Seisukoha esitamine

Justiits- ja Digiministeerium 11.11 .2025. a. [email protected] MTÜ Eesti Filmitööstuse Klaster registrikood: 80380620 Saue tn 11 Tallinn 10612 Tallinn e-mail: [email protected] tel: 56467769 MTÜ Filmi Esmasalvestuse Tootjate Ühing registrikood: 80590820 Saue tn 11 10612 Tallinn e- m a il: [email protected] tel: 56467769 SEISUKO HAD Justiits- ja Digiministeeriumi (JDM) poolt 21.10 .2025.a. korraldatud a utoriõiguse teemalisel ümarlaual käsitletu d teema de suhtes 21 .10.2025.a. toimunud Justiits- ja Digiministeeriumi (JDM) poolt korraldatud autoriõiguse teemalisel ümarlaual käsitletu osas esita vad MTÜ Eesti Filmitööstuse Klaster (Filmiklaster) ja MTÜ Filmi Esmasalvestuse Tootjate Ühing (FETÜ) järgneva lt oma esialgsed seisukohad : Filmi tootmine on mahu kas ja ka keeruline protsess, millega seoses peab produtsent filmi tootjana kaasama ja ühtse meeskonnana sama eesmärgi nimel toimima panema suure hulga autoreid, esitajaid jne . Selleks, et filmitootmine oleks jätkusuutlik , peab produtsendil olema võimalik ka valminud tulemust (filmi) valmimise järel takistamatult ja piiranguteta kasuta d a selleks, et teki ks võimalus filmiga tulu teenida ( sh täita kohustusi fondide ja erainvestorite ees, katta omafinantseeringuid ning koguda kapitali järgmise filmiprojekti tarbeks) . Eriti on see vajalik s elleks, et s oodustada Eestis toodetud filmide laiemat levikut väljaspool Eestit. Ülemaailm s e filmilevi korraldus nõuab samas seda, et levitajatele antakse edasi suhteliselt lai õiguste spekter filmi kasutamiseks . See omakorda eeldab, et filmi tootjatel pea vad filmi kasutamiseks olema nii filmi autorite kui ka autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate (sh esitajate) varalised õigused teosele/esitusele ning Eesti seaduse eripäradest tulenevalt ka isiklike õiguste loetelus kajastatud teose/esituse puutumatuse, lisade ning au ja väärikuse kaitse ga seotud õigused , mis tõesti osaliselt kattuvad varaliste õigustega, nagu seda on JDM ka ise märkinud. Sellest tulenevalt märgi vad Filmiklaster ja FETÜ, et nad toeta vad isiklike õiguste loetelus muudatuste tegemist (päevakorra p 1.1. ) . Kuna f ilmiga seotud autorite ja esitaja te v araliste õiguste üleminekuta oleks filmi edasine kasutamine (ja sellest tulu saamine) sisuliselt võimatu, siis peavad need õigused tootjani ühel või teisel moel jõudma. Ü ldjuhul toimuvad need läbi lepingute sõlmimise ja kuigi 2024. aasta alguses avaldas FETÜ arvamust, et seadusest võib filmi autorite varaliste õiguste automaatse ülemineku eelduse (AutÕS § 33 lg 2) ilmselt kustutada, siis vahepeal on asjaolud sedavõrd muutnud, et nimetatud lahendus (päevakorra p 5) ei pruugi enam olla rakendatav ega asjakohane. Üheks seda mõjutavaks asjaoluks on muuhulgas ka ümarlau a l käsitletud küsimus autori- ja esitajalepingu te vorminõu de kaotamisest ( päevakorra p 8 ). Filmi edasise kasutamise korraldamisel omavad lepingud ja nende olemasolu ning õiguste ülemineku tõendamine (nn Chain of Title koostamisel) elulist tähtsust. Kahjuks on aga praktikas olnud nii, et lepingud jäetakse kirjalikult vormistamata kas siis seetõttu, et tootja on pidanud esmajärjekorraks tähtsaks filmi loomise korraldamist ja filmi tootmist või on tegemist autori või esitajaga, kes on tootjale tuttav või lähedane, mistõttu põhineb pooltevaheline õigussuhe ennekõike usalduse l ja nn aumeeste kokkuleppel. Selliselt võibki hiljem lepingu vormistama hakkamine osutuda problemaatiliseks. Sellisteks olukordadeks ongi tootja kaitseks olnud võimalik rakendada AutÕS § 33 lg 2 tulenevat filmi autori varaliste õiguste ülemineku eeldust. See on aidanud luua õigusselgus t ja õiguskindlus t . Filmiklaster ja FETÜ ei vaidle iseenesest vastu autori- ja esitajalepingute vorminõuete kaotamisele, sest nagu märgitud, päris elus ei sõlmitagi alati kirjalikke lepinguid, kuid selles kontekstis ei toeta Filmiklaster ja FETÜ samaaegselt ka autorite varaliste õiguste ülemineku eelduse kaotamist. Pigem soovi vad Filmiklaster ja FETÜ, et JDM peaks kaaluma samasuguse varaliste õiguste automaatse ülemineku eelduse kehtestamist audiovisuaalteoste puhul ka esitajate suhtes. See annaks filmi tootjale filmis sisalduvate teoste ja esitustega seotud õiguste osas teatud õigusliku garan tii . Lisaks sellele on kahjuks sagenenud olukorrad, kus autorid, esitajad või neid esindavad organisatsioonid ei väärtusta filmi tootjate panust ning survestavad neid täiendava te rahalis te nõuete esitamisel . Üheks selliseks survest amise vahendiks on muuhulgas ümarlaua päevakorra p 7 all esile toodud initsiatiiv õiguskaitsevahendi te kasutamiseks teavituskohustuse rikkumi s e l , millele Filmiklaster ja FETÜ selgelt vastu vaidle vad . Selle teema tõstatamise põhjuseks on osade õiguste omajate ebaõige ettekujutus sellest, et DSM direktiivi ülevõtmisega tekki s autoritele ja esitajatele uus varaline õigus tasu saamise ks ja sellest tulenevalt nõutakse teavituskohu s tuse täitmist absoluutsena ning seda käsitletakse osana lepingulise st kokkuleppe st tootja poolt täiendava tasu maksmiseks (tema kohustusena seda teha). DSM direktiivis sätestatud täiendava õiglase tasu nõudmise võimalus ja teavitamiskohustus on aga tegelikult erand iks tulenevalt nn bestseller- klauslist, mitte aga teose/esituse kasutajale pandud vältimatu kohustus. Mistahes soov kehtestada täiendavaid sanktsioone on esitatud eesmärgiga sundida teoste/õiguste kasutajaid loobuma õiguste ühekor d setest väljaostutehingutest . See e i ole aga kunagi olnud DSM direktiivi eesmärgiks. P äevakorra p unktis 5 ( AV teose autorite varaliste õiguste eelduslik üleminek produtsendile ja autorite loetelu ) on osutatud ka vajadusele muuta AutÕS § 14 lg 6. Selle sätte täpsustamist ja muutmist pea vad Filmiklaster ja FETÜ õigusselguse saavutamise ja õiguste omajate k aits e seisukohast samas äärmiselt oluliseks. Nimetatud sätte ebamäärasus on tekita nud praktikas segadust . S isuliselt on tek k i n ud olukor d , kus FETÜ kollektiivse esindamise organisatsioonina ei saa reaalselt teostada oma liikmete õigusi ega koguda telekommunikatsiooniettevõtete lt /ringhäälinguettevõtetelt t asu FETÜ liikmetele kuuluvate õiguste ( sh A utÕS § 10 3 ning AutÕS § 10 4 ) kasutamise eest . Kuigi nii AutÕS § 33 lg 2 kohaselt kui ka enamuses sõlmitud autori lepingute alusel lähevad audiovisuaalse teosega seotud autori varalised õigused üle produtsendile (mille eest tootjad ka a utoritele pooltevaheliste lepingute alusel tasuvad ) , on EAÜ/EAAL jätnud kasutajatele mulje , nagu teostaksid n em ad seaduse alusel produtsendile üle läinud filmi autorite v aralis i õigus i . Samas väidavad EAÜ/EAAL, et raha ei koguta mitte tootjatele üle läinud õiguste eest , vaid AutÕS § 14 lg 6 alusel õiglase tasuna. T elekommunikatsiooniettevõtted on samas seisukohal, et nad on saanud vastavad õigused EAÜ’lt/EAAL’ilt ja tasunud nende õiguste eest samuti EAÜ ’le /EAAL’ i le. Sellist õigussegadust ei tohiks Eesti Vabariigis eksisteerida ja FETÜ peab saama KEO-na enda liikmete õigusi ka reaalselt teostada ning tasusid koguda . Ehk täna on olukord selline, kus produtsendid audiovisuaalteoste varaliste õiguste omajatena ei saa telekommunikatsiooniettevõtetelt mingit tasu ning ainsaks tasu saajaks on autorid . AutÕS § 14 lg 6 algseks põhjuseks oli EL direktiiv 92/100 (kodifitseeritud direktiiv 2006/115/EÜ) mis reguleeris õiglase tasu saamis e õigust seoses rentimisega. Samas on AutÕS § 14 lg 6 ilma arusaadava te põhjusteta sellest oluliselt laiem ning Euroopas erandlik (ei põhine teadaolevalt ka ühelgi rahvusvahelisel lepingul) . Filmiklastri ja FETÜ nägemuses tuleks AutÕS § 14 lg 6 muuta . JDM peab esmalt vaata ma üle selles sättes sisalduva õiglase tasu saamise ulatus e ning kaalu ma kas see õigus on väljakujunenud praktikast tulenevalt õiglane ja vajalik ning jätma sättesse alles vaid väga konkreetsed õiglase tasu maksmise kohustuse juhud (nagu näiteks rentimine) , mis välistaks id selle sätte laiendatud ja meelevaldse kohaldamise tulevikus . Kuivõrd tähtaja direktiiv jätab liikmesriikidele vabaduse määrata režissööri kõrval audiovisuaalse teose kaasautoreid, teevad Filmiklaster ja FETÜ ka ettepaneku lisada loovprodutsent kehtiva AutÕS § 33 lg-s 2 nimetatud autorite loetellu. Euroopa ja Eesti audiovisuaalsektori suundumus on, et lisaks tegelemisele organisatoorse korralduse ja rahastusega, annab teose l oomise juures töötav füüsilisest isikust produtsent (nn loovprodutsent) olulise loomingulise panuse teose valmimisse. Loovprodutsent on ainuke filmimeeskonna liige, kes töötab filmi loomisprotsessis idee sünnist kuni määramata ajani. Levinud praktika on, et loovprodutsent muuhulgas otsib lugusid, koos stsenaristiga arendab stsenaariumit, valib nii loomingulise kui ka tehnilise meeskonna ning osaleb sisuliste ja kunstiliste valikute tegemisel ettevalmistuse, tootmise, järeltootmise ja levi protsessis. Eesti praktikat arvestades on loovprodutsent sarnase hariduse ja töökogemusega kui teose režissöör, stsenarist, operaator või kunstnik ning tema loominguline panus on samaväärne teiste autoritega. Samas toetame AutÕS § 33 lg-s 2 loetelust „dialoogi autori“ eemaldamist, sest Eesti filmitööstuse praktikas sellist loomingulist töötajat ei kasutata. Lugupidamisega Piret Tibbo - Hudgins MTÜ Eesti Filmitööstuse Klaster tegevjuht MTÜ Filmi Esmasalvestuse Tootjate Ühing juhatuse liige Saatja: "Piret Tibbo-Hudgins" <[email protected]> Saaja: "Justiits- ja Digiministeerium" <[email protected]>, "Alex Luik - JUSTDIGI" <[email protected]> Teema: Seisukoht autoriõiguse seaduse muutmise kohta Kuupäev: 2025-11-11 13:57 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! Käesolevaga edastan MTÜ Eesti Filmitööstuse Klaster ja MTÜ Filmi Esmasalvestuse Tootjate Ühing seisukoha Justiits- ja Digiministeeriumi poolt 21.10.2025. a. korraldatud autoriõiguse teemalisel ümarlaual käsitletud teemade suhtes. Lugupidamisega Piret Tibbo-Hudgins MTÜ Eesti Filmitööstuse Klaster tegevjuht MTÜ Filmi Esmasalvestuse Tootjate Ühing juhatuse liige Mob. 564677699 E-mail: [email protected] <mailto:[email protected]>