Riigikogu liikme arupärimine

Hr Keit Kasemets .11.2025 nr 2-2/15-850 Riigisekretär Arupärimise edastamine Edastan kolme Riigikogu liikme esitatud arupärimise justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakostale. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 140 lõikele 1 tuleb arupärimisele vastata Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul arvates arupärimise adressaadile edastamisest. Palun ministril teatada kirjalikult DHX-i kaudu, millal ta arupärimisele Riigikogu istungil vastab. Lugupidamisega Lauri Hussar (allkirjastatud digitaalselt) Lisa: arupärimine viiel lehel  Pr Liisa-Ly Pakosta Justiits- ja digiminister 3. november 2025 ARUPARIMINE MTU Slava Ukrainiga seotud kusimustcs Naib. et Eesti riigis on seadusega lubatud usalduse kuritarvitamise vOi kelmuse skeem. kus kodanikud annavad oma raha annetustena vOl muul sihtotstarbel jurlidilisele isikule (nagu MTU Slava Ukraini), kellelt omastab raha kolmas isik (nagu Johanna-Maria Lehtrne) ja kasutab seda omakorda kellegi kolmanda. naiteks sObra (nagu Hennadi Vaskiv) vol pereliikme huvides Juriidiline isik. kellele raha annetati. laheb pankrotti vOl lOpetamisele ja otsustab, et ta ci nOua omastatud raha kolmandalt isikult tagasi. Kolmas isik aga vOOrandab pärast terna vastu krirninaalmenetluse algatamist igaks juhuks enda kinnisvara orna pereliikmele (nagu seda on Johanna Maria Lehime ema Rilna Sildos). Seaduse praeguste tOlgenduste kohaselt saab kOike seda teha. Nimelt nil jubtus MTO Slava Ukrainiga. kellele annetatud raha ornastamise eest on selle MIT] endinejuhi Johanna-Mada Lehtrne nUud kohtu all. Omastatud raha oleksid saanud asuda tagasi nOudma tema varasemad tihingukaaslased MTU uldkogus, kuid nad otsustasid mitte nOuda. ERR on vihjanud. et sellele kuuehaalse enamusega otsusele andsid poolthaaled Merike Kuim (Eesti 200), 1-leigo Ausmees. Kristjan £vlesipuu, helen Mesipuu. Marja Vaba ja Mait Maesalu. I Knirninaalmenetluse seadustiku §ga 142 on cite nahtud vara arestimine nih tsiviilhagi vOl kanistuse tagamiseks. et tOkestada vara vOOrandamist. Seda saab taotleda prokuratuur. Kaesoleval juhul ci taotlenud ja Lehtrnele kuulunud eramu Viimsis vOOrandati peaaegu aasta pärast kniminaalmenetluse algust tema emale Riina Sildosele. kes on olnud MTCJ Slava Ukraini uldkogu llikme Ilmar Raagi filmide (..Erik KivisUda”, ..Ma ci tule tagasi’. .,Kertu”. ,.Eestlanna Pariisis” jt) produtsent. Jaak Valge kirjaliku ktisimuse vastuses, millel on oma erakonna kaudu Lehtmega seotud Margus Tsahkna (Eesti 200) allkiri, seisab. et ..antud juhtumil on kannatanuks MTU kul jurfldiline isik. lsegi kui see junistide arvates nii on. ci saa sellega eluliselt noustrda. Omastatud mba ci olnud tegelikult tingimusteta MTC ama. Tegelikud kannatajad on Eesti inirnesed. kes MTI]-le oma raha annetasid teadmises. et see jOuab abivajajateni Ukrainas. — hitps; n n \.err.ee 609822782 enumiL—Iehtnie—hizisI—Ioo1’umist—pooIdmL)d—sIavaIJkruini—Iikn1etest— o(sLIst—pohlefldiala—ei—soovi d POhiseaduse kohaselt on igauhe ornand kaitstud. Omandi kaitse holmab ka inirnese vara kaitset varguse. kelmuse, ornastamise ja usalduse kuritarvitarnise eest. Seile kaitse peab inimesele tagama riik ja uidjuhul tagabki. NH on naiteks vargus. omastamine. kelmus ja usaiduse kuritarvitamine karistusseadustiku kohaseit suuteod. Annetalad. ices andsid oma raha MTC Siava Ukrainile, langesid isegi kui mine vormiliselt. siis sisuliselt kelmuse vol usalduse kuritarvitamise ohvriks. Mfl) on Iikvidecrimisel. raha on lainud ja need inimesed jima rahast. mis ci lainud selleks otsiarbeks. miks nad seile annetasid. ‘aid nende nOusolekuta hoopis milllekski muuks. Seda voib vorrelda vargusega. Varguse ohvriks langenud kodanik saab eeldada riigilt kaitset ja vOimaiust oma vara rilgi abiga (naiteks politseisse podrdudes) tagasi nOuda. Praegusel juhui aga ci ole annetajate vara tagasinOudmine vaidetavalt voimalik. sest nagu seisab Jaak Valge kitjaliku küsimuse vastuses. ci ole see tagasinoudmine riigi ega annetajate padevuses. vaid Lehtme rnOttekaaslaste IvITU padevuses. Veel enam. sealt vastusest tuleb välja. et kuna annetajate annetus oh eraoiguslik tehing. kuid annetajad ci solminud MTUga selget lepingut. milleks annetust kasutacla. oh MTCJ-l justkui lausa Oigus kasutada seda raha omal aranagemisel milileks iganes. Ni ole kabtiust, et igale annetajahe oil tildiseit seige, mihleks ta oma raha MTC Slava LJkrainile annetas. See MTU kogus avalikuit raha mute kolmandate isikute erahuvide rahuidamiseks, vaid Ukraina söjas abivajajate toetuseks. MTU juht Lehtme oil uldsusele laialdaseit esitietud kui Ukraina rahva abistaja, mitte kui kolmandate isikute erahuvide edendaja. Tsiviiiseadustiku uldosa seaduse § 67 kohaselt on tehing toiming vOi omavahei scotud toimingute kogurn, mihiles sisaldub kim/la aigusliku tagajthje kaasatoomiseie suunatud tahteavaidus. Teie ministeeriurni hinnangul olid annetused ,,eraOigusiik tehing” ja pidid seega sisaldama kind/a öigusliku lagajdrje kaasatoomisele suunatud tahteavaidust. Muidu poleks oinud ka tehingut. Sama seaduse § 68 kohaselt voib tahieavalduse teha mis tahes viisii. seaihulgas kaudselt. Kaudne on tahteavaldus, mis valjendub leos, millest voib jareidada tahet tuua kaasa Oiguslik tagajärg. VOiaOigusseaduse § ii kohaseit ci pea ieping olema kirjahik. seile voib sOimida ka suuiiselt vOi mis tahes muus vormis. Oiuiine on. et poolte vahei on arusaam. mida ieping vOl tehiing endast kujutab. Ni ole kahtlust. et annetajate ja MTC ‘aheh selhine arusaam oh: raha annetati tikraina rahva. mine Lehtme vOi tema lahedase isiku jaoks. Samuti ci ole kahtiust. ci annetajad tegid annetuse sooritamisega tahteavaiduse ja neii oil seiles tehingus Oigus ecklada Oiguslikku tagajärge: annetuse kasutamist Ukraina abivajajate huvides. .laak Valge kirjaliku kusimuse vastuses on kirjas: ..Annetajateie teadhikult eksiiavai vlisil kahju tekitamine varalise kasu cesmargil on juba praegu kasitictav kuriteona ning karisiatav kelmusena karistusseadustiku § 209 aiusel.” Rahvusringhaalingus ja Postimehes ilmunud infos2 viitavad koik margid sellele. et Lehtme ja Vaskivi tegevus oh teadlikult eksitav. Ei ole mOeldav, et Lehtme tegevus annetajatelt saadud rahaga ei olnud teadlik. Niisiis on teadlikult tekitatud annetajatele eksitaval viisil kahju ja see tegu oleks, nagu kirjaliku kusimuse vastuses margitud, ilmselt karistusseadustiku alusel karistatav, kui ci antaks vOimalust JOKK-skeemile, mules on olnud orna osa ka erakonnapoliitiliste huvidega ja vOimuga seotud inimestel. Ka siis, kui Lehtme tegevuse taga silmaga nahtav varalise kasu saamine on seni formaalselt toendamata jaanud, ei saa valistada. et Lehtme maja vOOrandamise vOimaldamine 21. martsil 2024, s.o ligi aasta pärast 9. mail 2023 alustatud kriminaalmenetluse kaivitumist vOi MTU otsus jatta kahjunOue Lehtme vastu esitamata vOis olla ajendatud mOne otsuses osalenu enda vOi Lehtme varalise kasuga seotud huvidest. Naiteks kirjutas ERR 3. septembril Ilmar Raagile viidates, et tegu oh korduva skeemiga: Ukraina FIE esitas töö eest tegelikust koim korda suuremad arved, mis maksti annetustest, ja tôi jargmisel paeval kilekotiga sularaha Lehtmega lahedalt seotud Hennadi Vaskivile. Tsiteerides ERRi: ,,Tagantjarele moonavad liii Slava nOukokku kuulunud Ilmar Raag kui ka MTU operatsioonide juhina töötanud Viktoria Indrisova. et Lehtme tOi ise ja palus ka neil Ukrainast Eestisse toimetada sularaha 10 000 euro kaupa see on maksimaalne lubatav kogus. mida saab tile tuua — dekiareerimata.” Seejärel tunnistas Raag, et ka terna tOi Johanna palvel Ukrainast Eestisse sularaha.3 Eespool kirjeldatud tegevus vois kujutada endast rahapesu, mis on karistusseadustiku kohaselt suutegu. Peale selle on veel vahemalt kaks tOsist ohtu. Esiteks mojutab tekkinud olukord annetuskultuuri j a annetajate Oiglustunnet. Teisisonu, inimestel vaheneb vOi kaob motivatsioon annetada, laiemalt aga voib uleuldse suureneda usaldamatus Oigusriigi ja kodanikuflhiskonna toimimise suhtes. ‘l’eiseks on praeguse sundmuste kaiguga sisse sillutatud JOKK-skeeni, mida saavad arvatavasti kasutada ka jargmised annetuste saajad. Kus on, sealt saab vOtta ja sageli vOetaksegi. Eriti kui on juba teada, et raha voib endale jätta. MTU on omaenda huvidega eraOiguslik organisatsioon, millel ci lasu kohustust nouda kahju huvitamist, kaitsta rahva huve vOi esindada annetajaid. Eeldatavasti on toime pandud omastamine. kelmus vOi usalduse kuritarvitamine, aga omastatud vara tagasinoudmise otsus ci ole teie ministeeriumi sonul tegelike kannatanute ega riigi, vaid MTU (the eraOigusliku ja voimalik. et ka erapooliku, likvideerimisel oleva — organisatsiooni kates. Kes otsustab, et ta ci nOua midagi tagasi. Selhine olukord ci — ole omane Oigusriigile. 2 Naiteks hitps: vvv.err.ce I 609787943:pealtnagi ja—oliumargid—nuu—slava—ukraini—kohtu—ol id—pikalt— ohus ja https: \\ ww post imees.ee7778699 Iuuhi—all—uhe—skandaali—anatoom ia—johanua—maria—Iehtme— tee—ri igikokku—ja—sealt—val a ja https: \v\vw.pos{ifllees.ee 82991 98:ohanna—rnaria—lehtme—laheh—kohtu— a Ia hElps: wwerree 609787943 pealtuagija—ohumargid—mtu—slava—ukraini—kohta—olid—pikalt—ohus Nagu oeldud, on inimese ornand pOhiseadusega kaitstud. Seega tuleneb tema Oigus celdada. et ternalt ci tohi vara kelmuse vOi usaiduse kuritarvitamise ted valja petta, pOhiseadusest. Vabarilgi Valitsuse seaduse § 49 bike I kohaselt vastutab minister pohiseaduse ja ministeeriumi valitsernisala korraldavate teiste seaduste täitmise cest ning valvab ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste ulesannete täitmlse tile. Justiits- ja Digirninisteeriumi valitsemisalas tegutseva prokuratuuri ulesanne on prokuratuuriseaduse § I bike I kohaselt tagada kohtueelse kriminaalmenetluse tulemuslikkus, Kohtueelset krirninaalmenetlust ci san pidada tulemuslikuks. kui selie kaigus lastakse vOOrandada vOimalik huvitise kattevara vôi jaavad sisuiiselt kaitsmata kelmuse vOi usalduse kuri tarvitarnise ohvriks langenud tegelike kannatanute pohiseaduslikud Oigused, kuna riik asub seisukohale, et nende kaitsmine vOi kaitsniata jätmine on Uhe eraOigusliku organisatsiooni suvaotsus. Selline olukord, kus riik lflkkab kOrvale ulesandeid (nagu ornandi kaitse). mis pealcsid pöhiseaduse mOtte kohaselt basuma riigil, ci ole kooskolas pohiseaduse mOttega. Riigi sisulisi ülesandeid ci peaks sanma korvale lukata terminoloogilise akrobaatikaga ktisimuses, mida tahendab ,.kannatan&’. Prokuratuuri veebileheb4 on prokuratuuri pOhivaartustc all naib. et — prokuratuuriseaduse mOnele vastavaft kirjas: ..Oleme usaldusvaarne ning uhiskonna — vajadustest lähtuv Oiguskaitseasutus. mis seisab kannatanute heaolu. kuriteo toimepannute mOjusa kohtlemise ning koigi menetlusosaliste pOhiOiguste tagamise eest.” Need. scalhulgas eriti kannatanute Oiguste cest seismine, peaksidki olema prokuratuuri prioriteedid. Teie valitsemisalas olevate asutuste tegevust reguleeriva kriminaalmenetluse seadustiku § 37 bike 1 kohasclt on kannatanu rnuu hulgas niisugune ftiUsibine isik, kellele on tekitatud Oigusvastase teoga varalist vOi moraalset kahju. Annetajatele on tekitatud varabist vOi vahemait moraalset kahju sebbega. et kuigi nad sooritasid annetust tehes eraOigusiiku tehingu. mis oil olemuslikult niOeldud kindla Oigusliku tagajarje (annetuse joudmine Ukraina abivajajateni) kaasatoomiseks. kasutati nende annetusi teadlikult ja neid eksitavalt muudel cesmarkidel. mistOttu soovitud kindlat oiguslikku tagajarge ci tekkinud. Riigi ulesanne on teenida rahvast ja sealhulgas kaitsta haavatavamaid. Läbi aegade ja ka viimasel ajal on Festi ametnikud ilmutanud leidlikkust seaduste tOlgendamisel. et jOuda eclistatud tulemusteni. Praegusel juhul peaks riik tolgendama Oigusnorme pohiseaduse mOtte järgi eeskiitt tegebike kannatanute, so. annetajate huve arvestavalt, kui see on vahegi voimalik. Siit rneie kusimused: 1. Ecldades, et prokuratnuril on seaduste möttest tulencvabt tilesanne scista kannatanule heaolu ja kuritco toimepannute infljusa kohtlemise cest fling tagada kobtucelse kriminaalrncnctlusc tulcniusbikkus, siis iniks on prokuratuur Johanua-Maria Lchtnicga seotud kriminaalmenctluses lasknud voirnaliku 4 iiitps: ‘\“n.prokIIratuuI.ee prokuraintirist prok’iatutir poIli\ uurtuscdja—ecsiiirid hüvitisc kattcvara (talle Viimsis knulunud eramu) pcaaegu aasta pärast kohtueclse krirninaalmenetlusc algust tema ernale vOOrandada? 2. Kas on vOirnalik (Olgendada praegu kchlivaid Eesti Oigusaktc pOhiseaduse rnOtte alusel ka nil, et kui inimesed on sattunud kelniuse vOl usalduse kuritarvitamise ohvriks ja eraOiguslik organisatsioon, kelle vOirnuses on vormilise ,,kannatanuna” nende huve kaitsia, jätab need huvid onia kollcgiaake otsusega kaitsrnata, saaksid inimesed Oiguskaitset vol ise asuda orna pOhiseadusest tulenevaid Oigusi ja liuve kaitsnia? Kui on vOirnalik nil tOlgendada, slis miks ci ole seda kohtueelses menetluses tehtud? Kni ci ole vOimalik nii tOlgendada, siis miks ci ole? 3. Kas prokuratuur on kaalunud seoses Johanna-Maria Lehtrne ja Ilmar Raagi poolt Ukrainast Eestisse toimetatud suures koguses sularahaga vOirnalikku rahapesu juhtuniit? 4. Kuna cespool kirjeldatud skeem on vähemalt oma sisu ja tagajàrje poolcst (annetajate usalduse kuritarvitaniine ja nende antud raha omastanilne, vOirnalik rahapesu) Oigusvastane vOi vähernalt pOhiseaduse mOtte vastanc, sils milliseid konkreetseid samme astub justiits ja diginiinisteeriurni ametkond selleks, et edaspidi nhisuguse skeerni kordumist tulemuslikult tOkestada? [3sitavad Riigikogu liiknwd Jaak Valge b’ -!.‘t4 Ilelir-Valdor Seeder fjj , j Leo Kunnas UL . Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu / 05.11.2025 / 2-2/15-850 ; Riigikantselei / 05.11.2025 / 7-1.1/25-02031 Resolutsiooni teema: 3 Riigikogu liikme arupärimine justiits- ja digiministrile (AP 850) Adressaat: Justiits- ja Digiministeerium Ülesanne: Palun ministril teatada Riigikogu esimehele kirjalikult, millal ta arupärimisele Riigikogu istungil vastab. Tähtaeg: 15.12.2025 Lisainfo: MTÜ Slava Ukraina kohta. Kontroll: Heili Tõnisson Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 05.11.2025 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655