punktist 9.1.1 tulenevate nõuetega, mille kohaselt peavad kergliiklusteed ja kõnniteed jääma hoone sissepääsust või hooviväravast minimaalselt kahe meetri kaugusele. Nimetatud nõudega arvestatud ja seega piisav vahemaa peab planeeringu realiseerimisel olema tagatud, sh ka võimalused teede korrashoiuks ja hoolduseks (nt lumekoristus). Lume ladustamine tuleb lahendada iga krundi omanikul oma kinnistu piires. Kui kinnistu omanikul ei ole oma kinnistul lume ladustamine võimalik, peab kinnistu omanik organiseerima lume äraveo kinnistult. Tabasalu keskuse I etapi detailplaneeringuga tänava maa-ala hoolduse kohustust Metsa tn 12 asuva korterelamu elanikele ei seata. Metsa tn 12 maaüksus ei kuulu planeeritava ala koosseisu ning tegemist on vastuvõetud detailplaneeringu mõistes seda piirneva alaga. Seega ei kavandata vastuvõetud detailplaneeringuga Metsa tn 12 maaüksuse omanikele ühtegi täiendavat kitsendust ega kohustust. Järelevalve teostaja nõustus kohaliku omavalitsuse selgitustega ning lisas, et detailplaneeringuga antakse põhimõtteline teede ja liikluskorralduse lahendus. Sõidutee ja jalgtee või kergliiklustee lahendus kujuneb välja konkreetse tee ehitusprojekti koostamise käigus. Detailplaneeringu seletuskirja punktis „Autoteed ja tänavad“ teises lõigus on kirjas, et Metsa tänava rekonstrueerimine ja liikluskorraldus nähakse ette eraldi projektiga. Seega on detailplaneeringus täidetud PlanS4. § 9 lõike 2 punktis 4 sätestatud ülesanne - tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine. Järelevalve teostaja toetas vastuväite esitaja ettepanekut selge liikluskeemi vajalikkuse osas ning tegi kohalikule omavalitsusele ettepaneku lisada detailplaneeringu materjalidele joonis, millest võiks üheselt mõista jalakäijate ja kergliiklejate teede seoseid. Detailplaneeringu ühe joonisena on lisatud eraldi Liikluskorralduse joonis (joonis nr 6). 2. Haljastus Metsa tänava alal KÜ Metsa 12, E. Pärnoja, S. Saava ja U. Aasorg ei ole oma kirjades nõustunud haljastuse lahendusega Metsa tänaval. Kuna Tabasalu alevik asub paepinnasel, kus puud, põõsad ja haljasala on õhukesel mullaklibul ja kasvavad visalt, ei olda nõus piki Metsa tn 12 piiri kasvavate puude ja põõsaste raiega ja Metsa tänava piiril haljasala vähenemisega. M. Dengo on teinud ettepaneku säilitada võimalikult palju olemasolevaid puid ning määrata asendusistutus arendusel ettejäävate puude raiel samasse lähipiirkonda. S. Roots soovis, et säilitataks tee äärde istutatud punased vahtrad. KÜ Metsa 12, E. Pärnoja, S. Saava, U. Aasorg ja M. Dengo on oma kirjades küsinud, miks on Metsa 12 detailplaneeringu (Metsa tn 12 krunt on moodustatud 2003. aastal kehtestatud Tabasalu alevikus Sarapuu tänava, Pähkli tänava ja Metsa tee vahelise maa-ala detailplaneeringuga) järgselt muudetud detailplaneeringus puude väärtusklasse ning juhitakse tähelepanu, et detailplaneeringus puudub viide asendusistutusele. Kohalik omavalitsus selgitas, et vallavalitsuse eesmärk detailplaneeringute koostamisel on esmajärjekorras säilitada olemasolev väärtuslik kõrghaljastus. Tabasalu keskuse I etapi detailplaneeringus on kõik II väärtusklassi puud ja valdavalt ka III klassi puud ette nähtud võimalusel säilitada. Selleks on ka haljastuse hinnangus antud soovitus läbi viia haljastuse saneerimine. Täiendava kõrghaljastuse istutamine peab toimuma samas kohas oleva puu hävinemisel, sest planeeringulahendus arvestab maksimaalselt olemasoleva kõrghaljastusega. Seega on detailplaneeringus ettepanekuga ettevaatavalt arvestatud. Selleks, et planeeringujärgset tegevust ellu viia, tuleb esitada Harku Vallavalitsusele raieloa taotlus ja raieks soovitavad puud vaadatakse kohapeal üle. Põhjendatud juhul väljastatakse raieluba ja lähtudes puu ökoloogilisest ning esteetilisest väärtusest määratakse vajadusel asendusistutus võimalusel kas endisesse asukohta või selle lähedusse. Järelevalve teostaja märkis, et puude raie toimub vastavalt Harku Vallavolikogu 14.04.2018 jõustunud määrusele „Puude raiumiseks loa andmise kord Harku vallas“, millega on võimalik tutvuda Harku valla kodulehel keskkonna ja infrastruktuuri rubriigis. Antud detailplaneeringu kontekstis tohib üksikpuid, välja arvatud viljapuud, raiuda üksnes kohaliku omavalitsuse loa alusel. Kõrghaljastuse osas on teostanud dendroloogilise hinnangu LinnArt OÜ maastikuarhitekt H. Möllits, kelle koostatud töö õigsust ei ole kohalik omavalitsus küsitavaks pidanud ega pidanud vajalikuks tellida Tabasalu keskosa dendroloogilise hinnangu töö nr 062011-06 kontrollimiseks eraldi ekspertiisi. Samuti ei ole järelevalve teostajal põhjust eksperdi pädevuses kahelda. 3. Piirded ning juurdepääs Metsa 12 krundile KÜ Metsa 12, E. Pärnoja, S. Saava, U. Aasorg ja M. Dengo on oma kirjades teinud ettepaneku tagada vastavalt Metsa 12 aadressi järgselt prügiteenuse osutamise ligipääs Metsa tänavalt Metsa 12 prügilani, selleks välja ehitada kõnnitee „prügilast” kuni Metsa tänavale ja välja ehitada Metsa 12 pikki Metsa tänava piiri arenduse käigus ehitamata aed. Kohalik omavalitsus selgitas, et Metsa tn 12 krunt on moodustatud Tabasalu alevikus Sarapuu tänava, Pähkli tänava ja Metsa tee vahelise maa-ala detailplaneeringuga, mis on kehtestatud Harku Vallavolikogu 23.10.2003 otsusega nr 86. Kehtestatud detailplaneeringuga määrati ka tänava maa-alad ja liikluskorraldus piirkonnas, mille kohaselt toimub juurdepääs Metsa tn 12 krundile Pähkli tänavalt. Tabasalu keskuse I etapi detailplaneeringu koostamise eesmärgiks ei ole varasemalt kehtestatud Sarapuu tänava, Pähkli tänava ja Metsa tee vahelise maa-ala detailplaneeringu muutmine. Seega ei ole võimalik koostatava detailplaneeringuga tehtud ettepanekuga arvestada. Piirdeaia püstitamise osas Metsa tn 12 kinnistu Metsa tänavapoolsele piiri osas on vallavalitsusel kindel seisukoht, et piirdeaedasid korterelamute kruntide piirile ei kavandata. Korterelamute piirkond peab säilima ühtse avaliku ruumina. Sarapuu tänava, Pähkli tänava ja Metsa tee vahelise maa-ala detailplaneeringu seletuskirjas on märgitud soovitus ümbritseda planeeritav ala 1,2 meetri kõrguse piirdeaiaga, aga ehitusluba piirdeaia püstitamiseks väljastatud ei ole. Vallavalitsuse eesmärk on vältida Tabasalu keskuse tükeldamist piirete püstitamisega ning säilitada avalik avatud ruum nii korterelamuid kui ka ärihooneid ümbritseval alal. Järelevalve teostaja lisas, et Sarapuu tänava, Pähkli tänava ja Metsa tee vahelise maa-ala detailplaneeringuga on Metsa tn 12 kinnistule juurdepääsuks moodustatud Pähkli tänav L2 transpordimaa krunt. Käesoleva detailplaneeringuga planeeritav ala Metsa tn 12 kinnistut ei hõlma. PlanS5. § 9 lõike 2 punkti 4 kohaselt on tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine detailplaneeringu ülesanne. Järelevalve teostaja ei saa asuda hindama täpsemaid juurdepääsu lahendusi, kuna liikluslahenduse puhul on tegemist detailplaneeringu sisulise küsimusega, mille otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus. 4. Mobiilside mast E. Pärnoja, KÜ Metsa 12, S. Saava, U. Aasorg ja M. Dengo on oma kirjades märkinud, et mobiilside mast tuleb teisaldada enne detailplaneeringu I etapi arendust. S. Roots on teinud ettepaneku mobiilside mast paigaldada ümber enne kortermajade ehituse algust ning kuna magala rajoon keskuses suureneb, üle kontrollida mastist tuleneva kiirguse vastavus normidele. Kohalik omavalitsus selgitas, et Telia Eesti AS-ile kuuluva mobiilsidemasti üleviimine teise asukohta ei ole enne hoonestusõiguse lepingu lõppemist võimalik. Hoonestusõiguse leping kinnistul Kallaste tn 13 (katastritunnus 19801:001:6210) on kehtiv kuni aastani 2036. Vallavalitsus on pidanud läbirääkimisi masti omanikuga selle ümbertõstmiseks üle Klooga maantee jäävale reformimata riigimaale. Mastiomaniku põhimõtteline nõusolek masti üleviimiseks teisele poole Klooga maanteed on olemas, samuti on olemas Keskkonnaameti nõusolek masti püstitamiseks eelpool nimetatud alale. Täna kavandatakse detailplaneeringu menetluse algatamist mobiilsidemasti püstitamise eesmärgil Tabasalu alevikus Klooga mnt 5 maaüksuse vastas asuvale reformimata riigimaale. Mis puutub mastist tuleneva kiirguse vastavusse normidega, siis on Terviseamet 28.08.2017 koostanud Telia Eesti AS taotlusel raadiosageduste kasutamise tingimuste tervisekaitsealase uuringu nr 9.4-2/5430, mille käigus teostati raadiosagedusliku elektromagnetvälja arvutused nimekirjas toodud raadioseadmetes. Uuringu tabelis 1 (Andmed uuringu nr 9.4-2/5430 28.08.2017 juurde) on välja toodud, kui kaugele ulatub konkreetsel juhul inimese tervist ohustava/kahjustava raadiosagedusliku elektromagnetvälja mõju. Kõnesoleva mobiilsidemasti andmed on toodud uuringu leheküljel 23, mille tulemusena on arvutuslik raadiokiirguse piirtaseme kaugus antennist peakiire suunal 14,5 m, antenni kõrgus maapinnast on 40 m. Järelevalve teostaja märkis, et detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus ning selle eesmärk on planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Masti eemaldamine planeeringualalt annaks võimaluse detailplaneeringuga kavandatu viivitusteta elluviimiseks. Seetõttu nõustub järelevalve läbiviija vastuväite esitajatega mobiilside masti eemaldamise ettepaneku osas ning toetab kohaliku omavalitsuse kavatsust leida võimalus mobiilsidemasti ümbertõstmiseks enne hoonestusõiguse tähtaja lõppemist. Kuivõrd detailplaneeringu materjalides puudus viide Harku Vallavalitsuse 20.11.2017 kirjas nr 13 4/17/1945 toodud Terviseameti koostatud raadiosagedusliku elektromagnetvälja mõju uuringule, palus järelevalve teostaja detailplaneeringu seletuskirja selles osas täiendada. Detailplaneeringu seletuskirja on vastavalt täiendatud. Alajaotist „Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid“ (seletuskiri lk 2) on loetelule lisatud: „Terviseameti poolt 28.08.2017 koostatud Raadiosageduste kasutamise tingimuste tervisekaitsealane uuring nr 9.4-2/5430.“ Alajaotises „Tingimused ehitamiseks“ (seletuskiri lk 8) on punkti nr 12 all lisatud: „Arvestada Terviseameti poolt 28.08.2017 koostatud „Raadiosageduste kasutamise tingimuste tervisekaitsealane uuring nr 9.4-2/5430”, selgitamaks välja inimese tervist ohustava/kahjustava raadiosagedusliku elektromagnetvälja mõju. Krundil Pos.24 asuva mobiilsidemasti (h=40m) andmed on uuringu lk.23, mille tulemusena on arvutuslik raadiokiirguse piirtaseme kaugus antennist 14,5m peakiire suunal.“ 5. Paepinnase lõhkumine ja müra KÜ Metsa 12, E. Pärnoja, S. Saava ja U. Aasorg juhtisid tähelepanu võimalikule ohule – majade pragunemisele paepinna lõhkumisel maa-aluste parklate rajamiseks – ning tegid ettepaneku lahendada parkimine hoonete mahus ja jätta selleks osadel planeeritavatel kortermajadel ära esimeste korruste äripinnad. S. Kaldma tundis huvi, mil viisil tagatakse see, et rajatavast ärikeskusest tulenev segav faktor (müra, suurem autode ja inimeste arv) ei hakkaks häirima üle tee elavaid püsielanikke. Kohalik omavalitsus selgitas, et detailplaneeringu ülesandeks on muuhulgas liikluskorralduse põhimõtete määramine ning detailplaneeringu elluviimisel tuleb lähtuda ehitusseadustiku teises peatükis toodud põhimõtetest ja -nõuetest, mh hea tava, ohutuse, keskkonnasäästlikkuse ja asjatundlikkuse põhimõtetest. Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus peab olema ohutu. Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 143 lõike 1 kohaselt ei ole kinnisasja omanikul õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Viidatud paragrahvi lõike 2 kohaselt juhul, kui mõjutused kahjustavad oluliselt kinnisasja kasutamist, kuid niisuguste mõjutuste kõrvaldamist ei saa mõjutajalt majanduslikult eeldada, on mõjutatava kinnisasja omanikul õigus nõuda mõjutuse põhjustanud kinnisasja omanikult mõistlikku hüvitist. Tulenevalt AÕS § 146 lõikest 1 on keelatud maatükki süvendada selliselt, et naaberkinnisasi kaotaks vajaliku maapõuetoe või et muul viisil kahjustatakse seal asuvaid ehitisi. AÕS § 146 lõike 2 kohaselt on süvendamine lubatud, kui süvendaja võtab tarvitusele ohtu või kahju ärahoidvad abinõud. Seega lasub detailplaneeringu realiseerimisel tekkinud kahju hüvitamise kohustus, nt ehitustegevuse käigus tekkinud kahjud, kinnistu igakordsel omanikul. Detailplaneeringu realiseerumisel (ehitusperioodil) tekkivad võimalikud kahjud tuleb hüvitada vastavalt kehtivatele seadustele ette nähtud korras. Järelevalve teostaja nõustus kohaliku omavalitsuse selgitustega ning lisabs et detailplaneeringu seletuskirjas lk 7 on antud tingimused ehitamiseks, mille punktis 5 on märgitud: „ärihoonete planeerimisel olemasolevate elamumaade lähedale tuleb arvestada, et välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”, mis jõustus 01.02.2017.“ Detailplaneeringule on Terviseamet andnud 12.10.2012 hinnangu nr 9.3.-1/9121, milles toodud tingimusi peab detailplaneeringus arvestama. Detailplaneering ei määra täpselt kindlaks, milline hoone kinnistule ehitatakse, see sõltub ehitise projektist. Kui detailplaneeringuga kehtestatud ehitusõiguse piires on võimalikud erinevad lahendused, on kohalik omavalitsus kohustatud ehitusloa andmisel kontrollima, et ehitusloaga aktsepteeritav projekt arvestaks tasakaalustatult kõigi puudutatud isikute õigusi ja huve, samuti avalikke huve. Konkreetsele kinnisasja arhitektuurilise lahenduse otsustab kohalik omavalitsus kaalutlusõiguse alusel. Järelevalve teostaja leidis, et esimese korruse äripindadel on linnakeskkonnas positiivne mõju, sest tänaval kõndides näeb inimene eelkõige hoone esimese korruse tasandit ning seetõttu peaks vältima tummasid ja igavaid fassaade. Rahvarohked, valgustatud ruumid hoonete esimesel korrusel annavad turvatunde ka siis, kui päikesevalgust napib. 6. Hoonete mahud ja kõrgus KÜ Metsa 12, E. Pärnoja, S. Saava ja U. Aasorg tegid oma kirjades ettepaneku vähendada majadel korruseid: neljakorruselised asendada kuni kolmekorruseliste ja kolmekorruselised asendada kuni kahekorruseliste hoonetega. A. Lumiste tegi ettepaneku eramute tsooniga piirnevate korterelamute korruste arvu vähendamist eramute tsooni poolses küljes kolmele korrusele nii, et vähemalt 50% eramute tsooni poolsest korrusepindalast on tagasiastega ja maksimaalselt kolmekorruseline. Detailplaneeringus positsiooni nr 18 hoone kolmekorruseline osa kehtestada idasuunal ja positsiooni nr 3 hoonel lõunasuunal ning positsiooni nr 18 hoonestusala paigutada eramute tsoonist kaugemale krundi lääneossa, kuna korruselamu (pos 18) ja eramu (pos 16) vaheline kaugus 27 meetrit ei ole piisav. J. Laos ja M. Laos on ühiskirjas teinud ettepaneku hoonestuse eri tsoonide sujuvamaks üleminekuks ärimaa hoonete positsioon 3, positsioon 28 ja positsioon 18 kõrguse vähendamist sarnaselt teiste kõrvalasuvate hoonetega samale tasemele ning vähendada ka maksimaalsete maapealsete korruste arvu neljalt korruselt kolmele korrusele. S. Roots on teinud ettepaneku planeerida eramute läheduses olevad kortermajad kolmekorruselisteks. Kohalik omavalitsus selgitas, et detailplaneeringu ülesandeks on krundi ehitusõiguse määramine. Planeeringuga kavandatavate hoonete puhul antakse täpne lahendus projektidega ning planeeringus märgitakse ehitusõigusena hoone maksimaalne korruselisus, kõrgus ja ehitisealune pind. Võrreldes 2013. a vastuvõetud ja avalikustatud planeeringulahendusega on detailplaneeringu põhijoonisel positsioonil nr 16 (aadressil Kallaste tn 16) vähendanud planeeritava hoone korruselisust ja määranud planeeritava krundi sihtotstarbeks ärimaa sihtotstarbe asemel elamumaa sihtotstarbe kahekorruselise üksikelamu püstitamise võimalusega. Detailplaneeringu põhijoonisel positsioonil nr 18 (aadressil Kallaste tn 14) on võrreldes 2013. aastal vastuvõetud ja avalikustatud lahendusega vähendanud krundi ehitisealust pinda ligi poole võrra ja neljas korrus on kavandatud maksimaalselt 60% kolmanda korruse pindalast. Planeeritavad hooned detailplaneeringu põhijoonisel positsioonil 3 ja positsioonil 28 on planeeritud neljakorruselised, mille neljas korrus on ette nähtud samuti tagasiastega ning korruse pindalalaga maksimaalselt 60% kolmanda korruse pindalast. Kõrgem osa, ehk neli korrust kavandatakse hoone põhjapoolsele osale ning hoone lõunapoolne osa jääb kolmekorruseline. Kohalik omavalitsus on nõustunud hoonestusala nihutamisega positsioonil nr 18 (aadressil Kallaste tn 14) planeeritava krundi lääneserva, 4 m kaugusele krundi läänepiirist, mis tagab piisava vahekauguse planeeritava korterelamu ning olemasolevate ja planeeritavate üksikelamute vahel. Samuti määrama detailplaneeringus osalise neljanda korruse pinna paiknemise hoone läänepoolsel küljel, mis tähistatakse ka planeeringu põhijoonisel. Sellise lahendusega on tagatud piisav vahekaugus olemasolevate ja kavandatavate üksikelamute vahel. Samuti hakkab kõrgem, s.o neljakorruseline hoonemaht paiknema haljaalaga piirneval alal ning madalam, s.o kolmekorruseline hoonemaht on kavandatud olemasolevate ja planeeritavate üksikelamute poole. Järelevalve teostaja nõustus kohaliku omavalitsuse selgitustega ja lisab, et Rahandusministeeriumile esitatud detailplaneeringu põhijoonisel on hoonestusala positsioonil nr 18 (aadressil Kallaste tn 14) muudatus tehtud ning hoonestusala planeeritava krundi lääneservas, kuid pole arvuliselt märgitud kaugust krundi piirist. Põhijoonisel on märgitud ka neljanda korruse pinna paiknemine hoone läänepoolsel küljel. Detailplaneeringu lahendust on kohalik omavalitsus põhjendanud. 7. Hoonestusala Metsa tn 2 kinnistul Keila Tarbijate Ühistu tegi ettepaneku nihutada Metsa tn 2 kinnistu hoonestusala Kallaste kaupluse kinnistu (aadress Klooga mnt 7) piirist vähemalt 4 meetri kaugusele, kuna praegune asukoht takistab projekteeritava ehitise hooldamist ja teenindamist ning ei ole tagatud ehitise ehitamine, remontimine ning ka sademete (sh lume) ära juhtimine Metsa tn 2 enda kinnistul või kinnistule. Tõenäoliselt on ehitise seinale vajalik paigaldada seadmeid (nt konditsioneerid, korstnad vms), mis ulatuksid KTÜ Kallaste kaupluse kinnistule Kohalik omavalitsus selgitas, et Tabasalu alevikus Metsa tn 2 (katastritunnus 19801:002:0156) maaüksuse hoonestusala on määratud vastavalt 22.05.2012 korraldusega nr 458 väljastatud ehitusloa projekti alusel. Ehitusõiguse realiseerimiseks tuleb arvestada õigusaktidest tulenevate normide ja nõuetega ning teostada toiminguid nii, et sellega ei kaasneks kahju kolmandatele isikutele. AÕS § 148 lõikest 3 tulenevalt võib naaberkinnisasja omanik nõuda ehitajalt oma kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa kõrvaldamist, kui ehitaja on pahauskne või kui kinnisasja omanik enne ehitamise algust või hiljemalt ajal, mil selle osa kõrvaldamine ei olnud seotud ülemääraste kulutustega, sellele vastu vaidles. Järelevalve teostaja märkis, et vastavalt Rahandusministeeriumis 05.03.3020 toimunud vastuväidete ärakuulamisel kokkulepitule kohustus kohalik omavalitsus tegema Metsa tn 2 kinnistu omanikule ettepaneku hoonestusala nihutamiseks. Ehkki Päästeamet on detailplaneeringu lahenduse kooskõlastanud (17.01.2020) ja tuleohutuse seisukohalt on hoonestusala asukoht sobiv, nõustus järelevalve teostaja väitega, et hoonestusala paiknemine krundi piiril võib takistada projekteeritava ehitise hooldamist ja teenindamist ning põhjustada hilisemaid piirirajatise vaidlusi. Vastavalt esitatud märkusele on muudetud detailplaneeringu lahendust krundi pos nr 6 ehk Metsa tn 2 osas ja hoonestusala on nihutatud 2 meetrit krundi põhjapoolsest piirist eemale. Ehitisregistris on vastav parandus, Metsa tn 2 kinnistu omaniku taotluse alusel, teostatud projekti muudatusena 06.08.2020. 8. Avalik ruum 8.1 Parkimine L. Mäekallas leidis, et Tabasalu peab muutuma kutsuvamaks, mida planeeritav parklate maht Tallinn- Rannamõisa-Kloogaranna maantee ääres ei soosi ning ei tekita soovi keskusesse sisse astuda. Ettepanek on paigutada ärihooned tee äärde ja parkimine korraldada parkimismajas või peita hoonete taha ja jätta tee äärde mõningane parkimisvõimalus. Kõik (ülejäänud) parklad kombineerida haljastusega (puud!) - see ilmestab ala, veidi ka peidab parklat ja annab varju suvel kuuma päikese eest. Kohalik omavalitsus selgitas, et detailplaneeringu lahenduse koostamisel on lähtutud põhimõttest ja ideest, et Tallinn- Rannamõisa-Kloogaranna maantee visuaalne koridor oleks võimalikult lai ja avar ning hoonestus on kavandatud teadlikult maanteest kaugemale, eesmärgiga vähendada autode liikumisvõimalusi hoonestuse vahelistel aladel. Vallavalitsuse hinnangul võimaldab selline linnaruumi lahendus jätta autod maanteeäärsetele aladele ja annab võimaluse planeerida kavandatavate ärihoonete vahele jääv ala jalakäijatele avatud ruumina. Arvesse on võetud nii keskkonnakaalutlusi, säästva arengu põhimõtet kui ka kinnistute omanike huve ja soove. Tallinn- Rannamõisa-Kloogaranna maantee äärse parkla osas on võimalik hilisemal projekteerimisel ka ehitamise käigus kavandada alale näiteks konteinerhaljastust ja teisi väikevorme, millega on võimalik anda parklaalale nauditav visuaalne ilme. Järelevalve teostaja märkis, et kohalik omavalitsus on detailplaneeringu lahendust sobivaks pidanud ning järelevalve teostajal ei ole põhjust teisiti arvata. Samas toetas järelevalve teostaja ettepanekut parklate puudega liigendamise osas ning ei pidanud sobivaks vett mitteläbilaskvate pindade ulatuslikku kavandamist. Konteinerhaljastus elavdab küll alasid ja konteinerites on võimalik kasvatada väga erinevat taimmaterjali igal aastaajal, kuid vajalik on ka otsene kontakt maapinnaga vihmavee imbumiseks. Lisaks on kliimamuutuste kontekstis võimalike kuumasaarte tekkimise vältimiseks oluline roll varju pakkuval kõrghaljastusel. Vastavalt esitatud ettepanekule on detailplaneeringu seletuskirja alajaotise „Tingimused ehitamiseks“ (seletuskirja lk 8) punkti nr 10 täpsustatud: „Vett mitteläbilaskvaid pindasid kavandada võimalikult vähe ning eelistada looduslikult reguleeruvaid ruumilahendusi. Parkla liigendada kõrghaljastusega ulatuslike parkimisalade tekke vältimiseks.“ 8.2 Keskuse ala ja väljakud S. Roots on teinud ettepaneku rajada haljastatud kauplemisala ja pargiinventariga (pingid, lauad, kiiged, väike lava) keskplats, mis oleks ka kogukondliku läbikäimise kohaks, kus oleks mõeldud ka selle platsi kasutajate parkimisvõimalustele. L. Mäekallas avaldas arvamust, et planeeringus kavandatud laste mänguväljak vallamaja akna all peaks pigem olema seotud teiste funktsioonidega multifunktsionaalse väljaku piirkonnas; atraktiivse väljakupiirkonna peaks siduma Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee äärsete ärimaa kinnistutega, et ahvatleda külastajaid keskusesse tulema ja tegi ettepaneku, et Tabasalu keskus võiks ja peaks jääma avalikuks ruumiks (koos ärihoonetega või miks mitte kultuurikeskusega). Ettepanek on rajada skulptuuride park või välinäitusi võimaldav promenaad, otsida Tabasalu ruumiidentiteeti. T. Kuusk tegi ettepaneku planeerida Tabasalu keskusesse Muusikamaja, kuna vallas on palju kultuurihuvilisi inimesi (sh lapsi), kes sellise kooskäimise koha üle väga rõõmustaksid. Vanemaealised valla inimesed, kellel on erinevatel põhjustel raskusi linnas kultuuri ammutamas käia, on samuti praegu vaeslapse osas. Kohalik omavalitsus selgitas, et detailplaneeringuga piirdeaedade püstitamist kavandatava ähihoonestuse ümber ette ei nähta. Maantee äärde kavandatud ärihoonete ülemistele korrustele on detailplaneeringuga antud võimalus ka kortereid projekteerida, kuid detailplaneering ei kohusta seda tegema. Planeeringu keskne idee on olemasoleva vallamaja naabrusesse multifunktsionaalse väljakpargi loomine, mis võimaldaks viia ühistegevusele kutsuvaid üritusi läbi aastaringselt. Väljakut raamistavad neljast küljest olemasolevad ja uued hooned, mis pakuvad ühtlasi kaitset ka tuulte eest. Ühiskondliku haljasalaga piirnevale alale on planeeritud väiksemad ärihooned kohvikute, mängutubade jt multifunktsionaalse väljaku tegevusi toetavate teenuste pakkumiseks. Detailplaneeringu joonisel näidatud mänguväljaku tähis markeerib visuaalselt piirkonna soovituslikud tegevused, kuid ei anna kavandatava väikevormi lõplikku asukohta. Lõplikud hoonete ja väikevormide asukohad selguvad hilisema projekteerimise käigus. Käesoleva detailplaneeringuga muusikamaja ei kavandata, mis aga ei tähenda, et teema n- ö päevakorrast maas oleks. Muusikamaja võimalike asukohtadena kaalutakse Tabasalu keskuse territooriumil jätkuvalt teisi, vallavalitsuse hinnangul sobilikumaid asukohtasid. Ühe võimaliku asukohana on kaalumisel Teenuste tn 2 maaüksus ja teise võimaliku kohana laiendatav hariduskompleksi piirkond. Perspektiivse muusikamaja kavandamisel piirkonda võib lisanduda teisigi võimalikke ja väärikaid asukohaettepanekuid, mida vallavalitsus kindlasti kaalub enne lõpliku otsuse langetamist. Järelevalve teostaja märkis, et multifunktsionaalse keskväljaku kui kogukonna igas eas inimeste ühistegevust soodustava koha planeerimine on oluline ning kvaliteetse ja atraktiivse ruumi loomine on ruumikasutajate tulemise eelduseks. Detailplaneeringu seletuskirjas (lk 6) on muu hulgas märgitud, et planeeritud väljak-parki on võimalik kasutada nii laatade korraldamiseks, tseremooniateks kui ka talvise liuvälja rajamiseks. Väljakule on planeeritud parkla pargi külastajatele; jalgteede ning rajatiste asukoha täpsustamiseks ja vaikevormide paigutamiseks tuleb koostada eraldi projekt. 9. Kallaste tn 1 ja 2 ning 12 krundid R. Nurmsaar esitas vastuväite, et üldplaneeringu kohaselt on Kallaste tn 1 ja 2 krundid broneeritud ärimaaks, kuid detailplaneeringu kohaselt kavatsetakse nimetatud kruntidele rajada ka eluhooneid, mis on vastuolus kehtestatud üldplaneeringuga. Ettepanek on määrata Kallaste 1 ja 2 kruntide sihtotstarbeks sotsiaalmaa, jätta need krundid avalikku kasutusse ning kavandada Tabasalu keskväljakuks, esindusplatsiks ning lipuväljakuks, mida saaks kasutada erinevatel aastaaegadel, sh avalike ürituste korraldamisel. Ettepanek on rajada platsi servadesse ainult ühiskondlikke ehitisi, nagu näiteks kultuurimaja, vabaõhulava, minidiscgolfirada, vigursõidurada ja karusell lastele, pingid istumiseks jms) ning platsi Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee poolsesse serva kavandada autoparkla, kuhu vallaelanikud saavad parkida oma sõidukid nn „pargi ja sõida“ süsteemi kasutamiseks Tallinna ja Tabasalu vahel. R. Nurmsaar leidis, et Kallaste 12 krundile detailplaneeringus kavandatud avalik plats ei ole sobiv kuna, ei asu eriti läbikäidavas kohas, on liiga väike avalike ürituste korraldamiseks, samuti liiga lähedal platsi äärde jäävatele korterelamutele, mille tõttu võivad platsil korraldatavad üritused hakata elanikke häirima. Ettepanek on planeerida ärihooned platsile, kuhu detailplaneeringus on ette nähtud purskkaev. Tabasalu keskuse nn „jalakäijate promenaadi“ mis hetkel katkeb Ranna teel, tuleb pikendada kuni Kallaste kaupluseni. Kohalik omavalitsus selgitas, et planeeringu keskne idee on olemasoleva vallamaja naabrusesse multifunktsionaalse väljak-pargi loomine, mis võimaldaks viia ühistegevusele kutsuvaid üritusi läbi aastaringselt. Väljaku asukoha kavandamisel on lähtutud põhimõttest, et planeeritav väljak peab olema eemal peamisest müraallikast (Tallinn-RannamõisaKloogaranna maantee) ning suletud. Väljakut raamistavad neljast küljest olemasolevad ja uued hooned, mis pakuvad ühtlasi kaitset ka tuulte eest. Ühiskondliku haljasalaga piirnevale alale on planeeritud väiksemad ärihooned kohvikute, mängutubade jt multifunktsionaalse väljaku tegevusi toetavate teenuste pakkumiseks. Detailplaneeringu joonisel näidatud mänguväljaku tähis markeerib visuaalselt piirkonna soovituslikud tegevused, kuid ei anna kavandatava väikevormi lõplikku asukohta. Lõplikud hoonete ja väikevormide asukohad selguvad hilisema projekteerimise käigus. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt asuvad maaüksused Kallaste 1 ja Kallaste 2 tiheasustusalal, mille maakasutuse juhtotstarve on ärimaa. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrusest nr 155 „Katastriüksuste sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 punktist 2 on ärimaa ärilisel eesmärgil kasutatav maa (äri-, büroo- või teenindusotstarbeliste ehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa). Detailplaneeringuga kavandatakse Kallaste tn 1 maaüksus jagada kaheks krundiks, millele antakse ehitusõigus ühe hoone püstitamiseks – planeeritakse kuni 3-korruselised äri- ja eluhooned. Kallaste tn 2 kinnistule on kavandatud äri- ja eluhoone, kus võiks asuda hotell, restoran vms. Planeeringuga on määratud maaüksuste kasutusotstarvete proportsioon, milleks on ärimaa 0-100%/ elamumaa 0-50%. Tulenevalt planeerimisseadusest võib ühele krundile määrata mitu kasutamise sihtotstarvet. PlanS6. § 9 lg 7 punkti 1 kohaselt on üldplaneeringu põhilahenduse muutmine vastava maa-ala üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. Vastuvõetud detailplaneeringus on ärimaa sihtotstarbega maaüksustele kavandatud elamumaa kõrvalfunktsioon 0-50% ulatuses, mis ei ole vallavalitsuse seisukohast käsitletav maakasutuse juhtotstarbe ulatusliku muutmisena, sest säilib ärimaa juhtfunktsioon ja planeeringuga antakse võimalus kavandada ka elamispindasid 0-50% ulatuses, kuid ei seata sellist kohustust. Planeerimisalase tegevuse korraldajana peab kohalik omavalitsus tasakaalustama erinevaid huve, sh avalikke huve ja väärtusi, mis käesoleval juhul lähtuvad eelkõige ja peamiselt kohalikest huvidest. Ärikeskust planeeritakse läbima jalgteed ja jalakäijate alad, kus nii jalakäijad kui ka kergliiklejad saavad mugavalt ja ohutult liigelda. Vallavalitsuse hinnangul on planeeringulahenduse koostamisel arvesse võetud nii keskkonnakaalutlusi, säästva arengu põhimõtet kui ka kinnistute omanike huve ja soove. Ärihooneid kavandatakse käesoleval juhul alale, kus üldplaneeringu kohaselt on maakasutuse funktsioonina ette nähtud ärimaa. Järelevalve teostaja leidis, ettepanekutes nimetatud tegevusi ei välista ka detailplaneeringuga kavandatud multifunktsionaalse väljak-pargi idee. Vastuväidete esitaja ettepanekutega arvestamine Kallaste 1, 2 ja 12 kinnistute osas tähendaks järjekordset detailplaneeringu ulatuslikku muutmist, mille tulemus mingil määral seostuks pigem varasema (2013) planeeringu lahendusega avaliku ruumi paiknemise osas. Kuna varasemale detailplaneeringu lahendusele (2013) on vastuväidetes viidatud (L. Mäekallas) ja detailplaneeringu koostamine on algatatud (2010) lähtuvalt Tabasalu aleviku hoonestuse ideekonkursi „Pittoresco“ tööst, pidas järelevalve teostaja sobilikuks võrrelda avaliku ruumi muutumist detailplaneeringu koostamise käigus ning leidis, et mõlemad eelnimetatud planeeringud on jalakäijate ala poolest lihtsamalt mõistetava lahendusega, näiteks kirde-kagu suunal planeeritud jalakäijate ala vallamaja ette planeeritud segafunktsiooniga platsilt olemasolevate poodideni. 10. Kallaste 14 ja 16 kinnistute omaniku mittenõustumine Detailplaneeringu huvitatud pool on kohalik omavalitsus, kes on ka planeeringu tellija ja finantseerija. Huvitatud pooleks ja arendajateks on ka alale jäävate maaüksuste omanikud. Harku Vallavalitsus on 25.01.2019 kirjaga nr 12-1/141-12 edastanud planeeringulahenduse tutvumiseks ja arvamuse andmiseks planeeringuala kinnistute omanikele, milles on märgitud, et arvamuse esitamata jätmist loetakse lahendusega nõustumiseks. Maaüksuste omanikud on edastatud kirja kätte saanud. AS Karumaa on 25.02.2019 planeeringulahenduse kooskõlastanud. RevalCargo OÜ on 14.02.2019 ja 22.02.2019 edastatud e-kirjadega teada andnud, et ei nõustu esitatud lahendusega. Ülejäänud maaüksuste omanikud planeeringulahenduse kohta arvamust ei ole avaldanud. Rahandusministeeriumis toimunud arutelul käsitleti ka 22.02.2019 (mitte avaliku väljapaneku ajal) esitatud detailplaneeringu alale jääva Kallaste tn 14 ja 16 kinnistu omaniku RevalCargo OÜ mittenõustumist käesoleva detailplaneeringu (2019) lahendusega, mis lubab väiksemat ehitusmahtu kui varasem versioon (2013). Kohalik omavalitsus selgitas, et 2013. aastal vastu võetud detailplaneeringule üks peamistest esitatud vastuväidetest oli seisukoht, et vastuvõetud detailplaneering ei vasta Tabasalu aleviku hoonestuse ideekonkursi „Pittoresco“ tööle. Samuti esitati vastuväited Kallaste tn 14 ja Kallaste tn 16 maaüksustele kavandatud kruntide sihtotstarvete ja ehitusõiguse osas, kuna korterelamute ja üksikelamute vahetusse lähedusse kavandati 60% tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande maa ja 40% majutushoone maa. Kavandatud kruntidele oli määratud ehitusõigus, mille kohaselt oli ette nähtud galeriiga ühendatud hoonemaht üle kahe krundi ehitisealuse pinnaga kokku 1690 m². Hoone kõrguseks kavandati korterelamute poolsel osal kuni 5 korrust kõrgusega maapinnast kuni 15 m ja üksikelamutega piirneval alal kuni 3 maapealset korrust ja kõrgusega maapinnast kuni 12 m. Harku Vallavalitsus nõustus esitatud vastuväidete ja ettepanekutega osaliselt ning detailplaneeringu lahendust korrigeeriti vastavalt Tabasalu aleviku hoonestuse ideekonkursi „Pittoresco“ tööle. Kallaste tn 14 ja Kallaste tn 16 kinnistute osas lähtuti kruntide moodustamisel ja ehitusõiguse kavandamisel korterelamutega piirneval alal olemasolevate korterelamute mahtudega ning üksikelamutega piirneval alal olemasolevate üksikelamu mahtudega. Järelevalve teostaja märkis, et detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus. Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks planeerimisel on territooriumi säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis on paratamatu, et alati ei pruugi olla võimalik kõikide planeeringulahendusest puudutatud isikute soovidega arvestada. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu kujuneb iga konkreetse planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle kehtestamist. Detailplaneeringu materjalidest selgub, et kohalik omavalitsus on kaalunud avalikke ja erahuvisid ning et antud lahendus on suures osas koostatud tulenevalt 2013. aastal avalikul väljapanekul esitatud ettepanekutest ja vastuväidetest. Kokkuvõtvalt märkis järelevalve teostaja, et detailplaneeringule esitatud vastuväiteid ja ettepanekuid arvestades, on ilmne, et Tabasalu keskuse ala on oluline paik kohalikele elanikele ning tähtsaks peetakse paiga oma nägu. Keegi ettepanekute ja vastuväidete esitajatest ei ole pidanud mittevajalikuks kohaliku omavalitsuse ideed luua multifunktsionaalne väljak-park, mis võimaldaks läbi viia kogukonna ühistegevusi aastaringselt. Mitmekesine avalik ruum ning võimalus turvalises ja atraktiivses keskkonnas läbida jalgsi või kergliiklusvahendiga igapäevateekonda koju-kooli-tööle- poodi, bussipeatusesse jne on oluline. Eeltoodust tulenevalt tegi järelevalve teostaja ettepaneku enne detailplaneeringu kehtestamist täiendada planeeringu lahendust järgmiste punktide osas. - Läbi mõelda jalgteed ja jalakäijate alad, kus nii jalakäijad kui ka kergliiklejad saavad mugavalt ja ohutult liigelda, sh käsitleda jalgrattaparklate planeerimise vajadust ning lisada üheselt arusaadav liiklusskeem detailplaneeringule. - Näidata ärimaa krundi minimaalne haljastuse osatähtsus protsentides ja haljasalade soovituslikud asukohad ning täiendada selles osas detailplaneeringut lähtuvalt Harku Vallavolikogu 31.05.2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustav teemaplaneeringu seletuskirja punktist 3.5 „Nõuded äri- ja üldkasutatavate hoonete planeerimisele, projekteerimisele, ehitamisele ja ärimaade kruntimisele“ . - Tänavarajatised ja parkimislahendus kavandada vastavalt Eesti standardile „Linnatänavad“. Vett mitteläbilaskvaid pindasid kavandada võimalikult vähe ning eelistada looduslikult reguleeruvaid ruumilahendusi. Ulatuslike parkimisalade tekke vältimiseks liigendada parklaala kõrghaljastusega. - Lisada detailplaneeringusse nõue, et ehitusprojekti koosseisus koostatakse maastikuarhitektuurne, sh haljastuse projekt, mille koostamisse kaasatakse maastikuarhitekt. - Märkida detailplaneeringu põhijoonisele arvuliselt hoonestusalade kaugus krundi piirist. - Leida võimalus Metsa tn 2 kinnistule planeeritud hoonestusala nihutamiseks Klooga mnt 7 kinnistu (KTÜ Kallaste kauplus) piirist eemale. - Lisada detailplaneeringusse viide, et Terviseamet on 28.08.2017 koostanud raadiosageduste kasutamise tingimuste tervisekaitsealase uuringu nr 9.4-2/5430, et selgitada välja inimese tervist ohustava/kahjustava raadiosagedusliku elektromagnetvälja mõju. Kõnesoleva mobiilsidemasti andmed on toodud uuringu leheküljel 23, mille tulemusena on arvutuslik raadiokiirguse piirtaseme kaugus antennist peakiire suunal 14,5 m, antenni kõrgus maapinnast on 40 m. Lähtudes riigihalduse ministri pädevuse piiridest, võttes aluseks EhSRS § 111 lõikest 3 ja PlanS7. § 23 lõike 6, annan oma heakskiidu Harku vallas Tabasalu alevikus Tabasalu keskuse I etapi detailplaneeringule ning tagastan planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks. I. Kokkuvõte Järelevalve menetluse tulemusel korrigeeris Harku Vallavalitsus vastavalt järelevalve teostaja poolt esitatud märkustele detailplaneeringu põhijoonist ja seletuskirja (täpsemad selgitused on leitavad käesoleva otsuse alajaotises „H. Avalikul väljapanekul esitatud ettepanekud ja vastuväited, kohaliku omavalituse ja järelevalve teostaja seisukohad“ vastava teema käsitluse all). 22.04.2020 esitas Keila Tarbijate Ühistu Tallinna Halduskohtule kaebuse Harku Vallavalitsuse 01.02.2011 korralduse nr 66 „Lisatingimuste määramine Tabasalu alevikus Metsa tänav 2 ärihoone ehitusprojekti koostamiseks“ ja vallavalitsuse 22.05.2012 korralduse nr 458 „Ehitusloa andmine ärihoone ehitamiseks Tabasalu alevikus Metsa tänav 2 asuvale kinnistule“ ning selle alusel 29.05.2012 väljastatud ehitusloa nr 15144 tühistamiseks. 24.04.2020 edastas Tallinna Halduskohus kohtumääruse nr 3-20-747, milles tegi menetlusosalistele ettepaneku asuda omavahelistesse läbirääkimistesse asja lahendamiseks kompromissiga. Läbirääkimiste käigus saavutatud kompromissi tulemusena muudeti Metsa tn 2 hoone ehitusloa ehitusprojekti selliselt, et Metsa tn 2 kinnistule kavandatav hoone ja ka hoonestusala nihutati 2m kaugusele Klooga mnt 7 kinnistu piirist. Seeläbi lahendati ka detailplaneeringu avaliku väljapaneku perioodil (27.10.2017) esitatud vastuväide Metsa tn 2 kinnistu hoonestusala muutmiseks. Harku Vallavalitsus, tutvunud detailplaneeringu korrigeeritud materjalidega ja menetlusdokumentidega, on seisukohal, et detailplaneeringu kehtestamisega ei rikuta avalikkuse või kellegi kolmanda osapoole huve ega riivata neid määral, et need kaaluksid üles detailplaneeringust huvitatud isiku õiguse enda kinnisasja vabaks kasutamiseks. Vallavalitsuse hinnangul on kavandatud tegevus ja ehitusmaht antud piirkonda sobiv ning kooskõlas Harku valla kehtiva üldplaneeringu ning Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringuga. Harku Vallavalitsus leiab, et detailplaneering on koostatud võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid silmas pidades, arvestades seejuures eraomanike soove ja õiguseid ning tagades säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu. Detailplaneeringu vastuvõtmisele eelnevalt on planeeringust huvitatud isikud sõlminud Harku Vallavalitsusega 25.08.2020 lihtkirjaliku lepingu nr 5-9/405/20 ning 31.08.2020 notariaalse lepingu, milles on fikseeritud osapoolte kohustused ning nende täitmise garantiid. Kõike eelpool toodut arvestades ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 2, planeerimisseaduse § 4 lõike 1, § 124 lõike 10, § 139 lõike 1 ning Harku Vallavolikogu 25.05.2017 määruse nr 21 “Harku valla ehitusmäärus” § 2 lõike 1 ja lõike 3 punkti 1 alusel: 1. Kehtestada Tabasalu keskuse I etapi detailplaneering vastavalt KOOTPLAAN OÜ (rg-kood 10047847) tööle nr H-151-11. kuvatavNr Alampunkti tekst 2. Korralduse punktis 1 nimetatud detailplaneeringu elluviimiseks vajalikud kohustuslikud tegevused on järgmised: 1) katastriüksuste moodustamine ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine vastavalt detailplaneeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele; 2) planeeringujärgsete servituutide osas notariaalse kokkuleppe sõlmimine ja servituudi kandmine kinnistusraamatusse; 3) vallale tasuta võõrandama detailplaneeringu alusel moodustatud eelnevalt heakorrastatud järgmised kinnistud: - transpordimaa sihtotstarbega kinnistu, suurusega ligikaudu 825 m² (Lisa 2 krunt Pos nr 4, moodustatakse kinnistust Kallaste tn 1); - transpordimaa sihtotstarbega kinnistu, suurusega ligikaudu 115 m² (Lisa 2 ajutine krunt Pos nr 25c, moodustatakse kinnistust Kallaste tn 9); - transpordimaa sihtotstarbega kinnistu, suurusega ligikaudu 210 m² (Lisa 2 ajutine krunt Pos nr 1c, moodustatakse kinnistust Kallaste tn 2); - transpordimaa sihtotstarbega kinnistu, suurusega ligikaudu 210 m² (Lisa 2 ajutine krunt Pos nr 25b, moodustatakse kinnistust Kallaste tn 9); - transpordimaa sihtotstarbega kinnistu, suurusega ligikaudu 429 m² (Lisa 2 ajutine krunt Pos nr 1b, moodustatakse kinnistust Kallaste tn 2); - transpordimaa sihtotstarbega kinnistu, suurusega ligikaudu 51 m² (Lisa 2 ajutine krunt Pos nr 3b, moodustatakse kinnistust Kallaste tn 1); - transpordimaa sihtotstarbega kinnistu, suurusega ligikaudu 235 m² (Lisa 2 krunt Pos nr 32, moodustatakse kinnistust Kallaste tn 2); - transpordimaa sihtotstarbega kinnistu, suurusega ligikaudu 28 m² (Lisa 2 ajutine krunt Pos nr 26c, moodustatakse kinnistust Kallaste tn 5); 1..Kuni 30.06.2015 kehtinud redaktsioon. 2..Kuni 30.06.2015 kehtinud redaktsioon. 3..Kuni 30.06.2015 kehtinud redaktsioon. 4..Kuni 30.06.2015 kehtinud redaktsioon. 5..Kuni 30.06.2015 kehtinud redaktsioon. 6..Kuni 30.06.2015 kehtinud redaktsioon. 7..Kuni 30.06.2015 kehtinud redaktsioon.  - üldkasutatava maa sihtotstarbega kinnistu, suurusega ligikaudu 71 m² (Lisa 2 ajutine krunt Pos nr 26b, moodustatakse kinnistust Kallaste tn 5); - transpordimaa sihtotstarbega kinnistu, suurusega ligikaudu 481 m² (Lisa 2 krunt Pos nr 19, mis moodustatakse ajutisest krundist Pos nr 16c, moodustatakse kinnistust Kallaste tn 16). 4) detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine detailplaneeringu realiseerimisest huvitatud isiku finantseerimisel arvestusega, et tehniline infrastruktuur peab olema terviklikult rajatud ja otstarbekohaselt kasutatav enne detailplaneeringu alusel alale esimesena rajatud hoonete(le) kasutusloa andmist. Tehnovõrgud ja –rajatised ehitatakse olemasolevatest liitumispunktidest kuni eraomandisse jääva krundi kavandatud liitumispunktideni. 3. Planeeringu koostamise korraldajal on õigus detailplaneering kehtetuks tunnistada, kui detailplaneeringust huvitatud isik ei ole täitnud 25.08.2020 sõlmitud lihtkirjalikus lepingus nr 5-9/405/20 või 31.08.2020 sõlmitud notariaalses lepingus võetud kohustusi. 4. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavakstegemisest arvates, esitades vaide Harku Vallavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 5. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Erik Sandla vallavanem Ive Eevel vallasekretär Saatja: Liis Ninn <[email protected]> Saadetud: 10.09.2020 10:00 Adressaat: Liis Ninn <[email protected]> Teema: FW: Tabasalu alevikus Tabasalu keskuse I etapi detailplaneeringu kehtestamine Manused: image001.png; image003.png; 2020.09.01_Kehtestamise korraldus nr 512.asice From: Kaisa Pagil <[email protected]> Sent: Tuesday, September 08, 2020 3:12 PM To: [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected] Subject: Tabasalu alevikus Tabasalu keskuse I etapi detailplaneeringu kehtestamine Tere! Edastan Tabasalu alevikus Tabasalu keskuse I etapi detailplaneeringu kehtestamise korralduse nr 512, lisatud manusesse. Lugupidamisega Kaisa Pagil assistent Harku Vallavalitsus Kallaste tn 12, Tabasalu Harku vald Telefon: 606 3839 Mob: 5553 9321 www.harku.ee facebook.com/HarkuVald Palun säästa loodust ja võimalusel väldi selle e-kirja välja printimist!