Eelnõu

Riigikantselei Meie 05.11.2025 nr 8-1/7772-2 Avaliku teabe seaduse ja Keeleseaduse muutmise eelnõu Edastame uuendatud kujul Avaliku teabe seaduse ja Keeleseaduse muutmise eelnõu Vabariigi Valitsuse istungile. Muudatused puudutavad Tõlkevärava sihtgruppi ja jõustumist kahes osas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1. Seaduse eelnõu; 2. Seaduse eelnõu seletuskiri; 3. Seaduse eelnõu seletuskirja lisad 1-6. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898  EELNÕU 04.11.2025 Avaliku teabe seaduse ja keeleseaduse muutmise seadus § 1. Avaliku teabe seaduse muutmine Avaliku teabe seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 321 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Eesti teabevärav on riiklik keskne kontaktpunkt koos andmekoguga, mille kaudu isik pääseb ligi: 1) teabevaldaja tegevusvaldkonda ja üldkasutatavaid teenuseid puudutavale avalikkusele suunatud teabele; 2) isikule suunatud isikustatud teabele; 3) taaskasutatavale teabele; 4) otsestele avalikele e-teenustele ja neid toetavatele tugiteenustele.“; 2) paragrahvi 321 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Eesti teabevärava eesmärk on võimaldada isikul saada teabevaldajalt ülevaade tegevusvaldkonnaga seotud õigustest, kohustustest ja alustatud menetluste seisust ning leida teave ja teenused lihtsalt ja mugavalt ühest kohast. (12) Eesti teabeväravas töödeldakse järgmisi isikuandmeid: 1) füüsilise isiku üldandmed, allkirja kujutis, foto, sünniaeg, sünnikoht ja rahvus; 2) abikaasaga või registreeritud elukaaslasega seotud andmed; 3) alaealiste lastega seotud andmed; 4) elukohaga, sealhulgas varasemate elukohtadega seotud andmed; 5) füüsilise isiku seos juriidilise isikuga ning seotud juriidilise isiku nimi, registrikood ja kontaktandmed; 6) hüvitiste, toetuste, pensioni ja arvelduskontoga seotud andmed; 7) isiku ametlikule riiklikule e-posti aadressile saadetud kirjad; 8) isiku ametlikule riiklikule e-posti aadressile saadetud teavitused tema ametlikule riiklikule e-posti aadressile saadetud kirjade kohta; 9) isiku telefoninumbrile saadetud teavitused tema ametlikule riiklikule e-posti aadressile saadetud kirjade kohta; 10) isikut tõendavate dokumentide andmed; 11) isikule väljastatud lubade ja tegevuskeeldudega seotud andmed; 12) isiku karistatuse ja täitemenetlusega seotud andmed; 13) kohanemisprogrammis, sealhulgas eesti keele õppes, osalemise andmed; 14) logiandmed; 15) menetlusseisuga seotud andmed; 16) poliitilise kuuluvuse ja usulise enesemääratluse andmed; 17) terviseandmed; 18) töö ja haridusega seotud andmed; 19) varaliste õigustega seotud andmed.“; 3) paragrahvi 321 lõike 12 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 321 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 1 „(2) Eesti teabevärava kaasvastutavad töötlejad on Eesti teabeväravat kasutavad teabevaldajad, Justiits- ja Digiministeerium ning Riigi Infosüsteemi Amet.“; 5) paragrahvi 321 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Eesti teabeväravas säilitatakse: 1) isikuandmeid teenuste üksikpäringu korral isikustatud sessiooni lõpuni, kuid mitte kauem kui 30 minutit päringu tegemisest arvates; 2) teabevärava mobiilirakenduse kaudu tehtava kontrollpäringuga saadud fotot 30 päeva; 3) nõusolekut teabevärava töölauapäringuteks üks aasta nõusoleku andmisest arvates või kuni selle tagasivõtmiseni; 4) isikuandmeid nõusolekupõhise kuvamise korral 30 päeva pärast omavahel seotud haldusmenetlustest viimase lõppemist või nõusoleku tagasivõtmise korral 30 päeva nõusoleku tagasivõtmisest arvates; 5) isiku ametlikule riiklikule e-posti aadressile saadetud kirja kolm aastat selle saabumisest arvates; 6) logiandmeid kolm aastat nende tekkimisest arvates.“; 6) paragrahvi 321 lõike 21 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 321 lõiked 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Eesti teabevärava vastutav töötleja tagab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe kasutajakeskse korrastatult kuvamise ja teenuste kättesaadavuse Eesti teabeväravas. (4) Teabevaldaja tagab oma valdkonna teenuste nõuetekohasuse ning nendega seotud teabe õigsuse, korrastatuse, ülevaatliku esitamise ja edastamise Riigi Infosüsteemi Ametile. (5) Eesti teabevärava kaasvastutavate töötlejate ülesanded ning selles nii isikustatud kui ka isikustamata teabe ja teenuste kättesaadavaks tegemise, haldamise, kasutamise, teenuste arendamise ja andmekogu teabeväravaga liidestamise tingimused ja korra, kogutavate andmete täpsema koosseisu ning muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“; 8) paragrahvi 321 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Eesti teabeväravas ligipääsetavad sündmusteenused kehtestab avalike e-teenuste arendamise koordineerimise ja nende ühtse platvormi arendamise eest vastutav minister määrusega.“; 9) seaduse 51. peatükki täiendatakse §-ga 4310 järgmises sõnastuses: “§ 4310. Andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu (1) Andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu on riigi infosüsteemi kuuluv keskne andmekogu, mis on asutatud järgmistel eesmärkidel: 1) võimaldada isikul anda nõusolek oma isikuandmete edastamiseks riigi infosüsteemi kuuluvast andmekogust eraõiguslikule juriidilisele isikule, võtta tagasi antud nõusolekuid, anda isikule ülevaade tema antud nõusolekutest ning tagada toimunud andmevahetuse õiguspärasuse tõendatavus; 2 2) võimaldada selle vastutaval töötlejal kontrollida juriidilise isiku esindaja või füüsilise isiku volituse olemasolu ja ulatust ning võimaldada isikul keskselt hallata tema poolt ja temale antud volitusi riigi infosüsteemis. (2) Andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu koosneb järgmistest andmestikest: 1) andmenõusoleku andmestik, milles töödeldakse andmeid käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud eesmärkidel; 2) volituste haldamise andmestik, milles töödeldakse andmeid käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud eesmärkidel. (3) Andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogus töödeldakse järgmisi isikuandmeid: 1) andmeedastuse nõusoleku andmestikus – enda isikuandmete edastamiseks nõusoleku andnud isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood ja teovõime piiramise andmed, eelnimetatud nõusoleku andmise ja tagasivõtmise aeg, nõusoleku kehtivuse lõppkuupäev ning nõusolekuga seotud muud andmed; 2) volituste haldamise andmestikus – lõppkasutaja ja asjakohasel juhul tema seadusliku esindaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, volitusega antud esindusõiguse andmed ning isiku teovõime piiramise andmed. (4) Andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu vastutav töötleja on Riigi Infosüsteemi Amet. (5) Andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogus töödeldavaid andmeid säilitatakse kolm aastat andmenõusoleku andmestikus nõusoleku kehtivuse lõppemisest ning volituste haldamise andmestikus volituse lõppemisest arvates. (6) Andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu asutab, vastavate võrgu- ja infosüsteemide haldamise ja kasutamise korrad ning andmekogu põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, milles sätestatakse: 1) vastutava töötleja ülesanded; 2) andmenõusoleku ja volituste haldamise infosüsteemi kantavate andmete täpsem koosseis ja edastamise kord, sealhulgas vajaduse korral andmekogus töödeldavate isikustamata andmete koosseis; 3) andmenõusoleku ja volituste haldamise infosüsteemi liidestumise täpsemad tingimused; 4) andmeandjate regulatsioon; 5) muud andmenõusoleku ja volituste haldamise infosüsteemi pidamise, haldamise ja kasutamisega seotud korralduslikud küsimused.“; 10) paragrahvi 4310 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „ (31) Andmenõusolekusüsteemi kasutamine on kohustuslik andmete puhul, mis edastatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse andmekogudest infosüsteemi andmevahetuskihi vahendusel andmesubjekti nõusoleku alusel.“ § 2. Keeleseaduse muutmine Keeleseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse 21. peatükiga järgmises sõnastuses: „21. peatükk Tõlkeandmekogu 3 § 71. Tõlkeandmekogu (1) Tõlkeandmekogus töödeldakse andmeid eesmärgiga: 1) võimaldada riigiasutusel (edaspidi kasutajaasutus) tõlkida teavet eesti keelest ja eesti keelde ning hallata tõlketöid; 2) toetada vajalike andmetega käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kasutajaasutuse tõlketööde planeerimist ja korraldamist; (2) Tõlkeandmekogus töödeldakse järgmisi andmeid: 1) tõlketöö tellija ees- ja perekonnanimi, isikukood ja kontaktandmed; 2) tõlketöö täitja ees- ja perekonnanimi, isikukood, kontaktandmed ja kasutajaasutuse märkus täitja pädevuse kohta; 3) tõlkemälus, tõlgitavas teabes ning lisa- ja taustamaterjalis sisalduvad isikuandmed, sealhulgas eriliiki isikuandmed. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud tõlkemälus, tõlgitavas teabes ning lisa- ja taustamaterjalis töödeldakse järgmisi andmeid: 1) isiku üldandmed; 2) isiku seosed teiste isikutega; 3) isikuga seotud dokumentide andmed; 4) isikuga seotud menetluste andmed; 5) hariduse ja tööga seotud andmed; 6) varaliste õiguste ja kohustustega seotud andmed, sealhulgas sissetulekute andmed; 7) karistatuse andmed; 8) terviseandmed; 9) poliitilise kuuluvuse, soolise ja usulise enesemääratluse andmed; 10) maksu-, panga- ja ärisaladust sisaldavad andmed. (4) Tõlkeandmekogu andmeid säilitatakse järgmiselt: 1) tõlketöö tehnilisi andmeid seitse aastat pärast tõlketöö vastuvõtmist selle tellija poolt; 2) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud andmeid kolm aastat pärast isiku tõlkeandmekogule juurdepääsu lõpetamist; 3) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud andmeid kuus kuud pärast tõlketöö valmimist ja vastuvõtmist tellija poolt; 4) sõnastikest, terminibaasidest ja avalikest tõlkemäludest kogutud andmeid anonüümitud kujul tähtajatult. (5) Tõlkeandmekogu kaasvastutavad töötlejad on Eesti Keele Instituut ja kasutajaasutused. (6) Tõlkeandmekogu põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, milles sätestatakse: 1) kaasvastutavad töötlejad ja nende ülesanded; 2) volitatud töötleja ja tema ülesanded; 3) tõlkeandmekogusse kantavate andmete täpsem koosseis ja edastamise kord; 4) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed; 5) juurdepääs tõlkeandmekogule ja sellega liidestumise täpsemad tingimused ja kord; 6) muud korralduslikud küsimused.“. 2) paragrahvi 71 lõiget 1 täiendatakse punktidega 3, 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „3) võimaldada igaühel tõlkida teavet eesti keelest ja eesti keelde, kasutades avalikke anonüümitud tõlkemälusid; 4 4) avalikustada anonüümitud tõlkemälud ja pakkuda seeläbi tuge terminite ühtluse ja arendamise tagamiseks; 5) pakkuda tuge tõlke kvaliteedi tagamiseks.“. § 3. Seaduse jõustumine (1) Käesoleva seaduse § 1 punkt 10 jõustub 2026. aasta 1. detsembril. (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 3 ja 6 jõustuvad 2030. aasta 24. aprillil. (3) Käesoleva seaduse § 2 punkt 2 jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, … ............................. 2025 Algatab Vabariigi Valitsus … ………………….. 2025 (allkirjastatud digitaalselt) 5  Avaliku teabe seaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 Rakendusakti kavand VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2013. a määruse nr 145 „Eesti teabevärava eesti.ee haldamise, teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse avaliku teabe seaduse § 321 lõike 5 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2013. a määruses nr 145 „Eesti teabevärava eesti.ee haldamise, teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Eesti teabevärava kaasvastutavate töötlejate ülesanded ning selles nii isikustatud kui ka isikustamata teabe ja teenuste kättesaadavaks tegemise, haldamise, kasutamise, teenuste arendamise ja andmekogu teabeväravaga liidestamise tingimused ja korra, kogutavate andmete täpsema koosseisu ning muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused“; 2) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Määrusega kehtestatakse Eesti teabevärava (edaspidi teabevärava) kaasvastutavate töötlejate ülesanded ning selles nii isikustatud kui ka isikustamata teabe ja teenuste kättesaadavaks tegemise, haldamise, kasutamise, teenuste arendamise ja andmekogu teabeväravaga liidestamise tingimused ja korra, kogutavate andmete täpsema koosseisu ning muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused“; 3) paragrahvi 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) teabeväravas avalikustatav teave – lõppkasutajale suunatud aja- ja asjakohane isikustamata või isikustatud teave lõppkasutaja kohta ning isikustatud teabe puhul teave talle ligipääsetavatest sündmusteenusest;“; 4) määruses asendatakse sõnad „teabevärava haldaja“ sõnadega „Riigi Infosüsteemi Amet“ vastavas käändes; 5) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 8–10 järgmises sõnastuses: „8) isikustatud teabe kuvamise süsteem – organisatsiooniliste, tehniliste ja õiguslike vahendite raamistik, mis koosneb isikustatud teabe kuvamise võrgu- ja infosüsteemist ning selle haldamise ja kasutamise tingimustest; 9) esitluskihid – erinevad kanalid teabevärava teabe ja teenuste kättesaamiseks ning lõppkasutajale kuvamiseks; 10) isikustatud teave – igasugune teave, mis käib konkreetse isiku kohta.“; 6) paragrahvi 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: § 3. Vastutava töötleja ülesanded (1) Justiits- ja Digiministeerium, Riigi Infosüsteemi Amet ja teabevaldajad kaasvastutavate töötlejatena tegutsevad koostöös selleks, et isik saaks teabeväravat kasutades mugavalt ja turvaliselt ülevaate oma õigustest, kohustustest, menetluste seisust ning juurdepääsu tegevusvaldkonnaga seotud teabele ja teenustele. (2) Justiits- ja Digiministeeriumi ülesanne on: 1) korraldada teabevärava ja sellega seotud teenusekanalite arendamist ning tagada nende toimimiseks vajalike jagatud teenuste, platvormide ja IT-baasteenuste keskne pakkumine; 2) väljatöötada, ajakohastada ja avaldada veebidealane juhendmaterjal teabe korrastamise ja teabeväravale sobivate failivormingute valimise kohta.“; (3) Riigi Infosüsteemi Ameti ülesanne on: 1) tagada koostöös teenusepakkujaga teabe lõppkasutajakeskselt korrastatud esitus teabeväravas; 2) tagada juurdepääs teabevärava kaudu osutatavale teenusele, arvestades õigusaktides ning haldaja ja teenusepakkuja vahel sõlmitud teenustaseme lepingus sätestatut; 3) tagada, et teabevärava vahendusel on kättesaadav käesolevas määruses sätestatud korras registreeritud teenus; 4) tagada teenuse kasutajatugi teabeväravas; 5) korraldada pääsuõigustega seonduvaid toiminguid; 6) tagada elektroonilisel kujul juurdepääs teenusele ja § 13 lõikes 1 nimetatud andmetele. (4) Teabevaldaja ülesanne on: 1) vastutada teabeväravas avaldatud teabe õigsuse ja korrastatuse eest; 2) tagada oma valdkonna teenuste nõuetekohasus; 2) edastada avalikustatav teave Riigi Infosüsteemi Ametile elektrooniliselt või kokkulepitud viisil.“; 7) määrust täiendatakse paragrahviga 31 järgmises sõnastuses: „§ 3. Riigi Infosüsteemi Ameti õigused Riigi Infosüsteemi Ametil on õigus: 1) piirata teabevärava lõppkasutaja juurdepääsu teabeväravale või selle osale, kui juurdepääsu lubamine rikuks isiku õigusi või kahjustaks riigi infosüsteemide turvalisust; 2) sulgeda teenus teabeväravas, kui teenuse osutamiseks teabeväravas puudub õiguslik alus või kui teenus ei vasta teenusepakkujaga sõlmitud teenustaseme lepingu tingimustele; 3) eemaldada eelneva nõusolekuta teabeväravast teenusepakkuja tegevusvaldkonnaga seonduv aegunud või asjakohatu teave; 4) statistilisel ja teabevärava arendamisvajaduse väljaselgitamise eesmärgil töödelda isikustamata andmeid lõppkasutaja tegevuse kohta teabeväravas; 5) lõppkasutaja avalduse alusel jälgida isikustatud lõppkasutaja ja teenusepakkuja tegevust teabeväravas; 6) säilitada logis ja sessiooniandmestikus teabevärava tehnilisse keskkonda sisestatud andmeid ja lõppkasutaja tegevusi, võttes arvesse §-s 21 sätestatut; 7) kasutada oma ülesannete täitmisel muust õigusaktist tulenevat õigust.“; 8) määruses asendatakse läbivalt sõna „haldaja“ sõnadega „Riigi Infosüsteemi Amet“ vastavas käändes; 9) paragrahvi 5 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „esitluskihist“ sõnaga „esitluskihtidest“; 10) paragrahvi 5 täiendatakse punktiga 14 järgmises sõnastuses: „14) isikustatud teabe kuvamise süsteem.“; 11) paragrahvi 21 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 12) määrust täiendatakse 5. peatükiga järgmises sõnastuses: „5. peatükk Isikustatud teabe kuvamise süsteem ning selle haldamise ja kasutamise kord § 23. Isikustatud teabe kuvamise süsteem (1) Isikustatud teabe kuvamise süsteem võimaldab: 1) näidata füüsilise isiku tahteavalduse alusel tema kohta käivaid andmeid; 2) näidata füüsilise isiku nõusolekul Eesti teabeväravas andmeid tema suhtes toimuva haldusmenetluse kohta; 3) teabevärava mobiilirakenduse kaudu teha kontrollpäringut isiku tuvastamiseks. § 24. Andmeandja tähendus ja liidestamine isikustatud teabe kuvamise süsteemiga (1) Andmeandja on määruse tähenduses riigi infosüsteemi kuuluv isikustatud teabe kuvamise süsteemiga liidestatud andmekogu, millest väljastatakse andmesaajale andmeid. (2) Andmeandja teavitab isikustatud teabe kuvamise süsteemiga liidestumise soovist Riigi Infosüsteemi Ametit, kes korraldab andmeandja liidestamise. § 25. Andmeandja õigused ja kohustused (1) Andmeandja vastutav töötleja sõlmib Riigi Infosüsteemi Ametiga liitumiskokkuleppe. Liitumiskokkuleppes määratakse teenustaseme tingimused, tehnilised tingimused ja poolte kohustused. (2) Andmeandja vastutav töötleja kohandab oma infosüsteemi tööks isikustatud teabe kuvamise süsteemi keskkonnas. § 26. Süsteemi kasutamise lõppemine Isikustatud teabe kuvamise süsteemi kasutamise lõpetamiseks võib andmesaaja või andmeandja vastutav töötleja esitada igal ajal Riigi Infosüsteemi Ametile avalduse. § 27. Isikustatud teabe kuvamise andmete koosseis (1) Lõppkasutaja töölaual kuvatakse isikule järgmisi andmeid: 1) ees- ja perekonnanimi, foto, isikukood; 2) rahvastikuregistrijärgne elukoht; 3) tema alaealiste laste ees- ja perekonnanimed, laste isikukoodid; 4) tema abikaasa või registreeritud elukaaslase ees- ja perekonnanimi, tema isikukood; 5) kehtivate isikut tõendavate dokumentide number ja kehtivuse aeg järgmiste dokumenditüüpide hulgast: Eesti kodaniku pass, Eesti kodaniku lisapass, meresõidutunnistus, meremehe teenistusraamat, ajutine reisidokument, ID-kaart, välismaalase pass, elamisloakaart või e-residendi digitaalne isikutunnistus; ; 6) juhilubade andmed – juhiloa number, tüüp ja kehtivusaeg järgmiste lubade puhul: juhiluba, esmane juhiluba, piiratud õigusega juhiluba, välismaalase juhiluba või väikelaevajuhi tunnistus; 7) juhiloa tervisetõendi andmed – tervisetõendi kasutusala, kehtivus, piirangud; 8) sõidukite andmed – automark, mudel, registrimärk, esmane registreerimine mootorsõidukitel, kus kasutaja on omanik; 9) ravikindlustuse andmed ja perearst – ravikindlustuse kehtivus, kasutaja perearsti nimi; 10) arvelduskonto andmed – isiku arvelduskonto esitamine Tervisekassale; 11) töövõimetushüvitiste andmed – töövõimetuslehe periood, liik, hüvitatud päevade arv, väljamakstud hüvitise suurus eurodes; 12) hambaravihüvitise andmed – hambaravihüvitise õigus, kehtiv hüvitise määr ja hüvitise jääk; 13) proteesihüvitise andmed – proteesihüvitise õigus, kehtiv hüvitise määr ja hüvitise jääk; 14) retseptide andmed – toimeaine nimi, pakendi nimi, retsepti staatus, retsepti kehtivuse lõpp; 15) lõppkasutajale kuuluvate sõidukite liikluskindlustuse andmed – sõidukite liikluskindlustuse kehtivus hetkel; 16) lõppkasutajale kuuluva kinnisvara andmed – katastritunnus, aadress, kinnistu number; 17) notariaalsed dokumendid – toimingu kuupäev, notari nimi; 18) Euroopa ravikindlustuskaardi andmed – Euroopa ravikindlustuskaardi number ja kehtivus; 19) kohanemisprogrammi osalemise staatus, läbitud kohanemisteemalised moodulid, teemamoodulite osalemise kohustuslikkus ; 20) keeleõppes osaleminie, keeleõppe tase ja tulemused, eesti keele täiendkoolituse või tasemeõppe andmed; 21) andmetöötluse logid. (2) Lõppkasutaja töölaual kuvatakse juriidilise isikuga seotud füüsilise isiku andmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood või selle puudumisel sünniaeg; 3) roll juriidilises isikus ning selle rolli alguskuupäev; 4) andmetöötluse logid. (3) Lõppkasutaja teenuste üksikpäringute puhul kuvatakse lõppkasutajale andmeid, mis on teabevaldaja defineeritud konkreetse teabevaldaja ülesannetega seotud teiste õigusaktide kohaselt. (4) Teabevärava mobiilirakenduse kaudu tehtavas kontrollpäringus töödeldakse järgmisi andmeid: 1) dokumendi liik, väljaandmise kuupäev, kehtivus ja number; 2) ees- ja perekonnanimi, foto, sünniaeg, sugu, isikukood ja sünnikoht. (5) Sündmusteenuse raames isikustatud teabe kuvamise käigus töödeldakse nende olemasolul järgmisi andmeid: 1) nõusoleku andnud või tahteavalduse teinud isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood; 2) isikuga seotud sündmusteenuse teave; 3) volitatud töötleja olemasolul volitatud töötleja nimi, registrikood, e-post ja telefon; 4) elusündmus või ärisündmus ja sündmusega seotud teistest õigusaktidest tulenevad andmed, sealhulgas isikuandmed; 5) andmetöötlustoimingute logid. § 28. Võrgu- ja infosüsteemi andmetele juurdepääs ja logimine (1) Isikustatud teabe võrgu- ja infosüsteemi andmed on isikule kättesaadavad Eesti teabevärava kaudu. (2) Isikustatud teabe kuvamise võrgu- ja infosüsteemis toimuvat andmetöötlust logitakse.“. Kristen Michal peaminister Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Keit Kasemets riigisekretär  Avaliku teabe seaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusakti kavand JUSTIITS- JA DIGIMINISTER MÄÄRUS Eesti teabeväravast leitavate sündmusteenuste loetelu Määrus kehtestatakse avaliku teabe seaduse § 321 lõike 6 alusel. § 1. Eesti teabeväravast leitavate sündmusteenuste loetelu (1) Isikustatud teabe kuvamise süsteemiga on liitunud järgmised koondatud infoteenused: 1) abiellumine; 2) Eestis kohanemine; 3) kaitseväekohustuse täitmine; 4) lahutamine; 5) lapse saamine; 6) lähedase surm; 7) nime muutmine; 8) pension; 9) terviseseisundi tõttu püsivat tuge vajava lapse toetamine; 10) vabatahtlikuks saamine. (2) Isikustatud teabe kuvamise süsteemiga on liitunud järgmised isikustatud teenused: 1) abiellumine; 2) Eestis kohanemine; 3) kaitseväekohustuse täitmine; 4) lahutamine; 5) lähedase surm. (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Tiina Uudeberg kantsler  Avaliku teabe seaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 3 Rakendusakti kavand VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tõlkeandmekogu põhimäärus Määrus kehtestatakse keeleseaduse § 71 lõike 6 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Tõlkeandmekogu asutamine ja selle nimetus Määrusega asutatakse riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu tõlkeandmekogu (edaspidi tõlkevärav). § 2. Tõlkevärava vastutav ja volitatud töötleja (1) Andmekogu vastutav töötleja avaliku teabe seaduse tähenduses on Eesti Keele Instituut. (2) Andmekogu kaasvastutavad töötlejad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) tähenduses on Eesti Keele Instituut, Politsei- ja Piirivalveamet, Justiits- ja Digiministeerium, Rahandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium ja Maksu- ja Tolliamet. (3) Andmekogu volitatud töötleja on Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus. § 3. Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded (1) Kaasvastutav töötleja: 1) tagab andmekogu kasutamise oma asutuse piires vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele; 2) korraldab õigustatud isikutele juurdepääsu andmekogule oma asutuse piires; 3) tagab koos vastutava töötlejaga organisatsiooniliste, füüsiliste ja tehniliste meetmete abil andmekogu andmete tervikluse, andmekogu andmete kaitse ja säilimise; 4) teeb andmekogu vastutavale töötlejale ettepanekuid andmekogu arendamiseks. (2) Eesti Keele Instituut vastutava töötlejana: 1) tagab andmekogu pidamise vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele; 2) tagab õigustatud isikutele juurdepääsu andmekogule; 3) tagab koos volitatud töötlejaga organisatsiooniliste, füüsiliste ja tehniliste meetmete abil andmekogu andmete tervikluse, andmekogu andmete kaitse ja säilimise; 4) korraldab koos volitatud töötlejaga andmekogu arendamist. (3) Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus volitatud töötlejana tagab andmekogu majutamiseks vajaliku infotehnoloogilise keskkonna ja selle tehnilise valmisoleku.  2. peatükk ANDMEKOGU ÜLESEHITUS JA ANDMEKOGU PIDAMISE NÕUDED § 4. Andmekogu ülesehitus Andmekogu peetakse infotehnoloogilise andmebaasina. § 5. Andmekogus töödeldavate andmete kaitse (1) Andmekogus töödeldavate andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendatakse vastavaid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. (2) Andmekogu turvaklass on C2-I2-A2 ja turbeaste on keskmine (M). 3. peatükk ANDMEKOGUSSE KANTAVAD ANDMED § 6. Andmekogusse kantavad andmed (1) Andmekogu kasutaja kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) isikukood; 2) ees- ja perekonnanimi; 3) seotud asutus või asutused ning viide asutuse objektile; 4) e-posti aadress; 5) telefon; 6) regulaarsed tööajad nädalapäevade ja kellaaegadena; 7) puhkused ja nende kuupäevad; 8) üksus; 9) rollid; 10) tõlketööde teostaja 11) staatuse liigitus; 12) keelesuunad; 13) kasutajanimi; 14) sooduskoefitsiendid automaattõlke korral; 15) kommentaar; (2) Kaasvastutava töötleja andmed: 1) nimi ja nime lühend; 2) üldtelefon; 3) e-posti aadress; 4) regulaarsed tööajad nädalapäevade ja kellaaegadena; 5) viide asutuse identifikaatorile riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogus; 6) üksuste nimetused. (3) Teostaja 1) nimi; 2) lepingupartneri ärinimi; 3) teostaja silt; 4) kommentaar; 5) keelesuunad; 6) analüüsipõhine soodustus; 7) teostaja hinnakiri. (4) Rolli andmed: 1) loomise aeg; 2) nimi; 3) privileegid ehk kasutajaõiguste ulatus. (5) Teenuse andmed: 1) pakkuja; 2) keelesuund; 3) töö liigitus; 4) maksumuse ühik; 5) maksumuse suurus. (6) Tõlketöö tehnilised andmed: 1) tagasilükkamise aeg; 2) korrigeerimise aeg; 3) tühistamise aeg; 4) kinnitamise aeg; 5) tellimuse number; 6) algusaeg, kui sisaldab suulisi töid; 7) tähtaeg; 8) lisainfo; 9) viitenumber; 10) staatuse liigitus 11) algkeel; 12) sihtkeeled; 13) tellija; 14) tõlkekorraldaja; 15) teostajad; 16) failid, sealhulgas failide liigitused, failide lisamise aeg; 17) määratud tõlkemälud, sh tõlkemälude prioriteedid; 18) valdkond; 19) sildid; 20) automaatselt arvutatud maksumus tellimuse loomise hetkel; 21) käsitsi seadistatud maksumus; 22) töövoog; 23) viide seotud alam-projektidele. (7) Tõlketöö alamosa andmed 1) tõlketöö; 2) alamosa number; 3) tähtaeg; 4) algusaeg; 5) lõpetamise aeg; 6) staatuse liigitus; 7) algkeel; 8) sihtkeeled; 9) viide tõlkefailile; 10) valmis failid kõikidelt teostajatelt ja ülesannetest; 11) teostajate nimekiri; 12) teostaja kommentaarid; 13) valdkond; 14) viide tõlkemälu objektile; 15) prioriteedid; 16) mahuanalüüs; 17) kogukulu töödelt; 18) töövoog. (8) Üleslaetud tõlgitava või tõlgitud faili andmed: 1) üles laadimise aeg; 2) nimi; 3) keel; 4) maht; 5) valdkond. (9) Tõlkemälu andmed: 1) nimi; 2) staatuse liigitus; 3) looja; 4) omanik; 5) avalikkuse liigitus; 6) valdkonnad; 7) sildid; 8) kommentaar; 9) algkeel; 10) sihtkeel; 11) ligipääsuõigusega asutused; 12) ligipääsuõigusega kasutajad; 13) haldusõigusega kasutajad; 14) tagasivõtmise põhjus; 15) segmendid lähte- ja sihtkeeles, koostamise aeg, koostaja, viimane muutmise aeg; 16) muudatuste ajalugu: 17) viide muudatuse teinud kasutaja objektile; 18) muudatuse sisu; 19) seosed tõlketöödega. (10) Tõlkemälu uuendusettepaneku andmed: 1) algataja; 2) muudatuse sisu; 3) staatuse liigitus. (11) Logi kirje andmed: 1) sooritaja; 2) tegevuse sooritamise aeg; 3) sihtobjekt; 4) süsteemi tunnus; 5) sooritaja tegevuse sisu sihtobjektiga. (12) Tõlketöö raporti andmed: 1) tõlketöö; 2) koostaja; 3) vigade koguarv; 4) automaatse kvaliteedikontrolli käigus tuvastatud vigade arv; 5) käsitsi tuvastatud vigade arv; 6) vigade valdkonnad; 7) kommentaar; 8) edastatuse liigitus. (13) Teavituse andmed: 1) saaja; 2) teavituse parameetrid; 3) teavituse saatmise kuupäev. 4. peatükk ANDMETE KANDMINE ANDMEKOGUSSE § 7. Andmeandja Andmekogusse andmeandjateks on: 1) vastutav töötleja – Tõlkeväravat Kaasvastutava töötleja ja tema peakasutajate osas; 2) kaasvastutava töötleja töötaja - tõlketöö andmete, tõlgitava teabe ning tõlgitava teabega seotud taustateabe osas; 3) tõlketööde teostajad - tõlketöö andmete, tõlgitava teabe ja tõlkemälude osas; 4) peakasutajad – asutuse seadete, asutuse üksuste, rollide, teenuste, hinnakirjade, asutuse kasutajate ja teostajate ning nende õiguste osas. § 8. Andmete andmekogusse kandmine Andmete esitaja ja tõlkevärava kasutaja korraldavad, et isikuandmed ja juurdepääsupiiranguga andmed ei satu avalikku tõlkemällu. Vastutav töötleja nõude täitmist täiendavalt ei kontrolli. § 9. Andmete õigsuse tagamine (1) Tõlketööde andmete õiguse tagab asutuse tõlketööde korraldaja. (2) Tõlkemälus tõlgete õigsuse tagavad tõlgid ja toimetajad. § 10. Ebaõigete andmete parandamine Ebaõigeid andmeid parandavad andmete esitajad vastavalt oma volitustele. Parandused logitakse. 5. peatükk JUURDEPÄÄS ANDMEKOGU ANDMETELE JA NENDE VÄLJASTAMINE ANDMEKOGUST § 11. Juurdepääs andmekogu andmetele (1) Andmekogu andmed on juurepääsupiiranguga. Juurdepääs avalikule teabele tagatakse avaliku teabe avaldamisega teabeväravas. (2) Asutusesisesed ligipääsuõigused määrab asutuse peakasutaja. (3) Vastutav töötleja ei pääse ligi andmekogu kaasvastutaja andmetele, v.a asutuse peakasutaja andmetele. (4) Muudel isikutel on juurdepääs tõlkeandmekogu juurdepääsupiiranguga andmetele, kui see õigus tuleneb seadusest. § 12. Tegevuste logimine (1) Vastutav töötleja peab digitaalselt arvestust andmete andmekogusse sisestamise, andmete muutmise ja andmekogust tehtud väljavõtete üle. Arvestuses kajastatakse andmeid muudatuste tegijate ja muudatuste tegemise aja kohta ning esitatakse muudatuste kirjeldused. (2) Andmekogu auditlogis logitakse kasutajate tegevused, sh tegevuse sooritaja, soorituse aeg, käsitletud sihtobjekt ja muudatuse tulem sihtobjektis. (3) Logi säilitatakse kaks aastat kande või päringu tegemisest alates. Säilitustähtaja möödumisel logi andmed kustutatakse. 6. peatükk JÄRLEVALVE ANDMEKOGU PIDAMISE ÜLE, ANDMEKOGU PIDAMISE RAHASTAMINE JA ANDMEKOGU LIKVIDEERIMINE § 13. Järelevalve andmekogu pidamise üle (1) Järelevalvet andmekogu pidamise üle teostavad vastutav töötleja ja avaliku teabe seaduse §-s 44 nimetatud asutused õigusaktides sätestatud pädevuse piires. § 14. Andmekogu likvideerimine Andmekogu likvideerimise korral otsustatakse andmete teise andmekogusse või Riigiarhiivi üleandmine või nende hävitamine ja üleandmise või hävitamise tähtaeg. Peaminister Haridus- ja teadusminister Riigisekretär  Avaliku teabe seaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 4 Rakendusakti kavand VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Andmeedastuse nõusoleku süsteem, volituste haldamise süsteem ning andmeedastuse nõusoleku ja volituste haldamise andmekogu põhimäärus Määrus kehtestatakse avaliku teabe seaduse § 4310 lõike 6 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTE § 1. Kohaldamisala Määrusega kehtestatakse andmeedastuse nõusoleku süsteem, volituste haldamise süsteem, nende haldamise ja kasutamise kord ning asutatakse andmeedastuse nõusoleku ja volituste haldamise andmekogu ja kehtestatakse selle põhimäärus. 2. peatükk ANDMEEDASTUSE NÕUSOLEKU SÜSTEEM, SELLE HALDAMINE JA KASUTAMINE § 2. Andmeedastuse nõusoleku süsteem (1) Andmeedastuse nõusoleku süsteem on organisatsiooniline, tehniline ja õiguslik raamistik, mis koosneb andmeedastuse nõusoleku infosüsteemist, andmeedastuse nõusoleku andmestikust ning andmeedastuse nõusoleku süsteemi haldamise ja kasutamise tingimustest. (2) Andmeedastuse nõusoleku süsteem võimaldab füüsilisel isikul (edaspidi andmesubjekt) anda riigi infosüsteemi kuuluva andmekogu vastutavale töötlejale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) (edaspidi isikuandmete kaitse üldmäärus) artikli 6 lõike 1 punktis a ja artikli 9 lõike 2 punktis a sätestatud nõusoleku (edaspidi nõusolek) tema kohta riigi infosüsteemi kuuluvas andmekogus sisalduvate isikuandmete edastamiseks infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu eraõiguslikule juriidilisele isikule (edaspidi andmeedastuse nõusoleku andmesaaja). § 3. Andmeedastuse nõusoleku süsteemi haldaja Andmeedastuse nõusoleku süsteemi haldaja on Riigi Infosüsteemi Amet (edaspidi haldaja). § 4. Andmeedastuse nõusoleku andmeandja ja liidestamine andmeedastuse nõusoleku süsteemiga (1) Andmeedastuse nõusoleku andmeandja määruse tähenduses on riigi infosüsteemi kuuluv andmeedastuse nõusoleku süsteemiga liidestatud andmekogu, millest väljastatakse andmeedastuse nõusoleku andmesaajale andmeid. (2) Riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu teavitab andmeedastuse nõusoleku süsteemiga liidestumise soovist haldajat, kes korraldab andmeandja liidestamise vastavalt § 5 lõikes 1 sätestatud liitumiskokkuleppele. § 5. Andmeedastuse nõusoleku andmeandja õigused ja kohustused (1) Andmeedastuse nõusoleku andmeandja vastutav töötleja sõlmib haldajaga infosüsteemide andmevahetuskihiga liitumiskokkuleppe (edaspidi X-tee liitumiskokkuleppe) ning andmeedastuse nõusoleku andmesaajaga andmeteenuse kasutamise kokkuleppe. X-tee liitumiskokkuleppes määratakse lisaks Vabariigi Valitsuse 23.09.2016 määruses nr 105 “Infosüsteemide andmevahetuskiht” §-s 5 lg-s 2 teises lauses väljatoodule teenustaseme tehnilised tingimused. (2) Andmeedastuse nõusoleku andmeandja vastutav töötleja kohandab oma infosüsteemi tööks andmeedastuse nõusoleku süsteemi keskkonnas. § 6. Andmeedastuse nõusoleku andmesaaja kohustused (1) Andmeedastuse nõusoleku andmesaaja sõlmib haldajaga X-tee liitumiskokkuleppe ning andmeedastuse nõusoleku andmeandjaga andmeteenuse kasutamise kokkuleppe. X-tee liitumiskokkuleppes määratakse lisaks Vabariigi Valitsuse 23.09.2016 määruses nr 105 “Infosüsteemide andmevahetuskiht” §-s 5 lg-s 2 teises lauses väljatoodule teenustaseme tehnilised tingimused. (2) Andmeedastuse nõusoleku süsteemiga liidestatud andmeedastuse nõusoleku andmesaaja on kohustatud: 1) tagama andmeedastuse nõusoleku süsteemi sihipäraseks ja nõuetekohaseks kasutamiseks oma infosüsteemi järjepideva toimimise ja haldamise ning selle turvalise ja häireteta töö; 2) kohandama oma infosüsteemi tööks andmeedastuse nõusoleku süsteemi keskkonnas; 3) järgima haldaja edastatud korraldusi teenuse sihipärase ja nõuetekohase kasutamise kohta. (3) Lõikes 2 nimetatud kohustuste rikkumisel on haldajal õigus lõpetada andmeedastuse nõusoleku andmesaaja liidestus andmeedastuse nõusoleku süsteemiga. § 7. Andmesubjekti nõusoleku andmine, haldamine ja tagasivõtmine (1) Andmesubjekti poolt andmeedastuse nõusoleku süsteemis nõusoleku andmine, haldamine ja tagasivõtmine toimub Eesti teabeväravas. (2) Andmeedastuse nõusoleku süsteemi kasutamine nõusoleku andmiseks, haldamiseks ja tagasivõtmiseks on andmesubjektile tasuta. (3) Andmeedastuse nõusoleku andmeandja esitab andmeedastuse nõusoleku andmesaaja esitatud teabe põhjal andmesubjektile andmeedastuse nõusoleku süsteemis nõusoleku andmiseks vähemalt järgmise teabe: 1) teave andmeedastuse nõusoleku andmesaaja kohta; 2) teave andmeedastuse nõusoleku andmeandja ning selle vastutava töötleja kohta; 3) teave andmeedastuse nõusoleku andmeandjalt andmeedastuse nõusoleku andmesaajale edastavate andmesubjekti isikuandmete liikide kohta; 4) teave, mis eesmärgil andmeedastuse nõusoleku andmesaaja isikuandmeid edaspidi kasutab; 5) teave, mis õiguslikul alusel andmeedastuse nõusoleku andmesaaja isikuandmeid töötleb; 6) nõusoleku kehtivusaeg; 7) teave, et andmesubjekt võib andmeedastuse nõusoleku süsteemis antud nõusoleku igal ajal tagasi võtta; 8) teave andmeedastuse nõusoleku andmekogu haldja ja tema õiguste ning kohustuste kohta. § 8. Andmeedastuse nõusoleku süsteemi kasutamise lõppemine Andmeedastuse nõusoleku süsteemi kasutamise lõpetamiseks esitab andmeedastuse nõusoleku andmesaaja või andmeedastuse nõusoleku andmeandja vastutav töötleja haldajale vastavasisulise tahteavalduse. 3. peatükk VOLITUSTE HALDAMISE SÜSTEEM, SELLE HALDAMISE JA KASUTAMISE KORD § 9. Volituste haldamise süsteem (1) Volituste haldamise süsteem on organisatsiooniline, tehniline ja õiguslik raamistik, mis koosneb volituste haldamise infosüsteemist, volituste haldamise andmestikust ning volituste haldamise süsteemi haldamise ja kasutamise tingimustest. (2) Volituste haldamise süsteem võimaldab juriidilise isiku esindajal või füüsilisel isikul (edaspidi lõppkasutajal) keskselt hallata tema antud ning temale antud volitusi riigi infosüsteemis. (3) Keskse volituste haldamise süsteemi ametlik lühend on „Pääsuke“. § 10. Volituste haldamise süsteemi vastutav töötleja Volituste haldamise süsteemi vastutav töötleja on haldaja. § 11. Volituste haldamise süsteemi andmeandja ja tema liidestumine (1) Volituste haldamise süsteemi andmeandja määruse tähenduses on volituste haldamise süsteemiga liidestunud riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikke ülesandeid täitev eraõiguslik isik, kes väljastab haldajale volituste haldamise süsteemis antavate volitusega seotud vajalikke andmeid. (2) Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikke ülesandeid täitev eraõiguslik isik, kes soovib volituste haldamise süsteemiga andmeandjana liidestuda, teavitab oma soovist haldajat, kes korraldab liidestamise. Liidestamine toimub haldusakti või liidestuda sooviva riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, muu avalik-õigusliku juriidilise isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku ja haldaja vahelise liitumiskokkuleppe alusel, milles määratakse kindlaks teenustaseme tingimused ning poolte õigused, kohustused ja vastutus. (3) Volituste haldamise andmeandja kohandab oma infosüsteemi tööks volituste haldamise süsteemi keskkonnas. § 12. Volituste haldamise süsteemi lõppkasutaja (1) Volituste haldamise süsteemi lõppkasutaja on füüsiline isik või juriidilise isiku esindaja, kellel on volituste haldamise süsteemi iseteeninduskeskkonna kaudu õigus hallata tema poolt või talle antud volitusi. (2) Füüsilisest isikust lõppkasutaja isik tõendatakse ja isikusamasus tuvastatakse digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi alusel. (3) Juriidilise isiku esindajast lõppkasutaja isik tõendatakse ja isikusamasus tuvastatakse elektroonilise avalduse, äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri või teise riigi vastava andmekogu andmete ja digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi alusel. (4) Riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse organi ja asutuse esindusõiguslikust isikust lõppkasutaja isik tõendatakse ja isikusamasus tuvastatakse vastava andmekogu või elektroonilise avalduse ja digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi alusel. § 13. Lõppkasutaja volituste haldamine (1) Lõppkasutaja poolt volituste haldamise süsteemis volituste haldamine toimub Eesti teabevärava eesti.ee iseteeninduskeskkonna kaudu. (2) Volituste haldamise süsteemi kasutamine volituste haldamiseks on lõppkasutajale tasuta. § 14. Volituste haldamise süsteemi andmesaaja ja tema liidestumine (1) Volituste haldamise süsteemi andmesaaja määruse tähenduses on volituste haldamise süsteemiga liidestunud riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus või juriidiline isik, kes annab lõppkasutajale õiguse volituste haldamise süsteemis antud volituse alusel oma süsteemis tegutseda. (2) Volituste haldamise süsteemiga liidestumise soovist teavitab andmesaaja haldajat, kes korraldab andmesaaja liidestamise. Liidestumine toimub andmesaaja, valdkonna eest vastutava ministeeriumi ning haldaja vahelise liitumiskokkuleppe alusel, milles määratakse kindlaks teenustaseme tingimused ning poolte õigused, kohustused ja vastutus. § 15. Volituste haldamise süsteemi kasutamise lõppemine Volituste haldamise süsteemi kasutamise lõpetamiseks esitab volituste haldamise andmeandja või volituste haldamise andmesaaja haldajale avalduse. 4. peatükk ANDMEEDASTUSE NÕUSOLEKU JA VOLITUSTE HALDAMISE ANDMEKOGU PÕHIMÄÄRUS 1. jagu Andmeedastuse nõusoleku andmestik § 16. Andmeedastuse nõusoleku andmestik (1) Nõusoleku andmestiku asutamise eesmärk on võimaldada andmeedastuse nõusoleku andmeandja või isikuandmeid üleandva andmekogu vastutaval töötlejal kontrollida andmesubjekti nõusoleku olemasolu ja ulatust andmete edastamiseks andmeedastuse nõusoleku andmesaajale või isikuandmeid vastuvõtva andmekogu vastutavale töötlejale ning tagada toimunud andmevahetuse õiguspärasuse tõendatavus. (2) Andmestiku ametlik nimetus on „Andmeedastuse nõusoleku süsteemi andmestik“, inglise keeles „Consent Management System Database“. (3) Andmestiku ametlik lühinimetus on „Nõusolek“, inglise keeles „Consent“. § 17. Andmeedastuse nõusoleku andmestiku pidamise viis Nõusoleku andmestikku peetakse ühetasandilise elektroonilise andmestikuna. § 18. Andmeedastuse nõusoleku andmestiku vastutava töötleja ülesanded Andmeedastuse nõusoleku andmestiku vastutava töötleja ülesanded on: 1) anda andmeedastuse nõusoleku andmeandja vastutava töötleja kontaktisikule juurdepääs andmeedastuse nõusoleku andmestikule andmeedastuse infotehnoloogiliseks haldamiseks; 2) anda andmeedastuse nõusoleku andmesaajale juurdepääs andmeedastuse nõusoleku andmestikule andmeedastuse tegemiseks; 3) hallata andmeedastuse nõusoleku andmestiku iseteeninduskeskkonna kasutajakontosid; 4) avada andmeedastuse nõusoleku andmestiku infosüsteemide andmevahetuskihi (edaspidi X- tee) teenus andmeedastuse nõusoleku andmeandja vastutava töötleja kontaktisikule; 5) koguda andmeedastuse nõusoleku süsteemi kasutamise statistikat ja teha see andmeedastuse nõusoleku andmesaajatele kättesaadavaks; 6) tagada andmeedastuse nõusoleku andmestiku kaitsmise abinõud; 7) kontrollida isikukoodi alusel nõusolekut teinud andmesubjekti teovõimet; 8) täita andmeedastuse nõusoleku andmestiku pidamisel õigusaktidest tulenevaid muid ülesandeid. § 19. Andmeedastuse nõusoleku andmestiku ülesehitus Andmeedastuse nõusoleku andmestiku koosseisu kuuluvad: 1) andmeedastuse nõusoleku andmeandja andmed; 2) andmeedastuse nõusoleku andmeandja poolt pakutava andmeteenuse kirjeldus (edaspidi teenusedeklaratsioon); 3) andmeedastuse nõusoleku andmesaaja poolt päritavate andmete kasutamise eesmärk (edaspidi eesmärgideklaratsioon); 4) andmesubjekti nõusoleku tahteavalduse andmed; 5) nõusoleku alusel toimunud andmeedastuste andmed; 6) andmeedastuse nõusoleku andmeandja vastutava töötleja kontaktisiku andmed. § 20. Andmeedastuse nõusoleku andmestikku kantavad andmed (1) Andmeedastuslepingu alusel andmeedastuse nõusoleku andmeandja kohta kantakse andmeedastuse nõusoleku andmestikku järgmised andmed: 1) nimetus; 2) vastutav töötleja vastavalt andmeedastuse nõusoleku süsteemi kasutava andmeedastuse nõusoleku andmeandja regulatsioonile; 3) vastutava töötleja registrikood; 4) volitatud töötleja vastavalt andmeedastuse nõusoleku süsteemi kasutava andmeedastuse nõusoleku andmeandja regulatsioonile; 5) volitatud töötleja registrikood; 6) X-tee alamsüsteemi kood. (2) Teenusedeklaratsiooni kohta kantakse andmeedastuse nõusoleku andmestikku järgmised andmed: 1) identifikaator; 2) nimi; 3) väljastatava andmekoosseisu kirjeldus; 4) tehniline kirjeldus; 5) nõusoleku maksimaalne kehtivusaeg; 6) teenusedeklaratsiooniga seotud X-tee teenuse kood; 7) kehtivusaja lõppkuupäev. (3) Eesmärgideklaratsiooni kohta kantakse andmeedastuse nõusoleku andmestikku järgmised andmed: 1) andmeedastuse nõusoleku andmesaaja nimi; 2) andmeedastuse nõusoleku andmesaaja registrikood; 3) eesmärgideklaratsiooni identifikaator; 4) asjassepuutuva teenusedeklaratsiooni identifikaator; 5) pakutava teenuse nimetus; 6) andmete kasutamise eesmärgi kirjeldus; 7) eesmärgideklaratsiooni kehtivusaja lõppkuupäev. (4) Andmesubjekti ja tema nõusoleku kohta kantakse andmeedastuse nõusoleku andmestikku järgmised andmed: 1) isikukood; 2) eesnimi; 3) perekonnanimi; 4) lõikes 1 nimetatud andmed; 5) lõike 2 punktides 1–3 nimetatud andmed; 6) lõike 3 punktides 1–6 nimetatud andmed; 7) nõusoleku andmise aeg; 8) nõusoleku tagasivõtmise aeg; 9) nõusoleku kehtivuse lõppkuupäev; 10) nõusoleku viide. (5) Nõusoleku alusel toimunud andmeedastuste kohta kantakse andmeedastuse nõusoleku andmestikku järgmised andmed: 1) andmeedastuse kuupäev; 2) andmeedastuse aluseks olnud nõusoleku viide. (6) Nõusoleku alusel andmeid edastava riigi infosüsteemi andmekogu vastutava töötleja kontaktisiku kohta kantakse andmeedastuse nõusoleku andmestikku järgmised andmed: 1) eesnimi; 2) perekonnanimi; 3) isikukood; 4) e-posti aadress. § 21. Andmeedastuse nõusoleku andmestikku andmete esitamine Andmeedastuse nõusoleku andmestikku esitab andmeid: 1) andmeedastuse nõusoleku andmesaaja; 2) andmesubjekt, kes soovib anda nõusoleku; 3) andmeedastuse nõusoleku andmeandja. § 22. Andmete õigsuse tagamine (1) Andmeedastuse nõusoleku andmeandja ja andmeedastuse nõusoleku andmesaaja teavitavad andmeedastuse nõusoleku andmestiku andmetes vigade avastamisel viivitamata andmeedastuse nõusoleku andmestiku vastutavat töötlejat. (2) Kui andmeedastuse nõusoleku andmeandja või andmeedastuse nõusoleku andmesaaja teatab ebaõigetest andmetest, on andmeedastuse nõusoleku andmestiku vastutav töötleja kohustatud kontrollima andmete õigsust ja ebaõiged andmed parandama. § 23. Andmeedastuse nõusoleku andmestiku andmetele juurdepääs (1) Andmeedastuse nõusoleku andmestikus sisalduvatele andmetele on kehtestatud juurdepääsupiirangud avaliku teabe seaduses sätestatud korras. (2) Andmesubjektil on juurdepääs § 21 lõigetes 4 ja 5 nimetatud andmetele Eesti teabevärava kaudu. (3) Andmeedastuse nõusoleku andmeandja vastutaval ja volitatud töötlejal on juurdepääs vastava andmekoguga seotud § 21 lõigetes 1–4 nimetatud andmetele. (4) Andmeedastuse nõusoleku andmesaajal on juurdepääs § 21 lõike 3 punktis 3 ja lõike 4 punktides 8–10 nimetatud andmetele. (5) Vastavalt avaliku teabe seaduse § 38 lõikes 3 sätestatule antakse juurdepääs andmeedastuse nõusoleku andmestiku andmetele andmeedastuse nõusoleku andmeandja vastutava töötleja ametnikele ja töötajatele neile teenistuskohustuste täitmiseks määratud ulatuses. § 24. Andmeedastuse nõusoleku andmestiku turvaklass ja turbeaste Nõusoleku andmekogu turvaklass on K2T3S2 ja turbeaste kõrge (H). 2. jagu Volituste haldamise andmestik § 25. Volituste haldamise andmestiku vastutava töötleja ülesanded Volituste haldamise andmestiku vastutava töötleja ülesanded on: 1) tagada volituste haldamise andmestiku haldamine ja arendamine ning andmevahetuse õiguspärasus; 2) tagada volituste haldamise andmestiku kaitsmise abinõud; 3) kontrollida volituste haldamise andmestikus hallatava volituse kehtivust, sealhulgas seaduses sätestatud juhtudel isikukoodi alusel esindusõiguse volitamise tahteavaldust tegeva lõppkasutaja teovõime piiramise andmeid; 4) täita volituste haldamise andmestiku pidamisel õigusaktidest tulenevaid muid ülesandeid. § 26. Volituste haldamise andmestikku kantavad andmed (1) Volituste haldamise andmeandja kohta kantakse keskse volituste haldamise andmestikku järgmised andmed: 1) vastutava töötleja andmed; 2) volitatud töötleja olemasolul tema andmed; 3) infosüsteemide andmevahetuskihi X-tee alamsüsteemi kood ja edastatava andmekoosseisu metaandmed. (2) Lõppkasutaja ja volituste kohta kantakse volituste haldamise andmestikku järgmised andmed: 1) lõppkasutaja ees- ja perekonnanimi ja isikukood, juriidilise isiku seadusliku esindaja kui lõppkasutaja korral ka isikukoodi riik, roll juriidilises isikus ja esindusõiguse kord; 2) lõppkasutaja seadusjärgse esindusõiguse andmed; 3) lõppkasutajale volitusega antud esindusõiguse andmed; 4) lõppkasutaja poolt volitusega antud esindusõiguse andmed. (3) Lõppkasutaja ja volituste kohta võib volituste haldamise andmestikku kanda järgmised andmed: 1) lõppkasutaja seadusliku esindaja andmed; 2) andmed isiku kohta, kelle seaduslik esindaja lõppkasutaja on; 3) volituse andmisel, edasivolitamisel ja volituse tagasivõtmisel lõppkasutaja teovõime; 4) volituse andja, edasivolitaja ja tagasivõtja digiallkiri; 5) andmed esindusõiguse edasivolitamise õiguse kohta; 6) esindusõiguse andmise ja lõppemise alus; 7) volituse lõppemise aeg. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatule kantakse volituste haldamise andmestikku järgmised andmed: 1) volituste haldamise andmesaaja vastutava töötleja andmed; 2) volituste haldamise andmesaaja volitatud töötleja olemasolul tema andmed; 3) andmetöötlustoimingute logid. § 27. Volituste haldamise andmestikku andmete esitamine (1) Volituste haldamise andmestikku esitavad andmeid volituste haldamise andmeandjad ja lõppkasutajad. (2) Rahvastikuregistrist saab volituste haldamise andmestik järgmised andmed: 1) lõppkasutaja ees- ja perekonnanimi, isikukood ja andmed tema elusoleku kohta; 2) volituse andmisel, edasivolitamisel ja volituse tagasivõtmisel lõppkasutaja teovõime piiramise andmed; 3) lõppkasutaja seadusliku esindaja andmed; 4) andmed isiku kohta, kelle seaduslik esindaja lõppkasutaja on. (3) Äriregistrist saab volituste haldamise andmestik järgmised andmed: 1) juriidilise isiku nimi, ettevõtjal ärinimi; 2) juriidilise isiku registrikood; 3) juriidilise isiku staatus registris; 4) juriidilise isiku seadusliku esindaja ees- ja perekonnanimi, isikukood ning isikukoodi riik; 5) juriidilise isiku seadusliku esindaja roll juriidilises isikus ja esindusõiguse kord. (4) Volituste haldamise andmestik saab andmeid käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete muutmise kohta. § 28. Volituste haldamise andmestiku andmete õigsuse tagamine (1) Volituste haldamise andmeandja ja lõppkasutaja teavitavad viivitamata volituste haldamise andmestiku vastutavat töötlejat ebaõigetest andmetest volituste haldamise andmestikus. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavitamise korral või olukorras, kus volituste haldamise andmestiku vastutav töötleja ise saab teada volituste haldamise andmestiku andmete ebaõigsusest, on volituste haldamise andmestiku vastutav töötleja kohustatud kontrollima andmete õigsust ja nende ebaõigsuse korral need viivitamata parandama. § 29. Juurdepääs volituste haldamise andmestikku kantud andmetele ja andmete väljastamine (1) Andmed volituste haldamise andmestikuga liitunud andmeandjate kohta on juurdepääsupiiranguta. (2) Volituste haldamise andmeandjale tagatakse juurdepääs tema edastatud andmetele infosüsteemide andmevahetuskihi X-tee kaudu vastavalt haldajaga sõlmitud liitumiskokkuleppele või haldusaktile. (3) Lõppkasutajale tagatakse temaga seotud andmetele juurdepääs volituste haldamise andmestiku iseteeninduskeskkonna kaudu. (4) Volituste haldamise andmesaajatele tagatakse juurdepääs tema süsteemi edastavate andmete osas infosüsteemide andmevahetuskihi X-tee kaudu vastavalt haldajaga sõlmitud liitumiskokkuleppele. (5) Volituste haldamise andmestiku vastutava töötleja ametnikel ja töötajatel on juurdepääs volituste haldamise andmestikku kantud andmetele neile teenistuskohustuste täitmiseks määratud ulatuses. (6) Volituste haldamise andmestiku vastutav töötleja otsustab andmete väljastamise kolmandale isikule kolmanda isiku taotluse alusel. Volituste haldamise andmestiku vastutav töötleja väljastab kolmandale isikule andmed, kui andmete väljastamiseks on seaduslik alus. § 30. Volituste haldamise andmestiku andmete kaitse Volituste haldamise andmestiku vastutav töötleja tagab andmestiku andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehnoloogiliste turvameetmetega. § 31. Volituste haldamise andmestiku turvaklass ja turbeaste Volituste haldamise andmestiku turvaklass on vähemalt K1T1S1 ja turbeaste madal (L). 3. jagu Andmeedastuse nõusoleku ja volituste haldamise andmekogu pidamise ja likvideerimise kord ning logimine § 32. Andmekogu pidamise ja likvideerimise kord (1) Andmeedastuse nõusoleku ja volituste haldamise andmekogu hooldus- ja arendustöid ning pidamist rahastatakse riigieelarvest vastutavale töötlejale selleks eraldatud rahast. (2) Andmeedastuse nõusoleku ja volituste haldamise andmekogu pidamise lõpetamine otsustatakse kooskõlas asjakohastes seadustes sätestatud nõuetega. (3) Andmeedastuse nõusoleku ja volituste haldamise andmekogu likvideerimise korral otsustatakse andmete teise andmekogusse või avalikku arhiivi üleandmine või hävitamine ja nende üleandmise või hävitamise tähtaeg. § 33. Andmete logimine Andmeedastuse nõusoleku ja volituste haldamise andmekogu andmete esitamist, muutmist, kustutamist ja kasutamist logitakse. Peaminister Justiits- ja digiminister Riigisekretär  Avaliku teabe seaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 5 AVALIKU TEABE SEADUSE JA KEELESEADUSE EELNÕU MÄRKUSTEGA ARVESTAMISE TABEL I Eelnõuga seotud muudatused Nr Märkuse või ettepaneku sisu Seisukoht (arvestatud/mittearvestatud/teadmiseks võetud/selgitused) 1. Haridus- ja Teadusministeerium 1. Seaduseelnõu seletuskirja paragrahvi 1 punkti 3 käsitlev osa (lk 19) Teadmiseks võetud. sedastab, et „nõusolekusüsteemi lahendus näeb esialgu ette nõusoleku Teovõime on piiratud ka alaealisel, vt TsÜS § 8 lg 2. Õigusselguse andmise võimaluse Eesti isikukoodiga täisealistele täieliku huvides kaalume täienduse sisse viimist VV määrusesse, et teovõimega füüsilistele isikutele./---/ Kui nõusolekusüsteemi lahendus kogutakse täisealiste piiramata teovõimega isikute andmeid. osutub edukaks ja tekib vastav nõudlus, siis on tõenäoline tulevikus Sisuliselt see andmeedastuse nõusolekusüsteemi sisu ei muuda. laiendada nõusoleku andmise võimalust seadusliku esindaja Seda on selgitatud ka seletuskirjas, et juurdepääs on vaid vahendusel ka noorematele kui 18-aastastele isikutele ja piiratud täisteovõimega isikul. teovõimega isikutele. Eelnõu menetlemise hetkel sellist võimalust veel ei ole.“ Märgime, et tänasel päeval on Eesti teabevärava kaudu kasutatavas nõusolekuteenuses vahekaart „Lapsed“, kust isik saab tehniliselt teha päringu konkreetse lapse nõusolekute kohta (tulemuseks kuvatakse „ühtegi nõusolekut ei leitud“). Kuivõrd praegu tegelikkuses alla 18- aastaste eest antavad nõusolekud nõusolekusüsteemis ei kajastu ega ole ka eelnõuga kavandatud kajastuma, siis on sellise vahekaardi nõusolekuteenuses kuvamine kasutajaile eksitav. Eelnõu seletuskirja punktist 6 (seaduse mõjud) nähtuvalt on nõusolekusüsteemiga seonduva mõju sihtrühmaks kõik täisealised, isikukoodiga ja täieliku teovõimega füüsilised isikud. Eelnõust ega 1  rakendusakti kavandist ei nähtu piiravaid sätteid, mis näeksid ette nõusolekuteenuse rakendamist ainult täisealiste täieliku teovõimega füüsiliste isikute puhul. Seega saaks vastava nõudluse ilmnemisel (eeldatavasti erasektori poolt) hakata nõusolekuteenust kasutama ka piiratud teovõimega isikute puhul eelnõukohaste õigusaktide alusel, ilma täiendava regulatsiooni kehtestamiseta. Samas ei ole seletuskirjast nähtuvalt hinnatud nõusolekusüsteemi mõju piiratud teovõimega isikute sihtrühmale ega kirjeldatud täpsemalt võimalikku nõusolekuteenuse kasutamist piiratud teovõimega isikute poolt, sh seadusliku esindaja vahendusel. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku sätestada rakendusakti „Andmeedastuse nõusoleku süsteem ja andmeedastuse nõusoleku andmekogu põhimäärus“ § 2 lg 2 punktis 1 täpsustus, et kogutakse täisealiste piiramata teovõimega isikute andmeid. 2. Justiitsministeerium 2. Andmekogude seosed äriregistriga – eelnõu ja seletuskirja põhjal ei Arvestame osaliselt. Selgitame seletuskirjas täpsemalt, millal selgu andmekogude seosed või nende puudumine äriregistriga. Palume nõusolekuteenust kasutada, andmekogu eesmärgi täpsustuse osas. seletuskirja täiendada selgitusega selle kohta, et eelnõuga plaanitavSelgitame siinkohal ka, et nõusolekusüsteem on kasutamiseks regulatsioon (nt eelnõu lisa 1 § 2 lg 2, § 8 lg 2, § 10) ei mõjuta kohustuslik kui soovitakse digilahendusena kasuta nõusoleku äriregistri tegevust. Hetkel näiteks avalikustab äriregister andmeid andmist ja selleks andmevahetuseks otsustatakse kasutada X-teed. eraldi selleks isikutelt nõusolekuid küsimata (sh andmevahetus Eesmärk on see, et iga infosüsteem ei hakkaks oma EMTA-ga, RR-ga jne) ning tekib küsimus, kas kogu loodav nõusolekuteenust looma ja seeläbi IKT kulusid ebamõistlikult regulatsioon laieneb ka äriregistrile ning peaks hakkama nõusolekuid riigis suurendama. Kui nõusolekuid käsitletakse käsitsi (nn küsima. tädiliidese kaudu), siis ei ole nõusolekusüsteem kohustuslik. Arvestada tuleb seda, et isiku nõusoleku alusel ei ole avaliku Eelnõu § 1 p 1 – kõnealuse sättega nähakse ette, et andmeedastuse sektori asutusel võimalik keelduda andmete edastusest. nõusoleku andmekogu ja keskne volituste haldamise andmekogu on kindlustavad süsteemid. Seletuskirjast ei nähtu, mis kaalutlustel on Kohustuslikkuse mõjud hinnatud. Hoiab kokku teenuse arenduselt lisaks andmekogu asutamisele need andmekogud liigitatud olukorras, kus vajalik. Liidestujad kannavad oma kulud ise. kindlustavate süsteemide alla kui tegemist on loodavate andmekogude Keskselt kantakse vaid RIA kui keskse pakkuja kulud. Eriseaduste funktsionaalsusega ning need ei ole oma olemuselt sarnased teistele regulatsioon in iga valdkonna oma teema, st iga valdkonnale on 2 kindlustavatele süsteemidele. Lisaks võimaldab AvTS § 439 lõige 2 antud teatud teemades diskretsioon, keskselt selliseid sätteid ei kindlustavate süsteemide kehtestamise õiguse volitada määruse luua. Kui valdkond soovib erisätet, peab ta ise selle vastu tasandile, samas kui andmekogud tuleb asutada seadusega, seega ei võtma.Varasem versioon eelnõus ei ole enam asjakohane. sobitu Justiitsministeeriumi hinnangul loodavad süsteemid kindlustavate süsteemide alla. Eelnõu ja seletuskirja põhjal võib Isikuandmete töötlemine ongi seaduse tasandil (vt eelnõu tehtavad järeldada, et vajalik on muuta nõusolekute süsteemi kasutamine muudatused §-i 4310 lg-s 3). kohustuslikuks ressursi kokkuhoiu ja ühtlase kasutamise eesmärgil, et riigi andmekogud ei hakkaks igaüks eraldi arendama, samas oleks aga RRist tulevad andmed nõusolekuandmekogus ei ole põhiandmed. vastavat kohustust kehtestav säte võimalik lisada ka andmekogu regulatsiooni juurde. Teeme ettepaneku kohustav säte näha ette andmekogu regulatsiooni juures ning lisaks sellele ühildada nõusolekute ja volituste andmekogu. Selleks esitame allpool ka võimaliku regulatsiooni sõnastusettepaneku. Andmekogu eesmärk – kavandatava AvTS § 4310 lõikes 1 ette nähtud andmekogu eesmärk on Justiitsministeeriumi hinnangul eksitava sisuga. Andmekogu peamine eesmärk ei ole isikule ülevaate andmine, kas ja mis ulatuses ta on nõusoleku andnud vaid andmekogu eesmärgiks on võimaldada isikul anda nõusolekuid ja teha tahteavaldusi andmete edastamiseks või ülekandmiseks teisele vastutavale töötlejale, samuti on eesmärgiks tõendada, et andmevahetuse toimumisel hetkel oli olemas kehtiv nõusolek või tahteavaldus. Teeme andmekogu eesmärgi sõnastamiseks järgmise ettepaneku: (1) Andmeedastuse nõusoleku andmekogu (edaspidi nõusoleku andmekogu) eesmärk on võimaldada isikule anda nõusolek oma isikuandmete edastamiseks riigi infosüsteemi kuuluvast andmekogust eraõiguslikule juriidilisele isikule või teha tahteavaldus oma isikuandmete ülekandmiseks ühest riigi infosüsteemi kuuluvast andmekogust teise, anda isikule ülevaade tema antud nõusolekutest ning tagada toimunud andmevahetuse õiguspärasuse tõendatavus. 3 Lisaks palume seletuskirjas esitada selgitused selle kohta, kas lisaks eraõiguslikule juriidilisele isikule andmete edastamiseks nõusoleku andmise kõrval ei võiks kaaluda ka võimalust riiklikule andmekogule andmete edastamise võimalust nagu seda on varasematel kohtumistel välja ka toodud. Kavandatava AvTS § 4311 lõikega 1 nähakse ette keskse volituste haldamise andmekogu eesmärk. Teeme ettepaneku sõnastada AvTS § 4311 lõige 1 järgmiselt: (1) Keskse volituste haldamise andmekogu eesmärk on võimaldada juriidilise isiku esindajal või füüsilisel isikul (edaspidi lõppkasutaja) anda ja hallata tema antud ja temale antud volitust riigi infosüsteemis ning kontrollida volituse olemasolu. Andmekogude ühendamise korral palume lähtuda allpool esitatud regulatsiooni ettepanekust. Isikuandmete töötlemine – kavandatava AvTS § 4310 lõikes 2 nähakse ette milliseid andmeid töödeldakse andmekogus lisaks andmekogu põhimääruses sätestatule. Juhime tähelepanu, et nõusoleku andmekogus töödeldavad kõik isikuandmete kategooriad tuleb sätestada seaduses ning nende osas volitust põhimääruses sätestamiseks anda ei saa. Põhimäärusega saab üksnes täpsustada töödeldavaid isikuandmeid. Juhul kui andmekogus töödeldakse muid andmeid kui isikuandmed, siis need andmed võib ette näha üksnes põhimääruses. Seletuskirja kohaselt kontrollitakse nõusolekusüsteemis rahvastikuregistrist automaatselt teovõimet, mis välistab, et nõusoleku annab piiratud teovõimega isik. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada kavandatav lõige 2 järgmiselt: 4 (2) Nõusoleku andmekogus töödeldakse järgmisi isikuandmeid: nõusoleku või isikuandmete ülekandmise tahteavalduse andnud isiku ees-ja perekonnanimi, isikukood ja teovõime andmed. Kavandatava AvTS § 4311 lõike 2 puhul teeme ettepaneku sõnastada isikuandmete töötlemine järgmiselt: (2) Keskses volituste haldamise andmekogus töödeldakse järgmisi isikuandmeid: 1) lõppkasutaja ja asjakohasel juhul tema seadusliku esindaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood; 2) volitusega antud esindusõiguse andmed; 3) lõppkasutaja teovõime andmed. Volitusnorm – kavandatava AvTS § 4310 lõikega 5 nähakse ette volitusnorm andmekogu asutamiseks ja põhimääruse kehtestamiseks. Märgime, et põhimääruse volitusnormis tuleb ette näha ka volituse selge sisu ja ulatus. Teeme ettepaneku sõnastada volitusnorm näiteks järgmiselt: (6) Nõusoleku andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, milles sätestatakse: 1) nõusoleku andmekogu pidamise kord; 2) vastutava töötleja ülesanded; 3) nõusoleku andmekogusse kantavate andmete täpsem koosseis ja edastamise kord; 4) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed; 5) nõusoleku andmekoguga liidestumise täpsemad tingimused ja kord; 6) muud nõusoleku andmekogu pidamise haldamise ja kasutamisega seotud korralduslikud küsimused. 5 Sama märkus kehtib ka AvTS § 4311 lõikes 5 ette nähtud volitusnormi kohta. Ettepanek nõusolekute ja volituste andmekogude regulatsioonide ühildamiseks – alljärgnevalt pakume välja võimaliku sõnastuse AvTS §-des 4310 ja 4311 ette nähtud andmekoguse regulatsioonide ühildamiseks: § 4310. Nõusolekute ja volituste andmekogu (1) Nõusolekute ja volituste andmekogu eesmärk on: 1) võimaldada isikul anda nõusolek oma isikuandmete edastamiseks riigi infosüsteemi kuuluvast andmekogust eraõiguslikule juriidilisele isikule või teha tahteavaldus oma isikuandmete ülekandmiseks ühest riigi infosüsteemi kuuluvast andmekogust teise, anda isikule ülevaade tema antud nõusolekutest ning tagada toimunud andmevahetuse õiguspärasuse tõendatavus. 2) võimaldada juriidilise isiku esindajal või füüsilisel isikul (edaspidi lõppkasutaja) anda ja hallata tema antud ja temale antud volitust riigi infosüsteemis ning kontrollida volituse olemasolu ning tagada volituste tõendatavus. (2) Nõusolekute ja volituste andmekogu vastutav töötleja on Riigi Infosüsteemide Amet. (3) Nõusolekute ja volituste andmekogu koosneb järgmistest andmestikest: 1) andmeedastuse nõusoleku andmestik; 2) volituste haldamise andmestik. 6 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 1 andmestiku andmeid töödeldakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud eesmärkidel ning lõike 3 punkti 2 andmestiku andmeid töödeldakse lõike 1 punktis 2 nimetatud eesmärkidel. (5) Nõusolekute ja volituste andmekogus töödeldakse järgmisi isikuandmeid: 1) andmeedastuse nõusoleku andmestikus töödeldakse nõusoleku või isikuandmete ülekandmise tahteavalduse andnud isiku ees-ja perekonnanime, isikukoodi ja teovõime andmeid. 2) volituste haldamise andmestikus töödeldakse lõppkasutaja ja asjakohasel juhul tema seadusliku esindaja ees- ja perekonnanime, isikukoodi, volitusega antud esindusõiguse andmeid ja lõppkasutaja teovõime andmeid. (6) Nõusolekute ja volituste andmekogu põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, milles sätestatakse: 1) andmekogu pidamise kord; 2) vastutava töötleja ülesanded; 3) andmekogusse kantavate andmete täpsem koosseis ja edastamise kord; 4) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed; 5) andmekoguga liidestumise täpsemad tingimused ja kord; 6) muud andmekogu pidamise haldamise ja kasutamise korralduslikud küsimused. (7) Andmekogus töödeldavaid andmeid ja logisid säilitatakse kolm aastat kas pärast tahteavalduse tegemist, nõusoleku kehtivuse lõppemist või volituse lõppemist. 7  (8) Andmeedastuse nõusoleku andmestiku kasutamine on kohutuslik kõigi riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogudest andmete nõusoleku või tahteavalduse alusel andmete edastamisel. 3. Eelnõu § 2 – kavandatava keeleseaduse § 71 lõikes 2 nähakse ette Arvestatud. milliseid andmeid andmekogus töödeldakse. Juhime tähelepanu, et isikuandmete puhul tuleb seaduse tasandil tuua välja milliseid andmeid Eelnõud on keeleseaduse § 71 lõikes 2 täiendatud ja lisatud töödeldakse, põhimäärusega on võimalik üksnes andmekoosseisu isikukoodi töötlemine. täpsustada. Lisaks palume tuua seletuskirjas välja, kas isikukoodi andmekogus ei töödelda. Juhul kui siiski töödeldakse, tuleks see Lisaks on täiendatud seletuskirja, et tõlketöödes töödeldakse (sh loetleda seaduses. tõlgitakse) kõikvõimalikke isikuandmeid. Nende kaitseks rakendatakse turvameetmeid, sh Eesti infoturbestandardit. 4. Palume eelnõu §-s 2 täpsustada ka, milliseid andmeid on peetud silmas Arvestatud. kvalifikatsiooni andmete all? Kas siin all on mõeldud haridus, töökohad või koolituste andmeid. Samuti palume eelnõus täpsustada, Sõnastuses „kvalifikatsioon“ täpsustatud „kasutajaasutuse millised isikuandmed tõlketöödes töödeldakse. märkust täitja kompetentside kohta“. Seletuskirja on järgmiselt täpsustatud: „Tõlkevärava kasutajaasutus võib märgendite (siltide) abil kujundada omale sobiva tõlketööde täitjate kvalifikatsiooniandmete raamistiku. See on vajalik selleks et tõlkekorraldaja saaks valida konkreetse tõlketööle sobivaimate oskustega (nt keelesuunad, teksti või viipekeele, valdkond) tõlgi. 5. Eelnõu §-ga 2 kavandatava paragrahvi lõige 3 näeb ette Arvestatud. säilitustähtajad, samas sättest ei ole võimalik selgelt aru saada, mis andmeid kui kaua töödeldakse. Soovitame lõikes 2 loetletud andmed Seaduseelnõu vastavalt muudetud. esitada punktloeteluna, et lõikes 3 oleks võimalik säilitamistähtaegade juures viidata konkreetsele andmekategooriale. Hetkel eelnõus sisalduva sõnastus ei taga õigusselgust. Näiteks näeb lõike 3 punkt 2 ette, et isikuandmeid tõlgitavas teabes ja tõlkemäludes säilitatakse 3 aastat, samas kui tõlketöid, mis võivad sisaldada ka isikuandmeid, säilitatakse lõike 3 punkti 1 kohaselt seitse aastat. Palume 8  andmekategooriad ja nende säilitustähtajad uuesti üle vaadata, et neist oleks võimalik ainult ühtmoodi aru saada. 6. Eelnõu §-ga 2 kavandatava paragrahvi lõikega 6 nähakse ette Arvestatud. volitusnorm põhimääruse kehtestamiseks. Palume ka siin sõnastada volitusnorm selliselt, et sellest nähtuks volituse selge sisu ja ulatus. 7. Järelhindamine − eelnõu eesmärgi saavutamise hindamiseks Teadmiseks võetud. soovitame lisada eelnõu teksti järelhindamise kohustust sisaldav säte. Juhendi järelhindamise sätte sõnastamiseks on kättesaadav Justiitsministeeriumi veebilehelt. 3. Kliimaministeerium 8. Seaduse eelnõu kohaselt on andmeedastuse nõusoleku andmekogu Arvestatud osaliselt. eesmärgiks „omada keskset ülevaadet selle kohta, kas ja mis ulatuses Vt selgitusi ka ülevalpool (nt p 2). Eesmärk on selgemini on isik andnud nõusoleku oma isikuandmete edastamiseks riigi sõnastatud uues versioonis ja kooskõlas ka rakendusaktis. infosüsteemi kuuluvast andmekogust eraõiguslikule juriidilisele Põhimääruses ei pea kordama seaduse sätteid, seega ei ole vajalik isikule või teinud tahteavalduse oma isikuandmete ülekandmiseks RIA vastutaja töötlejana mainimist mõlemas eelnõus. ühest riigi infosüsteemi kuuluvast andmekogust teise“. Eelnõu Seletuskirjas on selgitatud nii seda, mis on andmeedastuse seletuskirja kohaselt „nõusoleku ja IKÜM art-s 20 sätestatud nõusolekusüsteem ja milleks vaja andmekogu luua. Andmekogu isikuandmete ülekandmise tahteavalduse tegemist võimaldatakse Eesti on osa süsteemist. Andmekogus säilitakse nõusoleku andmise teabeväravas“. Ka eelnõu seletuskirja lisa 1 (rakendusakti kavand) fakte ja sellega seotud andmeid (vt täpsemalt seletuskirjast). sätestab, et „andmesubjekti poolt andmeedastuse nõusoleku süsteemis Nõusoleku alusel jagatud andmeid RIA ei töötle, seega pole neid nõusoleku andmine, haldamine ja tagasivõtmine ning isikuandmete ka andmekogus. Need andmed liiguvad otse otspunktide vahel ülekandmise tahteavalduse tegemine toimub Eesti teabeväravas.“ (andmeandjalt andmesaajale). Palume selgitada kuhu kantakse andmesubjekti nõusolekud ja isikuandmete ülekandmise tahteavaldused – kas nõusoleku andmekogusse, Eesti teabeväravasse või riigi infosüsteemi kuuluvasse andmekogusse. Samuti tekib küsimus, kas ülevaate omamine on piisavalt sisuline eesmärk andmekogu asutamiseks, seda enam, et andmekogu asutamiseesmärgiks ei saa olla andmetöötlus või andmete kogumine iseenesest. Seaduse eelnõu § 1 punkti 3 kohaselt asutab nõusoleku andmekogu ja kehtestab selle põhimääruse Vabariigi Valitsus määrusega. Eelnõu 9  seletuskirja lisaga 1 (rakendusakti kavand) kehtestatakse andmeedastuse nõusoleku süsteem, selle haldamine ja kasutamine kord ning asutatakse andmeedastuse nõusoleku andmekogu ja kehtestatakse selle põhimäärus. Seaduse eelnõus on volitusnorm antud aga ainult nõusoleku andmekogu asutamiseks ja selle põhimääruse kehtestamiseks. Palume selgitada mis põhjusel on rakendusakti kohaldamisala laiem kui seadusega antav volitusnorm. Juhime tähelepanu, et seaduse eelnõus ja eelnõu seletuskirja lisas 1 ei ole andmeedastuse nõusoleku andmekogu asutamise eesmärkide sõnastused omavahel kooskõlas. Seaduse eelnõu § 1 punkti 3 kohaselt on nõusoleku andmekogu vastutav töötleja Riigi Infosüsteemi Amet. Sama säte tuleks lisada ka eelnõu seletuskirja lisas 1 toodud rakendusakti kavandisse. Palume täiendada eelnõu seletuskirja ja põhjalikumalt selgitada, kuidas erinevad omavahel andmeedastuse nõusoleku infosüsteem ja andmeedastuse nõusoleku andmekogu. Seletuskirja kohaselt võimaldab andmeedastuse nõusoleku infosüsteem hallata nõusolekuid ühtsete reeglite alusel keskses kohas. Samas on ka öeldud, et nõusolekute haldamise ülesande tõhusamaks täitmiseks on põhjendatud asutada andmeedastuse nõusoleku andmekogu. Seletuskirja kohaselt on nõusolekusüsteemi tehnilise lahenduse esmasteks arenduskuludeks eraldatud 250 000 eurot ja iga-aastaseks halduskuluks on hinnatud 50 000 eurot. Palume täpsustada kas need summad hõlmavad nii nõusoleku infosüsteemi kui ka nõusoleku andmekogu. 9. Seaduse eelnõu § 1 punkti 3 kohaselt asutab keskse volituste haldamise Teadmiseks võetud. andmekogu ja kehtestab selle põhimääruse Vabariigi Valitsus määrusega. Eelnõu seletuskirja lisaga 2 (rakendusakti kavand) 10  kehtestatakse keskne volituste haldamise süsteem ja keskse volituste Esimesele kooskõlastusringile saadetud rakendusakti kavandi haldamise andmekogu põhimäärus. Seaduse eelnõus on volitusnorm (seletuskirja lisa 2) kohaselt kehtestatakse määrus avaliku teabe antud aga ainult keskse volituste haldamise andmekogu asutamiseks ja seaduse § 439 lõike 1 punkti 8 ning § 4310 lõike 6 alusel. selle põhimääruse kehtestamiseks. Palume selgitada mis põhjusel on Kõnesoleva versiooni puhul oli keskse volituste haldamise rakendusakti kohaldamisala laiem kui seadusega antav volitusnorm. süsteemi volitusnormiks AvTS § 439 lõike 1 punkti 8, millega lisati keskne volituste haldamise süsteem riigi infosüsteemi kindlustavate süsteemide hulka. AvTS § 439 lõike 1 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus kindlustavad süsteemid määrusega. 10. Seaduse eelnõu kohaselt on keskse volituste haldamise andmekogu Mittearvestatud. vastutav töötleja Riigi Infosüsteemi Amet. Eelnõu seletuskirja lisa 2 kohaselt on keskse volituste haldamise süsteemi vastutav töötleja Riigi Vastutav töötleja on sätestatud nii andmekogule (seaduse tasandil) Infosüsteemi Amet. Palume seaduse eelnõus ja seletuskirja lisas 2 kui süsteemile (määruse tasandil). toodu omavahel kooskõlla viia. 4. Rahandusministeerium 11. Palume täiendada seletuskirja, kuivõrd sellest jääb ebaselgeks, kuidas Arvestame. on planeeritud katta nõusolekusüsteemi arenduskulud 250 000.- euro Selgitused on seletuskirjas. Asutused, kes liidestuvad, kannavad ulatuses, samuti kuidas kaetakse TEHIKule tekkivad kulud ja kas omad kulud ise. Liidestujate kulu ei saa ületada 30 000 eurot olemasolevasse RIA eelarvesse on arvestatud ka RRFi arendusega (kuivõrd selleks on vajalik X-teega liituda). Kuna enamus kaasnevad halduskulud? Palume seletuskirjas nende kulude avalikke teenuseid on X-teega liidestunud, siis kulu ei saagi nii tekkimised selgemini välja tuua koos sellega, kuidas on need kavas suur olla ja vajalik vaid andmevahetuse avamine. Siiani katta. liidestunud on selle suuretsi oma jõududega ja ca 2 tunniga teinud. 5. Regionaal- ja Põllumajandusministeeirum 12. Eelnõu § 1 (avaliku teabe seaduse muutmine) punktiga 1 luuakse Teadmiseks võetud. Vabariigi Valitsusele volitused kahe uue riigi infosüsteemi kindlustava Nõusolekute vaatest selgitame, et süsteem on kohustuslik vaid süsteemi kehtestamiseks: andmeedastuse nõusoleku süsteem (edaspidi digimaailmas. Süsteemi ei kasutata täna füüsilises maailmas. nõusolekusüsteem) ja keskne volituste haldamise süsteem. Eelnõu § 1 Nõusoleku alusel andmetöötlusest ei saa keelduda. Vt selgitusi punkti 2 kohaselt on nõusolekusüsteemi kasutamine kohustuslik kõigi täpsemalt ülal. riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude pidamisel. Nõusolekusüsteemi kasutamiseks peab riigi infosüsteemi kuuluv (RIHAs registreeritud) andmekogu olema liidestatud X-teega. Meie 11  hinnangul kulub selle nõude täitmiseks iga liidestamise kohustusega Lisaks selgitame, et paljudel Eesti andmekogudel on täna juba andmekogu kohta umbes 30 000 eurot, sest välja on vaja arendada liidestused X-teega olemas. Käesolev lahendus ongi kõige vähem vastavad X-tee teenused ning andmebaaside ja andmekogu ärireeglite kulukam alternatiiv riigile. ning ekraanivormide muudatused. Näiteks Maa-ameti otsesed kulud selle nõude täitmiseks riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude osas Mitte arvestada nõude täitmise osas: arusaamatuks jääb kulu oleksid kokku vähemal 300 000 eurot. Seega tekivad täiendavad kulud 300 000 eurot. Nii palju X-tee avamisele ei kulu, isegi kui see ka juba toimivate andmekogude nõusolekusüsteemiga liidestamisel. esimest korda. 300 000 euro põhjendusest nähtub, et tegemist on Palume seletuskirja punktis 6 (seaduse mõjud) ja punktis 7 (seaduse mingite Maa-ameti teenuste/süsteemi laiema korrastamisega, mis rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, ei puutu nõusolekusüsteemi. Liidestujad kannavad oma kulud ise. eeldatavad kulud ja tulud) täpsemalt lahti kirjutada andmekogude Seletuskirja selles osas täiendame. Kuivõrd enamus avalikke nõusolekusüsteemiga liidestamise kulude osa, tuues ära ka kulude teenuseid ja registreid on liitunud X-teega, on küsimus vaid katteallikad. Seejuures tuleks hinnata mõju ka kohalikele vastava andmekoosseisu avamises. Juba liitunud ei ole kulusid omavalitsustele oma infosüsteemide nõusolekusüsteemiga kandnud rohkem kui 10 000 eurot ja suur enamus tegi oma liidestamisel. tööjõuga liidestuse ära. Tegemist ongi kõige vähem kulukama ja koormavama lahendusega. Lisaks palume kaaluda vähem kulukate alternatiivsete võimaluste kasutamise andmekogude nõusolekusüsteemiga liidestamisel. Näiteks näha eelnõus ette erand, mille kohaselt ei laieneks nõusolekusüsteemi kasutamise nõue kõigile riigi infosüsteemi kuuluvatele andmekogudele, vaid ainult neile, milles töödeldakse isikuandmeid või muid andmeid, mille edastamiseks on vastava nõusolekusüsteemi kohaldamine asjakohane. Nõusolekusüsteemiga liidestamise nõuet võiks kohaldada üksnes sellisele andmekogule, mis väljastab haldajale keskses volituste haldamise süsteemis antavate volitustega seotud vajalikke andmeid. 13. Samuti tuleks eelnõus ette näha seaduse üldises korras jõustumise Arvestatud. Jõustub erikorras. asemel hilisem seaduse jõustumisaeg, et seaduse rakendamiseks vajalike muudatuste tegemiseks jääks piisavalt aega, eriti mis puudutab kohustusliku nõusolekusüsteemi rakendamisega seonduvat. 14. Eelnõu §-ga 2 (keeleseaduse muutmine) luuakse Vabariigi Valitsusele Arvestatud, seletuskirja täiendatud järgnevalt: „Tõlkeväravas volitus asutada tõlkeandmekogu (edaspidi tõlkevärav). Seletuskirja teabe tõlkimise korral autoriõiguste kehtivat regulatsiooni ei 12  punktis 2.2 on esile toodud, et „KeeleS muutmise seaduse eelnõu muudeta. Vandetõlgid tõlgivad õigusakte ja välislepinguid avaliku peamine eesmärk on võtta kasutusele tõlkevärav ja võimaldada ülesande korras. Lepinguliste teenuste puhul on autoriõigused ja riigiasutustele ja seoses nende tellitavate tõlgetega ka nende üle andmise kord sätestatud lepingutingimustes.“ tõlkeettevõtjatele ja tavakasutajatele keskse tõlkeprojektide haldus- ja tõlkekeskkonna kasutamine, et tagada tõlgete kvaliteet ning aidata kaasa eesti keele elujõule digiühiskonnas. Lisaks võidab sellest ka erasektor, sest lõppastmes võimaldatakse tekkinud teavet ka avaandmete näol taaskasutada (tõlkemälud, millele ei kehti juurdepääsupiirangud).“ Kuna tellitud tõlked muutuvad taaskasutatavaks, palume seletuskirjas selgitada tõlgetega kaasnevaid autoriõigusi vältimaks võimalikke autoriõiguse rikkumisi. Tulenevalt autoriõiguse seaduse § 5 punktidest 3 ja 4 ei kohaldata nimetatud seadust õigusaktidele, haldusdokumentidele ja kohtulahendite ametlikele tõlgetele ehk nende tõlgete suhtes autoriõigust ei teki. Samas muude teoste tõlgete suhtes autoriõigus tekib (vt AutÕS § 4 lg 3 p 21). 6. Siseministeerium 15. Avaliku teabe seadust täiendatakse kahe süsteemiga, mis on riigi Nõusolekuteenuse vaatest: arvestame (selgitame seletuskirjas infosüsteemi kindlustavateks süsteemideks. Eelnõu § 1 punkti 2 täpsemalt, millal nõusolekuteenust kasutada, andmekogu kohaselt võib aru saada, et andmeedastuse nõusoleku süsteemi eesmärgi täpsustuse osas ja tasu osa). Selgitame siinkohal ka, et kasutamine on kohustuslik kõigi riigi ja kohaliku omavalitsuse nõusolekusüsteem on kasutamiseks kohustuslik kui soovitakse andmekogude pidamisel. Seletuskirjast võib jääda ekslik arusaam, et digilahendusena kasuta nõusoleku andmist ja andmevahetus mõlema süsteemiga liitumine on vabatahtlik ja süsteemi toimub X-teel (seletuskirja p 2.2. täiendatud selles osas). Eesmärk kasutuselevõtt tuleb ette näha eriseaduses. Palume seletuskirjas selgelt on see, et iga infosüsteem ei hakkaks oma nõusolekuteenust looma ja üheselt mõistetavalt esitada, kas nimetatud süsteemidega ja seeläbi IKT kulusid ebamõistlikult riigis suurendama. Kui liidestumine on kohustuslik või siiski ei ole kohustust nõusolekuid käsitletakse käsitsi (nn tädiliidese kaudu), siis ei ole nõusolekuteenust kasutada kui hetkel andmekogust isiku nõusoleku nõusolekusüsteem kohustuslik. Arvestada tuleb seda, et isiku alusel andmeid ei väljastata. Juhul, kui süsteemiga liitumine nõuab nõusoleku alusel ei ole avaliku sektori asutusel võimalik keelduda selle ettenägemist eriseaduses, siis palume eelnõu täiendada vastavalt. andmete edastusest. Leiame ka, et süsteemi kohustuslikuks tegemise mõjusid ei ole Kohustuslikkuse mõjud hinnatud. Hoiab kokku teenuse arenduselt piisavalt detailselt hinnatud ning Siseministeerium ei nõustu ka olukorras, kus vajalik. Liidestujad kannavad oma kulud ise. 13 seaduse üldkorras jõustumisega. Sedavõrd lühikese ajaga ei ole Keskselt kantakse vaid RIA kui keskse pakkuja kulud. Eriseaduste võimalik kõikide andmekogude arendusvajadusi, meie süsteemide regulatsioon in iga valdkonna oma teema, st iga valdkonnale on ühilduvust ja vajaminevaid kulusid hinnata. Eelnõu seletuskirja punkt antud teatud teemades diskretsioon, keskselt selliseid sätteid ei 7 kohaselt on nõusolekuteenuse tehnilise lahenduse arendamise luua. Kui valdkond soovib erisätet, peab ta ise selle vastu edasiste kuludega arvestatud ning need kaetakse RIA eelarvest. Sama võtma.Varasem versioon eelnõus ei ole enam asjakohane. punkt (lk 31) sätestab ka, et „RIS-i kuuluvate andmekogude vastutavatel töötlejatel tekib sooviavalduse läbivaatamise ja lepingute Isikuandmete töötlemine ongi seaduse tasandil. sõlmimisega seotud halduskulud, sest personal on enam hõivatud ja nende töökoormus suureneb. Vajalikud kulud kaetakse RIS-i RRist tulevad andmed nõusolekuandmekogus ei ole põhiandmed. kuuluvate andmekogude vastutavate töötlejate eelarvest“. Juhime tähelepanu, et tegemist on uue teenuse loomisega ning selleks ei ole ettenähtud eelarvelisi vahendeid andmekogude vastutavate töötlejate eelarves. Eelarvevahendid on planeeritud ja arendustöid nende süsteemidega liidestamiseks ei ole ette nähtud. Eriti problemaatiline on see olukorras, kui andmeedastuse nõusoleku süsteemi kasutamine on kohustuslik ja seadus peaks jõustuma üldises korras. Seega palume seletuskirja täiendada eelnõu seadusena vastuvõtmisel tekkivate kuludega. Seletuskirja kohaselt on eelnõus ette nähtud, et nõusolekuteenuse kaudu andmete edastamise kulud on võimalik kehtestada valdkondlikus seaduses, kui RIS-i kuuluva andmekogu vastutav töötleja seda vajalikuks peab. Juhime tähelepanu, et sellist sätet eelnõus ei ole. Vastavad sätted olid varasemas, 2022. aastal kooskõlastamisele edastatud eelnõu versioonis. Teeme ettepaneku taastada eelnõu varasemad sätted või lisada säte, mille alusel oleks andmekogu vastutaval töötlejal õigus keelduda vastava võime loomisest, kui see takistab avalike ülesannete täitmist või on ebaproportsionaalselt kulukas. Palume kaaluda võimalust andmeedastuse nõusoleku andmekogu eesmärgi juurde lisada ka nõusoleku tagasivõtmine. See on üks 14  toiming, mida isik võib teha ning andmekogu eesmärgi täiendamisel on isikul võimalik teada saada kõik toimingud, milleks andmekogu luuakse. Samuti nõusoleku tagasivõtmine toob kohustusi nii andmekogu pidajale kui ka andmesaajale. Lisaks palume seletuskirjas täpsemalt välja tuua nõusoleku tagasivõtmisega seonduvad tegevused nii andmesubjekti kui ka andmesaaja vaatenurgast. Seletuskirja lk 26 on toodud nõusolekusüsteemi andmeandjana ka …rahvastikuregistri (vastutav töötleja Siseministeerium) põhiandmeid. Selguse huvides täpsustame, et rahvastikuregistri seaduse 4. peatükis on toodud rahvastikuregistri andmete koosseis ning selles ei ole andmeid jaotatud põhiandmeteks ja muudeks andmeteks. 16. Tähelepanekud keeleseaduse muutmise kohta eelnõus ja seletuskirjas Arvestatud. Tõlkeandmekogu puudutava sätte lõike 3 sissejuhatavas lauses on sõna „säilitatakse“, seega järgnevates punktides ei ole vaja seda sõna korrata. 17. Loodavates andmekogudes (sh tõlkeandmekogus) on ette nähtud ka Mittearvestatud. isikuandmete töötlemine, kuid kõnealustes sätetes ei ole toodud isikuandmete kategooriaid, mida andmekogus võib töödelda. Eelnõus on seaduse tasandil sätestatud, milliseid isikuandmeid Detailsem loetelu võib olla toodud vastavas põhimääruses, kuid vastavates andmekogudes töödeldakse, muud töödeldavad andmesubjektil peab olema võimalik saada seadusest teada, millised andmed ja andmete täpsem koosseis sätestatakse tulenevalt AvTS piirid seadusandja on andmetöötlejale ette näinud. Samuti ei ole §-ist 435 seda dubleerimata rakendusaktis. eelnõus toodud, mida täpsemalt põhimäärustes tuleb reguleerida (nii eelnõu § 1 kui ka § 2 alusel loodavate andmekogude sätetes). Seletuskirjas on küll viidatud avaliku teabe seaduse vastavale sättele, kuid see on üldnorm ning sellest ei selgu, mida konkreetsemalt Vabariigi Valitsus võib täpsustada. 18. Tõlkeandmekogu kohta soovime selgitusi järgmistele küsimustele: Arvestatud, seletuskirja vastavalt täiendatud. 15 - kas tõlketööde tellimine käib läbi loodava andmekogu või on see kogum, kuhu hiljem kõik tellitud tõlketööd tuleb detailselt sisse kanda? - kuidas tõlkeandmekogu toetab vajalike andmetega riigiasutuste tõlketööde planeerimist ja korraldamist? Seni pole tõlketöid ette planeeritud, vaid neid on tellitud vastavalt vajadusele. - kuidas täpsemalt võimaldatakse riigiasutustel tõlkida teavet eesti keelest ja eesti keelde ning hallata tõlketöid? - millist tuge pakub tõlkevärav tõlke kvaliteedi ning terminoloogia ühtluse ja arendamise tagamisel? - kuidas mõjutab tõlkevärava kasutuselevõtt ministeeriumi töökorraldust ja -koormust, sh vandetõlgi töö ülevaatamist ja koostöös vandetõlgiga parandamist? - kas ja kuidas muutub praktikas justiitsministri määruse „Vandetõlgile tõlketööde määramise ja täitmise kord ning tasumäärad“ § 7, eriti lõigete 3–5 rakendamine? Selle määruse § 81 lõike 1 kohaselt peab ministeerium võtma tõlkevärava kasutusele hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuaril. Seaduseelnõu seletuskirjas (lk 3) on aga VTK koostamata jätmist põhjendatud sellega, et tõlkevärav on vabatahtlik. Samuti on mõjuanalüüsis (lk 31) nimetatud risk, et seda ei võeta kasutusele. Seega on seletuskirja erinevates osades vastuolud. - mis on konkreetsed ülesanded, mida ministeerium saab ja peab tõlkeväravas täitma? - kuhu luuakse seletuskirja mõjuanalüüsis mainitud uus teenistuskoht sisutoimetaja, kas Eesti Keele Instituuti? Mil määral suureneb ministeeriumi töökoormus, k.a võimaliku (termini)koostöö tõttu Eesti Keele Instituudiga? Arvestada tuleb ka riigi majanduslikku seisu ja kärpekava. - kes on tõlkemälu omanik (avalikule sektorile mõeldud keskkonna puhul tegelevad muudatusettepanekute ülevaatamisega tõlkemälude omanikud) – kas riigiasutus (kes neist?) või vandetõlk? 16  7. Sotsiaalministeerium 19.  Sotsiaalministeerium on varasemalt välja toonud, et eelnõus ei sisaldu Arvestatud osaliselt. sätteid, mis võimaldaks andmeandjal üheselt keelduda nõusolekuteenuse pakkumisest (st ühtlasi õigust mitte liidestuda Andmenõusoleku teenus on mugavusteenus lõppkasutajale ja andmeedastuse nõusoleku andmekoguga). Samas ei ole õigusnormide kohustuslik nõusolekupõhisel andmeedastusel. Erandite loomine pinnalt selge, millistel alustel ja kaalutlustel on teabevaldajal õigus kohustuslikkusele ei ole põhjendatud, kuivõrd nõusolek ei mõjuta nõusolekuteenuse kasutusest loobuda. seadusjärgset andmete töötlemise alust. Kui andmetöötlus on andmesubjekti nõusoleku alusel, ei ole võimalik andmekogu Selgus, kas riigi infosüsteemi kuuluvad andmekogud peavad vastutaval töötlejal andmeedastusest keelduda. Seletuskirjas on nõusolekuteenuse andmekoguga liidestuma või mitte, on äärmiselt täiendatud ka, kellele on süsteem kohustuslik. Seletuskirja selles oluline. See puudutab nii haldusorgani ressursikulu kui kaudselt osas täiendatud. Kindlustava süsteemina enam ei sätestata isikute õigusi mugavusteenuste kättesaadavusele. Nende vahel tuleb andmenõusoleku süsteemi. leida sobiv tasakaal – mugavusteenusega ei tohiks ohtu sattuda andmekogu pidamisega seotud peamised eesmärgid, milleks andmeid Kulude osas vt eespoolseid selgitusi. Jõustumisaja osas on erisäte algselt koguti (nt arendada ja teenindada andmekogu põhikasutajaid olemas. Säilitustähtajad samuti seaduses olemas. kui tervishoiuteenuse osutajaid vs teenindada eraettevõtjaid erinevate andmete otseedastuseks). Esmalt täiendatakse seadust riigi infosüsteemi kindlustavate süsteemidega (andmeedastuse nõusoleku süsteem ja keskne volituste haldamise süsteem). Nii kehtiv AvTS kui ka eelnõus kavandatud täpsustus viitab, et andmeedastuse nõusoleku süsteem kui kindlustav süsteem on riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude pidamisel kohustuslik. Seetõttu tekib juba selle pinnalt küsimus, et kui nn nõusolekuteenuse andmekogu ei ole kohustuslik, siis miks on kohustuslik selle kindlustava süsteemi kasutamine? Eelnõu väljatöötanud ministeerium selgitas, et andmekoguga ei pea liidestuma, sellele leiab teatud viiteid ka seletuskirjast, kuid seda ei toeta kavandatud normid seaduses. Kui kindlustava infosüsteemi osas isegi parandus eelnõus teha (vrld AvTS § 439 lg 3 teine lause), siis riigi 17  infosüsteemi kuuluva andmekogu puhul eeldatakse loodud andmekogude kasutamist (vt AvTS § 431 lg 3 ja § 433 lg 2, § 436 lg 2). Käesoleval juhul luuakse uus riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mida andmekogude regulatsiooni kohaselt tuleb kasutada, kui selline põhiandmetega andmekogu on loodud. Lähtudes AvTS § 433 lg-st 5 tuleb igal nõusolekuteenuse andmekogu kasutajal tuua andmekogu põhimääruses ka andmeandjad, milleks on sellisel juhul nõusolekuteenuse andmekogu. Arenduse planeerimine on tulenevalt piiratud arendusressursist ning vastutusvaldkonna prioriteetidest pikem protsess. Olukorras, kus liidestustaotlusega soovitav andmevahetusteenus ei ole andmekogu pidaja vaatest prioriteetne (vajadus selleks ei ole märkimisväärne vms), peaks olema võimalik liidestumisest keelduda või loobuda üldse selle kasutusest (nt teatud valdkonnas või teatud andmete osas, kus liidestus ei täida avalikku huvi ega toeta terviseandmete osas inimese tervist vms). Seetõttu jääb jätkuvalt üles küsimus, milliste normide alusel toimub otsustuse kaalutlus ja teabevaldaja saab tugineda keeldumisele (vt teiste seaduste näiteid)? Seletuskirja kohaselt käivitab kogu vajaduse ettevõte, kes andmeid sooviks, samas võiks soovidest justkui kogu aeg keelduda. Seega ei ole õiguste kasutus selge ka ettevõtete vaatest, isegi kui sellist õigust jaatada. Puudub selgus, kuna üldse teenust on võimalik saada. Siit tekib omakorda küsimus, kui mitmele juhule või millisele valdkonnale riiklik andmekogu ja kindlustav süsteem üldse luuakse.  Oluline on rõhutada, et nõusolekuteenus ei ole päris samastatav ei teabenõude (AvTS § 23 lg 2 p 4) ega isiku õigusega saada oma andmetest koopia (IKÜM art 12 ja 15). Mõlemad viidatud õigused põhinevad eelkõige ühekordsel väljastusel, millest nõusolekuteenus oluliselt erineb. Viimasega luuakse enamasti püsiv teenus, mis on mõeldud vähemalt teatud perioodil teenusena toimima. See toob kaasa 18  nii konkreetse teenuse arenduse kui ka selle püsiva halduskulu. Seetõttu ei ole päris õige väide, et eelnõu muudatused ei ole kulu- ega ajamahukad. Kui nõusolekuteenuse kui riigi infosüsteemi kuuluva andmekogu andmeid tuleb asuda rakendama, sõltub tegelik ressursikulu huvist konkreetse valdkonna andmete vastu. Kuivõrd liidestustega seotud arendused ja kulud tuleb seletuskirja ja rakendusakti kavandi kohaselt katta andmekogu pidajal oma eelarvest (tööjõud ja muud ressursid) ja liitujaid võib olla palju (nt korraga mitu start-up-i), võib kaasnev kulu osutuda märkimisväärseks kui huvi andmete vastu on suur ning soovid üksteisest erinevad. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala andmekogusid haldab Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK), kelle hinnangul on kulu tekkekohti mitmeid. TEHIK-u hinnangul tuleb iga nõusolekuteenuse liidestuja korral arendada uus X-tee teenus, arvestades konkreetseid andmevajadusi, ehk mida üks või teine liidestuja nõusoleku alusel soovib. Näitena võib tuua TEHIK-u arendatud X-tee teenuse, kus selle loomisel tuli teha kaks eraldi päringut ja erinevate andmekomplektidega – nt kõik inimese immuniseerimised ja kõik inimese Sars-COV-2 analüüside tulemused. Sellise töö maht oli 888 töötundi ja töö kogumaksumus oli 48 102,96 eurot. Iga uue kolmanda osapoole puhul, kes tahab teisi andmekoosseise, tähendab see TEHIK- ule täiendavaid arendusi. Kolmanda sektori mugavusteenused ei pruugi olla asutuse vaatest prioriteetsed ning eelkõige ei tohiks ohtu sattuda haldusülesannete täitmine. Seetõttu on oluline välja tuua, et selliste kuludega ei ole käesoleval juhul arvestatud, mistõttu on keeldumise aluste selgus seda olulisem.  Ühtlasi palume seletuskirjas selgitada liidestumistaotluse menetlusprotsessi kuni arenduseni ja sellele kohalduvaid tähtaegu (nt 19  taotluse menetlus, arendus ja õigusaktide muutmine andmekogude põhimääruses). Selgitused on selles osas pealiskaudsed.  Sõltuvalt sellest, kuidas kohustusi mõista, võib vajada seaduse rakendamine üleminekuaega (nt kui see eeldab erisuste tegemist eriseadustes).  Kindlasti tuleks eelnõu täiendada nõusolekute ja tahteavalduste säilitamise erisustega, et võimaldada regulatsiooni paindlikkus. Kui personaalmeditsiini teenuse raames liidestuksid teenusega nii geenivaramu kui tervise infosüsteem, siis erineksid tahteavaldusele kehtestatud nõuded eelnõus kavandatust (nt opt-in vs opt-out). Personaalmeditsiini kavandatu näitel tuleks isiku tahteavaldus geeniandmete ülekandmiseks geenivaramust tervise infosüsteemi säilitada kooskõlas andmekogu enda kehtestatud reeglitega ehk säilitamine sõltuks viimasest tahteavaldusest, millega andmeedastus lõpetatakse (eelnõu kohaselt säilitakse andmed kolm aastat tahteavalduse tegemisest). Milline võiks olla sobiv eriregulatsioon, sõltub andmete tundlikkusest ja liidestuvast andmekogust. Seetõttu võiks jääda eelnõu sõnastus paindlikum, et võimaldada vajadusel erinevate andmekogude liidestumine. Eelnõu võiks täiendada nt järgmiselt (täiendus allajoonitult): „Nõusoleku andmekogus töödeldavaid andmeid ja logisid säilitatakse kolm aastat pärast tahteavalduse tegemist või nõusoleku kehtivuse lõppemist, kui riigi infosüsteemi kuuluva andmekogu tingimused ja säilitamise tähtaeg ei ole sätestatud seaduses või selle alusel antud õigusaktis teisiti.“  Eelnõust ja seletuskirjas ei selgu, millistele nõuetele peab vastama andmesaaja (nt kui võtta aluseks teabevahetus andmekogude vahel, 20  kus nt tervise infosüsteemis andmeid saav infosüsteem peab vastama küberturvalisuse kõrgematele nõuetele kuivõrd andmeandja annab andmesaajale üle eriliiki isikuandmeid). Arvestades terviseandmete vastu toimepandud küberründeid, võib see olla asjakohane lisakriteerium. Seletuskirjas puudub ka info, kas loodavatel uutel teenustel on võimekus toetada nt sündmusteenuseid.  Seoses volituste infosüsteemiga toome eraldi välja, et TEHIK haldab ja arendab Tööinspektsiooni tööelu infosüsteemi, mille peamised kasutajad ongi just ettevõtted. TEHIK on rakendanud rollidest lähtuvat volituste süsteemi. Sarnaselt nõusolekuteenusega tekib siingi küsimus, kas eelnõus planeeritud keskne volituste haldamise andmekogu on kohustuslik või mitte. Kuigi sellega seotud volituste haldamise kindlustav süsteem ei ole kohustuslik (selgelt normist nähtuv), võiks eelnõu selgelt viidata ka selle andmekogu liidestumise vabatahtlikkusele (tegemist on riigi infosüsteemi kuuluva andmekoguga). Kui loodav andmekogu tähendab liidestumist ja keskse loogika muutmist, tähendaks see TEHIK-u rakendatud teenustele kindlasti suurt rahalist kulu (nt tänase tööelu infosüsteemi õiguste halduse sünkroonimine muu infosüsteemiga läheb maksma kuni 300 000 eurot). Tegemist ei ole pelgalt liidestusega vaid selle testimise-, analüüsi- ja arenduskuluga, mis võib olla lõppastmes üsna märkimisväärne. Seetõttu tuleks selgelt sätestada, kas andmekoguga liidestumine on kohustuslik või mitte. Arvestades kogu eelnevat, ei ole meil võimalik kooskõlastada eelnõu sellisel kujul, kus teenuste toimivus ning osapoolte kohustused on ebaselged. Kordame veelkord oma esialgset mõtet, kaardistada pakutavad andmeedastusteenused nõusolekuteenuste andmekogu põhimääruses (iga andmekogu pidaja annab selleks sisendi). Nii tagatakse ka andmete kättesaadavuse läbipaistvus ettevõtetele ning on selge, et ootused ei saa olla sellest laiemad. 21  8. Andmekaitse Inspektsioon 20. Seaduse eelnõule lisatud rakendusakti kavandi (lisa 1) § 2 lõike 2 Arvestatud. IKÜM artikkel 20 osas (andmete ülekandmise õigus) punkti 2 järgi võimaldab andmeedastuse nõusoleku süsteem arvestame tähelepanekuga ning see on eelnõust välja jäetud. andmesubjektil esitada EL isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) Analüüsime tulevikus. artiklis 20 sätestatud õiguse kohaldamiseks isikuandmete ülekandmise taotlust tema kohta käivate isikuandmete edastamiseks infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu ühest riigi infosüsteemi (edaspidi ka RIS) kuuluvast andmekogust teise riigi infosüsteemi andmekogusse. Seaduse eelnõu seletuskirjas (lk 6) on selgitatud, et andmete ülekandmise tahteavalduse all peetakse silmas eriseadusest sätestatud inimese õigust edastada andmete ülekandmise tahteavaldus tema kohta käivate isikuandmete edastamiseks X-tee kaudu ühest RIS-i kuuluvast andmekogust teise RIS-i kuuluvasse andmekogusse. Seletuskirjas on viidatud IKÜM artikkel 20 lõikele 1, mis sätestab andmete ülekandmise õiguse ja selle õiguse teostamise eeldused, milleks on mitme kumulatiivse tingimuse täitmine: andmesubjektil on õigus saada teda puudutavaid isikuandmeid, mida ta on vastutavale töötlejale esitanud, struktureeritud, üldkasutatavas vormingus ning masinloetaval kujul ning õigus edastada need andmed teisele vastutavale töötlejale, ilma et vastutav töötleja, kellele kõnealused isikuandmed on esitatud, seda takistaks, kui: a) töötlemine põhineb nõusolekul või andmesubjekti osalusel sõlmitud lepingu täitmisel ning b) andmeid töödeldakse automatiseeritult. Samuti on seletuskirjas viidatud IKÜM artikkel 20 lõikele 3, mille järgi ei kohaldata andmete ülekandmise õigust, kui andmeid töödeldakse avalikes huvides oleva ülesandme täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks. Samas leitakse seletuskirjas, et eelkirjeldatud õiguse teostamine ei ole siiski välistatud, kui riigisiseses õiguses selline võimalus ette nähakse. Andmete ülekandmise õigus on praktilise näitena olulisel kohal 22 personaalmeditsiini arendamisel, näiteks andmete ülekandmiseks geenivaramust tervise infosüsteemi (edaspidi TIS) juurde arendatavasse genoomiandmete infosüsteemi (edaspidi GAIS). RIS-i kuuluvate andmekogude vastutavad töötlejad on sellises võimaluses kokku leppinud ja selle nõusolekusüsteemi platvormil ette näinud. AvTS muutmisega nähaksegi ette võimalus teostada andmete ülekandmise õigust juhul, kui vastav eriseadus selle ette näeb. Sel juhul saab asjakohase tahteavalduse anda nõusolekusüsteemis. Inspektsioon nõustub seletuskirjas tooduga osas, et IKÜM-st tulenevalt on inimesel õigus endaga seotud isikuandmeid vabalt kasutada. Samuti on IKÜM läbiv mõte füüsilise isiku kontrolli suurendamine oma andmete üle, mis on ka IKÜM artikli 20 eesmärk – suurendada andmesubjektide mõjuvõimu seoses oma isikuandmetega. IKÜM põhjenduspunktis 68 on artikkel 20 osas selgitatud, et kontrolli tugevdamiseks oma andmete üle, peaks andmesubjektil isikuandmete automatiseeritud töötlemise korral samuti olema lubatud saada teda puudutavaid isikuandmeid, mida ta on vastutavale töötlejale esitanud, struktureeritud, laialdaselt kasutatavas, masinloetavas ja koostalitlevas vormingus ning edastada neid teisele vastutavale töötlejale. Vastutavaid töötlejaid peaks julgustama arendama koostalitlevaid vorminguid, mis võimaldavad andmete ülekantavust. Eelnõu seletuskirja joonealuses viites 2 on märgitud, et IKÜM-i artiklist 20 tulenev andmesubjekti õigus, mille puhul andmete ülekandmist ühelt vastutavalt töötlejalt teisele võib nõuda vaid juhul, kui vastutav töötleja töötleb andmeid nõusoleku või lepingu alusel. Nõudeõigus ei kohaldu juhul, kui isikuandmeid töödeldakse avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks. See asjaolu ei keela aga avaliku sektori asutustel kodanikule sellist õigust soovi korral pakkuda. Sellise lähenemisega ei saa aga nõustuda ning see läheb ka vastuollu avalikus õiguses kehtiva põhimõttega, et kõik, mis pole lubatud, on keelatud. AvTS § 431 lõike 1 ja § 433 lõike 1 järgi on andmekogu riigi, omavalitsuse, avalik- 23 õigusliku juriidilise isiku või muu avalikke ülesandeid täitva isiku infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete kogum, mis asutatakse seaduse või selle alusel antud õigusaktiga ja selles sätestatud ülesannete täitmiseks. Kui haldusorgan kogub andmeid andmekogusse, siis tuleneb õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks üldjuhul IKÜM artikkel 6 lõike 1 punktist e ehk andmed on vajalikud vastutava töötleja avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks. See aga tähendab, et andmekogus isikuandmete töötlemise reguleerimisel tuleb arvestada ka IKÜM artikkel 6 lõikega 3, mille järgi tuleb isikuandmete töötlemise alus kehtestada kas liidu või liikmesriigi õigusega, sh määrata õiguslikus aluses isikuandmete töötlemise eesmärk, töötlemisele kuuluvate andmete liik, asjaomased andmesubjektid, säilitamise aeg, üksused, kellele võib andmeid avaldada ning meetmed seadusliku ja õiglase töötlemise tagamiseks. Lisaks näeb AvTS § 435 lõige 1 ette, et andmekogul peab olema põhimäärus, milles muu hulgas sätestatakse andmekogusse kogutavate andmete koosseis. Inspektsioon on andmekogusid puudutavas juhendis selgitanud, et põhimäärus peab sisaldama ammendavat loetelu andmekogusse kogutavatest andmetest, sealjuures peab loetelust selguma, kelle kohta neid andmeid kogutakse. Põhjenduspunktis 68 on lisaks märgitud, et oma olemuselt ei tohiks IKÜM artiklis 20 toodud õigust kasutada isikuandmete vastutavate töötlejate suhtes, kes töötlevad isikuandmeid oma avalike ülesannete täitmisel. Seetõttu ei tuleks seda kohaldada, kui isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja juriidilise kohustuse täitmiseks või avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks. Kuna nii Eesti Vabariigi põhiseadusest kui ka IKÜM-st tulenevalt peab andmekogudes toimuv isikuandmete töötlemine olema õigusaktides selgelt ja täpselt reguleeritud, siis antud juhul jääbki selgusetuks, kuidas peaks andmete ülekandmise õiguse realiseerumine täpsemalt toimuma, kui taotletakse andmete ühest andmekogust teise 24 ülekandmist (nt taotletakse terviseandmete või geeniandmete ülekandmist rahvastikuregistrisse, maksuregistri andmete ülekandmist tervise infosüsteemi vms). Küll aga on artikli 29 alusel asutatud andmekaitse töörühma vastu võetud dokumendis „Suunised 3 (3) andmete ülekandmise õiguse kohta“ andmekaitse töörühm joonealuses viites 16 (lk 8) muu hulgas leidnud, et /…/ andmete ülekantavust ei kohaldata juhul, kui töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks või kui vastutav töötleja täidab oma avalikke või juriidilisi kohustusi. Seepärast ei ole vastutavatel töötlejatel kohustust sellistel juhtudel ülekandmist võimaldada. On aga hea tava töötada välja ülekandmise taotlustele automaatse vastamise menetlused, järgides andmete ülekandmise õigust reguleerivaid põhimõtteid. Selle näide on valitsuse pakutav teenus, mis võimaldab hõlpsalt alla laadida üksikisiku varasemaid tuludeklaratsioone. See tähendaks, et andmesubjektile luuakse võimalus saada RIS kuuluvast andmekogust teda puudutavaid isikuandmeid struktureeritud, üldkasutatavas vormingus ning masinloetaval kujul ning seejärel säilitada neid andmeid edaspidiseks isiklikuks kasutamiseks, ilma et andmeid tingimata teisele vastutavale töötlejale edastataks. Samas märgime, et nimetatud suuniste puhul on tegemist kinnitamata suunistega, mis tähendab, et Euroopa Andmekaitsenõukogu ei ole nende osas veel oma seisukohta andnud. Kokkuvõtteks rõhutame, et inspektsioon ei näe probleemi IKÜM artiklile 20 tuginevat andmete ülekandmist RIS kuuluvast andmekogust muule andmetöötlejale, kuid näeb probleemi, kui andmete ülekandmine toimub ühest RIS kuuluvast andmekogust teise andmekogusse. See osa vajab täiendavat analüüsimist. 9. Eesti Linnade ja Valdade Liit Punkti 3 kohaselt täiendatakse seadust §-ga 4310 „Andmeedastuse Arvestatud enne avalikule kooskõlastusele saatmist. nõusoleku andmekogu“. Olemas seaduse tasandil, vt eelnõu § 4310 lg 2 ja selgitusi seletuskirjas. 25  Vastavalt Põhiseaduse §-le 26 peab isikuandmete töötlemise osas seaduses olema nõusolekuteenuse isikuandmete koosseis ja töötlemise ulatus. Andmekaitse Inspektsioon ja Justiitsministeeriumi andmekaitsetalitus on seda asjaolu korduvalt rõhutanud, seega tuleks uues õigusloomes sellega ka arvestada. 21. Ei seaduse muudatus ega selle alusel koostatud nõusoleku andmekogu Arvestatud enne avalikule kooskõlastusele saatmist. põhimäärus ei sisalda andmete säilitamise tähtaega, st ei ole arusaadav, Olemas seaduse tasandil, vt eelnõu § 4310 lg 4 ja selgitusi kui kaua nt tagasivõetud või tähtaja saabumisel kehtetuks muutunud seletuskirjas. nõusolekuid säilitatakse. Samuti puudub logide säilitamise tähtaeg. 22. Eelnõust ja selle seletuskirjast ei selgu, kuidas täidetakse IKÜM Arvestatud osaliselt. artiklites 13 ja 14 sätestatud andmesubjekti teavitamise kohustus Eelnõust ei pea selguma IKÜM art 13 ja 14. Need on andmekaitsetingimustest. Andmesubjekt peaks saama enne nõusoleku andmesubjekti teavitamise sätted. Nõusoleku teenuse tutvustust andmist võimaluse tutvuda selle isiku andmekaitsetingimustega, on võimalik andmesubjektil lugeda eesti.ee´s ( kellele isikuandmete edastamiseks ta nõusoleku annab. https://www.eesti.ee/nousolek/et#nousolekuteenus) ning RIA Põhimäärusesse on küll kirjutatud, milline teave andmesubjektile kodulehelt (https://ria.ee/riigi-infosusteem/inimkeskne- teatavaks tehakse, kuid kuidas see toimub, jääb selgusetuks. Kuidas andmehaldus/nousolekuteenus). Samuti nõusolekut andma tagatakse elanikkonna haavatavama osa kaitse (inimesed, kes on minnes kuvatakse isikule info (sh info, et riik ei saa vastutada laenudest sõltuvuses ja vajavaks pigem majandusnõustamist; kolmandate osapoolte andmetöötluse eest). Täpsustame puuetega, kuid teovõimelised isikud, kes vajavad enamasti täiendavaid seletuskirja selles osas. selgitusi selle kohta, mida nõusolek tähendab ja mida selle alusel tehakse jt)? Palume seletuskirjas selgitada. 23. IKÜM-i artiklist 20 tulenev andmesubjekti õigus anda nõusolek Ei arvesta. andmete ülekandmiseks ühelt vastutavalt töötlejalt teisele ei tähenda Andmed avab nõusolekuteenusesse andmeid säilitav andmekogu seda, et nõusoleku võib anda määratlemata tingimustel määratlemata lepingu alusel. Nõusolekuteenus ei otsusta, kellega andmekogu isikute ringile. Eelnõust ei selgu, kuidas tagatakse, et isikuandmed ei koostööd teeb. Teavitus on tehtud andmesubjektile töötle isik, kes ei vasta IKÜM nõuetele või, et isikuandmeid ei edastata nõusolekuteenuse juures. Andmesubjekti valik on see, kellega ta riikidesse, kuhu neid ei ole lubatud edastada. Palume seletuskirjas soovib oma nõusolekut jagada. IKÜM art 20 võeti eelnõust välja. täpsustada, kas ja kuidas RIA kontrollib, et tegemist on IKÜM nõuetele vastava andmetöötlejaga või on see täielikult inimese enda vastutus? 24. Lisaks ei selgu kuidas on isikul võimalus võtta oma andmete Arvestame osaliselt. töötlemise nõusolek tagasi. Palume seletuskirjas selgitada. 26  Selgitused on antud seletuskirjas, kuid täpsustame neid selgitusega, et Eesti Teabeväravas on nupp nõusoleku tagasivõtmiseks. 25. Täiendavat selgitust või näiteid vajaks ka see, miks on vajalik ühest Selgitame, et üldjuhul on tõepoolest andmetöötluse õiguslik alus avaliku sektori andmekogust andmete teise avaliku sektori avalikus sektoris, kas avaliku ülesande täitmiseks teenuse andmekogusse kandmiseks nõusolekut – avalikus sektoris töödeldakse osutamine (GDPR art 6 lg 1 p e ) või juriidiline kohustus (GDPR isikuandmeid avalike ülesannete täitmiseks ja nõusoleku võtmine art 6 lg 1 p c). Mugavusteenuste (vabatahtlik teenus) puhul on olukorras, kus tegelikult on andmete töötlemiseks mõni muu alus, on lubatud tugineda ka nõusolekule, vt täpsemalt seletuskirja. eksitav. 26. Keeleseadust täiendatakse §-ga 71 „Tõlkeandmekogu“. Mittearvestatud. Eelnõu kohaselt on tõlkeandmekogus üheks andmete töötlemise eesmärgiks võimaldada riigiasutustel tõlkida teavet eesti keelest ja KOVid saavad liituda tõlkevärava arendamise järgnevates eesti keelde ning hallata tõlketöid. Arvestades, et tegemist on etappides. Selles osas on täiendatud seletuskirja. üleriigiline innovaatiline arendusprojektiga, oleks mõistlik anda ka kohalikele omavalitsustele võimalus parandada tõlgete kvaliteeti ja vähendada dubleerivaid arenduskulusid. Teeme ettepaneku sõnastada keeleseaduse § 71 lõige 1 järgnevalt: (1) Tõlkeandmekogus töödeldakse andmeid eesmärgiga: 1) võimaldada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustel tõlkida teavet eesti keelest ja eesti keelde ning hallata tõlketöid; 2) pakkuda tuge tõlke kvaliteedi ning terminoloogia ühtluse ja arendamise tagamisel; 3) toetada vajalike andmetega riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste tõlketööde planeerimist ja korraldamist. 10. Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon 27. EVEA toetab lähenemist, et riigi hallatavate andmete kasutamise ja Ei arvesta. Nõusolekuteenuse puhul on andmekogu vajalik luua, edastamise reeglid oleksid korrektselt kehtestatud ja andmekogude vastavalt AvTS § 43.1 ja 43.3. Lisaks aitab AKI andmekogude ning nende pidamist kindlustavate süsteemide toimimine tugineks juhend. Selgitame täpsemalt seletuskirjas. Õiguslikuks aluseks kaasaegsele tehnoloogiale. Arusaamatuks jääb aga vajadus kehtestada andmetöötlus on nõusolek, mitte avaliku ülesande täitmine eraldi andmekogud andmeedastuse nõusolekute ja keskse volituste 27 haldamise jaoks. Isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt on (GDPR art 6 lg 1 p e) ega ka juriidiline kohustus (GDPR art 6 lg 1 isikuandmete töötlemine seaduslik näiteks siis, kui see on vajalik p c). Isikuandmete töötluse osas vt täpsemalt seletuskirja. avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks, samuti siis, kui andmesubjekt on andnud nõusoleku töödelda oma isikuandmeid ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil. Avaliku teabe seaduse kohaselt on andmekogu riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete kogum, mis asutatakse ja mida kasutatakse seaduses, selle alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks. Avalike ülesannete täitmisel ja muude teenuste osutamisel andmete edastamiseks antavad nõusolekud ja volitused esindajate määramiseks ei ole sellised andmed, mille kogumiseks ning töötlemiseks on vajalik asutada eraldi andmekogu. Vabariigi Valitsuse määruse „Eesti teabevärava eesti.ee haldamise, teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja kord“ kohaselt võib Riigi Infosüsteemi Amet küsida teenuse lõppkasutajalt lisanõusolekut mugavusteenuse kasutamiseks, kui selle teenuse kasutamata jätmine ei mõjuta teenuse lõppkasutaja seaduses sätestatud õigusi. Siis saab koondada erinevate andmekogude teabe andmesubjekti jaoks teabevärava töölauale kokku. Avaliku sektori asutused ja isikud võivad ka pakkuda eraõiguslikele isikutele teenuseid, mille osutamiseks võib olla vaja küsida nõusolekut isikuandmete töötlemiseks, sealhulgas ülekandmiseks. Isikuandmete töötlemisega seotud teenuste pakkumiseks on ikkagi vaja kõigepealt eriseadustes kehtestada nende osutamise reeglid ja tingimused (näiteks nõusolek andmete ülekandmise jaoks). Üks teema on sätestada, millistel juhtudel on võimalik avalike ülesannete täitmisega seotud andmeid ühest andmekogust teise üle kanda või eraõiguslikule juriidilisele isikule edastada. Sellisel juhul on küsitav, kas andmesubjekti nõusolek üldse saab olla üheks lisatingimuseks selliste toimingute jaoks. Teine teema on seotud juhtudega, kui tegemist ei ole 28 avalike ülesannete täitmisega. Siis andmekogudes olevate andmete töötlemiseks andmesubjekti nõusoleku küsimine on asjakohane. Samas ei ole andmete edastamiseks antud nõusolekud sellised andmed, mille kohta on vaja asutada eraldi andmekogu. Nende nõusolekute töötlemise jaoks on olemas andmekogud, mille juures neid säilitatakse ja andmekogude pidamist kindlustavad süsteemid. Kõigepealt on vaja eriseadustes ette näha andmete ülekandmised, mis on võimalikud andmesubjekti nõusolekul. Sel juhul saab asjakohase tahteavalduse anda nõusolekusüsteemis, mis ei pea olema eraldi nõusolekute andmekogu. Eelnõu seletuskirja järgi ei ole aga senini ühtegi sellist eriseadust, kus selline nõusolekut vajav võimalus on ette nähtud. See tähendab, et siiamaani puudub vajadus sellisteks ülekanneteks. Hetkel ei küsita ka andmesubjekti nõusolekut andmete ülekandmiseks, kui andmeid töödeldakse avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks. Näiteks on liiklusseaduse kohaselt riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusel, notaril, kohtutäituril, abipolitseinikul ja samuti liikluskindlustuse fondil õigus juurde pääseda seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikele andmetele. Nimetatud seaduse järgi võib põhjendatud õigustatud huvi korral piiratud juurdepääsuga teavet väljastada ka kolmandatele isikutele. Põhjendatud õigustatud huvi olemasolu tuvastab ja andmete väljastamise otsustab Transpordiamet ning andmesubjekti nõusolekut ei küsita. Arusaadav on, et kui tekivad andmeedastuse nõusolekud, siis on vajalik süsteemi täiendamise ja automatiseerimise, et andmeid ei peaks käsitsi edastama. Aga selleks ei ole vaja asutada eraldi andmekogu ja tellida eraldi tarkvara selle andmekogu pidamiseks. Tekib ka küsimus, et kuidas on võimalik asutada andmekogu, kui sinna kantavaid andmeid (andmesubjekti nõusolekuid) ei ole selle asutamise hetkel olemas ja ei ole selgust, et kas ja millal need üldse tekivad. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et lisaks nõusolekusüsteemi tehnilise lahenduse esmastele arenduskuludele ja iga-aastase teenuse halduskuludele on 29  nõusolekusüsteemi kaudu andmete edastamise kulud võimalik kehtestada valdkondlikus seaduses, kui riigi infosüsteemi kuuluva andmekogu vastutav töötleja seda vajalikuks peab. Sellisel juhul katab kulud andmesaaja. Selline lähenemine on problemaatiline, kuna seadusi võtab vastu Riigikogu, mitte andmekogu vastutav töötleja. EVEA hinnangul nõuab väljaspool avalike ülesannete täitmist andmekogudes paiknevate andmete töötlemise ja edastamisega seotud valdkond põhjalikku analüüsi. 28. Ka eelnõuga reguleeritav keskne volituste haldamise süsteemi Mittearvestatud. kasutamine ei ole riigi ja kohaliku omavalitsuste andmekogude pidamisel kohustuslik. Tegemist on teenusega, mis võimaldab avaliku Tulenevalt asjaolust, et kõnesolev andmete (sh isikuandmete ja sektori asutustel hakata kasutama innovaatilist tehnoloogilist eriliiki isikuandmete) kogum vastab AvTS § 431 lõikes 1 lahendust. Samuti ei ole keskse volituste haldamise süsteemi nimetatud kriteeriumitele, luuakse eraldi andmekogu, tagamaks kasutamine vajalik seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks, andmete töötlemise seaduslikkus ja läbipaistvus. kuivõrd isikud saavad oma õigusi teostada ja oma volitusi hallata ka ilma selle süsteemi ja protsessita. Volitused esindaja määramiseks ja volituste keskne haldamise süsteem ei vaja eraldi andmekogu asutamist. Selliste andmete säilitamine on võimalik vastavate andmekogude juures ja nende töötlemine saab toimuda andmekogude pidamist kindlustava süsteemi kaudu. 11. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 29. Eelnõu kohta kommentaarid ega muudatusettepanekud puuduvad. Teadmiseks võetud. 12. Statistikaamet 30. Soovime siinkohal juhtida tähelepanu Statistikaameti riikliku statistika Teadmiseks võetud. seadusest (edaspidi RStS) tulenevatele pädevustele ning saada kinnitust, et meie tõlgendus seoses avaliku teabe seaduse Eelnõu kohta esimeselt kooskõlastusringilt saabunud tagasisidest muudatustega on korrektne ja tagab olemasolevate süsteemide tulenevalt on eelnõu muudetud viisil, et keskne volituste soovitud rakendamise ka tulevikus. haldamise süsteem ei ole riigi infosüsteemi kindlustav süsteem. Avaliku teabe seadusesse lisatakse muutmise eelnõuga § 4311 , mille lõike 1 kohaselt töödeldakse keskses volituste haldamise andmekogus 30 andmeid eesmärgiga võimaldada selle vastutaval töötlejal kontrollida juriidilise isiku esindaja või füüsilise isiku (edaspidi lõppkasutaja) volituse olemasolu ja ulatust ning võimaldada lõppkasutajal keskselt hallata tema poolt ja temale antud volitust riigi infosüsteemis. Samas piiratakse muutmise eelnõu punktis 2 riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude pidamist kindlustavate süsteemide kasutamise kohustuslikkust AvTS § 439 lõike 3 punktides 1–7 nimetatud süsteemidega, kuhu alla ei kuulu punktis 8 nimetatud keskne volituste haldamise süsteem. Seda on seletuskirjas põhjendatud asjaoluga, et nimetatud süsteemi kasutamine ei ole otseselt vajalik õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks, kuivõrd isikud saavad oma õigusi teostada ja oma volitusi hallata ka ilma selle süsteemi ja protsessita. Samas ka nenditakse, et kuivõrd selle tehnoloogilise lahenduse puhul on tegemist uuendusliku lähenemisega volituste haldamisele, ei ole mõistlik vähemalt esialgu kehtestada keskse volituste haldamise süsteemi kasutuselevõtmise kohustust, kuigi laiem kasutuselevõtt eesmärgina jääb alles. Statistikaamet on varasemalt koos Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusega (RmIT) osalenud volituste haldamise süsteemi ärianalüüsi koostamisel ning selgitanud enda ärivajadusi. Tulenevalt RStS §-ist 28 võimaldab Statistikaamet riikliku statistika tegijana andmeesitajatel täita oma kohustust õigeaegselt andmete esitamisel asjakohaste küsimustike ulatuses, andes ettevõtjast andmeesitajale võimaluse kontrollida enda kohustuse sisu ameti veebilehel https://www.stat.ee/et/esita-andmeid/andmete- esitamise-kohustus. Andmeid saab esitada elektroonilises andmeedastuskeskkonnas eSTAT, kus küsimustikud on osaliselt eeltäidetud. eSTATiga liitumiseks tuleb ettevõtte/asutuse esindusõiguslikul isikul esitada taotlus eSTATis, autentides ennast ID- kaardi, mobiil-ID või Smart-ID-ga. Ka füüsilised isikud, kes vabatahtlikkuse alusel on valmis uuringutes osalema, saavad andmeid esitada endale sobival ajal elektrooniliselt andmeedastuskeskkonnas estat.stat.ee. Taotluse alusel loob Statistikaamet ettevõttele/asutusele 31  tegevjuhi/peakasutaja, kes saab omakorda õiguse lisada oma ettevõttes/asutuses eSTATi andmeesitajaid ehk määrata küsimustike täitjaid. Samas süsteemis toimub ka volituste haldamine, mis võib iga küsimustiku puhul olla erinev. Sellest tulenevalt oleme hinnanud, et hetkel kesksena pakutav lahendus ei vasta veel täielikult Statistikaameti vajadustele. Tuginevalt eelpool kirjeldatud AvTS § 439 lõike 3 muudatusest, mille kohaselt sama sätte punktis 8 nimetatud keskne volituste haldamise süsteem pole kasutuselevõtuks kohustuslik, eeldame, et Statistikaamet võib jätkata enda süsteemi kasutamist seni, kui kesksele üleminek osutub vajadustele vastavaks. 31. AvTS-i lisatakse muutmise eelnõuga § 4310, mille lõike 1 kohaselt Teadmiseks võetud. Nõusolekusüsteemi kohustuslikkust töödeldakse andmeedastuse nõusoleku andmekogus (edaspidi selgitatud seletuskirjas. nõusoleku andmekogu) andmeid eesmärgiga omada keskset ülevaadet selle kohta, kas ja mis ulatuses on isik andnud nõusoleku oma isikuandmete edastamiseks riigi infosüsteemi kuuluvast andmekogust eraõiguslikule juriidilisele isikule või teinud tahteavalduse oma isikuandmete ülekandmiseks ühest riigi infosüsteemi kuuluvast andmekogust teise. AvTS § 439 lõike 3 kohaselt on andmekogude pidamist kindlustavad süsteemid kasutamiseks kohustuslikud kõigi riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude pidamisel ning AvTS § 439 lõikesse 1 punkti 7 lisamisega laieneb kohustuslikkus ka nõusolekusüsteemile. Sealjuures on seletuskirjas selgitatud, et RIS-i kuuluvate andmekogude vastutavad töötlejad peavad veenduma, et andmesaaja soovitud andmed on nende andmekogudes põhiandmed, kuivõrd AvTS-i § 436 lõige 2 näeb ette, et andmeid päritakse põhiandmekogust. See tähendab, et põhiandmed on RIS-i kuuluvasse andmekogusse kogutavad andmekogu unikaalsed andmed, mis tekivad andmekogu haldaja avalike ülesannete täitmise käigus ning vajalikke andmeid tuleks pärida just sellest andmekogust, kus need on registreeritud põhiandmetena. Statistikaamet tegutseb avalike ülesannete täitmisel eeskätt RStS ja isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi IKS) alusel. Oleme seni tõlgendanud, et riikliku statistika 32 tootmiseks kogutav ja töödeldav andmestik ei moodusta andmekogu avaliku teabe seaduse mõttes, kuivõrd RStS § 6 lõike 3 kohaselt riikliku statistika tegemisel moodustatavad andmestikud ja statistilised registrid ei ole andmekogud avaliku teabe seaduse tähenduses. Kuigi andmed on RStS § 3 lõike 1 tähenduses riikliku statistika tegija poolt talle seadusega antud ülesannete täitmiseks andmeesitajatelt kogutud või töödeldud üksikja koondandmed, sealhulgas riigi ja teiste andmekogude, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning juriidiliste isikute tegevuse käigus loodud või nende kogutud andmed, tuleb nende töötlemisel lähtuda nii isikuandmete kaitsest kui statistilisest konfidentsiaalsusest (RStS § 32 lg 3) ehk Statistikaametil on võrreldes teiste andmetöötlejatega suurem konfidentsiaalsuskohustus. Konfidentsiaalseid andmeid, kuhu alla kuuluvad ka isikuandmed, ei ole lubatud kasutada ühelgi muul kui statistilisel ja teaduslikul eesmärgil (RStS § 34 lg 11 ), kusjuures mõlemal juhul tuleb juhinduda ka IKS-ist (RStS § 31 ja 38). Seega hindab Statistikaamet, et eelnõuga kehtestatav süsteem ei ole ameti poolt rakendatav, kuivõrd Statistikaameti valduses olevaid andmeid ei saa käsitleda põhiandmetena AvTS käsitluses ning andmete edastamine kolmandatele isikutele saaks toimuda üksnes RStS ja IKS alusel. Lisaks on seletuskirjas viidatud, et nõusolekusüsteemi lahendus näeb esialgu ette nõusoleku andmise võimaluse Eesti isikukoodiga täisealistele täieliku teovõimega füüsilistele isikutele ning et nõusolekut on võimalik andmesubjektil anda ka nõusolekuteenuse väliselt, kuivõrd nõusolekuteenus on vabatahtlik andmesubjektile kasutamiseks. Eelnevast tulenevalt soovime kinnitust, et Statistikaamet võib ka edaspidi jätkata enda vajadustest lähtuva nõusoleku küsimise protsessiga. RStS § 35 lõike 2 kohaselt levitab riikliku statistika tegija isiku otsest või kaudset tuvastamist võimaldavaid andmeid ainult tema nõusolekul, välja arvatud käesolevast seadusest tuleneval juhul või kui andmed on avalikud tulenevalt seadusest. Samas siia alla ei kuulu statistilise üksuse otsest 33  või kaudset tuvastamist võimaldavad andmed teaduslikel eesmärkidel kasutamiseks RStS §-s 38 sätestatu kohaselt. Statistikaamet kasutab nõusoleku küsimise instrumenti eelkõige isiku-uuringute puhul, kuid ka sel juhul tuleb väga täpselt kirjeldada, millisel eesmärgil soovitakse isikuga seotud andmeid kasutada ning kes ja millises vormis on võimalikud volitatud töötlejad edaspidi, kui tegemist on näiteks uuringu tellijale andmete edastamisega isikustatud või pseudonüümitud kujul. See tähendab, et me ei saa igapäevases töös piirduda ka teoreetiliselt pakutava keskse lahendusega, kuivõrd RStS tähenduses on isiku mõiste laiem ja puudutab ka juriidilist isikut iseloomustavaid andmeid. 32. Statistikaamet toetab igati kesksete süsteemide loomist, mis laiendavad võimalusi andmete jagamiseks erinevate osapoolte vahel selges õigusraamistikus. Samas on meie hinnangul tühimik osas, mis puudutab ka andmete vastassuunalist liikumist ehk et isikul oleks võimalik anda keskselt nõusolek tema kohta eraõigusliku isiku poolt kogutud andmete jagamiseks riigiga, mis vähendaks andmeesitaja koormust ning samas tagaks turvalisuse ja läbipaistvuse volituste ulatuse osas. 33. Kokkuvõttes, Statistikaamet on valmis jätkuvaks koostööks Teadmiseks võetud. reaalajamajanduse ja teistes riigiga suhtlemist hõlbustavate lahenduste väljatöötamisele keskendunud töörühmades, et saaksime eelnevates punktides kirjeldatud süsteemid ka ameti vajadustest lähtuvalt edaspidi keskse tehnoloogia abil siiski rakendusele võtta nii füüsiliste kui juriidiliste isikute vaates. Seega näeme edaspidi suurt ühisosa, et leida ühiselt õiguslikud ja tehnilised lahendused ameti keerukamate kasutusjuhtude puhul. 13. Tartu Ülikooli õigusteaduskond 34. Arvamuse andmiseks edastatud eelnõuga kavatsetakse legaliseerida Teadmiseks võetud. nõusolekuteenus, mida Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) veebilehel Liiga üldine tagasiside, puudub konkreetne ettepanek. selgitatakse järgmiselt: „Nõusolekuteenuse abil saate lubada enda Andmenõusolekuteenus on vabatahtlik ja lihtsustab nõusoleku isikuandmete edastamise ettevõtetele, kes pakuvad isikuandmetel 34 põhinevaid uudseid ja isikustatud teenuseid. Nõusolekuid saab anda edastamiseks teenuse saamist. Muud kanalid jäävad alles, keegi ei ainult konkreetse teenuse jaoks vajaliku andmekomplekti jää teenustest ilma. See ei takista kuidagi teenuste kättesaadavust. edastamiseks. Pärast nõusoleku andmist edastatakse riigi käes olevad andmed nõusoleku saanud eraettevõttele. Nõusolekuteenuse kaudu saate otsustada enda isikuandmete töötlemise üle, valides ise kolmandad osapooled, kes teie andmetele juurdepääsu saavad. Nõusolekuteenuse kasutamine ning nõusolekute andmine on alati vabatahtlik. Antud nõusoleku saab igal hetkel tagasi võtta.“ Nõusolekuteenust tutvustati laiemale avalikkusele juba 2021. aastal, kui MKM tutvustas erinevaid võimalusi, sh personaalmeditsiini valdkonnas, mida nõusolekuteenus endaga kaasa tooks. ERRi uudisest võib lugeda: „"Meil on laiemalt eesmärk inimkesksest digiriigist, kus üheltpoolt inimesed juba saavad näha, kuidas andmeid riigi poolt töödeldakse. Nüüd me tahame ka võimestada inimesi, et nad saaksid ise otsustada, millised riigivälised osapooled ja millistel tingimustel saavad nende andmeid kasutada," ütles Velsberg.“ Olgugi, et esmapilgul kõlab õilsalt luua võimalus inimesele oma andmete käsutamise üle, kaasneb nõusolekuteenusega rida küsitavusi. Nõusolekuteenuse analüüsi riigihanke väljakuulutamisel defineeris MKM ise rea ohte, mis nõusolekuteenuse kasutuselevõtuga kaasnevad. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankedokumendi lisas 3 on tood järgmised riskid: Nõusolekuteenus tekitab ja suurendab nõudlust andmete järele Teenust osutatakse just nii, nagu olud lubavad. Kui tekib uus võimalus täiendavate andmete saamiseks, tekib andmekasutajatel ka soov oma kliente senisest põhjalikumalt või uutel viisidel analüüsida. Analüüsivajadust põhjendatakse kliendi maksevõime või kandidaadi tausta põhjalikuma hindamise vajadusega (finantseerimisasutused, kindlustusandjad, tööandjad). Algselt uudsed lahendused muutuvad 35 mõne aja möödudes üldlevinuks ning uueks normaalsuseks (võrdluseks turvakaamerate levik, maksehäireregistri kujunemislugu). Kokkuvõttes privaatsus taas aheneb. Ülemäärane andmetöötlus Praktikas määravad andmekasutajad, mis andmeid nad teenuse osutamiseks vajavad. Andmesubjektil on võimalus teenust mitte kasutada, kui küsitakse ülemääraselt andmeid. Samas inimesed ei süvene, ei saa aru, ei huvitu või ei oska hinnata. Juba praegu on väga levinud, et mobiilirakendused küsivad juurdepääsu kõikvõimalikele teenusega mitte seotud andmetele; kindlustusandjad küsivad perearstilt/raviasutuselt kogu patsiendi haigusloo, kuigi vajadus on saada üksnes kindlustusjuhtumisse puutuvaid terviseandmeid. Seni on perearstid/raviasutused otsustanud, mis andmed on asjassepuutuvad ja mida võib väljastada. Selle vahelüli kadumisel, võttes arvesse senist praktikat, võib arvata, et kindlustusandjad hakkavad töötlema oluliselt ulatuslikumalt terviseandmeid. Andmesubjekti otsustusvabadus lahjeneb Andmeedastuse algatamine on justkui andmesubjekti otsus, kuid tegelikult on see seatud teenuse saamise tingimuseks. Näiteks finantseerimisasutuse laenu taotlemise ja saamise tingimustes on nõue andmeedastuseks kas finantseerimisasutusele või tema poolt kasutatavale andmetöötlusettevõttele. Vastutasuks andmeedastuse eest võidakse pakkuda (varjatult) soodsamat hinda vms majanduslikku kasu (nt kindlustusandja pakub andmesubjektile soodsamat teenuse hinda, kui andmesubjekt annab kindlustusandjale otsejuurdepääsu andmekogu(de)s olevatele andmetele. Superandmebaasid, andmemaaklerid, andmeäri 36 Tekivad vahendajad või andmemaaklerid, mis pakuvad andmeanalüüsiteenuseid või ostavad andmeid kokku edasimüügi eesmärgil (pakkudes andmesubjektile nt teatavat tasu igakordse edasimüügi pealt). Paljudest andmetest kokku pandud superandmebaas toob kaasa suuremad riskid (ründe korral saadakse korraga rohkem andmeid, objekt on ründajatele ahvatlevam, kuivõrd sisaldab palju andmeid korraga, superandmebaasis on ulatuslik profiil inimesest). Andmeanalüüsiteenust kasutaval andmekasutajal (nt pangal) ega andmesubjektil ei pruugi olla ülevaadet vahendaja tegevuse tegeliku sisu üle. Kasutatakse erinevaid juriidilisi skeeme (mitte vastutava – volitatud töötleja suhet, vaid küsitakse andmesubjektilt erinevaid volitusi ja nõusolekuid). Pole välistatud, et andmeid hangitakse vaenuliku välisriigi korraldusel. Sotsiaal-majandusliku kihistumise tõus Mida rohkem andmeid inimese kohta kokku on võimalik koguda, seda põhjalikumalt saab hinnata tema profiili, riske ja „väärtust“. Teenused muutuvad kõrge riskiga inimeste jaoks senisest kallimaks või hoopis kättesaamatuks, mis raskendab inimeste toimetulekut veelgi ning tõstab riigi kulusid sotsiaalkaitsele. Leiame, et eelnevalt kirjeldatud riskide realiseerumine on tõenäoline. On põhjust karta, et eelnõuga kavandatava infotehnoloogilise võimekuse loomisel (või juba loodud rakenduse legaliseerimisel) võib inimese vaba tahe osutuda illusiooniks. Seletuskirjas on küll väidetud, et teenuste kättesaadavus on tagatud igal juhul ka ilma nõusolekuteenuse kaudu nõusolekut andmata, kuid MKM-s toimunud nõusolekuteenuse esitlusel kirjeldati perearstide nn digitriaaži (e- visiidikeskkonnas toimuva patsientide eelselektsiooni) näidet ning selle digitriaaži kasutamine oli ilmselgelt seatud sõltuvusse terviseandmete töötlemiseks nõusoleku andmisega (ilma nõusolekut 37 andmata digitriaazi kasutada ei saa). Sama kehtib kahtlemata ka nõusolekuteenuse tutvustamisel kirjeldatud digitaalse ravimikapi või digitaalse vaktsineerimismeelespea teenuste kohta: ilmselgelt ei saa neid teenuseid olema võimalik kasutada ilma nõusolekuteenust kasutamata. Vastupidine väide seletuskirjas on selgelt eksitav. Eelnõu seletuskirjas leitakse, et “Innovaatiliste ja samas mugavate lahenduste loomine eeldab kõikide poolte soovi ja tahet olla normikuulekas ja teadlik oma tegevuse mõjudest ja tagajärgedest. Uudsete teenuste loomisel või nende loomise võimaldamisel ei saa riik lähtuda muust eeldusest kui see, et inimesed annavad oma nõusoleku vabatahtlikult ja teadlikult ning ettevõtjad järgivad nende tegevust raamistavaid kohustuslikke õigusnorme.” Eeldus, et innovatiivsete teenuste puhul järgivad ettevõtjad alati seadust, ei põhine paraku reaalsusel. Vastasel korral ei oleks meil ei kiirlaenude ega krüptoäri (mis kaheldamatult on innovatiivsed teenused) puhul hulgaliselt juhtumeid, kus ettevõtjad on nende tegevust raamistavaid kohustuslikke õigusnorme rikkunud. Lihtsustatult öeldes: kui riik tõepoolest lähtub eeldusest, et innovatiivse äri puhul seadust ei rikuta, miks meil on siis üldse vaja küberkuritegevuse ennetamisele ja karistamisele suunatud riiklikke mehhanisme? Kui ettevõtjad järgiksid innovatiivsete ärimudelite puhul andmekaitsereegleid, siis ei oleks Euroopa Komisjon alustamas menetlust Meta suhtes (pay-or-ok ärimudeli osas) ega oleks ka ühe Eesti apteegi kliendiprogrammi haldaja või geenitestide tegija juurest lekkinud isikuandmeid. Eelnõu seletuskirjas puuduvad igasugused viited selle kohta, kuidas on kavandatud nende – MKMi enda poolt varasemalt välja toodud – riskide maandamine. Seletuskirjas lihtsalt eeldatakse, et kõik ettevõtjad käituvad ausalt ning inimesed on äärmiselt teadlikud oma andmete jagamisel, mis aga kahtlemata ei vasta reaalsusele. Nagu on tabavalt märkinud Tanel Mällo: “Rakendades nõusolekuteenuse 38 juurutamisel liberaalset taktikat (luua inimesele võimalus kõiki oma andmeid vabalt jagada olukorras, kus suur osa neist ei oska selle tagajärgi teadvustada ja nende eest vastutada) eeldaks riik, et isikuandmete jagamisel kehtib täiuslik turuloogika, mille kohaselt inimene ei jaga andmeid ebaeetiliste andmekasutajatega. Reaalsuses puudub inimestel täna tunnetuslik võimekus ja informeeritus, et selliseid otsuseid teha.” Eelnõu ei välista nt seda, et inimene müüb ja loovutab nõusolekuteenuse kaudu Metale kõik oma terviseandmed selleks, et viimane teeks talle tervisehoroskoobi. Tõsi: teoreetiliselt on sellise olukorra teke ka täna võimalik. Kuid jällegi on oluline erinevus, kas sellise olukorra teke on riiklikult kujundatud ja tehnoloogiliselt võimestatud või mitte. Selleks, et mingi ka täna teoreetiliselt võimalik olukord massiliseks ja seega problemaatiliseks kujuneks, on vaja vastavat tehnoloogilist lahendust. Võrdluseks: ka enne AirBnB sarnaste teenuste loomist oli teoreetiliselt võimalik üürida oma Tallinnas asuv korter nädalaks ajaks välja Guatemaalast päris inimesele. Päriselus olid sellised juhtumid aga haruldased, sest puudus tehniline lahendus, mis sellised inimesed kokku viiks ja selliste lepingute sõlmimise hõlpsaks teeks. Sama kehtib ka nõusolekuteenuse kohta, mistõttu seletuskirjas toodud argument, et sellised andmeedastused on ka täna õiguslikult võimalikud, sisuliselt ei päde. Sama on tõdenud ka MKM-i esindaja Erik Janson nõusolekuteenust tutvustades: “Tänane õigussüsteem küll kaitseb inimese õigusi andmete jagamisel, ent automaatsete süsteemide ja toetavate tehniliste lahenduste puudumise tõttu on praktikas andmete jagamine aeganõudev ja keeruline.“ Nõusolekuteenus kui põhiõiguste riive Teadmiseks võetud. Põhiõigus eraelule ja isikuandmete kaitsele Liiga üldine tagasiside, puudub konkreetne ettepanek. Nagu ka seaduseelnõu selgitab, käsitleb käesolev seaduseelnõu (isiku- Isikuandmete töötlemist ja riivet on eelnõu seletuskirjas )andmete töötlemisega seotud küsimusi. selgitatud. Vajalik regulatsioon on loodud seaduse tasandile. 39 Riigikohtu praktikas on isikuandmete töötlemine asetatud üldjuhul eraelu puutumatuse kaitsealasse, nimetamata informatsioonilise enesemääramisõiguse aspekti. Riigikohtu hinnangul võib isikuandmete töötlemine, sh nende kättesaadavaks tegemine kolmandatele isikutele, riivata PS §-s 26 sätestatud igaühe õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele ning ahendab isiku privaatsfääri tervikuna. Samuti on Riigikohus kinnitanud põhiõigust informatsioonilisele enesemääramisele, kuid ei ole teinud katset seda põhjalikumalt sisustada. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium mainis juba 1994. aastal nn operatiivtehniliste erimeetmete asjas põhiõigust informatsioonilisele enesemääramisele: „Põhjaliku seadusandliku regulatsiooni puudumine ja varjatus jätab aga isiku ilma õigusest informatsioonilisele enesemääratlusele, valida käitumisjoont ja end kaitsta.“ 1997. aastal nimetas Riigikohus informatsioonilise enesemääramise õigust inimväärikuse alla kuuluvaks põhimõtteks. Läbi aegade on regulatsioonid ja andmetöötluspõhimõtted seadnud eesmärgiks tasakaalustada eraisiku ja kas avaliku võimu või eraettevõtja informatsioonilist asümmeetriat ehk teisisõnu, ohuks inimeste vabale enesemääramisele on peetud suure hulga informatsiooni koondumist ühe teenusepakkuja kätte. Tulenevalt andmetöötluse omapäradest on Euroopa Liidu (EL) seadusandja pööranud olulist tähelepanu avaliku võimu tegustemiskohustusele andmekaitseõiguse tagamisel. Andmekaitse põhiõiguse sõnastusest Euroopa Liidu põhiõiguste harta (ELPH) artiklis 8 tuleneb isiku positiivne õigus nõuda isikuandmete kaitsmist põhiõiguste adressaadilt, milleks on üldjuhul avalik võim. Eestil kui EL (Euroopa Liidu) liikmesriigil tuleb isikuandmete kaitse kui põhiõiguse sisustamisel arvestada ka ELPHs sätestatuga. ELPH artiklist 8 tulenevat kaitsekohustustust ja selle omapärasid täpsustab omakorda EL isikuandmete kaitse üldmäärusega (IKÜM). 40 Põhiõiguse riive kui riigi kaitsekohustuse täitmata jätmine Nõusolekuteenuse seadustamine puudutab isikuandmete töötlemist. Isikuandmete ülemäärase töötlemise eest kaitseb inimest PS § 26, mis tagab eraelu puutumatuse. Eraelu puutumatuse riivena käsitatakse muu hulgas isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist. Asjaolu, et eelnõuga võimaldatakse inimesel endal oma andmeid käsutada, ei tähenda, et PS § 26 võib jätta tähelepanuta. Tänane üldine seisukoht on, et riik on kohustatud võtma ka ennetavaid ja positiivseid kaitsemeetmeid, kui vajadus selleks tuleneb isiku kaitsevajadusest või ohuolukorra eripärast. Igapäevastes õigustoimingutes on heaks näiteks üürnike kaitse ja tarbijakaitse. Mõlemal juhul tugevdab õigus nii siseriiklikul kui ka ELi tasandil üksikisiku positsiooni õigustoimingutes ja tunnistab tema erilist kaitsevajadust tugevama lepingupartneri suhtes. Ka andmekaitseõigus tagab andmesubjekti nõrgemat positsiooni andmetöötleja suhtes ja tugevdab seda eelkõige IKÜM, mis konkretiseerib põhiõiguste harta artiklis 8 sätestatud põhiõigust andmekaitsele. Eelnõu seletuskirjas on aga märgatud üksnes võimalust, et ettevõtjatele teatud nõuete kehtestamine nõusolekuteenusele juurdepääsuks võib riivata hoopis nende õigusi: „Inimesele jääb nõusolekusüsteemi kasutamisel võimalikult suur voli otsustada, kellele, millisel eesmärgil ja milliseid andmeid ta edastab. Seda seetõttu, et eelnõus ei ole ette nähtud isiku otsustusõigust piiravaid tingimusi isikuandmete edastamiseks nõusolekusüsteemis antud nõusoleku alusel. Piiravate tingimuste seadmine vajab õigustust, sest ühest küljest oleks sel juhul tegemist isiku nõusoleku kitsendamisega ja teisest küljest ka potentsiaalse sekkumisega ettevõtlusvabadusse.“ Siiski ka eraelu puhul kehtib riigi kaitsekohustus: „Paragrahvi 26 esimese lause kaitseala võib riivata iga sellega kaitstud õigusliku 41 positsiooni ebasoodne mõjutamine riigi poolt, aga ka riigi kaitsekohustuse täitmata jätmine.“. Riigipoolse kaitsekohustuse mittetäitmine nähtub ka asjaolust, et eelnõust puuduvad igasugused reeglid selle kohta, kes ja millistel tingimustel üldse nõusolekuteenusele juurdepääsu saab. Seletuskirjas mainitakse eelkõige ettevõtjaid ning varasema eelnõu versioon sisaldas vähemalt teatud nõudeid andmesaajatele (nt ei tohtinud andmesaajal ega tema juhatuse liikmel olla kehtivat kriminaalkaristust või karistus andmekaitsereeglite rikkumise eest). Praegusel juhul ei näe eelnõu selles osas üleüldse mingeid tingimusi ette, mis tõstatab küsimuse, kas riigil on teatud juhtudel õigus nõusolekuteenusele juurdepääsu andmisest keelduda. Arvestades, et seadus selliseid piiranguid ei sisalda ning riik ei tohi isikuid oma suva järgi kohelda ega diskrimineerida, tähendab praegune regulatsioon, et riigil puudub õigus keelduda andmete väljastamisest nt Venemaal registreeritud äriühingule või ka lihtsalt äriühingule, kelle juhatuse liikmetel on kehtiv karistus nt ulatusliku andmekaitsenõuete rikkumise eest. Ka ei võimalda eelnõus välja pakutud regulatsioon sekkuda inimeste privaatsuse kaitseks ennetavalt AKI-l. Peame väga problemaatiliseks asjaolu, et eelnõu ei sisalda mitte mingeid filtreid nt andmesaaja või selle juhatuse liikmetele, ei nähta ette AKI poolset eelkontrolli ning sisuliselt kontrollitakse üksnes andmeturbe reeglite järgimist erinevate andmekogude põhimääruste kohaselt. Leiame, et inimeste privaatsuse kaitseks ei piisa üksnes andmeturbe ja tehniliste nõuete järgimisest, sest privaatsusriived ei seondu üksnes tehnoloogiliste lahendustega. IKÜMist tulenevad, nõusolekule esitatavad nõuded (IKÜM art. 7) Nagu ülalpool selgitatud, täpsustab IKÜMis sätestatu isikuandmete kaitse kui põhiõiguse ulatust ja sisu. Seega peab ka Eesti seadusandja antud põhiõiguse sisustamisel sellega arvestama. 42 IKÜM art 4 (11) kohaselt on nõusolek IKÜM mõttes „vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega andmesubjekt kas avalduse vormis või selge nõusolekut väljendava tegevusega nõustub tema kohta käivate isikuandmete töötlemisega“. Euroopa Andmekaitseinspektori avaldatud juhis pöörab tähelepanu mh sellele, et vabatahtlikkuse puhul tuleb arvesse võtta ka vastutava töötleja ja andmesubjekti vahelist võimalikku ebavõrdsust. Samuti pöörab sellele asjaolule tähelepanu IKÜM põhjenduspunkt 43. Kui andmekaitse subjekt annab riigile nõusoleku oma andmete väljastamiseks aga see nõusolek ei täida IKÜM art 7 poolt kehtestatud nõudeid, ei tohiks riik asjakohaseid andmeid väljastada. Ka pelgalt andmete väljastamine kujutab endast andmetöötlust IKÜM mõttes (art IKÜM art 4 (2)). Riik peab arvestama võimalusega, et enamik inimesi ei anna seda nõusolekut sellise teadlikkusega, kui eelnõu koostajad optimistlikult eeldavad. Teadlased on ammu tõestanud, et inimesed ei loe nö väikest kirja ega anna seetõttu oma nõusolekut teadlikult.[9] Liiatigi on ilma andmekaitseõigusliku erihariduseta inimesel äärmiselt raske eristada kahte eraldiseisvat nõusolekut: ühelt poolt nõusolek andmete edastamiseks riigi andmebaasist ettevõtjale ja teiselt poolt hilisem nõusolek ettevõtjale isikuandmete kasutamiseks innovatiivse teenuse osutamiseks. Samuti on Euroopa Andmekaitseinspektor selgitanud, et nõue, et nõusolek peab olema konkreetne, on suunatud sellele, et tagada andmesubjekti teatav kontroll ja andmete läbipaistvus. Nõusoleku teadlikkuse kohta on EL Andmekaitseinspektor täheldanud, et andmesubjekti peab olema teadlik igast üksikust töötlemistoimingu eesmärgist, mille jaoks nõusolekut taotletakse. 43  Ehkki seda otseselt ei selgitata, nähtub eelnõu seletuskirjast, et peetakse võimalikuks ka nõusoleku andmist korduvate andmepäringute tegemiseks teatud perioodi vältel. Nõusolekuteenus annab ettevõtjale võimaluse pääseda ligi isiku andmetele pikema ajavahemiku jooksul, mille käigus võib edastatav informatsioon inimese kahjuks muutuda (nt lisanduda võivad uued haiguse diagnoosid, muutuda võib võlgniku staatus jne). Seaduseelnõu üldistav sõnastus ei välista ka seda, et nt kindlustusandja laseb kindlustuslepingu sõlmimise eeldusena anda endale reaalajas juurdepääsu kõigile Tervisekassas sisalduvatele kindlustusvõtja terviseandmetele. Isegi kui selline lahendus täna veel tehniliselt võimalik ei ole, võib see seda olla tulevikus. Peame problemaatiliseks olukorda, kus riik loob tehnilise võimekuse ja seadusandliku regulatsiooni selleks, et nt kindlustusandjatel (aga ka muude oluliste teenuste pakkujatel) tekib võimalus seada oma teenuse kättesaadavus - või selle eest küsitav tasu - sõltuvusse sellest, et inimene annab ligipääsu oma riiklikes andmebaasides olevatele eriliigilistele isikuandmetele. Seeläbi võime end leida ühel päeval olukorras, kus nt ravi- või reisikindlustuse saamiseks oleme sunnitud andma juurdepääsu kõigile oma TEHIKus olevatele terviseandmetele. 35. Turvalisuse illusiooni loomine ja riigi vastutuse välistamine: oht Selgitatud: Ei vasta tõele. AKI-ga on kooskõlastatud hoiatavad ja usalduse kadumiseks e-riigi vastu tähelepanu juhtivad tekstid nõusolekuteenuse portaalis, seega vastupidi kasutajat hoiatatakse selle, et riik ei vastuta kolmandate Üheks suureks ohuks nõusolekuteenuse puhul on ka selle näiline isikute eest. Seletuskirja täiendame selle detailsema selgitusega. turvalisus: riik selgitab inimesele, et “Andmeedastuse Hetkel ka selgitus olemas, kuid teeme detailsemaks. nõusolekuteenus on e-teenus, mis võimaldab inimesel anda riigile loa turvaliselt jagada tema isikuandmeid kindla teenusepakkujaga.” Hankedokumentatsioon ei ole antud hetkel oluline eelnõu Tegelikult on see turvalisus aga näiline, sest riik välistab kirjutamisel. nõusolekuteenuse tüüptingimustes igasuguse vastutuse selle eest, mis nende andmetega hiljem tehakse (vt selle kohta allpool). Sellisel kujul on nõusolekuteenus inimesi eksitav, luues turvalisuse illusiooni, ning 44 on suur oht, et esimeste andmete kuritarvituste puhul kaotavad inimesed usalduse mitte ainult nõusolekuteenuse, vaid kogu e-riigi vastu tervikuna. Olukorras, kus riik põhjendab nõusolekuteenuse loomist inimese piiramatu privaatautonoomiaga, pannes kogu vastutuse andmeedastuse riskide osas inimesele, samas inimesi tegelikult nende ohtude eest hoiatamata ja teavitustööd tegemata, astuvad inimesed samasse lõksu nagu piiranguteta alkoholi või tubaka müügi või kiirlaenude puhul. Meenutuseks: MKMi nõusolekuteenuse hankedokumendi lisas 3 on tõdetud, et “Hakates enda kätte kogutud põhjalikku andmestikku erasektoriga jagama, peab riik väga hoolikalt läbi mõtlema, millised riskid, sh kaugeleulatuvad sotsiaalsed mõjud (ja sellest tulenevad kulud) sellise tegevusega kaasnevad ning kuidas täpselt andmete jagamist teha tohiks, et ei toimuks nõusolekuteenuse kuritarvitamine nõusoleku saaja poolt.” Praeguse eelnõu seletuskirjast sellist analüüsi paraku ei nähtu: seletuskirjas on lihtsalt tõdetud, et “sotsiaalne mõju ei ole esialgu oluline”. Kui nõusolekuteenuse mõju inimeste jaoks tõepoolest ei ole oluline, siis miks on riik pidanud vajalikuks sõnastada nõusolekuteenuse üldtingimuste p. 2.6 järgmiselt: “2.6. RIA ei vastuta Nõusolekuteenuse vahendusel kolmandale osapoolele edastatud andmete edasise andmetöötluse eest.”? Veelgi enam: nõusolekuteenuse üldtingimuste p. 2.5 sätestab, et “RIA ei vastuta võimalike Nõusolekuteenuse kasutamisest või mittekasutamisest tekkinud kahjude või saamata jäänud tulu eest.” Selline tüüptingimus on aga VÕS § 42 lg 3 p 1 ja § 39 lg 2 kohaselt ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tervikuna tühine. Sarnaste klauslite tühisust on hiljuti kinnitanud ka Riigikohus. Meie arvates on väga kahetsusväärne, et e-Eesti kasutab suhtes Eesti elanikega oma vastutust täielikult välistavaid ning seega ebamõistlikult kahjustavaid ja Riigikohtu poolt tühiseks hinnatud tüüptingimusi. Selline 45  riigipoolne tegevus võib õõnestada inimeste usaldust e-riigi ja e- teenuste vastu. Veelgi enam: riik käitub meie hinnangul ka vastuoluliselt, rõhutades ühelt poolt MKMi kodulehel (ja ka käesoleva eelnõu seletuskirjas), et tegemist on inimese jaoks turvalise teenusega, teiselt poolt aga välistab nö väikeses kirjas igasuguse omapoolse vastutuse. Muuhulgas oleks antud tüüptingimuse kohaselt riigi vastutus välistatud ka juhul, kui isikuandmed lekivad riigi süü (nt vähese andmeturbe) tõttu nõusolekute haldamise andmekogust või andmeedastusel riigi andmekogust kolmandale isikule. Parlamendireservatsiooni nõue Nõusolekuteenuse vaatest: Arvestatud enne avalikule Eelnõus plaanitu kohaselt ei määratle seadusandja nõusolekuteenuse kooskõlastamisele saatmist. Vt AvTS § 4310 lg-d 2 ja 3 ning sisu ega ulatust, vaid see jääb täitevvõimu sisustada. Põhiseadusest seletuskirja vastava punkti juures. Isikuandmete töötlemine ongi tulenevalt aga peab seadusandja ise otsustama kõik põhiõiguste reguleeritud seaduse tasandil. seisukohast olulised küsimused; põhiõiguste riive tingimused ja ulatus peab selguma seadusest. Seadus peab olema üksikasjalisem, kui riive on intensiivsem. Ka põhiõiguste riivet tasakaalustavad kaitsemeetmed peab otsustama seadusandja. Nende delegeerimine määruse tasandile ei ole lubatav. Seda nimetatakse parlamendireservatsiooni põhimõtteks. Eelöeldust nähtuvalt kaasnevad nõusolekuteenusega väga põhimõttelist laadi põhiõiguste kaitse küsimused. Seetõttu ei ole käesolev seaduseelnõu, mille puhul seadusandja jätab nõusoleku teenuse olemuse, sisu ja ulatuse seaduse tasandil reguleerimata ning delegeerib otsustusõiguse antud küsimuses täies ulatuses täitevvõimule, kooskõlas parlamendireservatsiooni põhimõttega. 36. Nagu eespool selgitatud, on riigil Põhiseadusest tulenev Eespool selgitatud. kaitsekohustus inimeste privaatsuse kaitseks ning nõusolekuteenust ei saa legitimeerida pelgalt inimese privaatautonoomiaga. Põhiseadusest tulenev kaitsekohustus tähendab, et seadusandja peab inimeste kaitseks kehtestama teatud piirangud, et piirideta privaatautonoomia tingimustes inimesed end teadmatusest ei kahjustaks. Paraku ei ole 46  selleteemalist laiemat ühiskondlikku diskussiooni nõusolekuteenuse küsimuses alustatud, rääkimata sellest, et eksisteeriks ettepanek konkreetsete seadusandlike piirangute kehtestamiseks. Eelnõu seletuskirjas mainitakse möödaminnes, et eriliigiliste isikuandmete edastamise piirangud tuleks kehtestada muude seadustega, samas ei ole selliseid ettepanekuid tehtud ega isegi teistelt ministeeriumidelt vastavas osas nõu küsitud. Leiame, et nõusolekuteenust ei tohi käivitada enne, kui vastavad küsimused on laiema ühiskondliku debati läbinud ja asjaomased täiendavad piirangud “muude seadustega” kehtestatud. Vastasel korral on suur oht leida end peatselt olukorrast, kus Eesti ühiskond oli aastal 2015: ehkki 2000ndate aastate alguses oli peetud liigkasuvõtjalike intressidega kiirlaene innovatiivseteks teenusteks, inimeste vaba tahtega kooskõlas olevaks ja “teadlikult” võetuks, kuid ülelaenamisest tulenevad sotsiaal-majanduslikud probleemid olid 2015-ks aastaks kasvanud ühiskonnas niivõrd suureks, et Riigikogu oli sunnitud reageerima erinevate jõuliste piirangute kehtestamisega. Ülaltoodud põhjustel peame enne käesoleva eelnõu vastuvõtmist vajalikuks laiemat avalikku arutelu isikuandmete müügi ja jagamise teemadel ning japõhjalikumat juriidilist nõusolekuteenuse käsitlust. 14. Tööinspektsioon 37. Tutvusime koondeelnõuga ning mõned kommentaarid ja mõtted Nõusolekuteenuse vaatest: Nõusolekusüsteemi toimimise tekkisid. Esmalt lisan, et tõlkevärava asutamine on igati tervitatav loogika on selgitatud seletuskirjas. Nõusolek antakse andmete ettevõtmine ja vajalik ka meie, Tööinspektsiooni, pakutavate teenuste edastuseks punktist A (riigi või KOV andmekogu) punkti B puhul. (ettevõte). Andmesaajate andmetöötluseks ei anna alust nõusolek, vaid selleks peab olema eraldi õiguslik alus andmetöötluseks. Teie Peab siiski mainima, et andmeedastuse nõusoleku süsteem ja keskse näidete puhul on selleks avaliku ülesande täitmine (GDPR art 6 lg volituste haldamise süsteem on mõlemad toredad, kuid kas ja kuidas 1 p e). Tööinspektsiooni aluseks ei oleks enam nõusolek, vaid hakkab see päriselus toimima on hetkel veel keeruline mõista. nimetatud GDPR säte. Seega ei takista see Tööinspektsioonil andmeid töötlemast. 47  Arusaamatuks jäi näiteks see, et füüsilise isikuna pean andma kuskil teabeväravas nõusoleku, et minu andmeid võib edastada teistele andmesubjektidele, kuid ma võin selle nõusoleku igal ajal tagasi võtta ja see kõik on täiesti vabatahtlik, kuid edasi lugedes on lause: Andmesaajal tuleb arvestada, et andmesubjekt annab nõusoleku RIS-i kuuluvast andmekogust isikuandmete edastamiseks andmesaajale, mitte nende edasiseks töötlemiseks andmesaaja poolt. See koht tekitab segadust. Toon siia ka näite- ma annan tööandjale nõusoleku, et ta võib minu andmed TÖR-i kanda ja EMTA võib neid edastada, aga kui ta edastab need nt Tööinspektsioonile, siis Tööinspektsioon ei või enam neid andmeid töödelda? Tuues ka elulise näite, mis puudutab kõikki, siis näiteks tuludeklaratsiooni täites avaldan EMTA-le oma tegeliku elukoha aadressi, meiliaadressi, vms, siis need on andmed, mida võib vaid minu nõusolekul edastada (PPA keeldus meile sellel põhjusel elu- ja asukoha andmeid ja kontaktvahendite andmeid edastamast, et nemad on saanud selle teistel eesmärkidel)? 38. Tõlketeenuse puhul hakkas huvitama, et kas tulevikus, kui infosüsteem Teadmiseks võetud, seletuskirja täiendatud järgmise osaga: on loodud, kas siis sinna saab sisse sööta ka võõrkeelseid dokumente „Tõlkeväravas tõlgitav teave hõlmab võõrkeelsete (sh, kui nad on skaneeritud failid) ning selline abivahend tõesti tekstidokumentide tõlkevõimekust võõrkeelest eesti keelde ja võimaldaks meil edaspidi võõrkeelseid dokumente vastu võtta ja vastupidi. OCR ei ole hetkel toetatud kuid seda saab kasutada kodanikke tõlkekuludest säästa? Kas siis sinna saab sisse sööta ka väliste töövahendite abil. OCRi liidestamine Tõlkeväravasse võõrkeelseid dokumente (sh, kui nad on skaneeritud failid) ning selline on kasutajaasutuste otsus ja rahastuse olemasolul saab vastava abivahend tõesti võimaldaks meil edaspidi võõrkeelseid dokumente arenduse tellida.“. vastu võtta ja kodanikke tõlkekuludest säästa? 15. Töötukassa 39. Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt võib aru saada, et andmeedastuse Arvestatud osaliselt. nõusoleku süsteemi kasutamine on kohustuslik kõigi riigi ja kohaliku Seletuskirjas on täiendatud ja selgitatud kohustuslikkust. omavalitsuse andmekogude pidamisel. Seletuskirja kohaselt on Olemasolevad nõusolekusüsteemid võib liidestada keskse andmeedastuse nõusoleku süsteemiga liitumine vabatahtlik ja 48  süsteemi kasutuselevõtt tuleb ette näha eriseaduses. Palume selgelt ja süsteemi. See tuleks läbi arutada RIAga kui on soov oma süsteemi üheselt mõistetavalt sätestada ja seletuskirjas selgitada, mis juhtudel ka säilitada. nimetatud süsteemiga liidestumine on kohustuslik. Juhul, kui Kulude osas vt eespool selgitusi ja seletuskirja. süsteemiga liitumine nõuab selle ettenägemist eriseaduses, siis palume eelnõu täiendada vastavalt. Juhul, kui andmeedastuse nõusoleku süsteemiga liitumine on kohustuslik, siis tuleks eelnõus reguleerida erisus, mis võimaldaks nõusoleku süsteemiga liitumata edasi kasutada juba kasutuses olevaid nõusolekute andmise infosüsteeme. Näiteks töötleb töötukassa isiku nõusolekul isikuandmeid 01.07.2016 jõustunud töövõimetoetuse seaduse § 6 lg 1 alusel, mille kohaselt annab isik töövõime hindamise taotluse esitamisel nõusoleku töövõime hindamisel tema kohta tervise infosüsteemis olevate andmete kasutamiseks. Seaduse rakendamiseks on töötukassas arendatud ja alates 01.06.2017 rakendatud taotluste menetlemise infosüsteem, milles muuhulgas toimub ka isiku nõusoleku andmine ja andmevahetus tervise infosüsteemiga. Selle asemel andmeedastuse nõusoleku süsteemi kasutamine nõuaks uusi IT arendusi ja kulusid. 40. Eelnõust ei nähtu, kas andmekogudele jääb ka mingi õiguslik võimalus andmete edastamisest keeldumiseks. Näiteks kui andmekogu vastutaval töötlejal ei ole ressurssi sellise andmevahetuse loomiseks või kui andmete edastamine ei ole põhjendatud. Vastava õiguse reguleerimine rakendusaktis ei ole piisav, vaid peaks tulenema seadusest. Palume eelnõusse lisada säte, mille alusel oleks andmekogu vastutaval töötlejal õigus keelduda vastava võime loomisest, muuhulgas juhul, kui see takistab avalike ülesannete täitmist või on ebaproportsionaalselt kulukas või kui andmete edastamine ei ole põhjendatud. 41. Eelnõust ja seletuskirjast ei selgu, miks ja mis juhtudel on vajalik Ei arvesta. Selgitused leitavad seletuskirjast koos näitega. andmeedastuse nõusoleku süsteemi kasutuselevõtmine asutustevahelises andmevahetuses. Üldjuhul töötleb avaliku sektori asutus isikuandmeid oma seadusjärgse kohustuse täitmiseks, avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks, 49  mitte andmesubjekti nõusoleku alusel. IKÜM art 20 lg 3 kohaselt ei kohaldata andmete ülekandmise õigust andmete töötlemise suhtes, mis on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks. Palume eelnõu ja seletuskirja vastavalt täpsustada, et selgelt välja tuleks, mis juhtudel tuleb andmeedastuse nõusoleku süsteemi kasutada asutustevahelises andmevahetuses. 42. Eelnõus ja seletuskirjas vajaks täpsustamist, kes hindab andmeid Mitte arvestada. RIA saab keelduda X-tee määruse §-i 6 päriva eraettevõtte IT pädevust nii x-teega liitumise pädevuse, kohaselt. Andmevahetust ei ava RIA, vaid andmeandja andmete säilitamise turvalisuse kui andmekaitse nõuete järgimise osas. (andmekogu, kelle andmeid soovitakse). X-tee teenuste avamise Töötukassa hinnangul võiks see toimuda keskselt, näiteks RIA poolt, kohustust andmeandjal pole. See andmekogu igakordne otsus. et oleks tagatud nõuete ühesugune rakendamine ning kontroll nõuete Seletuskirja selles osas ka täiendatud. täitmise ja meetmete rakendamise üle. 43. Seletuskirja kohaselt ei ole andmeedastuse nõusoleku süsteemi Mitte arvestada. Andmenõusolekusüsteemi kasutamise kasutusele võtmisega seotud infosüsteemide arendamise, lepingute kohustuslikkuse sätet on täiendatud. X-tee teenuste avamise sõlmimise ja taotluste lahendamisega seotud tegevused kulu- ega kohustust andmeandjal pole. ajamahukad. Töötukassa hinnangul toob see siiski kaasa arvestatava kulude suurenemise nii infosüsteemide arendamise ja testimise, kui ka taotluste lahendamise, põhjendatuse kontrollimise ning lepingute sõlmimise ja korrektse täitmise jälgimisega seoses. Samuti suureneksid kulud teenuse toimimise tagamisele ja klientide nõustamisele seoses nõusolekute andmise ja tagasivõtmisega. Kuna andmekogu vastutava töötleja IT arenduste ja personaliga soetud kulud suurenevad oluliselt, palume seletuskirja vastavalt täiendada. 44. Eelnõu on kavandatud jõustuma üldises korras. Juhul, kui Arvestatud. Jõustumistähtaeg määratud. andmeedastuse nõusoleku süsteemi kasutamine on kohustuslik, siis tuleks eelnõus ette näha üleminekuaeg, mis võimaldaks infosüsteemide arendusteks ja personalikuludeks vahendeid planeerida ning rakendamiseks vajalikud ettevalmistused teha. 50  II Kavandatavate rakendusaktidega seotud tagasiside Seoses kõikide selle peatüki alla kuuluvate märkustega selgitame, et käesoleva eelnõu seletuskirja lisas on esitatud erinevate määruste eelnõu kavandid, mitte määruste eelnõud. Kooskõlastamisele on esitatud seaduseelnõu, mitte määruse eelnõu. Määruste kavandid ei ole esitatud lõpliku täpsusega ning samuti ei ole esitatud määruste seletuskirju. Sellest tulenevalt ei ole ka käesoleva peatüki alla kuuluvad märkused koos ettepanekutega käsitletavad seaduseelnõu kooskõlastamise märkuste või ettepanekutena. Määruste kavanditest tulenevad märkused või ettepanekud seaduseelnõule oleksid märkused seaduseelnõus, kui need käsitleksid seaduseelnõus esitatud volitusnorme. Määruste kavanditest tulenevad märkused või ettepanekud on ennekõike oodatud vastava määruse eelnõu kooskõlastamisel, kus tagasiside andja on saanud ka tutvuda eelnõu seletuskirjaga. Võtame kõik siinsel kooskõlastusel esitatud märkused ja ettepanekud teadmiseks määruste eelnõude lõpliku täpsuse paika panemisel ning koostamisel, kuid kui mõni ettepanek ei väljendu määruse tulevikus kooskõlastamisele saadetavas eelnõus või esinevad selle määruse eelnõu seletuskirjas puudused, siis arvestamiseks või mittearvestamiseks tuleb ka ettepanek vastava määruse eelnõu kooskõlastusel esitada. Avaliku teabe seaduse § 4310 lõike 7 alusel kehtestatava Vabariigi Valitsuse määruse „Andmeedastuse nõusoleku süsteem, keskne volituste haldamise süsteem ning andmeedastuse nõusoleku ja keskse volituste haldamise andmekogu põhimäärus” kavand 1. Justiitsministeerium 45. Keskse volituste haldamise süsteemi ja keskse volituste haldamise andmekogu Keskse volituste haldamise andmekogul (eelnõukohases ettepanekus põhimääruse § 2 lõike 2 puhul ei selgu, kas regulatsioon hõlmab näiteks ka nüüd „andmestik“) on olemas võimekus edasivolitamiseks, see ei edasivolitamise õigust ning kuidas see mõjutab näiteks e-äriregistris juba mõjuta otseselt e-äriregistris antud volitusi. antud volitusi. 46. Lisaks märgime, et äriregistrist nähtuv esindusõiguse erisus (nt üksnes ühine Keskse volituste haldamise andmekogul (eelnõukohases ettepanekus esindus) ei ole täna masinloetav, seega juhtumid, kus juhatus saab esindada nüüd „andmestik“) saab äriregistrist muuhulgas andmeid üksnes ühiselt, ei pruugi infosüsteemides automaatselt ja adekvaatselt arvesse ainuesindusõiguse kohta. Ühise esindusõiguse korral on võimalik olla võetud. kasutada ringallkirjastamist. 47. Samuti tekib küsimus, kas „Pääsukese“ puhul on planeeritud liidestusi näiteks Eelnõu koostamise hetkel viidatud liidestusi planeeritud ei ole, kuid ka notarite ja advokaatide nimekirjadega, kes võivad seaduse alusel esindada? see ei välista neid tulevikus. 51 48. Lisa 2 § 5 puhul palume selgitada, millisele TsÜS 4. peatükis reguleeritud Konkreetsest volitusest sõltuvalt võib see vastata nii kirjalikku tehingu vormile vastab süsteemis volituse andmine? taasesitamist võimaldavalt vormile (TsüS § 79) kui elektroonilisele vormile (TsÜS § 80). 49. Lisa 2 § 6 puhul jääb ebaselgeks, kas esindusõiguse erisusi saavad nägema ka Edasi saab volitada ettenähtud rolli (nt teatud tehingu, toimingu kolmandad isikud ehk kas juhtumid, kus juriidilise isiku juhatus on teatud tegemine), millest tulenevaid õigusi saab riigi infosüsteemis kasutada, toiminguteks oma õigused edasi volitanud, on ka avalikkusele näha või on avalikkusele seda ei kuvata. edasivolitamise võimalikkus ette nähtud üksnes konkreetsete tegevuste jaoks riigi infosüsteemides ning avalikkusele seda ei kuvata? 50. Vastavalt lisa 2 § 12 lõikele 1 peavad andmeandja ja lõppkasutaja teavitama Äriregistri põhiandmeid läbi keskse volituste haldamise andmestiku viivitamata vastutavat töötlejat ebaõigetest andmetest keskse volituste muuta ei saa. haldamise andmekogus. Palume selgitada, kuidas praktikas näiteks juriidiliste isikute põhiandmete osas see välja nägema peaks? Kas on võimalik teoreetiline olukord, et isik võtab ühendust hoopis andmekoguga ning nõuab juriidilist isikut puudutavate andmete (nt ärinimi, esindajad) muutmist, samas äriregistris nime või esindusõigust tegelikkuses muudetud ei ole. Juhime küsimuse kaudu tähelepanu sellele, et äriregister on kohtulik register ning kogu äriregistrit puudutav käib läbi e-äriregistri kohtule esitatavate avalduste kaudu. 51. Palume seletuskirja täiendada selgitustega, kuidas suhestub uus andmekogu Äriregister on antud kontekstis andmeandja – volituste haldamise näiteks äriregistri andmetega ja nende „kasutamisega“ ettevõtjate poolt. võimaldamiseks kasutab andmekogu äriregistri põhiandmeid. 52. Lisa 2 § 11 lõike 3 punkti 4 osas märgime, et isikukoodi kõigi välismaalaste Kuivõrd lõppkasutajaks on füüsilised isikud, kellel on Eesti isikukood, puhul pole, tuleb arvestada ka sünniajaga. ei ole muudatus vajalik. 53. Lisaks tekib küsimus, kuidas mõjutab lisa 2 § 11 lg 3 punktides 3−5 nimetatud Keskse volituste haldamise andmestik saab andmeid kõikide § 11 lg 3 äriregistri andmestiku muutumine volituste haldamise andmekogu toimimist. nimetatud andmete muutmise kohta. Muudatus on rakendusakti kavandisse sisse viidud. 54. Kokkuvõtteks palume seletuskirjas selgitada, mis on loodava süsteemi seos Äriregister on keskse volituste haldamise andmestiku suhtes laiemalt äriregistri ja selle regulatsiooniga ning koostöös RIK-iga oleme andmeandja, muus osas puudub otsene seos äriregistrit puudutava valmis sellel teemal ka täiendavalt selgitusi andma. regulatsiooniga. 2. Siseministeerium 55. Rakendusaktide kavandid on koostatud ebaühtlaselt. Arvestades, et tegemist Nõusolekuteenus: Ei arvesta. Erinevatel süsteemidel ei pea olema on erinevate loodavate andmekogude põhimääruste kavanditega, siis peaksid ühesugused kavandid, sellepärast nad eraldatud ongi. Valmisjärk on 52  need olema sarnase ülesehitusega ning sarnases valmimisjärgus, näiteks võiks peaaegu täielik. Vastutav töötleja on seaduse tasandil (vt AvTS § 43.10 olla kõigis esitatud ka vastutava töötleja õigused ja kohustused järelevalve lg 3). Kui vastutav töötleja on seaduse tasandil ei ole seda vaja teostamisel. rakendusakti panna. See oleks ebavajalik dubleerimine. Juurdepääsu Samuti leiame, et üle tuleb vaadata juurdepääsupiirangute sätted. piiranguid ei ole nõusolekuteenus sätestanud, vt rakendusakti kavand Justiitsministeeriumi analüüsis „Andmekogud ja isikuandmed: EV § 17 lg 1. § 17 lg 2-4 selgitavad, kus andmeid näeb aga juurdepääsu Põhiseadusest ja IKÜM-st tulenevad nõuded regulatsioonile“ (lk 38-39) on piirangu on AvTSis (§ 35) ja midagi erinevat sellest nõusolekuteenus toodud, et juurdepääsupiirang tuleb sätestada seaduses ja määruseandjal ei tee. selleks õigust ei ole. Seega juhul, kui teave on juurdepääsupiiranguta, siis seda eraldi reguleerima ei pea ka põhimääruses (nt seletuskirja lisa 2 § 13). 56. Tähelepanekud seletuskirja lisa 1 „Andmeedastuse nõusoleku süsteem ja Teadmiseks võetud. Arvestatakse kavandis. andmeedastuse nõusoleku andmekogu põhimäärus“ kohta. Põhimääruses võiks olla eraldi ja selgelt välja toodud, mis andmed tulevad rahvastikuregistrist. Näiteks lisas 2 on eraldi välja toodud rahvastikuregister ning reeglina on ka teistes põhimäärustes toodud, mis andmed täpselt, millisest andmekogust tulevad. 57. „Keskne volituste haldamise süsteem ja keskse volituste haldamise Arvestatud, rakendusakti kavandit vastavalt muudetud. andmekogu põhimäärus“: paragrahv 11 lõike 2 (puudutab rahvastikuregistrist andmete saamist): 1) punktis 1 on toodud, et rahvastikuregistrist saab keskse volituste haldamise andmekogu lõppkasutaja ees- ja perekonnanime, isikukoodi ja andmed tema elusoleku kohta. Rahvastikuregistris ei ole andmeid isiku elusoleku kohta. Rahvastikuregistris on andmetena toodud surma andmed. Soovitame seetõttu sätte sõnastust muuta, et lõppkasutaja saab teabe isiku staatuse kohta, st kas isik on rahvastikuregistrisse kantud andmete kohaselt elus, surnud või andmed isiku kohta puuduvad. 2) punktis 3 on öeldud, et saadakse lõppkasutaja seadusliku esindaja andmed. Rahvastikuregistri seaduses on toodud eestkostja, mistõttu palume kasutada seaduse terminit. 53  Lisaks palume hinnata § 5 lg 2 ja § 11 lg 2 koosmõju. Kui § 5 kohaselt füüsilisest isikust lõppkasutaja isik tõendatakse ja isikusamasus tuvastatakse digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi alusel ning § 11 lg 2 kohaselt on loetelu, mida saadakse rahvastikuregistrist, siis kas on vaja digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi alusel tuvastatud isiku kohta samu andmeid rahvastikuregistrist. Autentimisel juba läbi tuvastusvahendi kontrollitakse neid andmeid. Lisaks põhimääruse § 11 lg 4 ütleb, et andmekogu saab lg-s 2 toimunud muutuste kohta andmed. Keeleseaduse § 71 lõike 7 alusel kehtestatava Vabariigi Valitsuse määruse „Tõlgete andmekogu põhimäärus“ kavand 16. Siseministeerium 58. 1) Palume üle vaadata andmekogu nimetus - eelnõus on nimetatud Arvestatud. tõlkeandmekogu, lisas 3 tõlgete andmekogu. 2) preambulis on ekslikult viidatud lõikele 7, kui eelnõus on lõikeid ainult 6. 4 (4) 3) täpsustamist vajaks §-s 3 toodud volitatud töötleja ülesanded ning §- s 7 asutuse tõlketöö korraldaja roll ning selgitamist vajaks §-s 6 toodud rolli andmed. Preambulis on ekslikult viidatud lõikele 7, kui eelnõus on lõikeid ainult 6. Täpsustamist vajaks §-s 3 toodud volitatud töötleja ülesanded ning §-s 7 asutuse tõlketöö korraldaja roll ning selgitamist vajaks §-s 6 toodud rolli andmed. 54  Avaliku teabe seaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 6 KOOSKÕLASTUSTABEL Avaliku teabe seaduse § 321 muutmine I Eelnõuga seotud muudatused Jrk Märkuse või ettepaneku sisu Seisukoht 1. Justiitsministeerium kooskõlastab eelnõu järgnevate märkustega 1. Esmalt juhime tähelepanu, et Majandus- ja Arvestatud. Kommunikatsiooniministeerium saatis hiljuti kooskõlastamisele ka teise avaliku teabe seaduse (AvTS) muutmise eelnõu (volituste ja andmekogude eelnõu). Otstarbekas on eelnõusid, mis ei ole seotud EL õigusega, menetleda ühtse eelnõuna. Seetõttu soovitame kaks eelnõu ühendada. 2. Juhime tähelepanu, et isikuandmete töötlemine on Eesti Vabariigi Arvestada. Vt lähemalt eelnõu § 1. Lisasime proportsionaalsuse testi põhiseaduse §-s 26 sätestatud isiku eraelu puutumatuse piiramine, mida seletuskirja. võib teha ainult seaduse alusel. Põhiseadusest ja selle tõlgendamise kohtupraktikast tuleneb põhiõiguste riive puhul seadusereservatsiooni põhimõte, mille kohaselt peab põhiõiguste seisukohalt olulisi küsimusi reguleerima seadusandja, Riigikogu. Riigikogu võib täidesaatvat võimu volitada reguleerima üksnes vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid ning sealjuures peab seaduses sisalduv volitusnorm olema täpne, selge ja vastavuses piirangu intensiivsusega. Seda põhimõtet tuleb järgida ka isikuandmete töötlemisel. See tähendab, et isikuandmete töötlemine peab olema reguleeritud seadusega, määrusega võib seaduse norme täpsustada, kuid seda üksnes selge ja täpse ulatusega volitusnormi alusel. Mida intensiivsem on põhiõiguste piirang, seda üksikasjalikumad peavad olema täitevvõimu tegutsemise aluseks olev volitusnorm ja menetlusnormid. Seega ei sobi isikuandmete töötlemise seaduslikuks 1  aluseks üldine volitusnorm, mis jätab kõik peamised küsimused täitevvõimu reguleerida. Eelkõige peab seaduse tasandil määratlema isikuandmete töötlemise olukorrad ja eesmärgid, töödeldavate isikuandmete koosseisu vähemalt isikuandmete kategooriate täpsusega (viimast võib seaduse volitusnormi alusel määrusega täpsustada) ning töödeldavate isikuandmete säilitamise tähtajad. Igasugune isikuandmete töötlemine peab vastama andmetöötluse põhimõtetele vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklis 5 sätestatule. 3. Eelnõu § 1 p-ga 2 muudetakse volitusnormi, mille alusel Vabariigi Arvestada. Vt lähemalt eelnõu § 1. Valitsus võib kehtestada Eesti teabevärava ja selles nii isikustatud kui ka isikustamata teabe ja teenuste kättesaadavaks tegemise, arendamise, haldamise, kasutamise, isikuandmete töötlemise ning andmekogu teabeväravaga liidestamise nõuded ja korra. Eelnõu seletuskirja lisaks olevas rakendusakti kavandis (§ 1 p-s 8 sisalduvates §-des 23 ja 27) nähakse ette, milliseid isikuandmeid ning kui kaua Eesti teabeväravas töödeldakse. Tulenevalt eelmise punkti selgitustest palume töödeldavate isikuandmete kategooriad ning andmete säilitustähtaeg sätestada seaduse tasandil. Juhime ka tähelepanu, et rakendusakti kavandis (§ 1 p- s 8 sisalduvas §-s 29) on puudu andmetöötluse logide säilitamistähtaeg. Palume kavandada vastavad muudatused. 4. Kooskõlastuskirja punktis 2 esitatud selgitusest lähtudes palume Arvestada, eesmärgi säte on selgemaks kirjutatud. Vt lähemalt eelnõu § seaduses sätestada ka Eesti teabevärava pidamise eesmärk. Juhime 1 p 2. tähelepanu, et eesmärk ei saa olla pelgalt teabe kättesaadavaks tegemine, lisada tuleks ka, millisel eesmärgil teave kättesaadavaks tehakse. Andmete töötlemise eesmärk peab seadusest selgelt nähtuma. 5. Eelnõu § 1 p-ga 1 muudetav AvTS-i § 321 lõige 2 sätestab, et Eesti Arvestada. Vt lähemalt eelnõu § 1 p 3. teabevärava vastutav töötleja on Riigi Infosüsteemi Amet, kes haldab ja arendab teabevärat. Juhime tähelepanu, et vastutava töötleja kohustused on sätestatud isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) IV peatükis, seega ei ole vajalik vastutava töötleja ülesannete loetlemine seaduses. Teeme ettepaneku sõnastada lg 2 järgmiselt – „Eesti teabevärava vastutav töötleja on Riigi Infosüsteemiamet.“ Palume täpsustada ka 2  AvTS-i § 321 uue lõike 3 sõnastust, sest hetkel on arusaamatu, keda peetakse silmas teabevärava haldja all. Leiame, et lõikest 2 tulenevalt saab teabevärava haldajaks olla selle vastutav töötleja. Palume seletuskirjas täpsemalt selgitada, milles seisneb AvTS § 321 uues lõikes 3 nimetatud koostöö teabevaldaja ja teabevärava haldaja vahel. 6. Eelnõu seletuskirjas (lk 4–5) on selgitatud, et andmetöötlus Arvestatud, seletuskiri selles osas selgemaks kirjutatud. sündmusteenuse puhul toimub isiku nõusoleku alusel. Selgitame, et isik annab nõusoleku (teeb päringu) isikuandmete edastamiseks Eesti teabeväravasse. Edasine andmetöötlus Eesti teabeväravas toimub eelnõuga loodaval õiguslikul alusel. Kui isik soovib saada mingit teenust, teeb ta taotluse teenuse saamiseks. Seda ei tohi aga segamini ajada nõusolekuga IKÜM-i mõttes. Juhul kui isik teeb taotluse teenuse saamiseks, siis teenuse osutamiseks vajalik andmetöötlus toimub juba konkreetset avalikku ülesannet reguleeriva seaduse alusel. Palume seletuskirja selles osas täiendada. 7. Palume arvestada ka eelnõu ja seletuskirja failides esitatud Arvestada. normitehniliste märkustega ja märkustega eelnõu seletuskirja kohta. 2. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega 8. Kooskõlastame avaliku teabe seaduse § 32¹ muutmise seaduse eelnõu Osaliselt arvestada. Eelnõu koostaja asutus ei saa sellist kinnitust anda. tingimusel, et eelnõuga kaasnevad kulud kaetakse ministeeriumi Vajalikud taotlused on esitatud. Rahastamisplaani on seletuskirjas valitsemisala olemasolevatest kuludest või saadakse lisavahendid riigi täpsustatud. eelarvestrateegia 2025–2028 ja 2025. aasta riigieelarve koostamise protsessis. 9. Eelnõuga ei kaasne küll kulud 2025. aastal, kuid seletuskirjast ei selgu, Arvestatud. Kuludega seonduvat põhjalikult selgitatud seletuskirjas. milliste riigieelarve vahendite arvelt planeeritakse sündmusteenuste platvormi hoolduse ja jätkuarenduste kulud (ligikaudu 1,4 miljonit aastas) ning Riigi Infosüsteemi ameti ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööjõu- ja majandamiskulud (ligikaudu 500 000 eurot aastas) katta pärast Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) rahastamise lõppemist. Kulude allika selgumisel palume seletuskirja vastavalt täpsustada. 3. Kliimaministeerium kooskõlastab eelnõu järgmise märkusega 3 10. Eelnõu § 1 punkt 1 sätestab, et Eesti teabeväravaga võimaldatakse Mitte arvestada. Vabariigi Valitsuse 25.05.2017 määrus nr 88 “Teenuste juurdepääs elektroonilistele otsestele avalikele teenustele. Vabariigi korraldamise ja teabehalduse alused” defineerib mõisted “otsene avalik Valitsuse määruse „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ teenus” ja “tugiteenus”. Sõna “eletrooniline”, mis täiendab terminit otsene kohaselt on teenus otsene avalik teenus ja tugiteenus. Palume selgitada, avalik teenus, näitab teenuse vormi ja ei vaja eraldi definitsiooni. mida mõeldakse elektroonilise otsese avaliku teenuse all, kuna sellist terminit õigusaktides ei kasutata. 11. Eelnõu § 1 punkti 1 kohaselt on Eesti teabevärava vastutav töötleja Riigi Mitte arvestada. Vastutav töötleja on termin, mis on defineeritud ja Infosüsteemiamet. Vastutava töötleja mõiste on kasutusel andmekogude tuleneb isikuandmete kaitse üldmäärusest (määrus (EL) 2016/679) ja on puhul, kuid teabevärav on kontaktpunkt. Palume selgitada, kas Eesti seotud isikuandmete töötlemisega. Kasutatud on õiget terminit. teabevärav liigitatakse eelnõuga andmekoguks. 12. Eelnõu § 1 punktis 1 tuleks kasutada ühte ja sama terminit: kas „Eesti Arvestada. Parandasime ebatäpsused. teabevärava vastutav töötleja“ või „Eesti teabevärava haldaja“. Hetkel on kasutusel mõlemad, mis on segadust tekitav. 4. Eesti Valdade ja Linnade Liit kooskõlastab eelnõu järgnevate märkustega arvestamisel 13. Eelnõu seletuskirjas tuleks viidata ka kohaliku omavalitsuse poolt Arvestatud. KOVid saavad olla isikustatud teabe kuvamise süsteemis, osutatavatele sündmusteenustele ning eelnõule lisatud rakendusaktis kuivõrd KOVid juba täna kuuluvad riigi infosüsteemi. Samuti on ELVL tuleks käsitleda KOVi vastava soovi korral võimaliku andmeandjana märgitud ära partnerina mõjude peatükis. lisaks riigile ka kohaliku omavalitsuse andmekogu. Eelnõu seletuskirjas rõhutatakse, et olukorras, kus inimesel on mõne oma elusündmuse (nt abiellumine, lapse sünd, lähedase surm, pensionile minek) jaoks tarvis kasutada mitmete riigiasutuste e-teenuseid, on probleemiks nende killustumine. Samas ei pööra eelnõu seletuskiri tähelepanu sellele, et teinekord on isikul võimalus mõne elusündmuse juures (nt lapse sünd, lähedase surm) kasutada lisaks riiklikele teenustele ka KOVi teenuseid (n. sünnitoetus, matusetoetus) ning nende sidumine sündmusteenusesse eelnõu seletuskirjas tähelepanu ei saa. Palume seletuskirja täiendada selliselt, et seal oleks ka viide KOVi teenustele ning selgitus, kuidas KOVi teenused sündmusteenustesse kaasuvad või siis vastupidi selge seisukoht selles osas, et KOVi teenused sündmusteenustesse ei kaasu. 14. Rakendusakti kavandi § 24 kohaselt saab andmeandja olla 'riigi Arvestatud. KOVid saavad olla isikustatud teabe kuvamise süsteemis, infosüsteemi kuuluv isikustatud teabe kuvamise süsteemiga liidestatud kuivõrd KOVid juba täna kuuluvad riigi infosüsteemi. Samuti on ELVL andmekogu'. Kui lähtuda põhimõttest, et RIHAs (Riigi Infosüsteemi märgitud ära partnerina mõjude peatükis. 4  Haldussüsteemis) ei registreerita andmekogu, mis pole otseselt asutatud seaduse alusel vaid aitab KOVil täita vabatahtlikkuid ülesandeid (mille puhul KOV kasutab Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKSi § 6 lg 3) võimalust otsustada ja korraldada neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada), siis kas selline andmekogu, mida ei pea RIHAs registreerima, saab tulevikus olla osa riigi infosüsteemist ehk olla andmeandjaks isikustatud teabe kuvamise süsteemi eesti.ee platvormil? 15. Teeme ettepanku, et andmeandjaks isikustatud teabe kuvamisel saab Arvestatud. KOVid saavad olla isikustatud teabe kuvamise süsteemis, KOVi soovi korral olla ka kohaliku omavalitsuse andmekogu ning kuivõrd KOVid juba täna kuuluvad riigi infosüsteemi. Samuti on ELVL palume selle kohta selgitust ka eelnõu seletuskirja. märgitud ära partnerina mõjude peatükis. 5. Statistikaamet valdas eelnõu osas järgnevat arvamust 16. Soovime siinkohal juhtida tähelepanu, et kuna eelnõu on suunatud riigi Võtta teadmiseks. Andmehaldus põhimõtetega arvestatakse. Nende ja kodanike vahelise suhtluse sujuvamaks muutmisele riigi teenuste seaduse tasandile toomine ei ole vajalik. Andmete haldamise kompetents pakkumisel, kus ühest elusündmusest tingitud haldusmenetlus(t)e seisu on tiimides sees. kohta kuvatakse isikustatud teave inimesele (sündmusteenus) ühtses kontaktpunktis, tuleb antud teenuse pakkumisel arvestada ka üldise andmehalduse korralduse vaatega. Seda eelkõige erinevates andmekogudes ja muudes andmestikes sisalduvate andmete kvaliteedi koordineeritud tagamisel, mis on eelduseks, et töödeldavate andmete alusel tehtavad otsused on aja- ja asjakohased. Seega on Statistikaamet seisukohal, et sündmusteenuste pakkumine saab olla eesmärgipärane juhul, kui sellega seonduv andmehaldus on igakülgselt läbi analüüsitud arvestades, et RIA roll on pakkuda eelkõige keskkonda ühtse kontaktpunktina, mistõttu andmete haldamise kompetents peab olema tagatud muul moel. Viimast mõjutab ka Euroopa Liidu andmehalduse määruse (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 2022/868, 30. mai 2022, Euroopa andmehalduse kohta) nõuete kataloogi rakendamise vajadus riigi käsutuses olevate andmete taaskasutamisel ja kättesaadavaks tegemisel. 6. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit esitas järgnevad märkused 5 18. Küsime täpsustuseks, kas saame õigesti aru, et seadusemuudatuse Teadmiseks võetud. Isikustatud teabe kuvamise süsteem võimaldab eesmärk ei ole hakata koondama ja hoiustama infot erinevatest isikuandmeid näidata vaid andmesubjektile, kellega need andmed seotud andmebaasidest erinevate andmesubjektide kohta (linkida isikute on. Eesmärk on isiku jaoks temaga seotud isikustatud info kokku andmeid üle andmekogude), vaid koondama ja kuvama ainult koondada ühte kohta. Eelnõu ega ka isikustatud teabe kuvamise süsteem konkreetse andmesubjekti päringu või nõusoleku alusel just talle ei lingi isikuandmeid üle andmekogude kokku, vaid teeb seosed vaid vajalikku infot, mida hoitakse 30 minutit kuni 30 päeva? Meie andmesubjekti jaoks Eesti teabeväravasse. Infot edasiste plaanide ja arusaamise kohaselt ei ole eelnõuga siiski välistatud, et eriseaduste või tehnilise lahenduse osas jagab MKMi teenuste tiim koos RIAga. Anname andmesubjektide nõusolekute alusel saab mõni asutus või ettevõtja viimase osas ITLi soovi edasi vastavale tiimile. tulevikus paluda ka laialdasema info kokku koondamist (markantseima näitena terviseandmete kokku koondamist Riigi Infosüsteemi Ametis), kui selline alus on seaduses või andmesubjektidelt olemas ja tehniline võimekus seda toetab. Palume seda täpsustada ning jagada infot edasiste plaanide ja tehnilise lahenduse osas. 19. Juhime tähelepanu, et eelnõu mõjuanalüüsis (seletuskirja lk 11-12) ei Arvestatud. Seletuskirjas mõjude osa täiendatud majandusmõjude ning ole hinnatud majanduslikku mõju (mõju ettevõtetele, sh e-riigi arengu mõjudega. IKT sektorile ei ole teistsuguseid mõjusid kui halduskoormusele), ehkki Eesti teabevärav on olemuslikult ka juba mõjuhinnangus väljatoodud. ettevõtjatele suunatud riigi pakutav kanal. Samuti ei ole hinnatud mõjusid IKT sektorile ja laiemalt e-riigi arengule. Palume ka neid mõjusid hinnata ning eelnõu seletuskirja vastavalt täiendada. 20. Palume ITL võimalusel kaasata ka eelnõu lisaks oleva rakendusakti Teadmiseks võetud. menetlusse. 7. Sotsiaalkindlustusamet võttis eelnõu teadmiseks ning markeeris 21. Markeerime ainult, et eelnõu seletuskirja punktis 6 (sündmusteenusega Arvestatud. Lisasime seletuskirja. seonduva mõju sihtrühm) kahe näite juures on seotud osapooleks ka SKA, kuna lähedase kaotuse puhul tuleb tõenäoliselt tulevikus seos STAR-iga ja pensionile jäämise puhul SKAIS-iga. 8. Tervisekassa kooskõlastas eelnõu märkusteta. 9. Andmekaitse Inspektsioon esitas järgneva arvamuse. 22. Eelnõu § 1 p 2 märgitud AvTS § 32¹ lg 5 sõnastus „Vabariigi Valitsus Arvestatud. Volitusnorm muudetud. võib määrusega kehtestada Eesti teabevärava ja selles nii isikustatud kui isikustamata teabe ja teenuste kättesaadavaks tegemise, arendamise, 6 haldamise, kasutamise, isikuandmete töötlemise ning andmekogu teabeväravaga liidestamise nõuded ja korra.“ ei sobi, kuna see jätab seadusandjale kaalutlusruumi selle suhtes, kas üldse sätestatakse täiendav regulatsioon Eesti teabevärava kaudu isikuandmete töötlemise reeglite ja põhimõtete osas või mitte. Seaduses sätestatud volitusnorm peab olema selge ja konkreetne, seega AKI soovitab loobuda sõna „võib“ kasutusest ning määrata konkreetselt Vabariigi Valitsuse kohustuse kehtestada määrusega Eesti teabevärava kasutamise nõuded ja korra. Eelnõu seletuskirjas on keskendutud suuresti analüüsile, kas Eesti Arvestatud. Eelnõu ja seletuskiri detailsemaks kirjutatud. teabevärava puhul on tegemist infosüsteemi või andmekoguga. AKI nõustub seletuskirjas toodud argumentidega ning sellega, et tegu on infosüsteemiga. Kuid seletuskirjas jäid muud olulised asjad seletamata. Arusaamatuks jääb näiteks see, kas Eesti teabevärava teenuse Arvestatud. Seletuskirjas selgitatud detailsemalt. kasutamiseks antav nõusoleku all peetakse silmas IKÜM art 6 lg-s 1 mõeldud nõusolekut. Inimene küll avaldab nõustumust (tahteavaldus), et oma isikuandmed töölauale saada või sündmusteenust kasutada. Kuid AKI hinnangul ei ole siiski antud juhul tegu klassikalise andmekaitselise nõusolekuga. Ühtlasi ei ole eelnõust, rakendusaktist ega seletuskirjast ühiselt selge, kellele ja kuidas peaks inimene nõusolekut andma, kas Eesti teabeväravale või andmeandjale. Eelnõu seletuskirjas AvTS § 32¹ lg 1 kommentaari juures väidetakse, et Arvestatud. Regulatsiooni ja seletuskirja täiendatud. isikustatud teavet saab teabeväravas kättesaadavaks teha juhul, kui sellise võimaluse sätestab eriseadus või füüsilise isiku nõusolekul, kui pakutakse mugavusteenust. Arusaamatuks jääb siinjuures see, millise isikustatud teave kättesaadavus on ettenähtud eriseadusega, eriti arvestades, et rakendusakti § 23 lg näeb ette isikustatud teabe kuvamist süsteemis ainult isiku tahteavalduse või nõusoleku alusel. Seletuskirjas on täiesti jäetud käsitlemata rakendusakti muudatused, Arvestatud. Regulatsiooni ja seletuskirja täiendatud. Rakendusakti millised on aga suuresti seotud isikuandmete töötlemisega. Puhtalt kavandi muudatused selgitatakse detailsemalt lahti rakendusakti rakendusakti kavandi alusel ei ole võimalik hinnata, kas Eesti seletuskirjas. Kaasame rakendusaktide menetlusse ka AKI. teabeväravas töödeldavate isikuandmete töötlemisel on järgitud 7 isikuandmete kaitse põhimõtted, näiteks, kas isikuandmete säilitamise tähtajad on põhjendatud, kuna seletus valitud tähtaegade pikkuse vajalikkuse osas puudub. 8  II Kavandatavate rakendusaktidega seotud tagasiside Seoses kõikide selle peatüki alla kuuluvate märkustega selgitame, et käesoleva eelnõu seletuskirja lisas on esitatud erinevate määruste eelnõu kavandid, mitte määruste eelnõud. Kooskõlastamisele on esitatud seaduseelnõu, mitte määruse eelnõu. Määruste kavandid ei ole esitatud lõpliku täpsusega ning samuti ei ole esitatud määruste seletuskirju. Sellest tulenevalt ei ole ka käesoleva peatüki alla kuuluvad märkused koos ettepanekutega käsitletavad seaduseelnõu kooskõlastamise märkuste või ettepanekutena. Määruste kavanditest tulenevad märkused või ettepanekud seaduseelnõule oleksid märkused seaduseelnõus, kui need käsitleksid seaduseelnõus esitatud volitusnorme. Määruste kavanditest tulenevad märkused või ettepanekud on ennekõike oodatud vastava määruse eelnõu kooskõlastamisel, kus tagasiside andja on saanud ka tutvuda eelnõu seletuskirjaga. Võtame kõik siinsel kooskõlastusel esitatud märkused ja ettepanekud teadmiseks määruste eelnõude lõpliku täpsuse paika panemisel ning koostamisel, kuid kui mõni ettepanek ei väljendu määruse tulevikus kooskõlastamisele saadetavas eelnõus või esinevad selle määruse eelnõu seletuskirjas puudused, siis arvestamiseks või mittearvestamiseks tuleb ka ettepanek vastava määruse eelnõu kooskõlastusel esitada. 1. Andmekaitse Inspektsioon esitas järgnevad märkused seoses eelnõu § 321 lõike 5 alusel kehtestatava Vabariigi Valitsuse määruse „Eesti teabevärava ja selles nii isikustatud kui isikustamata teabe ja teenuste kättesaadavaks tegemise, arendamise, haldamise, kasutamise, kogutavate andmete täpsema koosseisu, sündmusteenuse loetelu ning andmekogu teabeväravaga liidestamise nõuded ja kord“ kavandiga 21. Rakendusakti kavandi § 23 lg 1 mõlema punkti teavet kuvatakse Eesti Teadmiseks võetud. teabeväravas, seega oleks AKI hinnangul mõistlikum tõsta fraasi „Eesti teabeväravas“ teisest punktist lõike 1 põhilausesse nt järgmiselt: „Isikustatud teabe kuvamise süsteem võimaldab näidata Eesti teabeväravas füüsilisele isikule: /…/“. Muidu tekib ekslik mulje, justkui kuvatakse Eesti teabeväravas ainult punktis 2 nimetatud andmed. 22. AKI leiab, et nii isikustatud teave (rakendusakti kavandi § 23 lg 1 p 1) Teadmiseks võetud. kui isiku sündmusteenuste kohta käiva teave (rakendusakti kavandi § 23 lg 1 p 2) Eesti teabeväravas kuvamise aluseks on isiku tahteavaldus. Nii seletuskirjas kui rakendusakti kavandi tekstist tulenevalt on võimatu aru saada, milles seisneb sisuline erinevus tahteavalduse ja nõusoleku vahel. 9  Ühtlasi, nagu on juba eespool mainitud, jääb arusaamatuks, kas nõusoleku puhul on tegemist andmekaitsealase nõusolekuga, mille jaoks on IKÜM-is ettenähtud konkreetsed põhimõtted ja reeglid. 23. Rakendusakti kavandi § 23 lg 2 iga punkti sõnastuses säilitustähtaja Teadmiseks võetud. määramisel kasutatud sõna „kuni“ ei sobi, kuna isikuandmete puhul peab säilitustähtaeg olema sätestatud üheselt arusaadavalt ning seletuskiri peab sisaldama põhjendused selle pikkuse kohta. Lisaks jääb ebaselgeks, mis andmed on „isikustatud teabe kuvamisega seotud andmeid“, st kas tegemist on rakendusakti kavandi §-s 27 nimetatud andmetega või nende kuvamisega seotud andmetega (viimase puhul jääb arusaamatuks millised need andmed võiksid olla). Kui siiski tegemist on §-s 27 nimetatud andmetega, siis peaks § 23 lg 2 sõnastuse muutma selgemaks. 24. Mõisted kehtivas määruses ja muudatustes ei lähe kokku. Määruses Teadmiseks võetud. kasutatakse termineid, mis tegelikult tähendavad üht aja sama isikut (nt teabevaldaja, andmeandja, teenusepakkuja). Seletamata on andmesaaja mõiste. Kui andmesaaja puhul on tegemist isikuga, kelle andmed kuvatakse süsteemis, siis arusaamatuks jääb, kuidas tema saab rakendusakti kavandi §-s 26 ettenähtud õigust kasutada ehk esitada haldajale avalduse isikustatud teabe kuvamise süsteemi kasutamise lõpetamiseks. 25. Rakendusakti kavandi § 26 reguleerib sama asja, ehk Eesti teabevärava Teadmiseks võetud. Isikustatud teabe kuvamise süsteem ja teenuse süsteemi kasutamise lõppemist, mida on juba reguleeritud kehtiva sulgemine on erinevad. määruse §-ga 17. 26. Lisaks ülaltoodule jääb rakendusakti kavandi §-i 26 kohaselt Teadmiseks võetud. arusaamatuks, kas süsteemi kasutamine lõppeb kohe avalduse esitamisest või avalduse läbi vaatamine võtab omajagu aega. Sätet võiks selgemini sõnastada. 27. Rakendusakti kavandi § 27 lg 2 on sisutühi, kuna dubleerib § 3 lg-t 1, Teadmiseks võetud. millega tekitab ebaselgust. 28. Rakendusakti kavandi § 28 (haldaja ülesanded) on sisuliselt haldaja Teadmiseks võetud. kohustused, mis on juba reguleeritud kehtiva määruse § 3 lg-s 3. 10  Loogiline oleks paigutada haldaja õigusi ja kohustusi puutuava regulatsiooni ühte paragrahvisse, sh vaadata üle, et muudatused ei oleks juba olemasoleva regulatsiooniga vastuolus ega dubleeriks teineteist. 29. Rakendusakti kavandi § 29 reguleerib isikuandmete logimist, seega peab Teadmiseks võetud. ka logide säilitamise tähtaega määrusega kindlaks määrama, mis on hetkel tegemata. Andmete säilitamine ja logimine on reguleeritud kehtiva määruse §-s 21, mille lg 5 kohaselt logisid säilitatakse kuni viis aastat andmete muutmise hetkest arvates. Ehk juttu on ainult muudatustest, reguleerimata on logide säilitamine nende tekkimisest, sh ei sobi isikuandmete säilitamise puhul ebamäärane säilitustähtaeg, ehk sõna „kuni“ peaks isikuandmete säilitamise tähtaja määramisel vältida. Lisaks viitab kehtiva määruse § 21 lg 6 kehtetu määrusele, seega sisuliselt on hetkel logide säilitamise regulatsioon üldiselt puudulik. Kokkuvõtvalt on AKI seisukohal, et eelnõu vajaks veel erinevate osapoolte arutelusid enne, kui sellega edasi liikuda ja palub sellega arvestada. Vajadusel on AKI valmis osapooltega kohtuda, et anda täiendavad selgitused ülaltoodud tähelepanekute osas ning soovitusi võimalike muudatusettepanekute osas. 11  04.11.2025 Avaliku teabe seaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus ja seaduse eesmärk 1.1. Sisukokkuvõte 1.1.1. Avaliku teabe seaduse muutmine Avaliku teabe seaduse (AvTS) muutmisega täpsustatakse Eesti teabevärava regulatsiooni, sh isikustatud teabe osas, ning luuakse andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu, mis koosneb kahest eraldi andmestikust: andmenõusoleku andmestikust ja volituste haldamise andmestikust. Andmenõusoleku puhul saab inimene anda, vaadata ja tagasi võtta oma nõusolekuid ühes kohas. Volituste haldamise süsteemis on ettevõtjal võimalik anda, muuta ja tagasi võtta oma volitusi. Eesti teabevärava definitsiooni ja sisu täiendatakse selle ajakohastamise eesmärgil, et Eesti teabevärava roll ühtse kontaktpunktina oleks õiguslikult selgemini kehtestatud olenemata selle tehnilisest lahendusest. Sellest tulenevalt võib Eesti teabevärav olla ka muus vormis kui veebileht (näiteks mobiilirakendusena). Lisaks täiendatakse kehtivat AvTS-i regulatsiooni nii, et see annaks üheselt mõistetava aluse isikustatud teabe kuvamiseks ning erinevate esitluskihtide reguleerimiseks Eesti teabeväravas. Eesmärk on luua õigusselgust, muu hulgas pakkumaks ja arendamaks sündmusteenuseid, et muuta otseste avalike e-teenuste kasutamine inimestele mugavamaks, kiiremaks ja kättesaadavamaks. Andmenõusolekusüsteem ja volituste haldamise süsteem on kesksed süsteemid, mis tagavad haldusorgani ülesande täitmise ja teenuse osutamise ning inimese õiguste realiseerimise ühtsete reeglite alusel. Esiteks luuakse eelnõuga õiguslik alus andmeedastuseks nõusoleku andmise süsteemi (andmenõusolekusüsteem) ja volituste haldamise süsteemi kasutuselevõtuks ja teiseks volitatakse Vabariigi Valitsust asutama asjakohast andmekogu. Loodav andmekogu aitab kaasa riigi infosüsteemi läbipaistvusele ning toetab kvaliteetsete e-teenuste osutamist. Kesksete süsteemide kasutamine on riigile tervikuna soodsam võrreldes sellega, kui iga asutus arendaks oma süsteemide juurde vastavad lahendused ise. Lahenduste puhul, mida vajavad mitmed erinevad asutused, on keskse lahenduse loomine ebavajalikku dubleerimist välistav meede. Andmevahetuse tõhustamine läbi andmenõusolekusüsteemi keskse, standardse, skaleeruva ja majanduslikult vähekoormava lahenduse abil elavdab andmemajandust, soodustades inimestele mõeldud innovaatiliste lahenduste loomist erasektoris. Läbi volituste haldamise süsteemi vähendatakse ettevõtjate halduskoormust ja bürokraatiat ning tagatakse kiirem, lihtsam ja mugavam lahendus volituste haldamisel. Volituste haldamise osas luuakse õiguslik alus volituste haldamiseks keskselt ainult Eesti Teabeväravas. Volituste haldussüsteemi õigusmuudatus ei anna õiguslikku alust teistele valdkondlikele täna eksisteerivatele volituste haldamise süsteemidele. 1.1.2. Keeleseaduse muutmine 1 Keeleseaduse (KeeleS) muutmise peamine eesmärk on luua õiguslik alus tõlkeandmekogu Tõlkevärav asutamiseks. Eelnõu ja selle alusel kehtestatava rakendusaktiga luuakse võimalus eelkõige riigiasutustele, aga nende tellitud tõlgete kaudu ka tõlkeettevõtjatele tõlkeprojektide keskse haldus- ja tõlkekeskkonna kasutamiseks. Tõlkevärav võimaldab ametnikel tõlketöid tellida ja vastu võtta, tõlkekorraldajal tõlketöövooge juhtida ning tõlkijatel ja toimetajatel tõlketöid teha. Tõlkevärav muutub 2027. aasta alguses kasutatavaks kõigile. Keskse tõlkekeskkonna loomise vajadus on tingitud olukorrast, kus riigiasutuste tõlkimisvajadus kasvab iga aastaga aina enam ja tekitab avalikule sektorile suuremaid kulutusi. Praegu kasutavad avaliku sektori organisatsioonid samadel eesmärkidel erinevaid tõlketehnoloogilisi vahendeid, mis põhjustab dubleerimist ja topelt kulu. Praegu puuduvad keskne tõlkemälu ja masintõlkevahendid, mis võimaldaksid tagada tõlgete ühtluse ja kvaliteedi ning vähendada tõlkimisele kuluvat aega ja raha. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja AvTS § 321 osa on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi (edaspidi JDM) digiriigi osakonna sündmusteenuste programmijuht Ingrid Kuusik (5550 2373, [email protected]), sama osakonna IT-õiguse talituse IT-õiguse nõunik Helena Lepper (teenistusest lahkunud) ja sama talituse juhataja Stina Avvo (639 7659, [email protected]) ning Riigi Infosüsteemi Ameti (edaspidi RIA) õigusosakonna juhataja Silver Lusti (teenistusest lahkunud, [email protected]). AvTS-i andmenõusolekusüsteemi puudutava eelnõu osa on koostanud JDM-i digiriigi osakonna IT-õiguse talituse juhataja Stina Avvo (639 7659, [email protected]), sama osakonna IT-õiguse talituse IT-õiguse nõunik Helena Lepper (teenistusest lahkunud), AI ja andmete talituse andmete taaskasutuse programmijuht Regiina Sepp (5448 0013, [email protected]) ja RIA õigusosakonna juhataja Silver Lusti (teenistusest lahkunud, [email protected]). Volituste haldamise süsteemi puudutava eelnõu osa on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) digimajanduse osakonna ettevõtja digivärava jurist Triin Tõnisson (715 3408, [email protected]) ja RIA õigusosakonna juhataja Silver Lusti (teenistusest lahkunud, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja KeeleS-i puudutava osa on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) õigus- ja personaliosakonna õigusnõunik Mattias Suumann (735 0576, [email protected]). HTM-ist osales eelnõu ja seletuskirja ettevalmistamises ka õigus- ja personaliosakonna õigusnõunik Margit Kiin (735 0199, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud JDM-i õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]). 1.3. Märkused JDM-i valitsemisalas on Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 59 lg 1 alusel digiühiskonna poliitika kavandamine ja elluviimise koordineerimine, avalike e-teenuste arendamise koordineerimine ja nende ühtse platvormi arendamine, riigi infosüsteemide, sealhulgas andmepoliitika kujundamine ja koordineerimine ning ministeeriumi pädevuse kohane 2 õigusloome. MKM-i valitsemisalas on VVS § 63 lg 1 kohaselt ettevõtjatele teenuste arendamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. HTM-i valitsemisala on VVS § 58 lg 1 kohaselt keelepoliitika kavandamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Eelnõuga muudetakse AvTS-i 2025. aasta 6. juulil jõustunud redaktsiooni (RT I, 05.07.2025, 2) ning KeeleS-i 2025. aasta 1. aprillil jõustunud redaktsiooni (RT I, 30.01.2025, 3). Kõnesoleva eelnõu eri osad on seotud ühte eelnõusse tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest. Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust. 1.3.1. Eesti teabevärava muudatuste osa (AvTS § 321) Eelnõu väljatöötamisel arvestati asjakohases ulatuses MKM-i tellitud õigusanalüüsi „Avalike teenuste osutamisega seotud valdkonnaülese õigusliku kontseptsiooni kujundamine“1 tulemusel valminud töös esitatud ettepanekutega. Mobiilirakenduse kontrollpäringuga isikusamasuse kontrollimise aspektist on eelnõu seotud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega2 (ITDS-i eelnõu). See muudatus jõustus 06.07.2025.3 Riikliku postkasti teemal on eelnõu seotud keskse teabe edastuse ja dokumentide kättetoimetamise tõhustamise lahenduse väljatöötamise kavatsusega4. Lähtudes värskemast isikuandmete kaitse üldmääruse5 (IKÜM) tõlgendusest, soovitakse täiendusega luua selgem õiguslik alus isikustatud teabe töötlemiseks RIA poolt. Sellest tulenevalt on eelnõu kaudselt seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega andmesubjekti IKÜM-ist tulenevate õiguste efektiivsema kasutamise kaudu. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2025-20276 punktiga “Arendame riigiäpis ja Eesti teabeväravas välja töölaua, kus inimene näeb oma taotluste etappi ning millised sammud tuleb veel läbida. Eelnevalt lihtsustame protsesse endid”. 1.3.2. Andmenõusoleku ja volituste haldamise süsteemi andmekogu loomise osa (AvTS 51. peatüki täiendamine §-ga 4310) Eelnõu koostamisel arvestati ka asjakohases ulatuses: 1 Õigusanalüüs „Avalike teenuste osutamisega seotud valdkonnaülese õigusliku kontseptsiooni kujundamine“. https://mkm.ee/sites/default/files/documents/2023- 03/S%C3%BCndmusteenuste%20anal%C3%BC%C3%BCsi%20l%C3%B5ppraport.pdf. 2 Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/078b456e-2d57-44bf-8c1e-4b2c5194240d#VCc6mDIN. 3 Isikut tõendavate dokumentide seadus - RT I, 26.06.2025, 1. ITDS § 181 lg 11. 4 Keskse teabe edastuse ja dokumentide kättetoimetamise tõhustamise lahenduse väljatöötamise kavatsus. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5764c413-0d34-499d-a3aa-e532e808f484 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88). Määrus - 2016/679 - ET - GDPR - EUR-Lex 6 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm | Eesti Vabariigi Valitsus 3  1) MKM-i tellitud „Nõusolekusüsteemi analüüsis“ sisaldunud ettepanekutega7; 2) RIA tellitud „Pääsuhalduste analüüsis” sisaldunud ettepanekutega8. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2025-20279 punktiga “Andmete ühekordse esitamise tagamiseks loome andmeedastuse nõusolekule selge õigusliku aluse ning muudame riigi infosüsteemides paikneva juriidilise isiku teabe keskselt kasutatavaks e- äriregistrist”. Selle punkti täitmist toetab andmenõusoleku regulatsioon käesolevas eelnõus. Volituste haldamise süsteemi osas on eelnõu seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2025-202710 punktiga ”Jätkame ettevõtjateenuste lihtsustamist ja koondamist ühte keskkonda. Keskseks teenuste portaaliks muutub riigiportaal ja riigiäpp eesti.ee. Ühtlustame teenuseid üle kõikide asutuste, et väheneks ettevõtjate halduskoormus avaliku sektori kohustuste täitmisel ja teenuste kasutamisel”. Arengukavast „Eesti digiühiskond 2030“11 nähtub, et üheks eesmärgiks inimkeskse digiriigi kujundamisel on luua isikutele võimalus tehnilise lahenduse abil otsustada, kes, mis eesmärkidel ja tingimustel saab nende jagatavaid andmeid kasutada.12 Seda eesmärki aitab saavutada üleriigilise andmenõusolekusüsteemi kasutuselevõtt.13 Andmenõusolekusüsteemi on arengukavas kirjeldatud kui „asutuse andmekogu juurde ehitatud digiteenust, millega inimene saab nõusolekuid anda, vaadata ja tagasi võtta. Andmekasutaja saab vaadata temale andmete väljastamiseks antud nõusolekuid; andmekogu haldaja saab isikuandmete väljastamisel kontrollida selleks vajaliku nõusoleku olemasolu.“14 Eelnõu ei ole otseselt seotud teiste hetkel menetluses olevate eelnõudega ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Kaudselt toetab eelnõu Euroopa andmestrateegia elluviimist. Euroopa andmestrateegiaga15 on Euroopa Komisjon võtnud selge suuna saavutada Euroopa Liidus andmepõhine majandus16. Andmed on majandusarengu alus, sest nende põhjal saab luua uusi tooteid ja teenuseid, mis suurendavad tootlikkust ja tõhusust kõigis majandusvaldkondades. Andmed võimaldavad tooteid ja teenuseid personaliseerida, paremini poliitikat kujundada ja valitsuse teenuseid täiustada, samuti on andmed ülioluline ressurss idufirmade ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks toodete ja teenuste väljatöötamisel.17 Euroopa Komisjon on seadnud eesmärgi luua ühtne Euroopa andmeruum, mis annab Euroopa Liidu ettevõtjatele võimaluse kasutada ära ühtse turu mastaape, et: 1) andmed saaksid liidus ja sektorite vahel vabalt liikuda, 7 Nõusolekuteenuse analüüs. https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/nt_aruanne_final_3.pdf 8 Proud Engineers OÜ, detsember 2021. RIA veebileht. https://www.ria.ee/riigi-infosusteem/kesksed-platvormid- avalike-e-teenuste-pakkumiseks/paasuke 9 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm | Eesti Vabariigi Valitsus 10 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm | Eesti Vabariigi Valitsus 11 Digiühiskonna arengukava 2030. https://mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-arengukava-2030 12 Samas, lk 17. 13 Samas, lk 18. 14 Samas, lk 62 (allmärkus 19). 15 Euroopa andmestrateegia. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52020DC0066 16 Samas, lk 2. 17 Samas, lk 2. 4 2) austataks täielikult Euroopa norme ja väärtusi, eelkõige isikuandmete kaitse ja tarbijakaitse õigusakte ning konkurentsiõigust, 3) andmetele juurdepääsu ja andmete kasutamise normid oleksid õiglased, praktilised ja selged ning kasutusel oleksid selged ja usaldusväärsed andmehalduse mehhanismid.18 Andmepõhise majanduse loomisel tuleks tagada tasakaal andmete liikumise ja laialdase kasutamise ning rangete eraelu puutumatuse, julgeoleku-, turvalisus- ja eetikanormide vahel.19 1.3.3. Keeleseaduse muutmise osa Eelnõu ei ole seotud teiste menetlustes olevate eelnõudega ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Vabariigi Valitsus võttis 9. juulil 2021 vastu otsuse luua riigile keskne tõlkekeskkond, mille eesmärgiks on eesti keele digitehnoloogilise arengu ja kasutatavuse tagamine üha mitmekeelsemas maailmas. Tõlkekeskkond on üleriigiline innovaatiline arendusprojekt, mis võimaldab parandada tõlgete kvaliteeti ja vähendada dubleerivaid arenduskulusid, mis tekiksid, kui tehnoloogilisi lahendusi loodaks eraldi. Tõlkekeskkonda luuakse etapiviisi aastatel 2023–2027. Keskkonna loomiseks valmis Justiitsministeeriumi tellimusel OÜ Krabu Grupp tehtud äri-, arhitektuuri-, mõju-, riski- ning kulu- ja tasuvusanalüüs (edaspidi kontseptsioon), rakendamise kava ning prototüüp.20 Praeguseks on valminud tõlkekeskkonna esimese etapi arendus. 2. Seaduse eesmärk AvTS § 321 muutmise eesmärk on ajakohastada Eesti teabevärava regulatsiooni. Selleks sätestatakse Eesti teabeväravas kui keskses kontaktpunktis isikustatud andmete, sh sündmusteenuste vaatest, töötlemine selgemate reeglite järgi, mis muudab teenuste kasutamise inimestele mugavamaks ehk lihtsamaks ja kiiremaks. Lisaks muudetakse Eesti teabevärav keskseks kontaktpunktiks olenemata selle tehnilisest vormist. Kõnealune eelnõu ei loo õiguslikku alust e-teenuseid proaktiivselt osutada. AvTS 5. peatüki täiendamise eesmärk on soodustada innovatsiooni ja luua juurde mugavust nii inimese kui ka ettevõtja jaoks. Eelnõu eesmärgi saavutamiseks luuakse AvTS-i õiguslikud alused kahe keskse süsteemi kasutuselevõtmiseks, mille andmestikud on eraldi, kuid asuvad ühes andmekogus: 1) andmenõusolekusüsteem, et võimaldada isikutel kasutada paremaid ja mugavamaid avalikke e-teenuseid, sh oma õigusi efektiivsemalt hallata; 2) volituste haldamise süsteem, et võimaldada isikul avaliku e-teenuse kaudu tema antud ning temale antud volitusi riigi infosüsteemis keskselt, mugavamalt, kiiremalt ja efektiivsemalt hallata. Volituste haldamise süsteemi õiguslik alus on seotud keskselt pakutava volituse süsteemiga Eesti Teabeväravas. KeeleS-i muutmise eesmärk on luua õiguslik alus andmekogule Tõlkevärav ja seeläbi võimaldada riigiasutustele (edaspidi kasutajaasutused) ning seoses nende tellitavate tõlgetega 18 Samas, lk 5. 19 Samas, lk 4. 20 Analüüs „Keskne tõlkekeskkond“. https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2021-07/Keskne%20t%C3%B5lkekeskkond.pdf 5 ka tõlkeettevõtjatele ja tavakasutajatele keskse tõlkeprojektide haldus- ja tõlkekeskkonna kasutamine, et tagada tõlgete kvaliteet ning aidata kaasa eesti keele elujõule digiühiskonnas. Lisaks võidab sellest erasektor, sest lõpuks võimaldatakse tekkinud teavet avaandmete näol ka taaskasutada (anonüümitud tõlkemälud, millele ei kehti juurdepääsupiirangud). Eelnõuga ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju, seetõttu puudus vajadus koostada väljatöötamiskavatsust (edaspidi VTK) vastavalt HÕNTE § 1 lg 2 punktile 5. Eelnõu ei too kaasa olulisi muudatusi ega mõjusid (vt seletuskirja punkti 6), sest tegemist on osaliselt tehniliste muudatustega ning isikute jaoks vabatahtliku võimalusega, mis toetab mugavalt nende õiguste kasutamist. Kuigi muudatus puudutab potentsiaalselt kogu Eesti elanikkonda, on eelnõuga reguleeritavate teenuste tarbimine inimesele vabatahtlik. Inimese praegusi e-teenuste kasutamise õigusi ei muudeta, igaühel on õigus kasutada kõiki teenuseid nii nagu seni. VTK koostamine ei ole vajalik ka seetõttu, et vastavalt HÕNTE § 1 lg 2 punktile 1 tuleb eelnõu käsitleda kiireloomulisena. Seda põhjusel, et sündmusteenuste arendamiseks on Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastust (edaspidi RRF) taotletud vahendid, mille kasutamiseks on osaliselt aega 2025. aasta lõpuni. Sündmusteenuste platvormi tehnilise lahenduse ja esimese kümne elusündmusteenuse loomiseks on RRF-ist ette nähtud 12,27 miljonit eurot. Lisaks on RRF-ist ette nähtud RIA-le sündmusteenuste arendamiseks eelduslikult 6 miljonit eurot kuni 2025. aasta lõpuni. 2.1. Eesti teabevärava muudatused (AvTS § 321 muudatus): sündmusteenuse olemus füüsilise isiku näitel ja isikustatud teabe kuvamise süsteemi loomise vajadus Olukorras, kus inimesel on mõne oma elusündmuse (nt abiellumine, lapse sünd, lähedase surm, pensionile minek) jaoks tarvis kasutada mitme riigiasutuse e-teenuseid, on probleemiks nende killustatus.21 E-teenuseid osutavad riigiasutused oma veebilehtedel asuvate iseteeninduskeskkondade (edaspidi iseteenindus) kaudu, jagades nende kohta infot enda valitud infokanalites. Iseteenindusi, mille kaudu e-teenuseid tarbida, ning infokanaleid, kust e-teenuste kohta infot otsida, on inimeste jaoks palju, mis teeb nende vahel orienteerumise aeganõudvaks ja keeruliseks.22 Lisaks puudub inimesel iseteenindustes ülevaade, millised tegevused elusündmusega seotud teenus(t)e teekonnal on tehtud ning millised tulemas23 – seda nii personaliseeritud kui ka personaliseerimata vaates. Inimene peab ise elusündmusega seotud vajalike tegevuste nimekirja koostama. Kui inimene ei tea mõne vajaliku teenuse olemasolust ega leia teenuse kohta õigel ajal infot, võib oluline suhtlus riigiga katkeda või hilineda. See omakorda võib mõjutada inimese õiguste ja kohustuste õigeaegset täitmist. Eesmärgi täitmiseks võetakse kasutusele innovaatiline tehnoloogiline lahendus – sündmusteenuste platvorm. Sündmusteenus on vahetult seotud inimese kohustuse täitmise või õiguse kasutamisega (nt toetuste määramise või teenuste osutamisega isikule) ning teenust pakkuva haldusorgani jaoks ei ole otseselt tegemist avaliku ülesande täitmisega. Pigem toetab see inimese ja haldusorgani omavahelist suhtlust. Sündmusteenuse sisuks on ühest elusündmusest tingitud haldusmenetlus(t)e seisu kohta isikustatud teabe kuvamine inimesele ühtses kontaktpunktis. Üldjuhul ei saa avalikus sektoris isikuandmete töötlemine tugineda inimese nõusolekule IKÜM-i tähenduses. Mugavusteenuse osutamine on siiski üks erand, kus inimese nõusolekule tuginemine on põhjendatud. Seda põhjusel, et selline teenus on vabatahtlik, st inimesel on 21 Näiteks tuleb abielludes nime vahetamise korral taotleda uued dokumendid 30 päeva jooksul Politsei- ja Piirivalveametist ning uus juhiluba Transpordiametist. 22 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellitud 21.10.2020. a analüüs „Sündmusteenuse analüüs. Abiellumine“, lk 13. 23 Vt viidet 5. 6 võimalik saada kõiki avalikke teenuseid ka tavapärasel viisil ja avaliku teenuse osutamisest sündmusteenusena saab inimene igal hetkel loobuda. Seetõttu on põhjendatud pidada sündmusteenust nn mugavusteenuseks. Isikustatud teabe (sh sündmusteenusega) kaasneva isikuandmete töötlemise puhul tuleb hinnata, millega on koondatava andmekogumi näol tegemist: kas infosüsteemi või andmekoguga. AvTS § 431 lõike 1 kohaselt on andmekogu riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik- õigusliku isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete kogum, mis asutatakse ja mida kasutatakse seaduses, selle alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et andmekogus töödeldavate korrastatud andmete kogum võib koosneda ka üksnes teistes andmekogudes sisalduvatest unikaalsetest andmetest. Viidatud sätted ei määra sisulisi kvalitatiivseid tunnuseid, mille esinemise järgi saaks otsustada, kas andmekogu asutamine on kohustuslik või mitte. Ka Andmekaitse Inspektsioon (edaspidi AKI) on oma 2013. a andmekogude juhendis24 selgitanud, et „andmekogu eristamiseks on formaalne tunnus – asutamine seaduse või selle alusel antud akti alusel. Muul juhul on tegu üldise avaliku sektori andmetöötlusega ehk täpsemalt avaliku teabe töötlemisega“25. Käesoleval juhul luuakse Eesti Teabeväravale seoses isikustatud teabe lisandumisega ka andmekogu. Ühele haldusorganile pandud avalik ülesanne (nt perekonnaseisuasutusele perekonnatoimingute seadusega pandud ülesanne) ei anna õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks teisele haldusorganile. See tähendab, et õigusakt, millega ühele või mitmele haldusorganile antakse avalikes huvides ülesanne, ei loo andmetöötluseks vajalikku õiguslikku alust kolmandale haldusorganile. Seetõttu tuleb Eesti Teabevärava regulatsioonis täpsustada selgelt õiguslik alus RIA-le isikustatud teavet töödelda. 2.2. Andmenõusoleku ja volituste haldamise süsteemi andmekogu loomine (AvTS 51. peatüki täiendamine §-ga 4310) Andmenõusoleku ja volituste haldamise süsteemi osutamiseks asutatakse andmekogu, sest teenuse osutamisel moodustub korrastatud andmete kogum, mis sisaldab isikuandmeid ja mida kasutatakse kõnesolevas eelnõus sätestatud ülesannete täitmiseks, sh jagatakse teiste RISi andmekogudega. Eelnõu koostamisele eelnenud „Nõusolekuteenuse analüüsis“26 toodi välja ka teoreetiline võimalus reguleerida andmenõusolekusüsteemi andmekogu asutamata, kuid õiguslike alternatiivide võrdlev analüüs toetas ühemõtteliselt andmekogu asutamist, mille kasuks esitati järgmised põhiargumendid: 1) vastutus turvalisuse eest langeb ühele asutusele ja see tagab parema kontrolli infoturbenõuete täitmise üle; 2) andmekogu arendamine on rohkem tsentraliseeritud, kuna volitatud töötleja ei halda kogumit mitme andmekogu andmetest. Eeltoodud argumendid kehtivad ka volituste haldamise süsteemi kohta. Andmekogu loomise ja muutmise protseduur tagab, et eri teenuseid ja andmeid koondav terviklikult hinnatud süsteem toimib. Nimetatud süsteemid toetavad RIS-i andmevahetuse kaudu, võimaldades andmete 24 Andmekaitse Inspektsioon, Andmekogude juhend. https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/andmekogude_juhend.pdf. 25 Samas, lk 3. 26 Nõusolekuteenuse analüüs. Analüüsi aruanne. 05.02.2021, peatükk 2.6.4. Nõusolekuteenuse analüüs.pdf 7 kasutamist ja inimese õiguste efektiivsemat realiseerimist – tegemist on süsteemidega, mida tuleb keskse tähtsuse tõttu käsitada kui RIS-i komponenti. Isikuandmete töötlemine kujutab riivet isiku eraelu puutumatusele ehk Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS)27 §-ga 26 ette nähtud põhiõigusele. PS §-s 3 sisalduva olulisuse põhimõtte ehk parlamendireservatsiooni järgi tuleb kõik oluline reguleerida seadusandjal. Oluline on see, mis on tähtis põhiõiguste realiseerimise ja seega ka nende piiramise seisukohast. Seetõttu reguleeritakse isikuandmete töötlemisega seonduvat AvTS-i tasandil ja antakse lõikega 5 detailsem volitusnorm andmete täpsema koosseisu määramiseks rakendusaktis. AvTS § 439 lõikes 1 esitatud loeteluelemendid kujutavad endast Vabariigi Valitsusele vastavate süsteemide kehtestamise volitusnorme, mille alusel kehtestab Vabariigi Valitsus süsteemi kohta asjakohased määrused. Kõnesolevale eelnõule on andmenõusolekusüsteemi kehtestamiseks lisatud rakendusakti kavand (lisa 4). Andmenõusolekusüsteemiga liidestamise ja kasutamise tehniline käik, kasutusjuhu prototüüp ja arhitektuur on avalikustatud keskkonnas Github.28 Volituste haldamise süsteemi prototüüp on avalikustatud keskkonnas Github29, lisaks saab prototüübi ja tehnilise dokumentatsiooniga tutvuda RIA kodulehel30. Andmenõusolekusüsteem Andmenõusolekusüsteem on tavapärasest võrgu- ja infosüsteemist (sh andmekogust) laiem süsteem, sest loob ühtse organisatsiooniliste, tehniliste ja õiguslike vahendite raamistiku. See annab inimesele võimaluse anda elektrooniline nõusolek selleks, et riik edastab RIS-i kuuluvas andmekogus sisalduvaid isikuandmeid erasektorile X-tee kaudu. Ka praegu on võimalik andmekogudel inimese nõusoleku alusel andmeid oma andmekogust väljastada, vastavaid nõusolekuid töödeldakse konkreetse andmekogu juures. Iga andmekogu haldaja teeb seda oma reeglistiku alusel, kas näiteks samas andmekogus või mõnes muus võrgu- ja infosüsteemis (nt dokumendihaldussüsteemis), sest sellise nõusoleku töötlemine (säilitamine, muutmine, kustutamine jms) on (andmekogu) vastutava töötleja kohustus. Selline kohustus tuleneb IKÜM art 7 lõikest 1, mis sätestab, et vastutaval töötlejal peab olema võimalik tõendada, et andmesubjekt on nõustunud oma isikuandmete töötlemisega. Andmenõusolekusüsteem võimaldab nõusolekuid hallata keskselt. Selleks RIA vahendab inimese (andmesubjekti) nõusoleku korral vaid andmeid inimese nõusoleku kohta andmekogude vaheliseks andmevahetuseks (vt joonisel 1 rohelisi jooni). RIA andmenõusolekuteenuse kaudu ei vahendata andmeid endid. Selline andmevahetus on otse RIS- i andmekogu ja eraõigusliku juriidilise isiku vahel (vt joonisel 1 sinist joont). Sellest tulenevalt RIA näeb ja töötleb vaid minimaalseid andmeid, mis on vajalikud nõusoleku andmiseks ning sellise nõusoleku edastamiseks vajalikule osapoolele. 27 Eesti Vabariigi põhiseadus - RT I, 11.04.2025, 2. 28 Andmenõusolekusüsteemi tehniline dokumentatsioon. https://github.com/e-gov/NT 29 Eesti.ee - Volitused (paasuke.github.io) 30 Volituste haldamise infosüsteem Pääsuke. https://www.ria.ee/riigi-infosusteem/kesksed-platvormid-avalike-e- teenuste-pakkumiseks/p%C3%A4%C3%A4suke 8 Joonis 1. Õigussuhted andmeandjate ja andmesaajate ning RIA andmenõusolekuteenuse vahel Andmenõusolekuteenuse kasutamise eelduseks on nii RIS-i andmekogu kui ka eraõigusliku juriidilise isiku puhul liitumine X-teega, sest andmed edastatakse X-tee vahendusel. Liitumise aluseks on andmevahetuskihi määruse31 (edaspidi X-tee määrus) § 5 lõike 2 kohane RIA-ga sõlmitud X-teega liitumise leping ning see, et loodud on vastav tehniline võimekus. Lisaks sõlmivad andmesaaja ja andmeandja vastutav töötleja andmeteenuse pakkumiseks X-tee vahendusel omavahel andmeteenuse kasutamise kokkuleppe X-tee määruse §-s 12 sätestatud tingimuste kohaselt. Andmeandjal (andmekogul) ei ole kohustust sellist andmeteenust avada. See on iga andmeandja otsus, kas teenuse avab. Nimetatud paragrahvi lõikes 1 on sätestatud andmeteenuse kasutamise kokkuleppe miinimumnõuded. X-tee määruse § 12 lõike 1 kohaselt määratakse andmeteenuse kasutamise kokkuleppes kindlaks andmeteenuse kasutamiseks vajalikud infoturbemeetmed ning andmeteenuse kasutaja alamsüsteemilt nõutavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnilised turvameetmed, arvestades töödeldavate andmete koosseisu ja õigusaktidega ettenähtud nõudeid. X-tee määruse seletuskirja järgi on arvestatud, et selline kokkulepe võib olla nii kliendipõhine kui ka teenusepõhine. Teenusepõhist lähenemist on seadusandja näinud ette olukordades, kus pakutav teenus on näiteks osa liikme osutatavast avalikust teenusest. Andmete edastamine X-tee vahendusel on osa andmenõusolekusüsteemist ja üks osa liikme osutatavast avalikust teenusest. Andmesaajal ja RIS-i kuuluva andmekogu vastutaval töötlejal tuleb sõlmida RIA-ga ka andmenõusolekusüsteemiga liidestamise kokkulepe. Kokkuleppes määratakse kindlaks teenustaseme tehnilised tingimused. Andmekoosseise on X-tee vahendusel võimalik edastada, kui konkreetse andmekoosseisu edastamiseks on loodud X-tee teenus. See tähendab, et iga andmekoosseisu jaoks peab olema eraldi X-tee teenus. Olukorras, kus andmesaaja taotleb RIS-i kuuluva andmekogu vastutava töötleja andmekogudest eri andmekoosseisude väljastamist ja nende väljastamine eeldab uute 9 X-tee teenuste loomist, on RIS-i kuuluva andmekogu vastutaval töötlejal õigus keelduda X-tee teenuste loomisest, kui see takistab tema avalike ülesannete täitmist. Nimetatud aspekti reguleeritakse täpsemalt rakendusaktis. Uue X-tee teenuse loomine ega olemasoleva X-tee teenuse liidestamine andmenõusolekusüsteemiga ei ole kulu- ega ajamahukas. Kui RIS-i kuuluva andmekogu vastutaval töötlejal ei ole ühtki X-tee teenust, luuakse esmalt X-tee turvaserver. See töö võib võtta kuni kolm päeva, milles sisaldub serveri seadistamine ning X- tee teenuse lisamine. Andmenõusolekusüsteemi kasutuselevõtmisel ja X-tee teenuste loomisel tuleb silmas pidada võrdse kohtlemise põhimõtet. See tähendab, et X-tee teenuseid luuakse andmesaajatele võrdsetel alustel. Kui ühele andmesaajale on X-tee teenus loodud, siis võrreldavate asjaolude esinemisel peab olema võimalik ka teisel andmesaajal kasutusele võtta sama X-tee teenus. Andmenõusolekusüsteemiga liitumine algab ettevõtja algatusel andmete väljastamise taotlemisest, mille käigus põhjendatakse andmete kasutamise eesmärke. Andmekogu haldaja töötleb taotlust ning otsustab andmete väljastamise vajalikkuse üle. Andmenõusolekuteenusega liidestunud vastutav töötleja vastutab oma andmekogust andmete väljastamise eest. Joonis 2. Andmenõusolekuteenuse pakkumine AvTS § 436 lõige 2 näeb ette, et andmeid päritakse põhiandmekogust. See tähendab, et RIS-i kuuluvate andmekogude vastutavad töötlejad peavad veenduma, et andmesaaja soovitud andmed on nende andmekogudes põhiandmed. AvTS § 436 lõike 1 kohaselt on põhiandmed RIS-i kuuluvasse andmekogusse kogutavad andmekogu unikaalsed andmed, mis tekivad andmekogu haldaja avalike ülesannete täitmise käigus. Selliste andmete töötlemisel, mida kogub põhiandmetena teine RIS-i kuuluv andmekogu, tuleb aluseks võtta selle teise andmekogu põhiandmed. Teisisõnu, vajalikud andmed tuleb pärida just sellest andmekogust, kus need on registreeritud põhiandmetena. 10 Andmete põhiandmeteks olek määratakse kindlaks AvTS § 433 lõike 3 järgi kooskõlastatud tehnilise dokumentatsiooni alusel riigi infosüsteemi haldussüsteemis. Põhiandmete kindlaksmääramisel lähtutakse andmekogu asutamise eesmärgist. Millised andmed RIS-i andmekogudes olemas on, saab andmesaaja kontrollida riigi infosüsteemi haldussüsteemis avalikult kättesaadavate metaandmete alusel. Arvestada tuleb sellega, et metaandmed on riigi infosüsteemi haldussüsteemis ebaühtlaselt kirjeldatud, mistõttu ei anna metaandmetega tutvumine täpset ülevaadet RIS-i kuuluvates andmekogudes sisalduvate andmete kohta. JDM-i ja RIA eesmärk on tagada, et andmehaldus oleks ajakohastatud ja korrektne. Seni tuleb andmesaajatel arvestada, et RIS-i kuuluvas andmekogus sisalduvate andmete teadasaamiseks on ka võimalus pöörduda otse RIS-i kuuluva andmekogu vastutava töötleja poole. Andmenõusolekusüsteemi paremaks kasutamiseks on tulevikus võimalik andmesaaja tarbeks arendada välja RIS-i kuuluvate andmekogude vastutavate töötlejate pakutavate võimalike andmeteenuste kataloog ja selles sisalduvad andmekoosseisud. Nii ei peaks andmesaaja andmete standardkoosseisude puhul nende väljastamise võime hindamiseks RIS-i kuuluva andmekogu vastutava töötleja poole eraldi pöörduma. Seni aga peab iga andmekoosseisu ja andmeteenuse soovi hindama RIS-i kuuluva andmekogu vastutav töötleja eraldi. Inimesel on juba praegu IKÜM artikli 15 alusel õigus tutvuda RIS-i kuuluva andmekogu vastutava töötleja poolt temaga seotud isikuandmete väljastamisega ja tal on vaba voli otsustada, kellele oma isikuandmeid jagada, ilma et riik sekkuks. Isikuandmed väljastatakse üldjuhul avalduse alusel ja e-kirjaga. See on ajakulukas, ebamugav ja esineb oht isikuandmete lekkeks. Andmenõusoleku süsteem võimaldab nõusolekuid hallata ühtsete reeglite alusel keskses kohas. See tagab andmesubjektide, ettevõtjate ja andmekogude kiirema suhtluse ja andmevahetuse. Kokkuvõtlikult andmenõusolekusüsteemi loomine on vajalik, et võimaldada: 1) inimestel efektiivsemalt, kiiremini ja turvalisemalt kasutada ja hallata õigusaktidest tulenevaid õigusi ning 2) lihtsustada ja ühtlustada andmekogude vastutavatel töötlejatel andmesubjektide nõusolekute kogumist ja haldamist ning seeläbi toetada andmevahetust. Andmenõusolekusüsteem koondab kolm elementi: andmenõusoleku infosüsteem, vastav andmekogu ning süsteemi haldamise ja kasutamise tingimused. Andmenõusolekusüsteemi puhul tuleb arvesse võtta kolme poole huve ja eesmärke: 1) ettevõtja on huvitatud riiklikes andmekogudes leiduvate isikuandmete kasutamisest, pakkumaks oma klientidele personaalsemaid ja seeläbi atraktiivsemaid e-teenuseid; 2) inimene (andmesubjekt) on huvitatud innovaatilistest e-teenustest ja parematest tehnilistest lahendustest, sh avalikest e-teenustest, mis võimaldavad tal mugavalt otsustada oma andmete teisese kasutamise üle; 3) riik kui kolmas andmenõusolekusüsteemi pool on huvitatud uute majandusliku potentsiaaliga digiriigiteenuste arendamisest, isikuandmete teisesest kasutamisest ning Eesti inimestele innovatiivse, hästi toimiva ja kasutusmugava digiriigikogemuse pakkumisest. Volituste haldamise süsteem Kehtiv esinduse regulatsioon on sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) 4. jao 8. peatükis. Esindusõigus on vastavalt TsÜS §-le 117 õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel ja mille võib anda tehinguga (volitus) või mis võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). Kõnesoleva eelnõuga ei muudeta esindusõiguse üldregulatsiooni ega kalduta sellest kõrvale, vaid antakse tehnilise lahenduse kujul 11 lõppkasutajatele mugav ja efektiivne võimalus volitustega seonduvat keskselt hallata (sh volitusi anda, neid muuta, volitusi tagasi võtta, volitusest loobuda, teatud juhtudel ka edasi volitada). Volituste andmise võimalus Eesti Teabeväravas ei ole iseenesest midagi uut. AAR ehk pääsuõiguste haldussüsteem, mis on praeguseks suletud, oli asutuse ja ettevõtja volitatud isikutele mõeldud süsteem, milles nad said teistele anda ligipääsu eri teenustele. Näiteks sai ettevõtja seadusjärgne esindaja anda AAR-is õigusi raamatupidajale, kes edastas töötajate andmed Maksu- ja Tolliameti hallatavasse töötajate registrisse. AvTS § 321 lõige 5 sätestab volitusnormi, mille alusel on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 3. oktoobril 2013 vastu võetud ja 7. oktoobril 2010 jõustunud määrus nr 145 „Eesti teabevärava eesti.ee haldamise, teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja kord“ (edaspidi teabevärava määrus)32. Teabevärava määruse § 5 punkti 5 kohaselt on Eesti teabevärava toimimist tagavaks komponendiks pääsuõiguste haldussüsteem. MKM-i tellimusel valmis 2020. aastal ettevõtja ühtse veebipõhise kontaktpunkti tulevikuvaade koos arendus- ja tegevusplaaniga (teekaart) koos ettevõtjate sündmusteenuste arendamise analüüsi ning kontaktpunkti prototüübiga.33 Lahendusena pakuti välja ühtse ettevõtja kontaktpunkti kontseptsioon, kus ettevõtjale suunatud e-teenused, info, asjaajamine jm oleksid n-ö ühes aknas Eesti teabevärava ettevõtjaportaalis, mida saaks kasutada nii riigi sees kui ka välismaal.34 Eelnõus reguleeritav volituste haldamise süsteem on kasutajasõbralikum, mugavam, lihtsam, efektiivsem ning kulu- ja ajasäästlikum võimalus volituste haldamiseks ja kasutamiseks. Uue volituste haldamise süsteemi kaudu on võimalik volitusi hallata alates 7. veebruarist 2024 Eesti teabevärava iseteeninduskeskkonna autenditud vaates. Volituste haldamise süsteemi puhul hõlmatakse fraasiga “volituste haldamine” kõiki volitustega seotud tegevusi, sh on hõlmatud nii volituse andmine (kui asjakohane, siis edasivolitamine), lõppemine, muutmine, keskne ülevaade sellest, millised on antud ja kantavad rollid jms. Sõnastuse eesmärk on, et ei peaks kirjeldama erinevate volitusega seotud aspekte ja saaks sätestada õigusakti tasandil selge regulatsiooni. Sarnaselt andmenõusolekusüsteemiga peab ka volituste haldamise süsteem arvestama põhiandmete regulatsiooniga. Volituste haldamise süsteemis on olulised järgmised isikud ja asutused, kelle huvide ja eesmärkidega tuleb arvestada: 1) andmeandja: volituste haldamise süsteemiga liidestunud riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikke ülesandeid täitev eraõiguslik isik, kes väljastab volituste haldamise süsteemi volitustega seotud andmeid (praegu saab volituste haldamise süsteem andmed äri- ja rahvastikuregistrist); 2) lõppkasutaja: füüsiline isik või juriidilise isiku esindaja, kellel on volituste haldamise süsteemi iseteeninduskeskkonna kaudu õigus hallata tema antud või temale antud volitusi; 32 Eesti teabevärava eesti.ee haldamise, teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja kord - RT I, 29.12.2024, 10. 33 „Ettevõtjate jaoks ühtse veebipõhise kontaktpunkti visioon“ ja selle lisad. https://pilv.mkm.ee/s/ZRQQB89TRJZjiYn 34 Samas, lk 11-12. 12 3) andmesaaja: volituste haldamise süsteemiga liidestunud riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus või juriidiline isik, kes lubab läbi volituste haldamise süsteemi lõppkasutaja antud ning temale antud volitusi oma süsteemis kasutada; 4) riik (läbi RIA): süsteemi ja andmekogu vastutav töötleja, kes korraldab andmekogu kasutuselevõtmist, teenuste ja andmete haldamist ning vastutab andmekogu haldamise seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest. RIA korraldab süsteemi haldajana RIA andmeandjate ja -saajate liidestumise liitumiskokkuleppe alusel, milles määratakse kindlaks teenustaseme tingimused ning poolte õigused, kohustused ja vastutus. RIA tagab andmeandjale juurdepääsu tema edastatud andmetele ja andmesaajatele tema süsteemi edastavatele andmetele infosüsteemide andmevahetuskihi X-tee kaudu vastavalt RIA-ga sõlmitud liitumiskokkuleppele (X-tee määrus § 5 lg 2). Lõppkasutajale tagatakse temaga seotud andmetele juurdepääs volituste haldamise andmekogu iseteeninduskeskkonna kaudu, võimaldades lõppkasutajal seal oma volitusi keskselt hallata. 2.3. Keeleseaduse muutmise vajadus Tõlkevärav aitab kaasa eesti keele püsimisele ja kasutatavusele mitmekeelses maailmas, toetades sellega põhiseaduses sätestatud eesti keele arendamise ja püsimise eesmärgi täitmist. Selliselt hallatud keskkond on oluliselt turvalisem, kuna tõlkeid tehakse kontrollitud ja auditeeritud keskkonnas, mitte kolmandate poolte kontrolli all olevates tavavahendites (Google’i tõlge vms). Valdkonda ei ole seni õiguslikult reguleeritud. Kontseptsiooni väljatöötamisel kaaluti ka teisi lahendusi (vt analüüsi „Keskne tõlkekeskkond peatükki 6.1.35). Alternatiivide analüüsist selgus, et sobivaim alternatiiv on uue keskse tõlkekeskkonna loomine, kuna see katab kasutajate vajadused täielikult. 2.4. Põhiseaduspärasus isikuandmete töötlemisel Eesti teabeväravas ning andmenõusolekusüsteemis Seotud põhiõigused: õigus vabale eneseteostusele (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 19) ja õigus eraelu puutumatusele (PS § 26). PS § 19 PS § 19 kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele. Vaba eneseteostus kui inimväärikuse väljendus hõlmab kogu mõeldavat inimtegevust. Eneseteostusvabaduse elemendid on: · vaba enesemääramine; · vaba eneseväljendus ja enesekujutamine ning · tegutsemisvabadus ehk vabadus teha seda, mida isik soovib, või jätta tegemata see, mida ei soovi.36 PS § 26 PS § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui 36 Põhiseaduse kommentaarid, § 19 p 4. https://pohiseadus.ee/sisu/3490. Vt ka nt R. Maruste. Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitse. Juura 2004, lk 347–348; T. Annus. Riigiõigus. 2. tr. Juura 2006, lk 255–256. 13 seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.  Isikuline kaitseala. Õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele ning õigus vabale eneseteostusele on PS § 9 lõike 1 järgi igaühe õigused. PS § 9 lõikes 1 loetletud kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused on võrdselt nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. Juriidilistele isikutele laienevad põhiõigused niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkidega ja vastavate põhiõiguste olemusega (PS § 9 lg 2). Juriidiline isik on abstraktsioon ega saa evida inimväärikust või muid inimlikke omadusi. Küsimusele, kas juriidilistel isikutel saab olla õigus vabale eneseteostusele, tuleb vastata siiski jaatavalt. Eneseteostusvabaduse kandjad on vähemalt need juriidilised isikud, kelle eesmärk on füüsilisest isikust liikmete või omanike õiguste ja vabaduste tagamine.37  Esemeline kaitseala. Riigikohus tõdeb, et esemeliselt kaitseb PS § 26 kõiki eraelu valdkondi, mis ei ole kaitstud eriõigustega.38 Informatsiooniline enesemääramine tähendab igaühe õigust ise otsustada, kas ja kui palju tema kohta andmeid kogutakse ja salvestatakse, seetõttu on eraelu kaitse üks olulisi valdkondi isikuandmete kaitse. Riigikohtu halduskolleegium on märkinud: „Eraelu puutumatuse riivena käsitatakse muu hulgas isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist.“ 39 Paragrahviga 26 kaitstud eraelu sfääri kuuluvad muu hulgas isiku õigus informatsioonilisele enesemääramisele ning õigus oma sõnale ja pildile. IKÜM lubab isikuandmeid töödelda muu hulgas andmesubjekti nõusolekul. Avalik-õiguslikus suhtes andmete töötlemiseks peab siiski olema ka seadusest tulenev alus, kuna andmesubjekti nõusolek ei muuda olematuks formaalseid nõudeid kõnealuse põhiõiguse riivamiseks.40 Kuivõrd eraelu puutumatuse kaitse (§ 26) on vaba eneseteostuse (§ 19) suhtes erinorm, siis piisab PS § 26 kontrollist.  Piiriklausel. Paragrahv 26 on sätestatud kvalifitseeritud seadusereservatsiooniga. PS § 26 teise lause kohaselt võib sekkuda perekonna- ja eraellu tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. PS § 11 näeb ette kõigi põhiõiguste piiramise üldised tingimused, sh proportsionaalsuse põhimõtte. Põhiõigusi võib piirata üksnes juhul, kui piirang ei ole vastuolus PS-iga, põhiõiguse piiramiseks on seaduslik alus ja piirang on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ega moonuta konkreetse põhiõiguse olemust. Paragrahvi 26 teises lauses on sätestatud kvalifitseeritud seadusereservatsioon, mis lubab eraelu riivata üksnes seadusega või seaduse alusel ja § 26 teises lauses kindlaks määratud põhjustel. Kõnealuse eelnõuga luuakse seadusesse alus isikuandmete töötlemiseks Eesti teabeväravas ja andmenõusolekusüsteemis (üks andmestikest andmenõusoleku ja volituste keskse haldamise andmekogust). Eesti teabeväravas isikule tema enda kohta käiva isikustatud teabe kuvamine võimaldab tal saada ülevaadet oma õigustest, kohustustest ja menetlustest ning aitab tal ka oma õigusi ja 37 Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 19 punkt 10. https://pohiseadus.ee/sisu/3490 38 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 25. juuni 2009. a otsus nr 3-4-1-3-09, p 16. 39 Riigikohtu halduskolleegiumi 12. juuni 2012. a otsus nr 3-3-1-3-12, p 19. 40 K. Jaanimägi, PS § 26 kommentaarid, p 24. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, viies, parandatud ja täiendatud väljaanne. Justiitsministeerium: 2020. https://pohiseadus.ee/public/PSkomm2020.pdf. 14 kohustusi paremini teada ja neid kasutada. Isiku informeeritus oma õigustest ja kohustustest aitab omakorda paremini avalikke teenuseid osutada ja saada, sh vajajal teenuseni kiiresti ja mugavalt jõuda. Kõlblus ei ole objektiivselt määratletav mõiste, kuid viitab moraalsetele ja eetilistele väärtustele, mida ühiskond peab oluliseks. Näiteks võib siinses kontekstis selle all mõista häid ja õigeid tegusid, st oma õiguste kasutamist ja kohustuste täitmist ning ühiskonna heaolu ja stabiilsuse tagamist mugavate avalike teenuste kaudu, mille kohta saab usaldusväärset ja ajakohast infot Eesti teabeväravast. Sellega tagatakse läbipaistvalt avalik kord ja kõlblus. Andmenõusolekusüsteem annab inimesele võimaluse anda elektrooniline nõusolek selleks, et riik edastaks RIS-i kuuluvas andmekogus sisalduvaid isikuandmeid kolmandale isikule X-tee kaudu. Eesmärgiks on andmesubjektile anda ühest kohast ülevaade tema antud nõusolekutest ja neid hallata. Samuti annab see võimaluse tagada toimunud andmevahetuse õiguspärasuse tõendatavus. Seega andmenõusolekusüsteem aitab tagada andmevahetust ja isikute õiguste efektiivsemat realiseerimist. Andmenõusolekusüsteem ei vahenda andmeid, mida andmekogust edastatakse kolmandale isikule, vaid ainult nõusoleku faktiks vajalikke isikuandmeid (vt täpsemalt lisas 4 olevast rakendusakti kavandist). Sätestatav piirang peab olema proportsionaalne ehk sobiv, vajalik ja mõõdukas.  Sobivus Abinõu on sobiv siis, kui see soodustab piirangu eesmärgi saavutamist.41 Eesmärgi saavutamiseks võetakse eelnõuga meetmeid, millega piiratakse õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele. Eesti teabevärava eesmärk on anda isikule ühes kohas ülevaade teabevaldaja valdkonnaga seotud õigustest, kohustustest ja alustatud menetluste seisust. See võimaldab isikul suhelda riigiga n-ö ühe akna kaudu. Elektroonilised teenused, neid toetavad tugiteenused ja taaskasutatav teave muutuvad isikule lihtsalt leitavaks ja on mugavad kasutada. Isikustatud teabe kuvamise eesmärk on esitada isikule temaga seotud teavet arusaadavalt, kasutamata erialast keelt. Kui inimene soovib olulise elusündmuse (näiteks abiellumine, lapse sünd, lähedase surm või pensionile jäämine) korral kasutada mitme riigiasutuse e-teenuseid, tekib probleeme nende teenuste killustatuse tõttu. Iga riigiasutus pakub oma e-teenuseid iseteeninduskeskkonna kaudu oma veebilehel ja edastab infot neile sobivates kanalites. Erinevaid iseteenindusi ja infokanaleid, kust vajalikke teenuseid ja infot leida, on aga palju, mistõttu on nende vahel orienteerumine ajamahukas ja keeruline. Samuti puudub inimesel iseteenindustes ülevaade tehtud ja veel tegemata sammudest elusündmusega seotud teenuste kasutamisel nii isikustatud kui ka üldises vaates. Inimene peab ise koostama nimekirja vajalikest elusündmusteenustega seotud tegevustest. Kui info mõne teenuse kohta jääb õigel ajal leidmata, võib oluline suhtlus riigiga katkeda või hilineda. Selle probleemi lahendamiseks võetakse uudse lahendusena kasutusele sündmusteenuste kontseptsioon. Andmenõusolekusüsteemi võimaldab sarnaselt Eesti teabeväravaga isikul suhelda riigiga n-ö ühe akna kaudu ehk näha oma andmenõusolekuid ja neid hallata ülest kohast. Ilma isikuandmeid töötlemata ei ole võimalik tagada andmenõusolekusüsteemi eesmärki ehk isikule kuvada tema antud nõusolekuid. 41 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 15. detsembri 2009. a otsus nr 3-4-1-25-09, p 24. 15 Eelnõuga reguleeritakse selgelt, milliseid andmeid töödeldakse, millistel eesmärkidel, samuti määratakse eelnõuga kindlaks isikuandmete vastutav töötleja ja andmete säilitamise tähtajad. Järeldus: ilma isikuandmeid töötlemata, sh andmevahetuseta Eesti teabevärava ja isikuandmeid sisaldava andmekogu vahel, ei ole võimalik isikustatud teavet isikule ühest aknast kuvada ja soovitud eesmärke saavutada. Arvestades, et sündmusteenuse kui mugavusteenuse kasutamine on vabatahtlik ja andmetöötluseks on vajalik inimese nõusolek, on loetletud meetmed sobilikud ja aitavad saavutada eelnõu eesmärki: võimaldada isikul saada keskne ülevaade valdkonnaga seotud õigustest, kohustustest ja alustatud menetluste seisust ning muuta teenused isikule lihtsalt leitavaks ja mugavalt kasutatavaks. Sarnaselt Eesti teabeväravaga on andmenõusolekusüsteemi eesmärki võimatu saavutada isikuandmeid töötlemata. Selleks, et nõusolekuga seotud andmed oleks isikule kuvatavad, tuleb tema isikusamasus tuvastada.  Vajalikkus Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Teenused ja info on haldusalades laiali. Selleks et pakkuda inimestele võimalust suhelda riigiga kiirelt, mugavalt ja lihtsalt ühes kohas, on loodud Eesti teabevärav. Isikustatud teenuse kasutamiseks on vaja töödelda isikuandmeid. Selleks on vaja õiguslikku alust konkreetsete töödeldavate andmekoosseisude kohta ja vastutava töötleja rolli määratlemist. Inimene võib jätkuvalt tavapärasel viisil avalikke teenuseid kasutada, kuid peab seejuures arvestama, et info kõigi tema õiguste ja kohustuste kohta ei jõua ühe valdkonna iseteenindusse. Ka iseteenindustes töödeldakse isikuandmeid, mistõttu ei ole tegemist vähem koormava alternatiiviga. Sündmusteenuse osutamine on lisavõimalus mugavalt, kiirelt ja ühe keskse keskkonna kaudu riigiga suhelda. Sündmusteenuse kui mugavusteenuse kasutamine põhineb isiku selgelt antud nõusolekul. Kuna sündmusteenuse osutamine tingib isikuandmete töötlemise, on seadusesse vaja luua õiguslik alus. Andmenõusolekusüsteemi vaatest on eesmärk võimalik saavutada vaid siis, kui nõusolekute info on ühest kohast leitav. Vastasel juhul on nõusolekud haldusalades ja eri süsteemides laiali. See tähendaks, et kõikidest oma nõusolekutest ülevaate saamiseks ja haldamiseks peab andmesubjekt käima läbi mitmed iseteenindused ja portraalid. Järeldus: isikuandmete töötlemise puhul alternatiivset lahendust ei ole, isikuandmeid töödeldakse nii iseteenindustes kui ka Eesti teabeväravas. Info ja teenuste kasutamiseks võib isik pöörduda otse ka vastava valdkonna iseteenindusse, kuid arvestades, et valdkondlikud teenused ei too kõiki isikuga seotud õigusi ja kohustusi ühte kohta kokku, ei ole tegemist sama efektiivse meetmega. Kuna tegemist on riigiga suhtlemiseks ja avalike teenuste kasutamiseks loodud lisavõimalusega, on õigusliku aluse loomine vältimatu ning loetletud meetmetele ei ole efektiivsemaid ja vähem koormavaid alternatiive. Ka andmenõusoleku vaatest alternatiivset lahendust ei ole, kuna teist efektiivset ja vähem koormavat abinõu, mis aitaks eesmärki saavutada, ei ole tuvastatud. Võimalik eespool nimetatud alternatiiv (kõikidest iseteenindustest eraldi nõusolekuid hallata ja vaadata) on koormavam ja kulukam lahendus.  Mõõdukus 16 Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt piirangu eesmärgi tähtsust.42 Tuleb kaaluda, kas eelnõu eesmärk kaalub üles perekonna- ja eraelu puutumatuse riive. Kuna isikuandmete töötlemine teabeväravas ja ka andmenõusolekusüsteemis toimub isiku tahteavalduse alusel, on riive perekonna- ja eraelu puutumatusele väike. Eesti teabeväravas osutatavate avalike teenuste ja päringute kasutamine on inimesele vabatahtlik. Samuti ei kohustata andmesubjekti andmenõusolekuteenust kasutama. Pigem võimaldavad need lahendused (nii Eesti teabevärav kui ka andmenõusolekusüsteem) viia ellu selge andmetöötluse põhimõtet. Eesti teabeväravas on inimesel võimalik tutvuda riigi kogutud andmetega, mis on pärit eri asutuste hallatavatest andmekogudest ja mida ta saab kuvada üksikpäringuga. Andmenõusolekusüsteem võimaldab nõusolekupõhist andmete jagamist olukordades, kus see on põhjendatud. Ka sündmusteenuse kasutamine ei ole inimesele kohustuslik, ta võib kasutada avalikke teenuseid ka tavapärasel viisil. Sündmusteenus on võimalus riigiga mugavalt ühe akna kaudu suhelda ning avalikke teenuseid kasutada. Mugavusteenusena põhineb isikuandmete töötlemine sündmusteenust kasutava inimese nõusolekul. Oma nõusoleku võib inimene igal ajal tagasi võtta. Muudatused aitavad tagada legitiimse eesmärgina sotsiaalriigi põhimõtte elluviimist (PS § 10) ja üldist õigust korraldusele (PS § 14). Haldusmenetluse valdkonnas annab üldine põhiõigus korraldusele õiguse nõuda tõhusat ja õiglast menetlust enda materiaalsete õiguste kaitseks.43 Üldine põhiõigus korraldusele on tihedalt seotud hea halduse tavaga, mida Riigikohus on käsitlenud põhiseadusega kaitstud põhimõttena.44 On oluline, et isikud saaksid endaga seotud teavet ja teenuseid ühest kohast, selgelt ning läbipaistavalt, mida teabevärav võimaldab. Samuti on oluline, et isik saaks oma antud nõusolekuid mugavalt ühest kohast hallata. Järeldus: loetletud meetmed on proportsionaalsed, sest aitavad kaasa eelnõu eesmärgi saavutamisele, riive perekonna- ja eraelu puutumatusele on minimaalne ning seega kaaluvad eelnõu eesmärgid üles perekonna- ja eraelu puutumatuse riive. Formaalse põhiseaduspärasuse aspekte on täpsemalt selgitatud seletuskirja punkti 3 vastava sätte juurdes. Eespool öeldust tulenevalt on meetmed põhiseaduspärased. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Eelnõu § 1 näeb ette Eesti teabevärava regulatsiooni täiendamise (AvTS § 321) ning sisaldab nii AvTS-i muudatusi kui ka sätet, millega tunnistatakse riikliku postkasti andmete töötlemise sätekehtetuks. Lisaks luuakse paragrahviga 1 andmenõusoleku ja volituste haldamise süsteemi regulatsioon (AvTS 51. peatüki täiendamine §-ga 4310). Paragrahviga 2 täiendatakse keeleseadust peatükiga 21, mis sisaldab tõlkeandmekogu regulatsiooni. Paragrahviga 3 sätestatakse eelnõu jõustumise sätted. 3.1. Eelnõu § 1: Eesti teabevärava sätete täiendamine (AvTS § 321 muutmine) Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse AvTS § 321 lõike 1 sõnastust. 42 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17. juuli 2009. a otsus nr 3-4-1-6-09, p 21. 43 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. § 14 komm 26. 44 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17. veebruari 2003. a otsus nr 3-4-1-1-03, p 14. 17 Paragrahvi 321 lõiget 1 täiendatakse ja ajakohastatakse selliselt, et Eesti teabevärav on edaspidi riiklik keskne kontaktpunkt, mis tehnoloogilises mõttes ei ole üksnes veebileht. Eesti teabevärav peaks võimaldama eri esitluskihtide kaudu teabe ja teenuste kättesaadavust. Lisaks viiakse definitsioon kooskõlla AvTS §-ga 32, mis võimaldab teavet kuvada ka mobiilirakenduse kaudu. Samuti tuuakse välja, et Eesti teabevärav on andmekogu AvTS § § 431 tähenduses. Praegu saavad isikustatud teenust kasutada inimesed, aga tulevikus avaneb selline võimalus ka ettevõtjatele majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 9 tähenduses. Seega teabevärava lõppkasutaja võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik, kes kasutab teabevärava vahendusel avalikustatud teavet või elektroonilist teenust. Kuivõrd AvTS-is puudub termin „lõppkasutaja“, viidatakse AvTS-is isikule. Sellele terminile vastab Eesti teabevärava määruses „lõppkasutaja“.45 Seetõttu on siinses kontekstis terminid „isik“ ja „lõppkasutaja“ sünonüümid. Juba eelnõu koostamise ajal kujutab Eesti teabevärav endast riigi pakutavat lõppkasutaja kanalit, kust saab avaliku sektori teavet ja inimesele tema enda tahteavalduse alusel osutatavaid teenuseid kasutada, sh teha enda kohta riigi eri andmekogudes päringuid, et tuua kokku endaga seotud olulisemad andmed. RIA on praegu volitatud töötleja rollis ja kuvab andmeid inimese enda päringu alusel asutuse soovitud kujul ja viisil. See põhineb muu hulgas varasematel X-tee teenuste kokkulepetel. Järelikult Eesti teabevärav võimaldab ühes kohas riigiga suhelda ja saada vajalikku teavet, ilma et lõppkasutaja peaks ilmtingimata teadma näiteks seda, milline asutus konkreetset teenust pakub või milline on mingi asutuse infosüsteemi iseteeninduse nimetus ja asukoht. Lisaks võimaldab uus sätte sõnastus selgemalt mõista, et Eesti teabeväravast saab ka isikustatud teavet. Isikustatud teabe all tuleb mõista igasugust teavet, mis käib konkreetse isiku kohta, st sisaldab ka isikuandmeid. Isikustatud teabe kuvamise süsteem on riigi kesksel teabekanalil inimesele tema soovil tema enda isikustatud teabe kuvamist võimaldav organisatsiooniliste, tehniliste ja õiguslike vahendite süsteem. Tegemist on muu hulgas sündmusteenuse osutamist toetava süsteemiga, mis võimaldab inimese jaoks tema nõusolekul andmed teabeväravasse koondada ning näidata talle seal tema taotlusel andmeid haldusmenetluse seisu kohta. Sündmusteenuse osutamine on võimalik üksnes juhul, kui asutusel on soov ja valmidus teatud elusündmusega seotud e-teenuseid sündmusteenusena pakkuda. Andmevahetusega sündmusteenuste puhul on tegemist ühe võimaliku isikustatud teabe vormiga. Isikustatud teabe kuvamise eesmärk on esitada isikule temaga seotud teave arusaadavalt, kasutamata erialast keelt. Muudatuse puhul on tegemist sammuga isikustatud sündmusteenuste suunas, kuid nimetatud AvTS-i muudatus ei loo veel õiguslikku alust osutada teenust proaktiivselt. Sündmusteenuste käigus süstematiseerib RIA elusündmusest lähtuvat töödeldavat teavet ehk tekib andmete lisatöötlemine, mida pelgalt ühtse kontaktpunkti puhul ei toimu. Seega muutub sündmusteenuste isikustatud teabe kuvamisel RIA vastutavaks töötlejaks ja see nõuab selget õiguslikku alust. See tähendab, et ühe elusündmusega seotud haldusmenetlus(t)e seisu info on isikustatud sündmusteenusena inimesele nähtav Eesti teabeväravas. Konkreetse haldusmenetluse algatamiseks suunatakse inimene üldjuhul vastava asutuse e-keskkonda. 45 Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2013. a määrus nr 145 „Eesti teabevärava eesti.ee haldamise, teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja kord“ – RT I, 14.07.2023, 7. Eesti teabevärava eesti.ee haldamise, teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja kord–Riigi Teataja 18 Lahenduse abil saab inimene kogu vajaliku info ja menetluste algatamise viited kätte just teabeväravast (vt joonis 3). Joonis 3. Sündmusteenuse osutamise näide abiellumise korral Sündmusteenuse platvormi minimaalne töötav lahendus isikustamata andmete kuvamiseks avalikustati 30.12.2022. See pakub inimesele elusündmusega seotud infoteenust, kus kuvatakse elusündmusega seotud üldine info. Praegu on inimesele kättesaadavad näiteks abiellumise, abielu lahutamise, kaitseväekohustuse täitmise, Eestis kohanemise, lapse saamise, lähedase surma, terviseprobleemiga lapse ja penisoniga seotud infoteenused. 2025 1. poolaasta jooksul oli sündmusteenuste infoteenuste lehekülgi külastatud kokku umbes 125 000 korral. Alates 12.03.2025 on esimese andmevahetusega teenusena eesti.ee-s kättesaadav abiellumise sündmusteenus, mille puhul lõppkasutajale kuvatakse tema nõusolekul ka haldusmenetluse seisu. 2025. aasta sügisel lisanduvad andmevahetusega teenuste hulka ka abielu lahutamise ning kaitseväekohustuse täitmise sündmusteenused ning aasta lõpus täieneb andmevahetusega sündmusteenuste loetelu veelgi. 19 Joonis 4. Abiellumisega seotud infoteenuse näide 20 Joonis 5. Sünniga seotud infoteenuse näide Isikustatud teabe kuvamise süsteem võimaldab füüsilisele isikule näidata tema nõusoleku korral Eesti teabeväravas isikustatud andmeid tema taotluse alusel toimuva haldusmenetluse seisu kohta seaduses sätestatud juhul. Abielu sündmusteenuse näitel näeb personaliseeritud teenus välja selline, nagu on kujutatud joonisel 6. Joonis 6. Abieluteenuse isikustatud vaate näidis. Sündmusteenus tähendab seda, et haldusmenetlust läbi viiv haldusorgan edastab haldusmenetluse seisu kohta isikustatud teabe RIA-le kui Eesti teabevärava vastutavale töötlejale, et kuvada see inimesele keskses teabekanalis. Ehkki isikuandmeid edastatakse teabeväravasse inimese nõusoleku korral, on õigusselguse ja isikuandmete töötlemise läbipaistvuse tagamiseks vaja nimetatud andmete edastamine ja edasine RIA poolt töötlemine reguleerida. Sündmusteenuse puhul võib isikuandmete töötlemise eesmärki ja avalikku ülesannet kindlaks määrata kaheti. Ühelt poolt on sündmusteenusega seotud haldusmenetlusi läbiviivatele haldusorganitele pandud õigusaktidega kohustus haldusmenetlust läbi viia. Selles mõttes on iga haldusorgan haldusmenetluse käigus isikuandmeid töödeldes vastutav töötleja. Olukorras, kus haldusorgan edastab teabe ühtse kontaktpunkti haldajale RIA-le sündmusteenuse osutamiseks, võib RIA tegutseda kui volitatud töötleja. Teiselt poolt ei ole sündmusteenuse osutamine ühegi hõlmatud haldusmenetluse jaoks vahetult ja tingimata vajalik ega mõjuta haldusmenetlust. Sündmusteenuse kui kompleksteenuse osutamiseks võib andmetöötlus vajalik olla, kuid see ei ole ilmtingimata vajalik sündmusteenuse osaks oleva haldusmenetluse jaoks. Seega on isikule ühtse kontaktpunkti kaudu isikustatud teabe kuvamine pigem omaette eesmärk. Olukorras, kus sündmusteenuse osutamine pole sündmusteenusega hõlmatud haldusmenetlusi läbiviivatele haldusorganitele õigusaktidega pandud ülesanne, ei saa RIA kui ühtset kontaktpunkti haldav asutus tegutseda viidatud haldusorganite suhtes volitatud töötlejana. See tähendab, et ühtse 21 kontaktpunkti haldaja on pigem käsitatav eraldi vastutava töötlejana, kuna sündmusteenuse osutamiseks vajalik isikuandmete töötlemine pole sündmusteenusega hõlmatud haldusmenetluste eesmärk. Seega on RIA Eesti teabeväravaga seoses käsitatav andmete kaasvastutav töötleja koos teabevaldajate ning Justiits- ja Digiministeeriumiga. Sündmusteenuse osutamiseks vajaliku, õigusaktist tuleneva isikuandmete töötlemise aluse puhul on tegemist üldnormiga, mis võimaldab sündmusteenuse osutamiseks ühel haldusorganil (RIA-l) töödelda teiste haldusorganite kogutud isikuandmeid. Sellist lähenemist toetab ka IKÜM-i põhjenduspunkt 45.46 Samas tuleb iga sündmusteenuse puhul IKÜM art 6 lõikes 3 sätestatu kohaselt hinnata, kas isikuandmete töötlemine planeeritavas mahus ja viisil vastab avaliku huvi eesmärgile ning kas see on proportsioonis taotletava õiguspärase eesmärgiga. Üldisemalt on võimalik reguleerida töötlemise muid aspekte, nt vastutavad ja volitatud töötlejad ning nende rollid ja ülesanded, üksused, kellele võib andmeid avaldada, eesmärgi piirangud, säilitamise aeg ja muud meetmed seadusliku ja õiglase töötlemise tagamiseks (IKÜM-i põhjenduspunkt 45 ja art 6 lg 3). Puudutatud andmesubjektide arv, töödeldavate andmete koosseis ja täpsem eesmärk on iga elusündmusega kaasneva sündmusteenuse puhul erinev, mistõttu on oluline lähtuda ka teenuste oma regulatsioonist. Eelnõu § 1 punktiga 2 lisatakse seadusesse lõiked 11 ja 12. Uue lõikega 11 sõnastatakse selgemalt Eesti Teabevärava eesmärk, mis varasemalt oli põimitud eelnõu menetlemise ajal kehtinud AvTS § 321 1õike 1 sisse. Kuigi Eesti teabevärava eesmärki ei ole sisuliselt muudetud ega muudeta ka selle eelnõuga, sõnastatakse kõnealuse muudatusega eesmärgid lõppkasutaja jaoks selgelt seadusesse eraldi lõikesse. Eesti teabevärava eesmärk on anda isikule ühes kohas ülevaade valdkonnaga seotud õigustest, kohustustest ja alustatud menetluste seisust. Elektroonilistele teenustele, neid toetavatele tugiteenustele ja taaskasutatavale teabele võimaldatakse juurdepääs, et teenused oleksid isikule lihtsalt leitavad ja mugavad kasutada. Uues lisatud AvTS § 321 lõikes 12 kirjeldatakse, milliseid isikuandmeid sisaldavaid andmeid Eesti teabeväravas töödeldakse. Andmete täpsem koosseis määratakse rakendusaktis. Tulenevalt PS §-st 3 reguleeritakse isikuandmete töötlemisega seonduvat AvTS-i tasandil ja antakse lõikega 5 detailsem volitusnorm andmete täpsema koosseisu määramiseks rakendusaktis. 46 Kui töödeldakse vastavalt vastutava töötleja juriidilisele kohustusele või kui töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks, peaks töötlemise alus olema sätestatud liidu või liikmesriigi õigusaktis. Käesolevas määruses ei nõuta iga üksiku isikuandmete töötlemise toimingu reguleerimiseks eraldi õigusakti. Piisata võib õigusaktist, mille alusel tehakse mitu isikuandmete töötlemise toimingut vastavalt vastutava töötleja juriidilisele kohustusele või kui töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks. Samuti peaks töötlemise eesmärk olema kindlaks määratud liidu või liikmesriigi õigusaktis. Lisaks võiks nimetatud õigusaktis olla sätestatud käesoleva määruse üldtingimused, millega reguleeritakse isikuandmete töötlemise seaduslikkust, kehtestatakse tingimused vastutava töötleja kindlaksmääramiseks, töötlemisele kuuluvate isikuandmete liik, asjaomased andmesubjektid, üksused, kellele võib andmeid avaldada, eesmärgi piirangud, säilitamise aeg ja muud meetmed seadusliku ja õiglase töötlemise tagamiseks. See, kas avaliku huvi või avaliku võimu teostamisega seotud ülesannet täitev vastutav töötleja peaks olema avaliku sektori asutus või muu avalik-õiguslik või eraõiguslik füüsiline või juriidiline isik, näiteks kutseliit, tuleks samuti kindlaks määrata liidu õiguses või kui see on avalikust huvist lähtuvalt põhjendatud, sealhulgas tervishoiuga seotud eesmärkidel, nagu rahvatervis ja sotsiaalkaitse ning tervishoiuteenuste juhtimine, siis liikmesriigi õiguses. 22 Eesti teabevärava isikuandmete töötlemise õiguslik alus protsesside kaupa on järgmine: 1. Üksikpäringute tegemine Eesti teabeväravas – avalik ülesanne (IKÜM art 6 lg 1 p e). Avalik ülesanne tuleneb praegu kehtivast AvTS §-st 321. Kasutaja algatatud üksikpäringu võimalus jääb alles ning seda eelnõuga ei muudeta, kuid seaduses tehakse selgeks andmekoosseisud ja säilitamise tähtajad. 2. Lõppkasutaja töölaual olev isikustatud teabe andmevahetus teabeväravasse – nõusolek (IKÜM art-d 6 ja 9). 3. Lõppkasutaja töölaual olev isikustatud teabe kuvamine ühel lehel – avalik ülesanne (IKÜM art 6 lg 1 p e). Avalik ülesanne tuleneb AvTS §-st 321. 4. Andmete edastamine andmekogust Eesti teabeväravasse sündmusteenuste isikustatud teabe jaoks – nõusolek (IKÜM art-d 6 ja 9). 5. Sündmusteenuste isikustatud teabe (menetlusseisu) kuvamine – avalik ülesanne (IKÜM art 6 lg 1 p e). Kõnealune eelnõu loob selleks vajaliku aluse ja regulatsiooni AvTS § 321 täpsustamise kaudu. IKÜM sätestab isikuandmete töötlemise õigusliku aluse. Riigi infosüsteemi kuuluvas andmekogus sisalduvad andmed inimese kohta on asutus reeglina kogunud IKÜM art 6 lg 1 punkti e alusel: isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks. Nende andmete edastamine (isikuandmete töötlemise üks viisidest) kellelegi teisele (kõnealusel juhul teisele asutusele) ei ole enam seotud selle asutuse avaliku ülesande täitmisega ja vajab seetõttu eraldi õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks. Eesti teabeväravasse edastatakse andmeid isiku nõusoleku korral IKÜM art 6 lg 1 punkti a või eriliiki isikuandmete puhul IKÜM art 9 lg 2 punkti a kohaselt. IKÜM art 4 punkti 11 kohaselt peab nõusolek olema vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega andmesubjekt nõustub kas avalduse vormis või selget nõusolekut väljendava tegevusega, et tema isikuandmeid töödeldakse. Enne nõusoleku andmist kuvatakse Eesti teabeväravas lõppkasutajale vajalik info, et nõusolek vastaks IKÜM-i tingimustele. Erandiks on siin lõppkasutaja enda algatatud üksikpäring Eesti teabevärava kaudu, mille õiguslik alus on IKÜM art 6 lg 1 punkt e. Inimese nõusoleku korral tekib andmekogu pidajal õigus edastada andmed Eesti teabeväravasse. Olukorras, kus inimene annab nõusoleku, ei saa riik inimese andmete edastamise otsusesse sekkuda rohkem, kui on vältimatult vajalik. Nõusolek on isikuandmete töötlemise õigusliku alusena samaväärne teiste õiguslike alustega, mis tulenevad IKÜM-ist. Kuivõrd nõusolek antakse ühe või mitme kindla eesmärgi jaoks ja selle andmine on andmesubjektile vabatahtlik, pole selle andmise korral riigil õigust inimese nõusolekut eirata, seda muuta või piirata põhjendamatult andmete edastamist. Inimesele jääb Eesti teabeväravat kasutades võimalikult suur voli otsustada, kellele, millisel eesmärgil ja milliseid andmeid ta edastab. Eesti teabevärava avalik ülesanne on defineeritud AvTS §-s 321 nii kehtivas kui ka kõnealuses eelnõus täiendatud versioonis. RIA-l on õigus talle Eesti teabeväravaga antud ülesande täitmiseks töödelda andmeid, sh isikuandmeid. Eesti teabevärava olemus ja eesmärk on täpsemalt avatud uuendatud lõike 1 selgitustes. Töödeldavad isikuandmed on jagatud kategooriatesse, nagu nähtub järgmisest tabelist. Lisaks töödeldakse ka andmetöötluse logisid. Andmekategooria Andmed 23 Isiku üldandmed, allkirja kujutis, foto, Ees- ja perekonnanimi, isikukood, sünniaeg, sünnikoht ja rahvus sugu, allkirja kujutis, foto, kodakondsus, kontaktandmed, sh rahvastikuregistrijärgse elukoha aadress, emakeel, sünniaeg ja -koht, rahvus. Abikaasa või registreeritud elukaaslasega Abikaasa või registreeritud elukaaslase ees- seotud andmed ja perekonnanimi, abikaasa või registreeritud elukaaslase isikukood. Tegemist on andmetega, mida eelnõu koostamise ajal küll veel ei töödelda, kuid mille töötlemiseks on alustatud arendustegevust. Alaealiste lastega seotud andmed Isiku laste andmed: lapse ees- ja perekonnanimi, lapse isikukood; elatisabi andmed. Elukoha ja varasemate elukohtadega seotud Rahvastikuregistrijärgne elukoht ja andmed varasemad rahvastikuregistrijärgsed elukohad. Füüsilise isiku seos juriidilise isikuga ja Juriidilise isikuga seotud füüsilise isiku ees- temaga seotud juriidilise isiku nimi, ja perekonnanimi, isikukood, roll juriidilises registrikood ja kontaktandmed isikus ning selle rolli alguskuupäev, juriidilise isiku nimi, registrikood, asukoht, aadress, e-posti aadress, telefoninumber. Isiku ametliku e-posti aadressi logiandmed ja Füüsilise isiku üldandmed: isikukood, ees- ja sellele e-posti aadressile saadetud kirjad perekonnanimi, e-posti aadress, telefoninumber; andmed seoses isikule saabuva teavitusega – andmekoosseis sõltub saadetavast teavitusest (sh sellest, kas teavitus edastatakse teenuse kasutajale e-kirjaga või telefoninumbrile saadetud teavituse teel), kuid peamiselt piirduvad RIA töödeldavad isikuandmed teavituse sisu ja pealkirja, metaandmete ja teavituse staatusega (nt teavituse kättetoimetamise ja avamise aeg). Isiku ametlikule riiklikule e-posti aadressile Füüsilise isiku üldandmed: isikukood, ees- ja saadetud teavitused seoses tema ametlikule perekonnanimi, e-posti aadress, riiklikule e-posti aadressile saadetud telefoninumber; kirjadega teavituse sisu ja pealkiri, metaandmed ja teavituse staatus (nt teavituse kättetoimetamise ja avamise aeg). Isiku telefoninumbrile saadetud teavitused Füüsilise isiku üldandmed: isikukood, ees- ja seoses tema ametlikule riiklikule e-posti perekonnanimi, e-posti aadress, aadressile saadetud kirjadega telefoninumber; 24  teavituse sisu ja pealkiri, metaandmed ja teavituse staatus (nt teavituse kättetoimetamise ja avamise aeg). Isikut tõendavate dokumentide andmed Kehtivate dokumentide number ja kehtivuse aeg järgmiste dokumenditüüpide hulgast: Eesti kodaniku pass, Eesti kodaniku lisapass, meresõidutunnistus, meremehe teenistusraamat, ajutine reisidokument, ID- kaart, välismaalase pass, elamisloakaart või e-residendi digitaalne isikutunnistus. Isikule väljastatud lubadega ja Juhilubade andmed: juhiloa number, tüüp ja tegevuskeeldudega seotud andmed kehtivusaeg järgmiste lubade hulgast: juhiluba, esmane juhiluba, piiratud õigusega juhiluba, välismaalase juhiluba või väikelaevajuhi tunnistus; isikule kuuluvad relvaload ja relvad; isiku kohta väljastatud majandustegevusega seotud teatised ja keelud. Karistatuse ja täitemenetluse andmed Karistusregistri väljavõte; isiku vastu algatatud täitetoimikud. Kohanemisprogrammis, sealhulgas eesti Kohanemisprogrammis „Settle in Estonia“ keele õppes, osalemise andmed osalemise eelduseks olevad Eestis viibimise õigust tõendava dokumendi andmed ja eesti keele õppega seotud andmed. Hüvitiste, toetuste, pensioni ja Arvelduskonto andmed: Tervisekassale arvelduskontoga seotud andmed esitatav arvelduskonto, kuhu isik soovib saada toetusi ja hüvitisi; töövõimetushüvitiste andmed: töövõimetuslehe periood, liik, hüvitatud päevade arv, väljamakstud hüvitise suurus eurodes; pensioniandmed; Sotsiaalkindlustusametile esitatud (hüvitiste/toetuste) taotluse andmed: taotluse liik, esitamise aeg, taotluse olek, otsuse aeg. Poliitilise kuuluvuse ja usulise Erakondlik kuuluvus vastavalt äriregistri enesemääramise andmed avaandmetele; isiku usk. Terviseandmed Euroopa ravikindlustuskaardi andmed: Euroopa ravikindlustuskaardi number ja kehtivuse andmed; hambaravihüvitise andmed: hambaravihüvitise õigus jah/ei/tasuta, kehtiv hüvitise määr ja hüvitise jääk; 25  proteesihüvitise andmed: proteesihüvitise õigus jah/ei, kehtiv hüvitise määr ja hüvitise jääk; retseptide andmed: toimeaine nimetus, pakendi nimetus, retsepti staatus, retsepti kehtivuse lõpp; ravikindlustuse andmed ja perearst: ravikindlustuse kehtivus: jah/ei, kasutaja perearsti nimi; juhiloa tervisetõendi andmed: tervisetõendi kasutusala, kehtivus, piirangud. Töö ja haridusega seotud andmed Haridusega seotud andmed: õppeasutuse nimetus, õppima asumise alguse ja lõpu kuupäev, õpe/klass, tunnistuse või diplomi number, õppekava kood, nimetus ja nominaalkestus; riigieksami ja e-tunnistustega seotud andmed: testi nimetus, testiosa nimetus, testiosa toimumise aeg ja koht (sh aadress), staatus ja tulemus; põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse andmed tulenevalt Eesti hariduse infosüsteemi põhimäärusest; kutsetunnistuse andmed tulenevalt kutseregistri põhimäärusest; tõendi A147 taotlemine ja tühistamine. Varaliste õigustega seotud andmed Isikule kuuluva kinnisvara andmed: katastritunnus, aadress, kinnistu number; notariaalsed dokumendid: toimingu kuupäev, notari nimi; sõidukite andmed: automark, mudel, registrimärk, esmane registreerimine mootorsõidukitel, kus kasutaja on omanik; isikule kuuluvate sõidukite liikluskindlustuse andmed: sõidukite liikluskindlustuse kehtivus: jah/ei; 47 Igale lähetatavale töötajale tuleb taotleda tõend A1, millega määratakse kindlaks töötaja kindlustajariik. Sellega tõendab lähetuses viibiv töötaja vastuvõtva riigi ametkonnale, et tema suhtes kohaldatakse juba teise riigi (Eesti) sotsiaalkindlustuse õigusakte. 26  pärimismenetlusega seotud andmed. Menetlusseisu andmed Isikuga seotud haldusmenetluse teave; volitatud töötleja olemasolul volitatud töötleja nimetus, registrikood, e-posti aadress ja telefoninumber; sündmuse tüüp (elusündmus või ärisündmus) ja sündmusega seotud teistest õigusaktidest tulenevad andmed, sealhulgas isikuandmed. Tabel 1. Andmekategooriate selgitused Sündmusteenuste nimekiri kehtestatakse justiits- ja digiministri määrusega. Kõnealuse eelnõu menetluse ajal oli olemas järgmised andmevahetusega teenused: Sündmusteenus Osateenus Andmekoosseis Õiguslik alus Ees- ja perekonnanimi, Rahvastikuregistri isikukood, sündmus, seaduse § 21 lg 1 p-d 1 sündmuse olek ( ja 4, Vabariigi abiellumise puhul: Valitsuse määruse avaldus esitatud, avaldus “Rahvastikuregistri kustutatud, avaldus ülesehitus, turvaklass, menetletud, menetlus täpne andmekoosseis katkestatud, partner ja andmeandjate nõustus, partner keeldus, üleantavate andmete abielu registreeritud, loetelu” § 29 lg 1 p-d 2 Abielu sõlmimine ja registreerimine ja 9, Siseministri isikut tõendavate Abiellumine katkestatud. Isikut määrus nr 78 „Isikut dokumentide (Siseministeerium) tõendava dokumendi tõendavate vahetamine isikunime puhul: isikut tõendava dokumentide muutmisel dokumendi avaldus andmekogu pidamise esitatud, isikut tõendava põhimäärus“ §-id 8 ja dokumendi avaldus 9. tühistatud, isikut tõendav dokument kätte toimetatud, isikut tõendav dokument hävitamisele saadetud), nõusoleku kehtivuse aeg, sündmuse aeg. Ajateenistuse Ees- ja perekonnanimi, Kaitseväekohustuslaste planeerimine isikukood, sündmus, registri põhimääruse § Kaitseväe kohustuse Ajateenistuse läbimine sündmuse olekud: 8 lg 1 p-d 4 ja 7; lg 2 täitmine 1) ajateenistuseks p-d 1, 7 ja 8; lg 5 p 1; (Kaitseressursside valmistumine algas lg 8 p-d 2, 6 ja 7. Amet) Reservteenistus (staatus – kutsealune, tervisekontrolli aeg ja koht, teenistusse 27  asumise aeg, teenistuskoht, ajateenistuse kogunemise aeg ja koht kliendikonsultandi nimi, telefoninumber, e-posti aadress, URL); 2) ajateenistuseks valmistumine lõppes; 3) ajateenistus alustatud (staatus – ajateenija, teenistuskoht, e-posti aadress, telefoninumber, URL, sõjaaja ametikoht); 4) ajateenistus lõpetatud, reservteenistusse määratud (staatus – reservis olev isik, tegevteenistuses olev isik, sõjaaja ametikoht, e-posti aadress, telefoninumber, URL); 5) reservteenistus lõpetatud; 6) õppekogunemisele kutsutud (õppekogunemise nimi, õppekogunemise periood, kogunemiskoht, kohaletuleku aeg, URL, e-posti aadress, telefoninumber). Ees- ja perekonnanimi, Rahvastikuregistri isikukood, sündmus, seaduse § 21 lg 1 p-d 1 sündmuse olek (lahutuse ja 4, Vabariigi Lahutuse registreerimise puhul: Valitsuse määruse registreerimine ja isikut avaldus esitatud, avaldus “Rahvastikuregistri Lahutamine tõendavate kustutatud, abikaasa ülesehitus, turvaklass, (Siseministeerium) dokumentide nõustus, abikaasa keeldus, täpne andmekoosseis vahetamine isikunime avaldus menetletud, ja andmeandjate muutmisel lahutuse menetlus üleantavate andmete katkestatud, abielulahutus loetelu” § 29 lg 1 p-d 2 registreeritud, lahutuse ja 10. Siseministri registreerimine määrus nr 78 „Isikut 28  katkestatud. Isikut tõendavate tõendava dokumendi dokumentide puhul: isikut tõendava andmekogu pidamise dokumendi avaldus põhimäärus“ §-id 8 ja esitatud, isikut tõendava 9. dokumendi avaldus tühistatud, isikut tõendav dokument kätte toimetatud, isikut tõendav dokument hävitamisele saadetud), nõusoleku kehtivuse aeg, sündmuse aeg. Rahvastikuregistri seaduse § 21 lg 1 p 6, Vabariigi Valitsuse määruse Elukoha aadress, elukoha “Rahvastikuregistri Elukoha registreerimine aadressi kehtivus. ülesehitus, turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate üleantavate andmete loetelu” § 9. Eestis viibimise õigust Rahvastikuregistri tõendava dokumendi seaduse § 22 lg 1 p 1, andmed (elamisluba, Vabariigi Valitsuse elamisõigus, pass, ID- määruse kaart): Dokumendi liik, “Rahvastikuregistri dokumendi number, ülesehitus, turvaklass, Eestis kohanemine dokumendi staatus, täpne andmekoosseis (Kultuuriministeerium) dokumendi kehtivusaeg ja andmeandjate (kehtiv kuni). üleantavate andmete loetelu” § 21. Kohanemisprogrammi Kohanemisprogrammis “Settle in Estonia” osalemine teemamoodulitega seotud andmed: kohanemisprogrammis osalemise staatus (aktiivne, lõpetatud, katkestatud), läbitud kohanemisteemalised moodulid, teemamoodulites osalemise kohustuslikkus: jah/ei; 29  Riikliku ravikindlustuse “Tervise infosüsteemi Perearsti leidmine staatus, isiku perearsti põhimäärus” § 6 lg 5 ees- ja perekonnanimi. p-id 3 ja 6. kohanemisprogrammi Testide andmekogu „Settle in Estonia“ eesti asutamine ja keele õppega seotud põhimäärus § 3. andmed: osales Vabariigi Valitsuse 14. keeleõppes: jah/ei, eesti veebruari 2013. a keele täienduskoolituse määrus nr 27 „Testide või tasemeõppe andmed, andmekogu asutamine sh koolituse nimetus, ja põhimäärus“ Lisa keeletase, õppemaht, “Lõpueksamite, koolitusfirma. testide, eesti keele Eesti keele õpe Eesti keele tasemeeksami ning tasemeeksamile Eesti Vabariigi registreerimise andmed põhiseaduse ja (avalduse sisestamise kodakondsuse seaduse kuupäev, valitud tase, tundmise eksami koht ja aeg, staatus), isiku andmekogu andmete eesti keele tasemeeksami koosseis” tulemuste andmed (eksami tase, toimumise aeg, tulemus, staatus) Tervisetõendi andmed Vabariigi valitsuse (tervisetõendi dokumendi määruse nr 75 tüüp, dokumendi number, “Liiklusregistri dokumendi staatus, pidamise põhimäärus” dokumendi kehtivusaeg § 5 lg 1 p-id 5, 9. Mootorsõiduki (kehtiv kuni). juhtimine Juhilubade andmed (juhiloa dokumendi tüüp, dokumendi number, dokumendi staatus, dokumendi kehtivusaeg (kehtiv kuni). Vabariigi Valitsuse Kooliealiste laste andmed määruse (lapse ees- ja “Rahvastikuregistri Koolikoha leidmine perekonnanimi, lapse ülesehitus, turvaklass, isikukood). täpne andmekoosseis ja andmeandjate 30  üleantavate andmete loetelu” § 18. Sotsiaalkaitseministri Isiku esitatud taotlused määrus nr 12 Sotsiaalkindlustusametile Peretoetused ja “Sotsiaalkaitse (taotluse tüüp, taotluse hüvitised infosüsteemi esitamise aeg, taotluse põhimäärus” § 9 ja § olek, taotluse otsuse aeg). 10. Justiitsministri määrus “Pärimisregistri Isikunimi, isikukood, pidamise, Minu andmed sünniaeg ja –koht, elukoht pärimisregistrisse pärimisregistris ja või asukoht. kannete tegemise ja pärimisregistrist teabe väljastamise kord” § 7 lg 1 Testamendi või “Pärimisregistri pärimislepingu pidamise, registreerimise number, pärimisregistrisse testamendi või kannete tegemise ja pärimislepingu kande pärimisregistrist teabe nimetus näiteks väljastamise kord” §-id "Testamendi tegemine 7 ja 8. omakäeline" või "Testamendi notariaalne Minu testamendid ja tõestamine". Testamendi Lähedase surm või pärimislepinguga (Sotsiaalministeerium) pärimislepingud seonduva dokumendi suurus kilobaitides koos allalaadimise lingiga. Testamendi või pärimislepingu koostamise kuupäev. Testamendi või pärimislepingu registreerija ehk enamik juhtudel notari nimi. Isikuga seotud “Pärimisregistri pärimismenetluste pidamise, andmed: Registreeritud pärimisregistrisse Minuga seotud menetlused - dokumendi kannete tegemise ja pärimismenetlused ehk kande nimetus, pärimisregistrist teabe dokumendi ehk kande väljastamise kord” § kuupäev, dokumendi 10. koostaja ehk notari nimi, 31  dokumendi registreerimise number. Pärimisega seonduva “Pärimisregistri dokumendi ehk kande pidamise, registreerimise number, pärimisregistrisse pärimisega seonduva kannete tegemise ja dokumendi ehk kande pärimisregistrist teabe tõestaja ehk notari nimi, väljastamise kord” §-id pärimisega seonduva 10 ja 12. Mina pärijana dokumendi ehk kande kõikide pärijate ees- ja perekonnanimi ning isikukood, pärimisega seonduva pärimistunnistuse kuupäev. Dokumendi ehk kande “Pärimisregistri registreerimise number, pidamise, dokumendi ehk kande pärimisregistrisse tõestaja, pärandvara kannete tegemise ja Mina pärandvara ühisuse osa võõrandajate pärimisregistrist teabe ühisest osa ees- ja perekonnanimed väljastamise kord” võõrandajana või ning isikukoodid, §14. omandajana pärandvara ühisuse osa omandajate ees- ja perekonnanimed ning isikukoodid, võõrandamise kuupäev. Tabel 2. Andmevahetusega sündmusteenused Kuivõrd sündmusteenused on arenemisjärgus, tuleb tabeleid 1 ja 2 võtta esmase kaardistusena. Ajas võivad sündmusteenuste nimekirjad ja nende andmekoosseisud muutuda. Kuna Eesti teabeväravas töödeldakse isikuandmeid erinevate andmeandjate antavate isikuandmete alusel, on vajalik, et ka andmeandjad looksid valdkondlike asjakohaste regulatsioonide vastava õigusliku aluse. See võimaldab andmeandjal määratleda andmekoosseisud, mida Eesti teabeväravas töödeldakse. Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse kehtetuks riikliku postkastiga seotud säte. Riiklikul postkastil on tulevikus õigusi vähem riivav tehnoloogiline lahendus. Sellega antakse kirja sisu töötlemine pädevale asutusele, kes edastab kasutajale teavet postkastiteenuse kaudu, ning RIA enam kirjade sisu ei töötle. RIA-le jääb alles logifailide andmete säilitamise kohustus ja isiku antavale telefoninumbrile teavituse saatmise kohustus. Kasutajatele on ette nähtud üleminekuperiood, mille jooksul neil on võimalik postkasti uuele tehnoloogilisele lahendusele üle minna, seni on kasutusel kaks lahendust. See tähendab, et viimased kasutajad peaksid postkasti uue tehnoloogilise lahendusega olema liitunud 24.04.2027, kuni selle kuupäevani võimaldab RIA postkasti varasema tehnoloogilise lahenduse 32 järgi kasutada ja sellest tulenevalt ka ise kirjade sisu säilitada. Varasema tehnoloogilise lahendusega kogutud kirjade sisu säilitatakse kolm aastat, seega tuleb sätted kehtetuks tunnistada kolme aasta möödumisel arvates kuupäevast, millal on ette nähtud viimaste kasutajate uuele postkastilahendusele üleminek – selleks kuupäevaks on 24.04.2030. Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse § 321 lõiget 2. Isikustatud teabe kuvamisega on RIA-st saanud Eesti teabevärava osa vastutav töötleja (IKÜM art 4 p 7 mõistes), kes ka praktikas haldab ja arendab teabeväravat. RIA määrab kindlaks eesmärgid ja vahendid, mis puudutavad Eesti teabeväravas isikustatud teabe kuvamise süsteemi eesmärke ja vahendeid. Vastutus sündmusteenuste eest jääb konkreetsele sündmusteenuse pakkujale, kelle pädevuses on osutada konkreetset avalikku teenust vastava valdkonna eriregulatsiooni alusel ning seetõttu on teabevaldajaid võimalik vaadelda Eesti teabevärava kaasvastutavate töötlejatena. Teabevaldajad peegeldavad oma teenuseid Eesti teabeväravasse eesmärgiga tagada avalike teenuste nähtavus ja kättesaadavus kodanikele. RIA haldab Eesti teabeväravat eesmärgiga luua ühtne kanal riigi ja kodanike vahel, mis hõlmab nii tehnilist ligipääsu kui ka sisu süstematiseerimist. Eesti teabevärava funktsionaalsus tekib üksnes siis, kui mõlemad pooled oma rolli täidavad – teabevaldaja annab teabe sisu ja ligipääsu teenustele, RIA määratleb, kuidas seda sisu töödeldakse ja avalikkusele esitatakse. Täpsemad selgitused on ka eelnõu § 1 punktis 1, mis selgitab Eesti Teabevärava olemust ja seost RIAga. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse § 321 lõikega 21, millega kehtestatakse Eesti teabeväravas isikuandmete ja logide säilitamise tähtajad. IKÜM art 5 lg 1 punktis e sätestatud säilitamise piirangu põhimõtte kohaselt säilitatakse isikuandmeid kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid töödeldakse. Pärast eesmärgi täitmist tuleb andmed kas kustutada või anonüümida. Uue säilitustähtaja määramine peab olema põhjendatud uue eesmärgi täitmisega. Isikustatud teabe kuvamisega seotud andmeid säilitatakse Eesti teabeväravas järgmiselt:  Isikuandmeid säilitatakse teenuste üksikpäringu korral isiku sessiooni lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 30 minutit. Andmeid, sh töölaua vaates fotot, hoitakse kuni isiku väljalogimiseni, kuid mitte kauem kui 30 minutit. Kuna selline kasutaja tahteavalduse alusel andmekogudes tehtav üksikpäring täidab tema oma andmetest ülevaate saamise eesmärki ja selline toiming on võimalik teha 30 minutiga, ei ole põhjendatud isikule seda teavet kauem kuvada. Kui isik soovib hiljem uuesti ülevaadet saada, saab ta algatada uue päringu. Samuti kuvatakse Eesti teabevärava mobiilirakenduse isikusamasuse kontrollpäringuks PPA hallatavatest isikut tõendavate dokumentide andmekogust (edaspidi ITDAK) ja andmekogust ABIS X-tee päringu tulemusena isikule tema kehtivate isikut tõendavate dokumentide andmed ja foto. Selle punkti isikuandmete all tuleb mõista sealhulgas teabevärava mobiilirakenduse kaudu tehtava kontrollpäringuga saadud andmeid, mis ei ole foto, ning neid andmeid säilitatakse sessiooni lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 30 minutit. Eesti teabevärava mobiilirakenduse vahendusel isikusamasuse tuvastamise kontrollpäringu fotole kehtib eraldi säilitustähtaeg.  Teabevärava mobiilirakenduse vahendusel tehtava kontrollpäringuga saadud fotot säilitatakse 30 päeva. 33 Eesti teabevärava mobiilirakenduse isikusamasuse kontrollpäringuks kuvatakse ITDAK-ist ja andmekogust ABIS X-tee päringu tulemusena isikule tema foto. ITDS-i eelnõuga antakse teabevärava mobiilirakenduse vahendusel isikusamasuse kontrollimisele samaväärne õiguslik tähendus füüsilisse dokumenti kantud andmete alusel isikusamasuse kontrollimisega. See võib olulisel määral suurendada PPA andmekogude koormust ja tekitada probleeme käideldavusega. Eesti teabevärava statistika kohaselt on ITDAK-i päringute hulk aja jooksul kasvanud (2024. aastal oli keskmiselt 526 000 päringut kuus). Suure eraldusvõimega foto päring andmekogust ABIS mõjutab käideldavust, koormust ja päringu kiirust kõige rohkem. Nimetatud andmekogud on loodud avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamise eesmärgil Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusel ei ole võimalik enne 2027. aastat oma päringutele vastamise võimekust parandada või muud tehnilist lahendust pakkuda (nt päringuga jagatava foto eraldusvõimet vähendada). Selleks, et teenust oleks võimalik pakkuda ja mobiilirakenduse kaudu isikusamastuse tuvastamise kontrollpäringu kasutuselevõtuga tekkiv koormuse kasv ei ohustaks andmekogude peamise eesmärgi täitmist, luuakse eelnõuga RIA-le õiguslik alus andmekogust ABIS mobiilirakenduse kaudu isikusamasuse tuvastamise kontrollpäringiga saadud fotode 30-päevaseks talletamiseks RIA infrastruktuuris. Selline 30-päevane säilitustähtaeg on optimaalne arvestades, et isikusamasuses tuleb veenduda kehtiva isikut tõendava dokumendi andmete alusel ja foto peab võimaldama isikusamasuses üheselt veenduda. Foto kehtivad andmed ei uuene tavaliselt kiiremini kui 30 päeva, mis on isikut tõendava dokumendi väljaandmise taotluse läbivaatamise tähtaeg vastavalt siseministri 18.12.2025. a määrusele nr 77 “Isikutunnistuse, elamisloakaardi, digitaalse isikutunnistuse, Eesti kodaniku passi, meremehe teenistusraamatu, välismaalase passi, ajutise reisidokumendi, pagulase reisidokumendi või meresõidutunnistuse väljaandmise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu, väljastamise kord ning väljaandmise tähtajad“.48  Nõusolekut teabevärava töölauapäringuteks säilitatakse üks aasta nõusoleku andmisest arvates. Töölaual kuvatavaid andmeid säilitatakse nii nagu teenuste üksikpäringu korral kuni 30 minutit. On vaja säilitada isiku nõusolek töölauapäringute korduvaks tegemiseks aasta jooksul. Nimelt võimaldatakse töölauapäringuid iga kord sisse logides pärast seda, kui süsteem on kontrollinud nõusoleku kehtivust. Selguse, andmete ajakohasena hoidmise ja läbimõelduse huvides ei ole selliseid andmeid mõistlik hoida kauem kui üks aasta, mistõttu küsitakse ühe aasta möödumise järel isikult uuesti nõusolekut töölauapäringuteks. Inimesel on võimalik töölaua vaates lülitada andmekategooriad soovi korral sisse või välja endale sobival ajal.  Nõusolekupõhise kuvamise korral säilitatakse andmeid 30 päeva pärast omavahel seotud haldusmenetlustest viimase lõppemist või nõusoleku tagasivõtmise korral 30 päeva nõusoleku tagasivõtmisest arvates. Mõlema andmete nõusolekupõhise kuvamise korral piisab haldusmenetluse korral 30 päevast, et tagada lõppkasutajale võimalus esitada toimingu peale lubatud olukordades vaie (Haldusmenetluse seadus49 § 75). Muude õiguskaitsevahendite rakendamiseks on võimalik kasutada logisid. 48 Siseministri 18. detsembri 2015. a määrus nr 77 “Isikutunnistuse, elamisloakaardi, digitaalse isikutunnistuse, Eesti kodaniku passi, meremehe teenistusraamatu, välismaalase passi, ajutise reisidokumendi, pagulase reisidokumendi või meresõidutunnistuse väljaandmise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu, väljastamise kord ning väljaandmise tähtajad“, RT I, 26.08.2022, 12. https://www.riigiteataja.ee/akt/126082022012?leiaKehtiv. 49 Haldusmenetluse seadus - RT I, 06.07.2023, 31. 34 Nõusoleku alusel pakutavate sündmusteenuste korral säilitatakse 30 päeva inimese isikukoodi, sündmusteenuse viidet, millega konkreetne isik ja nõusolek on seotud, ning unikaalset nõusolekuviidet. Nende andmete säilitamine on vajalik järgmistel põhjustel: a) et oleks võimalik nõusolekust loobumise korral ja hiljem selle taastamise korral kuvada isikule korrektseid andmeid, kui vahepealsel ajal on ühes sündmusteenuses osateenused lõppenud või alanud. Ilma esialgset nõusolekut säilitamata ei oleks võimalik kuvada andmeid osateenus(t)e kohta, mida on osutatud enne nõusoleku andmist; b) kui nõusolekut tagasi ei võeta ja sündmusteenus jõuab lõpuni ehk viimase osateenuse lõppemiseni, on vaja isikut teavitada ka lõppemisest. Selle mõistlikuks perioodiks on peetud 30 päeva. Vastasel juhul peaks isik sündmusteenuse lõppemise lugema välja asjaolust, et konkreetne sündmusteenus on tema personaalsest vaatest kadunud.  Isikule kuvatud postkasti kirju säilitatakse kolm aastat kirja saabumisest arvates. Riikliku postkasti @eesti.ee aadressile (ehk aadressidele [email protected] ja [email protected]) saadetud kirju säilitatakse kolm aastat kirja riikliku postkasti aadressile saabumisest arvates. Praegu kehtiv regulatsioon seda juba võimaldab, kuid regulatsioon tehakse nimetatud sättega selgemaks. Säilitustähtaeg kolm aastat on seotud riigivastutuse seaduse § 17 lõikes 3 sätestatud kahju hüvitamise taotluse esitamise võimalusega. Säte annab isikule võimaluse esitada taotlus või kaebus kolme aasta jooksul arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Säilitustähtaja määramisel on lähtutud sellest, et pooltel oleksid tõendid Eesti teabeväravas tehtud toimingute kohta juhuks, kui peaks tekkima vaidlusi. Lisaks tagab kolmeaastane kirjade säilitamise tähtaeg riigile tõendamisvõimaluse Eesti teabevärava lõppkasutajaga seotud muude kui riigivastutuse seaduse alusel kahju hüvitamise juhtumite puhul. Need juhtumid kätkevad endas isiku võimalusi kasutada talle seadusega ettenähtud haldusmenetluslikku ja tsiviilõiguslikku kaebeõigust, riivamata ebaproportsionaalselt isiku põhiõigusi. Seetõttu on kolmeaastane säilitustähtaeg piisav ja põhjendatud, tagades ka andmesubjektile võimaluse kasutada oma õigusi kooskõlas PS § 15 lg 1 esimese lausega. Uue riikliku postkastiteenuse tulekuga lõppeb isikule saadetud kirjade keskne säilitamine ning seejärel tuleb nimetatud säte kehtetuks tunnistada. Edaspidi hakkavad kirju säilitama kirju saatvad asutused ise, et vähendada isikuandmete töötlemise riivet RIA poolt. Keskselt säilitatakse endiselt metaandmeid selle kohta, kes, millal ja kellele kirja on saatnud. Selline logide säilitamine on vajalik, et isik oskaks vajaduse korral õige asutuse poole pöörduda ja et see asutus saaks vajaduse korral tõendada toimunud töötlemistoiminguid.  Isikustatud teabe kuvamisega seotud logisid säilitatakse kolm aastat nende tekkimisest arvates. Riigivastutuse seaduse § 17 lõikes 3 sätestatud kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg on kolm aastat alates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Säilitustähtaja määramisel on lähtutud sellest, et pooltel oleksid tõendid Eesti teabeväravas tehtud toimingute kohta juhuks, kui peaks tekkima vaidlusi. Lisaks tagab kolmeaastane logide säilitamise tähtaeg riigile tõendamisvõimaluse Eesti teabevärava lõppkasutajaga seotud muude kui riigivastutuse seaduse alusel kahju hüvitamise juhtumite puhul. Need juhtumid kätkevad endas isiku võimalusi kasutada talle seadusega ettenähtud haldusmenetluslikku ja tsiviilõiguslikku kaebeõigust, riivamata ebaproportsionaalselt isiku põhiõigusi. Seetõttu on kolmeaastane säilitustähtaeg piisav ja põhjendatud, tagades ka andmesubjektile võimaluse kasutada oma õigusi kooskõlas PS § 15 lg 1 esimese lausega. 35 Eelnõu § 1 punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks e-posti saadetud kirjade säilitamise säte. Kuivõrd alates 24.04.2030 ei säilitata enam vana tehnoloogilise lahendusega kogutud e-kirju, ei ole enam vajalik ka säilitustähtaeg. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 3 ja selle kohta antud selgitustega. Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse § 321 lõikeid 3–5. Lõike 3 muutmine on vajalik eelnõuga tehtavate muudatuste tõttu, mis on olemuselt terminoloogilised ja sõnastuslikud. Lõikega 3 määratakse kindlaks teabevärava vastutava töötleja kohustus tagada teabe kasutajakeskne korrastatult kuvamine ja juurdepääs teenustele Eesti teabeväravas. Lõiget 4 täiendatakse ja teabe kõrvale lisatakse teenused, kuivõrd isikustatud teavet kuvatakse ka teenuste kategoorias. Lõikes 4 on sätestatud teabeandja kohustus tagada oma valdkonna teenustega seotud teabe õigsus, korrastatus ja ülevaatlik esitamine ning selle edastamine Eesti teabevärava vastutavale töötlejale. Lõikega 5 täpsustatakse volitusnormi, võimaldamaks kajastada kõnealuse seaduse muudatusi Eesti teabevärava määruses. Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse § 321 lõikega 6, millega luuakse volitusnorm avalike e- teenuste arendamise koordineerimise ja nende ühtse platvormi arendamise eest vastutavale ministrile sündmusteenuste loetelu kehtestamiseks. Sündmusteenuste loomise eest vastutavad asutused on jagatud vastavalt teenustele, näiteks abielu sündmusteenuse eest vastutab Siseministeerium. Sündmusteenuste platvormi eest, mis tagab sündmusteenuse toimimise ning liidab eri e-teenused kasutajale ühtseks teekonnaks, vastutab kõnealuse eelnõu kohaselt justiits- ja digiminister. Vastavalt VVS50 § 59 lõikele 1 on justiits- ja digiministri pädevuses muuseas koordineerida avalike e-teenuste arendamist ning tema valitsemisalas on ka sündmusteenuste tehnilise platvormi arendamine, seetõttu kinnitab tema oma määrusega ka selle, milliseid sündmusteenuseid platvormil kuvatakse. Määrusega on vaja kinnitada isikustatud teavet töötlevad sündmusteenused, et piiritleda kohalduvaid eriregulatsioone. Eriregulatsioonide muutmine on iga valdkonna enda kohustus. Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse 51. peatükki §-ga 4310, millega luuakse andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu. Samal teemal selgitused ka seletuskirja punktis 2.2. Paragrahvi 4310 lõikega 1 sätestatakse andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu eesmärgid. Esiteks, andmenõusolekusüsteemi vaatest töödeldakse isiku nõusoleku olemasolu ja ulatusega seotud andmeid eesmärgiga võimaldada isikul anda nõusolek oma isikuandmete edastamiseks RIS-i kuuluvast andmekogust eraõiguslikule juriidilisele isikule. Lisaks võimaldab see anda isikule ülevaate tema antud nõusolekutest andmenõusolekusüsteemis ühest kohast. Isikul on igal ajal õigus oma antud nõusolek tagasi võtta. Samasid andmeid on võimalik hiljem vajaduse korral kasutada andmevahenduse õiguspärasuse tõendamiseks. IKÜM artikli 7 lõikes 1 on sätestatud vastutava töötleja sõnaselge kohustus tõendada andmesubjekti nõusolekut. IKÜM-is ei ole täpselt ette nähtud, kuidas seda teha. Andmenõusolekusüsteem võimaldab nõusoleku andmise fakti tõendada. 50 Vabariigi Valitsuse seadus, RT I, 30.12.2024, 4. Vabariigi Valitsuse seadus–Riigi Teataja 36 Teiseks töödeldakse volituste haldamise süsteemis andmeid eesmärgiga võimaldada RIA-l kontrollida isiku volituste olemasolu ja ulatust ning lõppkasutajal keskselt hallata tema poolt ja temale antud volitusi riigi infosüsteemis. Volituste haldamise süsteemi isikuks ehk lõppkasutajaks on füüsiline isik või juriidilise isiku esindaja, kellel on volituste haldamise süsteemi iseteeninduskeskkonna kaudu õigus hallata tema poolt või talle antud volitusi. Lisaks võimaldab see RIA-l tagada volituste haldamise ning andmevahetuse õiguspärasuse tõendatavuse. Paragrahvi 4310 lõige 2 kirjeldab andmestikke, mis on uues loodavas andmekogus. Andmekogu koosneb andmenõusoleku andmestikust ja volituste haldamise andmestikust Tegemist on kahe eraldi andmestikuga, millel on erinevad eesmärgid. Säte loob üheselt mõistetavad seosed andmestike ja lõikes 1 väljatoodud eesmärkide vahel. Paragrahvi 4310 lõige 3 sätestab, milliseid isikuandmeid andmekogus töödeldakse. Andmekogul on kaks andmestikku: üks andmenõusoleku kohta ja teine volituste haldamise kohta. Andmenõusolekusüsteemi vaatest (andmenõusoleku andmestik) töödeldakse järgnevaid isikuandmeid: enda isikuandmete edastamiseks nõusoleku andnud isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood ja teovõime piiramise andmed. Andmete täpsem koosseis määratakse rakendusaktis, sh isikustamata andmete kohta. Kuna andmetes on vaid nõusolekuga seotud andmestik, ei töödelda seal andmeid, mida andmeandja ja andmesaaja omavahel jagavad, ning seetõttu ei saa andmenõusolekusüsteemi vastutav töötleja vastutada andmeandja ja andmesaaja vahelist suhet puudutavate andmete edasise töötlemise eest. Andmenõusolekuteenuse abil töödeldakse isikuandmetest isikunime, milleks on ees- ja perekonnanimi, isiku teovõime piiramise andmeid ning isikukoodi. See on minimaalne andmestik, mis on vajalik nõusoleku andnud isiku tuvastamiseks ja tema nõusoleku andmise lubatavuse kontrolliks. Andmenõusolekusüsteemi lahendus näeb esialgu ette nõusoleku andmise võimaluse Eesti isikukoodiga täisealistele täieliku teovõimega füüsilistele isikutele. Andmenõusolekusüsteemis kontrollitakse rahvastikuregistrist automaatselt teovõimet, mis välistab, et nõusoleku annab piiratud teovõimega isik. Selline kontroll on vajalik, kuna üldjuhul piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud tehing on tühine (vt täpsemalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse 2. osa 1. peatüki 1. jagu). Kuigi andmenõusolekuteenuse kaudu tehakse päring rahvastikuregistrisse kontrollimaks isiku teovõime piiratust, selle päringu vastust andmenõusolekusüsteemi andmekogusse ei kanta. Sellise päringu tegemine on aga isikuandmete töötlemine IKÜM art 4 punkti 2 alusel. Kui andmenõusolekusüsteemi lahendus osutub edukaks ja tekib vastav nõudlus, on tõenäoline tulevikus laiendada nõusoleku andmise võimalust seadusliku esindaja vahendusel ka noorematele kui 18-aastastele isikutele ja piiratud teovõimega isikutele. Eelnõu menetlemise hetkel sellist võimalust veel ei ole. Metaandmed tähendavad taustainfosüsteemi andmeid ja identifikaatoreid. Andmeväljade kirjeldused on kaardistus andmeliikidest, mida on vaja teenuse osutamiseks. Andmenõusoleku ja volituste halduse andmekogus sisaldub üksnes sellega liidestatud andmekogude ja andmeväljade loetelu, mitte ei dubleerita vastavate andmekogude põhiandmeid. Näiteks ei koguta andmekogusse andmenõusoleku vaatest inimeste ravimiretsepte, vaid üksnes teave, et 37 isik on lubanud edastada konkreetsele isikule „andmed kõigi isikule väljastatud kehtivate ravimiretseptide kohta“. Rõhutame siinkohal, et andmenõusolekuteenuse kasutamine on andmesubjektile vabatahtlik ning andmesubjekt ise otsustab, kas soovib teenust kasutada või mitte. Kui isik ei soovi andmenõusolekuteenust kasutada, ei too see talle kaasa negatiivseid tagajärgi teenuse saamises, kuna alles jäävad muud kanalid teenuse saamiseks. Andmenõusolekuteenuse kasutamise otsustab andmesubjekt, kelle nõusoleku alusel tema isikuandmeid töödeldakse andmete andmeandjalt andmesaajale edastamise eesmärgil. Nõusolek on piiritletud tingimustega tahteavaldus. Kõnesolevas eelnõus on nõusoleku all peetud silmas IKÜM art 6 lg 1 p-s a või art 9 lg 2 p-s a sätestatud isikuandmete töötlemise õiguslikku alust. Nõusoleku andmist võimaldatakse Eesti teabeväravas, kus esitatakse andmesubjektile enne nõusoleku andmist vajalik info. Teabeväravasse suunatakse inimene nõusolekut andma andmeid saava vastutava töötleja (edaspidi ka andmesaaja) elektroonilisest teenusepakkuja keskkonnast. Teabevärava vahendusel on isikul võimalus anda nõusolekuid, neid hallata ja tagasi võtta ning näha kogu infot seoses antud nõusolekutega. IKÜM artiklis 9 sätestatud eriliiki isikuandmete51 korral tuleks põhjendatud juhul valdkondlikus seaduses sätestada konkreetsemad tingimused ja kord eriliiki isikuandmete edastamiseks andmenõusolekusüsteemis antud nõusoleku alusel. Olukorras, kus inimene annab nõusoleku, ei saa riik inimese andmete edastamise otsusesse sekkuda rohkem kui vältimatult vajalik. Nõusolek isikuandmete töötlemise õigusliku alusena on samaväärne teiste õiguslike alustega, mis tulenevad IKÜM-ist. Kuna nõusolek antakse ühe või mitme kindla eesmärgi jaoks ja selle andmine on andmesubjektile vabatahtlik, puudub riigil õigus inimese nõusoleku sisu eirata, seda muuta või luua põhjendamatult piiravaid tingimusi andmete edastamisele. Inimesele jääb andmenõusolekusüsteemi kasutamisel võimalikult suur voli otsustada, kellele, millisel eesmärgil ja milliseid andmeid ta edastab. Seda seetõttu, et eelnõus ei ole ette nähtud isiku otsustusõigust piiravaid tingimusi isikuandmete edastamiseks andmenõusolekusüsteemis antud nõusoleku alusel. Piiravate tingimuste seadmine vajab õigustust, sest ühest küljest oleks sel juhul tegemist isiku nõusoleku kitsendamisega ja teisest küljest ka potentsiaalse sekkumisega ettevõtlusvabadusse. Innovaatiliste ja samas mugavate lahenduste loomine eeldab kõikide poolte soovi ja tahet olla normikuulekas ja teadlik oma tegevuse mõjudest ja tagajärgedest. Uudsete teenuste loomisel või nende loomise võimaldamisel ei saa riik lähtuda muust eeldusest kui see, et inimesed annavad oma nõusoleku vabatahtlikult ja teadlikult ning ettevõtjad järgivad nende tegevust raamistavaid kohustuslikke õigusnorme. RIS-i kuuluva andmekogu vastutav töötleja saab kontrollida (toimub automaatselt) andmesubjekti nõusoleku olemasolu ja kehtivust enne isikuandmete andmesaajale väljastamist kõnesoleva eelnõuga loodavast andmenõusoleku andmekogust. Kui inimene on nõusoleku tagasi võtnud, peatub RIS-i kuuluva andmekogu vastutava töötleja õigus edaspidi andmeid edastada, kuid nõusoleku tagasivõtmine ei mõjuta juba edastatud andmete töötlemist. Seega ei väljastata andmeid edasistel andmepäringutel, kui nõusolek oli antud korduvateks 51 Andmed, millest ilmneb rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused või ametiühingusse kuulumine, geneetilised andmed, füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavad biomeetrilised andmed, terviseandmed või andmed füüsilise isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta. 38 andmepäringuteks ehk kindlal ajavahemikul andmete väljastamiseks. Vastav olukord on reguleeritud IKÜM art 7 lõikega 3.52 Andmesaajal tuleb arvestada, et andmesubjekt annab nõusoleku RIS-i kuuluvast andmekogust isikuandmete edastamiseks andmesaajale, mitte nende edasiseks töötlemiseks andmesaaja poolt. Isikuandmete edasise töötlemise aluseks võib olla näiteks leping ja selle tingimusi tuleb andmesaajal tutvustada andmesubjektile enne, kui andmesubjekt nõusoleku annab. Seega ei lõppe nõusoleku tagasivõtmisega alati automaatselt andmesaaja õigus juba saadud andmesubjekti isikuandmeid töödelda ja lähtuda tuleb näiteks kas konkreetse andmesaaja teenusetingimustest või isikuandmete töötlemise muust õiguslikust alusest. Nõusoleku tagasivõtmise või nõusoleku kehtivusperioodi lõppemise korral edastatakse andmesaajale nõusoleku andmed, milles on esile toodud kas nõusoleku andmisest keeldumine, selle tagasivõtmine või kehtivusperioodi lõppemine. Infosüsteemis tähistatakse seda nõusoleku staatuse „heaks kiidetud“ asemel staatusega „tagasi lükatud“. Andmesaaja peab sel juhul tagama, et juba saadud isikuandmete töötlemine vastaks ka edaspidi IKÜM-i nõuetele. Andmesaaja peab isikuandmeid töödeldes järgima kõiki IKÜM-ist tulenevaid nõudeid, sh peab isikuandmete töötlemiseks olema art 6 lõikes 1 sätestatud õiguslik alus ja töötlemine peab olema kooskõlas artiklis 5 kehtestatud isikuandmete töötlemise põhimõtetega. Andmenõusolekusüsteemi kontekstis tähendab see, et andmesaaja peab tagama, et tema soovitud andmekoosseis vastab teenuse ja eesmärgi kirjeldusele ning on minimaalselt vajalik, samuti peab nõusoleku kehtivusaeg olema määratud minimaalselt vajalikuna. Nõusoleku kehtivusperioodi määramisel peab andmesaaja arvestama oma teenuse sisuga ja talle IKÜM-ist tulenevate nõuetega. Nõusoleku kehtivusaja lõppemisel peab inimene andma uue nõusoleku. Uut nõusolekut küsitakse samamoodi kui esialgset ehk andmesaaja enda keskkonnast suunatakse andmesubjekt Eesti teabeväravasse, kus toimub nõusoleku andmine. Mõne teenuse jaoks on vaja andmeid mitmest andmekogust. Seega arvestada tuleb ka, et kui andmesaaja soovib teenuse osutamiseks isikuandmeid mitmest andmekogust, ei tohi ta ühest andmekogust isikuandmete saamata jäämise korral (nt andmesubjekt annab nõusoleku vaid kahele andmekoosseisule kolmest) töödelda ka teistest andmekogudest saadud isikuandmeid. Seda põhjusel, et sel juhul ei ole võimalik saavutada teenuse osutamisega taotletavat eesmärki, milleks isikuandmeid koguti ning mis eeldab isikuandmete töötlemist. Seda põhjusel, et eesmärgi saavutamiseks on vaja mõlemast andmekogust andmeid. Andmesaaja peab tagama, et andmesubjekt saab aru vajadusest anda mitu nõusolekut. Asjakohased selgitused on võimalik andmesubjektile esitada ka andmenõusolekusüsteemis. IKÜM-i nõuete täitmise üle teeb isikuandmete kaitse seaduse § 56 lõike 1 alusel järelevalvet AKI. Rakendusaktis sätestatakse ka loetelu vähimast teabest, mis tuleb andmesubjektile esitada enne, kui ta andmenõusolekusüsteemis nõusoleku annab. Selleks on vähemalt järgmine teave: 1) teave andmesaaja kohta; 2) teave andmeandja ning selle vastutava töötleja kohta; 3) teave andmeandjalt andmesaajale edastatavate andmesubjekti isikuandmete liikide kohta; 4) teave, millisel eesmärgil andmesaaja isikuandmeid edaspidi kasutab; 5) teave, millisel õiguslikul alusel andmesaaja isikuandmeid töötleb; 6) nõusoleku kehtivusaeg; 7) teave selle kohta, et inimene võib andmenõusolekusüsteemis antud nõusoleku igal ajal tagasi võtta. 52 Andmesubjektil on õigus oma nõusolek igal ajal tagasi võtta. Nõusoleku tagasivõtmine ei mõjuta enne tagasivõtmist nõusoleku alusel toimunud töötlemise seaduslikkust. Andmesubjekti teavitatakse sellest enne nõusoleku andmist. Nõusoleku tagasivõtmine on sama lihtne kui selle andmine. 39 Eelnimetatud info selge esitamine aitab kaasa sellele, et andmesubjekt teeb oma otsuse nõusoleku andmise kohta teadlikult ja informeeritult ning saab aru, kellelt, kellele ja mis tingimustel ta nõusoleku oma isikuandmete edastamiseks annab. Andmete kasutamise eesmärgi kirjelduse ja RIS-i kuuluvast andmekogust väljastatavate andmete kirjelduse lisab andmenõusolekusüsteemi andmesubjektile kuvamiseks RIS-i kuuluva andmekogu vastutav töötleja, lähtudes andmesaaja edastatud infost. Rakendusaktis täpsustatakse andmete koosseisu, mis on andmenõusolekuteenuse ja volituste haldamise andmekogus. Kuna andmenõusolekuteenuse kaudu on andmesubjektil võimalik anda nõusolek oma andmete edastamiseks erasektorisse, kellele avaliku teabe seadus ei kohaldu ja kelle asutusesisesed andmetöötlusprotsessid ei ole kajastatud Riigi Teatajas, siis läbipaistvuse huvides kantakse andmevahendusega seotud osapooled nii vastutava kui ka volitatud töötleja olemasolul andmekogusse. See annab ühtse ja selge ülevaate, milliste ettevõtjate ja andmekogude puhul on füüsilisel isikul võimalik andmenõusolekuteenuse vahendusel oma nõusolek anda. Kui töötlemine põhineb nõusolekul, peab vastutaval töötlejal olema võimalik tõendada, et andmesubjekt on nõustunud oma isikuandmete töötlemisega (IKÜM art 7 lg 1). Sellist tõendamisväärsust ja -võimekust nõuavad andmed, mis on märgitud § 4310 lõikes 2 ja rakendusaktis. Andmesubjekti nõusolek tema isikuandmete töötlemiseks peab IKÜM art 7 lõike 3 kohaselt olema tagasivõetav. Seetõttu näiteks olukorras, kus inimene on andnud nõusoleku kestvalt mõneks kindlaks ajavahemikuks (näiteks regulaarselt RIS-i andmekogus asuvate andmetega sünkrooniv personaalmeditsiinirakendus) ning võtab selle nõusoleku tagasi, peab kajastuma andmekogus info, mille põhjal saab RIS-i kuuluva andmekogu vastutav töötleja enne järjekordset isikuandmete edastamist veenduda, et edastamine ei ole alates nõusoleku tagasivõtmise hetkest enam lubatud. Andmenõusoleku andmekogu andmetel ei ole õiguslikku tähendust, kui seadusest ei tulene teisiti. Nimelt nõusoleku andmekogusse kantud andmetel on üldjuhul informatiivne tähendus, kuna sinna kantavad andmed ei tekita, muuda ega lõpeta andmesubjekti õigusi kolmandate (st asutuseväliste) isikute suhtes. Asjaolu, et nõusolekule tuginemist peab olema võimalik tõendada (IKÜM art 7 lg 1), ei anna andmetele õiguslikku tähendust. Nõusoleku kui andmete töötluse õigusliku aluse ning selle tagajärjed sätestab IKÜM. Nõusolekut on andmesubjektil võimalik anda ka andmenõusolekuteenusest väljaspool, kuna andmenõusolekuteenus on andmesubjektile vabatahtlik. Lisaks tuleb arvestada, et kõik andmenõusoleku andmekogus olevad andmed ei ole põhiandmed. Näiteks isikunimed ja isikukoodid ei ole põhiandmed andmenõusoleku andmekogus, vaid hoopis rahvastikuregistris, kus olevate andmete õiguslik tähendus tuleneb rahvastikuregistri seadusest (vt täpsemalt RRS § 6 lg 1). Sellest tulenevalt on vaja silmas pidada ka andmekogude eriregulatsioone, kuna need võivad andmete õigusliku tähenduse sätestada kõnesolevast eelnõust erinevalt. Kuivõrd eriregulatsioonid on Riigi Teatajas avaldatud ning seadus peab eristama vaid neid juhte, kus andmekogu andmetel on konstitutiivne tähendus, ei ole õiguslikku tähendust seadusesse kirjutatud. Volituste haldamise vaatest (volituste haldamise süsteemi andmestik) nähakse ette andmekomplekt, mida töödeldakse kesksel volituste haldamisel Eesti Teabeväravas. Loetelu sisaldab isikuandmeid ning muid töödeldavad andmeid. Andmete täpsem koosseis sätestatakse rakendusaktis. 40 RIS-i kuuluvas andmekogus sisalduvad andmed isiku kohta on avalikku võimu teostav isik reeglina kogunud IKÜM artikli 6 lõike 1 punkti e alusel ehk isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks. Sama artikli lõike 3 kohaselt kehtestatakse mh lõike 1 p-s e osutatud isikuandmete töötlemise alus: a) liidu õigusega või b) vastutava töötleja suhtes kohaldatava liikmesriigi õigusega. Kuivõrd TsÜS § 10 kohaselt on piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing tühine, on RIA-l teatud juhtudel vaja ka alust eriliiki isikuandmete töötlemiseks. See on vajalik eelkõige selleks, et vältida olukorda, kus volituste haldamise süsteemis saab volitust anda (sh edasi volitada) piiratud teovõimega isik. Sellisel juhul kuulub kohaldamisele IKÜM artiklis 9 sätestatud eriliiki isikuandmete regulatsioon. Kõnesoleva artikli lõike 2 punkt g sätestab õigusliku aluse, kui töötlemine on vajalik olulise avaliku huviga seotud põhjustel liidu või liikmesriigi õiguse alusel ning on proportsionaalne saavutatava eesmärgiga, austab isikuandmete kaitse õiguse olemust ning tagatud on sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks, mis on põhjendatud juhul valdkondlikus seaduses sätestatud konkreetsematel tingimusetel ja korras eriliiki isikuandmete edastamiseks, nt kui töötlemise vajadus on sätestatud õigusaktis.53 Rakendusakti kavandis (vt seletuskirja lisa 4) nähakse ette, et RIA ülesandeks on kontrollida seaduses sätestatud juhtudel isikukoodi alusel esindusõiguse volitamise tahteavaldust tegeva lõppkasutaja teovõimet. Volituste haldamise andmekogus töödeldakse järgmisi isikuandmeid: 1) lõppkasutaja ja asjakohasel juhul tema seadusliku esindaja nimi ning isikukood – seaduse tasandil luuakse minimaalne andmete koosseis nii lõppkasutaja kui ka tema esindaja kohta (lõppkasutaja esindaja on asjakohane näiteks olukorras, kus alaealisel lõppkasutajal on vanema näol seadusjärgne esindaja); 2) volitusega antud esindusõiguse andmed – kogu volitustega seonduv andmestik, sh volituse andmise aeg, kehtivus, edasivolitamise õigus, volituse alusel antav roll jms; 3) seaduses sätestatud juhtudel isikukoodi alusel esindusõiguse volitamise tahteavaldust tegeva lõppkasutaja teovõime piiramise andmed – TsÜS § 10 kohaselt on piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing tühine, mistõttu tekib selleks, et volitus oleks kehtiv, vastutaval töötlejal teatud juhtudel vajadus eriliiki isikuandmete töötlemiseks. Põhimääruses nähakse ette täiendav loetelu andmetest, mida volituste haldamise süsteemis töödeldakse, näiteks: 1) volituste haldamise süsteemiga liidestatud andmekogu vastutava töötleja andmed – RIS-i andmekogu (sh nii andmeandja kui ka -saaja) vastutava töötleja andmed; 2) volituste haldamise süsteemiga liidestatud andmekogu volitatud töötleja olemasolul tema andmed – kui RIS-i kuuluval andmekogul on volitatud töötleja, töödeldakse volituste haldamise süsteemis ka neid andmeid; 3) infosüsteemide andmevahetuskihi alamsüsteemi kood ja edastatava andmekoosseisu metaandmed. AvtS § 436 lõike 4 kohaselt antakse õiguslik tähendus andmetele seadusega. Seadus peab eristama vaid neid juhte, kus andmekogu andmetel on kolmandate (st asutuseväliste) isikute suhtes konstitutiivne tähendus. Arvestades TsÜS-is sätestatud esindusõiguse regulatsiooni, asjaolu, et volituste haldamise süsteem on mugavusteenus, mis annab isikutele lisavõimaluse volituste haldamiseks (teenuse kasutamata jätmine ei mõjuta lõppkasutaja seaduses sätestatud õigusi), ja sellest tulenevat võimalust ja vajadust tsiviilkäibes volituste haldamise andmekogu 53 Isikuandmete kaitse seaduse § 20 lg 1 p 1 (RT I, 04.01.2019, 11). Isikuandmete kaitse seadus–Riigi Teataja 41 kaudu andmetele õiguslik tähendus anda ei ole põhjust anda andmekogu andmetele konstitutiivset tähendust ja andmekogu andmetel on informatiivne tähendus, mida õigusakti tasandil ei reguleerita. Nagu andmenõusolekusüsteemi puhul, toimub andmete edastamine volituste haldamise süsteemis X-tee kaudu. See tähendab, et nii andmeandjad kui -saajad peavad RIA-ga sõlmima X-tee määruse kohase liitumiskokkuleppe. Lisaks sellele tuleb volituste haldamise süsteemiga liidestumiseks sõlmida RIA-ga liitumiskokkulepe või seda tehakse muul alusel, nt haldusaktiga (nii otsustatakse rahvastikuregistri puhul, mis on volituste haldamise süsteemi andmeandja, rahvastikuregistri seaduse § 50 kohaselt juurdepääs rahvastikuregistri andmetele haldusaktiga, milles määratakse mh kindlaks saadud andmete kasutamise eesmärk, andmete teise andmekogusse kandmise ja kolmandatele isikutele edastamise õigus). AvTS § 436 lõige 2 näeb ette, et andmete töötlemisel, mida kogub põhiandmetena teine riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, tuleb aluseks võtta vastava teise andmekogu põhiandmed. Volituste haldamise süsteemi54 puhul on põhiandmete andjaks ehk volituste haldamise süsteemiga liidestunud riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuseks, muuks avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks või avalikke ülesandeid täitvaks eraõiguslikuks isikuks asutus või isik, kelle andmekogust liiguvad vajalikud andmed volituste haldamiseks (sh volituste andmiseks, lõpetamiseks, muutmiseks) X-tee kaudu volituste haldamise süsteemi. Volituste haldamise võimaldamiseks saab süsteem andmeid äriregistrist (vastutav töötleja JDM) ja rahvastikuregistrist (vastutav töötleja Siseministeerium). Paragrahvi 4310 lõige 4 sätestab andmekogu vastutava töötleja, kelleks on RIA. IKS-i seletuskirjas55 selgitatakse, et tavaliste isikuandmete töötlemise puhul on oluline vastutava töötleja väljatoomine seaduse tasandil. Sellist lähenemist jaatab ka andmekogude juhend.56 Seega roll sätestatakse seaduse tasandil, kuivõrd vastutav töötleja töötleb isikuandmeid. RIA pakub nii andmesaajatele kui ka RIS-i kuuluvate andmekogude vastutavatele töötlejatele andmenõusolekusüsteemiga liidestamise võimalust, haldab andmesubjektide antud nõusolekuid ning täidab kõiki andmekogu vastutava töötleja kohustusi ning ülesandeid, mis on sätestatud seaduses. Nende ülesannetega on hõlmatud ka RIA kohustus korraldada andmekogu kasutuselevõtmist ning teenuste ja andmete haldamist, sh tagada andmekogu kaitsmise abinõud, ning vastutada andmekogu haldamise seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest. RIA kui vastutava töötleja täpsemad ülesanded on sätestatud rakendusaktis ning IKÜM-is. Sarnane on RIA roll ka volituste haldamise süsteemis volituste kontekstis. Kuna RIA on riigi infosüsteemi peamine haldaja, on põhjendatud anda ka andmenõusolekusüsteemi ja volituste haldamise süsteemi ülesanne just RIA-le. Paragrahvi 4310 lõikega 5 kehtestatakse andmekogus sisalduvate andmete ja logide säilitamise tähtaeg, milleks on kolm aastat pärast nõusoleku kehtivuse lõppu. IKÜM art 5 lg 1 punktis e 54 Keskse volituste haldamise süsteemi andmekogu. https://www.riha.ee/Infos%C3%BCsteemid/Vaata/volitused 55 Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadus 778 SE, seletuskiri p 2.2. https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9d1420bb-b516-4ab1-b337-17b2c83eedb1/isikuandmete- kaitse-seaduse-rakendamise-seadus (16.04.2024) 56 Andmekogude juhend. https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/andmekogude_juhend.pdf 42 sätestatud säilitamise piirangu põhimõtte kohaselt säilitatakse isikuandmeid kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid töödeldakse. Pärast eesmärgi täitmist tuleb andmed kas kustutada või anonüümida. Säilitustähtaja pikendamine peab olema põhjendatud uue eesmärgi täitmisega. Arvestades riigivastutuse seaduse § 17 lõikes 3 sätestatud kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaega kolm aastat alates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, on säilitustähtaja määramisel lähtutud sellest, et pooltel oleksid tõendid nõusoleku andmise kohta juhuks, kui peaks tekkima vaidlusi. Lisaks tagab selline kolmeaastane säilitustähtaeg riigil võimaluse tõendada vastava nõusolekuga või volitusega seonduvat ja andmesubjektile võimaluse kasutada andmesubjektil muid haldusmenetluslikke ja tsiviilõiguslikke kaebeõiguse võimalusi, riivamata ebaproportsionaalselt isiku põhiõigusi. Seetõttu on kolmeaastane säilitustähtaeg piisav ja põhjendatud, tagades andmesubjektile võimaluse kasutada oma õigusi kooskõlas PS § 15 lõike 1 esimese lausega. Paragrahvi 4310 lõikega 6 antakse Vabariigi Valitsusele volitus asutada andmekogu ja kehtestada selle põhimäärus. Selline rakendusakti kavand on lisatud eelnõu lisasse 4. Vastavalt AvTS § 435 lõikele 1 sätestatakse andmekogu põhimääruses andmekogu pidamise kord, sealhulgas andmekogu vastutav töötleja (reguleeritava andmekogu puhul sätestatud RIA näol seaduse tasandil) ja vajaduse korral volitatud töötleja, andmekogusse kogutavate andmete koosseis, andmeandjad ja vajaduse korral muud andmekogu pidamisega seotud korraldusküsimused. Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse § 4310 lõikega 31. Isikuandmete töötlemisel antava nõusoleku kohta on soovitatav lugeda ka käesoleva seletuskirja § 4310 lõike 3 selgitusi. Paragrahvi 4310 lõikega 31 tehakse andmenõusolekusüsteemi kasutamine kohustuslikuks teatud tingimustel. Sättest tuleneb, et andmenõusolekusüsteemi kasutamise kohustuslikkusel on mitu kriteeriumit ja need on kumulatiivsed. Esiteks, süsteemi kasutamine on kohustuslik andmete puhul, mis pärinevad riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogudest. Nende andmekogude kohta on õigusaktid, mille alusel nad on loodud, tegutsevad ja kus on määratud andmekogu töötlejad. Säte ei muuda nende andmekogude kohta olevaid õigusakte. Teiseks, andmenõusolekusüsteemi kohustus kohaldub ainult siis, kui andmetöötluse õiguslikuks aluseks on andmesubjekti nõusolek. Nõusolek kui õiguslik alus on reguleeritud IKÜM artikli 6 lõike 1 punktis a ja artikli 9 lõike 2 punktis a. Muudele isikuandmete töötlemise õiguslikele alustele, mida IKÜM ette näeb, andmenõusolekusüsteemi rakendamine ei laiene. Andmenõusolek ei loo ega muuda andmetöötluse õiguslikke aluseid ega tingimusi. See süsteem pakub uue kanali nõusoleku edastamiseks, mis ei ole IKÜM-i kohaselt keelatud. Kolmandaks, kohustus kohaldub vaid infosüsteemi andmevahetuskihi ehk X-tee kaudu andmete vahetamisele. X-tee kaudu andmete vahetust on selgitatud seletuskirja punktis 2.2. Paberil või e-kirjaga esitatavaid nõusolekuid ei ole kohustust andmenõusolekusüsteemi lisada. Süsteemi kasutamine ei muutu kohustuslikuks ettevõtjatele ega andmesubjektidele. Andmenõusolekuteenuse kasutamine on andmesubjektile ja ettevõtjale vabatahtlik. Andmesubjekt ise otsustab, kas soovib andmenõusolekusüsteemi kui kanalit kasutada või mitte. Üldjuhul ei ole avalikus sektoris isikuandmete töötlemise aluseks andmesubjekti nõusolek. Pigem on selleks IKÜM artikli 6 lõike 1 punkt e, kus käsitletakse olukorda, kus isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks. Siiski on nõusoleku kasutamine lubatud nn mugavusteenusena. Mugavusteenuse kontseptsioon on oluline eelkõige andmekaitseõiguse perspektiivist. 43  Mugavusteenusel ei ole legaaldefinitsiooni, kuid tegemist on erandliku olukorraga, kus avalikul sektoril on lubatud isikuandmeid nõusoleku alusel töödelda. Oluline on selle võimaluse juures eelkõige, et tegemist peab olema olukorraga, kus isikul on tõesti õigus otsustada oma andmete töötlemise üle, kartmata kahjulikke tagajärgi. IKÜM-is nõusolekule seatud tingimusi silmas pidades on olulised eelkõige vabatahtlikkus, negatiivsete tagajärgede puudumine ja võimalus nõusolek tagasi võtta. See tugineb andmesubjekti nõusoleku tingimustel, mis tulevad eelkõige IKÜM artikli 4 punktist 11 ja artiklist 7. Andmenõusolekusüsteem on alternatiivne kanal, mille isik saab vabalt kasutamiseks valida ning milles on eelnimetatud IKÜM-i nõuded täidetud. Kui isik ei soovi andmenõusolekuteenust kasutada, ei too see talle kaasa negatiivseid tagajärgi teenuse saamises, kuna alles jäävad muud kanalid teenuse saamiseks. Andmenõusolekusüsteemiga liitumise täpsemad tingimused ja kord sätestatakse rakendusmääruses. Üldine kirjeldus süsteemiga liitumisest on seletuskirja punktis 2.2. Kohustuslikkus on vajalik, et tagada isikule oma nõusolekute riigi infosüsteemis ühest kohast haldamine ja kaotada riigi kulude dubleerimine. Riigi- ega kohaliku omavalitsuse asutused ei tohi luua sarnase funktsiooniga oma süsteemi, vaid peavad kasutama keskset andmenõusolekusüsteemi. Volituste haldamise süsteemi kasutamine ei ole riigi ja kohaliku omavalitsuste andmekogude pidamisel kohustuslik. Selle süsteemi puhul tuleb arvestada, et tegemist on uuendusliku volituste haldamise lahendusega, mistõttu ei ole mõistlik vähemalt esialgu kehtestada volituste haldamise süsteemi kasutuselevõtmise kohustust. Volitust haldamise kohustuslikkus analüüsitakse ja vaadatakse lähiaastatel üle tulenevalt koalitsioonileppe punktist 168, mille kohasel määratakse kindlaks ja fikseeritakse üleriigilised kesksed teenused, komponendid, andmekogud ning teenuste osutamise elektroonilised kanalid. Selle koalitsioonileppe üheks eesmärgiks on vältida ka riigis ebavajalikke dubleerimisi. 3.2. Eelnõu § 2: KeeleS-i muutmine Eelnõu § 2 punktiga 1 lisatava KeeleS § 71 lõikes 1 ning eelnõu § 2 punktis 2 sätestatakse tõlkeandmekogu pidamise eesmärgid, mis jõustuvad kahes etapis. Eelnõu § 2 punktiga 1 lisatava KeeleS § 71 lõikes 1 sätestatakse võimalus riigiasutustel Tõlkeväravat kasutada. Eelnõu § 2 punktis 2 laiendatakse seda õigust igaühele. Tõlkeandmekogu ametlikuks nimetuseks saab selle põhimääruse alusel Tõlkevärav. Tõlkevärav on tõlkimise toetamiseks loodav infosüsteem ja asutatav keskne andmekogu, mille eesmärk on võimaldada igaühel tõlkida teavet eesti keelest ja eesti keelde kasutades avalikke anonüümitud tõlkemälusid. Esimeses etapis saavad Tõlkeväravat kasutada riigiasutused hallata oma tõlketöid ning korraldada tõlkimist ühtses ja turvalises keskkonnas. Tõlkeandmekogu peamisteks kasutajateks on avaliku sektori asutused (eelnõu § 2 punkt 1). Tõlkevärava ärianalüüsi kohaselt laieneb teises etapis selle kasutajate ring järk-järgult kuni erasektorini ja avalike kasutajateni välja. Eelnõu kohaselt saab igaüks alates 1. jaanuarist 2027 Tõlkevärava abil tõlkida teavet eesti keelest ja eesti keelde, kasutades avalikke anonüümitud tõlkemälusid (eelnõu § 2 punkt 2). Peale KeeleS-i muudatuste vastuvõtmist võtavad Tõlkevärava I etapi tulemused kasutusele I etapi väljatöötamisel osalenud asutused: PPA, JDM (vandetõlgid), RaM ja HTM. II etapiga liitub veel riigiasutusi (võimalusel EMTA, Riigikogu, prokuratuur, kohtud jt). III etapis on võimalik Tõlkeväravat kasutada kohaliku omavalitsuse asutusel, avalik-õiguslikul ülikoolil, advokatuuril, notaril, kohtutäituril, vandetõlgil ja muul avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutusel, samuti laiemal avalikkusel. Tõlkeväravaga kasutajaasutusena liitumiseks 44 peab asutusel olema paigas asutusesisene tõlkekorralduse struktuur, sh Tõlkevärava kasutusõiguste rollipõhine jaotus. Asutusel peavad olema määratud peakasutaja, tõlkekorraldajad, teostajad ja muud toetavad rollid, samuti peab olema läbitud kasutajakoolitus nii tellija kui ka teostajana. Tõlketööriista, masintõlget ja avalikke tõlkemälusid on kontseptsiooni kohaselt avalike funktsioonidena vaba voli kasutada siiski kõigil, kaasa arvatud avaliku sektori asutustel, igal ametnikul, eraisikul jne. Seoses avaliku sektori tõlketellimustega on Tõlkevärava kasutajateks ka tõlkeettevõtjad ja avaandmete puhul ka tavakasutajad. Tõlkevärav võimaldab ametnikel tõlketöid tellida ja vastu võtta, tõlkekorraldajal tõlketöövooge jälgida ning tõlkijatel ja toimetajatel tõlketöid teha, toetudes sellistele keeletehnoloogia vahenditele nagu masintõlge, kõnetehnoloogia, tõlkemälud, tõlkeabivahendid (ingl CAT), terminibaasid, grammatikakontrollija jmt. Tõlgete korraldamine ühtses keskkonnas võimaldab hoida kokku tõlkimisele kuluvat aega ja raha. Riigi kulutused tõlkimisele on üle 2 miljoni euro aastas, tõlkeandmebaasi kasutuselevõtt aitab riigil tõlgete tellimiselt kokku hoida kuni 1 300 000 aastas, tagada tõlgete ühtlane kvaliteet, kiirendada tõlgete valmimist kuni 50% ning aidata kaasa eesti keele elujõule digiühiskonnas. Iga kasutajaasutus võib otsustada, kas korraldada oma tõlketööde tellimine Tõlkevärava kaudu või muude, asutusele sobivamate vahendite abil. Tõlkevärav toetab kasutajaasutuse tõlketööde planeerimist läbi tõlketööde andmete (sh tellimise aeg, maht, keelesuund, valdkond) logimise ja selle alusel raportite koostamise, mida iga kasutajaasutus saab oma äranägemise järgi analüüsida ja mille alusel prognoosida, trende arvestada. Keskselt on võimalik planeerida lisanduvate keelepaaride tuge masintõlkele. Tõlketööde korraldamist toetab Tõlkevärav asutusepõhise tõlketöövoogude häälestuse kaudu, samuti aitab Tõlkevärava kasutajaasutuste omavaheline suhtlus luua parimaid tõlketöö korraldamise viise. Tõlkevärava kasutuselevõtmisel on vaja iga konkreetne kasutusjuht (nt seadusetekstide tõlke ülevaatusprotsess) osapoolte vahel üle vaadata ja vastav töövoog kujundada. Tõlkevärava kasutamine on avalikus sektoris vabatahtlik, v.a juhul, kui asutus ei sätesta selle kasutamist oma haldusalas kohustuslikuna (nt JDM-is seadusetõlked). Mõjuanalüüsis mainitud uus teenistuskoht sisutoimetaja luuakse Eesti Keele Instituuti. Kasutajaasutustel on võimalus Tõlkeväravat kohandada ja kasutada oma vajadustest lähtuvalt, seetõttu on neil suurem vastutus/ülesanded kui nn tavakasutajal ning on asjakohane käsitleda neid volitatud töötlejana. Eelnõu § 2 punktiga 1 lisatava KeeleS § 71 lõikes 2 sätestatakse sarnaselt andmenõusolekuteenusele ja volituste haldamise andmekogule seaduse tasandil tõlkeandmekogus töödeldavad isikuandmed, täpsemalt töödeldakse tõlkeandmekogus: 1. tõlketöö tellija isikukoodi, ees- ja perekonnanime ja kontaktandmeid; 45  2. tõlketöö täitja isikukoodi, ees- ja perekonnanime, kontaktandmeid ja pädevusandmeid. Iga Tõlkevärava kasutajaasutus võib märgendite (siltide) abil kujundada omale sobiva tõlketööde täitjate kompetentside raamistiku. See on vajalik selleks, et tõlkekorraldaja saaks valida konkreetse tõlketöö jaoks sobivaimate oskustega (nt keelesuunad, tekst või viipekeel, teema ehk valdkond) tõlkija; 3. isikuandmeid tõlgitavas teabes ja mitteavalikes tõlkemäludes. Nende kaitseks rakendatakse turvameetmeid, sh Eesti infoturbe standardit; 4. muud töödeldavad andmed; need ja andmete täpsem koosseis sätestatakse rakendusaktis. Tõlkeväravas teabe tõlkimise tõttu autoriõiguste kehtivat regulatsiooni ei muudeta. Vandetõlgid tõlgivad õigusakte ja välislepinguid avaliku ülesande korras. Lepinguliste teenuste puhul on autoriõigused ja nende üleandmise kord sätestatud lepingutingimustes. Tõlgitavat teavet on võimalik tõlkida võõrkeelest eesti keelde ja vastupidi. Tekstituvastus (ingl optical character recognition ehk OCR) ei ole hetkel toetatud, kuid seda saab kasutada väliste töövahenditega. Tekstituvastuse lisamine Tõlkeväravasse on kasutajaasutuste otsus ja rahastuse olemasolul saab vastava arenduse tellida. Põhimääruses sätestatakse täpsemad tõlketööde andmed, mis andmekogusse kantakse, sealhulgas andmed tõlketööde tellijate, täitjate ja täitmise, keelesuundade, mahu, valdkonna jms kohta. Keskkonda kantakse ka tõlgitav teave lähte- ja sihtkeeles ning tõlgitava teabega seotud muud lisa- ja taustamaterjalid, nt stiilijuhendid tõlkijale ja tõlgitava teabe konteksti avavad lisamaterjalid. Ühtsesse keskkonda koondatakse ka tõlgitava teabe põhjal loodud tõlkemälud, sõnastikud ning terminibaasid. Andmekogusse kantavate andmete täpne koosseis kehtestatakse põhimääruses. Eelnõu § 2 punktiga 1 lisatava KeeleS § 71 lõikes 3 loetletakse tõlkemälus, tõlgitava teabe lähte- ja sihtkeeles ning sellega seotud lisa- ja taustamaterjalis töödeldavad andmekategooriad. Isiku üldandmed on tema nimi, isikukood, sugu, kodakondsus, kontaktandmed, sh aadress, emakeel. Lisaks üldandmetele võidakse töödelda isiku perekonnaga ja tuttavatega seotud andmeid, isikuga seotud dokumentide andmeid, isikuga seotud menetluste andmeid, hariduse ja tööga seotud andmeid, varaliste õiguste ja kohustustega seotud andmeid (sh sissetulekute andmed), karistatuse andmeid, terviseandmeid, poliitilise kuuluvuse, soolise ja usulise enesemääratluse andmeid ning maksu-, panga- ja ärisaladust sisaldavaid andmeid. Isikuga seotud menetluste andmete all peetakse silmas laia valikut erinevaid andmeid vastavalt kasutajaasutuste tõlkevajadusele. Näiteks võivad need olla süüteo tõkestamise, avastamise ja menetlemisega seotud andmed või haldusmenetluse andmed. Haldusmenetluse andmed võivad muu hulgas olla vaidemenetluse, järelevalvemenetluse, selgitamismenetluse, registreerimis- ja loamenetluse, maksudega seonduvate menetluste või rahvusvahelise kaitse menetluse andmed. Seaduse teksti saab täpsustada andmekogu põhimääruses. Kuivõrd andmekogus võidakse töödelda ka juriidiliste isikute andmeid, on lõike sõnastuses kasutatud terminit „andmed“. Eelnõu § 2 punktiga 1 lisatava KeeleS § 71 lõikes 4 nähakse seaduse tasandil ette tõlketöö tehniliste andmete säilitamise tähtaeg seitse aastat. Avalikku tõlkemälu säilitatakse alaliselt. 46 Tõlketöö tellija ja tõlkija isikuandmeid säilitatakse kolm aastat andmekogule juurdepääsu lõpetamisest. Iga tõlkeandmekogu kasutav asutus on vaba sätestama, millisel juhul ja kui suures ulatuses annab ta kellelegi (oma asutuse andmete piires) juurdepääsu ja muudab või lõpetab juurdepääsu. Kui asutuse töötaja lahkub töölt, lõpetatakse tema juurdepääs tõlkeandmekogule, seda teeb asutuse peakasutaja. Juurdepääs võidakse lõpetada ka muul põhjusel, nt tööülesanded muutuvad. Konkreetse tõlketööga seotud tõlkemälus sisalduvaid andmeid säilitatakse kuus kuud pärast tõlketöö valmimist. Eelnõu § 2 punktiga 1 lisatava KeeleS § 71 lõike 5 kohaselt on tõlkeandmekogu kaasvastutav töötleja Eesti Keele Instituut, teised kaasvastutavad töötlejad nimetatakse põhimääruses. Kuna asutused sisestavad tõlkeandmekogusse nende valduses olevaid andmeid, andmekoguga liitumine ei anna ligipääsu teiste asutuste töödeldavatele andmetele ning tõlkeandmekoguga liituvad ettenähtavalt aja jooksul mitmed asutused, on täpne loetelu otstarbekas sätestada põhimääruses. Eelnõu § 2 punktiga 1 lisatava KeeleS § 71 lõikes 6 sätestatakse volitusnorm Vabariigi Valitsusele Tõlkevärava põhimääruse kehtestamiseks (vt seletuskirja lisa 3). Tulenevalt AvTS § 435 lõikes 1 sätestatust ning Tõlkevärava spetsiifikast reguleeritakse Tõlkevärava andmekogu põhimääruses muu hulgas järgmist: andmekogusse kantavate andmete täpne koosseis, vastutava töötleja ülesanded, volitatud töötleja ja tema ülesanded, andmeandjad ja nendelt saadavad andmed, andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord, logiandmete säilitamise kord. Tõlkeandmekogu andmetel on informatiivne tähendus, kuna andmekogusse kantavad andmed ei tekita, muuda ega lõpeta õigusi kolmandate (st asutuseväliste) isikute suhtes. Eelnõu § 2 punktiga 2 lisatakse KeeleS § 71 lõikesse 1 täiendavad eesmärgid tõlkevärava andmekogule. Tõlkevärava ärianalüüsi kohaselt laieneb selle kasutajate ring järk-järgult kuni erasektorini ja avalike kasutajateni välja (arenduse III etapp). Eelnõu kohaselt saab igaüks alates 1. jaanuarist 2027 Tõlkevärava abil tõlkida teavet eesti keelest ja eesti keelde, kasutades avalikke anonüümitud tõlkemälusid. Alates 2027. aasta algusest on võimalik pakkuda tuge tõlke kvaliteedi tagamiseks ning avalikustada anonüümitud tõlkemälud ja pakkuda seeläbi tuge terminite ühtluse ja arendamise tagamiseks. Lisaks KeeleS § 71 lõikes 1 punktides 1 ja 2 sätestatule on andmekogu eesmärk parandada ameti- ja tarbetekstide tõlkimise kvaliteeti, tagades seeläbi terminoloogiline ühtlus ning oskussõnavara arendamine. Tõlkevärava asutamise tulemusel on riigiasutuste tõlkeprotsess lihtsam, kiirem ning oluliselt odavam. Andmete taaskasutuse abil paraneb ka töö kvaliteet. Tõlkevärav pakub tõlkijale ja tellijale tuge tõlke kvaliteedi ning terminite ühtluse ja arendamise tagamisel. Kaudselt saavad tuge ka Tõlkevärava välised tõlkijad ja osapooled, ühiskond laiemalt. Tõlke kvaliteeti aitavad parandada Tõlkeväravaga liidestatud tõlkeabivahendid, tõlkemälud ja terminibaasid. Terminite arendamise huvides on Tõlkevärav liidestatud Ekilexiga, selle kasutus tõlkijate ja toimetajate poolt aitab ühtlustada terminikasutust ning tuvastada tõlgitavast teabest uusi terminikandidaate. 47  Täpsemalt saab sellest, kuidas Tõlkevärav toetab tõlkeprojektide korraldust ning tõlkeabivahendite, tõlkemälude ja terminibaaside kasutust, lugeda süsteemi kasutusjuhenditest, koolitustest ja analüüsist . Terminitöö toimub Ekilexis, Tõlkevärava kasutuselevõtt ei too kohustust terminitöö mahtu suurendada ega vähendada. Igal tõlkemälul on omanikuks seda mälu haldav Tõlkevärava kasutajaasutus. Tõlketöö korraldajad ei ole andmeandjad, nendega seonduv on asutusesisene töökorralduslik küsimus. 3.3. Eelnõu jõustumise sätted Eelnõu § 3 sätestab seaduse jõustumise ajad. Seadus jõustub üldises korras kolme erandiga (andmenõusolekusüsteemi kasutamise, postkasti andmete säilitamise lõpetamise ning igaühe poolt Tõlkevärava kasutamise võimaluse säte). Üldises korras jõustumine on Eesti teabevärava vaatest seotud sellega, et sündmusteenuste arendamiseks on RRF-ist taotletud vahendid, mille kasutamiseks on osaliselt aega 2025. aasta lõpuni, mistõttu on oluline, et seadus jõustuks esimesel võimalusel. Muudatuste rakendamiseks ei ole vaja anda üleminekuaega, kuna ei ole tarvis valmistuda ega tööd ümber korraldada. Tegemist on õiguslike aluste täpsustamisega ning osaliselt tehniliste muudatustega, mille arendamisega RIA pidevalt tegeleb. Inimeste jaoks on sündmusteenuste tarbimine vabatahtlik võimalus, mis toetab mugavalt nende õiguste kasutamist. Alles jäävad ka tavapärased võimalused avalike teenuste tarbimiseks. Ka volituste haldamise süsteemi muudatuste rakendamiseks ei ole vaja anda üleminekuaega, kuna volituste haldamise süsteemi kasutuselevõtmine ei ole RIS-i kuuluva andmekogu vastutavale töötlejale kohustuslik ning seetõttu ei kaasne seaduse jõustumisega kohustust liidestuda süsteemiga kindla tähtaja jooksul. Samuti on süsteemi kasutamine vabatahtlik inimestele, kellel säilivad muud võimalused esindusõiguse (volituse) andmiseks. Eelnõu § 3 lõikega 1 sätetakse erandlik jõustumisaeg andmenõusolekusüsteemiga liitumisele. Üleminekuperiood on vajalik asutustele keskse kohustusliku andmenõusolekusüsteemiga liitumiseks. Eelnõu § 3 lõikega 2 muudetakse kehtetuks riikliku postkastiga seotud sätted alates 24.04.2030. Põhjuseks on riikliku postikasti üleminek uuele platvormile, milles töödeldakse isikuandmeid vähemal määral, ning vajadus teatud andmete töötlemise järele langeb ära. Kuupäev on seotud üleminekuajaga. Eelnõu § 3 lõikega 3 saab igaüks alates 1. jaanuarist 2027 Tõlkevärava abil tõlkida teavet eesti keelest ja eesti keelde, kasutades avalikke anonüümitud tõlkemälusid. 4. Eelnõu terminoloogia AvTS-i muutmise sätetega võetakse kasutusele uued nimetused „andmenõusolekusüsteem“ ja „volituste haldamise süsteem“. Andmenõusolekusüsteem on riigi infosüsteemi kuuluv organisatsiooniliste, tehniliste ja õiguslike vahendite süsteem, mis koosneb andmenõusoleku infosüsteemist, andmenõusoleku andmekogust ning selle süsteemi haldamise ja kasutamise tingimustest. 48 Volituste haldamise süsteem on organisatsiooniline, tehniline ja õiguslik raamistik, mis koosneb volituste haldamise infosüsteemist, nimetatud haldamissüsteemi andmekogust ning selle süsteemi haldamise ja kasutamise tingimustest. Süsteem võimaldab juriidilise isiku esindajal või füüsilisel isikul (lõppkasutajal) keskselt hallata tema antud ning temale antud volitusi riigi infosüsteemis. KeeleS-i muutmise sätetega võetakse kasutusele tõlkeandmekogu nimega Tõlkevärav. Tõlkeandmekogu Tõlkevärav on riigi infosüsteemi kuuluv organisatsiooniliste, tehniliste ja õiguslike vahendite süsteem, mis koosneb tõlketööde haldamise infosüsteemist, nimetatud haldamissüsteemi ja tõlgete andmekogust ning selle süsteemi haldamise ja kasutamise tingimustest. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõus on arvestatud IKÜM-ist tulenevate nõuetega, mille järgi antakse inimesele kontroll oma andmete üle ning võimaldatakse senisest efektiivsemalt kasutada IKÜM-ist tulenevaid õigusi. 6. Seaduse mõjud 6.1. Eesti teabeväravaga seotud muudatuste mõjud (AvTS § 321 muutmine) AvTS-i muutmise sätetega luuakse selge õiguslik alus, et kuvada Eesti teabeväravas isikustatud teavet, mille osadeks on muu hulgas nii sündmusteenused kui ka Eesti teabevärava mobiilirakenduse kontrollpäring. Isikustatud teabe kuvamise (sh sündmusteenuste) mõjud on hinnatud allpool. Eesti teabevärava mobiilirakenduse kaudu tehtav kontrollpäring loob turvalise, kasutajasõbraliku ja vabatahtliku võimaluse isikusamasuse tõendamiseks, ilma et see tooks selle kasutajale kaasa märkimisväärseid kohustusi või kulusid. Seetõttu on mõju Eesti elanikele ja ettevõtjatele piiratud ulatuse ja vähese sagedusega, kusjuures riskid on maandatud. Muudatuse koondmõju on seega hinnanguliselt väheoluline, ent positiivne. Täpsem ülevaade muudatusega kaasnevast mõjust on esitatud isikut tõendavate dokumentide seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja punktis 6.2.57 Mõju sihtrühmad Mõju sihtrühmad sündmusteenuste puhul: a) RIS-i andmekogusid, mis on seotudsündmusteenuste loomisega, on maksimaalselt 1300 (terve teenuse elutsükli jooksul), kuid RIS-i andmekogude vastutavaid töötlejaid on vähem. Eelkõige on mõjutatud avaliku sektori asutused, kus osutatakse sündmusteenuseid: nt kaitseväekohustuse täitmine (kaasatud on Kaitseressursside Amet, RIA, JDM); lähedase kaotus (kaasatud on Eesti Linnade ja Valdade Liit, RIA, MKM, Sotsiaalkindlustusamet, pensionile jäämine (kaasatud on Sotsiaalministeerium, RIA, MKM, JDM, Sotsiaalkindlustusamet); Eestis kohanemine (kaasatud on Kultuuriministeerium, RIA, JDM), abielu lahutamine (kaasatud on 57 Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 572 SE eelnõu seletuskiri. https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b39a7c3f-3fde-44e1-b7cb-40679867ed67/isikut-toendavate- dokumentide-seaduse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus/ 49 Siseministeerium, RIA, JDM). Andmevahetuspõhiseks on sündmusteenuse esimesena teinud Siseministeerium abiellumise osateenuse puhul. Sündmusteenuste partnereid tuleb aja jooksul juurde, seega mõjutatud sihtrühm avaliku sektori asutuste puhul kasvab; b) füüsilised isikud – potentsiaalselt kõik täisealised, isikukoodiga ja täieliku teovõimega füüsilised isikud, kelle andmeid töödeldakse RIS-i kuuluvates andmekogudes ja kellele on väljastatud sobiv e-identimise vahend, millega kasutada avalikke e-teenuseid, sh Eesti teabeväravat. Sihtrühma piiritleb see, milliseid sündmusteenuseid asutused osutama hakkavad; c) tulevikus ka juriidilised isikud. Mõju sihtrühmad Eesti teabevärava puhul üldiselt: a) partnerasutused – 21 asutust; b) kasutajad – nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Perioodil 01.01.2025–12.08.2025 on teabeväravat kokku külastanud 630 168 unikaalset kasutajat, samal perioodil on ettevõtja teenustega kokku puutunud 95 964 unikaalset kasutajat, mis on umbes 15,2% kasutajatest. Statistika järgi ei ole võimalik öelda, kes neist on tegelikud juriidilised isikud ja kes niisama teenuse vastu huvi tunnevad. 6.1.1. Mõju valdkond: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Isikustatud teabe kuvamise (sh sündmusteenuse) kasutuselevõtmisega kaasneb mõningane positiivne sotsiaalne mõju. Isikustatud teabega teenus võimaldab muuta avalikud e-teenused inimeste jaoks mugavamaks ehk lihtsamaks, kiiremaks, ühest kohast kättesaadavaks. Eesti teabeväravas on praegu ka kaheksa elusündmusteenuse infoteenust, mille koondvaate külastatavus oli 2024 kuni 2025. aasta teise kvartali seisuga 477 276. Lisaks on esitatud 9266 korral abiellumise e-avaldusi ning 1239 abielu lahutamise e-avaldusi. 2025. aasta lõpuks on plaanis pakkuda kümmet elusündmusteenust erineva valmidusastmega – kõiki koondinfoteenusena ning vähemalt kolme sealjuures andmevahetusega teenusena. Isikustatud teabe (ka sündmusteenuse) kasutamine on inimesele vabatahtlik. Seega ei ole mõju ulatuse ja sageduse hindamiseks teada, kui paljud inimesed ja kui tihti isikustatud ja andmevahetuspõhiseid teenuseid kasutama hakkavad. See sõltub näiteks ka sellest, kui kiiresti ja milliseid sündmusteenuseid haldusalad inimestele loovad, millistes eluetappides inimesed on ja milliseid teenuseid nad vajavad. Inimese praeguseid e-teenuste kasutamise õigusi ei muudeta, igaühel on õigus kasutada kõiki teenuseid nii nagu seni. Ebasoovitava mõjuna võivad teatud inimesed kasutada e-teenuseid, sh sündmusteenuseid, vähe või üldse mitte, sest nad soovivad kasutada elektrooniliste teenuste asemel füüsilisi võimalusi teenuste tarbimiseks. Eelmärgitu tõttu on hinnatud, et sotsiaalne mõju ei ole esialgu oluline isikustatud teabe vaatest. 6.1.2. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Isikustatud teabe kuvamine, sh sündmusteenuste loomine ja sündmusteenuste platvormi kasutamine, on asutustele vabatahtlik. Eelnõu kirjutamise ajal on sündmusteenuste platvormiga liitujaid teada kuus:  Siseministeerium (abiellumine, lahutus, nime vahetamine, vabatahtlikud);  Sotsiaalministeerium (lapse sünd, pension);  Kaitseressursside Amet (kaitseväekohustuse täitmine);  Eesti Linnade ja Valdade Liit (lähedase surm);  Kultuuriministeerium (Eestis kohanemine); 50   Sotsiaalkindlustusamet (koos Sotsiaalministeeriumiga terviseseisundi tõttu püsivat tuge vajava lapse toetamine). Eelnõu muudatusega täpsustatakse õiguslikku alust isikustatud teabe kuvamiseks, kuid see ei anna veel võimalust proaktiivselt teenust osutada. Isikustatud teabe kuvamiseks tuleb võimaldada andmevahetus andmekogu ja Eesti teabevärava vahel. Sellised teenused on X-teel juba suuresti olemas ka praegu, kuid lisanduvad sündmusteenused. Liituvatel asutustel tuleb sündmusteenuste platvormi kasutuselevõtmise korral arvestada vajadusega teha järgmisi toiminguid (kui neid pole varem tehtud): 1) sündmusteenuse ja sellega seotud osateenuste määratlemine ning kirjeldamine; 2) teenuse juhtimise struktuuri loomine; 3) analüüsi- ja arendustegevused teenuse loomiseks ning juurutamiseks; 4) võimalikud muudatused õigusnormides; 5) teenuse juhtimine, arendamine, monitoorimine ning jätkusuutlikkuse tagamine. RIA-l on Eesti teabevärav juba olemas, mistõttu siin uusi ülesandeid ei tule. RIA saab uue ülesandena sündmusteenuste platvormi haldamise. RIA-l on juba olemas sündmusteenuste talitus, mis nõustab koostöös JDM-iga sündmusteenuseid loovaid asutusi. Riskina võib näha tulevikus asutuste vähest soovi sündmusteenuse platvormiga liituda. Kuna praegu on juba omajagu asutusi, kes sündmusteenuste pakkumiseks koostööd teevad, ei ole tegemist olulise ebasoovitava mõjuga. Isikustatud teabe osas võib risk olla ka laiem, kui asutused ei soovi oma teenuseid keskse kontaktpunktiga liidestada ning loovad dubleerivaid lahendusi. Lähtudes eespool kirjeldatust, ei ole mõju ulatus, sagedus ja ebasoovitava mõju risk oluline. 6.1.3. Mõju valdkond: majanduslik mõju Lahendus mõjutab vähesel määral majandust sellega, et teatud teenused on suunatud ettevõtjale (nt ettevõtja töölaud). Kuna eelnõu on seotud vaid isikustatud andmetega, mis on suuresti isikuandmed, avaldub mõju ettevõtjaga seotud füüsiliste isikute kaudu. Teenuste koondamine ühte kohta (nn ühtsesse kontaktpunkti) muudab ka ettevõtja jaoks oma andmete nägemise kiiremaks ja mugavamaks. Selline isikuandmete platvormile koondamine ei suurenda ettevõtjate halduskoormust (ei aruandluse ega vastavuskuludena) ega nõua neilt käitumise muutmist. Ebasoovitavate mõjudena võib välja tuua, et kõik ettevõtjad ei pruugi alati oma isikuandmete vaatamiseks Eesti teabeväravat kasutada. Kuna teenus on neile mugavaks tehtud, võib eeldada, et selliseid juhtumeid on pigem vähem kui rohkem. Lähtudes eespool kirjeldatust, ei ole mõju ulatus, sagedus ega ebasoovitava mõju risk oluline. 6.1.4. Mõju valdkond: mõju e-riigi arengule Lahendus mõjutab mõningal määral e-riigi arengut, kuna muudab teenused mugavamaks, kaasavamaks ja tõhusamaks. Eesti teabeväravas isikustatud teabe kuvamine ja olulise teabe 51 ühte kohta koondamine soodustab innovatsiooni, tuues kokku eri osalised (nt ettevõtjad, valitsus ja inimesed) ning muutes teabevahetuse nende vahel kiiremaks ja tõhusamaks. E-riigi teenuste ja sündmusteenuste integreerimine võib parandada klienditeenindust, võimaldades kiiret ja tõhusat suhtlemist isikute ja ametnike vahel. Riigiga suhtlemise sagedus sõltub avalike teenuste kasutamise vajadusest ega ole mõõdetav. Ebasoovitava mõjuna võib välja tuua ohu, et teatud inimesed kasutavad andmepõhiseid sündmusteenuseid vähe või üldse mitte, sest soovitakse kasutada füüsilisi teenuseid elektrooniliste asemel. 6.2. Andmenõusoleku ja volituste haldamise süsteemi andmekogu loomisega seotud mõjud (AvTS 51. peatüki täiendamine §-ga 4310) Mõju sihtrühmad Andmenõusolekusüsteemiga seonduva mõju sihtrühm: a) RIS-i andmekogude vastutavad ja volitatud töötlejad – maksimaalselt ca 1300 andmekogu (terve teenuse elutsükli jooksul); b) juriidilised isikud – hetkel kasutusele võtnud 27 juriidilist isikut, tulevikus võib soovijate hulk kasvada; c) füüsilised isikud – potentsiaalselt kõik täisealised, isikukoodiga ja täieliku teovõimega füüsilised isikud, kelle andmeid töödeldakse RIS-i kuuluvates andmekogudes ja kellele on väljastatud sobiv e-identimisvahend, millega kasutada Eesti teabeväravat. Volituste haldamise süsteemiga seonduva mõju sihtrühm: a) andmeandjad – süsteem kasutab äriregistri (vastutav töötleja JDM) ja rahvastikuregistri (vastutav töötleja Siseministeerium) põhiandmeid; b) andmesaajad – potentsiaalselt kõik juriidilised isikud, kelle teenuskeskkonnal on kokkupuude volitustega. Pääsuhalduste analüüsis58 leiti, et Eestil on avalikus sektoris kokku umbes 167 teenuskeskkonda, kus ühel või teisel moel tegeldakse pääsuhaldusega (volitustega). Neist 93 on suunatud ettevõtjatele. Seejuures on erinevaid pääsuhalduslahendusi ja volituste süsteeme kasutusel umbes 90. Lisaks avalikule sektorile on ka erasektoril sarnased vajadused, mistõttu võib sihtrühm eraõiguslike juriidiliste isikute näol oluliselt kasvada; c) juriidilised isikud – potentsiaalselt kõik juriidilised isikud (majanduslikult aktiivsete üksuste arv Eestis 2023. aasta seisuga on 153 88359), kellega seotud volitusi süsteemis keskselt hallatakse; d) füüsilised isikud (lõppkasutajad) – potentsiaalselt kõik isikukoodiga füüsilised isikud, kelle andmeid töödeldakse RIS-i kuuluvates andmekogudes ja kellele on väljastatud sobiv e- identimisvahend, millega kasutada avalikke e-teenuseid, sh Eesti teabeväravat. Sihtrühma suurust mõjutavad teatavad esindusõigust puudutavad piirangud, mis volituste haldamise süsteemi mõjutavad (nt volitusi ei saa süsteemis ühepoolse tehinguna anda piiratud teovõimega isikud). Sihtrühmade suuruse määrab see, kui suures ulatuses volituste haldamise süsteemi kasutama hakatakse ning kui paljud andmesaajad süsteemiga liidestuvad. 58 Proud Engineers OÜ, detsember 2021. RIA veebileht. https://www.ria.ee/riigi-infosusteem/kesksed- platvormid-avalike-e-teenuste-pakkumiseks/paasuke 59 Majandusüksused. Statistikaameti koduleht. https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/valdkonnad/majandus/majandusuksused 52 6.2.1. Kavandatav muudatus 1: andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu loomine. 6.2.1.1. Mõju valdkond: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Andmenõusolekusüsteemi kasutuselevõtmisega kaasneb mõningane positiivne sotsiaalne mõju. Andmenõusolekusüsteem võimaldab inimestel kasutada uusi, parendatud, ja mis kõige mõjusam, personaalseid teenuseid. Eriti on see aktuaalne tervishoiu valdkonnas, kus personaalmeditsiini ja selle teenuste pakkumise vastu tuntakse järjest suuremat huvi. Muudatus kasvatab inimeste teadlikkust, kuidas nendega seotud andmeid kasutatakse, ja annab süsteemi kasutajale suurema kontrolli andmete töötlemise üle (ülevaade antud nõusolekutest ja edastatud andmetest). AKI aastaraamatus60 on kajastatud inimeste suurenenud huvi ja teadlikkus enda õigustest oma isikuandmete haldamise suhtes. Andmete kasutamise teema püsimine avalikus diskussioonis ja tehnoloogilised lahendused isikuandmete kasutuse haldamiseks suurendavad inimeste teadlikkust, et isikuandmed on väärtuslikud, mõjutades eraettevõtjate suhtumist selliste andmete kasutamisse. Nimetatud trend võib andmenõusolekusüsteemi kasutamist andmesubjektide poolt suurendada – selged kasutustingimused aitavad andmete väärtust teadvustada, ent võivad kahandada valmidust neid jagada. Andmenõusolekusüsteemi kasutamine on inimesele vabatahtlik ja inimene ise otsustab, kas soovib Eesti teabeväravas oleva andmenõusolekusüsteemi kaudu oma nõusolekut anda või mitte. Seetõttu ei ole teada, kui paljud andmesubjektid süsteemi võimalusi kasutama hakkavad. Inimestel on praegu samamoodi õigus saada oma andmeid RIS-i kuuluvast andmekogust ning edastada need ükskõik millisele ettevõtjale. Seega ei muudeta inimeste õigusi, vaid võimaldatakse õigusi efektiivsemalt rakendada. Eesmärk on tagada inimeste võimalikult suur teadlikkus vastutusest oma isikuandmete jagamise eest ning anda ettevõtjatele selged juhised isikuandmete töötlemise korrektsuse kohta, mis ennetaks potentsiaalset koormust AKI-le. Seetõttu on hinnatud, et sotsiaalne mõju ei ole esialgu oluline. Volituste haldamise süsteemi kasutuselevõtmisega kaasneb mõningane positiivne sotsiaalne mõju. Volituste haldamise süsteem võimaldab muuta avaliku e-teenuse poolte jaoks mugavamaks, andes isikutele (eelkõige ettevõtjatele ja lõppkasutajatele) võimaluse keskselt oma volitusi hallata, mis teeb haldamise kättesaadavamaks, kasutajakesksemaks, ühtsemaks ja tõhusamaks. Kuivõrd volituste haldamise süsteemiga ei muudeta isikute õigusi, süsteemi kasutamine on inimestele vabatahtlik ja säilivad muud võimalused esindusõiguse (volituse) andmiseks, ei ole praegu teada, kui paljud isikud volituste haldamise süsteemi võimalusi kasutama hakkavad. Lisaks sõltub lahenduse kasutamine paljuski sellest, kui paljud andmesaajad süsteemiga liidestuvad (volituste haldamise süsteem ei ole kohustuslik süsteem), võimaldades isikute õiguste efektiivseima võimaliku rakendamise pakutava e-teenuse kaudu. Eeltoodust tulenevalt ei ole sotsiaalne mõju esialgu oluline. 6.2.1.2. Mõju valdkond: mõju majandusele 60 Andmekaitse Inspektsioon. Avaliku teabe seaduse täitmisest ja isikuandmete kaitse tagamisest aastal 2019. Aasta ettekanne. https://aastaraamat.aki.ee/sites/default/files/inline-files/AKI%20aastaraamat%202019.pdf (18.08.2021) 53 Andmenõusolekusüsteemi kasutuselevõtmisel on positiivne mõju majandusele. Andmenõusolekusüsteemi kui RIS-i toetava süsteemi arendamise ja kasutuselevõtuga avanevad võimalused välja töötada andmepõhiseid ja senisest personaalsemaid teenuseid ning neid osutada (näiteks finants-, haridus- või tervishoiuvaldkonnas), teenides riigile nii maksutulu kui ka kasvatades Eesti ettevõtjate konkurentsivõimet. Eesti ettevõtjatel on huvi, kogemus ja ligipääs intellektuaalsetele ja materiaalsetele ressurssidele, et luua uuenduslikke ja ainulaadseid e-teenuseid, sh kujundada selliseid, mille unikaalsus toetub andmenõusolekusüsteemi kasutamisele. Ettevõtjatel, kes juba praegu soovivad RIS-i kuuluvatesse andmekogudesse kogutud terviseandmeid, finantsandmeid, põllumajanduse, energeetika ja mobiilsusega seotud andmeid kasutada, on sellega seotud konkreetsed teenuse- ja äriarendusplaanid, mis hõlmavad nii olemasolevate teenuste täiendamist kui ka uute teenuste väljatöötamist. Tegureid, mis mõjutavad ettevõtjate motivatsiooni andmenõusolekusüsteemi kasutada, on mitu. Riigi kogutud andmed on ainulaadsed, täpsed, usaldusväärse päritolu ja kvaliteediga (see võib sõltuvalt arendatava teenuse iseloomust anda riigi kogutud andmetele eeliseid võrreldes näiteks inimese enda esitatud infoga) ning riigi kogutud andmeid on kergem kasutusele võtta kui näiteks mõne eraettevõtja valdusesse kuuluvaid andmeid, samuti väheneb inimeste halduskoormus ettevõtjale andmete esitamisega seoses. Ettevõtjatele ei ole süsteemiga liitumine kohustuslik. Kasutusele võtmise soovi korral tuleb ettevõtjal pöörduda RIA poole andmenõusolekusüsteemiga liidestumiseks ning riikliku andmekogu poole, kellelt andmeid soovitakse. Mõju majandusele on hinnatud heaks, sest juriidilisi isikuid, kes on kohe valmis andmenõusolekusüsteemiga liidestuma, on eelnõu koostamise ajal järjest lisandunud. Praegu on süsteemiga liidestunud 27 juriidilist isikut, nõusoleku põhjal on andmeid jagatud enam kui 1 100 000 korral. Üle poole nõusolekutest on antud 2024. aastal, mis näitab kasutajate teadlikkuse kasvu ning teenuse kasutamise hoogustumist. Positiivset mõju majandusele saab lisaandmete põhjal jooksvalt hinnata edaspidi. Praegu on tehtud eelvisiidi mõju uuring61, mille raportist järeldub, et nt peremeditsiinis saab andmenõusolekuteenuse kasutuselevõtuga aastas kokku hoida ligi 900 000 euro väärtuses tervishoiutöötajate visiidiaegu. Hetkel ei saa prognoosida, kui palju erasektori asutusi soovivad teenusega liituda, kuivõrd tegemist on vabatahtlikkuse alusel pakutava e- teenusega, kuid näha on huvi kasvu. Andmenõusolekusüsteemi kasutuselevõtuks on kavas võimaldada rahastuse taotlemist struktuurivahenditest. Volituste haldamise süsteemi kasutuselevõtmisel on positiivne mõju majandusele. Volituste haldamise süsteemi kasutuselevõtuga on võimalik ettevõtjate halduskoormuse ja bürokraatia vähendamise tulemusel kasvatada ettevõtjate konkurentsivõimet, elavdada seeläbi majandust ning sellest tulenevalt suurendada üldist maksutulu. Kui kasutada turvalist riiklikku e-teenust volituste haldamiseks, saavutavad ettevõtjad märkimisväärse ressursikokkuhoiu. Süsteemi isikupõhise kasutamise sagedus võib kõikuda igapäevasest kasutamisest kuni paari korrani aastas, sh hoiab ettevõtja volituste keskse haldamisega aega kokku, kui volitust vajav isik asub tööle, tema tööülesandeid muudetakse või ta lahkub töölt. Keskne lahendus võimaldab töösuhte lõppemisel õigeaegselt eemaldada ettevõtja töötaja volitused ja seeläbi vähendada riski, et lõppenud töösuhtest tulenevaid õigusi kuritarvitatakse. Näitlikustame süsteemi positiivset mõju ettevõtjatele ja majandusele üldiselt. Eestis on praegu kokku umbes 5800 raamatupidajat, igal aastal asutatakse Eestis umbes 20 000 uut ettevõtjat, kellest umbes pooled kasutavad raamatupidamisteenuseid. Ühe uue ettevõtja volituste süsteemi ülesseadmine võtab raamatupidajal kogemuslikult aega umbes viis tundi. Korrutades raamatupidamisteenust kasutavate uute ettevõtjate arvu raamatupidajate töötundidega, on uute ettevõtjate raamatupidamisele kuluv töötundide arv aastas 50 000. Sellest nähtub, et igal raamatupidajal kuluks volitustega seonduvalt 1,08 tööpäeva. Võttes arvesse asjaolu, et kõik raamatupidajad ei tegele volituste haldamisega, on see koormus teatud raamatupidajate puhul oluliselt suurem. 61 Kaljuste, D., Kuslapuu, M. (2023) Eelvisiidi projekti mõju-uuring. Tallinna Tehnikaülikool. 54 Võttes aluseks, et ühe raamatupidaja keskmine töötasu ühe tunni eest on 50 eurot, ja korrutades selle töötundide arvuga, on tulemus 2,5 miljonit eurot aastas. See on suurem kui loodava süsteemi arenduskulud kokku. Lisaks sõltub lahenduse kasutamine paljuski sellest, kui paljud andmesaajad süsteemiga liidestuvad (volituste haldamise süsteem ei ole kohustuslik süsteem), võimaldades isikute õiguste efektiivseima võimaliku rakendamise pakutava e-teenuse kaudu. RIA eksperdihinnangul prognoositakse praegu nii asutuste kui ka erasektori ettevõtjate liidestumise kasvu (kuivõrd AAR on tänaseks suletud). Täpsemat liitunute hulka ei ole võimalik prognoosida, arvestades seda mõjutavate tegurite paljusust. 2025. aasta jooksul jätkub erasektori teenuste ja liidestujate kaardistamine ja kaasamine, keskendudes suurimatele teenusepakkujatele. Eelnevast tulenevalt saab mõju majandusele hinnata keskmiseks, kuivõrd hetkel ei ole teada, kui paljud isikud süsteemi kasutama hakkavad, ja mõju majandusele peaks lisaandmete põhjal hindama tulevikus. 6.2.1.3. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele – puudub oluline mõju Andmenõusolekusüsteemi kasutuselevõtmise korral tuleb arvestada vajadusega teha järgmised toimingud: 1) RIS-i kuuluva andmekogu vastutav töötleja vaatab andmesaaja andmekoosseisu sooviavalduse läbi ja hindab, kas: a) soovitud andmed on põhiandmetena RIS-i kuuluva andmekogu vastutava töötleja andmekogus; b) kas vastav X-tee teenus on olemas; c) kas on võimekus uus X-tee teenus luua. Ajakulu on keeruline hinnata, kuna see sõltub paljuski soovitavast andmekoosseisust. Keskmiselt võib ühe sooviavalduse hindamiseks kuluda kaks tundi. 2) X-tee määruse kohaselt peavad andmesaaja ja RIS-i vastutav töötleja sõlmima RIA-ga X-teega liidestamise kokkuleppe. Hinnanguline ajakulu on RIA-l väga väike, kuna lepingu sisu ei räägita eraldi läbi, vaid leping sõlmitakse X-tee iseteeninduskeskkonnas. RIS-i vastutaval töötlejal kulub aega lepingu ülevaatamisele, mis võtab hinnanguliselt 30 minutit kuni üks tund. 3) Pooltevaheliste kokkulepete kehtivuse tagamiseks sõlmivad RIS-i kuuluva andmekogu vastutav töötleja ja andmesaaja X-tee määruse kohaselt andmeteenuse lepingu. Selle koostamise hinnanguline ajakulu on RIS-i andmekogu vastutaval töötlejal keskmiselt üks tund. 4) Andmesaaja ja RIS-i kuuluva andmekogu vastutav töötleja peavad RIA-ga sõlmima andmenõusolekusüsteemiga liidestamise kokkuleppe. Hinnanguline ajakulu on RIA-l, andmesaajal ja RIS-i vastutaval töötlejal väga väike, kuna lepingu sisu ei räägita eraldi läbi, vaid leping soovitakse sõlmida võimalikult vähese ajakuluga. RIS-i vastutaval töötlejal ja andmesaajal tekib lepingu läbivaatamise ajakulu, mis on hinnanguliselt 30 minutit kuni üks tund. RIA-l tekib ühekordne ajakulu seoses lepingu koostamisega. 5) RIS-i kuuluva andmekogu vastutaval töötlejal tuleb andmenõusolekusüsteemiga liidestamisel arvestada vajadusega luua turvaserver või X-tee teenus või mõlemad. Turvaserveri puudumisel on selle loomise ajakulu kolm päeva, arvestusega, et iga päev tehakse umbes kaks tundi tööd, seejuures on arvestatud, et turvaserveri looja peab vahepeal ootama vajalikku teavet ja andmeid. Kui asutusel on turvaserver olemas, võtab uue X-tee teenuse lisamine turvaserverisse enamasti aega kõige rohkem 30 minutit. 6) Pärast X-tee teenuse loomist on tarvis teenuse töös hoidmiseks seda hallata. Haldamise alla kuuluvad näiteks IT-taristu ülalpidamine ja andmetes esinevate vigade parandamine. Hinnanguline ajakulu on üks tund teenuse kohta kuus. 55 Kaudselt on üks võimalik kaasnev tulemus parem andmekvaliteet nendes RIS-i kuuluvates andmekogudes, mis on andmenõusolekusüsteemiga liidestatud. Andmeid eri vajadustega kasutajatega jagades ja nende kohta tagasisidet kogudes selguvad andmetes esinevad vead, andmete vajalikkus, tegelik andmete kasutamise võimalikkus jne – loetletud infot teades on võimalik riigis rakendatavaid andmepõhiseid lahendusi muuta efektiivsemaks. Andmepõhine riigivalitsemine ja andmete teisene kasutus, sh andmehalduse kvaliteet, on ka üks Eesti arengukava „Eesti digiühiskond 2030“ eesmärke. Lähtudes eespool kirjeldatust, ei ole mõju ulatus, sagedus ja ebasoovitava mõju risk oluline. Volituste haldamise süsteemi kasutuselevõtmisega ei kaasne olulist mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Eelkõige kaasneb mõju RIA-le, kes on volituste haldamise süsteemi ja selle andmekogu vastutav töötleja. Lisaks süsteemi loomisele ja arendustegevustele tegeleb RIA süsteemi haldamise ning nii andmeandjate kui -saajate liidestumisega seotud tegevustega (sh lepingute sõlmimisega seotud tegevused, lisaks ka selgitus- ja teavitustöö). Kuivõrd RIA-le on ette nähtud vahendid nii arendus- kui personalikuludeks, ei ole tegemist olulise mõjuga. Teataval määral tekib koormust ka avaliku sektori andmeandjatel ja -saajatel, eelkõige lepingute sõlmimise ja selleks vajalike (arendus)tegevuste näol. Kuid seda mõju ei ole võimalik pidada oluliseks. Lähtudes eespool kirjeldatust, ei ole mõju ulatus, sagedus ja ebasoovitava mõju risk oluline. 6.3. Tõlkeandmekogu Tõlkevärav loomisega seotud mõjud (KeeleS täiendamine peatükiga 21) Mõjutatud sihtrühm: a) teenust kasutav asutus ja selle töötajad (tõlketööde algatajate ja korraldajate rollis), tõlkevärava I etapiga liitunud asutustes sajad töötajad; b) tõlketööde teostajad (tõlkijad ja toimetajad); lisaks Tõlkevärava kasutajaasutuste majasisestele tõlkijatele ka eraettevõtjad, sh Eesti Tõlkebüroode Liidu liikmed (2024. aasta juuli seisuga 7 ettevõtjat). c) igaüks, kes soovib Tõlkeväravat kasutada (sihtgrupi suurus ei ole teada). 6.3.1. Mõju valdkond: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Kvaliteetse Tõlkevärava loomine aitab tagada eesti keele digiteeritust ja jätkusuutlikkust ning eesti keele tehnoloogilist tuge ja kasutatavust mitmekeelses maailmas, parandada ameti- ja tarbetekstide tõlkimise kvaliteeti ning loob lisaväärtust kogu avalikkusele, pakkudes tõlketeenuse kasutamise võimalust ka igaühele. Olulised mõjud puuduvad. 6.3.2. Mõju valdkond: mõju majandusele Kuna tõlkimisvajadus kasvab, siis tekitab see avalikule sektorile suuremaid kulutusi. Keskse süsteemi loomine aitab kulusid kokku hoida ning vältida ka asutuste dubleerivaid tegevusi, mis on tekkinud seetõttu, et kasutatakse samade eesmärkide täitmiseks erinevaid süsteeme. 56 Kvaliteetse keskse Tõlkevärava loomine aitab tagada eesti keele digiteeritust ja jätkusuutlikkust ning eesti keele tehnoloogilist tuge ja kasutatavust mitmekeelses maailmas, parandada ameti- ja tarbetekstide tõlkimise kvaliteeti ning loob lisaväärtust kogu avalikkusele, pakkudes tõlketeenuse kasutamise võimalust ka igaühele. Tõlkeandmekogu loomise üheks suurimaks saavutuseks on tõlkemälude loomise ja haldamise võimaluste arendamine. Riigiasutused tõlgivad suurel määral dokumendist dokumenti korduvat teksti ja eri valdkondades kasutatakse samu termineid. Tekkivate tõlkemälude hoidmine ja keskse tõlkemälu loomine võimaldab oluliselt vähendada tõlkimisele kuluvat aega ja raha ning tagada tõlgete ühtluse ja kvaliteedi. Tõlgete kvaliteedi tagamisele aitab kaasa ka liidestatud terminibaaside kasutamine ning kvaliteedikontrolli võimalus. Paljude riigiasutuste tõlketellimused sisaldavad asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet, sh isikuandmeid, mistõttu nende anonüümseks muutmise võimalus on ülioluline. Isikuandmeid sisaldavad tellimused läbivad andmekogus pseudonüümimise või anonüümimise ning seetõttu on võimalik luua turvaliselt tõlkemälu, seda jagada ja kasutada masintõlkemootorite treenimiseks. Mõju avaldumise sagedus: tõlketööde tellimisega tegeleb sihtrühm regulaarselt. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: tõlkimisteenust pakkuvad ettevõtjad, isikud, vandetõlgid. Muudatus näeb ette keskse andmebaasi loomise, mis lihtsustab tellimuste täitmist ning muudab ettevõtja töö efektiivsemaks, võimaldades automaatselt tõlketellimusi jagada ja suunata. Muudatusega luuakse kesksed usaldusväärsed tõlkemälu ja terminibaas, mida saab riigi tellitud tõlgete jaoks kasutada, samuti luuakse tõlkijate andmebaas. Mõju avaldumise sagedus: tõlketeenuste osutamisega tegeleb sihtrühm regulaarselt. Ebasoovitavate mõjude risk: erasektori ebapiisav huvi – erasektori vabakutselised tõlkijad ja tõlkebürood ei pruugi süsteemi omaks võtta, kuna nende jaoks tähendab uus keskkond mingil määral sissetuleku kaotamist. Uue keskkonna abil saaksid riigiasutused palju tõlketööd ise ära teha ja ei vajaks enam nii palju tõlkebüroode teenuseid. Tõlkekeskkonna edukas areng on aga võimalik juhul, kui sellega liidestatud masintõlkemootoreid on kvaliteetselt ja piisavalt treenitud, kui üldised ja valdkondlikud tõlkemälud on piisavalt kvaliteetsed ning neid on ka piisav hulk. Tõlkemälud on aga praegu paljuski tõlkebüroode käes ning juhul, kui tulevikus tõlkebüroode tõlkijad ei kasuta keskset süsteemi või tõlkemälude jagamine ei muutu nende jaoks kohustuslikuks, ei pruugi tõlgete kvaliteet paremaks muutuda. 6.3.3. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele KeeleS-i muudatus mõjutab nende tõlketeenust vajavate kasutajaasutuste tegevust, kes võtavad Tõlkevärava kasutusele, kuna andmekogu loomisega võimaldatakse senisest süsteemsemalt korraldada avaliku sektori tõlketeenuse osutamise ja korraldamisega seotud protsesse. Keskne tõlkeandmekogu on tõlketeenuse osutamise vahend, mille abil tagatakse tervikuna riigi tõlkevajaduse tehnoloogiline tugi, arvestades tehnoloogia arengut (masintõlke võimalused, terminibaasid). Keskse tõlkekeskkonna edukaks toimimiseks on vaja pidevalt täiendada tõlkemälude sisu ning treenida keskkonnaga liidestatud masintõlkemudeleid. Selleks, et tagada kvaliteetsete andmetega masintõlkemudelite treenimist, tuleb luua vastutava töötleja juurde üks uus 57 ametikoht – sisutoimetaja. Sisutoimetaja ametikoht on vajalik ka tõlkemälude kohta tehtavate muudatusettepanekute ülevaatamiseks ning vajadusel tõlkemälude korrigeerimiseks. Kui avalikule sektorile mõeldud keskkonna puhul tegelevad muudatusettepanekute ülevaatamisega tõlkemälude omanikud, siis avalikkusele mõeldud üldise tõlkemälu kohta tulnud muudatusettepanekute ülevaatamisega peab tegelema sisutoimetaja. Sisutoimetaja ülesandeks on ka koordineerida tõlkemälude ja terminite jõudmist kesksesse andmebaasi ning tagada kvaliteedi- ja andmekaitsenõuete täitmine. Muudatused mõjutavad Eesti Keele Instituudi tegevust, asutuse töökoormus suureneb uute ülesannete tõttu. Ebasoovitavate mõjude risk: kasutajad ei võta süsteemi omaks – kui süsteemi pakutavate teenuste kvaliteet on kehv või ebapiisav, ei pruugi kasutajarühmad süsteemi kasutusele võtta. Lisaks võib probleemiks olla ebapiisav teavituskampaania ehk võimalus, et avaliku sektori töötajaid ja avalikkust ei ole piisavalt hästi teavitatud uuest süsteemist ja selle võimalustest. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud 7.1. Eesti teabevärava muudatuste osa (AvTS § 321) Eesti teabevärava rolli õiguslikult selgemaks reguleerimise järel teabevärava sisulised tegevused ei muutu ja seega ei too eelnõu kaasa Eesti teabevärava jaoks uusi tegevusi ega ka eeldatavaid kulusid ja tulusid. Jätkatakse seniste tegevustega, kuid õiguslikult võimaldab uus regulatsioon edaspidi täpsustada Eesti teabevärava eri väljundeid. Näiteks täidavad Eesti teabevärava eesmärki praegu kehtiva õiguse kohaselt Eesti teabevärava riigiportaal, mobiilirakendus, sündmusteenuste platvorm ja riiklik postkast. Neid on rahastatud ja rahastatakse edasi eri allikatest (nii välisrahastusega kui ka riigieelarvest). Sündmusteenuste platvormi arendamiseks ja personalikuludeks on ette nähtud rahastus RRF- ist, mille eesmärk on toetada investeeringuid ja reforme, mis on hädavajalikud digiülemineku toetamiseks.62 Sündmusteenuste platvormi tehnilise lahenduse ja esimese kümne elusündmusteenuse loomiseks on RRF-ist ette nähtud 12,27 miljonit eurot, millest RIA-le sündmusteenuste arendamiseks ette nähtud 6 miljonit eurot kuni 2026. aasta aprilli lõpuni. Sündmusteenuste platvormi hoolduse ja jätkuarenduste kulud (ligikaudu 1,4 miljonit aastas) plaanitakse katta riigieelarvest. RIA ja JDM kavandavad riigieelarvesse ka tööjõu- ja majandamiskulud (ligikaudu 500 000 eurot aastas). JDM-i kulude ligikaudne arvestus aastate kaupa:  2026: tööjõukulud 104 000 eurot, majandamiskulud 27 000 eurot, investeeringukulud 0 eurot;  2027: tööjõukulud 165 000 eurot, majandamiskulud 40 000 eurot, investeeringukulud 0 eurot;  2028: tööjõukulud 174 000 eurot, majandamiskulud 40 000 eurot, investeeringukulud 0 eurot. 62 Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF). Riigi Tugiteenuste Keskuse veebileht. https://rtk.ee/toetusfondid-ja- programmid/taaste-ja-vastupidavusrahastu-rrf (20.01.2023) 58 RIA otseste ja kaudsete kulude ligikaudne arvestus aastate kaupa (sündmusteenuste platvormi ja teabevärava kui sündmusteenuste esitluskihi kulud):  2026: tööjõukulud 1 244 982,20 eurot, majandamiskulud 419 517,80 eurot (sh riigipilve kulud), investeeringukulud 1 900 000 eurot;  2027: tööjõukulud 1 307 231,31 eurot, majandamiskulud 430 968,69 eurot (sh riigipilve kulud), investeeringukulud 1 900 000 eurot;  2028: tööjõukulud 1 369 480,42 eurot, majandamiskulud 462 321,58 eurot (sh riigipilve kulud), investeeringukulud 1 900 000 eurot. Pärast RRF-i rahastamise lõppemist alates aastast 2026 plaanitakse ministeeriumis ja RIA-s kasutada sündmusteenuste jätkuarendusteks ning tööjõukuludeks teisi EL-i finantseerimisvõimalusi (nt struktuurifondi vahendid), mida veel täpsemalt analüüsitakse. Samas on JDM ja RIA pikaajalise plaanina plaaninud sündmusteenuste majandamiskulud ja tööjõukulud katta riigieelarvest, kuna EL-i finantseerimisvõimalused ei ole tähtajatud. Kokkuleppeliselt on RRF-i raha olnud ette nähtud sündmusteenuste käitamiseks (kuni 2026). Ei saa eeldada, et JDM ja RIA pakuvad sündmusteenuseid arendavatele riigimajadele ja muudele koostööpartneritele tähtajatut rahastust, mistõttu peavad sündmusteenuste osutajad teenuste arendamiseks ja edaspidiseks käitamiseks vajalikud ressursid arvestama enda eelarvesse. 7.2. Andmenõusoleku ja volituste haldamise süsteemi andmekogu loomise osa (AvTS 51. peatüki täiendamine §-ga 4310) Andmenõusolekusüsteemi kulude kandmise põhimõte on see, et see, kellel kulud tekivad, see need kulud kannab. Tehnilise lahenduse pakkujal ehk RIA-l tekivad halduskulud (lepingute sõlmimine andmesaaja ja RIS-i andmekogude vastutavate töötlejatega, projektijuhtimine seoses arenduse ja haldusega) ja IT-arenduskulud (tehnilise lahenduse arendus, haldus ja hooldus ning liidestamine andmekogudega). Andmenõusolekusüsteemi tehnilise lahenduse esmasteks arenduskuludeks on eraldatud 250 000 eurot. Iga-aastaseks keskse teenuse halduskuluks on RIA hinnanud 50 000 eurot. Teenuse arendamise edasiste kuludega on arvestatud ja need kaetakse RIA eelarvest. RIA koostöös JDM-iga taotleb vajaduse korral riigieelarvest lisaraha. Samas, praegu ei ole võimalik hinnata, kui suureks kujuneb täiendavate arendus- ja halduskulude vajadus. RIS-i kuuluvate andmekogude vastutavatel töötlejatel tekivad sooviavalduse läbivaatamise ja lepingute sõlmimisega seotud halduskulud, sest töötajad on enam hõivatud ja nende töökoormus suureneb. Vajalikud kulud kaetakse RIS-i kuuluvate andmekogude vastutavate töötlejate eelarvest. Andmenõusolekusüsteemi kaudu andmete edastamise kulud on võimalik kehtestada valdkondlikus seaduses, kui RIS-i kuuluva andmekogu vastutav töötleja seda vajalikuks peab. Sellisel juhul katab kulud andmesaaja. RIS-i kuuluva andmekogu vastutaval töötlejal tekkiv X-tee teenuse loomise kulu tekib üldjuhul andmekogu volitatud töötleja juures. Ettevõtjad on endal andmenõusolekuteenusega liitumisel tekkivad kulud kandnud ise. Andmenõusolekusüsteemi kasutuselevõtmine võib suurendada AKI töökoormust järelevalvetegevuste tõttu. Samas ei ole võimalik praegu hinnata, milliseks kujunevad järelevalvetegevused ja selle mõjud andmenõusolekusüsteemi juurutamisel ühiskonnas, kuna see sõltub andmenõusolekusüsteemi kasutusele võtvate asutuste ja andmesaajate arvust, nõusolekuid andvate andmesubjektide arvust, andmesaajate õiguskuulekusest jne. Eesmärk on tagada inimeste võimalikult suur teadlikkus, et oma isikuandmete jagamise eest vastutavad nad 59 ise, ja anda ettevõtjatele selged juhised isikuandmete töötlemise korrektsuse kohta – need tegevused ennetavad AKI koormuse kasvu. Volituste haldamise süsteemi arendamiseks ja personalikuludeks on MKM-ile ette nähtud rahastus RRF-ist, mille eesmärk on toetada investeeringuid ja reforme, mis on hädavajalikud digiülemineku toetamiseks, ja riigieelarvest teadus- ja arendustegevuse rahastuse kaudu. Pääsuhalduste analüüsis hinnati, et volituste haldamise süsteemi loomise ja arendustegevuse kulud jäävad vahemikku 1 112 000 kuni 2 204 000 eurot ning halduskulud vahemikku 590 000 kuni 1 559 000 eurot aastas. 2022.–2024. aasta kulud ja arendustele prognoositavad summad on järgmised: 1) 2022. aastal kulus investeeringutele 181 577 eurot (rahastusallikas: riigieelarveline teadus- ja arendustegevuse rahastus); 2) 2023. aastaks oli volituste haldamise süsteemiga liidestuvatele andmesaajatele süsteemiga liidestumiseks ette nähtud 928 000 eurot (rahastusallikas: RRF); 3) 2024. aastaks on arendustegevuseks planeeritud umbes 600 000 eurot (rahastusallikas: riigieelarveline teadus- ja arendustegevuse rahastus, vajadusel RRF); 4) 2024. aastaks on arendustegevuseks planeeritud ligikaudu 600 000 eurot (rahastusallikas: riigieelarveline teadus- ja arendustegevuse rahastus või RRF). RRF-i vahendeid on võimalik kasutada kuni 2025. aasta lõpuni. Volituste haldamise süsteemi edasisi hooldus- ja arendustöid ning pidamist rahastatakse riigieelarvest RIA-le selleks eraldatud vahenditest. Kuivõrd volituste haldamise süsteemis töödeldakse isikuandmeid (sh eriliiki isikuandmeid), võib teatud määral suureneda töökoormus AKI-le, mis teostab riiklikku järelevalvet IKÜM-i ja seda täiendava riigisisese IKS-i ja AvTS-i üle. Arvestades, et õigusliku regulatsiooni loomisel ja tehnilise lahenduse arendamisel on arvestatud andmekaitsereeglitega ning konsulteeritud AKI-ga, on AKI töökoormuse võimalik kasv järelevalvetegevuste tõttu pigem ebatõenäoline. 7.3. Tõlkeandmekogu Tõlkevärav loomisega seotud mõjud (KeeleS täiendamine peatükiga 21) KeeleS-i osas on keskse Tõlkevärava loomise tasuvusanalüüsis välja arvutatud, kui palju võimaldab tõlkekeskkonna loomine aega ja raha säästa. Aluseks on võetud analüüsi käigus selgunud parameetrid – tõlgitavate lehekülgede arv päevas, tõlkijate arv jne. Lisaks sellele arvestati asjaoluga, et keskse süsteemi loomine kiirendab teatud protsesse, nagu tellimuste edastamine, vastuvõtmine, vormistamine. Samas tekitab uus tõlkekeskkond juurde muid haldusprotsesse, mis praegu kas puuduvad üldse või toimivad vaid osaliselt – näiteks tõlkemälude loomine, joondamine ja muud nende haldamisega seotud protsessid. Kuna ühelt poolt tellimuste haldamisega seotud ajakulu väheneb ning teiselt poolt lisanduvad muud haldamisega seotud protsessid ja selle võrra ajakulu suureneb, jääb korralduskoormus üldjoontes samaks, selles olulisi muudatusi ei toimu. Kõige suurem ajaline kokkuhoid saavutatakse tõlkimisega: umbes 50%. Samuti on märkimisväärne tõlkekeskkonna majanduslik tasuvus, millega on võimalik kokku hoida umbes 1 300 000 eurot aastas. Lisaks sellele on võimalik saavutada kokkuhoid ka juhul, kui otsustatakse loobuda olemasolevatest tõlketööriistadest, millel on litsentsitasud, ning olemasolevast tellimuste haldamiseks mõeldud tarkvarast (nt PPA tõlkeregister), mille ülalhoid on tasuline. Detailsemad tasuvusarvutused on esitatud alljärgnevas tabelis. 60 Tabel 3 . Keeleseaduse muutmisega keskse tõlkekeskkonna loomise tasuvus 8. Rakendusaktid Eelnõu laiendab Eesti teabevärava volitusnormi AvTS § 321 lg-s 5 Vabariigi Valitsusele isikustatud teabe kuvamise süsteemi kehtestamiseks. Rakendusakti kavand (lisa 1) on lisatud seletuskirjale. Isikustatud teabe kuvamise süsteemis olevate teenuste nimekirja kinnitab justiits- ja digiminister määrusega vastavalt AvTS § 321 lg-s 6 toodud volitusnormile. Rakendusakti kavand (lisa 2) on lisatud seletuskirjale. Eelnõu sisaldab volitusnormi AvTS § 4310 lg-s 6 andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu, vastavate võrgu- ja infosüsteemide haldamise ja kasutamise kordade ning andmekogu põhimääruse kehtestamiseks. Kavand (lisa 4) on lisatud seletuskirjale. Eelnõu KeeleS-i muutmise osa sisaldab volitusnormi KeeleS § 71 lg 6 tõlkeandmekogu põhimääruse kehtestamiseks. Kavand (lisa 3) on lisatud seletuskirjale. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras, välja arvatud riikliku postkastiga seotud ja andmenõusolekusüsteemi kohustuslikkuse sätted. Vaata täpsemalt ka eelnõu §-i 3 selgitusi. 61 Eesti teabeväravaga ega volituste haldamise süsteemiga seoses ei ole vaja muudatustega kohanemiseks tarvis anda üleminekuaega, kuna tehtavad muudatused ei too sihtrühmadele kaasa kohustust oma tegevust ümber korraldada. Sündmusteenuse ja volituste haldamise süsteemiga liitumine on vabatahtlik. Esimesed Eesti Teabevärava sündmusteenused on asutuste vahel kokku lepitud ja vajalikud tegevused lõpusirgel. Liitumise konkreetne ajakava lepitakse kokku JDM-iga. Riikliku postkastiga seotud sätted tunnistatakse osaliselt kehtetuks alates 24.04.2030, kuna selleks ajaks peavad asutused olema üle läinud uuele postkastiteenusele. Eraldi üleminekuaega selleks ei ole vaja, sest teatud ajal on saadaval mõlemad postkastiteenused ja 24.04.2030 on viimane päev viia oma kirjad üle uue teenuse alla. Andmenõusolekusüsteemi kohustuslikkuse sättele nähakse ette jõustumisaeg 01.03.2026. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu ja rakendusakti kavandi koostamisse on olnud kaasatud JDM-i, Siseministeeriumi, MKM-i ja RIA esindajad. AvTS § 321 muutmise eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumitele ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks RIA-le, AKI-le, Politsei- ja Piirivalveametile, Sotsiaalkindlustusametile, Kaitseressursside Ametile, Tervisekassale, Transpordiametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule. Lisaks saadeti eelnõu avalikule kooskõlastamisele.63 Avaliku kooskõlastamise infot levitati ka sündmusteenuste töövormide kaudu. AvTS 51. peatüki täiendamine §-ga 4310 koos KeeleS-i muudatusega esitati EIS-i kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks RIA-le, AKI-le, Statistikaametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Kaubandus- Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituudile ning Open Knowledge Estonia MTÜ-le. Eelnõu edastati ka avalikule kooskõlastamisele.64 Info, et eelnõu on avalikul kooskõlastamisel, rõhutati ka andmehalduse juhtrühmas. Märkuste ja ettepanekute kohta on selgitusi antud seletuskirjale lisatud kooskõlastustabelites (Eesti teabevärava kohta lisa 6 ning andmenõusoleku ja volituste haldamise süsteemi andmekogu loomise ja KeeleS-i muutmise kohta lisa 5). ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus (allkirjastatud digitaalselt) 63 MKM ootab tagasisidet eelnõu kohta, mille toel edasi arendada sündmusteenuseid. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleht. https://mkm.ee/uudised/mkm-ootab-tagasisidet-eelnoule-mille-toel- edasi-arendada-sundmusteenuseid 64 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleht. https://mkm.ee/uudised/mkm-saatis- kooskolastusringile-koondeelnou-andmete-haldamise-susteemide-arendamiseks 62