Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse ning spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadus e ning spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse ( edaspidi RKPSS ) § 1 alusel määratakse Eesti Vabariigi kultuuripreemiad (edaspidi preemia ) väljapaistvate loominguliste saavutuste eest kultuuri alal. Preemia määratakse füüsilisele isikule. Preemiate arv ja liigi d on sätes t atud RKPSS-i § -s 2. Selle kohaselt määratakse igal aastal kolm preemiat pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest (edaspidi elutööpreemia ) ning viis preemiat eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest (edaspidi aastapreemia ) . Eelnõuga muudetakse preemiate andmis t sellisel viisil, et edaspidi antakse kuni kolm elutööpreemiat ja kuni viis aastapreemiat. Lisaks tehakse muudatusi, mis ajakohastavad preemiate andmise korraldust. RKPSS - i 2. peatükk sätestab Eesti Vabariigi kultuuristipendiumid e (edaspidi kultuuri stipendium ) määramise alused ja korra. Selle järgi määratakse k ultuuristipendium riikliku kultuuripoliitika seisukohalt oluliste kultuuriprojektide ja loominguliste tellimuste toetamiseks või õppetoetustena õpinguiks välismaa kõrgkoolides või teadusasutustes. Kultuuris tipendiumi võib määrata füüsilisele isikule, juriidilisele isikule või asutusele . Eelnõu ga nähakse ette kultuuristipend iumi d e andmise lõpetamine. Muudatusega ühtlustatakse kultuuri toetamise korraldust ning samuti halduskoo rmust kui ka töökoormust . Spordiseaduse (edaspidi SPS ) § 10 sätestab riiklikud spordistipendiumid ja -preemiad . Eelnõuga nähakse ette, et riiklike spordi stipendiumi d e määramine l õpetatakse ning sellega ühtlustatakse spordi toetamise korraldus . Muudatus vähendab taotlejate halduskoormust ning toetuse andja töökoormust. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna juhataja Katre Väli ([email protected]), spordiosakonna juhata ja Margus Klaan ( [email protected] ), strateegia- ja innovatsiooniosakonna kultuurihariduse ja ligipääsetavuse nõunik Annik k i Aruväli (anni k [email protected]) ning õigus- ja haldusosakonna juhataja Merle Põld ( [email protected], 628 23 47) . Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud OÜ Täheviirg keeletoimetaja Riina Martinson ([email protected]) . 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse : RKPSS-i redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT I, 29.06.2014, 109 ; SPS-i redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT I, 10.07.2025, 4 . Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju (HÕNTE § 1 lg 2 p 5) . Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk RKPSS -i ja SPS-i muudatus t e eesmärk on korrastada kultuuri- ja spordivaldkonnas riiklike preemiate ja stipendiumi d e maksmise süsteemi ning muuta se e otstarbekamaks ja tõhusamaks . 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb k olmest paragrahvist. Paragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse RKPSS-i pealkirja. Kuna riigi kultuuristipendiumide andmine lõpetatakse , siis ei ole põhjendatud stipendiumide nimetamine seaduse pealkirjas. Seaduse pealkirjaks jääb riigi kultuuripreemiate seadus, mis reguleerib kultuuripreemiaid ja riigi keeleauhinda. Paragrahvi 1 pun ktidega 2 ja 3 muudetakse RKPSS-i § 2 l õike 1 punkte 1 ja 2. Nimetatud sätete kohaselt määratakse igal aastal kolm elutööpreemiat ning viis aasta preemiat . Selline sõnastus ei sisalda kaalutlusõigust ega võimalust läheneda juhtumipõhiselt. Eelnõuga preemiate maksimaalset arv u ei muudeta, kuid suurendatakse paindlikkust nende määramisel . Selleks nähakse eelnõus ette, et edaspidi antakse kuni kolm elutööpreemiat ning kuni viis aastapreemiat. Muudatus võimaldab määrata igal aastal välja antavate preemiate arvu , arvestades riigieelar velisi võimalusi. Kultuurim inister otsustab Kultuuriministeeriumi eelarvevahendite kasutamise ning kinnitab Kultuuriministeeriumi eelarve (VVS § 49 lg 1 p -d 8 ja 9) . Sellest lähtuvalt otsustab ministe r ka i ga l aasta l välja antavate elutööpreemiate ja aastapreemiate arvu , võttes a rvesse preemiate suurust ja eelarvelisi võimalusi . Paragrahvi 1 punktiga 4 muudetakse RKPSS-i § 2 lõiget 2 ja sätestatakse, et preemiaga kaasneb tunnistus. Lõikest jäetakse välja, et preemiaga kaasneb ka mälestusmedal. Praktikas on koos preemiaga antud preemia saajale tunnistus, kuid mitte mälestusmedalit. Muudatusega viiakse praktika seadusega kooskõlla ning ühtlustatakse riikliku spordipreemi a ga, mille puhul kaasneb preemi a ga üksnes tunnist us. Paragrahvi 1 pun k tiga 5 muudetakse RKPSS-i § 3 , milles sätestatakse, et p reemia suuruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kehtiva sõnastuse järgi määratakse preemia suurus igal aastal riigieelarves. I ga-aastane riigieelarve seadus siiski preemiate suurusi eraldi ei määra ning sellekohased vahendid sisalduvad Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarves . See jääb ka edaspidi nii. Praktikas on alates 2012. aastast elutööpreemia suurus o lnud 64 000 eurot ning aastapreemia suurus 9600 eurot , kuid need suurused ei ole õiguslikult määratud. Õ iguslikult on siiski selgem, kui preemiate suurused on määratud õigusaktiga . Kohane on selleks ministri tasand i õigusakt ehk kultuuriminist ri kui valdkonna eest vastutav a minist ri määrus . Preemiate suu rusi ei ole kavas muuta ning neid hoitakse eelnevate aastatega samal tasemel. Paragrahvi 1 punktis 6 täiendatakse RKPSS-i § 4 l õiget 3 ja sätestatakse, et Kultuuriministeerium avalikustab nõuetekohaselt esitatud ettepanekud ja nende esitajad ministeeriumi veebilehel hiljemalt iga aasta 1. veebruariks. Kehtiv sõna s tus RKPSS-i § 5 l õikes 3 näeb ette, et ettepanekud ja nende esitajad tuleb avalikustada üleriigilise levikuga ajalehes ning see on kultuuripreemiate komisjoni kohustus . Praktikas täidab seda ülesannet Kultuuriministeerium . Samuti ei ole ettepanekute ja nende esitajate avaldamine üleriigilise levikuga ajalehes ajakohane ega otstarbekas . Avaldamise kohustusest loobuda ei plaanita, kuid sätestatakse ava ldamine ministeeriumi veebilehel. Pa ragrahvi 1 punktiga 7 muudetakse RKPSS-i § 5 l õiget 1 ja sätestatakse, et kultuuripreemiate komisjoni moodustab valdkonna eest vastutav minister kolmeks aastaks. Kehtiva sõnastuse järgi on komisjoni moodustamine Vabariigi Valitsuse pädevuses. Preemiate määramise töö korraldamine on kultuuriministri pädevuses , seal hulgas juhib tema kultuuripreemiate komisjoni tööd. Se da muudatus ei puuduta. Seetõttu on otstarbekas viia ka komisjoni moodustamise pädevus üle ministri tasandile. Komisjon moodustatakse jätkuvalt kolmeks aastaks. Paragrahvi 1 pun k tis 8 ajakohastatakse RKPSS-i § 5 lõikes 2 sätestatud volitusnorm ja nähakse ette, et kultuuripreemiate k omisjoni töökorra kinnitab valdkonna eest vastutav minister määrusega . Praegune komisjoni töökord kehtib muutmata kujul 1999. aastast. Koos eelnõuga on plaanis üle vaadata ja ajakohastada ka nimet at ud töökord. Samuti tuuakse määruse kehtestami n e Vabariigi Valitsuse tasandilt ministri tasandile. Tegemist on komisjoniga, mille tööd juhib kultuuriminister . Sellest lähtuvalt on asjakohane, et komisjoni töökorralduslikud küsimused määrab minister. Muudatus vähendab ka Vabariigi Valitsuse töökoormust. Paragrahvi 1 punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks RKPPS-i § 5 l õige 3. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punkt is 5 tehtava muudatusega, mille kohaselt on edaspidi nõuetekohaselt esitatud ettepaneku te ja nende esitaja te avaldamine Kultuuriministeeriumi , mitte enam komisjoni ülesanne . Paragrahvi 1 punktiga 10 ajakohastatakse RKPPS-i § 6 l õige 2 ja sätestatakse , et preemiad antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamise raames. Kehtiv a sõna s tus e järgi tuleb preemiad üle anda Eesti Vabariigi aastapäeval , mis on liiga piirav tingimus . Praktikas ei toimu preemiate üleandmise tseremoonia vabariigi aastapäeval, vaid enne seda aastapäeva tähistamise raames. Paragrahvi 1 punkti ga 1 1 tunnistatakse kehtetuks RKPSS -i 2. peatükk , mis reguleerib kultuuristipendiumi d e määramist . RKPS S -i § 7 alusel määratakse kultuuri stipendium riikliku kultuuripoliitika seisukohalt oluliste kultuuriprojektide ja loominguliste tellimuste toetamiseks või õppetoetustena õpinguiks välismaa kõrgkoolides või teadusasutustes. Kultuuris tipendiumi võib määrata füüsilisele isikule, juriidilisele isikule või asutusele. RKPSS-i § 9 alusel võivad e ttepanekuid ja taotlusi stipendiumide määramiseks esitada loomeliidud , teised juriidilised isikud ja asutused, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud kultuuri- ja haridusalane tegevus , ning kohalikud omavalitsused. Seega on kehtivas seaduses süsteem, kus isik ei taotle kultuuri stipendiumi endale, vaid tema suhtes peab tegema ettepaneku RKPSS- i s sätestatud institutsioon. Valdavalt on selleks loomeliit . RKPSS on vastu võetud 19 98. aastal , selles sisalduv kultuuristipendiumi d e regulatsioon on kehtinud m uu tmata kujul tänaseni. Omas ajas olid kultuuristipendiumid asjakohased, kuid praegu ei vasta olemasolev regulatsioon enam vajadustele. Kultuurivaldkonna riikliku toetamise süsteem ja korraldus on võrreldes kultuuristipendiumi d e loomise ajaga palju muutnud ning selle süsteemi korrastamine on pidev töö . Seetõttu on vajalik ümber hinnata ka stipendiumi d e andmise eesmärk ning viia see täna päevast e vajadustega kooskõlla . Muudatuste vajadust kinnitab asjaolu, et huvi stipendium e taotle da on pidevalt kahane nud . Arvestades riigieelarvelis test võimalustest lähtuvat praegust kultuuri stipendiumi suur ust , mis ei kata isegi paari kuu elamis- ja õppimiskulusid, ei ole toetus enam ka atraktiivne välismaale õppima minemise soodustaja . Arvestades kõrghariduses, sealhulgas loomekõrghariduses, laialt levinud mobiilsusprogramme, samuti viimasel kümnendil tohutult avardunud välismaal kõrghariduse omandamise võimalusi, ei näe Kul tuuriministeerium kultuuristipendiumil praegusel kujul enam rolli erialahariduse toetajana. Lisaks on oluline välja tuua, et t ulumaksuseaduse (edaspidi TuMS ) § 19 l õike 7 alusel on s tipendium TuMS -i tähenduses tulevikku suunatud toetus, mida makstakse teadmiste või oskuste omandamise, võimete arendamise ning loomingulise või teadusliku tegevuse soodustamiseks. TuMS - i tähe n duses on stipendium mõeldud füüsilisele isikule. Üldjuhul maksustatakse füüsilisele isikule antav stipendium T u MS -i § 12 l õike 1 p unkti 7 alusel tulumaksuga , välja arvatud juhul , kui stipendiumi maksmine on sätestatud seaduses ( TuMS § 19 lg 5 lg 1) ja stipendium vasta b TuMS -i § 19 l õike le 7. Seega ei pruugi füüsilisele isikule antav stipendium, mille eesmär k on toetada kultuuriprojekt e ja loomingulis i tellimus i , neile tingimustele vasta ta . Kultuuriprojektide ja loominguliste tellimuste toetamiseks on olemas teised meetmed, näiteks Eesti K ultuu rkapitali seaduse § 2 alusel makstavad toetused ja loometöö tasu. Lisaks võimaldab kehtiv RKPSS kultuuri stipendiumi maksta ka juriidilise le isikule ja asutusele. Kuna juriidiline isik ega asutus ei saa õppeasutuses õ ppida , on talle võimalik määrata kultuuri stipendium kultuuriprojektide toetuseks. Tavapärane praktika on maksta juriidilistele isikutele ja asutustele toetust , mitte stipendiumi . Selleks on nii Kultuuriministeeriumis kui ka Kultuurkapitalis loodud mitmeid toetusprogramme, kus t kultuurivaldkonnas tegutsevad juriidilised isikud ja asutused saavad oma tegevuseks toetust taotleda. Selle kõrval tekitab sellisel kujul stipendiumi d e regulatsioon segadust. Ka praktika näitab, et huvi sellise stipendiumi taotlemise vastu on vähene (vt tabel allpool) . Kultuuriministeeriumi eelarves on olnud vahendit 20 kultuuri stipendiumi ks aastas (RKPPS § 8 lg 1) summas 2300 eurot stipendiumi kohta , kogusumma s 46 000 eurot. Kuigi eesmärk on olnud anda stipendiumid välja ühe s voorus , on kandidaatide vähesuse tõttu viidud viimasel kolmel aastal läbi lisavoor. Selles t hoolimata oli 2023. aastal kahes voorus kokku vaid 16 kandidaati , 2024. aastal kokku 12 kandidaati, kelle le kõigile määrati stipendium ( ehk siis 2023. a astal jäi 4 ja 2024. a astal 8 stipendiumi määramata). 2025. aasta voorus esitati 13 taotlust, määrati 12 stipendiumi. Seega tuleb ka 2025. aastal teha sügisene lisavoor , mis toimub 13.10 -12.11.2025 ( jagatakse kevadest alles jäänud 8 stipendiumi) . Viimasel kolmel aastal määratud kultuuri stipendiumid on täpsemalt näidatud järgnevas tabel i s. Taotluse hulk on vähenenud ka sõltumata sellest, et viimasel kolmel aastal on parandatud kommunikatsiooni ja laiendatud vooru kohta teavituse saajate ringi . Oleme arvestanud, et koroona st tingituna võis olla taotlemine vähenenud, kuna välismaal õppim ine muutus piirangute tõttu võimatuks , ning kindlasti kahandas ebakindlus seoses piirangutega ka 2020 . 2022. aastal välismaale õppima minemise kandideerimise huvi . Samas ei ole 2024. ja 2025 . aastaks olukord taotluste hulga mõttes taastunud, kuigi õppimisvõimalused on samad, mis enne 2020. aastat. Lisaks on võrreldes RKPPS-i kehtimisaja alguse ga välismaal õpingute toetamiseks olemas mitmeid võimalusi Haridus- ja Tead us ministeeriumi korraldatud meetmete kaudu ( Erasmus jt mobiilsusprogrammid), mis võimaldavad õpinguid suuremas summas rahastada. Samuti ei ole välismaal õpingute toetamine K ultuuriministeeriumi põhitegevus ning ministeeriumil puudub pädevus hinnata ülikoolide või õppeprogrammide taset . Kuigi kultuuri stipendiumi d e määramisel on siiani olnud prioriteet toetada kultuurivaldkonna magistri- ja doktor i õpinguid välismaal, on taotluste vähesuse tõttu stipendiumi määratud ka bakalaureuseõppeks välismaal. Sellest lähtuvalt on otsustatud lõpetada kultuuristipendiumite määramine. Paragrahvis 2 nähakse ette SPS -i § 10 muutmine . Sellega jäetakse SPS- i st välja riiklikud spordistipendiumid (edaspidi spord i stipendium ) ning edaspidi jääb SPS -i § 10 ja selle alusel antav valdkonna eest vastutava ministri määrus (seni kehtiva Vabariigi Valitsuse määrus e asemel) reguleerima riiklike spordipreemiate määr am ist ja tagasinõudmist . Spordistipendiumi määramise täpsemad tingimused on sätestatud Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruses nr 305 . Selle kohaselt määratakse spordistipendium sportlike tipptulemuste stimuleerimiseks ning see m ääratakse füüsilisele isikule . Spordis tipendiumide määramisel arvestatakse eelkõige olümpiaalade rahvusvahelistel tiitli- ja suurvõistlustel saavutatud tulemusi, spordialaliidu seisukohti ning sportlase professionaalset suhtumist püstitatud eesmärkide realiseerimisse . Samuti on spordi stipendium i sihtrühm Eesti P aralümpiakomitee alla kuuluvad sportlased . Spordi s tipendiumide määramise aluseks on spordialaliitude ja maakondade spordiliitude ettepanekud . S pordistipendiume on määratud alates 1997. aastast. S pordistipendiumi rakendamise esimestel aastatel oli see ain us avaliku sektori toetus, mis aitas sportlas tel katta igapäevas eid, sportimisega seotud kulu sid . 2012. aastal muudeti koostöös Eesti Olümpiakomitee ga (edaspidi EOK ) olümpiaettevalmistustoetuse põhimõtteid ning tiitlivõistlustel medali võitnud sportlastele alustati töötasu maksmist, millega tagati neile ka sotsiaalsed garantiid. Ühtlasi tähendas see , et neile sportlastele spordistipendium i ei määrat ud ning spordistipendium määrati andekatele noorsportlas tele . 2019. aastal käivitas riik koostöös EOK-ga saavutusspordi projekt “Team Estonia”, mille üheks eesmärgiks on toetada ka neid noorsportlasi, kes on andekad , aga ei ole veel tiitlivõistlustel kõrgete kohtadeni jõudnud. Põhimõtteliselt on tegemist sama sihtrühmaga, mis spordistipendiumil. Sellistele sportlastele on olemas C-kategooria toetus summas 1500 eurot kuus või noorsportlase toetus 500 eurot kuus. Team Estoni a toetusi reguleerib kultuuriministri 24. septembri 2024 . a määrus nr 19 „ Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest sporditoetuste taotlemise ja andmise kord “ . Nimetatud m ääruse § 3 l õike 2 p 4 ja 5 sätestavad spordialaliidu toetuse osa na Eesti tippspordi toetamise süsteemi Team Estonia kuuluvate rahvuskoondiste sportlaste võimete arendamise toetuse (Team Estonia koondise toetus) ja olümpiamängude ettevalmistuskulude katmise toetuse (Team Estonia olümpiaettevalmistustoetus) . Spordialaliidu toetuse andja ülesannet täidab halduslepingu alusel EOK . Määruse kohasel t esitab s pordialaliit taotluses konkreetsed sportlased või võistkonnad, kellele toetust taotletakse . Toetuse andja otsustab sportlased ja võistkonnad, kelle tarbeks võib toetust kasu tada, et toeta da sportlasi, kellel on enim potentsiaali saavutada tulevikus tiitlivõistlustel häid tulemusi (määruse § 3 lg -d 7 ja 8). Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse suuruse sportlase ja tema treeneri kohta otsustab toetuse andja igal aastal , arvestades eraldatud eelarvevahendite suurus t . Sportlased saavad toetust vastavalt tasemele, mille määravad saavutatud tulemused. Tasemeid on neli: A+, A, B ja C. Olümpiaettevalmistustoetust võib teatud tingimustel eraldada ka 18–22-aastastele noorsportlastele. Täpsemad tingimused on sätestatud määruse lisas . Seega on praeguseks kujunenud olukord, kus andekaid noorsportlasi toetatakse erinevatest avaliku sektori allikatest : taotleda saab spordistipendium i ja EO K rakendatav at Team Estonia toetus t ning neile lisanduvad veel Eesti Kultuurkapitali stipendiumid. Analüüsides toetuse saajaid kolme toetuse andja lõikes , selgus, et aastatel 2023 ja 2024 on spordistipendium määratud 197 sportlasele, kellest 76% on samal perioodil saanud sama laadset toetust ka teistest avaliku sektori allikatest. Samade sportlaste toetamine erinevatest avaliku sektori allikatest tähendab nii suuremat halduskoormust taotlejale kui ka töökoormust toetuste andjatele ning see ei ole otstarbekas . Lisaks ee s pool nimetatud toetustele korraldab riik 200-le a ndeka le noorsportlas ele Audentese Koolide SA -ga sõlmitud leping u alusel spordi-, toitlustus-, majutus- ja õppeteenus t Tallinnas ning Otepääl . 2025. aasta eelarves o li spordistipendiumi de ks planeeritud 139 500 eurot . Nimetatud summa on samas suurusjärgus püsinud v iimase 15 aasta jooksul . Selleks, et vähendada toetuse saajate halduskoormust , toetuse andjate töökoormust , samade sportlaste erinevatest avaliku sektori allikatest toetamist ning paremini sihistada olemasolevaid riiklikke toetusi , on otstarbekas alates 2026. aastast suunata spordistipendiumiks mõeldud vahendid olemasoleva te sse toetu s meetme te sse , sealhulgas toetada parasportlasi Eesti Paralümpiakomitee kaudu ning lõpetada spordistipendiumide määramine . 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega . 6. Seaduse mõjud 6. 1 . Kavandatav muudatus: r iigi kultuuripreemiate arv Kaasnev mõju: mõju kultuurile Sihtrühm: kultuuripreemiate ettepanekute esitajad. RKPSS-i § 4 l õike 1 alusel võivad ettepaneku id preemia määramiseks esitada loomeliidud ; teised juriid i lised isikud, kelle põhikirjas on sätestatud kultuuri- ja haridusalane tegevus , preemia senised laureaadid ning kohalikud omavalitsused. Mõju kirjeldus: Eelnõuga ei muutu ettepanekute esitajate ring ega ettepanekute esitamise korraldus ja tähtaeg. Muudatusel ei ole ettepaneku tegijatele otsest mõju ning see ei piira ettepanekute arvu. Sihtrühm: kultuuri alal tegutsevad füüsilised isiku d Mõju kirjeldus : P reemia määratakse väljapaistava loomingulise tegutsemise eest kultuuri alal. See määratakse kas elutöö või aastapreemiana avalikkuseni jõudnud väljapaistava töö eest. Muudatusega võib vähene da võimalus väljapaistva loomingulise te gevusega silma paistnud loovis i kuid prem eerida . See võib kaasa tuua negatiivset tagas isidet valdkonnas tegutsejatelt . Samas , preemia määramine ei ole riigi kohustus , vaid tunnustus ning puudub subjektiivne õigus selle saamiseks. Muudatusega preemiate olulisus ja tähendus ei vähene. Kaa s nev mõju : mõju riigieelarvele Muudatus el ei ole otsest mõju riigieelarvele , kuna maksimaalne kulu jääb samaks. Samas lisab muudatus paindlikkust ning k ultuurminister saab otsustada sõltuvalt eelarvelistest võimalustest välja antavate preemiate arvu. 6.2 Kavandatav muudatus: k ultuuris tip endiumi d e kaotamine Kaasnev mõju: mõju kultuurile Sihtrühm: 1) kultuuristipendiumide ettepanekute esitajad. RKPSS-i § 4 alusel võivad ettepanekuid ja taotlusi stipendiumide määramiseks esitada loomeliidud, teised juriidilised isikud ja asutused, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud kultuuri- ja haridusalane tegevus ning kohalikud omavalitsused. 2) k ultuuri valdkonnas tegutsevad füüsilised isikud, s ealhulgas kultuurivaldkondade üliõpilased ja juriidilisele isikud või asutused (RKPSS § 7 teine lause). Mõju kirjeldus: Muudatuse jär el ei ole enam võimalik teha ettepanekuid kultuuristipendiumitele ning neid kultuuri valdkonnas tegutsevatele isikutele määrata. Muudatuse mõju kultuuri valdkonnale on väheoluline. Õppimiseks on võimalik stipendiumi taotleda Eesti Kultuurkapitalist ning Haridus- ja Teadministeeriumi korraldatud meetmetest. Kultuurivaldkonnas tegutsevatele juriidilistele isikutele on olemas toetusmeetmed Kultuuriministeeriumis ja Eesti Kultuurkapitalis, kus need on selgemini sihistatud ja eesmärgipärasemad. K ultuuristipendiumi d e ks on siiani kavandatud 20 stipendiumit aastas summas 2300 eurot stipendiumi kohta, kogusummas 46 000 eurot. Kultuuristipendium meetmena ei panusta märkimisväärselt kultuuri valdkonna arengusse. Seda kinnitab ka valdkonna vähene huvi selle taotlemiseks ning taotlejate hulk on olnud kahanev. Kuigi eesmärk on olnud anda stipendiumid välja ühes voorus, on kandidaatide vähesuse tõttu viidud viimasel kolmel aastal läbi lisavoor. Selles hoolimata laekus näiteks 2023. aastal kokku vaid 20 kandidaati ning 2024. aastal kahes voorus kokku 12 kandidaati, kellele kõigile määrati stipendium ning 8 stipendiumit jäi välja andmata. Kaasnev mõju: mõju halduskoormusele Sihtrühm : kultuuristipendiumi d e ettepanekute esitajad. RKPSS-i § 4 alusel võivad ettepanekuid ja taotlusi stipendiumide määramiseks esitada loomeliidud, teised juriidilised isikud ja asutused, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud kultuuri- ja haridusalane tegevus ning kohalikud omavalitsused. Mõju kirjeldus: Kultuuristipendiumi d e ettepanekute esitajate halduskoormus väheneb, kuna nad ei pea võimalike stipendiumite saajate suhtes ettepan e kuid koondama ja neid esitama ning esitamise tähtaegu järgima. Eesti Kultuurkapitalist ning Haridus- ja Teadministeeriumi korraldatud meetmetest saab isik ise endale stipendiumi taotleda. Kaasnev mõju: mõju riigieelarvele Mõju kirjeldus: K ultuuristipendiumi d e ks on kavandatud 20 stipendiumit aastas summas 2300 eurot stipendiumi kohta, kogusummas 46 000 eurot. Kultuuristipendiumite määramise lõpetamisel on vähene positiivne mõju riigieelarvele. Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste töökorraldusele Sihtrühm: Kultuuriministeerium, kultuuriminister Mõju kirjeldus: Kultuuris tipendiumi taotlusi menetleb, valmistab ette otsuseid ning kontrollib stipendiumi saajate aruandeid Kultuuriministeerium. Stipendiumi määramise otsused teeb kultuuriminister käskkirjaga. Stipendiumi d e määramise lõpetamisega töökoormus väheneb ning võimaldab töökorraldust optimeerida. Samas ei ole ette näha, et muudatus tooks kaasa Eesti Kultuurkapitali või Haridus- ja Teadministeeriumi korraldatud meetmete rakendajate töökoormuse kasvu. Kultuuristipendiumi d e taotlejate arv on olnud väga väike, samuti ei ole stipendiumi suurus selline, mis tervikuna aitaks katta õpingute või projektide e llu viimisega seotud kõiki kulusid. On tõenäoline, et stipendiumi sihtrühm on juba ka nendes institutsioonides taotleja. Seega vähendab muudatus ka dubleerimist erinevate toetuse andjate vahel. 6.3 Kavandatav muudatus: s pordi stipendiumi d e kaotamine Kaasnev mõju: mõju spordile Sihtrühm: 1) spordialaliidud ja maakondade spordilii d ud , kes taotlevad spordi stipendiumi tipps p ordiga tegelevatele füüsilistele isikutele; Eesti Paralümpiakomitee ; 2) sportlased . Mõju kirjeldus: M uudatusel on spordi korraldusele positiivne mõju . Tippsportlaste toetamise süsteem korras tu b , muutub lihtsamaks ja selgemaks nii spordiorganisatsioonidele kui ka sportlastele. Kaasnev mõju: mõju halduskoormusele Sihtrühm: 1) spordialalii d ud ja maakondade spordilii d ud , kes taotlevad spordi stipendiumi tipps p ordiga tegeleva tele füüsilis tele isiku t ele ; 2) Eesti Paralümpiakomitee . Mõju kirjeldus: S pordialaliitude ja maakondade spordiliitude halduskoormus väheneb. Tippsportlaste toetamine on korraldatud EO K spordialaliitude toetuse kaudu , mida viimased juba taotlevad. Muudatusega süsteem ühtlustub ning kaob ära mitmest kohast taotlemine. Eesti Paralümpiakomitee on juba Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetuse sihtrühmas ja selle taotleja ning tema halduskoormus ei muut u. Kaasnev mõju: mõju riigieelarvele Mõju kirjeldus: Mõju riigieelarvele ei ole , eelarvelised kulud ei suurene. Seni spordistipendiumi d eks kasutatud vahendid suunatakse olemasolevatesse meetmesse ning osaliselt Eesti Paralümpiakomiteele . Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste töökorraldusele Sihtrühm: Kultuuriministeerium, kultuuriminister Mõju kirjeldus: Spordis tipendiumi taotlusi menetleb ja otsuseid valmistab ette Kultuuriministeerium. S pordis tipendiumi määramise otsuse i d teeb kultuuriminister käskkirjaga. Spordis tipendiumi d e määramise lõpetamisega töökoormus väheneb ning see võimaldab töökorraldust optimeerida. Kuna spordistipendiumideks ette nähtud raha suunatakse alates 2016. aastast teistesse olemasolevatesse meetmesse, vähendab muudatus toetuse andjate ja meetmete dubleerimist . 8. Rakendusaktid Eelnõuga seonduvalt kehtestatakse uuesti kultuuripreemiate komisjoni töökord ning spordi preemiate määramise kord . 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2026. aasta 1. veeb r uaril . Sellest lähtuvalt rakendub seadus 2027. aastal antavatele kultuuripreemiatele. 2026. aastal enam kultuuristipendiume ega spordistipendiume ei anta , et uus süsteem rakenduks kalendriaasta algusest. 10. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse esitamiseks tunnusta t ud loomeliitudele, Eesti Linnade ja V aldade L iidule, Eesti Disainikeskus ele , Eesti Arhitektuurikeskus ele , Music Estonia le , Eesti Teatri Agentuur ile , Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ele , Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskesku sele, E esti Olümpiakomiteele, spordi ala lii tudele , maakonna spordil iitudele ning Eesti Paralümpiakomiteele . Seletuskirja lisa 1 KAVAND Kultuuripreemiate suurus ja komisjoni töökord Määrus kehtestatakse riigi kultuuripreemiate seaduse § 3 ja § 5 lõike 2 alusel. § 1 . Kultuurip reemiate suurus (1) Preemia suurus pikaajalise loomingulise tegevuse eest on 64 000 e urot. (2) Preemia suurus eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest on 9600 eurot. § 2. Kultuuripreemiate komisjoni töökord (1) Komisjon on otsustusvõimeline, kui komisjoni istungist võtab osa kaks kolmandikku komisjoni liikmetest. Komisjon võtab otsuse preemiate määramiseks vastu istungil lihthäälteenamusega salajasel hääletusel. (2) Kui preemia kandidaatidest ükski ei saa lihthäälteenamust, korraldatakse enim poolthääli saanud kandidaatide vahel teine hääletusvoor. Kui ka teises hääletusvoorus ei õnnestu komisjonil otsust vastu võtta, otsustab komisjoni esimees või tema äraolekul teda asendav komisjoni liige, kas korraldada veel üks hääletusvoor, eelistada kindlat kandidaati, heita liisku või teha valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanek jagada preemia mitme kandidaadi vahel. (3) Kui komisjoni liige on preemia kandidaadiks, ei osale ta sellel aastal vastava preemia osas komisjoni töös. (4) Kui komisjoni liige võib preemia kandidaadi suhtes olla erapoolik või esineb huvide konflikt, taandab ta ennast sellele kandidaadile preemia määramise arutelust ja hääletamisest. (5) Kui komisjoni liige ei osale lõigete 3 ja 4 alusel preemiate hindamisel, arvestatakse lihthäälteenamus vastavalt hääleõiguslike komisjoni liikmete arvule. ( 6 ) Komisjoni esimehe äraolekul või juhul, kui tal on huvide konflikt lõigete 3 ja 4 alusel, asendab teda komisjoni vanim hääleõiguslik liige. ( 7 ) Komisjoni teenindab Kultuuriministeerium. § 3 . Preemiate määramine ja üleandmine (1) Preemiad määrab Vabariigi Valitsus kultuuriministri esildisel komisjoni ettepanekute alusel. (2) Preemiad antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamise raames. Seletuskirja lisa 2 KAVAND Riiklike spordipreemiate määramise ning tagasinõudmise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse spordiseaduse § 10 lõike 2 alusel. § 1. Riiklik spordipreemia (1) Riiklikke spordipreemiaid (edaspidi preemia ) määratakse väljapaistvate sportlike saavutuste eest . (2) Elutööpreemia määratakse füüsilisele isikule, kelle aastatepikkune panus Eesti sporti on pälvinud avalikkuse kõrge hinnangu ja kelle elutöö on olnud eeskujuks noorele põlvkonnale. (3) Aastapreemia määratakse füüsilisele isikule silmapaistvate sportlike saavutuste või eduka treeneritöö eest, samuti tulemusliku sporditöö korraldamise, spordi propageerimise või sporditeadusse antud panuse eest, mis on saavutatud eelmise kalendriaasta jooksul. § 2. Preemiate liigid ja suurus (1) Igal aastal määratakse kuni kaks elutööpreemiat suurusega 64 000 eurot. (2) Igal aastal määratakse kuni 6 aastapreemiat suurusega 9600 eurot. (3) Preemiaga kaasneb tunnistus. § 3. Ettepanekute esitamine preemia määramiseks (1) Ettepanekuid preemia kandidaatide kohta võivad kirjalikult teha füüsilised isikud, ministeeriumid ja kohaliku omavalitsuse üksused ning teised juriidilised isikud ja asutused, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud muu hulgas spordialane tegevus. (2) Preemia kandidaadid esitatakse igal aastal hiljemalt 10. jaanuariks Kultuuriministeeriumile läbivaatamiseks. § 4. Spordipreemiate komisjon (1) Spordipreemiate komisjoni (edaspidi komisjon ) moodustab kultuuriminister. Komisjoni esimees on kultuuriminister. (2) Komisjoni arutab koosolekul läbi määruse paragrahvi 3 lõikes 1 nimetatud ettepanekud ning teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku preemiate määramiseks. (3) Komisjoni teenindab Kultuuriministeerium. § 5. Komisjoni töökord (1) Komisjon on otsustusvõimeline, kui komisjoni koosolekust võtab osa kaks kolmandikku komisjoni liikmetest. Komisjon võtab otsuse preemiate määramiseks vastu istungil lihthäälteenamusega . (2) Kui preemia kandidaatidest ükski ei saa lihthäälteenamust, korraldatakse enim poolthääli saanud kandidaatide vahel teine hääletusvoor. Kui ka teises hääletusvoorus ei õnnestu komisjonil lihthäälteenamusega otsust vastu võtta, otsustab komisjoni esimees või tema äraolekul teda asendav komisjoni liige, kas korraldada veel üks hääletusvoor, eelistada kindlat kandidaati, heita liisku või teha valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanek jagada preemia mitme kandidaadi vahel. (3) Kui komisjoni liige on preemia kandidaadiks, ei osale ta sellel aastal vastava preemia komisjoni töös. (4) Kui komisjoni liige võib preemia kandidaadi suhtes olla erapoolik või esineb huvide konflikt, taandab ta ennast sellele kandidaadile preemia määramise arutelust ja hääletamisest. (5) Kui komisjoni liige ei osale lõigete 3 ja 4 alusel preemiate hindamisel, arvestatakse lihthäälteenamus vastavalt hääleõiguslike komisjoni liikmete arvule. (6) Komisjoni esimehe äraolekul või juhul, kui tal on huvide konflikt lõigete 3 ja 4 alusel, asendab teda komisjoni vanim hääleõiguslik liige. § 6. Preemiate määramine ja üleandmine (1) Preemiad määrab Vabariigi Valitsus kultuuriministri esildisel komisjoni ettepanekute alusel. (2) Preemiad antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamise raames. § 7. Preemia tagasinõudmine (1) Kui dopinguvastane organisatsioon, rahvusvaheline spordiorganisatsioon, rahvuslik olümpiakomitee, rahvuslik paralümpiakomitee või spordialaliit on määranud spordiseaduse § 11 lõikes 1 nimetatud isikule karistuse samas lõikes nimetatud reeglite rikkumise eest, on Vabariigi Valitsusel õigus aasta jooksul karistuse määramise otsuse jõustumisest arvates nõuda pärast reeglite rikkumist määratud preemia isikult tagasi. (2) Tagasinõudmise otsustamiseks teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku kultuuriminister. (3) Preemia saaja tagastab preemia selle tagasinõudmise otsuses nimetatud tähtpäevaks. EELNÕU 24.09.2025 Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumi d e seaduse ning spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu § 1. Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse muutmine Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Riigi kultuuripreemiate seadus“; 2) paragrahvi 2 lõike 1 punkti 1 täiendatakse enne sõna “kolm” sõnaga “kuni” ; 3 ) paragrahvi 2 lõike 1 punkti 2 täiendatakse enne sõna “viis” sõnaga “kuni” ; 4 ) paragrahvi 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Preemiaga kaasne b tunnistu s.“; 5 ) paragrahvi 3 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Preemia suuruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 6 ) parag rahvi 4 täiendatakse lõike g a 3 järgmises sõnastus es: „(3) Kultuuriministeerium avalikustab nõuetekohaselt esitatud ettepanekud ja nende esitajad ministeeriumi veebilehel hiljemalt iga aasta 1. veebruariks.“; 7 ) paragrahvi 5 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ ( 1) Kultuuripreemiate komisjoni (edaspidi komisjon ) moodustab valdkonna eest vastutav minister kolmeks aastaks . Komisjoni esimees on valdkonna eest vastutav minister .“ ; 8 ) paragrahvi 5 lõi k e 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Komisjoni töökorra kinnitab valdkonna eest vastutav minister määrusega . “; 9 ) paragrahvi 5 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 10 ) paragrahvi 6 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmisel t : „(2) Preemiad antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamise raames. “ ; 1 1 ) seaduse 2. peatükk tunnistatakse kehtetuks. § 2. Spordiseaduse muutmine Spordiseaduse § 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 10. Riiklikud spordipreemiad (1) Vabariigi Valitsus määrab väljapaistvate sportlike saavutuste eest riiklikke spordipreemiaid. ( 2 ) Käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud reeglite rikkumise korral otsustab riikliku spordipreemia tagasinõudmise Vabariigi Valitsus. ( 3 ) Riiklike spordipreemiate määramise ning tagasinõudmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. “ § 3. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. veebruaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2025 ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Teie 08.10.2025 nr KUM/25-1096/-1K, 1- Kultuuriministeerium 11/1041-1 [email protected] Meie 05.11.2025 nr 8-2/8138 Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse ning spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Austatud minister Kultuuriministeerium on saatnud Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse (RKPSS) ning spordiseaduse (SpS) muutmise seaduse eelnõu. Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel. 1. Eelnõu § 1 p 4 – kõnealuse sättega nähakse ette, et preemiaga kaasneb tunnistus. RKPSS § 1 kohaselt määratakse preemiad füüsilistele isikutele. Ilmselt kantakse tunnistusele ka isiku nimi ja muud isikuandmed. Hetkel ei ole RKPSS-is endas sätet, mis loetleks töödeldavate isikuandmete kategooriad ega tooks välja ka seda, kaua neid isikuandmeid säilitatakse. Selleks, et oleks selge, kuidas ja millistel alustel toimub isikuandmete, sh milliste isikuandmete, töötlus, siis palume seletuskirjas välja tuua milliseid isikuandmeid preemiate määramise ettepanekutes esitatakse, kus need ettepanekud registreeritakse, kus ja kuidas neid menetletakse, ja kust tulevad isikuandmete töötlemise õiguslikud alused selleks. Juhul kui isikuandmete töötlemise alus seaduse tasandil puudub, tuleb see seaduses ette näha. Sama kehtib nii RKPSS 1. kui ka 3. peatüki kohta. Regulatsiooni kirjutamise lihtsustamiseks on Justiits- ja Digiministeerium koostanud juhise, mis on kättesaadav ministeeriumi kodulehel1. 2. Eelnõu § 1 p 6 – kõnealuse sättega nähakse ette, et Kultuuriministeerium avalikustab nõuetekohaselt esitatud ettepanekud ja nende esitajad ministeeriumi veebilehel hiljemalt iga aasta 1. veebruariks. Ilmselt sisaldavad ettepanekud ka isikuandmeid, näiteks isiku nime, kelle suhtes on tehtud ettepanek talle preemia määrata, seega tuleb sätet täiendada ka isikuandmete avalikustamise eesmärgiga ning näha ette, kui kaua neid andmeid aktiivselt avalikustatakse2. Isikuandmed on üldjuhul juurdepääsupiiranguga teave ning isikuandmete aktiivse avalikustamise eesmärk ei kattu üldjuhul isikuandmete töötlemise üldise eesmärgiga (käesoleval juhul preemiate andmine – preemiate andmiseks ja sellekohase otsuse tegemiseks ei ole vajalik ettepanekuid avalikustada, vaid avalikustamine täidab mingit lisafunktsiooni). Palume täpsustada eelnõu teksti tuues välja vähemalt (juhul kui ettepanekus sisalduvate isikuandmete loetelud sisalduvad juba mõned muus seaduse sättes) aktiivse 1 Juhis isikuandmete ja avaliku teabe töötlemise ning andmekogude reguleerimise kohta eelnõudes: https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025- 10/Juhis%20eeln%C3%B5ude%20koostamiseks.pdf 2 Vt selle kohta viimast lõiku eelpool mainitud juhisest. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898  avalikustamise eesmärk ja kestus. Lisaks sellele palume täpsustada seletuskirjas, kas ettepanekud avalikustatakse täies mahus või toimub igakordne kaalumine, millist teavet ettepanekust avalikustada (nt olukorras, kus ettepanek sisaldab eriliiki isikuandmeid). 3. Eelnõu § 2 – kõnealuse sättega muudetakse SpS §-i 10. Juhime tähelepanu, et ka kõnealuses sättes ette nähtud spordipreemiate menetluses ei ole isikuandmete töötlemise reeglid selged ja tuleks seaduse tasandil selgemalt reguleerida. Palume täiendada seletuskirja kas selgitustega, kus on reguleeritud seaduse tasandil isikuandmete kategooriad ja säilitamise tähtaeg ning juhul, kui seda seaduse tasandil hetkel tehtud ei ole, siis palume täiendada SpS § 10 regulatsiooni. 4. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste märkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta. Sealjuures palume kindlasti seletuskirja täiendada põhiseaduspärasuse analüüsiga (täpsem kommentaar tehtud lisas esitatud seletuskirja failis). Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiits- ja Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1. Eelnõu fail Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega 2. Seletuskirja fail Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega Markus Ühtigi 51914873 [email protected] Helen Uustalu Joel Kook 2