Madis Timpson
Teie 23.10.2025 nr RIIGIKOGU/25-1059/-
Õiguskomisjoni esimees
3T
Meie 05.11.2025 nr 8-2/7836
Riigikogu õiguskomisjon
[email protected]
Vabariigi Valitsuse arvamuse esitamine
seaduseelnõu 731SE kohta
Vabariigi Valitsus pani 23.10.2025.a istungil justiitsministrile ülesandeks teha Vabariigi Valitsuse
arvamus Riigikogu Isamaa fraktsiooni poolt algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise
seaduseelnõu 731SE kohta kirjalikult teatavaks Riigikogu õiguskomisjonile. Käesolevaga teatan, et
Vabariigi Valitsus otsustas 23.10.2025.a istungil mitte toetada seaduseelnõu 731SE seadusena
vastuvõtmist.
Eelnõuga taotletakse KrMS-i 3¹. peatüki (jälitustoimingud) muutmist selliselt, et jälitustoimingutest
mitteteavitamise loa (edaspidi ka MTL, § 12613) andmise otsustab prokuröri asemel edaspidi
eeluurimiskohtunik. Muid muudatusi eelnõuga ei taotleta.
Seaduseelnõu ei vasta hea õigusloome ja normitehnika eeskirjas ettenähtud tingimustele. Eelnõu
seletuskirjas pole kirjeldatud sisulisi puudusi kehtivas seaduses või õiguskaitseorganite praktikas,
muudatuse eesmärki ja vajadust on põhjendatud pealiskaudselt, puudub nii mõju- kui ka kuluanalüüs.
Seaduseelnõuga suureneb kohtute ja prokuratuuri töökoormus, mis toob kaasa menetluste venimise
või vajaduse täiendavate rahaliste vahendite järele.
Alljärgnevalt on täpsemalt loetletud eelnõu mittetoetamise põhjuseid.
1. Eesmärk ja mõjuanalüüs
a. Eelnõu puudulik eesmärgikirjeldus
Eelnõu seletuskirja kohaselt on seaduseelnõu eesmärk isikute põhiõiguste parem tagamine ning
avalikkuse usalduse suurendamine kriminaalmenetluse aususe ja läbipaistvuse vastu. Tugevneb
jälitustegevuse lubade väljastamise protseduuri usaldusväärsus ja vastavus ausa õigusemõistmise
põhimõtetele.
Seletuskirjas puuduvad andmed, mis viitaksid vajadusele kehtivat seadust muuta. Selliseid andmeid
ei ole ka Justiits- ja Digiministeeriumil. Kohtute ja prokuratuuri andmetel puuduvad MTL-idega seotud
uurimiskaebemenetlused või ka kohtumenetlused. Kehtiva seaduse kohaselt toimub MTL-ide osas
piisav ja proportsionaalne kontroll. Jälitustegevuse põhireeglina teavitatakse puudutatud isikuid
viivitamatult pärast jälitustoimingute lõpetamist ning teavitamata jätmine on võimalik vaid kitsalt
piiritletud juhtumitel. Prokuratuur võib MTL-e väljastada kuni üheks aastaks ning loa edasise
pikendamise vajaduse korral tuleb ka kehtiva seaduse järgi loa pikendamist taotleda juba
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
eeluurimiskohtunikult. MTL-id on kohtulikult vaidlustatavad, tagades menetlusosalistele
kriminaalmenetlussüsteemi usaldusväärsuse.
2024. aastal andsid prokuratuur ja kohtud jälitustoiminguteks 753 uut luba 1. Prokuratuuri andmetel
väljastati 2024. aastal kokku 365 jälitustoimingutest mitteteavitamise luba, millest:
- 216 väljastas prokuratuur koos uue jälitustoimingu tegemise loaga,
- ühe väljastas prokuratuur täiendava jätkuloana esmase mitteteatamise tähtaja
möödumisel ning
- 148 väljastasid prokuratuur ja kohtud seoses varasemal perioodil antud jälitustegevuse
lubadega.
Statistikast nähtub seega, et MTL-ide osakaal 2024. a uute jälitustoimingute lubade hulgas oli väiksem
kui 30% (217/753), mis viitab kehtiva seaduse toimimisele.
Seletuskirjas sisalduvat väidet prokuröride erapoolikusest kohtueelse menetluse raames pole
millegagi põhjendatud ning Justiits- ja Digiministeerium ei pea seda väidet tõsiseltvõetavaks.
Prokuratuuri kohustuseks kohtueelses menetluses on kohtueelse menetluse juhtimine ja selle
seaduslikkuse tagamine. Üksikud juhtumid, kus kohtud on prokuratuuri määruseid tühistanud, ei anna
alust väitmaks, et prokuratuuri järelevalve kohtueelse uurimise üle ei toimi või et prokuratuur on
süsteemselt erapoolik ja teeb õigusvastaseid menetlusotsuseid. Menetluskord pakub piisavalt
võimalusi prokuratuuri otsuste vaidlustamiseks nii uurimiskaebemenetluse kui ka põhikriminaalasja
lahendamise raames. See tagab vastavalt ka menetluse läbipaistvuse ja usaldusväärsuse ühiskonna
jaoks.
b. Eelnõu ebasoodne mõju
Jälitustegevusest teavitamine ning kogutud andmete avalikustamine liiga vara võib ohustada
kohtueelset menetlust, kuivõrd selle edasist kulgu saavad kahtlustatavad oma käitumist korrigeerides
saboteerida. MTL-i aluse äralangemist on kohustuslik monitoorida igal ajahetkel, mille tagajärjel ka
isikuid viivitamata teavitatakse. Eeluurimiskohtunikega võrreldes on prokuratuuril kahtlustavate suhtes
läbiviidava jälitustegevuse käigust ja tulemustest vahetum ülevaade. See võimaldab vastavalt ka
paremini hinnata, millal ei ohusta jälitustegevusest teavitamine (enam) kriminaalmenetluse ja
jälitustegevuse huve või teiste isikute õigusi ning kahtlustatava teavitamine jälitustegevuse
läbiviimisest on võimalik.
c. Suurenev töökoormus
Seadusemuudatusega suureneb prokuratuuri töökoormus ning lisandub bürokraatiat. Kehtiva
seaduse alusel saab prokuratuur MTL-i andmise otsustada kohtueelse uurimise käigus kogutud teabe
põhjal, mis ei pruugi kõik olla kriminaaltoimikus menetlusdokumentide kujul (nt teadmine sellest, et
käimas on veel mingid kriminaalmenetlused, mida jälitustoimingutest ennatlik teavitamine võiks
ohustada). Pole teada, milliseks kujunevad kohtute ootused prokuratuuri poolt MTL-i taotluse
põhjendamisele (eriti juhul, kui kohtueelne uurimine on varajases staadiumis) ning hinnangu
andmiseks nõutava materjali hulk võib osutuda küllalt ulatuslikuks. Seadusemuudatusega lisanduks
prokuratuurile täiendav töökoormus, kuivõrd eeluurimiskohtunikele tuleb süstematiseerida ning
Prokuratuuri Infosüsteemi või piiratud ligipääsuga arvutite turvavõrku (TS009) toimetada rohkem
materjale. MTL-i hindamisega eeluurimiskohtuniku poolt võivad kaasneda ka täiendavad
transpordikulud.
Seadusemuudatusega suureneb kohtute töökoormus. Kehtiva seaduse kohaselt hindavad kohtunikud
jälitustoimingutest teavitamata jätmise põhjendatust prokuratuuri taotlusel siis, kui ühe aasta
möödumisel jälitustoimingu loa tähtaja lõppemisest ei ole jälitustoimingust teavitamata jätmise alus
ära langenud. Seega tähendaks seaduseelnõu vastuvõtmine 2024. a statistika näitel (viidatud
eespool) eeluurimiskohtunikele üle 200 sellise kriminaalmenetluse lisandumist, mille kohati väga
mahukate materjalidega tuleb tutvuda MTL-i põhjendatuse hindamiseks. See kujutab endast
märkimisväärset lisakoormust kohtusüsteemile. Sõltuvalt kohtute tööjaotuskavast on tõenäoline, et
MTL-i hindamine langeb mitmetel juhtudel valvekohtunikule ning selle tulemusel jääb täiendav
kohtunik välja kohtuasjade jagamise ringist, mis pole kohtute praegust koormust arvestades
jätkusuutlik. Eeluurimiskohtunikele täiendavate kohtuasjade lisandumine toob kaasa kohtumenetluse
1 Kuritegevuse ülevaade 2024
2
üleüldise aeglustumise, mis oleks praegust menetlusaegade pikenemise trendi arvestades vägagi
ebasoovitav.
2. Seaduse rakendamise kuluanalüüs
Eelnõu seletuskiri ei sisalda analüüsi seaduse muutmisega kaasnevate kulutuste ega täiendavate
tuluallikate osas. Selle asemel väidetakse, et riigieelarvelist mõju eelnõul ei ole. Eelnõu koostajad pole
arvestanud nii prokuratuuri kui kohtute töökoormuse kasvuga. Eelnõu seletuskirjas puuduvad
mistahes arvutused või hinnangud sellele, kui suurt lisaressurssi on vaja nii prokuratuurile kui ka
kohtutele eelnõukohase regulatsiooni rakendamiseks ilma, et see tooks kaasa tõrkeid kohtute ja
prokuratuuri korrakohases funktsioneerimises. Kohtutele täiendava tööülesande panemine ja
prokuratuuri töökoormuse suurendamine ilma lisaressursita põhjustab paratamatult olukorra, kus
prokuratuuris ja kohtutes akumuleerub lahendamata kohtuasjade jääk ja menetlusajad pikenevad.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
Steven Andrekson 58876522
[email protected]
3