25 .09 . 2025 EELNÕU Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus § 1. Kaitseväe korralduse seadus e muutmine Kaitseväe korralduse seaduses tehakse järgmi sed muudatus ed : 1 ) paragrahvi 3 lõike 1 punktis 4 1 asendatakse sõna „lahingumoona“ sõnaga „ lõhkematerjali “; 2 ) paragrahvis 3 1 asendatakse tekstiosa „Politsei- ja Piirivalveamet“ tekstiosaga „Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet“ vastavas käändes; 3) seadust täiendatakse §-ga 3 2 järgmises sõnastuses: „ 3 2 . A sutusteülene merelistele ohtudele reageerimise koordineerimine ( 1 ) Kaitseväe juurde moodustatud m e reliste ohtude komisjon (edaspidi komisjon ) eesmärk ja ülesanded on: 1) toetada mereolukorrateadlikkuse loomist ja tagamist; 2) aidata tagada merel piirirežiim ; 3) ennetada merelisi ohte ja nendele reageerida ; 4) parandada asutustevahelist teabevahetust . (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud komisjoni kuuluvad vähemalt Kaitseväe asjakohased struktuuriüksused ja julgeolekuasutused ning riigiasutused, kellel on merel ülesanded, mis on seotud avaliku korra, julgeoleku või navigatsiooniohutuse tagamise või järelevalvega. ( 3 ) Oma ülesannete täitmiseks on komisjonil õigus moodustada juhtrühm ja töörühm ad, mis tegelevad konkreetsele merelistele ohtudele reageerimisega. ( 4 ) Komisjon kehtestab oma töökorra ning vastavalt vajadusele merelistele ohtudele reageerimiseks tegevuste kaupa tegevusjuhendid, milles muu hulgas määratakse reageerivad asutused. “. 4 ) seaduse 2. peatükki täiendatakse §-ga 22 4 järgmises sõnastuses: „§ 22 4 . Kaitselennunduse järelevalveteenistus (1) Kaitselennunduse järelevalveteenistus (inglise keeles Military Aviation Authority – MAA) on täidesaatva riigivõimu institutsioon Kaitseministeeriumi valitsemisalas ning selle põhiülesanne on teha järelevalvet kaitselennunduse üle ning täita talle seaduses või muus õigusaktis pandud ülesandeid . (2) Kaitselennunduse järelevalveteenistus on kaitselennunduse järelevalve teostamisel sõltumatu ning järelevalvele ei kohaldu käsuõigus. (3) Kaitselennunduse järelevalveteenistusel on õigus kehtestada nõudeid kaitselennunduse lennundusohutuse tagamiseks, kui seadusega ei ole kehtestatud sätestatud teisiti. ( 4 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhiülesande täitmise eest vastutav struktuuriüksus sätestatakse Kaitseväe põhimääruses . “; 5) paragrahvi 49 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) Kaitseväe julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalal ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või Kaitseväe julgeolekualal asuva vara või isikute vastu suunatud ründe lõpetamiseks või käesoleva seaduse §-des 54 3 –55 sätestatud meetmete tagamisel; “; 6 ) paragrahvi 49 lõiget 1 1 täiendatakse pärast sõnu „alusel ja korras“ tekstiosaga „ulatuses, mis ei ole reguleeritud riigipiiri seadusega,“; 7) paragrahvi 49 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „alusel ja korras“ tekstiosaga „, arvestades käesoleva s seaduse s sätestatud erisusi “; 8 ) paragrahvi 50 pealkirja täiendatakse pärast sõna „julgeolekuala“ tekstiosaga „ , selle vahetu lähedus ja Kaitseväe laeva ohutusala “; 9 ) p aragrahvi 50 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 –4 järgmises sõnastuses: „(2) Julgeolekuala va hetu lähedus on maapind, maapõu , õhuruum ja veekogu ulatuses, milles toimuv tegevus võib tuua kaasa ohu Kaitseväe julgeolekualale. ( 3 ) K aitseväe laeva ohutu sala on Kaitseväe laeva ümber ja all olev veekogu pind ning õhuruum , milles toimuv tegevus võib tuua kaasa ohu Kaitseväe laevale, ning mille mõõtmed veesõiduki välisküljest arvates on 300 meetrit horisontaalsuunas ja vertikaalsuunas vee alla ning ohutusala ülempiir veesõiduki kõrgeimast punktist 150 meetrit. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ohutusala horisontaalsuunas ei rakendata, kui veesõiduk on sadama või sadama akvatooriumi alal.“; 10 ) paragrahvi 54 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3 ) Ajutine julgeolekuala tähistatakse võimaluse korral . Kaitsevägi teavitab ajutise julgeolekuala loomisest ja võimaluse korral kestusest viivitamata Politsei- ja Piirivalveametit ning võimaluse korral julgeolekuala asukohajärgset kohalikku omavalitsust. “; 11 ) paragrahvi 54 1 lõi ked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kaitsevägi võib Kaitseväe julgeolekualal , selle vahetus lä hed uses või Kaitseväe laeva ohutusalal ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks või Kaitseväe julgeolekualal asuva vara või isiku vastu suunatud ründe lõpetamiseks ning käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 6 nimetatud ülesande täitmisel töödelda isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust, sealhulgas varjatult. (2) Ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks ja Kaitseväe julgeolekualal asuva vara või inimeste vastu suunatud ründe lõpetamiseks võib Kaitsevägi käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 6 nimetatud ülesande täitmisel lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule: 1) kasutada variandmeid ja konspiratsioonivõtteid; 2) isikut varjatult jälgida; 3) kasutada pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku. “; 12 ) seadus t täiendatakse §-dega 54 2 –54 11 järgmises sõnastuses: „ § 54 2 . Erim eetme kohaldamine ja piirangute kehtestamine julgeolekuala kaitse eesmärgil selle vahetu s läheduse s või Kaitseväe laeva ohutusalas (1) Õigus kohaldada oma ülesannete täitmisel käesoleva seaduse §-des 54 3 –55 sätestatud erimeedet on kaitseväelasel ja ametnikul, kui ta on läbinud sellekohase väljaõppe. ( 2 ) Käesoleva seaduse §-des 54 4 –55 sätestatud erimeetme kohaldamine on lubatud kuni politsei saabumiseni , välja arvatud juhul, kui süüteo kohtuväliseks menetlejaks on Kaitsevägi. ( 3 ) Kaitseväe julgeolekualal, ajutisel julgeolekualal ning nende vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalal võib Kaitsevägi vahetu ohu tõrjumiseks mehitamata õhusõiduki vastu kohaldada lennundusseaduse § 60 2 lõigetes 7‒10 sätestatud riikliku järelevalve eri meetmeid ja erivahendeid. ( 4 ) Kaitseväe juhataja või tema poolt volitatud pädeva struktuuriüksuse ülem võib Kaitseväe julgeolekuala kaitse eesmärgil kehtestada julgeolekuala vahetus läheduses piiranguid isikute liikumisele, sõidukiga peatumisele, pildistamisele või filmimisele või muule tegevusele . ( 5 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud eesmärgil kehtestatavad piirangud tehakse isikule võimaluse korral teatavaks kas Kaitseväe julgeolekualale või selle vahetusse lähedusse sisenemisel või muul viisil või avaldatakse asjakohaste riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse kodulehel või Riigi Teatajas. ( 6 ) Kaitseväe laeva ohutusalas kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut ainult Kaitseväe laeva sadamas või sadama akvatooriumis viibimise ajal . § 54 3 . Küsitlemine ja dokumentide nõudmine (1) Kaitsevägi võib peatada julgeolekualal või selle vahetus läheduses viibiva isiku, teda küsitleda ja nõuda temalt isikut tõendava dokumendi esitamist, kui on alust arvata, et isikul on Kaitseväe julgeolekuala või teenistujaid ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või nende vastu suunatud ründe lõpetamiseks vajalikke andmeid. (2) Küsitlemise ja dokumentide nõudmise protokollimisele kohaldatakse korrakaitseseaduse § 30 lõigetes 2 ja 4 sätestatut. § 54 4 . Isikusamasuse tuvastamine Kaitsevägi võib tuvastada julgeolekualal või selle vahetus läheduses viibiva isiku samasuse kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel või kui see ei ole võimalik, s iis muul õiguspärasel viisil, ja kontrollida dokumendile kantud või isiku antud andmete õigsus t andmekogust, kui see on vajalik isikust lähtuva julgeolekuala või teenistujaid ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või nende vastu suunatud ründe lõpetamiseks. § 54 5 . Viibimiskeeld (1) Kaitsevägi võib julgeolekualal või selle vahetus läheduses ajutiselt keelata isiku viibimise, kohustada teda lahkuma või julgeolekualale teatud kaugusele lähenemisest hoiduma, kui see on vajalik julgeolekuala, sellel asuva vara ja sellel viibivate isikute ohutuse tagamiseks. (2) Kaitsevägi on kohustatud viibimiskeelu kohaldamise koha võimaluse korral arusaadavalt tähistama. (3) Kaitsevägi võib julgeolekuala või julgeolekuala vahetu läheduse kaitseks keelata isikute läbipääsu kindlaksmääratud ajal kindlaksmääratud kohast või juurdepääsu sellele kohale. Võimaluse korral tuleb säilitada isiku juurdepääs tema elu- või tööruumile. (4) Kaitsevägi võib viibimiskeeldu kohaldada kuni 12 tundi. (5) Üle 12 tunni võib viibimiskeeldu kohaldada üksnes Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülema loal. (6) Viibimiskeeldu rikkuva isiku suhtes on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. § 54 6 . Sõiduki peatamine (1) Kaitsevägi võib anda ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks, kui see on vajalik julgeolekuala, sellel asuva vara ja sellel viibivate isikute ohutuse tagamiseks Kaitseväe julgeolekualal või selle vahetus läheduses oleva sõiduki või maastikusõiduki sõidukijuhile käega, sauaga, helkurkettaga või alarmsõiduki valgusseadme või valjuhääldi abil liiklusseaduses kehtestatud korras märguande sõiduki või maastikusõiduki peatamiseks. (2) Kui isik ei täida julgeolekualal või selle vahetus läheduses sõiduki või maastikusõiduki peatamise märguannet, võib sõiduki või maastikusõiduki sundpeatada , korraldades teesulu või kasutades sundpeatamise vahendit või relva või muud erivahendit käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatud korras. § 54 7 . Turvakontroll (1) Kaitsevägi võib kontrollida isikut või tema riietust vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi või sellekohase väljaõppe saanud teenistuskoera abil, et olla kindel, et isiku valduses ei ole esemeid või aineid, millega ta võib ohustada ennast, teisi isikuid või julgeolekuala või kahjustada Kaitseväe ülesannete täitmist, kui isik: 1) siseneb Kaitseväe julgeolekualale või lahkub sellelt; 2) viibib julgeolekualal või selle vahetus läheduses, kui kontrollimine on vajalik julgeolekuala või teenistujaid ähvardava kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks; 3) peetakse kinni käesoleva seaduse § 55 alusel. (2) Turvakontrollile kohaldatakse korrakaitseseaduse § 47 lõikes 2 sätestatut. § 54 8 . Isiku läbivaatus (1) Kaitsevägi võib läbi vaadata kinnipeetud isiku, sealhulgas isiku keha, riided, riietes oleva või kehal kantava asja, kui: 1) see on vajalik julgeolekuala või teenistujaid ähvardava kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks ning isik viibib julgeolekualal või selle vahetus läheduses ; 2) on alust arvata, et isik kannab endaga kaasas asja või ainet, mille võib võtta seaduse alusel hoiule, hõivata või konfiskeerida. (2) Isiku läbivaatuse teeb K aitseväe ametiisik, kes on isikuga samast soost, samasoolise ametiisiku puudumisel tervishoiutöötaja. Kui see on vajalik kõrgendatud vahetu ohu tõrjumiseks, võib isiku läbi vaadata Kaitseväe ametiisik, kes ei ole isikuga samast soost. (3) Isiku läbivaatusel on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. (4) Kaitseväel on õigus võtta käesoleva paragrahvi lõike s 1 punktis 2 nimetatud ese või aine hoiule. Koos kinnipeetud isiku üleandmisega antakse Politsei- ja Piirivalveametile või muule pädevale korrakaitseorganile üle ka isiku või tema asja läbivaatusel hoiule võetud ese või aine. Isiku vabastamisel tagastatakse talle ese või aine viivitamata, välja arvatud juhul, kui eseme või aine omamiseks on vajalik luba, mis isikul puudub. § 54 9 . Vallasasja läbivaatus (1) Kaitsevägi võib valdaja nõusolekuta kontrollida meeleliselt või tehnilise vahendi või teenistuskoera abil vallasasja, sealhulgas avada uksi ja kõrvaldada muid takistusi, kui: 1) seda kannab kaasas isik, kes siseneb julgeolekualale või lahkub sellelt; 2) seda kannab kaasas isik, kelle suhtes võib käesoleva seaduse § 54 7 alusel teostada turvakontrolli; 3) see on vajalik julgeolekuala või teenistujaid ähvardava kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks ning isik viibib julgeolekualal või selle vahetus läheduses. (2) Vallasasja läbivaatusele kohaldatakse korrakaitseseaduse § 49 lõigetes 2–4, 5 1 ja 6 sätestatut. § 54 10 . Vallasasja hoiulevõtmine Kaitsevägi võib võtta vallasasja hoiule: 1) julgeolekuala või teenistujaid ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks või nende vastu suunatud ründe lõpetamiseks; 2) kui asja valdab isik, kes on käesoleva seaduse § 55 alusel kinni peetud, ning on oht, et isik kasutab asja enda või teise isiku tapmiseks või vigastamiseks või võõra asja kahjustamiseks või põgenemiseks; 3) kui käesoleva seaduse § 54 7 alusel teostatud turvakontrolli käigus on tuvastatud asi, mis ei ole seadusega keelatud, kuid võib ohustada isikut ennast või teist isikut või kahjustada Kaitseväe ülesannete täitmist; 4) kui vallasasja on lubatud käesoleva seaduse § 54 9 alusel läbi vaadata ning hoiulevõtmine on vajalik, et võtta vallasasja kohta proovi, samuti teostada vallasasja mõõtmisi või teha ekspertiisi. (2) Vallasasja hoiulevõtmisele kohaldatakse korrakaitseseaduse § 52 lõigetes 2–4 sätestatut. § 54 11 . Isikuandmete töötlemine jälgimisseadmestiku kasutamisega Kaitsevägi võib julgeolekualal ja selle vahetus läheduses toimuva jälgimiseks kasutada pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku, kui see on vajalik Kaitseväe julgeolekuala või teenistujaid ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või nende vastu suunatud ründe lõpetamiseks. “; 1 3 ) paragrahv i 55 lõi ge 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kaitsevä gi võib kinni pidada julgeolekualal või selle vahetus läheduses viibiva isiku, sulgedes ta ruumi või sõidukisse või piirates muul viisil olulisel määral tema füüsilist vabadust ja kelle kohta on põhjendatult alust arvata, et ta: 1) tungib või on tunginud julgeolekualale või viibib seal asjakohase loa või muu seadusliku aluseta; 2) on toime pannud süüteo Kaitseväe julgeolekuala või teenistujate vastu; 3) ohustab julgeolekuala, teenistujaid või julgeolekualal viibivaid teisi isikuid või ennast. “; 1 4 ) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Kinnipeetud isikut teavitatakse kinnipidamise põhjusest.“; 1 5 ) paragrahvi 55 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud alusel kinni peetud isik, keda ei ole põhjust kahtlustada süüteo toimepanemises, tuleb viivitamata juhatada julgeolekualalt välja ja vabastada.“; 1 6 ) paragrahv 56 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Elektroonilise side seaduse muutmine Elektroonilise side seaduse § 115 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja sõna "tähistatud". § 3. Kaitseliidu seaduse muutmine Kaitseliidu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 85 täiendatakse lõikega 2 2 järgmises sõnastuses: „(2 2 ) Meresõiduohutuse seaduses ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduses ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle Kaitseliidus teostab järelevalvet Kaitsevägi.“. 2) seadust täiendatakse 10¹ . peatükiga järgmises sõnastuses: „ 10¹. peatükk Kaitseliidu julgeolekuala § 84¹. Kaitseliidu julgeolekuala (1) Kaitseliidu julgeolekuala (edaspidi julgeolekuala ) on territoorium, ujuvvahend , lennuvahe n d või sõiduk , mille abil tagatakse riigikaitseobjekti esmane kaitse, sellel viibivate isikute, vara ja varude kaitse ning salastatud teabe kaitse. (2) Kaitseliidu julgeolekuala on alaline või ajutine julgeolekuala. (3) Kaitseliidu alaline julgeolekuala on Kaitseliidu omandis või valduses olev: 1) staabi hoone; 2) tagala- ja väljaõppekeskus; 3) la du ; 4) harjutusväl i ja lasketiir; 5) Kaitseliidu ujuvvahend , lennuvahend ja sõiduk ; 6 ) territoorium, mis on vahetult seotud käesoleva lõike punktides 1 – 4 nimetatud objekti kaitsega. (4) Kaitseliidu alalised julgeolekualad määrab kindlaks Kaitseliidu ülem käskkirjaga . (5) Kaitseliidu ajutine julgeolekuala on käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 2 – 5 ning lõike 3 1 punktides 1 ja 2 sätestatud Kaitseliidu ülesande täitmise kaitseks vajalik piiritletud territoorium , ujuvvahend, lennuvahend või sõiduk ulatuses, mis on seoses tema ülesannete täitmisega Kaitseliidu julgeoleku või kolmandate isikute ohutuse tagamiseks vältimatu. (6) Kaitseliidu ajutise julgeolekuala määrab kindlaks Kaitseliidu ülem või tema volitatud struktuuriüksuse juht. (7) Kaitseliidu alalise ja ajutise julgeolekuala kaitset ning valvet teostavad käesoleva seaduse § 70 lõigetes 1 ja 1 1 nimetatud isikud . (8) A jutise julgeolekuala kaitset ning valvet võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud isikutele teostada reservteenistusse kutsutud isik , kes peab olema läbi teinud käesoleva seaduse § 70 lõikes 3 nimetatud väljaõppe. ( 9 ) Kaitseliidu alalisel ja ajutisel julgeolekualal kaitset ja valvet teostavad käesoleva seaduse § 70 lõi getes 1 ja 1 1 nimetatud isikud võivad tööülesande, teenistusülesande või teenistuskohustuse täitmisel kanda relvi, erivahendeid ja enesekaitsevahendeid ning kohaldada meetmeid ja vahetut sundi käesoleva seaduse § 7 1 lõigetes 3–9 ning käesoleva seaduse §-des 72 ja 73 sätestatud lubatud ulatuses ja korras. § 84². Julgeolekuala tähistamine (1) Julgeolekuala peab olema tähistatud kõrvalisele isikule arusaadaval viisil. (2) Julgeolekuala tähistamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3 ) Ajutine julgeolekuala tähistatakse esimesel võimalusel. Kaitseliit teavitab ajutise julgeolekuala loomisest ja võimaluse korral kestusest viivitamata Politsei- ja Piirivalveametit , Kaitseväge ning võimalusel julgeolekuala asukohajärgset kohalikku omavalitsust. § 84³. Julgeolekualal viibimine Julgeolekualal viibimisel peab täitma Kaitseliidus kehtivat korda ja käesoleva seaduse § 70 lõigetes 1 ja 1 1 nimetatud isiku korraldusi. § 84 4 . Isiku kinnipidamine ning i siku ja tema asjade läbivaatus Isiku kinnipidamisel ning isiku ja tema asjade läbivaatusel kohaldatakse käesoleva seaduse § 71 lõikeid 3 – 9 ning § 73. § 8 4 5 . Erim eetme kohaldamine mehitamata õhusõiduki vastu julgeolekuala kaitse eesmärgil (1) Kaitseliit võib vahetu ohu tõrjumiseks sundida julgeolekualal, ajutisel julgeolekualal, valvataval objektil või ajutisel valvataval objektil lendavat mehitamata õhusõidukit maanduma. ( 2 ) Kaitseliidul on lubatud mehitamata sõiduki vahetu ohu tõrjumisel kasutada tulirelva ja järgmisi erivahendeid: 1) laser- või muud seadet, millega on võimalik tõkestada mehitamata õhusõiduki edasist lendamist või mehitamata sõiduki edasist liikumist; 2) võrku; 3) mehitamata õhusõidukit, mis on valmistatud või mida kasutatakse mehitamata sõiduki või mehitamata õhusõidukiga kokkupõrkeks, et tõkestada selle edasist liikumist või lendamist; 4) muud käesoleva s lõike s punktides 1‒3 sätestatud seadme või vahendiga sarnase toimega seadet või vahendit. ( 3 ) Kaitseliit võib mehitamata sõiduki või mehitamata õhusõiduki maanduma sundimisel või peatamisel kasutada füüsilist jõudu, tulirelva ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud erivahendit nii kaua, kui seda on eesmärgi saavutamiseks vältimatult vaja. § 4. Majandusvööndi seaduse muutmine Majandusvööndi seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 2 ) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 6 1 järgmises sõnastuses: „(6 1 ) Is ik, kelle omanduses, valduses või kasutuses on tehissaared, rajatised ja seadmestikud , peab teavitama Kaitseväge kõikidest kavandatavatest veealustest vaatlustegevus t est ja hooldustöödest. E sitatav teave Teavitus peab sisaldama riigipiiri seaduse § 14 2 lõike 3 alusel kehtestatud määruses sätestatud taristu ja rajatiste hooldamisega seoses e sitatavate a ndmete loetelus nimetatud andmeid .“; 3 ) seadust täiendatakse §-ga 14 2 järgmises sõnastuses: „ § 14 2 . Ujuvvahend i , millel ei ole l ipuriiki , majandusvööndisse sisenemise l Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni kohaldamine Ujuv v ahendi suhtes , millel ei ole riikkondsust, võib kohaldada Eesti majandusvööndisse sisenemisel Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni. “; 4) paragrahv 17 tunnistatakse kehtetuks. § 5. Meresõiduohutuse seaduse muutmine Meresõiduohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Sõjalise r iigikaitse ja selleks valmistumisega seotud tegevustele merel kohaldatakse käesolevat seadust üksnes juhul, kui see on käesolevas seaduses sätestatud.“; 2 ) paragrahvi 1 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Sõjalaevale kohaldatakse käesoleva seaduse § 45 ja § 49 lõige t 1 . , Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevale veesõidukile kohaldatakse lisaks käesoleva seaduse § 45, § 49 lõiget 1, § 12 lõiget 7, § 13 lõiget 10 ja § 17 lõiget 10, kui seaduse või välislepinguga ei ole sätestatud teisiti.“; 3 ) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „ ( 7 ) Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva üle teeb tehnilist järelevalvet teostab Kaitsevägi. “; 4 ) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva tehnilise ülevaatuse korra ning tehnilised nõuded laevadele ja väikelaevadele kehtestab Kaitsevägi.“; 5 ) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva merekõlblikuks ja sõidukõlblikuks tunnistamise korra kehtestab Kaitsevägi.“; 6 ) paragrahvi 19 lõikes 7 asendatakse sõnad „Sõjalaeva ja enne“ sõnaga „Enne“; 7 ) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 5 2 järgmises sõnastuses: „( 5 2 ) Kaitsevägi võib põhiseaduslikku korda, riigi julgeolekut või inimeste elu ja tervist ähvardava suurenenud ohu ajal riigi sõjalise kaitsmise või selleks valmistumise korral kehtestada veeteel liiklemise piiranguid või anda Transpordiametile korraldusi nende kehtestamiseks, samuti anda Transpordiametile korraldusi osutada laevaliiklusteenuseid ulatuses , et tagada veeliikluse ohutus ning Eesti merepiiri valvamine ja kaitse .“; 8 ) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 6 1 järgmises sõnastuses: „(6 1 ) Lõhkematerjali või muu sõjalise otstarbega veeliiklust ohustava või segava objekti kõrvaldamist korraldab Eesti merealal Kaitsevägi ning laevatataval siseveekogul Päästeamet.“ ; 9 ) paragrahvi 45 lõikes 12 ja § 90 4 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „politseiasutusele“ tekstiosaga „Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitseväele“; 10 ) paragrahvi 53 1 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „( 4 ) Ankrualal või sadama reidil olevale laevale teenust osutav l aev või väikelaev (edaspidi reiditeenust osutav laev ) peab olema varustatud käesoleva seadusega kehtestatud nõuetele vastava: 1) A-klassi AIS-seadmega, kui ankruala või sadama reid asub kaugemal kui üheksa meremiili rannajoonest ; 2) vähemalt B-klassi AIS- seadmega , kui ankruala või sadama reid asub kuni üheksa meremiili kaugusel rannajoonest .“; 11 ) paragrahvi 72 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Eesti päästepiirkonnas toimunud laevaõnnetusest on laeva kapten, reeder või laevaagent kohustatud teatama viivitamata Politsei- ja Piirivalveametile. Laevaõnnetuse korral on Eesti riigilippu kandva laeva kapten või reeder kohustatud õnnetuse asjaoludest teatama viivitamata Transpordiametile ja Ohutusjuurdluse Keskusele. “; 12 ) paragrahvi 95 täiendatakse lõikega 27 järgmises sõnastuses: „(27) Reiditeenust osutav laev, mis tegutse s enne käesoleva seaduse § 53 1 lõike 4 jõustumist ja tegutseb pärast edasi, peab olema varustatud nõuetele vastava A-klassi või B-klassi AIS - seadmega hiljemalt kuue kuu pärast käesoleva seaduse § 53 1 lõike 4 jõustumisest arvates .“ . § 6. Riigikaitseseaduse muutmine R iigikaitseseadu s t täiendatakse 6 2 . peatükiga järgmises sõnastuses: „ 6 2 . peatükk Sõjavangid e kohtlemine § 87 7 . Sõjavang Sõjavangina käsitletakse käesoleva seaduse tähenduses sõjavangide kohtlemise 12. augusti 1949 Genfi (III) konventsiooni artikli 4 punktides a ja b nimetatud isikuid. § 87 8 . Sõjavangide kinnipidamine (1) Sõjavangide kinnipidamine toimub Kaitseministeeriumi, Justiits- ja Digiministeeriumi ning nende valitsemisala asutuste koostöös. (2) Kaitseministeerium korraldab sõjavangide transpordi ja lühiajalise kinnipidamise ning vastutab sellega seotud tegevuste eest. (3) Justiits- ja Digiministeerium võimaldab kasutada vangla taristu t sõjavangide kinnipidamiseks ja korraldab pikaajalist kinnipidamist. (4) Sõjavangide pikaajaliseks kinnipidamiseks kasutatakse vanglaid. Kui vanglaid ei ole võimalik kasutada, määratakse sõjavangide pikaajaline kinnipidamiskoht Vabariigi Valitsuse korraldusega. (5) Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada sõjavangide kinnipidamise ning asutustevahelise koostöö tingimused ja korra . (6 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud määruse ga s võib sätestada kehtestada : 1) asutuste täpsemad ülesanded sõjavangide lühiajalisel ja pikaajalisel kinnipidamisel; 2) sõjavangide kinnipidamiseks kasutatavad kohad, sealhulgas alternatiivsete kinnipidamiskohtade määramise kord; 3 ) toimingud, mida tehakse enne ja pärast sõjavangide pikaajalisse kinnipidamiskohta viimist; 4 ) sõjavangide transpordi korraldamine; 5 ) nõuded sõjavangide kinnipidamist korraldavale personalile; 6 ) nõuded sõjavangide arvestuse pidamisele; 7 ) muud sõjavangide kinnipidamise korraldamiseks vajalikud tingimused ja nõuded. § 87 9 . Sõjavangide arvestus ja andmete registreerimine (1) Kinnipeetud sõjavangide üle peetakse arvestust kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogus. (2) Sõjavangide üle arvestuse pidamisele ja sõjavangidega seotud andmete töötlemisele kohaldatakse vangistusseaduse §-des 5 1 –5 4 sätestatut. § 87 10 . Distsiplinaarmenetlus Sõjavangide distsiplinaarmenetlusele kohaldatakse kaitseväeteenistuse seaduse 10. peatüki sätteid ulatuses, milles need ei ole vastuolus sõjavangide kohtlemise 12. augustil 1949 sõlmitud sõjavangide kohtlemise Genfi (III) konventsiooniga. § 87 11 . Sõjavangidele tervishoiuteenuste osutamise korraldamine (1) Sõjavangide kohtlemise 12. augusti 1949 Genfi (III) konventsioonis ette nähtud tervishoiuteenuste osutamist sõjavangidele korraldab Tervisekassa. ( 2 ) Käesoleva paragrahvi l L õikes 1 nimetatud tervishoiuteenuste osutamise korraldamise tingimused ja korra võib kehtestada Vabariigi Valitsuse määrusega.“. § 7. Riigipiiri seaduse muutmine Riigipiiri seaduses tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahvi 11 4 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „33,“ tekstiosaga „44,“; 2 ) paragrahvi 11 4 lõikes 1 1 asendatakse tekstiosa „ §-des 30–33 ja 45–53 “ tekstiosaga „§-des 30, 31, 32, 33, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52 ja 53“; 3 ) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks; 4 ) paragrahvi 14 lõikes 1 1 asendatakse sõnad „kooskõlastatult Kaitseväega“ sõnadega „Kaitseväe nõusolekul“; 5 ) paragrahvi 14 1 täiendatakse l õikega 4 1 järgmises sõnastuses: „(4 1 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud l aevaluba võib olla mitmekordne, kui tegemist on Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna riigi ranniku- ja piirivalve ülesannet täitva või jäämurdetöid tegeva laevaga.“; 6 ) seadust täiendatakse §-ga 14 2 järgmises sõnastuses: „ § 14 2 . Eesti sise - ja territoriaalmeres taristu ja rajatiste hooldamine ning muud tegevused (1) Eesti sise - ja territoriaalmeres taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevused ning muud tegevused, mille tulemusena kogutakse või võidakse koguda andmeid merepõhja kohta, välja arvatud tegevused, mis on nimetatud käesoleva seaduse §-des 14 ja 14 1 või reguleeritud teiste seadustega, on lubatud Kaitseväe nõusolekul . (2) Riigiasutused, kes täidavad seaduse s ga pandud sätestatud ülesandeid merel, teavitavad Kaitseväge iga kuu esimeseks kuupäevaks selle kuu tegevustest, mis on seotud merelise taristu, mõõte- ja uurimissüsteemide ning navigatsioonimärgistuse paigalduse ja hooldustööde ning meremõõdistustega. (3) Taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevusteks loa taotlemise ja andmise korra, loa taotlemise vormi ning esitatavate andmete loetelu kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuste puhul on Kaitseväel õigus küsida pildi, video või helina salvestatud andmete koopiat.“. § 8. Tervishoiuteenuste korraldamise seadus e 1 muutmine Tervisehoiuteenuste korraldamise seaduse § 52 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 2 järgmises sõnastuses: „7 2 ) sõjavangidele tervishoiuteenuste osutamise korraldamist riigikaitseseaduse § 87 11 lõike 1 alusel.“. § 9 . Vangistusseaduse muutmine Vangistusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 1 lõiget 1 täiendatakse p unktiga 8 järgmises sõnastuses: „ 8 ) pidada arvestust riigikaitseseaduse §-s 87 8 nimetatud sõjavangide kinnipidamise üle .“ ; 2) paragrahvi 5 3 lõiget 1 täiendatakse punktiga 20 järgmises sõnastuses: „20) andmed sõjavangi, sealhulgas tema auastme, meditsiinilise seisundi, isiklike esemete ja sõjavangi kinnipidamise asjaolude kohta.“. § 10 . Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, „….“ „.............................“ 202 5 . a . Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 202 5 . a. Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud d igitaalselt)
2 5 .09.2025 Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus e eelnõu seletuskiri SELETUSKIRI Sissejuhatus Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse elektroonilise side seadus t, Kaitseliidu seadust, Kaitseväe korralduse seadus t , majandusvööndi seadus t , meresõiduohutuse seadus t, riigikaitseseadus t, riigipiiri seadus t , tervishoiuteenuste korraldamise seadus t ja vangistusseadus t . Eelnõu eesmärk on parandada mereolukorrateadlikkust Eesti merealal, tõhustada Kaitseväe julgeolekala kaitset , luua Kaitseliidule julgeolekuala regulatsioon ja reguleerida sõjavangide pikaajalise kinnipidamisega seotud küsimusi , s elleks: 1) antakse Kaitseväele õigus kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal korraldada laevaliiklust ning kehtestada piiranguid või kohustada seda tegema Transpordiametit, et tagada meresõiduohutus; 2) luuakse Kaitseväe juurde mereliste ohtude komisjon , mille eesmärk on aidata mereväel täita mereolukorrateadlikkuse loomise ja tagamise ülesannet, tagada piirirežiimi, ennetada merelisi ohte ja neile reageerida ning parandada asutustevahelist teabevahetust; 3) defineeritakse Kaitseväe julgeolekuala kaitse eesmärgil Kaitseväe julgeoleku vahetu läheduse ja Kaitseväe laeva ohutusala mõiste ning sätestatakse nendel aladel piirangute kehtestamise, isikuandmete töötlemise ja erimeetmete kohaldamise täpne loetelu ning täpsustatakse juba olemasolevaid meetmeid; 4) luuakse Kaitseväe julgeolekualaga sarnane regulatsioon Kaitseliidu isikute ja vara kaitseks, ühtlustades riigikaitseobjektidega seotud piirangute käsitlus t; 5 ) lihtsustatakse laevalubade andmist Euroopa Liidu ja Euroopa Majandusühenduse liikmesriigi piirivalvelaevadele ja jäämurdetöid tegevatele laevadele ; 6 ) seatakse merealuse taristu omanikele ja valdajatele kohustus taotleda luba ning teavitada Kaitseväge merealuse taristu hooldamisega seonduvatest tegevustest Eesti merealal; 7 ) kohustatakse reidil olevate laevade teenindamisega tegelevaid laevu, kellel ei ole praegu kohustust omada AIS-seadet, paigaldama AIS-seadme ; 8) reguleeritakse Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registrisse kantud veesõidukite üle järelevalve tegemist ; 9) defineeritakse sõjavangi mõiste ja määratakse asutuste pädevused sõjavangide pikaajalisel kinnipidamisel. Rahvusvahelise õigusega kooskõla tagamiseks sätestatakse seaduse tasandil k aitselennunduse järelevalveteenistus kui institutsioon , mis vastutab kaitselennunduse järelevalve tegemise üle ning samuti sätestatakse riigisiseses õiguses sõjavangi de kinnipidamise eest vastutavad asutused ja nende koostöö alused . Täpsemalt muudetakse eelnõuga Kaitseväe korralduse seadust (edaspidi KKS ) eesmärgiga parandada mereolukorrateadlikkust (teabevahetus ja selle liikumise kiirus) ning asutustevahelist koostööd. Selleks luuakse Kaitseväe juurde mereliste ohtude komisjon . Komisjoni eesmärk on parandada asutustevahelist teabevahetust ning töötada välja eri ohtudele reageerimise toimingud (plaanid), mida aeg-ajalt õppuste või muu sellise käigus läbi harjutatakse, et kontrollida nende toimivust. Juhtumid, mille korral peab riik merel tegutsema, on näiteks piiririkkumised, terrorism, organiseeritud kuritegevus, ebaseaduslik ränne, salakaubavedu, ebaseaduslik relvavedu, ebaseaduslik kalapüük, merealuse taristu kahjustamine, kaitse alla võetud vrakkidega seotud nõuete rikkumine, laeva, sadama või muu rajatise või seadmestiku ohtu seadmine, samuti majandusvööndis Eesti Vabariigi suveräänsete õiguste rikkumine või sanktsioonide rikkumine. Komisjoni kuuluvad kõik Kaitseväe asjakohased üksused ja kõik julgeolekuasutused ning vähemalt need riigiasutused, kelle ülesanne on tagada merel avalik kord, julgeolek ja navigatsiooniohutus või kes omavad järelevalveülesandeid merel . Lisaks antakse Kaitseväele õigus reageerida edasilükkamatu pädevuse raames sündmusele juhul, kui ülesanne on tegelikult seaduse järgi Kaitsepolitseiameti ( edaspidi KAPO ) täita. See tähendab, et kui ohu peaks tõrjuma KAPO , täidab Kaitsevägi ülesannet seni, kuni KAPO suudab ülesande täitmise üle võtta. Peale selle täpsustatakse eelnõuga Kaitseväe julgeolekuala kaitse eesmärgil ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks Kaitseväe kohaldatavaid erimeetmeid, laiendades meetmete kohaldamise ulatust Kaitseväe julgeolekuala vahetusse lähedusse ja Kaitseväe laeva ohutusalasse. Täiendavalt antakse meresõiduohutuse seadusega (edaspidi MSOS ) Kaitseväele õigus kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal korraldada laevaliiklust ning kehtestada ajutisi piiranguid või anda Transpordiametile nende kehtestamise korraldus, et tagada üldkasutataval veeteel laevaliikluse ohutus. Eelistatud on, et Kaitsevägi ja Transpordiamet teevad koostööd ning laevaliiklust juhib kriisi olukorras endiselt Transpordiamet . Ku i aga tek ib olukord, kus Transpordiamet ei saa seda enam teha , on vähemalt Kaitseväel õigus seda ise teha, et hoida tsiviillaevad oh u piirkonnast eemal ja võimaluse korral suunata laevaliiklus muud veeteed kasutama. E elnõu teise osa moodustavad riigipiiri seaduse (edaspidi RiPS ) ja majandusvööndi seaduse (edaspidi MVS ) sätted, mis on seotud merealuse taristu hoold us tegevustest (vaatlus, parandamine jne) ja muude st seotud tegevustest teavitamisega. Seda on vaja selleks, et merel patrulli vad Kaitseväe laevad või merd muul viisil seiravad asutused teaks, et tegemist on seadusliku tegevusega. Kui tegevusest ei ole teavitatud , võib Kaitsevägi rakendada riikliku järelevalve erimeetmeid, vahetut sundi või kasutada jõudu , et ebaseaduslik tegevus tõkesta da . Lisaks täidab hooldu s tegevustest ja muude st seotud tegevustest teavitamine riigi julgeoleku tagamise eesmärki, sest muu hulgas kontrollitakse tö ötegijate tausta, kui töid ei tee taristu omanik või valdaja ise. E elnõu kolmas osa on seotud Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate veesõidukite üle järelevalve tegemisega, taga maks, et registris olevad veesõidukid on merekõlblikud või sõidukõlblikud. Järelevalve tegemise õigus antakse Kaitseväele. Selleks lisatakse asjakohane säte nii MSOS -i kui ka Kaitseliidu seadusesse (edaspidi KaLS ). Samuti antakse MSOS-iga Kaitseväele õigus kehtestada : 1) Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva tehnilise ülevaatuse kord, 2) nende laevade ja väikelaevade tehnilised nõuded ning 3) laeva ja väikelaeva merekõlblikuks või sõidukõlblikuks tunnistamise kord. Eelnõu n eljanda osa moodustavad väiksemad parandused RiPS-is ja MSOS-is . RiPS-is täpsustatakse, et laeva sisenemiseks sisemerre , on vaja Kaitseväe nõusolekut ning lihtsustatakse mitmekordse laevaloa taotlemist, mis ühtlasi aitab vähendada nii halduskoormust kui ka riigiasutuse töökoormust. MSOS-is tehakse parandusi selle kohta , kellele peab laeva kapten, väikelaeva või muu veesõiduki juht teatama , kui ta avastab õhuliini, kaabli, torujuhtme või muu hüdrotehnilise rajatise kahjust u se või kui toimub laevaõnnetus . Lisaks pannakse MSOS-iga kohustus paigaldada A-klassi või B-klassi automaatne identifitseerimissüsteemi seade (edaspidi AIS-seade ) ankrualal või sadama reidil olevate laevade teenindamisega tegelevatele laevadele, kuhu praeguse regulatsiooni järgi ei pea sellist seadet paigalda m a. A-klassi AIS-seadme omamise kohustus on Eesti sadamat külastaval reisilaeval ning 300-se ja suurema kogumahutavusega laeval, mis ei ole reisilaev. Ankrualal ja sadama r eidil olevaid laevu teenindavad aga ka väiksema mahutavusega laevad , kellel on vaja selleks tegevuseks luba. Et l aevade liikumis t ja tegevus loaga laev u, sealhulgas piirirežiimi ja sanktsiooninõuetest kinnipidamist, tõhusama lt kontrolli da , on vaja teada, kuidas ja kus need laevad liiguvad. Ilma AIS-seadmeta on seda väga keeruline teha. Juhul, kui see ankruala või sadama reid asub kuni üheksa meremiili kaugusel rannikust, võib ankrualal või sadama reidil laevu teenindavale laevale või väikelaevale paigaldada ka B-klassi AIS-seadme, kui aga ankruala või sadama reid asub kaugemal kui üheksa meremiili, tuleb laevale või väikelaevale paigaldada A-klassi AIS-seade. A-klassi või B-klassi AIS-seade tuleb ankrualal või sadama reidil olevaid laevu teenindavatel laevadel paigaldada kuue kuu jooksul käesoleva eelnõu kohase seaduse jõustumisest. KKS-i lisata kse paragrahv kaitselennunduse järelevalveteenistuse kohta . Kaitselennunduse järelevalveteenistus (ingl Military Aviation Authority , MAA ) on olemuselt sõjaväepolitseiga sarnane institutsioon . Selle ülesandeid võib täita Kaitseväe juhataja määratud üksus, mille nimetuses ei pruugi olla nimetus t kaitselennunduse järelevalveteenistus, kuid selle üksuse põhiülesanne on siiski teha järelevalvet kaitselennunduse üle. Kuna selle üksuse tegevusest on mõjutatud kogu kaitselennundus, sealhulgas evib mõju Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) liikmesriikide õhusõidukite ja isikute üle, siis on oluline, et see üksus on sarnaselt sõjaväepolitseiga institutsioon ina Kaitseväe struktuuris olemas , mida NATO liikmesriigid ja NATO tunnustavad . KKS-i täiendatakse §-dega 54 2 –54 11 , mis on suunatud Kaitseväe julgeolekuala kaitse eesmärgi tagamise le ja selle tõhustamise le . Nähakse ette meetmed julgeolekuala kaitseks julgeolekuala vahetus läheduses ja täpsustatakse juba KKS- is sisalduvaid sätteid, mis puudutavad kohaldatavaid meetmeid . Eelnõu neljanda osa moodustavad Kaitseliidu julgeolekuala loomisega seotud sätted. Kaitseliidu julgeolekuala sätestamise kaudu ühtlustatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu objektide, vara ja isikute kaitse põhimõtted ning luuakse ka kolmandatele isikutele selgem ja ühetaoline arusaam riigikaitseobjektidega seotud piirangutest. Viienda osa moodustavad riigikaitseseaduse ( RiKS ) ja vangistusseaduse ( VangS ) sätted, mis on seotud sõjavangide kinnipidamise pädevuste reguleer i mise vajadusega riigisiseses õiguses. RiKS-is defineeritakse sõjavangi mõiste , sätestatakse sõjavangi kinnipidamise eest vastutavad asutused ja nende koostöö alused ning VangS-is täpsustatakse sõjavangide üle arvestuse pidamise ning teabe esitamise korda. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi ametnikud ja Kaitseväe esindajad ning õigusliku analüüsi on teinud Marion Saarna-Kukk (
[email protected] ). Eelnõu väljatöötamis el konsulteeriti Justiits - ja Digi ministeeriumi, Kliimaministeeriumi Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Kaitsepolitseiameti, Politsei- ja Piir ivalveameti , vanglateenistuse, Tervisekassa, Transpordiameti , AS i Tallinna Sadam , Rahvusvahelise Punase Risti Komitee ning Eesti Punase Risti esindaja tega . Eelnõu ja seletuskir ja keeleline toimetus tehakse pärast esimest kooskõlastusringi . Märkused Eelnõu on kooskõlas r iigikaitse arengukavaga 2017−2026. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse 202 3 . ‒202 7 . a tegevusprogrammi ga. Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva seaduse eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu koostades võeti seaduste muutmisel aluseks järgmised redaktsioonid: elektroonilise side seadus – RT I, 02.01.2025, 23 ; Kaitseliidu seadus – RT I, 30.04.2024, 3 ; Kaitseväe korralduse seadus ‒ RT I, 18.04.2025, 2 ; majandusvööndi seadus – RT I, 18.04.2025, 3 ; meresõiduohutuse seadus – RT I, 17.04.2025, 29 ; riigipiiri seadus – RT I, 07.06.2024, 13 ; riigikaitseseadus – RT I, 14.03.2023, 31 ; t ervishoiuteenuste korraldamise seadus - RT I, 02.01.2025, 78 ; vangistusseadus – RT I, 26.06.2025, 20 . Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja lik Riigikogu koosseisu häälteenamus, sest muudetakse ka Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS ) § 104 lõike 2 punktis 17 nimetatud riigikaitseseadust. Seaduse eesmärk Vabariigi Valitsus tegi 25. novembril 2021. a otsuse anda neli Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PP A ) laeva üle Kaitseministeeriumi valitsemisalasse ning üleandmisega samal ajal korrastada mereoperatsioonide juhtimist ja mereolukorrateadlikkuse loomist viisil, et Kaitsevägi asub vastutama mereolukorrateadlikkuse loomise ja merepiiri valvamise eest ning PPA jääb vastutama merepääste eest. Muudatused rakendusid 1. jaanuaril 2023. Eespool nimetatud otsuse punkti 5 kohaselt kohustati pärast reformi rakendumist parandama senisega võrreldes mereliste ülesannete mahtu ja kvaliteeti teenustes, mida konsolideeriti, ning muude ülesannete puhul säilitama vähemalt sama teenuse kvaliteet ja maht. Et parandada ülesannete täitmise kvaliteeti ja mahtu, on vaja üle vaadata ülesannete täitmiseks vajalik õigusruum. Seda tehtigi ning seejuures jõuti järeldusele, et Kaitseväel ei ole merel tegutsemiseks piisavalt õigusi selleks, et reageerida vahetule merelt tulenevale mis tahes ohule, eriti arvestades riigi julgeoleku olukorda, mis on viimastel aastatel oluliselt muutunud. Merelised ülesanded avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks või järelevalve tegemiseks jäid endiselt enamikule asutustele alles, nagu need olid juba enne eespool nimetatud Vabariigi Valitsuse otsuse tegemist. Neist kõige aegkriitilisem on reageerimine avaliku korra või julgeoleku tagamisega seotud juhtumi korral, kus ohus võivad olla inimelud või Eesti põhiseaduslik kord (nt laeva kaaperdamine ja selle kasutamine sadama taristu kahjustamiseks, reisilaeval mõne reisija elu ohtu seadmine, merealuse taristu kahjustamine). Selleks on vaja tagada muu hulgas parem asutustevaheline koostöö ja teabevahetus. Reformi eesmärk oli parandada Eesti merealal olukorrateadlikkust ja reageerimisvõimet, sealhulgas lihtsustada käsuahelat, et tagada Eesti iseseisev kaitsevõime ning eeldused liitlaste reageerimiseks regioonis toimuvale konfliktile. Kui valmistati ette reformi rakendamiseks õigusaktide muutmise eelnõu , jäi kokkulepe (võttes arvesse eelnõu koostamise lühikest perioodi), et eelnõus kajastatakse üksnes laevade ning ülesannete ja funktsioonide üleandmisega seotud muudatusi; kõrvale jäetakse kõik need muudatused, mida ei ole otseselt vaja ülesande või funktsiooni ületulemisega , kuigi võib olla vaja teha sisuline muudatus, et ülesannet paremini täita või muul põhjusel. Kokkuleppe kohaselt jäid sisulised küsimused vastuse ootele ning pärast reformi rakendumist praktika käigus ilmnevad probleemid tuli lahenda da hiljem uue eelnõu koostamisega, kui normide ülevaatamise tulemusena selgub, et on vaja teha ka sisulisi muudatusi. Käesoleva eelnõuga seda osa nüüd täidetakse ning lahendatakse hulk probleeme, mis ilma regulatsioonita takistaks kiiret reageerimist merelt tulenevate mis tahes ohtude vastu. Eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamist , sest eelnõu on seotud eelmises lõigus nimetatud eelnõuga. Vabariigi Valitsuse 25. novembril tehti otsus käsitleda valdkonna kohta koostatud analüüse väljatöötamiskavatsusena (vt punkt 7). Otsusega on sisuline muudatus juba tehtud, seega seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju. Esialgu eelnõude infosüsteemi esitatud Kaitseväe korralduse seaduse, riigipiiri seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (mereolukorrateadlikkuse ja merejulgeoleku parandamine) eelnõu (565SE) j agati kiireloomulisest vajadusest seoses Läänemerel sagenenud merealuste kaablite ja torujuhtmetega seotud intsidentidega kaheks. Seetõttu muudeti eelnõuga 565 SE vaid Kaitseväe korralduse seaduse ja majandusvööndi seadust osas, mis puudutas merejulgeoleku tugevdamist . N eed muudatused on tänaseks juba jõustunud. Käesolev eelnõu käsitleb peamiselt mereolukorrateadlikkuse parandamist ning Kaitseväe julgeolekala kaitse tõhustamist , kuid annab ühtlasi väik e se panuse merejulgeoleku parandamisse . Lisaks reguleeritakse kõnesoleva eelnõuga sõjavangide kinnipidamise küsimusi, mis on seni jäänud riigisiseselt reguleerimata, kuid mi lles on tulenevalt Ukraina sõja õpituvastustest vaja lik luua õiguslik selgus. S eaduse muudatuse üldine eesmärk on parandada mereolukorrateadlikkus t Eesti merealal , tõhustada Kaitseväe julgeolekala kaitset ja luua Kaitseliidule julgeolekuala regulatsioon . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu on koostatud eri seaduste muutmise seadusena ning see koosneb kümnest paragrahvist: KKS (§ 1), elektroonilise side seadus ( ESS ) (§ 2), KaLS (§ 3 ), MVS (§ 4 ) , MSOS (§ 5 ) R iK S (§ 6 ), RiPS (§ 7 ) , t ervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS) (§ 8) ja VangS (§ 9 ) ning seaduse jõustumine (§ 10 ) . Järgnev annab ülevaate eelnõu s isust eelnõu paragrahvide kaupa. Oluline on märkida, et eelnõus selgitatakse riigikaitse ja julgeoleku aspekte ning järelevalve- ja julgeolekuasutuste töömeetodeid niivõrd, kuivõrd see on võimalik, ilma et seletuskiri muutuks piiratud juurdepääsuga dokumendiks avaliku teabe seaduse tähenduses. § 1. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine Eelnõu § 1 punktiga 1 tehakse terminoloogiline parandus Kaitseväe ülesandeid puudutavas § 3 lõike 1 punktis 4 1 , et viia see kooskõlla tegeliku praktika ja eesmärgiga. Kehtiva seaduse kohaselt on Kaitseväe ülesanne muu hulgas lahingumoona kahjutuks tegemine sise - ja territoriaalmeres ning majandusvööndis. Kaitsevägi ei tee kahjutuks mitte ainult lahingumoona, vaid ka laskemoona ja muud ( lõhkemata ) lõhkematerjali , mida võib meres leiduda ja mis võib kujutada ohtu veeliiklusele . Vajadus täpsustada on tingitud ka sellest, et r elvaseadusega tehakse vahet, mis on lahingumoon ja mis on laskemoon. Laskemoon on padrun, kuul ja muu laske- või lendkeha, mida kasutatakse relvast laskmiseks. Laskemoona näiteks merel on torpeedod ja raketid. Lahingumoon on lõhkeainet, pürotehnilist ainet, süüteainet või muud süttimis- või plahvatusvõimelist keemilist ainet sisaldav sõjalise otstarbega vahend ja materjal, mida saab kasutada või kohandada vastase elavjõu ja lahingutehnika kahjustamiseks või hävitamiseks, lahinguvälja valgustamiseks, suitsukatte tegemiseks või signaliseerimiseks. Lahingumoona näiteks on miinid ja granaadid, mida ei lasta tulirelvast (miinipildujast või granaadiheitjast), pürotehnilised vahendid, suitsugranaadid, signaalraketid, valgustusraketid ja muu selline. Termin „ lõhkematerjal “ on laiema tähendusega, kui „lahingumoon“, hõlmates kõik objektid, mis sisaldavad muu hulgas lõhkeainet , sealhulgas laskemoona ja lahingumoona . Sellest tingituna on kohane asendada KKS-i § 3 lõike 1 punktis 4 1 sõna „lahingumoon“ sõnaga „ lõhkematerjal “. Tegevuse üldine skeem on järgmine. Kui leitakse meres hulpimas või merepõhjast lõhkematerjal (nt II maailmasõja aegne (lõhkemata) miin või lennukilt alla visatud pomm, teavitab isik sellest Häirekeskust (kohustus tuleb lõhkematerjaliseaduse § 8 lõikest 1) . Leidja ei tohi üldjuhul seda leitud lõhkematerjali puutuda. Kuna Eesti merealal on lõhkematerjali kahjutustamise ülesanne antud Kaitseväele, edastab Häirekeskus teate Kaitseväe sellele üksusele, kelle ülesandeks on Eesti merealal lõhkematerjali kahjutustamine (st mereväele). K aitsevägi vaatab leitud lõhkematerjali seisukorda, asukohta ja muid tegureid hindamaks, kuidas on võimalik see lõhkematerjal kahjutustada (nt kas tuleb ja saab samas kohas seda teha või tuleb seda teise kohta viia, et see näiteks plahvatama panna. Tööde teostus oleneb veel ka ilmast ja muudest asjaoludest. Sellest tulenevalt ka märgitakse, et lõhkematerjal tehakse kahjutuks esimesel võimalusel. Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse KKS-i § 3 1 , millega antakse Kaitseväele edasilükkamatu pädevus kohaldada riikliku järelevalve meetmeid Eesti merealal ja väikesaartel ka nende inimese elu ja tervis t ohustavate juhtumite puhul, mida lahendab KAPO . Kuna olukorrad ja kohaldatavad meetmed on sarnased , muudetakse paragrahvi üksnes nii, et lisatakse igasse sättesse PPA kõrvale ka KAPO, kelle ülesannete puhul saab Kaitsevägi edasilükkamatu pädevuse kohaldada riikliku järelevalve meetmeid Eesti merealal ja väikesaartel inimese elu ja tervis t ohustavate juhtumite korral . KAPO on julgeolekuasutus j ulgeolekuasutuste seaduse (edaspidi JAS ) § 5 järgi. JAS-i § 2 lõike 1 kohaselt on julgeolekuasutuste tegevuse eesmärk tagada riigi julgeolek põhiseadusliku korra püsimisega mittesõjaliste ennetavate vahendite kasutamise abil ning koguda ja töödelda julgeolekupoliitika kujundamiseks ja riigikaitseks vajalik k u teavet . Paragrahvis 6 on sätestatud KAPO ülesanded . Merelt tulenevate ohtudega seonduvad neist järgmised : 1) riigi põhiseadusliku korra ja territoriaalse terviklikkuse vägivaldse muutmise ärahoidmine ja tõkestamine; 2) terrorismi ja selle rahastamise ning toetamise ärahoidmine ja tõkestamine; 3) nende kuritegude tõkestamine, mille kohtueelne uurimine on KAPO pädevuses. KAPO politseiametnikul on oma ülesannete täitmisel õigus kohaldada korrakaitseseaduses (edaspidi KorS ) sätestatud alustel ja korras riikliku järelevalve meedet ning vahetut sundi. Kuna maailmas toimuvad sündmused, sealhulgas sõda Ukrainas, on näidanud, et sageli enne relvakonflikti algust või ka juhul, kui soovitakse destabiliseerida olukorda riigis, kuid relvakonflikti ei soovita, pannakse toime palju selliseid tegusid, mis esialgu tunduvad olevat peamiselt avaliku korra vastased tegevused, kuid ei pruugi seda tegelikult olla . Tegemist võib olla hübriid tegevusega , mis tihti on üksiksündmusena KAPO või PPA lahendada. Avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks on r iigi kohus tus reageerida igale sellisele sündmusele ning selleks, et ei peaks iga kord juurdlema, kes peab reageerima ja kas tegemist on hübriid tegevuse või muu ga, tuleks rakendada põhimõt et , et reageerib lähim, kellel vastavad oskused, teadmised ja vahendid olemas. Merel on selleks Kaitsevägi (merevägi). Eesmärk on tagada kiirem reageerimi ne merelt tulevatele ohtudele olukorras, kus KAPO ise ei saa ülesannet täita näiteks vahendite ( n t laevad) puudumise tõttu või põhjusel, et ta ei asu läheduses ning reageerimisaeg oleks seetõttu liiga pikk, et ära hoida oht inimese elule ja tervisele . Kaitseväe edasilükkamatu pädevuse täpsem selgitus on antud Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus e (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) 572 SE seletuskirjas (vt lk 9 − 15). Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse KKS-i uue §-ga 3 2 , mis käsitleb asutusteülest merelistele ohtudele reageerimise koordineerimist. Selleks luuakse mereliste ohtude komisjon . Komisjoni eesmärk ja ülesanded on: 1) toetada mereolukorrateadlikkuse loomist ja tagamist; 2) aidata tagada merel piirirežiim; 3) ennetada merelisi ohte ja nendele reageerida; 4) parandada asutustevahelist teabevahetust. Teisisõnu on asutuste koostöö eesmärk ennetada komisjoni abil mittesõjaliste ohtude realiseerumist Eesti merealal ning tõhustada teabevahetust mereolukorrateadlikkuse jaoks. See toetab sõjalist kaitset hübriidohtudele reageerimisel, kuid komisjon i s ei käsitleta riigi sõjalist kaitset ega osalemist kollektiivses enesekaitses, vaid piirdutakse nn tsiviilülesannetega. Selle tulemusena peaks ka ühtlustuma eri asutuste arusaam, mis on ohuolukord – praegu võib see olla eri asutustes erineva tähendusega –, samuti annab see parema võimaluse ühiselt planeerida mereliste ohtude ennetamise ja nendele reageerimise tegevusi. Peaaegu kõikide tegevuste alus on olukorrateadlikkus. Mereolukorrateadlikkus tähendab tegelikku arusaamist kõigest merekeskkonnas toimuvast, mis võib mõjutada riigi julgeolekut, turvalisust, majandust või keskkonda. Komisjoni tegevus peaks tagama teatud kindluse, riskide ja ohtude maandatuse , hallatuse ja ennetatuse , et tagada Eesti Vabariigi seaduslik toimimine ja huvide kaitsmine ning selle elanike kaitsmine erinevate merelt lähtuvate mittesõjaliste ohtude eest. Selle oluline osa on ennetamine, hoides ohud maal (kus on sageli lihtsam reageerida) või Eesti merealalt eemal. Ennetav tegevus aitab riigi ressursse säästlikumalt rakendada, arvestades asutuste võimeid ja tegevuste keerukust merel. Igal riigiasutusel eraldiseisvalt üldjuhul puudub kogu teave merel toimuva kohta, samuti võib puududa osa vajalikest vahenditest, mis tagavad iseseisva ülesannete täitmise merel. Komisjon tegutseb Kaitseväe juures, täpsemalt mereväe juures. KKS-i § 3 lõikes 1 loetletud ülesannetest on täielikult või osaliselt mittesõjalised ülesanded: Eesti õhuruumi ja merepiiri valvamine ja kaitse; mereolukorrateadlikkuse loomine ja tagamine; merereostuse avastamise ja likvideerimise korraldamine Eesti merealal; politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punktis 4 sätestatud otsingu- ja päästetööl osalemine merel ; ning Eesti merealal veesõidukist või muust ujuvvahendist lähtuva elutähtsa teenuse toimepidevust tagavat taristut, samuti riigikaitseobjekti, sadamat või muud rajatist või seadmestikku ähvardava ohu ennetamine, väljaselgitamine ja tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine . Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ § 19 lõike 2 punktide 4−6 järgi on mereväe ülesanded muu hulgas järgmised: valvata ja kaitsta Eesti merepiiri; tagada ja korraldada olukorrateadlikkust merel ning korraldada merereostuse avastamist ja likvideerimist Eesti merealal. Seetõttu tegutseb mereliste ohtude komisjon mereväe juures. Komisjoni kuuluvad kõik Kaitseväe asjakohased struktuuriüksused ja julgeolekuasutused ning vähemalt need riigiasutused, kellel on merel ülesanded, mis on seotud avaliku korra, julgeoleku või navigatsiooniohutuse tagamisega või järelevalvega . Näiteks peaks komisjoni kuuluma õhuvägi, KAPO, Välisluureamet, Transpordiamet, Keskkonnaamet, Maksu- ja Tolliamet, Politsei- ja Piirivalveamet ning Muinsuskaitseamet. Täpne asutuste loetelu pannakse paika komisjoni töökorraga, kuid isegi selles ei ole mõistlik loetelu lõplikult lukku panna, vaid jätta see paindlikuks. Kuna komisjonil võib olla eri tasandi töögruppe, siis saab töö gruppidesse kaasata asutusi, kes komisjoni loetelus ei ole (nt Terviseamet) . Komisjoni töökorralduses on plaan jagada see juhtrühma ja töörühma vahel: töörühm jaguneb ebaseaduslikele tegevustele reageerimise järgi töö gruppidesse . Iga juht-, töörühmas või töö grupis osalev riigiasutus tegutseb oma pädevuse piires, täites talle seadusega pandud ülesandeid. Juhtrühma töö eesmärk oleks operatsioonilise tasandi riigiasutuse juhtide vahel heaks kiita iga-aastased koostöö prioriteedid. Samas ei osale ega sekku juhtrühm vahetult olukordade lahendamisse ehk töörühma töösse. Juhtrühmas osalevad ka asjakohased ministeeriumid ja Riigikantselei ning nad on kas nõuandvas või kuulaja rollis ega osale juhtrühma otsustusprotsessi s ega mereliste ohtude komisjoni operatsioonilise tasandi ehk töörühma töös. Oluline on märkida, et juhtrühm ei ole mõeldud asendama Vabariigi Valitsuse juures tegutsevat julgeoleku nõukogu (edaspidi JKN ), kellele on seadusega pandud väga konkreetsed ülesanded, ega sellega konkureerima. Mereliste ohtude komisjoni töörühm on praktiline ehk reageeriv tasand ning peab saama reageerida ohule kohe, poliitilise taseme otsustustena võib see aeg-ajalt aega võtta. Juhtrühm on töörühma ja JKN-i vahendaja, kes muu hulgas edastab teavet toimuva sündmuse kohta. Kasulik on hoida infoväljas ka ministeeriume ja Riigikantseleid, kes seetõttu samuti osalevad juhtrühma töös, kuigi otsustusõigust neil ei ole. Siit järeldub, et mereliste ohtude komisjoni töörühma operatsioonilise tasandi ehk töörühma ülesanne oleks korraldada olukordade lahendamist praktilisel tasandil. Töörühma esindajad peaks olema oma valdkonna juhid või eksperdid, kellel on olukorra lahendamiseks õigus suunata enda esindatava riigiasutuse ressursse. Vastasel juhul ei saa töörühm kiirelt tegutseda ega olukordi lahendada. Olukorra (sündmuse) lahendamisel juhib konkreetse sündmuse lahendamise eest vastutav riigiasutus eelhoiatust ja teabevahetust teadmisvajadust omavate osalistega ning üldjuhul juhib ka olukorra lahendamist, kaasates teisi asutusi vajaduse järgi. Konkreetset sündmust asuvad tegelikkuses lahendama selle sündmuse lahendamise eest vastutav asutus ja kaasuvad asutused (kes on loetletud ka tegevusjuhendis). Kuigi komisjonis on suhteliselt palju asutusi, ei tule kõik need asutused kokku iga kord, kui on vaja mõnele sündmusele reageerida. Sündmustele reageerimiseks luuakse töö grupid ja nende arv ei ole piiratud. Olukorrad, millal töö grupp tegutsema ja reageerima asub, on vähemalt järgmised: 1) merepiiri või piirirežiimi rikkumine; 2) terrorism; 3) organiseeritud kuritegevus; 4) ebaseaduslik ränne või inimkaubandus; 5) salakaubavedu; 6) ebaseaduslik relvavedu, sealhulgas massihävitusrelvade vedu; 7) ebaseaduslik kalapüük; 8) veealuse taristu kahjustamine; 9) majandusvööndis Eesti Vabariigi suveräänsete õiguste rikkumine; 10) veealuse mälestisega seotud nõuete rikkumine; 11) laeva, sadama või muu rajatise või seadmestiku ohtu seadmine . „Vähemalt“ tähendab, et tegemist ei ole lõpliku loeteluga, sest neid juhtumeid, millal võidakse vajada asutustevahelist koostööd ning millal on kasu omavahelisest teabevahetusest sündmuste toimumise ennetamiseks, on veel. „ Töögrupp asub tegutsema “ tähendab, et tegutsema hakkavad töörühma kõikide liikmete hulgast ainult need asutused, keda see konkreetne sündmus puudutab. Oluline on reageerimiskiirus, mistõttu ei jääda ootama poliitilisi suuniseid JKN- ilt , ministeeriumilt või muult asutuselt ega ka taristu puhul omanike või valdajate abipalveid (v.a sadama akvatooriumis toimuva korral, kus seaduse järgi on selge vastutaja ja kus asutused ei saa üldjuhul tegutseda ilma omaniku või valdaja abipalveta). Põhimõtteliselt teevad asutused oma igapäevast tööd ning poliitiliselt tasemelt küsitakse nõusolek üksnes juhul, kui seda näeb ette seadus. Muul ajal töötavad kõik asutused oma töörütmis ja on (oote)valmis sündmustele reageerima, sealhulgas neid ennetama, kui see on võimalik. Täiskoosseisus komisjon kohtub teabevahetuse eesmärgil vajaduse järgi, muu hulgas selleks, et leppida kokku aastaplaanid, arutada seaduse rakendamise käigus ilmnenud probleeme jms. Komisjoni juht on Kaitseväe juhataja või tema volitatud isik (nt mereväe ülem). K omisjon kehtestab oma töökorra ning vastavalt vajadusele merelistele ohtudele reageerimiseks tegevuste kaupa tegevusjuhendid, milles muu hulgas määratakse reageerivad asutused. Eelnõu § 1 punktiga 4 lisatakse KKS-i 2. peatükki uus § 22 4 , millega luuakse ja defineeritakse kaitselennunduse järelevalveteenistus kui institutsioon (sarnaselt sõjaväepolitseiga) . Tegemist on Kaitseväe sisemist t öökorraldust puudutava sättega , millel puudub otsene mõju väljapoole Kaitseväge . K aitseväes alustas 1. oktoobril 2020 tööd kaitselennunduse järelevalvega tegelev üksus. Selle ametlik nimetus on kaitselennunduse järelevalveteenistus ( edaspidi KLJT ). Et selline üksus on Eestis olemas ja et see üksus on vastutav kaitselennunduse järelevalve eest, on kirjas Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ § 18 lõike 3 punktis 4 koostoimes Kaitseväe juhataja 25. jaanuari 2024. a käskkirja nr 154 „Õ huväe põhimäärus “ 6. peatükiga , samas seaduse tasandil on üksnes sätestatud lennundusseaduse § 60 1 lõik es 7, et Kaitsevägi teeb kaitselennunduse üle haldusjärelevalvet. 2024. a kevadel NATO auditeeris KLJT-d ning ühe puudusena toodi välja, et Eestis ei ole seaduse tasemel kaitselennunduse järelevalvega tegelevat üksust kui institutsiooni reguleeritud. Eelnõuga see puudus kõrvaldatakse, luues sarnaselt sõjaväepolitseiga kaitselennunduse järelevalveteenistuse kui institutsiooni. Praegu on sama nimi nii institutsioonil kui ka KLJT-l, kuid see ei pea nii olema. Juhul, kui Kaitseväes peaks tehtama otsus anda kaitselennunduse järelevalve tegemise ülesanne muule üksusele kui õhuväe koosseisus olev ale KLJT - le või arvata üksus õhuväe koosseisust välja mujale Kaitseväe sees või soovitakse muuta KLJT nime, saab seda teha ilma, et oleks vaja muuta KKS-i. Muudatus on vaja teha sellisel juhul ainult Kaitseväe põhimääruses ja muudes sisemist töökorraldust puudutavates haldusaktides. Eelnõukohase KKS-i § 22 4 lõike 1 järgi on kaitselennunduse järelevalveteenistus täidesaatva riigivõimu institutsioon Kaitseministeeriumi valitsemisalas ning selle põhiülesanne on teha järelevalvet kaitselennunduse üle. Inglise keeles on järelevalveteenistuse nimetus Military Aviation Authority , lühend MAA . Kaitseväe põhimäärusega sätestatakse, milline Kaitseväe struktuuriüksus vastutab kaitselennunduse järelevalve eest (lõige 4 ) . Praegu on selleks Kaitseväe põhimääruse järgi õhuvägi ja selle üksus kaitselennunduse järelevalveteenistus. Kaitselennunduse järelevalveteenistus on kaitselennunduse järelevalve teostamisel sõltumatu ning järelevalvele ei kohaldu käsuõigus ( lõige 2). K äsuõigusega seonduv (sh mis on käsk) on reguleeritud KKS-i §-des 27 −35, mistõttu on kohasem sätestada tavapärasest käsuõigusest erinev regulatsioon samuti seaduse tasemel, mitte määrusega . Käsuõiguse mittekohaldamisega tagatakse järelevalveteenistuse sõltumatus, sest näiteks ei õhuväe üle m ega ka Kaitseväe juhataja saa anda käsku, et KLJT ei tohi teha järelevalvet mõne üksuse või õhusõiduki üle. Kontrolli selle üle , kui sõltumatu, tõhus ja erapooletu on KLJT oma ülesannete täitmisel, teeb Kaitseministeerium. Kaitseministeerium on ka see, kes lahendab järelevalve käigus tekkinud vaidlused, kui pooled ei jõua kokkuleppele. Praegu esitab KLJT Kaitseministeeriumile iga aasta 31. märtsiks järelevalvearuande eelmise kalendriaasta kohta vähemalt järgmise teabe: 1) kokkuvõte tehtud järelevalvemenetlustest, sealhulgas eelmisel kalendriaastal avastatud rikkumised ja tehtud ettekirjutused; 2) kokkuvõte ettekirjutuste täitmisest üksuste poolt, kellele ettekirjutus tehti; 3) eelmise ja uue ehk jooksva kalendriaasta järelevalve prioriteedid. Lisaks akrediteerib KLJT-d NATO. Esimese akrediteering saadi 2024. aastal ning järgmine audit on nelja aasta pärast, et uuendada (pikendada) akrediteeringut. KLJT-l on õigus teha järelevalvet kogu kaitselennunduse üle, see tähendab peale Kaitseväe ka Kaitseliidu, Välisluureameti, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) , Kaitseressursside Ameti ja Kaitseministeeriumi üle, kui nende valduses on õhusõidukeid, kaitselennunduse rajatisi vms, samuti kõikide Eestis viibivate ja asuvate välisriikide relvajõudude õhusõidukite ja kaitselennundusega tegelevate isikute üle, kui rahvusvaheliste kokkulepetega ei ole kokku lepitud teisiti. Kaitselennunduse järelevalveteenistus e (kui institutsiooni) põhiülesanne jaguneb kaheks: järelevalve kui tehniline ülevaatus ja kontroll ning kaitselennunduses osalevate isikute pädevuse (teadmiste ja oskuste) kontrollimine. KLJT-l on õigus kehtestada nõudeid kaitselennunduse lennundusohutuse tagamiseks, kui seadusega ei ole kehtestatud teisiti (lõige 3). Selle hulka kuulub muu hulgas õigus järelevalve ühe osana anda asjakohaseid lube ja sertifikaate ning tunnustada teiste asutuste ja organisatsioonide välja antud lube ja sertifikaate. Võrdluseks, et paljudes riikides on seaduse või haldusaktiga antud õigus MAA-le kehtestada eelkõige lennuohutuse tagamise eesmärgil kaitselennunduse nõuded nii õhusõidukitele, rajatistele, seadmetele, organisatsioonidele kui ka isikutele. Näiteks Soome lennundusseaduse §-d 6 ja 7 jagavad lennu( ndus )ohutuse eest vastutuse ja nõuete kehtestamise õiguse õhuväe ja Soome MAA vahel. Saksamaal on see õigus samuti jagatud õhuväe ja MAA vahel. Mõlemas riigis seaduse tasemel kaitselennundusele nõudeid ei ole kehtestatud, vaid need on kehtestatud peamiselt asutusesiseste haldusaktidega. Meetmed, mida KLJT (haldus) järelevalve käigus kohaldada saab, on sätestatud Vabariigi Valitsuse seaduses. Praegu on peamine kaitselennunduse regulatsioon sätestatud kaitseministri 18. oktoobri 2019. a määruse s nr 20 „Kaitselennundusmäärustik“. Kokkuvõtvalt, kaitselennunduse järelevalveteenistus on sarnane institutsioon nagu sõjaväepolitsei. Selle ülesandeid võib täita Kaitseväe juhataja määratud üksus, mille nimetuses ei pruugi üldse olla nimetus t kaitselennunduse järelevalveteenistus, kuid selle üksuse põhiülesanne on siiski teha järelevalvet kaitselennunduse üle , samuti ei pruugi see olla õhuväe koosseisus (nagu praegu) . Kuna selle üksuse tegevusest on mõjutatud kogu kaitselennundus, sealhulgas evib mõju NATO liikmesriikide õhusõidukite ja isikute üle, siis on oluline, et see üksus on sarnaselt sõjaväepolitseiga kui institutsioon Kaitseväe struktuuris olemas, mida ja mille pädevust NATO liikmesriigid ja NATO tunnustavad. Eelnõu § 1 punktiga 5 täpsustatakse, millal võib Kaitsevägi kohaldada vahetut sundi – Kaitseväe julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalal ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või Kaitseväe julgeolekualal asuva vara või isikute vastu suunatud ründe lõpetamiseks või KKS-i §-des 54 3 –55 sätestatud meetmete tagamisel . (vt selgitusi lk 12–22). Eelnõu § 1 punktiga 6 täpsustatakse Kaitseväe pädevuse ulatust seoses Eesti merealal veesõidukist või muust ujuvvahendist lähtuva elutähtsa teenuse toimepidevust tagavat taristut, samuti riigikaitseobjekti, sadamat või muud rajatist või seadmestikku ähvardava ohu ennetamise, väljaselgitamise ja tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamisega. Sättesse lisatakse täpsustus, et korrakaitselisi meetmeid võib rakendada ulatuses, mis ei ole reguleeritud RiPS-iga . Täpsustust on vaja, et kõrvaldada kahes seaduses olev kattuvus riikliku järelevalve tegemisel. RiPS - i järgi valvab ja kaitseb Kaitsevägi Eesti riigipiiri merel , mis peamiselt väljendub piirirežiimi tagamises ja majandusvööndis majandusvööndi õigusrežiimi tagamises. Piirirežiimi tagamise üks osa on ka Eesti territoriaalmerest rahumeelse läbisõidu jälgimine ja tuvastamine, kas see vastab kõikidele UNCLOS - i ja RiPS - iga sätestatud nõuetele. Mitmed tegevused, mis selle hulka kuuluvad on samad tegevused, mida loetaks veesõidukist või muust ujuvvahendist lähtuva ks ohuks Eesti merealal elutähtsa teenuse toimepidevust tagavale taristule, riigikaitseobjektile, sadamale või muule rajatisele või seadmestikule. Kaitseväe patrull-laevadele ja riikliku järelevalve tegemise õigust omava te le kaitseväelas t ele peab olema üheselt selge, millise seaduse alusel nad tegutsevad – kas RiPS - i või KKS - i järgi. Kuna RiPS koondab juba kõiki merel piirirežiimi tagamiseks vajalikke õigusi ja nõudeid, on mõistlik KKS - is kui RiPS - i suhtes eriseaduses täpsustada, mis ulatuses KKS - i kohaldatakse riikliku järelevalve tegemiseks merel veesõidukist või muust ujuvvahendist lähtuva ohu ennetamisel, väljaselgitamisel ja tõrjumisel Eesti merealal elutähtsa teenuse toimepidevust tagava taristu, riigikaitseobjekti, sadama või muu rajatise või seadmestiku suhtes . Kaitsevägi (merevägi) koostab selleks muu hulgas asjakohased tegevusjuhendid patrull-laevadele. Eelnõu § 1 punktis 7 täpsustatakse, et Kaitsevägi kohaldab vahetut sundi KorS-is sätestatud alusel ja korras ent arvestades KKS-i erisusi . Kaitseväele on käesoleva seaduse alusel kehtestatud erinormid, seetõttu on oluline täpsustada, et täies ulatuses ei ole võimalik Kaitseväel KorSi kohaldada. Eelnõu § 1 punktides 8 – 10 kehtestatakse Kaitseväe julgeolekuala ümber vahetu läheduse ja Kaitseväe laeva ohutusala mõiste . Samuti sätestatakse Kaitseväe julgeoleku eesmärgil piirangute rakendamise ja üld - ning erimeetmete kohaldamise õigus ja kord. Eelnõu § 1 p unktiga 8 täpsustatakse § 50 pealkirja ning punktis 9 luuakse §-i 50 uued lõiked 2 – 4, millega sätestatakse julgeolekuala vahetu läheduse mõiste, Kaitseväe laeva ohutusala mõiste ja reguleeritakse ohutusala rakendamist. Arvesse võttes üha kiiremini arenevat tehnoloogiat, tuleb korrastada ka Kaitseväe julgeolekualadega seonduvat, et tagada j ulgeolekuala puutumatus . Tänapäevase tehnoloogia abil ei pea inimene enam ise julgeolekualal viibima selleks, et seada ohtu Kaitseväe julgeolekuala. Praegu kehtiv regulatsioon on jäänud ajale jalgu ning üksnes Kaitseväe valduses oleva ala piirides ei ole võimalik tagada julgeolekut . Selleks, e t tõrjuda rünnet õigeaegselt või tuvastada julgeolekuala suhtes toimuvat kahtlast tegevust, tuleb reageerida julgeolekualast kaugemal ehk selle vahetus läheduses. V äljaspool julgeolekuala tegutsem ine ala kaitseks peab olema võimalikult selgelt seaduse s sätestatud. Sellest tulenevalt on vaja seadusesse lisada julgeolekuala vahetu läheduse mõiste. Vahetu lähedus defineeritakse kindlaks määramata kaugusena ja sisustatakse iga ala puhul eraldi. Kaitseväe linnakuid on nii hajaasustusega piirkondades kui ka linnades ning vahetu läheduse ulatus ei ole iga kord sama. Vahetu lähedus sätestatakse Kaitseväe veesõidukite ning õhusõidukite korral mõjualana, n - ö mullina , ümber sõiduki, hõlmates veesõiduki puhul ka veealust ala. Veesõiduki l reguleeritakse julgeolekuala vahetu lähedus nii, et see kehtib nii merel kui ka siseveekogus ning seda ala nimetatakse Kaitseväe laeva ohutusalaks (ingl warship safety zone ) . O luline on esile tuua Kaitseväe võimalus reageerida veesõiduki kaitseks peale mehitamata õhusõidukite ka mehitamata veesõidukite korral, mis ohustavad sõjalaeva nii vee all kui ka veepinnal liikudes. Sellist mehitamata veesõidukit tuleb tõrjuda enne, kui see laevani jõuab. Samamoodi tuleb rakendada julgeolekuala kaitseks meetmeid isikute suhtes, kes viibivad merel laevade või julgeolekuala lähistel ning jälgivad, häirivad või ka pildistavad sõjalaevu, Kaitseväe sadamat ning sealseid tegevusi. Näiteks võib tuua Rootsis toimunud juhtumi, kus Eesti kodanikust isik pildistas 21.06.2025 Rootsis salajast sõjaväebaasi . Rootsi politsei pidas isiku kinni ja tema tegevuse seotust võõrriigi luureteenistustega kontrollitakse. Sarnaseid juhtumeid on toimunud ka Saksamaal . Eestis on esinenud intsidente , kus võib kahtlustada sarnast tahtlikku tegevust Kaitseväe suunal . K una Kaitseväel puudub praegu õigus isik ut Kaitseväe julgeoleku ala vahetus läheduses , sh merel , kinni pidada, on paljud juhtumid jäänud lahendamata , sest isikut ei saanud tuvastada ja seega on jäänud isiku tegelik eesmärk ning võimalikud seosed vaenuliku võõrriigi luureteenistustega tõendamata. Lätis on tuvastatud samuti hulgaliselt kahtlasi kriitilise infrastruktuuri pildistamisi ja filmimisi, mida võib seostada Venemaa (ja Valgevene) luuretegevuse intensiivistumisega. Ka mujal Euroopas on tuvastatud, et vaenuliku tegevuse sihtriigi elanikke värvatakse sabotaaži ja luuretegevuse eesmärgil ning nende tegevuseks on muu hulgas sihtmärkidest (sh kriitilisest taristust) piltide tegemine . Ukraina sõja õpikogemustest ning hübriidkonflikti ilmingutest Euroopas saab järeldada, et merel liiguvad erinevad mehitamata meresüsteemid: mehitamata pealveesõidukid (USV) ja mehitamata allveesõidukid (UUV). Seadusemuudatuse tulemusena on Kaitseväel õigus veekogul Kaitseväe laeva (sõjalaeva) kui julgeolekuala lähialas tõrjuda mehitamata veesõidukeid. L ennundusseadus ja selle rakendusaktid lubavad kasutada meetmeid mehitamata õhusõiduki tõrjumiseks, ku id mehitamata veesõidukid ei kuulu lennundusseaduse reguleerimisalasse. Mehitamata veesõidukite tõrjel t uleb lähtuda muudest seadustest, eelkõige K KS-ist ja julgeolekuala kaitse sätetest - Kaitseväe laev on KKS § 50 kohaselt julgeolekuala . Praegu võib avalikus ruumis Kaitseväe linnaku vahetus läheduses isikut kinni pidada politsei, aga kuna politseil on vajalik ressurssi suunata ka paljude muude ülesannete täitmisesse , ei pruugi politsei jõuda kohale piisavalt operatiivselt. Samuti ei saa pidada otstarbekaks politsei reageerimise kohustust, kui linnakus on vastava väljaõppe läbinud kaitseväelased, kes saaksid ise linnaku vahetus lähedus es isiku kohe selt tuvasta d a. Paljud linnakud, näiteks lahingumoonalaod, on ohutuse põhjustel eraldatud ja asuvad hajaasustusega kohtades, kuhu politseipatrulli reageerimine võtab aega. Isik, kes pildistab või jälgib linnakut, on tõenäoliselt selleks ajaks juba lahkunud ja ei ole enam võimalik kindlaks teha tema isikut ega motiive. E namikel juhtudel on Kaitseväel vaja vaid inimest tuvastada, küsides tema isikut tõendavat dokumenti ja teha küsitledes (eelnõuga lisatav § 54 3 ) kindlaks tema tegevuse eesmärk ning veenduda, et ta ei kujuta ohtu julgeolekualale . Suuremat riivet põhjustavaid meetmeid peale küsitlemise ja dokumentide nõudmise hakataks kasuta ma tõenäoliselt vaid üksikutel kordadel, kuid nende rakendamise võimalus peab Kaitseväel olema. Näiteks võib tuua linnaku vahetus läheduses asuva isiku, kes lennutab mehitamata õhusõidukit lahingumoonalao kohal, kuid kui kaitseväelased linnaku vahetusse lähedusse väljuvad , on ta pakkinud mehitamata õhusõiduki juba auto pakiruumi. Sel juhul o leks vaja kaitseväelastel sõiduk peata da (eelnõuga § 54 6 ) ja vallasas i läbi vaa data (eelnõuga § 54 9 ) , et tuvastada pakiruumis mehitamata õhusõiduk i olemasolu ja selles olevad pildid või videod Kaitseväe linnakust. Antud tegevus on kiireloomuline, sest isik on Kaitseväe linnaku vahetust lähedusest kiiresti lahkumas ja linnakust kaugemal ei ole võimalik tabada isikut ega tuvastada isiku eesmärke ja Kaitseväele tekitatud kahju. Toimunud intsidentidest on Kaitsevägi järeldanud, et näiteks linnaku julgeolekuprotseduuride jälgimist, pildistamist ja häirimist teostavad isikud võivad seda teha teadmises, et Kaitsevägi ei saa väljaspool ala reageerida ning tuleb oodata politseid. Politsei kohale jõudmine võtab aega ja selle aja jooksul on pildistajatel võimalik lahkuda ilma, et kaitseväelane teda peatada saaks. T oimunud intsidentide kirjeldustest on näha , et tegutsetakse ja seejärel lahkutakse kiiresti. Politsei reageerimine võib viibida ka seoses kiireloomulisemate põhiülesannete täitmisega, nagu näiteks lähisuhtevägivalla kutse le reageerimise tõttu, mille prioriteet sus on olulisem kui Kaitseväe teavitus pildistaja või droonilennutaja kohta. Aastal 202 4 on toimunud tuvasta matuks jäänud mehitamata õhusõidukite lennud Kaitseväe linnakute kohal. K ahtlas eid tegevus i Kaitseväe linnakute suhtes esineb aina sagedamini ning hübriidkonflikti tingimustes võib ette tulla ka muid sarnaseid Kaitseväe suhtes tehtavaid häirivaid tegevusi. Antud kontekstis tuleb ära märkida 22.04.2022 toimunud juhtumit, kui küberväejuhatuse seina sodinud V ene sõjaväeluurega seotud inimese ülesanne oli ka visata süütepudel ühe Ukraina s asuva sõjaväehoone ventilatsioonišahti. Et vältida Kaitseväe suunal selliste hübriidoperatsioonide täideviimist , tuleb julgeolekuala vahetus läheduses Kaitseväele anda selliste täiendava te erimeetmete kohaldamise õigused nagu isikut peatada, teda küsitleda ja dokumente nõuda ning vajaduse korra l ka sõidukit peatada ning see läbi vaadata. Oluline on märkida , et Kaitsevägi rakendab kirjeldatud eri meetmeid ainult julgeolekuala vahetus läheduses avalikus ruumis vaid äärmise vajaduse korral, kui on teada, et olukord nõuab kiireloomulist reageerimist ja politsei ei saa piisavalt kiiresti kohale jõuda. Enamuses piirdub erimeetmete rakendamine vaid isiku küsitlemise ja dokumentide nõudmisega. Kui on kahtlus, et isik on toime pannud süüteo Kaitseväe julgeolekuala või sellel asuvate isikute suhtes , tuleb olla valmis reageerima ka riivavamate meetmetega nagu isiku kinnipidamine ja isiku läbivaatus. Eelnõu § 1 punktiga 9 defineeritakse, mis on Kaitseväe julgeolekuala vahetu lähedus. See on maapind, maapõu ja õhuruum ja veekogu ulatuses, milles toimuv tegevus võib tuua kaasa ohu Kaitseväe julgeolekualale. Nagu eespool selgitatud, sätestatakse j ulgeolekuala vahetu lähedus määratlemata õigusmõistena, kuna ei ole võimalik igas olukorras tuvastada täpselt julgeolekuala kaugus t , kus Kaitseväel oleks veel õigus rakendada meetmeid julgeolekuala kaitseks ja mille piirist väljaspool se da õigust enam ei oleks. Julgeolekuala vahetus läheduses meetmete rakendamine otsustatakse iga olukorra puhul eraldi, sõltuvalt situatsiooni eripärast. Linnalises piirkonnas toimub Kaitseväe objektist paarisaja meetri kaugusel oluliselt rohkem tsiviilisikute tegevusi kui näiteks hajaasustusega piirkonnas asuvas linnakus. Seega tuleb Kaitseväel iga kord eraldi hinnata, kas mõni tegevus (nt pildistamine, jälgimine) võib olla ohuks Kaitseväe julgeolekualale ja selle kaitse tagamisele. Riigikohus on nentinud, et kaalutlusotsustuse ja määratlemata õigusmõistete rakendamise korral peab haldusorgan esitama tavapärasest põhjalikuma sisulise motivatsiooni, mis võimaldaks haldusakti adressaadil mõista akti sisu. Määratlemata õigusmõiste nagu julgeolekuala „vahetu lähedus“ sisustamine ei tohi olla meelevaldne, vaid peab olema põhjendatud ja vajaduse korra l tõenditega tõendatud. Määratlemata õigusmõistega on tegemist juhul, kui seadusandja on loobunud detailse regulatsiooni andmisest loetelu või muu juhise näol ja jätnud selle seaduse rakendaja hooleks. Seega enne normi kehtivusala , nagu n äi t eks julgeolekuala „vahetu lähedus“ kohaldamist , tuleb Kaitseväel anda õigusaktis sisalduvale määratlemata õigusmõiste sisule piirid ja mõõdetavad tunnused, et seda oleks võimalik seostada konkreetsete eluliste asjaoludega . Kaitseväe laeva ohutusala on Kaitseväe laeva ümber ja all olev veekogu pind ning õhuruum, milles toimuv tegevus võib tuua kaasa ohu Kaitseväe laevale. Ohutusala mõõtmed on veesõiduki välisküljest arvates 300 meetrit horisontaalsuunas ja vertikaalsuunas vee alla ning ohutusala ülempiir veesõiduki kõrgeimast punktist 150 meetrit. Paljude riikide sõjalaevadel on ohutusala ehk n - ö mull ümber laeva, kui laev on merel. See on oma olemuselt kergema režiimiga kui julgeolekuala, kuid annab võimaluse laeval end paremini kaitsta väljastpoolt pärineva (mittesõjalise) rünnaku vastu . See tähendab, et see ala ei ole täpselt sama rangelt jälgitav , kui seda on julgeolekuala ise. Näiteks kui sellesse mõjualasse siseneb mõni veesõiduk, siis reageeritakse vastavalt ohuhinnangule. Kui ohtu ei kujuta, siis ei reageerita, näiteks ei võeta veesõidukiga ühendust, et seda hoiatada ja paluda tal eemale hoida, kuni hoiatuslaskudeni välja, kui veesõiduk ei reageeri käskudele ja jätkab lähene mist ning selles nähakse ohtu Kaitseväe laevale . Näiteks tiheda liiklusega mereala osades (nt Tallinna laht, Kieli laht) ei ole võimalik nõuda teistelt veesõidukitelt distantsi hoidmist, mistõttu ei tohigi see ohutusala olla sama range kontrollirežiimiga nagu julgeolekuala. Sellest tulenevalt on mõistlik nimetada seda ala teisiti kui julgeolekuala. Samas peaks saama sell es alas mehitamata õhusõidukite suhtes rakendada samu meetmeid, mida julgeolekualaski samadel põhimõtetel. Ohutusala ei rakendata horisontaalsuunas , kui Kaitseväe veesõiduk on sadama või sadama akvatooriumi alal , sest sadamas või sadama akvatooriumis on laevad tihedalt koos ning sõjalaeval ei ole võimalik hoida ise teistest laevadest ega teistel laevadel sõjalaevast vajalikku distantsi . Küll aga s äilib ohutusala ülapiir õhuruumist tuleva ohu eest kaitsmiseks. Muul juhul rakendatakse ohu korral enesekaitset. Kaitseväe laeva ohutusalal võib Kaitsevägi vahetu ohu tõrjumiseks mehitamata õhusõiduki vastu riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni rakendamisel kohaldada lennundusseaduse § 60 2 lõigetes 7‒10 sätestatud meetmeid ja erivahendeid. Eelnõu § 1 punkti s 10 sätestatud m uudatusega antakse võimalus erandjuhul Kaitseväele jätta ajutine julgeolekuala tähistamata, kui seda nõuab riigikaitseline varjatud iseloomuga ülesann e. Riigi sõjalise kaitsmise ülesande täitmine on teatud tingimustel võimalik vaid siis, kui Kaitseväe üksus ei ole avalikult selgelt eristuv ja tähistatud. Samuti peab teave Kaitseväe üksuse asukoha ja julgeolekuala rajamise kohta olema maksimaalselt kaitstud kolmandate isikute eest. Ajutine julgeolekuala jäetakse tähistamata vaid siis, kui selle tähistuse puudumine ei põhjusta ohtu piirkonnas liikuvatele isikutele. Kui Kaitseväe üksus võib oma tegevusega häirida või põhjustada ohtu kolmandatele isikutele, tähistatakse julgeolekuala igal juhul. Tähistamisest loobumise tingimused sätestatakse täpsemalt Kaitseväe korralduse seaduse rakendusaktis „Kaitseväe julgeolekuala tähistamise kord“. Kaitseväe määruse alusel kehtestab juhataja Kaitseväe sisese dokumendiga täpsed nõuded millistel juhtudel on võimalik jätta julgeolekuala tähistamata ja kes ning mis tingimustel saab seda otsustada. Lisaks viiakse sisse võimalus Kaitseväel ajutise julgeolekuala loomisest julgeolekukaalutlustel erandjuhul asukohajärgne kohalik omavalitsus jätta teavitamata. Teavitamine viiakse läbi juhul, kui Kaitseväe üksuste viibimisest nt õppuste piirkonnas on vajalik avalikkust teavitada ohutuse tagamiseks ning riigikaitseline ülesanne ei vaja varjatust. Kui Kaitseväe ülesanne maastikul vajab edukaks täideviimiseks varjatust, tuleb üksuse paiknemise infot kaitsta ja võimalikult vähe levitada, kuna see võib ohustada põhiülesande täideviimist ja julgeolekut. Kaitseväe teatud ülesannete täitmisel on vajalik üksus maastikul maskeerida, et ülesanne jääks varjatuks. Seega tuleb ka üksuse maastikul paiknemise infot edastada ja levitada võimalikult piiratud moel. Regulatsioonis säilib kohustus teavitada igakordselt Politsei- ja Piirivalveametit, kes peab omama oma vastutusalas toimuva kohta infot. Kaitseväe viibimine kohaliku omavalitsuse alal oleval territooriumil on kooskõlastatud kinnistu omanikuga. Eelnõu § 1 punktiga 11 täpsustatakse Kaitseväe julgeolekuala kaitse eesmärgil isikuandmete töötlemise sätteid. Isikuandme id on vaja töö delda , et ennetada, selgitada välja ja tõrjuda ohtu Kaitseväe julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalal asuva vara või inimeste vastu. Nimetatud eesmärgil ja ulatuses võib isikuandmeid töödelda riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust ning teha seda vajadusel varjatult. L isaks registripõhistele isikuandmete töötlemisele võib isikut varjatult jälgida, kasutada variandmeid ja konspiratsioonivõtteid ning kasutada pilti edastatavat või salvestatavat jälgimisseadmestikku. Antud säte ei ole uus. Hetkel kehtiv KKS § 54 1 sätestab samuti isikuandmete töötlemise sätted, kuid eelnõuga lisatakse võimalus töödelda andmeid ka julgeolekuala kaitseks julgeolekualal või selle vahetus läheduses ning laeva ohutusalal. Kaitsevägi ei teosta julgeolekuala lähistel isikute lausalist jälgimist , vaid hindab, kas isik , kes viibib julgeolekuala vahetus läheduses võib põhjustada ohtu julgeolekualale. Selleks tuvastatakse isiku tegevus julgeolekuala lähistel ja kui selle tulemusena selgub, et isik tegeleb näiteks marjakorjamise või jalutamisega, siis edasist jälgimist ei teostata. Kui aga selgub, et isik pildistab julgeolekuala või teostab muid kahtlasi tegevusi (lennutab drooni, jälgib, paigaldab mi dagi , üritab lõhkuda piirdeaeda vms), siis isikut jälgitakse tegevuse teostamisel ning võidakse minna julgeolekualalt välja isikut küsitlema või temalt dokumente nõudma, et täpsustada isiku tegevust ja selle põhjusi. Kui isiku tegevuses ei ole Kaitsevägi tuvastanud selget julgeolekuala ohustavat indikatsiooni ja isik soovib julgeolekuala läh edusest lahku da , siis ei ole Kaitseväel alust tema andmeid edasi töödelda ega erimeetmeid rakendada ja isik ei ole kohustatud ka isikut tõendavat dokumenti esitama. Vastupidine olukord on, kui isiku tegevus on ebaselge, isik ei soostu koostööd tegema ega oma tegevusi selgitama. S el juhul peab Kaitsevägi vähemalt julgeolekuala vahetus läheduses viibiva kahtlaselt käituva isiku tuvastama. Eelnõu § 1 punkti de ga 12 – 1 6 sätestatakse Kaitseväe julgeolekuala kaitse eesmärgil täpsem erimeetmete kohaldamise ja piirangute kehtestamise õiguslik regulatsioon , lisades seadusesse §-d 54 2 – 54 11 , muutes § 55 lõigete 1 ja 2 sõnastust , täiendades § 55 lõikega 1 1 ning tunnistades § 56 kehtetuks . Kaitseväe laeva ohutusalas kohaldatakse neid meetmeid ainult juhul, kui sõjalaev asub sadamas või sadama akvatooriumis. Merel kohaldatakse ohu või rünnaku korral enesekaitse meetmeid vastavalt laeva tegevusjuhendile ja jõu kasutamise reeglitele. Selleks, e t selgitada olukorda, kus Kaitsevägi erimeetmeid peab rakendama , tuleb lähemalt vaadelda ohu definitsioon i . Oht riigi julgeolekule on olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset riigi julgeolekut ähvardavat ohtu põhjustav sündmus. Vahetu oht riigi julgeolekule on olukord, kus riigi julgeolekut ähvardavat ohtu põhjustav sündmus leiab juba aset või on suur tõenäosus, et see kohe algab. Oht julgeolekualale ja julgeolekualal olevale taristule või julgeolekualal asuvale varale ning seal viibivatele isikutele võib lähtuda julgeolekuala vahetus läheduses viibijatest . Kaitseväe julgeolekuala on Kaitseväe valduses olevad alad ja objektid , nt linnakud, mis tagavad olulist Eesti riigi iseseisva kaitsevõime elementi – lahingumoonalaod, mobilisatsioonidepood, relvalaod, lahingutehnika ladustamisalad jms. Seega , kui ohtu satub julgeolekuala, siis kaasneb ka oht riigi julgeolekule. Erim eetmeid on vaja rakendada julgeolekuala vahetus läheduses julgeolekuala kaitse tagamiseks. Kaitsevägi peab nimetatud meetmetega reageerima julgeolekuala kaitseks ohu korral juba julgeolekuala piirist kaugemal, sest julgeolekualal võib olla juba hilja reageerida. Erim eetmeid võivad rakendada vaid vastava väljaõppe läbinud kaitseväelased ja ametnikud . Teenistujad , kes hakkavad nimetatud meetmeid rakendama, läbivad vastava koolituse, kus selgitatakse nõudeid ja tingimusi, mille korral võib meetmeid rakendada ja millistes olukordades ei ole rakendamine proportsionaalne ja õiguspärane . Vastava koolituseta kaitseväelased ja ametnikud ei tohi julgeolekuala vahetus läheduses meetmeid rakendada. Koolituskava kehtestatakse ja koolitused korraldatakse Kaitseväe siseselt. Eelnõuga lisatakse §-i 54 2 lõike sse 4 sätted julgeolekuala vahetus läheduses piirangute rakendamise otsustamise kohta. Piirangute rakendamise julgeolekuala vahetus läheduses otsustab Kaitseväe juhataja või tema volitatud pädeva struktuuriüksuse ülem. Enne sellise otsuse vastuvõtmist ei ole kaitseväelastel lubatud erimeetmeid kohaldada ega piiranguid rakendada. Kuna eelnõuga lisatavad erimeetmed on isikuvabaduste riive, peab sellise otsuse vastu võtma Kaitseväes kõige kõrgemal tasemel ja sellega andma volituse neid rakendada. Kaitseväe linnakutes asuvad NATO sõjalise koostöö raames liitlasüksused, kellel ei ole tavaolukorras õigust Eesti riigi territooriumil vahetut sundi kohaldada. Eestil vastuvõtva riigina on julgeolekualal kohustus tagada liitlaste julgeolek ja nende vara puutumatus. Kaitseväele antakse eelnõuga õigus reageerida ohule julgeolekuala vahetus läheduses ning sellega tagada ka liitlasüksuste julgeolek Kaitseväe linnakutes ja objektidel. Julgeolekuala vahetus läheduses Kaitseväe poolt rakendatavate erimeetmete lisamine toetab NATO dokumentide ACO Directive 080-025; AD07-001 ACO „ Security directive “ ja C-M(2002)50 „ Protection Measures for NATO Civil and Military Bodies , Deployed NATO Forces , and Installations (Assets) Against Terrorist Threats “ rakendamist liitlasüksuste ja Kaitseväe poolt. Antud dokumendid ei ole avalikud. Hetkel kehtiva seaduse järgi ei ole võimalik reageerida julgeolekuala kaitseks enne , kui julgeolekuala puutumatus on rikutud . Samuti ei ole võimalik väljaspoole julgeolekuala reageerida julgeolekuala vahetus läheduses liitlaste suhtes võimalikku luuretegevust teostavate nt pildistavate või jälgivate isikute osas . Mitmetes NATO liitlasriikides on tuvastatud Vene eriteenistuste huvi kasv sinna paigutatud liitlasüksuste vastu. Näiteks on veebruaris aastal 2025 Soome julgeolekuteenistus täheldanud Vene eriteenistuste huvi Soome paigutatud liitlasüksuste vastu ning on tuvasta tud droonilende linnakute ja NATO staapide kohal, kuhu on eelpaigutatud NATO liitlasväed . Kaitseväe julgeolekuala vahetu läheduse ohustamise iseloomustamiseks võib tuua olukorra, kus Kaitseväe objekti piirdeaia taga viibivad isikud tuvastamata eesmärgil ja toimetavad seal nähtavalt foto aparaadi või kotiga. S ellisel juhul tuleb Kaitseväel veenduda, et tegemist ei ole näiteks lõhke- või süüteseadeldise paigaldamise või luureteg e vuse eesmärgil infokogumise ning pildistamise katsega. Isikuid tuleb kõigepealt küsitleda ja neilt isikut tõendavat dokumenti nõuda, et teha kindlaks ke s nad on ja mis eesmärgil nad julgeolekuala pildistavad . Kui selgub, et isikud ei tee koostööd, väidavad, et neil ei ole kaasas isikut tõendavaid dokumente ja üritavad lahkuda, tuleb isikud kinni pidada. Sõidukiga lahkuda üritavaid isikuid tuleb kinni pidada sõiduk i peatamise teel . Isikute kinnipidamisel tuleb kaitseväelaste ohutuse tagamiseks teha turvakontrolli (eelnõuga planeeritav § 54 7 ) , et olla kindel, et isiku valduses ei ole esemeid või aineid, millega ta võib ohustada ennast ja teisi isikuid. Kahtluse korral võib isiku läbi vaa data , kui on alust arvata, et isik kannab endaga kaasas eset või ainet, mille võib võtta seaduse alusel hoiule, hõivata või konfiskeerida. Isiku läbivaatuse käigus ei ole Kaitseväel lubatud läbi vaadata isiku kehaõõnsusi, sell ine õigus on vaid politseil. Isiku läbivaatuse mee d e on kehtivas KKS- is olemas selle kehtestamisest alates (kehtiv KKS § 56), ent see tunnistatakse käesoleva muudatusega kehtetuks . Isiku läbivaatust võib Kaitsevägi teha vaid kõrgendatud ohu tõrjumiseks pärast isiku kinnipidamist. Isiku läbivaatuse peab tegema üldjuhul isikuga samast soost kaitseväelane. Isiku kinnipidamisel ei või vahetut sundi kohaldada, kui see ei ole enam vältimatult vajalik. Tuleb märkida, et e elnõu kohaselt saab isikut läbi vaadata vaid vahetu kõrgendatud ohu korral ehk siis , kui on juba üsna selge, et riigi julgeolekut ähvardav juhtum võib aset leida. Kõrgendatud oht on oht isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele, suure väärtusega varalisele hüvele, suure keskkonnakahju tekkimise oht või karistusseadustiku ( KarS ) 15. peatükis sätestatud esimese astme kuriteo või 22. peatükis sätestatud kuriteo toimepanemise oht. Nimetatud KarS 15 . peatüki kuritegude hulgas on ka riigivastased süüteod nagu näiteks riigireetmine, salakuulamine, Eesti vastu suunatud luuretegevus ja selle toetamine jt. Kaitseväe vastu on neid süütegusid varasemalt ka toime pandud ja mitmed neist juhtumitest sisaldasid luuretea be kogumist Kaitseväe objektide jälgimise või pildistamise teel. Eelnõuga antakse võimalus Kaitseväele antud juhtumite kahtluse korral isikut küsitleda ja temalt dokumente nõuda ning kui on selgunud, et eksisteerib vahetu kõrgendatud oht julgeolekualale, siis võib rakendada äärmisel juhul ka isiku läbivaatust. Eelnõuga lisatav turvakontrolli teostamise võimalus (planeeritav KKS § 54 7 ) on üldjuhul julgeolekualale sisenejate ja väljujate suhtes tavapärane ja rutiinne meede tagada julgeolekuala turvalisus ja kindlustada, et alale ei satu keelatud ja ohtlikke esemeid ning ei viida välja Kaitseväele kuuluvat vara. Turvakontrolle teostatakse tavaolukorras pisteliselt. Kaitseväe ohutasemete tõstmisel võidakse muuta sagedamaks julgeolekualale sisenejate ja julgeolekualalt väljujate turvakontrolle. Turvakontrolli teostatakse eelnõu alusel ka julgeolekuala vahetus läheduses, kuid ainult juhtudel kui esineb kõrgendatud oht ning seda on vaja välja selgitada või vahetu oht, mida on vaja tõrjuda. Turvakontrolli teostatakse ka kinnipeetud isikutele, kui on vaja tagada, et isik ei peida oma riietes midagi (nt nuga), millega ta võiks ohustada ennast või teisi . Eelnõuga täpsustatakse KKS §-i 55 ning lisatakse Kaitseväele õigus isikut kinni pidada julgeolekuala vahetus läheduses. Isiku kinnipidamise meede ei ole KKS- is uus, seni on kehtinud õigus isikut kinni pidada vaid julgeolekualal (kehtiv KKS § 55) . Lisanduva meetmega võib Kaitsevägi isikut kinni pidada ka julgeolekuala vahetus läheduses vaid siis , kui ta ohustab julgeolekuala, on tunginud julgeolekualale loata või esineb kahtlus, et ta on pannud toime süüteo julgeolekuala või seal viibivate teenistujate vastu. Kehtivat KKS §-i 55 on vaja muuta , kuna kehtivas KKS- is on sõnastatud säte selliselt , et isiku osas peaks teada olema, et ta on pannud julgeolekualal toime süüteo. K aitsevägi ei saa otsustada , kas isik on toime pannud süüteo või mitte , Kaitsevägi võib tuvastada ainult kahtluse ja selle korral isiku kinni pidada. Isikut võib julgeolekuala vahetus läheduses kinni pidada vaid seaduses ära toodud juhtudel . Juhul , kui neid ei esine, on proportsionaalse meetmena õigus isikut vaid küsitleda ja t em alt dokumente nõuda ning ainult seni kuni ennetatakse julgeolekuala ähvardavat ohtu . Eelnõuga kehtestatakse seni kehtiva KKS §-i 56 asemel KKS -i § 54 8 , millega on Kaitseväe l õigus kinnipeetud isikut läbi vaadata. Õigus isikut läbi vaadata ei ole KKS- is uus. Seni kehtiv KKS § 56 sä testab isiku läbivaatuse õiguse, kuid ei sätesta vajalikke toimingut piiravaid ja proportsionaalsust tagavaid sätteid. Lisatava KKS §-i 54 8 järgi sätestatakse , millisel juhul ja kuidas tuleb isiku t läbi vaadata . Isikut võib läbi vaadata vaid kõrgendatud ohu korral ja ka juba siis kui isik on eelnevalt KKS §-i 55 alusel kinni peetud. Suurt riivet põhjustav at isiku läbivaatust saab pidada proportsionaalseks meetmeks vaid juhtudel, kui isiku kohta on suur tõenäosus arvata, et isiku tegevus võib põhjustada kõrgendatud vahetut ohtu julgeolekualale. Kaitseväele antakse õigus vaadata läbi vaid isiku keha, riided ja kehal kantava asja , kuid ei anta õigust läbi vaadata isiku kehaõõnsusi, see õigus jääb vaid politseile. Kõiki isiku suhtes rakendatavaid meetmeid tuleb protokollida seadustes ettenähtud viisil ja nende rakendamise osas võib isik esitada ka vaide Kaitseväe juhatajale või kaebuse kohtule. Eelnõuga luuakse KKS §-ga 54 9 Kaitseväel võimalus vallasasja läbi vaadata. Vallasasja läbivaatus on sätestatud ka hetkel kehtivas KKS §-s 56, kuid seda on vaja täpsustada ja muuta selgemaks ning tänapäevastele nõuetele vastavaks. Vallasasja võib läbi vaadata julgeolekualale sisenevate isikute puhul , kuna tuleb veenduda, et isik ei saabu linnakusse keelatud esemetega ja ei lahkuks linnakust esemetega , mida ei ole lubatud välja viia (nt laskemoon, relvad, varastatud esemed , salastatud teave ). Vallasasja läbivaatust korraldatakse Kaitseväe julgeolekualade korral üldisel t vaid pisteliselt, et igapäeva selt tagada julgeolekuala turvalisus. Eelnõuga lisatakse võimalus vallasasja läbi vaadata ka julgeolekuala vahetus läheduses, kuid seda tingimusel , et julgeolekuala ähvardab kõrgendatud oht või seda on vaja kõrgendatud vahetu ohu tõrjumiseks. Näiteks võib tuua olukorra, kus isik üritab jätta maha koti või paki julgeolekuala aia äärde ning lahkuda. Sel juhul on Kaitseväel vaja tuvastada, mis eesmärgil kott maha jäeti ja mis võib kotis olla ning ega see ei põhjusta julgeolekualale ohtu. Sel juhul võib olla Kaitseväel vaja isiku kott või julgeolekuala vahetus läheduses asuva auto pakiruum läbi vaadata ning veenduda , et seal ei ole lõhke- või süüteseadeldise paigaldamise materjale . Vallasasja läbivaatuse vajalikkuse osas võib tuua näite, kus isikud on Kaitseväe objekti läheduses mehitamata õhusõidukit lennutanud, kuid on jõudnud õhusõiduki ja sellega seotud tehnika pakkida auto pakiruumi ning üritavad linnaku vahetust lähedusest minema sõita. Sel juhul tuleb Kaitseväel kõigepealt hinnata, kas võib olla tegemist ohuga julgeolekualale ning sõiduk peatada, isikut küsitleda ja nõuda dokumente ning seejärel vajaduse korra l vallasasi ehk auto läbi vaadata. Drooni lennutamine julgeolekuala kohal võib põhjustada Kaitseväele ohtu. Näiteks ei ole lubatud elektroonilisi sidevahendeid , sh drooni , kasutada lahingumoonalao piirkonnas, kus see võib tekitada ohtu lahingumoonale. Samuti võib drooni lennutamisega julgeolekualal toime panna riigivastase süüteo, kui kogutakse infot luuretegevuse eesmärgil. Tuleb rõhutada, et isiku kahtlustamiseks mehitamata õhusõiduki lennutamise suhtes peavad olema selged ja kindlad tõendid, sest ilma nendeta ei ole isiku peatamine ja auto läbivaatamine proportsionaalne meede. Kui küsitlemise tulemusena tekib kahtlus, et isik ikkagi võib suure tõenäosusega olla seotud mehitamata õhusõiduki lennutamisega Kaitseväe julgeolekuala kohal ehk süüteoga , o n eelnõus toodud muudatuste tulemusel Kaitseväel isikute lahkumise takistamiseks õigus lik alus . Kaitseväel on igakordne kohustus selgelt välja tuua, mille alusel isiku suhtes meetmeid rakendatakse ja veenduda, et see on isikule igakülgselt arusaadav. Kui on tuvastatud, et isik võis lennutada mehitamata õhusõidukit julgeolekuala kohal või ohustada sellega julgeolekuala, tuleb asjaolude selgitamiseks mehitamata õhusõiduk hoiule võtta (eelnõuga kav a ndatav KKS § 54 10 ) , et see kui vallasasi läbi vaadata (eelnõuga kavandatav KKS § 54 9 ) ja süüteo korral saaks seda kasutada asitõendina. Selleks, e t ennetada ohtu julgeolekualale ja sealsetele Kaitseväe tegevustele, on Kaitseväel võimalik eelnõukohase sätte alusel kehtestada viibimiskeeld (eelnõuga kav a ndatav KKS § 54 5 ) . Viibimiskeelu kehtestamist julgeolekuala vahetus läheduses avalikus ruumis on vaja Kaitseväe julgeolekuala puutumatuse tagamiseks või isikute ohutuse tagamiseks. Viibimiskeelu võib kehtestada kuni 12 tun niks . Seda võib pikendada üle 12 tunni üksnes Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülema loal, kes teeb sellesisulise motiveeritud otsuse. Viibimiskeelu kehtestamise protseduurid kehtestatakse Kaitseväe siseselt. Näiteks võib viibimiskeelu kehtestam ise vajadus tekkida avaliku tee o sale julgeolekuala vahetus läheduses , mis viib lahingumoonalao juurde, kui seal parajasti veetakse lahingumoona. Lao territoorium on julgeolekuala, kuid sinna juurdepääsemiseks kasutatavad teed on avalik ruum, mistõttu võib olla vaja kehtestada seal ajutiselt viibimiskeeld ning autod ja inimesed mujale suunata. V iibimiskeelu kehtestamine on vajalik kõrvaliste isikute ohutus e tagamiseks , kes muidu võiksid sattuda ohualasse. Lahingumoona vedavad veokid võivad moodustada lattu sissepääsu teeotsal järjekorra, mistõttu tuleb Kaitseväel ajutiselt kehtestada teeotsa ja julgeolekuala läheduses viibimiskeeld, et tsiviilsõidukid ei satuks kogemata lahi n gumoonaveokite vahele. Seda võib teha vaid julgeolekuala vahetus läheduses ja ohutuse tagamiseks. Kaugemal julgeolekualast tuleb endiselt tugineda politsei abile. K KS-i kohaselt on Kaitseväel võimalik kehtestada ka ajutine julgeolekuala, kuid selle kehtestamine on aeganõudev. Viibimiskeelu võib kehtestada paindlikult ja viivitamata ning seda suuliselt juures viibijatele teatavaks tehes. Viib i miskeelu näitlikustamiseks võib tuua ka olukorra, kus Kaitseväe objekti peapääsla ette kogunenud rahvamass takistab liiklust objektile ja välja. Seni on tuginetud politsei abile, kes tuleb ja kehtestab viibimiskeelu ohutuse tagamiseks. Siiski on vaja politseil jääda jõustama viibimiskeeldu ja seda võib olla vaja teha pikemalt, mis võib hoida kinni olulist politseiressurssi. Eelnõu järgi võib sel juhul viibimiskeelu kehtestada ja selle jõustamise tagada julgeolekuala vahetus läheduses ka Kaitsevägi ise ja ei pea tuginema igal juhul politsei abile. Laiemalt on kõik kirjeldatud , täpsustatud ning lisanduvad erimeetmed suunatud julgeolekuala ohutuse tagamisele ja selle kaitsmisele. Antud kontekstis tuleb märkida, et Euroopas on toimunud mitmeid rünnakuid kaitsejõudude taristu, sõidukite ja isikute vastu ning rünnakutes kahtlustatakse agressorriikide eriteenistusi. Näiteks on Saksamaal mitmel korral süüdatud kaitsejõudude veokeid . S arnased rünnakud e i ole välistatud ka Eestis ning seega on julgeolekuala kaitseks julgeolekuala vahetus läheduses rakendatavate eri meetmete hulka vaja arvata ka need meetme d, mille abil oleks Kaitseväel võimalik efektiivselt julgeolekuala kaitsta vahetus läheduses avalikus ruumis. Kaitsevägi võib olla sihtmärgiks ainuüksi selle tõttu, et Eesti toetab poliitiliselt Ukraina t . Sarnastel motiividel on Vene luurega seotu d isikud toime pannud rünnakuid Ukrainasse suunduvate relva- või abisaadetiste vastu. Ka Eestis on toime pandud rünnakuid, millel on seosed Vene luureteenistusega ja mis on suunatud Ukraina toetamise kollektiivse tahte õ õ nestamisele ja destabiliseerimisele. Kaitsevägi on korraldanud relva- j a moonasaadetisi Ukrainale ja võib eelda da , et säilib Venemaa huvi sellise abi saatmist takistada. S ihtmärkideks võivad olla Kaitseväe lahingumoonalaod, kus abi võidakse hoiusta da , või veokite kolonnid, millega vedusid korraldatakse. Kaitseväe lahingumoonaladude piirkonnas on tuvastatud kahtlasi isikuid ning loata mehitamata õhusõidukite lende. A gressorriigi kirjeldatud tegevuste st tulenevate risk ide efektiivse ks maanda miseks on vaja Kaitseväele anda õigus julgeolekuala vahetus läheduses isikuid tuvastada, neid küsitleda ja vajadusel kinni pidada. Isikuid ei ole võimalik tuvastada ilma, et kaitseväelased väljuksid julgeolekualalt avalikku ruumi ja seal rakendaksid isiku küsitlemise ja dokumentide nõudmise meedet. Lisaks Kaitseväe territooriumile on Kaitseväe laevad, lennuvahendid ja sõidukid julgeolekuala KKS § 50 järgi. Seega nende vahetus läheduses saa b samuti kasutada eelnõuga lisatavaid eri meetmeid. See võimaldaks näiteks peatada ja küsitleda isikuid, kes pildistavad või jälgivad Kaitseväe sõidukite kolonne. Antud juhul kolonni kahtlase pildistamise korral oleks proportsionaalne meede vaid i sikut küsitleda ja dokumenti nõu da . T oimunud on hulgaliselt juhtumeid, kus Kaitseväe sõidukite kolonne on jälginud või jälitanud sõidukid teadmata põhjustel. Kuna praegu ei saa Kaitsevägi rakendada meetmeid julgeolekuala kaitseks julgeolekuala vahetus läheduses, siis on sellises olukorras tavaliselt kutsutud politsei, kuna aga kolonn ja pildistaja liigu vad samal ajal sõidukitega edasi, on politseil keeruline efektiivselt reageerida. Seetõttu luuakse eelnõuga Kaitseväele õigus ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks sõiduk peatada, isikut küsitleda ja nõuda dokumenti. Kaitsevägi hindab olukorda iga kord eraldi ja vastavalt proportsionaalsuse ja õiguspärasuse printsiibile astub n äi t eks sõidukite kolonni pildistanud isikutega vajaduse korra l kontakti. Kõiki kaitseväelaste vastu huvi tundvaid isikuid ei peatata ega küsitleta, sest heauskne huvi Kaitseväe tegemiste vastu avalikus ruumis on eeldatav ja iga kord ei ole tuvastatud ohtu, millele reageerida . Kui aga näiteks eraisik sõidab kolonni ette või vahele vaatamata sõjaväepolitsei keelavate le märguannete le , aeglustab või takistab kolonni ning seejärel pildistab ning kordab tegevust mitu korda, on Kaitseväel vaja isikult küsida selgitusi tema tegevusele. Eelnõuga lisatakse KKS-i § 54 11 , millega võimaldatakse Kaitseväel julgeolekualal või selle vahetus läheduses toimuva jälgimiseks kasutada pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku , aga vaid siis , kui see on vajalik julgeolekuala ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks. Kehtivas KKS- is on selline õigus antud vaid julgeolekualal. Julgeolekuala vahetut lähedust tuleb jälgida selleks, et ennetada julgeolekuala puutumatuse kahjustamist. Kui Kaitsevägi ei suuda tuvastada näiteks julgeolekuala välispiiril oleva piirdeaia läbimise ettevalmistamist ja reageerib alles siis , kui piirdeaed on puruks lõigatud, siis ei ole julgeolekuala puutumatus tagatud ja oht riigi julgeolekule on realiseerunud. Kaitsevägi peab reageerima julgeolekuala kaitseks juba ohu ennetamise faasis ja see eeldab vastavate seadmete kasutamist ning ka julgeolekuala vahetu läheduse jälgimist. Tuleb märkida , et julgeolekuala kaitse korral on ohu ennetamine ja tõrjumine preventiivse iseloomuga tegevus ja ei teostata julgeolekuala lähistel liikuvate inimeste lausalist põhjuseta jälgimist . Ohu hindamisel lähtutakse isiku tegevusest igal konkreetsel juhtumil ja kui isik oma tegevusega ei anna indikatsiooni, et ta võib olla ohuks julgeolekualale, siis jälgimist ega muid erimeetmeid ei rakendata. Ohutõrje eesmärgiks on õigushüvesid ähvardavate ohtude tõrjumine, julgeolekualale kahju ärahoidmine ja kõrvaldamine. Tegemist on eelkõige prognoosil põhineva, võimalikult efektiivse , vähemriivava ja paindliku reaktsiooniga kahju tõenäosusele . Riigi sisemise rahu kaitse ei tähenda riigi jaoks üksnes reaktiivsust, vaid riik on kohustatud olema ka proaktiivne – üks viis proaktiivseks käitumiseks on õigushüvesid ähvardava ohu ennetamine ja seda ka julgeolekuala kaitsel. Ohu ennetamine on muu hulgas teabe kogumine, vahetamine ja analüüs, toimingute kavandamine ja elluviimine ning riikliku järelevalve meetmete kohaldamine tulevikus ähvardada võivate ohtude tõrjumiseks lähtudes igal sammul siiski põhjendatuse ja proportsionaalsuse põhimõtetest . § 2. Elektroonilise side seaduse muutmine Elektroonilise side seaduses muudetakse § 115 lõike 1 punkti 1, mis reguleerib Kaitseväe poolt raadioside piiramist riigi julgeoleku tagamiseks . Kehtiva õiguse kohaselt on Kaitseväel õigus piirata raadiosidet riigi julgeoleku tagamiseks riigikaitselist tähtsust omava tähistatud objekti territooriumil . Eelnõukohase muudatusega jäetakse sättest välja tingimus, et see territoorium või objekt peab olema tähistatud. Muudatus on vajalik, et tagada julgeoleku kaalutlustel territooriumi ja objekti kaitse ka juhul, kui tuleb varjata selle objekti või territooriumi seost Kaitseväega. Näiteks ei ole sellist tingimust seatud avaliku korra tagamisel, vt ESS § 115 lg 1 p 4, mistõttu riigikaitse eesmärgil ja julgeoleku tagamiseks oleks muutunud julgeolekuolukorras tingimuse säilitamine ülemäärane. Julgeolekuala tähistamine on kehtestatud kaitseministri 12. augusti 2019 . a määruses „Kaitseväe julgeolekuala tähistamise kord“. Korras on sätestatud, et Kaitseväe objektid on üldjuhul selgelt tähistatud, kuid sellest on lubatud ka erandeid. Näiteks korra § 3 lõikes 5 on ette nähtud võimalus Kaitseväe territoorium tähistada erineva tähisega, kui on vaja varjata territooriumi seost Kaitseväega või selle valvamise viisi. Sellisel juhul peab tähisest nähtuma, et territooriumile sisenemine on keelatud, ning tähisel peavad olema esitatud kontaktandmed territooriumi valdajaga ühenduse võtmiseks. Samuti võib korra § 10 lõike 4 alusel jätta Kaitseväe sõiduki tähistamata, kui on vaja varjata sõiduki seost Kaitseväega. Kaitsevägi piirab raadiosidet võimalikult proportsionaalselt, tagades et raadioside on häiritud minimaalselt, et riigikaitselise objekti julgeolekut tagada. Kaitsevägi jälgib, et mõjud ei ulatuks ülemääraselt avalikku ruumi, kus need võivad põhjustada ebasoovitavaid tagajärgi. Samuti võivad lähedalviibivad isikud seda märgata ning seega kompromiteerida asukoha seost Kaitseväga. Raadiosidet piiravad vahendid seadistab Kaitsevägi selliselt, et need avaldaksid mõju näiteks vaid riigikaitseobjekti ohustavatele droonidele ning ei häiriks sagedusi, mida droonid reeglina ei kasuta. § 3 . Kaitseliidu seaduse muutmine Eelnõu § 3 punkt 1 muudatus on s eotud eelnõu § 5 punktidega 3 − 5 . Täpsem selgitus on antud eelnõu § 5 punktide 3 − 5 selgituse juures. Eelnõu § 3 punktiga 2 lisatakse KaLS - i uus peatükk 10 1 , millega luuakse KaLS - i uus õigusmõiste „Kaitseliidu julgeolekuala“ ning sätestatakse Kaitseliidu julgeolekualal rakendatavad meetm ed. Julgeolekuala mõiste kasutuselevõtt Ka LS-is on tingitud eeskät t praktilistest kaalutulustest. Kaitseliidu julgeolekuala määratlemine on vajalik tagamaks Kaitseliidu tegevliikme ja Kaitseliidu vara ning Kaitseliidu käsutusse antud riigikaitselise vara julgeolek rünnak u puhul Kaitseliidu objektile. Kaitseväe julgeolekuala on kehtestatud KKS - i s eesmärgiga tagada eeskätt Kaitseväe valduses oleva territooriumi ning ob jektide kaitse. Julgeolekuala jaguneb alaliseks ja ajutiseks ning ka siin on põhieesmärgiks tagada nii Kaitseväele kui võimalikele kolmanda tele isikutele turvalisus Kaitseväele pandud ülesannete täitmisel. Kaitsevägi kasutab alalist ja ajutist julgeolekuala KKS § -s 3 toodud ülesannete täitmisel. Nimetatud ülesannetest on esmatähtsad riigi sõjaline kaitsmine ja valmistumine riigi sõjaliseks kaitseks. Nende ja KKS- s nimetatud teiste ülesannete täitmine nõuab kõrgendatud turva- ja julgeolekumeetmeid; lisaks on oluline tagada kolmandate isikute ohutus. Kaitseliidul on võrreldes Kaitseväega samuti riigikaitselised ülesanded − valmistada ette reservüksusi Kaitseväele, viia läbi sõjalisi õppusi ja harjutusi, tagada Kaitseliidu kasutusse antud riigikaitselise vara julgeolek ning säilimine. Seega on põhjendatud Kaitseväe julgeolekuala regulatsioonile sarnase julgeolekuala regulatsiooni loomine ka Kaitseliidule, mis võimaldaks Kaitseliidul oma valduses olevat territooriumit, objekte, isikuid ja teavet efektiivselt kaitsta. Ka LS-i alusel on täna korraldatud julgeolekualaga teataval määral sarnane valvete süsteem. KaLS 8. peatükk reguleerib va lveid, reguleerides siin nii Kaitseliidu sisemiste objektide valvet kui valvelepingu alusel pakuta vat teenust laiemalt. KaLS § 69 kohaselt on valve käesoleva seaduse tähenduses Eesti välisesinduse või riigikaitse eesmärgil kasutatava territooriumi, ehitise või vara (edaspidi valvatav objekt ) ja selle ümbruse jälgimine ründeohu või ründe avastamiseks, õigusrikkumise ärahoidmiseks või takistamiseks ja ohu kõrvaldamiseks ning meetmete võtmine valvatava objekti v õi vara puutumatuse tagamiseks. Kaitseliidu valvatavate objektide kohta on kehtiv ka vahetu sunni rakendamise regulatsioon, mille alusel saavad valves osalevad isiku d valveobjekti kaitsta. On otstarbekas luua Kaitseliidule võimalus rakendada vahetut sundi mitte ainult valveobjektide kaitsel , vaid ka Kaitseliidu valduses olevate territooriumite ja objektide kaitsel. Eelnevast nähtub, et julgeolekuala ja valve mõiste kannab endas küll samu eesmärke ja elemente, kuid on erinevalt korraldatud. Sealjuures Kaitseväe ja Kaitseliidu ülesanded, mis vajavad klassikalises tähenduses julgeolekuala rakendamist , on sarnased. Nii on ka Kaitseliidu ülesandeks KaLS § 4 lg 1 kohaselt riigi sõjalise kaitse võime ettevalmistamine, tegevliikme t ele sõjaväelise väljaõppe andmine ja korraldamine. Viimane toimub Kaitseväe juhataja kehtestatud korras ning mh Kaitseliidu käsutusse antud Kaitseväe vara ja vahendeid kasuta des. Nii Kaitsevägi kui Kaitseliit on sõjaväeliselt korraldatud ning nende põhifookus suunatud riigi sõjalise kaitse võime tagamisele ning seda tehakse samadel põhimõt etel ja samasuguse varustusega. Seetõttu on mõistlik ja otstarbekas ühtlustada objektide, isikute ja vara ning vahendite kaitse ja julgeoleku tagamine sarnaste põhimõtetega ning rakendada ka Kai tseliidus julgeolekuala mõiste. Sealjuures ei tähenda see, et Kaitseliidu poolt pakutav valveteenus muutuks − julgeolekuala mõiste kasutuselevõtt ei muuda valvete korraldust. Vahetu sunni rakendamisel tuginetakse K a LS-i valvete peatükis sätestatule ehk juba kehtivale regulatsioonile. Täna on sisult sarnane ülesanne korraldatud KKS ja KaLS redaktsioonides erineva mõisteaparaadi ja põhimõtetega. See eeldab riigikaitseobjektide (mida nii K aitsevägi kui K aitseliit on) erinevat märgistust, juhiseid kolmandatele isikutele, teenusepakkujatele ning ka valitsemi salas roteeruvale personalile. Kaitseliidu julgeolekuala tähistamis e osas kehtestatakse uus kaitseministri määrus, sest Kaitseliidu ja Kaitseväe julgeolekualal on erinevusi ning nende tähistamisel tuleb sellest lähtuda. Hetkel kehtiva p rotsessi üldist kohmakust iseloomustab Kaitseväe ajutise julgeolekuala kehtestamise näide. Kaitseväe pädev ülem kehtestab ajutise julgeolekuala, mida sõjalise väljaõppe läbiviimiseks võib kasutada ka Kaitseliit. Vaatamata sellele, et tegu on ajutise julgeolekualaga, on see vastavalt kaitseministri määrusele Kaitseli idu alaliselt valvatav objekt. Seega loob K aitsevägi õppuse tarbeks ajutise julgeolekuala, mis vajab Kaitseliidu poolt tagatud valvet. Järgmise sammuna peavad Kaitsevägi ja Kaitseliit sõlmima valvelepingu, kuna K aitseväe ajutine julgeolekuala on viidatud määruse kohaselt Kaitseliidu alaliselt valvatav objekt. Valveteenus on tasuline teenus ning Kaitsevägi p eaks kokkuvõttes teenust ostma. Juhul, kui kehtestada Kaitseliidu julgeolekuala, korraldab Kaitseliit objekti valve osas oma tegevused ise ning puudub vajadus lepingute sõlmimise ks ning teenuse tasustamiseks. Paragrahviga 84 1 sätestatakse Kaitseliidu julgeolekuala mõiste. Julgeolekuala võib olla alaline või ajutine. Alaliseks julgeolekualaks loetakse Kaitseliidu territoorium, ujuvvahend , lennuvahend või sõiduk, mis on Kaitseliidu valduses. Nii kuuluvad lõike 3 alusel julgeolekuala koosseisu Kaitseliidu omandis või valduses olevad hooned, väljaõppekeskused, laod, harjutusväljad , lasketiirud jms . Samuti ujuv- ja lennuvahendid ning sõidukid. Sõidukite all peetakse silmas nii mehitatud kui mehitamata sõiduvahendeid (maa, õhk, vesi). Kaitseliidu alalised julgeolekualad määrab lõike 4 alusel kindlaks Kaitseliidu ülem oma käskkirjaga ning julgeolekuala peab olema tähistatud kõrvalistele isikutele arusaadaval viisil. Ajutise julgeolekuala määratleb Ka itseliidu ülem või tema poolt volitatud struktuuriüksuse juht ning a jutise julgeolekualana võib territooriumi piiritleda ainult siis, kui see on Kaitseliidu sõjalise väljaõppe läbiviimisel julgeoleku või ohutuse tagamiseks vältimatu. Ajutise julgeolekuala kehtestamisel tuleb jälgida asjaolu, et teiste isikute vaba liikumine või omandiõigus oleks piiratud üksnes määral, mis on vältimatult vajalik ohu tõrjumiseks või Kaitseliidu sõjalise väljaõppe läbiviimiseks. Ajutisele julgeolekualale kehtivad samad tähistamisnõuded nagu alalisele julgeolekualale. Julgeolekuala võib määratleda nii riigimaal kui ka eramaal. Eelnõu ei anna Kaitseliidule õigust maatükil viibimiseks, selleks peab igal juhul olema valdaja nõusolek. Julgeolekuala võib määratleda sellisel maa-alal, millel Kaitseliidul on õigus viibida. Näiteks saab eramaal julgeolekuala määratleda juhul, kui õppuse läbiviimiseks on maaomanikuga sõlmitud kinnistu kasutamiseks leping. Ajutise julgeolekuala kehtestamisest tuleb viivitamatult teavitada kohalikku politseiprefektuuri , Kaitseväge ning võimaluse korra l kohalikku omavalitsust . Viimase puhul kohaldub Kaitseliidule kaalutlusõigus − olukorras, kus sõjalise väljaõppe ülesande varasem ilmsikstulek võib kahjustada ülesande õnnestumist või julgeolekut laiemalt, on Kaitseliidul õigus jätta asukohajärgne kohalik omavalitsus teavitamata. Teavitamine viiakse läbi viivitamatult, kui hinnatakse, et see ei takista Kaitseliidul oma põhiülesande läbiviimist. Ajutise julgeolekuala määratlemise õigus on nii Kaitseliidu ülemal kui tema poolt volitatud struktuuriüksuse juhil. Volituse andmisel hindab Kaitseliidu ülem, kas kõik Kaitseliidu struktuuriüksused viivad läbi sõjalist väljaõpet ning arusaadavalt ei vaja taolist volitust noorteorganisatsioonid (Noored Kotkad, Kodutütred). Julgeolekuala kaitset tagavad üksnes Kaitseliidu rahuaja ametikohal olevad tegevväelased, kelle teenistusülesanne on julgeolekuala kaitse tagamine või Kaitseliidu tegevliikmed, kelle teenistuskohustus on julgeoleku kaitse tagamine ning kes on läbinud Kaitseliidu ülema määratud väljaõppe ( KaLS § 70 lõi getes 1 ja 1 1 nimetatud isikud) . Erandina võib ajutise julgeolekuala kaitset tagada reservteenistusse kutsutud isik, kes peab olema läbinud KaLS § 70 lõikes 3 nimetatud väljaõppe. Kuna j ulgeolekuala kaitse hõlmab endas vahetu sunni kohaldamise võimalust , rakendatakse isikutele juba kehtivat valvuri väljaõppekava, mis tagab igakülgselt isiku pädevuse vastavate ülesannete täitmisel. Eelnõukohase KaLS §-ga 84 4 sätestatakse Kaitseliidu julgeolekuala kaitse eesmärgil kohaldatava d erimeetme d. Tagamaks Kaitseliidu julgeolekuala kaitse eesmärgil erimeetmete ühetaoline rakendamine nii julgeolekuala kui valvete korralduse osas, kohaldatakse antud tegevustes Ka LS § 71 lõikeid 3 – 9 ning § 73. Julgeolekualal võib isiku kinni pidada vaid selleks väljaõppe saanud tegevväelane võ i Kaitseliidu tegevliige. Lisaks väljaõppele peab kinnipidamise õigust omav teenistuja olema Ka itseliidus rahuaja ametikohal. Erandina võib sätet kohaldada ajutise julgeolekuala kaitset tagav reservteenistusse kutsutud isik, kes on läbi teinud K a LS § 70 lõikes 3 nimetatud väljaõppe. Kinnipidamise eeldus on kolmanda isiku ebaseaduslik ja loata viibim ine Kaitseliidu julgeolekualal. Olles tuvastanud viibimise õigusvastasuse, saadetakse isik viivitamata julgeolekualalt välja. Juhul, kui isik u suhtes esineb kahtlus, et ta on julgeolekualal toime pannud süüteo või kujutab endast ohtu, antakse ta viivitamata üle P PA- le . Erinevalt KKS § -s 55 sätestatust, ei oma Kaitseliit kohtuvälise menetleja pädevust ning ainu s meede on isiku üleandmine PPA- le . Seeläbi on tagatud isiku suhtes minimaalselt koormavad meetmed, mida rakendavad vastava väljaõppe saanud Kaitseliidu teenistujad või tegevliikmed . Nii Kaitseväe kui Kaitseliidu julgeolekualal ei ole i siku läbivaatuse käigus lubatud läbi vaadata isiku kehaõõnsusi, selline õigus on vaid politseil . Nagu ülal öeldud, on Kaitseväe julgeolekuala kaitseks i siku läbivaatuse meede täna kehtivas KKS- is olemas selle kehtestamisest alates (kehtiv KKS § 56), kuid eelnõuga täpsustatakse ka Kaitseväe rakendatava meetme nõudeid ning kehtestatakse KKS-i uus § 54 8 . Ka LS § 71 l õike 3 p unkti 6 kohaselt on valvuril õigus kontrollida isiku sisenemisel valvatavale objektile ja sealt lahkumisel isikut ja tema riietust vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi või väljaõppe saanud teenistuskoera abil, et kindlaks teha, kas isiku valduses ei ole eset või ainet, millega ta võib ohustada ennast või teisi isikuid või mille omamine valvataval objektil on keelatud . Seega omab valvur vajalikke pädevusi ka täna, kuid kuna Kaitsevägi ja Kaitseliit täidavad sõjalise riigikaitse vaates sarnaseid ülesandeid, peaksid mistahes julgeolekuala kaitset teostava isiku ja valvuri ülesanded korraldatud ühetaoliselt ning kolmandatele isikutele sarnaselt koormavalt. Sarnaselt Kaitseväega võib ka Kaitseliidus i siku läbivaatust teha vaid kõrgendatud ohu tõrjumiseks pärast isiku kinnipidamist. Isiku läbivaatuse peab tegema üldjuhul isikuga samast soost valvur või kaitseväelane. Isiku kinnipidamisel ei või vahetut sundi kohaldada, kui see ei ole enam vältimatult vajalik. Eelnõukohase K K S § -ga 84 5 sätestatakse e rim eetme kohaldamine mehitamata õhusõiduki vastu julgeolekuala kaitse eesmärgil . Erinevalt Kaitseväest ei hakka Kaitseliit rakendama käesoleva eelnõuga sõnastatud ESS muudatusi. Kaitseliit tõrjub vahetut ohtu vaid konkreetsel julgeolekualal või valvataval objektil ning reageerib sellele suunatud ohule. Kui objektil lendab mehitamata õhusõiduk, on Kaitseliidul sarnaselt loata territooriumile sisenenud isiku peatamisega õigus sundida õhusõidukit maanduma. Kaitseliidul on õigus kasutada füüsilist jõudu, tulirelva või erivahendeid, milleks on laser, võrk mehitamata õhusõiduk; samuti nimetatutega sarnaseid seadmeid või vahendeid. Jõudu või erivahendeid on lubatud kasutada üksnes nii kaua, kui see on vältimatult vajalik. Kaitseliit lähtub olukorra hindamisel sarnaselt Kaitseväega ohu definitsioonist, mida on põhjalikumalt käsitletud seletuskirja lehekülgedel 15 ja 16. Oluline on veelkord rõhutada, et Kaitseliit tagab julgeolekut vaid oma territooriumil. Sarnaselt Kaitseväega võivad ka Kaitseliidus erim eetmeid rakendada vaid vastava väljaõppe läbinud isikud . Rakendamise õiguse andmisele eelneb vastav koolitus, kus selgitatakse nõudeid ja tingimusi, mille korral võib meetmeid rakendada ja millistes olukordades ei ole rakendamine proportsionaalne ja õiguspärane. Koolituskava kehtestatakse ja koolitused korraldatakse Kaitse liidu siseselt. § 4 . Majandusvööndi seaduse muutmine Eelnõu § 4 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks viide mandrilava seadusele, sest sellenimelist kehtivat seadust ei ole, samuti ei ole seda lähiajal plaanis ka kehtestada. Eelnõu § 4 punktiga 2 kehtestatav muudatus on seotud RiPS-i lisatava §-ga 14 2 ( vt eelnõu § 7 punkt 7 ) , mis on seotud mere aluse taristu hooldustöödega seo nduvate tegevustega. Mere alune taristu ei asu ainult Eesti sis e - ega territoriaalmeres, vaid ka majandusvööndis. Nagu eespool öeldud, on m ajandusvöönd väljaspool territoriaalmerd asuv ja sellega külgnev mereala, kus kehtib õiguslik erikord, millega reguleeritakse rannikuriigi õigusi ja jurisdiktsiooni ning teiste riikide õigusi ja vabadusi majandusvööndis. Rannikuriigil on oma majandusvööndis muu hulgas õigus konventsiooni asjakohaste sätete alusel kohaldada jurisdiktsiooni tehissaarte, rajatiste ja seadmestike rajamisele ja kasutamisele. Rannikuriigi jurisdiktsiooni kohaldatakse veel ka tolli, makse, tervishoidu, ohutust ja immigratsiooni reguleerivatele õigusaktidele. Kehtiv MVS on kehtestatud 1993. aastal ehk enne seda, kui Eesti suhtes ha kati kohald a ma UNCLOS i . MVS-i on hiljem minimaalselt uuendatud , viimati 2019. aastal, kui muudeti veealuse kultuuripärandi peatükki. Kuigi esmajoones on kohustus mere alust taristut valvata ja kaitsta taristu omanikel ning valdajatel, on praeguses julgeolekuolukorras oluline, et ka riigiasutused seda teha aitavad. Selline tegevus on riigi ainupädevuses , ent selleks, et oleks juba ette teada, mida merel jälgida ning millal tuleks reageerida , on vaja ka taristu omanike ja valdajate panust. Seetõttu nähakse ette, et taristu omanik ja valdaja teavitavad Kaitseväge kõikidest kavandatavatest mere aluse taristu hooldamisega seotud tegevustest, sealhulgas vaatlustegevustest. V õrreldes RiPS-is sätestatud nõudega taotleda luba sise - ja te r ritoriaalmere s nendeks tege vusteks, ei saa majandusvööndis otsest loakohustust kehtestada selle erirežiimi tõttu . Küll on võimalik riigil kehtestada ohutusega seotud reegleid ning kui asutustel on teada, millised tööd on taristu omanik või valdaj a tellinud, saab teisi laevu hoiatada või jälgida, et need töötavale laevale liiga lähedale ei läheks , või ka veenduda , et see on õige laev, mis seal tegutseb (seisab). Teavitamise vorm sisaldaks samu andmeid, mis sise - ja territoriaalmeres tegutsemise loa taotlus. Näiteks kui plaanitakse kogu pikkuses mere aluse taristu vaatlustegevust, läbib see kogu mereala ning ettevõtjal on lihtsam esitada sarnased andmed kõikide mereala piirkondade kohta, sealhulgas teha üks joonis kogu töö piirkonna ulatuse kohta. Sellega välditakse ka liigset halduskoormust mere aluse taristu omanikule ja valdajale. Eelnõu § 4 punktiga 3 täiendatakse seadust §-ga 14 2 , millega sätestatakse, et uju v vahendi suhtes, millel ei ole riikkondsust, võib kohaldada Eesti majandusvööndisse sisenemisel Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni. Säte on kooskõlas UNCLOS - i artiklitega 91, 92 ja 110. UNCLOS - i artikkel 91 paneb kohustuse riigile kehtestada laeva oma riikkondsusse võtmise, oma territooriumil registreerimise ja oma lipu all sõitmise tingimused. Laeval on selle riigi riikkondsus, kelle lipu all tal on õigus sõita. Nimetatud riigi ja laeva vahel peab olema tegelik seos. Artikkel 92 sätestab aga, et laev peab olema merel viibides selle riigi ainujurisdiktsiooni all, kelle lipu all see sõidab, kui muu rahvusvahelise õigusega ei sätestata teisiti. Reisi vältel ei tohi laev lippu vahetada, välja arvatud juhul, kui vahetub omanik või tehakse registrimuudatus. Ühtlasi sätestatakse, et juhul, kui laev sõidab kahe või mitme riigi lipu all ja kasutab neid oma huvidest lähtudes, ei saa ta kuuluda ühegi kõnesoleva riigi riikkondsusesse ning teda võib käsitada riikkondsuseta laevana. S eega piltlikult öeldes riikkondsuseta laev kuulub merel sõites kõigile ja selle võib enda lipu alla võtta ja oma riigi jurisdiktsiooni kohaldada iga riik. Artiklis 110 sätestatakse, millisel juhul võib rannikuriik parduda laevale. Üheks selliseks juhtumiks on see, kui laeval puudub riikkondsus. Sõjalaev võib kontrollida laeva õigust sõita selle lipu all. Sõjalaev võib sel eesmärgil saata kahtlustatavale laevale ohvitseri juhtimisel paadi. Kui kahtlus pärast dokumentide kontrolli säilib, võib laeva pardal jätkata uurimist kõiki asjaolusid arvestades. Paljudes NATO liikmesriikides on asutud seisukohale, et riikkondsuseta laevade kontrollimiseks ei piisa ainult UNCLOS - i artiklite 91, 92 ja 110 koostoimest, et laeva kontrollida, vaid vaja on ka rannikuriigi õigusesse asjakohast sätet, milles sätestatakse, et riikkondsuseta laeva suhtes kohaldatakse rannikuriigi õigust, kui teda kinni pidama ja kontrollima asutakse. Seda ka kõnesoleva täiendusega tehakse. Lisatavas paragrahvis on kasutatud sõnu „võib kohaldada“, jättes nii iga kord Eesti enda otsustada (kaalutlusotsusena), kuidas riikkondsuseta laeva suhtes reageeritakse, muu hulgas kas seda üldse peatatakse kontrollimise eesmärgil või mitte. Eelnõu § 4 punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks MVS § 17 kui mittevajalik ja tänaseks sisutühjaks muutunud paragrahv. Paragrahv 17 sätestab, et MVS - i sätetes nimetatud pädevad riigiasutused ja majandusvööndi kaitsmise korra määrab Vabariigi Valitsus. Pädevad riigiasutused on praegu kehtestatud eri seadustega, näiteks veealuse kultuuripärandi kaitse osas on pädev asutus muinsuskaitseseaduse järgi Muinsuskaitseamet, merekeskkonna kaitse üle teeb järelevalvet keskkonnajärelevalve seaduse järgi Keskkonnaamet, merre ehitamist ja selle üle järelevalvet teeb ehitusseadustiku alusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, majandusvööndi õigusrežiimi tagab RiPS - i järgi Kaitsevägi. Seadust on täiendatud alates selle vastuvõtmisest 1993. aastal mitmeid kordi, täpsustades majandusvööndis lubatud tegevusi, mis on üks osa majandusvööndi kaitsest, sealhulgas osa sellest moodustab RiPS - is oleva majandusvööndi õigusrežiimi tagamise sisustamine. § 5 . Meresõiduohutuse seaduse muutmine Eelnõu § 5 punktiga 1 lisatakse MSOS §-i 1 uus lõige 2 1 . Paragrahv 1 käsitleb MSOS-i reguleerimisala (ja kohaldamisala). Eelnõuga kavandatava s lõikes 2 1 sätestatakse, et sõjalise riigikaitse ja selleks valmistumisega seotud tegevustele merel kohaldatakse MSOS-i üksnes juhul, kui see on käesolevas seaduses sätestatud. Analoogselt on sätestatud sama paragrahvi lõige 2. Seadused kehtivad olenemata riigis valitsevast olukorrast. Selleks, et vältida olukorda, kus mõnda sõjalise riigikaitse või selleks valmistumisele kohaldatavat meedet tõlgendamise teel loetaks olukorraks, kus on vaja taotleda luba või on see keelatud tegevus (tsiviil)laevadele või isikutele, on vaja MSOS-i reguleerimis- ja kohaldamisalas välistada sellisele tegevusele MSOS-i kohaldumine. See aga ei tähenda, et sõjalise riigikaitse ja selleks valmistumisega seotud tegevustele ükski õigusakt ei kohaldu. Neid tegevusi reguleerivad teised seadused (nt KKS, RiPS , KorS jne), samuti rahvusvaheline õigus (nt rahvusvaheline relvakonfliktiõigus). Samuti tehakse koostööd teiste asjakohaste riigi asutustega, kes näiteks kaasatakse ülesannete täitmisse või keda tuleb teavitada konkreetsetest tegevustest. Eelnõu § 5 punktiga 2 muudetakse MSOS § 1 lõike 4 sõnastust ning täpsustatakse , millised MSOS normid kehtivad iga sõjalaeva suhtes olenemata tema lipuriigist ning millised lisaks Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate veesõidukite suhtes . E elnõu § 4 punktiga 6 muudetakse MSOS § 19 lõike 7 sõnastust nii, et selles olevast volitusnormist jäetakse välja sõjalaevad . Kehtiv a sõnastuse järgi laieneb sõjalaevale MSOS § 19 lõige 7 ja 11. peatükk, kui seadusega ei sätestata teisiti. Paragrahvi 19 lõige 7 on volitusnorm, millega on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 27. mai 2022. a määrus nr 59 „Enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud politseiasutuse laeva side- ja navigatsioonivahenditega seadistamise ja varustamise nõuded“. 11. peatükiga on reguleeritud veeliikluse ohutus veeteel. Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevad veesõidukid liigituvad peamiselt sõjalaevadeks, kuid seal võib olla ka abilaevasid ja muid veesõidukeid , kuid neid kõiki kasutatakse siiski sõjalisel otstarbel. Puudub vaja dus kehtestada side- ja navigatsioonivahenditega seadistamise ja varustamise nõudeid sõjalaevale ning neid ei ole ka seetõttu kehtestatud. Valitsuse 27. mai 2022. a määruse nr 59 eelnõu koostamise seletuskirjas on selgitatud, miks ei ole määruses nõudeid sõjalaevade kohta: Määruse volitusnorm võimaldab kehtestada nõuded ka sõjalaevade side- ja navigatsioonivahenditega seadistamise ja varustamise kohta, ent Kaitseministeeriumi hinnangul ei ole antud määruses vajalik sõjalaevadele nõudeid esitada, mistõttu määruses selliseid nõudeid ei käsitleta. See on ka põhjendatud, arvestades, et MSOS on mõeldud reguleerima tsiviiladministratsiooni järelevalve alla kuuluvate veesõidukite ja mereohutuse nõuetega seonduvat ning sõjalaevade nõuded kehtestatakse Kaitseministeeriumi valitsemisalas. Näiteks MSOS § 3 kohaselt laienevad sõjalaevadele üksnes teatud üksikud sätted MSOS-is . Eeltoodust tulenevalt muudetakse MSOS § 19 lõiget 7 esimesel võimalusel, et jätta sealt sõjalaevad välja . Tagamaks, et Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva d veesõiduki d (laevad ja väikelaevad) on mer ekõlblikud või sõidukõlblik ud , sätestatakse eraldi nõuded eelnõu § 5 punktidega 3 − 5 . Need uued MSOS-i lisatavad sätted tuleb lisada nende sätete hulka, mi s kehtivad sõjalaeva või täpsemini Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate veesõidukite suhtes , ning seda eelnõu § 4 punktiga 2 ka tehakse, samas eelnõu § 4 punktiga 6 viiakse MSOS § 19 lõikes 7 asuv volitusnorm kooskõlla tegelikkusega ja sellest jäetakse välja sõjalaevad. T uleb märkida , et MSOS § 1 lõike 4 uue sõnast use järgi jagatakse sõjalaevade sätted kaheks: 1) nõuded, mis kehtivad kõikide sõjalaevade suhtes olenemata nende lipuriigi lipust , ning 2) nõuded, mis kehtivad ainult Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate veesõidukite ehk Eesti lipu all sõitvate veesõidukite (sõjalaevade) suhtes . Eesti ei tee lipu - ega ranniku riigina järelevalvet ega kehtesta tehnilisi nõudeid teise lipuriigi sõjalaevale, samas peab teise lipuriigi sõjalaev Eesti territoriaalmeres täitma neid nõudeid, mis on seotud navigatsiooniohutusega. Kõikidele sõjalaevadele olenemata nende lipuriigist kohaldatakse MSOS §-s 45 ja § 49 lõikes 1 sätestatut. Need nimetatud paragrahvid käsitlevad veeteel liiklemist. Sõjalaevad peavad üldjuhul samuti kinni pidama veeteel liiklemisel reeglitest, mis on sätestatud kas rahvusvahelise õigusega (nt UNCLOS, COLREG) või Eesti õigusaktidega. Kogu 11. peatükk ei käsitle veeliikluse reegleid, vaid ka veeteel liiklemise reguleerimiseks vajalikku korralduslikku poolt. Sõjalaevadele ei saa kohaldada neid sätteid, mis puudutavad korralduslikku poolt (nt kes annab välja loa hüdrograafiliste mõõdistustööde tegemiseks või kes vastutab navigatsioonimärgistuse korrasoleku eest), mistõttu viidataksegi konkreetsetele paragrahvidele 11. peatükis, mis käsitlevad veeteel (merealadel ja laevatatavatel siseveekogudel) liiklemist : §- ga 45 sätestatakse peamised veeteel liiklemise nõuded ja §-s 49 pukseerimise nõuded. Eelnõu § 5 punktidega 3 − 5 lisatakse MSOS §-desse 12, 13 ja 17 uued lõiked, mi s puudutavad Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva id veesõiduke id , täpsemalt laevu ja väikelaevu . Sätete eesmärk on tagada Kaitseväe ja Kaitseliidu laevade ja väikelaevade me rekõlblikkus ja sõidukõlblikkus ning kehtestada nendele veesõidukitele sarnased nõuded. Regulatsiooni ei laiendata kuni 2,5-meetristele veesõidukitele (nt paatidele), ega allveerobotitele jms, mis liigitub veesõidukiks, nende merekõlblikkuse või sõidukõlblikkuse eest vastutab iga üksus ise (samas tuleb nende andmed kanda Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registrisse) . Eelnõu § 5 punktiga 3 lisatakse uus lõige 7 MSOS §-i 12 , eelnõu § 5 punktiga 4 uus lõige 10 MSOS §-i 13 ja eelnõu § 5 punktiga 5 uus lõige 10 MSOS §-i 17 . Paragrahv is 12 käsitle takse laeva tehnilise järelevalve korraldamist. Tehniliseks järelevalveks loetakse laeva ning selle seadmete ja varustuse vastavuse kontrollimist rahvusvahelistes konventsioonides ja MSOS-is sätestatud nõuetele . Tehniline järelevalve seisneb tehnilises ülevaatuses ja pistelises kontrollimises. Paragrahv iga 13 reguleeri takse tehnilise ülevaatuse korraldamist ja liigitamist ning § -ga 17 reguleeritakse merekõlblikkuse tunnistuse ja sõidukõlblikkuse tunnistus t ega seonduvat. Merekõlblikkuse tunnistus ja sõidukõlblikkuse tunnistus on dokumendid, mis tõendavad, et laevale on tehtud nõuetekohane tehniline ülevaatus ning laev on tunnistatud merekõlblikuks või sisevetel sõidukõlblikuks ning et laev vastab ka teistele MSOS-is sätestatud nõuetele. Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva üle teeb tehnilist järelevalvet Kaitsevägi . Sarnaselt tsiviillaevadega hõlmab tehnili ne järelevalve laeva ja väikelaeva ning nende seadmete ja varustuse vastavuse kontrollimi st kehtestatud nõuetele. Tehnilist järelevalvet tehakse peamiselt tehnilise ülevaatusena. Nõuded laevale ja väikelaevale kehtestab Kaitseväe juhataja või tema volitatud isik , kes kehtestab k a tehnilise ülevaatuse korra. Kui laev või väikelaev ning selle seadmed ja varustus vasta vad kehtestatud nõuetele, antakse sellele laevale või väikelaevale kas merekõlblikkuse või sõidukõlblikkuse tunnistus. Selleks kehtestatakse muu hulgas laeva ja väikelaeva merekõlblikuks ja sõidukõlblikuks tunnistamise kord. Oluline on märkida, et kui tehnili ne ülevaatus ning nõuded laevale ja väikelaevale oleks vaja kehtestada ainult Kaitseväe jaoks, võiks need kehtestada ka ilma, et seaduses selline kohustus sätestataks. Kuna aga samad nõuded kehtestatakse Kaitseliidu veesõidukitele ja tehakse nende üle järelevalvet (vt eelnõu § 3 ) , on vaja need kehtestada seadusega. Kaitseliit on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis tähendab, et Kaitseväele kehtestatavad nõuded kehtivad Kaitseliidu kohta ainult siis, kui need on kehtestatud seadusega. See tähendab, et nõuded ise ei pea olema seaduses, vaid Kaitseväele peab olema antud volitus kehtestada nõuded, mis kehtivad ka Kaitseliidu kohta . See on põhjus, miks lisatakse eelnõu §-ga 3 K aitseliidu seaduse § -i 85 uus lõige 2 2 , mille kohaselt teeb Kaitsevägi järelevalvet selle üle, kas Kaitseliidus täidetakse nõudeid, mis on sätestatud MSOS - is ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduses ning nende alusel antud õigusaktides. Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadusest tule ne b kohustus esitada laeva ja väikelaeva andmed Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registrisse. Nagu eespool mainitud, antakse eelnõu § 5 punktidega 4 ja 5 Kaitseväe juhatajale või tema volitatud isikule õigus kehtestada tehnilise ülevaatuse kord, tehnilised nõuded laevadele ja väikelaevadele ning laeva ja väikelaeva merekõlblikuks ja sõidukõlblikuks tunnistamise kord. KKS-i § 24 punkti 11 1 kohaselt kehtestab Kaitseväe juhataja Kaitseväe tegevust reguleerivad eeskirjad ja korrad, sealhulgas sisekorra. Enamus akte kehtestatakse käskkirjaga. Käskkiri on üksikakt. Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Seega saab eristada kahte üldkorralduse liiki: üldiste tunnuste alusel kindlaks määratud isikutele suunatud üldkorraldus , mis kujutab endast reaktsiooni konkreetsele sündmusele, üksikjuhtumile, ning asjaga seotud üldkorraldus , mis on suunatud asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. Riigikohus on osundanud, et asja avalik-õiguslikku seisundit reguleeriva üldkorraldusega on tegu üksnes siis, kui see puudutab ühte või mitut konkreetset objekti. Üldkorralduse objektiks võib olla nii vallas- kui kinnisasi, kuid üldkorralduse objekt peab olema määratletud konkreetse asja individuaalsete tunnuste abil. Näiteks ei ole üksikaktile omase konkreetsusega tegemist, kui reguleeritakse piiritletud maa-alal üldist käitumise korda. , Määrus on õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks. Nimetatud mõistest tulenevad kaks olulist tunnust – esiteks on määrus antud haldusorgani poolt, teiseks reguleerib see piiritlemata arvu juhtumeid, see tähendab on üld - ehk õigustloov akt vastandina üksik- ehk haldusaktile. Lisaks on määruses sisalduv regulatsioon antud piiramatu arvu isikute käitumise reguleerimiseks. Peale selle annab Vabariigi Valitsus määrusi valitsusasutuste ülesehituse, asjaajamise ja töö korraldamiseks, samuti teenistusliku järelevalve tegemiseks. Haldusaktiga reguleeritakse seega üksikjuhtumit, kuid määrusega piiritlemata hulka juhtumeid. Üld - ja üksikaktide eristamise osas on Riigikohus rõhutanud, et tuleb lähtuda õigusakti sisust, täpsemalt regulatsiooni konkreetsusastmest. Piiritlemisel, kas tegu on asja kasutamist reguleeriva üldkorralduse või üldaktiga , tuleb silmas pidada järgmisi asjaolusid: 1) asi või asjad peab või peavad olema konkreetsed – neid peab olema võimalik eristada individuaalsete tunnuste alusel: näiteks on nimetatud konkreetne kinnisasi või kinnisasjad, territoorium on piiritletud tähistusega kaardil või looduses asuvate objektidega, nimetatud on konkreetne sõiduk jne; 2) üldkorraldusest tulenevad õigused ja kohustused peavad selle konkreetse asjaga (asjadega) olema tihedalt seotud; reguleeritavad õigused ja kohustused peavad puudutama asja kasutamist või käsutamist. Üksikjuhtumi reguleerimisega ei ole seega tegemist juhul, kui reguleeritav tegevus satub juhuslikult teatud piiratud territooriumile. Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevad laevad ja väikelaevad on konkreetsed veesõidukid, mille suhtes eelnõukohase seadusega Kaitseväe juhatajale antakse õigus nõuded kehtestada, neid on võimalik eristada individuaalsete tunnuste järgi (praegusel juhul on selleks kuuluvus), tegu ei ole piiritlemata arvu juhtumitega ning ei ole suunatud asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. Laevadele ja väikelaevadele kehtestatavad tehnilised nõuded on enamuses piiratud juurdepääsuga kas avaliku teabe seaduse või riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse kohaselt. Sellest tulenevalt on antud ka nõuete ja kordade kehtestamise õigus Kaitseväele, mitte näiteks kaitseministrile üldaktiga (määrus) kehtestamiseks. Eelnõu § 5 punktiga 7 täiendatakse MSOS § 45 uue lõikega 5 2 . Paragrahviga 45 reguleeritakse veeteel liiklemist, sätestades selleks üldised nõuded, sealhulgas liiklemise piirangud. Sama paragrahvi lõigetega 5 ja 5 1 antakse Transpordiametile õigus kehtestada ajutisi piira nguid, et tagada veeteel veeliikluse ohutus . Põhiseaduslikku korda või riigi julgeolekut ähvardava suurenenud ohu korral võib olla samuti vajadus kehtestada ajutisi piiranguid. Aeg-ajalt tuleb need kehtestada väga kiiresti või põhjustel, mida ei saa Transpordiametile avaldada. Seetõttu antakse Kaitseväele õigus korraldada veeliiklust ning kehtestada ajutisi piiranguid põhiseaduslikku korda, riigi julgeolekut või inimeste elu ja tervist ähvardava suurenenud ohu ajal, samuti anda korraldusi Transpordiametile nende kehtestamiseks, et tagada veeteel veeliikluse ohutus. Peale selle saab Kaitsevägi õiguse anda Transpordiametile korraldusi osutada laevaliiklusteenuseid ulatuses, et tagada veeliikluse ohutus ning Eesti merepiiri valvamine ja kaitse. Üldine eeldus on, et Transpordiamet ise jätkab oma ülesannete täitmist, mitte Kaitsevägi ei võta ülesannete täitmist üle. Kõik vajalikud menetluslikud üksikasjad (soovide edastamise viisid, kontaktid jms) lepivad Kaitsevägi ja Transpordiamet omavahel kokku pärast eelnõukohase seaduse jõustumist. Kaitseväel on olemas asjakohased plaanid. Võimalik on korraldada ka sobivas formaadis õppusi, et seda kõike harjutada. PS kommenteeritud väljaande § 129 selgituse punktides 3 ja 4 on kommenteeritud, et riigi julgeolek on riigi seisund, kus riigi suveräänsust ja tema põhiseaduslike institutsioonide demokraatlikku toimimist ei rikuta PS- ga vastuolus oleval viisil. Riigi julgeolek on tegelik olukord, kus riigi suveräänsus ja põhiseaduslike institutsioonide võime täita enda PS-st tulenevaid ülesandeid ei ole mõjutatud muul kui PS-s määratud viisil. Mõiste „riigi julgeolek“ erineb mõistest „põhiseaduslik kord“ selle poolest, et on tegelik olukord – rikkumise või selle ohu puudumine. Riigi julgeolekut ohustab mis tahes tegevus, mis on suunatud riigi säilimise ja toimimise vastu, samas kui põhiseaduslikku korda ohustab eelkõige konstitutsiooniliste normide mittetunnustamine või nende süstemaatiline eiramine. Põhiseadusliku korrana mõistetakse riigi suveräänsust (st iseseisvust ja sõltumatust), PS aluspõhimõtteid ning põhiseaduslike institutsioonide toimimise olulisi tingimusi. Põhiseaduslik kord on osa avalikust korrast , mille tagamiseks ja kaitseks on kehtestatud tavapärastele meetmetele (nt riiklik järelevalve, süüteomenetlus) täiendav eriregulatsioon (nt julgeolekuasutuste tegevus, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal kohaldatavad meetmed). Iseseisvusena käsitatakse riigi eksisteerimist eraldiseisva riigina ning keeldu muuta Eestit mõne riigi osaks. Sõltumatus tähendab, et ükski välisriik ei saa anda Eestile kohustuslikke juhiseid ja nende täitmist kontrollida muul juhul, kui Eesti on seda ise vabatahtlikult sõlmitud välislepinguga lubanud. Eelnõu § 5 punktiga 8 täiendatakse MSOS § 45 uue lõikega 6 1 , sätestades selgelt, et lõhkematerjali või muu sõjalise otstarbega veeliiklust ohustava või segava objekti kõrvaldamist korraldab Eesti merealal Kaitsevägi ning laevatataval siseveekogul P äästeamet. MSOS § 1 lõike 1 järgi kohaldatakse MSOS - i Eesti merealal ja laevatatavatel siseveekogudel, sealhulgas piiriveekogudel. KKS § 3 lõike 1 punkti 4 1 kohaselt on Kaitseväe ülesanne lahingumoona kahjutuks tegemine sise - ja territoriaalmeres ning majandusvööndis. Päästeseaduse § 5 lõike 1 punkti 2 järgi on Päästeameti ülesanne demineerimistöö tegemine maismaal ja siseveekogudel. Viimaste hulka kuuluvad ka laevatatavad siseveekogud. Sellest tulenevalt on vaja ka MSOS - is sätestada, milline asutus millises veekogus korraldab asjakohaseid töid, mis seotud lõhkematerjaliga . MSOS § 45 lõige 6 sätestab, et veeliiklust ohustava või segava objekti on kohustatud veeteelt kõrvaldama või kandma sellega seonduvad kulud objekti omanik või paigaldaja. Veeliiklust ohustavate või segavate objektide kõrvaldamist laevateelt, välja arvatud sadama akvatooriumilt ja sissesõiduteelt, korraldab Transpordiamet. Sadama pidaja on kohustatud korraldama veeliiklust ohustavate või segavate objektide kõrvaldamise sadama akvatooriumilt ja sissesõiduteelt. Üldkasutataval veeteel olevatest veeliiklust ohustavatest või segavatest objektidest teavitab veeliiklejaid Transpordiamet ja korraldab võimaluse korral nimetatud objektide kõrvaldamise. Nimetatud lõikes sätestatut on võimalik tõlgendada nii, et vaatamata sellele, et KKS - i ja päästeseadusega on pandud merel demineerimistöö tegemine Kaitseväele ja siseveekogudes Päästeametile, peab ikkagi lõhkematerjali ja muu sõjalise otstarbega veeliiklust ohustava või segava objekti (nt miini) kõrvaldama või korraldama selle kõrvaldamise Transpordiamet. Näiteks võib tekkida olukord, kus merest leitakse triivimas miin ning selle justkui peaks kui takistuse kõrvaldama Transpordiamet. Selleks, et vältida sellise tõlgenduse andmise ning olukorra te k kimise võimaluse, kus Transpordiamet peaks hakkama sõjaseisukorra ajal või pärast seda merre paigutatud miine kahju tu stama hakkama, lisatakse säte, et sellega tegeleb ja selle korraldab Kaitsevägi. Kuna ka praegu tegeleb Kaitsevägi lõhkematerjali kahjutuks tegemisega Eesti merealal, on see tavaliselt korraldatud nii, et Kaitsevägi teavitab nii Transpordiametit kui ka Keskkonnaametit asukohast, kus demineerimistööd tegema hakatakse ning koostöös mõlema asutusega leitakse võimalused, kuidas seda kõige vähem merekeskkonda ja veeliiklust häirides teha saaks. Eelnõu § 5 punktid ega 9 ja 1 1 on seotud seletuskirja sissejuhatavas osas selgitatud reformi järelkaja, mille alusel tehakse korrektiivid, kui hiljem arvamuse muutumise või praktika käigus ilmnenud täpsustuse vajadusega. Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus e (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) 572 SE koostamise l oli üks lähtepunkt e , et laeva kaptenil või muu veesõiduki juhil on või peaks olema üks kontaktpunkt, kelle poole ta saab merel olles pöörduda, kuid hiljem praktika käigus on selgunud, et nii see siiski ei ole . Ühtset kontaktpunkti ei ole ning laeva kaptenid ja muude veesõidukite juhid ei suhtle üksnes ühe kontaktpunktiga (JRCC Tallinnaga), vaid olene valt teemast kas mereväe või JRCC Tallinnaga (vastavalt kas raadio kanal 69 või 16 , harva ka digitaalsel kanalil 70 ). Seega tuleb vastavad parandused teha ka MSOS-is , et isikud teavitaks õige t asutus t, ning samas tagada teatud juhtudel paindlik suhtlemisviis. Ühtlasi tuleb märkida, et kui näiteks laeva kapten ei teavita avastatud merereostusest või sellest, et ta selle ise tekitas, Kaitseväele, vaid JRCC Tallinnale, tuleb lugeda teade edastatuks, sest JRCC Tallinn edastab teate õigele asutusele ehk Kaitseväele, kes saab nii teate kätte . Kui teadet üldse ei edastata, tuleb see lugeda teavitamiskohustuse rikkumiseks. Eelnõu § 5 punktiga 9 asendatakse kahes eri paragrahvis tekstiosa „politseiasutusele“ tekstiosaga „Politsei- ja P iirivalveametile või Kaitseväele“ − § 45 lõikes 12 ja § 90 4 lõikes 1. Kehtiv a § 45 lõi kega 12 pannakse laeva kaptenile või väikelaeva või muu veesõiduki juhile kohu s tus kohe teatada õhuliini, kaabli, torujuhtme või muu hüdrotehnilise rajatise kahjustamisest politseiasutusele ja Transpordiametile ning võimaluse korral rajatise valdajale. Paragrahv 90 4 on aga vastutuse peatükis ning selles sätestatakse , et kui laeva kapten või väikelaeva või muu veesõiduki juht jätab õhuliini, kaabli, torujuhtme või muu hüdrotehnilise rajatise kahjustamisest teavitamata, on tegu seaduse rikkumisega. Nimetatud juhul peab jääma laeva kaptenile või muu veesõiduki juhile paindlikkus otsustada, kummal e raadiokanalil e ta sellest tea tab , tõenäoliselt pigem Kaitseväe kasutuses olevale raadiokanalile 69. Oluline on, et teave edastatakse , sest siis saab kiiresti reageeri d a, et objekt korda teha, samuti teatada teistele merel liiklejatele, mis piirkonnas sõites tuleb ettevaatlik olla. Tegemist on sätete väljakujunenud praktikaga kooskõlla viimisega, mitte uue kohustuse loomisega. Eelnõu § 5 punktid 10 ja 12 on omavahel seotud ankrualal või sadama reidil olevale laevale teenust osutavate laevadega. Ankrualal või sadama r eidil olevale laevale teenust pakkuv ja osutav laev või väikelaev (edaspidi reiditeenust osutav laev ), peab olema varustatud nõuetele vastava A-klassi AIS - seadmega , kui ankruala või reid asub kaugemal kui üheksa meremiili rannajoonest, ning vähemalt B-klassi AIS-seadmega, kui ankruala või reid asub lähemal kui üheksa meremiili rannajoonest (eelnõu § 5 punkt 10 ). Sätte asukoht on valitud ökonoomiat silmas pidades. Juhul, kui panna nõue MSOS § 53 1 lõike 3 ette, oleks vaja muuta ka lõiget 3 selleks, et välistada nende laevade puhul AIS-seadme paigaldamise nõue, mis on loetletud lõike 3 punktis 2 ( see punkt tühistaks eespool oleva nõude). A- ja B-klassi AIS-seadmed erinevad üksteisest võimsuse poolest. B-klassi AIS -seadme tavaline võimsus on 2 − 5 W ja A-klassi AIS-seadmetel 12,5 − 25 W, millest oleneb ka nende levi kaugus merel – B-klassi AIS-seadme maksimaalne levi kaugus , et suudaks veel AIS teadet edastada, on kuni üheksa meremiili, A-klassi AIS-seadmetel piirangut ei ole. Enamus Eesti sisemeres ja territoriaalmeres asuvatest ankrualadest ja reididest jäävad kuni üheksa meremiili ulatusse, mistõttu ei ole mõistlik kehtestada kõikidele ühtset nõuet A-klassi AIS-seadme kehtestamiseks, kui reiditeenust osutav laev või väikelaev ei sõida kaugemale kui üheksa meremiili rannajoonest. See on piisav kaugus, et B-klassi AIS-seadet omav laev või väikelaev on veel levis. B-klassi AIS-seadmed on ka odavamad A-klassi AIS-seadmetest. Juhul, kui laeval või väikelaeval juba ei ole peal nõuetekohast AIS-seadet ning ta osutab reiditeenust juba enne kõnesoleva eelnõukohase seaduse jõustumist ja jätkab se da ka hiljem , antakse üleminekuaeg kuus kuud, mille jooksul ta peab nõuetekohase AIS-seadme (kas A- või B-klassi AIS-seade) laeval või väikelaeval kasutusele võtma (eelnõu § 5 punkt 1 2 ). Kuna AIS-seadmed ei ole kuigi kallid , on kuus kuud piisav aeg, et iga reiditeenust osutava laeva või väikelaeva omanik jõua ks soetada nõuetekohase AIS-seadme ja paigaldada selle laevale või väikelaevale . Eelnõu koostamise ajal on teada seitse laeva ja väikelaeva , kes praegu reiditeenust osutavad ja keda see nõue puudutab. Eesmärk on parem ini jälgi da piirirežiimist kinnipidamist ehk teha järelevalve t riigipiiri ja piiripunkti vahelisel alal ning tagada tõhusam alt õiguskor d Eesti merealal. Järelevalvet ei tehta üksnes sadamas või sisemeres , vaid ka territoriaalmeres. Kuna osa reidikoh ti asu b navigatsioonihooajal väga tiheda väikelaevaliiklusega piirkonnas , on vaja neid laevu eristada teistest laevadest ja väikelaevadest, kellel ei ole AIS-seadme paigaldamise kohustust , et saada parem ülevaade sellest, milliseid laevu reiditeenust osutavad laevad teenindavad ning kas peetakse kinni kõikidest nõuetest, sealhulgas kehtestatud sanktsioonidest. Teenuseid osutavad vastava tegevusl oaga ettevõtted, kasutades selleks spetsiaalseid laevu, mille kogumahtuvus võib jääda alla 300 ja millel seega ei ole kohustust paigaldada AIS-seadet. Reidil peatuvatele laevadele osutatakse eri teenuseid, nagu : 1) isikute transport laevalt piiripunkti või piiripunktist laevale (meeskonnaliikmete vahetus, eri inspektorite pardale toimetamine, jäälootside transport); 2) laevade varustamine kütuse ( punkerdamine ), määrdeainete või muu kaubaga, mi da on vaja selleks, et jätkata laeva edasis t transii t i merel; 3) laevadelt jäätmete vastuvõtmine (pils ivesi ja muud jäätmed, mis tekivad la eva normaalsel käitamisel ) . Eelnõu § 5 punktiga 11 uuendatakse § 72 lõike 1 sõnastust. Tegemist on sätete väljakujunenud praktikaga kooskõlla viimisega, mitte uue kohustuse loomisega. Kehtiva sõnastuse järgi on laevaõnnetuse korral Eesti riigilippu kandva laeva kapten või reeder kohustatud teatama õnnetuse asjaoludest viivitamata Transpordiametile ja Ohutusjuurdluse Keskusele. Eesti merealadel ja sisevetel toimunud laevaõnnetusest on kapten, reeder või laevaagent kohustatud teatama viivitamata politseiasutusele ning kui õnnetusega kaasneb reostus või selle oht, siis ka Keskkonnaametile. Politseiasutus teatab laevaõnnetusest viivitamata Kaitseväele, Transpordiametile ja Ohutusjuurdluse Keskusele. Sõnastuse muutmise eesmärk on teha see lühemaks, sätestada õiged asutused, keda tuleb laevaõnnetusest teavitada, ning jätta välja asutustevaheline suhtlus, mida saab teha kas rakendusakti tasemel või asutustevahelise kokkuleppega. Praegusel juhul on asutustevaheline teavitamine paika pandud Vabariigi Valitsuse 30. juuni 2022. a määrusega nr 65 „Otsingu- ja päästetööde tegemise kord Eesti päästepiirkonnas ning reostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti merealal ja piiriveekogudel“ (vt nt § 10 lõige 3, § 18 lõige 2), samuti asutustevahelise kokkuleppega. Uues sõnastuses vahetavad asukohta lõike esimene ja teine lause. Uue sõnastuse kohaselt on laeva kapten, reeder või laevaagent kohustatud teatama Eesti päästepiirkonnas toimunud laevaõnnetusest viivitamata PPA-le (ehk JRCC Tallinnale). Laevaõnnetuse korral on Eesti riigilippu kandva laeva kapten või reeder kohustatud õnnetuse asjaoludest teatama viivitamata Transpordiametile ja Ohutusjuurdluse Keskusele. Muudatus otsustati teha seetõttu, et inimelude päästmine on alati esikohal ning seejärel saab juba teavitada õnnetuse asjaoludest Transpordiametit ja Ohutusjuurdluse Keskust. § 6 . Riigikaitseseaduse muutmine Eelnõu §-ga 6 täiendatakse RiKS-i uue peatükiga 6 2 , millega luuakse sõjavangide kinnipidamist puudutav regulatsioon riigisisesesse õigusesse. Sõjavangide kinnipidamisel ja kohtlemisel tuleb lähtuda sõjavangide kohtlemise 12. augusti 1949 Genfi (III) konventsiooni st (edaspidi ka GC III), mille Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ratifitseeris 24.08.1992 . Tegemist on konventsiooniga, mida kohaldatakse relvakonflikti ajal, mis tähendab, et eelnõuga loodava sõjavangide kinnipidamist puudutava regulatsiooni rakendamise ajal on riigisiseselt eelduslikult välja kuulutatud sõjaseisukord. Sõjaseisukorras on Kaitseväe ülesanne tagada kontroll riigi territooriumil, rakendada kaitsevõime id agressiooni tõrjumiseks ning kaitsta riigi terviklikkust ja suveräänsust kõigi olemasolevate sõjaliste vahenditega. Kriisideks, ka sõjaks, valmistumisel ja kriiside lahendamisel lähtub Eesti ülesannete jäävuse põhimõttest: kõik asutused ja isikud täidavad oma rolli nii tavaolukorras kui kriisi- ja sõjaajal. Kaitseväe sõjaliste eesmärkide saavutamiseks on laia riigikaitse toimimine ja toetus sõjaliste eesmärkide saavutamisel e hädavajalik. Relvakonflikti raames r ahvusvahelise humanitaarõiguse normide rakendamise täpne riigisise ne rakendamise kord tuleb kõiki asjakohaseid osapooli kaasates välja töötada rahuajal. Vastutavate asutuste selge kindlaksmääramine võimaldab Kaitseväel keskenduda oma sõjaaja põhiülesande täitmisele. Sõda Ukrainas käivitas ka Eestis riigisisese seadusandluse ülevaatamise, et tagada kriisivalmidus , kuid sõjavangidega seonduv on riigisisese õigusega seni täpsemalt reguleerimata. Ka töö korralduslikult ei ole seni asutuste vahel välja töötatud lahendust sõjavangide pikaajaliseks ehk kauemaks kui 48 -tunniliseks kinnipidamiseks ega määratletud asutuste pädevust. Sõjavangi mõiste Loodavas peatükis sätestatakse sõjavangi mõiste eelnõukohase RiKS §-s 87 7 . Sõjavangina käsitletakse sõjavangide kohtlemise 12. augusti 1949 Genfi (III) konventsiooni artikli 4 punktides a ja b nimetatud isikuid. Eelnimetatud konventsioonis on sätestatud sõjavangide kohtlemise ja kaitse põhimõtted, mida konventsiooniosaline peab relvakonflikti raames järgima. Genfi (III) konventsiooni artik kel 4 loetleb kategooriad isikuid, keda tuleb vangi langemise korral kohelda sõjavangina . Eelkõige on need konfliktiosalise relvajõudude liikmed, samuti nende relvajõudude koosseisu kuuluvate maakaitsevägede või vabatahtlike väeüksuste liikmed. Samuti muude maakaitsevägede ja vabatahtlike väeüksuste liikmed, sealhulgas organiseeritud vastupanuliikumistest osavõtjad, kes tegutsevad oma territooriumil või väljaspool seda, ka juhul, kui see territoorium on okupeeritud. Sellised maakaitseväed või vabatahtlike väeüksused, sealhulgas organiseeritud vastupanuliikumised, peavad vastama järgmistele nõuetele: (a) neid juhib isik, kes vastutab oma alluvate eest; (b) nad kannavad kindlaid kaugelt eristatavaid eraldusmärke; (c) nad kannavad relvi avalikult; (d) nad järgivad sõjapidamise seadusi ja tavasid. Sõjavangi staatuse tuvastab Kaitsevägi , juhindu des asutusesisestest regulatsioonidest ja muudest rahvusvahelistest juhistest (eelkõige NATO standarditest ja rahvusvahelise õiguse nõuetest ). Sõjavangid kuuluvad rahvusvahelise õiguse mõttes eriliselt kaitstud isikute alla , mis tähendab, et sõjavangidele tuleb tagada muu hulgas minimaalsed elamistingimused, kui nad langevad vastaspoole kätte vangi . Järgida tuleb konventsiooni nõudeid ja tagada, et sõjavangide kinnipidamisel toimitakse kooskõlas rahvusvahelise õiguse nõuetega. Selleks tuleb leida sobiv kinnipidamisasutus sõjavangide pikaajaliseks hoidmiseks kuni relvakonflikti lõpuni või muu poliitilise, kinnipidamist lõpetava otsuseni. Ülesannete jaotuse kindlaksmääramine seaduse tasandil Loodavas peatükis sätestatakse Kaitseministeeriumi ning Justiits- ja Digiministeeriumi vastutusalad sõjavangide kinnipidamisel. Eelnõukohane RiKS § 87 8 lg 1 sätestab, et s õjavangide kinnipidamine toimub Kaitseministeeriumi, Justiits- ja Digiministeeriumi ning nende valitsemisala asutuste koostöös . Eelnõukohane RiKS § 87 8 lg 2 sätesta b sõjavangide kinnipidamisega s e o tud Kaitseministeeriumi vastutusala. Relvakonflikti olemusest tuleneval t võtavad sõjavange eelkõige kaitseväelased, mistõttu on ka s õjavangide lühiajaline kinnipidamine ja sellega seotud toimingud Kaitseväe pädevuses. Kinnipidamise õiguspärasuse ja sõjavangi staatuse määramise eest vastutab samuti Kaitsevägi. Kaitseväel puudub samas võimekus isikute pikaajaliseks kinnipidamiseks. Seadusega määratud põhiülesannetest tulenevalt saavad laiapindse riigikaitse põhimõttele tuginedes seda rolli täita Justiits- ja Digiministeeriumi haldusalas olevad vanglad ja vanglateenistus. S õjavangide lühiajali ne kinnipidam ine hõlmab peamiselt tegevusi lahinguväljal , sõjavangi kohta andmete kogumist ja nende andmete registreerimist, esmaabi andmist, suhtlust pikaajalise kinnipidamiskohaga, edasist konvoeerimist üldjuhul vangla territooriumil olevasse pikaajalise kinnipidamise kohta jm . Kaitseväe vastutada on see, et sõjavangide transport oleks võimalikult ohutu ja toimuks võimalusel isiku kinnipidamisest 48 tunni jooksul. Kaitsevägi vastutab ka muus osas sõjavangide transpordi eest, näiteks kui sõjavangi on vajalik evakueerida või transportida pikaajalisest kinnipidamiskohast haiglasse. Eelnõukohase RiKS § 87 8 lg 3 alusel vastutab Justiits- ja Digiministeerium sõjavangide pikaajalise kinnipidamise korraldamise eest. Justiits- ja Digiministeerium võimaldab sõjavangide pikaajaliseks kinnipidamiseks kasutada vanglate taristut. Eelkõige on tõenäoline vajadus Tallinna ja Tartu vangla kasutamise osas. Vanglate taristu kasutamiseks sõjavangide kinnipidamise eesmärgil võib Justiits- ja Digiministeeriumil kriisiplaanides ette näha tavavangide ümber paigutamise või vabastamise korra sõjaseisukorra ajal . Justiits- ja Digiministeerium vastutab sõjavangide pikaajalise kinnipidamise korraldamise eest, sh rakendab vanglateenistust sõjavangide kinnipidamisel, ning vajadusel tagab vanglate ümberehitamise, et need vastaksid GC III nõuetele. Sealjuures ei vastuta Justiits- ja Digiministeerium sõjavangidele tervishoiuteenuste osutamise eest. Tervis hoiu teenuste osutami st sõjavangidele korraldab eelnõukohase RiKS § 87 11 lg 1 järgi Tervisekassa . Sõjavangide pikaajaline kinnipidamine toimub kuni sõjaseisukorra lõppemiseni või muu poliitilise ja kinnipidamist lõpetava otsuseni. Vangl ate taristu määratakse sõja vangide pikaajalise kinnipidamise eelistatud asukohaks, kuid juhul, kui vangla te taristut ei ole võimalik kasutada, määratakse eelnõukohase RiKS § 87 8 lg 4 järgi alternatiivasukohad Vabariigi Valitsuse korraldusega. Sõjavangidega seotud muude võimalike, eelnõuga reguleerimata tegevuste vastutuse määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse seadusest. Pikaajalise kinnipidamise koht ja senine Ukraina praktika Rahvusvahelise õiguse kohaselt tuleb sõjavangidele tagada nõuetele vastavad pikaajalise kinnipidamise tingimused. Sõjavangide hoidmine vanglates on tekitanud rahvusvahelis e õiguse mõistes olulisi küsimusi, kuna GC III artikli 22 kohaselt on keelatud sõjavange paigutada kinnipidamisasutustesse. Ukraina praktika ja Rahvusvahelise Punase Risti Komitee poolt konsulteerimise käigus antud selgitused näita vad , et kinnipidamisasutuste kasutamine ei ole keelatud, kui neid kasutades järgitakse rahvusvahelis e õiguse nõudeid. Ukrainal on Lvivi regioonis üks alaline sõjavangilaager, mis on üles ehitatud endise kinnipidamisasutuse taristul. Ka ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo on selle kasutamise heaks kiitnud. Kinnipidamisasutuste kasutamise piiranguid tuleb rakendada üksnes siis, kui vanglad täidavad kinnipidamisasutuse funktsiooni. Kui vangla taristut kasutatakse teisteks funktsioonideks, muu hulgas sõjavangide kinnipidamiseks kooskõlas konventsiooniga, ei ole tegemist GC III artiklite 22 ja 97 rikkumisega. Vanglate t aristu kasutamis e lubatusele viitab ka ÜRO projektiteenuste büroo oma vanglate planeerimise suunistes, mille järgi võib sõjavangide kinnipidamiseks kasutada olemasolevat taristut, kui eraldi laagrite loomine on võimatu või ebapraktiline. Tingimuseks on see, et tavavangid ja sõjavangid tuleb üksteisest täielikult isoleerida ning sõjavange tuleb kohelda kooskõlas konventsiooni nõuetega. Seejuures on tähtis, et sõjavange ei tohi kohelda samaväärselt tavavangidega, vaid neile tuleb tagada nende sõjaline väärikus ja au. Seetõttu tuleb tagada nende eraldatus ning erikohtlemine. Eraldamine on oluline, sest sõjavange ei hoita kinni karistamise põhimõttel, samuti selleks, et hoida ära tavavangide ja sõjavangide vahelisi konflikte. Vangla taristut on sõjavangide pikaajaliseks kinnip idamiseks lubatud kasutada juhul, kui vangla olmetingimused vastavad konventsioonist tulenevatele nõuetele, millele tänapäeva vanglad üldiselt peavad vastama. Sõjavangidel on lubatud vabalt vangla territooriumil liikuda ja nende tubasid või kambreid ei lukustata katkematuks perioodiks. Samuti peavad sõjavangid olema täielikult eraldatud tavavangidest ning vangla ei tohi asuda lahingutsoonis ega ohtlikus piirkonnas. Sealjuures tuleneb GC III-st erisus, mille kohaselt peab sõjavangide pikaajalise kinnipidami se koha juht olema ohvitseri auastmes isik. Eesti vanglate vastavuse tagamiseks GC III nõuetele võib olla vajalik vanglate mõningane ümberehitamine. Regulatsiooni väljatöötamisel on võetud eeskujuks asutustevaheline pädevuste jaotus Ukrainas. Ukraina jaotas sõjavangide haldamise ülesanded eri institutsioonide vahel. 2022. aasta alguses laiendati Ukraina justiitsministeeriumi ülesandeid ja sõjavangide haldamisega seotu jäi justiitsministeeriumi vastu tada. Ukraina kaitseministeeriumi roll on aga sealjuures piiratud kahe peamise tegevusega: vastutada ainult sõjavangide kinnipidamise ja nende transpordi eest pikaajalise kinnipidamise asutusse või kohta. Esialgu hoitakse kõiki sõjavange justiitsministeer iumi hallatavas kinnipidamiskeskustes (ingl designated detention facilities ), pärast mida viiakse kinnipeetud sõjavangilaagritesse. Kinnipeetud sõjavangide transpordi kinnipidamiskeskustesse korraldab Ukraina sõjaväepolitsei. Sõjaväepolitsei ülem suhtleb justiitsministeeriumiga vangilaagrite täituvuse ja asukohavaliku küsimustes. 2025. aasta õppuse Siil raames on harjutatud sõjavangide viimist pikaajalise kinnipidamise kohta ehk vangla hoonesse . Sõjaväepolitsei toimetas sõjavangid Viru ja Tartu vanglasse, kus vanglateenistus tegi esmased menetlustoimingud. Samuti olid tagatud vajalikud kontaktid, et üleandev üksus saaks vanglaga otse suhelda ja tegevust koordineerida. Vabariigi Valitsuse määrus Eelnõu sätestab volitusnormi ( RiKS § 87 8 lg 5) Vabariigi Valitsuse poolt rakendusakti andmiseks, mille alusel saab määruses kehtestada Kaitseministeeriumi ning Justiits- ja Digiministeeriumi tegevuste täpsema korralduse, tingimused ja korra. Volitusnorm on dispositiivne , et tagada Vabariigi Valitsusele paindlikkus sõjavangide kohtlemist reguleerivate sätete kehtestamisel. Eelnõukohane RiKS § 87 8 lg 6 täpsustab, et Vabariigi Valitsuse määruses võib sätestada näiteks nii pikaajalise kinnipidamise koha valiku, kasutamise tingimuste ja t egevuse korraldamise küsimused. Samuti määratakse , kellel on pädevus otsustada konkreetse vangla kasutamine ja selle kasutamise lõpetamine sõjavangide pikaajaliseks kinnipidamiseks. Kuna sõjavangidega tegelev personal peab tundma asjakohaseid rahvusvahelise õiguse nõudeid (esmajärgus GC III tulenevaid sõjavangi kohtlemise põhimõtteid), võib Vabariigi Valitsuse määruses ette näha neile v äljaõppe andmise korra . Lisaks täpsustatakse Kaitseväe pädevust sõjavangi staatuse määramisel, nõuded arvestuse pidamisel ja nõ uded kinnipidamist korraldavale personalile. Rakendusaktis võib ette näha transporti puudutav a infovahetuse kor ra , transpordiliigi valiku otsustuspädevus e ja muud sellega seotud tingimused. S õjavangidele t ervishoiuteenuste osutami s e korraldamine Genfi III konventsiooni artikli 30 alusel tuleb tagada sõjavangidele vangilaagris vajalik arstiabi. Igas laagris peab olema korralik haigla, kus sõjavangide eest vajalikul määral hoolitsetakse ja neid kohaselt toitlustatakse. Lisaks tuleb sõjavangile vajaduse korral tagada v ajalik eraldatu s nakkus- ja vaimuhaigetest. Sealjuures tuleb sõjavange hoidval riigil endal tasuda ravikulud ning kulutused sõjavangide tervise hoidmiseks vajalikele seadmetele. Sõjavangidele tuleb teostada vähemalt kord kuus arstlik läbivaatus, mille raa mes kontrollitakse ka sõjavangi kehakaalu. Eesmärk on jälgida sõjavangide üldist terviklikku seisundit, toitumust ja puhtust ning avastada nakkushaigusi, eriti tuberkuloosi, malaariat ja suguhaigusi. Genfi III konventsioon täpsustab, et igas vangilaagri s ei pea olema sellisel tasemel meditsiiniüksust, mis vastaks kirurgiliste erialadega haigla tasemele. Vangilaagris olev meditsiiniüksus peab suutma pakkuda esmaabi väiksemate vigastuste korral ja tavapärast arstiabi ravitavate haiguste puhul. Samuti loetakse piisavaks, kui olemasolevad ruumid, inventar ja personal on mehitatud sellisele tasemele. Kui sõjavangidel on vaja kirurgilist sekkumist või statsionaarset arstiabi, tuleb suunata nad raviasutusse, mis on selleks mõeldud. Transpordi vanglahoonest pika ajalisse raviasutusse teostab Kaitsevägi. Tervishoiuteenuste korraldamine toimub eelnõukohase RiKS § 87 11 lg 1 järgi Sotsiaalministeeriumi ja selle valitsemisala asutuste , täpsemalt Tervisekassa kaudu . Alates 2024. aastas t vastutab Tervisekassa VangS §-de 49 ja 52 järgi tervishoiuteenuste osutamise eest vanglas. Kuna esmane valik sõjavangide pikaajaliseks kinnipidamiseks on vanglate taristu, on mõistlik, et ka sõjavangidele tervishoiuteenuste osutamise eest vastutab Tervisekassa. Sõjavangidele tervishoiuteenuste osutami s e ja selle korraldamise täpsema ulatuse, korra ja teenuste loetelu võib eelnõukohase RiKS § 87 11 lg 2 järgi sätestad a Vabariigi Valitsuse määruses. Lisaks võib sätestada nimetatud määruses tervishoiuteenuste osutami s e alternatiivasukohas. Sõjavangide üle arvestuse pidamine Lisaks luuakse uus paragrahv sõjavangide üle arvestuse pidamiseks ja registreerimiseks. GC III artiklitega 122–125 pannakse konventsiooniosalistele kohustus koguda sõjavangide kohta käivat teavet. Kohustuse eesmärk on tagada, et kinnipeetavate isikuandmed, tervislik seisund, auaste, sünniaeg ja muu isiklik teave oleksid kinnipidamise eest vastutava riigi infosüsteemides kättesaadavad. Lisaks peab riigil olema pidev ülevaade sõjavangide arvust. Selline teave on oluline nii julgeolekukaalutlustel, pikaajalise kinnipidamise korraldamisel ressursside plaanimiseks kui ka koostööks rahvusvaheliste organisatsioonidega. Sõjavangide üle arvestuse pidamiseks saab kasutada vangistusseaduse § 5 1 lõike 3 alusel kehtestatud andmekogu. Tegemist on kasutuses oleva, andmekaitsenõuetele vastava registriga, mida saaks kasutada ka sõjavangide üle arvestuse pidamiseks. Registri arendamisel arvestatakse võimalusega luua tulevikus alaregistreid sõjavange puudutava info talletamiseks. Et nimetatud registrit saaks sõjavangide üle arvestuse pidamiseks kasutada, tuleb teha vastavad muudatused VangS -i , täiendades kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu reguleerivaid sätteid. Distsiplinaarmenetluste puhul juhindutakse eelnõukohase RiKS § 87 10 järgi kaitseväeteenistuse seaduse alusel kehtestatud Kaitseväe distsiplinaarmäärustikust. § 7 . Riigipiiri seaduse muutmine Eelnõu § 7 punktidega 1 ja 2 täiendatakse RiPS § 11 4 lõikeid 1 ja 1 1 , lisades nendesse uue riikliku järelevalve erimeetme, mida võib kohaldada piirirežiimi tagamisega, sealhulgas riigipiiri valvamisega, ja piirikontrolliga seotud riikliku järelevalve teostamisel KorS-is sätestatud alusel ja korras. Selleks on KorS §-s 44 sätestatud erimeede – viibimiskeeld. Praegu on lubatud mõlema nimetatud lõike kohaselt rakendada meetmeid, mis on sätestatud KorS §-des 30 (küsitlemine ja dokumentide nõudmine), 31 (kutse saatmine ja sundtoomine), 32 (isikusamasuse tuvastamine), 33 (isikusamasuse tuvastamine erilise tuvastusmeetmega), 45 (sõiduki peatamine), 46 (isiku kinnipidamine), 47 (turvakontroll), 48 (isiku läbivaatus), 49 (vallasasja läbivaatus), 50 (valdusesse sisenemine), 51 (valduse läbivaatus), 52 (vallasasja hoiulevõtmine ) ning 53 ( hoiulevõetud vallasasja müümine või hävitamine). Viibimiskeelu meetme kehtestamise vajadus on seotud riigipiiri valvamisega ning aitab vajaduse korral tagada patrull- ja vaatlustegevust maismaal, merel ja piiriveekogudel eesmärgiga ennetada, selgitada välja ja tõkestada selleks mitte ettenähtud kohas ja ajal toimuv piiriületus ning piiriülene kuritegevus, sealhulgas isikute ja kauba ühendusevälisest riigist Eestisse ja Eestist ühendusevälisesse riiki ebaseaduslik toimetamine territoriaal- ja sisemerel ning piiriveekogudel, ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimine. Nagu lähiajalugu näitab, kasutatakse näiteks ebaseaduslikku rännet üha enam ühe vahendina riikide vastu ning seetõttu peab ka riigipiiri valvamisel ja kaitsmisel olema PPA-l ja Kaitseväel võimalik rakendada meetmeid, mis tagavad eduka riigipiiri valvamise ja kaitsmise. Näitena toodud juhul aitab sündmust lahendada muu hulgas viibimiskeelu kohaldamine teatud alale (nt piirivööndis), et ebaseaduslikku piiriületust tõkestada ja piirivahejuhtumeid lahendada. Viibimiskeelu kehtestamise alused tulenevad KorS-i § 44 lõikest 1. Juhul, kui viibimiskeeldu tuleb kohaldada üle 12 tunni, teeb sellise otsuse prefekt, kui otsus puudutab maismaapiiri ja piiriveekogusid, ning Kaitseväe juhataja või tema volitatud isik, kui otsus puudutab merepiiri. Eelnõu § 7 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks RiPS-i § 14 lõike 1 punkt 6. Paragrahv 14 reguleerib sisenemist sisemerre , sadamasse ja piiriveekogusse. Selle lõike 1 punkt 6 sätestab, et välisriigi tsiviillaev võib sisemeres läbida, sinna siseneda või sealt väljuda punkerdamiseks . Sama paragrahvi lõige 1 1 sätestab, et lõikes 1 nimetamata juhtudel võib välisriigi tsiviillaev sisemeres läbida, sinna siseneda või sealt väljuda Kaitseväe nõusolekul. See tähendab, et kehtiva sõnastuse järgi ei pea laev küsima nõusolekut sisemeres punkerdamiseks . Punkerdamine on tegevus, mis halbade asjade kokkulangemise, hooletuse või tahtluse tõttu võib põhjustada suure merereostuse. Merekeskkonna kaitse eesmärgil ei tohiks punkerdamine ega laevalt laevale ümberlaadimine olla tegevused, mida võib lubada laevadel ilma sellekohase kontrollita teha. Sisemere osa on rannale lähedal, mistõttu on suur oht, et tekkinud reostus jõuab kiiresti randa. Praegu on punkerdamine ja laevalt laevale ümberlaadimine reguleeritud Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2020. a määrusega nr 51 „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord ja nimistu ohtlikest ainetest, mida ei ole lubatud sisemerel transiidina vedada“, aga sellest ei piisa, sest määrusega on küll kehtestatud sisemeres käitlemise nõuded, kuid puudub kontrollimehhanism selle üle, millal seda tehakse ja kus. Näiteks Soomes on see reguleeritud, sealhulgas määratud punkerdamiseks lubatud asukohad. Seetõttu võetakse punkerdamine välja nende tegevuste hulgast, milleks välisriigi tsiviillaev ei pea saama Kaitseväelt nõusolekut, et sisemerd läbida, sinna siseneda või sealt väljuda, samuti täpsustatakse vajaduse korra l nimetatud määrust. Eelnõu § 7 punktiga 4 muudetakse RiPS § 14 lõiget 1 1 , asendades selles sõnad „kooskõlastatult Kaitseväega“ sõnadega „Kaitseväe nõusolekul“. Praegune sõnastus ei ole selge, sest kooskõlastamisest saadakse erinevalt aru. Mõeldud on siiski nõusoleku saamist, mitte lihtsalt teavitamist. Küsimus tekib näiteks, mida teha juhul, kui kooskõlastust ei saa, kas see on võrdne sellega, et nõusolekut ei ole, või võib laev ikkagi jätkata sisenemist sisemerre , sest ta on oma plaanist teavitanud. Seetõttu on oluline, et kõik osalised tõlgendaks sätet ühtemoodi – nõusoleku puudumisel ei ole sisemere läbimine, sinna sisenemine või sealt väljumine lubatud. Eelnõu § 7 punktiga 5 täiendatakse RiPS-i § 14 1 uue lõikega 4 1 , mille tulemusena lihtsustub laevaloa taotlemine Eestiga koostööd tegevate EL-i liikmesriikidele ja Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi EMP ) riikidele kuuluvate laevade (nt Norra piirivalvelaevad) jaoks, samuti juhul, kui jäämurdetööd tellitakse välisriigist (nt Soomest, Norrast). Nimelt võimaldatakse EL-i liikmesriigi ja EMP riigi laevale, mis täidab ranniku- ja piirivalvefunktsiooni või teeb jäämurdetöid, anda mitmekordne laevaluba (nn aastane laevaluba). Kehtiva korra järgi ei ole Välisministeeriumil võimalik väljastada mitmekordset luba ja seetõttu peavad nimetatud laevad iga kord taotlema uue laevaloa. Kui eelnõukohane säte jõustub, võib liikmesriik või EMP riik taotleda nendele laevadele nn aastase laevaloa, mis vähendab muu hulgas Välisministeeriumi ametniku, EL-i liikmesriigi ja EMP riigi vastava ametniku töökoormust, samuti nende asutuste, kes loa taotlusi kooskõlastavad (nt PPA, Kaitsevägi). RiPS § 14 1 lõikes 1 sätestatud laevalube väljastatakse ka muudele laevadele, kuid nende puhul jäetakse kehtima kohustus taotleda iga kord, kui nad Eesti sisemerre sisenevad, uus laevaluba. Kuna laeva lastiks võivad olla tuumaseade või -relv või radioaktiivsed jäätmed, on oht ja risk üsna suured, mistõttu tuleb ette teada, et selline laev soovib Eesti sisemerre ja tõenäoliselt ka sadamasse tulla, valmistumaks võimalikeks õnnetusteks. Praktika on näidanud, et muid riigilaevu soovib sisemerre tulla harva, mistõttu puudub ka vajadus väljastada nendele nn aastaseid lubasid. Eelnõu § 7 punktiga 6 täiendatakse RiPS-i uue §-ga 14 2 , millega pannakse isikutele kohustus taotleda luba või saada nõusolek sise - ja territoriaalmeres toimuvateks veealusteks ja -pealseteks tegevusteks, mille tulemusena kogutakse või võidakse koguda andmeid merepõhja kohta, ning kui see kavandatav tegevus ei ole juba kas RiPS-i või muu seadusega (nt muinsuskaitseseadusega , ehitusseadustikuga , sadamaseadusega) reguleeritud ja millel ei ole otsest seost rahumeelse läbisõiduga. Nõusoleku puudumisel ei ole nimetatud tegevused lubatud. Sellega on seotud omakorda eelnõu § 4, millega pannakse sarnane kohustus taristu omanikele ja valdajatele. See on kooskõlas ka UNCLOS artikli 79 lõikega 4. Kohustuse võib jagada kaheks: 1) taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevused ning 2) muud tegevused, mille tulemusena kogutakse või võidakse koguda andmeid merepõhja kohta, ning mida ei ole juba RiPS-i või muude seadustega reguleeritud ( lõige 1 ). Sellised muud tegevused võivad olla näiteks otsing, mis ei ole seotud inimelu päästmise ega vrakkide otsimisega (nt hobina); lõhkeainete asukoha kaardistamine ja otsimine; riigiasutuse korraldatav õppus, kus välisriigile kuuluvad laevad (nt piirivalvelaevad) ei sisene sisemerre , vaid jäävad ainult territoriaalmerre; merepõhja uuringud, mis ei ole teadusuuringud, jms. Nagu eespool juba kirjeldatud, on mereolukorrateadlikkus kõige alus, et tagada meresõiduohutus, turvalisus ja merejulgeolek. See tagab, et nii Transpordiameti laevaliiklusteenindus (VTS) kui ka Kaitsevägi teab, miks laev seisab just selle koha peal või liigub tavapärasest aeglasemalt, samuti seda, kui laev teeb või laevalt tehakse merealuse taristu hooldustöid või vaadeldakse allveeroboti või tuukri abil taristu seisukorda või tehakse muid tegevusi. Kui ei teata, miks laev seisab või liigub väga aeglaselt, võib see peale julgeolekuriskide mõjutada ka navigatsiooniohutust (meresõiduohutust). Navigatsiooniohutuse tagamiseks saab vajadusel teisi laevu hoiatada. Samuti aitab kaasa sellele, et Kaitsevägi saab optimeerida patrull-laevade liikumise marsruute, kui on teada, kes, mida kuskil teeb, lisaks annab täiendava nn tööriista seadusega Kaitseväele antud ülesandega Eesti merealal veesõidukist või muust ujuvvahendist lähtuva elutähtsa teenuse toimepidevust tagavat taristut, samuti riigikaitseobjekti, sadamat või muud rajatist või seadmestikku ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Rannikuriigil on õigus (kooskõlas UNCLOS-i ja muu rahvusvahelise õigusega ) kehtestada oma territoriaalmerest rahumeelset läbisõitu reguleerivaid õigusakte, mis käsitlevad: a) meresõidu ohutust ja laevaliiklust; b) navigatsioonivahendite ja -rajatiste ning muude vahendite ja rajatiste kaitset; c) kaablite ja torujuhtmete kaitset; d) mere elusloodusvarade kaitset; e) rannikuriigi kalapüüki reguleerivate õigusaktide rikkumise vältimist; f) rannikuriigi keskkonna kaitsmist ning selle reostamise vältimist, vähendamist ja kontrollimist; g) teaduslikke mereuuringuid ja hüdrograafilisi vaatlusi; h) rannikuriigi tolli-, maksu-, immigratsiooni- või sanitaarvaldkonna õigusaktide rikkumise vältimist. Selleks, et rannikuriik saaks tõhusalt kontrollida kõigi loetelus olevate nõuete täitmist ja seda, ega neid ei rikuta, on kehtestatud kontrollivahendid, nagu loa taotlemine sise - ja territoriaalmeres toimuvateks tegevusteks või vähemalt nende tegevuste jaoks nõusoleku küsimine. Esimesel juhul tuleb esitada põhjalikumad andmed ja siis tehakse ka esmane taustakontroll julgeoleku tagamiseks. Loa taotlemise ja nõusoleku saamise menetlemisel kontrollitakse eelkõige nimetatud loetelu punktides a − d, g ja h olevate nõuete täitmist. Taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevusteks loa taotlemise ja andmise korra ning loa taotlemise vormi kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister (ehk kaitseminister) määrusega ( lõige 3 ). Hooldustöödega seonduva alla arvatakse ka vaatlustegevus, mitte ainult reaalne toru või kaabli parandamine. Vaatlustegevus on näiteks allveeroboti või tuukri abil vee all oleva kaabli või toru ülevaatus. Kuna veepealne ja -alune taristu ning muud rajatised on sageli määratud riigi kriitiliseks taristuks, mis tagab elanikkonna kerksuse, on oluline saada rohkem teavet, kes teeb hooldustöid ja kas tegemist on usaldusväärse isikuga, sest enamasti ei tee taristu omanikud või valdajad neid töid ise, vaid need tellitakse. Ka praegu esitavad ettevõtjad andmed Kaitseväele ja nende alusel annab Kaitsevägi nõusoleku. Tegelikult on sisuliselt tegu loa küsimisega. Kuna Kaitsevägi soovib laeva ja isikute tausta kontrollida, kuid see võtab aega, kehtestatakse taotluse vorm ning taotlemise kord ja loa andmise kord, vältimaks olukorda, kus andmed esitatakse näiteks tund aega enne tööde algust. Kuna taotlus kas rahuldatakse või mitte ja muid haldusmenetluses olevaid õigusi, nagu loa peatamine või väljaantud loa kehtetuks tunnistamine, ei kasutata, siis seadusega taotluse esitamise või loa andmisega seonduvat rohkem ei sätestata. Praegune praktika näitab, et üldjuhul on hooldustööd kavandatud tegevus ja isegi kui on avastatud katkestus või anomaalia, ei minda töid tegema kohe, vaid nende ettevalmistamine võtab natuke aega, mille jooksul jõutakse ka esitada andmed Kaitseväele (sh on Kaitseväge juba eelnevalt teavitatud). Tööde sujuvamaks ja kiireks korraldamiseks, võib taotluse esitada ka suuliselt, kui hooldus- ja parandustöid tegev ettevõtja ja laev on kohe saadaval ning saab kohe merele minna töid tegema. Taotlus tuleb kirjalikult esitada tagantjärgi esimesel võimalusel. Määruse koostamise käigus arutatakse nii Kaitseväe kui ka merealuse taristu omanikega, kuidas kiirelt tegutsemist vajavas olukorras kõige optimaalsemalt see lahendada (taotluse esitamisest siiski loobumata). Taotleja on taristu või rajatise omanik või valdaja. Taotluses esitab ettevõtja järgmised andmed: 1) enda kontaktandmed; 2) tööde tegija (kontakt)andmed; 3) tööde toimumise aeg; 4) kasutatava laeva lipuriik ja tüüp, samuti laeva nimi, kutsung ja registreerimisnumber; 5) laeva kapteni nimi ja laevapere liikmete arv; 6) lähtesadam enne Eesti territoriaal- või sisemerre sisenemist ning Eesti sihtsadam ja eeldatav sihtsadamas viibimise aeg; 7) Eesti territoriaal- või sisemerre sisenemise kuupäev, eeldatav kellaaeg (GMT) ja koordinaadid; 8) Eesti territoriaal- ja sisemeres sõitmise ja tööde tegemise skeem; 9) tööde eesmärk ja kasutatavad seadmed. Tööde käigus tehtud salvestiste (pildid, video) koopiad tuleb esitada mereväele. Loa taotlemisest peaks olema vabastatud riigiasutused, kes täidavad neile seadusega (laias tähenduses) pandud ülesandeid merel, kuid nad peaks oma tegevusest siiski teavitama ( lõige 2 ), et tagada mereolukorrateadlikkus. Tegevused, millest teavitada tuleb, on tegevused, mis on seotud merelise taristu, mõõte- ja uurimissüsteemide ning navigatsioonimärgistuse paigalduse ja hooldustöödega ning meremõõdistustega. Näiteks võib olla vaja täita navigatsiooniohutusega seotud ülesannet olukorras, kus laev on jätnud ankru vette ja selle asukoha tähistanud või teada andnud; siis Riigilaevastik kontrollib üle, kas ankur on vee all selle koha peal, mis laev ütles, ja tähistab selle asukoha poiga. § 8. Tervishoiuteenuste korraldamise seadus Tervisehoiuteenuste korraldamise seaduse § 52 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 2 , mille kohaselt rahastatakse r iigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu muuhulgas ka sõjavangidele tervishoiuteenuste osutamise korraldamist riigikaitseseaduse § 87 11 lõike 1 alusel. § 9 . Vangistusseaduse muutmine Vang S -i muudatus on seotud eelnõu § -s 6 tehtavate muudatustega. Eesmärk on võimaldada pidada arvestust eelnõukohase RiKS -i §-s 87 8 nimetatud sõjavangide kinnipidamise üle . Kuigi relvakonflikti ajal võib olla vajalik pidada sõjavangide üle arvestust ka paberkandjal, on mõistlik ette näha regulatsioon, kuidas pidada arvestust elektrooniliselt. Sõjavangide üle arvestuse pidamiseks kasutatakse eelnõu järgi VangS -i § 5 1 lõike 3 alusel kehtestatud andmekogu. Tegemist on kasutuses oleva, andmekaitse nõuetele vastava registriga, mida saaks kasutada ka sõjavangide üle arvestuse pidamiseks. Registri arendamisel arvestatakse võimalusega luua tulevikus alamregistreid sõjavange puudutava info talletamiseks. Nimetatud registri kasutamiseks sõjavangide arvestuse pidamisel on vaja teha vastavad muudatused VangS -i täiendades kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu pidamise eesmärki kinnipeetud sõjavangide arvestuse pidamiseks ning sõjavangide kinnipidamise kohta teabe andmiseks.“. Lisaks täiendatakse VangS § 5 3 lõiget 1 uue punktiga 20. Vangiregistrisse saab kanda teavet ja seda töödelda õigusliku aluse olemasolul. Selliselt luuakse uus punkt, mille kohaselt on võimalik kanda vangistusregistrisse teavet sõjavangide kohta. Teabe esmane sisestaja on Kaitsevägi sõjavangi esmasel kinnipidamisel. Registrisse kantakse andmed sõjavangi isiku kohta. Sõjavang peab küsitlemisel vangistuse alguses avaldama üksnes oma perekonnanime, eesnimed ja auastme, sünnikuupäeva, samuti väe-, rügemendi-, isiku- või seerianumbri või selle puudumisel muu samaväärse informatsiooni. GC III alusel on sõjavangil lubatud jätta enda valdusesse ka isiklikud esemed ja vara , seega tuleb nende kohta käiv informatsioon ka registrisse kanda. Lisaks on võimalik kanda registrisse ka kinnipidamise kohta käivad andmed, näiteks kinnipidamise aeg ja koht. Andmed säilitatakse eelkõige selleks, et riigiasutustel oleks parem jälgitavus sõjavangide hetkeseisust. Seda olukorras, kus on tarvilik sõjavange eraldada näiteks meditsiini l istel põhjustel või auastme põhiselt, nii nagu Genfi III konventsioon eeldab. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga võetakse kasutusele Eesti õiguses varem kasutamata termin „sõjavang“, mille sisustamisel lähtutakse rahvusvahelisest õigusest. Sõjavangina käsitletakse sõjavangide kohtlemise 12. augusti 1949 Genfi (III) konventsiooni artikli 4 punktides a ja b nimetatud isikuid. Eelnimetatud punktides sätestatud isikud on: Konfliktiosalise relvajõudude liikmed, samuti nende relvajõudude koosseisu kuuluvate maakaitsevägede või vabatahtlike väeüksuste liikmed. Muude maakaitsevägede ja vabatahtlike väeüksuste liikmed, sealhulgas organiseeritud vastupanuliikumistest osavõtjad, kes tegutsevad oma territooriumil või väljaspool seda, ka juhul, kui see territoorium on okupeeritud. Sellised maakaitseväed või vabatahtlike väeüksused, sealhulgas organiseeritud vastupanuliikumised, peavad vastama järgmistele nõuetele: neid juhib isik, kes vastutab oma alluvate eest; nad kannavad kindlaid kaugelt eristatavaid eraldusmärke; nad kannavad relvi avalikult; nad järgivad sõjapidamise seadusi ja tavasid. Regulaarväe liikmed, kes on truudust vandunud valitsusele või võimule, keda neid vangis hoidev pool ei tunnusta. Relvajõudusid saatvad isikud, kes ei ole relvajõudude liikmed, nagu sõjalennukite meeskondade tsiviilliikmed, sõjakorrespondendid, varustajad, töö- või teenindusbrigaadide liikmed, kes vastutavad relvajõudude olme eest, eeldusel et neid on selleks volitanud relvajõud, keda nad saadavad. Konfliktiosalise kaubalaevastiku meeskondade liikmed, sealhulgas kaptenid, lootsid ja jungad, ning tsiviillennukite meeskonnad, juhul kui neil ei ole õigust veelgi paremale kohtlemisele vastavalt muudele rahvusvahelise õiguse normidele. Okupeerimata territooriumide elanikud, kes on vaenlase lähenemisel omal algatusel relvastunud, et osutada sissetungijale vastupanu ning kes ei ole jõudnud formeeruda regulaarväe üksusteks, eeldusel et nad kannavad relvi avalikult ning austavad sõjapidamise seadusi ja tavasid. Isikud, kes kuuluvad või on kuulunud okupeeritud riigi relvajõududesse, kui okupeeriv riik peab niisuguse kuuluvuse tõttu vajalikuks nad interneerida, kuigi ta on nad algselt vabastanud ajal, mil sõjategevus toimus väljaspool okupeeritavat territooriumi, eriti kui sellised isikud on teinud ebaõnnestunud katse taasliituda relvajõududega, millesse nad kuuluvad ja mis osalevad lahingutegevuses või kui nad ei täida neile esitatud kutset interneerimise kohta. Isikud, kes kuuluvad ühte artiklis 4 loetletud kategooriasse ja kes on vastu võetud neutraalse või mittesõdiva riigi territooriumile ja kelle need riigid peavad vastavalt rahvusvahelisele õigusele interneerima, mis sealjuures ei taksita neil riikidel kohelda nimetatud isikuid soodsamalt. Erandiks on Genfi (III) konven t s iooni artiklites 8, 10, 15, 30 lg 5, 58–67, 92 ja 126 sisalduvad juhendid ning kui konfliktiosaliste ja asjaomaseomase neutraalse või mittesõdiva riigi vahel on diplomaatilised suhted, ka artiklid kaitsvate riikide kohta. Kui sellised diplomaatilised suhted on olemas, lubatakse konfliktiosalistel, kellest need isikud sõltuvad, nende suhtes täita käesolevas konventsioonis ette nähtud kaitsva riigi ülesandeid, takistamata sealjuures nende konfliktiosaliste ülesannete täitmist vastavalt diplomaatilist ja konsulaartööd reguleerivatele tavadele ja lepingutele. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. Seaduse mõjud Kaitseväele KAPO ülesannete täitmiseks edasilükkamatu pädevuse andmine Kaitseväele antakse eelnõuga õigus reageerida mis tahes merelisele ohule, ka siis, kui see ülesanne on seaduse järgi KAPO täita (peamiselt jagunevadki korrakaitsega seotud ülesanded PPA ja KAPO vahel). Need ülesanded ei sisalda teabe kogumist, vaid ülesandeid, mille täitmiseks on vaja füüsiliselt reageerida, et oht tõrjuda. Kui ohu peaks tõrjuma tegelikult teine asutus, täidab Kaitsevägi ülesannet seni, kuni asutus, kelle ülesanne see muidu oleks, suudab ülesande täitmise üle võtta (edasilükkamatu pädevus). Sihtrühm : Muudatuste peamine sihtrühm on Kaitsevägi, kes saab õigusi juurde merel reageerida mis tahes merelt tulenevale ohule selleks, et tagada avalik kord, riigi julgeolek ja piirirežiimi nõuete täitmine. Lisaks kuulub sihtrühma KAPO, kelle koostööd Kaitseväega eelnõu positiivselt mõjutab. Teisese sihtrühma moodustavad piirirežiimi rikkujad merel, merealal liikuvad laevade, väikelaevade ja muude veesõidukite käitajad, samuti väikesaarte elanikud ja külastajad ning elutähtsa teenuse osutajad (ettevõtjad), kelle taristu või sadama kaitseks võib Kaitsevägi reageerida, et tõrjuda vahetu oht. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest eelnõuga plaanitud muudatuste tulemusel paraneb riigi reageerimisvõime Eesti merealal. Eestis on mereliste ülesannetega asutusi üle kümne, seega üsna killustunud. Ohud merel on samuti eri laadi – alustades illegaalsest kalapüügist ja sukeldumisest (muinsus)kaitse all olevatele vrakkidele kuni terrorikuritegude ja hübriidtegevusteni. Kuna merel on pidevalt Kaitsevägi, mitte teised asutused, saab ka Kaitsevägi sündmusele esimesena reageerida, kuid kui tal seda õigust ei oleks, võib tekkida olukord, kus Kaitsevägi, olles läheduses, ei reageeri, sest tal puudub selleks õigus, seades nii ohtu näiteks inimeste elu ja tervise või mere alu s e taristu . See tähendab, et muudatustel on üldiselt positiivne mõju ohuolukordadeks valmisolekule, sest Kaitsevägi ei pea viivitama sündmusele reageerimisega seetõttu, et uurida , kas ta võib reageerida , vaid saab seda kohe, kui vajalikud toimingud on tehtud . Eelnõuga on tagatud, et seniseid ülesandeid Eesti merealal täidetakse vähemalt samal tasemel. Kaitsevägi saab edasilükkamatu pädevuse reageerida inimeste elu ja tervist vahetult ohustavatele juhtumitele Eesti merealal ja väikesaartel ülesannete puhul , mida tavapäraselt täidab KAPO. Kaitsevägi saab samad vahendid ja õigused, mis on praegu KAPO -l nende ülesannete täitmiseks. Selliste ülesannetega on tihedalt seotud Kaitsevä ele antav õigus kasutada jõudu , sest jõu kasutamine erimeetmena tähendab üldjuhul vahetu t oh tu inimese elule ja tervisele või veesõidukile, vee all ja vee peal olevale taristule või muule sellisele , millele reageerimise ja mille hiljem uurimise õigus on seadusega antud KAPO-le . Sarnaselt PPA ülesannete täitmiseks edasilükkamatu pädevuse andmisega võib v äikesaartele reageerimine pikeneda seoses sellega, et Kaitsevägi hindab, kas reageerimine võib mõjutada Kaitseväe enda ülesannete täitmist või mitte. See võib mõjutada väikesaartel toimepandud süütegude ennetamist ja lahendamist, kuna Kaitsevägi saab sekkuda üksnes juhul, kui on vahetu o ht inimeste elule ja tervisele. Kaitseväele õiguste andmine reageerida merel mis tahes olukorras ei mõjuta otseselt välissuh teid , kuid ebasoovitav mõju võib tekkida juhul, kui K aitsevägi, reageerides mõnele sündmusele, kasutab jõudu, sealhulgas relvastatud jõudu mõne välisriigi lipu all sõitva laeva suhtes. Veelgi ebasoovitavam mõju välissuhetele võib avalduda siis, kui Kaitsevägi peaks laeva või sellel viibivate isikute vastu jõudu kasutama ekslikult. Sellise mõju avaldumist aitab vähendada tõhusam ja parem infovahetus asutuste vahel ning parem mereolukorrateadlikkus. Samuti on kasu spetsiaalsest väljaõppest ja õppustest, kus harjutatakse läbi situatsioone, et ära tunda, millal laev ja sellel olevad isikud on eksimuses teadmatusest ja millal on tegevus tahtlik. Mõlemal juhul võib lipuriik sellele reageerida, edastades näiteks noodi Eestile, või reageerida muul viisil (olenevalt olukorrast ja riigist). Arvestades sündmuste esinemise sagedust, on mõju väike, kuid kui sündmus toimub, võib selle mõju olla suur. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile seadustega pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi. Samuti ei ole alust arvata, et keskvalitsuse ja väikesaarte kohalike omavalitsuste suhted halveneksid seetõttu, et Kaitsevägi võib KAPO ülesannete täitmiseks edasilükkamatu pädevuse raames reageerida vahetule ohule. Mõju riigiasutuste korraldusele on v äike, sest eelnõukohase seadusega ei jagata asutuste vahel ülesandeid ümber. Suurim mõju on Kaitseväe, täpsemalt mereväe tegevusele, sest ta saab õiguse reageerida mis tahes ohule merel . Õiguse andmine ei oma mõju (st puudub preventiivne mõju) , kuid kui juhtum mõni sündmus, millele reageeritakse, on s elle mõju suurust keeruline prognoosida, sest kui sääraseid sündmusi , millele tuleb reageerida, ei toimu, on mõju väike, kuid kui mõni sündmus toimub , võib selle mõju olenevalt sündmuse iseloomust ulatuda keskmisest väga suureni , sest asutuste vahel võib vaja olla rohkem koordineerida, teavet vahetada jne . Mõju sagedus on pidev, sest Kaitsevägi on valmis reageerima igal ajal (võrreldes praeguse olukorraga siiski mõju ei kasva, sest ka praegu on Kaitsevägi merel pidevalt valves, et reageerida sõjalisele ohule ja täites seadusega antud teisi korrakaitse ülesandeid ) . Valmisoleku aja sisse jäävad ka reageerimiseks vajalik väljaõpe ja õppused , kus harjuta takse sündmustele reageerimist. Kaitsevägi vajab spetsiaalset väljaõpet teatud ohtudele reageerimiseks. Abi on mereliste ohtude töörühma tööst, mis aitab kaasa paremale infovahetusele asutuste vahel jms. Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset , sealhulgas demograafilist mõju , ega mõju majandusele , regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale , samuti pole tuvastatud muud otsest või kaudset mõju. Mereliste ohtude töörühma loomine Selleks, et merelt tulenevale ohule kiiremini reageerida, luuakse Kaitseväe juurde mereliste ohtude töörühm, et parandada mereolukorrateadlikkust (teabevahetus ja selle liikumise kiirus) ning asutuste koostööd. Töörühma eesmärk on parandada asutustevahelist teabevahetust ning eri ohtudele reageerimiseks töötatakse välja toimingud (plaanid), mida aeg-ajalt õppuste või muu sellisena läbi harjutatakse, et kontrollida, kas need toimivad. Juhtumid, millal riik peab merel tegutsema, on muu hulgas järgmised: piiririkkumised, terrorism, organiseeritud kuritegevus, ebaseaduslik ränne, salakaubavedu, ebaseaduslik relvavedu, ebaseaduslik kalapüük, veealuse taristu kahjustamine, kaitse alla võetud vrakkidega seotud nõuete rikkumine, laeva, sadama või muu rajatise või seadmestiku ohtu seadmine, samuti majandusvööndis Eesti Vabariigi suveräänsete õiguste rikkumine või sanktsioonide rikkumine. Sihtrühm : Sihtrühma moodustavad kõik need asutused, kes osalevad mereliste ohtude töörühmas: Kaitseväe asjakohased struktuuriüksused ning julgeoleku- ja riigiasutused, kellel on merelised ülesanded, mis on seotud avaliku korra, julgeoleku või navigatsiooniohutuse tagamisega merel. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest koos mõjuanalüüsi punktis 1 nimetatud õiguste andmisega Kaitseväele on muudatustel üldiselt positiivne mõju ohuolukordadeks valmisolekule, kuna muu hulgas ei pea Kaitsevägi viivitama sündmusele reageerimisega hindamaks, kas ta võib reageerida, samuti kiirendab see reageerimist, sest tal on parem olukorrateadlikkus. Parema mereolukorrateadlikkuse loomise ja tagamisega on tagatud sellise keskse koordineerija olemasolu, kes suudab ülesannet täita nii tavaolukorras kui ka eri tüüpi ohtude või sündmuste korral. Kaitseväel tekib olukorrast laiahaardelisem arusaam, mis võimaldab teha kvaliteetsemaid otsuseid ning loob eeldused ressursside säästlikumaks kasutamiseks ka operatsioonide planeerimisel või elluviimisel (sisaldades ka asjakohase väljaõppe kavandamist). Kuigi iga mereliste ohtude töörühma kuuluv asutus täidab oma ülesandeid enda pädevuse piires, tagab parem asutuste teabevahetus ning läbimõeldud ja harjutatud sündmustele reageerimine lühema reageerimisaja, kiirendades paljudel juhtudel ka võimaliku süüdlase tuvastamist ja leidmist. Mõju välissuhetele on kaudne, kuid positiivne, sest mereliste ohtude töörühm on pigem riigisisese asutuste koostöö koordineerimise vahend. Iga asutus teeb oma pädevuse piires teiste riikide asjakohaste asutustega koostööd ning mereliste ohtude töörühm vahetult välisriikide asutustega koostööd ei tee. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile seadustega pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi. Mõju riigiasutuste korraldusele on positiivne. Alguses võib mõju asutuste töökorraldusele olla suurem (väiksest suureni), sest kui töörühm tööle hakkab, on vaja kokku leppida töökord ning koos asjakohaste asutustega (st asutustega, kes teatud sündmustele reageerivad) tuleb kokku leppida teabevahetuseks vajaliku teabe sisu ja sagedus, samuti koostöö tegemise vorm ja toimingud (tegevusjuhenditena), kui asutused ei ole juba varem koostöökokkuleppeid sõlminud. Hiljem see mõju väheneb, kui töörühma formaat on paigas, koostöö toimib ja tekkimas on rutiin. Kuna iga asutus tegutseb oma pädevuse piires, siis eelnõukohased muudatused asutuste tööülesannete korraldust otseselt ei mõjuta, sest ülesandeid asutuste vahel ümber ei jagata, samuti ei eeldata, et selline vajadus tekiks asutuse sees. Töörühma eesmärk on tagada parem ja koordineeritum teabevahetus, samuti teadlikum ja koordineeritum koostöö asutuste vahel (st teades üksteise võimeid ja tegevusi paremini), mis peaks parandama olukorrateadlikkust kõikides asutustes ning muutma koostöö sujuvamaks. Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset , sealhulgas demograafilist mõju , ega mõju majandusele , regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale , samuti ei ole tuvastatud muud otsest või kaudset mõju. Mere aluse taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevuste st ning muudest sise - ja territoriaalmeres tehtavatest tegevustest teavitamine või nendega seotud loa taotlemine Eelnõuga pannakse kohustus taotleda territoriaalmeres merealuse taristu hooldamisega seotud tegevuste (vaatlus, parandamine jne) jaoks l uba ning kohustus teavitada majandusvööndis tehtavatest tegevustest . Muudest tegevustest, mis pole juba seadustega reguleeritud, tuleb Kaitseväge teavitada ja saada nende nõusolek. Seda on vaja selleks, et merel patrullivad Kaitseväe laevad või muul viisil merel toimuvat jälgivad asutused teaks, et tegemist on seadusliku tegevusega. Vastasel korral võib Kaitsevägi kasutada jõudu , et ebaseaduslik tegevus tõkesta da . Samuti täidab hooldustöödega seotud tegevustest teavitamine riigi julgeoleku tagamise eesmärki, sest muu hulgas kontrollitakse tö ötegijate tausta, kui töid ei tee taristu omanik või valdaja ise. Riigiasutused, kes tegutsevad merel, peavad oma tegevusest teavitama. Sihtrühm : Peamise s ihtrühma moodustavad mere aluse taristu ja rajatiste omanikud ning valdajad , samuti need isikud, kes soovivad tegutseda merel peamiselt vee all muul põhjusel, mis ei ole veel seadusega reguleeritud. Teise sihtrühma moodustab Kaitsevägi, kes loob mereolukorrateadlikkust ja tagab merel piirirežiimi. Kolmanda sihtrühma moodustab kogu Eesti elanikkond, kes tarbib teenuseid, mida tarnitakse mere aluse taristu kaudu. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju välissuhetele puudub või on kaudne . Muudatusel võib olla kaudne, kuigi juhusliku loomuga positiivne mõju rahvusvahelistele suhetele, kui vältida ebasoovitava mõjuna tekkida võivat tarbetut ülereageerimist , kuid samas on taga tud julgeolek. Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest parem mereolukorrateadlikkus loob parema merejulgeoleku ja see omakorda parema eelduse, et mere alune taristu jääb puutumatuks , mis omakorda mõjutab kogu Eesti elanikkonda, kui merealuse taristu kaudu tarnitavad teenused toimivad . Seejuures tuleb m ärkida, et tea tavasti ei saa mõistlike kuludega tagada mere aluse taristu puhul täielikku kaitset , mis tähendab, et jääb teatud tõenäosus, et mere alust taristut kogemata või pahatahtlikult kahjustatakse. Seda on aga võimalik minimeerida, kui mereolukorrateadlikkuse raames on teada, kes, millal ja kus mere alust taristut hooldab , et mitte reageerida juhtudel, kus seda vaja ei ole . Terve ja toimiv mere alune taristu on üks majandusjulgeoleku alustalasid . Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile seadustega pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi. Mõju riigiasutuste korraldusele on väike. Mõjuta tud on peamiselt Kaitseväg i , kellele tuleb taotlus esitada ja kes seda menetleb ning keda tuleb teavitada muudest tegevustest . Kuna taotlust menetlevate isikute a rv võrreldes kogu Kaitseväe koosseisuga on väike, on ka mõju väike. Samuti ei ole võimalik taotluste arv suur, mi stõttu ei ole ka töökoormus suur. RiPS seab juba praegu paljudel juhtudel kohustuse saada nõusolek Kaitseväelt paljudeks tegevusteks (keskmiselt 90 −95 korda kuus, olenedes natuke ka aastaajast) , mistõttu need lisanduvad teavitamised ning loa taotlemine taristu ja rajatiste korral ei kasvata töökoormus t kuigi palju . See tähendab, et puudub vajadus lisanduvate teavitamiste ja nõusoleku küsimiste tõttu uute töökohtade järgi . Kaitsevägi teeb seda tööd n agu nii iga päev , selline teenus on tagatud ööpäev läbi . Mõju majandusele Eelnõus sätestatu mõjutab majandus t pigem kaudselt , sest terve d ja toimivad mere alune taristu ja rajatised tagavad kogu elanikkonna ja ka ettevõtjate jaoks andmeside liikumise, elektrivõrgu töö ning gaasiga varusta tuse . Loa taotlemine ja teavitamine hooldustöödest ei mõjuta taristu omanik ke ega valdaja id kuigi palju , sest seda tehakse teatud ulatuses ka praegu ning see on pikemas plaanis nende endi huvides, sest nii suudetakse koostöös tagada parem mereolukorrateadlikkus ja sealt edasi kiirem reageerimine kahtlase le tegevuse le taristu läheduses. Eelnõus sätestatu ei evi sotsiaalset , sealhulgas demograafilist mõju , ega mõju elu- ja looduskeskkonnale ega regionaalarengule , samuti ei ole tuvastatud muud otsest või kaudset mõju. Tehniline järelevalve Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate veesõidukite üle Eelnõu kohaselt teeb Kaitsevägi Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate veesõidukite üle järelevalve t. Eesmärk on tagada, et registris olevad veesõidukid on merekõlblikud või sõidukõlblikud. Selleks lisatakse asjakohane säte nii MSOS-i kui ka KaLS -i . Samuti antakse MSOS- ga Kaitseväele õigus kehtestada: 1) Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva tehnilise ülevaatuse kord, 2) tehnilised nõuded nendele laevadele ja väikelaevadele ning 3) laeva ja väikelaeva merekõlblikuks või sõidukõlblikuks tunnistamise kord. Sihtrühm : Sihtrühma, keda eelnõus sätestatu mõjutab, moodustavad Kaitsevägi ja Kaitseliit. Täpsemalt need üksused, kes kasutavad veesõidukeid ja kelle üle Kaitsevägi järelevalvet teeb, samuti Kaitseväes järelevalvet tegev üksus. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju välissuhetele puudub. Mõju riigi julgeolekule on positiivne , kuid kaudne , sest ainult merekõlblike ja sõidukõlblike laevadega ja väikelaevadega on võimalik täita ülesandeid merel ja siseveekogudel. Samas ei ole probleeme veesõidukite merekõlblikkuse ja sõidukõlblikkusega, muudatuse peamine eesmärk on ühtlustada nõuded Kaitseväes ja Kaitseliidus, kuid Kaitsevägi saab kehtestada nõudeid Kaitseliidu tegevusele ja vahenditele ainult siis, kui see õigus on antud talle seadusega. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile seadustega pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi. Eelnõus sätestatu ei mõjut a muude riigiasutuste korraldust peale Kaitseväe , samuti mõjutab Kaitselii t u . Kaitseväel ja Kaitseliidul on hulk veesõidukeid , mis on registreeritud Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris. Ka praegu tehakse neile tehnilist ülevaatust, kuid seda ei tehta ühtsete nõuete alusel. Kuna ka praegu toimub teatud ulatuses kontrollimine, siis pärast eelnõukohase seaduse jõustumist ei suurene Kaitseväe töökoormus märgatavalt. Alguses on vaja üle vaadata ja kehtestada kõik vajalikud nõuded ning korrad, kuid pärast nende valmimist jääb üksnes rutiinne kontroll kooskõlas kehtestatud korra ga . Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset , sealhulgas demograafilist mõju , ega mõju majandusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale , samuti ei ole tuvastatud muud otsest või kaudset mõju. AIS-seadme pa igaldamise kohustus Eelnõuga pannakse ankrualal või sadama reidil olevate laevade teenindamisega tegelevatele veesõidukitele , kellel ei ole praegu kohustust AIS-seade t paigaldada, A-klassi või vähemalt B-klassi AIS-seadme paigaldamise kohustus. A-klassi AIS-seadme omamise kohustus on Eesti sadamat külastaval reisilaeval ning 300-se ja suurema kogumahutavusega laeval, mis ei ole reisilaev. Ankrualal või r eidil olevaid laevu teenindavad aga ka väiksema mahutavusega laevad, kellel on vaja selleks tegevusluba. Selleks, et tõhusamalt kontrollida l aevade liikumis t ja tegevusl oaga veesõiduk eid , muu hulgas piirirežiimi ja sanktsiooni de nõuetest kinnipidamis t , on vaja teada, ku idas ja kus need veesõidukid liiguvad . Ilma AIS-seadmeta on seda väga keeruline teha. A-klassi või vähemalt B-klassi AIS-seade tuleb reidil olevaid laevu teenindavatel laevadel ja väikelaevadel paigaldada kuue kuu jooksul alates eelnõukohase seaduse jõustumisest. Sihtrühm : Sihtrühma moodustavad ne nde veesõiduki te , mi llele pea b eelnõukohas e sead use jõustumise järel paigaldama veesõidukile nõuetekohase A - klassi või vähemalt B-klassi AIS-seadme , omanikud . Eelnõu koostamise ajal on selliseid veesõidukeid seitse, kellel e on antud luba teenust osutada, kuid kel lel puudub A-klassi või B-klassi AIS-seade. Kokku on lubatud reidil olevatele laevadele teenust osutada 51 veesõiduki l (sh lootsilaevad) . Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju välissuhetele puudub. Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest see parandab mereolukorrateadlikkust ja järelevalve kvaliteeti ning tagab, et laevad ei osutaks teenust nendele laevadele, kellele seda ei tohi osutada, näiteks sanktsiooni all olevatele laevadele. Mõju majandusele Mõju majandusele on kaudne. Sihtrühm, kes pea b paigaldama A - klassi AIS-seadme , on võrreldes kõikide laevadega, kellel on õigus sadamates ja reidil olevatele laevadele teenust osutada , väike. AIS-seadmed ei maksa palju võrreldes laeva enda maksumuse või muude seadmete maksumusega, seetõttu ei ole tegemist ebaproportsionaalse nõudega. Üleminekuajana määratud tähtaeg ei ole samuti ebamõistlik, vaid piisav selleks , et laeva omanik jõuaks soetada AIS-seadme. N endel laevad el , kes plaanivad alustada teenuse osutamis t pärast eelnõukohase seaduse jõustumist, pea b o lema A - klassi AIS-seade juba tegevuse algusest alates. Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset , sealhulgas demograafilist mõju , ega mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele , regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale , samuti ei ole tuvastatud muud otsest või kaudset mõju. Kokkuvõte mõjust eraõiguslike isikute halduskoormusele Eelnõuga plaanitava tel muudatus tel on väike mõju Kaitseliidu nende üksuste tegevusele, kes kasutavad veesõidukeid. Kaitsevägi teeb tehnilist järelevalvet nende veesõidukite üle, mida Kaitseliit varem ise kontrollis. Samas pea b Kaitseliit hakkama täitma Kaitseväe kehtestatud nõudeid, kuid see ei ole suure mõjuga, sest koostöö Kaitseväega käib ka praegu. Kodanike halduskoormust kõnesoleva eelnõuga plaanitavad muudatused ei mõjuta. Mere aluse taristu ja rajatiste omanike ning valdajate halduskoormus oluliselt ei kasva, sest nad esitavad hooldustöödega seotud andmeid ja teavitavad nendest ka praegu. Eelnõuga pigem täpsustatakse, millal tuleb esitada taotlus ja millal teavitada. Nendel isikutel, kes soovivad merel peamiselt vee all tegutseda muul põhjusel, mis ei ole juba seadusega reguleeritud ja mis ei ole vahetult seotud rahumeelse läbisõiduga , tekib väike halduskoormus, sest nad peavad teavitama Kaitseväge kavandatavast tegevusest. Osa neist tee b seda juba praegu, kuigi kohustust ei ole, kuid osa mitte. Viimaste le tekib väike halduskoormus teavitamis kohustuse tõttu . Kaitseväe julgeolekuala kaitse tõhustamine Sihtrühm : Peamine sihtrühm on Kaitsevägi ja selle teenistujad. Kaitseväe teenistujad võib jagada tinglikult kaheks. Esimesse rühma kuuluvad kõik Kaitseväe teenistujad, keda võib puudutada julgeolekuala vastu suunatud ründe oht. Teise rühma kuuluvad teenistujad, kelle teenistusülesanne on julgeolekuala valve ja kaitse. Teisese sihtrühma moodustavad isikud, kes viibivad julgeolekuala vahetus läheduses või soovivad siseneda julgeolekualale ning kelle tegevus võib seejuures ohustada julgeolekuala ning selle puutumatust (s.t territooriumi koos hoonetega, sellel asuvat vara ja sellel viibivaid isikuid) või kaitseväelasi. Kolmanda taseme sihtrühma moodustavad kõik riigi elanikud, kelle turvalisus ja heaolu sõltub otseselt riigi julgeolekust. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju sihtrühm 1: Kaitsevägi ja selle teenistujad. Mõju sihtrühm 2: isikud, kes viibivad Kaitseväe julgeolekuala vahetus läheduses või soovivad siseneda selle territooriumile ning kelle tegevus ohustab või võib ohustada julgeolekuala. Mõju sihtrühm 3: riigi elanikud. Sihtrühmi käsitletakse koos, sest mõju kirjeldus on olulisel määral kattuv. Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest eelnõuga plaanitud muudatuste tulemusel paraneb riigi reageerimisvõime julgeolekuala kaitseks julgeolekuala vahetus läheduses. Planeeritud muudatused võimaldavad senisest paremini kindlustada, et Kaitsevägi saab nende vastu suunatud ohule adekvaatselt ja proportsionaalselt reageerida. Seeläbi on senisest veelgi paremini tagatud Kaitseväe ja nende teenistujate kaitse, seeläbi ka avaliku võimu organite ja riigi häireteta toimimine ning selle kaudu omakorda elanike turvalisus ja heaolu. Kaitseväele ja nende teenistujatele loovad planeeritud muudatused suurema kindluse, et Kaitseväe julgeolekuala ähvardav oht ei realiseeru või suudetakse sellele adekvaatselt ja proportsionaalselt reageerida. Seega väheneb ka Kaitseväe vara ja teavet ning nende teenistujate elu või tervist ähvardava ohu realiseerumise risk. Seega mõjutavad muudatused riigi julgeolekut positiivselt. Mõju avaldumise sagedus on väike, sest julgeolekuala vastu suunatud ohu tase ja realiseerumise tõenäosus on igapäevaselt suhteliselt madal. Mõju sihtrühm 1 suurus on keskmine, sest Kaitsevägi ja selle teenistujad moodustavad kõigist riigiasutustest ja nende teenistujatest olulise osa. Mõju sihtrühm 2 on suuruselt väike, sest asjaomased isikud moodustavad äärmiselt väikese osa avalikus ruumis viibivatest või ka Kaitseväe julgeolekualale sisenevatest isikutest. Mõju sihtrühm 3 on mahult suur, sest kaudselt on mõjutatud kogu elanikkond. Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest muudatustega ei kaasne automaatselt ühtegi muudatust isikute suhtes, kellest ei lähtu (potentsiaalset) ohtu Kaitseväele ega julgeolekualale. Muudatused tehakse eesmärgiga suurendada Kaitseväe võimet kaitsta julgeolekuala selle vahetus läheduses arvestades samas vajadust kehtestada piirid, mis välistaksid ohule ülereageerimise ning seeläbi ohuolukorra eskaleerimise. Kuna julgeolekualal asuvad kaitseväelased, mitte teiste asutuste teenistujad, saab ka Kaitsevägi julgeolekuala ohustavale sündmusele julgeolekuala vahetus läheduses esimesena reageerida, kuid kui tal seda õigust ei oleks, võib tekkida olukord, kus Kaitsevägi peab ootama reageerimisega kuni oht on realiseerunud ja julgeolekuala puutumatus on rikutud, sest tal puudub selleks õigus ning tulemuseks oleks oht riigi iseseisvale kaitsevõimele ja seda tagavale taristule. See tähendab, et muudatustel on üldiselt positiivne mõju riigikaitsele ja ohuolukordadeks valmisolekule, sest Kaitsevägi ei pea viivitama sündmusele reageerimisega seetõttu, et uurida, kas ta võib reageerida, vaid saab seda kohe, kui vajalikud toimingud on tehtud. ESSi seotud muudatuste t äpsema sihtrühma moodustavad kaitseväelased, kes piiravad riigikaitselist tähtsust omava objekti piirkonnas raadiosidet ja tähistavad objekti, paigaldavad raadioside piiramise piirkonda nõuetekohaseid tähiseid ja jälgivad, et neid oleks piisavalt ja need olek s õigetes kohtades. Muudatus võimaldab Kaitseväel raadioside piiramist julgeoleku tagamiseks rakendada kiiremini ja paindlikumalt, sest ei pea selle tegevusega ootama kuni objektile on tähised paigaldatud. Seega mõjutab muudatus riigi julgeolekut positiivselt. Mõju välissuhetele puudub. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile seadustega pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi. Mõju riigiasutuste korraldusele on väike, sest eelnõukohase seadusega ei jagata asutuste vahel ülesandeid ümber. Eelnõus sätestatu ei mõjuta muude riigiasutuste korraldust peale Kaitseväe. Suurim mõju on Kaitseväe tegevusele sest ta saab õiguse ohtudele reageerida julgeolekuala vahetus läheduses. Mõju sagedus on pidev, sest Kaitsevägi on valmis reageerima igal ajal kuid rakendada tuleb lisanduvaid volitusi tõenäoliselt harva. Planeeritud muudatused loovad julgeolekuala valve ja kaitse ülesannet täitvatele teenistujatele võimaluse reageerida julgeolekuala vastu suunatud ohule julgeolekuala vahetus läheduses õigeaegselt, adekvaatselt ja proportsionaalselt. Kaitsevägi vajab spetsiaalset väljaõpet julgeolekuala vahetus läheduses ohtudele reageerimiseks. Julgeolekuala valve ja kaitse ülesannet täitvad kaitseväelased peavad läbima lisakoolituse, et omandada uuendatud volituste rakendamiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Mõju sihtrühm on keskmine, sest asjaomaseid ülesandeid igapäevaselt täitvad kaitseväelased moodustavad Kaitseväe teenistujatest suhteliselt väikese osa kuid paljud kaitseväelased võivad mingil hetkel kokku puutuda julgeolekuala kaitse ja valve ülesandega (nt õppuste ajal) ning peaksid olema pädevad reageerima julgeolekuala vahetusse lähedusse ja seal meetmeid proportsionaalselt kohaldama. Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest muudatustega ei kaasne neile peale lisakoolituse muid lisakohustusi ning muudatused tehakse eesmärgiga suurendada võimet julgeolekuala kaitseks reageerida. Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset , sealhulgas demograafilist mõju , ega mõju majandusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale , samuti ei ole tuvastatud muud otsest või kaudset mõju. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju sihtrühm 1: Kaitsevägi ja selle teenistujad. Mõju sihtrühm 2: isikud, kes viibivad piirkonnas , kus Kaitsevägi rakendab riigikaitselist tähtsust omava objekti kaitseks raadioside piiramist. Mõju sihtrühm 3: riigi elanikud. Sihtrühmi käsitletakse koos, sest mõju kirjeldus on olulisel määral kattuv. Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest eelnõuga plaanitud muudatuste tulemusel on võimalik operatiivselt raadiosidet piirata ja vältida ala aeganõudvat tähistamist. Samuti on Kaitseväe varjatud tegevuste julgeolek rohkem tagatud , sest raadiosidet piiratakse nii, et see ei pruugi olla avalikus ruumis kaugele märgatav ja põhjustada julgeolekuohtu ning liigset tähelepanu. Kaitsevägi saab oma varjamist nõudvaid tegevusi paremini teostada ning suunatud ohule adekvaatselt ja proportsionaalselt reageerida. Seeläbi on senisest veelgi paremini tagatud Kaitseväe ja nende teenistujate kaitse, seeläbi ka avaliku võimu organite ja riigi häireteta toimimine ning selle kaudu omakorda elanike turvalisus ja heaolu. Mõju avaldumise sagedus on hetkel väike, sest riigikaitselist tähtsust omaval objektil raadioside piiramise vajadus ja nt droonidest põhjustatud ohu tase ja realiseerumise tõenäosus on igapäevaselt suhteliselt madal , kuid see võib hüppeliselt suureneda vastavalt valitsevale julgeolekuolukorrale. Mõju sihtrühm 1 suurus on keskmine, sest riigikaitselist tähtsust omavad objekt id , kus Kaitsevägi ja selle teenistujad tegutsevad , moodustavad kõigist riigiasutustest ja riigiametnikest olulise osa. Mõju sihtrühm 2 on suuruselt väike, sest asjaomased isikud moodustavad äärmiselt väikese osa avalikus ruumis riigikaitselist tähtsust omavate objektide lähedal viibivatest isikutest. Mõju sihtrühm 3 on mahult suur, sest kaudselt on mõjutatud kogu elanikkond. Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike kuni keskmine, sest raadioside piiramine tähistamata territooriumil julgeolekukaalutlustel riigikaitselist tähtsust omavatel objektidel võib kaasa tuua ebasoovitavaid mõjusid raadiosidele piirkonnas, mobiililevile, mõnedele raadiosidet kasutavate meditsiiniseadmete funktsioonidele kui ka nt ehitustööriistadele, mis rakendavad töötamisel raadiosidet. Olenevalt kasutatavast raadioside piiramise seadmest ei pruugi mõju igakordselt avalduda. Samuti piiratakse raadiosidet vajalikus piirkonnas nii, et mõjud oleks avalikus ruumis minimaalselt märgatavad sest vastupidine võib kaasa tuua ebasoovitava tähelepanu ning kompromiteerida Kaitseväe tegevust. M uudatustel on üldiselt positiivne mõju riigikaitsele ja ohuolukordadeks valmisolekule, sest Kaitsevägi saab eriliselt kaitset vajavaid objekte kaitsta raadioside piiramise teel ilma, et need oleks avalikus ruumis kaugele märgatavad ja põhjustaks seega lisaohtu. Mõju välissuhetele puudub. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile seadustega pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi. Mõju riigiasutuste korraldusele on väike, sest eelnõukohase seadusega ei jagata asutuste vahel ülesandeid ümber. Pigem toob muudatus riigiasutusele vähest rahalist kokkuhoidu, kuna julgeolekukaalutlustel võib jätta raadioside piiramise piirkonnas objekti ümber tähised paigaldamata. Eelnõus sätestatu ei mõjuta muude riigiasutuste korraldust peale Kaitseväe. Suurim mõju on Kaitseväe tegevusele sest ta saab õiguse raadiosidet piirata tähistamata riigikaitsega seotud objektidel ning sellega paindlikumalt reageerida nt droonidest põhjustatud ohtudele . Mõju sagedus on pidev, sest Kaitsevägi on valmis raadiosidet piirama vajaduse korra l igal ajal, kuid tähistamata objektidel on see suhteliselt harv. Eelkõige piiratakse raadiosidet endiselt tähistatud riigikaitseobjektide kaitseks. Mõju sihtrühm on keskmine, sest raadioside piiramise ülesandeid igapäevaselt täitvad kaitseväelased moodustavad Kaitseväe teenistujatest suhteliselt väikese osa . Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset , sealhulgas demograafilist mõju , ega mõju majandusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale , samuti ei ole tuvastatud muud otsest või kaudset mõju. Kaitseliidu julgeolekuala kehtestamine ja piiravate meetmete rakendamine Sihtrühm: Peamine sihtrühm on Kaitse liit, Kaitseliidu liikmed ja selle teenistujad. Kaitse liidu liikmed ja teenistujad võib jagada tinglikult k aheks . Esim esse rühma kuuluvad kõik Kaitseliidu teenistujad ja liikmed, keda võib puudutada julgeolekuala vastu suunatud ründe oht. Teise rühma kuuluvad teenistujad, kelle teenistusülesanne on julgeolekuala valve ja kaitse. Teise sihtrühma moodustavad isikud, kes viibivad julgeolekuala vahetus läheduses või soovivad siseneda julgeolekualale ning kelle tegevus võib seejuures ohustada julgeolekuala ning selle puutumatust (s.t territooriumi koos hoonetega, sellel asuvat vara ja sellel viibivaid isikuid) või kaitseväelasi. Kolmanda taseme sihtrühma moodustavad kõik riigi elanikud, kelle turvalisus ja heaolu sõltub otseselt riigi julgeolekust. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju sihtrühm 1: Kaitse liit ja selle liikmed ning teenistujad. Mõju sihtrühm 2: isikud, kes viibivad Kaitse liidu julgeolekuala vahetus läheduses või soovivad siseneda selle territooriumile ning kelle tegevus ohustab või võib ohustada julgeolekuala. Mõju sihtrühm 3: riigi elanikud. Sihtrühmi käsitletakse koos, sest mõju kirjeldus on olulisel määral kattuv. Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest eelnõuga plaanitud muudatuste tulemusel paraneb riigi reageerimisvõime julgeolekuala kaitseks julgeolekuala vahetus läheduses. Planeeritud muudatused võimaldavad senisest paremini kindlustada, et Kaitse liit saab nende vastu suunatud ohule adekvaatselt ja proportsionaalselt reageerida. Seeläbi on senisest veelgi paremini tagatud Kaitse liidu ja liikmete ning teenistujate kaitse, seeläbi ka riigi häireteta toimimine ning selle kaudu omakorda elanike turvalisus ja heaolu. Kaitse liidu liikmetele ja teenistujatele loovad planeeritud muudatused suurema kindluse, et Kaitse liidu julgeolekuala ähvardav oht ei realiseeru või suudetakse sellele adekvaatselt ja proportsionaalselt reageerida. Seega väheneb ka Kaitse liidu vara ja teavet ning liikmete ja teenistujate elu või tervist ähvardava ohu realiseerumise risk. Seega mõjutavad muudatused riigi julgeolekut positiivselt. Mõju avaldumise sagedus on väike, sest julgeolekuala vastu suunatud ohu tase ja realiseerumise tõenäosus on igapäevaselt suhteliselt madal. Mõju sihtrühm 1 suurus on keskmine, sest Kaitse liit, selle liikmed ja teenistujad moodustavad kõigist riigiasutustest ja nende teenistujatest olulise osa. Olgugi, et Kaitseliit on avalik-õiguslik organisatsioon, on sihtrühm oma ülesannete osas võrreldav teiste riigiasutusega. Mõju sihtrühm 2 on suuruselt väike, sest asjaomased isikud moodustavad äärmiselt väikese osa avalikus ruumis viibivatest või ka Kaitse liidu julgeolekualale sisenevatest isikutest. Mõju sihtrühm 3 on mahult suur, sest kaudselt on mõjutatud kogu elanikkond. Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest muudatustega ei kaasne automaatselt ühtegi muudatust isikute suhtes, kellest ei lähtu (potentsiaalset) ohtu Kaitse liidu le ega julgeolekualale. Muudatused tehakse eesmärgiga suurendada Kaitse liidu võimet kaitsta julgeolekuala , arvestades samas vajadust kehtestada piirid, mis välistaksid ohule ülereageerimise ning seeläbi ohuolukorra eskaleerimise. Kuna julgeolekualal asuvad Kaitseliidu liikmed, kaitseväelased ning Kaitseliiduga töösuhtes olevad töötajad , mitte teiste asutuste teenistujad, saab Kaitseliit sarnaselt Kaitsevä ega julgeolekuala ohustavale sündmusele esimesena reageerida . Selle õiguseta võib tekkida olukord, kus Kaitse liit peab ootama reageerimisega kuni oht on realiseerunud ja julgeolekuala puutumatus on rikutud, sest tal puudub selleks õigus ning tulemuseks oleks oht riigi iseseisvale kaitsevõimele ja seda tagavale taristule. See tähendab, et muudatustel on üldiselt positiivne mõju riigikaitsele ja ohuolukordadeks valmisolekule, sest ei pea viivitama sündmusele reageerimisega seetõttu, et uurida, kas ta võib reageerida, vaid saab seda kohe, kui vajalikud toimingud on tehtud. Mõju välissuhetele puudub. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile seadustega pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi. Mõju riigiasutuste korraldusele on väike, sest eelnõukohase seadusega ei jagata asutuste vahel ülesandeid ümber. Eelnõus sätestatu ei mõjuta muude riigiasutuste korraldust . Suurim mõju on Kaitseliidu kui avalik-õigusliku organisatsiooni tegevusele , sest ta saab õiguse ohtudele reageerida senisest tõhusamalt. Mõju sagedus on pidev, sest Kaitseliit on valmis reageerima igal ajal , kuid rakendada tuleb lisanduvaid volitusi tõenäoliselt harva. Planeeritud muudatused loovad julgeolekuala valve ja kaitse ülesannet täitvatele teenistujatele võimaluse reageerida julgeolekuala vastu suunatud ohule õigeaegselt, adekvaatselt ja proportsionaalselt. Julgeolekuala valve ja kaitse ülesannet täitvad kaitseväelased ja Kaitseliidu tegevliikmed peavad läbima lisakoolituse, et omandada uuendatud volituste rakendamiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Mõju sihtrühm on keskmine, sest asjaomaseid ülesandeid igapäevaselt täitvad kaitseväelased ja tegevliikmed moodustavad liikmeskonnast suhteliselt väikese osa , kuid paljud kaitseväelased ja tegevliikmed võivad mingil hetkel kokku puutuda julgeolekuala kaitse ja valve ülesandega (nt õppuste ajal) ning peaksid olema pädevad reageerima ja meetmeid proportsionaalselt kohaldama. Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest muudatustega ei kaasne neile peale lisakoolituse muid lisakohustusi ning muudatused tehakse eesmärgiga suurendada võimet julgeolekuala kaitseks reageerida. Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset , sealhulgas demograafilist mõju , ega mõju majandusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale , samuti ei ole tuvastatud muud otsest või kaudset mõju. Sõjavangide kohtlemise regulatsiooni kehtestamine Sihtrühm: Peamine sihtrühm on Kaitseministeerium ja selle valitsemisala asutused , Justiits- ja Digiministeerium ning Vanglateenistus , samuti Tervisekassa. Teise sihtrühma moodustavad isikud, kes relvakonflikti raames saavad sõjavangi staatuse ja keda peetakse kinni. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Muudatusel on positiivne mõju Eesti riigikaitsele, sealhulgas sõjalise kaitse sihipärasele teostamisele. Sõjavangide haldamise pädevuste ja täpsemate tegevuste määratlemine, et Eesti täidab rahvusvahelisi kohustusi G enfi III konventsiooni raames ja sellega kooskõlas . Lahendusel on oluline mõju riigikaitse korraldusele, sest see toob kaasa tööjaotuse ja selgete vastutusvaldkondade määramise asutuste vahel. Sõjavangide pikaajalise kinnipidamise kohtadena vanglate territooriumide kasutamine kasutab optimaalselt riigi ressursse. Sellega välditakse Kaitseväe täiendavat halduskoormust ja võimaldatakse Kaitseväe isikkoosseisu täiemahuline keskendumine sõjapidamisele. Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala on oma pädevusest tulenevalt väheste ümberkorraldustega võimeline sõjalise kriisi ajal tegelema sõjavangide kui kinnipeetud isikute erikategooriaga, järgides rahvusvahelise humanitaarõiguse nõudeid. See tähendab riigi tõhusamat ressursikasutust sõjaajal ja on kooskõlas laiapindse riigikaitse põhimõttega, mis näeb ette tsiviilsektori laialdasemat kaasamist riigi julgeolekusse ja kaitsetegevusse. Vanglate territooriumide kasutamine võimaldab tõhusamalt tagada ka riigi sisejulgeolekut sõjaolukorras, tagada parema kontrolli vangilangenud vastaste üle ning tagada nende kinnipidamiskohtade nõuetekohase ohutuse. Mõju sagedus avaldub vaid relvakonflikti ja sõjaseisukorra ajal. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta rahuajal neile seadustega pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi. Mõju riigiasutuste korraldusele avaldub vaid relvakonflikti ja sõjaseisukorra ajal, mil see on väga intensiivne. Eelnõus sätestatu ei mõjuta esmaselt muude riigiasutuste korraldust peale Kaitseväe , Vanglateenistuse ja Tervisekassa . Mõju ulatus ja ebasoovi tavate mõjude kaasnemise risk avaldub samuti vaid relvakonflikti või sõjaseisukorra ajal. Sõjaväepolitsei on seni ni arvestanud ja harjutanud sõjavangidega ümberkäimis t ja esmas te kinnipidamistoimingute teostamis t , mistõttu õigusmuudatus ei avalda negatiivset mõju Kaitseväe ülesannete täitmisele ega kaitseväekohustuse täitmisele. Samas on sellel märkimisväärne positiivne mõju, kuna sõjavangide pikaajalise kinnipidamise ülesande osas selgete vastutuste määratlemine riigisiseses õiguses võimaldab Kaitseväel keskenduda sõjaseisukorra ajal oma põhiülesan dele – riigi kaitsmisele. Regulatsioon vähendab koormust kaitseväekohustust täitvale personalile, tagades, et nende ressursid ja tähelepanu on suunatud otseselt riigi julgeoleku ja kaitse tagamisele, mitte sõjavangide pikaajalisele haldamisele. Samuti tagab selge rollijaotus tõhusama sõjavangide pikaajalise kinnipidamissüsteemi, vähendades riski koordineerimata ülesannete täitmiseks. Selline lahendus tugevdab kahe ministeeriumi koostööd laiapindse riigikaitse põhimõtte alusel. Samuti välistab regulatsiooni vastuvõtmine riski, et sõjavangide kinnipidamise küsimusi tuleb kiirkorras lahendada relvakonflikti puhkedes. Sõjavangide kinnipidamine võib eelduslikult mõjutada eelkõige Tartu ja Tallinna vanglat . Olenevalt olukorrast võib sõjavange hoida kõigis vanglates või ühes neist. Kuigi hinnanguliselt on Tallinna vanglas kohti ligi 1300 ja Tartu vanglas 993 kohta, mõjutavad sõjaseisukorras vabade vanglakohtade arvu mitmed tegurid. Vabade kohtade arvu mõjutab näiteks kinnipeetavate arv vanglas, kinnipeetavate vangistuse kandmise alus, kui kiirelt suudetakse kinnipeetavad evakueerida ja seeläbi vanglakohti vabastada . Kui vanglaid kinnipidamiskohana kasutada ei saa, peab vanglateenistus sõjavangid paigutama Vabariigi Valitsuse korraldusega määratud alternatiivasukohta. Vanglasüsteemi kasutamine võimaldab rakendada olemasolevat taristut ja kogemusi ning see on kulutõhusam lahendus. Rahuajal avaldub muudatuse mõju eelkõige ettevalmistava tegevusena vanglasüsteemi valmiduse parandamisel. Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalas on oluline koolitada personali Genfi III konventsiooni nõuete teema l, mille osas saab tuge pakkuda Kaitsevägi . Kuna sõjavangide kohtlemine on erinev tavakinnipeetavate kohtlemisest, peab vanglapersonal saama vajaliku väljaõppe. Vajalik võib olla välja töötada konkreetsed juhised sõjavangide käsitlemiseks. Samuti vajab tähelepanu vanglaasutuste valmisolek: tuleb hinnata, millised ruumid sobivad sõjavangide isoleeritud majutamiseks ning milliseid lisatingimusi on sõjavangide kinnipidamise jaoks vaja. Kuna sõjavangid ei tohi kokku puutuda kinnipeetavatega, on oluline nende eraldatus vangla territooriumil. Vajaduse korral tuleb arendada võimekus a ndmete turvaliseks edastamiseks . Tegemist on ettevalmistava faasiga, mis tähendab ajaliselt hajutatud planeerimis- ja arendustöid. Kui sõjavangid saabuvad, tekib vanglateenistusele juurde lisaülesanne. Vanglateenistus saab seni, kuni see on võimalik, kasutada vanglate taristut ka sõjavangide kinnipidamiseks. Mis puudutab Tartu v angla väljarentimist Rootsi kinnipeetavate jaoks, siis on juba rendilepingu sõlmimisel arvestatud, et lepingus oleks klausel, mille alusel on võimalik sõjaolukorras Rootsi kinnipeetavad evakueerida Rootsi. Samuti on selles lepingus märgitud, et oluline on arvestada vanglateenistuse võimega panustada siseturvalisusesse, laiapindsesse riigikaitsesse ning tegeleda sõja korral näiteks sõjavangide kinnipidamisega. Olukorras, kus vanglad peavad majutama nii tavalisi kinnipeetavaid kui ka sõjavange, suureneb ka turvarisk. Seetõttu võib osutuda vajalikuks ajutiste struktuuride, näiteks valvealade või tööprotseduuride ümberkujundamine. Vanglateenistus peab olema valmis sõjavangide registreerimiseks, majutamiseks ja nende eraldamiseks teistest kinnipeetavatest. Samuti tuleb sõjavangidele tagada piisav elamispind, toitlustus, meditsiiniabi ja suhtlemisõigused kooskõlas Genfi konventsiooniga. Reaalne mõju vanglatele sõltub sellest, kui palju sõjavange riigis on. Mõju avaldub Sotsiaalministeeriumi valitsemisalale, täpsemalt Tervisekassale, olukorras, kui on vaja sõjavangidele osutada ja korraldada tervishoiuteenuseid. Koormuse kasv avaldub sõjaseisukorra ajal vastavalt sõjavangide arvule. Teenuste osas on vajalik, tulenevalt Genfi III konventsioonist, et tagatud oleks esmane ja primaarne ravi sõjavangidele vanglas. Mõju elu- ja looduskeskkonnale, sotsiaalsetele ja demograafilistele tingimustele ning kohalikule majandusele on marginaalne ja vähene. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ning tulud Kohalikule omavalitsusele ei kaasne eelnõukohase regulatsiooniga ühtegi kulu ega saada ka tulu. Samuti ei panda talle seadusega uusi ülesandeid ega muudeta olemasolevaid, mistõttu ei kaasne kohalikule omavalitsusele eelnõukohase seadusega mingeid tegevusi. Riigiasutustest tekib õigusi ja seega eri tegevusi Kaitseväele, kes saab muu hulgas juurde õiguse reageerida merelistele ohtudele; samuti hakkab Kaitseväe juures tegutsema mereliste ohtude töörühm. See tähendab Kaitseväe (peamiselt mereväe) jaoks uusi tööülesandeid ja oskusi, mille täitmiseks on vaja üle vaadata või kehtestada uued tegevusjuhendid. See on ühekordne ülesanne ja ei vaja lisatööjõudu ega kordade kehtestamise järel ümberkorraldusi Kaitseväes. Mereliste ohtude töörühma loomisega kaasnevad Kaitseväele väike töökoormus ja uued ülesanded, mis seisnevad peamiselt töörühma töö koordineerimises ning tegevusjuhendite väljatöötamises. Muu suhtes täidab Kaitsevägi oma tavapäraseid ülesandeid. Ka kõik töörühmas osalevad asutused täidavad oma tavapäraseid ülesandeid ning uusi ülesandeid, mida nad ka ilma töörühmata ei teeks, töörühmas osalemisega ei teki (nt osaletakse ühisõppustel , kohtutakse eri tööasjade arutamiseks jne). Kaitsevägi peab muu hulgas üle vaatama ja välja töötama uued väljaõppe kavad, mis võivad lisanduda merel mis tahes merelisele ohule reageerimise õiguse saamise tõttu , ning plaanima asjakohase väljaõppe . Üks selline ülesanne on pardumine teisele veesõidukile. Väljaõppe korraldamine vajab raha, kuid seda on võimalik korraldada Kaitseväe eelarve piires. Julgeolekuala vahetus läheduses reageerimise õiguse lisandumisega seoses tekib r i igiasutustest õigusi ja seega eri tegevusi Kaitseväele, kes saab muu hulgas juurde õiguse reageerida julgeolekuala vahetus läheduses ohtudele julgeolekuala kaitse eesmärgil. Kaitseväe julgeolekuala kaitse ja julgeolekuala vahetus läheduses reageerimisega seotud muudatuste rakendamisega ei kaasne vajadust teha muudatusi Kaitseväe koosseisus ega struktuuris. Ka praegu on Kaitseväe koosseisus teenistujad, kelle ülesanne on tagada julgeolekuala ja sealse taristu, vara, teenistujate ja teabe valve ning kaitse. Kaitsevägi peab muu hulgas üle vaatama ja välja töötama uued väljaõppe kavad, mis võivad lisanduda julgeolekuala vahetus läheduses ohule reageerimise õiguse saamise tõttu, ning plaanima asjakohase väljaõppe. Lisakoolitusega kindlustatakse, et volitusi rakendavad kaitseväelased on teadlikult nende tingimustest ja piiridest. V äljaõppe korraldamine vajab raha, kuid seda on võimalik korraldada Kaitseväe eelarve piires. Väljaõppeks kuluvat summat ei ole võimalik öelda. Justiits- ja Digiministeeriumi töökoormus suureneb sõjavangide pikaajalise kinnipidajana . Sealjuures suureneb töökoormus personalile sõjaseisukorra ajal, kuna lisaks tavapärastele ülesannetele kinnipeetavate kinnipidamisel peab personal hakkama tegelema ka täiesti uue isikutegrupiga – sõjavangidega. Riigi erinevate tegevuste rahastamine ja riigieelarve muutmine erikorra ajal on sätestatud riigieelarveseaduses (RES) ja RiKS-s . Sõjavangide kinnipidamine loodava regulatsiooni mõttes saab toimuda üksnes relvakonflikti raames. Relvakonflikti puhkedes kuulutatakse kõigi eelduste kohaselt riigisiseselt välja sõjaseisukord. Sõjaseisukorra ajal on võimalik sõjaseisukorraga seonduvate ülesannete täitmiseks vajalikke tegevusi riigieelarvest rahastada paindlikumalt kui rahuajal. Kui riik on sõjaseisukorras , on riigi prioriteet tagada selliste ülesannete jätkusuutlik täitmine (nt rahaliste vahenditega), mis on seotud sõjaliste ülesannetega. Vabariigi Valitsusel on pädevus teha ettepanek lisavahendite eraldamiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorrast tulenevate ülesannete täitmiseks. Sellisel juhul on võimalik riigieelarvet muuta , leida rahalised vahendid ja jagada need vastavalt ülesannete prioriteetsusele. Oluline on, et RiKS ja RES sätestavad erandid riigieelarve muutmisele, kui ülesanne seondub kõrgendatud kaitsevalmiduse (KKV) või sõjaseisukorraga. Samuti on võimalik KKV ja sõjaseisukorra ajal juba enne Riigikogu poolt RES - i muutmise otsustamist hakata esitatud eelnõu rakendama. Siinkohal vt RiKS § 14 lg 1 p 3; RES § 43 lg 1; § 44 lg 1; § 45 lg 1, lg 2 p 3 ja lg 3. Lisaks on sõjaseisukorra või muu erakorralise olukorra või olulise mõjuga kriisi lahendamiseks või ennetamiseks võimalik kasutada finantsreservi ehk stabiliseerimisreservi (RES § 71). Seega olukorras, kus sõjavange puudutavat regulatsiooni tuleb hakata rakendama, on võimalik eri reeglite järgi riigieelarvet muuta ning võimalik on võtta kasutusele ka stabiliseerimisreserv, et vastava ülesandega asutustel oleks võimalik sõjaseisukorraga , sh sõjavangide pikaajalise kinnipidamisega, seotud ülesandeid täita. Tulud Eelnõukohase seaduse jõustamisega ei kaasne riigieelarve tulu. Eelnõuga ei kehtestata kohustust tasuda riigilõivu taristu ja rajatiste hooldustöödega seotud tegevuste jaoks taotluse menetlemiseks. Kulud Riigile ei too eelnõukohase seaduse rakendamine lähiajal ettenähtavaid lisa kulutusi. Kõik vajalikud kulutused jäävad riigieelarve , s eal h ulgas Kaitseväe , Kaitseliidu ja teiste asutuste eelarve piiresse . Kaitseväe jaoks vajaliku väljaõppe kulud kavandatakse Kaitseväe eelarve planeerimise l . Väljaõppeks kuluvat summat ei ole võimalik öelda . See oleneb sellest, millis te uute ülesannete alast väljaõpet nad saanud ei ole, kuid see selgub täpsemas koostöökokkuleppes KAPO-ga . Võimalik kulu kaasneb julgeolekuala valve ja kaitse ülesannet täitvate Kaitseväe teenistujate lisakoolitusega, mille käigus omandavad nad lisateadmised ja -oskused ning hoiakud, mida on vaja lisandunud volituste proportsionaalseks rakendamiseks. Neid koolitusi saab ühendada regulaarsete füüsilise jõu, vahetu sunni ja relva kasutamise oskuste täiendamise ja kontrollimise koolitustega ning katta Kaitseväe eelarves sellisteks koolituseks ette nähtud vahenditest. Sõja seisu korras võib p otentsiaalne mõju kuludes o lla vanglateenistusele suur em . Reaalne mõju vanglateenistuse eelarvele sõltub kahest asjaolust: millist eelnevat ettevalmistuse taset eeldatakse (investeeringud jt) ning kui palju sõjavange riigis viibib ja kui pikalt neid kinni peetakse. Praegu puudub vanglateenistusel raha sõjavangide kinnipidamise ülesande ettevalmistamiseks ja täitmiseks väljaspool igapäevaseid tegevuskulusid. Eelnõu jõustumisel tuleb määratleda vanglateenistuse vajalik valmisoleku aste ning eraldada selleks vastavad vahendid. Ühtlasi kaasnevad eelnõuga Justiits- ja Digiministeeriumile kulud seoses VangS § 5 1 lõikes 1 nimetatud registri arendustöödega, et luua registrisse lahendus sõjavangide üle arvestuse pidamiseks. TTKS §-s 52 on sätestatud tervishoiu rahastamine riigieelarvest ning loetletakse kulud, mis kaetakse ministeeriumite või nende allasutuste eelarvest. Eelnõu näeb ette, et Sotsiaalministeeriumi kaudu rahastatakse riigieelarvest tulevikus ka sõjavangidele tervishoiuteenuste osutamise korraldamist ning rahastamine toimub Terviseameti kaudu. Kulu tekib ainult sõjaseisukorras ning sõltub sõjavangide arvust ja nendele pakutavatest raviteenustest. Rakendusaktid Seoses eelnõu rakendamisega on vaja teha järgmised muudatused ning kehtestada järgmised aktid : 1 . RiPS -i § 14 2 lõige 3 : Taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevusteks loa taotlemise ja andmise korra ning loa taotlemise vormi kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega. Määruse eelnõu kavand lisatud . 2 . RiKS-i § 87 8 lõige 5: sõjavangide lühiajalise ja pikaajalise kinnipidamise korra ning Kaitseministeeriumi ja Justiits- ja Digiministeeriumi koostöö selle korraldamisel võib kehtestada Vabariigi Valitsuse määrusega. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu kavand seletuskirjale lisatud. 3 . Kaitseväele uue ülesande (tehnilise järelevalve tegemine) lisandumisega on vaja muuta Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määrust nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“. Põhimääruse § 19 lõikesse 2 on vaja lisada mereväele uus ülesanne, mis on seotud tehnilise järelevalve tegemisega. Selleks lisatakse punkt 7 tekstiga „ 7) korraldada meresõiduohutust Kaitseministeeriumi valitsemisalas “ . Eelnõu kavand seletuskirjale lisatud . 4 . Seoses eelnõu § 7 punktiga 4 on vaja asjakohane muudatus teha Vabariigi Valitsuse 19. mai 2004. a määruse nr 194 „Laevade ja väikelaevade sisemerre , sadamatesse ning piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja neist väljumise kord“ § 3 lõikes 1, jättes sellest välja erandite loetelust punkerdamise . Eelnõu kavand seletuskirjale lisatud . 5 . Mitmekordse loa andmise võimaluse loomise tõttu teatud ülesandeid täitvatele riigilaevadele (eelnõu § 7 punkt 6), on vaja asjakohane muudatus teha ka Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2001. a määruse nr 237 „Välisriigi laevale laevaloa taotlemise ja andmise kord“ § 3 lõiget 2, lisades sellesse mitmekordse loa saajate hulka eelnõukohases seaduses nimetatud riigilaevad. Eelnõu kavand seletuskirjale lisatud . Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril . Üleminekuaeg kuus kuud (vt § 5 punkt 1 2 ) on antud nende veesõidukite omanikele, kelle veesõidukitega osutatakse ankrualal või sadama reidil seisvatele ja ootavatele laevadele teenust. Vt täpsemalt eelnõu § 5 punkt 1 2 . Muudel juhtudel puudub vajadus üleminekuaja andmiseks, sest enamus sätteid puudutab õiguse andmist, mitte nõuetele vastamise kohustust , või viiakse seaduses olev säte kooskõlla tegelikkusega. Eelnõukohase seaduse sätteid on võimalik tä ita jooksvalt nii, et riigi julgeolek ja -kaitse on tagatud. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Justiits- ja Digiministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile , Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ning Välisministeeriumile ja arvamuse andmiseks Eesti Laevaomanike Liidule ning merealuse taristu omanikele , Kaitseliidule, Kaitsepolitseile , Kaitseväele, Logistika ja Sadamate Liidule , Politsei- ja Piirivalveametile , Riigikantseleile, Tallinna Vanglale, Tartu Vanglale, Viru Vanglale, Tervisekassale , Transpordiametile ning Välisluureametile . Lisa: Rakendusaktide kavandid
Teie 29.09.2025 nr 5-1/25/8, KAM/25-
Kaitseministeerium
1067/-1K
[email protected]
Meie 05.11.2025 nr 8-2/7906
Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine
Austatud minister
Kaitseministeerium on Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks esitanud kaitseväe
korralduse (KKS) ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (eelnõu). Justiits- ja Digiministeerium
jätab eelnõu kooskõlastamata.
I. Põhimõttelised märkused
Halduskoormus
1. Vastavalt HÕNTE § 41 lg 1 p 3 tuleb seletuskirjas sisukokkuvõttes esitada info halduskoormuse
kohta ning halduskoormuse kasvu korral ülevaade selle vähendamisest. Käesolevas eelnõus on
nii halduskoormust suurendavaid kui ka vähendavaid nõudeid. Samas võib halduskoormuse
tasakaalustamise reegli jätta rakendamata, kui halduskoormus lisandub riigikaitse või julgeoleku
oluliste vajaduste tõttu (HÕNTE § 1 lg 4(2)). Seega käesolevas eelnõus ei ole kohustust
halduskoormuse vähendamise ettepanekuid leida. Siiski teeme ettepaneku sisukokkuvõttes
kajastada mõju halduskoormusele tervikuna ning lisada viide julgeoleku erandile.
Eelnõu § 1 (KKS) ja § 6 (RiKS) – põhiõiguste piiramine ja andmekaitseõigus
Riikliku julgeoleku tagamisega seotud eesmärkides isikuandmete töötlemist reguleerib 28. jaanuaril
1981. a koostatud isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsioon ehk nn
Konventsioon 108, mille ratifitseerimise seadus jõustus 1. juunil 2002. a.
2. Eelnõu § 1 p-ga 11 muudetakse KKS § 541 lg-d 1 ja 2 ning isikuandmete töötlemine nähakse ette
oluliselt laiemana kui kehtivas KKS-s. Lõikes 1 antakse Kaitseväele õigus Kaitseväe julgeolekualal
asuva vara või isiku vastu suunatud ründe lõpetamiseks jm ülesannete täitmiseks töödelda
isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku või eraõigusliku juriidilise isiku
andmekogust, sh varjatult. Neid volitusi lubatakse rakendada mistahes tavalise ohu
ennetamiseks, väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks. Lõikes 2 antakse Kaitseväele volitus ohu
väljaselgitamiseks, tõrjumiseks ja Kaitseväe julgeolekualal asuva vara või inimeste vastu
suunatud ründe lõpetamiseks kasutada variandmeid, isikut varjatult jälgida ning kasutada pilti
edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
Tegemist on põhjendamatult madala ohu lävendiga ning minimaalselt tuleb sätestada, et lisatavad
meetmed oleks lubatud vaid julgeolekuala ohutuse tagamiseks või riigi julgeoleku tagamiseks.
Seejuures vajab eraldi põhjendamist, miks on vaja meetmeid rakendada juba abstraktselt ohu
ennetamiseks, s.t ilma reaalse ohuolukorrata.
KKS-s on praegune norm Kaitseväe luure ja julgeolekuala keskne: isikuandmete varjatud
töötlemine andmekogudest on lubatud üksnes KKS § 36 lg 1 p 6 ülesande täitmiseks olulise ohu
väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks. Eelnõus ettenähtud muudatusega soovitakse isikuandmete
erinevatest andmekogudest varjatult töötlemise õigust laiendada, sest ohu tase on allapoole
toodud/välja jäetud, ülesandeid on juurde lisatud (sh lisandunud julgeolekuala vahetu lähedus) ja
Kaitseväe üldmõistena kasutusele võetud. Säte (lg 1) on ülesehituselt muutunud pigem raskesti
loetavaks ja ilmselt ka rakendajale keeruliseks (ei ole üheselt selge, kes, mida millal ja milleks
tohib). Siinkohal on oluline arvestada, et Riigikohus on oma 2019.a PSJV asjas nr 5-19-38 (mis
käsitles Kaitseväe õigust isikuandmeid varjatult töödelda) eraldi rõhutanud, et isiku kohta varjatult
teabe kogumist ja selle edasist töötlemist võib üldjuhul pidada isiku õiguste intensiivseks ja
riigivõimu omavoli ohtu sisaldavaks riiveks, mis esitab normide õigusselgusele kõrgendatud
nõudeid. Seletuskirjas puudub ka piisav põhjendus, miks on vajalik edaspidi nii laialdaselt
kasutada Kaitseväel isikuandmete varjatud töötlemist (andekogudest). Varjatud andmetöötlust
puudutavas osas vajab eelnõu kavandatavaid muudatusi kogumis arvesse võtvat
põhiseaduspärasuse analüüsi.
Eriti sekkuvaks isikuandmete töötlemiseks (KKS § 541 lg 2) sätestab kehtiv KKS kaks olulist
piirangut - edasilükkamatu olukord ja kõrgendatud oht. Kuigi eelnõu seletuskirjas nenditakse, et
isikuandmete töötlemise õigus on Kaitseväele tagatud ka kehtiva õigusega, ei ole seletuskirjas
toodud põhjendusi, miks andmete töötlemise aluseid oluliselt lõdvendatakse - eelnõu kohaselt
saab isikuandmeid varjatult töödelda juba lihtohu väljaselgitamiseks. Palume eelnõu seletuskirjas
vajalikud põhjendused tuua.
Lisaks tekkis küsimus kehtiva sätte lõike 4 osas, milles muudatusi ei kavandata. Kuidas toimub
KV muude ülesannete (lg 4 on regulatsioon vaid § 36 lg 1 p 6 kohta) täitmisel kogutud
isikuandmete säilitamine ja kustutamine? Näib, et siin on sättes osa regulatsiooni puudu.
Isikuandmete kohta varjatult andmekogust päringu tegemine tähendab eelduslikult, et
andmesubjektile ei esitata teavet selle kohta, et tema osas on päring tehtud, st piiratakse
andmesubjekti õigust saada teavet tema isikuandmete töötlemise kohta. Selleks on KKS-s juba
olemas § 4110, mille lg 3 p-d 1 ja 2 annavad õiguse jätta andmesubjektile esitamata teave selle
kohta, et tema isikuandmeid töödeldakse ning selle kohta, kes on nende isikuandmete
vastuvõtjad.
Eelpooltoodu tõttu jääb ebaselgeks, miks on vaja muudetava § 541 lg 1 lõppu on vaja lisada
tekstiosa „sealhulgas varjatult“ ning norm tuleb sõnastada viitega KKS §-st 4110 tulenevale
võimalusele piirata andmesubjekti õigusi.
Märgime, et seletuskirjas puudub ka piisav põhjendus selle kohta, et puudub andmesubjektide
õiguse ja vabadusi vähem riivavam meede kui andmekogudest nende kohta varjatult päringute
tegemine. Seletuskirjas ei ole kirjeldatud, millised oleksid rakendatavad kaitsemeetmed, mis oleks
mõeldud sellist ulatuslikku õiguste riivet tasakaalustama. Näiteks – kas päringuid ikkagi logitakse
andmejälgijas (päringud poleks nähtavad üksnes andmesubjektile, kuid nende üle on siiski
võimalik teostada järelevalvet) või kas toimiks mõni muu kaitsemeede. Selgitame, et Konventsioon
108 artikkel 9 lg 2 p a võimaldab küll teha artiklist 8 erandeid riigi julgeoleku kaitsmise eesmärgil,
kuid selline kitsendus on lubatud osalisriigi siseriikliku õigusega ainult juhul, kui kitsendus osutub
demokraatlikus ühiskonnas vajalikuks.
Kahetsusväärselt pole seletuskirjas esitatud põhjendusi, kuidas kavandatavad andmesubjekti
õiguste piirangud vastavad Konventsioon 108 nõuetele. Siseriikliku õigusega ei tohi vastavaid
sätteid ette näha, kuni piirangute õiguspärasus ei ole argumenteeritult põhjendatud.
Lisaks tekkis küsimus kehtiva sätte lõike 4 osas, milles muudatusi ei kavandata. Kuidas toimub
Kaitseväe muude ülesannete (lg 4 on regulatsioon vaid § 36 lg 1 p 6 kohta) täitmisel kogutud
2
isikuandmete säilitamine ja kustutamine? Ka seda on vaja reguleerida ja seetõttu tuleb eelnõu
täiendada.
Eelnõu § 6 (RiKS 62. ptk) – sõjavangid
Täname teid võimaluse eest enne ametlikku kooskõlastusringi sõjavange puudutava regulatsiooni
osas ettepanekuid esitada. Esitasime mitteametlikult oma tähelepanekud seoses vangiregistriga
seotud muudatustega, kuid eelnõus meie tähelepanekuid ei kajastu. Palume eelnõu täiendada.
3. Eelnõus ei ole piisavalt selgelt määratletud, millised ülesanded on seotud lühiajalise ja pikaajalise
kinnipidamisega. Kuigi nende täpsem reguleerimine on võimalik rakendusaktide tasandil, peaksid
ülesannete üldised raamid olema sätestatud seaduses.
Tõime mitteametliku suhtluse käigus esile vajaduse määrata pädev asutus, kes on peavastutaja
sõjavangide kohtlemise 12. augusti 1949 Genfi (III) konventsiooni rakendamise ja nõuetest
kinnipidamisega seoses. Samuti leidsime, et Genfi (III) konventsiooni kohaselt ei ole sõjavangid
samastatavad nö tavaliste kinnipeetavatega, siis ei ole õige neile kohaldada vangistusseaduse
(VangS) regulatsiooni ega kanda nende andmeid nö tavaliste kinnipeetavate ja vangide
andmestikku, vaid nende tarbeks oleks vaja eraldi sõjavangide andmestikku.
Eelnõu vajab täpsustamist asjaoluga, et vanglateenistuse roll pikaajalise kinnipidamise
korraldamisel peab piirduma sõjavangide majutamise ja valvamise praktilise korraldamisega, sh
elamispindade, turvalisuse ja igapäevase elukorralduse tagamisega kinnipidamiskohtades.
Vanglateenistusel ei tohiks lasuda riikliku informatsioonibüroo (Information Bureau) ülesandeid
ega otsustusõigust sõjavangide vabastamise küsimustes.
Meie eespooltoodud seisukohad ei ole muutunud ja palume eelnõu täpsustada.
II. Sisulised märkused
4. Üldine märkus – eelnõuga plaanitakse anda Kaitseväele mitmeid julgeolekuala ohu ennetamise,
väljaselgitamise ja tõrjumise meetmeid. Samas ei avata eelnõus sõnaselgelt ohu sisu. Oleme
seisukohal, et õigusnormide parema arusaadavuse huvides tuleks eelnõusse lisada säte, mis
seoks lisatavad meetmed julgeolekuala ohutuse tagamisega või minimaalselt riigi julgeoleku
tagamisega (st täpsustaks, et meetmed on ette nähtud vaid julgeolekuala julgeoleku tagamiseks
sõltumata sellest, kas oht julgeolekualale paikneb alal või määratlemata piirkonnas väljapool ala).
Selgus ohu mõistes on seda olulisem, et KKS-s on Kaitseväele antud kahesugune positsioon -
ennekõike on tema ülesandeks loomulikult riigi julgeoleku tagamine, kuid samas osaleb ta ka
avaliku korra kaitses. Mõlemal juhul on kaitstav õigusväärtus erinev – riigi julgeolek versus avalik
kord – ning seega on erinev ka ohu sisu (oht avalikule korrale hõlmab kõiki avaliku-õiguse norme,
oht riigi julgeolekule on oluliselt spetsiifilisem). Selleks, et vältida segadust, millise õigushüve
kaitseks Kaitseväele eelnõuga plaanitavad ulatuslikult rakendatavad meetmed ette nähakse, tuleb
eelnõu täiendada ja kavandatavate meetmete puhul ohu mõistet täpsustada.
5. Eelnõu § 1 p 2 (KKS § 31) – Politsei- ja Piirivalveameti ülesandeid (väikesaared ja mereala)
reguleerivasse paragrahvi plaanitakse eelnõuga läbivalt lisada sõna Kaitsepolitseiamet (KAPO).
Ei ole arusaadav, milliseid KAPO ülesandeid ja millises mahus Kaitsevägi merelt tulenevate
ohtude tõkestamiseks selle normi alusel täitma hakkaks. Ka seletuskiri ei loo siin piisavat selgust.
Seletuskirjas on üksnes allmärkusena (nr 8) lisatud ülesannete sisulist piiri kirjeldav põhimõtteline
erisus, et „ei kohaldu andmete kogumisele ja töötlemisele, sest see ei ole seotud vahetu ohu
tõrjumisega“. See selgitus ei ole piisav ja vajab täiendamist, sest dubleerivad või ebaselgelt
piiritletud ülesanded võivad kaasa tuua rakendamisel pädevuskonflikte.
Samuti vajab läbimõtlemist, kas kehtiva sätte lg 7 vajaks ka täiendamist arvestades, et KAPO kui
julgeolekuasutuse tegevuse üle teostatakse parlamentaarset kontrolli julgeolekuasutuste
järelevalve komisjonis.
3
Palume eelnõu ja seletuskirja täiendada.
6. Eelnõu § 1 p 3 (KKS § 32) – kõnealuse muutmispunktiga reguleeritakse asutuseülene merelistele
ohtudele reageerimise koordineerimine, mille tarbeks on Kaitseväe juurde moodustatud mereliste
ohtude komisjon.
Eelnõu § 1 p 3 tuleb välja jätta, sest komisjonide ja töörühmade tegevust ei ole vaja seaduses
reguleerida. Lisaks on ebaselge, mis on täpsemalt komisjoni roll, sest pealkiri on koordineerimine,
kuid normi lg 1 p-s 3 sätestatakse ka merelistele ohtudele reageerimine. See on oluliselt laiem,
kui termin „koordineerima“ võimaldaks.
Vaadates komisjoni tegevusi, tunduvad need olevat sarnased julgeolekuasutuste seaduse (JAS)
§-s 10 sätestatud Vabariigi Valitsuse (VV) julgeolekukomisjoni tegevustele. Seletuskirjas on
märgitud, et „Oluline on märkida, et juhtrühm ei ole mõeldud asendama Vabariigi Valitsuse juures
tegutsevat julgeoleku nõukogu (edaspidi JKN), kellele on seadusega pandud väga konkreetsed
ülesanded, ega sellega konkureerima.“ – siin on ilmselt mõeldud siiski VV julgeolekukomisjoni?
Palume see üle vaadata ja täpsustada.
Seletuskirjast tuleneb ka see, et „… ei jääda ootama poliitilisi suuniseid julgeolekunõukogult,
ministeeriumilt või muult asutuselt…“ ja „Põhimõtteliselt teevad asutused oma igapäevast tööd ja
poliitiliselt tasemelt küsitakse nõusolek vaid siis, kui seda näeb ette seadus.“ Juhime tähelepanu,
et ametiasutused on tulenevalt Vabariigi Valitsuse seadusest (VVS) ministeeriumide
valitsemisalas ehk minister juhib ministeeriumi – seega teatav poliitiline suunis jääb. Tõstatame
küsimuse, et kui ametiasutused teevad edasi oma tavapärast tööd, siis jääb ebaselgeks, miks
tuleb seaduses ette näha komisjoni loomine.? Olukorras, kus tekib oht või kriisiolukord, siis saab
ka praegu tagada asjakohaste asutustega koostöö ja koordineerimise ilma, et oleks seaduses
ettenähtud komisjon.
Palume kõnealune muutmispunkt eelnõust välja jätta.
7. Eelnõu § 1 p 4 (KKS §224) – eelnõu kohaselt võib kaitselennunduse järelevalveteenistus
kehtestada nõudeid kaitselennunduse lennundusohutuse tagamiseks. Seletuskirjast nähtub, et
järelevalvet tehakse eelkõige kahest vaatest – tehnilised nõuded ja nõuded inimeste
kompetentsusele (teadmised ja oskused). Kui järelevalveasutuse kehtestatavad nõuded
puudutavad mh ka näiteks nõudeid inimeste teadmistele ja oskustele, võib tegu olla põhiõiguste
piiranguga. Põhiõiguste piirangud tuleb aga ette näha seaduses, mitte järelevalveorgani
haldusaktis. Seetõttu tuleb eelnõu täiendada, et nõuded oleksid seaduses.
8. Eelnõu § 1 p-d 9 ja 10 (KKS § 50 ja § 54 lg 3) – eelnõuga plaanitakse KKS-i lisada uus termin
– „julgeolekuala vahetu lähedus“. Termini definitsioon on eelnõus nii lai, et Kaitseväe tegevusele
ei teki sellega vajalikku selget õiguslikku alust ja piiri. Sedavõrd olulise mõjuga säte peab olema
õigusselge, sh arvestades isikute põhiõigusi ja -vabadusi riivavaid meetmeid, mille rakendamist
julgeolekuala vahetus läheduse mõistega seonduvalt eelnõus plaanitakse. Palume termini
definitsiooni täpsustada.
Eelnõuga soovitakse Kaitseväe ajutise julgeolekuala tähistamist ja ala loomisest teavitamist
põhimõttelises osas muuta. Kehtivas KKS-s on ette nähtud kohustus ka ajutine julgeolekuala
tähistada esimesel võimalusel ning ala loomisest asukohajärgset kohaliku omavalitsuse üksust
(KOV) teavitada. Eelnõuga soovitakse KV ajutise julgeolekuala tähistamine ning KOV-de
teavitamine jätta KV kaalutlusotsuseks (eelnõu sõnastus – võimaluse korral). Seletuskirjas
selgitatakse, et tähistamata ja teavitamata jätmine võib olla vajalik, kui seda nõuab riigikaitseline
varjatud iseloomuga ülesanne ning tähistamata jäetakse vaid juhul, kui selle tähistuse puudumine
ei põhjusta ohtu piirkonnas liikuvatele isikutele. Põhjendused on arusaadavad, kuid oleme
seisukohal, et need olulised tingimused peavad tulenema selgelt ka seadusest. Siinkohal ei piisa
Kaitseväe sisesest regulatsioonist arvestades ajutise julgeolekuala regulatsiooni rakendamisega
kaasneda võivat välist mõju. Palume eelnõu täiendada.
4
9. Eelnõu § 1 p 12 (KKS-i lisatava § 542 lg 4 ja 5) – sätte kohaselt võib Kaitseväe juhataja või tema
volitatud struktuuriüksuse ülem kehtestada julgeolekuala vahetus läheduses piiranguid
liikumisele, pildistamisele ja muule tegevusele.
Palume seletuskirjas täpsustada, millise õigusaktiga on piirangute kehtestamise näol tegemist.
Kuna piirangute kehtestajal ei ole määrusandlusõigust, saab ilmselt tegemist olla haldusaktiga
(üldkorraldusega). Kuna piirangud võivad mõjutada määratlemata hulka inimesi, tuleb läbi
mõtelda, kuidas piirangud avalikkusele teatavaks tehakse. Seejuures tuleks täpsustada ka lõike 5
sõnastust, sest hetkel jääb arusaamatuks, kas sättega lubatakse piirangud ka teatavaks tegemata
jätta (tehakse teatavaks võimaluse korral) või sõnastatakse sättega teavitamise võimalikud
alternatiivid. Samuti tasub kaaluda, kas norm ei ole liialt avara sisuga võimaldades piirata sisuliselt
igasuguse tegevuse julgeolekuala vahetus läheduses, mis on territoriaalselt määratlemata mõiste.
Palume eelnõu täiendada.
10. Eelnõu § 1 p 12 (KKS § 544) – norm annab Kaitseväele õiguse tuvastada isikusamasus kehtiva
isikut tõendava dokumendi alusel või kui see pole võimalik, siis muul õiguspärasel viisil, ning
kontrollida dokumendile kantud või isiku antud andmete õigsust andmekogust.
Seletuskirjast ei selgu, mida täpsemalt loetakse „muuks õiguspäraseks viisiks“ tuvastamaks
isikusamasust. Nimetatud toimingut pole eelduslikult võimalik teha ilma isikuandmeid töötlemata
ning ka Konventsioon 108 nõuab asjakohast, minimaalset ja läbipaistvat andmetöötlust. Antud
juhul ei ole meil võimalik võtta seisukohta, kas planeeritav regulatsioon Konventsioon 108
nõuetele vastab, kuna seletuskirjas ei ole avatud, mis viisidel läbiviidavat andmetöötlust loetakse
„muuks õiguspäraseks viisiks“ isikusamasuse tuvastamiseks. Palume vastavad selgitused ja
täpsustused seletuskirja lisada, et saaksime regulatsiooni õiguspärasust hinnata ja omapoolseid
ettepanekuid esitada.
11. Eelnõu p 12 (KKS § 545) – esmalt tekib küsimus nn kategooria „julgeolekualale teatud kaugus“
sisse toomise põhjendatuses. Arusaamatuks jääb, miks on vaja seda eristada julgeolekuala
vahetust lähedusest (mis on definitsiooni järgi niigi ülimalt lai, st ala, millel toimuv tegevus võib
kaasa tuua ohu KV julgeolekuala). Palume seda seletuskirjas põhjendada.
Lisatava sätte lõikega 3 soovitakse anda Kaitseväele õigus nende inimeste puhul, kelle elu- või
tööruumid asuvad Kaitseväe julgeolekuala vahetus läheduses, neid oma koju ja tööruumidesse
kuni 12 tundi järjest mitte lubada (juurdepääs võimaldatakse võimalusel ning eelnõu eelnevaid
sätteid arvestades võidakse KV ajutine julgeolekuala ka vajadusel tähistamata jätta…). Säte vajab
põhiseaduspärasuse analüüsis eraldi tähelepanu. Palume seletuskirja täiendada.
Lõpetuseks - viibimiskeelu saab eelnõu kohaselt kehtestada ka julgeolekualale. Palume kaaluda,
kas see on vajalik, kuivõrd KKS § 52 sätestab üldise julgeolekualal viibimise piirangu.
12. Eelnõu § 1 p-ga 12 täiendatakse KKS §-ga 548, mis reguleerib isiku läbivaatust Kaitseväe poolt.
Lõikes 1 sätestatakse, et teatud olukordades võib läbi vaadata kinnipeetud isiku, sh isiku keha,
riided, riietes oleva või kehal kantava asja. Selles osas märgime, et läbivaatuse läbiviimine või
tulemuste mingil viisil talletamine (nt protokollis kajastamine) eeldab isikuandmete töötlemist,
millisel juhul on kohustuslik jälgida Konventsioon 108 artikkel 5 nõudeid andmetöötlusele. Seetõttu
tuleb eelnõu ja seletuskirja täiendada, et oleks reguleeritud ka isiku läbivaatuse käigus kogutud
andmete töötlemine ja säilitamine – enne ei ole meil võimalik ka omapoolseid ettepanekuid
esitada.
13. Eelnõu § 1 p-ga 12 täiendatakse KKS §-ga 5411, mis reguleerib jälgimisseadmestiku kasutamist
ja mis näeb ette, et Kaitsevägi võib julgeolekualal ja selle vahetus läheduses toimuva jälgimiseks
kasutada pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku.
Teeme ettepaneku kaaluda sätte vajalikkust, sest isikuandmete töötlemine jälgimisseadme
kasutamise teel on sätestatud juba §-s 541 lõikes 2. Juhime tähelepanu, et korrakaitseõiguses ei
ole lubatud isikuandmete töötlemine ohu ennetamiseks, st olukorras, kus puudub vähemalt
konkreetse ohu kahtlus. Ohu ennetamiseks jälgimisseadmete kasutamist on korrakaitseõiguses
peetud ebaproportsionaalseks privaatsusõigusesse sekkumiseks. Seega tuleks eelnõu
seletuskirjas avada intensiivse jälgimisvõimaluse andmise põhjendatust.
5
Kui säte on sisuliselt ja ka seletuskirjas põhjendatult vajalik, siis rõhutame vajadust
jälgimisseadmestike paigaldamise ja kasutamise sisekordade kehtestamise käigus järgida
Konventsioon 108 artikkel 5 nõudeid. Seletuskirja (lk 17) kohaselt „Julgeolekuala vahetus
läheduses Kaitseväe poolt rakendatavate erimeetmete lisamine toetab NATO dokumentide ACO
Directive 080-025; AD07-001 ACO „Security directive“ ja C-M(2002)50 „Protection Measures for
NATO Civil and Military Bodies, Deployed NATO Forces, and Installations (Assets) Against
Terrorist Threats“ rakendamist liitlasüksuste ja Kaitseväe poolt. Antud dokumendid ei ole
avalikud.“ Kuivõrd need dokumendid ei ole avalikud, siis ei ole meil võimalik hinnata, kas
regulatsioonidest tulev andmetöötlus vastab vajalikkuse ja minimaalsuse põhimõttele või kas
rakendatav andmetöötlustoimingute protsessikirjeldus ja mõjuhinnangud on nõuetekohased.
14. Eelnõu § 3 p 2 (KaLS § 842) – eelnõu kohaselt peab Kaitseliidu julgeolekuala olema tähistatud.
Julgeolekualaks on § 841 lg 3 kohaselt ka loetletud objektide vahetu kaitsmisega seotud
territoorium. Kas Kaitseliidu puhul on julgeolekuala vahetu lähedus siiski territoriaalselt piiritletav?
Mille poolest erineb see Kaitseväe julgeolekuala vahetust lähedusest, mis eelnõu kohaselt ei ole
territoriaalselt piiritletav?
Palume neile küsimustele seletuskirjas vastuses anda.
15. Eelnõu § 3 p 2 (KaLS § 843) – lisatava sättega kohustatakse Kaitseliidu julgeolekualal viibijaid
alluma valvuri ja valves oleva isiku korraldustele. Palume eelnõu täiendada ja siduda korraldused
kindla eesmärgiga, et tagada selgus, millistele korraldustele inimesed alluma peavad ja välistada
võimuliialdus.
16. Eelnõu § 3 p 2 (KaLS § 844) – sätte sisu ja vajalikkus on arusaamatu. Kehtiv seadus tagab
valvurile kinnipidamisõiguse konkreetse objekti ohustamisega seoses. Kui sellele sättele lisaks on
vaja täiendavat isiku kinnipidamise sätet, tuleb eelnõus selgelt reguleerida tuua, millistel juhtudel
kinnipidamist kohaldada võidakse.
17. Eelnõu § 5 p 7 (MSOS § 45 lg 52) – juhime tähelepanu, et seletuskiri (lk 2) erineb märkimisväärselt
eelnõust. Seletuskirjas on toodud järgnev: „Täiendavalt antakse meresõiduohutuse seadusega
(edaspidi MSOS) Kaitseväele õigus kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja
sõjaseisukorra ajal korraldada laevaliiklust ning kehtestada ajutisi piiranguid või anda
Transpordiametile nende kehtestamise korraldus, et tagada üldkasutataval veeteel laevaliikluse
ohutus.“.
Eelnõu § 5 p 7 tehtav muudatus näeb aga ette, et Kaitsevägi võib põhiseaduslikku korda, riigi
julgeolekut või inimeste elu ja tervist ähvardava suurenenud ohu ajal riigi sõjalise kaitsmise või
selleks valmistumise korral kehtestada veeteel liiklemise piiranguid või anda Transpordiametile
korraldusi nende kehtestamiseks, samuti anda Transpordiametile korraldusi osutada
laevaliiklusteenuseid ulatuses, et tagada veeliikluse ohutus ning Eesti merepiiri valvamine ja
kaitse. Palume tagada, et eelnõu säte ja seletuskiri oleksid kooskõlas.
III. Muud märkused eelnõu ja seletuskirja kohta
18. Seletuskirjas (lk 60) on kulude osas märgitud, et „Riigile ei too eelnõukohase seaduse
rakendamine lähiajal ettenähtavaid lisakulutusi. Kõik vajalikud kulutused jäävad riigieelarve,
sealhulgas Kaitseväe, Kaitseliidu ja teiste asutuste eelarve piiresse“. Vanglateenistusel puuduvad
vahendid sõjavangide kinnipidamise ülesande ettevalmistamiseks ja täitmiseks väljaspool
igapäevaseid tegevuskulusid. Lisaks tekivad täiendavad kulud vangiregistri arendustöödega
seoses. Seetõttu on vajalik tagada vanglateenistusele vastavate ülesannete täitmiseks vajalik
rahastus riigieelarveliste vahendite arvelt. Seetõttu on selgitus eksitav ja palume seletuskirjas
märkida, et ka vanglateenistusele tekivad kulutused.
19. Seletuskirja mõjude osa tuleb täiendada ja käsitleda ka dekonfliktimisega seotud küsimusi ning
vajaliku inimressursi hinnangut sõjavangide pikaajalise kinnipidamise korral. Sõjavangide
kinnipidamine vanglas eeldab vastava ametikohtade arvu tagamist. Samuti toob täiendava
kinnipidamiskoha kasutuselevõtt kaasa vajaduse suurendada isikkoosseisu, mis omakorda
6
tähendab täiendavat värbamisvajadust ja sellega seotud ressursikulu. Vanglateenistusel on vaja
arvestada, millise personaliressursiga on seoses dekonfliktimisega võimalik arvestada.
20. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud
märkustega.
Palume parandatud eelnõu Justiits- ja Digiministeeriumile uuesti kooskõlastamiseks esitada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
Lisa: Eelnõu ja seletuskirja failid Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega
Kärt Voor 5868 0033,
[email protected]
Monika Tappo
Kadri Margus
Merili Koppel
Mari Käbi
Signe Reinsalu
Birgit Hermann
7