Vastus

EELNÕU 10 . 11 .2025 Vabariigi Valitsuse korralduse „ Liiklusohutusprogramm i 20 2 6–20 3 5 heakskiitmine “ eelnõu seletuskiri 1. S issejuhatus Liiklusseaduse § 5 sätestab aja- ja asjakohase liiklusohutusprogrammi olemasolu vajaduse, mille eesmärgiks on meetmete efektiivsem rakendamine liiklusohutuse järjepidevaks tõhustamiseks ja liiklusõnnetuste s hukkuvate ja vigastada saavate inimeste arvu pidevaks vähendamiseks. Liiklusseaduse § 3 lõike 1 kohaselt töötab riikliku liiklusohutuspoliitika välja Vabariigi Valitsus. „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021 – 2035“ peab vajalikuks liiklusohutusprogrammi elluviimis t ja meetmete rahasta mis t riigieelarvest . 24. mail 2025 kinnitatud Eesti Reformierakonna ja Erakond Eesti 200 koalitsioonileppe 2025 – 2027 punkt 326 sea b eesmärgiks uue liiklusohutusprogrammi vastuvõtmi s e , mille prioriteediks on targem järelevalve, turvalisemad teed ja liikluskäitumise muutused . Liiklusohutusprogramm 2026 – 2035 (edaspidi LOP35) on eelmise samanimelise programmi jätk, mis seab liiklusohutuse sihid järgnevaks kümneks aastaks. Programmi põhifookuses on hukkunute ja raskesti vigastada saanutega liiklusõnnetuste vähendamine, et 2050. aastaks saavutada siht – liiklussurmadeta Eesti. L OP 35 eelnõu on valminud Transpordiameti juhtimisel. Protsessi kaasati as jassepuutuvad ministeeriumid, organisatsioonid , erialaliidud, kõrgkoolid , valdkonnaeksperdid , teenusepakkujad ning läbi avaliku kaasamise liiklejad ning vabakondade esindajad. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi teede- ja raudteeosakonna peaspetsialist Mait Klein (tel: 625 63 79 , e-post: [email protected] ) , Transpordiameti liiklusohutuse osakonna juht Maria Pashkevich (tel: 5304 7411, e-post: [email protected]) ) ja liiklusohutuse strateegialoome juht Alo Kirsimäe ( tel: 5030 691 , e-post: alo.kirsimae@ transpordiamet.ee ). 2. E elnõu sisu Eelnõuga kinnitata kse „Liiklusohutusprogramm 20 2 6– 20 3 5“ . L iiklusohutusprogrammi koostamise koh ustus tuleneb liiklusseadusest. Vabariigi Valitsuse liikluskomisjon on pidanud vajalikuks programmi kinnitamist Vabariigi Valitsuse poolt ning Eesti Reformierakonna ja Erakond Eesti 200 sõlmitud koalitsioonileppe 2025–2027 p 326 näeb ette programmi kinnitamise. Programm koosneb kahes t eraldiseisvast osast. T ekstiosast, mis katab ära kogu programmi kestuse (20 2 6– 20 3 5) , ja igal aastal uuendatavatest nelja-aastase kaetusega elluviimis kava dest . Võib eeldada, et igal aastal lisandub täiendavaid tegevusi ning tuleb teha muudatusi olemasolevate s . Elluviimis kava kooskõlastatakse ministeeriumitega, kes panustavad programmi rahaliselt või toetavate tegevustega ning selle kinnitab Vabariigi Valits use liikluskomisjon . Programm koosneb 6 . peatükist . 1 . Programmi strateegiline raamistik Esimeses peatükis antakse ülevaade LOP35 väljatöötamise ja elluviimise aluseks olevatest olulistest Euroopa Liidu ja siseriiklikest arengukavadest ning strateegilistest dokumentidest. 2. Liiklusohutusprogrammi eesmärk Programmi teise peatükiga seatakse liiklusohutusprogrammi strateegiline eesmärk ning alaeesmärgid. Liiklusohutusprogrammi eesmärk on liiklussurmade ja raskesti vigastatute arvu vähendamine selliselt, et aastate 2033 – 2035 keskmisena ei hukkuks liikluses üle 22 inimese ja raskesti vigastatute arv ei ületaks kolme aasta keskmise väärtustena 272 inimest aastas. Raskesti vigastatuks loetakse isikut, kes viibis haiglaravil üle 24-tunni. Perioodi 2026 – 2035 eesmär k põhine b pikaajalisel strateegilisel eesmärgil, et aastaks 2050 saavutada siht – liiklussurmadeta Eesti. Lisaks strateegilisele eesmärgile näeb programm ette kaks laste ja linnalise liikluse ohutusega seotud ambitsioonikat alaeesmärki. Alaeesmärk rõhuasetusega laste liiklusohutusele. Alla 16-aastaste laste liiklussurmade viimine 2035. aastaks nullini. Alaeesmärk rõhuasetusega liiklusohutusele asulates. Asulaliikluses hukkunud jalakäijate arvu viimine 2035. aastaks nullini. Strateegilised eesmärgid ja alaeesmärgid on kooskõlas Euroopa Liidu arengusuundadega, lähtutakse 2017. a Valletta deklaratsioonist ja 2018. a Euroopa Liidu poolt seatud eesmärgist, et 2050. a vähendada liiklussurmade ja raskesti vigastatute arvu liikluses peaaegu nullini. Liiklusohutusprogrammi eesmärk, et aastate 2033–2035 keskmisena ei hukkuks liikluses üle 22 inimese on ambitsioonikam, kui Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 ette näeb ( 30 hukkunut aastate 2033–2035 keskmisena). Liiklusohutusprogrammile seati ambitsioonikam eesmärk Vabariigi Valitsuse liikluskomisjoni poolt LOPi lähteülesannet püstitades. VV liikluskomisjon kaalus kolme võimalikkus stsenaariumi . Esimene stsenaarium lähtus Euroopa Liidus seatud nullvisiooni eesmärgist, st et 2050. aastal ei hukkuks Eestis liikluses enam ühtki inimest. Selle alusel arvutati strateegiliseks eesmärgiks, et Eestis ei tohi hukkuda aastate 2033–2035 keskmisena enam kui 22 inimest. Teine stsenaarium nägi ette hukkunute ja raskesti vigastatute arvu vähenemise 50% võrra võrreldes aastate 2023–2025 keskmisega, mis tähendas hinnanguliselt mitte rohkem kui 33 hukkunut kolme aasta keskmisena. Kolmas stsenaarium lähtus sellest, et Eestis jätkub liiklusohutusalane tegevus ligikaudu tänasega sarnases mahus ja täiendavaid meetmeid ei rakendata. Viimase stsenaariumi kohaselt oleks eeldatav hukkunute arv kolme aasta keskmisena 49. VV liikluskomisjon otsustas, et liiklusohutusprogrammi tulevikustsenaariumiks tuleb valida kõige ambitsioonikam eesmärk ehk olukord, kus meie liikluses ei hukuks enam kui 22 inimest aastate 2033–2035 keskmisena. Liiklusohutusprogrammi heakskiitmise järel viiakse Transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021–2035 seatud eesmärk liiklusohutusprogrammiga vastavusse, kui Transpordi ja liikuvuse arengukava avatakse muutusteks. LOP35 tulemuslikkuse hindamiseks võetakse kasutusele liiklusohutuse tulemusnäitajad, mis aitavad mõista liiklusohutust mõjutavaid tegureid, toetada tõenduspõhiste tegevuste rakendamist ja suunata ressursse valdkondadesse, kus riskid on kõrgemad ja senised arengud ei ole piisavad või mõju on kõige suurem . Tegevusnäitajad seatakse kaheksale põhilisele tegevussuunale: ohutu liikleja, ohutu kiirus, ohutu tee, ohutu sõiduk, ohutu töösõit, kiire ja tõhus abi pärast õnnetust, liiklusohutuse andmepõhine juhtimine ja kogukonna kaasamine liiklusohutusse. 3 Liiklusohu tusprogrammi põhimõtted Kolmandas peatükis kirjeldatakse liiklusohutusprogrammi põhimõtteid. LOP35 aluseks võetakse ohutu liiklussüsteemi põhimõte (ingl Safe System Approach ) , mis tunnistab inimlikku ekslikkust ja seab eesmärgiks, et ükski liiklusõnnetus ei lõpeks surma või raske vigastusega. Selleks tuleb kujundada andestav liiklussüsteem, mis suudab eksimusi taluda. Ohutu liiklussüsteem põhineb kuuel põhimõttel: 1) l iikluses surma või raskesti vigastada saamine ei ole aktsepteeritav ; 2) i nimesed teevad vigu ; 3) i nimkeha on haavatav ; 4) r isk on ennetatav ; 5) l iiklusohutus on ühine vastutus ; 6) o hutus on mitmekihiline . Lähtudes ohutust liiklussüsteemist, võimaldab see liikuda reaktiivsest tegutsemisest ennetava, tervikliku ja pikaajalise visiooni suunas. See loob raamistiku, mis aitab vähendada hukkunute ja raskesti vigastatute arvu, toetada säästvat liikumist, parandada elukeskkonda ning vähendada tekkitavat sotsiaalmajanduslikku kahju. Ohutul liiklussüsteemil on omakorda kuus omavahel tihedalt seotud komponenti: o hutu ja säästlik ruumiline planeerimine , ohutu taristu, ohutu kiirus, ohutu sõiduk, ohutu liikleja ning õnnetusjärgne abi. Ohutu liiklussüsteemi kujundamisel on igaühe vastutus liikluses tegutsemisel ja liikluse korraldamisel vältida inimese hukkumist ja raskesti vigastada saamist. Ükski inimene ei tohiks saada liikluses surma või raskelt vigastada, kui ta käitub ohutult, kasutab ohutut sõidukit, liigub ohutul kiirusel mööda ohutut teed. 4. Liiklusohutusprogrammi tegevussuunad Programmi neljandas peatükis on täpsemalt lahti kirjutatud programmi tegevussuunad. Tegevussuunad algavad ohutu tee rajamiseks vajaliku maakasutuse, planeerimise ja projekteerimise põhimõtetest. Rõhutatakse, et ohutus tuleb integreerida planeerimise varasesse faasi, et vähendada vajadust hilisemate leevendusmeetmete järele. Oluliseks peetakse liikluse rahustamist ja vähemkaitstud liiklejate turvalisuse tõstmist. Liikluskorraldus peab olema intuitiivne, keskkonda sobituv, eksimisruumi vähendav ja arvestama sõidukite arenguga. Rohkem leiavad kasutust infotehnoloogilised liikluskorralduse lahendused. Teede korrashoiu tegevussuunal peetakse oluliseks ohutuks liikmeliseks tingimuste loomist muutuvate ilmastiku- ja liiklusolude korral, toime tuleb tulla kliimamuutustega ning eelarveliste piirangutega. Kuna rongiliiklus intensiivistub ja sõidukiirused raudteel kasvavad, on programmis tähelepanu pööratud ka teedega samatasandilistele raudteeületuskohtadele. Oluliseks peetakse raudteeülesõitude varustamist tõkestussüsteemidega , ohtlikemates kohtades eritasandiliste ületuskohtade rajamise vajadust, ohutu sõidukiiruse kehtestamist raudteeülesõidule lähenemisel ja väljaspool selleks ettenähtud kohti raudtee ületamise tõkestamist. Suurulukitega seotud õnnetuste ärahoidmiseks nähakse programmis ette TEN-T teede projekteerimisel tarastamise vajadus ja ulukitele sobivate eritasandiliste läbipääsude rajamine. Ohutu sõiduki tegevussuuna eesmärk on kasvatada ohutumate sõidukite osakaalu ja arvestada isejuhtivate sõidukite kasutuselevõtuga seotud arengutega. Tähelepanu keskmesse tõuseb sõidukite tehniline seisukord ja turvalisusnõuete kontroll. Unustada ei saa ka küberturvalisuse riske järjest enam automatiseeritud sõidukite kasutusele võtmisel ja suuremate, raskemate kaubaveokite teedele lisandumise võimalusi, mikrosõidukite tehnonõudeid ja sõidukiomanike enda vastutust oma sõiduki nõuetele vastavuse kontrollimisel igapäevaselt. Ohutu kiiruse osas on LOP35 prioriteet vältida liiklussurmasid ja raskeid vigastusi läbi taristulahendus t e ja järelevalve . Eesmärgi saavutamiseks on oluline määrata ja rakendada piirkiirused kindlate põhimõtete kohaselt. Esiteks tuleb piirkiirused kehtestada inimeste haavatavuse järgi, see tähendab, et need põhinevad teadmistel inimese keha löögitaluvusest ja biomehaanikast . Teiseks aitavad ohutud piirkiirused vähendada ühiskonna kogukulusid. Kolmandaks põhimõtteks on, et enamik liiklejaid peab piirkiirust mõistlikuks ja mõistab, et erinevatel teedel on erinevad piirkiirused. Piirkiirused peavad veel arvestama muutuvate tee- ja ilmastikuoludega, sealhulgas reaalajas. Piirkiirusi toetavad teede projekteerimine, järelevalve, koolitus- ja teavitustegevus, aga ka ITS- ja sõidukitehnoloogia lahendused. Kui eri liiklejagruppide liikumiskiiruse vahe on suurem kui 30 km/h, siis peab ohutuse tagamiseks kaaluma eraldi taristut haavatavate liiklejate kaitseks. Liiklejate ohutuse tagamiseks ja madalamate kiiruspiirangute järgimise hõlbustamiseks võetakse kasut usele liiklust rahustavaid meetmeid (ringristmikke, teekitsendusi, šikaane , tõstetud ristmikke , nutikamaid tehnilisi lahendusi , automaatse järelevalve võimalusi jt). LOP35 siht on jõuda 2035. aastaks selleni, et igal teel on kehtestatud ohutu ja liiklejatele mõistetav kiirus ning juhid peavad sellest kinni. See tähendab, et igal teelõigul peaks suurim lubatud kiirus olema selline, mida tee geomeetria ja liikluskoosseis ohutult võimaldavad. Ohutute kiiruste määramine on keeruline ja aeganõudev protsess. See ei juhtu üleöö, seda viiakse ellu samm-sammult. Ohutute kiiruste kehtestamiseks on erinevaid võimalusi: 1. Alandada liiklusseadusega asulavälistel teedel suurim lubatud kiirus 90 km/ h-lt 80 km/ h-le ning tõsta kiirust liiklusmärkidega hea ohutustasemega teedel (näiteks kõik põhi- ja tugimaanteed). Nii on kiiruspiirangud määratud ka meie naaberriikides Soomes ja Rootsis ning ka Norras. 2. Alandada piirkiirus liiklusmärkidega seal, kus taristu ei toeta 90 km/h kiirusega ohutut liiklust (näiteks kõrvalmaanteed ja kohalikud maanteed). Kiirus km/h Norra Rootsi Soome Eesti 50 või alla 7 7,6 7 8,2 60 14,1 11,1 0,3 70 6,4 61,2 0,5 3,6 80 68,2 67,9 90 3,9 26 84,9 100 0,4 12,9 110 5,2 1,7 120 0,7 Tabel 2. Lubatud sõidukiiruste osakaalud Põhjamaadega võrreldes Kuna Eesti ühiskond ei ole veel valmis üldise piirkiiruse langetamiseks seadusega, näeb LOP35 ette ohutute kiiruste suunas liikumise läbi soovitusliku kiiruse. Ohutu liiklussüsteemi soovituslik kiirus on teetüüpi ja -parameetreid arvestav kiirus, mida võib taristu planeerija või teeomanik liikluskeskkonnast, tee- ja ilmastikuoludest lähtudes või muutteabega liiklusmärkidega kiirusjuhtimise korral suurendada või vähendada. LOP35 aastate 2026 – 2029 elluviimiskava eelnõus on kavandatud alustada ohutut ja liiklejatele mõistetavat kiiruse rakendamist kõrval- ja kohalike maanteede ohtlikes kohtades, mis on täna kõige madalama ohutustasemega. Näiteks: • kruusakattega teed; • mustkatte alla viidud endised kruusateed, millel puuduvad korralikud teepeenrad ja nähtavus on piiratud; • kitsad ja kurvilised asfaltteed, kus puudub teekattemärgistus või mahub vaid äärejoon; • kõrval- ja kohalikud maanteed, mis kulgevad läbi asulate või kus elumajad on väga lähedal sõiduteele; • kõrval- ja kohalikud maanteede lõigud, kus bussipeatused asuvad otse tee servas ja jalakäijad peavad ootama tee ääres. Põhimaanteed Tugimaanteed Kõrvalmaanteed Lubatud kiirus Asula- väline km Asula- sisene km Asula- väline km Asula- sisene km Asula- väline km Asula- sisene km 120 km/h 98 - - - - - 110 km/h 340 - - - - - 100 km/h 135 - - - - - 90 km/h 1 111 - 2 015 - 10 014 - 80 km/h 23 - 10 - 13 - 70 km/h 62 22 156 4 571 2 60 km/h 3 - 6 - 178 1 50 km/h 15 50 2 125 593 642 40 km/h - 2 1 3 56 30 Kuni 30 km/h - 1 1 1 138 27 Tabel 3. Riigiteedel lubatud kiirused seisuga november 2025 Kiiruse alandamist vajavate teelõikude ja kohtade väljaselgitamist alustatakse kõrvalmaanteedest . Aastatel 2026 – 2029 kavandatakse igal aastal üle vaadata kuni 2 500 kilomeetrit kõrvalmaanteid. Paljudel nendest kilomeetritest tekkib kiiruse alandamise vajadus, selgub analüüsi käigus. Kui sõidukiiruse alandamist vajavad kohad ja lõigud on välja selgitatud, vaadatakse üle piirangute omavaheline ühildumine, et tekiks mootorsõidukijuhile arusaadav ja loogiline süsteem. Välditakse lühikeste piirangulõikude või kohtpiirangute tihedat vaheldumist. Liikluskorraldusvahendite paigaldamist alustatakse kõige ohtlikematest kohtadest. Põhimaanteed (Tallinn–Tartu-Võru-Luhamaa, Tallinn–Pärnu-Ikla, Tallinn–Narva jt) jäävad sellest sammust välja – seal võib pigem vastupidi lubada kõrgemaid kiirusi, kui taristu seda võimaldab (nt 2+2 teed, kus on eraldusriba ja dünaamiline liiklusjuhtimine). Tugimaanteede sõidukiiruste ülevaatamine on kavandatud programmi kehtivuse teise poolde. Ohutu liikleja tegevussuunal peetakse oluliseks liikleja vastutuse, pädevuse ja teiste liiklejatega arvestamise tähelepanu keskmesse tõstmist. Samuti on olulised selged ja arusaadavad liiklusreeglid ning kommunikatsioon, mis suurendab ühiskonnas poolehoidu suuremale liiklusohutusele. Ohtliku liikluskäitumise ennetamisel tähtsustatakse tõenduspõhist lähenemist ja koostööd perekonna, kooli, töökoha, kogukonna ning laiemalt ühiskonna tasandil. Ennetustegevused peavad olema suunatud tulevikku ja tuleb arvestada sellega, et nende mõjud avalduvad sageli alles aastate pärast. Liiklushariduse eesmärgiks seatakse ohutut liiklemist toetavate hoiakute ja käitumise kujundamine juba varases eas ning nende toetamine kogu elu jooksul. Oluline on muuta liiklusharidus süsteemseks ja järjepidevaks ning hõlmata kõik vanusegrupid – lastest eakateni. Tõhus ja riskidele suunatud järelevalve keskendub süstemaatiliste rikkujate ohjamisele. Liikluses osaleb väike hulk kõrge riskiga juhte, kelle puhul ei ole olnud traditsioonilised järelevalve ja heidutuspõhised lähenemised tõhusad. Meetme eesmärk on välja selgitada süsteemsed rikkujad ja rakendada neile sobivaid mõjutusmeetmeid, et hoida ära uusi rikkumisi. Ohutusvarustuse kasutamine on ajas paranenud, siiski on suurenenud ohutusvarustust mittekasutanud hukkunute ja raskesti vigastatute arv. Suuremat tähelepanu vajab sõiduauto tagaistmel ja ühistranspordis turvavöö kasutamine. Oluline on ka vähemkaitstud liiklejate märgatavuse tõstmine, jalakäija puhul helkuri või valgusallika kasutamine, jalgratturil, mikrosõidukijuhil tulede kasutamine. Lisaks on mikrosõidukite korral oluline ka kiivri kasutamine. Liikluses tähelepanu hajumise meetme eesmärk on tõsta teadlikkust pealtnäha väikeste rikkumistega seotud tõsistest tagajärgedest. Tähelepanu segavate stiimulite vältimine ja keskkonnast eemaldamine pea b juhi ja jalakäija jaoks muutuma reegliks. Juhi terviseseisundi hindamisel tuleb keskenduda senisest rohkem juhtimisvõimekuse tuvastamisele ja vanemaealiste mootorsõidukijuhtide kognitiivse võimekuse hindamisele. Joobes juhtimist aitab vähendada tõhus alkoholipoliitika ning uimastite tarvitamise varajane märkamine ning toetavatele teenustele suunamine. Tegevussuunana tuuakse välja ka jalakäija, kui kõige suurem a ja ohustatum a liiklejate grup i , ohutus. Erilist tähelepanu tuleb pöörata ohututele jalgsi liikumise võimalustele, teeületamistele ja igapäevastesse sihtkohtadesse jõudmisele. Jalakäija kasutatav liiklusruum tuleb senisest enam kavandada ja rajada viisil, mis andestab liikleja eksimusi ja vähendab neist tingitud liiklusõnnetuste raskusastet. Talvel tuleb tagada jalakäijatele ohutu ja hästi ligipääsetav liiklusruum. Erilist tähelepanu pööratakse programmis laste ohutusele. Suurendada tuleb lasteasutuste ümbruse ja kogu koolitee ohutust. Lapsed vajavad turvaliselt liikluses osalemiseks järjepidavat õpet ja lapsevanemad oskusi laste juhendamiseks. Laste liiklusohutus on kodu, koolieelse lasteasutuse, kooli, kooli pidaja ja kogukonna vastutus . Oma panuse hea eeskujuna peavad andma kõik nii juhi, sõitja kui ka jalakäijana. Teine vanusegrupp, kellele erilist tähelepanu programmis pööratakse on eakad. Eakad on kasvav rahvastikurühm ning neil on vanadusega seotud vajadused ja ootused võrreldes tänapäeva eakatega ambitsioonikamad. Elanikkonna vananemisega seotud probleemistik jaguneb kaheks: eaka jalakäija ohutus ja eaka juhi eripäraga seonduv. Lähedased ja kogukond on need, kes ennekõike saaksid kõrvalt märgata eaka juhi sõidukijuhtimise võime langust. Otsus autojuhtimisest loobuda ei ole kerge. Eakas, kes soovib kõrge vanuseni autot juhtida, peab olema teadlik ja oskama toime tulla vanadusega kaasneva juhtimisvõimekuse vähenemisega. Jalgratturite ja mikrosõiduki juhtide ohutu liiklemise tagamiseks on oluline kujundada terviklik rattateede võrgustik ning see peab olema aastaringselt kasutatav. Jalgrattateed peavad olema turvalised ja omavahel ühendatud, viiksid olulistesse sihtkohtadesse ja pakuksid piisavaid turvalisis parkimisvõimalusi ja -laadimisjaamu. Tõsta tuleb mootorsõidukijuhtide teadlikkust jalgratturitest ja mikrosõidukijuhtidest, jalgrattur ja mikrosõiduki juht peavad teadvustama, et neil lasub enda ohutuse tagamise ja teistesse liiklejatesse vastutustundliku suhtumise kohustus. Tähelepanu pööratakse ka tulede ja kiivri kasutamisele, piirkiirustele, vanusepiirangule, mitmekesi sõitmisele. Ühe tegevussuunana leiab käsitlemist ka mootorratturite ohutus. Seda seetõttu, et mootorrattasõit on kõrge riskiga liikumisviis - mootorratturite hukkumise või raske vigastuse tõenäosus liiklusõnnetustes on kuni 40 korda suurem kui sama vahemaa autoga läbivatel inimestel. Mootorratturite ohutuse suurendamiseks on oluline soodustada vabatahtlikke koolitusprogramme, mis toetavad teadlikkust ja sõiduoskust. Ka märgatavuse ja ohutuse suurendamisel on oluline roll. Järelevalves tuleb keskenduda ohtliku käitumise ennetamisele ja ohutusnõuete järgmisele. Vajalik on ka teavitustöö, mis rõhutab vastastikust tähelepanelikkust ja liikluskultuuri paran da mist . Laiemalt mootorsõidukijuhtide ohutu käitumise kujundamisel on oluline pöörata tähelepanu algajate juhtide ettevalmistusele, mille keskmes on tehniliste oskuste kõrval ka hoiakute kujundamine, riskitaju arendamine ja oma võimete teadlik hindamine. Tõhustatakse ka järelevalvet koolitusasutuste ja eksamineerijate kvaliteedi üle. Sihiks on tagada, et autokooli lõpetanu saab liikluses iseseisvalt hakkama, liikleb ohutult ja vastutustundlikult. Mootorsõidukijuhtide ohutut käitumist mõjutavate faktoritena käsitletakse veel programmis sõidukiiruse, alkoholi, tähelepanu hajumise, turvavöö kasutamise, väsimuse, vaimse tervise ja ravimite tarvitamisega seotud ohtusid. Kuna ü le kolmandiku teedel juhtuvatest surmaga lõppenud liiklusõnnetustest on seotud sellega, et vähemalt üks liiklusõnnetuse osaline kasutab sõidukit tööülesande täitmiseks või on sõitja sellises sõidukis , on liiklusohutusprogrammi üheks tegevussuunaks v alitud ka töösõitude ohutuse tõstmine. Seni on organisatsioonide potentsiaal liiklusohutust mõjutada suures osas kasutamata. Avaliku sektori võimaluseks on eeskuju näitamine, kuidas organisatsioonid rakendavad avalike teenuste osutamise hangetel liiklusohutusse panustamist. Omavalitsustel on võimalik ühistranspordi- ja koolibussi teenuse ostmisel ning taksoteenuste osutamise tegevuslubade saamise ja säilitamise tingimustes näha ette nõuded liikluses riskide vähendamise ja liiklusreeglite täitmise kohta. Tööandjad saavad oluliselt liiklusriske vähendada, hankides ohutumaid ja juhiabisüsteemidega sõidukeid ning nähes ette nõuded töötajatele ja lepingupartneritele , rakendada standardi ISO 39001 nõudeid. Liiklusõnnetusse sattumisel on abi saamine ja selle osutamine elulise tähtsusega. Kiire ja asjakohane reageerimine õnnetustele ja ohtudele vähendab kahju nii inimestele, asjadele kui ka keskkonnale. Hädaolukorrale reageerimise parendamine võib aidata vältida liiklussurmasid ja elumuutvaid vigastusi. Oluline on ka igakülgse esmaabikoolituse säilitamine sõidukoolituse õppekavas ning teadmiste ja esmaabioskuste omandamise võimaluse pakkumine kõigile liiklejatele. Uuel kümnendil peab liiklusohutuse juhtimine muutuma ennetavaks. See tähendab, et sõltumata liiklusõnnetuste riskidest või nende puudumisest kogutakse ja arhiveeritakse taristu kohta kõik vajalikud andmed. Uue perioodi eesmärk on arendada integreeritud ja reaalajas toimiv andmete ökosüsteem, mis võimaldab ristkasutada erinevaid andmeallikaid, toetab proaktiivset otsustusprotsessi, võimaldab analüüsida liiklusohutuse arengut nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil ning toetab kohalikke omavalitsusi ja partnereid andmetel põhinevate otsuste tegemisel. Oluline on ka investeering digitaalsesse võimekusse, analüütilistesse tööriistadesse ning oskuste arendamisse. Eesmärk on kujundada dünaamiline ja õppiv ohutu liiklussüsteem, kus andmed ei ole pelgalt aruandluseks, vaid pidevaks täiustamiseks ja inimelude päästmiseks. Liiklusohutus ei ole üksnes riigi, kohalike omavalitsuste või ametkondade ülesanne – see sisaldab ka ühiskondlikku kokkulepet ja jagatud vastutust, mille kujundamises on oluline roll igal kogukonnal ja liiklejal. Kogukonnad tunnevad oma keskkonda kõige paremini – nad näevad riske, tajuvad muutusi ja märkavad kohti, kus olukord vajab muutust. Seetõttu on kogukondlikel algatustel oluline roll nii ohtude ennetamisel kui ka ohutu liikluskeskkonna kujundamisel. Mittetulundusühingud ja kodanikuühiskonna organisatsioonid saavad panustada programmi eesmärkide saavutamisse teavitustöö ja haridustegevuse, kogukondlike algatuste, vabatahtliku järelevalve ja kogemuspõhise nõustamise ning sihtrühmade toetamise kaudu. Ka koostöö ametkondade ja omavalitsustega on olulisel kohal. 5 . Liiklusohutusprogrammi elluviimise mõjud LOP35 viiendas peatükis tuuakse välja programmi elluviimise mõjud. Kuna t ranspordivaldkonnas võtavad olulised reformid ja investeeringud aega aastaid , siis on oluline, et muutuste protsess oleks korraldatud selliselt, et säiliks pikaajaline visioon, strateegilised eesmärgid ning kavandatud tegevused, mis võimaldavad jätkata teekonda ohutu liiklussüsteemini ka valitsuskoalitsioonide vahetumistel. Liiklusohutusprogramm viiakse ellu igal aastal uuendatavate nelja-aastaste elluviimiskavade kaudu. Elluviimiskava maksumus moodustub tegevuste rakendamiseks riigieelarves ette nähtud ministeeriumite, ametite ja kohalike omavalitsuste vastutusel olevate rahastuse saanud tegevuste kogukulust. Täpsem elluviimiskava maksumuse prognoos koostatakse igal aastal riigieelarve planeerimise käigus. Elluviimiskava tegevusi viiakse ellu riigieelarve vahenditest, sealhulgas Euroopa struktuurfondide meetmetest ning teistest välisvahenditest . Mõjuhinnangus tuuakse välja meetmete ja tegevuste kogumid ja nende mõju hukkunute arvu hinnangulisele vähendamisele aastaks 2035. Asulaliikluses jalakäijate hukkumist vähendava te tegevus tega väheneb hukkunute arv 2035. aastaks 12 hukkunu võrra. Alla 16-aastaste laste liikluses hukkumist vähendavad tegevused aitavad ära hoida 10 hukkunut, süstemaatiliste rikkujate mõjutussüsteem 7 hukkunut nagu ka liiklusohtlike kohtade likvideerimine. 6 hukkunut aitab säästa t eelõigu läbimise keskmise kiiruse mõõtmine 1000 kilomeetril ja automaatjärelevalve liikide laiendamine . Ohutute sõidukiiruste kehtestamine maanteedel võimaldab ära hoida 5 inimese hukkumist ja raudteeülesõitude ohutustamine hinnanguliselt 3 hukkunut. Otsesed ja mõõdetavad mõjud moodustavad vaid osa üldisest mõjude spektrist. Tegelik liiklusohutuskasu ulatub kaugemale arvutuslikust mõjust, kuna mitmete tegevuste puhul ei ole kvantitatiivset mõju võimalik täpselt hinnata ning osa mõjudest realiseerub kaudselt ja pikema aja jooksul. 2024. a jooksevhindades moodustas ühest liiklussurmast tekitatud keskmine kahju ühiskonnale 3 156 993 eurot (sisaldades ravikulusid, tootlikkuse vähenemist, matusekulusid ja riskiväärtust) ja vigastatust tekitatud keskmine kahju 41 193 eurot (sisaldades ravikulusid, tootlikkuse vähendamist, riskiväärtust). LOP35 eesmärkide saavutamine võimaldab ära hoida riigi sotsiaalmajanduslikku kahju ca 800 miljonit eurot ja hoida inimeste elusid. 6. Liiklusohutusprogrammi juhtimiskorraldus Programmi kuues peatükk kirjeldab selle juhtimiskorraldust. LOP35 kinnitab Vabariigi Valitsus, kelle ülesanne on liiklusohutuspoliitika väljatöötamine. Vabariigi Valitsuse nõustamiseks on moodustatud Vabariigi Valitsuse liikluskomisjon, kelle ülesanneteks on valdkonna tegevuste koordineerimine, Vabariigi Valitsuse nõustamine ja ettepanekute tegemine liiklusohutusega seotud küsimuste lahendamiseks ja liiklusohutuse strateegiliste eesmärkide ja prioriteetide seadmine ning lisanduva ülesandena liiklusohutusprogrammi elluviimiskavade heakskiitmine. Vabariigi Valitsuse liikluskomisjoni esimees (taristuminister) esitab iga aasta 1. juuliks Vabariigi Valitsusele ülevaate komisjoni kinnitatud elluviimiskavade tegevustest, nende täitmisest ning ettepanekud, koos liikluskomisjoni soovitustega, täiendavate tegevuste kohta, mis eeldavad riigi eelarvestrateegiast sihtotstarbelisi lisavahendeid või valitsuse tasandi otsuseid. 2031. aastal plaanitakse teha programmi vahehindamine. Vabariigi Valitsus võib eesmärkides ja elluviimiskavas teha muudatusi, kui leitakse, et soovitud mõju ei saavutata või puuduvad vastava tegevusmeetme ettepaneku rakendamise eeldused. LOP35 täitmise lõpparuanne koostatakse hiljemalt 2036. aastal. Elluviimiskavade eelarveline rakendamine toimub valitsusasutuste TERE programmide raames. Teised LOP35 osalejad viivad programmi ellu kooskõlastatud kava alusel. LOP35 tegevused kaetakse neli aastat kestva elluviimiskavaga. Elluviimiskava on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ning on rulluv, mis tähendab, et igal aastal lisandub elluviimiskava juurde üks planeeritav aasta. Planeeritava aasta uutele tegevustele lisatakse eelduslik mõjuhinnang seoses liikluses hukkunute ja vigastatute arvu vähenemise ning elluviimiseks vajamineva rahalise kulu kohta. Elluviimiskava kooskõlastatakse ministeeriumitega ja kiidetakse heaks Vabariigi Valitsuse liikluskomisjonis . Aastate 2026 – 2029 hinnanguline rahastamisvajadus on 94 ,4 miljonit eurot sh 39, 2 miljonit eurot liiklusohtlike kohtade ümberehitamiseks . Ku i esimese nelja aasta elluviimiskava maksumuse prognoosis nimetatud vajadust ei ole võimalik täies mahus rahastada , siis programmi elluviimisel tehakse eesmärkide saavutamiseks valikuid, lähtudes riigieelarvest ning Euroopa Liidu vahendite kasutusvõimalustest ja piirangutest. Lisavahendite võimalus tegevuste elluviimiseks sõltub majandusarengust ja eelarvepoliitilistest valikutest. 3. P rogrammi ettevalmistamise protsess Programmi koostamis t juhtis Transpordiamet, kes moodustas 2024. a juunis asutuste ülese töögrupi. Transpordiamet kaasas LOP35 koostamisse Kliimaministeeriumi, Justiits- ja Digiministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Riigiprokuratuuri, Häirekeskuse, Politsei- ja Piirivalveameti, Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ameti Tööinspektsiooni, Autoettevõtete Lii du , Bolt Drive Eesti, CityBee Eesti, Eesti Autokoolide Lii du , Eesti Linnade ja Valdade Lii du , Eesti Perearstide Selts i , Elmo Rent AS i , Euroopa Liiklusohutuse N õukogu ( ETSC ) , Liikluskindlustuse Fond i , Liikluskoolitajate Lii du , Miltton New Nordics i , OÜ Stratum , Pärnu Linnavalitsus e , Sisekaitseakadeemia, Soome Transpordi- ja Sideameti ( Trafic o m ), Tallinna Linnavalitsus e , TalTech i , Tartu Linnavalitsus e , Tuul Mobility O Ü ja Tõuksimaailm a . Avalikkus sai oma ideid LOP35 koostamisse esitada läbi Transpordiameti kommunikatsioonikanalite. Transpordiameti k o dulehel avaldatud veebirakenduse kaudu esita ti 296 ettepanekut ja Face b ooki vahendusel 78 ettepanekut. 215 ettepaneku t käsitlesid ohutu liiklej a meedet, 102 ohutu teega seonduvaid tegevusi ja 36 ettepanekut olid seotud ohutu kiiruse kehtestamisega. Liiklejate ettepanekutega arvestati tervikteksti koostamisel nii suures ulatuses, kui võimalik. Need andsid tuge ja toetust kavandatavatele tegevustele. Siiski leidus ka ettepanekuid, mis olid töökorraldusliku iseloomuga, mille tulem ei olnud mõõdetav või ei andnud iseseisva tegevuse mahtu välja või puudutasid liikleja teekonnale jäävat liikluskorraldust.. Kantar Emor viis 2025. aasta mais läbi sõiduki juhtimise tähelepanu häirivate tegevuste ja turvavarustuse kasutamise uuringu Eesti elanike seas , mille raames uuriti avali k ku arvamust olulise mõjuga liiklusohutustegevuste kohta , nt automaatne järelevalve, piirkiiruste langetamine, liiklusrikkumiste arvestamine kogumina, keskmise sõidukiiruse mõõtmine. Koguvalim oli 1724 vastajat. Uuringu sihtrühmaks olid Eesti täisealised elanikud. Valim oli 18+ elanikkonna suhtes esinduslik ning uuringu põhjal saab teha üldistusi Eesti elanike kohta. Enam kui pool küs i tletutest nõustu s piirkiiruse langetamisega asulavälistel teedel nendes kohtades, mis on liiklusohtlikud . Asulasiseste teede osas nõustub valdav osa (5 5 %) piirkiiruse langetamisega piirkondades, kus on suurem hulk jalakäijaid ja nõrgemaid liiklejagruppe . Korduvrikkujate le karmimate meetmete kohaldamis ele väljendas toetust 7 0 % autojuhtidest. 86% autojuhtidest on pigem või täielikult nõus sellega, et keskmise sõidukiiruse mõõtmine teelõigul mõjutaks neid hoiduma piirkiiruse ületamisest. 71% autojuhtidest ütleb ka, et neid see oluliselt ei häiriks ning 59% tunneks end sõites turvalisemalt. Valdav osa k ü sitletutest pooldas automaatse järelevalve rakendamist liiklusrikkumiste osas . Juhtimisvõime k use hindamist tervisekontrolli käigus pidas vajalikuks 8 6 % vastanutest. Alkoluku kasutamine alternatiivkaristusena juhtimi sõ iguse äravõtmisele avaldas poolehoidu valdav o sa (67%) autojuhtidest. 4 . E elnõu kooskõlastamine Programmi eelnõu esitat i kooskõlastamiseks Siseministeerium ile , Sotsiaalministeerium ile , Rahandusministeerium ile , Haridus- ja Teadusministeerium ile , Justiits- ja Digiministeerium ile , Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Riigikantselei le ja arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Eelnõule laekunud muudatusettepanekud ja nendega arvestamise on kajastatud lisas 1. Kuldar Leis T aristuminister LIIKLUSOHUTUSPROGRAMM 2026 – 2035 2 LIIKLUSOHUTUSPROGRAMM 2026 – 2035 KAVAND Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Liiklusohutusprogrammi strateegiline raamistik 4 Liiklusohutusprogrammi eesmärk 6 Liiklusohutusprogrammi põhimõtted 10 Liiklusohutusprogrammi tegevussuunad 13 Liiklusohutusprogrammi elluviimise mõjud 30 Liiklusohutusprogrammi juhtimiskorraldus 33 Foto: Transpordiamet 3 LIIKLUSOHUTUSPROGRAMM 2026 – 2035 KAVAND Sissejuhatus Liiklusohutusprogrammi keskne siht on järjepidevalt vähendada inimeste liiklusõnnetuses hukkumist ja raskesti vigastada saamist. Programmi koostamine tuleneb liiklusseaduse § 5 sätestatust. Liiklusohutusprogramm 2026 – 2035 (edaspidi LOP35) on eelmise samanimelise programmi jätk, mis seab liiklusohutuse sihid järgnevaks kümneks aastaks. Programmi põhifookuses on hukkunute ja raskesti vigastada saanutega liiklusõnnetuste vähendamine, et 2050. aastaks saavutada siht – liiklussurmadeta Eesti. Aastaks 2035 soovime kolme aasta keskmisena Peame toime tulema ühiskonna vananemisega vähendada liiklussurmade arvu 22 inimeseni seotud muutustega, uute tehnoloogiliste suun- ning raskesti vigastatute arvu 272 inimeseni. Iga dumuste ja jagamismajanduse plahvatusliku inimese liikluses hukkumist ja raskesti vigastada arenguga kaasnevaga. Eesmärki ei ole võimalik saamist tuleb ja saab vältida. Püstitatud eesmärgi saavutada ühe meetmega, vaid selleks on vaja saavutamine eeldab ühiskonna kui terviku pühen- laia valikut meetmetest ja tegevustest. Keskse- dumist, kus vastutus lasub nii igal üksikliiklejal kui teks tegevusteks saavad olema ohutu sõidu- ka riigil oma pädevusvaldkonnas. kiiruse saavutamine, alkoholi- ja uimastite mõju all juhtimise vähendamine, sõidu ajal tähelepanu Pidades silmas eesseisvaid väljakutseid, on hajutavate tegevuste vältimine ning et inimesed oluline teadvustada liiklusohutuse laiemat tähen- hakkaksid ka liikluses järgima neid väärtusi, mida dust ja mõju kõigile inimestele. Liiklusohutuse me ühiselt tähtsaks peame. väärtus avaldub inimeste elu ja tervise kaitsmise, ühiskonna heaolu, keskkonna kaitsmise, tehno- Programm toetub Eesti pikaajalistele eesmärki- loogia arengu ja õigussüsteemi toimimise kaudu. dele, Euroopa Liidu suundadele ja rahvusvahelis- tele kokkulepetele ning rõhutab koostöö olulisust Programmi prioriteedid on vähekaitstud liiklejad, – nii riigi, omavalitsuste, kogukondade kui igaühe käitumisharjumuste muutmine ja jätkusuutliku tasandil. liikluskultuuri tõus, kõrge riskitasemega olemas- oleva taristu ajakohastamine ja sellel liiklemise LOP35 hõlmab ministeeriumide, ametite ja kõigile ohutumaks ja ligipääsetavaks muutmine omavalitsuste liiklusohutusega puutumuses ning uute liikumisviiside ohutu integreerimine olevaid ülesandeid. Programmi elluviimist juhib olemasolevasse liikumisruumi. Kliimaministeerium. 4 LIIKLUSOHUTUSPROGRAMM 2026 – 2035 KAVAND 1. Liiklusohutusprogrammi strateegiline raamistik Foto: Martin Siplane / Transpordiamet  KAVAND LIIKLUSOHUTUSPROGRAMMI 5 LIIKLUSOHUTUSPROGRAMM 2026 – 2035 STRATEEGILINE RAAMISTIK Programmi väljatöötamiseks ja elluviimiseks on olulised järgmised Euroopa Liidu ja siseriiklikud seisukohad ning valdkondlikud arengukavad ning muud riiklikud dokumendid. RAHVUSVAHELISED: 1. Euroopa Komisjoni teatis „LIIKUVUS EUROOPAS. Säästev liikuvus Euroopas – ohutu, ühendatud ja keskkonnahoidlik“¹ 2. Valletta deklaratsioon² 3. 2020. aasta säästva ja aruka liikuvuse strateegia³ 4. Liiklusohutuspoliitika raamistik aastateks 2021-20304 5. Euroopa Komisjoni liiklusohutuse pakett5 6. Euroopa Parlamendi resolutsioon EL-i linnalise liikumiskeskkonna raamistiku kohta6 SISERIIKLIKUD SEISUKOHAD JA VALDKONDLIKUD ARENGUKAVAD: 1. Eesti 2035 2. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 3. Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 4. Noortevaldkonna arengukava 2021-2035 5. Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 6. Riigikaitse arengukava 2022-2030 7. Sidusa Eesti arengukava 2030 8. Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 9. Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 10. Üleriigiline planeering „Eesti 2050” (koostamisel) MUUD DOKUMENDID: 1. Riigikontrolli „Liiklusohutus maanteedel ja raudteel“ auditiaruanne 2. Eesti rattastrateegia 2040 3. Eesti tänavagiid (koostamisel) ¹ eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52018DC0293 ² https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-9994-2017-INIT/et/pdf ³ https://transport.ec.europa.eu/transport-themes/mobility-strategy_en 4 https://transport.ec.europa.eu/system/files/2021-10/SWD2190283.pdf 5 https://transport.ec.europa.eu/news/european-commission-proposes-updated-requirements-driving-licences-and-better-cross-border- 2023-03-01_en 6 https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2023-0130_ET.pdf  6 LIIKLUSOHUTUSPROGRAMM 2026 – 2035 KAVAND 2. Liiklusohutusprogrammi eesmärk Foto: Martin Siplane / Transpordiamet  KAVAND 7 LIIKLUSOHUTUSPROGRAMM 2026 – 2035 LIIKLUSOHUTUSPROGRAMMI EESMÄRK 2.1. Strateegiline eesmärk ja alaeesmärgid Liiklusohutusprogrammi eesmärk on liiklussurmade ja raskesti vigastatute arvu vähendamine selliselt, et aastate 2033–2035 keskmisena ei hukkuks liikluses üle 22 inimese ja raskesti vigastatute7 arv ei ületaks kolme aasta keskmise väärtustena 272 inimest aastas. Perioodi 2026–2035 eesmärgid põhinevad pikaajalisel strateegilisel eesmärgil, et aastaks 2050 saavutada siht – liiklussurmadeta Eesti. Lisaks strateegilisele eesmärgile näeb programm ette kaks laste ja linnalise liikluse ohutusega seotud väärtuspõhist alaeesmärki. Alaeesmärk rõhuasetusega laste Alaeesmärk rõhuasetusega 1. liiklusohutusele. 2. liiklusohutusele asulates. Alla 16-aastaste laste liiklussurmade Asulaliikluses hukkunud jalakäijate viimine 2035. aastaks nullini. arvu viimine 2035. aastaks nullini. Liikluses hukkunute ja raskesti vigastada saanute vähendamiseks strateegilise eesmärgi poole liiku- miseks on arvväärtused kolme aasta keskmistena8 välja toodud joonisel 1. 500 454 438 Programmi eesmärk, kolme aasta keskmine 450 420 400 381 400 363 345 350 327 309 291 300 272 250 200 150 100 64 63 59 54 48 42 36 31 27 50 24 22 0 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 Hukkunud Raskesti vigastatud Joonis 1. Liiklussurmade ja raskesti vigastatute arvu vähendamise kolme aasta keskmised arvväärtused 7 Raskesti vigastatuks loetakse isikut, kes viibis haiglaravil üle 24-tunni. 8 2025. aasta hukkunute ja raskesti vigastatute arvuna kasutati prognoositud väärtusi.  KAVAND 8 LIIKLUSOHUTUSPROGRAMM 2026 – 2035 LIIKLUSOHUTUSPROGRAMMI EESMÄRK 2.2. Strateegilise eesmärgi ja alaeesmärkide seos Euroopa arengusuundadega 2017. aasta märtsis vastu võetud Valletta Euroopa Parlament ja nõukogu kiitsid eesmärgid deklaratsioonis liiklusohutuse kohta võtsid heaks. Nende eesmärkide saavutamiseks EL-i liikmesriikide valitsused kohustuse tugines komisjon oma liiklusohutuspoliitikas vähendada liiklusõnnetuses hukkunute ja EL-i nn ohutu liiklussüsteemi põhimõttele (ingl. raskesti vigastatute arvu. Komisjoni kutsuti Safe System approach). EL-i uus õigusraamistik üles „valmistama 2020. aastale järgnevaks hõlmab nii liikmesriikidele suunatud siduvaid kümnendiks ette uus liiklusohutuse poliitika- õigusakte kui ka soovitusi. Selle esmane eesmärk raamistik, sealhulgas hindama liiklusohutuse on tegeleda õnnetuste põhjustega terviklikumalt, vallas saavutatud tulemusi, võttes arvesse käes- luues kaitsekihid, millega tagatakse, et juhul, kui olevas deklaratsioonis seatud sihte ja eesmärke“. üks turvalisust loov komponent ei toimi, korvab Riigid kohustusid seadma eesmärgiks vähendada selle teine. raskesti vigastatute arvu EL-is 2030. aastaks poole võrra võrreldes 2020. aasta näitajatega. Säästva ja aruka liikuvuse strateegia – Euroopa transpordivaldkonna edasise arengu suunad 2018. aastal seadis EL eesmärgi9 vähendada (2021) seab liiklusohutuse kontekstis priori- liiklussurmade ja raskesti vigastuste arvu poole teediks vähemkaitstud liiklejate10 hukkumise ja võrra ning jõuda 2050. aastaks nulli lähedale. raskesti vigastada saamise vähendamise. 2.3. Liiklusohutusprogrammi tulemusnäitajad Liiklusohutuse tulemusnäitajate kasutamine võimaldab hinnata rakendatavate meetmete tule- muslikkust ja jälgida arengut LOP35 seatud eesmärkide suunas. Tulemusnäitajad aitavad paremini mõista liiklusohutust mõjutavaid tegureid, toetada tõenduspõhiste tegevuste rakendamist ja suunata ressursse valdkondadesse, kus riskid on kõrgemad, senised arengud ei ole piisavad või mõju on kõige suurem. Aastatel 2026–2035 kasutatakse tabelis 1 toodud näitajaid11. Selline „põhjus-tagajärg“ loogika aitab nihutada fookuse üksnes tagajärgedelt – nagu hukkunud ja raskesti vigastatud – õnnetuste tekke põhjustele. Liiklusohutuse tulemusnäitajate perioodiline seire aitab mõista, mida tuleb mõjutada kavandatud eesmärkide saavutamiseks. 9 eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52018DC0293 10 Jalakäija, jalgrattur, kergliikuri- ja pisimopeedi juht, mootorrattur. 11 Tabelis on esitatud kasutatavate tulemusnäitajate koondnimekiri. Algtasemed fikseeritakse 2026. aastal 2025. aasta tulemuste põhjal.  KAVAND 9 LIIKLUSOHUTUSPROGRAMM 2026 – 2035 LIIKLUSOHUTUSPROGRAMMI EESMÄRK Tabel 1. Liiklusohutusprogrammi tulemusnäitajad12 Tegevussuund Märksõna Tulemusnäitaja Piirkiirust järgivate mootorsõidukijuhtide osakaal KIIRUS Kiirusjärelevalve (mehitatud + automaatne) maht Automaatse järelevalvega varustatud mõõtepunktide arv Sõidukit vaid kainelt juhtinute osakaal KAINUS Kainete juhtide osakaal kõigist liiklusjäelevalve käigus kontrollitutest TÄHELE- Mobiiltelefoni mitte kasutavate sõidukijuhtide osakaal PANELIKKUS Reguleerimata ülekäigurajal jalakäijale teed andvate sõidukijuhtide osakaal HOOLIVUS Maanteel jalgratturiga ohutut külgvahet pidavate sõidukijuhtide osakaal Ohutu liikleja Keelavat foorituld järgivate sõidukijuhtide osakaal SEADUS- Raudteeülesõidukohal punast foorituld / tõkkepuu asendit järgivate sõidukijuhtide KUULEKUS osakaal Punast foorituld järgivate jalakäijate osakaal Turvavöö või laste turvavarustuse kasutajate osakaal Jalgratast või mikrosõidukit13 juhtides kiivrit kandvate täiskasvanute osakaal TURVA- Jalgratast või mikrosõidukit juhtides kiivrit kandvate laste osakaal VARUSTUS Jalgratta ja mikrosõidukiga sõites tulede olemasolu ja nende kasutajate osakaal Pimeda ajal helkurit kandvate jalakäijate osakaal Ohutu kiirus KIIRUS Ohutute piirkiirustega teede ja tänavate osakaal Mootorsõidukite läbisõidu osakaal teedel, mis vastavad sätestatud ohutustasemele Hea ohutustasemega jalakäijate ülekäigukohtade osakaal Ohutu tee TARISTU Hea ohutustasemega kooli ümbruste osakaal Dünaamilise liiklusjuhtimise lahendusega kaetud teedevõrgu pikkus Tõkkepuuga varustatud raudteeületuskohtade osakaal Ohutu sõiduk SÕIDUK Esmaregistreeritud mootorsõidukite osakaal, mis vastavad sätestatud ohutuskünnisele14 OHUTUS- Liiklusohutuse juhtimise standardiga ISO 39001 sertifitseeritud ettevõtete, asutuste ja Ohutu töösõit KULTUUR organisatsioonide arv Kiire ja tõhus abi pärast HÄDAABI Hädaabikõnest päästeteenistuse õnnetuskohale saabumise aeg õnnetust Liiklusohutuse andmepõhine ANDMED Raskesti vigastatud on jooksvalt juhtumi põhiselt eristatavad kõikidest vigastatutest juhtimine Kogukonna kaasamine KOGUKOND Kogukonna kaasamisele suunatud vabakonna projektide arv aastas liiklusohutusse ¹² Võimalusel kasutatakse olemasolevaid andmeallikaid. ¹³ Mikrosõiduk on ühe inimese vedamiseks ette nähtud istekohata elektri jõul liikuv sõiduk (kergliikur), tasakaaluliikur ja pisimopeed. Välis- tatud ei ole, et siia lisandub veel uusi elektrilisi sõidukeid, mille veosüsteem vastab eelnimetatud vahenditele kehtestatud nõuetele. ¹4 Uute registreeritud sõiduautode osakaal, mille EuroNCAP ohutushinnang on sama või üle kokkulepitud taseme (4+).  10 LIIKLUSOHUTUSPROGRAMM 2026 – 2035 KAVAND 3. Liiklusohutusprogrammi põhimõtted Foto: Martin Siplane / Transpordiamet  KAVAND 11 LIIKLUSOHUTUSPROGRAMM 2026 – 2035 LIIKLUSOHUTUSPROGRAMMI PÕHIMÕTTED 3.1. Ohutu liiklussüsteem Traditsiooniline liiklusohutuse käsitlus keskendub liikluskultuurile ja inimeste hoolivamale käitumisele. Ohutu liiklussüsteemi aluseks on andestav lähenemine, mis tunnistab inimlikku ekslikkust ja seab eesmärgiks, et ükski liiklusõnnetus ei lõpeks surma või raske vigastusega. Selleks tuleb kujundada n-ö andestav liiklussüsteem, mis suudab eksimusi taluda. Ohutu liiklussüsteem põhineb kuuel aluspõhimõttel: Liikluses surma või raskesti vigastada saamine ei ole aktsepteeritav, s.t nullsallivus liiklussurmade ja raskete vigastuste suhtes. Liiklejatel on õigus liigelda ohutult. Inimesed teevad vigu, mis võivad viia liiklusõnnetusteni. Liiklussüsteem peab olema kujundatud selliselt, et inimlikud eksimused ei viiks traagiliste tagajärgedeni. Inimkeha on haavatav, liiklussüsteem peab arvestama inimese piiratud võimetega taluda liiklusõnnetuses tekkivaid jõude. Risk on ennetatav, s.t. eesmärk on ennetada surmaga või raskesti vigastatuga lõppevaid liiklusõnnetusi. Ohutus liiklussüsteemis tuvastatakse ja kõrvaldatakse potentsiaalsed ohud juba enne, kui need põhjus- tavad raskeid liiklusõnnetusi. Liiklusohutus on ühine vastutus, s.t. vastutus ohutu liiklussüsteemi eest on jagatud poliitikakujundajate, avaliku sektori, teeomanike, liiklejate ja teenusepakkujate vahel. Iga liikleja on kohustatud käituma liikluses hoolikalt ning järgima kehtivaid liiklusreegleid. Ohutus on mitmekihiline. See tagab ohutuse ka siis, kui üks süsteemi võtmekomponent veab alt. Ohutus liiklussüsteemis toimivad kõik komponendid samal ajal. Need peavad toimima kooskõlas, et saavutada suurem koondmõju ning tagada liiklejate kaitse ka juhul, kui mõni süsteemi osa ei toimi ootuspäraselt. Eesti liiklusohutus vajab uut kvaliteedihüpet. Lähtudes ohutust liiklussüsteemist, võimaldab see liikuda reaktiivsest tegutsemisest ennetava, tervikliku ja pikaajalise visiooni suunas. See loob raamis- tiku, mis aitab vähendada hukkunute ja raskesti vigastatute arvu, toetada säästvat liikumist, paran- dada elukeskkonda ning jõuda lähemale nullvisiooni põhimõtetele. 3.2. Ohutu liiklussüsteemi osad Ohutu liiklussüsteem, mille suunas liiklusohutusprogrammi raames tuleb järjekindlalt liikuda, koosneb kuuest omavahel seotud komponendist: 1.1. Ruumiline planeerimine põhineb elukeskkonna parendamise põhimõttel, sh ka riskide 1. ennetamisel ja ärahoidmisel. OHUTU JA SÄÄSTLIK RUUMI- 1.2. Ohutus saab alguse kõiki liikumisviise arvestavast ruumilisest planeerimisest. LINE PLANEERI- MINE 1.3. Säästlik ja multimodaalne terviklik liikuvussüsteem peab olema igas elemendis ohutu selle kasutajale vanusest ja erivajadustest sõltumata. 2.1. Taristu kavandamise, ehitamise ja haldamise standardid arvestavad kõikide liiklejate ohutus- ja liikuvusvajadusega, seades ohutuse esikohale. Modaalnihke suunamisel tuleb 2. kõigepealt arvestada ohutusega. OHUTU 2.2. Taristu kavandamine ja haldus arvestab liiklejate haavatavusega. TARISTU 2.3. Taristu haldamisega tegelevate partnerite rollid on selgelt määratletud. 2.4. Liiklejate liikide eraldatuse vajadus peab lähtuma ohutuse tagamise nõuetest. 2.5. Taristu peab ennetama liiklejate eksimusi.  KAVAND 12 LIIKLUSOHUTUSPROGRAMM 2026 – 2035 LIIKLUSOHUTUSPROGRAMMI PÕHIMÕTTED 3.1. Piirkiirused arvestavad inimkeha haavatavust, et inimesel mõjuvad kokkupõrkejõud 3. jääksid allapoole inimkeha taluvuspiiri. OHUTU 3.2. Kiirusepiirangud on põhjendatud, usaldusväärsed ja liiklejatele arusaadavad. KIIRUS 3.3. Taristu lahendused, liiklusjärelevalve, juhtide teadlikkuse tõstmine ja nüüdisaegsed sõidukite tehnoloogiad toetavad sätestatud kiiruspiiranguid. 4.1. Liikluses kasutatavad sõidukid, sh nende ohutusfunktsioonid peavad vastama 4. registreerimise, kindlustamise ja perioodilise tehnoülevaatuse nõuetele. 4.2. Mootorsõidukid on varustatud aktiivsete ja passiivsete ohutussüsteemidega, mis OHUTU SÕIDUK kaitsevad sõidukikasutajaid ja vähemkaitstud kaasliiklejaid. 4.3. Mikrosõidukitele15 ja innovaatilistele sõidukitele kehtivad ohutusstandardid. 5.1. Liiklejate eksimusi ennetatakse, pakkudes neile süsteemset liiklusharidust ja selget teavet kehtivate nõuete kohta. 5. 5.2. Liiklejate käitumine püsib turvalistes piirides tänu kooskõlaliselt toimivale seadusandlusele, teadmistele, hoiakutele, järelevalvele, taristule, sõidukitehnoloogiale ja OHUTU liiklejate endi tegevusele. LIIKLEJA 5.3. Transpordiettevõtted ja ametiasutused (sh era- ja avaliku sektori sõidukipargi haldajad) vastutavad selle eest, et nende sõidukijuhid järgiksid kehtivaid liiklusreegleid. 5.4. Liiklejad kasutavad enda kaitseks asjakohast turvavarustust. 6. 6.1. Liiklejate esmaabi oskused. 6.2. Koordineeritud ja kiire meditsiiniline reageerimine ja liiklusõnnetuse tagajärgede ÕNNETUS- likvideerimine. JÄRGNE ABI 6.3. Sobiv varustus ja vastavasisuline väljaõpe kiirabil, haiglatel ja taastusravi teenusepakkujatel. Joonis 2. Ohutu liiklussüsteem Iga inimese liikluses hukkumist ja raskesti vigastada saamist tuleb ja saab vältida. See on igaühe vastutus liikluses tegutsemisel ning riigi roll liikluse korraldamisel. Eesti liiklus muutub pidevalt ja järg- neva kümnendi jooksul võivad muutused olla väga drastilised, eriti seoses uute tehnoloogiate kiire tulekuga. Kõiki tulevikumuutusi ei ole võimalik ennustada, siiski ei tohiks liikluses ükski inimene saada surma või raskesti vigastada olukorras, kui ohutult käituv liikleja kasutab ohutut sõidukit ja liigub ohututel kiirustel mööda ohutuid teid. ¹5 Mikrosõiduk on ühe inimese vedamiseks ette nähtud istekohata elektri jõul liikuv sõiduk (kergliikur), tasakaaluliikur ja pisimopeed. Välis- tatud ei ole, et siia lisandub veel uusi elektrilisi sõidukeid, mille veosüsteem vastab eelnimetatud vahenditele kehtestatud nõuetele.  13 LIIKLUSOHUTUSPROGRAMM 2026 – 2035 KAVAND 4. Liiklusohutusprogrammi tegevussuunad Foto: Päär Keedus / Transpordiamet  KAVAND 14 LIIKLUSOHUTUSPROGRAMM 2026 – 2035 LIIKLUSOHUTUSPROGRAMMI TEGEVUSSUUNAD Tõhus ja ohutu transpordisüsteem eeldab kõigilt vastutustundlikku ja arvestavat osale- mist. Liiklus erinevatel teedel ühendab endas auto-, jalg- ja mootorratta-, mikrosõiduki juhtimise ning jalgsi liikumise. Liiklejate vahel on suured erinevused nii kiirustes kui ka liikumiseks vajaliku ruumi mõõtmetes ja massides. Need aspektid muutuvad üha olulisemaks, eriti üha keerulisemate liiklusolukordade taustal, kus kasutusele võetakse uued liikuvuse vormid ja samal ajal on kasutusel erineva automatiseerimise tasemega sõidukid. Ohtlikud olukorrad tekivad eelkõige siis, kui kiirused on suured ja erinevate liiklejate teed lõikuvad, aga ka siis, kui ühele teeosale on koondatud erineva massi ja kiirusega liikuvad liiklejad. 4.1. Ohutu tee Liikluskeskkonna senine kujundamise protsess ei ole toiminud terviklikuna ja sarnas- tele eesmärkidele tuginevalt, mis võimaldaks saavutada olukorra, kus taristulahen- dused oleksid kõigile liiklejagruppidele ühteviisi arusaadavad, aktsepteeritavad ja lõpptulemusena – ohutud. Probleem peitub tagasihoidlikus valdkondade vahelises koostöös ja liiklusohutuse ebapiisavas prioriseerimises. Tervikliku ja ohutu liiklussüs- teemi saavutamiseks on vajalik süsteemne lähenemine kõigis planeerimise, projek- teerimise, rajamise ja korrashoiu etappides. OHUTU MAAKASUTUS, PLANEERIMINE, tuse. Täiendavat tähelepanu vajavad teeäärsed alad ning nähtavuse tagamine. PROJEKTEERIMINE Planeerimis- ja projekteerimistegevuses tuleb senisest järjekindlamalt lähtuda nüüdisaegse- ASULA JA SELLE LÄHIPIIRKOND test16 ohutu liiklussüsteemi kujundamise põhi- mõtetest. Ohutus tuleb integreerida ruumilise Asula piirkondade kiire ja hajus laienemine planeerimise varasesse faasi, et vähendada suurendab liiklusohutuse riske. Kasvanud on vajadust hilisemate leevendusmeetmete järele. vajadus kooskõlastada ruumikasutus, liikluskor- Kõigis planeeringutes ja projekteerimistege- raldus ja ohutus. Linnapiirkondades sh asulaid vustes on vajalik kohaldada liiklusohutuse hinda- läbivatel riigiteedel, kus ruum on piiratud ja liik- mise tööriistu17 ning ilmnenud puudused tuleb lejate liikumisviisid erinevad, tuleb rakendada kõrvaldada kõige tõhusamal moel. Planeerimise lahendusi, mis lähtuvad kõige kaitsetumate liikle- ja projekteerimise faasis vajab senisest enam jate vajadustest. tähelepanu kliimamuutustest tulenev ja sääst- vaid liikumisviise soodustava liikumiskeskkonna Täiendavat tähelepanu vajavad linnade äärealad arendamine. ja asulatega piirnevad maanteelõigud, kus jalgsi ja rattaga liiklejad on sunnitud teed jagama Eelistada tuleb taristulahendusi, mis võimal- mootorsõidukitega. Sellistes piirkondades tuleb davad eri liikumisviiside füüsilist eraldamist ja rakendada madalamaid piirkiirusi ja tagada vähendavad konfliktikohti. Liikluse rahustamise nende sujuv üleminek. Kiiruse muutuvuse terviklahendused ning vähekaitstud liiklejate sujuvus tuleb tagada ka asula sees ühtsena turvalisuse tõstmine peavad olema projektlahen- toimivatel teeosadel, arvestades liiklejate koos- duste olulised kriteeriumid. Liikumisruumi para- seisu, erinevat võimekust, liikumise kiirust ja meetrite ja kvaliteedi hindamine peab tuginema eraldatuse taset. Liikluskeskkonna kujundamisel konkreetse konteksti vajadustele, tagades kas tuleb arvestada eri vanuse ja võimekusega liikle- ohutu koosliikumise või funktsionaalse eralda- jate liikumiskiirust, vajadusi ja liikumisviise. ¹6 https://road-safety.transport.ec.europa.eu/document/download/ b41a6def-25f2-41e0-a91a-6df965d20435_en?filename=Road_Safety_Thematic_Report_Safe_System_Approach_2023.pdf ¹7 Liiklusohutusele avalduva mõju hindamine ja liiklusohutuse auditeerimine.  KAVAND 15 LIIKLUSOHUTUSPROGRAMM 2026 – 2035 LIIKLUSOHUTUSPROGRAMMI TEGEVUSSUUNAD LIIKLUSKORRALDUS JA INTELLIGENTSED SAMATASANDILISED RAUDTEEÜLETUS- TRANSPORDISÜSTEEMID (ITS) KOHAD Liikluskorraldus peab olema intuitiivne, kesk- Rongiliikluse intensiivistumine ja sõidukiiruste konda sobituv ja eksimisruumi vähendav. Liik- kasv avalikel raudteedel toob kaasa vajaduse luskeskkonna ja liikluskorralduse kooskõla, sh olemasolevate ületuskohtade – nii ülesõitude kui kiirusrežiim, peab toetama ohutust ning vähen- ülekäikude – süsteemseks hindamiseks ja täien- dama liiklusest tulenevat stressi. Samuti tuleb davate ohutusmeetmete rakendamiseks. tagada ohutus ka ajutistes liikluskorralduse olukordades, sh ehitusobjektidel. Ohutu raudteeületus peab olema tagatud kõigil ületuskohtadel sõltumata sellest, kas konkreetsel Tulevikku suunatud liikluskorraldus peab arves- lõigul rongide kiirus tõuseb või mitte. Raudteeinf- tama arenevate sõidukitehnoloogiatega, mis rastruktuuri ettevõtjatel lasub kohustus suuren- tugineb suurel määral olemasoleval füüsilisel dada ülesõitude ohutust, lisades olemasolevatele taristul. Suure liiklussagedusega teedel ja linna- automaatsetele foorisignalisatsioonisüstee- tänavatel tuleb rakendada dünaamilist liiklus- midele tõkkepuud või kasutades alternatiivina korraldust – reaalajas teavitamine, kiirusrežiimi teetõkkeid, mis takistavad sõiduki liikumise raud- muutmine ja liikluse ümbersuunamine. Need teele. Samuti tuleb rakendada vajalikke tehnilisi lahendused vajavad kohaldamist ka jalgrataste ja lahendusi ülekäikudel ohutuse tagamiseks. mikrosõidukite kasutajatele. Kõrgema riski korral tuleb kaaluda eritasandiliste ületuskohtade rajamist. ITS-lahenduste rakendamine aitab muuta liikle- mise sujuvamaks, ohutumaks ja keskkonnasääst- Kohad, kus pidevalt raudteed ületatakse väljas- likumaks. Samuti soodustavad need erinevate pool ametlikke ülekäigukohti, tuleb tõkestada liikumisviiside koostoimimist ning hõlbustavad aiaga. Täiendava ohutuse tagamiseks tuleb andmevahetust sõidukite ja taristu vahel. teeomanikel kehtestada raudteeülesõitudele lähenemisel ohutu sõidukiirus, mis arvestaks TEEDE KORRASHOID nähtavustingimusi ja vajalikku peatumistee- konda. Raudteeülesõidule lähenedes peab juht Teede vastavus seisundinõuetele tagatakse lisaks taristu valdaja pakutavatele turvalahendus- teede korrashoiuga. See peab hõlmama kõiki tele ka ise veenduma raudtee ületamise ohutuses. ehitusseadustikust tulenevaid tee komponente, sh jalgratta ja jalgteid ning liiklemiseks kasu- tatavaid rajatisi, ja arvestama liiklejate eripära. MAISMAA SUURULUKID JA LIIKLUSOHUTUS Seisundinõuded peavad olema ajakohased ning Maismaa suurulukitega seotud liiklusõnnetused arvestama muutuvaid ilmastiku- ja liiklusolusid kujutavad endast olulist liiklusohutusriski, mis ning sõidukite arengut. Korrashoiu eesmärk on võib viia nii varalise kahju kui ka inimkannatanuga ennetada liiklusõnnetusi ning vähendada nende liiklusõnnetuseni. tagajärgede raskust. 2+2 ja 2+1 ristlõikega maanteede ehitamisel Kliimamuutustega kohanemine on teeliikluses on õnnetusriski vähendatud ulukitõkete ja ohutuse tagamiseks hädavajalik. Sagenevad eritasandiliste ökoduktide ja samatasandiliste ekstreemsed ilmastikunähtused nõuavad tarakatkestuste abil. Uuringud on siiski näidanud, reaalajas seiresüsteeme, mis automaatselt või et samatasandilised tarakatkestused ei ole ennetavalt reageerivad. Prognoosimismudelite sobivad lahendused suure liikluskoormuse ja arendamine ning nende põhine otsustusprotsess kõrge piirkiirusega teelõikudel – hinnanguliselt on kriitilise tähtsusega. kasutab neid edukalt vaid umbes 50% ulukitest, ülejäänud kas katkestavad teeületuse või Tingimused ohutuks liiklemiseks eelkõige tugi-, loobuvad sellest. Lisaks näitavad kiirusandmed, kõrval- ja kohalikel maanteedel võivad halveneda. et juhid ei pea tarakatkestustes kehtestatud Juhul kui eelarvelised piirangud ei võimalda piirkiirusest kinni, vähendades lahenduse tagada teede seisundinõuetele vastavust, tuleb tõhusust. rakendada liikluspiiranguid, mis tagavad ohutuse.  KAVAND 16 LIIKLUSOHUTUSPROGRAMM 2026 – 2035 LIIKLUSOHUTUSPROGRAMMI TEGEVUSSUUNAD Tulevikutegevused hõlmavad ulukiohtlike piirkondade ja teelõikude kaardistamist, olemasolevate ohutusmeetmete toimivuse hindamist ning uute TEN-T teede projekteerimisel liiklusohutuse ja elusloo- duse arvestamist – eeskätt tarastamise ja ulukitele sobilike eritasandiliste läbipääsude rajamise abil. 4.2. Ohutu sõiduk Eesmärk on kasvatada ohutumate sõidukite osakaalu ja arvestada isejuhti- vate sõidukite kasutuselevõtuga seotud arengutega. Tähelepanu keskmesse tõuseb kõikide sõidukite tehnilise seisukorra ja turvalisusnõuete kontroll. Uued tehnoloogiad muudavad põhjalikult liikuvusmaastikku. Tavapärased trans- pordiettevõtluse mudelid ja tegevusalad peavad arvestama, et nende kõrvale kerkivad uued liikuvusteenused. Aktiivsed ja passiivsed juhiabisüsteemid pakuvad vastastikune sõltuvus suureneb. Küberturvali- endiselt märkimisväärset liiklusohutuse potent- susel saab liiklusohutuses olema oluline roll ja siaali. Sõidukid saavad tänu automatiseeritud mõju sellele ei tohi kuidagi alahinnata. süsteemide ja seadmete olemasolule aina rohkem ülesandeid üle võtta ja juhti toetada. Näeme infoühiskonnateenuse vahendusel osuta- Lisaks suureneb sõidukite ligipääs teisi liiklejaid tava taksoteenuse ja lühirendi populaarsuse ja keskkonda puudutavale teabele. kasvu. Üha enam inimesi kaalub ja kasutab jagatud/renditud sõidukeid oma transpordiva- Turule jõuab üha enam automatiseeritud ja ühen- jaduste täitmiseks. Peame arvestama ja toime datud sõidukeid, mis muudavad põhjalikult seda, tulema kaasnevate uute riskide ja võimalustega. kuidas liiklejad tulevikus liikuvusest kasu saavad. Kui ise- ja kaugjuhitavatele sõidukitele on kehtes- Lähiaeg võib tuua Eesti teedele suure veovõimega tatud kindel õigusraamistik, muutuvad need kaubaveokid, mis on raskemad või pikemad (või turvalisemaks ja kergemini kättesaadavamaks. mõlemat) kui seni kasutatavad sõidukid. Euroopa Tehnika areng, eeskätt ühenduvuse ja automati- moodulsüsteemis on nende pikkus praegu 25,25 seerituse vallas, loob uusi võimalusi inimliku vea meetrit ja/või täismass 50–60 tonni. Nendele kõrvaldamiseks või korvamiseks ning üleminek sõidukitele on viimastel aastatel paljudes riikides isejuhtivatele sõidukitele peaks pikema aja vältel antud kasutusluba, samas on Euroopa Transpor- tõenäoliselt tagama hukkunute ja raskesti vigas- diohutuse Nõukogu ETSC juhtinud tähelepanu18 tatutega liiklusõnnetuste vähenemise. See võib kaasnevatele võimalikele riskidele. Peame olema kaasa tuua uusi ajutisi liiklusohutusriske, aga ka valmis neile viivitamata täiendavate regulatsioo- uusi võimalusi riskide vähendamiseks. Oluline on nidega reageerima. kogu perioodi vältel olukorda seirata ja vajadusel olla valmis rakendama asjakohaseid leevendus- Olemasolevate mikrosõidukite tehnonõudeid ja meetmeid. kasutuse piiranguid tuleb vajadusel täiendada. Peame olema valmis kehtestama tingimused Transporditehnoloogia ja automaatika arenda- uute mikrosõidukite liiklusesse lubamiseks. misel on lisaks liiklusohutusele oluline arvestada ka küberturvalisusega. Internetis ja seadmetes Ohutuse tagamiseks on oluline, et mootorsõiduki kogutakse ja töödeldakse rohkem teavet kui omanikud ja kasutajad kontrolliksid regulaarselt kunagi varem. Info kriitilisus kasvab ning sidevõr- oma sõiduki vastavust kehtestatud nõuetele kude, transpordisüsteemi ja transpordivahendite (rehvid, tuled, klaasid jne) ka tehnoülevaatuste vahelisel ajal. ¹8 https://etsc.eu/eu-wants-to-give-green-light-to-more-megatrucks/ 17 LIIKLUSOHUTUSPROGRAMM 2026 – 2035 KAVAND Foto: Martin Siplane / Transpordiamet 4.3. Ohutu kiirus LOP35 prioriteet on saavutada liikluses ohutu kiirus taristulahenduse ja/või järelevalve kaudu, et võimalikult vältida liiklussurmasid ja raskeid vigastusi. LOP35 käsitleb ohtlikku kiirust kui kehtestatud piirkiiruse ületamist või sõitmist liiklustingimuste või halva nähta- vuse puhul liiga kiiresti, olenemata kehtestatud piirkiirusest. Sõidukiirus on kriitiline liiklusohutust mõjutav LOP35 eesmärkide saavutamiseks on oluline tegur, sest: määrata ja rakendada kiirused, mis vastavad järg- mistele põhimõtetele: Paljud juhid peavad normaalseks piirkiiruse ületamist isegi siis, kui piirkiirusega sõitmine Kiiruspiirang kehtestatakse inimeste haava- ei ole kooskõlas reaalsete liiklustingimustega. tavuse järgi, s.t. need põhinevad teadmistel Lubatud sõidukiiruse ületamine on kõige enam inimese keha löögitaluvusest ja biomehaani- registreeritud liiklusreeglite rikkumine. kast. Kiirus mõjutab liiklusõnnetuse esinemist ja Kiiruspiirang aitab vähendada ühiskonna raskust. Suurem sõidukiirus vähendab igaühe kogukulusid. võimet vigu vältida või neist taastuda. Enamik liiklejaid peab kiiruspiirangut mõist- Enamikel tugi- ja kõrvalmaanteedel seadusega likuks ja mõistab, miks erinevatel teedel on lubatud suurim sõidukiirus 90 km/h ei vasta need erinevad. tegelikele teeoludele ja ohutuse nõuetele. Kiiruspiirang arvestab muutuvate tee- ja liik- 70 km/h-st suurematel kiirusetel väheneb lusoludega, sh reaalajas. sõiduki turvasüsteemide tõhusus märgatavalt. Kiiruspiirangut toetavad teede projekteeri- Ohutu liiklussüsteemi soovituslik kiirus (vt. tabel mine, järelevalve, koolitus- ja teavitustegevus, 2) on teetüüpi ja -parameetreid arvestav kiirus, aga ka ITS- ja sõidukitehnoloogia lahendused. mida võib taristu planeerija või teeomanik liikluskeskkonnast, tee- ja ilmastikuoludest Kui eri liiklejagruppide liikumiskiiruse vahe on lähtudes või muutteabega liiklusmärkidega suurem kui 30 km/h, siis peab ohutuse taga- kiirusjuhtimise korral suurendada või vähendada. miseks kaaluma eraldi taristut haavatavate liiklejate kaitseks. Siht on jõuda 2035. aastaks selleni, et igal teel on kehtestatud ohutu ja liiklejatele mõistetav kiirus Liiklejate ohutuse tagamiseks ja madalamate ning juhid peavad sellest kinni. Ohutut ja liikleja- kiiruspiirangute järgimise hõlbustamiseks tele mõistetavat kiiruse rakendamist alustatakse kasutatakse liiklust rahustavaid meetmeid piirangut vajavate teelõikude ja kohtade välja- (ringristmikke, teekitsendusi, šikaane, tõstetud selgitamisest kõrval- ja kohalikel maanteedel. ristmikke jt).  KAVAND 18 LIIKLUSOHUTUSPROGRAMM 2026 – 2035 LIIKLUSOHUTUSPROGRAMMI TEGEVUSSUUNAD Tabel 2. Ohutu liiklussüsteemi soovituslik kiirus (km/h) erinevatele teetüüpidele Tee tüüp Baaskiirus km/h Keskpiirdega 2 + 2 või enama rajaline maantee eritasandilise liiklussõlmega 110* Keskpiirdega 2 + 2 ja 1 + 1 rajaline maantee 100* Keskpiirdeta maantee 80 Asula lähipiirkonna tee 60 Asulatänav 40 Mikrosõidukite kasutatav taristu 20* * sõidukiliigi põhine kiirus¹9, mille puhul teeomanik peab reguleerima seda ohutuse tagamise vajaduse järgi. Piirkiirusele lisaks peab juht sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid. 4.4. Ohutu liikleja AVALIKKUSE HOIAKUD, KÄITUMINE JA ARUSAAM LIIKLUSOHUTUSEST Hoiakud on sageli liiklusõnnetuste toimumist mõjutavaks faktoriks. Kuid need ei pruugi olla püsivad ja hoiakuid on võimalik kogu inimese elu jooksul suunata. Hoiakuid kujundades saab muuta liikluskäitumist empaatilisemaks ja teistega arvestavamaks. See aitab liiklejal mõista ja toetada ohutuma liikluse vajadust ja toimivust. Liiklejate turvaliste valikute ja ohutust soosivate hoiakute kujundamine on liiklusõnnetuste ärahoid- misel esmatähtis. Eestile on oluline, et meil valitseks põhimõte, kus inimelude kaotust ja vigastusi ei peeta vältimatuks, ning me kõik astume aktiivselt samme, et mitte muutuda teedel liiga enesekindlaks ja seeläbi teistele ohtlikuks. Igapäevaelus tuleb rohkem tähelepanu keskmesse seada vastutus, pädevus ja teiste liiklejatega arves- tamine. SELGED LIIKLUSREEGLID KOMMUNIKATSIOON Liiklusreeglite arusaadavus on liiklusohutuse üks LOP35 tõhusaks elluviimiseks on tarvis, et kogu keskseid aluseid. Liiklusreeglid on tavaliikleja ühiskond tunneks liiklusohutuse suhtes omaniku- jaoks keeruliselt koostatud ja ei pruugi olla üheselt tunnet ja vastutust ning teeks koostööd eesmär- mõistetavad. Reeglite, erandite ja erisuste koos- kide saavutamise nimel. Kommunikatsiooni mõju hindamine ei ole kõigile liiklejatele jõuko- seisukohast on oluline suurendada ühiskonnas hane. Muutuvate nõuetega kursis olemine nõuab ühist tahet ja poolehoidu tegutseda suurema liik- pidevat teadlikkuse tõstmist ja varasem kogemus lusohutuse nimel ehk otsida lahendusi ja vähen- võib olla vastuolus kehtiva õigusega. Eestis on dada vastandumist. vajadus liiklusreeglite lihtsustamise ja parema selguse järele. See on parim võimalik lähtepunkt liiklusohutuse parandamiseks tulevikus. ¹9 Sõidukiliigi põhised piirangud kehtestab seaduseandja või teeomanik.  KAVAND 19 LIIKLUSOHUTUSPROGRAMM 2026 – 2035 LIIKLUSOHUTUSPROGRAMMI TEGEVUSSUUNAD Liiklusohutuse tõstmisele suunatud strateegiline Kujundada sotsiaalseid norme, millega kommunikatsioon eeldab mitmekülgset lähene- inimesed võiks haakuda ja enda käitumist mist, mis ühendab teaduspõhise info loomingu- selle alusel kujundada. liste ja tehnoloogiliste lahendustega. Strateegilise kommunikatsiooni siht on jõuda selge ja kõne- Aidata liiklejatel mõista, et liikluskeskkonna tava sõnumiga peamiste sihtgruppideni neile turvalisemaks muutmiseks on tarvis ühis- sobivates kanalites. kondlikku tahet, ei piisa ainult ohutumatest teedest ja sõidukitest. Vajadus turvalise liiklus- Avalik kommunikatsioon kannab järgmisi keskkonna järele annab ühiskondliku sisendi ja eesmärke: vajaliku toe seadusloomesse. See võimaldab kaasavalt esile tuua erinevaid lahendusi liiklus- Tõsta liiklejate teadlikkust nende liikluskäi- olukorra parandamiseks ja aitab avaliku debati tumise mõju kohta faktilise ja objektiivse kaudu hoida üleval liiklusohutust kui väärtust. info abil. Oluline on saavutada mõistmine, et See eeldab informeeritult ja avatult liiklusohu- piirangud on põhjendatud, mis aitab vähen- tuse valikute esile toomist, debatis osalemist dada vastandumist. ning osaliste kaasamist. OHTLIKU LIIKLUSKÄITUMISE TULEMUSLIK ENNETUS Ennetuse eesmärk on toetada liikluses toimetulekut, keskendudes liiklejate teadmisi, hoiakuid ja käitu- mist suunavate tegurite komplekssele mõjutamisele. Aitamaks liiklejal käituda ohutult ja vähenda- maks liiklusriske, tuleb kasutada erinevaid sekkumisi. Sekkumine on ennetuse tähenduses tegevuste kogum, mille eesmärk on suurendada heaolu ja positiivseid tulemusi. Tulemuslik ennetus on tõenduspõhine sekkumine, mis mõjutab riski- ja kaitsetegureid eri keskkon- dades, nt perekonnas, koolis, tööl, kogukonnas ja ühiskonnas laiemalt. Ohtliku liikluskäitumise tõhu- saks ennetamiseks tuleb kavandada sekkumisi järgmiste keskkondade lõikes: Perekonnapõhine ennetus. Perekond on oluline laste arengukeskkond. Kui perekonna toimimine on häiritud või eiratakse ohutu liikluskäitumise hoiakuid ja käitumisnorme, esineb lastel tõenäoliselt liikluses ohutult hakkamasaamisega probleeme. Perekonna hoiuakud ja väärtusruum peavad toetama ohutut liikluskäitumist Kooli- ja töökohapõhine ennetus. Perekond ja haridusasutused on kaks peamist keskkonda, kus tegeletakse ohtliku liikluskäitumise ennetamisega laste ja noorte seas. Kooli ja töökohapõhine ennetus keskendub õppe- kavast tulenevale tegevusele, koolipoliitika ja keskkonnakujundamisele. Keskkonnapõhine ennetus. Keskkonna kujundamise eesmärk on toetada ohutut ja piirata riskikäitumist. See aitab suunata tegema turvalisi valikuid. Lisaks mõjutavad ka eakaaslaste ja eeskujuks olevate inimeste käitumisharjumused oluliselt liikluskäitumist. Meediapõhine ennetus. Laia avalikkust ja kitsamaid sihtgruppe hõlmavate meediakanalite toel on võimalik informeerida, kaasata ja mõjutada liiklusohutusega seotud teadlikkust ja inimeste valikuid liikluses. Tõhusa meediapõhise sekkumise korral sõnumeid, materjale ja sõnumiedastusviise testitakse enne kampaania käivi- tamist. Tegevus mitmel tasandil ja keskkonnas suurendab meediapõhise ennetuse tulemuslikkust. Meediat ennetustöös kasutades tuleb läbi mõelda, kuidas seda kaasata ja sihtrühmi mõjutada. Kogukonnapõhine ennetus. See ei ole niivõrd piiritletud füüsilise alaga, vaid põhineb rohkem ühtekuuluvus- tundel, identiteedil, usaldusel ja ka tunnetatud vastutusel kogukonna ees. Tõenduspõhised sekkumised kogu- konnas aitavad mõjutada ka inimesi, kes on haavatavamad ja kelleni on sageli raske jõuda. Tõhus süsteem kogukonnatasandil suurendab usaldust.  KAVAND 20 LIIKLUSOHUTUSPROGRAMM 2026 – 2035 LIIKLUSOHUTUSPROGRAMMI TEGEVUSSUUNAD Ennetus jaguneb: Universaalseks – suunatud kõigile, olenemata riskist probleemi tekkeks. Valikuliseks – suunatud gruppidele kellel on kõrgendatud risk ebasoovitava käitumise tekkeks. Näidustatuks – suunatud neile, kelle puhul on individuaalselt tuvastatud kõrge risk või kellel juba esinevad ebasoovitava käitumise tunnused. Tulemuste saavutamiseks on oluline, et kõik osalised (riigiasutused, omavalitsused ja teised ennetu- sega seotud organisatsioonid) saaksid aru enda rollist ennetuses ning järgiksid ennetustegevustes samu põhimõtteid nii kitsalt oma valdkonnas kui koostegevustes teistega. Sekkumiste valikul ja elluviimisel on sisuliseks võtmeküsimuseks nende mõju. Tuleb loobuda ennetus- tegevustest, mis ei anna tulemusi. Ennetus tähendab ka perspektiivis mõtlemist, kus täna tehtavate tegevuste mõju avaldub 3, 5, 10 või 20 aastat hiljem. Seetõttu ei saa ennetus olla ainult projektipõhine ning ennetusvaldkonna otsused lühiajalised. LIIKLUSHARIDUS On väike hulk kõrge riskiga juhte ehk süste- maatilisi rikkujaid (süstemaatiline rikkuja on ka Liiklushariduse eesmärk on kujundada ohutut korduvrikkuja).20 Paljud neist ei ole mõjutatavad liiklemist toetavad hoiakud ja käitumisviisid juba traditsioonilise järelevalvega ja heidutuspõ- varases eas ning toetada neid kogu elukaare histe algatustega. Kuigi selliselt käituvad juhid jooksul. Oluline on, et liiklusharidus muutuks moodustavad väga väikese osa elanikkonnast, süsteemseks ja järjepidevaks ning hõlmaks kõiki siis surmaga lõppenud või raskete vigastustega vanusegruppe – lastest eakateni. Turvaline liiklus- õnnetustes on nende osakaal oluliselt suurem. kultuur sünnib kooli, kodu ja kogukonna koostöös. Süstemaatiliselt liiklusnõudeid rikkuvate liiklejate Vastutusalad jagunevad järgmiselt: kõrgkoolid mõjutamiseks on esmalt vaja sellised liiklejad – õpetajate taseme- ja täienduskoolitus; haridu- välja selgitada. Teiseks ja vähemalt sama oluli- sasutused – kvaliteetne ja süsteemne liiklusõpe seks vahendiks on neile sobiva mõjutusmeetme lasteaiast autokoolini; pere/kogukond – vastutus rakendamine, et ära hoida uusi rikkumisi. Eesmärk isikliku eeskuju ja väljakujunenud käitumisnor- on mõjutada süstemaatilisi rikkujaid käituma mide eest. Õiged liiklusharjumused peavad välja õiguskuulekamalt ning harida liiklusnõuete vastu kujunema noores eas, seetõttu on oluline õpeta- eksinuid teadlikkuse tõstmise teel, et seeläbi mise kvaliteet põhikoolis, mis võimaldaks saavu- vähendada edaspidi inimkannatanutega liiklus- tada riiklikus õppekavas püstitatud eesmärke ja õnnetuste arvu, liikluses hukkunute arvu ning tagada asjakohase pädevuse väljakujunemist. tervisekahjustuste tekkimist. Oluline on õpetajaskonna liikluskasvatusalane ettevalmistus sh liikluskasvatuse aine sissevii- Järelevalve peab keskenduma ohtu tekitavale, mine alushariduse pedagoogi ja klassiõpetaja selle asemel, et reageerida ainult käitumisele erialade bakalaureuseõppe õppekavadesse. endale. See hõlmab uut lähenemisviisi kõige suurema riskiga ilmingutega tegelemiseks. Tuleb leida ja rakendada karistamisele alternatiivseid TÕHUS, RISKIDELE SUUNATUD JÄRELEVALVE lahendusi, et vähendada õigel ja õiglasel viisil retsidiivset, kõrge riskiga käitumist. Peame olema Enamik liiklejatest on seadusekuulekad. Siiski valmis kiirelt ja paindlikult muutma õigusruumi, kombatakse aeg-ajalt piire või tehakse ebaturva- et käia kaasas tehnoloogia arenguga. Järelevalve lisi valikuid. Liiklusreeglite eiramist saab heidu- tegevused peavad arvestama ohukriteeriume, tada mitmel viisil, olenevalt rikkumise liigist ja keskkonnaelemente ja liiklejate käitumist. Rõhk toimepanijatest – juhuslikest rikkujatest süste- ei ole ainult reeglite täpse järgimise kontrolli- maatiliste rikkujateni. misel, vaid ka ohuolukordade hindamisel (näiteks 20 Korduvrikkujate osalemine liiklusõnnetustes ja liiklusõnnetuste põhjustamine, Maanteeamet 2019 https://transpordiamet.ee/sites/default/files/documents/2021-11/lo_vs_liiklusrikkumine.pdf  KAVAND 21 LIIKLUSOHUTUSPROGRAMM 2026 – 2035 LIIKLUSOHUTUSPROGRAMMI TEGEVUSSUUNAD nõuetele mittevastav pikivahe või põhjendama- Turvavöö on üks olulisem ja mõjusam passiivne tult aeglane sõitmine) ja ennetamisel. Mehitatud turvaelement sõidukis sõitva inimese jaoks. järelevalve peab keskenduma liiklusohutust kõige Seepärast võib turvavöö kinnitamise meeldetu- enam mõjutavatele. Peamised fookusvaldkonnad letus ära hoida liiklussurmasid. Kuigi turvavöö on liiklusohtliku käitumise vähendamine ja kerg- kasutus mootorsõiduki juhtide ja esiistmel liiklejate ohutuse tagamine, piirkiiruse järgimise sõitjate hulgas on Eestis kõrgel tasemel, siis ja põhjendamatult aeglase sõidu kontrollimine, just need juhid, kes turvavööd ei kasuta, seavad joobes juhtide liiklusest kõrvaldamine, turvava- ennast ja kaassõitjaid kordades suuremasse rustuse nõuetekohase kasutamise kontrollimine. ohtu. Turvavöö kasutamine sõiduauto tagaistmel Väärteomenetluse läbiviimise lihtsustamine sõitja ja ühistranspordis sõitjate hulgas on oluli- ja digitaliseerimine on vajalik, sh automaatse selt väiksem ning vajab suuremat tähelepanu. liiklusjärelevalve võimaluste kasutamise suuren- damine, et muuta protsessid kiiremaks ja efektiiv- Eakohane ja õigesti kasutatav lapse turvava- semaks. Menetluse lihtsustamine ja tõhustamine rustus on kõige tõhusam passiivne turvasüsteem ei tohi toimuda isiku õiguste tagamise arvelt. sõidukis sõitva laps jaoks. Autos lahtiselt olev lemmikloom on ohuks sõit- jatele ja võib äkkpidurduse või kokkupõrke korral OHUTUSVARUSTUSE KASUTAMINE kergesti viga saada. Lemmiklooma rakmed on Kuigi ohutusvarustuse kasutamine on paranenud, hea lahendus neile, kellel ei ole võimalik autosse siis ohutusvarustust mittekasutanud hukkunute lemmiklooma puuri paigaldada. ja raskesti vigastatute arv on seni olnud ajas suurenev. Liikleja turvavarustus peab olema liik- Ohutusvarustuse kasutamise teadlikkuse tõstmi- luses osalemise rolli ja kasutava liiklusvahendi seks on oluline pakkuda liiklejatele täiendavaid spetsiifikaga kaasnevaid riske arvestav. koolitusi ja teavituskampaaniaid, kuidas liikluses ohutult osaleda. Jalakäija märgatavust halva nähtavuse ja pimeda ajal aitavad oluliselt suurendada helkur ja valgusallikas. TÄHELEPANU HAJUMINE LIIKLUSES Jalgratta ja mikrosõidukiga (kergliikuri, robotlii- Tähelepanu hajumist liikluses põhjustab liikleja24 kuri ja pisimopeediga) liigeldes on oluline märga- käitumine (sõnumite saatmine, helistamine, tavus. Selleks on oluline alati teel liigeldes panna ekraani muu kasutus, navigatsioonisüsteemi põlema tuled. Sobiva mõõdu ja nõuetekohaselt opereerimine, söömine), teiste käitumine (reisi- rihmaga kinnitatud kiivri kasutamisega21 saavuta- jate surve, lapsed tagaistmel, lemmikloom autos) takse peatraumade vähenemine liiklusõnnetuse ning muud häiringud (teeäärne reklaam, liiklusõn- ning kukkumise korral. Kiivri kandmine kergliiku- netus). Sageli läheb tähelepanu liikluses toimu- riga sõites võib vähendada peavigastuste riski valt ära kõigi nende vormide kombinatsiooni kuni 44%22 ja jalgrattakiivrid vähendavad raskeid tulemusena. peavigastusi 60%23 võrra nii täiskasvanutel kui ka lastel. Üha enam saadakse liiklusteavet ja kasutatakse marsruudinõustamist mobiilseadmetes ning sõidukisisestes süsteemides. Ajakohane navigat- siooniinfo aitab kaasa liiklusohutusele ja liikluse sujuvusele, sest tähelepanelik liikleja saab teha ohutuma valiku, kuid samal ajal on see ka lisas- tiimul ja segaja. Sellised tähelepanu hajutamise vormid liikluses kujutavad endast üha suuremat ohtu. Kõrvaliste tegevuste tõttu sõiduki juhtimise 21 52 empiirilise uuringu metaanalüüs https://tinyurl.com/pn3je3d8 ei toeta hüpoteesi, et jalgrattakiivri kandmine toob kaasa suurema riski- käitumise ja kuigi jalgrattakiivri kandmise kohustuslikuks muutmine võib tuua vähem inimesi jalgrattaga sõitma, ei ole vähenemine tavaliselt märkimisväärne ega pikaajaline, kuna on oluliselt rohkem muid tegureid, millel on palju suurem mõju inimeste jalgrattakasutusele. 22 https://etsc.eu/reducing-serious-injuries-on-european-roads-pin-flash-48/ 23 https://tinyurl.com/pn3je3d8 24 Isik, kes osaleb liikluses jalakäija või juhina.  KAVAND 22 LIIKLUSOHUTUSPROGRAMM 2026 – 2035 LIIKLUSOHUTUSPROGRAMMI TEGEVUSSUUNAD ajal toimub sagedamini tagant otsa- ja teelt välja- liiklejad ohutult eraldada, sõltub keskkonnast, sõite ning kokkupõrkeid sõidurajalt kõrvale kaldu- liiklusvoogudest ja liiklejate tüübist. Jalakäija misel. Aga samuti otsasõite jalakäijatele. kasutatav liiklusruum tuleb senisest enam kavandada ja rajada viisil, mis andestab Eesmärk on tõsta teadlikkust pealtnäha väikeste liikleja eksimusi ja vähendab neist rikkumistega seotud tõsistest tagajärgedest. tingitud liiklusõnnetuste raskusastet. Olenemata tehnoloogilistest arengutest jääb inimese aju töötlemisvõime piiratuks, mis Asulavälisel teel tuleb jalakäijate liiku- tähendab, et aju ei suuda kiiresti ja täpselt misega arvestada eeskätt kohtades, töödelda kriitilist infot. Risk eksida ja sattuda kus on jalakäijate liikumiste kõrge liiklusõnnetusse suureneb märgatavalt. Tähele- potentsiaal teekondadel elukohast panu segavate stiimulite vältimine ja keskkon- oluliste igapäevaste sihtkohtadeni – seal nast eemaldamine peaks juhi ja jalakäija jaoks tuleb tagada ohutu sõidukiirus, hea nähtavus, muutuma reegliks. turvaline teeületusvõimalus ning ohutust tagav teehoiutase. JUHI TERVIS Talvel tuleb tagada jalakäijatele ohutu ja hästi Oskuslik ja teadlik tervisekäitumine toetab liiklus- ligipääsetav liiklusruum. Lumi ja jää jalgteedel ohutust ja aitab kasvatada tervelt elatud aastate või teepeenardel ei tohi sundida jalakäijat liikuma arvu. Sõiduki juhtimine ei ole igaühe õigus, vaid sõiduteel, kus suureneb märgatavalt risk, et selleks peab olema sobiv nii füüsiline kui ka mootorsõiduk sõidab jalakäiale otsa. vaimne seisund. Liiklusseaduse alusel tehtav mootorsõidukijuhi tervisekontroll on suunatud Pimeda ajal on liiklusõnnetuse risk otseselt juhi tervisenõuete vastavuse kontrollimisele ja seotud jalakäija märkamise kaugusega. Asula- liiklusohtliku terviseseisundi tuvastamisele. Tervi- välisel teel suurendab helkuri nõuetekohane või sekontrolli integreerimine e-tervisega võimaldab valgusallika kandmine oluliselt jalakäija nähta- läbi vaadata mootorsõidukijuhtide tervisekont- vust ja ohutust. rolli ja tõendite väljastamise protsessi. Tuleb leida lahendused juhikanditaatide juhtimisvõime- Liiklusõnnetuse korral määrab otsasõidukiirus kuse ning vanemaealiste mootorsõidukijuhtide otseselt jalakäija ellujäämisvõimaluse. Seetõttu kognitiivse võimekuse hindamiseks. Selleks, et on ohutu liikumiskiirusega arvestamine oluline liikluses osaleksid mootorsõidukijuhina piisava lähtekoht liiklusruumi kavandamisel ja kiiruspii- juhtimisvõimekusega isikud, on vaja luua nõusta- rangute seadmisel. Piirkiirusest kinnipidamist misvõimalused, mis tagavad sõidukijuhi juhtimis- mõjutavad omakorda liiklejate üksteist arvestav võimekuse säilitamise ja parandamise. Joobes käitumine, seaduskuulekus, tõhus liiklusjärele- juhtimist aitab tõendatult vähendada tõhus alko- valve ning liikluskeskkonnast saadav visuaalne ja holipoliitika (hinnalt kallis ja füüsiliselt raskemini füüsiline taju, mille põhjal sõidukiirust valitakse. kättesaadav) ning uimastite tarvitamise varajane Mootorsõidukjuht peab olema tähelepanelik teel märkamine ning toetavatele teenustele suuna- ja teeservas liikuva vähekaitstud liikleja suhtes mine, sh karistuse asemel. ning vältima tema ohustamist ja kahju tekitamist. JALAKÄIJATE OHUTUS LASTE (0–16 AASTAT) OHUTUS Jalakäijad on kõige suurem ja kõige ohustatum liiklejate grupp. Jalakäijatena on käsitletavad ka Laste – kui eriti kaitset vajavate liiklejate – liik- abivahendite (ratastool, rulluisud, rula, rullsuusad, lusohutus peab olema ühiskonna fookuses ja tõukekelk jne) kasutajad. Jalakäijad liiguvad põhinema ühisel vastutusel. Liiklusõnnetustes ruumis, mida väga sageli kasutavad ka teised hukkunud ja raskesti vigastada saanud laste liiklejad. arv väheneb, kuid mitte kavandatud tempos. Laste liiklusõnnetustesse sattumise risk jaguneb Erilist tähelepanu tuleb pöörata liikluskeskkonna varajase lapseea, (kus suuresti sõltutakse täis- füüsilisele ja tajutavale ligipääsetavusele, luues kasvanute otsustest, tegevustest ja eeskujust) ohutuid võimalusi jalgsi liikumiseks, teeületami- noorema kooliea ning murde- ja noorukiea seks ja igapäevastesse sihtkohtadesse jõudmi- (noorusest tingitud kogenematuses) vahel. Laps seks. See, kas on mõttekas jagada liiklusruumi või näeb ja tajub liikluskeskkonda teistmoodi kui  KAVAND 23 LIIKLUSOHUTUSPROGRAMM 2026 – 2035 LIIKLUSOHUTUSPROGRAMMI TEGEVUSSUUNAD täiskasvanu. Noorukieas suureneb hüppeliselt Ühiskond peab kohanema liikluskeskkonnale risk sattuda rasketesse liiklusõnnetustesse. esitatavate nõudmistega, mis tulenevad elanik- Lisaks võib esineda riskiotsivat käitumist, konna vananemisest. Vananemine vähendab mis tuleneb põnevuse ja uute kogemuste liikluses osalemiseks olulisi võimekusi nagu saamise soovist. Seetõttu on oluline liik- keskendumine, jälgimine ja teabe töötlemine. lusohutuse kui õppekava läbiva teema Lisaks taluvad eakad inimesed õnnetusjuhtumi- tervis ja ohutus alateema rakendamine test tingitud füüsilist ja emotsionaalset pinget ealisi iseärasusi arvestades, mille tule- vähem kui noored. Elanikkonna vananemisega musena kujuneb suutlikkus oma tead- seotud probleemistik jaguneb kaheks: eaka misi erinevates olukordades rakendada ja jalakäija ohutus ja eaka juhi eripäraga seonduv. käituda ohutult. Lähedased ja kogukond on need, kes ennekõike saaksid kõrvalt märgata eaka juhi sõidukijuh- Rakendamist vajavad meetmed, mis suuren- timise võime langust. Otsus autojuhtimisest davad lasteasutuste ümbruse ja kogu koolitee loobuda ei ole kerge. Selle mõttega leppimiseks ohutust ning aitavad kaasa laste turvalisemale tuleb anda aega. Tähelepanu tuleb pöörata käitumisele. Lapsed vajavad turvaliselt liikluses autole alternatiivsete liikumisviiside piisavale osalemiseks järjepidavat õpet ja lapsevanemad pakkumisele ja teadlikkuse tõstmisele, et vane- oskusi laste juhendamiseks. Laste liiklusohutus maealised saaksid teha teadliku valiku, milline on kodu, koolieelse lasteasutuse, kooli, kooli transpordiviis nende füüsilise seisundiga kõige pidaja ja kogukonna teema. Oma panuse hea paremini sobib ja milliste uute liikumisviiside ja eeskujuna peavad andma kõik nii juhi, sõitja kui kaasnevate riskidega nad kokku puutuvad. ka jalakäijana. Eakate sotsiaalse aktiivsuse ja elukvaliteedi EAKATE (65+ AASTAT) LIIKLEJATE OHUTUS tagamiseks tuleb nende jätkuvat autokasutust igati soosida, samas motiveerides neid osalema Demograafiline prognoos näitab rahvaarvu täiendkoolitustel. Eakas inimene, kes soovib langust ja Eesti rahvastiku vananemist. Eakad kõrge vanuseni autot juhtida, peab olema teadlik on kasvav rahvastikurühm ning neil on vana- ja oskama toime tulla vanadusega kaasneva dusega seotud vajadused ja ootused võrreldes juhtimisvõimekuse vähenemisega. Sõidukijuhti- tänapäeva eakatega ambitsioonikamad. 65+ misest tuleb loobuda kohe, kui terviseseisund või elanike osakaal tõuseb 2035. aastaks umbes kognitiivse võimekuse langus ei võimalda enam 3% (> 40 000 in). Praegu on kõige suurem juhti- ohutut liiklemist. Uute ja ohutumate liikuvusvii- misõigusega isikute osakaaluga vanusegrupp sidega kaasneb ka parem liikuvus kõigile ühis- 40–60 eluaastat. Kümne aasta pärast kandub konna liikmetele, eelkõige puudega inimestele ja see üle järgmisse vanusegruppi ehk aastaks üha suurenevale eakate kogukonnale. 2035 suureneb oluliselt üle 65-aastaste juhtide osakaal liikluses. Foto: Andres Teiss / Transpordiamet  KAVAND 24 LIIKLUSOHUTUSPROGRAMM 2026 – 2035 LIIKLUSOHUTUSPROGRAMMI TEGEVUSSUUNAD JALGRATTURITE JA MIKROSÕIDUKI25 Teiste liiklejate valmidus jalgratturite ja mikrosõi- dukitega arvestada ning liiklusreeglite komp- JUHTIDE OHUTUS romissitu täitmine aitavad oluliselt liiklusohtu Jalgrattasõit on oluline liikumisviis ja vaba vähendada. Mootorsõidukijuhtidele tuleb aja veetmise võimalus. Jalgratturitena on selgitada vähemkaitstud liiklejate õigusi ning käsitletavad nii tavajalgrataste kui ka kohustada neid liiklema tähelepanelikult ja teiste elektriliste jalgrataste kasutajad sõltu- liiklejatega arvestavalt. Jalgrattur ja mikrosõiduki mata sellest kas need on ühe-, kahe- juht peavad teadvustama, et neil lasub enda või enamarattalised, sh kastirattad. ohutuse tagamise ja teistesse liiklejatesse vastu- Need liikumisviisid on muutumas üha tustundliku suhtumise kohustus. populaarsemaks ja hübriidlahenduste tõttu liiguvad neist paljud senisest Ohutusvarustuse kasutamine tagab nii aktiivse, õnnetusse sattumist ennetava kui ka passiivse, kiiremini. Kõige enam jalgratturitest ja tagajärgede raskust leevendava ohutuse. Oluline mikrosõiduki juhtidest saab vigastada on, et jalgratta ja mikrosõidukiga teel liigeldes ühesõidukiõnnetustes, vähem kokkupõrgetes kasutatakse alati tulesid. Kuna täiskasvanutel ei mootorsõidukitega. ole kohustust kanda ohutusriietust ja kiivrit, siis saavutatakse kasutajate juurdekasv valdavalt Suur osa nende rasketest vigastustest liikluskasvatuse abinõusid (teavitus, teadlikkuse tekivad kokkupõrgetes, milles ei osalenud tõstmine, koolitus jm) kasutades. Kiivri kandmi- mootorsõiduk. sega26 on võimalik saavutada peatraumade vähenemine liiklusõnnetuse ning kukku- Prognoosida võib vähemkaitstud liiklejate mise korral. omavaheliste kokkupõrgete kasvu. Jalgratta või mikrosõiduki juhtimiseks ei Võttes arvesse nende kokkupõrgete alateata- piisa tavapäraste jalakäija liiklusreeglite mist, on juhtide vigastuste tegelik arv kordades tundmisest. Juhi rolli asumisega kaas- suurem. nevad täiendavad reeglid, kohustused, vastutus ja ka ohud. Oluline on pakkuda Neile sõidukitele vajalik taristu on katkendlik, liiklejatele ohutu liiklemise koolitust ja kavandamine ja kasutuse edendamine on teavet. Ohutuse seisukohalt vajab kiiret killustunud. lahendust probeem, kuidas vähendada ja Aastaks 2035 on jalgratas kõigi eelduste koha- välistada mikrosõidukil mitmekesi sõitmist. selt muutunud mikrosõidukitest eelistatumaks Mikrosõidukite liiklusreeglite kehtestamine, liikumisvahendiks. Ohutu liiklemise tagamiseks nagu vanusepiirangu seadmine, kiivri kand- on vaja, et rattasõit oleks turvaline igas vanuses mise kohustus, erinevate piirkiiruste seadmine inimestele, sh lastele ja eakatele. Rattateede ja täpsustamine, kus ja millal sõita ei tohi, võib võrgustikku tuleb kujundada terviklikult ning vähendada kokkupõrkeohtu ja vigastuste raskust. see peab olema aastaringi kasutatav. Jalgratta- Liikluskorralduse arusaadavuse ja ohutuse taga- liikluseks kasutatav taristu tuleb kavandada ja miseks võetakse kasutusele mikrosõidukite olemasolevat rekonstrueerida nii, et see oleks teekatte- ja püstmärgised. ohutu ja takistusteta, selgelt märgistatud, piisa- valt lai ning andestavate äärtega. Jalgrattateed MOOTORRATTURITE OHUTUS peavad olema turvalised ja omavahel ühendatud, Mootorrattasõit on kõrge riskiga liiklemisviis – viiksid olulistesse sihtkohtadesse ja pakuksid statistika näitab, et mootorratturite hukkumise piisavaid turvalisi parkimisvõimalusi ja -laadimis- või raske vigastuse tõenäosus liiklusõnnetustes jaamu. on kuni 40 korda suurem kui sama vahemaa autoga läbivatel inimestel. 25 Mikrosõiduk on ühe inimese vedamiseks ette nähtud istekohata elektri jõul liikuv sõiduk (kergliikur), tasakaaluliikur ja pisimopeed. Välis- tatud ei ole, et siia lisandub veel uusi elektrilisi sõidukeid, mille veosüsteem vastab eelnimetatud vahenditele kehtestatud nõuetele. 26 52 empiirilise uuringu metanalüüs https://tinyurl.com/pn3je3d8 ei toeta hüpoteesi, et jalgrattakiivri kandmine toob kaasa suurema riskikäi- tumise ja kuigi jalgrattakiivrite kandmise kohustuslikuks muutmine võib tuua vähem inimesi jalgrattaga sõitma, ei ole vähenemine tavaliselt märkimisväärne ega pikaajaline, kuna on oluliselt rohkem muid tegureid, millel on palju suurem mõju inimeste jalgrattakasutusele.  KAVAND 25 LIIKLUSOHUTUSPROGRAMM 2026 – 2035 LIIKLUSOHUTUSPROGRAMMI TEGEVUSSUUNAD Vaatamata riskidele on mootorrattasõidu populaarsus kasvutrendis – mootorrataste arv suureneb kiiremini kui autode oma. Seetõttu on oluline keskenduda liiklusohu vähendamisele ja riskide maandamisele. Peamised tegevussuunad: Elukestev koolitus ja teadlikkuse tõstmine. Soodustada vabatahtlikke koolitus- 1. programme, mis toetavad mootorratturite teadlikkust ja sõiduoskust. Sellised programmid aitavad kujundada vastutustundlikku käitumist ja tugevdavad ohutus- kultuuri. Märgatavuse ja ohutuse suurendamine. Mootorratturite parem märgatavus on kriiti- 2. lise tähtsusega – eredavärviliste ja spetsiaalsete sõiduriiete, kaitsmete ja helkurvestide/ trakside kandmine ning teiste liiklejate teadlikkuse tõstmine. Järelevalve. Liiklusjärelevalve peab olema fokusseeritud ohtliku käitumise ennetamisele ja 3. ohutusnõuete järgimisele. Tõhusus saavutatakse automaatse järelevalve võimaluste kasu- tamise läbi. Muudatused liikluskeskkonnas ja -käitumises. Kliima muutuste ja sõiduhooaja pikenemi- 4. sega muutub mootorrataste aktiivne kasutusaeg pikemaks, mistõttu peavad kõik mootorsõi- dukijuhid arvestama kaherattaliste liiklejatega aastaringselt. Vajalik on teavitustöö, mis rõhutab vastastikust tähelepanelikkust ja liikluskultuuri paranemist. MOOTORSÕIDUKIJUHTIDE OHUTUS Ohutu liiklemine algab vastutustundlikust hoia- kindlustab ühtse reeglite tõlgendamise ja tagab kust. See ei tähenda ainult reeglite järgimist, koolituse kvaliteedi. Erilist tähelepanu pööratakse vaid ka hoolivust ja tähelepanu iga liikuja algajate juhtide ettevalmistusele, mille keskmes suhtes. Mootorsõidukijuht, kui suurema on tehniliste oskuste kõrval ka hoiakute kujunda- ohuallika valdaja, saab teiste liikleja rolli- mine, riskitaju arendamine ja oma võimete teadlik dega võrreldes kõige enam liiklusohutust hindamine. Eesmärk on kujundada süsteem, kus mõjutada. Hea juht mõistab, et tema liik- juhtimisõiguse taotlemine põhineb mitte kohus- luskäitumine ja sõiduk võib kujutada ohtu tusliku koolituse mahu, vaid tegeliku pädevuse mitte ainult temale, vaid ka kõigile teistele hindamisel, võimaldades paindlikke õppimisviise. teel liiklejatele. Nõuded kujundatakse minimaalselt vajalikeks, sisuliselt põhjendatuteks ja rakendatavaks õppija Juhikoolitus on üldise liiklusalase alg- ja seisukohast. põhihariduse loogiline jätk. Juhi ettevalmis- tamise eesmärgiks on luua eeldused vastutus- Mootorsõidukijuhi koolituses, sh mopeedi- ja tundliku juhi liikluskäitumise kujunemiseks ning mootorrattaõppes on oluline, et õppeperiood juhi ohutu, iseseisva, teisi liiklejaid arvestava ja oleks intensiivne ning et koolitatav saaks võimali- keskkonda säästva käitumise kujunemiseks. kult palju regulaarset sõidupraktikat enne juhtimi- sõiguse taotlemist. Koolitusasutuste järelevalve Juhikoolituses on keskne roll autokoolil. Eelis- ja eksamineerijate kvaliteedi kontroll peab olema tatud on kompetentsipõhine lähenemine, kus järjepidev ja õppimise parendamisele sihitud. mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooninõuded on Juhendajatel tuleb läbida kohustuslik eelkont- seotud hinnatavate oskuste, teadmiste ja hoia- roll – juhendaja tunnistuse saamiseks läbitakse kutega ning eksamite hindamiskriteeriumid on teooriaeksam või teatud arv sõidutunde või üheselt määratletud. Juhtimisõiguse taotlemine mõlemad. Juhendajatel peavad olema vajalikud peab põhinema mitte kohustusliku koolituse teadmised, oskused ja hoiakud. Autokoolis õppi- mahu, vaid tegeliku pädevuse hindamisel. Õppe- mise eesmärk on tagada, et autokooli lõpetanu kavad, eksamineerimine ja õpetajate koolitus saab liikluses iseseisvalt hakkama, liikleb ohutult peavad tuginema samadele põhimõtetele, mis ja vastutustundlikult.  KAVAND 26 LIIKLUSOHUTUSPROGRAMM 2026 – 2035 LIIKLUSOHUTUSPROGRAMMI TEGEVUSSUUNAD Algaja juht, vaatamata eale, on vähese vastava sõidukiliigi juhikogemusega liikleja. Tuleb arvestada, et uue transpordiliigiga alustamisel on kõik liiklejad algul kogenematud ning sellega kaasnevad teatud riskid. Juhikogemuste lisandudes on otstarbekas soosida elukestva õppe hoiakut nii teadmiste kui ka oskuste mõttes, et kohaneda liiklusreeglite muutustega ajas ning tulla toime sõiduki juhtimise ja muutuvate oludega. Mootorsõidukijuhtide ohutut käitumist mõjutavad faktorid: Sõidukiirus. Oluline liiklusõnnetuse toimumisega seotud faktor, seostudes tugevalt 10% liiklusõnnetuste ja 30% hukkunutega liiklusõnnetustega.27 Suurem kiirus vähendab õige- aegse reageerimise võimekust. Kiirusest tulenevalt muutuvad kokkupõrke tagajärjed raskemaks, sõiduki turvasüsteemid ja inimese keha peavad toime tulema suurema kineetilise energia hulgaga. Kiirus ei ole alati liiklusõnnetuse põhjuseks, kuid liiklusõnne- tuse tagajärg sõltub alati kiirusest. Alkohol. Mõjutab inimese aju neurokeemilisi protsesse, mille toimel halveneb aju eri piir- kondade tegevus. Asudes alkoholi tarbinuna sõidukit juhtima on vead sõiduki juhtimisel ja olukordade tajumisel paratamatud. Reageerimisvõime alaneb ja juhtimisega seotud tegevused muutuvad ebakindlaks, isegi kontrollimatuks. Kui juhi sellises seisundis peaks tekkima reaalne oht kaasliiklejatele või takistuse näol, on liiklusõnnetus vältimatu. Tähelepanu hajumine. Tähelepanu hajumist põhjustab mootorsõiduki juhi enda käitu- mine (sõnumite saatmine, helistamine, ekraani muu kasutus, navigatsioonisüsteemi opereerimine, söömine), teiste käitumine ning välised häiringud (nt. liiklusvälised teabe- vahendid, sh reklaamid). Sageli läheb tähelepanu liikluses toimuvalt ära kõigi nende vormide kombinatsiooni tulemusena. Turvavöö kasutus. Kuigi enamik juhte kinnitab turvavöö, on väike osa neid, kes seda ei tee ja kes seetõttu liiklusõnnetuse toimumise korral kuuluvad suurde riskirühma. Väsimus. Väsinuna mootorsõiduki juhtimine tundub olevat midagi sellist, mis ei vääri tähelepanu. Väsimusseisundis muutub sõidukijuhtimine passiivsemaks ja pigem auto- maatseks tegevuseks, mis mõjutab nii infotöötlusprotsessi, manöövrite motoorset sooritamisvõimet kui ka valvsust. Väsimust ei saa maha suruda tahtejõu, juhi suure kogemuste pagasi või motivatsiooniga. Õnnetuse tagajärjed on fataalsed, kuna need juhtuvad täiskiirusel, ilma, et juht oleks pidurdanud. Vaimne tervis. Stress on nähtamatu liiklusohtlike olukordade põhjustaja. Kui inimese keha on füsioloogilises stressis ja toodab stressihormoone, siis aju ei suuda ühel hetkel emotsioonidega enam toime tulla ja võidaks liikluses käituda ohtlikult. Ravimid. Liikluses osaleb tuhandeid mootorsõidukijuhte, kes tarvitavad igapäevaselt ravimeid, mille kõrvaltoimed on mootorsõidukijuhtimisele vastunäidustatud. Teatud ravimid võivad tekitada kõrval nähtudena uimasust, hägust nägemist ja väsimustunnet. Eriti ohtlikud ravimirühmad on rahustid, uinutid, tugevatoimelised valuvaigistid, mõned köha-, nohu- ja allergiaravimid. 27 TRB (1998) Managing speed; review of current practice for setting and enforcing speed limits. Special report 254. Transportation Research Board (TRB). National Academy Press, Washington, DC  KAVAND 27 LIIKLUSOHUTUSPROGRAMM 2026 – 2035 LIIKLUSOHUTUSPROGRAMMI TEGEVUSSUUNAD 4.5. Ohutu töösõit Üle kolmandiku teedel juhtuvatest surmaga lõppenud liiklusõnnetustest on seotud sellega, et vähemalt üks liiklusõnnetuse osaline kasutab sõidukit tööülesande täitmiseks või on sõitja sellises sõidukis. Ette- võtete sõidukipargid on Eesti sõidukituru oluline osa, moodustades ligi poole registreeritud autodest. Iga päev osalevad sajad tuhanded liiklejad tööülesannetega seotult liikluses. Osa neist tegutsevad kutseliste autojuhtidena, kes veavad reisijaid- või kaupu. Teised juhivad sõidukit oma põhirolli osana või platvormitööna. Ettevõtetes ja organisatsioonides, kus töötajad veedavad suure osa oma tööajast liikluses, on ohutusel põhineva juhtimiskultuuri arendamisel organisatsioonis märkimisväärne potent- siaal. Senisest enam vajab tähelepanu laste-, reisijate- ja kaubavedusid tegevate sõidukite ohutus ning ettevõtja kohustuste ja vastutusega seonduv. Igal ettevõttel ja organisatsioonil lasub moraalne ja jurii- diline vastutus tagada, et tööga seotud liiklemine oleks nende töötajatele ja avalikkusele ohutu. Tööga seotud liiklusohutus on programmi jaoks koolibussi teenuse ostmisel ning taksoteenuste kriitiline küsimus mitte ainult probleemi suuruse, osutamise tegevuslubade saamise ja säilita- vaid ka selle tõttu, et toimeahelas tervikuna mise tingimustes näha ette nõuded liikluses ja paljudes sektorites on ettevõtetel reaalne riskide vähendamise ja liiklusreeglite täitmise võimalus parandada ohutust teedel. Näiteks ISO kohta. Tööandjad saavad oluliselt liiklusriske 39001 standard seab elementaarsed nõuded liik- vähendada, hankides ohutumaid ja juhiabisüs- lusohutuse juhtimissüsteemile, mille abil riigiasu- teemidega sõidukeid ning nähes ette nõuded tused, teeomanikud ja eraettevõtted saavad oma töötajatele ja lepingupartneritele. Iga inimelu juhtimissüsteeme sertifitseerida. Standard on eest tuleb parimal võimalikul moel võidelda. mõeldud nii avalikele kui eraorganisatsioonidele, kes on osalised liiklussüsteemis ning kellest Ohutuskultuuri loomine on kõige tõhusam, ISO sõltub kasvõi vähesel määral liiklusohutus. kui organisatsioonis kujundatakse posi- tiivne ja vastutustundlik suhtumine Seni on organisatsioonide potentsiaal liiklusohu- töötajate liiklusohutusse, seatakse tust mõjutada suures osas kasutamata. Avaliku sektori võimaluseks on eeskuju näitamine, kuidas selged sihid arengustrateegiasse, tuvas- tatakse ja maandatakse riske, kogu- 39001 organisatsioonid rakendavad avalike teenuste takse ja analüüsitakse ohutusandmeid osutamise hangetel liiklusohutusse panustamist. ning koolitatakse töötajaid, et tõsta nende Omavalitsustel on võimalik ühistranspordi- ja liiklusohutuse teadlikkust. 4.6. Kiire ja tõhus õnnetusejärgne abi Liiklusõnnetusse sattumisel on abi saamine ja selle osutamine elulise tähtsusega. Kiire ja asjakohane reageerimine õnnetustele ja ohtudele vähendab kahju nii inimestele, asjadele kui ka keskkonnale. Õnnetuse korral võib abi saamise kiirus vigastuste lõplikku raskust vähendada. Uuringud28 näitavad, et kuni 50% liiklusõnnetustes hukkunutest sureb sündmuskohal või haiglasse transportimisel. Ülejää- nutest sureb enamik 24 tunni jooksul hoolimata osutatud arstiabist. Liiklusõnnetustes ellu jäämises mängivad olulist rolli nii kiirabi reageerimisaeg kui ka abi kvaliteet. Kokkupõrke korral on kiire, asjakohane ja hästi koordineeritud hädaolukordadele reageerimine ülioluline eeldus raskesti vigastatud inimeste tõhusaks raviks. Abi kiiruse seire on heaks sisendiks hädaolukor- dadele reageerimise ahela ühtlustamiseks ja erakorralise meditsiini süsteemi edasiseks arendami- seks. Hädaolukorrale reageerimise parendamine võib aidata vältida liiklussurmasid ja elumuutvaid vigastusi. 28 https://etsc.eu/reducing-serious-injuries-on-european-roads-pin-flash-48/  KAVAND 28 LIIKLUSOHUTUSPROGRAMM 2026 – 2035 LIIKLUSOHUTUSPROGRAMMI TEGEVUSSUUNAD Oluline on igakülgse esmaabikoolituse säilitamine sõidukoolituse õppekavas ning teadmiste ja esmaa- bioskuste omandamise võimaluse pakkumine kõigile liiklejatele. 4.7. Liiklusohutuse andmepõhine juhtimine Tõenduspõhisus ja tugi andmetele on nüüdisaegse juhtimise alus. Liiklusohutuse valdkonnas tähendab see senisest palju laiemat liiklusohutusalase teabe kogumist, säilitamist, analüüsimist ja levitamist. Selleks, et liiklusohutust puudutavad otsused, rakendatavad meetmed ja investeeringud avaldaksid oodatavat mõju, peavad eelanalüüsid põhinema usaldusväärsetel ja asjakohastel andmetel, mis on kogutud privaatsussätteid ja andmekaitset arvestades. Uuel kümnendil peab liiklusohutuse juhtimine muutuma ennetavaks. See tähendab, et sõltumata liiklusõnnetuste riskidest või nende puudumisest kogutakse ja arhiveeritakse taristu kohta kõik vaja- likud andmed. Liiklusõnnetuste toimumise korral lisatakse eelnevaga seotud andmekogusse lisaks klassikalisele õnnetusstatistikale ka õnnetuse toimumise aja ja kohaga seotud teave liiklejate käitu- mise, tee- ja liiklusolude, taristu seisundi ja keskkonnamõjude kohta. Selline lähenemine võimaldab tuvastada varjatud ohukohti, hinnata usaldusväärsemalt sekkumiste mõju ning juhtida liiklusohutust ennetavalt teadmiste, mitte tagajärgede põhjal. AASTATEL 2026 – 2035 JÄÄVAD VÕI MUUTUVAD OLULISTEKS: liiklusõnnetuste andmed, mis peavad olema täpsed ja korrektsed, andmekorje peab arvestamata uute sõidukiliikidega (jalgrattad, mikrosõidukid, isejuhtivad sõidukid), peaks tekkima võimalus määrata iga liiklusõnnetuses vigastatu vigastuse raskusastet, tuleb leida toimiv lahendus inim- vigastatuga liiklusõnnetuste alaraporteerimisele, et info kannatanutest jõuaks tervishoiuteenuse pakkujatelt liiklusõnnetuste infosüsteemi. Raskete liiklusõnnetuste põhjalikum uurimine peaks jõudma juurpõhjusteni; nii perioodilised kui ka reaalaja liiklusvoo, liiklustingimuste ja liiklejate käitumise seireandmed; liiklusohutuse tulemusnäitajad; teedevõrgu ohutust mõjutavad andmed, teedevõrgu ohutuse hindamise tulemused; tee- ja liiklusjärelevalvet puudutavad andmed; avalikkuse ja kogukonna tagasiside (nt liiklejate teavitused ohtlike kohtade kohta); automaatsed andmekorjesüsteemid (nt sõidukite kogutavad andmed, eCall, sõiduki diagnostika, ITS platvormid). Uue perioodi eesmärk on arendada integreeritud ja reaalajas toimiv andmete ökosüsteem, mis võimaldab ristkasutada erinevaid andmeallikaid, toetab proaktiivset otsustusprotsessi, võimaldab analüüsida liiklusohutuse arengut nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil ning toetab kohalikke omava- litsusi ja partnereid andmetel põhinevate otsuste tegemisel. Andmepõhine juhtimine eeldab koostööd erinevate osaliste vahel – Politsei- ja Piirivalveamet, Trans- pordiamet, Sotsiaalministeerium ja tervishoiuasutused, teadusasutused, omavalitsused ja erasektor. Oluline on ka investeering digitaalsesse võimekusse, analüütilistesse tööriistadesse ning oskuste arendamisse. Eesmärk on kujundada dünaamiline ja õppiv ohutu liiklussüsteem, kus andmed ei ole pelgalt aruandluseks, vaid pidevaks täiustamiseks ja inimelude päästmiseks. 29 LIIKLUSOHUTUSPROGRAMM 2026 – 2035 4.8. Kogukonna kaasamine liiklusohutusse Liiklusohutus ei ole üksnes riigi, kohalike omavalitsuste või ametkondade ülesanne – see sisaldab ka ühiskondlikku kokkulepet ja jagatud vastutust, mille kujundamises on oluline roll igal kogukonnal ja liiklejal. Tõeliselt toimiv ohutu liiklussüsteem saab sündida ainult siis, kui selle kujundamises osalevad ka kogukonnad ise. Paljud kodanikualgatused sünnivad ja leiavad aset kogukondades, sõprus-, tutvus- ja naabruskondades. Kogu- kondadel on märkimisväärne jõud liiklusohutust mõjutada ning aeg on seda ressurssi silmas pidada ja võimendada. Kogukonnad tunnevad oma keskkonda kõige teavitustöö ja haridustegevuste kaudu – paremini – nad näevad riske, tajuvad muutusi korraldades koolitusi, kampaaniaid, töötu- ja märkavad kohti, kus olukord vajab muutust. basid ja infopäevi eri sihtrühmadele (nt lastele, Seetõttu on kogukondlikel algatustel oluline roll eakatele, jalgratturitele); nii ohtude ennetamisel kui ka ohutu liikluskesk- konna kujundamisel. Lastevanemad või vana- kogukondlike algatuste kaudu – ohtlike vanemad saavad tipptunnil reguleerijana aidata kohtade tähistamine, jalgrattapäevade korral- kogukonna väiksematel koolilastel sõiduteed damine või taristu parandusettepanekute ületada või jõuda hommikuti ohutult koolibus- esitamine; sile. Kogukond võib tõstatada taristu ohutuse probleemi, korraldada ohutuse infopäevi, üritusi, vabatahtliku järelevalve ja kogemuspõhise teavitusi või panustada naabrivalvesse. nõustamise kaudu, olles kogukonna hääleks kohalike liiklusriskide tuvastamisel ja lahen- Mittetulundusühingud ja kodanikuühiskonna duste pakkumisel; organisatsioonid, kelle tegevus tugineb kohalike olude tundmisele, usaldusele ja vabatahtlikule koostöös ametkondade ja omavalitsustega, koostööle, on liiklusohutuse arendamisel väär- aidates viia ellu liiklusohutusprogrammi kogu- tuslikud partnerid. Nad tegutsevad ühiskondliku kondlikul tasandil; heaolu, sh ohutuma liikluse nimel. MTÜd saavad sihtrühmade toetamise kaudu lastele, eaka- panustada liiklusohutusse mitmel viisil: tele, erivajadustega või vähese liiklusko-gemu- sega inimestele. 30 LIIKLUSOHUTUSPROGRAMM 2026 – 2035 KAVAND 5. Liiklusohutusprogrammi elluviimise mõjud  KAVAND 31 LIIKLUSOHUTUSPROGRAMM 2026 – 2035 LIIKLUSOHUTUSPROGRAMMI ELLUVIIMISE MÕJUD Riik vajab kaugemale vaatavat programmi selleks, et hoida sihti silme ees ning kavan- dada ja valmistada ette tegevusi, mis liiklust ohutumaks muudavad. Transpordivald- konnas võtavad olulised reformid ja investeeringud aega aastaid. See tähendab ka valitsuskoalitsioonide üleseid kokkuleppeid ja suuna hoidmist. On oluline, et muutuste protsess oleks korraldatud selliselt, et säiliks pikaajaline visioon, strateegilised eesmärgid ning kavandatud tegevused, mis võimaldavad jätkata teekonda ohutu liik- lussüsteemini. Ühiskonnas on nõudlus ohutusele ja tahe panustada, seega tuleb kõigil otsustustasanditel seada eesmärgiks liiklusohutuse maksimaalne tagamine. Liikluso- hutuse tagamist tuleb näha ühiskondlikku kokkuleppena. Liiklusohutusprogramm viiakse ellu igal aastal võrgu säilitamise rahastus minimaalselt 75% uuendatavate nelja-aastaste elluviimiskavade riigiteede teehoiu rahavajaduse strateegilises kaudu. Elluviimiskava maksumus moodustub analüüsis29 välja toodud säilitamise vajadusest. tegevuste rakendamiseks riigieelarves ette Samuti tuleb tagada, et kõikide suurte taristu- nähtud ministeeriumite, ametite ja kohalike objektide (sh Rail Baltic) ehitamise ja kasutuse- omavalitsuste vastutusel olevate rahastuse levõtuga ei kaasne täiendavat negatiivset mõju saanud tegevuste kogukulust. Täpsem elluvii- liiklusohutusele. miskava maksumuse prognoos koostatakse igal aastal riigieelarve planeerimise käigus. Oluline on arvestada, et erinevatele sihtrühmadele Elluviimiskava tegevusi viiakse ellu riigieelarve suunatud tegevustel on sageli osaliselt kattuvad vahenditest, sealhulgas Euroopa struktuurfon- mõjud. Seetõttu ei ole tegevuste koondmõju dide meetmetest ning teistest välisvahenditest. lineaarne summa üksikmõjudest: koosmõju on tavaliselt väiksem kui kõigi meetmete aritmeeti- Kavandatud tegevuste realiseerimiseks ja line kogusumma. Tegevustel on otsene mõju ka eesmärkide saavutamiseks on vajalik pikaaegne raskesti vigastatute arvu vähendamisele, lisaks koalitsioonide ülene rahastamise strateegia, avaldavad need mõju tajutavale liiklusohutusele. millele on vajalikud ressursid programmi kehti- vuse ajaks tagatud. Otsesed ja mõõdetavad mõjud moodustavad vaid osa üldisest mõjude spektrist. Tegelik liik- Programmi eesmärkide saavutamise eelduseks lusohutuskasu ulatub kaugemale tabelis esitatud on, et ehitatakse TEN-T põhivõrku kuuluvad arvutuslikust mõjust, kuna mitmete tegevuste Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee Tallinna– puhul ei ole kvantitatiivset mõju võimalik täpselt Tartu lõik ja Tallinna–Pärnu–Ikla tee Tallinna– hinnata ning osa mõjudest realiseerub kaudselt Pärnu lõik nõuetekohaseks ja nüüdisaegsetele ja pikema aja jooksul. tingimustele vastavaks ning tagatakse teede Tabel 3. Meetmete arvestuslikud kogumõjud Hukkunute arvu hinnanguline Meetmete ja tegevuste kogum vähenemine aastaks 2035* Asulaliikluses jalakäijate hukkumist vähendavad tegevused -12 Alla 16-aastaste laste liikluses hukkumist vähendavad tegevused -10 Süstemaatiliste rikkujate mõjutussüsteem -7 Liiklusohtlike kohtade likvideerimine -7 Teelõigu läbimise keskmise kiiruse mõõtmine 1000 kilomeetril ja automaatjärele- -6 valve liikide laiendamine Ohutute sõidukiiruste kehtestamine maanteedel -5 Raudteeülesõitude ohutustamine -3 * Erinevate meetmete ja tegevuste koosmõju, sh ohutu kiiruse rakendamisega kaasnev mõju. 29 https://transpordiamet.ee/sites/default/files/documents/2025-03/Strateegilise%20rahavajaduse%20L%C3%95PPARUANNE.pdf  KAVAND 32 LIIKLUSOHUTUSPROGRAMM 2026 – 2035 LIIKLUSOHUTUSPROGRAMMI ELLUVIIMISE MÕJUD 2024. a jooksevhindades moodustas ühest liiklussurmast tekitatud keskmine kahju ühiskonnale 3 156 993 eurot (sisaldades ravikulusid, tootlikkuse vähenemist, matusekulusid ja riskiväärtust) ja vigastatust tekitatud keskmine kahju 41 193 eurot (sisaldades ravikulusid, tootlikkuse vähendamist, riskiväärtust). LOP35 eesmärkide saavutamine võimaldab ära hoida riigi sotsiaalmajanduslikku kahju ca 800 miljonit eurot ja hoida inimeste elusid. Tabel 3. Meetmete arvestuslikud kogumõjud  33 LIIKLUSOHUTUSPROGRAMM 2026 – 2035 KAVAND 5. Liiklusohutusprogrammi juhtimiskorraldus Foto: Martin Siplane / Transpordiamet  KAVAND 34 LIIKLUSOHUTUSPROGRAMM 2026 – 2035 LIIKLUSOHUTUSPROGRAMMI JUHTIMISKORRALDUS LOP35 strateegiliste eesmärkide saavutamiseks peab liiklusohutus riiklikul tasandil saama stabiilseks prioriteediks, mida toetavad rahanduspoliitilised otsused ning selge juhtimisraamistik. LOP35 kinnitab Vabariigi Valitsus, kelle üles- Elluviimiskavade eelarveline rakendamine toimub anne on riikliku liiklusohutuspoliitika välja valitsusasutuste TERE programmide raames. töötamine. Vabariigi Valitsuse nõustamiseks Teised LOP35 osalejad viivad programmi ellu on moodustatud Vabariigi Valitsuse liiklus- kooskõlastatud kava alusel. komisjon, kelle ülesanneteks on valdkonna tegevuste koordineerimine, Vabariigi Valitsuse LOP35 tegevused kaetakse neli aastat kestva ellu- nõustamine ja ettepanekute tegemine liiklus- viimiskavaga. Elluviimiskava on kooskõlas riigi ohutusega seotud küsimuste lahendamiseks eelarvestrateegiaga ning on rulluv, mis tähendab, ja liiklusohutuse strateegiliste eesmärkide ja et igal aastal lisandub elluviimiskava juurde üks prioriteetide seadmine ning lisanduva ülesan- planeeritav aasta. Planeeritava aasta uutele tege- dena liiklusohutusprogrammi elluviimiskavade vustele lisatakse eelduslik mõjuhinnang seoses heakskiitmine. Liikluskomisjonil on õigus kaasata liikluses hukkunute ja vigastatute arvu vähene- komisjonis läbivaatamisele tulevate küsimuste mise ning elluviimiseks vajamineva rahalise kulu lahendamiseks riigi- ja omavalitsuste ning valit- kohta. Elluviimiskava kooskõlastatakse ministee- susväliste organisatsioonide esindajaid, vastava riumitega ja kiidetakse heaks Vabariigi Valitsuse ala asjatundjaid, väliseksperte ja teisi isikuid ning liikluskomisjonis. moodustada töörühmi. LOP35 elluviimiskavas on kirjeldatud eesmärgi Vabariigi Valitsuse liikluskomisjoni esimees saavutamiseks vajalikud tegevused ja indikaa- (taristuminister) esitab iga aasta 1. juuliks Vaba- torid. Igal tegevusel on omanik, kes vastutab riigi Valitsusele ülevaate komisjoni kinnitatud ellu- tegevuse rakendamise algatamise, edendamise viimiskavade tegevustest, nende täitmisest ning ja koordineerimise eest ka juhul, kui tegevuse ettepanekud, koos liikluskomisjoni soovitustega, elluviimine eeldab koostööd teiste osalistega. Kui täiendavate tegevuste kohta, mis eeldavad riigi vastutajaid on mitu, on neil kõigil võrdne ja sõltu- eelarvestrateegiast sihtotstarbelisi lisavahendeid matu vastutus tegevuse rakendamise eest. või valitsuse tasandi otsuseid. LOP35 eesmärkide saavutamisest ülevaate 2031. aastal tehakse programmi vahehindamine. saamiseks hinnatakse igal aastal selle elluviimis- Vabariigi Valitsus võib eesmärkides ja elluviimis- kava täitmist. LOP35 elluviimises osalevad minis- kavas teha muudatusi, kui leitakse, et soovitud teeriumid ja ametid koostavad igal aastal oma mõju ei saavutata või puuduvad vastava tege- vastutusalasse jäävate tegevuste tulemusaru- vusmeetme ettepaneku rakendamise eeldused. ande ja esitavad selle hiljemalt iga järgmise aasta LOP35 täitmise lõpparuanne koostatakse hilje- 1. veebruariks Transpordiametile. Transpordi- malt 2036. aastal. amet koostab elluviimiskava täitmise aruande ja esitab selle kinnitamiseks Vabariigi Valitsuse liik- Transpordiameti ülesanne LOP35 elluviimisel ja luskomisjonile, mis lisatakse igal aastal Vabariigi suunamisel on liikluskomisjoni töö korraldamine Valitsusele esitatavasse ülevaatesse. ning üldine seiramine, erinevate osaliste tege- vuste koordineerimine ning aruandluse korralda- mine. 35 LIIKLUSOHUTUSPROGRAMM 2026 – 2035 KAVAND Liiklusohutusprogramm 2026–2035 eelnõu seletuskiri Lisa 1 Kooskõlastustabel Ettepaneku sisu Seisukoht Siseministeerium Siseministeerium kooskõlastab eelnõu tingimusel, kui eelnõu aastate 2026- 2029 elluviimiskavas kirjeldatud tegevuse number 18 „Menetluste mahu suurendamiseks uue hoiatusmenetluse infosüsteemi (HIS-2) arendamine“ tulbas „Olemas“ märgitud summa 4,9 MEUR asendatakse summaga 0 ning tulpa „Lisavajadus“ märgitakse summa 4,9 MEUR. Tulpa „Sellest lisavajadus 2026“ märkida summa 2 MEUR. HIS-2 arendamiseks vajalik rahastus lõppeb aastal 2025. Järgnevateks aastateks planeeritud arendusteks vajalik rahastus puudub. Antud selgitus. Ettepanek puudutab LOPi elluviimiskava aastateks 2026–2029 . Elluviimiskava kinnitab Vabariigi Valitsuse liikluskomisjon pärast seda, kui Vabariigi Valitsus on LOPi põhiteksti heaks kiitnud. Muudatust käsitletakse aastate 2026 – 2029 elluviimiskava kooskõlastamise käigus. Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab esitatud eelnõu alljärgnevate tähelepanekutega . Elluviimiskavas puuduvad TRAM tegevused aastatel 2026 kuni 2029 tegevusvaldkondades Ohutu tee ja Ohutu kiirus. Samas valdav osa rasketest liiklusõnnetustest juhtub riigiteedel. Samuti paiknevad parendusi vajavad bussiooteplatvormid ja postipeatused just riigitee ääres. Riigiteede osas ohutu ülekäigu vajadusele osundamisel saame tihti vastuseks, et ülekäigurada ei saa rajada kuna puudub vajalik kergliiklustaristu, kuid selle rajamiseks ka vahendeid ette ei nähta. Antud selgitus. Ettepanek puudutab LOPi elluviimiskava aastateks 2026–2029. Elluviimiskava kinnitab Vabariigi Valitsuse liikluskomisjon pärast seda, kui Vabariigi Valitsus on LOPi põhiteksti heaks kiitnud. Elluviimiskavas on ohutu tee tegevusvaldkonda planeeritud 1 1 tegevust ning tegevusvaldkonda kaks tegevust. Bussiooteplatvormide, ohutute teeületuskohtade ja kergliiklustaristu rajamisi teostatakse neist eelkõige vastavalt meetmete 2 liiklusohtlike kohtade ümberehitamine , 2.3 teede ohutuskorntrolli tulemusel liikluskeskkonna parandamine ja 2.2.4 jalakäija ülekäikude ohutustamine riigideedel ja 4 s õidukiiruste alandamine asulaid läbivatel riigiteedel võimalustele. Kiiruse piiramisel asulasisestel ja linna tänavatel on meil eriarvamus. Kiiruse piiramine peaks jääma tee omaniku otsustada, mis sõltub liiklusohtlikest kohtadest. Uuendatav tänavaruumi standard ja Giid hakkavad tänavaid kujundama selliselt et kiirused füüsiliselt oleksid jalakäijatele ohutud. A ntud selgitus . LOP ei kohusta teeomanikke sõidukiirusi langetama, sõidukiiruste kehtestamine jääb endiselt teeomanike otsustada. LOPi siht on sarnaselt uuendatavale tänavaruumi standardile ja Giidile, jõuda selleni, et igal teel on kehtestatud ohutu ja liiklejatele mõistetav kiirus ning juhid peavad sellest kinni. Milline see ohutu kiirus iga tee puhul, jääb taristu planeerija või teeomaniku otsustada arvestades näiteks inimeste haavatavust, ühiskonna kogukulusid, muutuvaid tee- ja ilmaolusid, erineva kiirusega liiklejaid sel teelõigul ning ka seda, kas enamik liiklejaid peab seatud piirkiirust mõistlikuks jms . LOPi punkti 4.3 tabelis 2 on välja toodud soovituslikud baaskiirused , mida võib nii tõsta kui ka langetada arvestades iga konkreetse teelõigu eripära. Sotsiaalministeerium Kooskõlastame Vabariigi Valitsuse korralduse „Liiklusohutusprogrammi 2026–2035 heakskiitmine“ eelnõu märkustega. Liiklusohutusprogrammi 2026-2035 aastate 2026-2029 elluviimiskavas vastutab Sotsiaalministeerium nelja tegevuse eest. Palume märkida elluviimiskava tegevuse „Liiklusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse rakendusaktide muudatused tervisekontrolli süsteemi tõhustamiseks“ (tegevus nr 11) teostamise alates aastast 2027, kuna järgmise aasta eelarvesse ei ole kavandatud selle tegevuse täitmiseks vahendeid. Liiklusõnnetuste vigastuste raskusastmete eristamine liiklusstatistikas (tegevus nr 14) vajab eelnevalt täiendavaid arutelusid ja selgust, kas selliselt andmete kogumine on võimalik ning mida see töökorralduslikult ja rahaliselt endaga kaasa toob. Seetõttu palume tegevuse nr 14 sõnastada ümber järgmiselt „Analüüsida vigastusega lõppenud liiklusõnnetuste vigastuste raskusastmete eristamise võimalusi liiklusstatistikas“. Antud selgitus. Ettepanek puudutab LOPi elluviimiskava aastateks 2026–2029. Elluviimiskava kinnitab Vabariigi Valitsuse liikluskomisjon pärast seda, kui Vabariigi Valitsus on LOPi põhiteksti heaks kiitnud. Muudatust käsitletakse aastate 2026 – 2029 elluviimiskava kooskõlastamise käigus. Justiits- ja Digiministeerium Kliimaministeerium on saatnud Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks Liiklusohutusprogramm 2026-2035 eelnõu. Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega. Üldised märkused 1. Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021-2035 on toodud välja eesmärk: Vähendada liikluses hukkunute ja raskelt vigastatute arvu poole võrra ehk saavutada olukord, kus hukkunute arv kolme aasta keskmisena ei ületaks 30. Kooskõlastamiseks esitatud liiklusohutusprogramm 2026-2035 (edaspidi LOP35) eelnõus räägitakse liiklussurmade arvust, milleks on 22: Aastaks 2035 soovime kolme aasta keskmisena vähendada liiklussurmade arvu 22 inimeseni ning raskesti vigastatute arvu 272 inimeseni. Iga inimese liikluses hukkumist ja raskesti vigastada saamist tuleb ja saab vältida. Püstitatud eesmärgi saavutamine eeldab ühiskonna kui terviku pühendumist, kus vastutus lasub nii igal üksikliiklejal kui ka riigil oma pädevusvaldkonnas. Palume seletuskirjas täiendavalt selgitada, miks need arvud on erinevad ning miks programm ei ole kooskõlas arengukavaga. Kas programm peaks olema koosõlas arengukavaga või mitte? Arvestatud. S eletuskirja täiendatud selgitusega, miks LOPiga võetakse ambitsioonikam eesmärk, kui on kirja pandud Transpordi ja liikuvuse arengukav as . 2. LOP35 seletuskirjas märgitakse lk 1: Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 peab vajalikuks liiklusohutusprogrammi elluviimist ja meetmete rahastamist riigieelarvest. Palume seletuskirja lisada ka viite, kus see arengukavas konkreetselt kirjas on. Kas arengukavas on välja toodud liiklusohutusprogramm eraldi? Arvestatud. Seletuskirja lisatud viide Transpordi ja liikuvuse arengukava vastavale kohale, mis käsitleb liiklusohutusprogrammi rahastamist riigieelarvest. Transpordi ja liikuvuse programm 2021–2035 näeb ette liiklusohutusprogrammi elluviimise ja rahastamise riigieelarvest punktis 5.1 maanteede meetme all (lk 21 punkt 3). 3. LOP35 seletuskirjas märgitakse lk 8: Avalikkus sai oma ideid LOP35 koostamisse esitada läbi Transpordiameti kommunikatsioonikanalite. Transpordiameti kodulehel avaldatud veebirakenduse kaudu esitati 296 ettepanekut ja Facebooki vahendusel 78 ettepanekut. 215 ettepanekut käsitlesid ohutu liikleja meedet, 102 ohutu teega seonduvaid tegevusi ja 36 ettepanekut olid seotud ohutu kiiruse kehtestamisega. Palun seletuskirja lisada, mis nende ettepanekutega tehti ning kuidas nendega arvestati LOP35 koostamisel. Arvestatud. Seletuskirja täiendatud vastavalt ettepanekule. 4. LOP35 kasutab läbivalt mõistet „mikrosõiduk“. See ei ole hea tava, et programm toob sisse uusi mõisteid, mis ei ole kehtivas õiguses reguleeritud. Selle tulemuseks on olukord, kus pole arusaadav, mida silmas peetakse, mida reguleerida tahetakse jne. Kehtivas liiklusseaduses sellist mõistet ei ole, kuid sinna toodi 1.jaanuarist 20212 sisse mõiste kergliikur: 21 1 ) kergliikur on käesoleva seaduse § 87 lõike 1 2 nõuetele vastav ühe inimese vedamiseks ettenähtud istekohata elektri jõul liikuv sõiduk, välja arvatud jalgratas. Kergliikuriks loetakse ka käesoleva paragrahvi punktis 80 nimetatud tasakaaluliikurit. Antud selgitus. Mõistame, et ei ole hea tuua programmiga sisse uusi mõisteid. Samas on mikrosõiduki mõiste programmis selgitatud – tegemist on ühe inimese vedamiseks ette nähtud istekohata elektri jõul liikuva sõidukiga, tasakaaluliikuriga, pisimopeediga, ehk kasutusele on võetud väikeste personaalsete sõidukite tähistamiseks koondmõiste. Kuna liiklusohutusprogrammi kestvus on 10 aastat ja tehnoloogia areng on väga kiire, ei ole välistatud, et selle aja jooksul lisandub veel uusi elektrilisi sõidukeid, mida hakatakse liikluses kasutama, aga mis oma omadustel ei mahu ühegi olemasoleva kategooria alla. Joobes juhid 2023. aasta suvel saatis Justiitsministeerium kooskõlastusele karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK) „Joobes mootorsõidukijuhil juhtimisõiguse peatamine, tervisetõendi kehtetuks tunnistamine ja selle uuesti taastamine“. VTK toodud lahendused kooskõlastas mh ka Kliimaministeerium ja Siseministeerium. Sotsiaalministeerium saatis mitteametliku kooskõlastuse. 2024. aastal saatis Sotsiaalministeerium kooskõlastusele eelnõu "Alkoholitarvitamise vähendamise arengusuunad 2025–2035 kohta“. Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastas selle, kus muuhulgas oli tegevussuunas 4.2. ära toodud: „arendatakse infosüsteeme selliselt, et kriminaalses joobes juhtimiselt tabatud inimese tervisetõend peatuks automaatselt ning uuendada mootorsõidukijuhi tervisekontrolli tingimusi ja tervisenõudeid millega tagada, et tervisetõendi tagasi saamine oleks alkoholi tarvitamise hindamisel seotud objektiivsete indikaatoritega“. Sotsiaalministeerium teavitas Justiits- ja Digiministeeriumi ning Kliimaministeeriumi 29.04.2025, et nad on meelt muutnud ja ei toeta enam kriminaalses joobes juhtidel automaatse tervisetõendi kehtivuse peatamist. Põhjenduseks toodi, et kuna joobes juhtimine on käitumuslik probleem, siis pole alust tervisetõendi tühistamiseks. Justiits- ja Digiministeerium ei ole eitanud, et joobes juhtimise näol on mh tegemist ka käitumusliku probleemiga. Sotsiaalministeeriumi kirjas on see toodud põhilise vastuargumendina. Samas võtab ka kehtiv tervisetõendi hindamine arvesse ja hindab tõendi taotleja käitumuslike aspekte. Lisaks on kriminaalses joobes juhtimine väga suure tõenäosusega viide sellele, et isiku tervislik seisund ei vasta sellele, mida tervisedeklaratsioonis esitatud on, sestap ei ole siiani olnud vaidlust, et selle kinnitamiseks või ümber lükkamiseks on uue tervisekontrolli läbimine vajalik ja proportsionaalne meede koos objektiivsemate mõõtemeetoditega kui senine taotleja enesehinnangul põhinev hindamine. LOP35 on selle tervisekontrolli süsteemi tulevikueesmärgid sõnastatud väga üldistena ja pole aru saada, kuidas olemasolevat olukorda on plaanis muuta. Palume seda programmi tekstis täpsustada. LOP35 lisas ehk tegevuskavas on p 11: Liiklusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse rakendusaktide muudatused tervisekontrolli süsteemi tõhustamiseks. Kas see punkt hõlmab endas ülevaltoodud probleemi? Antud selgitus. Joobes juhtimise temaatika käsitlus liiklusohutusprogrammis on üldisel tasandil piisav. Tervisetõendite kehtetuks tunnistamise küsimus on spetsiifiline alammeede, mida ei ole otstarbekas programmi tasemel eraldi välja tuua. Liiklusohutusprogrammi aastate 2026 – 2029 elluviimiskava tegevus nr 11 l iiklusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse rakendusaktide muudatused tervisekontrolli süsteemi tõhustamiseks hõlmab just lahendusi joobes juhtimiselt tabatud mootorsõidukijuhtide mõjutamiseks. Liiklusrikkujate mõjutamine 1. Politsei- ja Piirivalveamet on viimastel aastatel proovinud tänuväärselt katsetada liiklusrikkujate mõjutamiseks alternatiivseid sekkumisi sh nt rahunemispeatus. Märgime, et alternatiivsete meetmete puhul on tegemist seadusest tuleneva põhikaristuse alternatiivina. Vältimatult on vajalik nende lähenemiste mõju hindamine, sest vastasel korral oleks tegemist mitte teadmiste vaid pelgalt veendumuse põhise lähenemisega. LOP35 tekst ega ka tegevuskava seda alternatiivide mõju hindamist hetkel ei maini. Antud selgitus. Rahunemispeatus, kui põhikaristuse ühe alternatiivi kasutuselevõttu lubav seadusemuudatus jõustus 7. juunil 2021. aastal. Aastatel 2021 ja 2022 rahunemispeatuse kohaldamist ei rakendatud. Aastal 2023 kasutati seda 100 ja aastal 2024 vaid ühel juhul. 2025. aasta 22. oktoobri seisuga on meedet kohaldatud 147 juhul. Samal ajal on 2025. a 9 kuu jooksul kohaldatud väärteomenetlust 73 352 juhul, kus on kasutatud või kõrgendatud mõjutustrahvi ning 231 069 juhul suurendatud hoiatustrahvi ühikut. Nendel kahel tegevusel on väga erinev mastaabiefekt e ulatus, mistõttu sellisesse marginaalse rakendamismahu juures puudub võimalus ja põhjendatus tegevuse mõju sisuliseks hindamiseks. 2. LOP35 lisas ehk tegevuskavas on punkt nr 30: Analüüs "Karistusseadustikus sätestatud rahatrahvi määramise aluseks oleva trahviühiku suuruse neljalt eurolt kaheksale eurole, hoiatustrahvi arvutamise aluseks oleva summa tõstmise seitsmele eurole ja mõjutustrahvi maksimaalmäära tõstmise 160 eurole mõju mootorsõidukijuhtide seadusekuulekusele“, mille läbiviijaks on märgitud Justiits- ja Digiministeerium. Oleme seisukohal, et selle analüüsi läbiviimine ei ole Justiits- ja Digiministeeriumi pädevuses, kuna liiklusseaduse vastutuse peatükis sätestatud väärtegusid menetleb ning karistust rakendab kohtuvälise menetlejana Siseministeeriumi valitsemisalas olev Politsei- ja Piirivalveamet. Liiklusseaduse rakendamise sh muudatuste mõju analüüsimise eest vastutab Kliimaministeerium koostöös Transpordiametiga. Asjaolu, et Justiits- ja Digiministeerium koostas nn trahviühiku muutmise eelnõu pole siinjuures kohane, kuna trahviühiku tõstmine kohaldub kõikidele väärtegudele, mitte üksnes liiklussüütegudele. Iga valdkonna konkreetne analüüs on siiski vastava ministeeriumi pädevuses. Antud selgitus. Ettepanek puudutab LOPi elluviimiskava aastateks 2026–2029. Elluviimiskava kinnitab Vabariigi Valitsuse liikluskomisjon pärast seda, kui Vabariigi Valitsus on LOPi põhiteksti heaks kiitnud. Muudatust käsitletakse aastate 2026–2029 elluviimiskava kooskõlastamise käigus. Isikuandmete kaitse LOP35 punktis 4.7 tuuakse välja, et liiklusohutust puudutavad otsused peavad tulevikus põhinema usaldusväärsetel ja asjakohastel andmetel, mis on kogutud privaatsussätteid ja andmekaitset arvestades. Nõustume selle seisukohaga ning täpsustame, et selleks on vajalik Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikkel 25 ehk lõimitud ja vaikimisi andmekaitse põhimõtete järgimine, st asjakohaseid tehnilisi ja vajalikke kaitsemeetmeid tuleb kaasata juba teenuse või toote arendamise esimestes protsessides. Mõistagi peab olema järgitud ka IKÜM artiklist 5 tulenevaid andmetöötluse põhimõtteid – vajalikkus, minimaalsus, eesmärgipärasus ning korrektse õigusliku aluse olemasolu. Viimase osas palume tulevikus arvestada sedagi, et õiguslik alus peab esinema ka andmete andmekogusse kandmiseks, nagu seda eelnõu kohaselt tulevikus suuremas ulatuses teha kavatsetakse. Isikuandmete andmekogusse kogumise osas kehtivad Eesti praktikas täpsemad nõuded. Selgitame, et igasugust isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist käsitatakse eraelu puutumatuse (PS § 26) riivena. PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. See tähendab, et niisugune piirang peab olema kooskõlas ka PS § 3 esimese lausega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Sättes väljendatud üldise seadusereservatsiooni põhimõtte järgi peab põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama seadusandja. Eelkõige peab seaduse tasandil määratlema isikuandmete töötlemise olukorrad ja eesmärgid, töödeldavate isikuandmete koosseisu vähemalt isikuandmete kategooriate täpsusega (viimast võib seaduse volitusnormi alusel määrusega täpsustada) ning töödeldavate isikuandmete säilitamise tähtajad. Palume nende märkustega arvestada juba ennetavalt seadusloomeprotsessides, mis puudutavad isikuandmete andmekogudesse kandmist Teadmiseks võetud. Liiklusõnnetustega puutumuses olevate isikuandmete töötlemine on reguleeritud kehtivas õiguses ja vastavuses IKÜM artikli 5 põhimõtetega. Riigikantselei 1. Sissejuhatus (lk 2): Programmis esitatud liiklussurmade sihttase ei ühti transpordi ja liikuvuse arengukava seatud sihttasemega. Palume vaadata üle ja vajaduse korral korrastada liiklussurmade sihttase või põhjendada programmis seatud ambitsioonikamat sihttaset. Antud selgitus. Seletuskirja täiendatud selgitusega, miks LOPiga võetakse ambitsioonikam eesmärk, kui on kirja pandud Transpordi ja liikuvuse arengukavas. 2. Arengukava strateegiline raamistik (lk 3): Palume mitte jätta sellise viitega muljet, justkui oleks tegemist arengukavaga. Sisebürokraatia vähendamise seisukohast on oluline, et liiklusohutusprogrammi rakendamisega seotud tegevused oleksid integreeritud olemasolevate arengukavade programmidesse ning et programmi lisandumisega ei lisata teistele ministeeriumidele täiendavat halduskoormust raporteerimise näol, vaid info saadaks kätte juba olemasolevate aruandlusformaatide (tulemusvaldkonna aruandlus) kaudu. Arvestatud. LOPi põhiteksti ja seletuskirja parandatud selliselt, et ei jääks muljet, et tegemist on arengukavaga. Olemasoleva aruandluse kasutamine kahjuks ei ole võimalik, kuna LOP35 kaetud tegevuste andmepõhine juhtimine nõuab paraku täiendavate sisendandmete kogumist . Palume korrastada programmi väljatöötamiseks ja elluviimiseks kasutatud dokumentide nimekiri (lk 3). Muude dokumentide all on nimetatud Eesti rattastrateegia 2035 (koostamisel). Eesti jalgrattastrateegia on koostatud aastani 2040. Arvestatud. Parandatud Eesti rattastrateegia 204 0 ks . 3. Liiklusohutusprogrammi tulemusnäitajad (lk 5 tabel): Liiklusohutusprogrammil, mis strateegilise planeerimise mõistes ei ole ei arengukava ega ka selle all olev programm, on kokku 27 tulemusnäitajat, mida seiratakse. Palume lisada programmi näitajate allikad, et oleks selge, kas tegemist on juba olemasolevate andmetega, ning kuidas andmeid kogutakse (kas erinevate asutuste üksteisele andmete edastamisega või registripõhiselt, et vältida tulemusnäitajate jälgimisega täiendavat halduskoormust). Juhime tähelepanu, et riigiüleselt on eesmärk mõõdikuid ja halduskoormust vähendada. Arvestatud. Lisatud allmärkus, et võimalusel ristkasutatakse andmeid. 4. Ohutu liiklussüsteemi osad (lk 7): Programm peaks olema arusaadav kõigile ning vältima peaks harvaesinevate väljendite kasutamist. Programmis on kasutatud mõistet modaalnihe, palun see asendada või lisada täiendav selgitus. Arvestatud. Modaalnihke asemel kasutatud lihtsamat sõnastust. 5. Ohutu sõiduk (lk 11): Transporditehnoloogia ja automaatika arendamisel on lisaks liiklusohutusele oluline arvestada ka küberturvalisusega. Internetis ja seadmetes kogutakse ja töödeldakse rohkem teavet kui kunagi varem. Info kriitilisus kasvab ning sidevõrkude, transpordisüsteemi ja transpordivahendite vastastikune sõltuvus suureneb. Küberturvalisusel saab liiklusohutuses olema oluline roll ja mõju sellele ei tohi kuidagi alahinnata. Jääb selgusetuks, mida sellise deklaratiivse lausega tegelikult öelda tahetakse ja mida reaalselt tehakse. Palume eemaldada deklaratiivse sisuga laused või täiendada programmi, et info, mida reaalselt tehakse, oleks kõigile arusaadav. Antud selgitus. L ause eesmärk on rõhutada põhimõtet, et ohutust ei saa tagada ilma küberturvalisust arvestamata. Tegelikes tegevustes tähendab see muu hulgas küberturvalisuse nõuete integreerimist taristu ja infosüsteemide arendusse, riskianalüüside läbiviimist, koostööd küberturvalisuse kompetentsikeskustega ning teadlikkuse tõstmist valdkonna osaliste seas. Liiklusohutuse sõltuvust infoturbest on seni alahinnatud. Elektroonilised liiklusjuhtimise süsteemid on maailmas järjest enam levinud. Ka Eestis kasutatakse järjest enam nii maanteel kui ka raudteedel elektroonilist liiklusjuhtimist, mille suunised sõiduki ja veeremi juhtidele muutuvad andmepõhiselt reaalajas sõltuvalt ilmast, sõidukiirusest, takistustest teekonnal jm. Riigi Infosüsteemi Ameti sõnul oli enne Venemaa kallaletungi Ukrainale 24. veebruaril 2022 transpordisektoris küberrünnakuid harva, kuid pärast seda on need sagenenud. Viimasel ajal on üha sagenenud juhtumid Euroopa lennu- või laevajuhtimissüsteemide GPS signaali segamisest. Küberintsidentide võimalikku mõju liiklusohutusele ei hoomata või puuduvad oskused kirjeldada seoseid maanteele paigaldatud seadmete ja liiklusjuhtimise vahel. Kuna küberintsidentidest liiklusjuhtimissüsteemides on vähe teada, pole ka selge, millised võivad olla potentsiaalsed tagajärjed. Seega ei saa anda täpset tegevusjuhist, kuid tuleb igakülgselt olla valmis nii ennetuseks kui ka esilekerkivate takistustega tegelemiseks ning andmete kaitseks. Ei tohi ka unustada, et maandamismeetmed ei ole avalikuks kasutamiseks ning sisaldavad spetsiifilist teavet, mis on ka põhjuseks, miks nende punktide sisustamisel detailidesse ei laskuta. Leheküljel 12 on nimetatud mitmeid võimalikke suundumusi, millele peab olema valmis reageerima, ning samuti on oluline, et mootorsõiduki omanikud ja kasutajad jälgiksid regulaarselt oma sõiduki nõuete vastavust, kuid ebaselgeks jääb, mis on konkreetsed tegevused, mis on plaanis või milleks peab valmis olema. Antud selgitus. Viidatud lõigud kirjelda vad võimalikku arengusuunda, kus liiklusohutuse tagamiseks võib tekkida vajadus reageerida uutele tehnoloogiatele ja sõidukitüüpidele. Programmi tasemel ei ole eesmärk veel täpseid tegevusi või meetmeid loetleda, vaid suunata tähelepanu valdkondadele, kus muutused võivad ohutust mõjutada. Konkreetsemad tegevused ja vastutusalad kirjeldatakse liiklusohutusprogrammi elluviimiskavas, mida uuendatakse ja täpsustatakse vastavalt arengutele sõidukite, liikuvusviiside ja õigusraamistiku valdkonnas. 6. Ohutu liikleja (lk 3) Igapäevaelus tuleb rohkem tähelepanu keskmesse seada vastutus, pädevus ja teiste liiklejatega arvestamine. Kaaluda, kas kuidagi eristada sellised deklaratiivsed üldpõhimõtted. Lühendada baasteksti nende arvelt ning seejärel keskenduda reaalsetele tegevustele, mida eesmärkide saavutamiseks tehakse. Antud selgitus. Programmi tekstis on teatud määral deklaratiivseid üldpõhimõtteid, mille eesmärk on rõhutada liikluskultuuri ja liiklejate käitumise väärtuslikke alustalasid (vastutus, pädevus, arvestamine). Need aitavad raamida kogu programmi väärtusruumi ja anda suuna konkreetsetele tegevustele. Konkreetsete tegevuste kirjeldamine toimub elluviimiskavas, kus on võimalik täpsustada, milliste meetmetega neid põhimõtteid ellu viiakse (nt koolitus, kommunikatsioon, järelevalve). 7. Selged liiklusreeglid (lk 13): Liiklusreeglid on tavaliikleja jaoks keeruliselt koostatud ja ei pruugi olla üheselt mõistetavad. Palume lisada viide uuringule vms, millele väide tugineb. Antud selgitus. Väide tugineb Kliimaministeeriumile ja Transpordiametile laekunud kodanike pöördumistele , riigikohtu lahenditele ning liiklusekspertide , autokoolide esindajatega toimunud aruteludele, kus on korduvalt tõstatatud probleem liiklusreeglite keerukuse ja nende tõlgendamise üheselt mõistetavuse osas. Tegemist on praktikast tuleneva tähelepanekuga, mitte teadusuuringul põhineva väitega. 8. Jalgratturite ja mikrosõiduki juhtide ohutus (lk 20): Kiivri kandmisega on võimalik saavutada peatraumade vähenemine liiklusõnnetuse ning kukkumise korral. Millised meetmed kiivrite kandmise populariseerimiseks on plaanis? Antud selgitus. Kuna täiskasvanutel ei ole kohustust kanda kiivrit, siis saavutatakse kiivri kasutamise tõus esialgu läbi teavituse ja teadlikkuse tõstmise, koolituste jms. 9. Kiire ja tõhus õnnetusejärgne abi (lk 23): Hädaolukorrale reageerimise parendamine võib aidata vältida liiklussurmasid ja elumuutvaid vigastusi. Kas on olemas hinnang, et praegune reageerimiskiirus ei ole piisav? Antud selgitus. Eesmärk ei ole osutada praeguse reageerimisvõime puudulikkusele, vaid rõhutada vajadust hoida reageerimine jätkuvalt heal tasemel ning parendada seda võimaluste piires. Hädaolukorrale reageerimise kiirus ja kvaliteet on liiklusohutuse seisukohalt kriitilise tähtsusega ning programmi eesmärk on tagada süsteemi järjepidev toimimine ja valmisoleku tõstmine vastavalt tehnoloogilisele ja organisatsioonilisele arengule. See ei aita säästa mitte ainult liiklusõnnetustes vigastada saanute elu ja tervist vaid omab olulisemalt laialdasemat mõju. 10. Liiklusohutuse andmepõhine juhtimine (lk 23): Vajalik oleks hinnang privaatsusriive teemal, kuna nende andmete kogumise ja säilitamise juures jääb ebaselgeks, kas jälgitakse erinevaid nõudeid ja kas on see eesmärgipärane. Antud selgitus. Kirjeldatud andmetest sisaldavad isikuandmed vaid liiklusõnnetuste andmed, mida kogutakse liiklusseaduse § 171 1 tuleneval alusel. Andmeid kogutakse ja säilitatakse andmekogu põhimääruses sätestatu kohaselt. (lk 24): Andmepõhine juhtimine eeldab koostööd erinevate osaliste vahel – Politsei- ja Piirivalveamet, Transpordiamet, Sotsiaalministeerium ja tervishoiuasutused, teadusasutused, omavalitsused ja erasektor. Oluline on ka investeering digitaalsesse võimekusse, analüütilistesse tööriistadesse ning oskuste arendamisse. Eesmärk on kujundada dünaamiline ja õppiv ohutu liiklussüsteem, kus andmed ei ole pelgalt aruandluseks, vaid pidevaks täiustamiseks ja inimelude päästmiseks. On positiivne, et soovitakse liikuda andmepõhise juhtimise poole, aga võiks kaaluda võimalust olemasolevaid registrite andmeid ristkasutada, ilma uut süsteemi loomata. Antud selgitus. Uue süsteemi loomist LOPiga ei plaanita ja kavas on just andmeid ristkasutada. Andmepõhise juhtimise tegevussuund lähtub põhimõttest, et esmalt tuleb maksimaalselt rakendada olemasolevaid andmeallikaid ja registrite vahelist koostööd. Uue süsteemi loomine ei ole eesmärk omaette. Peamine on olemasolevate andmete (nt liiklusõnnetuste, tervishoiu, teeliikluse, ilmastiku, sõiduki kasutamise, kindlustuse, taristu) parem ristkasutus ja ajakohasem analüüsivõimekus. Tänane andmevoogude killustatus ei võimalda piisava kiiruse või kvaliteediga hinnata riskitegureid ega võtta usaldusväärseid andmepõhiseid otsuseid. Kõrge liiklusohutustasemega riikide kogemus näitab, et andmete sidumine ja analüütiliste tööriistade arendamine aitab suunata sekkumisi sinna, kus inimelude säästmise potentsiaal on suurim. 11. Tsitaadid: Palume eemaldada tsitaadid, mis jäävad arusaamatuks või mis ei anna olulist lisaväärtust. Tsitaadid ei anna suurt lisaväärtust, kui tegevuste osa on selgitamata. Olulisem on kirjeldada meetmed, mille kaudu sekkutakse, ning mida reaalselt tehakse. Kliimaministeeriumi tsitaat Eesti ei vaja (tingimata) ambitsioonikaid tulemusnäitajaid, vaid väärtuspõhiseid strateegilisi sihte. (lk 4): Jääb arusaamatuks, mis on Kliimaministeeriumi tsitaadi eesmärk. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tsitaat Ka raudteeületuskohtades, kus rongide kiirus ei tõuse peab olema tagatud ohutu raudtee ületamine liiklejatele. (lk 11): Jääb arusaamatuks, mis on selle tsitaadi eesmärk. Kas tsitaadi asemel ei peaks see kohustus olema mõne õigusaktiga kehtestatud? Haridus- ja Teadusministeeriumi tsitaat: Turvaline liikluskultuur sünnib kooli, kodu ja kogukonna koostöös. (lk 15): Olulisem on kirjeldada meetmeid, mille kaudu sekkutakse, ning mida reaalselt tehakse. Arvestatud. Tsitaat välja jäetud, tsitaadi sisu lisatud teksti. 12. Programmis eristada avalikkusele mõeldud sõnumid, näiteks info turvavöö ja helkuri vajaduse kohta, ning keskenduda eelkõige sellele, mida uut on plaanis ette võtta. Antud selgitus. Nõustume, et programmi tasandil on oluline keskenduda eelkõige uutele ja süsteemsematele tegevustele, mis aitavad liiklusohutust tulemuslikult parandada. Samas peame oluliseks, et programm kajastaks ka järjepidevaid ja tõenduspõhiselt toimivaid tegevusi, nagu avalikkusele suunatud ohutuskampaaniad. Sellised tegevused (nt turvavöö ja helkuri kasutamise teavitamine) on osa liiklusohutuskultuuri hoidmisest ning toetavad pikaajalist käitumismuutust. Programm ei kirjelda neid üksikasjalikult, vaid toob need esile osana terviklikust lähenemisest, mis ühendab olemasolevad ja uued tegevussuunad. 13. Mikrosõidukid: Mikrosõidukitega seotud teemad on juba praegu akuutsed. Jääb arusaamatuks, mis on mikrosõidukite valdkonnas lähiajal kavas. Antud selgitus. Liiklusohutusprogrammi lk 20 on kirjeldatud täpsemalt, mida plaanitakse jalgrataste ja mikrosõidukitega sõitmise ohutuse tagamiseks ette võtta (rattateede võrgustiku kujundamine, vähemkaitstud liiklejate õiguste selgitamine mootorsõidukijuhtidele, tulede kasutamine, teavitus, teadlikkuse tõstmine, sh kiivri kasutamise osas, koolitused ohutuks liiklemiseks). Programmi tasemel ei ole eesmärk veel täpseid tegevusi või meetmeid loetleda, vaid suunata tähelepanu valdkondadele, kus muutused võivad ohutust mõjutada. Konkreetsemad tegevused ja vastutusalad kirjeldatakse liiklusohutusprogrammi elluviimiskavas, mida uuendatakse ja täpsustatakse vastavalt arengutele sõidukite, liikuvusviiside ja õigusraamistiku valdkonnas. 14. Võiks kaaluda, kas bürokraatia vähendamise seisukohast oleks mõistlik rakendamise protsess ette näha nii, et planeeritavad tegevused sisalduvad ministeeriumide TERE programmides ning neid ei dubleerita eraldi rakenduskavasse. Kuivõrd ministeeriumid annavad igal aastal tulemusaruande kaudu aru Rahandusministeeriumile, oleks võimalik tegevuste täitmise kohta saada infot ka sealt ning Transpordiamet ei peaks neid andmeid eraldi koguma. Antud selgitus. Programmi eesmärk ei ole asendada ega dubleerida olemasolevaid tegevusi, vaid tagada, et kõik olulised liiklusohutust mõjutavad suunad on strateegiliselt koordineeritud ja eesmärgipärased. Avalikkusele suunatud teavitused on osa järjepidevast ohutuskultuuri kujundamisest, kuid programmi fookus on uute lähenemiste ja süsteemsete muudatuste kavandamisel. 15. Elluviimiskavast: Iga tegevuse juures võiks olla ka lisaveerg oodatud tulemuse või mõju kohta, nagu on Eesti rattastrateegia elluviimiskavas 2025–2029. Antud selgitus. Ettepanek puudutab LOPi elluviimiskava aastateks 2026–2029. Elluviimiskava kinnitab Vabariigi Valitsuse liikluskomisjon pärast seda, kui Vabariigi Valitsus on LOPi põhiteksti heaks kiitnud. Muudatust käsitletakse aastate 2026 – 2029 elluviimiskava kooskõlastamise käigus. Haridus- ja Teadusministeerium Esitasite kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Liiklusohutusprogrammi 2026-2035 heakskiitmine“ eelnõu ja liiklusohutusprogrammi 2026-2035 aastate 2026-2029 elluviimiskava. Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastab eelnõu ja elluviimiskava järgmiste märkustega. Riiklikes õppekavades on läbiv teema tervis ja ohutus, mis hõlmab ka kooskõlastamiseks esitatud eelnõu ja liiklusohutusprogrammi eesmärke. Ühine eesmärk on kujundada ohutut liiklemist toetavad hoiakud ja käitumisviisid. Üldhariduspoliitika vaates on kõnesolev teema õppekavades süsteemselt kajastatud juba täna. Õppekavaga ettenähtud eesmärkide täitmiseks on koolidel hea koostöö ka Politsei- ja Piirivalveametiga. Ka alushariduse õppekavas on teema kajastatud. Õpetajakoolituses, samuti õpetajate täiendõppes on õppekava rakendamise teemad sees, sh ka läbivate teemade rakendamine. Eeltoodut arvestades soovime täpsustada, mida on koolide kontekstis silmas peetud liiklushariduse veel süsteemsemaks ja järjepidevamaks muutmise all, nagu on kirjeldatud liiklusohutusprogrammis. Antud selgitus. Ehkki tervise ja ohutuse läbiv teema, sh liiklusharidus, on I kooliastme ja gümnaasiumi õppekavades juba praegu süsteemselt kajastatud , on arenguruumi siiski II ja III kooliastme puhul. Ka näitab praktika, et õppekava rakendamine ei ole koolides alati ühtlane – teema käsitlemise järjepidevus ja sügavus varieerub oluliselt sõltuvalt kooli ja õpetajate teadlikkusest ning huvist. Liiklusohutusprogrammis viidatud vajadus muuta liiklusharidus veel süsteemsemaks ja järjepidevamaks ei tähenda niivõrd õppekava sisu muutmist, vaid pigem selle rakendamise tugevdamist. Eesmärk on toetada õpetajaid ja koole praktiliste juhiste, õppematerjalide ning koolituste kaudu, et liiklusteema oleks kõigis kooliastmetes käsitletud terviklikult ja järjepidevalt, mitte juhuslikult või kampaaniapõhiselt. Samuti on oluline õpetajate enda teadlikkuse ja valmisoleku tõstmine, et nad oskaksid liiklusohutuse teemat lõimida eri nevatesse õppeainetesse. Lisaks soovime täpsustada liiklusohutusprogrammis toodud väidet: „Oluline on õpetajaskonna liikluskasvatusalane ettevalmistus sh liikluskasvatuse aine sisseviimine alushariduse pedagoogi ja klassiõpetaja erialade bakalaureuseõppe õppekavadesse.“ Kuna tänane õppekava on arvestatavalt täis, siis soovime täpsustada, millistel kaalutlustel tuleb kirjeldatud teema lisada tänasesse õppekavasse. Antud selgitus. Liiklusohutusprogrammis toodud eesmärk ei tähenda uue ja eraldiseisva õppeaine lisamist õpetajakoolituse õppekavadesse, vaid pigem seda, et liikluskasvatusalased pädevused oleksid senisest süsteemsemalt ja teadlikumalt lõimitud juba olemasolevatesse õppeainetesse ja praktikasse. Õ petaja on see, kes koolis peab teemat õpilastele tutvustama ja liiklusharidust edasi andma – kui õpetaja õpingute jooksul seda teemat ei käsitle, siis puudub tal sageli vajalik teadmine ja kindlus, kuidas liiklusharidust koolis õpetada. Koolipidajate ja koolide tagasiside põhjal on ilmnenud, et osa vanema põlvkonna õpetajatest ei tunne end liikluskasvatuse teemade käsitlemisel piisavalt kindlalt. Kuigi liiklusohutuse põhimõtted on riiklikus õppekavas juba integreeritud läbiva teemana „Tervis ja ohutus“, ei ole liikluskasvatuse metoodikat ja praktilisi oskusi kõigil õpetajatel olnud võimalik omandada süsteemselt. Seetõttu on programmi eesmärk tagada, et kõigil tulevastel õpetajatel oleks baasvalmidus liikluskasvatuse teemade õpetamiseks . See ei eelda õppekava mahu suurendamist, vaid pigem õppekava sisu täpsustamist ja teadlikku lõimimist olemasolevate moodulite raames . Lisaks on oluline tugevdada teemat täienduskoolituste ja metoodilise toe kaudu, et toetada ka juba tegutsevaid õpetajaid liikluskasvatuse praktilisel rakendamisel. Täiendavalt soovime täpsustada, mida tähendab liiklusohutusprogrammis esitatud väites mõiste „koolipoliitika“ ning mida on selle lausega mõeldud . Antud selgitus. Koolipoliitika all mõistetakse kooli tasandil kujundatavat terviklikku lähenemist ohutule liikumisele, näiteks kooli liikuvuskava, ohutu liikumise reeglite ja tavade kehtestamist, koostööd lapsevanematega ning koolikeskkonna turvalisuse hindamist. Harjumaa Omavalitsuste Liit Käesolevaga avaldab Harjumaa Omavaltisuste Liit arvamust Vabariigi Valitsuse korralduse „Liiklusohutusprogrammi 2026-2035 heakskiitmine“ eelnõu kohta. Arvamuses kajastuvad ka Harjumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse 11.10.2023 otsusega nr 23 moodustatud Harjumaa liikluskomisjoni 25.09.2025 koosolekul võetud seisukohad. Liiklusohutusprogrammi 2026-2035 eelnõu (edaspidi LOP35) punkti 4.3 kohaselt on ohutu kiiruse osas prioriteet saavutada liikluses ohutu kiirus taristulahenduse ja/või järelevalve kaudu. Samas nähakse ette määrata ja rakendada piirkiirusi, mida toetab muuhulgas ka nende üle teostatav järelevalve. LOP35 elluviimiskava tegevusvaldkonna nr 20 „Mehitatud liiklusjärelevalve mahu suurendamine“ kohaselt planeeritavad vahendid ei kata mehitatud liiklusjärelevalve suurenemise vajalikku mahtu. Teeme ettepaneku planeeritud mehitatud liiklusjärelevalve mahtu võrreldes planeeritavaga vähemalt kahekordistada. Antud selgitus. Ettepanek puudutab LOPi elluviimiskava aastateks 2026–2029. Elluviimiskava kinnitab Vabariigi Valitsuse liikluskomisjon pärast seda, kui Vabariigi Valitsus on LOPi põhiteksti heaks kiitnud. Muudatust käsitletakse aastate 2026–2029 elluviimiskava kooskõlastamise käigus. LOP35 punkti 2.3 kohaselt on ohutu tee üheks tulemusnäitajaks tõkkepuuga varustatud raudteeületuskohtade osakaal ning punkti 4.1 kohaselt peab ohutu raudteeületus olema tagatud kõigil ületuskohtadel sõltumata sellest, kas konkreetsel lõigul rongide kiirus tõuseb või mitte. Praegune LOP35 ei planeeri raudteeülesõitude osas vajadust teostada raudtee ülesõidukohtadel raudtee ületamise kontrolli. Teeme ettepaneku täiendada LOP35 sättega, mis käsitleb vajadust arendada raudtee ülesõidukohtadel raudtee ületamist keelava punase tule jälgimise automaatkontrolli süsteeme (sarnaselt kiiruskaamerate tööpõhimõttega). Antud selgitus. Ettepanek puudutab LOPi elluviimiskava aastateks 2026–2029. Elluviimiskava kinnitab Vabariigi Valitsuse liikluskomisjon pärast seda, kui Vabariigi Valitsus on LOPi põhiteksti heaks kiitnud. LOPi elluviimiskava muudatused arutakse osapooltega läbi pärast põhiteksti heakskiitmist. Muudatust käsitletakse aastate 2026 – 2029 elluviimiskava kooskõlastamise käigus. LOP35 punkti 2.3 kohaselt on ohutu tee taristu üheks tulemusnäitajaks hea ohutustasemega jalakäijate ülekäigukohtade osakaal. LOP35 elluviimiskava tegevusvaldkonnaks nr 2.2.4 kavandatakse liiklusohtlikes kohtades jalakäija ülekäikude ohutustamine riigiteedel. Riigiteedel, munitsipaalomandis olevatel teedel kui ka erateedel rajatavate ülekäikude kõrgetasemelise ohutuse tagamiseks ja muude liiklusohutust tagavate standardite järgmiseks tuleks LOP35 poolt käsitleda ka juhendmaterjali väljatöötamist ülekäiguradade rajamiseks. Jalakäija ülekäikude rajamise ühtse juhendmaterjali põhjal saavad teeomanikud selge arusaama ülekäiguradade rajamise eeldustest ning neile esitatavatest nõuetest. Antud selgitus. Ettepanek puudutab LOPi elluviimiskava aastateks 2026–2029. Elluviimiskava kinnitab Vabariigi Valitsuse liikluskomisjon pärast seda, kui Vabariigi Valitsus on LOPi põhiteksti heaks kiitnud. Muudatust käsitletakse aastate 2026 – 2029 elluviimiskava kooskõlastamise käigus. Juhendmaterjali koostamine on vajalik, kuid juhendmaterjali olemasolu ise ei loo turvalisust. Samuti ei ole juhendmaterjali mõju liiklusohutusele hinnatav. Tulenevalt Riigikontrolli seisukohast on LOP35 elluviimiskavast välja jäetud tegevused, mis käsitlevad rutiine, juhendeid jms, mille olemasoluga ei kaasne otsest mõju liiklusohutusele Jalgratturite ja mikrosõiduki juhtide ohutuse suurendamiseks ning vähemkaitstud liiklejatega toimuvate liiklusõnnetuste vähendamiseks teeme ettepaneku pöörata tähelepanu jalgratturite ja mikrosõiduki juhtide täiendavate kontrollimeetmete ning regulatsioonide väljatöötamiseks. Teadmiseks võetud. Tallinna Transpordiamet Esitame Tallinna Transpordiamet arvamuse ja ettepanekud Liiklusohutusprogrammi 2026-2035 eelnõu osas. Mootorsõidukijuhtide ohutut käitumist mõjutava faktorina on muuhulgas märgitud ka tähelepanu hajumist, mida põhjustab nii mootorsõidukijuhi enda käitumine, teiste käitumine kui ka välised häiringud. Peame vajalikuks, et väliste häiringute näitena tuleks lisada liiklusvälised teabevahendid, sh reklaamid. Arvestatud. LOPi teksti täiendatud liiklusväliste teabevahendite ja reklaamidega. Liiklusohutusprogrammi eelnõus on esitatud programmi tulemusnäitajad ning selgituses toodud, et tulemusnäitajad fikseeritakse 2026. aastal 2025. aasta tulemuste põhjal. Kui mõne tulemusnäitaja fikseerimiseks on uuringud või statistika olemas, siis paljude tulemusnäitajate puhul jääb selgusetuks, millistele uuringutele, analüüsidele või metoodikale tuginedes tulemusnäitajad fikseeritakse – nt ohutute piirkiirustega teede ja tänavate osakaal, hea ohutustasemega jalakäijate ülekäigukohtade osakaal jne. Samuti vajab meie hinnangul täpsustamist tulemusnäitajate sihttasemete määramise aeg ja metoodika. A ntud selgitus . Uute, varem kasutamata tulemusnäitajate, metoodika kirjeldused on koostamisel ning need lisatakse LOP35 veeb i lehele nende valmimise järgselt. Muudatust käsitletakse aastate 2026 – 2029 elluviimiskava kooskõlastamise käigus. Jalgratturi ja mikrosõiduki juhtide ohutust käsitlevas lõigus on muuhulgas toodud, et jalgratta või mikrosõiduki juhtimiseks ei piisa tavapäraste jalakäija liiklusreeglite tundmisest. Juhi rolli asumisega kaasnevad täiendavad reeglid, kohustused, vastutus ja ka ohud. Oluline on pakkuda liiklejatele ohutu liiklemise koolitust ja teavet. Elluviimiskavas on toodud vaid jalgratturi koolitusega seonduv tegevus. Meie hinnangul tuleks koolituse fookust laiendada ning lisada sinna ka mikrosõidukid . Antud selgitus. Ettepanek puudutab LOPi elluviimiskava aastateks 2026–2029. Elluviimiskava kinnitab Vabariigi Valitsuse liikluskomisjon pärast seda, kui Vabariigi Valitsus on LOPi põhiteksti heaks kiitnud. LOPi elluviimiskava muudatused arutakse osapooltega läbi pärast põhiteksti heakskiitmist. Muudatust käsitletakse aastate 2026 – 2029 elluviimiskava kooskõlastamise käigus. Liiklusohutusprogrammi 2026-2035 aastate 2026-2029 elluviimiskava tegevuste loetelus on muuhulgas kirjeldatud ka tegevusi, mis on seotud ühistranspordi taristu objektidega. Palume viia nimetatud loetelus toodud mõisted vastavusse ühistranspordiseaduse § 11 lg-s 1 tooduga – ootekoda, peatuskoht jne. Tegevuste loetelus on ühistranspordi taristu objektidega seonduvalt mainitud vaid bussiliiklusega seotud taristut. Palume lisada ka tramm. Elluviimiskava loetelus on tegevusena märgitud ooteplatvormide ja ülekäiguradade rajamine bussi peatuskohtade lähedusse. Palume korrigeerida sõnastust. Ooteplatvorm rajatakse peatuskohta, mitte selle lähedusse. Antud selgitus. Ettepanek puudutab LOPi elluviimiskava aastateks 2026–2029. Elluviimiskava kinnitab Vabariigi Valitsuse liikluskomisjon pärast seda, kui Vabariigi Valitsus on LOPi põhiteksti heaks kiitnud. Parandame elluviimiskavas sätestatud mõisted elluviimiskava kooskõlastamise käigus. Saatja: "Mait Klein" <[email protected]> Saaja: "Justiits- ja Digiministeerium" <[email protected]> Teema: Liiklusohutusprogrammi 2026-2035 eelnõu Kuupäev: 2025-11-11 07:22 Tere Aitäh, et andsite tagasisidet liiklusohutusprogrammi 2026–2035 eelnõule. Saadame teile omapoolse tagasiside teie esitatud märkuste ja ettepanekute kohta. Lugupidamisega Mait Klein Peaspetsialist | Teede- ja raudteeosakond +372 625 6379 | <mailto:[email protected]> [email protected] Kliimaministeerium | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti <http://www.kliimaministeerium.ee/> www.kliimaministeerium.ee