Kliimaministeeriumile
Rahandusministeeriumile
Selgitustaotlus elektrituruseaduse netomõõteandmete põhise arveldamise regulatsiooni
rakendamise kohta alates 01.08.2026
02.07.2026 nr ALX/2-1.1/273
Lugupeetud ministrid
Esitame käesoleva pöördumise märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse
pöördumise esitamise seaduse alusel ning palume anda ametlik ja üheselt mõistetav selgitus
elektrituruseaduse netomõõteandmete põhise arveldamise regulatsiooni rakendamise kohta alates
01.08.2026.
17.04.2026 pöördusime Kliimaministeeriumi poole kirjalikult küsimustega seoses 01.08.2026 jõustuva
elektrituruseaduse § 75¹ lõike 12 rakendamisega ning netomõõteandmete põhise arveldamisega.
Pöördumises tõstatasime rea küsimusi, sealhulgas käibemaksu, aktsiisi, tasakaalustamisvõimsuse
kulu, andmevahetuse ning arveldamise põhimõtete kohta. Tänaseks ei ole neile küsimustele kirjalikke
vastuseid laekunud.
19.06.2026 toimus Kliimaministeeriumi eestvedamisel turuosaliste, sh võrguettevõtja ja
elektrimüüjatega ühine arutelu. Kohtumisel tõdeti, et netomõõtmise kohaldamisega seotud küsimustes,
eelkõige maksustamise osas, puudub jätkuvalt üheselt mõistetav seisukoht. Samuti tõid turuosalised
välja, et ilma selge riikliku suuniseta ei ole võimalik vajalikke IT-arendusi kavandada ega ellu viia.
Kohtumisel märgiti muu hulgas, et kui arvetel tuleb erinevaid komponente maksustada või arvestada
erinevatel alustel, ei ole turuosalistel võimalik 01.08.2026 jõustuvat regulatsiooni tehniliselt tähtajaks
rakendada. Lepiti kokku jätkukohtumine 26.06.2026.
26.06.2026 toimus täiendav kohtumine, kus lisaks Kliimaministeeriumile osalesid ka
Rahandusministeeriumi ja Maksu- ja Tolliameti esindajad ning turuosalised, eesmärgiga jõuda ühisele
arusaamisele netomõõteandmete põhise arveldamise ja maksustamise küsimustes.
Kohtumisel selgus, et ametiasutuste vahel puudub endiselt ühtne seisukoht, eelkõige
elektrituruseadusest tuleneva kauplemisperioodidel mõõteandmete saldeerimise ning aktsiisi ja
käibemaksuga maksustamise küsimuses. Rahandusministeeriumi esindaja märkis kohtumisel, et
maksustamise küsimuses esitatakse täiendav seisukoht nädala jooksul.
02.07.2026 toimunud telefonivestluses Kliimaministeeriumi esindajaga kinnitati aga, et täiendavat
selgust ei ole käesoleva ajani saavutatud ja lõplikku ametlikku seisukohta endiselt ei ole.
Tekkinud olukord on turuosaliste jaoks kriitiline. Netomõõteandmete põhise arveldamise rakendamine
eeldab muudatusi arveldus-, andmevahetus- ja maksuarvestussüsteemides, kuid vähem kui kuu enne
regulatsiooni jõustumist puudub Kliimaministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Maksu- ja Tolliameti
ülene üheselt mõistetav seisukoht selle kohta, kuidas tuleb netomõõteandmete alusel toimuvat
arveldamist maksustada ning milliste mõõteandmete alusel tuleb üksikuid arve komponente arvestada.
Selgitustaotlus
Palume kinnitada, kas avatud tarnija (elektrimüüja) võib elektrituruseaduse § 75¹ lõike 12 rakendamisel
lähtuda järgmisest arvelduspõhimõttest:
Kui võrguettevõtja edastab avatud tarnijale (elektrimüüja) andmevahetusplatvormi (AVP) kaudu kliendi
kohta netomõõdetud tarbimisandmed, siis avatud tarnija:
Tel +372 629 0000 Reg nr 10015238
AS Alexela E-mail:
[email protected] IBAN EE772200221007130008
Roseni 11, 10111 Tallinn, Estonia www.alexela.ee KMKR nr EE100281017
1. Kasutab kliendiga arveldamisel üksnes AVP-st saadud tootmise ja tarbimise netomõõdetud
andmeid;
2. arvestab elektrienergia tarbimise ja tootmisega seotud käibemaksu ning
tasakaalustamisvõimsuse kuluga seotud komponendid üksnes netomõõdetud koguste alusel;
3. ei kasuta elektrimüügi arve komponentide arvutamisel brutomõõteandmeid.
Lisaks palume kinnitada, et olukorras, kus avatud tarnija osutab võrguteenuse ühisarveldust, võib ta
tugineda võrguettevõtjalt saadud arveldusinfo õigsusele, kajastada selle elektriarvel muutmata kujul
ning tal puudub kohustus võrguettevõtja poolt esitatud koguseid või maksustamisaluseid iseseisvalt
ümber arvutada või kontrollida.
Juhul kui eelkirjeldatud tõlgendus ei ole Kliimaministeeriumi ja Rahandusministeeriumi hinnangul õige,
palume selgitada:
1. milline on õige rakendusviis;
2. milliste arve komponentide puhul tuleb kasutada brutomõõteandmeid;
3. milliste arve komponentide puhul tuleb kasutada netomõõteandmeid;
4. millisel õiguslikul alusel selline tõlgendus põhineb.
Tänasel hetkel on tegemist ajakriitilise küsimusega, millele konkreetse suunise saamine on vältimatult
vajalik tagamaks tarbijate nõuetekohane arveldamine ja maksustamine. Oleme püüdnud saada
ametiasutustelt selgust vähemalt alates 17.04.2026, kuid käesoleva pöördumise esitamise ajaks
puudub endiselt ametlik ja ministeeriumide üleselt ühene seisukoht regulatsiooni rakendamise kohta.
Samal ajal on elektrituruseaduse muudatuse jõustumiseni jäänud vähem kui üks kuu ning turuosalistel
tuleb tagada võimekus väljastada juba 2026. aasta septembris korrektsed arved.
Selguse puudumine loob märkimisväärse ohu, et turuosalised ei suuda seaduse jõustumisel
nõuetekohaselt arveldada või peavad hiljem arveid tagasiulatuvalt korrigeerima. Selline olukord
kahjustaks nii tarbijate õiguskindlust kui ka elektrituru toimimist tervikuna. Vastuse puudumisel peavad
turuosalised regulatsiooni jõustumise eel tegema arendusotsuseid ilma riigipoolse õigusliku juhiseta,
mis võib kaasa tuua õigusvastase või omavahel erineva arvelduspraktika tekkimise turul.
Eeltoodust tulenevalt palume esitada vastus viivitamatult esimesel võimalusel, kuid hiljemalt
10.07.2026, et turuosalistel oleks võimalik lähtuda ministeeriumide ametlikust seisukohast oma
süsteemide arendamisel ja seadusest tulenevate kohustuste täitmisel.
Lugupidamisega
Marti Hääl
AS Alexela juhatuse esimees
/allkirjastatud digitaalselt/
Lisad:
1. AS Alexela 17.04.2026 pöördumine
2. Turuosaliste ja Kliimaministeeriumi 19.06.2026 kohtumise protokoll
Tel +372 629 0000 Reg nr 10015238
AS Alexela E-mail:
[email protected] IBAN EE772200221007130008
Roseni 11, 10111 Tallinn, Estonia www.alexela.ee KMKR nr EE100281017
From: Viljar Kirikal
To: Rein Vaks
Cc: Roger Pilvik; Tauno Hilimon; Karin Maria Lehtmets
Subject: Netomõõteandmete põhisest arveldamisest
Date: reede, 17. aprill 2026 15:34:00
Attachments: image002.png
image003.png
image004.png
Tervist Rein, Roger, Karin, Tauno
Pöördume Teie poole seoses ElTS § 751 lõike 12 jõustumisega alates 01.08.2026, mille
kohaselt võrguettevõtja ja elektrimüüja arveldavad tootja ning tarbijaga
kauplemisperioodidel netomõõdetud elektrienergia koguste eest.
Tegemist on sisuliselt ulatusliku muudatusega Eesti elektrituru toimimises, millel on
märkimisväärne mõju nii avatud tarnijatele, võrguettevõtjatele kui ka tarbijatele ja
tootjatele. Kehtiva regulatsiooni sõnastusest tulenevalt esineb rakendamisel õiguslik
ebaselgus, mille selgitamisel seletuskiri ei ole piisav (puudub ka mõjuanalüüs), mis vajab
enne rakendamist selgitamist. Muu hulgas ka selleks, et vajadusel selgitada rakendamiseks
vajalik täiendav kehtiva õiguse muutmine.
Palume Teie selgitusi järgmistes küsimustes:
1. Kas netomõõtmise põhimõte kehtib universaalselt kõigi tootjate ja tarbijate
arveldamisel ning kas arvelduse aluseks on kauplemisperioodi (15 min) netokogus,
mis summeeritakse arveldusperioodi lõikes?
2. Kas võrguarvetel toimub arveldamine endiselt mitte-netomõõdetult? Millised on
sellise süsteemi mõjud elektriturule?
3. Millisel tasemel netomõõtmine toimub (turuosalise EIC kood, mõõtepunkt vmt)?
4. Kuidas on hinnatud rakendumise mõju ja kooskõla kui otsustatakse võtta üle direktiivi
(EL) 2019/944 artikkel 4?
5. Kas avatud tarnijatele jäävad kättesaadavaks brutoandmed (eraldi tootmine ja
tarbimine) kauplemisperioodide lõikes?
6. Kuidas käsitletakse netomõõtmise rakendamist olemasolevate pikaajaliste lepingute
puhul – kas tegemist on lepingutingimuste muutmisega ElTS § 89 (31) tähenduses?
Lähtuvalt võimalikust vajadusest ja sellega kaasnevast ulatuslikust mõjust
pikaajaliste lepingute muutmisele näeme vajadust pikemale üleminekuperioodile.
Teeme ettepaneku arutada turuosalistega vastavat vajadust ja kaaluda rakendumise
edasilükkamist.
7. Kuidas tuleb eristada ja arvel kajastada tootmist ja tarbimist netomõõtmise korral
ning kas nendele võib jätkuvalt rakendada erinevaid hinnastamispõhimõtteid?
8. Palume detailseid juhiseid käibemaksu arvestuse kohta, arvestades võimalikku
vastuolu kehtiva Maksu- ja Tolliameti praktikaga, mille kohaselt võrku antud ja
võrgust saadud koguseid ei saa netostada. Palume koostöös EMTA-ga selgitada, kas
üheks lahenduseks võiks olla MTU väikseima tehingulise arvestusühikuna
fikseerimine?
9. Kuidas toimub avalikõigusliku tasakaalustamisvõimsuse tasu kajastamine arvetel
alates 01.08.2026 ning kas see toimub neto- või brutopõhiselt?
10. Palume selgitada kuidas planeerite korrastada süsteemi kus osa võimsuste
hankimisega seotud avalikõiguslikke tasusid arvestatakse netopõhiselt
(taskaaalustamisvõimsus) ja teisi (saartalitlusvõimsus) brutopõhiselt?
11. Kuidas tuleb käituda netomõõdetud koguste hilisemate korrigeerimiste korral, sh
olukorras, kus kauplemisperioodi korrigeerimise tulemusel muutub tarbimine
tootmiseks või vastupidi?
12. Palume edastada eelnõu koostamisel kasutatud mõjuanalüüsid, sh hinnangud
muudatuse mõjule turuosalistele ja elektrituru toimimisele tervikuna, sest eelnõu
seletuskirja osana neid ei olnud võimalik leida.
Arvestades muudatuse ulatust ja mõju, peame oluliseks, et saaksime lisaks kirjalikule
tagasisidele ülalkirjeldatud küsimusi arutada detailsemalt ka ühisel kohtumisel (võimalusel
koos teiste avatud tarnijatega).
Parimat
Viljar
Viljar Kirikal
Regulaator- ja valitsussuhete juht
5088550 •
[email protected]
www.alexela.ee
Käesolev e-kiri võib sisaldada teavet, mis on konfidentsiaalne või muul viisil kaitstud volitamatu avaldamise vastu. Kui Sa
oled käesoleva e-kirja saanud ekslikult, palun teavita sellest saatjat telefoni või e-posti teel ja kustuta e-kiri oma süsteemist
ilma seda edastamata või selle koopiaid salvestamata ning ilma selle sisu kellelegi avaldamata. Täiendavat informatsiooni
isikuandmete töötlemise kohta annab meie Privaatsuspoliitika. Aitäh Sulle!
19.06.2026 toimunud netomõõtmise teemalise koosoleku kokkuvõte 15:30-16:30 Osalejad: Alexela, Eesti Energia, Elektrilevi, Elektrum, Terminal, Elenger, Elektrilevi, Kliimaministeerium Koosolekul arutati hetkel valitsevat segadust seoses netomõõtmisega. Probleemi olemus: Kliimaministeerium kui seaduseelnõu looja on seaduse väljatöötamisel võtnud eesmärgiks, et prosumerid arveldavad kõiki elektriarve komponente netomõõdetud tarbimisandmete pinnalt. Siiski on h etkel EMTA kodulehel juhend käibemaksu kohta, mis on vastuolus Kliimaministeeriumi poolt kommunikeeritud infoga netomõõtmise kohta: Elektrimüüjad olid üheselt selgel seisukohal, et kui maksu-ja tolliameti juhend jääb kehtima, siis 1. augustiks ei ole võimalik teha IT arendusi, et arvete esitamine septembri alguses oleks võimalik. IT arendused vajavad vähemalt 6 kuud, suvi on puhkuste aeg. Lisaks on arendused kallid ja enne töödega alustamist peab olema riigilt selge suunis. Lisaks tänane e-arve süsteem ei võimalda käibemaksude diferentseerimist ja erinevate määradega arve väljastamist. Selgust on vaja hiljemalt 26.06.2026. Sooviti, et elektrituruseaduses v õrguteenuse osutamise peatükis netomõõtmine sätestada , et välistada segadust võrguettevõtja arveldamisega. Elektrilevi probleemi ei näinud ja on arvestanud, et võrgutasu arveldusele netomõõtmine kehtib ka neile. Elektrilevi esindaja tõi välja, et eelnõu seletuskiri kajastab kõiki mõõtepunkte kus asuvad kahesuunalised mõõtjad, mitte ainult tootjaid. Elektrilevi võrgus on 55 000 kahesuunalist mõõtepunkti, millest tootjad on 25 000. Liftid, rongid või teatud tüüpi muud elektriseadmed võivad toota elektrit ilma, et nad oleksid tootjad. Sellistele mõõtepunktidele rakendub samuti netomõõtmise kohustus. Alexela esindaja poolt tõstatatud probleem: kuidas elektrimüüjad saavad aru, et tegemist on mõõtepunktiga, mis arveldab netomõõdetud andmete põhjal. Mõtepunktidel puudub t unnus , et aru saada kas on netoandmed v brutoandmed. Seisukoha andsid Elektrilevi, Elering ja Kliimaministeeriumi esindajad. Arutelu põhjal luuakse AVP-s neli rida: brutotarbimine, brutotootmine, netotarbimine ja netomõõtmine. Kui netotarbimise ja netomõõtmise tulbad on tühjad, siis ei ole tegemist mõõtepunktiga, mida peab netomõõdetud andmete põhjal arveldama. Alexela tõi välja, et varasemalt on Elektrilevi toonud välja andmete esitamise probleemi: netomõõdetud andmed esitatakse hiljem. Elektrilevi esindaja täpsustas, et netomõõdetud andmed esitatakse mõnikümmend sekundit hiljem. Eesti Energia esindaja avaldas arvamust, et kui elektrimüüja arvestab, et hiljemalt 1h pärast esmase teavituse saamist brutoandmete laekumise kohta võib kindel olla, et selleks ajaks on ka netomõõdetud andmed olemas. Netomõõtmise rakendamise osas: koosolek u toimumise ajaks on veel ebaselgus aktsiisi ja käibemaksu lisamise osas. Kui elektrimüüjad ja võrguettevõtja peavad esitama ühel arvel erinevate ridade osas erinevaid määrasid ja diferentseerima käibemaksu, siis tänaseks oleme jõudnud ajaliselt sellisesse punkti, kus pole võimalik õigeks ajaks arendusega valmis saada. Kui on olemas selgus, et kõik arve komponendid arveldatakse netomõõdetud andmete põhjal, siis veel jõuab esimeste arvete väljastamiseks arendustega valmis. Esimesed netomõõdetud andmed väljastatakse septembri alguses. Üldteenus ehk avatud tarne katkemine. Elektrum Eesti tõstatas probleemi püstituse, et üldteenuse osutaja on sõlminud teenuseosutamise lepingu riigihanke tulemusel ja ta ei tohi marginaale ja koguseid muuta. K uidas jääb üldteenuse puhul toimima võrku antud elektri eest bilansitasude maksmine ? Kliimaministeerium selgitas, et kui üldteenuse kasutaja on ka tootja, siis tarbimise andmed kujunevad netomõõdetud andmete põhjal ja võrku antud toodetud energia kuulub elektrimüüjale tasuta. Aktsiis: avatud tarnija kogub kliendilt ja maksab koos võrguarvega võrguettevõtjale edasi. Aktsiis on lõpptarbimismaks. ATKEAS-s on aktsiisivabastused prosumeritele. See on suhtluses RAM-ga ja EMTA-ga oluline punkt: aktsiisivabastus omatarbitud elektrile. See toetab netomõõdetud andmete le üleminekut. Elektrilevi plaanib näidisarve lähiajal välja saata. Planeeritud muudatus on see, arve päises näidatud bruto ja netokogused. Kokkuvõtteks: Turuosalised n õu avad, et riigikogu tuleks kokku ja lükkaks seaduse jõustumise edasi, sest kui 26.06.2026 ei saabu selgust, siis ei jõua enam arendusi teha ja netomõõtmise peab edasi lükkama. Järgmine arutelu 26.06. Siis räägime üle kuhu oleme jõudnud kas saame minn a.