.
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu / 10.11.2025 / 2-3/15-423 ;
Riigikantselei / 10.11.2025 / 7-1.2/25-02070
Resolutsiooni teema: Riigikogu liikme Andre Hanimäe kirjalik küsimus justiits- ja
digiminister (KK 423)
Adressaat: Justiits- ja Digiministeerium
Ülesanne: Palun ministril vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 148 saata Riigikogu
esimehele digitaalselt allkirjastatud vastus.
Tähtaeg: 24.11.2025
Lisainfo: Varjatud puuduste regulatsiooni kohta kinnisvaratehingutes.
Kontroll: Heili Tõnisson
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 10.11.2025
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected], 693 5655
Keit Kasemets
Riigikantselei
.11.2025 nr 2-3/15-423
Kirjaliku küsimuse edastamine
Austatud riigisekretär
Edastan Teile Riigikogu liikme Andre Hanimäe esitatud kirjaliku küsimuse justiits- ja
digiminister Liisa-Ly Pakostale.
Palun ministril vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 148 saata digitaalselt
allkirjastatud vastus kümne tööpäeva jooksul arvates küsimuse edastamisest. Vastus palun
saata DHXi kaudu aadressile
[email protected].
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Hussar
Lisa: kirjalik küsimus kahel lehel
Eneli Illaru
631 6332,
[email protected]
Liisa-Ly Pakosta Justiits- ja digiminister 7 .11.2025 Kirjalik küsimus varjatud puuduste regulatsioon i kohta kinnisvaratehingutes Viimastel aastatel on Eesti kinnisvaraturul sagenenud juhtumid, kus ostjad esitavad müüjatele varjatud puudustele viidates nõudeid mitme aasta möödumisel pärast tehingut. V õlaõigusseadus kaitseb põhjendatult ostja huve, ent praktika s on süvenemas olukord , kus müüjad vastutavad aastaid hiljem puuduste eest, millest nad müügihetkel ei olnud ega saanudki olla teadlikud. See on tinginud olukordi, kus kinnisvara müük on lausa kahjumlik ning on esitatud soovitusi kinnisvara mitte müüa. Samal ajal on loomulikult vajalik kaitsta ka ostjaid , eelkõige juhtudel, kus varjatud puudus mõjutab kodu ohutust, tervis t või väärtust. Oluline on leida tasakaal , et riik kaits eks ausaid ostjaid tegelike varjatud puuduste eest , kuid samas tuleb vältida pahatahtlikke või ülepaisutatud nõudeid, mis võivad viia müüjad ebaproportsionaalse vastutuseni ning põhjendamatute õigusvaidlusteni Lähtudes eeltoodust soovin vastuseid Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 147 alusel järgmistele küsimustele: Kas kehtiv varjatud puuduste regulatsioon tagab T eie hinnangul tasakaalu ostja kaitse ja müüja mõistliku vastutuse vahel? Kas on tehtud põhjalikum uuring või analüüs selles järjest süveneva probleemi lahendamiseks? Millised järeldused on ministeerium teinud ning kui sellist analüüsi ei ole, siis kas seda on plaanis tulevikus teha? Kuidas T eie hinnangul võiks seadust täpsusta da , et vähendada p ahatahtlikke nõudeid kinnisvara müüja vastu ? Kas on kaalutud ja millised võiksid olla ostja ning müüja kohustused, et vähendada teadmatust kinnisvara tegelikust seisukorrast (nt kinnisvaraga tutvumise vajalikkus, ülevaatus, kohustuslik eksperthinnang vms)? Kas ministeeriumi hinnangul võiks kaaluda müüja vastutuse aja alla toomist kolmelt aastalt näiteks kahele või ühele? Palun põhjendage, miks seda võiks või ei peaks tegema. Kas on kaalutud koostada ühtsed juhised või „hea tava“ notaritele, maakleritele ja tarbijatele (sh näidisklauslid, kontrollnimekirjad), mis aitaksid ennetada vaidlusi ning selgita ksid poolte õigusi ja kohustusi? Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andre Hanimägi Riigikogu liige