EELNÕU 07 . 1 0. 2025 V älismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus ( ühtne luba) § 1 . Välismaalaste seaduse muutmine Välismaalaste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahvi 40 2 lõi ge 2 muudetakse ja sõna statakse järgmiselt: „(2) Politsei- ja Piirivalveamet ning konsulaarametnik võivad hinnangut arvestada järgmiste taotluste menetluses toimingu sooritamisel või haldusakti andmisel: 1) lühiajalise töötamise registreerimise taotlus; 2 ) pikaajalise viisa taotlus; 3) viisa või muu Eestis seadusliku alusega määratud viibimisaja pikendamise taotlus; 4 ) elamisloa taotlus ja elamisloa pikendamise taotlus ; 5 ) töökohavahetuse registreerimise taotlus.“; 2 ) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kui töötamiseks antava tähtajalise elamisloa või selle pikendamise taotluse läbivaatamise riigilõivu tasub välismaalase tööandja, ei tohi ta seda välismaalaselt sisse nõuda.“; 3 ) paragrahvi 105 lõiget 4 täiendatakse punktidega 9 ja 10 järgmises sõnastuses: „9) kes viibib Eestis käesoleva seaduse § 130 alusel, tingimusel et tal oli tähtajaline elamisluba käesoleva seaduse § 118 punkti 1, 2, 3, 5, 6 1 , 6 2 , 7 või 9 alusel; 10) kes viibib Eestis käesoleva seaduse § 130 alusel, tingimusel et tal oli tähtajaline elamisluba töötamiseks ja ta jätkab töötamist selles elamisloas kindlaks määratud tööandja juures .“; 4 ) paragrahvi 177 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Eesti Töötukassa loa nõuet ei kohaldata, kui välismaalane vahetab töökohta sama tööandja juures käesoleva seaduse § 184 2 lõike 2 alusel. “ ; 5 ) paragrahvi 177 täiendatakse lõikega 4 1 järgmises sõnastuses: „( 4 1 ) Eesti Töötukassa loa nõuet ei kohaldata, kui välismaalane on Eestis töötanud töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel vähemalt 12 kuud järjest ja vahetab : 1) tööandja t käesoleva seaduse § 18 4 1 lõike 1 alusel või 2) töö koh t a sama tööandja juures käesoleva seaduse § 18 4 2 lõike 1 alusel . “; 6 ) seadust täiendatakse §- de ga 184 1 ja 184 2 järgmises sõnastuses: „ § 184 1 . Tööandja vahetamine ( 1 ) Välismaalane võib vahetada töötamiseks antud tähtajali s e elamisloa kehtivusaja l tööandja t , kui : 1) uus tööandja on enne välismaalase tööle asumist esitanud Politsei- ja Piirivalveametile töökohavahetuse registreeri mise taotluse ning 2) Politsei- ja Piirivalveamet on kontrollinud, et töötamine uue tööandja juures vastab käesoleva seaduse §-des 176–181 3 , 182, 183 ja 190 1 –190 7 sätestatud elamisloa andmise tingimustele , ning registreerinud töökohavahetuse . (2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata välismaalasele , kui: 1) tal on tähtajaline elamisluba ettevõtjasiseseks üleviimiseks või 2) ta on lähetatud töötaja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse tähenduses. ( 3 ) Töötamine uue tööandja juures ei pea vastama k äesoleva seaduse § 176 2 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud elamisloa andmise tingimus tele , k ui välismaalasel on tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks ja ta jätkab uue tööandja juures töötamist samal alusel . ( 4 ) Politsei- ja Piirivalveamet ei registreeri töökohavahetust, kui : 1) käesoleva paragrahvi lõike 1 tingimused ei ole täidetud või 2) välismaalas t arvestatakse sisserände piirarv u arvutamisel ja see on enne töökohavahetuse registreeri mise taotluse kohta otsuse tegemis t täitunud . ( 5 ) Politsei- ja Piirivalveamet võib jätta t öökohavahet use registreeri mise taotluse läbi vaatamata, kui ta on andnud käesoleva seaduse § 40 2 lõike 1 alusel hinnan g u d välismaalase kutsuja ebausaldusväärs us e ks kohta . § 184 2 . Sama tööandja juures töökoha vahetamine ( 1 ) Välismaalane võib töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal vahetada töökohta sama tööandja juures käesoleva seaduse § 184 1 kohaselt . ( 2 ) Käesoleva seaduse § 184 1 ei kohaldata, kui : 1) muud töötamiseks antud tähtajalises elamisloas kindlaks määratud tingimused peale töökoha ei muutu ning 2) uuel töö kohal on samad kutse- ja kvalifikatsiooninõuded . “; 7) paragrahvi 185 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 8 ) paragrahvi 185 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) Kui välismaalane vahetab tööandjat käesoleva seaduse § 18 4 1 lõike 1 alusel , asendatakse töötamiseks ant ud tähtajalises elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimused uue tööandja juures töötamise tingimustega . (6) Kui välismaalane vahetab töökohta sama tööandja juures käesoleva seaduse § 18 4 2 lõike 1 alusel , asendatakse töötamiseks ant ud tähtajalises elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimused uuel töökohal töötamise tingimus tega . “; 9 ) paragrahvi 18 8 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud töötamise tingimuse muutumise na ei käsitata järgmisi juhte : 1) välismaalane asub samal ajal tööle mitme tööandja juur de käesoleva seaduse § 181 2 lõike 1 alusel; 2) välismaalane vahetab tööandja t käesoleva seaduse § 18 4 1 lõi k e 1 alusel; 3) välismaalane vahetab töökohta sama tööandja juures käesoleva seaduse § 18 4 2 alusel ; 4 ) välismaalane asub tööle elamisloas kindlaks määratud kasutajaettevõtja asemel teise kasutajaettevõtja juurde või ühekorraga nii elamisloas kindlaks määratud kasutajaettevõtja kui ka teise kasutajaettevõtja juurde käesoleva seaduse § 181 3 alusel; 5) välismaalane viiakse ettevõtjasiseseks üleviimiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal üle teise Euroopa L iidu liikmesriigi vastuvõtvasse üksusesse ; 6 ) välismaala n e on tööta käesoleva seaduse § 189 2 lõi k es 1 , 2 või 3 nimetatud ajal . “; 10 ) paragrahvi 188 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 18 9 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud töötamise tingimuse muutumisena ei käsitata järgmisi juhte: 1) välismaalane asub samal ajal tööle mitme tööandja juurde käesoleva seaduse § 181 2 lõike 1 alusel; 2) välismaalane vahetab tööandjat käesoleva seaduse § 18 4 1 lõike 1 alusel; 3) välismaalane vahetab töökohta sama tööandja juures käesoleva seaduse § 184 2 alusel; 4) välismaalane asub tööle elamisloas kindlaks määratud kasutajaettevõtja asemel teise kasutajaettevõtja juurde või ühekorraga nii elamisloas kindlaks määratud kasutajaettevõtja kui ka teise kasutajaettevõtja juurde käesoleva seaduse § 181 3 alusel; 5) välismaalane viiakse ettevõtjasiseseks üleviimiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal üle teise Euroopa L iidu liikmesriigi vastuvõtvasse üksusesse; 6 ) välismaalane on tööta käesoleva seaduse § 189 2 lõi k es 1, 2 või 3 nimetatud ajal.“; 12) paragrahvi 18 9 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 1 3 ) paragrahv 18 9 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 189 2 . T öötaole k (1) Välismaalane võib t öötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal olla tööta kokku: 1) kuni kolm kuud, kui tal on see elamisluba olnud alla kahe aasta ; 2) kuni kuus kuud, kui tal on see elamisluba olnud vähemalt kaks aastat. (2) Kui välismaalane on tööt a kauem kui kolm kuud, peab tal olema piisav legaalne sissetulek Eestis toimetulekuks. ( 3 ) Välismaalane võib töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal olla tööt a lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ajale: 1) kuni kolm kuud, k ui välismaalane on kannatanu kriminaalmenetluses, mille ese on karistusseadustiku § s 133 , 133 1 , 133 2 , 133 3 , 138 , 138 1 , 139, 140 või 175 või § 260 1 lõike 1 punktis 5 sätestatud kuritegu ; 2 ) töökohavahet use registreerimise taotluse läbivaatamise ajal, kui see esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nimetatud töötaole ku ajal; 3 ) Eesti Töötukassa loa taotluse läbi vaata mise ajal , kui see esita takse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nimetatud töötaole ku ajal . ( 4 ) Välismaalane, kellel on tähtajaline elamisluba ettevõtjasisese ks ülevii miseks või kes on lähetatud töötaja Eestisse lähetatud töötaja te töötingimuste seaduse tähenduses, võib selle elamisloa kehtivusajal olla tööta kuni kolm kuud, kui tööandja ütle b töölepingu erakorraliselt üles majanduslikel põhjustel töölepingu seaduse § 89 lõi k e 1 või 2 kohaselt . ( 5 ) T öötaole ku alguseks loetakse välismaalase töösuhte lõppemise päevale järgnevat päeva. “; 1 4 ) paragrahvi 190 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Kui välismaalane vahetab käesoleva seaduse § 18 4 1 lõike 1 alusel tööandjat , kohaldatakse kutsuja kohustusi uuele tööandjale välismaalase tema juurde tööle asumisest arvates .“; 1 5 ) paragrahv id 190 8 ja 190 9 , § 190 10 lõige 2 ning § 190 12 lõike 1 punktid 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks ; 1 6 ) paragrahvi 224 lõiget 1 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: „10) töökohavahet use registreerimise taotluse esitamise korra , taotluses esitatavate andmete ja taotlusele lisatavate tõendite loetelu ning taotluse esitamise ja läbivaatamise tähtaja d .“ ; 1 7 ) paragrahvi 286 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Kui tööandja rikub käesoleva seaduse § 41 lõikes 3 sätestatud riigilõivu sissenõudmise keeldu , hüvitab ta sissenõutud riigilõivu välismaalasele . “; 18) paragrahvi 299 lõikes 2 asendatakse arv „6400“ arvuga „1 5 0 000“; 1 9 ) paragrahvi 300 lõikes 2, § 301 lõikes 2, § 302 lõikes 2 ja § 306 1 lõikes 2 asendatakse arv „32 000“ arvuga „150 000“; 20 ) seadust täiendatakse §-ga 301 1 järgmises sõnastuses: „ § 301 1 . Riigilõivu sissenõudmise keelu rikkumine (1) T ööandja , tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastava kohustuse täitmine delegeeritud, k äesoleva seaduse § 41 lõikes 3 sätestatud riigilõivu sissenõudmise keelu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik , – karistatakse rahatrahviga kuni 150 000 eurot. “ ; 2 1) paragrahvi 305 lõikes 2 ja § 306 lõikes 2 asendatakse arv „3200“ arvuga „1 5 0 000“; 22 ) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 20 24 / 1233 , mis käsitleb kolmanda riigi kodanikele liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava ühtse loa ühtse taotluse menetlust ning liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandast riigist pärit töötajate ühetaolisi õigusi (uuesti sõnastatud) (ELT L, 2024/1233, 30 .0 4 .20 24 ). “ . § 2. Perehüvitiste seaduse § 4 muutmine Perehüvitiste seaduse § 4 lõige 1 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1 1 ) Ema või isa vanemahüvitis määratakse ja seda makstakse ka lühiajalise ks Eestis töötamise ks antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibivale ja töötavale välismaalasele .“. § 3. Perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse § 1 muutmine Perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse ( RT I, 08.04.2025, 1 ) § 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 2) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 1 2 järgmises sõnastuses: „(1 2 ) Toitjakaotustoetus määratakse ja seda makstakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isikule juhul, kui taotleja või toetuse saamise õigust omav laps on vahetult enne toetuse taotlemist või vanem on vahetult enne oma surma vähemalt 36 kuud 48 järjestikuse kuu jooksul: elanud Eestis sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 sätestatud alusel või viibinud ja töötanud Eestis lühiajaliseks Eestis töötamiseks antud pikaajalise viisa alusel. “ .“ § 4. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 3 muutmine Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Puuetega inimeste sotsiaaltoetusi määratakse ja makstakse keskmise st , raske st või sügava st puude st tingitud lisakulude hüvitamiseks ning käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 1 sätestatud juhul puude ennetamiseks ja sellest tingitud lisakulude hüvitamiseks järgmistele isikutele: 1) Eesti alali ne elanik ; 2) tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elav välismaala ne; 3) lühiajalise ks Eestis töötamise ks antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibiv ja töötav välismaala ne. “. § 5. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 4 täiendamine Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 2 1 järgmises sõnastuses: „2 1 ) lühiajalise ks Eestis töötamise ks antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibivale ja töötavale välismaalasele ;“. § 6. Sotsiaalmaksuseaduse § 6 täiendamine Sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „ isik “ sõnadega „, välja arvatud lühiajaliseks Eestis töötamiseks antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibiv ja töötav välismaalane ,“. § 7. Töötuskindlustuse seaduse § 35 täiendamine Töötuskindlustuse seaduse § 35 lõike 4 punkti 2 täiendatakse pärast sõnu „-õiguse andmed “ sõnadega „ , lühiajalise ks Eestis töötamise ks antud pikaajalise viisa andmed “. § 8 . Töövõimetoetuse seaduse täiendamine Töövõimetoetuse seaduses tehakse järgmised täiendused : 1) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 2 1 järgmises sõnastuses: „ 2 1 ) lühiajalise ks Eestis töötamise ks antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibiv ja töötav välismaalane ; “ ; 2) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „ (2 1 ) Lühiajaliseks Eestis töötamiseks antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibival ja töötaval välismaalasel on õigus töövõimetoetusele, kui ta töötab töölepingu alusel või töövõtulepingu, käsunduslepingu või teenuse osutamiseks sõlmitud muu võlaõigusliku lepingu alusel. “ . § 9 . Seaduse jõustumine Käesolev s eadus jõustub 2026. aasta 22. mail . Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, ……………… 202 5 Algatab Vabariigi Valitsus ……………… 202 5
V älismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ( ühtne luba ) eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 . Sisukokkuvõte Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (ühtne luba) eelnõu (edaspidi eelnõu ) on välja töötatud selleks , et võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. aprilli 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1233 , mis käsitleb kolmanda riigi kodanikele liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava ühtse loa taotluse menetlust ning liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandast riigist pärit töötajate ühtetaolisi õigusi (edaspidi direktiiv ). Eelnõuga muudetakse välismaalaste seadust (edaspidi VMS ) ja sotsiaalvaldkonna seadusi, mis viiakse direktiiviga kooskõlla. Eelnõu eesmär k on lihtsustada töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal tööle asumist teise tööandja juurde või sama tööandja juures teisele töökohale (edaspidi koos töökohavahetus ) . S amuti tugevda takse kolmandatest riikidest pärit töötajate õigusi. Eelnõu ga kavandatavad peamised muudatused: v õimaldatakse välismaalasel e töötamiseks ant ud tähtajalise elamisloa kehtivusajal töökohavahetust ilma , et ta peaks selleks uut elamisluba taotlema . Selleks eesmärgiks kehtestatakse töö koha vahetuse registreerimise regulatsioon ; lubatakse välismaalasel töötamiseks an tud tähtajalise elamisloa kehtivusajal olla tööta ; laiendatakse sotsiaalkindlus tus hüvitiste isikulist kohald a misala lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisaga Eestis töötavatele välismaalaste le . Lisaks eelnevale kehtestatakse eelnõuga piirang, mille kohaselt ei või tööandja riigilõivu tasu välistöötajalt tagasi nõuda, kui ta on selle ise tasunud , ja sätestatakse sanktsioonid olukorras, kus tööandja on seda piirangut rikkunud. Samuti ajakohastatakse ja ühtlustatakse eelnõuga VMS- is tööandjale eri rikkumiste toimepanemise eest sätestatud karistusmäär i . Eelnõuga muudetakse ka töö koha vahet use lubamise ja tööt a jäämise võimaluse tõttu töötamiseks ant ud tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise aluseid ning võimaldatakse välismaalasel töötada , kui ta on taotlenud tähtajalise elamisloa pikendamist või uut tähtajalist elamisluba ja tal on seadusest tulenev õigus taotluse menetluse ajal Eestis viibida. Eelnõu rakendamisega kaasneb positiivne sotsiaalne ja majanduslik mõju . S amuti on koondina mõju Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA ) töö koormusele positiivne , kuid toob kaasa mõningase töökoormuse kasvu Eesti Töötukassas ja Sotsiaalkindlustusametis (edaspidi SKA ) . Mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele on väheoluline. Ettevõtete ja kolmandate riikide kodanikest töötajate halduskoormus kokkuvõttes väheneb ning halduskoormuse kahandamise reeglit ei ole eelnõu puhul vaja rakendada. 1.2 . Eelnõu ettevalmistaja d Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Si seministeeriumi: nõuni k Killu Christine Paal (
[email protected] ) ; õigusnõunik Maret Saanküll (
[email protected] ) ja õigusnõunik Doris Järv ( teenistussuhe lõppenud ) . Eelnõu paragrahvid 2– 5 ja seletuskirja vastavad osad on koostanud Sotsiaalministeeriumi (edaspidi SM ) : hüvitiste ja pensionipoliitika osakonna sotsiaalkindlustuspoliitika juht Leili Eenlo (
[email protected] , 5914 3941) ; hüvitiste ja pensionipoliitika nõunik Kati Kümnik (
[email protected] , 5198 2989) ; laste ja perede osakonna perepoliitika juht Gerli Lehe (
[email protected] , 5681 6531) ; hoolekande osakonna puudega inimeste õiguste poliitika juht Kadri Mets (
[email protected] , 5913 7972) ; hüvitiste ja pensionipoliitika osakonna pensionipoliitika juht Merle Sumil -Laanemaa (
[email protected] , 5916 6728) ; analüüsi ja statistika osakonna analüütik Ülle Marksoo (
[email protected] , 5913 4890 ) ; õigusosakonna õigusnõunik Reet Kodu (
[email protected] , 58 553 1599 ) . Eelnõu paragrahvid 6 – 8 ja seletuskirja vastavad osad on koostanud : Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM ) tööhõive osakonna töötushüvitiste ja tööturutoetuste juht Ingrid Erm-Eks (
[email protected] , 5660 0831 ) ; sama osakonna õigusnõunik Ilona Säde (
[email protected] , 5667 4014 ) ; Eesti Töötukassa juhatuse liige Brit Rammul (
[email protected] , 614 8500 ) ; Eesti Töötukassa juriidilise osakonna juhataja Ira Songisepp (
[email protected] , 614 8520 ) ; Eesti Töötukassa töövõimetoetuse osakonna juhataja Reet Raud (
[email protected] , 614 8247 ) ; Eesti Töötukassa analüüsiosakonna vanemanalüütik Mare Loos (
[email protected] ). Eelnõu koostamisse on olnud kaasatud ka PPA, SKA , Eesti Töötukassa ja Tervisekassa ametnikud. Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik ud Kertu Nurmsalu (
[email protected] , 612 5084 ) ja Jaanus Põldmaa ( jaanus.poldmaa @siseministeerium.ee , 612 5166) . Eelnõu on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigus osakonna keeletoimetaja Heike Olmre ( teenistusest lahkunud ). Seletuski r ja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs (
[email protected] ). 1.3 . Märkuse d Eelnõu on seotud direktiivi ülevõtmisega. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 202 5 – 2027 punktiga „ E elnõu direktiivi (EL) 2024/1233 ülevõtmiseks (kolmanda riigi kodanikele ühtse loa taotluse menetlus, liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandast riigist pärit töötajate õigused) “ . Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi : 1) VMS-i avaldamismärkega RT I, 1 2 .0 7 .2025, 3 2 ; 2) perehüvitiste seadust (edaspidi PHS ) avaldamismärkega RT I, 08.04.2025, 3; 3) perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadust avaldamismärkega RT I, 08.04.2025, 1; 4) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust (edaspidi PISTS ) avaldamismärkega RT I, 12 . 06 .202 5 , 2 ; 5 ) riikliku pensionikindlustuse seadust (edaspidi RPKS ) avaldamismärkega RT I, 12 .0 6 .2025, 7 ; 6 ) sotsiaalmaksuseadust (edaspidi SMS ) avaldamismärkega RT I, 03 . 06 .202 5 , 14 ; 7 ) töötuskindlustuse seadust (edaspidi TKindlS ) avaldamismärkega RT I, 0 3 . 0 6 .202 5 , 5 ; 8 ) töövõimetoetuse seadust (edaspidi TVTS ) avaldamismärkega RT I, 2 6 . 06 .202 5 , 33 . Eelnõu on seotud järgmiste Euroopa Liidu (edaspidi EL ) õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2021. aasta direktiiv (EL) 2021/1883, mis käsitleb kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riiki sisenemist ja seal elamise tingimusi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2009/50/EÜ ; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprill i 2004 . aasta määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta ( EMPs ja Šveitsis kohaldatav tekst) (edaspidi määrus nr 883/2004 ). Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus , sest ei muudeta seadust, mille vastuvõtmiseks on Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS ) § 104 kohaselt vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. 2. Seaduse eesmärk 2.1. Eelnõu vajalikkus Eelnõuga võetakse direktiiv Eesti õigusesse üle. Direktiiviga sõnastati uuesti Euroopa Parlamendi ja n õukogu 12. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/98/EL (edaspidi direktiiv 2011/98/EL ), mis võeti Eesti õigusesse üle 1. septembril 2013. aastal jõustunud välismaalaste seaduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega . Direktiivi artikli 20 kohaselt kohaldatakse uuesti sõnastatud direktiivi alates 22. maist 2026 ja k uni direktiivi jõustumiseni kehtib direktiiv 2011/98/EL. Direktiivi laiem eesmär k on direktiivi 2011/98/EL ajakohastamise kaudu tagada tõhus rändehaldus, suurendada EL-i atraktiivsust , soodustada EL-i konkurentsivõimet ja majanduskasvu ning vähendada tööjõupuudust EL-is . Direktiiv i 2011/98/EL peami ne eesmär k on sätestada miinimumtingimused ühtse loa taotlemiseks ja menetlemiseks , mille tulemusel antakse kolmandast riigist pärit välistöötajale ühe haldustoiminguga välja luba, milles on ühendatud elamis- ja tööluba (edaspidi ühtne luba ). Eesti töörände regulatsiooni mõistes on ühtse loa puhul tegemist töötamiseks an tud tähtajalise elamisloaga . Direktiiviga 2011/98/EL sätestatakse EL -i - ülesed ühtse loa menetluse ja vormi nõuded , kuid ei piirata liikmesriigi pädevust reguleerida nõudeid ühtse loa väljastamiseks töötamise eesmärgil . Direktiivi 2011/98/EL tei ne olul ine eesmär k on tagada EL is töötavate kolmanda riigi kodanike võrdne kohtlemine EL-i kodanikega töötingimuste, sealhulgas töötasu, töötervishoiu ja - ohutuse, ametiühingusse kuulumise, sotsiaalkindlustuse, hariduse ja kutseõppe ning kvalifikatsioonide tunnustamise osas. 2019. aastal valmi nud EL i seadusliku rände toim i vuskontroll is ja selle jätkuna koostatud rakendamisaruan des t oodi välja mitmed murekohad , mis takistavad direktiivi 2011/98/EL eesmärkide täielikku saavutamist, m uu hulgas keerukad ja ebatõhusad taotl u se menetlused, ebaselged õigused, mis mõnel juhul pikendavad menetlust ja vähendavad EL-i atraktiivsust kolmandate riikide kodanike silmis , ning töötaj ate ebapiisav kaitse ärakasutamise eest. Eelnevast lähtu des seadis k omisjon 2020. aasta uue rände- ja varjupaigaleppe teatises eesmärgiks vaadata direktiiv 2011/98/EL üle , ning esitas 2022. aasta aprillis selle muutmise ettepaneku . D irektiiviga muudetakse ühtse loa taotlemise menetlus senisest lihtsamaks ja tõhusamaks ning vähendatakse menetluste kestust, mis sageli heidutab tööandjaid rahvusvahelisest värbamisest. Lisaks varasemale võimalusele esitada ühtse loa taotlus kolmandas riigis tuleb direktiivi muudatustega võimaldada ühtse loa taotlemist ka liikmesriigis, kui taotleja juba viibib kehtiva elamisloa valdajana seal. Samuti lühendatakse direktiiviga ühtse loa taotluse läbivaatamise maksimaalset tähtaega , võimalda des erandjuhul menetlust teatud perioodiks pikendada. Tööandjale seatakse kohustuseks teavitada välistöötajat ühtse loa taotluse staatusest ja selle tulemusest, kui taotluse esitas tööandja. Lisaks piiratakse võimalust, et tööandja nõuab välistöötajalt tagasi ühtse loa taotlemise eest tasutud riigilõivu, kui tööandja selle ise tasus. Olulise muudatusena sätesta takse direktiiv is , et ühtne luba ei ole edaspidi enam seotud ühe tööandjaga. See tähendab, et välis töötajal on õigus ühtse loa kehtivusaja jooksul vahetada tööandjat, ilma et ta peaks selleks taotlema uut ühtset luba või vahepeal liikmesriigist lahkuma. Muudatusega vähendatakse välistöötaja sõltuvust tööandjast ja seeläbi aidatakse võidelda töötajate ekspluateerimise vastu. Võimaldamaks välistöötajal leida uus tööandja, luuakse direktiiviga välistöötaja l e võimalus olla tööta . Eelnevast tulenevalt ei tohi tööt a jäämine olla põhjus ühtse loa tühistamiseks , tingimusel et tööta olemise kestus ei ületa kolme kuud , kui välistöötajal on ühtne luba olnud vähem kui kaks aastat, või kuut kuud, kui välistöötajal on ühtne luba olnud kauem kui kaks aastat. D irektiiv sisaldab ka uusi nõudeid, et tugevdada kolmandate riikide kodanike kaitsemeetmeid ja tagada võrd ne kohtlemi ne EL - i kodanikega. Lisaks suurendatakse direktiivi muudatustega riigi kohustusi teavitada välismaalasi nende õigustest, tagada tõhus kontroll välismaalaste töötingimuste üle ja tõhusad karistused tööandjatele töötingimuste rikkumise korral , parendades seeläbi kaitset tööalase ärakasutamise eest. Mitme direktiivi muudatuse osas on Eesti riigisisene õigus juba kooskõlas , mistõttu eelnõu neid direktiivi sätteid ei hõlma: Direktiivi artik li 4 lõike 2 kohaselt peab liikmesriik võimaldama välismaalasel ühtse loa taotlemist ka liikmesriigis viibides , kui ta viibib asjaomases liikmesriigis kehtiva elamisloa alusel. Samuti võib liikmesriik riigisisese õiguse kohaselt võtta vastu ühtse loa taotlusi, mille on esitanud teised tema territooriumil seaduslikult viibivad kolmanda riigi kodanikud. Eesti õigus on direktiivi nõuetega kooskõlas. VMS -i § 216 l õike 1 kohaselt võib PPA-s taotleda tähtajalist elamisluba välismaalane, kellel on Eestis viibimiseks seaduslik alus. Seega võib kehtiva korra kohaselt tähtajalist elamisluba töötamiseks Eestis taotleda nii välismaalane, kes elab Eestis elamisloa alusel, kui ka välismaalane, kellel on riigis viibimiseks muu seaduslik alus, s ealhulgas viisa või viisavaba viibimise õigus. Direktiiviga lühendatakse ühtse loa taotluse läbivaatamise tähtaega. Kui direktiivi 2011/98/EL kohaselt tuli otsus taotluse kohta vastu võtta hiljemalt nelja kuu jooksul, siis uuesti sõnastatud direktiivi artik li 5 lõike 2 kohaselt tuleb otsus taotluse kohta vastu võtta hiljemalt 90 päeva jooksul . Seejuures on täpsustatud, et juhul kui seoses üksiktaotlusega kontrollitakse tööturu olukorda, peab menetlustähtaeg hõlmama tööturu kontrolli läbiviimiseks vajalikku aega. Direktiivi põhjenduspunkti 15 kohaselt ei hõlma otsuse vastuvõtmise tähtaeg tööturu olukorra üldist kontrollimist, mis ei ole seotud üksiktaotlusega loa saamiseks. Eesti õigus on direktiivi nõuetega kooskõlas. Siseministri 12. jaanuari 2017 . aasta määruse nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad “ (edaspidi tähtajalise elamisloa määrus ) § 2 6 l õike 1 kohaselt tehakse otsus tähtajalise elamisloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta 90 päeva jooksul menetluse algatamise päevast alates. Tähtajalise elamisloa menetlustähtaeg ei hõlma Eesti Töötukassa loa taotlemise menetlusaega. Üldreeglina võib tähtajalise elamisloa töötamiseks anda, kui Eesti Töötukassa on andnud loa töökoha täitmiseks välismaalasega, sest seda töökohta ei ole võimalik täita töökohale esitatavatele kvalifikatsiooni- ja kutsenõuetele vastava Eesti kodaniku, EL -i kodaniku ega Eestis elamisloa alusel elava välismaalasega ning töökoha täitmine välismaalasega on põhjendatud tööturu olukorda arvestades ning Eesti Töötukassa andmetele tuginedes (VMS -i § 177 lõige 1). Vastav luba ei ole seotud välismaalase isikuga ja antakse ühe või mitme töökoha täitmiseks välismaalasega (VMS -i § 177 lõige 2) ning seda tuleb taotleda enne tähtajalise elamisloa taotlemist . Tähtajalise elamisloa määruse § 15 lõike 2 kohaselt annab Eesti Töötukassa motiveeritud loa või keeldub loa andmisest tööandjale töökoha täitmiseks välismaalasega seitsme tööpäeva jooksul. Kuna Eesti Töötukassa luba ei ole seotud üksiktaotlusega, vaid tegemist on tööturu olukorra üldise kontrollimisega, siis ei loeta direktiivi kohaselt Eesti Töötukassa loa läbivaatamise menetlust üldise menetlustähtaja sisse. Direktiivi artik li 4 lõike 1 kohaselt peab liikmesriik määrama kindlaks, kas ühtse loa taotluse peab esitama kolmanda riigi kodanik või tema tööandja. Juhul, kui loa taotluse esitab tööandja , peab sama artikli lõike 3 kohaselt tagama, et tööandja teavitab välistöötajat aegsasti taotluse staatusest ja taotluse tulemusest . Eesti õigus on direktiivi nõuetega kooskõlas. VMS -i § 213 lõike 1 kohaselt esitab tähtajalise elamisloa taotluse välismaalane. Üldpõhimõttena (VMS -i § 36) teavitatakse haldusaktist ja sooritatud toimingutest taotlejat. Ku na Eesti seaduste kohaselt esitab taotluse välismaalane, mitte tööandja ning otsusest teavitatakse taotlejat , ei saa tekkida olukorda, kus välismaalast ei teavitata tema töötamiseks antud tähtajalise elamisloa taotluse kohta tehtud otsusest või sellega seonduvatest asjaoludest. Direktiivi artikli 6 lõike 1 ja artikli 7 lõike 2 kohaselt on välismaalasel õigus kontrollida elamisloas sisalduvat lisateavet ning asjakohasel juhul nõuda selle teabe parandamist või kustutamist . Eesti õigus on direktiivi nõuetega kooskõlas. Isikuandmete kaitse üldmääruse § -de 14 ja 17 alusel on välistöötajal õigus saada andmeid tema kohta töödeldavate isikuandmete kohta ning nõud a nende parandamist või kustutamist. Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 81 „ Elamislubade ja töölubade registri põhimäärus “ (edaspidi elamislubade registri põhimäärus ) § 37 kohaselt korraldab vastutav töötleja ebaõigete andmete parandamise viivitamata nende teadasaamisest. Elamislubade registri põhi määruse § 39 alusel on välismaalasel õigus kirjaliku taotluse alusel saada andmed selle kohta, millised isikuandmed on tema kohta elamislubade ja töölubade registrisse kantud, samuti tema enda poolt andmekogusse esitatud andmed. Juhul , kui selgub, et registris kajastatud andmed ei ole korrektsed, on vastutav töötleja kohustatud need andmekogus korrigeerima. Teatud direktiivi sätete , ennekõike tööandja vahetamise ja töötuks jäämise võimaluse, aga ka teatud välistöötajate kategooriate puhul võrdse kohtlemise sätete osas , ei ole riigisisene õigus kooskõlas, mistõttu on direktiivi ülevõtmiseks vaja riigisisest õigust muuta . 2.2. Eelnõu eesmärk Eelnõuga viiakse riigisisene õigus kooskõlla direktiivis sätestatuga. Eelnõu l on kolm peamist eesmär ki : lihtsustatakse töötamiseks ant ud tähtajalise elamisloa alusel töökohavahetust , vähendades seeläbi nii välismaalase , tööandja kui ka riigi menetluskoormust ; lub atakse töötamiseks ant ud tähtajalise elamisloa kehtivusajal olla tööta , et soodustada juba riigis viibivate välismaalaste tõhusamat kaasamist tööturule ; laiendatakse sotsiaalkindlustushüvitiste subjektide ringi lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel töötavatele välismaalastele , tugevdades seeläbi välistöötajate põhiõigusi. Eelnõu väljatöötamisel on silmas peetud Eesti rändepoliitika eesmärk i , milleks on ühelt poolt soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes annavad kogu ühiskonnale suuremat lisaväärtust, ning teiselt poolt hoida ära elamislubade ja viisade väärkasutust ning ebaseaduslikku sisserännet, et tagada turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek. Tagamaks majanduse konkurentsivõime ja jätkusuutlikkus , on oluline soodustada välistöötajate kaasamist tööturule ning võimaldada senisest paindlikumalt töökohavahetust . Juhitud rändepoliitika lahutamatu osa on ka tõhusad meetmed elamislubade ja viisade väärkasutuse ärahoidmiseks ning ebasoovitava ja ebaseadusliku sisserände ennetamiseks ja tõkestamiseks. Samuti tuleb arvestada vajadusega kaitsta Eesti tööjõuturgu. 2.3. Eelnõu väljatöötamise kavatsus Muudatus on seotud EL -i õiguse rakendamisega. Eelnõu väljatöötamise kavatsust ei ole koostatud. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE ) § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei pea eelnõu väljatöötamise kavatsust koostama, kui eelnõu s käsitle takse EL -i õiguse rakendamist ning eelnõu aluseks oleva EL -i õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud sama paragrahvi lõike 1 nõuetest. Eesti seisukohad direktiivi ettepaneku kohta kinnitati 4. mai 2023. a asta Vabariigi Valitsuse istungil ning 16. mai 2023. a asta Riigikogu põhiseaduskomisjonis ja 22. mai 2023. a asta Riigikogu E L-i asjade komisjonis . Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu heakskiidetud seisukohtade järgi toetas Eesti direktiivi läbirääkimistel : võimalust taotleda elamisluba liikmesriigi siseselt, kui välismaalasel on olemas muu seaduslik alus samas liikmesriigis viibimiseks; võimalust, et välismaalane saab vahetada tööandjat ja töökohta elamisloa kehtivusaja jooksul tingimusel, et ta vastab töökohale ettenähtud kvalifikatsiooninõuetele ; asjaolu, et tööandja vahetamine ei tooks kaasa välismaalase pikaajalist töötust ega ülemäärast koormust Eesti sotsiaalsüsteemile ; põhimõtte säilitamist, mille kohaselt elamisloa kehtivusaja jooksul tööandja vahetamise korral peab uus tööandja taotlema luba töökoha täitmiseks välismaalasega. Eesti ei toetanud muudatusettepanekut laiendada peretoetustele õigustatud isikute ringi viisa alusel üle kuue kuu riigis töötavatele välismaalastele. 2.4. Eesti kaalutlusõigus direktiivi ülevõtmisel Direktiivi ülevõtmisel on Eestil kaalutlusõigus tööandja vahetamise tingimuste, tööta olemise perioodi ja tingimuste , võrdse kohtlemise sätete ning ühtse loa m enetluse ja ühtset luba käsitlevate direktiivi sätete kohaldamisel õppimiseks ant ud tähtajalise le elamisl oale . D irektiivi ülevõtmisel võivad EL-i liikmesriigid piirata tööandja vahetamise võimalust, seades selle sõltuvusse tööturu kontrolli misega , nõudes tööandja muutu mi sest teatamist ja kehtestades miinimumperioodi (mitte üle kuue kuu), mille jooksul peab ühtse loa omanik töötama oma esimese tööandja juures (direktiivi artik li 11 lõige 3) . Eesti kasutab võimalust kontrollida tööturu olukorda, kui välismaalane vahetab tööandjat elamisloa andmise jär el esimese aasta jooksul. Üldreeglina peab tööandja enne töötamiseks ant ud täh t ajalise elamisloa taotlemis t saama Eesti Töötukassalt loa töökoha täitmiseks välismaalasega. Eesti Töötukassa andmetel oli 2025. aasta jaanuaris registreeritud töötute määr Eestis 7,4% (51 117 töötut) . Eesti Panga andmetel on viimase kahe aasta töötuse määra tõus EL -i riikide seas olnud suurim just Eestis . Seega on oluline suunata Eesti ettevõtjaid eelistama kohalikku tööjõudu ja kehtestada lisanõuded välismaalase Eestis töötamisele . Õiguskord, mis võimaldab paindlikult tööandjat ja töökohta vahetada, ei tohiks muutuda võimaluseks tööturu kaitse meetmetest kõrvale hoid a . Sellel põhjusel on eesmärgipärane seada piirang, et kui välismaalane soovib töötamiseks ant ud tähtajalise elamisloa saamise jär el esimese aasta jooksul töökohavahetust , tuleb selleks taotleda Eesti Töötukassalt luba, kui see oleks nõutav juhul, kui välismaalane taotleks uut tähtajalist elamisluba töötamiseks. Seeläbi on välistatud, et töötamiseks taotletakse tähtajalist elamisluba alusel, mille puhul Eesti Töötukassa luba ei ole tarvis , ning elamisloa saamise jär el vahetatakse see ümber aluse ga , millele tavapäraselt on tarvis tööandjal saada esmalt Eesti Töötukassalt luba. Küll aga, kui välismaalane on juba Eestis töötanud kauem kui aasta ja seega Eesti tööturule integreerunud, ei ole mõistlik enam nõuda, et tööandja taotleks välismaalase tööle võtmiseks Eesti Töötukassalt luba. Sarnane regulatsioon on juba kehtestatud ka siis , kui taotletakse töötamiseks an tud elamisluba EL -i sinise kaardi erisuse alusel. Samuti kasutab Eesti võimalust nõuda tööandja vahetamisest teavitamist. Töötamiseks ant ud tähtajalise elamisloa menetluses kontrollitakse peale välismaalasega seonduvate asjaolude ka tööandja ja töötamisega seonduvaid asjaolusid. Töökohavahetuse puhul on oluline, et ka uue tööandja juures või sama tööandja juures uuel töökohal töötamise tingimused vastaksid VMS- is sätestatud nõuetele, m uu hulgas nõutava töötasu osas. Töökohavahetuse registreerimise regulatsioon võimaldab haldusorganil töötamise tingimuste täitmist kontrollida ning juhul, kui need ei vasta nõuetele , ei anta välismaalase töökohavahetuseks luba . See kaitseb ka välismaalast, kuna enne kui välismaalane vahetab töökohta , kontrollib haldusorgan, kas tööandja täidab talle seadusega pandud nõudeid. Seeläbi välditakse n äiteks olukorda, kus välismaalase elamisluba võidakse hiljem kehtetuks tunnistada, sest uuel tööandjal on maks u võl gnevus või ta ei ole muul põhjusel usaldusväärne. Eesti ei kasuta võimalust seada nõue t , et välistöötaja peab enne uue tööandja juures tööle asumist olem a töötanud teatud perioodi esimese tööandja juures. Seni ei ole VMS is sellist piirangut sätestatud ja välistöötajal on igal aja l võimalik taotleda uut töötamiseks ant ud tähtajalist elamisluba, et töökohta vahetada. Sellise piirangu seadmine mõjutaks negatiivse l t ka välistöötajat , kuna kohustus töötada teatud perioodi esimese tööandja juures suurendab töötajate ekspluateerimise riske. Direktiivi ülevõtmisel võivad EL-i liikmesriigid otsustada mitte kohaldada direktiivi II peatükki, mis sätestab ühtse taotluse menetluse ja ühtse loa sätted, õppimise eesmärgil riiki saabuvatele välismaalastele (direktiivi arti kli 3 lõige 3) . Eesti seda võimalust ei kasuta. Ka direktiiv 2011/98/EL andis liikmesriikidele sama kaalutlusõiguse. Ühetaolise lähenemise eesmärgil otsustati direktiivi 2011/98/EL ülevõtmisel kohaldada ka õppimiseks ant ud tähtajalisele elamisloale ühtse loa vormi. Alates 2013. aastast ei väljastata Eestis enam eraldi tööluba , muu hulgas õppimiseks ant ud tähtajalise elamisloa puhul . Ka edaspidi on mõistlik väljastada kombineeritud elamis- ja tööluba ning mitte luua õppimiseks ant ud tähtajalise elamisloa puhul eraldi tööloa regulatsiooni. Oluline on täheldada, et muul kui töötamise eesmärgil väljasta ta vate lubade puhul kohald atakse direktiivi II peatükk i üksnes lubade vormi suhtes ega reguleeri selliste lubade taotlemise ja väljastamise menetlust (direktiivi põhjenduspunkt 23). Direktiivi ülevõtmisel võivad EL-i liikmesriigid võimaldada välistöötajal olla tööta pikema ajavahemiku vältel, kui direktiivis sätestatud (direktiivi artik li 11 lõige 4) . Eesti seda võimalust ei kasuta. Eesti rändepoliitika eesmärk on soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes annavad kogu ühiskonnale suuremat lisaväärtust. Eelnõu § 13 m uudatustega võimaldatakse välistöötajal olla tööta , et tal oleks võimalik uut tööandjat otsida ja tööandja d saaksid tõhusamalt värvata juba Eestis viibivaid välistöötajaid . Seejuures, mida pikemalt on välismaalane Eesti sotsiaalsüsteemi panustanud, seda pikemalt on tal lubatud tööta olla. S amas on o luline, et lubatud tööta olemise periood ei oleks liiga pikk ja välismaalane ei muutuks koormaks Eesti sotsiaalsüsteemile. Eelnevast lähtu des ei ole täiendava tööta olemise perioodi võimaldamine ee s märgipärane. Direktiivi ülevõtmisel võivad EL-i liikmesriigid – juhul kui töötus kestab kauem kui kolm kuud – nõuda , et ühtse loa valdaja tõendaks, et tal on piisavad rahalised vahendid enda ülalpidamiseks ilma asjaomase liikmesriigi sotsiaalabi süsteemita (direktiivi artik li 11 lõige 4) . Eesti kasutab seda võimalust . Direktiivi kohaselt peab liikmesriik võimaldama välismaalasel, kellel on tähtajaline elamisluba töötamiseks, teatud perioodi olla tööta. Eelnõu § 1 punkti 13 muudatuste ga lubatakse välismaalasel olla tööta kuni kolm kuud ja kui välismaalasel on olnud kehtiv elamisluba töötamiseks vähemalt kaks aastat, on tal lubatud olla tööta kuni kuus kuud. O n oluline, et välismaalase pik ema ajali ne töötus ei koormaks ülemäära Eesti sotsiaalsüsteemi. Üldpõhimõttena peab välismaalasel olema tähtajalise elamisloa saamiseks piisav legaalne sissetulek, mis võimaldab tema ja tema perekonnaliikmete toimetuleku Eestis (VMS -i § 117 l õike 1 punkt 3). Seetõttu seatakse eelnõuga nõue , et kauem kui kolmekuulise tööta olemise perioodil peab välismaalasel olema piisav legaalne sissetulek, mis võimaldab tema toimetuleku Eestis. Direktiivi ülevõtmisel võivad EL-i liikmesriigid piirata teatud tingimustel võrdse kohtlemise kohald a mist haridus- ja kutseõppe, sotsiaalkindlustusliikide, perehüvitiste , maksusoodustuste, tööhõiveametite pakutavate nõustamisteenuste ja tea b e ning kaupadele ja teenustele juurdepääsu osas (direktiivi artik li 12 lõige 2) . Eesti on kasutanud võimalust teatud osas (õppe laenud ja - toetused ) piirata haridus - ja kutseõpet. Vastav kaalutlusõigus anti liikmesriikidele juba direktiiviga 2011/98/EL. Sama kaalutlusõigus on jäetud kehtima direktiivi artik li 12 lõike 2 punktiga a. Eelnõuga Eesti kehtivat korda ei muudeta. Eelnõuga kehtivat riigisisest õigust haridus- ja ku ts eõppe osas ei muudeta. Eesti on kasutanud peretoetuste andmis e piiramist nendele välismaalastele, kellel on lubatud töötada viisa alusel. Vastav kaalutlusõigus anti liikmesriikidele juba direktiiv iga 2011/98/EL . Sama kaalutlusõigus on jäetud kehtima direktiivi artik li 12 lõike 2 punkti b alusel. Eelnõuga kehtivat riigisisest õigust peretoetuste osas ei muudeta. Samuti kasutab Eesti võimalust piirata sotsiaalkindlustuste kohaldamist üksnes neile kolmandatest riikidest viisa alusel saabunud töötajate le , kellel on töökoht. Vastav kaalutlusõigus anti liikmesriikidele juba direktiiviga 2011/98/EL. Sama kaalutlusõigus on jäetud kehtima direktiivi arti kli 12 lõike 2 punkti b alusel. Kehtiv õigus sotsiaalkindlustushüvitiste kohaldamist viisa alusel Eestis viibivatele ja töötavatele välismaalastele ette ei näe. Direktiivi artik li 12 lõike 1 punkti e kohaselt tuleb kolmandast riigist pärit töötajaid kohelda võrdselt liikmesriigi kodanikega sotsiaalkindlustusliikide osas, mis on kindlaks määratud määruses nr 883/2004. Direktiivi artik li 12 lõike 2 punkti b kohaselt võib sotsiaalkindlustusliikide osas võrdset kohtlemist piirata, kuid mitte piirata neid õigusi nende kolmandast riigist pärit töötajate puhul, kellel on töökoht või kes on töötanud vähemalt kuus kuud ja on registreeritud töötutena. Riigisisese õiguse kohaselt ei ole viisa alusel riigis viibivatel välismaalastel võimalik end töötuna registreerida. Direktiiv ei kohusta seda ka võimaldama. Eelnevast lähtu des võib sotsiaalkindlustushüvitiste kohaldamist piirata nende välistöötajate puhul, kes on töötamiseks antud viisa alusel Eestis töötanud, kuid kelle töösuhe on lõppenud ja kes on tööta. Küll peab võimaldama võrdset kohtlemist sotsiaalkindlustuse osas nendele pikaajalise viisaga viibivatele välismaalastele, kes töötavad. Seega laiendatakse eelnõuga sotsiaalkindlustushüvitiste isikulist kohald a misala lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisaga Eestis töötavatele välismaalastele . Eesti ei kasuta maksusoodustuste osas võrdse kohtlemise piiramise õigust. Vastav kaalutlusõigus anti liikmesriikidele juba direktiiviga 2011/98/EL. Sama kaalutlusõigus on jäetud kehtima direktiivi artik li 12 lõike 2 punkti c alusel. Eelnõuga kehtivat riigisisest õigust maksusoodustuste osas ei muudeta. Eesti ei kasuta kaupadele ja teenustele ning üldsusele kättesaadavate kaupade ja teenuste pakkumisel võrdse kohtlemise piiramise õigust. Vastav kaalutlusõigus anti liikmesriikidele juba direktiiviga 2011/98/EL. Sama kaalutlusõigus on jäetud kehtima direktiivi artik li 12 lõike 2 punkti g alusel. Eelnõuga kehtivat riigisisest õigust kaupadele ja teenustele juurdepääsu osas ei muudeta. 2.5. Eelnõu meetmed ja nende põhiseaduspärasus 2.5.1. Tegevusala, elukutse ja töökoha valikuvabadus Direktiivi artik li 1 1 lõi gete 2 ja 3 kohaselt võivad liikmesriigid ühtse loa valdaja õiguse vahetada tööandjat siduda nõudega, et tööandja vahetumise korral kontrollitakse tööturu olukorda ning pädevaid asutusi teavitatakse tööandja vahetamisest. Eelnõuga lubatakse töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal töökohavahetust tingimusel , et töökohavahetus on PPA juures registreeritud. Seejuures, kui tegemist on töötamise alusega , mille puhul kohald atakse VMS -i kohaselt Töötukassa loa nõue t , tuleb uuel tööandjal töökohavahetuse registreerimiseks taotleda Töötukassalt luba välismaalase tööle võtmiseks. Töötukassa loa taotlemine ei ole vajalik, kui välismaalane on Eestis töötanud töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel vähemalt 12 kuud. Seega sätestatakse eelnõuga töökohavahetusele teatud lisatingimused. Direktiivi artik li 11 lõike 4 kohaselt võivad liikmesriigid lubada ühtse loa valdajal olla töötu pikema ajavahemiku jooksul kui direktiiviga seatud miinimumnõuded. Eelnõuga lubatakse töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal olla tööta direktiivis ette nähtud ajavahemiku jooksul, kuid mitte pikemalt. Seega, kui välismaalase tööta olemise aeg on pikem kui eelnõu muudatustega ette nähtud, on see aluseks tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamisele. PS -i § 29 lõike 1 esimese lause järgi on Eesti kodanikul õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. See õigus kaitseb ka juba tekkinud töö- või teenistussuhte jätkumist . Seadus ega võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seadus es ei sätesta ta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. PS -i § 29 lõike 1 kaitse all on iga tegevus, millega inimene teenib igapäevast elatist, millest tema äraelamine sõltub. Kõige üldisemalt ja ennekõike sätesta takse se lle põhiseaduse paragrahv iga negatiive tõrjeõigus ehk õigus nõuda, et avalik võim ei sekkuks põhjendamatult isiku põhiõigusesse vabalt valida (või mitte valida) seda tegevusala või elukutset, millega teenida elatist . PS -i § 29 sisustamisel on mõistlik arvestada EL-i ja siduva rahvusvahelise õigusega. Põhiõiguse kaitseala jaguneb esemeliseks ja isikuliseks kaitsealaks. Põhiõiguse esemeli ne kaitse ala on põhiõiguse kandja tegevus, omadus või seisund, mida antud norm hõlmab. Töökoha valikuvabaduse esemelises kaitsealas on olukorrad, kus isiku subjektiivne õigus võib olla või saada rikutud. Töökoha valikuvabadus kaitseb isikut selle eest, et ta saaks vabalt valida endale tegevusala, elukutset ja töökohta ilma riigi sekkumiseta. Isikulises kaitsealas on isikute ring ja põhiõiguste kandjaid, keda vastav põhiõigus kaitseb. Põhiõigused jaotuvad põhiõiguse kandja järgi kõigi ja igaühe õigusteks ning kodanikuõigusteks. Selle põhiõiguse isikuline kaitseala hõlmab nii Eesti kodanikku kui ka Eestis viibivat välisriigi kodanikku ja kodakondsuseta isikut. PS -i § 29 on päritolult palgatöötajatele suunatud põhiõigus, mis peab ennekõike kaitsma isikuid, kes alluvad töö tegemisel teiste isikute juhtimisele ja kontrollile . PS -i § 29 lõike 1 teises lauses on ette nähtud lihtne seaduse reservatsioon, kus seadus võib ette näha õiguse kasutamise tingimused ja korra, piirangud või kitsendused. Töökoha valimise piirang ei tohi kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui saab põhjendada normi legitiimse eesmärgiga. Meetmed peavad olema proportsionaalsed soovitud eesmärgiga. Seega võib seadusandja põhjendatud juhtudel piirata isiku õigust valida tegevusala, elukutset ja töökohta, kuid selline piirang peab olema proportsionaalne ehk sobiv, vajalik ja mõõdukas. Meetmete sobivus Sobiv ehk kohane on meede, mis aitab kaasa legitiimse eesmärgi saavutamisele. Eelnõu lihtsusta b tööandja ja töökoha vahetamist selle elamisloa kehtivusajal. Samas hoitakse eelnõu muudatustega ära lihtsustatud töövahetuse korra väärkasutust ning sätestatakse tööturu kaitsemeetmed. Eelnõu sisaldab kokkuvõtlikult järgmisi meetmeid, millega eelnõu eesmärke saavutatakse: võimaldatakse välismaalasele töötamiseks ant ud tähtajalise elamisloa kehtivusajal töökohavahetust ilma, et ta peaks selleks taotlema uut elamisluba . Selleks eesmärgiks kehtestatakse töökohavahetuse registreerimise regulatsioon, mille ü k s komponen te on ka t öötukassa loa nõue. Töötukassa luba ei ole vaja, kui välismaalane on Eestis töötanud töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel vähemalt 12 kuud ; võimaldatakse töötamiseks ant ud tähtajalise elamisloa kehtivusajal olla tööta . Kui välismaalase tööta olemise periood on kauem kui kolm kuud, peab välismaalasel olema piisav legaalne sissetulek, mis tagab tema toimetuleku Eestis. Võimalus vahetada töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal tööandjat ja töökohta ilma, et peaks selleks taotlema uut elamisluba, aitab kaasa elamisloa menetluse lihtsustamisele ja paindlikkusele nii tööandja, välismaalase kui ka haldusorgani jaoks. Töökohavahetuse registreerimise nõue aitab tagada, et töötamine uuel töökohal vastab VMS- is sätestatud nõuetele ja tõkestab paindlikuma töötamise regulatsiooni väärkasutust. Sama eesmärki täidab ka t öötukassa loa nõue, tagades ühtlasi tööturu kaitse. Võimalus olla töötamiseks antud elamisloa kehtivusajal tööta , soodustab juba riigis viibiva välismaalase tõhusamat kaasamist tööturule, kuna teatud perioodil saab ta uut tööandjat otsida ja tema viibimisalust ei tunnistata kehtetuks. V älismaalane võib elamisloa kehtivusajal olla tööta rohkem kui üks kord, kuid kogu tema tööta olemise periood elamisloa kehtivusajal ei tohi ületada seaduse s sätestatud perioodi. Samas sätestatakse eelnõuga nõue, mille kohaselt peab välismaalasel pikema kui kolmekuulise tööta olemise perioodi korral olema piisav legaalne sissetulek, mis võimaldab tema toimetuleku Eestis. Muudatuse eesmärk on vältida, et pikema tööta olemise perioodi korral muutuks välismaalane koormaks Eesti sotsiaalsüsteemile. Eelnõu meetmed on väärkasutuse ennetamise ja sotsiaalsüsteemi koormuse vältimise eesmärki arvestades sobilikud ning aitavad selle saavutamisele kaasa. Meetmete vajalikkus Eelnõu meetmed on vajalikud, kui eelnõu eesmärki ei ole võimalik muul leebemal viisil vähemalt sama hästi saavutada. Töökohavahetuse v õimalus töötamiseks ant ud tähtajalise elamisloa kehtivusajal ilma, et selleks peaks taotlema uut elamisluba, muudab välismaalase le Eestis töötamise tingimused paindlikumaks ning PPA-le vastava regulatsiooni järgimise ja kontrollimise lihtsamaks ja selgemaks. Samuti vähendab muudatus välistöötaja sõltuvust tööandjast ja aitab seeläbi võidelda töötajate ekspluateerimise vastu. Töökohavahetuse registreerimise nõue on vajalik, et PPA-l oleks võimalik kontrollida, kas töötamine uuel töökohal vastab VMS- is sätestatud nõuetele. Meede on vajalik ka välismaalase kaitsmiseks, kuna töökohavahetuse registreerimise menetluses kontrollib haldusorgan, kas tööandja , kelle juurde välismaalane soovib tööle asuda, täidab talle seadusega pandud nõudeid. Seeläbi välditakse näiteks olukorda, kus välismaalase elamisluba võidakse hiljem kehtetuks tunnistada, sest uuel tööandjal on maksuvõlgnevus või ta ei ole muul põhjusel usaldusväärne. Võimalus olla töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal tööta , võimaldab välistöötajal leida uus tööandja. Lubatud perioodil tööta olemine ei ole ka põhjus elamisloa tühistamiseks, tingimusel et see ei ületa kolme kuud, kui välistöötajal on ühtne luba olnud vähem kui kaks aastat, või kuut kuud, kui välistöötajal on luba olnud kauem kui kaks aastat. Nõue, mille kohaselt peab välismaalasel olema pikema kui kolmekuulise tööta olemise perioodi korral piisav legaalne sissetulek, aitab vältida seda , et välismaalane muutu b koormaks riigi sotsiaalsüsteemile. Eelnõu meetmetele ei ole alternatiive, mis aitaksid sama hästi tagada tegevusala, elukutse ja töökoha valikuvabadust, takistades samas regulatsiooni väärkasutust ning koormust riigi sotsiaalsüsteemile . Olukorras, kus eelnõu meetmetele ei ole võrreldavaid ja eesmärgi saavuta miseks sama tulemuslikke alternatiive, tuleb eelnõu meetmeid pidada vältimatult vajalikuks. Meetmete mõõdukus Eelnõu meetmete mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt eesmärgi tähtsust. Seejuures kehtib reegel : mida intensiivsem on riive, seda mõjuvamad peavad olema seda õigustavad põhjused. Töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal töökoha vahe tu se võimalus on välismaalasele positiivne muudatus . Kuigi töökohavahetuse registreerimise, s ealhulgas t öötukassa loa nõudega piiratakse PS -i § 29 kaitsealas olevat õigust, on piirang mõõdukas ning nii välismaalasele kui ka uuele tööandjale vähe m koormav kui uue tähtajalise elamisloa taotlemise nõue. Võimalus olla töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal tööta aitab juba riigis viibiva id välismaalas i tõhusama l t tööturule kaasata ja selle soodustava muudatuse kehtestamisega ei esine põhiõiguse rikkumist ega riivet. Kuigi nõue, mille kohaselt peab pikema kui kolmekuulise tööta olemise perioodi jooksul töötamiseks antud tähtajalis e elamisl oaga välismaalasel olema piisav legaalne sissetulek, ei ole piirang ulatuslik. Ka kehtiva VMS-i § 117 lõike 1 punkti 3 kohaselt peab välismaalasel, kes taotleb tähtajalist elamisluba, olema piisav legaalne sissetulek, mis tagab tema toimetuleku Eestis. Nõude eesmär k on vältida, et Eesti sse elama asuvad välismaalased muutuksid koormaks riigi sotsiaalsüsteemile. Seega on eelnõu meetmed proportsionaalsed. 2.5. 2 . Isikuandmete töötlemine PS-i § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse üksused ning nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Eelnõu kohaselt ei pea välismaalane enam taotlema uut tähtajalist elamisluba töötamiseks, kui ta soovib vahetada tööandjat või töökohta. Edaspidi peab tööandja esitama PPA-le töökohavahetuse registreerimise taotluse ning eelduslikult selles esitatavad andmed ühtivad sellega, mis tööandja esitab tööandja kutses. Seega väheneb muudatuste jär el välismaalaselt küsitavate andmete esitamise kordsus ja tõendite hulk, kuna uut elamisluba ei ole vaja enam taotleda. Tööandjalt kogutavate andmete koosseis ei muutu. Kui var em esitas tööandja PPA-le välismaalase tähtajalise elamisloa taotluse juurde kutse, siis edaspidi tuleb esitada töökohavahetuse registreerimise taotlus. Selles t aotluses esitatavad andmed ja tõendid on samad, mis tööandja var em esitas tööandja kutses. Kokkuvõtval t , kuna muudatuste rakendamine ei too kaasa lisa andmete esitamise kohustust, ei ole vaja muudatust põhiõiguste riive kontekstis täiendavalt analüüsida. 2.5.3. Sotsiaalriigi põhimõtted Direktiivi art ikli 12 lõike 1 punkti e kohaselt tuleb kolmandast riigist pärit töötajaid kohelda võrdselt selle liikmesriigi kodanikega, kus nad elavad, vähemalt sotsiaalkindlustusskeemide osas , mis on määruse nr 883/2004 kohaldamisalas. Eelnõuga laiendatakse õigust sotsiaalkindlustushüvitistele lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisaga Eestis töötavatele välismaalaste le ja see juures on osa sotsiaalkindlustusliikide puhul nende õigused tagatud juba kehtivate seadustega ( näiteks ravikindlustuse seaduse § 5 lõikes 1 sätestatud kindlustatud isiku määratlus). PS-i § 10 järgi on PS -i aluspõhimõteteks inimväärikuse ja sotsiaalriigi põhimõtted, mis Riigikohtu hinnangul moodustavad Eesti Vabariigi põhikorra tuuma ning on õiguskorra kõige olulisemad normid. Neist põhimõtetest on tuletatavad sotsiaalsed põhiõigused, sealhulgas PS-i §-s 28 nimetatud õigused. PS-i § 28 lõike 1 kohaselt on igaühel õigus tervise kaitsele ning lõike 2 kohaselt on Eesti kodanikul õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Samuti on puuetega inimesed riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. PS-i § 28 lõige 2 sätestab ka, et kui seadus ei sätesta teisiti, siis on lõikes 2 viidatud õigused võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. PS-i § 12 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Eelnõuga muudetakse mitmeid sotsiaalkindlustust puudutavaid seadusi ning laiendatakse nendes sätestatud õigusi Eesti alaliste elanike ja tähtajalise elamisloa või elamisõigusega isikute kõrval ka lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisaga Eestis töötavatele välismaalastele. Samas ei tehta seda kõigis sotsiaalkindlustuse liikides, näiteks lubab direktiiv i artik li 12 lõike 2 punkt b teha viisaga töötajate puhul erandi perehüvitiste osas. Viisaga viibijaid käsitletakse VMS -i mõistes riigis ajutiste viibijatena , mistõttu ei ole neile tagatud samasuguse i d õigus i nagu Eesti elanikele. Piiratud ressursside tingimustes tuleks eelistada oma kodani kke ja riigis juba elavaid välismaalasi, mistõttu on põhjendatud teatud osas piirata viisaga viibijate õigust hüvitistele. PS-iga on kooskõlas piirata nii PS-i § 28 kaitsealasse jäävate riskide puhul kui ka sinna mittekuuluvate riskide puhul hüvitisi ja toetusi saavate isikute ringi. Põhiseadusandja on eelduslikult sidunud abi andmise Eestis elamise ja töötamise ning ühiskonna liikmesuse sisuliste tingimustega (sotsiaalkindlustusõiguses tuntud ka kui territoriaalsuse ja solidaarsuse põhimõtted). Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt on piirangud põhjendatud näiteks riigis lühiajaliselt viibivate isikute korral. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Direktiivi eeskirjad hõlmavad enamikku EL-i mittekuuluvaid töötajaid. Direktiivi artik li 3 lõike 1 kohaselt kohaldatakse direktiivi nende kolmanda rii gi kodanike suhtes , kes : taotlevad töötamiseks ant ud tähtajalist elamisluba; on lubatud EL-i liikmesriiki töötamise eesmärgil, olenemata loa liigist; on lubatud EL-i liikmesriiki elamisloa alusel muul kui töötamise eesmärgil, kuid kellel on lubatud töötada. EL -i ühtne piirikontrolli - , varjupaiga- ja sisserändepoliitika hõlmab kolmandate riikide kodanike, sealhulgas määratlemata kodakondsusega või kodakondsuseta isikute Schengeni alale sisenemise, seal viibimise ja sellelt lahkumise tingimusi. Seetõttu ei kohaldata direktiivi liikmesriikide, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikele ega nende perekonnaliikmetele . Samuti ei kohaldata direktiivi selle arti kli 3 lõike 2 kohaselt kolmanda riigi kodanik e le: keda loetakse lähetatuks nii kaua, kui nad viibivad lähetuses; kes on taotlenud liikmesriiki lubamist või kes on sinna lubatud ettevõtjasiseselt üleviidud töötajatena kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/66/EL (edaspidi direktiiv 2014/66 EL ) ; kes on taotlenud liikmesriiki lubamist või kes on sinna lubatud hooajatöötajatena kooskõlas direktiiviga 2014/36/EL või au pair ’ina ; kellele on kooskõlas nõukogu direktiiviga 2001/55/EÜ antud luba elada liikmesriigis seoses ajutise kaitsega või kes on taotlenud sel põhjusel elamisluba ja kelle ajutise kaitse taotluse kohta ei ole veel otsust tehtud ; kes on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/95/EL rahvusvahelise kaitse saajad või kes on taotlenud rahvusvahelist kaitset vastavalt nimetatud direktiivile ning kelle taotluse kohta ei ole veel lõplikku otsust tehtud; kes on kaitse saajad vastavalt liikmesriigi õigusele, rahvusvahelistele kohustustele või liikmesriigi tavale või kes on taotlenud kaitset vastavalt liikmesriigi õigusele, rahvusvahelistele kohustustele või liikmesriigi tavale ning kelle taotluse kohta ei ole veel lõplikku otsust tehtud; kes on pikaajaline elanik vastavalt direktiivile 2003/109/EÜ; kelle riigist väljasaatmine on peatatud faktidele või õigusele tuginedes; kes on taotlenud liikmesriiki lubamist või kes on sinna lubatud iseenda tööandjana; kes on taotlenud liikmesriiki lubamist või kes on sinna lubatud liikmesriigis registreeritud või liikmesriigi lipu all sõitval laeval töötava meremehe või muu töötajana. Direktiivi peatü kke kohald atakse välistöötajatele erinevas ulatuses : Direktiivi II peatükki, milles on reguleeritud ühtse taotluse menetlus ja ühtset luba käsitlevad sätted, kohaldatakse üksnes tähtajaliste elamislubade suhtes. Seejuures kohaldatakse direktiivi sätteid muul kui töötamise eesmärgil väljastatavate elamisluba de puhul ainult selliste lubade vormi suhtes (direktiivi põhjenduspunkt 23) . Loa taotluse menetluse, sealhulgas taotluse läbivaatamise tähtaja ja menetluslike tagatiste sätteid kohaldatakse vaid töötamiseks ant ud elamisloale. Direktiivi II peatükki ei kohalda ta nende kolmandate riikide kodanike suhtes, kellel e on antud luba töötamiseks viisa alusel (direktiivi põhjenduspunkt 14) . Direktiivi III peatükki, mis reguleerib võrdse kohtlemise õigust, kohaldatakse kõikide direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate kolmanda te riikide kodanike suhtes , sealhulgas nii nende kolmandate riikide kodanike suhtes, ke llele on antud elamisluba töötamiseks muul eesmärgil ja tagatud ligipääs tööturule, kui ka neile, kes on liikmesriiki lubatud tööta mise eesmärgil viisa alusel. Eelnõu koosneb üheksast paragrahvist . Lähtudes eelnõu sisust ja muudatuste eesmärgist, on võrdlev analüüs jagatud teema järgi neljaks punktiks . 3.1. Töökohavahetus (§ 1 punktid 1 , 4 – 8 , 1 4 ja 1 6 ) Direktiivi artik li 11 lõike 2 kohaselt peavad EL-i liikmesriigid lubama ühtse loa valdajal vahetada tööandjat. Sama artikli lõike 3 kohaselt võivad liikmesriigid nõuda, et tööandja vahetamisest tea vitataks pädevaid asutusi ning kontrollitaks tööturu olukorda, kui asjaomane liikmesriik kontrollib ühtse loa taotluste puhul tööturu olukorda. Tööandja vahetamisest teavitamise raames võivad pädevad asutused kontrollida, kas tööandja vahetamise tingimused on täidetud , ning esitada tööandja vahetamise kohta vastuväite id . Liikmesriik võib peatada tööandja vahetamise õiguse maksimaalselt 45 päevaks alates tööandja vahetamisest teavitamise päevast. Eesti k ehtiva töörände regulatsiooni kohaselt määratakse töötamiseks ant ud tähtajalises elamisloas kindlaks tööandja ja töökoht (VMS -i § 185 lõige 1). Tööandjal, kelle juures töötamiseks on välismaalasele tähtajaline elamisluba antud, on VMS -i § 190 lõike 1 kohaselt kutsuja kohustused. Kui välismaalase elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimus, näiteks tööandja või töökoht, on muutunud, tunnistatakse välismaalase elamisluba VMS -i § 189 lõike 1 punkti 2 kohaselt kehtetuks. Seetõttu võib v älismaalane, kes töötab Eestis töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel , tööandjat küll vaheta da , kuid peab selleks taotlema uut tähtajalist elamisluba töötamiseks ning uuel tööandjal tuleb elamisloa taotluse juurde esitada kutse. U uel tööandjal tuleb võtta üle ka kutsuja kohustused. Samuti tuleb uus tähtajaline elamisluba töötamiseks taotleda siis, kui välismaalane jääb tööle küll sama tööandja juurde, kui d soovib tööle asuda uuel töökohal, mille puhul kutse- ja kvalifikatsioonitingimused muutuvad. See tähendab, et kehtiva õiguse kohaselt ei ole töökohavahetus ilma uue töötamiseks antud tähtajalise elamisloa taotlemiseta lubatud. Seejuures võib välismaalane uue tööandja juu r es või uuel töökohal tööle asuda alles siis, kui PPA on teinud uue töötamiseks antud tähtajalise elamisloa taotluse kohta positiivse otsuse. Kuna otsus elamisloa andmise kohta tehakse tähtajalise elamisloa määruse § 2 6 kohaselt kuni kahe kuu jooksul (alates 2026 . aasta 1. jaanuarist 90 päeva jooksul ) ning puudustega taotluse korral võib menetlustähtaeg olla veel pikem, on praktikas töökohavahetuse protsess nii välismaalasele kui ka tööandjale aeganõudev ja koormav . Muul eesmärgil antud elamislubade puhul ei pea juba kehtiva korra kohaselt välismaalane töökohavahetuse korral uut elamisluba taotlema , kuna elamisluba ei ole seotud konkreetse tööandjaga. Näiteks välismaalane, kes on saanud tähtajalise elamisloa pererände eesmärgil või õppimiseks , kuid kes ka Eestis töötab, ei pea kehtiva õiguse kohaselt taotlema uut elamisluba, kui ta tööandjat vahetab. T ähtajaline elamisluba antakse üldjuhul kehtivusega kuni viis aastat ja seda pikendatakse kuni kümneks aastaks korraga . Eelneva tõttu on praktikas üha sagedasemad olukorrad, kus välismaalane, kellel on juba töötamiseks ant ud tähtajaline elamisluba, peab töökohavahetuse tõttu taotlema uu t tähtajalist elamis luba töötamiseks . 2022 .– 2024. aasta andmete põhjal taotles aastas uut tähtajalist elamisluba töötamiseks keskmiselt 8% nendest välismaalastest, kes juba omasid kehtivat tähtajalist elamisluba Eestis töötamiseks . 2024. aastal taotles uut tähtajalist elamisluba töötamiseks 711 välismaalast, kellel oli var em tähtajaline elamisluba töötamiseks juba olemas . Tabel 1 . Välismaalased, kes omasid töötamiseks ant ud elamisluba ja taotlesid uut elamisluba töötamiseks 2022 2023 2024 Kokku uue elamisloa taotluse esitanuid 704 740 711 Uue taotluse esitanute osakaal kehtivatest töötamiseks antud elamislubadest 9% 8% 7% Allikas: PPA Keskmiselt omati esimest tähtajalist elamisluba töötamiseks enne uue saamist 1,85 aastat. Seejuures – k una tähtajalise elamisloa taotluse kohta tuleb haldusorganil teha otsus k uni kahe kuu jooksul (alates 01.01.2026 kuni 90 päeva jooksul ) , kuid üldjuhul on vajadus asuda tööle uue l töökohal kiiremini – taotletakse praktikas tih t i paralleelselt uue elamisloa taotlusega ka lühiajalise töötamise registreerimist. Lühiajalise töötamise registreeri mine võimaldab välismaalasel töökohavahetust kehtiva tähtajalise elamisloa alusel , samal ajal kui tema uut tähtajalise elamisloa taotlust läbi vaadatakse. 2022 .– 2024. a asta andmete põhjal taotleti paralleelselt uue töötamiseks antud tähtajalise elamisloaga 37% juhtudel ka lühiajalise töötamise registreerimist , et välismaalasel oleks kiiremini võimalik uuel töökohal tööle asuda. Tabel 2. Lühiajalise töötamise registreerimised enne uue elamisloa saamist 2022 2023 2024 Lühiajalise töötamise registreerimi ne enne uue töötamiseks antud tähtajalise elamisloa saamist 334 232 249 Allikas: PPA Olukord, kus töö koha vahet u seks tuleb välismaalasel taotleda uu s elamisluba , uuel tööandjal esitada sinna juurde kutse ja töökohavahetuse protsessi kiirendamiseks registreerida uuel tööandjal ka välismaalase lühiajaline töötamine , on ebamõistlikult koormav nii välismaalasele, tööandjale kui ka riigile . Samuti takistab see juba Eestis viibivate välistöötajate maksimaalset kaasamist tööturule , avaldades seeläbi pärssivat mõju majanduskasvule ja Eesti ettevõtete konkurentsivõimele . Eelneva tõttu ning tulenevalt d irektiivi nõuetest muudetakse eelnõuga kehtivat töörände regulatsiooni, võimaldades kehtiva töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel töökohavahetust ilma, et selleks tule ks taotleda uut elamisluba. Samuti kiirendatakse töökohavahetusega seonduvate lubade menetlusaega, vähendades seeläbi vajadust täiendavalt lühiajalise töötamise registreerimiseks. Töökohavahetuse puhul kasutatakse direktiivi artik li 11 lõike 3 punktis a ette nähtud võimalust, et pädevaid asutusi teavitatakse tööandja vahetamisest . 2022 . – 2024 . aasta andmete põhjal s ai 87% taotlustest, kus kehtivat töötamiseks antud elamisluba omav välismaalane taotles uut elamisluba töötamiseks, positiivse otsuse . 13% taotlustest sai keelduva otsuse või menetlus lõpetati. Tabe l 3 . Uue töötamiseks antud tähtajalise elamisloa taotluste kohta tehtud otsused 2022 2023 2024 Kokku uue elamisloa taotluse esitanuid 704 740 711 positiivse otsuse saanuid 637 637 601 elamisloa andmisest keeldumisi 15 32 33 menetluse lõpetamisi 52 71 77 Allikas: PPA Seega , pea veerandi taotluste puhul, kus sooviti töökohavahetust , ei vastanud kavandatav töötamine seaduses ette nähtud tingimustele. Seetõttu on oluline, et ka edaspidi oleks haldusorganil võimalik hinnata, kas töötamine uuel töökohal vastab VMS- is sätestatud tingimustele. Sellel eesmärgil luuakse eelnõuga seadusesse töökohavahetuse registreerimise regulatsioon . M uudatuste jär el ei pea välismaalane enam tööandja vahetamiseks taotlema uut tähtajalist elamisluba töötamiseks ega uus tööandja esitama selle juurde kutset , vaid piisab , kui uus tööandja esitab PPA-le töökohavahetuse registreerimise taotluse. Ku na kehtestatav töökohavahetuse registreerimise taotluse läbivaatamise tähtaeg on võrreldes elamisloa taotluse läbivaatamise tähtajaga oluliselt lühem (kehtestatava korra kohaselt on töökohavahetuse registreerimise menetluse tähtaeg 30 kalendripäeva) , kaob ka vajadus täiendavalt välismaalase lühiajalist töötamist registreerida. Seeläbi muutub kogu töö koha vahetuse protsess välismaalase, tööandja ja riigi jaoks vähem koormavaks , kiiremaks ning efektiivsemaks. Joonis 1. Töökohavahetuse protsess praegu ja muudatuste jär el Allikas: Siseministeerium Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse VMS -i § 40 2 lõiget 2 , milles on loetletud menetlused, mille puhul võib haldusorgan arvestada kutsuja ebausaldusväärsuse hinnanguga . Kehtiva korra kohaselt võib PPA anda hinnangu tööandja, õppeasutuse, praktika võimaldaja või muu isiku ebausaldusväärsuse kohta (VMS-i § 40 2 lõige 1) ning haldusorgan võib se da hinnangu t arvestada tulevikus esitatava pikaajalise viisa taotluse, viibimisaja pikendamise taotluse, lühiajalise töötamise registreerimise taotluse, elamisloa taotluse või elamisloa pikendamise taotluse suhtes sooritatava toimingu või antud haldusakti puhul (VMS-i § 40 2 lõig e 2). Muudatuse tulemusena võimalda takse PPA-l arvestada tööandja ebausaldusväärsuse hinnangu t ka töökohavahet use registreerimise taotluse puhul . Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 6, mille ga täiendatakse m uu hulgas VMS -i § -ga 18 4 1 . Viidatud paragrahvi lõike 5 kohaselt võib PPA jätta töökohavahetuse registreerimise taotlus e läbi vaatamata, kui ta on andnud hinnangu välismaalase kutsuja ehk uue tööandja ebausaldusväärsuse kohta. Eelnevast tulenevalt on vaja täpsustada VMS-i § 40 2 lõiget 2 , sätestades, et haldusorgan võib ka töökohavahetuse registreerimise taotluse puhul arvestada kutsuja ebausaldusväärsuse hinnangu t . Ühtlasi muudetakse sätte struktuuri, et oleks selgem, milliste menetluste puhul võib haldusorgan kutsuja ebausaldusväärsuse hinnangu t arvestada. VMS -i § 40 2 alusel võib PPA anda välismaalase kutsuja ebausaldusväärsuse kohta eelhaldusakti arvestades haldusmenetlusseadusest tulenevaid nõudeid VMS - i s sätestatud erisustega. VMS -i § 40 2 lõike 3 kohaselt võetakse hinnangu andmisel arvesse VMS - is sätestatud kohustuste rikkumisi ja muid põhjusi, mille alusel on põhjendatult alust kahelda kutsuja usaldusväärsuses . Tööandja usaldusväärsuse hindamisega seonduvad asjaolud on sätestatud VMS -i §-s 180. T ööandja usaldusväärsuses võib olla põhjust kahelda , kui t ööandjat on karistatud karistusseadustiku §-des 133–133 3 , 175 või 260 1 sätestatud kuriteo eest ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud (VMS -i § 180 lõige 1), kui tööandja tegutseb peamise eesmärgiga hõlbustada välismaalaste Eestisse saabumist (VMS -i § 180 lõige 1 1 ) , kui välismaalase töötasu ei taga tema toimetulekut Eestis (VMS -i § 180 lõi ke 2 punkt 1), kui tööandjal on maksuvõlgnevusi (VMS -i § 180 lõi ke 2 punkt 2) või on algatatud likvideerimine , tööandja suhtes on välja kuulutatud pankrot, menetluses on tema pankrotiavaldus või kui tööandjal puudub tegelik majandustegevus (VMS i § 180 lõi ke 2 punkt 4 1 ), kui tööandjat on karistatud VMS-i §-des 300–302 sätestatud väärteo ees t (VMS -i § 180 lõi ke 2 punkt 3) või kui tööandja ei ole täitnud VMS- is sätestatud teavitamiskohustust (VMS -i § 180 lõi k e 2 punkt 4) . Samuti juhul, kui on muul põhjusel põhjendatud alust kahelda tööandja usaldusväärsuses (VMS -i § 180 lõi k e 2 punkt 5) . Nagu Tartu halduskohus oma 29.11.2022 . aasta otsuses haldusasjas 3-20-1978 märkis, on usaldusväärsus määratlemata õigusmõiste ning selle hindamise aluseks võivad olla erinevad asjaolud, s ealhulgas VMS- is sätestatud tingimuste varasem rikkumine või muu kriteerium, mille alusel haldusorganil on põhjendatud kahtlus, et tööandja ei täida VMS- is sätestatud nõudeid. Näiteks võib VMS -i § 180 lõike 2 punkti 5 alusel muul põhjusel kahelda tööandja usaldusväärsu ses, kui tööandja majanduslik olukord ei võimalda tegelikkuses välismaalasele nõuetekohast töötasu maksta või kui tööandja on esmalt välismaalase lühiajalise töötamise alusel tööle võtnud ja sellel perioodil VMS- is sätestatud määrast väiksemat töötasu maksnud. Kui seejärel taotletakse välistöötajale elamisl uba, e i pruugi tööandjat olla VMS-i alusel vastutusele võetud töötamise tingimuse rikkumiste eest, kuid samas on alust kahelda tööandja usaldusväärsuses. Samuti võib olla tööandja usaldusväärsuses muul põhjusel alust kahelda olukorras, kus tööandja on süstemaatiliselt võimaldanud välistöötajatel palgata puhkusel viibimist , makstes seeläbi VMS- is sätestatud määrast väiksemat palka. Kuigi palgata puhkuse võimaldamine ei ole keelatud, võib selle süstemaatiline võimaldamine tekitada küsimusi elamisloa eesmärgipärasuses ja tööandja usaldusväärsuses. Praktikas on olnud ka olukordi, kus tööandja väärkasutab EL-i - sisese lähetamise ja teenuse vaba liikumise õigust , vormistades välistöötajatele Eestis tööle asumiseks vajalikud load, kuid tegelikkuses ei asuta tööle mitte Eestis , vaid teistes EL -i riikides, kus elamiseks ja töötamiseks vajaliku loa saamine võib olla keerulisem. Muu hulgas paigutuvad tööandja usaldusväärsuse alla olukorrad, kus tööandja on rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi, töökeskkonna reegleid või muid töötajate rakendamist puudutavaid reegleid. Usaldusväärsuse hinnangu andmise menetlus toimub andmekogu väliselt, rakendades uurimispõhimõtet. Eraldi andmekogu pole selle tarbeks loodud , a ndmeid töödeldakse tervikuna haldusmenetluse läbiviimiseks ning see on üks osa terviklikust haldusmenetluse protsessist, otsusest, kas lühiajaline töötamine või töökohavahetus registreeritakse, kas isikule antakse viisa või kas isikule antakse elamisluba . VMS -i § 270 ja § 271 l õike 1 kohaselt on haldusorganil õigus töödelda isikuandmeid ning koguda andmeid välismaalasega seonduvate menetluses tähtsust omada võivate asjaolude kohta andmekogudest , teistelt avalik-õiguslikke ülesandeid täitvatelt asutustelt ja isikutelt ning eraõiguslikelt isikutelt. Nimetatud isikutel ja asutustel on kohustus need andmed haldusorganile edastada ning haldusorganil on õigus neid andmeid töödelda. U saldusväärsuse hinnangu menetluses võidakse v älismaalase kutsujaga seonduva i d andme i d kontrollida muu hulgas migratsioonijärelevalve andmekogus t, samuti e lamis- ja töölubade registris t , viisaregistris t, lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogus t, piirikontrolli andmekogust ning karistusregistr ist. Näiteks nähtuvad migratsioonijärelevalve andmekogus andmed kutsujaga seotud tabamuste kohta. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogus nähtuvad andmed registreeringute kohta, mis on olnud varem selle tööandjaga seotud. E lamislubade ja töölubade registri s nähtuvad andmed selle kohta, kui konkreetse kutsujaga seotud välismaalase elamisl uba on kehtetuks tunnistatud tööandjaga seonduvatel põhjustel. Kutsuja usaldusväärsuses võib olla põhjendatud alus kahelda ka siis, kui tegemist ei ole otseselt VMS-ist tulenevate kohustuste rikkumisega. N äiteks kui tööandjat on karistatud inimkaubanduse või tööalase ekspluateerimise eest, võib olla põhjendatud ebausaldusväärsuse hinnangu andmine. Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse VMS -i § 177 lõiget 4 , millega on sätestatud Eesti Töötukassa loa nõude erisus välismaalasele, kes vahetab töökohta sama tööandja juures , kuid muud töötamiseks antud tähtajalises elamisloas kindlaks määratud tingimused peale töökoha ei muutu ning uuel töökohal on samad kutse- ja kvalifikatsiooninõuded. Tegemist on tehnilise muudatusega, kuna õiguslik alus, mille kohaselt on välismaalasel lubatud töökohta vahetada sama tööandja juures eelnimetatud juhul, viiakse eelnõu § 1 punktiga 6 loodavasse § 184 2 lõikesse 2, kuhu see VMS -i ülesehituselt paremini sobib. Eelnõu § 1 punktiga 7 tunnistatakse VMS -i § 185 lõige 4 kehtetuks. Eelnevast tulenevalt on vaja muuta VMS -i § 177 lõikes 4 olevat viidet õiguslikule alusele. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse VMS-i § 177 lõikega 4 1 , mille kohaselt ei kohaldata Eesti Töötukassa loa nõuet töökohavahetuse puhul , kui välismaalane on töötanud tähtajalises elamisloas kindlaks määratud tööandja juures vähemalt 12 kuud . Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 6 , mille kohaselt peab töökohavahetuse korral töötamine uue tööandja juures või sama tööandja juures uuel töökohal vastama VMS- is sätestatud tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise tingimustele, s ealhulgas Eesti Töötukassa nõude osas. Direktiivi artik li 11 lõike 3 punkti b kohaselt võib liikmesriik ühtse loa kehtivusaja jooksul nõuda, et töökohavahetuse korral kontrollitaks tööturu olukorda, kui asjaomane liikmesriik kontrollib ühtse loa taotluste puhul tööturu olukorda. Kehtiva Eesti töörände regulatsiooni kohaselt – kui taotletakse tähtajalist elamisluba töötamiseks – peab üldreeglina VMS -i § 177 lõike 1 järgi tööandja eel n evalt saama Eesti Töötukassalt loa töökoha täitmiseks välismaalasega. Seda ka juhul, kui välismaalasel e on juba var em antud tähtajaline elamisluba töötamiseks ja Eesti Töötukassa on and nud selleks loa. Eesti Töötukassa loa nõue t ei kohald ata tähtajalise elamisloa pikendamisel (VMS -i § 177 lõige 3) , samuti on erisus tehtud juhul , kui välismaalane vahetab töökohta sama tööandja juures ning töökohale esitatavad kutse- ja kvalifikatsioonitingimused ei muutu (VMS -i § 177 lõige 4 ja § 185 lõige 4) . Teatud soodustatud kategooriate, m uu hulgas iduettevõtte töötajate, tippspetsialistide ja ekspertide puhul ei ole samuti kehtiva korra kohaselt vaja Eesti Töötukassalt luba taotleda (VMS -i 181 lõiked 1 ja 2) . Kui vaadata 2024. aasta andmete põhjal , kui mitmel korral tuli tööandja tel taotleda Eesti Töötukassalt luba juba Eesti tööturul oleva te välismaalas t e tööle võtmiseks , siis poolte elamislubade taotluste puhul oli uuel tööandjal vaja esmalt Eesti Töötukassalt luba saada . Nendest välismaalastest , kellel e Eesti Töötukassa oli eelmise tööandja juurde tööle asumiseks juba loa andnud , tuli töökohavahetuse korral 87% juhtudest saada tööle võtmiseks Eesti Töötukassa lt uus luba ja 13% juhtudest e nam Eesti Töötukassalt uut luba ei vajatud . Ne ndest välismaalastest , ke lle tööle võtmiseks ei pidanud eelmine tööandja Eesti Töötukassalt luba taotlema, oli 14,5% juhtudest vaja töökohavahetuse korral taotleda Eesti Töötukassalt luba. Tabel 4. Eesti Töötukassa loa nõude kohald a mine välismaalaste puhul, kes omasid tähtajalist elamisluba töötamiseks ja taotlesid uut tähtajalist elamisluba töötamiseks 2022 2023 2024 Välismaalased, kes omasid elamisluba töötamiseks ja said uue elamisloa töötamiseks 564 593 540 Töötukassa loa nõudega Ilma Töötukassa loa nõudeta Töötukassa loa nõudega Ilma Töötukassa loa nõudeta Töötukassa loa nõudega Ilma Töötukassa loa nõudeta Varasem elamisluba töötamiseks 345 219 343 250 275 265 Uus elamisluba töötamiseks 340 224 333 260 270 270 Allikas: PPA Seega oli töökohavahetuste puhul märkimisväärsel osal juhtudel vaja uuel tööandja l taotleda Eesti Töötukassalt luba juba Eesti tööturul oleva välismaalase tööle võtmiseks. Eesmärgipärane on võimaldada juba Eesti tööturul olevate välismaalaste võimalikult paindlikku ja ulatuslikku tööhõivesse kaasamist. Eeln e vast lähtu des on mõistlik vabastada Eesti Töötukassa loa nõudest need välismaalased, kes on juba saanud tähtajalise elamisloa töötamiseks ja soovivad töökohavahetust selle loa kehtivusaja jooksul . Samas on oluline, et uus paindlikum töökohavahet use regulatsioon ei muutuks võimaluseks pääseda mööda tööturu kaitsemehhanismidest. Näiteks tuleb välistada olukord, kus esmalt taotletakse töötamiseks antud tähtajalist elamisluba tippspetsialisti alusel (VMS -i § 181 lõike 2 punkt 3) , mille puhul Eesti Töötukassa luba ei ole tarvis . Kui e lamisl uba on saad ud, vahetatakse töökohavahetuse registreerimise taotluse alusel töötamine ümber aga üldisele alusele (VMS -i § 118 punkt 4) , millel on madalam palganõue ja mille puhul tööandja oleks tavapäraselt pidanud Eesti T öötukassalt välismaalase tööle võtmisel esmalt luba taotlema. Eelnevast lähtu des seatakse piirang, et Eesti Töötukassalt tuleb luba taotleda, kui välismaalane soovib kehtiva töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel töökohavahetust enne 12 kuu möödumist. S arnane regulatsioon on kehtestatud kehtivas seaduses, kui taotletakse töötamiseks antud elamisluba EL-i sinise kaardi erisuse alusel. VMS-i § 190 8 lõike 1 kohaselt, kui EL-i sinise kaardi valdaja soovib esimese 12 kuu jooksul lõpetada töötamise selle tööandja juures, kelle juurde tööle asumiseks talle EL-i sinine kaart anti, ning asuda tööle teise tööandja juurde, vajab teine tööandja välismaalase tööle võtmiseks Eesti Töötukassa luba. Kui aga EL-i sinise kaardi valdaja on juba töötanud tööandja juures vähemalt 12 kuud järjest, siis võib ta VMS-i § 190 9 lõike 3 kohaselt asuda tööle teise tööandja juurde, lõpetades töötamise senise tööandja juures, ning sellisel juhul ei vaja uus tööandja Eesti Töötukassa luba töökoha täitmiseks välismaalasega. Eelnõuga kehtestatakse sama põhimõte töötamiseks antud tähtajalise elamisloa üldregulatsioonis . Erinevalt kehtivast EL -i sinise kaardi regulatsioonist ei piirata, et välismaalane peab olema töötanud 12 kuud ühe tööandja juures või ühel töökohal . Oluline on, et välismaalane on Eestis töötanud töötamiseks antud elamisloa alusel järjestikku vähemalt 12 kuud. Aastane töötamise nõue on eelduslikult piisav aeg, mille puhul paindlikuma regulatsiooni väärkasutuse riskid on minimaalsed ja ühtlasi võib pidada välismaalast Eesti tööturule integreerituks. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse VMS -i §- de ga 18 4 1 ja § 184 2 , võimaldades välismaalasel vahetada töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal töökoh ta . Direktiivi artik li 11 lõike 2 kohaselt peavad EL-i liikmesriigid lubama ühtse loa valdajal vahetada tööandjat. Sama artikli lõike 3 punkti a kohaselt võib liikmesriik ühtse loa kehtivusaja jooksul nõuda, et tööandja vahetamisest tea vitataks asjaomase liikmesriigi pädeva id asutus i riigisiseses õiguses sätestatud korras. K ui liikmesriik nõuab tööandja vahetusest teavitamist, siis võib ta peatada ühtse loa valdaja õiguse tööandjat vahetada maksimaalselt 45 päevaks alates teavituse esitamise kuupäevast. Selle ajavahemiku jooksul võivad pädevad asutused kontrollida, kas seaduses sätestatud nõuded on täidetud. Samuti võib liikmesriik esitada tööandja vahetamise kohta vastuväite. Paragrahvi ga 184 1 sätesta takse tingimused tööandja vahetamiseks elamisloa kehtivusaja jooksul. Paragrahvi 184 1 l õikega 1 sätestatakse, et välismaalane võib töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal vahetada tööandjat, kui enne töökoha vahetamist on uus tööandja PPA le esita n ud töökohavahetuse registreerimise taotluse ning PPA on kontrollinud töötamise vastavust VMS- is sätestatud tingimustele ja registreerinud töökohavahetuse. Enne kui PPA ei ole töökohavahetuse registreerimise taotluse alusel kontrollinud töötamise tingimuste vastavust VMS- is sätestatud nõuetele ja teinud positiivse t otsus t , ei ole lubatud uue tööandja juurde tööle asuda. Töökohavahetuse registreerimise menetluses kontrollib PPA , kas töötamine uue tööandja juures vastab seaduses sätestatud tingimustele töötamise osas , s ealhulgas palganõude, Eesti Töötukassa loa nõude ning muude VMS- is sätestatud töötamise tingimuste osas . Näiteks kui asutakse tööle iduettevõtte erisuse alusel , tuleb muu hulgas kontrollida, kas ettevõte vastab iduettevõtte määratlusele. Kui tööle asutakse tippspetsialisti erisuse alusel, tuleb m uu hulgas kontrollida, kas palgakriteerium vastab nõuetele ja äriühing vastab VMS -i § 181 lõikes 5 või 5 1 sätestatud tingimustele. Kui tööle asutakse E L-i s inise kaardi alusel, tuleb m uu hulgas kontrollida , kas välismaalasel on kõrgem kutsekvalifikatsioon, kas palgakriteerium on täidetud ja kas Eesti Töötukassa on välismaalase tööle võtmiseks andnud loa. Oluline on, et töökohavahet use registreerimise taotluse menetluses kontrollitakse üksnes uue töökohaga ja tööandjaga seonduvaid asjaolusid. Töökohavahet use registreerimise taotluse menetluses ei kontrollita välismaalasega seonduvaid elamisloa andmise üld tingimusi, ku na pädevad haldus organid on välismaalase tausta ja temaga seonduva i d asjaolusid juba töötamiseks antud tähtajalise elamisloa andmise menetluses kontrollinud ning välismaalase l on kehtiv elamisluba. Välismaalase ja töötamisega seonduvad asjaolud hinnatakse tervikuna uuesti üle tähtajalise elamisloa pikendamise menetluse , uu e tähtajalise elamisloa taotlemise või järelevalve menetluse käigus. Töökoha vahetuse registreerimise taotluse tulemuseks saab olla kas töökohavahetuse registreerimine , selle registreerimisest keeldumine või töökohavahetuse registreerimise taotluse läbi vaatamata jätmine. Töökoha vahetuse registreerimise taotluse menetlus ei päädi näiteks elamisloa kehtetuks tunnistamis ega. Juhul , kui töökoha vahetuse registreerimise taotluse läbivaatamise menetluses selguvad asjaolud, mis võivad kaasa tuua elamisloa kehtetuks tunnistamise, näiteks seo ses eelmise tööandjaga, kelle juurde tööle asumiseks välismaalasele elamisluba anti, on võimalik eraldiseisva järelevalve menetluse raames algatada vastavad toimingud. Töökohavahetuse korral on võimalik muuta ka elamisloas kindlaks määratud töötamise alust. Praktikas vahetavad välismaalased, kellel on tähtajaline elamisluba töötamiseks ja kes saavad uue tähtajalise elamisloa töötamiseks, tihti ka elamisloa s kindlaks määratud töötamise alust. 2022 .– 2024. aasta andmed näitavad, et ajas on aluste vahetamine tõusutrendis. Kui 2022. aastal uue töötamiseks antud tähtajalise elamisloa saanud välismaalastest 77% puhul jäi töötamise alus samaks, siis 2024. aastal jäi vaid 61% puhul töötamise alus samaks. Seejuures vahetati töötamise alust nii uue tööandja juurde tööle asumisel kui ka sama tööandja juures uuel töökohal tööle asumisel. Tabel 5 . Töötamise aluse muutmine uue töötamiseks ant ud tähtajalise elamisloa taotlemisel 2022 2023 2024 Sama alus Uus alus Sama alus Uus alus S ama alus Uus alus Sama tööandja 14 11 16 16 14 54 Uus tööandja 420 119 431 130 318 154 Kokku 434 130 447 146 332 208 Allikas: PPA Seetõttu on mõistlik, et uus paindlikum töökoha vahet use regulatsioon võimaldaks vahetada ka töötamise alust , n äiteks liikuda üldiselt aluselt üle tippspetsialisti alusele, iduettevõtte aluselt EL -i s inise kaardi alusele jne. Lisaks töötamise aluse vahetamisele võib uue tööandja juures tööle asuda võrreldes varasemaga ka teisel töökohal . Seda põhjusel, et ka kehtiva VMS -i kohaselt võib välismaalane, kes omab töötamiseks antud tähtajalist elamisluba ühel töökohal , taotleda uut tähtajalist elamisluba töötamiseks teistsugusel töökohal . Seejuures ei ole töökohavahetuste arv töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul piiratud. See tähendab, et töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul võib välismaalane korduvalt vahetada töökohta tingimusel , et PPA on töökohavahetuse registreerimise taotluse kohta iga kord teinud positiivse otsuse. Paragrahvi 184 1 l õikega 2 sätestatakse erisus, mille kohaselt ei kohaldata töökohavahetuse registreerimise regulatsiooni välismaalasel e , kellel on elamisluba ettevõtjasiseselt üleviidud töötajana või lähetatud töötajana. Direktiivi artik li 3 lõike 2 punkti c kohaselt ei kohaldata direktiivi nende le kolmanda riigi kodanike le , keda loetakse lähetatuks nii kaua, kui nad viibivad lähetuses. Samuti ei kohaldata sama lõike punkti d alusel direktiivi nende kolmanda riigi kodanike suhtes, kes on taotlenud liikmesriiki lubamist või kes on sinna lubatud ettevõtjasiseselt üleviidud töötajatena kooskõlas direktiiviga 2014/66/EL. Võttes arvesse lähetatud ja ettevõt ja siseselt üleviidud töötajate töösuhte olemust ning eeldust, et nad naasevad lähetuse jä rel lähetatavasse riiki, ei ole eesmärgipärane lihtsustada neile töökohavahetust kehtiva töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel. Küll on neil võimalik taotleda uu t tähtajalist elamisluba töötamiseks, kui nad näiteks lähetuse jooksul leiavad uue tööandja Eestis ja soovivad tema juures tööle asuda . Paragrahvi 184 1 l õikega 3 sätestatakse , et kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks ja töötamine uue tööandja juures on samal alusel, ei kohaldata VMS i § 176 2 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud tingimusi. VMS -i § 176 2 lõike 1 kohaselt võib tähtajalise elamisloa lühiajaliseks töötamiseks anda kuni kaheks aastaks, kui: ajutise viibimisalusega välismaalane on vahetult enne elamisloa taotlemist töötanud Eestis lühiajalise töötamise registreerimise alusel vähemalt üheksa kuud ; töötamine jätkub lühiajalise töötamise registreerinud tööandja juures, kes on enne tähtajalise elamisloa taotlemist registreerinud ajutise viibimisalusega välismaalase lühiajalise töötamise; tööandja on usaldusväärne; tööandja on maksnud välismaalasele registreeritud lühiajalise töötamise perioodi jooksul seaduses sätestatud nõuetele vastavat töötasu. Kuigi direktiiviga ei reguleerita elamisloa andmise tingimusi ja kriteeriume (direktiivi põhjenduspunktid 7 ja 25) , tuleb direktiivist tulenevalt võimaldada välismaalasel elamisloa kehtivusaja jooksul vahetada tööandjat (direktiivi artikkel 11) . VMS -i § 176 2 lõike 1 punktid e 1, 2 ja 4 kohaselt oleks sisuliselt võimatu vahetada tööandja t juhul, kui välismaalane soovib tööandjat vahetada tähtajalise elamisloa alusel, mis on antud lühiajaliseks töötamiseks , ning jätkata töötamist samal alusel . Nõuet, et välismaalane peab esmalt olema töötanud tööandja juures ajutise viibimisalusega lühiajalise töötamise registreeringu alusel ning jätkama töötamist selle tööandja juures elamisloa alusel (VMS -i § 176 2 lõike 1 punkt id 1 ja 2) , saab kohaldada vaid esimese tööandja suhtes, kelle juures töötamiseks tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks anti. Uus tööandja ei saa täita VMS -i § 176 2 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud nõudeid , kuna välismaalasele on juba antud elamisluba esimese tööandja juures töötamiseks. Seega ei saa ta uue tööandja juures töötamist alustada lühiajalise töötamise registreerimise alusel ega jätkata töötamis t elamisloa alusel selle tööandja juures, kelle juure s töötamiseks tema lühiajaline töötamine registreeriti. Selleks, et täita direktiivis sätestatud õigust vahetada tööandjat kehtiva elamisloa alusel , tuleb seetõttu kehtestada erand nõuetest , et tööandja vahetamise korral peab välismaalane olema esmalt uue tööandja juures töötanud ajutise viibimisalusega lühiajalise töötamise registreerimise alusel ning jätkama töötamist lühiajalise töötamise registreerinud tööandja juures. Samuti, kuna tööandja vahetamise puhul kontrollitakse töötamise tingimuste täitmist uue tööandja juures, ei ole asjaolu, kas varasem tööandja maksis välismaalasele seaduses sätestatud nõuetele vastavat töötasu, asjakohane. Vastava tingimuse täitmist hinnatakse esmase tööandja juurde töötamiseks antud tähtajalise elamisloa andmisel. Erand it VMS -i § 176 2 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud nõuetest kohald atakse üksnes siis, kui välismaalane omab tähtajalist elamisluba töötamiseks lühiajalise töötamise eesmärgil ning töötami n e uue tööandja juures või uuel töökohal sama tööandja juures jätkub samal alusel. See tähendab, et kui välismaalane omab tähtajalist elamisluba töötamiseks muul alusel ( näiteks üldistel alustel ) , siis ei saa ta tööandja vahetamise registreerimise raames üle minna töötamisele lühiajalise töötamise alusel. Seda põhjusel, et töökohavahetus – kui jätkatakse töötamist lühiajalise töötamise elamisloa alusel – ei loo erisust VMS -i § 186 lõikes 5 sätestatust, mille kohaselt antakse tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks kehtivusajaga kuni kaks aastat ja seda ei pikendata. VMS -i § 119 kohaselt antakse tähtajaline elamisluba kehtivusajaga kuni viis aastat ja VMS - i § 132 kohaselt pikendatakse seda kuni kümneks aastaks korraga. Kui välismaalane on saanud elamisloa töötamiseks kehtivusajaga kuni viis aastat, siis ei tohi uus paindlikum töökoha vahetamise regulatsioon kaasa tuua olukorda, kus vahetatakse töötamise alust lühiajalisele töötamisele VMS -i § 176 2 alusel elamisloaga, mille kehtivus on viis aastat. V älismaalane võib küll tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul töökohta vahetada , kuid kui elamisluba on lühiajaliseks töötamiseks, siis selle maksimaalne kehtivusaeg on kuni kaks aastat ning seda ei pikendata. Küll aga, kui välismaalane on esmalt saanud tähtajalise elamisloa lühiajaliseks Eestis töötamiseks ning töökoha vahetuse registreerimisega liigutakse muule töötamise alusele (n äi t eks üldistele alustele), siis kohald atakse elamisloa kehtivusaja ja pikendamise suhtes samu tingimus i nagu uue töötamise aluse puhul (nt üldisel alusel elamisluba võib pikendada kuni kümme aastat korraga). Paragrahvi 184 1 l õikega 4 sätestatakse õigusselguse eesmärgil , et PPA ei registreeri töökohavahetust, kui tingimused uue tööandja juurde tööle asumiseks ei ole täidetud. Samuti sätestatakse, et PPA ei registreeri töökohavahetust , kui välismaalasele kohald atakse piirarv u ning see on täitunud . Paragrahvi 184 1 lõike 4 punkti 1 kohaselt ei registreeri PPA töökohavahetust, kui töökohavahetuse tingimused ei ole täidetud. Eelnõu kohaselt peab t öökoha vahetuseks tööandja, kelle juures välismaalane soovib kehtiva töötamiseks antud tähtajalise elamisloa ajal tööle asuda, esitama PPA-le töökoha vahetuse registreerimise taotluse. Selle raames kontrollib PPA, kas töötamine vastab VMS- is sätestatud tingimustele , s ealhulgas palgakriteeriumi ja Eesti Töötukassa loa nõude osas . Kui töötamine vastab VMS- is sätestatud tingimustele töötamise osas , luba b PPA välismaalasel kehtiva töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel uue tööandja juures tööle asuda ning registreerib töökohavahetuse . Kui töötamine ei vasta VMS- is sätestatud tingimustele, ei anta välismaalasele luba selle elamisloa alusel uue tööandja juurde tööle asuda ning töökohavahetust ei registreerita . Näiteks kui töökoha vahetuse registreerimise taotluses on märgitud, et töötamine uue tööandja juures on üld istel alustel , kuid palganõue ei vasta VMS- is sätestatud määrale, siis ei registreeri PPA töökohavahetust . Või kui töökoha vahetuse registreerimise taotluses on märgitud, et välismaala s e töötamine uue tööandja juures on iduettevõtte alusel, kuid tööandja ei vasta iduettevõtte määratlusele, ei registreeri PPA töökohavahetust . Sellisel juhul on v älismaalasel võimalik elamisloa kehtivusajal jätkata töötamist varasema tööandja juures , kelle juures tööle asumiseks talle elamisluba anti, jääda tööta , et otsida uut tööandjat , või Eestist lahkuda . Paragrahvi 184 1 lõike 4 punkti 2 kohaselt ei registreeri PPA töökohavahetust, kui välismaalast arvestatakse sisserände piirarvu arvutamisel ja see on enne töökohavahetuse registreerimise taotluse kohta otsuse tegemist täitunud. Direktiivi arti kli 1 lõike 2 kohaselt ei piirata direktiiviga liikmesriigi õigust otsustada koo s kõlas EL - i toimimise lepingu artikli 79 lõikega 5 riiki lubatavate kolmandate riikide kodanike arvu üle . Kehtiva s Eesti töörände regulatsiooni s on sätestatud, et kui taotletakse tähtajalist elamisluba töötamiseks, kohald atakse üldjuhul sisserände piirarv u (VMS -i § 113) . Sisserände piirarvu kohaldamise erisused on sätestatud VMS §-s 115. Näiteks ei kohaldata sisserände piirarvu neile, kellele antakse tähtajaline elamisluba töötamiseks iduettevõttes või i nfo- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohal. Samuti ei kohaldata sisserände piirarvu, kui välismaalane on juba var em arvatud sisserände piirarvu arvestuse alla ja ta ei ole vahepeal lahkunud elama mõnda teise riiki. Eelnõu muudatuste jär el ei ole vaja töökohavahetusel enam taotleda uut töötamiseks ant ud tähtajalist elamisluba , vaid piisab sellest , et tööandja esitab PPA-le töökohavahetuse registreerimise taotluse . Oluline on, et uue paindlikuma tööandjavahet use regulatsiooni ei väärkas u tataks hoid maks kõrvale sisserände piirarvu kohaldamisest. Näiteks esmalt taotletakse tähtajalist elamisluba töötamiseks tippspetsialisti erisuse alusel, mille puhul piirarv u ei kohald ata , ning elamisloa saamise jär el vahetatakse töökohavahetuse registreerimise alusel töötamine ümber üldisele alusel e , millele tavapäraselt piirarv u kohald ata ks. Seetõttu sätestatakse, et kui välismaalane taotleb kehtiva töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel töökohavahetust ning uuele töötamise alusele kohald atakse piirarv u ja see on töökohavahet use registreerimise taotluse kohta otsuse tegemise ajaks täitunud, ei anta välismaalasele töökohavahetuseks luba. Näiteks kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba töötamiseks tippspetsialisti alusel ning ta soovib elamisloa kehtivusajal töökohta ja asuda tööle üldisel alusel, siis peab PPA töökohavahet use registreerimise taotl use menetluses kontrollima, kas piirarv on täitunud. Kui see ei ole täitunud ja VMS- is sätestatud muud töötamise tingimused on täidetud, antakse töökohavahetuseks luba. Kui aga piirarv on töökohavahetuse registreerimise taotluse kohta otsuse tegemise hetkeks täitunud – isegi kui VMS- is sätestatud muud töötamise tingimused on täidetud –, ei anta töökohavahetuseks luba. Kui uue l töökohal töötamise alus on näiteks töötamine tippspetsialisti na , siis piirarv u ei kohald ata ning isegi kui see on täitunud, ei piira see töökohavahetuseks loa andmis t . Samuti, kui välismaalane on juba var em tähtajalise elamisloa saamisel arvestatud piirarvu alla, siis VMS -i § 115 punkti 10 järgi talle töökohavahetusel enam piirarv u ei kohald ata . Paragrahvi 184 1 l õikega 5 sätestatakse , et PPA võib jätta töökohavahet use registreerimise taotluse läbi vaatamata, kui PPA on and nud hinnangu välismaalase ebausaldusväärsuse kohta. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 1 . VMS -i § 40 2 alusel võib PPA anda hinnangu tööandja ebausaldusväär s use kohta ning seda hinnangut võib PPA arvestada tulevikus esitatavate taotluste puhul. VMS -i § 97 lõike 2 kohaselt võib PPA jätta pikaajalise viisa ja viibimisaja pikendamise taotluse läbi vaatamata, kui PPA on andnud hinnangu kutsuja ebausaldusväärsuse kohta. Samuti võib PPA VMS -i § 107 2 alusel jätta läbi vaatamata lühiajalise töötamise registreerimise taotluse ja VMS -i § 219 lõike 2 alusel tähtajalise elamisloa taotluse. Eesmärgipärane on võimaldada PPA-l jätta läbi vaatamata ka töökohavahet use registreerimise taotlus, kui PPA on VMS -i § 40 2 alusel andnud tööandja kohta hinnangu, et see tööandja on ebausaldusväärne. Seda põhjusel, et tööandja usaldusväärsus on töötamiseks antud tähtajalise elamisloa andmise tingimus. VMS -i § 180 lõike 2 punkti 5 kohaselt keeldutakse elamisloa andmisest, kui tööandja usaldusväärsuses on põhjust kahelda. Kui PPA on juba andnud tööandja suhtes hinnangu tema ebausaldusväärsuse kohta, ei ole halduskoormuse vaates mõistlik viia läbi sisulist menetlust töökohavahet use registreerimise taotluse osas. Nii nagu tähtajalise elamisloa taotluse puhul, on ka töökohavahetuse registreerimise puhul PPA-l kaalutlusõigus selles osas, kas taotlus jäetakse ebausaldusväärsuse hinnangu tõttu läbi vaatamata või mitte. Paragrahvis 184 2 on sätestatud tingimused töökoha vahetamiseks sama tööandja juures töötamiseks ant ud tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul. Paragrahvi 184 2 l õikega 1 sätestatakse , et välismaalane võib töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal vahetada töökohta sama tööandja juures samadel tingimustel nagu tööandja vahetamise puhul. See tähendab, et tööandja peab PPA-le esitama enne töökoha vahetamist töökohavahetuse registreerimise taotluse ja PPA peab olema registreerinud töökohavahetuse. Enne kui PPA ei ole töökohavahetuse registreerimise taotluse alusel kontrollinud töötamise tingimuste vastavust VMS- is sätestatud nõuetele ja teinud positiivse t otsus t , ei ole lubatud töökohta vahetada . Kehtiva töörände regulatsiooni kohaselt ei pea välismaalane taotlema uut elamisluba töötamiseks, kui ta asub sama tööandja juures tööle teisel töökohal tingimusel, et muud elamisloas kindlaks määratud tingimused ei muutu ning teisel töökohal töötamiseks on nõutavad samad kutse- ja kvalifikatsioonitingimused (VMS -i § 185 lõige 4). Kui aga töötamise tingimused või kutse- ja kvalifikatsioonitingimused muutuvad, tuleb sama tööandja juures töökoha vahetamisel taotleda välismaalasel uut elamisluba ning tööandjal esitada selle juurde kutse. Neist välismaalastest, kes 2022 .– 2024 . aastal juba omasid tähtajalist elamisluba töötamiseks ja taotlesid uut elamisluba töötamiseks, jätkas 8% töötamist sama tööandja juures. Tabel 6. Uue töötamiseks tähtajalise elamisloa saanud välismaalaste taotluse esitamise põhjus 2022 2023 2024 Välismaalased, kes omasid tähtajalist elamisluba töötamiseks ja said uue tähtajalise elamisloa töötamiseks 564 593 540 Uue tööandja juures tööle asumine 539 561 472 Sama tööandja juures tööle asumine 25 32 68 Allikas: PPA Ebamõistlik oleks olukord, kus kehtiva elamisloa alusel võib asuda tööle uue tööandja juurde ilma uue elamisloa taotlemiseta, kuid sama tööandja juures töökoha vahetamisel tuleb taotleda uu t elamisluba. Eelneva tõttu võimaldatakse kavandatud muudatustega töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul töökohta vahetada ka sama tööandja juures , nii nagu võimaldatakse uue tööandja juurde tööle asuda . Tingimuseks on, et tööandja peab PPA-le esitama töökohavahet use registreerimise taotluse ja PPA annab töökohavahetuseks loa . Nii nagu ka uue tööandja juurde tööle asumisel, võib PPA töökohavahetust mitte registreerida , kui VMS- is sätestatud töötamise tingimused ei ole täidetud või piirarv on täitunud . PPA või b jätta töökohavahetuse registreerimise taotluse läbi vaatamata , kui tööandja on tunnistatud ebausaldusväärseks . Samuti ei lubata töökohta vahetada, kui välismaalane on siia lähetatud või tööle asunud ettevõtjasiseselt üleviidud töötajana. Paragrahvi 184 2 lõikega 2 sätestatakse, et välismaalane võib töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal vahetada töökohta sama tööandja juures ilma töökohavahetuse registreerimise nõudeta, kui välismaalane vahetab töökohta sama tööandja juures ning elamisloas kindlaks määratud tingimused peale töökoha ei muutu ja uuele töökohale esitatavad kutse- ja kvalifikatsioonitingimused ei muutu. Sama põhimõte on ka kehtivas VMS- is : VMS -i § 185 lõike 4 kohaselt võib välismaalane ilma uut elamisluba taotlemata sama tööandja juures vahetada töökohta tingimusel, et muud elamisloas kindlaks määratud tingimused ei muutu ning teisel ametikohal töötamiseks on nõutavad samad kutse- ja kvalifikatsiooninõuded. Seega ei ole juba kehtiva VMS-i kohaselt eelnimetatud juhtudel nõutav täiendavate lubade taotlemine. Eelnõuga jäetakse vastav põhimõte kehtima ja sätestatakse erisus ka töökohavahetuse registreerimise nõudest. Eelnõu § 1 punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks VMS -i § 185 lõige 4. Tegemist on tehnilise muudatusega. Samasisuline säte viiakse eelnõu § 1 punktiga 6 loodavasse § 184 2 , milles sätestatakse tingimused sama tööandja juures töökoha vahetamiseks. Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse VMS -i § 185 lõigetega 5 ja 6 , sätestades, et kui välismaalane vahetab töökohta töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul, siis määratakse selles kindlaks välismaalase Eestis töötamise tingimused uuel töökohal. See tähendab, et kui PPA on registreerinud töökohavahetuse , asendatakse töötamiseks ant ud tähtajali ses elamisl oas kindlaks määratud töötamise tingimused uue tööandja juures töötamise tingimuste või uuel töökohal töötamise tingimustega. Elamisloas kindlaks määratud tingimused asendatakse alates välismaalase tööle asumisest uue tööandja juures või uuel töökohal. Eelnõu § 1 punktiga 1 4 täiendatakse VMS -i § 190 lõikega 1 1 , sätestades, et kui välismaalane on töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal asunud tööle uue tööandja juur es , siis kohaldatakse kutsuja kohustusi uuele tööandjale alates tema juurde tööle asumisest. See tähendab, et kui PPA on and n ud töökohavahet use registreerimise taotluse alusel loa töö koha vahet useks , siis alates uue tööandja juurde tööle asumisest ei ole enam välismaalase varasemal tööandjal kutsuja kohustused, vaid need võtab sama elamisloa alusel üle uus tööandja. Eelnõu § 1 punktiga 1 6 täiendatakse VMS -i § 224 lõiget 1 punktiga 10 , milles on sätestatud volitusnorm töökohavahet use registreerimise taotluse esitamise korra ja selles esitatavate andmete ja tõendite loetelu kehtestamiseks , samuti töökohavahet use registreerimise taotluse esitamise ja selle läbivaatamise tähtajad . Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 6 , millega sätestatakse, et kehtiva töötamiseks antud elamisloa ajal võib välismaalane tööandjat või töökohta vahetada , kui tööandja on esitanud PPA-le töökohavahet use registreerimise taotluse. VMS -i ü ldpõhimõtte kohaselt kehtestatakse taotlemise täpsemad nõuded ning taotluses esita ta vate andmete ja dokumentide loetelu määrusega. Samuti kehtestatakse VMS -i § 33 kohaselt menetlustähtaeg VMS -i alusel antud määrustega. Eelnevast tulenevalt on tähtajalise elamisloa määrusega kavas kehtestada töökohavahet use registreerimise taotlusele esitatavad nõuded, taotluses esitatavate andmete ja taotluse juurde lisatavate tõendite loetelu, samuti taotluse esitamise ja selle läbivaatamise tähtaeg. Kehtestatava korra kohaselt peab töökohavahet use registreerimise taotluse esitama PPA-le tööandja, kelle juures välismaalane soovib tööle asuda. Töökohavahet use registreerimise taotluses tuleb kavandatavate muudatuste kohaselt esitada samad andmed, mis tööandja peab tähtajalise elamisloa määruse § 14 lõike 3 kohaselt esitama tööandja kutses. Töökohavahet use registreerimise taotluse s tuleb muu hulgas esitada andmed töötamise kohta, sealhulgas töötamise alus, brutotöötasu, töötamise algus- ja lõpukuupäev jne. Samuti tuleb vajaduse korral lisada täiendavad tõendid, kui töötamisele kohald atakse eritingimus t . N äiteks kui tööle asutakse iduettevõtte erisuse alusel, tuleb lisada ek s per di komisjonile esitatud taotluse number. Kehtestatava korra kohaselt tuleb t öökohavahet use registreerimise taotlus esitada hiljemalt kaks kuud enne töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppu. Seda põhjusel, et töö koha vahet us on lubatud kehtiva töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel. Kui välismaalase tähtajalise elamisloa kehtivus hakkab lõppema, on tal võimalik töötamise jätkamiseks esitada elamisloa pikendamise taotlus. Elamisloa pikendamise taotlus tuleb tähtajalise elamisloa määruse § 28 lõike 4 järgi esitada vähemalt kaks kuud enne elamisloa kehtivusaja lõpp emist . Olukord, kus välismaalane esitab elamisloa pikendamise taotluse ja hiljem selle taotluse menetluse ajal töökohavahet use registreerimise taotluse, on ebamõistlik, kuna PPA ei saa menetleda elamisloa pikendamise taotlust, kui välismaalane vahetab tööandjat ja seega elamisloas kindlaks määratud tingimused muutuvad . Sellisel juhul, kui välismaalase elamisloa kehtivus hakkab lõppema, kuid välismaalane soovib vahetada tööandjat, on tal võimalik taotleda uu t tähtajalist elamisluba töötamiseks. Eelnevast tulenevalt seatakse piirang, et töökohavahet use registreerimise taotluse saab esitada kõige hiljem kaks kuud enne elamisloa kehtivusaja lõppu. Kehtestatava korra kohaselt teeb PPA o tsuse töökohavahet use registreerimise kohta kuni 30 kalendripäeva jooksul. Töölepingu seaduse kohaselt võib töötaja töölepingu korraliselt üles öelda 30-päevase etteteatamisega. Seega on 30 päeva mõistlik aeg, mil PPA saab kontrollida uuel töökohal töötamise tingimuste täitmist ja välismaalane saab lõpeta da töötamise eelmise l töökohal , et PPA positiivse otsuse jär el asuda tööle uuel töökohal. 3. 2 . Töötaolek (§ 1 punkt 1 3 ) Direktiivi artik li 11 lõike 4 kohaselt ei tohi olla töötus iseenesest põhjus ühtse loa kehtetuks tunnistamiseks, tingimusel et töötuse kogukestus ei ületa ühtse loa kehtivusajal kolme kuud, kui välistöötaja on olnud ühtse loa valdaja vähem kui kaks aastat, või kuut kuud, kui välistöötaja on olnud ühtse loa valdaja kauem kui kaks aastat. Igast töötuse perioodist peab liikmesriigi pädevaid asutusi teavitama. Kehtiva Eesti töörände regulatsiooni kohaselt ei ole välismaalasel, kellel e on antud tähtajaline elamisluba töötamise eesmärgil, lubatud olla tööta. Erandina on kehtiva VMS -i § 189 2 kohaselt lubatud olla tööta kuni 90 päeva, kui tööandja ütles töölepingu erakorraliselt üles majanduslikel põhjustel töölepingu seaduse § 89 lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel. See tähendab, et üldjuhul , kui välismaalase töösuhe lõppeb ja ta ei ole leidnud uut tööandjat, tuleb tal Eestist lahkuda ning tema elamisluba tunnistatakse kehtetuks. VMS -i § 280 punkti 3 kohaselt on välismaalane kohustatud elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimuste muutmisest, lepingu lõpetamisest või töösuhte lõppemisest teavitama. Eesmärgipärane on luua paindlikumad tingimused uue töö otsimiseks nendele välismaalastele, kes on juba Eestis ja siinsele tööturule integreerunud. Eelnõu § 1 punktiga 1 3 muudetakse VMS -i § 189 2 , lubades töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal välismaalasel olla teatud perioodi tööta. Lõike 1 kohaselt võib välismaalane töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal olla tööta. Tööta jäämise põhjus, s ealhulgas asjaolu, kas töösuhe lõppes tööandjast või välismaalasest tuleneval põhjusel, ei oma seejuures tähtsust. Lubatud t ööta olemise perioodi kestus oleneb sellest, kui pikalt on välismaalasel olnud töötamiseks antud tähtajaline elamisluba. Lõike 1 punkti 1 kohaselt võib ta olla tööta kuni kolm kuud, kui tal on töötamiseks antud tähtajaline elamisluba olnud alla kahe aasta. Lõike 1 punkti 2 kohaselt võib ta olla tööta kuni kuus kuud , k ui tal on töötamiseks antud tähtajaline elamisluba olnud vähemalt kaks aastat. Seejuures võib tööta olemise periood jaguneda elamisloa kehtivusaja jooksul. See tähendab, et välismaalane võib elamisl oa kehtivusaja jooksul olla tööta rohkem kui üks kord, kuid tema kogu tööta olemise periood tema töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal ei tohi ületada seaduse s sätestatud perioodi. Oluline on ka, et tööta olemise perioodi kogukestus on piiritletud konkreetse elamisloa kehtivusajaga. See tähendab, et kui välismaalasel on esmane elamisluba töötamiseks viieks aastaks, siis võib ta selle elamisloa kehtivusajal olla tööta 3 – 6 kuud. Kui viie aasta möödudes tema elamisluba pikendatakse kuni kümneks aastaks, võib ta selle elamisloa kehtivusaja jooksul taas olla tööta 3 – 6 kuud. Tööta olemise perioodi tähta eg arvuta takse tsiv i ilseadustiku üldosa seaduse 6. osa (§ 134–137) kohaselt. VMS -i § 12 lõike 1 kohaselt kohaldatakse VMS- is sätestatud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades VMS -i erisusi. Haldusmenetluse seaduse § 33 lõike 1 kohaselt kohaldatakse tähtaegade arvutamisel haldusmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62 lõike 1 kohaselt kohaldatakse m enetlustähtaegade arvutamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatu t . Lõikega 2 sätestatakse nõue, mille kohaselt peab töötamiseks antud tähtajalist elamisluba omav välismaala ne , ke s on olnud tööta kauem kui kolm kuud, o mama piisav at legaal set sissetu lek ut , mis tagab tema toimetuleku Eestis. Direktiivi artik l i 11 lõike s 4 sätestatakse , et kui töötus kestab kauem kui kolm kuud, võivad liikmesriigid nõuda, et ühtse loa valdaja tõendaks, et tal on piisavalt vahendeid enda ülalpidamiseks ilma asjaomase liikmesriigi sotsiaalabisüsteemi abita. Üldpõhimõttena peab välismaalasel, kes taotleb tähtajalist elamisluba, olema piisav legaalne sissetulek, mis tagab tema ja tema pereliikmete toimetuleku Eestis (VMS -i § 117 lõi k e 1 punkt 3). VMS -i § 9 lõike 1 kohaselt hõlmab legaalne sissetulek töötasu, vanemahüvitis t , töötuskindlustushüvitis t , seaduslikust äritegevusest või omandist saadav at tulu, pension i , stipendium i , elatis t , välisriigi makstav at toetus t , samuti legaalset sissetulekut omavate perekonnaliikmete tagatud ülalpidami st , kui VMS ei sätesta teisiti. Legaalse sissetuleku määrad on kehtestatud tähtajalise elamisloa määruse §-s 53 . Näiteks peab tähtajalise elamisloa määruse § 53 lõike 1 kohaselt olema välismaalasel, kes taotleb tähtajalist elamisluba abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde elama asumiseks, olema rahalisi vahendeid vähemalt kahekordse toimetulekupiiri ulatuses. Töötamiseks antud tähtajalise elamisloa puhul ei ole piisava legaalse sissetuleku määra kehtestatud, kuna eeldatakse, et välismaalase töötasu tagab tema toimetuleku Eestis. Kuna tööta olemise ajal välismaalane töötasu enam ei saa, siis kehtestatakse eelnõuga legaalse sissetuleku nõue nende välismaalaste puhul, kellel on tähtajaline elamisluba töötamiseks ja kes on tööta kauem kui kolm kuud. Muudatuste kohaselt on nende legaalse sissetuleku määr tööta olemise perioodi jooksul, mis ületab kolme kuud, kahekord ne toimetulekupiir . Seega, kui välismaalasel on eelnõu § 1 punkti 13 muudatuste kohaselt õigus Eestis olla tööta kauem kui kolm kuud, peab tal olema piisav legaalne sissetulek vähemalt 400 euro ulatuses tema tööta olemise perioodil. Kehtestatava nõude eesmär k on tagada, et välismaalane ei muutuks koormaks sotsiaalsüsteemile . Toimetulekutoetust on õigus saada igaühel, kelle kuu sissetulek pärast sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Seega , juhul, kui Eestis elav välistöötaja ei suuda töötamise või sotsiaalkindlustussüsteemide abil tagada endale esmavajaduste rahuldamis t, on tal õigus kasutada toimetulekutoetust . Eelduslikult peaks kahekordne toimetulekupiiri ulatuses nõutav piisava sissetuleku määr tagama, et välismaalane ei taotleks toimetulekutoetust ega muutuks seeläbi koormaks riigi sotsiaalsüsteemile . 2025. a asta toimetulekupiir on 200 eurot pere esimesele või a in sale liikmele. Seega peab eelnõu kohaselt välismaalasel, kes on tööta kauem kui kolm kuud oma kehtiva töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel, olema rahalisi vahendeid vähemalt 400 euro ulatuses iga Eestis viibitava kuu kohta. Lõikega 3 sätestatakse erisus ed , mille kohaselt võib tööta olemise periood olla pikem kui lõikes 1 sätestatud periood. Lõike 3 punkti 1 kohaselt võib välismaalane olla tööta kolme kuu võrra kauem , kui välismaalane on kannatanu kriminaalmenetluses, mille ese on karistusseadustiku §-des 133 , 133 1 , 133 2 , 133 3 , 138 , 138 1 , 139, 140 või 175 või § 260 1 lõike 1 punktis 5 sätestatud kuritegu. Direktiivi artik li 11 lõike 6 kohaselt võib lubatud tööta olemise periood olla kolme kuu võrra pikem, kui on põhjendatud alust arvata, et ühtse loa omanik on töötanud eriti orjastavates töötingimustes , nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/52/EP artikli 2 punktis i . Nimetatud sätte kohaselt on „eriti orjastavad töötingimused “ töötingimused, mille puhul esineb muu hulgas soolisest või muust diskrimineerimisest tulenevalt äärmine ebaproportsionaalsus võrreldes seaduslikult töötavate töötajate töötingimustega, mis mõjutavad näiteks töötajate tervist ja ohutust ning on vastuolus inimväärikusega . Direktiivi 2009/52/EP ülevõtmisel siseriiklikku õigusesse ei määratletud eriti orjastavate töötingimuste mõistet, vaid nähti ette, et see hõlmab nii tööorjust inimkaubanduse koosseisuna kui ka inimväärikust alandavaid töötingimusi ning välismaalase elu ja tervist ohustavaid töötingimusi ilma inimkaubanduse koosseisuta. Sellest tulenevalt täiendati karistusseadustikku (edaspidi KarS ) §-ga 260 1 ja sätestati VMS-i kriminaalmenetluses osalemiseks tähtajalise elamisloa andmise alus , viidates KarS-i paragrahvidele, mida hiljem on muudetud ja täiendatud. Direktiivi kohaselt võimaldatakse pikemat tööta olemise perioodi juhul, kui on algatatud kriminaalmenetlus asjaolude l , mida saab seostada eriti orjastavates tingimustes töötamisega. KarS-i paragrahvid, mille puhul saab anda tähtajalise elamisloa kriminaalmenetluses osalemiseks , on järgmised: § 133. Inimkaubandus; § 133 1 . Inimkaubanduse toetamine; § 133 2 . Kupeldamine; § 133 3 . Prostitutsioonile kaasaaitamine; § 138. Ebaseaduslik inimuuringute tegemine; § 138 1 . Doonorlusele sundimine; § 139. Ebaseaduslik siirdematerjali võtmine; § 140. Doonorlusele kallutamine; § 175. Inimkaubandus alaealise suhtes; § 260 1 . Eestis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamine. Samadel alustel võib välismaalasele anda ka tähtajalise elamisloa kriminaalmenetluses osalemiseks: VMS -i § 203 lõi k e 1 punkti 1 kohaselt võib välismaalasele anda tähtajalise elamisloa kriminaalmenetluses osalemiseks, kui ta on kannatanu kriminaalmenetluses, mille es e on KarS-i §-des 133–133 3 , 138–140, 145 1 , 175 või § 260 1 lõike 1 punktis 3 või 5 sätestatud kuritegu. VMS -i § 204 kohaselt teavitatakse sellises olukorras välismaalast kriminaalmenetluses osalemiseks tähtajalise elamisloa andmise ja rahvusvahelise kaitse saamise võimalusest ja tingimusest. Lisaks kehtivale korrale, mis võimaldab anda välismaalasele, kes töötas eriti orjastavates tingimustes (st kannatanu kriminaalmenetluses, mille ese on KarS-i §-des 133–133 3 , 138–140, 145 1 , 175 või § 260 1 lõike 1 punktis 3 või 5 sätestatud kuritegu) , tähtajalise elamisloa kriminaalmenetluses, võimaldatakse eelnõuga sellel välismaalasel olla kehtiva töötamiseks antud elamisloaga Eestis tööta kuni kuus kuud, kui tal on olnud elamisluba töötamiseks vähem kui kaks aastat, või kuni üheksa kuud, kui tal olnud elamisluba töötamiseks vähemalt kaks aastat. Seega laieneb eriti orjastavates töötingimustes töötanud välismaalase võimalus töösuhte lõppemise jär el valida, millise tähtajalise elamisloa alusel ta riigis viibimist jätkab. Lõike 3 punkti 2 kohaselt võib tööta olemise periood olla pikem töökohavahet use registreerimise taotluse läbivaatamise ajal, kui tööandja esitas töökohavahetuse registreerimise taotluse lubatud tööta olemise perioodi jooksu l . Direktiivi artik li 11 lõike 4 kohaselt, kui töötu ühtse loa valdaja leiab lubatud töötuse ajavahemiku jooksul uue tööandja, peab liikmeriik lubama tal viibida oma territooriumil seni, kuni pädevad asutused on kontrollinud tööandja vahetamise tingimuste täitmist. Seda isegi siis, kui lubatud tööta olemise ajavahemik on möödunud. Eelnõu § 1 punkti 6 muudatuse kohaselt ei või välismaalane elamisloa kehtivusajal tööandjat või töökohta vahetada enne, kui PPA on kontrollinud töö koh avahet use registreerimise taotl use läbivaatamisel, kas VMS- is sätestatud töötamise tingimused uue töökoha puhul on täidetud. K ui välismaalane leiab näiteks lubatud tööta olemise viimastel päevadel uue tööandja ja tööandja esitab PPA-le töökohavahet use registreer i mise taotluse, on välismaalane jätkuvalt tööta, kuniks tema taotlus on menetluses, kuna ta ei tohi uuel töökohal töö le asuda enne , kui PPA on töökohavahetuse registreerinud . Eelneva tõttu võib välismaalase tööta olemise periood kujuneda pikemaks kui lõikega 1 kehtestatav periood. Direktiivist tulenevalt on vaja VMS- is täpsustada, et kui tööandjavahet use registreerimise taotlus on esitatud tööta olemise perioodi jooksul, võib välismaalane olla tööta , kuni tema töö koha vahet use registreerimise taotluse kohta on otsus teatavaks tehtud. Lõike 3 punktis 3 sätestatakse, et välismaalane võib tööta olla seaduses sätestatud perioodist pikema aja , kui seaduses lubatud tööta olemise perioodi jooksul on tööandja esita n u d Eesti Töötukassale loa välismaalase tööle võtmiseks. Seda põhjusel, et sellisel juhul on välismaalane leidnud tööta olemise perioodi jooksul uue tööandja ning see tööandja on a stunud vajali k ke samm e , et välismaalast t ööle võtta. Eesmärgipärane on võimaldada juba Eestis viibivate välistöötajate maksimaalset kaasamist tööturule. Sarnane erisus on kehtivas korras loodud EL i sinise kaardi valdajale. VMS -i § 190 10 lõike 2 punkti s 1 sätestatakse , et kui EL-i sinise kaardi valdaja jääb töötuks, ei keelduta tema elamisloa pikendamisest ega tunnistata seda kehtetuks ajal, mil Eesti Töötukassa vaatab läbi uue tööandja juurde tööle asumise taotlust. Sama põhimõte kehtestatakse eelnõuga töötamiseks ant ud tähtajalise elamisloa üldregulatsioonis . Lõi k ega 4 kehtestatakse tööta olemise õigusele erisus, mille kohaselt ei lubata Eestis olla tööta nendel välismaalastel, kes on Eestisse lähetatud või töötavad ettevõt ja siseselt üleviidud töötajana. Direktiivi artik li 3 lõike 2 punkti c kohaselt ei kohaldata direktiivi nende kolmanda riigi kodanike suhtes, keda loetakse lähetatuks nii kaua, kui nad viibivad lähetuses. Samuti ei kohaldata sama lõike punkti d alusel direktiivi nende kolmanda riigi kodanike suhtes, kes on taotlenud liikmesriiki lubamist või kes on sinna lubatud ettevõtjasiseselt üleviidud töötajatena. Eelnevast lähtu des kehtestatakse VMS- is ne nde kategooriate välistöötajatele erisus tööta olemise perioodist. Võrreldes kehtiva korraga nende jaoks muudatusi ei ole. Kuigi kehtiva VMS -i kohaselt on välismaalasel lubatud olla tööta kuni kolm kuud, kui tööandja ütles töölepingu erakorraliselt üles majanduslikel põhjustel, kohaldati seda võimalust praktikas üksnes neile välismaalastele, kellel oli tööleping Eesti tööandjaga , ning seega sai kontrollida ka töösuhte lõpetamise alus eid . Lähetatud töötajate ja ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate puhul asub välismaalase tööandja, kellega välismaalasel on sõlmitud tööleping, välisriigis. Seetõttu peab välismaalane, kelle töösuhte kanne on tehtud välisriigis – juhul , kui ta soovib jääda ajutiselt tööta – , esitama töösuhte lõppemise aluste kohta PPA-le vastavaid tõendeid (nt välisriigis välja antud dokumendid töösuhte lõpetamise kannete kohta) . Lõikega 5 täpsustatakse õigusse l guse eesmärgil, et tööta olemise perioodi alguse päevaks loetakse välismaalase töösuhte lõppemise päevale järgnevat päeva. 3.3. Muud VMS -i muudatused (§ 1 punktid 2, 3 , 9–12, 15 ja 17– 2 1 ) Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse VMS -i § 41 lõikega 3 , seades piirangu, et kui lühiajalise töötamise registreerimise taotluse, töötamiseks ant ud tähtajalise elamisloa või selle pikendamise taotluse riigilõivu tasub välismaalase tööandja, ei ole tööandjal õigus seda tasu välismaalaselt sisse nõuda. Direktiivi artik li ga 10 sätestatakse , et kui taotluse menetlemise tasu maksab tööandja, ei ole tööandjal õigust seda tasu kolmanda riigi kodanikult sisse nõuda. VMS -i § 213 kohaselt esitab välismaalane tähtajalise elamisloa taotluse isiklikult. Tähtajalise elamisloa määruse § 6 kohaselt peab taotluse esitamisel lisama taotlusele riigilõivu tasumist tõendava dokumendi või andmed riigilõivu tasumise kohta. Kuna taotluse esitab välismaalane, siis üldjuhul tagab riigilõivu tasumise ka välismaalane. Samas ei piira seadus, et riigilõivu võib välismaalase eest tasuda muu isik. Praktikas on juhtumeid, kus tähtajalise elamisloa taotluse juurde on lisatud riigilõivu tasumise dokumen t , millest nähtub, et riigilõivu on tema eest tasunud tema tulevane tööandja. Direktiivist tulenevalt on sellistel juhtudel vaja sätestada VMS-i piirang, et tööandja ei või välismaalaselt seda tasu tagasi nõuda , s ealhulgas palgast kinni pidada. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse VMS -i § 105 lõiget 4 punktidega 9 ja 10, milles on reguleeritud välismaalase õigus Eestis töötada sellel perioodil, kui tema uu s elamisloa taotlus või elamisloa pikendamise taotlus on läbivaatamisel. Direktiivi artik li 11 l õike ga 5 sätestatakse , et kui ühtne luba aegub pikendamismenetluse ajal, peab liikmesriik lubama kolmanda riigi kodanikul viibida oma territooriumil nagu ühtse loa valdaja, kuni pädevad asutused on taotluse pikendamise kohta otsuse teinud. Kehtiva VMS -i § -ga 130 sätestatakse , et kui välismaalane on taotlenud elamisloa pikendamist elamisloa kehtivusaja jooksul, kuid tema elamisloa kehtivus menetluse ajal lõppeb, on tal seadusest tulenev õigus viibida tema taotluse läbivaatamise ajal Eestis . Samas annab seadus välismaalase le õiguse Eestis viibida, kuid mitte töötada. Direktiivist tulenevalt tuleb võimaldada välismaalasel sellel ajal ka töötada. Punktiga 9 sätestatakse, et kui välismaalasel oli muul kui töötamise eesmärgil elamisluba, kuid selle kehtivusaeg on lõppenud ning tal on õigus Eestis viibida VMS -i § 130 alusel, siis on tal õigus tema seadusest tuleneva l viibimisperioodil töötada. Kuna välismaalase elamisluba ei ole seotud konkreetse tööandjaga, siis ei ole tema töötamise õigus sellel perioodil piiratud konkreetse tööandjaga. Tegemist ei ole sisulise muudatusega, kuna praktikas lubatakse välismaalasel, kellel on elamisluba muul kui töötamise alusel, ka praegu töötada perioodil, mil tema uus elamisloa taotlus või elamisloa pikendamise taotlus oli läbivaatamisel. Seda põhjusel, et VMS -i § 259 lõike 1 kohaselt on elamisloa alusel Eestis elaval välismaalasel õigus Eestis töötada, mistõttu ei ole eesmärgipärane piirata tema töötamist perioodil, mil tema uus elamisloa taotlus või elamisloa pikendamise taotlus on läbivaatamisel. Punktiga 10 sätestatakse, et kui välismaalasel oli tähtajaline elamisluba töötamiseks, kuid selle kehtivusaeg on lõppenud ja tal on õigus Eestis viibida VMS -i § 130 alusel, siis on tal õigus jätkata tema seadusest tuleneva l viibimisperioodi l töötamist selle tööandja juures, kellega tema elamisluba on seotud. See tähendab, et välismaalase töötamise õigus on seotud konkreetse tööandjaga ning ta võib töötada üksnes selle tööandja juures, kes on kindlaks määratud tema tähtajalise elamisloa tingimustes. Tegemist ei ole sisulise muudatusega, kuna praktikas lubatakse välismaalasel ka praegu jätkata töötamist sama tööandja juures perioodil, mil tema uus elamisloa taotlus või elamisloa pikendamise taotlus oli läbivaatamisel. Küll ei võimaldata välismaalasel, kellel oli töötamiseks antav tähtajaline elamisluba ja kes viibib Eestis VMS -i § 130 alusel, tööle asuda uue tööandja juurde, kuna sellisel juhul ei ole PPA kontrollinud, kas töötamine uue tööandja juures vastab VMS- is sätestatud tingimustele. Eelnõu § 1 punkti de ga 9 ja 11 muudetakse VMS -i § 188 lõiget 2 ja § 189 lõiget 2 , milles on täpsustatud olukor r ad, mida ei peeta töötamiseks antud tähtajalises elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimuse muutumiseks tähtajalise elamisloa pikendamise või kehtetuks tunnistamise menetluses . VMS -i kohaselt keeldutakse töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamisest või tunnistatakse see kehtetuks, kui elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimused on muutunud (VMS -i § 188 lõi k e 1 punkt 2 ja § 189 lõi k e 1 punkt 2) . Samas on sätestatud erandid, mida töötamise tingimuse muutumiseks ei peeta (VMS -i § 188 lõiked 2 ja 3 ning § 189 lõiked 2 ja 3) . Kuigi VMS -i § 188 lõikes 2 sätestatud töötamise tingimuse muutumise erisused on kitsamad kui VMS -i § 189 lõikes 2 sätestatud töötamise tingimuse muutumise erisused, kohaldatakse praktikas ka elamisloa pikendamise menetluses samu töötamise tingimuste muutumise erisusi, mi da kehtetuks tunnistamise menetluses. Näiteks ei keelduta töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamisest, kui välismaalane on elamisloa kehtivusajal VMS -i § 181 3 alusel asunud tööle teise kasutajaettevõtja juurde. Eelnevast lähtu des viiakse õiguskord kooskõlla praktikaga ning ühtlustatakse töötamiseks antava elamisloa pikendamise menetluses ja kehtetuks tunnistamise menetluses alused, mida ei peeta töötamise tingimuste muutumiseks. Muudatuste kohaselt ei peeta elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimuste muutmiseks seda, kui: 1) välismaalane asub samal ajal tööle mitme tööandja juurde VMS -i § 181 2 lõike 1 alusel; 2) välismaalane vahetab tööandja t VMS -i § 18 4 1 lõi k e 1 alusel; 3) välismaalane vahetab töökohta sama tööandja juures VMS -i § 184 2 alusel ; 4 ) välismaalane asub tööle elamisloas kindlaks määratud kasutajaettevõtja asemel teise kasutajaettevõtja juurde või ühekorraga nii elamisloas kindlaks määratud kasutajaettevõtja kui ka teise kasutajaettevõtja juurde VMS -i § 181 3 alusel; 5) ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja viiakse ettevõtjasiseseks üleviimiseks antava tähtajalise elamisloa kehtivusajal üle samasse kontserni kuuluvasse teise Euroopa Liidu liikmesriigi vastuvõtvasse üksusesse; 6 ) välismaalane on tööta VMS -i § 189 2 lõikes 1, 2 või 3 nimetatud ajal. Töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamise täiendatavate aluste sätetesse lisatakse samad töötamise tingimuste muutumise erisused, mis kehtivas VMS- is on sätestatud juba elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluses: välismaalane asub samal ajal tööle mitme tööandja juurde (kehtiv VMS -i § 189 lõi k e 2 punkt 2), välismaalane asub tööle elamisloas kindlaks määratud kasutajaettevõtja asemel teise kasutajaettevõtja juurde või ühekorraga nii elamisloas kindlaks määratud kasutajaettevõtja kui ka teise kasutajaettevõtja juurde (kehtiv VMS -i § 189 lõi k e 2 punkt 3). Võrreldes kehtiva VMS-iga lisatakse eelnõuga alus, et elamisloas kindlaks määratud tingimuste muutumiseks ei peeta seda, kui välismaalane vahetab elamisloa kehtivusaja jooksul tööandjat või töökohta sama tööandja juures. Tulenevalt eelnõu § 1 punkti 6 muudatusest võib välismaalane töötamiseks antud elamisloa kehtivusaja jooksul VMS- is sätestatud tingimustel tööandjat või töökohta vahetada. Kui PPA on töökohavahetuse registreerinud, asendatakse elamisloas kindlaks määratud tingimused uue tööandja juures või uuel töökoha l töötamise tingimuste ga. Sellest tulenevalt on vaja VMS- is täpsustada, et sellel põhjusel ei tunnistata välismaalase elamisluba kehtetuks ega keelduta selle pikendamistest . Samuti kehtestatakse erand, et elamisloas kindlaks määratud tingimuste muutumiseks ei peeta seda, kui välismaalane on olnud tööta VMS- is lubatud perioodi jooksul. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punkti 13 muudatusega, mille kohaselt võib välismaalane edaspidi töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal olla tööta. Kui välismaalase tööta olemise periood ei ületa VMS- is sätestatud lubatud perioodi, siis ei too see kaasa ka tema elamisloa kehtetuks tunnistamist või pikendamisest keeldumist. Sama põhimõte on kehtivas korras sätestatud ka EL -i sinise kaardi puhul (VMS-i § 190 12 lõige 1). Muudatustega viiakse ka VMS -i § 188 lõikes 3 ja VMS -i § 189 lõikes 3 sätestatud erand töötamise tingimuste muutumise osas ettevõtjasise se lt üleviidud töötajate puhul viidatud paragrahvide lõikesse 2. Seeläbi on kõik töötamise tingimuste muutumise erandid välja toodud ühes loetelus. Võrreldes kehtiva VMS-iga ei ole enam eraldi sätestatud, et elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimuste muutumiseks ei peeta seda, kui õpetaja või teadlasena töötava välismaalase ametikoht sama tööandja juures muutub (kehtiva VMS-i § 188 lõige 2 ja § 189 lõi k e 2 punkt 1). Kuna see erisus on juba kaetud loodava VMS -i § 188 lõike 2 punktiga 3 ja § 189 lõike 2 punktiga 3 (välismaalane vahetab töökohta sama tööandja juures VMS -i § 184 2 alusel), puudub vajadus õpetajate või teadlaste kohta eraldi aluse kehtestamiseks. Eelnõu § 1 punktidega 10 ja 12 tunnistatakse kehtetuks VMS -i § 188 lõige 3 ja § 189 lõige 3. Tegemist on tehnilise muudatusega, kuna samasisuline säte viiakse eelnõu § 1 punktide 9 ja 11 muudatustega VMS -i § 188 lõikesse 2 ja § 189 lõikesse 2 , kus need VMS -i ülesehituselt paremini sobivad. Eelnõu § 1 punkti ga 1 5 tunnistatakse kehtetuks VMS -i § -d 190 8 ja 190 9 , § 190 10 lõige 2 ning § 190 12 lõike 1 punktid 2 ja 3. VMS -i § 190 4 alusel kohaldatakse EL -i sinisele kaardile töötamiseks ant ud elamisloa üldregulatsiooni , arvestades EL -i sinise kaardi erisusi. VMS -i § -s 190 8 on sätestatud Eesti Töötukassa loa nõuded EL-i sinise kaardi valdajatele, kes asuvad tööle teise tööandja juurde . VMS -i § 190 8 kohaselt : kui välismaalane elab Eestis EL-i sinise kaardi alusel ja soovib selle kehtivusaja esimese 12 kuu jooksul lõpetada töötamise selle tööandja juures, kelle juurde tööle asumiseks talle EL-i sinine kaart anti, ning asuda tööle teise tööandja juurde, vajab teine tööandja välismaalase tööle võtmiseks Eesti Töötukassa luba ; tööandja taotlusel võib Eesti Töötukassa anda tööandjale loa töökoha täitmiseks välismaalasega, kui tööandja, kelle juurde välismaalane soovib tööle asuda, ei ole VMS i § -s 177 sätestatud tingimustel ja korras leidnud sobivat töötajat ; kui välismaalane on elanud Eestis EL-i sinise kaardi alusel vähemalt 12 kuud järjest ja tal on kehtiv EL-i sinine kaart, võib ta asuda tööle teise tööandja juurde, lõpetades töötamise senise tööandja juures. Sellisel juhul ei vaja uus tööandja, kes soovib välismaalase tööle võtta, Eesti Töötukassa luba töökoha täitmiseks välismaalasega. Mu udatuste jä rel võimaldatakse kehtiva töötamiseks antud tähtajalise elamisloa, s eal h ulgas EL i sinise kaardi valdajal vahetada elamisloa kehtivusajal töö kohta . Eelnõu § 1 punktiga 5 kehtestatakse töötamiseks ant ud elamisloa üldregulatsioonis erisus, mille kohaselt ei kohaldata Eesti Töötukassa loa nõuet , kui välismaalane on töötanud Eestis töötamiseks antud elamisloa alusel vähemalt 12 kuud järjest ja vahetab kehtiva töötamiseks antud elamisloa alusel töökohta. Kuna töötamiseks ant ud elamisloa üldregulatsioon i kohald atakse ka EL-i sinise kaardi puhul , siis ei ole erisus EL-i sinise kaardi alljaotises enam vajalik. Välismaalane, kellel on EL-i sinine kaart, võib edaspidi elamisloa kehtivusajal vahetada töökohta , tingimusel et tööandja, kelle juurde ta tööle soovib asuda, on PPA-le esitanud töökohavahet use registreerimise taotluse ja saanud selle kohta positiivse otsuse. Seejuures ei pea töötamine uuel töökohal jätkuma EL-i sinise kaardi alusel, vaid välismaalane võib tööle asuda ka muul alusel, näiteks tippspetsialistina või üldistel alustel, tingimusel et sellel konkreetsel alusel töötamise tingimused uuel töökohal töötamiseks vastavad VMS- is sätestatud nõuetele. Küll peab välismaalane sellisel juhul taotlema uu t elamisloakaar ti , kuna märge elamisloa kaardil „ELi SININE KAART“ ei ole enam korrektne , kui töötamise alus muutub . Isikut tõendavate dokumentide seaduse § 14 kohaselt on elamisloakaardi kasutaja kohustatud taotlema uu t dokumen t i, kui dokumenti kantud andmed on muutunud . VMS -i § -s 190 9 on sätestatud tööta olemise periood EL-i sinise kaardi omaniku puhul : EL-i sinise kaardi valdaja võib selle kehtivusajal olla töötu kokku kuni kolm kuud, kui tal on EL-i sinine kaart olnud alla kahe aasta , või kuni kuus kuud, kui tal on EL-i sinine kaart olnud vähemalt kaks aastat. Tegemist on erisusega töötamiseks ant ud tähtajalise elamisloa üldregulatsioonist . E elnõu § 1 punktiga 1 3 kehtestatakse töötamiseks ant ud tähtajalise elamisloa regulatsioonis õigus välismaalasel olla elamisloa kehti vus ajal tööta . Tööta olemise periood ühtib sellega, mis kehtivas korras EL-i sinise kaardi puhul. Eeln e vast tulenevalt ei ole erisus EL-i sinise kaardi alljaotises enam vajalik. VMS -i § 190 10 lõike 2 kohaselt ei keelduta EL-i sinise kaardi pikendamisest ega tunnistata seda kehtetuks EL-i sinise kaardi valdaja töötuks jäämisel : 1) ajal, millal Eesti Töötukassa vaatab läbi teise tööandja juurde tööle asumise taotlust; 2) juhul, kui EL-i sinise kaardi valdajal on olnud see alla kahe aasta ja ta on selle kehtivusajal olnud töötu kokku kuni kolm kuud; 3 ) juhul, kui EL-i sinise kaardi valdajal on olnud see vähemalt kaks aastat ja ta on selle kehtivusajal olnud töötu kokku kuni kuus kuud. Eelnõu § 1 punkti 1 3 muudatusega lubataks e töötamiseks antud elamisloa, sealhulgas EL-i sinise kaardi , puhul välismaalasel olla tööta . Seejuures võib tööta olemise periood olla pikem ajal, millal Eesti Töötukassa vaatab läbi taotlust töökoha täitmiseks välismaalasega, kui tööandja esitas taotluse lubatud tööta olemise perioodi jooksul. Eelnõu § 1 punkti de 9 ja 1 1 muudatustega täiendatakse töötamiseks antud tähtajalise elamisloa regulatsiooni selliselt, et elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimuseks ei peeta seda, kui välismaalase tööta olemise periood ei ületa seadusega lubatud perioodi. Eeln e vast tulenevalt ei ole erisused EL-i sinise kaardi alljaotises enam vajalikud. VMS -i § 190 12 lõike 1 punktides 2 ja 3 on EL-i sinise kaardi puhul kehtestatud erisused tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise alustest. Viidatud sät ete kohaselt ei keelduta EL -i sinise kaardi pikendamisest ega tunnistata seda kehtetuks , kui : selle valdajal on olnud EL-i sinine kaart alla kahe aasta ja ta on olnud selle kehtivusajal töötu kokku üle kolme kuu; selle valdajal on olnud EL-i sinine kaart vähemalt kaks aastat ja ta on selle kehtivusajal olnud töötu kokku üle kuue kuu. E elnõu § 1 punkti de 9 ja 1 1 muudatusega kehtestatakse sama erisus töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise täiendavates alustes . Eelnevast tulenevalt ei ole erisus EL-i sinise kaardi alljaotises enam vajalik. Eelnõu § 1 punkti dega 1 7 ja 20 täiendatakse VMS -i § 286 lõikega 7 , sätestades tööandjale kohustuse hüvitada välismaalasele töötamiseks antud elamisloa riigilõiv, kui ta on selle välismaalaselt sisse nõudnud. Samuti täiendatakse VMS-i §-ga 301 1 , sätestades tööandjale karistuse, kui ta on välismaalaselt nõudnud sisse töötamiseks antud elamisloa riigilõivu . Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 2 , milles sätestatakse piirang, et tööandja ei tohi välismaalaselt tagasi nõuda riigilõivu tasu, kui ta on selle välismaalase tähtajalise elamisloa taotluse eest tasunud. Direktiivi artik li 13 lõike 2 kohaselt peavad liikmesriigid ette nägema karistused neile tööandjatele, kes ei ole täitnud direktiivist tulenevaid kohustusi. Komisjon on täiendavalt selgitanud, et see hõlmab ka sanktsioone selle eest, kui tööandja on välismaalaselt riigilõivu tasu sisse nõudnud. Eelnõu § 1 punktiga 1 7 kehtestatakse tööandjale kohustus hüvitada välismaalasele riigilõivu tasu, kui ta on selle välismaalaselt siiski sisse nõudnud. Muudatusega tagatakse, et kui tööandja on eelnõu § 1 punktiga 2 sätestatud keeldu rikkunud, siis peab ta selle riigilõivu tasu välismaalasele hüvitama. Kohustus hüvitada välismaalasele temalt sisse nõutud tasu ei pruugi samas olla piisavalt mõjus, et ajendada võimalikke rikkujaid seaduses ette nähtud piirangust kinni pidama. Eelnevast lähtu des nähakse eelnõu § 1 punktiga 20 tööandjale ette ka karistus, kui ta on välismaalaselt töötamiseks antud elamisloa riigilõivu sisse nõudnud . Muudatuste jär el võib tööandjat , tema juhatuse lii get või muu d esindaja t , kellele oli vastava kohustuse täitmine delegeeritud, keelu rikkumise korral karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Samas ulatuses on sätestatud kehtivas VMS- is näiteks karistus välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise eest (VMS-i § 301) või Eestis ilma seadusliku aluseta viibiva l välismaalase l töötamise võimaldamise eest (VMS-i § 300) . Kui rikkumise on toime pannud juriidiline isik, võib seda karistada rahatrahviga kuni 150 000 eurot. Samas ulatuses kehtestatakse trahvimäär eelnõu § 1 punkti 19 muudatustega juriidilisele isikule ka siis, kui on võimaldatud Eestis seadusliku aluseta viibival välismaalasel töötamist, kui on võimaldatud rikkuda välismaalase Eestis töötamise tingimusi, kui on makstud VMS- is sätestatud määrast väiksemat töötasu või kui on jäetud täitmata teavitamiskohustus. Eelnõu § 1 punktidega 18, 19 ja 21 korrigeeritakse juriidilise isiku trahvimäärasid. Kehtivad VMS- is sätestatud trahvimäärad on osaliselt pärit VMS-i jõustumisest 2010. aastast, osaliselt on trahvimäärasid korrigeeritud 2018. aastal. VMS- is sätestatud juriidilise isiku trahvimäärad on vahemikus kuni 3200 – 32 000 eurot. Arvestades üldist elukalliduse tõusu, on selge, et VMS- is juriidilisele isikule ette nähtud m aksimumt rahvimäär ei täida enam oma karistusõiguslikku eesmärki . KarS-i § 47 lõike 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja juriidilisele isikule väärteo eest kohaldada rahatrahvi 100 000 – 400 000 eurot. Nimetatud trahvimäär jõustus KarS-is 15.07.2018 . Seega ei ole VMS- is sätestatud juriidilise isiku trahvimäärad juba ammu enam kooskõlas ka KarS-is sätestatud trahvimääraga. Samuti ei pruugi KarS-is sätestatud määrast oluliselt madalamad trahvimäärad olla piisavalt mõjusad või omada soovitud hoiatavat mõju, et vältida tööandjate poolset VMS- is sätestatud nõuete rikkumist. Lisaks võib füüsiline isik VMS-i alusel saada trahvi kuni 2400 eurot, kui samas juriidilise isiku maksimaalne võimalik karistus on sellest vaid 800 eurot kõrgem. Seega ei ole juriidilise isiku karistusmäärad VMS- is enam mõjusad ega proportsionaalsed ning vajavad seetõttu ajakohastamist ja ühtlustamist . Direktiivi artikli 13 lõike 1 kohaselt tuleb liikmesriigil sätestada meetmed, mille abil vältida võrdväärset kohtlemist käsitlevate riigisiseste sätete võimalikku kuritarvitamist tööandja poolt ja neid selle eest karistada. Samuti peavad direktiivi artikli 13 lõike 2 kohaselt liikmesriigid ette nägema karistused neile tööandjatele, kes ei ole täitnud direktiivist tulenevaid kohustusi. Seejuures peavad karistused olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Kehtivas VMS- is on juba sätestatud karistused tööandjatele, kes rikuvad VMS- is sätestatud tingimusi, n äiteks oma teavitamiskohustust või on maksnud VMS- is sätestatud tingimustest väiksemat töötasu. Eelnõu § 1 punktiga 20 nähakse tööandjale ette karistus, kui ta on välismaalaselt riigilõivu sisse nõudnud. Võttes arvesse eelnimetatud muudatusega kehtestatavat trahvimäära ja seda, et VMS is praegu kehtivad karistused on ajale jalgu jäänud , on otstarbekas kõnesoleva eelnõu menetlemise käigus üle vaadata kõik VMS- is tööandjale sätestatud karistusmäärad ning need ajakohastada ja ühtlustada. Tabel 7 . VMS-i kohaselt juriidilise isiku kohta kehtivad ja eelnõuga kavandatavad karistused VMS-i säte Karistatav tegu Kehtiv trahvimäär Eelnõuga kavandatav trahvimäär § 299 lg 2 Välismaalase toimetamine transiiditsooni, riigipiirile ja ajutisele kontrolljoonele rahatrahv kuni 6400 eurot iga toimetatud isiku kohta rahatrahv kuni 1 5 0 0 00 eurot iga toimetatud isiku kohta § 300 lg 2 Eestis ilma seadusliku aluseta viibival välismaalasel töötamise võimaldamine rahatrahv kuni 32 000 eurot rahatrahv kuni 150 000 eurot § 301 lg 2 Välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamine rahatrahv kuni 32 000 eurot r ahatrahv kuni 150 000 eurot § 302 lg 2 Seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmine r ahatrahv kuni 32 000 eurot rahatrahv kuni 150 0 00 eurot § 305 lg 2 Valeandmete või võltsitud dokumentide esitamine rahatrahv kuni 3200 eurot r ahatrahv kuni 1 5 0 0 00 eurot § 306 lg 2 Teavitamiskohustuse täitmata jätmine r ahatrahv kuni 3200 eurot rahatrahv kuni 1 5 0 0 00 eurot § 306 1 lg 2 Kasutajaettevõtja ja vastuvõtva üksuse kohustuse täitmata jätmine rahatrahv kuni 32 000 eurot rahatrahv kuni 150 000 eurot Allikas: SiM Eelnõu § 1 punktiga 22 täiendatakse normitehnilis t märkus t vii tega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv ile (EL) 2024/1233 . 3. 4 . Välistöötajate võrdne kohtlemine (§ -d 2–8 ) Direktiivi artik li 12 lõike 1 punkti e kohaselt tuleb võrdne kohtlemine tagada määruses nr 883/2004 kindlaks määratud sotsiaalkindlustusskeemide osas nende kolmandate riikide kodanike suhtes, kes on liikmesriiki lubatud liidu või liikmesriigi õiguse alusel muul kui töötamise eesmärgil, kellel lubatakse töötada ja kellel on elamisluba Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2002 . aasta määrus e (EÜ) nr 1030/2002 ( millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks ) kohaselt või kes on liikmesriiki lubatud töötamise eesmärgil liidu või liikmesriigi õiguse alusel. Elamisloaga Eestis viibivatele inimestele on võrdne kohtlemine kehtivate õigusaktidega tagatud. Direktiivi ülevõtmisega tagatakse võrdne kohtlemine ka neile, kes viibivad ja töötavad Eestis lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel. Direktiiv võimaldab teha erandit võrdsest kohtlemisest perehüvitiste määramisele ja maksmisele (art ikli 12 l õike 2 p unkti b teine lause). Eesti kasutab antud võimalust, mistõttu viisa alusel Eestis töötavatele inimestele ei laiendata õigust perehüvitiste skeemi kuuluvale jagatavale vanemahüvitisele ja peretoetustele. Oluline on märkida, et selle erandi alla hakkab tulevikus kuuluma ka loodav toitjakaotustoetus ( PHS - i muudatus jõustub 1. oktoobril 2026 . aastal ). Direktiivis viidatud määrus t nr 883/2004 kohald atakse kindlatele sotsiaalkindlustusskeemidele, mis on sätestatud selle määruse artiklis 3. Sotsiaalkindlustusskeemid vastavad omakorda konkreetsetele sotsiaalsetele riskidele. Iga skeemi alla saab liigitada mitmeid hüvitisi, mis võivad liikmesriigiti erineda . Oluliseks liigitamise aluseks on hüvitise eesmärk ja risk, mida see hüvitis katab. Samuti on tähtis , et tegemist oleks sotsiaalkindlustushüvitisega, mille andmise tingimused on seaduses kindlaks määratud ja universaalselt kohaldatavad. Alljärgnevas tabelis on kirjeldatud määruse s nr 883/2004 sätestatud sotsiaalkindlustusskeemid, nendele vastavad Eesti hüvitised ja õigusaktid, mida eelnõuga muudetakse. Tabel 8 . Sotsiaalkindlustusskeemid, nendele vastavad Eesti hüvitised ja õigusaktid, mida eelnõuga muudetakse Sotsiaalkindlustus skeem Eesti hüvitised Seadus Vastavuse hinnang Haigushüvitised ajutised töövõimetushüvitised; raviteenused puuetega inimeste sotsiaaltoetused RaKS PISTS Vastavuses, seadust muuta ei ole vaja Ei ole vastavuses, muudetakse seadust ja laiendatakse isikute ringi Sünnitus- ja sellega samaväärsed isadushüvitised ema vanemahüvitis ; isa vanemahüvitis PHS Vastavuses, kuid ema vanemahüvitise saajate ringi sõnastust ühtlustatakse isa vanemahüvitise ja teiste hüvitiste saajate ringiga ning isa vanemahüvitise osas laiendatakse isikute ringi Invaliidsushüvitised t öövõimetoetus ; töövõimetuspension TVTS RPKS Ei ole vastavuses, muudetakse seadust ja laiendatakse isikute ringi Vanadushüvitised pension RPKS Ei ole vastavuses, muudetakse seadust ja laiendatakse isikute ringi Toitjakaotushüvitised toitjakaotuspension RPKS Ei ole vastavuses, muudetakse seadust ja laiendatakse isikute ringi. Tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitised Eestil ei ole eraldi kindlustusskeemi, tööõnnetuse ja kutsehaiguse puhul makstakse ajutist töövõimetoetust RaKS - i alusel ning pikaajalise töövõimetuse puhul töövõimetoetust TVTS i alusel Matusetoetus Eestil ei ole eraldi kindlustusskeemi Töötushüvitised töötuskindlustushüvitis TKindlS Vastavuses, seadust muuta ei ole vaja. Isikul siiski ei teki õigust töötuskindlustus - hüvitisele, kuna ta ei saa end töötuna arvele võtta Eelpensionihüvitised s oodustingimustel vanaduspension ; v äljateenitud aastate pension RPKS Ei ole vastavuses, muudetakse seadust ja laiendatakse isikute ringi Perehüvitised PHS Eesti kasutab direktiivi art ikli 12 l õikes 2 sätestatud erandit ega laienda isikute ringi Allikas: SM, MKM Eelnõu §-de 2 – 8 alusel muudetakse PHS-i , perehüvitiste ja teiste seaduste muutmise seadust, PISTS-i , RPKS-i , SMS-i , TKindlS -i ja TVTS-i ning laiendatakse või täpsustatakse eeltoodud hüvitiste subjektide ringi isikutega, kes viibivad ja töötavad Eestis lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel. Rõhutada tuleb, et ainult lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibimine ja töötamine ei ole hüvitiste saamise aluseks. Hüvitise saamiseks peavad olema täidetud ka muud õigusaktides sätestatud hüvitise saamise tingimused. Eelnõu §-ga 2 laiendatakse isa vanemahüvitise saajate ringi lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibivate ja töötavate isikutega. Samuti ühtlustatakse ema vanemahüvitise saajate ring isa vanemahüvitise saajate ringiga ehk ema vanemahüvitise saajate ring sõnastatakse isa vanemahüvitise saajate ringiga ühetaoliselt. Ema vanemahüvitise saajate ringi kehtiv laiem sõnastus on tingitud asjaolust, et var em oli see hüvitis rasedus- ja sünnitushüvitis, mida maksti ravikindlustuse seaduse alusel. Ema vanemahüvitise kehtestamisel võeti subjektide ringi määratlemisel üle varem kehtinud sõnastus, mille järgi on õigus ema vanemahüvitisele ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibival ja töötaval isikul. D irektiivi kohaselt võib sotsiaalkindlustusskeeme rakendada kitsamalt vaid töötamise eesmärgil välja antud viisa alusel Eestis viibivatele ja töötavatele inimestele. Seega ei ole kohustust muude le ajutise viibimisalusega Eestis viibivatele isikutele sotsiaalkindlustushüvitisi tagada. Seejuures ei kohaldata direktiivi lühiajalise viisa alusel saabuvatele välistöötajatele . Õigusselguse ja subjektide ringi ühetaolise kohtlemise eesmärgil ühtlustatakse sotsiaalkindlustusskeemides isikutele hüvitise saamise õiguse aluseks olev vajalik viibimisalus Eestis. Praktikas on ema vanemahüvitist makstud lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibivatele ja töötavatele emadele, mistõttu ei kahjusta antud kitsendus hüvitise saajate siht rühma . Eelnõu §-ga 3 muudetakse jõustumata muudatusi PHS - is . 1. oktoobril 2026 . aastal jõustuv toitjakaotustoetus on perehüvitiste skeemi osa ja reguleeritud PHS - is . 2026. aastal jõustuvate PHS -i muudatustega ühtlustatakse toitjakaotustoetusele õigustatud isikute kvalifikatsioonitingimuste sõnastust samadel põhjusel ema vanemahüvitisega. Normitehnilistel põhjustel sätestatakse PHS -i § 4 lõige 1 2 tervikuna uuesti. Sisuliselt muudetakse eelnõuga PHS i § 4 lõike 1 2 punkti 2. Muudatusega on tagatud õigus toitjakaotustoetuse le, kui taotleja või toetuse saamise õigust omav laps, kes on vahetult enne toetuse taotlemist või kelle vanem on vahetult enne oma surma vähemalt 36 kuud 48 järjestikuse kuu jooksul viibinud ja töötanud Eestis lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel. Vastavalt PHS -i § 4 lõikele 1 peab toitjakaotustoetuse taotlemise hetkel toetuse taotleja elama Eestis elamisloa alusel, kuid toetuse kvalifitseerumisnõude täitmiseks võetakse arvesse lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud viisa alusel Eestis viibimise ja töötamise aega. Toitjakaotustoetusega on seotud last kasvatav isik ehk taotleja, toetuse saamise õigust omav laps ja vanem, kelle surma tõttu toetust taotletakse. Kvalifitseerumisnõude täitmiseks piisab, kui üks neist isikutest on selle täitnud. Eelnõu §-ga 4 muudetakse PISTS-i § 3 lõiget 1 ja lisatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste subjektiks ka lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibivad ja töötavad isikud. Eelnõu §-ga 5 täiendatakse RPKS-i § 4 lõiget 1 ja lisatakse pensioni saamise õigus ka lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibivale ja töötavale isikule. Kolmandate riikide elanikud, kellel on täitunud Eesti vanaduspensioniks nõutav 15 aastat pensionistaaži ja kes on riiklikus vanaduspensionieas, juba omavad pensioniõigust RPKS -i § 42 2 alusel. Õigus pensionile on lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibival inimesel ainult töötamise korral ning antud juhtudel ei ole ette nähtud perioodide liitmist pensioniõiguse tekkimiseks. Seega , pensioni saamise õigusega inimeste ring võrreldes seni kehtivaga ei laiene. Kehtiv a RPKS -i § -s 42 2 on sätesta tud , et pension määratakse vaid vanaduspensioniealistele inimestele, mistõttu võimaldab lühiajalise töötamise eesmärgil pikaajalise viisa alusel Eestis viibimise laiendus pensioneeruda enne vanaduspensioni iga ka neil, kes soovivad kasutada paindlikku pensionile jäämise võimalust või kellele rakend atakse mõn da eripensioni liik i , mis võimaldab riikliku st vanaduspensionieast varem pensioneeruda . Ka siinkohal on oluline rõhutada, et õigus pensionile on sel juhul vaid siis, kui inimene töötab. Arvestades asjaolu, et kõik pensioni saamise tingimused peavad olema täidetud, ei laiene pensioni saamise õigusega isikute ring võrreldes kehtiva korraga. Eestis lühiajalise töötamise eesmärgil pikaajalise viisa alusel viibival inimesel on õigus hüvitistele ainult sel juhul, kui ta töötab. Töötamiseks loetakse VMS - is sätestatud lühiajalise töötamise tingimustele vastavat tegevust, mis on töötamise registrisse kantud. Lühiajalise töötamise registreerimise ja tingimustele vastavuse kontrolli eest vastutab PPA. Eelnõu §-ga 6 muudetakse SMS -i § 6 lõike 1 punkti 5, mille alusel maksab Eesti Töötukassa sotsiaalmaksu (erijuhtudel sotsiaalmaks) äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või füüsilisest isikust ettevõtja töötaja eest, kes on osalise või puuduva töövõimega isik ning kelle eest sotsiaalmaksu maksmiseks on tööandja esitanud vastava taotluse. Muudatusega jäetakse sätte kohaldamisalast välja need vähenenud töövõimega isikud, kes töötavad Eestis lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel. Erijuhtudel sotsiaalmaksu eesmärk on toetada tööandjat, et soodustada vähenenud töövõimega töötute hõivesse liikumist ja hõives püsimist. Kuna lühiajalise töötamise eesmärgil antakse inimesele pikaajaline viisa eeldusel, et tal on juba olemas töökoht ja töötingimused vastavad tema terviseseisundile, siis selle sihtrühma puhul ei vastaks erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmine selle eesmärgile. Riik ei soovi soodustada kolmandatest riikidest vähenenud töövõimega inimeste värbamist Eesti tööturule. Seetõttu on vastav sihtrühm SMS-i § 6 lõike 1 punkti 5 kohaldamisalast välja jäetud. Eelnõu §-ga 7 täiendatakse TKindlS -i § 35 lõike 4 punkti 2. TKindlS -i § 35 lõi k e ga 4 sätesta takse Eesti Töötukassa andmekogus töödeldavate andmete koosseis. Eelnõuga lisatakse isiku muude andmete loetellu lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa andmed, mida kehtivas süsteemis töödeldavate andmete koosseisus ei ole. Kuna eelnõukohase muudatusega lisanduvad töövõimetoetuse seaduse õigustatud isikute hulka ka lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibivad ja töötavad isikud, siis tuleb Eesti Töötukassal edaspidi ka nende isikute andmeid töödelda , et hinnata nende töövõime t ning määrata ja maksta neile töövõimetoetus t . Eelnõu §-ga 8 muudetakse TVTS-i. Eelnõu § 8 punktiga 1 täiendatakse TVTS -i § 2 lõiget 1 punktiga 2 1 , millega lisanduvad TVTS i õigustatud isikute hulka lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibivad ja töötavad isikud. Nimetatud isikutel tekib õigus töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele juhul, kui neil on kehtiv lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajaline viisa ning nad viibivad ja töötavad Eestis. Viisa kehtivust kontrollib Eesti T öötukassa viisaregistri kaudu ja töötamist töötamise registri andmete alusel. Eelnõu § 8 punktiga 2 täiendatakse TVTS -i § 12 lõikega 2 1 , mille kohaselt on TVTS -i § 2 lõike 1 punktis 4 nimetatud isikul õigus töövõimetoetusele, kui ta töötab töölepingu alusel või töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel. Arvestades, et Eesti kasutab direktiiviga antud võimalust piirata kolmandatest riikidest viisa alusel saabunud töötajate õigusi sotsiaalkindlustushüvitistele ja hüvitisi võimaldatakse üksnes neile kolmandatest rii kide st viisa alusel saabunud töötajate le , kellel on Eestis töökoht, siis on töötamine töövõimetoetuse saamise eeldus nii osalise kui ka puuduva töövõimega isiku puhul. Õigus töövõimetoetusele on ainult töösuhte kehtivuse ajal. Töösuhte lõppedes teeb Eesti Töötukassa töövõimetoetuse maksmise lõpetamise otsuse, mis ühtlasi sisaldab teavet uue töövõimetoetuse taotluse esitamise vajaduse kohta , kui välismaalane asub uuesti tööle. Töösuhete vaheliste töötuse perioodide eest töövõimetoetust ei maksta. Näiteks kui inimene lahkub töölt 31. märtsil ja asub uue tööandja juures tööle 12. aprillist, siis perioodi 1. aprill ist kuni 11. aprill ini eest inimesel õigust töövõimetoetusele ei ole. 4. Eelnõu terminoloogi a Eelnõuga võetakse VMS- is kasutusele termin „ töökoha vahetuse registreerimine “ . Töökohavahet use registreerimine on menetlus , mille raames tööandja esitab PPA-le taotluse võtta välismaalane tööle kehtiva töötamiseks ant ud tähtajalise elamisloa alusel ja PPA hindab töötamise tingimuste vastavust VMS- is sätestatud nõuetele . 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas EL -i õigusega. Eelnõu on välja töötatud selleks , et viia Eesti õigus direktiiviga kooskõlla. Direktiivi vastavustabel on seletuskirja lisas 2. Samuti on eelnõu kooskõlas järgmiste EL -i õigusaktidega: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/801 ; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2021/1883 ; lähetatud töötajate direktiiv 96/71/EÜ ; hooajatöötajate direktiiv 2014/36/EL . 6. Seaduse mõjud 6.1. Töökohavahetus 6.1.1. Sotsiaalne mõju Sihtrühm : välismaalased, kes omavad tähtajalist elamisluba töötamiseks ja soovivad vahetada töökohta . 1 . jaanuari 2025. a asta seisuga omas kehtivat elamisluba töötamiseks 10 306 välismaalast . 2022 .– 2024 . a asta andmete l taotles kehtivat töötamiseks antud tähtajalist elamisluba omavatest välismaalastest aastas uut tähtajalist elamisluba töötamiseks keskmiselt 8%. Seega võib öelda, et sihtrühm on keskmine . Tabel 9 . Välismaalased, kes taotlesid uut töötamiseks antud tähtajalist elamisluba 2022 2023 2024 Välismaalased, kes omasid kehtivat tähtajalist elamisluba töötamiseks 1. jaanuari seisuga 7857 9336 9492 Välismaalased, kes omasid kehtivat tähtajalist elamisluba töötamiseks ja taotlesid uut 704 740 711 Allikas: PPA Mõju ulatus on keskmine . Kehtiva korra kohaselt peab välismaalane töökohavahetuse puhul üldjuhul taotlema uu t elamisl uba töötamiseks. Töökohta võib välismaalane vahetada alles siis, kui PPA on talle uue elamisloa an dnud . Muudatuste jär el ei pea välismaalased, kes soovivad töökohta vahetada , enam taotlema selleks uut elamisluba. Kuigi tööandja peab kehtiva töötamiseks antud elamisloa alusel välismaalase tööle võtmiseks esitama PPA-le töökoha vahetuse registreerimise taotluse, on töökohavahetuse kogu protsess välismaalase le hõlpsam ja kiirem. Seega on muudatustel välismaalastele positiivne mõju. Eelduslikult toob see kaasa töökohavahet use mõningase suurenemise töötamiseks tähtajalist elamisluba omavate välismaalaste seas. Üldpõhimõt ted – et PPA-le tuleb esitada töökoha vahetamiseks taotlus ja enne töökoha vahetamist saada PPA-lt selleks luba – ei muutu. Seega ei too muudatus ed eelduslikult kaasa ulatuslikku kohanemisvajadust . Mõju avaldumise sagedus on keskmine . Muudatus ed ei mõjuta välistöötajate igapäevaelu, vaid avalda vad mõju siis, kui nad soovivad töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal töökohavahetust. Uut elamisluba töötamiseks taotleb keskmiselt 8% välismaalastest, kes juba omab kehtivat elamisluba töötamiseks. Seejuures omati esimest elamisluba töötamiseks enne uue saamist keskmiselt 1,85 aastat. Seega ei ole muudatus t e avaldumise sagedus ulatuslik. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike . Riski, et muudatustest ei olda teadlikud ja jätkuvalt esitatakse uus töötamiseks ant ud elamisloa taotlus, ei too välismaalasele kaasa negatiivseid tagajärgi. PPA saab taotleja suunata õige taotlus protsessi suunas. Järeldus mõju olulisuse kohta : muudatus ed avalda vad sihtrühmale positiivset sotsiaalset mõju . Kuigi töökohavahe t use registreerimise uus menetlus tingib teatava kohanemisvajaduse, muutub töökoha vahetus välismaalase le hõlpsamaks ja kiiremaks. 6.1.2. Mõju majandusele Sihtrühm : Eesti ettevõtted, kes soovivad tööle võtta välismaalast , kes juba omab kehtivat töötamiseks antud tähtajalist elamisluba. Majanduslikult aktiivseid ettevõtteid on 2024. aasta seisuga Eestis 158 378. Tööandjaid, kelle juures töötamiseks 2024. a astal tähtajalist elamisluba töötamiseks taotleti või pikendati , oli 1092 . Tabel 10 . Tööandjaid, kelle juures töötamiseks tähtajalist elamisluba töötamiseks taotleti või pikendati 2022 2023 2024 Tööandjate arv, kelle juures töötamiseks tähtajalist elamisluba töötamiseks anti või pikendati 1280 1284 1092 Allikas: PPA 2024. aasta detsembri lõpu seisuga omas kehtivat elamisluba töötamiseks kokku 10 327 välismaalast, kuid mitte kõik neist ei soovi töökohta vahetada. Aastas taotleb uut tähtajalist elamisluba töötamiseks ligikaudu 720 välismaalast, kes juba oma vad tähtajalist elamisluba töötamiseks. Võttes arvesse majanduslikult aktiivsete ettevõtete arvu ja potentsiaalselt töökohta vahetavate välismaalaste arvu , on sihtrühm väike . Mõju ulatus on keskmine . Eesti ettevõt ete halduskoormus juba Eesti tööturul viibiva välismaalase tööle võtmiseks väheneb. Kehtiva korra kohaselt peavad tööandjad esitama töötamiseks ant ud tähtajalise elamisloa taotluse juurde kutse. Kuna tähtajalise elamisloa taotluse kohta teeb haldusorgan otsuse 90 päeva jooksul ning sageli on vajadus, et välismaalane vakantsi kiiremini täidaks, taotletakse p raktikas samal ajal ka lühiajalise töötamise registreerimist . Lühiajalise töötamise registreerimist kasutatakse selleks, et uuel töökohal saaks kiirendatud korras tööle asuda, samal ajal kui PPA menetleb veel uue elamisloa taotlust. Keskmiselt 37% neist välismaalastest, kes omasid töötamiseks antud tähtajalist elamisluba ja taotlesid uut töötamiseks antud elamisluba, taotlesid paralleelselt ka lühiajalise töötamise registreerimist. Muudatuste jär el peab küll tööandja PPA-le esitama töökoha vahetuse registreerimise taotluse, kuid lisaks sellele ei tule enam välismaal a sel esitada uut elamisloa taotlust ega tööandjal selle juurde kutset . Samuti on töökohavahetuse registreerimise menetlus oluliselt kiirem. Seetõttu on muudatuste jä rel Eesti ettevõt e te jaoks edaspidi juba Eesti tööturul oleva te välistöötaja te tööle võtmise protsess vähem koormav ja tõhusam . Mõju avaldumise sagedus on väike . Muudatustega kaasneb vähene kohanemisvajadus. Siiski ei too see kaasa olulist muutust võrreldes senisega, sest üldine töötamise regulatsioon ei muutu, üksnes töökoha vahetuse kord muutub paindlikumaks. Eesti ettevõ tte d puutuvad muudatuste tagajärgedega kokku pigem ebaregulaarselt ja harva – üksnes siis, kui soovitakse tööle võtta välismaalast, kellel on juba kehtiv Eesti elamisluba töötamiseks. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike . Pigem on mõju sihtrühmale positiivne, sest vajaliku tööjõu olemasolu on paremini tagatud. Võimalikke riske, mis võivad kaasneda teadmatusest uuest töökohavahetuse regulatsioonist , aitavad maandada tõhus ja pidev infovahetus ning teavitustegevus. Järeldus mõju olulisuse kohta : muudatus ed avalda vad positiivset majanduslikku mõju . Kuigi tööandja peab juba Eesti tööturul oleva välismaalase tööle võtmiseks esitama PPA-le töökoha vahetuse registreerimise taotluse, muutub protsess tööandja le hõlpsamaks ja kiiremaks ning väheneb töökohavahet usega kaasnev bürokraatia. 6.1. 3 . Mõju riigiasutuste töökorraldusele Sihtrühm : PPA ametnikud, kes teevad lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ning elamisloa eel- ja järelkontrolli, s.o umbes 2 5 0 ametnikku . PPA-s tööta s 2024. aasta seisuga 4504 teenistujat. Võttes arvesse PPA teenistujate koguarvu ja asjaolu, et mõjutatud teenistujatel on peale töökohavahet use registreerimise ka muid ülesandeid, on sihtrühm väike . Mõju ulatus on keskmi ne . Muudatused avaldavad PPA töökoormusele positiivset mõju, kuna väheneb töötamiseks antud tähtajalise elamisloa saamiseks esitatavate taotluste ja seega ka läbiviidavate menetluste hulk . Kuigi edaspidi peab PPA välismaalase töökohavahetuseks elamisloa taotluse menetluse asemel läbi viima töökohavahet use registreerimise menetluse, on töökohavahet use registreerimise menetlus PPA-le väiksema töömahuga – kontrollitakse üksnes uue töö tamisega seonduvaid asjaolusid. Samuti väheneb lühiajalise töötamise registreeri miste menetluste hul k . 2024. aastal taotles lühiajalise töötamise registreerimist 249 välismaalast, kellel oli kehtiv elamisluba töötamiseks. Keskmiselt 37% neist välismaalastest, kes omasid töötamiseks antud tähtajalist elamisluba ja taotlesid uut töötamiseks ant ud tähtajalist elamisluba, taotlesid samal ajal ka lühiajalise töötamise registreerimist. Tabel 1 1 . Välismaalased, kelle puhul esitati peale elamisloa taotlus e ka lühiajalise töötamise registreerimise taotlus 2022 202 3 202 4 Uue töötamiseks ant ud tähtajalise elamisloa taotluse esitanute arv 704 740 711 Lühiajalise töötamise registreeritud isikute arv, kellel oli elamisluba töötamiseks 334 232 249 Osakaal neist, kes esitas uue elamisloa taotluse ga samal ajal ka lühiajalise töötamise registreerimise taotluse 47% 31% 35% Allikas: PPA Kuna töökohavahet use registreerimise taotlusega kiireneb töökohavahet useks vajalike menetluste aeg, siis ei ole tööandjatel enam tarvilik esitada lühiajalise töötamise registreerimise taotlust, et välismaalane saaks kiiremini nende juures tööle asuda. Muudatused toovad kaasa mõningase mõju PPA töökorraldusele. Muudatuste tulemusena tuleb teha teavitus tegevusi ning täiendada infomaterjale ja veebikeskkondade teavet . PPA peab täiendama menetlusjuhendeid ning koolitama ametnikke, kes viivad läbi elamisloa- ja viisamenetlusi. Mõju avaldumise sagedus on väike , kuna ei muudeta PPA põhiülesandeid ja töö korraldusmuudatused on ühekordsed. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike . Riski, et muudatustest ei olda teadlikud ja neid ei rakendata eesmärgipäraselt, aitavad maandada tõhus ja pidev teavitus ning koolitus. Järeldus mõju olulisuse kohta : mu udatus t ega kaasneb sihtrühmale positiivne mõju , kuna väheneb haldusorgani halduskoormus. Kuigi töökohavahet use uus regulatsioon toob kaasa mõningase kohanemisvajaduse, vähendab muudatus koondina PPA ametnike töö koormust. 6. 1 .4. Mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele Sihtrühm : Eesti elanikud. 202 5 . aasta alguse seisuga elas Eestis 1 3 69 285 inimest. Mõju ulatus on väike . Eelnõu ei muuda Eesti elanike senist toimimist ega mõjuta negatiivselt riigi julgeolekut. Töötamiseks an tud tähtajalise elamisloa andmise tingimusi ei muudeta. Ka eda s pidi kontrollitakse elamisloa andmisel, et välismaalane ei oleks ohuks riigi avalikule korrale või julgeolekule. Küll võimaldatakse kehtiva elamisloa alusel paindlikumatel tingimustel ja vähesema bürokraatiaga töökohavahetust . Seejuures – nii nagu ka praegu – ei anta luba töökoha vahetamiseks, kui seaduses sätestatud töötamise tingimused, m uu hulgas töötasu nõude osas, ei ole täidetud. Mõistlikuma ja kiirema töökohavahet use protsessiga suureneb tõenäosus, et välismaala n e ja tööandja teevad töökohavahet useks seaduses ette nähtud toimingud . Seeläbi mõjub muudatus positiivselt ka elanike turvatundele ja elukeskkonna turvalisusele. Kuna Eestis töötamise tingimustes ei tehta eelnõuga põhi mõttelisi muudatusi, ei ole põhjust eeldada, et muudatused suurendavad välistööjõu sisserännet. Pigem kasvab võimalus tõhusamalt kaasata tööturule neid välismaalasi, kes siin juba viibivad, mis võib täiendavat välistööjõu sisserännet vähendada. Mõju avaldumise sagedus on väike , kuna muudatused ei mõjuta Eesti elanike igapäevast elu korraldust. Samuti on Eesti elanike kokkupuude muudatustega ebaregulaarne ja juhuslik. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike . Võimalikku ebasoovitavat mõju, mis võib tuleneda paindlikuma töötamise regulatsiooni väärkasutusest, aitab vältida töökohavahet use registreerimise menetlus, samuti PPA tõhus järelkontrollimenetlus. Nii eel- kui ka järelkontrolli menetluses on võimalik selgitada ja maandada välismaalasega seotud võimalikke väärkasutu s e riske. Ka edaspidi lähtutakse rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõttest, et igal riigil on suveräänne õigus otsustada välisriigi kodaniku oma riiki saabumise, seal viibimise ja sealt lahkumise üle, arvestades oma rahvusvahelisi kohustusi. Välisriigi kodanikul puudub õigustatud ootus saabuda mittekodakondsusjärgsesse riiki ja seal viibida. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus ed ei avalda olulist mõju riigi julgeolekule ega sise turvalisusele , kuna mõju Eesti elanikele on väike ja muudatused ei too kaasa negatiivset mõju. 6.1.3. Mõju välissuhetele Mõju ulatus on keskmine . Eelnõu soodustab riigi välissuhteid tänu sellele, et Eesti õigus viiakse kooskõlla EL -i õigusega. Mõju avaldumise sagedus on väike . Eelnõuga viiakse Eesti õigus kooskõlla EL -i õigusega, mistõttu on muudatused eelduslikult ühekordsed. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike . Ka edaspidi lähtutakse rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõttest, et igal riigil on suveräänne õigus otsustada välisriigi kodaniku oma riiki saabumise, seal viibimise ja sealt lahkumise üle, arvestades oma rahvusvahelisi kohustusi. Välisriigi kodanikul puudub õigustatud ootus saabuda mittekodakondsusjärgsesse riiki ja seal viibida. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatused avaldavad positiivset mõju riigi välissuhetele , kuid mõju ei ole oluline. 6.2. Töötaolek 6.2.1. Sotsiaalne mõju Sihtrühm : välismaalased, kes omavad töötamiseks antud tähtajalist elamisluba ja jäävad tööta . 2025. a asta jaanuari seisuga omas kehtivat elamisluba töötamiseks 10 306 välismaalast. Kuna kehtiv kord reeglina ei luba töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel tööta olla , on keeruline prognoosida, kui palju võib olla neid välismaalas i , kes muudatuste jär el tööta jäämise õigust kasutavad. Võtte s aluseks välismaalaste arvu, kes omasid kehtivat tähtajalist elamisluba töötamiseks ja taotlesid töökohavahetuseks uut tähtajalist elamisluba töötamiseks , võib eelduslikult tööta jää da u 720 välismaalast aastas ( 2022 .– 2024. a asta keskmine, mis moodustab u 8% töötamiseks antud tähtajalise elamisloa saajatest) . Samas ei ole tööta jäävatel välismaalastel kohustust end töötuna arvele võtta, välismaalane võib uut tööd otsida iseseisvalt. Eesti Töötukassa hinnangul võib muudatuse jär el lähtuvalt senisest praktikast end töötuna arvele võtta u 10% tähtajalise elamisloaga töökohavahetajatest . Statistikaameti Eesti Tööjõu-uuringu andmetel otsis 2024. aastal 16 -aastasest kuni pensioni ealise st töötu s t kolmanda riigi kodanik ust (v.a Venemaa kodanikud) Eesti T öötukassa vahendusel tööd 68% (uuring us erista takse ainult kodakondsust, mitte Eestis viibimise alust). Lähtudes senisest trendist, et töökohta vahetab aastas u 8% tähtajalise elamisloaga inimestest ( u 720 inimest aastas), tuleks neist muudatuse jär el vahepealsel perioodil töötuna arvele 10 – 68% ehk u 72 – 490 inimest aastas ( u 6 – 41 inimest kuus), mis moodustab kõikidest töötuna registreeritud inimestest (2024. a astal keskmiselt 50 300 kuu lõpu seisuga) marginaalse osa, mistõttu on mõjutatud sihtrühma suurus väike. Mõju ulatus on väike . Kehtiva korra kohaselt toob reeglina töötamiseks antud tähtajalist elamisluba omava välismaalase tööta jäämine kaasa elamisloa kehtetuks tunnistamise. Erandina on lubatud olla tööta vaid siis, kui töösuhe lõppes koondamisega majanduslikel põhjustel. Muudatuse jär el on välistöötajatel lubatud elamisloa kehtivusaja jooksul jääda tööta ka muul põhjusel, s eal h ulgas vabatahtlikult töösuhte lõpetamise korral. Sellel perioodil on neil võimalik otsida uut tööandjat. Muudatus avaldab sihtrühmale positiivset mõju, kuna väheneb sõltuvus tööandjast ja suureneb tööturul liikumise paindlikku s . Seeläbi aitab muudatus võidelda töötajate ekspluateerimise vastu. Samuti suurendab võimalus end tööta olemise ajal töötuna arvele võtta ja tööturuteenuseid saada, uue kvaliteetse töö leidmise võimalusi. Mõju avaldumise sagedus on keskmine . Muudatus ei mõjuta välistöötajate igapäevaelu, vaid avaldab mõju siis, kui nad soovivad lõpetada töötamise tööandja juures, kellega nende elamisluba on seotud , ja nad ei ole veel leidnud uut töökohta . Keskmiselt 8% töötamiseks antud tähtajalise elamisloa saajatest taotles aastas uut elamisluba ning keskmiselt omati elamisluba enne uue taotlemist 1,85 aastat. Seega ei ole muudatuse avaldumise sagedus ulatuslik. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine . Muudatus võib motiveerida tähtajalise elamisloa alusel siin viibivaid välismaalasi senisest sagedamini töökohta vahetama ja end ajutiselt töötuna arvele võtma. Kuna sihtrühma töötuna arvele võtmine ei ole seni olnud lubatud (v.a koondamise korral), võib sihtrühma käitumuslike muutuste tõttu muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus olla praktikas prognoositust suurem. Kuigi muudatus võib ajendada sihtrühma senisest enam end lühiajaliselt töötuna arvele võtma, ei kaasne sellega negatiivseid mõjusid, kuna sihtrühm saab töötuna arvel olla sõltuvalt tähtajalise elamisloa kestusest piiratud aja (kuni kolm või kuni kuus kuud), mille jooksul tuleb asuda tööle, et elamisloa kehtivus säiliks. Riski, et muudatustest ei olda teadlikud ja seetõttu lahkutakse töösuhte lõppemise jär el Eestist, sest ei teata, et teatud perioodi võib tööta olla, aitab maandada tõhus ja järjepidev teavitustegevus . Järeldus mõju olulisuse kohta : muudatus ed avalda vad sihtrühmale positiivset sotsiaalset mõju . Muudatuste jär el suurenevad välistöötajate õigused ja võimalused tööturul liikumiseks. Muudatus ed too vad kaasa mõningase kohanemisvajaduse, kuid nendega kokkupuude ei ole sage. 6.2. 2 . Mõju riigiasutuste töökorraldusele Sihtrühm : PPA ametnikud, kes viivad läbi lühiajalise Eestis töötamise registreerimise menetlust ning teevad elamisloa eel- ja järelkontrolli, s.o umbes 2 5 0 ametnikku ; Eesti Töötukassa ametnikud , kelle tööülesan ne on maksta töötutoetus t ja töötushüvitis t ning pakkuda aktiivse id tööturumeetme id, et toetada uue töö leidmis t . PPA-s tööta s 2024. aasta seisuga 4504 teenistujat. Eesti Töötukassas töötas 2025. a asta algusega 917 töötajat. Seega võib öelda, et sihtrühm on keskmine . Mõju ulatus on väike . Mõju PPA-le Kui kehtiva töörände regulatsiooni kohaselt toob töösuhte lõppemine üldjuhul kaasa töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise , siis edaspidi peab PPA elamisloa suhtes läbi viidava järelevalve ja muude menetluste puhul silmas pidama, et välismaalane võib teatud perioodi olla tööta . 1. jaanuari 2025 . a asta seisuga omas kehtivat elamisluba või elamisõigust Eestis 234 924 välismaalast , n eist 10 306 tähtajalist elamisluba töötamiseks. See ga ei ole nende välismaalaste osakaal, kelle puhul peab elamisloa menetlustes tööta olemise perioodi silmas pidama, märkimisväärne. Samuti ei too muudatus eelduslikult kaasa olulist kohanemisvajadust. Kehtiva korra kohaselt on õigus tööta olla EL-i sinise kaardi valdajal ning välismaalasel, kelle töösuhe lõppes majanduslikel põhjustel koondamise tõttu . Seejuures on tööta olemise lubatud periood EL-i si nise kaardi valdajate puhul sama, mis eelnõuga kehtestatakse töötamiseks ant ud tähtajalise elamisloa puhul üldiselt. Seega peavad PPA ametnikud teatud välismaalaste kategooriate puhul juba praegu silmas pidama välismaalase õigust olla teatud perioodi tööta . Mõju Eesti Töötukassale Dir ektiivi ülevõtmisega kaasnev mõju Eesti Töötukassa töötajate töökoormusele on väike, kuna lisanduvate tööturuteenuste ja töötushüvitise saajate arv on väike. Võttes arvesse uute registreeritud töötute koguarvu (2024. aastal oli uusi registreeritud töötuid üle 90 000 ) , ei ole aastas umbes 72–490 uue töötu lisandumisega seotud koormus olulise mõjuga. Mõju avaldumise sagedus on väike , kuna ei muudeta riigiasutuste põhiülesandeid ja töö korraldusmuudatused on ühekordsed. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike . Riski, et muudatustest ei olda teadlikud ja neid ei rakendata eesmärgipäraselt, aitavad maandada tõhus ja pidev teavitus ning koolitus. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus ed riigiasutuste töökorraldusele olulist mõju ei avalda . 6.2. 3 . Mõju välissuhetele Mõju ulatus on keskmine . Eelnõu soodustab riigi välissuhteid tänu sellele, et Eesti õigus viiakse kooskõlla EL -i õigusega. Mõju avaldumise sagedus on väike . Eelnõuga viiakse Eesti õigus kooskõlla EL -i õigusega, mistõttu on muudatused eelduslikult ühekordsed. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk e ei ole. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatused avaldavad positiivset mõju riigi välissuhetele , kuid mõju ei ole oluline. 6.3. Muud VMS -i muudatused Lisaks töökoha vahetamise ja tööta jäämise õigusega seonduvate le muudatustele muudetakse e e lnõuga VMS-i järgmiselt : seatakse piirang, et tööandja ei või välismaalaselt sisse nõuda töötamiseks antud tähtajalise elamisloa taotlemise eest tasutud riigilõivu , sätestatakse karistus ed vastava piirangu rikkumise korral ning ajakohastatakse üldiselt VMS- is sätestatud juriidilise isiku karistusmäärasid ; lubatakse välismaalasel, kelle elamisloa kehtivus lõppeb elamisloa pikendamise või uue elamisloa taotlemise menetluse ajal, Eestis töötada . 6.3.1. Sotsiaalne mõju Sihtrühm : välismaalased, kes taotlevad tähtajalist elamisluba töötamiseks: 2024. aastal taotles tähtajalist elamisluba töötamiseks 2994 välismaalast. välismaalased, kes taotlevad töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamist : 2024. aastal taotles 4 09 välismaalast töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamist. Kokku esitati 2024. aastal 12 912 tähtajalise elamisloa saamise või pikendamise taotlust. Seega võib öelda, et sihtrühma suurus on keskmine . Tabel 1 2 . Töötamiseks antud tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise taotlemine Aasta 2022 2023 2024 Taotlused töötamiseks ant ud tähtajalise elamisloa saamiseks 5006 4224 299 4 Taotlused töötamiseks ant ud tähtajalise elamisloa pikendamiseks 423 488 409 KOKKU taotlused tähtajalise elamisloa saamiseks või pikendamiseks 16 267 14 814 12 912 Allikas: PPA Mõju ulatus on keskmine . Muudatus , millega seatakse riigilõivu sissenõudmise piirang , omab välismaalastele positiivset mõju . Kuigi seadus ei piira võimalust, et riigilõivu võib tasuda ka välismaalane ise, välditakse muudatusega näiteks olukorda, kus tööandja on tasunud riigilõivu välismaalase eest ning hiljem hoiab tasu palgast kinni, kuigi sellist kokkulepet välismaalase ja tööandja vahel ei olnud. Samuti omab riigilõivu tagasinõudmise piirangu rikkumise karistus ja juriidiliste isikute karistusmäärade ajakohastamine välismaalastele positiivset mõju, kuna ajendab tööandjaid kinni pidama VMS- is sätestatud reeglitest. Seega suurendatakse muudatusega välismaalaste kaitset tööandjapoolse ekspluateerimise eest. Muudatus, millega laiendatakse Eestis töötamise õigust VMS -i § 130 alusel viibivatele välismaalastele, olulist mõju ei avalda, kuna kehtiv õigus viiakse kooskõlla praktikaga. Mõju avaldumise sagedus on väike . Kuigi staatuste taotlemine on reeglipärane, on see siiski liiga harv (viis või kümme aastat), et pidada mõju avaldumise sagedust keskmiseks. R iigilõivu tagasimakse piirangu muudatus avaldab mõju ainult siis, kui tööandja on välismaalase eest riigilõivu tasunud. VMS -i § 130 alusel viibivale välismaalasele töötamise õiguse andmine avaldab mõju üksnes juhul , kui välismaalase elamisloa kehtivus ja ka tema tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemisest tulenev viibimisaeg Eestis lõppeb menetluse vältel. Seega ei ole muudatus t e avaldumise sagedus ulatuslik. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike . Võimalikke riske, mis võivad kaasneda teadmatusest, aitavad maandada tõhus ja pidev infovahetus ning teavitustegevus. Järeldus mõju olulisuse kohta : muudatus ed avalda vad sihtrühmale positiivset sotsiaalset mõju . Suureneb välismaalaste õiguste kaitse ja õiguskindlus menetlustähtaja kogukestuse suhtes . 6.3.2. Mõju majandusele Sihtrühm : välismaalased, kes taotlevad tähtajalist elamisluba töötamiseks: 2024. aastal taotles tähtajalist elamisluba töötamiseks 2994 välismaalast; välismaalased, kes pikendavad tähtajalist elamisluba töötamiseks: 2024. aastal taotles 4 09 välismaalast töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamist; tööandjad, kes soovivad välismaalast tööle võtta: 2024. a astal taotleti või pikendati tähtajalist elamisluba töötamiseks 1092 tööandja juures . Mõju ulatus on väike . Majanduslik mõju inimestele, kes taotlevad töötamiseks ant ud tähtajalist elamisluba või selle pikendamist , kattub suuresti nendele isikutele avalduva sotsiaalse mõjuga. T ööturu vaatest on positiivne, et välismaalane võib elamisloa taotluse pikendamise või uue elamisloa taotluse läbivaatamise menetluse ajal jätkata töötamis t . Ri igilõivu tasu tagasinõudmise piirang, millega tõkestatakse võimalust, et tööandja n äiteks välismaalase töötasust tasutud riigilõivu kinni peab , avaldab välismaalastele samuti positiivset mõju . Muudatus, mille kohaselt ei või tööandja välismaalase l t sisse nõuda riigilõivu tasu ja mille kohaselt võib piirangu rikkumise korral tööandjat karistada, ei oma eelduslikult olulist majanduslikku mõju, kuna mõju avaldumise sagedus on väike (staatust taotletakse üks kord viie või kümne aasta jooksul) ning tööandjal ei ole kohustust tasuda välismaalase eest riigilõivu. Juriidilise isiku karistusmäärade ajakohastamine võib senisest enam ajendada tööandjaid järgima seaduses sätestatud tingimusi välismaalase tööle võtmisel. Mõju sagedus on väike . Majanduslik mõju inimestele, kes taotlevad töötamiseks ant ud tähtajalist elamisluba, kattub suuresti nendele isikutele avalduva sotsiaalse mõjuga . Mõju tööandjatele on vähene. Staatuste taotlemine on küll reeglipärane, kuid liiga harv (viis või kümme aastat), et pidada mõju avaldumise sagedust keskmiseks. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike . Võimalikke riske, mis võivad kaasneda teadmatusest, aitavad maandada tõhus ja pidev infovahetus ning teavitustegevus. Järeldus mõju olulisuse kohta : kuigi muudatustel on sihtrühmale positiivne mõju ( väheneb töötajate ekspluateerimise risk ), ei avalda need koondina sihtrühmale olulist majandus likku mõju . 6.3. 3 . Mõju riigiasutuste töökorraldusele Sihtrühm : PPA ametnikud, kes teevad elamisloa eel- ja järelkontrolli, s.o umbes 250 ametnikku. PPA-s töötab 2024. aasta seisuga 4504 teenistujat. Võttes arvesse PPA teenistujate koguarvu ja asjaolu, et mõjutatud teenistujatel on peale töökoha vahetamise registreerimise ka muid ülesandeid, on sihtrühm väike . Mõju ulatus on väike . M uudatused, mille kohaselt kehtestatakse karistused tööandjale, kes on välismaalaselt töötamiseks antud elamisloa taotluse riigilõivu sisse nõudnud, toovad PPA-le kaasa mõningase töökoormuse kasvu. Kuna muudatuste jär el võib PPA karistada tööandjat rahatrahviga, siis peab PPA edaspidi hakkama tegema vastavaid trahvi määramise toiminguid. Juriidilise isiku karistusmäärade ajakohastamine eelduslikult PPA töökoormust oluliselt ei mõjuta, kuna sisulisi muudatusi väärteomenetlustes ei tehta. Küll võib mõneti väheneda rikkumiste arv, kuna kõrgemad karistusmäärad võivad ajendada tööandjaid seaduses sätestatud reeglitest senisest rohkem kinni pidama. Muudatus, millega laiendatakse Eestis töötamise õigust VMS -i § 130 alusel viibivatele välismaalastele, PPA töökoormusele olulist mõju ei avalda, kuna kehtiv õigus viiakse kooskõlla praktikaga. Mõju avaldumise sagedus on väike , kuna ei muudeta riigiasutuste põhiülesandeid ja töö korraldusmuudatused on ühekordsed. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike . Riski, et muudatustest ei olda teadlikud ja neid ei rakendata eesmärgipäraselt, aitavad maandada tõhus ja pidev teavitus ning koolitus. Järeldus mõju olulisuse kohta : mu udatusega kaasneb sihtrühmale negatiivne mõju , kuna suureneb PPA töökoormus. Võttes arvesse mõjutatud teenistujate arvu ja asjaolu, et PPA põhiülesanded ei muutu, ei avalda muudatused siiski olulist mõju. 6.4. Võrdse kohtlemise sätted 6.4.1 . Sotsiaalne mõju Sihtrühm : lü hiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel töötavad kolmandate riikide kodanikud. Direktiivi ülevõtmisega laiendatakse sotsiaalkindlustushüvitiste subjektide ringi lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel töötavatele kolmandate riikide kodanikele, et tagada nende võrdne kohtlemine. Pikaajalisi viisasid lühiajalise töötamise eesmärgil on aastate jooksul välja antud järgmiselt : Tabel 1 3 . Pikaajalised viisad lühiajalise töötamise eesmärgil taotleja soo lõikes 2020 2021 2022 2023 2024 M 11 740 17 018 9567 2941 2121 N 2369 3588 1812 589 477 Kokku 14 109 20 606 11 379 3530 2598 Allikas: PPA Tabel 1 4 . Pikaajalised viisad lühiajalise töötamise eesmärgil taotleja vanuse lõikes 2020 2021 2022 2023 2024 Alla 65 -aastased 14 089 20 582 11 356 3518 2587 65 -aastased ja vanemad 20 24 23 12 11 Kokku 14 109 20 606 11 379 3530 2598 Allikas: PPA Tabel 1 5 . Kehtivate lubade arv 31. dets embri seisuga 2020 2021 2022 2023 2024 Elamisluba töötamiseks 7941 9366 10 740 10 893 10 327 Elamisluba muul eesmärgil 39 996 26 609 28 828 29 535 29 580 Rahvusvaheline kaitse 316 341 40 782 42 031 42 260 Pikaajaline viisa töötamise eesmärgil 9476 15 538 8338 2571 1960 Allikas: PPA Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike . Sotsiaalkindlustushüvitiste laiendamine seoses direktiivi ülevõtmisega puudutab eelkõige ema ja isa vanemahüvitist, toitjakaotustoetuse kvalifikatsiooni nõudeid, puuetega inimeste sotsiaaltoetusi, töövõimetoetust ning pensioneid. Kuna hüvitiste ja toetuste saami ne eeldab vajalike tingimuste täitmi st , siis on toetuste saajate arv eeldatavalt väga väike . Ema vanemahüvitise osas on antud sihtrühm juba PHS - is kaetud, mistõttu olemasolev siht rühm ei laiene. Isa vanemahüvitise, toitjakaotushüvitise ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuse puhul on ilmselt tegu üksikjuhtumitega. Sama võib öelda pensioniealiste töötajate kohta, kuna valdavalt tulevad Eestisse lühiajaliselt töötama tööealised inimesed. Pensioniealise töötaja osas mõju praktiliselt puudub, kuna kehtiva õiguse alusel on võimalik saada pensioni elukohariigist sõltumata (pensione eksporditakse üle maailma). Samas kehtivad pensionide eksportimisel teatud piirangud pensioniliikide osas (ennetähtaegsed pensionid), mida tulevikus enam ei saa rakendada. See mõjutab ainult üksikuid inimesi, mistõttu mõju siht rühma suurenemisele on väga väike. Mõnevõrra rohkem prognoositakse töövõimetoetuste saajaid. Prognooside aluseks on välja antud pikaajaliste viisade arv ja eeldus, et Eestis tulevad töövõimet hindama inimesed, kes var em ei ole vastavat toetust koduriigist saanud. Mõn e l juhul võib tekkida vajadus tuvastada isikul pärast töövõime hindamist ka puude raskusaste. Tõenäoliselt on tegemist üksikjuhtumitega, kuna võib eeldada, et ajutiselt Eestisse saabuvate töötajate tervi se seisund võimaldab neil normaalselt tööelus osaleda. Kokkuvõttes võib muudatus t e mõju ulatust ja sagedust hinnata väikeseks, kuna sihtrühma kuuluvatel isikutel tekib õigus sotsiaalkindlustushüvitistele ainult juhul, kui vajalikud tingimused hüvitiste ja toetuste saamiseks on täidetud. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike . Järeldus mõju olulisuse kohta : muudatus ed avalda vad sihtrühmale positiivset sotsiaalset mõju , kuna sellega laieneb ka neile teatud sotsiaalkindlustushüvitiste ja -toetuste saamise võimalus. 6.4.2 Mõju riigiasutuse töökorraldusele Sihtrühm : Eesti Töötukassa töötajad ning SKA ametnikud ja töötajad. Mõju puudutab eelkõige Eesti Töötukassat, mille üks ülesand eid on töövõime hindamine ja töövõimetoetuste maksmine , ning SKA-d , mille ülesan ne on riiklike pensionide, toetuste ja hüvitiste määramine ja maksmine. Direktiivi ülevõtmisega kaasnev mõju Eesti Töötukassa ning SKA töötajate ja ametnike töökoormusele on väike, kuna lisanduva id hüvitise ja töövõimetoetuse saaja id on vähe . 6.5. Mõju isikuandmete töötlemisele 6.5.1. Töökohavahet use registreerimise taotlemiseks vajalike andmete ja tõe ndite esitamine Sihtrühm : välismaalased, kellel on kehtiv tähtajaline elamisluba töötamiseks ja kes soovivad selle alusel töökohta vahetada ; tööandjad, kes esitavad töökohavahet use registreerimise taotluse; PPA ametnikud, kes viivad läbi lühiajalise Eestis töötamise registreerimise menetlust ning teevad elamisloa eel- ja järelkontrolli, s.o umbes 250 ametnikku . Mõju ulatus on keskmine . Kehtiva korra kohaselt tuleb välismaalasel, kellel on kehtiv tähtajaline elamisluba töötamiseks ja kes soovib töökohta vahetada , esitada PPA-le uus töötamiseks ant ud tähtajalise elamisloa taotlus. Samuti tuleb tööandjal esitada PPA-le tööandja kutse välismaalase tööle võtmiseks. Tähtajalise elamisloa määruse §-s 14 on loetletud andmed, mis tööandja peab esitama välismaalase tööle võtmise kutses. Muudatuste jär el ei pea välismaalane enam taotlema uut tähtajalist elamisluba töötamiseks, kuid tööandja peab esitama PPA-le töökoha vahet use registreerimise taotluse. T öökohavahet use registreerimise taotluses esitatavad andmed ühtivad sellega, mis tööandja esitab praegu tööandja kutses. Seega väheneb muudatuste jär el välismaalaselt küsitavate tõendite hulk ja samade andmete esitamise korduvus , kuna uut tähtajalist elamisluba ei ole vaja enam taotleda. Tööandjalt kogutavate andmete koosseis ei muutu. Seega , nende i sikuandme te maht , mida PPA ametnikud töökoha vahetamise registreerimise taotluse menetluse raames töötlevad, on muudatus t e järel väiksem . Mõju avaldumise sagedus on väike , kuna riigiasutuste põhiülesandeid ei muudeta ja võimalikud töökorraldusmuudatused on ühekordsed. Välismaalastele ja tööandjatele avalda vad muudatus ed mõju siis, kui välismaalane soovi b töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal töö andjat või töökohta vahetada. Uut elamisluba töötamiseks taotleb keskmiselt 8% välismaalastest, kes juba omab kehtivat elamisluba töötamiseks. Seejuures omati esimest elamisluba töötamiseks enne uue saamist keskmiselt 1,85 aastat. Seega ei ole muudatus t e avaldumise sagedus ulatuslik. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike . Pigem on mõju sihtrühmale positiivne, sest väheneb välismaalaselt kogutavate andmete ja tõendite hulk. Võimalikke riske, mis võivad kaasneda teadmatusest, aitavad maandada tõhus ja pidev infovahetus ning teavitustegevus. Järeldus mõju olulisuse kohta : muudatus t ega kaasneb sihtrühmale positiivne mõju : väheneb välismaalaste isikuandmete töötlemine . Kui t ööandja soovib tööle võtta töötamiseks antud elamisloa alusel Eestis viibiva välismaalase , peab ta j ätkuvalt esitama PPA-le andmed ja tõendid töötamise asjaolude kohta . 6.5.2. Sotsiaaltoetuste taotlemine Eelnõuga laiendatakse sotsiaalkindlustushüvitiste õigust omavate isikute ringi pikaajalise viisa alusel Eestis lühiajaliselt töötavatele isikutele. Sellega seoses on vaja töödelda täiendavalt PPA viisaregistri andmeid, mis on seotud isiku riigis viibimise õigusliku aluse kontrollimisega. SKA makstavate toetuste (puuetega inimeste sotsiaaltoetused, isa ja ema vanemahüvitis , pensionid) andmetöötlus toimub sotsiaalkaitse infosüsteemis (edaspidi SKAIS ) sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimääruse alusel. SKAIS-i põhimääruse 4. ja 5. peatük is on sätest at ud , milliseid andmeid SKAIS- is töödeldakse ning milliste andmekogude andmeid SKAIS andmeallikana kasutab. SKAIS - i põhimäärust siiski muuta ei ole vaja , kuna SKA ei kanna viisaandmeid SKAIS - i. Hüvitise taotluse menetlemisel esitab inimene oma viisa SKA- le . SKA teeb vajaduse korral andmete kontrollimiseks järel e pärimise viisaregistrisse. Eesti Töötukassa makstava töövõimetoetuse andmetöötlus toimub Eesti T öötukassa andmekogus töötukassa andmekogu põhimääruse alusel . Töötukassa andmekogu põhimääruse 3. peatüki 4. jaos sätestatakse TVTS-i alusel andmekogusse kantavad andmed. Töötukassa andmekogu põhimääruse § - s 40 sätesta t akse andmekogusse andme te andjad ja andmevahetus teiste andmekogudega. Muudetakse TKindlS §-i 35, mis sätestab t öötukassa andmekogus töödeldavate andmete loetelu, ja andmekogu põhimäärust, kuna töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa andmed kantakse edaspidi töötukassa andmekogusse. Eelnõuga muutub TVTS-i õigustatud isikute ring ja vähesel määral andmete töötlemise maht. Seoses töövõimetoetuse saamise õiguse laienemisega inimestele, kellele on välja antud pikaajaline viisa lühiajalise töötamise eesmärgil ja kes töötavad, suureneb vähesel määral andmesubjektide arv, kelle andmeid töödeldakse ning muutub mõneti isikute ring, kelle andmeid töödeldakse. Töövõime hindamiste prognoositav arv 2026. aastal on hinnanguliselt 48 ning 2027. aastal ja järgnevatel aastatel 81. Hinnanguliselt tekib töövõimetoetuse saamise õigus 2026. aastal keskmiselt 20 inimesel, 2027. aastal 50 inimesel ja 2028. aastal 64 inimesel kuus. Vähesel määral muutub ka andmete töötlemise ulatus. Eesti Töötukassal tekib vajadus täiendavalt töödelda lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa andmeid. Eesti Töötukassa töötleb ka praegu töövõime hindamist ja töövõimetoetust taotleva füüsilise isiku andmeid ning selle osas andmetöötlus ei muutu, v.a sihtrühma vähene laienemine. Isikuandmeid töödeldakse nii praegu kui ka eelnõuga ette nähtud muudatuste järel ainult inimese avalduse alusel, seega on töötlus inimesele teada. Töödeldavad andmed on kirjas nii seaduses kui ka täpsustatud määruses ( Eesti T öötukassa andmekogu põhimäärus). Isikuandmete töötleja on jätkuvalt Eesti Töötukassa , kelle töötajad töötlevad ka praegu kõiki töövõime hindamist ja töövõimetoetust taotleva füüsilise isiku andmeid , et hinnata töövõime t ning määrata ja maksta töövõimetoetus t . Töötajaid on juhendatud isikuandmete kaitsmise osas, neil on olemas asjakohased juhendmaterjalid ja neile korraldatakse regulaarselt koolitusi, samuti kehtib nende kohta kohustus hoida andme d konfidentsiaalsena. Isikuandmete töötlus jätkub samas andmekogus, kus praegu töödeldakse töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmeid. Andmekogu on reguleeritud seadusega ( TKindlS -i § 35) ja andmekogu sisu on täpsustatud selle põhimääruses. Riikliku andmekoguna kehtivad selle kohta kõik nõuded ja kohustused , mis on sätestatud avaliku teabe seaduse peatükis 5 1 . Eelnõuga ei muutu andmete töötlemise eesmärk. Samaks jääb ka andmete töötleja, vähesel määral muutub andmesubjektide ring ning suureneb andmekoosseis ja täpsustub välismaalase Eestis viibimise seaduslik alus . Kokkuvõt tes võib eelnõuga tehtavatest muudatustest tulenevat andmekaitse mõju pidada väheseks . Kokkuvõt tes ei kaasne i sikuandmete töötlemisega olulis t risk i , kuna võimalike isikute arv, keda see puudutab , on väike. 6. 6 . Koondmõju tööandjate ja välismaalaste halduskoormusele Muudatused avaldavad positiivset mõju tööandjate ja välismaalaste halduskoormusele . Edaspidi ei pea tööandja vahetuse korral taotlema uut tähtajalist elamisluba töötamiseks, vaid piisab töökohavahetuse registreerimisest. Seeläbi muutub töökohavahetuse protsess välistöötaja le ja ettevõtete le kiiremaks ning lihtsamaks. Muudatustega kaasneb vähene kohanemisvajadus. 6. 7 . Mõju muudele valdkondadele Muudatuste rakendamisega ei kaasne mõju välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale , kohalike omavalitsuste töökorraldusele ega regionaalarengule. 7 . Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Muudatuste rakendamine toob kaasa: 1) infosüsteemide arendamise kulud ning 2) koolitus- ja teavitustegevuste kulud. Muudatuste rakendamine eeldab infotehnoloogilisi arendustöid. Vaja on arendada PPA ja Eesti T öötukassa andmekogusid : E lamislubade registri arendustöödega kaasnevad kulud kaetakse Siseministeeriumi valitsemisala olemasolevast eelarvest. Vajaduse korral esitatakse lisataotlus riigi eelarvestrateegia protsessis. Töövõime hindamine ning töövõimetoetuse määramine ja maksmine eeldab Eesti Töötukassa infosüsteemide arendust, mille kulud kaetakse töötukassa tegevuskuludest . SKA ei tee eelnõu muudatus t e raames infosüsteemide arendustöid. Muudatused toovad kaasa mõju PPA , SKA ja Eesti Töötukassa töökorraldusele. Muudatuste tulemusena tuleb teha teavitustegevusi, täiendada infomaterjale ja veebikeskkondade teavet ning koolitada ametnikke. Vastavad tegevused kaetakse asutuste olemasoleva eelarve piires. Töötaoleku muudatuse kulud riigieelarvele Muudatustega kaasneb lisakulu Eesti T öötukassa vahenditele ja riigieelarvele . Muudatuste jär el on töötamiseks antud tähtajalist elamisluba omavatel välismaalastel õigus olla tööta kokku kuni kolm kuud, kui neil on olnud elamisluba vähem kui kaks aastat, või kokku kuni kuus kuud, kui neil on olnud elamisluba vähemalt kaks aastat. Töötamiseks ant ud tähtajaline elamisluba antakse kehtivusajaga kuni viis aastat ja seda saab pikendada kuni kümne aastani korraga. 2024. a asta 31. detsembri seisuga omas kehtivat elamisluba töötamiseks 10 327 välismaalast. Tööta olemise perioodi lubamine ei tähenda tingimata, et välismaalane tööta jääb või ka ennast töötuna arvele võtab. Tõenäoliselt on nende välistöötajate arv, kes töötutoetust taotlevad, pigem väike. Aastatel 2022 – 2024 taotles aastas keskmiselt 718 välismaalast, kellel oli kehtiv elamisluba töötamiseks, uut töötamiseks antud elamisluba. Keskmiselt omati kehtivat elamisluba enne uue taotlemist 1,85 aastat. Seega oleks keskmisel uue elamisloa taotlejal olnud õigus olla tööta kuni kolm kuud. Eelduslikult võib muudatuste tulemusel end arvele võtta u 72 – 490 inimest aastas ( u 6 – 41 inimest kuus) . Kui need inimesed oleksid k õik tööta kolm kuud ja sellel perioodil saaksid töötutoetust, tooks see riigile kaasa 88 588–602 891 eurot lisakulu aastas (410,13 eurot × 3 kuud × tööta välistöötajate arv ). Kui tööta olevatest välismaalastest registreeriks end töötuna 10% , oleks nende arveloleku hinnanguline kogukulu (sh nii töötushüvitise, teenuste kui ka tegevuskulud) Eesti T öötukassale 2025. aastal umbes 165 000 eurot ja 2026. aastal umbes 190 000 eurot. Võrreldes kogukuludega töötushüvitistele ja tööturuteenustele (2024. aastal oli tööturuteenuste kulu umbes 78 mln eurot, töötushüvitise kulu umbes 173 mln eurot ning töötutoetuse kulu umbes 47 mln eurot ) on kulude suurenemine siiski väga väike. Seejuures, k una töötamiseks antud elamisloa saajale tuleb reeglina maksta vähemalt Eesti keskmist töötasu, aitavad töötasu pealt makstavad maksud katta lisakulu riigieelarvele. Sotsiaalkindlustuse valdkonna muudatuste kulud riigieelarvele Muudatustega kaasneb lisakulu riigieelarvele, kuna nii Eesti Töötukassa kui ka SKA määravad ja maksavad hüvitisi laiemale siht rühma le. Siht rühma suurus kogu hüvitisesaajate hulgast on väga väike, mistõttu on ka mõju riigieelarvele väike. Tabel 1 6 . Muudatus t ega kaasnevad kulud 2026* 2027 2028 Lühiajalise töötamise eesmärgi l välja antud pikaajaliste viisade arv aastas 4228 4746 4746 Pension Pensioni saajate arv kuus 0 1 1 Pensioni kulu aastas 0 10 807 11 292 Puude raskusastme hindamine Puude raskusastme hindamiste arv aastas 7 20 20 Puude raskusastme hindamiste kulu aastas 266 760 760 Puuetega inimeste sotsiaaltoetus Puuetega inimeste sotsiaaltoetuse saajate arv kuus 6 15 15 Puuetega inimeste sotsiaaltoetuse kulu aastas 2670 6675 6675 Töövõime hindamine Töövõimehindamiste arv** aastas kokku 48 81 81 Töövõimehindamiste kulu aastas kokku 3333 5624 6428 Töövõimetoetus Töövõimetoetuse saajate*** arv keskmiselt kuus 20 50 64 O saline töövõime 16 41 52 P uuduv töövõime 3 9 11 Töövõimetoetuse kulu aastas kokku 68 402 266 631 353 772 Ema ja isa vanemahüvitis Ema vanemahüvitise saajate arv aastas 6 12 12 Ema vanemahüvitise kulu aastas**** 27 897,12 58 616,16 61 349,76 Isa vanemahüvitise saajate arv aastas 8 16 16 Isa vanemahüvitise kulu aastas***** 13 302,32 27 826,56 51,36 Allikas: SM, MKM * Direktiiv jõustub 22.05.2026 . ** E L-i juhtumite korral on näha, et tegelik esitatud töövõime hindamise taotluste arv on suurem, kuid osa taotlus i jäetakse menetlemata või läbi vaatamata. Ne id taotlus i pole siin prognoosis arvestatud. *** Töövõimetoetuse saajateks on arvestatud need isikud, kes saavad reaalse väljamakse. Teisisõnu, need isikud, kelle toetus t vähendatakse töise sissetuleku tõttu nullini, saajatena kirjas pole. Tegemist on keskmiste arvudega ja ümardamise tõttu või vad need erineda töövõimetoetuse alamliikide summa kogunumbrist. **** Ema vanemahüvitist makstakse 100 kalendripäeva eest . Antud siht rühm on käesoleval ajal kehtiva PHS-iga kaetud, mistõttu ei ole selle kulurea puhul tegemist lisanduva kuluga. ***** Isa vanemahüvitist makstakse 30 kalendripäeva eest . Seaduse rakendamisega ei kaasne lisatulu. 8 . Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks on vaja muuta järgnevaid määruseid: 1) siseministri 18. detsembri 2015. aasta määrust nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri põhimäärus“ ; 2 ) siseministri 12. jaanuari 2017. aasta määrust nr 7 „ Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad “ ; 3 ) majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023 . aasta määrust nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus“. Rakendusaktide kavandid on seletuskirja lisas 1. 9 . Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2 2 . mai l 2026. See on seotud d irektiivi artikli ga 20 , mille kohaselt kohaldatakse uuesti sõnastatud direktiivi alates 22. maist 2026. 1 0 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitat i eelnõude infosüsteemi ( EIS ) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Ametiühingute Keskliidule , Eesti Aiandusliidule, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Laevaomanike Liidule, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioonile, Eesti Teadusagentuurile, Eesti Tööandjate Keskliidule, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele , Maksu- ja Tolliametile, Tervisekassale, Eesti Töötukassale, Tööinspektsioonile, KAPO-le , PPA-le ning SMIT-ile . Eelnõu oli kooskõlastamisel 17.07. – 22.08.2025. Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium ja Välisministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Haridus- ja Teadusministeerium, Kaitseministeerium, MKM, SM, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Kliimaministeerium kooskõlastuskirja ei esitanud. Andmekaitse Inspektsioonil , Kaubandus-Tööstuskojal , Maksu- ja Tolliametil ning Tervisekassal sisulisi täiendusi ega parandusi ei olnud. Eesti Ametiühingute Kesklii t, Eesti Aianduslii t , Eesti Laevaomanike Lii t , Eesti Põllumajandus-Kaubandusko da , Eesti Teadusagentuur, Eesti Tööandjate Kesklii t , Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ning SMIT arvamust ei avaldanud. Justiits - ja Digiministeeriumi, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu , PPA, Tööinspektsiooni ja Eesti T öötukassa arvamusi ja ettepanekuid on võimaluse piires arvestatud (vt seletuskirja lisa 3 ). ________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ................. 20 2 5
Teie 20.10.2025 nr 1-6/3282-1, SIM/25-
Siseministeerium
0809/-2K
[email protected]
Meie 05.11.2025 nr 8-2/6112
Välismaalaste seaduse ja teiste seaduste
muutmise seaduse (ühtne luba) eelnõu
kooskõlastamine
Austatud minister
Siseministeerium on esitanud Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks välismaalaste
seaduse (VMS) ja teiste seaduste muutmise seaduse (ühtne luba) eelnõu. Justiits- ja Digiministeerium
kooskõlastab eelnõu märkustega.
1. Juhtisime I kooskõlastusringil eelnõu koostajate tähelepanu sellele, et VMS-s tervikuna on
juriidilise isiku karistusmäärad vananenud.
Täname, et muutsite juriidilise isiku karistusmäärasid. Tõstsite kõigis normides karistusmäära
samale summale, aga oleks tulnud täiendavalt hinnata, kas kõik VMS-s sätestatud süüteod on
ühesuguse raskusega. Kui mõni on kergem, siis oleks pidanud seda ka karistusmäära
sätestamisel arvesse võtma. Palume järgmiste VMS muudatuse ettevalmistamisel karistusnorme
süvitsi analüüsida ja kaaluda, kas kõik teod ühesugused ning teo iseloomust lähtuvalt
karistusmäärasid eristada.
2. Palume arvestada ka eelnõu ja seletuskirja failides esitatud normitehniliste ja keelemärkustega
märkustega ning märkustega eelnõu seletuskirja kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
Lisad: Eelnõu ja seletuskirja failid Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega
Kärt Voor 5868 0033,
[email protected]
Einar Hillep
Karen Alamets
Inge Mehide
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898