Välismaalaste seaduse muutmise seadus (tööjõupuudusega tegevusalade erisus)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/25-1018 - Välismaalaste seaduse muutmise seadus (tööjõupuudusega tegevusalade erisus) Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiits- ja Digiministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 03.12.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5941f788-68e9-4134-8507-a5d5a3367272 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5941f788-68e9-4134-8507-a5d5a3367272?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Justiits- ja Digiministeerium 18.11.2025 nr 1-6/3300-1 Eelnõu esitamine täiendavaks kooskõlastamiseks Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. aasta määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ § 6 lõikele 5 esitan Justiits- ja Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks välismaalaste seaduse muutmise seaduse (tööjõupuudusega tegevusalade erisus) eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro siseminister Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU 14.11.2025 Välismaalaste seaduse muutmise seadus (tööjõupuudusega tegevusalade erisus) § 1. Välismaalaste seaduse muutmine Välismaalaste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 43 lõige 41 ja § 106 lõige 121 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 115 punkt 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „19) välismaalane, kellele antakse käesoleva seaduse § 181 lõike 8 alusel tähtajaline elamisluba töötamiseks tööjõupuudusega tegevusalal;“; 3) paragrahvi 137 lõige 23 ja § 150 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 1761 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tähtajalise elamisloa töötamiseks võib anda välismaalasele töötamiseks renditööl töölepingu seaduse § 6 lõike 5 tähenduses, välja arvatud käesoleva seaduse § 181 lõike 8 alusel.“; 5) paragrahvi 1761 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas, § 177 lõikes 12, § 1813 pealkirjas ja tekstis, § 185 lõikes 21 ja § 293 lõikes 5 asendatakse sõna „renditöötajana“ sõnaga „renditööl“; 6) paragrahv 1762 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 178 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(13) Tööandja on kohustatud maksma välismaalasele, kellele on antud elamisluba töötamiseks käesoleva seaduse § 181 lõike 8 alusel, tasu, mille suurus on vähemalt 80 protsenti Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmisest brutokuupalgast.“; 8) paragrahvi 181 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) töötamiseks tööjõupuudusega tegevusalal;“; 9) paragrahvi 181 lõike 2 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 181 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Tähtajalise elamisloa töötamiseks võib anda töötamiseks tööjõupuudusega tegevusalal, kui välismaalase tööandja Eesti äriregistrisse kantud põhitegevusala kuulub käesoleva paragrahvi lõike 12 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud tööjõupuudusega tegevusalade loetelusse.“; 11) paragrahvi 181 lõige 9, § 186 lõige 5 ja § 2102 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 181 täiendatakse lõigetega 10–17 järgmises sõnastuses: 1 „(10) Tööjõupuudusega tegevusalana käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud tegevusalade loetelu, mille väljatöötamisel lähtutakse käesolevas seaduses sätestatud kriteeriumitest. (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud tööjõupuudusega tegevusala määratlemisel võetakse aluseks selle kahekohaline numbrikood Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (edaspidi EMTAK-i tegevusala) järgi. (12) Vabariigi Valitsus võib kehtestada määrusega siseministri ettepanekul käesoleva paragrahvi lõikes 13 sätestatut arvestades kuni viieks aastaks loetelu tööjõupuudusega tegevusaladest. (13) Tööjõupuudusega tegevusalade loetelu väljatöötamisel arvestatakse vähemalt: 1) Haridus- ja Teadusministeeriumi või kutseseaduse § 6 lõikes 2 nimetatud asutuse avaldatud tööjõuvajaduse prognoosi EMTAK-i tegevusala lõikes; 2) Statistikaameti viimati avaldatud ettevõtete aastasest müügitulust müügitulu osatähtsust mitteresidentidele EMTAK-i tegevusala lõikes; 3) Statistikaameti viimati avaldatud EMTAK-i tegevusala aasta keskmist brutokuupalka. (14) Vabariigi Valitsus kehtestab korraldusega valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul käesoleva paragrahvi lõike 12 alusel kehtestatud tegevusaladel töötamiseks antavate tähtajaliste elamislubade maksimaalse arvu igaks kalendriaastaks, arvestades, et tööjõupuudusega tegevusaladel töötamiseks võib anda tähtajalisi elamislube kalendriaastas: 1) majanduskasvu tingimustes kuni 0,2 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast; 2) muudes majanduse tingimustes kuni 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. (15) Majanduskasv käesoleva paragrahvi tähenduses on Rahandusministeeriumi viimati avaldatud majandusprognoosi kohaselt jooksva aasta sisemajanduse koguprodukti aastane reaalkasv alates kahest protsendist. (16) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõike 14 alusel kehtestatud tähtajaliste elamislubade maksimaalse arvu jaotuse lõike 12 alusel kehtestatud tööjõupuudusega tegevusalade vahel. (17) Vabariigi Valitsus võib siseministri põhjendatud ettepanekul muuta või tunnistada kehtetuks käesoleva paragrahvi lõike 12 alusel kehtestatud loetelu tööjõupuudusega tegevusaladest ja lõike 14 alusel tööjõupuudusega tegevusalal töötamiseks antavate tähtajaliste elamislubade maksimaalse arvu enne lõike 12 alusel kehtestatud tähtaja möödumist.“; 13) seadust täiendatakse §-ga 30919 järgmises sõnastuses: „§ 30919. Käesoleva seaduse § 1762 alusel lühiajaliseks töötamiseks antud tähtajalise elamisloa erisused (1) Käesoleva seaduse § 1762 alusel antud tähtajalised elamisload kehtivad nende kehtivusaja lõpuni või kehtetuks tunnistamiseni. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtajalisele elamisloale kohaldatakse kuni 2026. aasta 31. detsembrini kehtinud käesoleva seaduse § 43 lõike 41, § 106 lõike 121, § 137 lõike 23, § 150 lõike 4 ja § 186 lõike 5 redaktsiooni. 2 (3) Käesoleva seaduse § 2102 lõike 1 punktis 1 nimetatud kolmeaastase perioodi hulka ei arvestata aega, kui välismaalasel oli tähtajaline elamisluba käesoleva seaduse § 1762 alusel. (4) Kui tähtajalise elamisloa taotlus käesoleva seaduse § 1762 alusel elamisloa saamiseks on esitatud enne 2027. aasta 1. jaanuari, vaadatakse taotlus läbi kuni 2026. aasta 31. detsembrini kehtinud korras.“. § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, ……………… 2026 Algatab Vabariigi Valitsus ……………… 2026 3  Välismaalaste seaduse muutmise seaduse (tööjõupuudusega tegevusalade erisus) eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Välismaalaste seaduse muutmise seaduse (tööjõupuudusega tegevusalade erisus) eelnõu (edaspidi eelnõu) on koostatud eesmärgiga kehtestada erisus tööjõupuudusega tegevusaladel töötamiseks. Uue erisuse abil saavad Eestis suure tööjõupuudusega tegevusaladel tegutsevad ettevõtted paindlikumalt kaasata vajalikku välistööjõudu. Eelnõuga asendatakse välismaalaste seaduses (edaspidi VMS) sätestatud lühiajalise töötamise tähtajalise elamisloa erisus, mis loodi 2023. aastal oskustööjõu kaasamiseks, tööjõupuudusega tegevusalade erisusega. Muudatused on vajalikud, kuna kehtiv lühiajalise töötamise tähtajalise elamisloa eriregulatsioon ei ole täitnud oma eesmärki oskustööjõu puuduse leevendamisel. Muudatustega kehtestatakse tööjõupuudusega tegevusaladel tööle asumisel soodsamad tingimused tähtajalise elamisloa saamiseks. Eelnõuga kavandatavad peamised muudatused:  kehtiva lühiajalise töötamise erisuse asemel kehtestatakse tööjõupuudusega tegevusalade erisus, mille alusel võib tööjõupuudusega tegevusaladel töötamiseks anda tähtajalise elamisloa töötamiseks sisserände piirarvu väliselt ja ilma Eesti Töötukassa loa nõudeta;  tööjõupuudusega tegevusaladel töötamiseks kehtestatakse palgakriteeriumi erisus, mille järgi peab tööandja maksma välistöötajale vähemalt 80% Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmisest brutokuupalgast. Loodavate erisustega võimaldatakse konkreetsete kriteeriumide alusel ja kindlaksmääratud mahus anda kolmandatest riikidest pärit välismaalastele tähtajalisi elamislubasid töötamiseks tööjõupuudusega tegevusalal. Eelnõu rakendamisega kaasneb positiivne majanduslik mõju. Samas võib avalduda negatiivne mõju riigi julgeolekule ning kaasneda ebasoovitav mõju Eesti elanikele. Mõju demograafilisele olukorrale on pikas perspektiivis ebaoluline. Eelnõu rakendamisega kaasneb töökoormuse kasv riigiasutustele, ettevõtete halduskoormus kahaneb vähesel määral ja välistöötajate halduskoormus ei muutu. Seega halduskoormuse tasakaalustamise reeglit ei ole eelnõu puhul vaja rakendada. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi (edaspidi SiM) nõunikud Killu Paal ([email protected]) ja Eva Lillemäe ([email protected]) ning õigusnõunik Maret Saanküll ([email protected]). Tööjõupuudusega tegevusalade loetelu koostamise metoodika on välja töötanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) strateegiosakonna peaanalüütik Mario Lambing ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud SiM-i õigusosakonna õigusnõunikud Jaanus Põldmaa (tel 612 5041, [email protected]) ja Kertu Nurmsalu (tel 612 5084, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]). 1 Eelnõu väljatöötamisse olid kaasatud:  Eesti Ametiühingute Keskliit (edaspidi EAKL);  Eesti Tööandjate Keskliit (edaspidi ETKL);  Kaitsepolitseiamet (edaspidi KAPO);  ministeeriumid, eelkõige Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi HTM), Kultuuriministeerium (edaspidi KUM), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM), Rahandusministeerium (edaspidi RaM), Sotsiaalministeerium (edaspidi SoM) ning Välisministeerium (edaspidi VÄM);  Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA);  Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu (edaspidi EL) õiguse rakendamisega. Eelnõuga muudetakse VMS-i avaldamismärkega RT I, 12.07.2025, 33. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2025‒20271 järgmiste punktidega:  eesmärgiga leevendada majanduskasvuks vajalikku tööjõupuudust, samas aga maandades rändega seotud julgeolekuriske, muudame välismaalaste seaduses oskustöötajatesse puutuvaid reegleid;  muudame välismaalaste seadust võimaldamaks ettevõtetel kaasata vajalikku kvalifitseeritud tööjõudu valdkondades, kus kodumaal oskustööjõudu napib. Eelnõu on seotud ka „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ alaeesmärgi „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika“ tegevussuunaga „Tasakaalustatud rändepoliitika“, mille kohaselt tuleb muu hulgas:  „tagada kõrget lisandväärtust loovate oskustööliste ja tippspetsialistide sisserände ja Eestis seadusliku viibimise reeglite paindlikkus ning inimesekeskne lähenemine nii lühi- kui ka pikemaajaliseks saabumiseks ja viibimiseks;  võtta kasutusele tõhusad meetmed ebaseadusliku rände ennetamiseks ja avastamiseks ning selliste juhtude menetlemiseks“.2 Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk 2.1. Eelnõu vajalikkus Eelnõuga leevendatakse kvalifitseeritud tööjõu puudust, mis takistab Eesti ettevõtete tegevust ja pärsib majandusarengut. Sarnaselt teistele EL-i liikmesriikidele seisab Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime vaates silmitsi tööjõu ja oskuste nappusega, mis tuleneb eelkõige demograafilistest trendidest, aga ka majanduse rohe- ja digiülemineku proovikividest. Euroopa Komisjoni 2025. aasta 1 Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2025. aasta protokollilise otsusega (päevakorrapunkt 13) kinnitatud „Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2025–2027. – Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm | Eesti Vabariigi Valitsus. 2 Siseministeerium. Siseturvalisuse arengukava 2020–2030, lk 36. 2 riigipõhistes soovitustes3 on rõhutatud, et Eesti konkurentsivõimet vähendab juba praegu eri sektorites nähtuv oskuste puudujääk ja ebakõla, mistõttu tuleks lisaks meetmetele nagu haridus- ja koolitussüsteemi vastavusse viimine tööturu vajadustele ning ümber- ja täiendõppe juurdepääsu parendamisele lihtsustada ka välismaa oskustööliste kaasamise reegleid. Tuleviku vaates süveneb tööjõupuudus veelgi. Prognooside kohaselt jääb töötlevas tööstuses järgnevatel aastatel puudu umbes kaks kolmandikku inseneridest (490 tootmise ja töötlemise kõrgharidusega spetsialisti aastas), tervishoiusektoris on kuni 2033. aastani prognoositav puudujääk umbes 1300 tervishoiutöötajat4 ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) sektoris umbes 1550 inimest aastas5. OSKA üldprognoosi 2022–20316 kohaselt tekib 2031. aastani enim töökohti juurde IKT, finants- ja kindlustustegevuse ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkondades. Töötlevas tööstuses kasvab hõive enim tööstusjuhtide, inseneride ja tööstuse töödejuhatajate seas, kuid vajadus kasvab ka mehhatroonikute, tehnikute ja lukkseppade järele.7 Riik saab tööjõupuudust leevendada mitmesuguste meetmetega, nagu suunatud hariduspoliitika, kohaliku tööjõu ümberõpe kvalifikatsiooni ja oskuste parandamiseks, täiend- ja ümberõppeteenused ning tööhõive suurendamine mitteaktiivsete ja töötute kaasamisega tööjõuturule. Tööjõupuuduse kontekstis on olulised meetmed ka tootlikkuse suurendamine, protsesside automatiseerimine ja digiteerimine ja töökorralduse optimeerimine. Ühiskonna ja tööjõuturu vajadustele vastamisel on esmatähtis hariduspoliitika. Seejuures on üks oluline meede julgustada õppesse ja tööturule siirdujaid spetsialiseeruma nutikatele kasvuvaldkondadele. Selleks et suunata noori õppima tööstuse ja IT-valdkonna erialadele, on riik algatanud mitmeid programme, nagu IT Akadeemia ja Inseneriakadeemia. Lisaks on käivitatud kutsehariduse reform eesmärgiga ajakohastada kutseõppe sisu ja siduda kutseõppe pakkumine OSKA raportites prognoositud tööjõuvajadusega. Reformi tulemusena valib senisest enam noori rakendusliku hariduse, omandades erihariduse valdkondades, mis toetavad majanduskasvu. Haridusvaldkonna arengukava 2021–20358 üks peamisi sihte on laiendada täiend- ja ümberõppevõimalusi, sealhulgas töökohapõhist õpet, et reageerida paremini kiiresti muutuvatele töömaailma arenguvajadustele. Kohaliku tööjõu oskuste ja kvalifikatsiooni parandamisel ning tööturu vajadustele vastavuse suurendamisel on olulisel kohal ka tööturumeetmed. Töötukassa pakub mitmekesist oskuste arendamise paketti, mis hõlmab täiend- ja ümberõppeteenuseid nii töötutele kui ka töötavatele inimestele. Vajalike oskuste arendamiseks pakutakse kuni aastast tööturukoolitust, tasemeõppes osalemise toetust (kutse-, rakendus-, kõrghariduse tasemel) ja tööandjate koolitustoetust. Selleks et tõsta tööjõus osalemise määra, on heaolu arengukavas 2023–20309 seatud üheks peamiseks tegevussuunaks tööturuga nõrgalt seotud isikute tööhõive suurendamine. Hoolimata majanduslangusest ja töötuse määra tõusust (6,4%-lt 2023. aastal 7,6%-le 2024. aastal) jätkus tööturul hõive kasv (tööjõus osalemise määr tõusis 73,9%-lt 3 Euroopa Komisjon 2025. Nõukogu 8. juuli 2025 soovitus, mis käitleb Eesti majandus, sotsiaal, tööhõive, struktuuri ja eelarvepoliitikat (C(2025/3980), põhjenduspunkt 30. 4 Sihtasutus Kutsekoda 2024. Tulevikuvaade tööjõuvajadusele: tervishoid. 5 Sihtasutus Kutsekoda 2022. Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkond, lk 94. 6 Sihtasutus Kutsekoda 2023. OSKA üldprognoos 2022–2031: ülevaade Eesti tööturu olukorrast, tööjõuvajadusest ning sellest tulenevast koolitusvajadusest, lk 2. 7 Sihtasutus Kutsekoda 2020. Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: töötlev tööstus. 8 Haridus- ja Teadusministeerium. Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035, lk 12. 9 Sotsiaalministeerium. Heaolu arengukava 2023–2030, lk 14. 3 2023. aastal 74,6%-le 2024. aastal)10. Eesti tööhõive määr on EL-i liikmesriikidest üks kõrgemaid, olles 2024. aastal kuuendal kohal. Eelkõige negatiivsete demograafiliste trendide tõttu kohaliku elanikkonna oskustesse investeerimisest, töötuse vähendamisest või (töö)protsesside tõhustamisest ei piisa. Kuna Eesti rahvastik vananeb ja loomulik iive on olnud pikka aega negatiivne, on tööturule sisenevaid noori vähem kui tööturult vanuse tõttu lahkujaid. Eurostati baasprognoosi11 andmetel kahaneb 20–64-aastaste inimeste arv Eestis 2023.–2028. aastani 13 000 inimese võrra, suure rände korral 3500 inimese võrra ja ilma rändeta 28 000 inimese võrra. Rahvastiku vähenemine ja vananemine koos majanduskeskkonna muutustega on viinud olukorrani, kus välistööjõu kaasamine on teatud ulatuses möödapääsmatu, et vajalike oskustega töötajaid tööturule juurde tuua. OSKA 2025. aasta uuringust „Välistööjõu vajadus aastani 2035“ (edaspidi OSKA välistööjõu uuring) nähtub, et Eesti tööturul on igal aastal puudu umbes 1400 tippspetsialisti. Oskustöötajatest jääb puudu 700 inimest aastas12. Seega on Eesti tööturule vaja juurde umbes 2100 töötajat aastas, kui senised trendid jätkuvad. Joonis 1. Ajutise välistööjõu vajadus aastas OSKA üldprognoosi alusel Allikas: OSKA välistööjõu uuring Kuigi kvalifitseeritud tööjõu puudus toob kaasa suureneva vajaduse välistööjõu järele, piirab kehtiv ränderegulatsioon oskustööjõu sisserännet. Töötamiseks antavatele elamislubadele kohaldatakse reeglina sisserände piirarvu. Sisserände piirarv loodi 1991. aastal eesmärgiga piirata igasugust välismaalaste sisserännet Eestisse ja selle maht on VMS-i § 113 lõike 2 järgi kuni 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast. See tähendab, et igal aastal saab sisserände piirarvu arvestusega anda välja maksimaalselt ligi 1300 tähtajalist elamisluba. Regulatsiooni loomisel kohaldati sisserände piirarvu kõikidele välismaalastele, lähtudes eeldusest, et 0,1% alalisest elanikkonnast on maksimaalne arv välismaalasi, keda Eesti ühiskond suudab edukalt vastu võtta ja lõimida. 10 Statistikaamet. Tööturg, vaadatud 16.07.2025. 11 Eurostat. Statistics | Eurostat, vaadatud 19.08.2025. 12 Sihtasutus Kutsekoda 2025. Välistööjõu vajadus aastani 2035, lk 3. 4 Aastate jooksul on sisserände piirarvule kehtestatud mitmeid erisusi (vt joonis 2). Kehtivas sisserände piirarvu regulatsioonis nähakse ette 22 erandit (sätestatud VMS-i §-s 115) – näiteks on sisserände piirarvust välja arvatud õpi- ja pereränne, EL-i kodanikud ja nende pereliikmed, Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi ja Jaapani kodanikud, rahvusvahelise kaitse saajad, aga ka kvalifitseeritud välistöötajad. Joonis 2. Sisserände piirarvu erisused Allikas: SiM Erisuste tõttu moodustasid 2024. aastal sisserände piirarvu alt välja antud elamisload 19% kõikidest VMS-i alusel välja antavatest tähtajalistest elamislubadest erinevate reisi eesmärkide lõikes (2024. a anti VMS-i alusel välja 6137 tähtajalist elamisluba, millest 1177 sisserände piirarvu arvestusega). Lisaks ei arvestata sisserände piirarvu alla elamislube, mis on antud rahvusvahelise kaitse seaduse alusel (st sõjapõgenikud) ja Euroopa Liidu kodaniku seaduse alusel (EL-i kodanikud ja nende pereliikmed). 5 Tabel 1. Aastas VMS-i alusel antud tähtajalised elamisload taotlemise põhjuse lõikes 2025 Taotlemise põhjus 2021 2022 2023 2024 (seisuga 01.07) Ettevõtlus 115 89 91 81 14 Kriminaalmenetluses 0 0 2 0 1 osalemine Pereränne 2893 3206 2173 1771 761 Püsivalt Eestisse elama 1473 1398 1490 1207 1102 asumine Töötamine 3599 3913 3409 2576 1412 Välisleping 7 15 6 14 5 Õppimine 1225 632 520 488 137 Kokku 9312 9253 7691 6137 3432 Sisserände piirarvu alt 1286 1283 1261 1177 735 välja antud load Sisserände piirarvu alt antud lubade osakaal VMS-i alusel antud 14% 14% 16% 19% 21% tähtajalistest elamislubadest Allikas: SiM, PPA Kehtivat sisserände piirarvu kohaldataksegi peamiselt töötamiseks antavatele elamislubadele, kuid seejuures on ka töörände puhul teatud kategooriad sisserände piirarvu alt välja arvatud. Muu hulgas ei kohaldata sisserände piirarvu tippspetsialistele (VMS-i § 115 punkt 18), IKT töötajatele (VMS-i § 115 punkt 14), idu- ja kasvuettevõtte töötajatele (VMS-i § 115 punktid 15 ja 20) ning välismaalastele, kellele on antud tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks (VMS-i § 115 punkt 19). Kõikidest töötamiseks antavatest elamislubadest väljastati 2024. aastal umbes 54% sisserände piirarvu väliselt. Seega on suurem osa pikaajalisest töörändest Eestisse väljaspool sisserände piirarvu arvestust. Eelnevast tulenevalt asjaolust, et valdav osa töörändest on kõrgelt kvalifitseeritud tööjõud, kellele sisserände piirarv ei kohaldu. Ilma piirarvu arvestuseta antud elamislubadest töötamiseks 2024. aastal oli 35% tippspetsialistina töötamiseks, 16% töötamiseks idu- või kasvuettevõttes, 13% Eestis kõrgkooli lõpetanutele ning 7% töötamiseks õpetajana või teaduslikuks tegevuseks. Eelkõige kohaldatakse sisserände piirarvu liht- ja oskustöötajate Eestisse toomisel. Piirarvu arvestusega taotleti elamislube enim töötamiseks töötlevas tööstuses, ehituses, teenindavates tegevustes, veonduses ja laonduses ning majutuses ja toitlustuses. Tabel 2. Sisserände piirarvu arvestusega töötamiseks taotletud tähtajalise elamisloa taotlused tööandja tegevusala lõikes Tööandja tegevusala 2021 2022 2023 2024 2025 (01.07) Kokku Töötlev tööstus 663 712 526 351 116 2368 Ehitus 360 370 246 229 50 1255 Muud teenindavad tegevused 272 268 153 140 63 896 Veondus ja laondus 157 176 156 171 54 714 Majutus ja toitlustus 84 117 105 118 60 484 6 Hulgi- ja jaekaubandus 49 34 39 47 7 176 Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 40 27 38 36 19 160 Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 24 36 33 43 18 154 Elektroonilise side teenus, programmeerimine, konsultatsioonid, andmetöötlustaristu ja muu infoalane tegevus 32 42 22 35 21 152 Haldus- ja abitegevused 28 32 35 36 9 140 Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 11 20 19 12 11 73 Haridus 8 10 9 18 4 49 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 21 13 7 2 0 43 Finants- ja kindlustustegevus 3 9 13 8 3 36 Kinnisvaraalane tegevus 10 9 4 8 1 32 Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 10 6 3 8 4 31 Veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus 5 1 3 2 0 11 Mäetööstus 3 0 1 1 0 5 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 1 1 0 0 0 2 Kirjastamine, ringhääling ning sisu tootmine ja levitamine 0 0 0 0 2 2 Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus 1 0 0 0 0 1 Muu 113 118 83 81 59 454 Kokku 1895 2001 1495 1346 501 7238 Allikas: PPA Vabaks jaotamiseks mõeldud sisserände piirarv täitus aastatel 2016–2023 täiel määral, kusjuures aastatel 2020–2023 juba aasta esimestel päevadel. See tähendab, et sisserände piirarvu täitumisel ei olnud sisserände piirarvu arvestuse alla kuuluvatel välismaalastel võimalik Eestisse saabumiseks ja siin töötamiseks elamisluba taotleda. 7 Tabel 3. Sisserände piirarv ning piirarvu arvestusega antud ja andmata tähtajalised elamisload aastatel 2021–2025 Taotlemise põhjus 2021 2022 2023 2024 2025 (01.07) Kehtestatud sisserände 1315 1315 1307 1303 1298 piirarv Antud Jääk Antud Jääk Antud Jääk Antud Jääk Antud Jääk Vabalt jaotamiseks 1261 0 650 0 313 0 983 31 735 563 Töötamiseks konkreetses 25 24 624 23 944 40 190 94 valdkonnas loominguline töötaja 1 24 4 23 6 13 9 6 sportlane, treener, spordikohtunik 24 0 10 0 26 4 16 18 Töötamiseks töötleva tööstuse 300 0 600 0 valdkonnas Töötamiseks ehituse valdkonnas 200 0 200 0 Töötamiseks veonduse ja laonduse 100 0 100 0 162 38 valdkonnas Töötamiseks ajakirjanikuna 10 0 12 23 3 32 Ettevõtlus 6 0 0 5 Välisleping 0 5 3 9 4 1 4 1 Kokku 1286 29 1283 32 1261 46 1177 126 735 563 Allikas: PPA Viimastel aastatel on rändetrendid mõnevõrra muutunud ning 2024. aastal sisserände piirarv ei täitunud. Selle peamised põhjused on majanduslangusest tingitud konservatiivsem palkamine, Venemaa sõja mõjud, Venemaa ja Valgevene kodanike suhtes 2022. aastal kehtestatud sanktsioonid13, aga ka asjaolu, et Ukraina sõjapõgenikud osalevad Eesti tööturul ilma piiranguteta. Hiljutisest majanduse madalseisust taastumine võtab küll aega, kuid alates eelmise aasta teisest poolest on Eesti majanduses olnud elavnemise märke.14 Ettevõtja kindlustunne on paranenud ja saab eeldada, et vajadus välistööjõu järele lähiajal taas märgatavalt kasvab. Swedbanki 2025. aasta tööstusuuringus nenditakse, et tööhõive on taas kasvule pöördumas. Uuringu kohaselt leiab 38% ettevõtjatest, et aasta jooksul tööjõu vajadus suureneb15. Balti Uuringute Instituudi 2024. aastal tehtud „Work in Estonia tööstussektori välisspetsialistide värbamise ja vajaduse uuringust“16 selgus, et pea pooled ettevõtjad (49%) plaanivad välismaalt värvata spetsialiste ning enam kui pooled ettevõtjad (59%) oskustöötajaid. Enim vajatakse välismaalt insenere, aga ka mehhatroonikuid, tehnikuid, keevitajaid ja pingioperaatoreid. Kehtivad sisserände piirarvu erisused oskustööjõu värbamist vajalikus ulatuses ei toeta. Töörändele kehtestatud sisserände piirarvu erisused on kas liiga suure palganõudega, liigsete piirangutega või suunatud muule spetsiifilisele kategooriale: 13 Politsei- ja Piirivalveamet, Venemaa ja Valgevene kodanike töötamise ja ettevõtluse piirangud, vaadatud 16.08.2025; Vabariigi Valitsuse 8. aprilli 2022. a määrus nr 42 Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamine seoses Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi agressiooniga Ukrainas – RT I 20.05.2023, 4. 14 Rahandusministeerium 2025. Faktileht_kevadprognoos 2025, lk 1. 15 Swedbank 2025. Tööstusuuring, lk 12. 16 Balti Uuringute Instituut 2024. Work in Estonia tööstussektori välisspetsialistide värbamise ja vajaduse uuring, lk 23. 8   tippspetsialistide erandi (VMS-i § 115 punkt 18) alusel tuleb välismaalasele maksta vähemalt 1,5-kordset Eesti keskmist brutokuupalka (2024. a Eesti keskmine brutokuupalk oli 1981 eurot, seega on 1,5-kordne palgamäär 2972 eurot). Paljudele Eesti ettevõtetele pole selline palganõue oskustöötajate värbamiseks jõukohane. Statistikaameti andmetel oli 2024. aasta keskmine oskus- ja käsitööliste brutopalk 1541 eurot kuus ning seadmete ja masinaoperaatorite brutopalk 1572 eurot kuus. Seetõttu värvatakse tippspetsialisti erisuse alusel ennekõike juhte ja tippspetsialiste. Perioodil 2020–2024 tippspetsialisti erisuse alusel saabunutest 91% olid kõrgharitud välistöötajad;  lühiajalise töötamise erandit (VMS-i § 115 punkt 19) ei kasutata, kuna selle elamisloa andmise ja omamise tingimused on liiga piiravad: o maksimaalselt kolme aasta pikkune Eestis lubatud viibimise aeg on demotiveeriv välistöötajale, kellel puudub kindlustunne pikaajaliseks kolimiseks. Samuti on see demotiveeriv tööandjale, kes peab katma töötaja siia toomise ja väljaõpetamise kulud; o lähipereliikmete kaasa toomise piirang on demotiveeriv välistöötajale ning raskendab tööandjatel välistöötajate Eestisse värbamist;  teised erandid on suunatud spetsiifilistele sihtrühmadele ja sektoritele: IKT (VMS-i § 115 punkt 14), idu- ja kasvuettevõtte töötajad (VMS-i § 115 punktid 15 ja 20), teadlased (VMS-i § 115 punkt 5). Kehtivas VMS-is on tööjõupuudusega valdkondadele ette nähtud eriregulatsioon. VMS-i § 181 lõike 8 kohaselt võib Vabariigi Valitsus kehtestada korraldusega loetelu valdkondadest, milles on tööjõupuudus. Vastav erisus jõustus VMS-is 2016. aasta jaanuaris ning selle eesmärk oli võimaldada anda elamisluba töötamiseks ilma töötukassa loa nõuet täitmata valdkonnas, milles on Eestis vaja vähendada tööjõupuudust ning tuua Eestisse vajalike teadmiste ja oskustega välismaalasi. Seni ei ole Vabariigi Valitsus praktikas vastavate valdkondade loetelu korraldusega kehtestanud. Kehtiv tööjõupuudusega valdkondade erisus näeb ette küll palgakriteeriumi erisuse (valdkonna keskmine töötasu) ja erisuse töötukassa loa nõudest, kuid mitte sisserände piirarvu kohaldamisest. Seega ei toeta kehtiv tööjõupuudusega valdkondade eriregulatsioon piisavalt vajaliku välistööjõu kaasamist, kuna sisserände piirarvu täitumisel ei ole ka tööjõupuudusega valdkondadesse võimalik välistööjõudu tuua. Lähiaastatel on tööturu vaates küsimuskohaks ka Vene-Ukraina konflikti mõjud ja sõjapõgenike osalemine tööturul17. Eestisse saabunud Ukraina sõjapõgenikud saavad osaleda tööturul ilma piiranguteta18, mistõttu suur osa neist on asunud hõivesse. 2023. aastal töötas Eestis kokku 66 400 ajutist välistöötajat, kellest pea pooled olid Ukraina sõjapõgenikud. Suurem osa Ukraina sõjapõgenikest oli hõivatud lihttööga (41%) või oskustööga (55%). Seejuures 62% neist töötas ametites, mis ei vastanud nende haridusele. OSKA välistööjõu uuringu kohaselt võib arvata, et pikemaks ajaks Eestisse jäädes ning siinset keelt omandades ja ühiskonnaga kohanedes liigub suur osa sõjapõgenikest kõrgemat kvalifikatsiooni eeldavatele töökohtadele. Eelneva tõttu on põhjust arvata, et Ukraina sõjapõgenike seas oskustöötajate ja tippspetsialistide osakaal mõnevõrra kasvab, samas kui lihttööliste osakaal väheneb.19 17 Kehtivat elamisluba rahvusvahelise kaitse alusel omab Eestis 01.07.2025. a seisuga 40 764 ukrainlast, kellest umbes 66% on tööealised vanuses 20–64 aastat. 18 Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 45 kohaselt võib nimetatud seaduse alusel elamisloa saanud välismaalane Eestis töötada samadel õigusaktides sätestatud alustel kui Eesti alaline elanik. Seega ei kohaldata rahvusvahelise kaitse saanud välismaalastele näiteks töötukassa loa nõuet, palgakriteeriumi ega muud VMS-is sätestatud nõuet, mida kohaldatakse töötamiseks antavale tähtajalisele elamisloale. 19 Sihtasutus Kutsekoda 2025. Välistööjõu vajadus aastani 2035, lk 59. 9 Joonis 3. Ajutise kaitse saajate ametite struktuur 2023. aastal ja prognoos aastaks 2035 Allikas: OSKA välistööjõu uuring Samas peab arvestama, et Ukraina sõjapõgenikud ei pruugi Eesti tööturule jääda praeguses mahus, kui ajutise kaitse meetmeid muudetakse. Sel juhul võib tekkida suurem vajadus oskustööjõu järele, kuna suur osa Ukraina sõjapõgenikest on hõivatud just oskustöödega. Isegi kui Ukraina sõjapõgenikud jäävad Eestisse pikemaks ajaks, aitab Arenguseire Keskuse 2022. aasta raporti „Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile“ kohaselt Ukraina sõjapõgenike sisseränne tööealiste ja vanemaealiste suhtarvu parandada kuni 2060. aastateni, seejärel mõju taandub.20 Seega on vaja luua tööjõupuudusega tegevusaladele erisus, mis võimaldab ettevõtetel soodsamatel tingimustel kaasata välismaist kvalifitseeritud oskustööjõudu, et leevendada süvenevat tööjõupuudust ning paindlikumalt reageerida tööturu ja majanduse muutuvatele vajadustele. 2.2. Eelnõu eesmärk Muudatustega asendatakse senine lühiajalise töötamise erisus tööjõupuudusega tegevusalade erisusega. Eelnõu peamised muudatused: 1) luuakse tööjõupuudusega tegevusaladel tööle asumiseks tähtajalise elamisloa andmisel erisus sisserände piirarvu arvutamisest ja töötukassa loa nõudest; 2) luuakse tööjõupuudusega tegevusaladel tööle asumiseks tähtajalise elamisloa andmisel palgakriteeriumi erisus, nähes ette tööandjale kohustuse maksta välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt 80% Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmisest brutokuupalgast; 3) sätestatakse tööjõupuudusega tegevusalade loetelu väljatöötamise kriteeriumid ja seatakse piirang, kui palju võib tööjõupuudusega tegevusaladel töötamiseks tähtajalisi elamislube anda. Eelnõu eesmärk on luua erisus, mis võimaldab tööjõupuudusega tegevusalal konkreetsete kriteeriumide alusel soodsamatel tingimustel välistööjõudu kaasata. Eelnõu laiem eesmärk on tagada vajaliku kvaliftseeritud tööjõu olemasolu kaudu Eesti majanduse konkurentsivõime ning vajalike teenuste ja toodete pakkumine. 20 Arenguseire Keskus 2022. Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile, lk 5. 10 Eelnõu väljatöötamisel on lähtutud sellest, et lisatööjõud suurendaks ettevõtete tootlikkust, st välistööjõu teadmised-oskused täiendaksid, mitte ei asendaks kohalike töötajate omi21, ning püsiränne arvestaks lõimumisvõimega22, nagu on viidatud ka konkurentsivõime eksperdikogu raportis Riigikogule. Samuti on arvestatud vajadusega kaitsta Eesti tööjõuturgu. Eelnõu väljatöötamisel on silmas peetud ka Eesti rändepoliitika eesmärki, milleks on ühelt poolt soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes annavad kogu ühiskonnale suuremat lisaväärtust, teiselt poolt aga hoida ära elamislubade ja viisade väärkasutust ning ebaseaduslikku sisserännet, et tagada turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek. Majanduse konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse tagamiseks on oluline soodustada välistöötajate kaasamist tööturule. Juhitud rändepoliitika lahutamatu osa on aga ka tõhusad meetmed elamislubade ja viisade väärkasutuse ärahoidmiseks ning ebasoovitava ja ebaseadusliku sisserände ennetamine ja tõkestamine. Eelnevast tulenevalt kehtestatakse kavandatava erisuse alt välja antavate tähtajaliste elamislubade puhul palgakriteeriumi nõue ning selle piirang, kui palju võib tööjõupuudusega tegevusalade erandi alt tähtajalisi elamislubasid välja anda. Palgakriteeriumi erisus tagab, et töötasu nõue vastab paremini oskustöötajate kutseala tegelikule palgale, kuid samas aitab tagada tööturu kaitse ning vältida odava tööjõu sisserännet. Erisuse alt välja antavate tähtajaliste elamislubade piirang võimaldab kohandada välistööjõu sisserännet vastavalt majanduskeskkonnale ja turutrendidele ning tagada, et välistööjõu sisseränne vastab reaalsetele majandusvajadustele. Oluline on arvestada, et töötamiseks antava tähtajalise elamisloaga välismaalased moodustavad vaid osa tööturul osalevatest välismaalastest. Hõives osalevad ka EL-i kodanikud ja nende perekonnaliikmed23 ning kõik teised kolmanda riigi kodanikud, kes elavad Eestis tähtajalise või pikaajalise elaniku elamisloa24 alusel. 2.3. Eelnõu kooskõla EL-i ja rahvusvahelise õigusega Eelnõu väljatöötamisel on tuginetud rahvusvahelises õiguses üldtunnustatud põhimõttele, mille kohaselt on igal riigil suveräänne õigus kontrollida teise riigi kodaniku riiki saabumist, riigis viibimist ja riigist lahkumist. Seega puudub teise riigi kodanikul subjektiivne õigus saabuda mittekodakondsusjärgsesse riiki ja seal viibida. Seda põhimõtet on korduvalt kinnitanud Euroopa Inimõiguste Kohus oma kohtulahendites. VMS-is ei ole reguleeritud EL-i, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ega Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku Eestisse saabumise ja Eestis viibimise õiguslikke aluseid – seda on reguleeritud Euroopa Liidu kodaniku seaduses (edaspidi ELKS). Samuti ei ole VMS-is reguleeritud rahvusvahelist kaitset vajava kolmanda riigi kodaniku Eestisse saabumise ja Eestis viibimise õiguslikke aluseid – need on sätestatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses. 21 Ülo Kaasik, Kadri Männasoo, Priit Vahter, Uku Varblane 2024. Eesti majanduse olukord ja väljavaated. Konkurentsivõime eksperdikogu raport Riigikogule. Tallinn: Riigikogu Kantselei, lk 6. 22 Sealsamas, lk 64. 23 EL-i, Euroopa Majanduspiirkonna ja Šveitsi kodanikke, kelle elukoht on 01.07.2025. a seisuga registreeritud Eestis, on 31 427. EL-i kodaniku pereliikmena omab kehtivat elamisõigust 01.07.2025. a seisuga 575 välismaalast. 24 Seisuga 01.07.2025 omab kehtivat pikaajalise elaniku elamisluba 139 097 välismaalast ja tähtajalist elamisluba 80 535 välismaalast (kõik rändeliigid, hõlmatud ka Ukraina kodanikud). 11 2.4. Eelnõu meetmed ja nende põhiseaduspärasus Põhiseaduse (edaspidi PS) §-s 12 on sätestatud, et kõik on seaduse ees võrdsed ning kedagi ei tohi diskrimineerida muu hulgas elu- või asukoha alusel. Seega sisaldab PS üldist võrdsuspõhiõigust. Üldise võrdsuspõhiõiguse esemeline kaitseala hõlmab kõiki eluvaldkondi25. Üldise võrdsuspõhiõiguse isikuline kaitseala hõlmab kõiki isikuid, sealhulgas laieneb võrdsuspõhiõigus PS-i § 9 lõike 1 kohaselt ka Eestis viibivatele välisriikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele ning PS-i § 9 lõike 2 kohaselt võib laieneda ka juriidilistele isikutele26. Siiski ei ole igasugune võrdsete ebavõrdne kohtlemine võrdsusõiguse rikkumine. Keeldu kohelda võrdseid ebavõrdselt on rikutud, kui kaht isikut, isikute gruppi või olukorda koheldakse meelevaldselt ebavõrdselt. Kui on olemas mõistlik ja asjakohane põhjus, on ebavõrdne kohtlemine seadusloomes põhjendatud27. PS-i § 31 kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundus- ühingutesse ja -liitudesse. Seaduses võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on see õigus võrdselt Eesti kodanikega ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. Ettevõtlusvabadus on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus. Seega võib ettevõtlusvabadust piirata igal põhjusel, mis ei ole põhiseadusega keelatud. Riigikohtu hinnangul piisab ettevõtlusvabaduse piiramiseks igast mõistlikust põhjusest. See põhjus peab lähtuma avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest28. PS-i § 29 lõikes 1 on sätestatud inimese õigus valida endale vabalt tegevusala, elukutse ja töökoht. Õigus olla majanduslikult aktiivne ning teenida elatist enda valitud valdkonnas ja viisil on täiskasvanud inimese ja tema perekonna inimväärse äraelamise eeldus. Seega on PS-i § 29 lõike 1 kaitse all iga tegevus, millega inimene teenib igapäevast elatist, millest tema äraelamine sõltub. Inimese õigus valida endale elukutse, tegevusala ja töö on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus, mida seadusandja võib põhjendatud juhtudel piirata. Selline põhjus võib olla teiste isikute õiguste ja vabaduste, aga ka isiku enda kaitsmise vajadus. Üks piirangute grupp on kitsendused, mis sätestavad haridus- ja kogemusnõuded teatud elukutsetele või töökohtadele tagamaks nende valdkondade esindajatega kokku puutuvate tarbijate, patsientide või klientide ohutuse ja heaolu. Meetmete sobivus Sobiv ehk kohane on meede, mis aitab kaasa legitiimse eesmärgi saavutamisele. Eelnõu eesmärk on võimaldada tööjõupuudusega sektorite tööandjatel konkreetsete kriteeriumide alusel soodsamatel tingimustel välistööjõudu värvata ja vajaliku kvalifitseeritud tööjõu olemasolu kaudu tagada Eesti majanduse konkurentsivõime ning vajalike teenuste ja toodete pakkumine. Eesmärgi saavutamiseks sisaldab eelnõu järgmisi meetmeid: 1) luuakse tööjõupuudusega tegevusaladel tööle asumiseks tähtajalise elamisloa andmisel erisus sisserände piirarvu täitumise arvestamisest ja töötukassa loa nõudest; 2) sätestatakse piirang, kui palju võib tööjõupuudusega tegevusaladel töötamiseks tähtajalisi elamislube anda; 25 RKPJKo, 01.10.2007, 3-4-1-14-07, p 13. RKPJKo = Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium. 26 RKPJKo 11.03.2015, 3-4-1-51-14, p 60. 27 RKPJKo 01.10.2007, 3-4-1-14-07, p 13; RKPJKo 20.03.2006, 3-4-1-33-05, p 26. 28 RKPJKo, 31.01.2012, 3-4-1-24-11, p 81. 12  3) luuakse tööjõupuudusega tegevusaladel tööle asumiseks tähtajalise elamisloa andmisel palgakriteeriumi erisus. Eelnõu meetmed aitavad kaasa välistööjõu värbamisele soodsamatel tingimustel ja on seega sobilikud eesmärgi saavutamiseks. Meetmete vajalikkus Meede on vajalik, kui eelnõu eesmärki ei ole võimalik muul leebemal viisil vähemalt sama hästi saavutada. 1) VMS-i § 113 lõike 1 kohaselt on Eestisse elama asuvate välismaalaste arv piiratud sisserände piirarvuga. Lõike 2 kohaselt on aastane sisserände piirarv Eestisse sisserändavate välismaalaste piirarv, mis ei tohi ületada aastas 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast. VMS-i § 177 lõike 1 kohaselt võib tähtajalise elamisloa töötamiseks anda välismaalasele töötamiseks Eestis registreeritud tööandja juures töökohal, mille täitmiseks välismaalasega on töötukassa andnud loa, sest töökohta ei ole võimalik täita töökohale esitatavatele kvalifikatsiooni- ja kutsenõuetele vastava Eesti kodaniku, EL-i kodaniku ega Eestis elamisloa alusel elava välismaalasega ning töökoha täitmine välismaalasega on põhjendatud tööturu olukorda arvestades ning töötukassa andmetele tuginedes. Eelnõuga luuakse eespool nimetatud kahest nõudest soodsamad tingimused tööjõupuudusega tegevusaladel tegutsevatele tööandjatele, et neil oleks edaspidi konkreetsete kriteeriumide esinemisel võimalik värvata välistööjõudu soodsamatel tingimustel. 2) Sätestatakse, kui palju võib kohaldatava erisuse korral piirarvu arvestamata maksimaalselt tööjõupuudusega tegevusaladel töötamiseks tähtajalisi elamislube aastas anda. 3) VMS-i § 178 lõike 1 kohaselt on tööandjal kohustus maksta välismaalasele vähemalt Eesti keskmist brutokuupalka. Kehtiv minimaalne töötasu nõue on 1981 eurot kuus (2024. aasta Eesti keskmine brutokuupalk). Eelnõuga sätestatakse kehtivast töötasu nõudest erisus, mis näeb tööandjale ette kohustuse maksta tööjõupuudusega tegevusalal töötavale välismaalasele palka, mille suurus on vähemalt 80% Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmisest brutokuupalgast. Eelnõu meetmed on kõik soodustavat laadi ja aitavad Eesti ettevõtjatel paindlikumalt palgata välismaalt oskustööjõudu. Eesmärgi saavutamiseks ei ole eelnõu meetmetele võrreldavaid ja sama tulemuslikke variante ning seega on eelnõu meetmed vajalikud. Lisaks annavad meetmed parema võimaluse kolmanda riigi kodanikele tegutseda enda valitud tegevusalal, kus valitseb tööjõupuudus. Meetmete mõõdukus Eelnõu meetme mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Võrdsuspõhiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive õigustamiseks tuleb kaaluda, kas eesmärk tagada kõigile Eesti ettevõtjatele teatud tingimuste esinemisel võimalus välismaalt oskustööjõudu palgata, kaalub üles võrdsuspõhiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive. Kuna eelnõuga ei kehtestata piiravaid tingimusi, vaid luuakse tööjõupuudusega sektorite ettevõtjatele võimalus soodsamatel tingimustel välistööjõudu värvata ja laiendatakse välistööjõu võimalusi Eestisse tööle tulla, ei sekkuta eelnõu meetmetega isikute põhiõigustesse. Seega on eelnõu meetmed proportsionaalsed. 13 2.5. Eelnõu väljatöötamise kavatsus Kavandatavate muudatuste kohta ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust (edaspidi VTK). Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei pea VTK-d tegema, kui eelnõu menetlus on põhjendatult kiireloomuline. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2025. aasta kabinetinõupidamise otsusega anti SiM-ile ülesanne koostöös MKM-iga valmistada ette välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis võimaldab kehtestada sisserände piirarvu arvutamise erisuse tööjõupuudusega valdkondadele, ning saata eelnõu kooskõlastusringile hiljemalt 2025. aasta kolmandas kvartalis. Muudatuste kiireloomulist jõustamist nõuab asjaolu, et Eesti majandus on sisenemas taastumis- ja kasvufaasi, mida kinnitavad nii ettevõtjate kindlustunne kui ka viimased majandusprognoosid. RaM-i 2025. aasta suvise majandusprognoosi kohaselt küündib sisemajanduse koguprodukti (edaspidi SKP) aastane reaalkasv 2026. aastal 2,5%-ni29. Prognoos toob ühtlasi esile, et enamikul tegevusaladel plaanivad ettevõtjad lähikuudel suurendada töötajate arvu, mis viitab tööjõuvajaduse kasvule. Ettevõtjate kasvuvõimaluste realiseerimine eeldab tööjõu kättesaadavuse tagamist, kuid tööandjad on juba praegu OSKA uuringute põhjal silmitsi kroonilise tööjõupuudusega mitmes võtmesektoris. Selline tööjõupuudus pidurdab tootlikkust, suurendab tööjõukulusid ning pärsib investeerimisjulgust. Seetõttu on majandusarengu toetamiseks vaja tagada välistööjõu kaasamine nendel tegevusaladel, kus on suur tööjõupuudus. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Esimese paragrahviga muudetakse VMS-i ja teisega sätestatakse eelnõu jõustumine seadusena. Eelnõu § 1 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks VMS-i § 43 lõige 41 ja § 106 lõige 121. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 2, millega kaotatakse seadusest sisserände piirarvu erisus lühiajaliseks töötamiseks antud tähtajalisele elamisloale, ja eelnõu § 1 punktiga 6, millega kaotatakse tähtajalise elamisloa andmise võimalus lühiajaliseks töötamiseks. VMS-i § 43 lõikes 41 on sätestatud lühiajaliseks töötamiseks antud tähtajalisele elamisloale erisus, mille kohaselt ei või elamisloa kehtivuse lõppemise järel Eestis täiendavalt 90 päeva viibida. VMS-i § 106 lõikes 121 on sätestatud piirang, mille kohaselt võib tööandja registreerida uuesti välismaalase lühiajalise töötamise ühe aasta möödumisel elamisloa kehtivusaja lõppemisest, kui välismaalasel oli tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks. Kuna lühiajalise töötamise erisus seadusest kaotatakse, tunnistatakse eelnõuga kehtetuks ka VMS-i sätted, millega olid kehtestatud lühiajaliseks töötamiseks antavale tähtajalisele elamisloale täiendavad tingimused ja piirangud. Kuna eelnõu jõustumise ajaks VMS-i § 1762 alusel välja antud tähtajalised elamisload lühiajaliseks töötamiseks kehtivad nende kehtivusaja lõpuni või kehtetuks tunnistamiseni, reguleeritakse rakendussätetega sellele elamisloale kehtestatud piirangute jätkuv kohaldamine (vt täpsemalt eelnõu § 1 punkti 13 selgitusi). 29 Rahandusministeerium 2025. Rahandusministeeriumi 2025. a. suvine majandusprognoos, lk 54. 14 Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse VMS-i § 115 punktis 19 sätestatud sisserände piirarvu arvutamise erisust. Kehtiva VMS-i § 115 punkti 19 kohaselt ei arvestata sisserände piirarvu täitumise arvutamisel välismaalasi, kellele antakse tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks. Muudatuste tulemusena ei arvestata edaspidi sisserände piirarvu täitumise arvutamisel välismaalasi, kellele antakse tähtajaline elamisluba töötamiseks tööjõupuudusega tegevusalal. Lühiajalise töötamise erisus jõustus VMS-is 2023. aastal ning selle erisusega võimaldati kuni kolmeks aastaks värvata sisserände piirarvu väliselt oskustöölisi Eesti keskmise palgaga: esmalt aasta viisa ja lühiajalise töötamise registreerimise alusel ning seejärel kuni kaheks aastaks töötamiseks antava tähtajalise elamisloa alusel. Loodud erisust on seni väga vähe kasutatud sellele kehtestatud oluliste piirangute tõttu: maksimaalselt võib selle erisuse alusel Eestis töötada kolm aastat, misjärel peab välistöötaja Eestist lahkuma. Samuti ei ole lubatud pereliikmete Eestisse kaasa toomine. Oskustöötajate puhul on töökohapõhine väljaõpe tavaliselt arvestatav ning tööandjad investeerivad töötaja väljaõppesse, mistõttu pärsib piirang, mille kohaselt peab töötaja kolme aasta möödudes Eestist lahkuma, oskustööjõu värbamist oluliselt. Samuti on välistöötaja Eestisse värbamine raskendatud, kui töötaja ei või selleks perioodiks pereliikmeid (abikaasa või registreeritud elukaaslane, lapsed) kaasa tuua. Alates erisuse kehtestamisest 2023. aastal kuni 01.07.2025 on lühiajalise töötamise alusel välja antud 357 tähtajalist elamisluba töötamiseks ehk umbes 5% kõikidest sellel perioodil töötamiseks antud tähtajalistest elamislubadest (01.01.2023–01.07.2025 on välja antud 7400 tähtajalist elamisluba töötamiseks). Seega on loodud erisust töörändes väga vähe kasutatud. Kuna lühiajalise töötamise erisus ei ole täitnud oma eesmärki oskustööjõu kaasamise soodustamisel, kaotatakse eelnõuga lühiajalise töötamise tähtajalise elamisloa sisserände piirarvu täitumise arvutamise erisus ning luuakse selle asemele sisserände piirarvu arvutamise erisus nendele välismaalastele, kellele antakse tähtajaline elamisluba töötamiseks tööjõupuudusega tegevusalal. Eelnõu § 1 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks VMS-i § 137 lõige 23 ja § 150 lõige 4. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 2, millega kaotatakse sisserände piirarvu täitumise arvutamise erisus lühiajaliseks töötamiseks antud tähtajalisele elamisloale, ja eelnõu § 1 punktiga 6, millega kaotatakse seadusest võimalus anda tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks. VMS-i § 137 lõikes 23 on sätestatud erisus, mille kohaselt ei anta tähtajalist elamisluba elama asumiseks abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde, kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks. VMS-i § 150 lõike 4 kohaselt ei anta tähtajalist elamisluba vanemale või vanavanemale ega eestkostetavale, kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks. Kuna lühiajaliseks töötamiseks tähtajalise elamisloa andmise võimalus ja vastav sisserände piirarvu täitumise arvutamise erisus seadusest eelnõu § 1 punktidega 2 ja 6 kaotatakse, tunnistatakse eelnõuga kehtetuks ka VMS-i sätted, millega olid kehtestatud täiendavad tingimused ja piirangud lühiajaliseks töötamiseks antavale tähtajalisele elamisloale. Kuna eelnõu jõustumise ajaks VMS-i § 1762 alusel välja antud tähtajalised elamisload lühiajaliseks töötamiseks kehtivad nende kehtivusaja lõpuni või kehtetuks tunnistamiseni, reguleeritakse rakendussätetega sellele elamisloale kehtestatud piirangute jätkuv kohaldamine (vt täpsemalt eelnõu § 1 punkti 13 selgitusi). Eelnõu § 1 punktidega 4 ja 5 muudetakse VMS-i § 1761. VMS-i § 1761 lõikes 1 täpsustatakse, et tööjõupuudusega tegevusala erisust ei saa kasutada renditöö puhul. Muudatus tehakse väärkasutuse ennetamise eesmärgil. Samuti tehakse VMS-i § 1761 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas sõnastuslik parandus, asendades sõna „renditöötaja“ sõnaga „renditööl“. 15 Kehtiva VMS-i § 1761 lõike 1 kohaselt võib välismaalasele anda tähtajalise elamisloa töötamiseks ka juhul, kui välismaalane töötab renditöötajana kasutajaettevõtja juures töölepingu seaduse § 6 lõike 5 tähenduses. Eelnõuga luuakse tööjõupuudusega tegevusalal töötamiseks olulised soodustused: erisus sisserände piirarvu täitumise arvutamisest, töötukassa loa nõudest ja palgakriteeriumist. Soodustuste eesmärk on võimaldada tööjõupuudusega tegevusalal tegutsevatel ettevõtetel kaasata vajalikku välistööjõudu soodsamatel tingimustel. Vältimaks seda, et renditöö ettevõtete abil kuritarvitatakse erisust, ilma et kasutajaettevõtja ise tegutseks tööjõupuudusega tegevusalal, kehtestatakse piirang, mille kohaselt ei saa renditöö puhul vastavat erisust kasutada. Jätkuvalt on võimalik renditöö puhul taotleda elamisluba töötamiseks näiteks üldistel alustel. VMS-i § 1761 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas, § 177 lõikes 12, §-s 1813, § 185 lõikes 21 ja § 293 lõikes 5 tehakse sõnastuslikud parandused, asendades sõna „renditöötaja“ sõnaga „renditööl“. Muudatus on seotud VMS-i § 1761 lõikes 1 tehtavate muudatustega ja see tehakse õigusselguse eesmärgil. Kuna lõikes 1 sätestatakse alus töötamiseks antavale tähtajalisele elamisloale renditööl, mitte renditöötajana, siis tuleb ka eelnevalt viidatud sätetes sõnastust vastavalt muuta. Eelnõu § 1 punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks VMS-i § 1762. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 2, millega kaotatakse sisserände piirarvu täitumise arvutamise erisus lühiajaliseks töötamiseks antavale tähtajalisele elamisloale. Kehtivas VMS-i §-s 1762 on sätestatud tingimused lühiajaliseks töötamiseks antavale tähtajalisele elamisloale. Kuna lühiajalise töötamise tähtajalise elamisloa sisserände piirarvu täitumise arvutamise erisus seadusest eelnõu § 1 punktiga 2 kaotatakse, kaob ka selle erisuse kasutamise vajadus. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks kõik lühiajalise töötamise tähtajalise elamisloaga seonduvad muud sätted. Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse VMS-i § 178 lõiget 13, sätestades tööjõupuudusega tegevusalal töötamiseks välja antava tähtajalise elamisloa puhul palgakriteeriumi erisuse. Reeglina on tööandja kohustatud maksma välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutopalgaga olenemata kokkulepitud tööajast (VMS § 178 lõige 1). Palgakriteeriumi määra puhul lähtutakse Statistikaameti viimati avaldatud andmetest. Statistikaamet avaldab aastaseid palgaandmeid korra aastas, orienteeruvalt märtsis Statistikaameti andmebaasis. Uute andmete avaldamise järgselt ajakohastatakse välismaalastele kohaldatavat palgamäära ehk võetakse aluseks Statistikaameti viimati avaldatud andmed. Seega näiteks 2025. aasta alguses, kui Statistikaameti aastased brutokuupalga andmed on 2023. aasta kohta ning 2024. aasta andmeid ei ole veel avaldatud, kohaldatakse 2023. aasta Eesti keskmise brutokuupalga määra. Orienteeruvalt märtsis, kui Statistikaamet avaldab andmed 2024. aasta Eesti keskmise brutokuutasu kohta, kohaldatakse 2024. aasta Eesti keskmise brutokuupalga määra. Tööandja on kohustatud maksma välismaalasele kogu elamisloa kehtivusaja jooksul vähemalt seda töötasu, mida elamisloa andmise ajal kohaldatav palgamäär ette nägi. Elamisloa pikendamise korral palgamäära uuendatakse, võttes aluseks sellel ajal Statistikaameti viimati avaldatud andmed. Vastavad põhimõtted tulenevad kehtiva VMS § 178 lõikest 2, mis näeb ette, et välismaalasele makstava tasu suurus peab vastama tähtajalise elamisloa taotluse menetlusse võtmise ajal Statistikaameti poolt viimati avaldatud andmetele ning seda korrigeeritakse tähtajalise elamisloa pikendamise või uue esmase tähtajalise elamisloa taotlemise korral. Kehtiva VMS-i § 178 lõikes 13 on sätestatud palgakriteeriumi erisus nendele välismaalastele, kellele antakse elamisluba töötamiseks tööjõupuudusega valdkonnas. Sätte kohaselt tuleb tööjõupuudusega valdkonnas töötamiseks maksta välismaalasele vähemalt valdkonna 16 keskmist brutokuupalka Eesti keskmise palga asemel. Kuigi valdkonna keskmise palga maksmise nõue kehtestati eesmärgiga soodustada tööjõupuudusega valdkondades välistööjõu värbamist, võib see tegelikkuses oskustööjõu värbamist pigem pärssida. Mitme potentsiaalse tööjõupuudusega tegevusala puhul (vt tabel 4) on valdkonna keskmine palk oluliselt kõrgem kui Eesti keskmine palk. Näiteks elektrienergia valdkonna keskmine palk eelmisel aastal oli 2697 eurot ehk 36% kõrgem kui Eesti keskmine palk. Masinate ja seadmete tootmise valdkonna keskmine palk 2024. aastal oli 2322 eurot ehk 17% kõrgem kui Eesti keskmine palk. Seega, kuigi tegemist on tegevusaladega, kus on tööjõupuudus, tuleks valdkonna keskmise palga nõude puhul oskustööjõu värbamiseks maksta teatud valdkondades välismaalasele keskmisest palju kõrgemat palka, samas kui oskustöötajate keskmised palgad on sageli Eesti keskmisest madalamad. Näiteks oli Statistikaameti andmetel 2024. aastal oskus- ja käsitööliste keskmine brutokuupalk Eestis 1541 eurot, seadme- ja masinaoperaatorite keskmine palk 1572 eurot. Eelnevast tulenevalt ei toeta kehtiv tööjõupuuduse palganõue selle eriregulatsiooni eesmärgi saavutamist. Tabel 4. 2024. a keskmine töötasu ametite klassifikaatori 1. taseme lõikes Ametiala pearühm Keskmine töötasu Juhid 2982 Tippspetsialistid 2846 Tehnikud ja keskastme spetsialistid 2165 Kontoritöötajad ja klienditeenindajad 1752 Teenindus- ja müügitöötajad 1268 Põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja jahinduse oskustöölised 1503 Oskus- ja käsitöölised 1541 Seadme- ja masinaoperaatorid ning koostajad 1572 Lihttöölised 1123 Allikas: Statistikaamet Eelnõuga nähakse tööandjale ette kohustus maksta tööjõupuudusega tegevusalal töötamise korral välismaalasele palka, mille suurus on vähemalt 80% Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmisest brutokuupalgast. Täpset aega, millal Statistikaamet aastaseid andmeid peab avaldama, seaduses sätestatud ei ole. Seetõttu on sättes kasutatud analoogiana VMS-i § 178 lõikes 1 sätestatule sõnastust „viimati avaldatud“. Statistikaameti avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalga põhjal on võimalik arvutada 0,8-kordne Eesti keskmine palk. 2024. aastal oli Eesti keskmine brutokuupalk 1981 eurot, mille 0,8-kordne väärtus on 1585 eurot kuus. Võttes arvesse, et 2024. aastal oli oskustöötajate ning seadme- ja masinaoperaatorite keskmine palk samas suurusjärgus, vastab vähemalt 0,8-kordne Eesti keskmine palk paremini oskustöötajate tegelikule palgale. Samas oleks jätkuvalt piiratud madalama palga maksmine ja seeläbi tagatud tööturu kaitse. Kuna 0,8-kordse Eesti keskmise palga maksmise nõude loogika tugineb juba kehtivas seaduses kasutatavale mudelile (nt kasvuettevõtetel on 0,8-kordne palganõue), muudab see oskustööjõu palganõue reeglid arusaadavaks ja hõlpsasti rakendatavaks nii tööandjatele, välistöötajatele kui ka haldusorganile. Samuti toetab see õigusselgust ja vähendab erinevaid tõlgendamisvõimalusi. Ühetaoline palgakriteerium võimaldab standardiseeritud kontrolli ja menetlusi, vähendades ühtlasi väärkasutamise riske. Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse VMS-i § 181 lõike 2 punkti 4, sätestades töötukassa loa nõude erisuse nendele välismaalastele, kellele antakse tähtajaline elamisluba töötamiseks tööjõupuudusega tegevusalal. Tegemist on tehnilise muudatusega, kuna ka kehtiva VMS-i § 181 lõike 2 punkti 4 kohaselt võib anda tähtajalise elamisloa töötamiseks ilma töötukassa 17 loa nõuet täitmata, kui tähtajaline elamisluba on antud töötamiseks tööjõupuudusega valdkonnas. Reeglina võib tähtajalise elamisloa töötamiseks anda juhul, kui töötukassa on andnud loa töökoha täitmiseks välismaalasega, sest seda töökohta ei ole võimalik täita töökohale esitatavatele kvalifikatsiooni- ja kutsenõuetele vastava Eesti kodaniku, EL-i kodaniku ega Eestis elamisloa alusel elava välismaalasega ning töökoha täitmine välismaalasega on põhjendatud tööturu olukorda arvestades ja töötukassa andmetele tuginedes (VMS-i § 177 lõige 1). Teatud soodustatud kategooriatele, kelle sisserännet riik on soovinud soodustada või kelle puhul töötukassalt loa taotlemine ei ole põhjendatud, on kehtestatud töötukassa loa nõudest erisused. Vastavad erisused on sätestatud VMS-i § 181 lõigetes 1 ja 2. Kehtiva VMS-i § 181 lõike 2 punkti 4 kohaselt võib tähtajalise elamisloa töötamiseks ilma töötukassa loa nõuet täitmata anda juhul, kui tähtajaline elamisluba antakse VMS-i § 181 lõike 8 alusel Vabariigi Valitsuse korralduses nimetatud tööjõupuudusega valdkonnas töötamiseks. Kuna eelnõuga luuakse tööjõupuudusega tegevusalade eriregulatsioon, muudetakse VMS-i § 181 lõike 2 punkti 4 sõnastust. Ka edaspidi ei ole eesmärgipärane nõuda töötukassalt luba välismaalase tööle võtmiseks, kui välismaalane soovib Eestisse tööle asuda ja taotleb selleks tähtajalist elamisluba töötamiseks tööjõupuudusega tegevusalal. Seda põhjusel, et eelnõuga kehtestatav erisus on suunatud tööjõupuudusega tegevusaladele, kus on tööjõu suur puudujääk ja seetõttu ei ole täiendavalt töötukassa loa menetlus mõistlik. Tööjõupuudusega loetelu kehtestamisel võetakse ühe kriteeriumina arvesse selle tegevusala tööjõu üle- või puudujääki. Eelnõu § 1 punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks VMS-i § 181 lõike 2 punkt 7. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 2, millega kaotatakse sisserände piirarvu täitumise arvutamise erisus lühiajaliseks töötamiseks antud tähtajalisele elamisloale, ja eelnõu § 1 punktiga 6, millega kaotatakse lühiajaliseks töötamiseks antud tähtajalise elamisloa andmise võimalus. Kehtiv VMS-i § 181 lõike 2 punkt 7 näeb ette töötukassa loa nõude erisuse lühiajaliseks töötamiseks antavale tähtajalisele elamisloale. Kuna lühiajaliseks töötamiseks antav tähtajaline elamisluba ja vastav sisserände piirarvu täitumise arvutamise erisus seadusest eelnõu § 1 punktidega 2 ja 6 kaotatakse, tunnistatakse eelnõuga kehtetuks ka VMS-i sätted, mis on seotud lühiajaliseks töötamiseks antava tähtajalise elamisloaga. Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse VMS-i § 181 lõiget 8, sätestades, et tähtajalise elamisloa töötamiseks võib anda töötamiseks tööjõupuudusega tegevusalal, kui välismaalase tööandja Eesti äriregistrisse kantud põhitegevusala kuulub Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tööjõupuudusega tegevusalade loetelusse. Kehtivas VMS-i § 181 lõikes 8 on sätestatud alus, mille kohaselt võib anda tähtajalise elamisloa töötamiseks ilma töötukassa loa nõuet täitmata tööjõupuudusega valdkonnas, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse korraldusega. Sättes tehakse sõnastuslikud muudatused, võttes tööjõupuudusega valdkondade asemel kasutusele mõiste tööjõupuudusega tegevusalad. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 12, milles sätestatakse, milliseid tegevusalasid käsitatakse tööjõupuudusega tegevusalana VMS-i tähenduses. Samuti sätestatakse eelnõu § 1 punkti 12 muudatusega VMS-i § 181 lõikes 12 Vabariigi Valitsusele volitusnorm tööjõupuudusega tegevusalade kehtestamiseks määrusega. Kehtima jääb põhimõte, mille kohaselt võib tähtajalise elamisloa töötamiseks anda juhul, kui tegemist on töötamisega tegevusalal, mis on Vabariigi Valitsuse kehtestatud tööjõupuudusega tegevusalade loetelus. Kuna töötukassa loa nõude erisus sätestatakse eelnõu § 1 punkti 8 muudatusega, puudub vajadus korrata seda VMS-i § 181 lõikes 8. Samuti täpsustatakse õigusselguse eesmärgil, kuidas määratletakse, kas töötamine toimub tööjõupuudusega tegevusalal – tööandja, kelle juurde välismaalane soovib tööle asuda, Eesti äriregistrisse kantud ettevõtte põhitegevusala peab kuuluma tööjõupuudusega tegevusalade 18 loetelusse. Kui tööandja Eesti äriregistris registreeritud põhitegevusala ei kuulu tööjõupuudusega tegevusalade loetelusse, ei ole võimalik loodava erisuse alusel tähtajalist elamisluba töötamiseks välja anda. Äriühingut registreerides saab ettevõtja määrata ühe põhilise tegevusala, millelt plaanitakse kõige enam müügitulu saada, kuid ettevõte võib tegutseda ka teistel tegevusaladel. Samuti saab ettevõtte põhitegevusala Eesti äriregistris majandusaasta aruande esitamisega muuta. Kehtiva VMS-i § 181 lõike 8 kohaselt võib Vabariigi Valitsus kehtestada korraldusega tööjõupuudusega valdkondade loetelu kuni kaheks aastaks. Edaspidi kehtestatakse loetelu kuni viieks aastaks. Loetelu kehtivusaeg sätestatakse eelnõu § 1 punkti 12 muudatustega VMS-i § 181 lõikes 12. Eelnõu § 1 punktiga 11 tunnistatakse kehtetuks VMS-i § 181 lõige 9, § 186 lõige 5 ja § 2102 lõige 4. Muudatused on seotud eelnõu § 1 punktiga 2, millega kaotatakse seadusest sisserände piirarvu täitumise arvutamise erisus lühiajaliseks töötamiseks antud tähtajalisele elamisloale ja eelnõu § 1 punkti 6 muudatusega, millega kaotatakse seadusest lühiajaliseks töötamiseks tähtajalise elamisloa andmise võimalus. Kehtiva VMS-i § 181 lõike 9 kohaselt võib lühiajaliseks töötamiseks tähtajalise elamisloa anda üks aasta pärast eelmise samal alusel antud elamisloa kehtivusaja lõppemist. VMS-i § 186 lõike 5 kohaselt antakse tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks kehtivusajaga kuni kaks aastat ja seda ei pikendata. Kuna lühiajaliseks töötamiseks tähtajalise elamisloa andmise võimalus ja vastav piirarvu täitumise arvutamise erisus seadusest eelnõu § 1 punktidega 2 ja 6 kaotatakse, tunnistatakse eelnõuga kehtetuks ka VMS-i sätted, mis on seotud lühiajaliseks töötamiseks antava tähtajalise elamisloaga. Kuna eelnõu jõustumise ajaks VMS-i § 1762 alusel välja antud tähtajalised elamisload lühiajaliseks töötamiseks kehtivad nende kehtivusaja lõpuni või kehtetuks tunnistamiseni, reguleeritakse rakendussätetega sellele elamisloale kehtestatud piirangute jätkuv kohaldamine (vt täpsemalt eelnõu § 1 punkti 13 selgitusi). Samuti tunnistatakse kehtetuks VMS-i § 2102 lõige 4, mille kohaselt ei arvestata püsivalt Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa saamiseks nõutava Eestis elamise perioodi hulka aega, millal välismaalasel oli tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks. Sama põhimõte viiakse aga eelnõu § 1 punkti 13 muudatusega rakendussätetesse ja seega jääb vastav piirang ka edaspidi kehtima. Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse VMS-i § 181 lõigetega 10–17, millega sätestatakse tööjõupuudusega tegevusalade kehtestamise regulatsioon. Lõikega 10 defineeritakse tööjõupuuduse tegevusala käsitlus. VMS-i tähenduses on tööjõupuudusega tegevusalade puhul tegemist tegevusaladega, mis on loetletud Vabariigi Valitsuse määruses. Loetelu väljatöötamisel lähtutakse VMS-is sätestatud kriteeriumitest. Lõikega 11 sätestatakse tööjõupuudusega tegevusala määratlemine VMS-i tähenduses. Sätte kohaselt lähtutakse tööjõupuudusega tegevusala määratlemisel selle kahekohalisest numbrikoodist Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (edaspidi EMTAK) järgi. EMTAK on Euroopa Ühenduse majandustegevusalade klassifikaatori Eesti kohanduste versioon, mis jaotab tegevusalad hierarhiliselt viiele tasemele30. VMS-is loodava erisuse puhul lähtutakse EMTAK-i teisest tasemest ehk kahekohalise numbrikoodi tasemest. Vastava taseme järgi on EMTAK 2025 struktuuri kohaselt tegevusalad jaotatud 87 osaks. Vajaduse 30 Registrite ja Infosüsteemide Keskus, EMTAK-i tegevusalad. 19 korral võib lähtuda tööjõupuudusega tegevusala määratlemisel ka EMTAK-i varasema versiooni samaväärsest tasemest. EMTAK-i 2025. aasta versioonile mindi üle alates 01.01.2025, kuid kõik ettevõtted ei pruugi olla äriregistris registreerinud oma tegevusala lähtudes uuest EMTAK-i struktuurist. Joonis 4. EMTAK 2025 struktuur Allikas: SiM, Registrite ja Infosüsteemide Keskus Lõikega 12 sätestatakse volitusnorm, mille kohaselt võib Vabariigi Valitsus kehtestada määrusega kuni viieks aastaks loetelu tööjõupuudusega tegevusaladest. Määruse kehtestamise ettepaneku teeb Vabariigi Valitsusele siseminister, võttes arvesse MKM-i poolt lõikes 13 sätestatud metoodika alusel koostatud analüüsi. Vabariigi Valitsusel on võimalus loetelu kehtestada, kuid mitte kohustus seda teha. Seeläbi jäetakse riigile paindlikkus tööjõu sisserännet sihipäraselt juhtida. Kui näiteks riigi majandusolukord on keeruline ning tööturul on töötute arv tõusnud, ei pruugi täiendava välistööjõu sissetoomine soodsamatel tingimustel olla põhjendatud ning Vabariigi Valitsus võib otsustada tööjõupuudusega tegevusalade loetelu mitte kehtestada. Võrreldes kehtiva VMS-iga võib Vabariigi Valitsus kehtestada tööjõupuudusega tegevusalade loetelu senise kahe aasta asemel kuni viieks aastaks. See annab võimaluse kehtestada loetelu pikemaks perioodiks, kui on põhjust eeldada, et tööjõuvajaduse vaatest lähiaastatel olulisi muutusi ei toimu. Samas on Vabariigi Valitsusel õigus kehtestada loetelu ka lühemaks perioodiks kui viis aastat, kui eelduslikult on majanduses ja tööturu trendides lähiaastatel toimumas suuremaid kõikumisi. Lõikega 13 sätestatakse kriteeriumid, millest tööjõupuudusega tegevusalade loetelu väljatöötamisel lähtutakse. Ennekõike võetakse loetelu väljatöötamisel arvesse järgnevaid andmepõhiseid kriteeriume: 1) OSKA tööjõuvajaduse prognoos; 2) tegevusala ekspordi osatähtsus müügitulust; 3) tegevusala aasta keskmine brutopalk. Vajaduse korral võib aga loetelu kehtestamisel arvesse võtta ka muid andmeid ja aspekte, mida võimaldab sätte sissejuhatavas lauseosas sõna „vähemalt“. OSKA prognoosid31 kriteeriumina on asjakohased, kuna need võimaldavad hinnata, kas valdkonnas on oodata tööhõive üle- või puudujääki. OSKA prognoosid kajastavad, kuidas muutub lähiaastate jooksul valdkonna põhikutsealadel hõive ning kas tasemehariduse 31 Sihtasutus Kutsekoda. OSKA uuringud. 20 lõpetajaid piisavalt, ehk annavad hinnangu tööjõuvajaduse ja koolituspakkumise tasakaalule32. Kui lähiaastate tööjõuvajadus ületab oluliselt pakkumist, siis on põhjendatud välistööjõu kasutamine tööjõu puudujäägi katmiseks. Kui aga konkreetsel tegevusalal tööjõu puudujääki ei ole, pole välistööjõu kaasamise suurendamine põhjendatud. Seega, mida suurem on tööjõu puudujääk, seda tõenäolisemalt kuulub tegevusala tööjõupuudusega tegevusalade loetelusse. OSKA täiendab tööjõu prognoosi/mudelit vastavalt uuringute valmimisele. Praegu on avaldatud andmed seisuga 20. mai 202533. Tööjõupuudusega tegevusalade loetelu koostamisel on mõistlik võtta aluseks OSKA kõige viimatisemad prognoosid tööhõive üle- või puudujäägi kohta, sest värskeimad andmed kajastavad kõige paremini tööturu ajakohastatud olukorda, võimaldavad teha informeeritumaid otsuseid ning aitavad tagada, et välistööjõu kaasamise soodustamine on suunatud tegevusaladele, kus on tegelik tööjõupuudus. Ekspordi osatähtsus müügitulus näitab seda, kui suur osa ettevõtte müügitulust teenitakse ekspordi kaudu. Ekspordi osatähtsus müügitulus on kriteeriumina asjakohane, kuna riigi seisukohast on oluline toetada tegevusalasid, mis on (välis)konkurentsile avatud. Ekspordil on Eesti kui väikese avatud majandusega riigi mudelis tulu teenimisel väga tähtis roll. Seega, mida suurem on ekspordi osatähtsus saadud müügitulust, seda paremad kohapunktid see tegevusala võrdluses teiste tegevusaladega saab ja seda suurem on võimalus saada tööjõupuudusega tegevusalade loetellu. Ekspordi osakaalu müügitulust näitab ettevõtte müük mitteresidentidele. Andmeid ettevõtte müügitulu ja mitteresidentidele müügi kohta tegevusalade lõikes avaldab Statistikaamet oma andmebaasis (tabel EM00134). Andmeid ekspordi osatähtsuse kohta müügitulus avaldab Statistikaamet samuti oma andmebaasis. Tegevusala keskmine palk kriteeriumina on asjakohane, kuna kajastab tegevusala lisandväärtuse loomise võimet – mida suurem on tegevusala lisandväärtus hõivatu kohta, seda suuremat palka saab maksta. Samuti kajastab see tööjõuvajadust, töö keerukust jms. Seega, mida suurem on tegevusala keskmine palk, seda kõrgemad kohapunktid see tegevusala võrduses teiste tegevusaladega saab ja seda suurem on võimalus saada tööjõupuudusega tegevusalade loetellu. Andmeid tegevusala keskmise palga kohta avaldab Statistikaamet oma andmebaasis (tabelid PA101 ja PA10335). Kui näitena vaadata, millised tegevusalad nende kolme andmekriteeriumi puhul võiksid praegu kuuluda tööjõupuudusega tegevusalade loetelusse36, siis jääksid loetelu esiotsa järgmised tegevusalad: Tabel 5. Potentsiaalsed tööjõupuudusega tegevusalad Tegevusala (osaliselt EMTAK-i Tegevusala (EMTAK-i kahekohalise grupeeritud) numbrikood numbrikoodi tasandil) Masinate ja 1 seadmete tootmine C28 Masinate ja seadmete tootmine Elektroonika- ja Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete 2 elektriseadmete C26 tootmine 32 Sihtasutus Kutsekoda 2025. Prognooside koondvaade. 33 OSKA 2025. Prognooside koondvaade. 34 Statistikaamet. EM001: ettevõtete majandusnäitajad tegevusala ja tööga hõivatud isikute järgi. 35 Statistikaamet. PA101: keskmine brutokuupalk, mediaan, detsiilid ja töötajate arv tegevusalarühma järgi. PA103: keskmine bruotokuupalk ja mediaan tegevusala järgi. 36 Analüüsi aluseks on võetud EMTAK 2008 tegevusalade jaotus. Seoses EMTAK 2025 kasutuselevõtuga olulisi muutusi EMTAK kahekohalise numbrikoodi tasemel tegevusalade pingerea eesotsas olevate tegevusalade osas ei ole toimunud. 21  tootmine C27 Elektriseadmete tootmine Mootorsõidukite, haagiste, poolhaagiste Transpordivahendite C29 tootmine 3 tootmine C30 Muude transpordivahendite tootmine C19 Koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine C20 Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine Keemiatoodete Põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide 4 tootmine C21 tootmine Pabertoodete 5 tootmine C17 Paberi ja pabertoodete tootmine 6 Puidutööstus C16 Puidutöötlemine ja puittoodete tootmine Elektrienergia, gaasi, auru ja D35 konditsioneeritud õhuga varustamine E37 Kanalisatsioon E38 Jäätmekogumine, -töötlus ja -kõrvaldus E39 Saastekäitlus ja muud jäätmekäitlustegevused 7 Energeetika E36 Veekogumine, -töötlus ja -varustus H49 Maismaaveondus ja torutransport H50 Veetransport H51 Õhutransport 8 Veondus ja laondus H52 Laondus ja veondust abistavad tegevused Ehitusmaterjalide Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete 9 tootmine C23 tootmine (ehitusmaterjalide tootmine) Allikas: MKM Potentsiaalsete tööjõupuudusega tegevusalade loetelu koostamisel on lähtutud järgnevast metoodikast: aluseks on võetud kolm eelnõuga loodava VMS § 181 lõikes 13 loetletud andmepõhist kriteeriumi, mille põhjal on tegevusaladest moodustatud kolm pingerida. Sarnased tegevusalad, eelkõige väiksema hõivatute arvuga tegevusalad, on grupeeritud, et ei oleks eraldi väga väikeseid valdkondi. Kuna mitmed näitajad põhinevad valimiuuringul, siis mida väiksem on tegevusala, seda suuremad on suhtelised usalduspiirid ehk tulemused on ebatäpsemad. Samuti võivad väiksemate tegevusalade andmed puududa konfidentsiaalsuspiirangute tõttu. Lisaks andmetest tulenevatele põhjustele (väike tegevusala, väike valim, laiad usalduspiirid, konfidentsiaalsuspiirangute tõttu andmete puudumine) on mitmed tegevusalad grupeeritud analüüsis ühte rühma lähtudes sisulistest kaalutlustest. Kasutatud on kas grupeerimist tegevusalade klassifikaatori EMTAK tähtkoodi tasemele või siis eelkõige töötleva tööstuse harude puhul lähtuvalt tegevusalade sarnasusest (sarnaseid tegevusalasid mõjutavad sarnased tegurid, sh tööjõupuudus). Tegevusalade sarnasuse võrdlemisel lähtuti nende ametialade struktuuri sarnasusest (ametialade klassifikaatori ISCO kahekohalise koodi tasandil), mida hinnati koosinussarnasuse indeksi (cosine similarity index) abil, mis jääb vahemikku –1…+1 (+1 korral on ametialade struktuur täiesti sarnane, –1 korral täiesti vastupidine ning 0 tähistab mittesarnaseid voogusid). Tööstussektori grupeeritud tegevusalad on ametialade struktuurilt omavahel tugevalt või väga tugevalt sarnased (sarnasuse indeks 0,62–0,94). Ka teistes valdkondades on tegevusalade vahel väga tugevaid seoseid, kuid need sisaldavad ka mõningaid tegevusalasid, mis on ametialadelt üksjagu erinevad. Analüüsi tulemuste osas ei ole see siiski probleem, sest valdavalt on edetabeli alumises otsas grupeeritud tegevusalade taustandmed, mida analüüsis kasutati, grupeeritud tegevusaladel üsna sarnased (pigem keskmisest madalam palk ja ekspordi osatähtsus) ning detailsema taseme analüüs ei muudaks oluliselt järeldusi. 22 Andmepõhiseid kriteeriume võeti tegevusalade pingerea koostamisel arvesse järgmiselt: 1) OSKA tööjõuvajaduse prognoos: mida kõrgem on tööjõu puudujäägi hinnang, seda kõrgema koha või suuremad kohapunktid tegevusala sai. Tööjõu nõudluse ja pakkumise tasakaalu näitaja puhul varieerus hinnang vahemikus –1,5%-st (suurima puudujäägiga) kuni 1,1%-ni (suurima ülejäägiga). Mida negatiivsem on näitaja, seda kõrgemal kohal on tegevusala pingereas, sest seda suurem on seal tööjõupuudus. Näiteks on selle pingerea esikohal veondus ja laondus, mille näitaja oli –1,5%. 2) Ekspordi osatähtsus müügitulust: mida suurem on ekspordi osatähtsus müügitulust, seda kõrgemal kohal on tegevusala pingereas. Ekspordi osatähtsus oli olenevalt tegevusalast vahemikus 4‒90%. Näiteks veonduses ja laonduses oli ekspordi osatähtsus müügitulust 45,9% ehk kui tegevusalad tulemuse põhjal järjestada (suurema ekspordi osatähtsusega tegevusalad eespool), jääb veondus ja laondus pingereas pigem keskele. Kõrgeima tulemusega oli elektroonika ja elektriseadmete tootmine (88,8% müügitulust tuleb ekspordist). Kui tegevusala näitaja oli puudu, kasutati sellele lähimat valdkonda. Andmed puuduvad finants- ja kindlustustegevuse ning avaliku halduse ja riigikaitse valdkonnas. 3) Tegevusala keskmine palk: indikaatorina kasutati tegevusala keskmise palga suhet kõigi tegevusalade keskmisse palka. Mida suurem on näitaja, seda kõrgemal kohal on tegevusala pingereas. Olenevalt tegevusalast varieerus näitaja vahemikus 0,5–2 Eesti keskmist. Näiteks veonduse ja laonduse tegevusala palk oli 91,1% Eesti keskmisest, puidutööstusel 93,3% ja IKT-valdkonnas 140,3%. Loetelu väljatöötamisel võeti kolme andmepõhist kriteeriumit arvesse võrdse kaaluga. Lisaks arvväärtuste kokkukaalumisele leiti tegevusalade järjestus ka tegevusala kolme indikaatori kohapunktide põhjal. Seeläbi vähendati suuri erinevusi näitajate arvväärtustes37. Kahe erineva järjestuse põhjal moodustus tegevusalade pingerida: Tabel 6. Tegevusalade loetelu kriteeriumide alusel Hinnang Hinnang (arv- (koha- Tegevusalad (osaliselt näitajate punktide Keskmine Grupp grupeeritud) EMTAK põhjal) põhjal) koht Programmeerimine J62 1 1 1 Masinate ja seadmete Mõlema tootmine C28 2 3 2,5 järjestuse Elektroonika- ja põhjal elektriseadmete tootmine C26-27 4 2 3 esikümnes Mootorsõidukite, haagiste, (10% hõivest) poolhaagiste ja muude transpordivahendite tootmine C29-30 3 4 3,5 Kemikaalide ja C19-21 5 7 6 37 Tööjõu puudujäägi hinnang varieerus vahemikus –1,5–1,1%. Keskmine palk oli vahemikus 0,5–2 Eesti keskmist, ekspordi osatähtsus 4–90% tegevusala müügitulust (kahel valdkonnal puudus näitaja). Kuna näitajad on väga erinevas mõõtkavas, siis tuleks vastavalt sellele kaalusid korrigeerida või näitajaid ümber skaleerida, antud juhul täidab seda eesmärki arvnäitajate asemel järjestuse kasutamine. 23  keemiatoodete ning ravimite tootmine Paberi ja pabertoodete tootmine C17 6 7 6,5 Puidutöötlemine ja puittoodete tootmine C16 10 9 9,5 Elektrienergia, gaasi- ja D35- Kohapunktide veevarustus, jäätmekäitlus E39=D+E 18 6 12 järgi Veondus, laondus ja esikümnes abistavad tegevusalad H49-52 21 5 13 (7% hõivest) Ehitusmaterjalide tootmine C23 16 10 13 Allikas: OSKA, Statistikaamet, MKM Potentsiaalsete tööjõupuudusega tegevusalade analüüsist nähtub, et praeguste andmete põhjal kuuluksid loetellu ennekõike töötleva tööstuse ning veonduse ja laonduse tegevusalad. Kuigi andmepõhiste kriteeriumide kohaselt oleks esikümnes ka programmeerimine, ei ole eesmärgipärane seda tööjõupuudusega tegevusalade loetelus kehtestada. Seda põhjusel, et IKT erialasel ametikohal tööle asuvatele välismaalastele on juba VMS-i § 115 punkti 14 alusel kehtestatud sisserände piirarvu täitumise arvutamisel erisus. Samuti võivad muud tegurid (sh võimalikud rände- ja julgeolekuriskid) tingida vajaduse tegevusalade loetelu kohandada, seetõttu nähakse eelnõuga loodava VMS § 181 lõikega 13 ette, et ennekõike lähtutakse kolmest andmepõhisest kriteeriumist, kuid vajadusel võib loetelu kehtestamisel arvesse võtta ka muid aspekte ja andmeid. Muudatuste tulemusel võib suurusjärgus 30% töötamiseks antavatest elamislubadest loodava erisust kasutada, eeldusel et selle mahuga ei ületata erisuse alt antavate elamislubade maksimaalset arvu, mis kehtestatakse eelnõuga loodava VMS § 181 lõikega 14. Perioodil 2020‒2021 töötamiseks antud tähtajalistest elamislubadest keskmiselt 23% anti töötamiseks töötlevas tööstuses ning 16% töötamiseks veonduses ja laonduses. 2024. aastal anti töötlevas tööstuses töötamiseks 504 tähtajalist elamisluba (20% kõikidest töötamiseks antud tähtajalistest elamislubadest) ning veonduses ja laonduses töötamiseks 227 tähtajalist elamisluba (9% kõikidest töötamiseks antud tähtajalistest elamislubadest). Tabel 7. Aastas välja antud elamisload töötamiseks tööandja juures, kes tegutseb töötlevas tööstuses või veonduses ja laonduses 2025 Tööandja põhitegevusala 2020 2021 2022 2023 2024 (31.07) Kokku tähtajalisi elamislube töötamiseks 3024 3599 3913 3409 2576 1552 Töötlevas tööstuses töötamiseks välja antud elamisload 796 745 828 877 504 328 Veonduses ja laonduses töötamiseks välja antud elamisload 155 220 185 195 227 95 Allikas: PPA Kuigi erisus oleks praegu suunatud peamiselt töötleva tööstuse ning veonduse ja laonduse ettevõtetele, võib keskkond ajas muutuda ning andmepõhiste kriteeriumide, sealhulgas OSKA tööjõu pakkumise üle- või puudujäägi andmete alusel, võib erisus tulevikus hõlmata teisi tegevusalasid. 24 Lõike 14 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus siseministri ettepanekul korraldusega tööjõupuudusega tegevusaladel töötamiseks antavate tähtajaliste elamislubade maksimaalse arvu. Erisuse alt välja antavate elamislubade maksimaalne arv kehtestatakse igaks kalendriaastaks arvestades, et majanduskasvu tingimustes võib see olla kuni 0,2% Eesti alalisest elanikkonnast ja muudes majanduse tingimustes kuni 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast. Korralduse kehtestamine eeldab, et Vabariigi Valitsus on kehtestanud tööjõupuudusega tegevusalade loetelu. Muudatus on seotud eelnõuga loodava VMS § 181 lõikega 15, milles on sätestatud majanduskasvu mõiste määratlus. Lõike 15 kohaselt käsitatakse majanduskasvuna tööjõupuuduse tegevusalade regulatsiooni tähenduses SKP aastast reaalkasvu alates kahest protsendist. SKP on mõõt, mida kasutatakse sageli riigi majanduskasvu väljaselgitamiseks, ja kõige levinum majandusaktiivsuse näitaja. Mida suurem on SKP, seda parem on riigi ja selle elanike heaolu.38 SKP-ga on seotud riigi erinevad otsused, näiteks kaitsekulude või teadus- ja arendustegevuse kulude suurus. Kuigi ka kogurahvatulu (KRT) peegeldab sisuliselt sama (näitajate ja nende kasvu vahel on väga tugev korrelatsioon), on probleem on see, et KRT-d ei hinnata püsivhindades ehk see kajastab ka hinnatõusu mõju. Näiteks 2022. aastal kasvasid nii SKP kui ka RKP jooksevhindades üle 15%, samas kui SKP reaalselt püsis sisuliselt paigal. Seetõttu on SKP reaalkasvust lähtumine majanduskasvu hindamisel kõige otstarbekam. Eelnõu kohaselt käsitatakse majanduskasvuna SKP reaalkasvu alates kahest protsendist. Vastava määr viitab üldiselt stabiilsele majandusele ja majanduskasvule. Viimasel kümnel aastal on pooltel juhtudel ületanud SKP reaalkasv 2% piiri ning tinglikult võib öelda, et see tähistab perioode, kui Eesti majandus on üldiselt kasvanud. Joonis 5. SKP aheldatud väärtuse muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, % Allikas: Statistikaamet (tabel RAA0012) Kui majandus kasvab vähemalt 2% ehk on kasvufaasis, on tõenäoline, et tekib tööjõupuudus, eriti teatud sektorites, mille puhul välistööjõud võib olla vajalik majanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks. Kui aga SKP reaalkasv jääb alla 2%, võib see viidata majanduse stagneerumisele või majanduslangusele, mistõttu ei pruugi olla sobiv periood täiendavaks välistööjõu kaasamiseks. 38 Statistikaamet. Rahvamajanduse arvepidamine. 25 SKP aastase reaalkasvu arvutamisel tuginetakse eelnõu kohaselt RaM-i andmetele, võttes aluseks RaM-i majandusprognoosi jooksva aasta kohta. Kuna Vabariigi Valitsus tugineb ka (eelarve)otsuste langetamisel RaM-i majandusprognoosile, on põhjendatud kasutada tööjõupuudusega tegevusalade kehtestamisel sama allikat. RaM koostab majandusprognoosi, sealhulgas SKP reaalkasvu prognoosi, kaks korda aastas– kevadel ja suvel39. Majanduskasvu prognoosi puhul võetakse aluseks RaM-i viimati avaldatud majandusprognoos. Seadusest ei tulene täpselt, millal RaM prognoosi avaldab, seetõttu on eelnõu sättes kasutatud sõnastust „viimati avaldatud“. Näiteks RaM-i 2025. aasta suvise majandusprognoosi kohaselt, mis avaldati augustis 2025. aastal, on 2025. aasta SKP reaalkasv 0,8%. Kuna jooksva aasta prognoositav SKP reaalkasv jääb alla 2%, võib tööjõupuudusega tegevusaladel töötamiseks antavate tähtajaliste elamislubade arv 2026. aastal olla kuni 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast. Joonis 6. SKP reaalkasv 2024 ja prognoos aastateks 2025‒2029, % Allikas: RaM (2025. aasta suvine majandusprognoos) Lõike 16 kohaselt võib siseminister kehtestada tööjõupuudusega tegevusaladel töötamiseks välja antavate tähtajaliste elamislubade maksimaalse arvu jaotuse tegevusalade lõikes. See annab riigile võimaluse suunata, millistesse tegevusaladesse on otstarbekam rohkem välistööjõudu kaasata, ning tagab õiglasema lähenemise, vältides olukorda, kus ühel tegevusalal kasutatakse ära kogu lubatud elamislubade arv. Siseminister kui valdkonna eest vastutav minister saab seeläbi korraldada, et muudatused ühtiks Eesti majanduse arengu ja ühiskonna vajadustega ning oleks tagatud sisserände tõhus ja sihipärane juhtimine. Samamoodi on sisserände piirarvu jaotuse puhul VMS-i § 114 lõike 2 kohaselt siseministril õigus kehtestada piirarvu jagunemine elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi. Siseminister võib tähtajaliste elamislubade maksimaalse arvu jaotuse tegevusalade lõikes kehtestada, kuid ei pea seda tegema, kui selleks vajadus puudub. Lõike 17 kohaselt võib Vabariigi Valitsus siseministri põhjendatud ettepanekul nii tööjõupuudusega tegevusalade loetelu kui ka tööjõupuudusega tegevusaladel töötamiseks välja antavate tähtajaliste elamislubade maksimaalset arvu muuta. Lõike 12 kohaselt kehtestatakse tööjõupuudusega tegevusalade loetelu kuni viieks aastaks ning lõike 14 kohaselt kehtestatakse erisuse alt välja antavate tähtajaliste elamislubade maksimaalne arv igaks 39 Rahandusministeerium. Rahandusministeeriumi majandusprognoos. 26 kalendriaastaks. Majandustsüklis toimunud oluliste muudatuste või muude väliskeskkonna muudatuste korral (nt julgeoleku olukord, rändetrendide muutumine) võib olla vajadus muuta varem kehtestatud tegevusalade loetelu. Samuti võib tekkida vajadus muuta piirmäära selles osas, kui palju lube võib kehtestatava erisuse alt välja anda (nt rändekriisi olukorras või kohaliku tööturu oluliste muudatuste korral võib tegevusala tööjõuvajadus kiirelt muutuda). Samuti võib sätte järgi Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri põhjendatud ettepanekul tunnistada tööjõupuudusega tegevusalade loetelu määruse või erisuse alt välja antavate elamislubade arvu korralduse enne sätestatud tähtaja möödumist kehtetuks. Muudatus tehakse riskide maandamise eesmärgil. Näiteks kui majanduse ja tööturu või riigi julgeoleku olukord märkimisväärselt muutub, võib olla põhjendatud erisuse alt tähtajalisi elamislube mitte välja anda. Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse VMS-i §-ga 30919, millega kehtestatakse tähtajalise elamisloa lühiajaliseks töötamiseks regulatsiooni kaotamisega seotud rakendussätted. Lõikega 1 nähakse ette, et kuigi VMS-ist lühiajalise töötamise elamisloaga seonduv regulatsioon kaotatakse, jäävad lühiajaliseks töötamiseks antud tähtajalised elamisload kehtima nende kehtivusaja lõpuni või kehtetuks tunnistamiseni. Lõikega 2 nähakse ette, et kuigi VMS-ist lühiajalise töötamise elamisloaga seonduv regulatsioon kaotatakse, kohaldatakse nimetatud tähtajalisele elamisloale 2026. aasta 31. detsembrini kehtinud VMS-i § 43 lõike 41, § 106 lõike 121, § 137 lõike 23, § 150 lõike 4 ja § 186 lõike 5 redaktsiooni. Eelnõu muudatuste jõustumise järel tähtajalisi elamislube lühiajaliseks töötamiseks enam välja ei anta ning seega tunnistatakse kõik tähtajalise elamisloa lühiajaliseks töötamiseks sätted VMS-is kehtetuks. Rakendussäte on vajalik, et tagada õigusselgus olukorras, kui uusi tähtajalisi elamislube lühiajaliseks töötamiseks enam ei anta, kuid juba välja antud elamisload kehtivad edasi. Sellisel juhul kehtivad edasi ka kõik vastava elamisloaga seotud tingimused ja piirangud. Näiteks kui välismaalasele on antud lühiajaliseks töötamiseks tähtajaline elamisluba ja see on eelnõu muudatuste jõustumise järel kehtiv, ei teki välismaalasel ka pärast muudatuste jõustumist õigus tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemisest tulenevale viibimisõigusele. Kuni muudatuste jõustumiseni kehtinud VMS-i § 43 lõike 41 erisust kohaldatakse nendele elamislubadele ka edaspidi. Lõikega 3 kehtestatakse piirang, mille kohaselt ei arvestata püsivalt Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa andmisel kolmeaastase Eestis viibimise perioodi hulka aega, mil välismaalasel oli tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks VMS-i § 1762 alusel. Tegemist on tehnilise muudatusega. Kehtivas VMS-is on sama piirang sätestatud VMS-i § 2102 lõikes 4, kuid kuna eelnõu muudatuste jõustumise järel tähtajalisi elamislube lühiajaliseks töötamiseks enam välja ei anta ja samuti tunnistatakse kehtetuks VMS-is kõik sätted, mis reguleerivad tähtajalist elamisluba lühiajaliseks töötamiseks, viiakse see piirang üle rakendussätetesse. Ka edaspidi jääb kehtima Eestis elatud perioodi arvestamisel piirang, mida kohaldatakse neile välismaalastele, kellel on varem olnud tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks. Lõikes 4 sätestatakse õigusselguse eesmärgil, et kui tähtajalise elamisloa lühiajaliseks töötamiseks taotlus on esitatud enne eelnõuga kavandatavate muudatuste jõustumist, vaadatakse taotlus läbi enne muudatuste jõustumist kehtinud korra kohaselt. Eelnõu §-ga 2 sätestatakse seaduse jõustumine. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2027. aastal, võimaldamaks läbi viia muudatuste ettevalmistamiseks vajalike tegevusi, sh eelnõu muudatuste rakendamisega kaasnevate kulude katmiseks vajadusel lisataotluse esitamist 2026‒2030. aasta riigi eelarvestrateegia protsessis. 27 4. Eelnõu terminoloogia  VMS-is võetakse kasutusele termin „majanduskasv“. Majanduskasvuna käsitatakse VMS-i vastavas regulatsioonis RaM-i viimati avaldatud majandusprognoosi kohaselt järgneva aasta SKP aastast reaalkasvu alates 2%-st.  VMS-is võetakse kasutusele termin „tööjõupuudusega tegevusala“. Tööjõupuudusega tegevusalana käsitatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud tegevusalasid, mille väljatöötamisel lähtutakse VMS-is sätestatud kriteeriumitest. Tööjõupuudusega tegevusala määratlemisel lähtutakse EMTAK-i klassifikaatori tegevusala kahekohalisest numbrikoodist. 5. Eelnõu vastavus EL-i õigusele Eelnõu on kooskõlas EL-i õigusega. Eelnõuga ei võeta siseriiklikusse õigusesse üle EL-i õigust, kuid selle koostamisel on arvestatud järgmisi EL-i õigusakte: 1) hooajatöötajate direktiiv 2014/36/EL40; 2) ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate direktiiv 2014/66/EL41; 3) õpi- ja teadusrände direktiiv (EL) 2016/80142; 4) direktiiv 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta43; 5) lähetatud töötajate direktiiv 96/71/EÜ44; 6) sanktsioonide direktiiv 2009/52/EÜ45; 7) EL-i sinise kaardi direktiiv (EL) 2021/188346; 8) ühtse loa direktiiv 2011/98/EL47 ja 2024/1233. Eelnõu koostamisel on arvestatud ka isikuandmete töötlemise põhimõtteid, mis on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega48. 40 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/36/EL kolmandate riikide kodanike hooajatöötajatena riiki sisenemise ja seal viibimise tingimuste kohta. – ELT L 94, 28.3.2014, lk 375–390. 41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/66/EL kolmandate riikide kodanike liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta ettevõtjasisese üleviimise korral. – ELT L 157, 27.5.2014, lk 1–22. 42 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/801 kolmandate riikide kodanike teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetuseprogrammides või haridusprojektides osalemise ja au pair’ina töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta (uuesti sõnastatud). – ELT L 132, 21.5.2016, lk 21–57. 43 Euroopa nõukogu 22. septembri 2003. aasta direktiiv 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta. – ELT L 251, 03.10.2003, lk 12–18. 44 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega. – EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1‒6. 45 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiivi 2009/52/EP, millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded. – ELT L 168, 30.06.2009, lk 24‒32. 46 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2021. aasta direktiiv (EL) 2021/1883, mis käsitleb kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riiki sisenemist ja seal elamise tingimusi. – ELT L 382, 28.10.2021, lk 1–38. 47 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/98/EL kolmandate riikide kodanikele liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava ühtse loa taotlemise ühtse menetluse ning liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandatest riikidest pärit töötajate ühiste õiguste kohta. – ELT L 343, 23.12.2011, lk 1. 48 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679, 27 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). – ELT L 119, 4.5.2016, lk 188. 28 6. Seaduse mõjud 6.1. Tähtajalise elamisloa andmine tööjõupuudusega tegevusalal ja selle erisused Eelnõuga kaotatakse tähtajalise elamisloa lühiajaliseks töötamiseks erisus ning:  luuakse tööjõupuudusega tegevusaladel tööle asumiseks tähtajalise elamisloa andmisel erisus sisserände piirarvu täitumise arvutamisel ja töötukassa loa nõudest;  sätestatakse piirang, kui palju võib tööjõupuudusega tegevusaladel töötamiseks tähtajalisi elamislube anda;  luuakse tööjõupuudusega tegevusaladel tööle asumiseks tähtajalise elamisloa andmisel palgakriteeriumi erisus, mille kohaselt tuleb välistöötajale maksta vähemalt 0,8- kordset Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmist brutokuupalka. 6.1.2. Sotsiaalne mõju, sealhulgas demograafiline mõju Sihtrühm: 1) kolmanda riigi kodanik, kes saabub Eestisse elama ja tööle tööjõupuudusega tegevusala erisuse alusel antud tähtajalise elamisloaga. Arvestades seda, et eelnõuga nähakse ette piirang, kui palju võib loodava erisuse alt maksimaalselt igas kalendriaastas tähtajalisi elamislube välja anda (majanduskasvu tingimustes kuni 0,2% Eesti alalisest elanikkonnast ja muudes majanduse tingimustes kuni 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast), siis on võimalik aastas sellel alusel välja anda - majanduskasvu tingimustes kuni ligi 2600 tähtajalist elamisluba või muudes majanduse tingimustes kuni ligi 1300 tähtajalist elamisluba. 2) koos kolmanda riigi kodanikuga Eestisse elama asuv välistöötaja pereliige, st abikaasa, registreeritud elukaaslane või lähedane sugulane. Kaasnevat pererännet on keeruline prognoosida, kuid hinnanguliselt võib see olla 760 (1300 välistöötaja puhul) kuni 1520 (2600 välistöötaja puhul) inimest aastas. Sihtrühma määratlemisel on aluseks võetud PPA varasemad sisserände andmed, mille kohaselt oli 27% töötamiseks elamisloa saanutest abielus ja 21%-l oli alaealine laps49. Seejuures keskmiselt oli ühel lastega tööle tulijal 1,5 last. Pereränne on täiel määral piirarvu alt välja arvatud ning neil on lubatud töötada piiranguteta50. 3) Eesti elanikud. 2025. aasta alguse seisuga elas Eestis 1 369 285 inimest.51 2024. aastal anti VMS-i alusel kokku 2868 esmakordset tähtajalist elamisluba, neist 71 ettevõtluseks, 1154 pererände eesmärgil, 389 õppimiseks ja 1235 töötamiseks. Samuti registreeris esimest korda oma elukoha Eestis 3085 EL-i kodanikku ning esmane elamisluba rahvusvahelise kaitse alusel anti 8184 välismaalasele. 49 PPA statistika on Eestis töötamiseks elamisloa saanud välismaalase pereliikmete kohta, aga ei peegelda seda, kas pereliikmed välistöötajaga koos Eestisse elama asusid. 50 Sihtasutus Kutsekoda 2025. aasta välistööjõu uuringu kohaselt on suur osa pereliikme viibimise alusega inimestest samuti tööturul hõivatud (42%), kusjuures 20% neist töötavad tippspetsialisti ametikohtadel, 16% on lihttöölised ja ülejäänud on hõivatud oskustöötajatena. 51 Statistikaamet 2025. Rahvaarv. 29 Tabel 8. Esmakordsed tähtajalised elamisload taotlemise aluse lõikes 2025 Aasta 2021 2022 2023 2024 (01.07 seisuga) VMS alusel antud esmased 6086 5988 4261 2868 1202 tähtajalised elamisload Ettevõtlus 106 85 85 71 13 Kriminaalmenetluses osalemine 0 0 2 0 0 Püsivalt Eestisse elama asumine 8 14 8 7 3 Töötamine 2249 2463 2054 1235 633 Välisleping 4 9 2 12 4 Pereränne 2641 2866 1686 1154 429 Õppimine 1078 551 424 389 120 VRKS alusel antud esmased 110 40234 11908 8184 3076 tähtajalised elamisload Rahvusvaheline kaitse (esmane) 110 2175 4017 1 537 468 Ajutine kaitse (esmane) - 38059 7891 6 647 2608 EL kodanikud, kes on esmakordselt Eestis elukoha 4021 3481 2994 3085 1147 registreerisid Allikas: PPA, SiM Lisaks registreeris PPA-s 2024. aastal 5378 välismaalaste lühiajalist Eestis töötamist ning välja anti 2598 viisat lühiajalise töötamise eesmärgil. Loodava erisusega võib Eestisse saabuda kuni ligi 1300 või kuni ligi 2600 välistöötajat ning hinnanguliselt 760 kuni 1520 pereliiget aastas. Seejuures võib tegelikkuses täiendav välistöötajate sisseränne olla mahult väiksem, kuna eeltoodu on maksimaalne võimalik arv elamislube, mida loodava erisuse alt on võimalik välja anda. Lisaks võib loodava erisuse tõttu väheneda muudel alustel töötamise eesmärgil elamislubade taotlemine, kui tööandjad ja välistöötajad eelistavad loodavat erisust elamisloa taotlemise alusena. Seega on sihtrühma suurus keskmine. Mõju ulatus on keskmine. Mõju välistöötajatele ja nende pereliikmetele. Kehtiva korra kohaselt, kui sisserände piirarv on täitunud, on oskustöötaja võimalused tulla Eestisse tööle tööjõupuudusega tegevusalal tegutseva ettevõtte juurde, piiratud. Kehtivad sisserände piirarvu erisused töörände puhul eeldavad kas keskmisest kõrgemat töötasu (tippspetsialisti töötasu 1,5-kordne keskmine palk), on oluliste piirangutega (tähtajalise elamisloa lühiajaliseks töötamiseks erisus) või suunatud spetsiifilistele kategooriatele (nt idu- ja kasvuettevõtte töötajad). Kui ka sisserände piirarv ei ole täitunud, võib VMS-is sätestatud Eesti keskmise töötasu nõue takistada vajaliku välistööjõu tööturule kaasumist, kuna oskustöötajate keskmine palgatase on üldjuhul Eesti keskmisest madalam (näiteks oli Statistikaameti andmetel 2024. aastal oskus- ja käsitööliste keskmine brutokuupalk Eestis 1541 eurot, samas kui Eesti keskmine palk oli 1981 eurot). Eelnõus kavandatud muudatustega võimaldatakse tööjõupuudusega tegevusaladel välistööjõudu kaasata soodsamatel tingimustel. Kuna erandi puhul ei ole edaspidi sisserände 30 piirarvu täitumine enam takistuseks välistööjõu kaasamisel ning samuti on madalam palgakriteeriumi nõue tööandjale kuluefektiivsem, avardab see välistöötajate võimalusi tööjõupuudusega tegevusaladel Eestis tööle asuda ja siin sissetulekut teenida. Soodsama palgakriteeriumi kaudu parendatakse oskustöötajate võimalusi siseneda tööturule, kuna erisus keskmise palga nõudest suurendab ettevõtete võimalusi välistööjõu kaasamiseks. See omakorda soodustab välismaalaste sotsiaalset ja majanduslikku kaasatust. Samuti ei ole loodava erisusega enam piiratud pereliikmete Eestisse toomine. Eelduslikult toob see kaasa töötamiseks antavate tähtajaliste elamislubade ja ka pererände eesmärgil antavate tähtajaliste elamislubade arvu suurenemise. Võttes arvesse, et potentsiaalsed tööjõupuudusega tegevusalad (vt tabel 5) on valdavalt töötleva tööstuse ning laonduse ja veonduse valdkonnas ning eeldades, et töörändes jätkub kodakondsuste vaates sama tendents, võib prognoosida, et välistöötajate sisseränne suureneb ennekõike Ukrainast, Indiast ja Usbekistanist. Nimetatud riikide kodanikele anti 2024. aastal enim elamislubasid töötamiseks tööandjate juures, kelle põhitegevusala oli töötlev tööstus või laondus ja veondus. Tabel 9. Töötlevas tööstuses ning laonduses ja veonduses tegutsevate tööandjate juures tööle asumiseks antud elamisload 2020‒2024, esikümnesse kuuluvate taotlejate kodakondsus 2020 2021 2022 2023 2024 Ukraina 706 727 684 714 422 Usbekistan 12 4 22 74 70 India 6 1 18 35 43 Filipiinid 3 1 2 16 12 Moldova 7 13 8 34 25 Aserbaidžaan 3 3 13 22 17 Pakistan 2 1 4 12 12 Gruusia 3 2 3 21 14 Kasahstan 2 3 9 22 12 Nigeeria 2 2 6 22 5 Allikas: SiM Mõju Eesti elanikele. Täiendav sisseränne avaldab mõju rahvastiku struktuurile ja koosseisule. Statistikaameti 2024.‒2085. aasta rahvastikuprognoosi kohaselt kahaneb Eesti rahvaarv praegusega võrreldes väikse sündimuse ja rahvastiku vananemise tõttu52. Suurenev sisseränne, eeldusel et siia saabuvad nooremad inimesed, võib aidata tasakaalustada vananevat elanikkonda. 2020.‒2024. aastal tööstussektoris töötamiseks välja antud elamislubade saajatest 81% olid vanuses 20‒44 aastat ning veonduses ja laonduses töötamiseks välja antud elamislubade saajatest 63% olid vanuses 20‒44 aastat. Eelduslikult on välistöötajate abikaasad samas vanuserühmas kui välistöötajad ning kui eeldada, et 21% välistöötajatest võtab Eestisse kaasa ka oma alaealised lapsed, saabuvad loodava erisuse tõttu Eestisse pigem nooremad ja keskealised inimesed. Samas peab arvestama, et siia saabuvate välistöötajate Eestis oleku aeg võib jääda piiratuks, kuna nendele antud elamisluba on tähtajaline ning seotud konkreetse töökoha olemasoluga. Samuti peab 2024. aasta konkurentsivõime eksperdikogu raporti53 kohaselt silmas pidama, et sisseränne ei ravi demograafilisi probleeme, sest saabujad vananevad täpselt samamoodi kui kohalikud elanikud. 52 Statistikaamet 2024. Värske rahvastikuprognoos näitab Eesti elanikkonna vähenemist. 53 Ülo Kaasik, Kadri Männasoo, Priit Vahter, Uku Varblane 2024. Eesti majanduse olukord ja väljavaated. Konkurentsivõime eksperdikogu raport Riigikogule. Tallinn: Riigikogu Kantselei, lk 64, 74. 31 Samuti peab arvestama, et välismaalaste osakaalu suurenemine toob kaasa muudatusi rahvastiku koosseisus. Eestis on välispäritolu rahvastiku osakaal kõrge – sisserändajad ja nende lapsed moodustavad praegu 33% Eesti alalisest elanikkonnast. Täiendava sisserändega väheneb eestlaste osakaal rahvastikust veelgi. Loodava erisusega võib küll aastas Eestisse tulla kuni 1300‒2600 välistöötajat ja hinnanguliselt 760‒1300 pereliiget, kuid kõik sisserännanud inimesed ei jää püsivalt siia elama. Kuigi aastas antakse VMS-i alusel välja umbes 3400 elamisluba töötamiseks, suureneb kumulatiivselt töötamise eesmärgil Eestis elavate välismaalaste osakaal umbes 700 inimese võrra aastas. Seejuures on alates 2023. aastast tõus peatunud. Tabel 10. Kehtivad töötamiseks antud elamisload aastate lõikes (seisuga 01.01) 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Kehtivad töötamiseks antud elamisload 6715 7921 9344 10715 10844 10306 Kumulatiivne kasv (inimeste arv) 1206 1423 1371 131 ‒538 Kumulatiivne kasv % 18% 18% 15% 1% ‒5% Allikas: PPA, SiM PPA analüüsi kohaselt 2012-2022. aastal töötamiseks tähtajalise elamisloa alusel Eesti saabunud välistöötajatest omas 66% jätkuvalt kehtivat elamisluba ka 2023. aastal. Seejuures 79%-l neist oli jätkuvalt elamisluba töötamiseks, 21% olid taotlenud elamisluba muul alusel. Seega arvestatav osakaal välistöötajatest töötab Eestis tähtajaliselt ning lahkub seejärel. Võttes arvesse, et loodava erisusega saabujate arv on piiratud ning et arvestatav osakaal saabujatest ei jää eelduslikult Eestisse püsivalt elama, ei avalda eelnõuga planeeritavad muudatused eelduslikult olulist mõju Eesti rahvastikule. Mõju avaldumise sagedus on väike. Muudatused ei puuduta kõiki välismaalasi ja nende pereliikmeid, vaid üksnes neid, kes soovivad Eestisse elama asuda sisserände piirarvu väliselt tööjõupuudusega tegevusala erisuse alusel antud tähtajalise elamisloaga. Samuti peavad välismaalased, kes soovivad asuda Eestisse tööle nimetatud elamisloa alusel, viima end muudatustega kurssi ühel korral, kui nad asuvad vastavat elamisluba taotlema. Eesti elanikega võrreldes on täiendavate sisserändajate arv väike ja kõik sisserändajad ei jää Eestisse püsivalt elama. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Mõju välistöötajatele ja nende pereliikmetele. Ebasoovitavat mõju võib avaldada töörände reeglite keerukus, mis uue loodava erisusega suureneb veelgi. Töötamise eriregulatsioonid, sealhulgas erinevad palgakriteeriumid, võivad põhjustada segadust õigusaktide tõlgendamisel ja reeglite järgimisel. Samuti võivad välistöötaja eelistused Eestis töötamiseks vajaliku aluse valimisel olla erinevad. Seetõttu on oluline, et välistöötajad oleksid teadlikud Eestis viibimise ja töötamise õiguslikest alustest, tegemaks teadlikke valikuid tööle asumisel ja tööandja valimisel. Selleks et tööandjaid ja välistöötajaid töörände reeglite asjus nõustada, on PPA juurde loodud migratsiooninõustajate teenus, mis aitab kaasnevat negatiivset mõju vähendada. Samuti võib erisusele kehtestatav madalam palgakriteeriumi nõue tingida tööandja ja välistöötaja erinevaid eelistusi tähtajalise elamisloa aluse valikul. Tööandjale on majanduslikult tõhusam eelistada (esmalt) loodava erandi alusel töötaja värbamist, kuna selle aluse palgakriteerium on madalam. Välistöötaja võib aga eelistada VMS-i üldkorra alusel 32 tähtajalise elamisloa taotlemist54, kuna see tagab kõrgema töötasu ja seeläbi parema sotsiaalse kindlustatuse. Samuti võivad muudatused kaasa tuua välistööjõu ebavõrdset kohtlemist olenevalt Eestis viibimise alusest. Eeldades, et tööandjad eelistavad võimalikult väikese halduskoormusega ja nende jaoks madalama palgakriteeriumiga töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alust, võib arvata, et tööjõupuudusega tegevusaladel tegutsevad tööandjad esitavad taotluse esmalt erandi alusel. Alles siis, kui erandi alusel väljastatavate elamislubade lubatud määr on täitunud, valivad tööandjad tõenäoliselt taotluse esitamise üldkorras või muul (nt tippspetsialisti) alusel. Välistöötaja vaatest tähendab see seda, et praktikas võib samas valdkonnas (ka sama tööandja juures) erandi alusel saabujate töötasu olla madalam võrreldes üldkorras saabujatega, mis omakorda tähendab, et nende sotsiaalne ja majanduslik toimetulek on samuti kehvem. Samas peab arvestama, et kuna erandile kehtestatav palgamäär sätestab minimaalse töötasu nõude, on välistöötajal ja tööandjal võimalik kokku leppida kõrgemas palgas, mis vastab tegelikule turuolukorrale. Samuti ei ole lubatud maksta sätestatavast palgamäärast väiksemat töötasu, mistõttu on takistatud majanduslik ja sotsiaalne dumping. Mõju Eesti elanikele. Võimalikku ebasoovitavat mõju, mis võib täiendava sisserändega kaasneda ühiskonna sidususele, aitavad ennetada ja vähendada sisserändajatele mõeldud kohanemis- ja integratsioonitegevused. RITA-RÄNNE projekti raportis55 tuuakse negatiivsete rände mõjude seas välja sotsiaalsed ja kultuurilised pinged, mis tekivad juhul, kui rändepoliitika korraldus ei ole piisavalt tõhus. Eesti elanike suhtumine kolmandatest riikidest pärit sisserändajatesse on üldiselt ettevaatlik või skeptiline, eriti juhul, kui tegu on erineva kultuuri või nahavärviga inimeste rändega.56 Kui kohanemisteenused on ebapiisavad ning sisserändajad ei suuda ühiskonnas kohaneda, võib suureneda võõraviha ja ksenofoobia, mis omakorda võib süvendada ühiskondlikku lõhet ja kahjustada ühiskonna sidusust. Seetõttu on vaja teha lisainvesteeringuid keeleõppesse, integreerimistegevustesse ja välistöötaja pereliikmete tööturule sisenemise toetamiseks. Pikemaks ajaks Eestisse tööle tulevate välismaalaste tööandjad on üldjuhul motiveeritud välismaalase kohanemisega tegelema. Lisaks suunatakse välismaalane peale elamisloa andmist osalema kohanemisprogrammis, mis aitab tal Eesti ühiskonnas toime tulla. Keeleõppe toetamiseks on välistöötajad kohustatud omandama eesti keele oskuse vähemalt A2-tasemel, kui nad soovivad viie aasta möödudes oma elamisluba pikendada. Samuti peab arvestama, et täiendava sisserändega suureneb nõudlus avalike teenuste järele, ennekõike tervishoiu, hariduse ja sotsiaalhoolekande teenuste puhul, mis võib kaasa tuua negatiivsed mõjud kohalikule elanikkonnale. Muuhulgas kasvab esmatasandi arstiabi ja erakorralise meditsiini vajadus ning tekib suurem surve perearstidele ja muudele spetsialistidele. Kuna perearstide puudus on juba praegu kohalikule elanikonnale probleem, süvendab sisseränne seda muret veelgi. 784 perearstinimistust on vabu kohti 673 nimistus57. Samas peab arvestama, et kuna eelnõu muudatustega suureneb ennekõike sisseränne välistöötajate näol, kes panustavad maksudesse ja riigi majandusse, on võimalik vajadusel avalike teenuste kättesaadavust laiendada ilma kohalikke elanikke koormamata. Põhikoolides ja lasteaedades võib tekkida täituvuse küsimus, kuna välistöötajate lastele tuleb samuti tagada kohad. Võttes arvesse, et sündide arv on Eestis aastaid langenud ja Statistikaameti rahvastikuprognoosi58 järgi see trend ka jätkub, peab samas silmas pidama, et eeldada on 54 Üldkorras töötamiseks antava elamisloa kohta kehtib Eesti keskmise töötasu nõue. 55 Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Rakendusuuringute Keskus, CentAR OÜ, OÜ Positium LBS, SA Poliitikauuringute Keskus Praxis, 2021. Rändesõltuvus ja lõimumise väljakutsed Eesti riigile, tööandjatele, kogukondadele ja haridusele, lk 8. 56 Kantar Emor 2023, Eesti ühiskonna lõimumismonitooring 2023. 57 Tervishoiutöötajate register, vaadatud 22.08.2025. 58 Statistikaamet 2024. Värske rahvastikuprognoos näitab Eesti elanikkonna vähenemist. 33 lasteaiarühmade ja klassirühmade täituvuse langemist. Eelneva tõttu ei oma eelnõuga planeeritavad muudatused eelduslikult olulist negatiivset mõju kohaliku elanikkonna hariduse kättesaadavusele. Suureneb ka eluasemete nõudlus, mis võib (eriti suuremates linnades) kaasa tuua üürihindade tõusu, mis mõjutab negatiivselt kohalikku elanikkonda, kes üüripindasid rendib. See võib tekitada elamiskulude suurenemise ja elukalliduse tõusu, eriti madalama sissetulekuga elanike jaoks, ning suurendada majanduslikku survet ja ebavõrdsust. Samas võivad üüriturul tegutsevad kohalikud inimesed ja ettevõtted nõudluse suurenemisest kasu saada, kuna neil on võimalus küsida kõrgemat hinda ning seeläbi tõsta oma sissetulekuid. Lisaks võib tugevam nõudlus eluasemele motiveerida kinnisvaraarendajaid ja investorid uusi elamuprojekte ellu viima, mis omakorda võib pikemas perspektiivis eluasemepakkumist suurendada ja aidata kaasa turu tasakaalustamisele. Võttes arvesse, et erisuse alusel ei või Eestisse aastas saabuda rohkem kui 1300 või kuni 2600 välistöötajat ja nende pereliikmed, ning lähtudes eeldusest, et kõik need inimesed ei jää Eestisse püsivalt elama, ei ole need negatiivsed mõjud Eesti elanikkonnale siiski ulatuslikud. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatused avaldavad välistöötajatele ja nende pereliikmetele positiivset sotsiaalset mõju. Eesti elanikele võib muudatus avaldada negatiivset sotsiaalset mõju, kuna see võib negatiivselt mõjutada ühiskonna sidusust ning suurendada survet avalike teenuste nõudlusele. Samas ei ole mõju Eesti elanikele ulatuslik. Demograafilisele olukorrale võib muudatus rahvastiku vähenemise ja vananemise vaates olla positiivne, kuid pikas perspektiivis on mõju ebaoluline. 6.1.2. Mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele Sihtrühm: Eesti elanikud. 2025. aasta alguse seisuga elas Eestis 1 369 995 inimest.59 Mõju ulatus on keskmine. Eelnõu ei muuda Eesti elanike senist toimimist, kuid võib kahjustada riigi julgeolekut. Eelnõuga ei muudeta töötamiseks antud tähtajalise elamisloa andmise üldtingimusi. Ka edaspidi veendutakse elamisloa andmisel, et välismaalane ei ohusta riigi avalikku korda ega julgeolekut. Kuna aga muudatustega suureneb Eestisse saabuvate välismaalaste arv, võivad kaasneda riskid riigi julgeolekule. Kuna erisus laieneb kõikidele riikidele, kaasnevad suureneva sisserändega nn nõrkadest riikidest60 tulenevad ohud, mis seisnevad eelkõige nende riikide kaudu ja vahendusel tehtavates tegevustes, nagu salakaubavedu, sidemed kuritegevusega, isiku identiteedi varjamine/muutmine, rahapesu, terrorismi rahastamine jne. Nõrkade riikidega ei tee Euroopa riigid, sealhulgas Eesti, reeglina koostööd ning see välistab justiits- ja julgeolekualase koostöö, aga ka Eestist väljasaatmisele kuuluvate isikute tagasisaatmise. Peab arvestama, et täiendava sisserändega võivad teatud kogukonnad suureneda, mis kasvatab välise mõjutustegevuse võimalusi. Kogukonna kasutamine oma riiklike või vaenulike huvide täideviimiseks on teatud kolmandate riikide puhul väga levinud. Kui kogukond toetab päritoluriigi tegevust, võidakse seda kogukonda kasutada efektiivselt näiteks vägivalla õhutamise, valeinformatsiooni levitamise või rahutuste korraldamiseks. Kogukonna kaudu või seda ettekäändena kasutades on võimalik suurendada ka päritoluriigi nähtavust ja poliitilist mõjuvõimu, näiteks päritoluriigis õppimise rahastamine, oma õpetajate lähetamine kogukonna 59 Statistikaamet 2025. Rahvaarv. 60 Nõrgad riigid on peamiselt mõeldud kui failed states, kuid laiemas tähenduses. 34 laste harimiseks, ülikoolides riigi õppekeskuste rajamine, usuõpetuse ja palvekohtade rajamine jne. Samuti võib kogukond poliitiliste või ideoloogiliste põhjuste ajendil asuda vastutegevusele Eesti riigikorra vastu. Kogukonna meelsust saab mõjutada raha ja kihutustegevusega. Peab ka arvestama, et teatud kogukondade toetamine sularaha toetuste, maksekeskkondade või humanitaarabi saadetiste kaudu võib soodustada terrorismi. Euroopas on levinud näiteks Hamasi ja Hezbollah’ toetamine, Daeshi radikaliseerunud leskede toetamine kinnipidamislaagrites. Jätkuvalt on aktuaalne ka radikaliseerunud isikute rändamine konfliktitsooni. Kui sisserändajad ei suuda lõimuda, võib see soodustada marginaliseerumist ja radikaliseerumist. Radikaliseerumine muutub aktuaalsemaks sisserändajate teise ja eriti kolmanda põlvkonna puhul. Elus ja eneseteostusvõimalustes pettumine, kultuuridevaheline konflikt ning vaesus põhjustavad vaenu elukohariigi ühiskonna vastu. Julgeolekuohuks võib muutuda ka võõraviha laialdane levik. Samuti peab arvestama, et Venemaa-Ukraina sõda on muutnud julgeolekukeskkonda. See omakorda on mõjutanud rändetrende. Välistööjõu päritoluriigid on mitmekesistunud. Suurenenud on ränne riikidest, kus on suurem rahapesu või terrorismi rahastamise oht ning millel ei ole Eestiga justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealast koostöösuhet. Rahvusvaheline kogemus näitab, et selliste riikide kodanike ja elanike sisserändega kaasnevad suured lõimumisprobleemid ning selle tagajärjed on nähtavad nii tänavapildis kui ka kuritegevuse statistikas. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna muudatused ei mõjuta Eesti elanike igapäevast elukorraldust. Samuti on Eesti elanike kokkupuude muudatustega ebaregulaarne ja juhuslik. Samas, mida enam on saabuvate välistöötajate seas eelnimetatud riikide kodanikke, seda suuremaks võib kujuneda tajutav mõju. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Võimalikku ebasoovitavat mõju, mis võib kaasneda julgeolekuriskide suurenemisega, kui välistöötajate seas on enam eelnimetatud riikidest pärit sisserändajaid, aitavad vältida VMS-is sätestatud tingimused ja kaalutlusõigus elamisloa andmisel või sellest keeldumisel ning tõhus järelkontrollimenetlus. Nii eel- kui ka järelkontrolli menetluste käigus on võimalik selgitada ja maandada välismaalasega seotud võimalikud julgeolekuriskid. Siiski peab arvestama, et riigi võimalused välismaal elanud inimeste kohta teabe kontrollimiseks võivad olla piiratud. Muudatuste vaates on oluline, et tööjõupuudusega tegevusalade loetelu kehtestamisel konsulteeritakse julgeolekuasutustega. Samuti aitab võimalikke riske maandada võimalus vajaduse korral tööjõupuudusega loetelu muuta või selle erisuse kasutamine peatada. Lisaks tõhusale eel- ja järelkontrolli menetlusele aitab võimalikke riske maandada välismaalase kohanemist ja lõimumist soodustavate teenuste pakkumine. Ebasoovitavat mõju võib avaldada ka eelnõu muudatustega kehtestatav soodsam palgakriteerium (vähemalt 0,8-kordne Eesti aasta brutokuupalga keskmine), mida võidakse tajuda negatiivse mõjuna kohalikule tööturule ja palgatasemele. See võib põhjustada ühiskonnas rahulolematust ning tuua kaasa täiendava sisserändevastase radikaliseerumise ja sellest tuleneva mõju poliitikale. Seetõttu on vaja suurendada teadlikkust palgakriteeriumi põhjustest ning asjaolust, et kehtestatav palgakriteerium vastab paremini oskustööjõu tegelikule palgatasemele Eestis. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatustega kaasneb negatiivne mõju riigi julgeolekule, kuid see mõju ei ole oluline. 35 6.1.3. Mõju majandusele Sihtrühm: 1) tööandjad, kes võtavad tööle sisserände piirarvu väliselt erisuse alusel tähtajalise elamisloa saanud välismaalasi. Ajavahemikul 2019–2025 (seisuga 01.07) on VMS-i alusel lühiajalise Eestis töötamise registreerimist taotlenud umbes 9000 tööandjat ja välismaalased on taotlenud tähtajalist elamisluba töötamiseks umbes 4000 tööandja juures. Statistikaameti andmetel61 on 2024. aasta seisuga Eestis 158 378 majanduslikult aktiivset ettevõtet; 2) kohalik tööjõud (tööealine rahvastik). Statistikaameti andmetel on tööjõus osalemise määr 2024. aasta seisuga 74,6%62 ja tööealine rahvastik vanuses 15–74 aastat oli kokku 755 700. 2025. aasta alguse seisuga elas Eestis 1 369 995 inimest63; 3) avalike teenuste pakkujad. Avaliku teenuse pakkujatena mõistetakse näiteks hoolekandeteenuste pakkujaid, haridusasutusi, kohalikke omavalitsusi, meditsiiniteenuste pakkujaid kui ka teisi, kes osutavad muid igapäevaeluks vajalikke avalikke teenuseid. Mõju ulatus on keskmine. Kogu lisandväärtusest moodustab tööjõukulu hinnanguliselt poole ehk siis majanduses loodav täiendav väärtus on umbes kaks korda suurem kui välistööjõuga seotud tööjõukulu. Lisandväärtus töötaja kohta oli 2023. aastal Eestis keskmiselt umbes 50 000 eurot. Välistööjõudu rohkem kasutavatel tegevusaladel, nagu töötlev tööstus, ehitus ja kaubandus, on lisandväärtus töötaja kohta suurusjärgus 40 000 eurot, majutuses ja toitlustuses 25 000 eurot ning infos ja sides ligi 70 000 eurot hõivatu kohta. 1300 töötaja pealt tähendab see aastas lisandväärtust 50‒60 miljonit eurot (eelmainitud tegevusalade keskmine lisandväärtus töötaja kohta × 1300 inimest) ja 2600 töötaja pealt 100‒120 miljonit eurot. Seejuures on lisandväärtus töötaja kohta pigem stabiilne pikema perioodi jooksul, sest tegu on valdkonna keskmise töötaja kohta loodud lisandväärtusega. Samas tuleb arvestada, et tööjõupuudusega erisuse puhul võidakse jätta kasutamata muud elamisloa alused, mille tingimused pole nii soodsad või palganõue on kõrgem, ehk tegemist ei ole täies ulatuses lisanduva mõjuga, vaid osaliselt asendatakse teisi välistööjõu kaasamise viise. Kui arvestada ainult tulusid, ulatub 1300‒2600 välistöötaja kaasamisega seotud mõju valitsussektori positsioonile aastatel 2026‒2029 keskmiselt 11‒22 miljoni euroni aastas (vt ka tabelid 20 ja 21). Peale selle tarbivad välistöötajad kohapeal teenuseid ja ostavad toitu, mis samuti avaldab majandusele positiivset mõju. Mõju tööandjatele. Riigi ülesanne on tagada soodne majanduskeskkond, et majandus saaks kasvada. Muudatusega võimaldatakse ettevõtetel, kes tegutsevad suure tööjõupuudusega tegevusaladel, kus vabu töökohti ei ole võimalik kohaliku tööjõuturu raames operatiivselt ja vajaduspõhiselt täita, tuua väljastpoolt EL-i tööjõudu sisserände piirarvu väliselt. Muudatus toetab tööandjate rahvusvahelist konkurentsivõimet, mis omakorda soodustab Eesti majanduse arengut. Erisuse alla kuuluvatel tegevusaladel tööjõupuudus väheneb, kuna soodsamad elamisloa andmise tingimused võimaldavad tööandjatel lihtsamalt välistööjõudu värvata. Samuti soodustab erandile kohaldatav madalam palgakriteerium võrreldes üldise palgakriteeriumiga välistöötajate värbamist väljaspool suuremaid keskusi ja nendel 61 Statistikaamet. Majandusüksused 09.07.2025. a seisuga. – Eesti avaandmed. 62 Statistikaamet. Tööturg, vaadatud 16.07.2025. 63 Statistikaamet 2025. Rahvaarv. 36 tööjõupuudusega tegevusaladel, kus palgatase on Eesti keskmisest madalam. Seega on mõju tööandjatele ja majandusele laiemalt positiivne. Suurem välistööjõu kaasamine tähendab üldiselt täiendavate töökohtade loomist ja seda otseselt lisanduvate välistöötajate arvel, kuid lisaks võib eeldada, et osaliselt aitab välistööjõu kaasamine luua või täita täiendavaid töökohti ka kohalike töötajatega (näiteks saab algatada projekte, mille puhul varem puudus mõni spetsiifiline oskuste komponent). Erioskusi vajavatel tegevusaladel võimaldab välistööjõuga saadav oskusteave luua suuremat väärtust, viia ellu keerulisemaid projekte ning seeläbi parandada ettevõtete konkurentsivõimet. Kokkuvõttes tähendab see suuremat majandusaktiivsust. Samuti on vajaliku tööjõu olemasolu paremini tagatud. Mõju kohalikule tööjõule. Juhul kui majanduses on suur tööjõureserv, võib sisseränne kaasa tuua tihedama konkurentsi nappide töökohtade pärast ja sellega kahjustada võrreldava kvalifikatsiooniga kohalike töötajate tööturuperspektiivi. Samas on Eesti sisserände regulatsioon rajatud põhimõttele, et tööle tulemiseks on vaja tööandja olemasolu. Kuna välistööjõu kasutamine on Eesti ettevõtetele kulukas ja kolmandate riikide kodanike puhul ka teatud ulatuses bürokraatlik protsess, siis kaasatakse välistööjõudu juhul, kui Eestist ei ole võimalik vajalike oskuste ja kogemustega kohalikku tööjõudu leida64. Eeldades, et Eesti tööandja eelistab kultuurilistel põhjustel ning välistööjõu värbamisega seonduva bürokraatia ja kulukuse tõttu Eestis olemasolevat tööjõudu, on vähetõenäoline, et välistööjõudu kasutatakse olukorras, kus sama kvalifikatsiooniga inimesi leiab ka kohapealt. Samuti peab arvestama, et muudatus on suunatud tööjõupuudusega tegevusaladele, mille puhul kohalik tööjõud ei suuda täita tööjõuvajadust. Seetõttu ei ole põhjust eeldada, et muudatused avaldavad kohalikule tööjõule negatiivset mõju. Vajaliku välistööjõu kaasamise soodustamine võib avaldada positiivset mõju ka kohalike inimeste võimalusele tööd saada. Teatud juhtudel võib välistöötaja palkamine mõnda ettevõtte tegevuse seisukohast olulisse rolli võimaldada tööandjal luua lisatöökohti, millele saab palgata ka kohalikke töötajaid. Samuti võivad välistöötajad aidata kohalikke töökohti säilitada tegevusaladel, kus muidu tootmine tööjõupuudusel lõpetataks või mujale viidaks. Mõju avalike teenuste pakkujatele. Suureneb avalike teenuste pakkujate töökoormus, kuna avalikud teenused tuleb tagada ka välistöötajatele ja nende pereliikmetele. Samuti peavad avalike teenuste pakkujad arvestama kultuurilist ja keelelist mitmekesisust, mis võib tähendada lisakoolitusi personalile, et arendada lõimumise ja kultuuridevahelise suhtlemisega seotud oskusi. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna muudatused ei puuduta kõiki tööandjaid, vaid üksnes neid, kes tegutsevad tööjõupuudusega tegevusaladel ja soovivad värvata välistööjõudu. Muudatustega kaasneb vähene kohanemisvajadus. Siiski ei too see kaasa olulist muutust võrreldes senisega, sest üldine töötamise regulatsioon ei muutu. Kohaliku tööjõu kokkupuude muudatustega on pigem vähene. Muudatused puudutavad vaid nende töökohtade täitmist, mida ei suudeta täita kohaliku tööjõuga. Arvestades, et välistööjõudu kasutab umbes 4000 tööandjat, siis puutub kohalik tööjõud muudatustega kokku pigem harva, kui üldse. 64 Balti Uuringute Instituut 2024. Work in Estonia tööstussektori välisspetsialistide värbamise ja vajaduse uuring. 37 Avalike teenuste pakkujad puutuvad muudatustega kokku pigem harva. Üldised teenuseosutamise põhimõtted ei muutu, kuid avalike teenuste pakkujad peavad arvestama kultuurilist ja keelelist mitmekesisust. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Ebasoovitavat mõju võib avaldada töörände reeglite keerukus, mis uue loodava erisusega suureneb veelgi. Töötamise eriregulatsioonid, sealhulgas erinevad palgakriteeriumid, võivad põhjustada segadust õigusaktide tõlgendamisel ning reeglite järgimisel. Samuti võivad tööandja eelistused Eestis töötamiseks vajaliku aluse valimisel olla erinevad. Seetõttu on oluline, et tööandjad oleksid teadlikud Eestis viibimise ja töötamise õiguslikest alustest, et töötajad saaksid teha teadlikke valikuid tööle asumisel ja tööandja valimisel. Selleks et tööandjaid töörände reeglite osas nõustada, on PPA juurde loodud migratsiooninõustamise teenus, mis aitab kaasnevat negatiivset mõju vähendada. Samuti korraldab PPA perioodiliselt tööandjatele koolitusi, et välistöötajatele kohaldatavaid reegleid selgitada. Erisusele kohaldatav soodsam palgakriteerium võib mõjutada tööjõupuudusega tegevusaladel makstavat keskmist töötasu, tuues keskmist palgamäära alla, mis omakorda avaldab mõju nii Eesti tööandjatele kui ka kohalikule tööjõule. Andmepõhiste kriteeriumite alusel välja töötatud potentsiaalsete tööjõupuudusega tegevusalade (vt tabel 5) seas leidub nii neid, kus tegevusala keskmine brutokuupalk ületab Eesti keskmist, kui ka neid, kus see jääb alla. Enamikul tegevusaladel ületab siiski 80% Eesti keskmisest brutokuupalgast. Joonis 7. 2024. aasta keskmine brutokuupalk andmepõhise kriteeriumi alusel tuvastatud EMTAK-i koodiga tegevusaladel Allikas: Statistikaamet, MKM Samas oli 2024. aastal Statistikaameti andmetel oskus- ja käsitööliste keskmine brutokuupalk Eestis 1541 eurot ning seadme- ja masinaoperaatorite keskmine palk 1572 eurot. Seega vastab vähemalt 0,8-kordne Eesti keskmine palk paremini oskustöötajate tegelikule palgale, kuid jätkuvalt on tagatud tööturu kaitse ning takistatud majanduslik ja sotsiaalne dumping. Võttes 38 arvesse tööturule kaasatavate välismaalaste arvu, on mõju Eesti tööandjale ja kohalikule tööjõule ning seeläbi tegevusala keskmisele palgamäärale siiski väike. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus on sihtrühmale oluline ja avaldab positiivset majanduslikku mõju. 6.1.4. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Sihtrühm: 1) PPA teenistujad, kes teevad elamisloa eel- ja järelkontrolli, s.o umbes 250 ametnikku; 2) julgeolekuasutuse teenistujad, kes viivad elamisloa menetluses läbi julgeolekukontrolle; 3) konsulaarametnikud, kes viivad läbi viisamenetlusi ja võtavad vastu tähtajalise elamisloa taotlusi, s.o umbes 40 konsulaarametnikku; 4) töötukassa teenistujad, kes tegelevad töötukassa loa taotlustega. s.o. 1 peaspetsialist, ning tööturuteenuste pakkumise ja töötute registreerimisega; 5) KuM-i haldusala teenistujad, kes puutuvad kokku kohanemisprogrammi rakendamisega, s.o umbes 7 inimest; 6) Sotsiaalkindlustusameti teenistujad, kes määravad toetusi ja hüvitisi, s.o umbes 46 inimest, ning teenistuja, kes tegeleb sotsiaalteenuste nõustamisega, s.o 1 inimene; 7) kohalike omavalitsuste teenistujad, kes korraldavad teenuseid ja toetusi ning puutuvad kokku välismaalastega; 8) lasteaiad ja koolid, kus välistöötajate lapsed (409–818 last) õppima hakkavad; 9) Haridus- ja Noorteameti (edaspidi HARNO) teenistujad, kes viivad läbi eesti keele tasemeeksameid, s.o. umbes 3 inimest. Valitsussektoris töötab 123 974 inimest, millest kohalikes omavalitsustes töötab 65 221 inimest65. 2022/23. õppeaastal oli Eestis 526 valitsussektorisse kuuluvat lasteaeda ja muud alusharidust pakkuvat asutust, milles käis kokku 65 556 last. 2022/23. õppeaastal oli Eestis 514 üldhariduskooli, milles õppis 169 111 õpilast, neist 138 306 põhihariduse ja 30 805 gümnaasiumihariduse tasemel. Seega võib öelda, et sihtrühm on väike. Mõju ulatus on keskmine. Sisserände suurenemine mõjutab riigiasutuste töökorraldust ja toob kaasa lisavajadusi. 1) Eesti välisesinduste töökoormus suureneb, kuna sisserände suurenemisega kasvab eelduslikult ka viisataotlejate hulk. Eelmisel aastal esitati Eesti 19-le viisataotlusi menetlevale välisesindusele 14 748 viisataotlust, neist 1080 lühiajalise töötamise eesmärgil ja 4132 sugulaste või sõprade külastamise eesmärgil. Muudatusega võib viisataotlejate arv kasvada umbes 4120 inimese võrra aastas (kuni 2600 välistöötajat ja hinnanguliselt 1520 pereliiget), kuna esmane riiki sisenemise teekond on välismaalastele reeglina ajutise viibimisalusega (nt viisa või viisavaba viibimisõigus). Seega võib potentsiaalsete viisataotlejate hulk välisesindustes võrreldes eelmise aastaga muudatuste mõjul suureneda kuni 28%. Kui jaotus on ebaühtlane, võib osas välisesindustes viisataotluste arv kasvada üle 50%. Lisaks kasvab viisataotluste arvuga 65 Rahandusministeerium. Avaliku sektori statistika. 39  nii välisesinduste nõustamisalane tegevus kui ka VÄM-ile esitatavate vaiete arv. Samas on välisesinduste ressurss, sealhulgas võimekus viisasid menetleda, piiratud. Alates 01.08.2025 on mitmes välisesinduses vähenenud diplomaatide arv (nt Kiiev, Astana). Ilma lisaressursita kasvab risk, et menetlustähtajad pikenevad märkimisväärselt, eriti tipp-perioodidel. 2) PPA ja julgeolekuasutuste töökoormus suureneb, kuna elamisloa ja viisataotlejate hulk kasvab. PPA ja julgeolekuasutuste vaatest toob see kaasa menetluskoormuse suurenemise. 2024. aastal esitati PPA-le 12 912 elamisloa taotlust, neist 3405 töötamise eesmärgil ja 4092 pererände eesmärgil. Muudatusega võib elamisloa taotlejate arv kasvada umbes 4120 inimese võrra aastas (kuni 2600 välistöötajat ja hinnanguliselt 1520 pereliiget). Seega võib potentsiaalsete taotlejate hulk võrreldes eelmise aastaga suureneda muudatuste mõjul kuni 32%. Samuti võib sisserände suurenemisega kasvada viisataotlejate hulk. PPA-le esitati 2024. aastal 3958 viisataotlust, neist 1929 lühiajalise töötamise eesmärgil ja 626 sugulaste või sõprade külastamise eesmärgil. Viisanõudest vabastatud riikide66 kodanikud või juba kehtivat lühiajalist Schengeni viisat omavad välismaalased võivad Eestisse siseneda lühiajalise viibimisalusega, et Eestisse saabumise järel taotleda elamisluba tööjõupuudusega tegevusala erisuse alusel. Kuna elamisloa menetlus võib kesta kuni kolm kuud (2026. aasta jaanuaris jõustuvate muudatuste kohaselt) ja taotluse esitamine PPA teeninduses võib aega võtta, võib välistöötajal või tema pereliikmel olla vaja taotleda pikaajalist viisat, et nad saaksid riigis edasi viibida, kuni elamisloa taotluse kohta on otsus tehtud. Seejuures tuleb tagada ka elamisloa ja viisa saanud isikute järelkontroll. 2024. ja 2025. aastal anti enim tähtajalisi elamislube tööle asumiseks töötlevasse tööstusesse ning veondusse ja laondusesse (potentsiaalsed tööjõupuudusega tegevusalad) Ukraina (54%), Usbekistani (9%) ja India (6%) kodanikele. 2024. aastal VMS-i alusel tuvastatud rikkumistest, mis olid seotud välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise või Eestis ilma seadusliku aluseta viibiva välismaalase töötamisega (VMS § 303 ja §304 alusel), moodustasid süüteo toime pannud Ukraina kodanikud 29%, India kodanikud 12,8% ja Usbekistani kodanikud 7,4%. Võrreldes 2023. aastaga on Ukraina kodanike töötamisega seotud väärtegude arv kasvanud 35% ja India kodanike rikkumiste arv kasvanud 600% (Eestis töötamise tingimuste rikkumised). Samas on võrreldes 2023. aastaga vähenenud Usbekistani kodanike toimepandud rikkumiste arv 87%. Seega võiks eeldada, et erisusega kaasneb teatav rikkumiste arvu suurenemine ja sellest tulenevalt täiendav halduskoormus PPA-le. VMS-i nõuete rikkumisi on võimalik maandada ennetusmeetmete (infopäevad tööandjatele, välistöötajate nõustamine, kampaaniad kolmandates riikides jne) järjepideval rakendamisel. Väljasaatmise vaates ei too muudatused eelduslikult kaasa olulist negatiivset mõju. 2024. aastal tehti lahkumisettekirjutusi Usbekistani kodanikele (9%), Ukraina kodanikele (4%) ja India kodanikele (3%). Juhul kui sama tendents kodakondsuse vaates töörändes jätkub ja tööjõupuudusega tegevusaladele soovivad tööle asuda enamasti eespool loetletud kolmandate riikide kodanikud, võib eeldada, et vajaduse korral on erisuse alusel saabunud välismaalasi võimalik Eestist välja saata 66 Viisanõudest vabastatud riigid on loetletud nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määruses (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud. – EÜT L 81. 21.3.2001, lk 1. 40  kiiresti ja efektiivselt. Eestil on kahepoolne tagasivõtuleping Usbekistaniga ning isikute tagasisaatmine Ukrainasse toimub EL-i ja Ukraina tagasivõtulepingu raames. Hoolimata sellest, et Indiaga tagasivõtuleping puudub, on isikute tagasisaatmine Indiasse siiani toiminud, kuid koostöö sõltub täielikult India koostöövalmidusest. Seni võib kõnealuste riikide kodanike tagasisaatmise alast koostööd hinnata hästi toimivaks, seega ei kaasne märkimisväärset lisakulu ka isikute kinnipidamiskeskusesse paigutamise ega väljasaatmisega. 3) Töötukassa töökoormus töötukassa loa menetluse vaates mõnevõrra väheneb, samas kui töötute registreerimise ja tööturumeetmete pakkumise osas mõnevõrra suureneb. Kehtiva VMS-i kohaselt peab tööandja reeglina taotlema töötukassalt luba välismaalase tööle võtmiseks. Kavandatava muudatusega täiendavat koormust selliste lubade menetluseks töötukassale ei lisandu, kuna tööjõupuudusega tegevusalal töötamiseks kehtestatakse eelnõuga töötukassa loa nõudest erisus. Muudatused ei mõjuta töötukassa töökoormust majanduskasvu tingimustes, kui tööturul on suur tööjõupuudus ning maksimaalselt lubatud elamisloa taotluste arv välistööjõu palkamiseks täidetakse (suure taotluste arvu korral ei vähene üldkorras esitatavate taotluste ja seega ka töötukassa menetluste arv). Muudes majanduse tingimustes võib eeldada, et muudatused vähendavad töötukassa töökoormust, kuna osa praegu üldkorras esitatavatest elamisloa taotlustest liigitub tõenäoliselt tulevikus kehtestatavate erandite alla, mistõttu jääb üldkorras esitatavate taotluste arv väiksemaks ja seega väheneb ka töötukassa koormus. See tähendab, et tööjõupuudusega tegevusalade erandi alusel taotletavad load asendavad osaliselt praegu üldkorras esitatavaid taotlusi. Elamisloa taotlusel saavad tööandjad edaspidi märkida, kas taotlus liigitub erandi alla või mitte. Samuti rakendub erandi alusel esitatavatele taotlustele palgakriteerium (vähemalt 80% aasta keskmisest brutokuupalgast), mis on tööandjale soodsam kui üldkorras esitatavate taotluste palgakriteerium (100% aasta keskmisest brutokuupalgast). Eeldades, et tööandjad eelistavad võimalikult väikese halduskoormusega ja soodsama palgakriteeriumiga menetlust, võib arvata, et tööjõupuudusega tegevusaladel tegutsevad tööandjad esitavad taotluse esmalt erandi alusel. Alles siis, kui erandi alusel väljastatavate elamislubade lubatud määr on täitunud, võivad tööandjad valida taotluse esitamise üldkorras menetluse alusel. Ka riiklike ressursside kasutamise seisukohast on mõistlik, et taotlused, mis sobivad erandi alla ja nõuavad vähem menetluskoormust, menetletakse esmajärjekorras väikseimat võimalikku halduskoormust arvestavalt. 2024. aastal menetles töötukassa 1466 tööloa avaldust, millest 1222 kohta väljastati positiivne otsus. Väljastatud lubadel oli 2819 töökohta. Võttes aluseks andmepõhise kriteeriumi alusel tuvastatud tööjõupuudusega tegevusalad (vt tabel 5), saaks 2024. aastal menetletud taotlustest edaspidi erandi alusel käsitleda (ja mis seega ei vajaks töötukassa menetlust) 265 avaldust (18% kõigist avaldustest), sealhulgas teha 236 positiivset otsust (19% kõikidest positiivsetest otsustest). Nendes valdkondades väljastatud lubadel oli 766 töökohta (27% kõigist loa saanud töökohtadest). Teisalt võib töötukassa töökoormus mõnevõrra suureneda töötute registreerimise ja tööturumeetmete pakkumise vaates. Erandi rakendamisel lisanduks võrreldes kehtiva olukorraga aastas maksimaalselt ligi 1300‒2600 elamisluba töötamiseks. Sellele lisandub kaasnev pereränne. Kehtiv kord reeglina ei luba töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel tööta olla, kuid direktiivi 2024/1233 muudatustega tekib välistöötajal õigus ajutiselt tööta olla. Võttes aluseks nende välismaalaste arvu, kes omasid kehtivat tähtajalist elamisluba töötamiseks (1. jaanuari 2025. a seisuga 10 306 välismaalast) ja taotlesid töökohavahetuseks uut tähtajalist elamisluba töötamiseks, võib eelduslikult 41  lühiajaliselt tööta jäävaid välismaalasi aastas olla umbes 8% kõikidest töötamiseks antud tähtajalise elamisloa saajatest. Samas ei ole tööta jäävatel välismaalastel kohustust end töötuna arvele võtta, välismaalane võib uut tööd otsida ka iseseisvalt. Töötukassa hinnangul võib muudatuse järel lähtuvalt senisest praktikast end töötuna arvele võtta umbes 10% tähtajalise elamisloaga töökoha vahetajatest. Statistikaameti Eesti tööjõu-uuringu andmetel otsis 2024. aastal 16-aastastest kuni pensioniealistest töötutest kolmanda riigi kodanikest (v.a Venemaa kodanikud) töötukassa vahendusel tööd 68% (uuringus on eristatud ainult kodakondsust, mitte Eestis viibimise alust). Lähtudes senisest trendist, et töökohta vahetab aastas umbes 8% tähtajalise elamisloaga välismaalastest, teeks see aastas 104‒208 töötajat. Nendest tuleks muudatuse järel vahepealsel perioodil töötuna arvele 10‒68% ehk umbes 10‒141 inimest aastas (s.o kuni 12 inimest kuus), mis moodustab kõikidest töötuna registreeritud inimestest (2024. aastal keskmiselt 50 300 kuu lõpu seisuga) marginaalse osa, mistõttu ei ole uute töötute lisandumisega seotud koormus olulise mõjuga. 4) KuM-i haldusala (ennekõike Integratsiooni Sihtasutuse) töökoormus mõnevõrra kasvab. Sisserände hoogustumisega suureneb etniline ja kultuuriline mitmekesisus, mis võib rikastada ühiskonda, aga vajab ka kohanemise ja lõimumise toetamist. Seejuures on tähtsal kohal eesti keele õpe. RITA-RÄNNE projektis tuuakse esile, et ühiskonnas edukaks toimetulekuks on oluline, et kõik Eesti püsielanikud valdavad vabalt eesti keelt, ja seega tuleks arvestada keeleõppega kaasnevate kuludega. Muudatusega võib elamisloa saajate arv kasvada umbes 4120 inimese võrra aastas (kuni 2600 välistöötajat ja hinnanguliselt 1520 pereliiget). Nii välistöötajatele kui ka nende pereliikmetele tuleb tagada kohanemisprogrammis osalemise võimalus. Tuginedes viimaste aastate kohanemisprogrammi teenuste kasutuse andmetele, jõuab tavarändajatest67 eesti keele õppesse umbes 25–30% ja kohanemisprogrammi moodulitesse (sh baasmoodul ja teemamoodulid) umbes 45–50%. Ilma lisarahastuseta ei saa sellises suuruses täiendavale sihtrühmale kohanemisprogrammi teenust pakkuda. 5) Sotsiaalkindlustusameti töökoormus suureneb peaasjalikult peretoetuste, puuetega inimeste toetuste ning väiksemal määral ja pigem sisserändele järgnevatel aastatel ka vanemahüvitiste määramisel. Samas võttes arvesse, et inimeste vajadused võivad ajas muutuda, siis ei pruugi sisserändajate ja nende pereliikmete vajadused piirduda ainult mõne universaalse toetuse ja hüvitistega, vaid võivad laieneda ka teiste avalike teenuste tarbimisele. 6) Kohalike omavalitsuste töökoormus võib kasvada seoses sisserände suurenemisega ning teenuste (hoolekandeteenused, sh eluruumi tagamise teenus) ja toetuste pakkumisega. 2024. aastal välja antud tähtajalisest elamisloast anti 76% välismaalastele, kelle taotlusel märgitud kontaktaadress asus Harju maakonnas, 8% Tartu maakonnas ning 6% Ida-Viru maakonnas. Töötlevas tööstuses tegutsevate ettevõtete juurde tööle asumiseks antud elamislubadest oli 2024. aastal 69% taotlejate kontaktaadress Harju 67 Tavarändaja all mõistetakse käesolevas seletuskirjas vähem kui viis aastat Eestis seaduslikult elanud välismaalast, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisluba VMS-is sätestatud alusel ning EL kodanikku, kes on omandanud Eestis tähtajalise elamisõiguse ELKS-i alusel ning EL kodaniku perekonnaliiget, kellele on antud Eestis tähtajaline elamisõigus ELKS-is sätestatud alusel. 42  maakonnas, 11% Ida-Viru maakonnas, 8% Tartu maakonnas ning 4% Pärnu maakonnas. Veonduses ja laonduses tegutsevate ettevõtete juurde tööle asumiseks antud elamislubadest 2024. aastal oli 56% taotlejate kontaktaadress Harju maakonnas, 16% Tartu maakonnas, 15% Pärnu maakonnas ja 5% Ida-Viru maakonnas. Võttes arvesse, et potentsiaalsed tööjõupuudusega tegevusalad (vt tabel 5) on valdavalt töötleva tööstuse ning laonduse ja veonduse valdkonnas, võib eeldatavalt enim suureneda Harju maakonna omavalitsuste töökoormus, samuti kasvab töökoormus Tartu, Ida-Viru ja Pärnu maakonna omavalitsustes. 7) HARNO töökoormus võib kasvada seoses eesti keele tasemeeksamite läbiviimisega. Ehkki paljud erisuse alusel saabuvad töötajad ja nende pereliikmed ei asu ilmselt tööle ametikohtadel, kus on eesti keele oskuse nõue, võivad nad siiski nii sel kui ka muul põhjusel (nt üldine huvi, vajadus sooritada A2-taseme eksam vm) suunduda eesti keele tasemeeksamile. Samas ei ole põhjust arvate, et tasemeeksamite sooritajate arv hüppeliselt tõuseks, seega mõju ulatus on väike. Mõju avaldumise sagedus on väike. Eelnõuga ei muudeta riigiasutuste põhiülesandeid ja võimalikud töökorraldusmuudatused on ühekordsed. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Riski, et muudatustest ei olda teadlikud ja neid ei rakendata eesmärgipäraselt, aitavad maandada tõhus ja pidev teavitus ning koolitus. Muudatuste rakendamiseks tuleb teha teavitustegevusi ning täiendada infomaterjale ja veebikeskkondade infot. Vaja on täiendada menetlusjuhendeid ning koolitada ametnikke, kes viivad läbi elamisloa taotluste eel- ja järelkontrolli menetlusi. Täiendavad viisa- ja elamisloa taotlused avaldavad survet välisesinduste, PPA ja julgeolekuasutuste töökoormusele, mistõttu võivad pikeneda menetlustähtajad ning seetõttu kasvada rahulolematute taotlejate ja Eesti tööandjate kaebuste arv. Samuti võib PPA-le kaasneda täiendav halduskoormus ja ressursikulu juhul, kui tööjõupuudusega tegevusaladele soovivad tööle asuda välismaalased kolmandatest riikidest, kellega tagasivõtualane koostöö puudub või on raskendatud. Töötukassa kaudu tööd otsivate töötute arv võib olla prognoositust suurem, kui ka pererände alusel Eestisse tulnud inimesed pöörduvad töö leidmiseks töötukassa poole. Prognoosis ei ole pererände alusel lisanduvate tööotsijate arvu arvestatud, kuna osa pererändega lisanduvast sihtrühmast on alaealised ning puudub ülevaade, kui paljud täiskasvanutest asuksid tööle ja kui paljud neist vajaksid selleks töötukassa tuge. Kuivõrd sihtrühma töötuna arvele võtmine ei ole seni olnud lubatud (v.a koondamise korral), võib sihtrühma käitumuslike muutuste tõttu töötuna arvele tulevate inimeste arv olla praktikas minimaalselt prognoositud määrast suurem. Siiski ei ole ka kõrgema töötukassasse pöördumise määra korral lisanduvate töötute arv ja sellest tulenevalt töötukassa koormus suur, arvestades kõigi töötute hulka. Järeldus mõju olulisuse kohta. Muudatusega kaasneb sihtrühmale negatiivne mõju, kuna riigiasutuste töökoormus suureneb. Võttes arvesse mõjutatud teenistujate arvu ja asjaolu, et riigiasutuste põhiülesanded ei muutu, ei avalda muudatused siiski olulist mõju. 43 6.2. Mõju isikuandmete töötlemisele Eelnõuga ei muutu elamisloa taotlemisel nõutavate andmete töötlemise laad, ulatus, kontekst ega eesmärk. Isikuandmeid töödeldakse jätkuvalt õigusaktis sätestatud alusel. Eelnõuga muutub tööandjalt kogutavate andmete koosseis. Sihtrühm: 1) kolmanda riigi kodanik, kes taotleb ja kellele antakse Eestisse elama ja tööle asumiseks tähtajaline elamisluba töötamiseks tööjõupuudusega tegevusala erisuse alusel; 2) kolmanda riigi kodanik, kes saabub Eestisse elama ja tööle tööjõupuudusega tegevusala erisuse alusel antud tähtajalise elamisloaga; 3) PPA ametnikud, kes viivad läbi elamisloa taotluse eel- ja järelkontrolli, s.o umbes 250 ametnikku; 4) julgeolekuasutuse ametnikud, kes viivad elamisloa menetluses läbi julgeolekukontrolle; 5) konsulaarametnikud, kes võtavad vastu tähtajalise elamisloa taotlusi, s.o umbes 40 konsulaarametnikku. Mõju ulatus on väike, kuna isikuandmeid töödeldakse jätkuvalt õigusaktis sätestatud alusel, st isikuandmete töötlemine peab olema vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punkt e tähenduses. Samuti ei muutu andmete töötlemise laad, ulatus, kontekst ega eesmärk isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 35 lõike 1 tähenduses. Isikuandmeid töödeldakse nii praegu kui ka kavandatavate muudatuste jõustumise järel ainult välismaalase taotluse alusel, seega on andmetöötlus inimesele teada ja ta esitab ise haldusorganile selleks vajalikud andmed. Isikuandmete töötlus jätkub samas andmekogus, kus töödeldakse elamisloa taotlemisega seotud andmeid. Andmekogu on reguleeritud VMS-i §-s 228 ja andmekogu sisu on täpsustatud selle põhimääruses. Riikliku andmekoguna kehtivad selle kohta kõik avaliku teabe seaduse peatükis 51 sätestatud nõuded ja kohustused. Eelnõuga muutub vähesel määral tööandjalt kogutavate andmete koosseis, kuna muudatuste tulemusena kaotatakse tähtajalise elamisloa lühiajaliseks töötamiseks erisus ja luuakse tööjõupuudusega tegevusaladel tööle asumiseks elamisloa andmise võimalus. Tööandjalt kogutavate andmete koosseis väheneb, kuna tööandja kutselt, mille tööandja esitab tähtajalise elamisloa taotluse juurde, kaotatakse lühiajaliseks töötamiseks elamisloa taotlemise alus. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna muudatused ei puuduta kõiki välismaalasi, vaid üksnes neid, kes saabuvad Eestisse elama sisserände piirarvu väliselt tööjõupuudusega tegevusala erisuse alusel antud tähtajalise elamisloaga. Riigiasutuste põhiülesandeid ei muudeta ja võimalikud töökorraldusmuudatused on ühekordsed. Samuti peavad välismaalased, kes soovivad asuda Eestisse tööle nimetatud elamisloa alusel, viima end muudatustega kurssi ühel korral, kui nad asuvad vastavat elamisluba taotlema. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Võimalikke riske, mis võivad kaasneda teadmatusest, aitavad maandada tõhus ja pidev infovahetus ning teavitustegevus. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatused ei avalda sihtrühmale olulist mõju. 6.3. Koondmõju tööandjate ja välismaalaste halduskoormusele Muudatused ei avalda olulist mõju tööandjate ja välismaalaste halduskoormusele: Eesti ettevõtete halduskoormus väheneb veidi, kuna tööjõupuudusega tegevusaladel tegutsevad ettevõtted ei pea välistööjõu kaasamiseks edaspidi enam töötukassa luba taotlema. Muu osas 44 tööandjate jaoks elamisloa taotluse protsess ei muutu ja nad peavad jätkuvalt esitama elamisloa taotluse juurde tööandja kutse. Välismaalaste jaoks halduskoormus ei muutu. Nii kehtiva korra kohaselt kui ka muudatuste järel peavad välismaalased esitama Eestisse elama ja tööle asumiseks elamisloa taotluse. Muudatustega kaasneb vähene kohanemisvajadus. Siiski ei too see kaasa olulist muutust võrreldes senisega, sest üldine töötamise regulatsioon ei muutu. 6.4. Mõju muudele valdkondadele Muudatuste rakendamisega ei kaasne mõju välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale ega regionaalarengule. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud 7.1. Muudatuste rakendamisega seotud tegevused ja eeldatavad kaasnevad kulud valitsemisalade lõikes Muudatuste rakendamine toob kaasa: 1) koolitus- ja teavitustegevuste kulud; 2) infosüsteemide arendamise ja haldamise kulud ning 3) täiendavate töökohtade loomisega kaasnevad kulud.  SiM-i valitsemisalale kaasnevad kulud Muudatuste rakendamiseks on vaja koolitada elamisloa taotluse menetlejaid, samuti järelevalveametnikke. Vaja on täiendada menetlusjuhiseid, infomaterjale ja veebikeskkondades olevat teavet. Nende tegevuste kulud kaetakse asutuste olemasoleva eelarve piires. Samuti eeldab muudatuste rakendamine infotehnoloogilisi arendustöid. Vaja on arendada elamislubade ja töölubade registrit (edaspidi ETR), mida PPA-l on kavas teha rändmenetluse infosüsteemi (edaspidi RIS) projekti raames. RIS-i arendustööde tellija on PPA, arendustööd tehakse etapikaupa ning neid on plaanitud rahastada samuti etapikaupa riigieelarvest ja Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondi meetme „Digiriik“ tegevustest (edaspidi struktuurifond). Valminud on RIS-i I etapi ja II etapi I osa tööd, mille käigus loodi uus PPA lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluste iseteeninduskeskkond ning menetluskeskkond. Praegu on töös:  RIS-i II etapi II osa, mille tulemusena valmivad lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmevahetuslahendused Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) ja Tööinspektsiooni (edaspidi TI) andmekogudega ning ühe akna lahendus lähetatud töötajate andmete edastamiseks TI-le kui ka MTA-le vajalike andmete edastus töötamise registreerimiseks MTA töötamise registris;  RIS-i III etapi I osa, mille tulemusena valmib ETR-i iseteeninduskeskkond ja elamisloa taotluse menetleja töölaud. RIS-i III etapi II osa ja RIS-i IV etapi arendustööd viiakse ellu aastatel 2026–2029. Nende tulemusena valmib ajakohastatud ETR-i menetluskeskkond ning ETR-i andmevahetuslahendused MTA, TI, töötukassa ja HTM-i andmekogudega ning IKT-lahendus tõhusaks konsultatsioonimenetluse läbiviimiseks. Tulevikuarendustööde täpne maksumus selgub arendusetapi elluviimise eel. Praegu on SiM-i valitsemisala tulevikuarendustööde maksumuseks prognoositud umbes 3,65 miljonit eurot. Arendustööde teostamine sõltub 45 SiM-i valitsemisala rahaliste vahendite ja struktuurivahendite olemasolust. SiM-i valitsemisala teenuste osutamine ei ole selle pärast takistatud, kuid arendustööde mitteteostamine toob kaasa ulatusliku süsteemiväliste käsitöölahenduste vajaduse. Eelnõus kavandatud muudatuste rakendamiseks vajalike infotehnoloogiliste arendustööde teostamine eeldab täiendavate rahaliste vahendite eraldamist. Suurema sisserändega kaasneb täiendav arv viisa- ja elamisloa taotlusi, mida SiM-i valitsemisala asutustel tuleb läbi vaadata. Seega on vaja lisaressurssi taotluste menetlemiseks. SiM-i valitsemisala asutustel kaasneb muudatustega iga-aastane täiendav personali- ja majandamiskulude vajadus kuni 1,13 miljonit eurot. Arvestades, et 2025. aastal lõppeb PPA-l ära rahastus, mis oli talle aastatel 2023‒2025 eraldatud rändemenetlusvõimekuse suurendamiseks, on SiM-i valitsemisala iga-aastane täiendav personali- ja majandamiskulu vajadus 500 000 eurot aastas. Kokku on muudatuste rakendamisega kaasnevad prognoositavad iga-aastased kogukulud SiM valitsemisalale 1,63 miljonit eurot ning ühekordsed investeerimiskulud 3,66 miljonit eurot (tabel 17). Eelnõu muudatustega kaasnevate kulude katmiseks esitab SiM lisataotluse riigi eelarvestrateegia protsessis. Kui lisarahastust ei anta, kaetakse tekkivad võimalikud kulud valitsemisala enda eelarvest.  KuM-i valitsemisalale kaasnevad kulud Muudatuste rakendamine ei nõua kohanemisprogrammi vaatest infotehnoloogilisi arendustöid. Küll võib teenuste mahu suurenemine tingida infosüsteemide ülalpidamiskulude kasvu, mida tuleb rahastada riigieelarvelistest vahenditest. Teenuse mahu kasv (suurem hulk sihtrühma liikmeid ja kohanemisprogrammi osalejaid) suurendab infosüsteemi kasutuskoormust, andmetöötluse mahtu ning kasutajatoe ja haldustegevuste vajadust. Selle tulemusena võivad kasvada serveriressursside, tarkvaralitsentside ja hooldusteenuste kulud. Hinnanguline lisakulu ülalpidamiskuludele on ligikaudu 20 000– 30 000 eurot aastas, sõltuvalt IT süsteemi tegelikust kasutusmahust. Lisaks kaasneb suurema sisserändega täiendav vajadus kohanemisprogrammi ja keeleõppe pakkumiseks. Tuginedes viimaste aastate kohanemisprogrammi teenuste kasutuse andmetele, jõuab tavarändajatest eesti keele õppesse umbes 25–30% ning kohanemisprogrammi moodulitesse (sh baasmoodul ja teemamoodulid) umbes 45–50%. Kohanemisprogrammi teenuseid rahastatakse praegu peamiselt Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Välisvahendite kasutamisel on arvestatud olemasolevate rändevoogudega, mille kohaselt ei saa oluliselt suurendada teenuste sihtrühma ilma lisarahastuseta. Arvestades viimaste aastate kohenemisprogrammi moodulites ja keeleõppes osalejate arvu, teemamooduli eeldatavat maksumust (80 eurot inimese kohta), digimooduli eeldatavat maksumust (120 eurot inimese kohta) ja A2-tasemel keeleõppe eeldatavat maksumust (1500 eurot inimese kohta), on täiendavale sihtrühmale teenuse pakkumiseks vaja täiendavaid riigieelarvelisi vahendeid majanduskasvu tingimustes kuni 1,56 miljonit eurot ja muudes majanduse tingimustes kuni 777 621 eurot. 46 Tabel 11. Kohanemisprogrammi teemamooduli, digimooduli ja keeleõppe eeldatav maksumus eurodes aastas Teemamoodulite Digimooduli Keeleõppe Täiskasvanud eeldatav eeldatav eeldatav Töörändajate abikaasade maksumus maksumus maksumus arv arv68 eurodes eurodes eurodes Kokku I stsenaarium ‒ muud majanduse tingimused 1300 351 59 436 99 060 619 125 777 621 II stsenaarium – majanduskasvu tingimused 2600 702 118 872 198 120 1 238 250 1 555 242 Allikas: KuM Kokku on muudatuste rakendamisega kaasnevad prognoositavad iga-aastased kogukulud KuM valitsemisalale 0,8 miljonit kuni 1,59 miljonit eurot (tabel 17). Vajaduse korral esitab KuM lisataotluse riigi eelarvestrateegia protsessis. Kui lisarahastust ei anta, kaetakse tekkivad võimalikud kulud valitsemisala enda eelarvest.  SoM-i valitsemisalale kaasnevad kulud Muudatuste tulemusena võib tekkida vajadus maksta pereliikmetele sotsiaaltoetusi. Samas on RITA-RÄNNE projekti uuringu kohaselt lastega pered riigile lühiajalises plaanis küll kulukad, kuid kulude ja tulude vahe muutub ajas kiiresti juhul, kui sisserännanute laps jääb Eestisse pikaajaliselt elama. Põhjus seisneb selles, et lapsena riiki tulnud inimesed õpivad suurema tõenäosusega selgeks eesti keele. Lisaks omandab laps vähemalt osa oma haridusest Eestis ja tema sotsiaalvõrgustik on täiskasvanud sisserännanutega võrreldes laiem, mis tuleb kasuks ka töökoha otsimisel. Eeldades, et muudatuste jõustudes kasvab sisserändavate laste arv umbes 400–800 võrra, suureneb näiteks lapsetoetuste eelarve maht aastas (ilma kolmanda ja järgmiste laste või suurperede toetuseta) vähemalt 384 000 euro võrra. Viimaste aastate rändestatistika põhjal võib Eestisse saabuda umbes 550 sünnitusealist inimest (tööränne koos pererändega). Sõltumata staatusest (töötav/mittetöötav) kaasneb iga sündiva lapsega riigieelarvele vanemahüvitise lisakulu vähemalt 9840 eurot aastas, millele lisandub arvestuslik sotsiaalmaks. Vanemahüvitisele lisaks on iga lapse eest ette nähtud ühekordne sünnitoetus vähemalt 320 eurot ja igakuine lapsetoetus vähemalt 80 eurot (aastas 960 eurot). Kokku kaasneb iga sündiva lapsega riigieelarvele lisakulu vähemalt 11 120 eurot aastas. Täiendavalt tekivad kulud 100 eurot kolmandale ja järgmisele lapsele (kuus), üksikvanema toetust 80 eurot (kuus) ning võimalik, et ka 1000 eurot kuni lapse 18-kuuseks saamiseni kolmikute või enamaarvuliste mitmikute korral (kuus) ning lasterikka pere toetust, mis jääb vahemikku 450‒650 eurot. Kuna pereliikmete seas võivad olla täiskasvanud vähenenud töövõime ja puuetega inimesed, võib muudatuste jõustumisega kaasneda täiendav kulu puuetega inimeste sotsiaaltoetuste ja abivahenditeenuse tõttu. Hinnanguliselt või iga 21 välistöötaja kohta Eesti saabuda üks puudega inimene, seega kuni 1300 välistöötaja sisserände korral võib Eestisse saabuda kuni 61 puudega inimest ning kuni 2600 välistöötaja korral kuni 123 puudega inimest. Keskmine puudetoetuse kulu ühe puudega inimese kohta aastas on 448 eurot, seega oleks eelnõu muudatuse lisakulu puuetega inimeste sotsiaaltoetuste osas 27 328–55 104 eurot aastas. Samuti võib pereliikmete hulgas olla abivahenditeenuse kasutajaid. Abivahenditeenuse 68 PPA varasema statistika kohaselt oli 27% välistöötajatest abielus. 47 keskmine kulu 2025. aasta prognoosi järgi on 343 eurot inimese kohta, kasvades 2026. aastaks 353 euroni ja 2027. aastaks 364 euroni. Kui lähtuda eeldusest, et välistöötajatega koos võib Eesti saabuda hinnanguliselt 760–1520 pereliiget, kelle seas on erivajadustega lapsi ja terviseprobleemidega täiskasvanuid samas määras kui rahvastikus keskmiselt ehk abivahenditeenuse kasutajate osakaal on 5–6% (vastavalt rahvastiku ja teenusekasutuse prognoosile), on eeldatav lisakulu aastas ligikaudu 13 000–32 000 eurot. Seejuures on tegemist konservatiivse hinnanguga, mis eeldab rände ühtlast mahtu ja ei arvesta erivajadustega laste või terviseriskidega sisserändajate võimalikku suuremat teenusekasutust. Muudatuste jõustumisega kaasneb ka täiendav kulu Tervisekassa eelarvele. Ühe tööealise isiku aastane kogukulu (tervishoiuteenused, ravimisoodustused, ajutise töövõimetuse hüvitised) Tervisekassale on 1274 eurot. 1300 välistöötaja puhul on kaasnev mõju Tervisekassa eelarvele seega 1 656 200 eurot aastas ning 2600 välistöötaja puhul 3 312 400 eurot aastas. Kui arvestada nii puudega inimeste (60–120) kui sisserändavate laste (400–800) arvu suurenemise prognoose, siis nende ravikuludega kaasnev mõju Tervisekassa eelarvele võib ulatuda aastas 1 100 000 – 2 200 000 euroni. Seejuures on arvesse võetud nii tarbijahinnaindeksi mõju teenuste hindade kasvule kui ka tervishoiutöötajate töötasu muutust teenuste hindades. Kaasnev kogukulu Tervisekassa eelarvele võib hinnanguliselt seega olla 2,76–5,51 miljonit eurot aastas. Samas kaasneb muudatusega positiivne mõju sotsiaalmaksu laekumisele, mis suurendab Tervisekassa tulubaasi. 1300‒2600 välistöötaja lisandumisel on prognoositav sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa suurenemine perioodil 2026‒2029 keskmiselt 1,18–2,35 miljonit eurot aastas. Tabel 12. Prognoositav sotsiaalmaks ning mõju Tervisekassa tulubaasile 2025 2026 2027 2028 2029 I stsenaarium - muud tingimused Sotsiaalmaks 1300 välistöötaja 8 156 491 8 618 138 9 066 281 9 492 397 9 919 554 lisandumisel, eurodes Mõju Tervisekassa tulubaasile (13% ravikindlustuse osa), eurodes 1 060 344 1 120 358 1 178 617 1 234 012 1 289 542 II stsenaarium – majanduskasvu tingimused Sotsiaalmaks 2 600 välistöötaja 16 312 982 17 236 276 18 132 563 18 984 793 19 839 109 lisandumisel, eurodes Mõju Tervisekassa tulubaasile (13% ravikindlustuse osa), eurodes 2 120 688 2 240 716 2 357 233 2 468 023 2 579 084 Allikas: RaM, SoM Kokku on muudatuste rakendamisega kaasnevad prognoositavad iga-aastased kogukulud SoM valitsemisalale 3,2 miljonit kuni 7,74 miljonit eurot (tabel 17). Vajaduse korral esitab SoM täiendavate kulude katmiseks lisataotluse riigi eelarvestrateegia protsessis. Kui lisarahastust ei anta, katavad lisakulud Tervisekassa oma teenuste ja SoM valitsemisala asutused arvestuslike vahendite osas eelarvest (nt perehüvitised ja puuetega inimeste toetused). SoM valitsemisala asutuste teenuseid, mida ei rahastata arvestuslikest vahenditest, teostatakse vastavalt eelarve mahtudele, selle ületamisel teostatakse teenust järgneval või järgnevatel aastatel. 48   HTM-i valitsemisalale kaasnevad kulud Muudatuste rakendamine toob kaasa hariduskulud, kuna välistöötajate lastele tuleb tagada lasteaia- ja koolikohad, toetada nende (ja vajaduse korral kogu pere) keeleõpet ning tegeleda laste õppesse integreerimisega. Hariduskulu lisandumist mõjutab asjaolu, kuhu piirkonda välistöötaja koos pereliikmetega elama asub. Hõredama asustusega piirkondades on koolikoha maksumus kõrgem kui suuremates linnades. Tõmbekeskuste ümber rõngasvaldades on suur koormus lasteaia- ja koolikohtade lisavajaduse näol. KOV-ide erinevus Tallinnast Tartuni ja Kihnust Ruhnuni ning kahaneva rahvastikuga valdadest nn kuldse ringi kasvava õpilaste arvuga omavalitsusteni kajastub hariduskulude tasemes ja struktuuris. Hariduskulud jagunevad KOV-i eelarve ja riigi haridustoetuse vahel. Vastavalt 2022. aasta andmete pealt tehtud hariduskulude analüüsile69 algavad jooksvad hariduskulud õpilase kohta tasemelt 3500 eurot aastas suuremates linnades ning ulatuvad 6000−8000 euroni hõredama asustusega valdades. Keskmine kulu üldhariduskooli õpilase kohta on 4200‒4400 eurot aastas. Hariduslike erivajadustega õppijate kulu õpilase kohta koos tugiteenustega ulatub 20 000 euroni aastas. Eestis on alushariduse kulud lapse kohta suuremad kui üld- ja kutsehariduse kulud õpilase kohta. Keskmiselt on jooksevkulud lapse kohta aastas ligikaudu 6000‒7000 eurot. Alushariduses osalemine on Eestis vabatahtlik, kuid välisriigist saabuva pere laste jaoks on haridussüsteemi integreerimisel oluline alushariduses osalemine. Alushariduse kulud on 99,8% ulatuses KOV-ide kanda. KOV-il on õigus kehtestada ka lastevanemate omaosaluse määr alushariduse kulude osaliseks katmiseks. Eestis moodustab lastevanemate makstav osa (kohatasu) ligikaudu 10% alushariduse kuludest. Riigi toetusfond KOV-idele eraldatakse alushariduse jaoks KOV-i laste arvu põhjal ja juhul, kui KOV maksab alushariduse õpetajale keskmist palka vähemalt 90%, magistrikraadiga õpetajale vähemalt 100% üldhariduse õpetaja töötasu alammäärast. Riigi toetusfond sisaldab alushariduse õpetajate palgatoetust (2019.− 2023. aastal eraldati 15 mln eurot, 2024. a 16 mln eurot). KOV- id tasuvad teiste omavalitsuste lasteasutuses käivate laste eest arvestuslikku kohatasu lapse kohta, mille kogumaht 2022. a oli 14 mln eurot. Kohatasu arveldamise lepivad KOV-id omavahel kokku. KOV-ide alushariduskuludest moodustavad seejuures jooksevkulud 85,8% ja investeeringud koos käibemaksuga 14,2%. Jooksevkuludest moodustavad tööjõukulud 73,8% (ca 5% vähem kui üldhariduses), majandamiskulud 21,3% (enam kui üldhariduses) ja muud kulud 5%. Õpetajate palgad moodustavad vaid 40,9% jooksev- ja 35,1% kogukuludest. Kui eeldada, et 1300 välistöötajaga saabub Eestisse kuni 409 last70 ja 2600 välistöötajaga kuni 818 last ning nendest ⅓ osaleb alushariduses ja ⅔ üldhariduses ning ükski lastest ei vaja tugiteenuseid (võttes aluseks, et keskmine kulu üldhariduskooli õpilase kohta on 4200‒4400 eurot ja alushariduses on jooksevkulu lapse kohta aastas 6000‒7000 eurot), oleksid muudatuste rakendamisega kaasnevad kulud välistöötajate laste hariduses osalemisel 1 684 800‒4 306 400 eurot aastas. 69 Haridus- ja Teadusministeerium 2024. Eesti hariduskulud 2022, lk 30. 70 PPA varasema statistika kohaselt olid 21%-l välistöötajatest alaealised lapsed ja ühel välistöötajal oli keskmiselt 1,5 last. 49 Tabel 13. Välistöötajate laste hariduses osalemise eeldatav maksumus eurodes aastas Alushariduses Üldhariduses Alushariduses Üldhariduses Välistöötajate osalemise osalemise Kokku osalevate osalevate arv kogumaksumus, kogumaksumus, eurodes laste arv laste arv eurodes eurodes I stsenaarium - muud tingimused 702 000 – 982 800 ‒ 1 684 800 1300 117 234 ‒ 819 000 1 029 600 1 848 600 II stsenaarium – majanduskasvu tingimused 1 632 000 – 3 925 200 2 293 200 2600 272 546 ‒ 1 904 000 ‒2 402 400 4 306 400 Allikas: HTM Samuti kaasnevad kulud seoses keeleõppega. Keeleõppe kulu inimese kohta on praegu 1000 eurot. Laste keeleõppe vajadus arvestatakse üldtoe alla üld- või alushariduses ning see jääb KOV-i kanda. Seega oleksid muudatuste rakendamisega kaasnevad kulud välistöötajate laste keeleõppega seonduvalt 409 000‒818 000 eurot aastas. Seejuures peab arvestama, et toetamaks sisserändajate lõimumist, on vaja vajaduse korral toetada ka täiskasvanud pereliikmete keeleõpet. Tabel 14. Välistöötajate laste keeleõppe kulud eurodes Keeleõppe kulu Välistöötajate Keeleõppe kogukulu laste Laste arv inimese kohta, arv kohta, eurodes eurodes I stsenaarium ‒ muud majanduse tingimused 1300 409 1000 409 000 II stsenaarium – majanduskasvu tingimused 2600 818 1000 818 000 Allikas: HTM Kulud kaasnevad ka keeleeksami korraldusega. Ehkki paljud erisuse alusel saabuvad töötajad ja nende pereliikmed ei asu ilmselt tööle ametikohtadel, kus on eesti keele oskuse nõue, võivad nad siiski nii sel kui ka muul põhjusel (nt üldine huvi, vajadus sooritada A2-taseme eksam vm) suunduda eesti keele tasemeeksamile. Samuti peab arvestama, et töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamisel on välismaalasel kohustus tõenda A2 tasemel eesti keele oskust. See võib tõsta ressursivajadust tasemeeksamite korralduses. Nelja taseme eksameil osales 2024. aastal kokku 10 500 eksaminandi, 2025. aastal on tõus orienteeruvalt 10%. Selle tõusu mõju eksamite korraldamise kulule on hinnanguliselt 85 000 eurot. Ühe inimese osalemine tasemeeksamil maksab riigile orienteeruvalt 100 eurot. Eeldades, et umbes 66% välistöötajatest jäävad Eestisse pikaajaliselt ja peavad seega elamisloa pikendamiseks tegema keeleeksami, oleksid muudatusega kaasnevad kulud tasemeeksami korraldusele 85 800‒171 600 eurot aastas. 50 Tabel 15. Keeleeksami korraldamisega seonduvad kulud Keeleeksamile Keeleõppe kulu Välistöötajate Keeleõppe kogukulu laste suunduvate inimese kohta, arv kohta, eurodes välistöötajate arv eurodes I stsenaarium ‒ muud majanduse tingimused 1300 858 100 85 800 II stsenaarium – majanduskasvu tingimused 2600 1716 100 171 600 Allikas: HTM Kuna välistöötajate lapsed ei oska Eestisse saabudes reeglina eesti keelt, tuleb tegeleda ka nende õppesse integreerimisega. Näiteks Ukraina sõjapõgenike haridusse integreerimisel andis Vabariigi Valitsus erakorralise eelarveotsusega toetust iga lasteaias või -hoius oleva lapse kohta 465 eurot ja üldhariduskoolis õppiva õpilase kohta 506 eurot kuus. Raha kanti kooli- või lasteaiapidajale. Analoogne toetusmehhanism (summad on praeguseks kindlasti suuremad) on vajalik suurema tööjõu sisserände korral, et toetada individuaalõpet, tugitegevusi ja õpetajate koolitusi. Juhul, kui riik otsustab sellist toetust eraldada, ulatuvad integreerimise toetamise kulud 172 809–402 752 euroni aastas. Riigieelarves sarnase meetme jaoks vahendeid praegu ei ole. Tabel 16. Välistöötajate laste haridusse integreerimise kulud Alushariduses Üldhariduses Integrat- osalevate laste osalevate laste siooni- Alushariduses integratsiooni Üldhariduses integratsiooni toetus Töörändajate osalevate laste kogutoetus osalevate laste kogutoetus kokku arv arv eurodes arv eurodes eurodes I stsenaarium ‒ muud majanduse tingimused 1300 117 54 405 234 118 404 172 809 II stsenaarium – majanduskasvu tingimused 2600 272 126 480 546 276 276 402 756 Allikas: HTM Kokku on rakendamisega kaasnevad prognoositavad iga-aastased kogukulud HTM valitsemisalale 2,52 miljonit kuni 5,7 miljonit eurot (vt tabel 17). Vajaduse korral esitab HTM kulude katmiseks lisataotluse riigi eelarvestrateegia protsessis. Kui lisarahastust ei anta, kaetakse tekkivad võimalikud kulud valitsemisala enda eelarvest.  VÄM-i valitsemisalale kaasnevad kulud Muudatuste rakendamiseks on vaja koolitada konsulaarametnikke ja uuendada menetlusjuhiseid. Samuti tuleb täiendada infomaterjale ja veebikeskkondades olevat teavet. Koolituste läbiviimisega kaasnevad lisakulud suurusjärgus 10 000 eurot. Suurema sisserändega kaasneb täiendav arv viisataotlusi, mida välisesindustel tuleb vastu võtta ja läbi vaadata ning täiendav arv elamisloa taotlusi, mida välisesindustel tuleb vastu võtta ja edastada menetlemiseks PPA-le. Seega on VÄM-ile vaja lisaressurssi viisa ja elamisloa taotluste menetlemiseks. VÄM-i hinnangul kaasneb muudatustega iga-aastane täiendav personali- ja majandamiskulude vajadus 2600 välistöötaja ning nende pereliikmete puhul kuni 392 000 eurot aastas. 51 Kokku on muudatuste rakendamisega kaasnevad prognoositavad iga-aastased kogukulud VÄM valitsemisalale 0,39 miljonit eurot ning ühekordsed investeerimiskulud 0,01 miljonit eurot (vt tabel 17). Vajaduse korral esitab VÄM lisataotluse riigi eelarvestrateegia protsessis. Kui lisarahastust ei anta, kaetakse tekkivad võimalikud kulud valitsemisala enda eelarvest. 7.2. Muudatustega kaasnevad eeldatavad koondkulud Iga-aastased kulud kõikide valitsemisalade lõikes Tabel 17. Muudatuste rakendamisega kaasnevad prognoositavad iga-aastased kogukulud valitsemisalade lõikes Valitsemisala I stsenaarium – II stsenaarium – muud tingimused, majanduskasvu kogukulu miljonites tingimused, kogukulu eurodes71 miljonites eurodes SiM-i valitsemisala 1,63 1,63 KuM-i valitsemisala 0,8 1,59 SoM-i valitsemisala 3,2 7,74 HTM-i valitsemisala 2,52 5,7 VÄM-i valitsemisala 0,39 0,39 Kokku 8,54 17,05 Allikas: SiM, KuM, SoM, HTM, VäM Investeeringute kulud kõikide valitsemisalade lõikes Tabel 18. Muudatuste rakendamisega kaasnevad prognoositavad ühekordsed kulud72 kokku valitsemisalade lõikes Valitsemisala I stsenaarium – II stsenaarium – muud tingimused, majanduskasvu tingimused, kogukulu miljonites kogukulu miljonites eurodes eurodes SiM-i valitsemisala 3,65 3,65 VäM-i valitsemisala 0,01 0,01 Kokku 3,66 3,66 Allikas: SiM, KuM, SoM, HTM, VäM Muudatustega kaasnevate eeldatavate kulude arvutus põhineb prognoosil, mis arvestab aastas kuni 1300 või 2600 välistöötaja ja nende pereliikmete Eestisse saabumisega. Kulude arvestuses ei ole aga võetud arvesse, et teatud kulud on osaliselt kumulatiivsed ning ajas summeeruvad. Näiteks, kui 2027. aastal saabub Eestisse 1300 välistöötajat koos 760 pereliikmega, kaasnevad lastega seotud hariduskulud ning lastetoetused ka 2028. aastal, 2029. aastal ja järgnevatel aastatel. Seevastu viisade ja elamislubade taotluste menetluse, kohanemisprogrammis ja keeleõppes osalemise ning laste haridusse integreerimise kulud on ühekordsed. 71 SiM-i ja VäM-i kulud ei erine stsenaariumite lõikes, kuna valmidus tuleb tagada maksimaalse hulga viisa- ja elamisloa taotluste menetlemiseks. 72 Ühekordsete kuludena on käsitletud investeeringute kulusid ja koolituskulusid. PPA vaates on vaja arendada ETR-it, mida PPA-l on kavas teha RIS projekti raames. Eraldi mahuhinnangut antud eelnõu muudatuste rakendamiseks vajalike arendustööde teostamiseks ei ole koostatud. 52 7.3. Muudatustega kaasnevad eeldatavad tulud Üldiselt hinnatakse rände mõju riikide rahandusele pigem positiivseks. Näiteks OECD riikides on sisserändajate netomaksud (mõõdetuna migrantidelt kogutud maksutulus ja sotsiaalkindlustusmaksetes, millest on maha arvatud nende saadavad sotsiaaltoetused) sageli isegi suuremad kui kodanike omad73. Sarnasele järeldusele jõudsid ka RITA-RÄNNE projekti eestvedajad. Selles projektis analüüsiti sisserändajate kaudu saadavat tulu ja tekkivat kulu Eesti ühiskonnale ning leiti, et kuigi riiki tulnud inimestega seotud tulud ja kulud olenevad peale rändepõhjuse ka nende haridusest, soost, vanusest ja riigis veedetavast ajast, toob tööränne üldiselt Eesti riigieelarvesse rohkem tulu kui kulu. Tulu on seda suurem, mida kõrgema haridusega on töörändaja. Muudatuste rakendamisega laekub riigieelarvesse vahendeid viisa ja elamisloa taotluse läbivaatamise eest tasutavast riigilõivust74. Viisa ja elamisloa taotlemisel tuleb välismaalasel taotluse läbivaatamise eest tasuda riigilõiv. Kuna esmane Eestisse sisenemise teekond on välismaalastele reeglina ajutise viibimisalusega, võib eeldada, et tööjõupuudusega valdkonnas tööle asuvad välistöötajad ja nendega kaasa tulevad pereliikmed taotlevad esmalt viisa ning Eestisse saabumise järgselt esitavad PPA-s elamisloa taotluse. 2024. aastal esitatud viisataotlustest lühiajalise töötamise eesmärgil olid kõik esitatud taotlused pikaajalise viisa saamiseks. Võib eeldada, et kui välistöötaja taotles riiki saabumiseks pikaajalise viisa, taotlesid Eestisse saabumiseks sama viibimisaluse ka tema pereliikmed. Riigilõivuseaduse kohaselt on pikaajalise viisa taotluse läbivaatamise eest riigilõiv 120 eurot, 6‒11 aasta vanuse lapse puhul 60 eurot ning alla 6-aasta vanused lapsed on riigilõivust vabastatud. Elamisloa taotluse läbivaatamise eest PPA-s tuleb tasuda riigilõivu 225 eurot, töötamiseks antud tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamise eest 250 eurot.  Eeldusel, et koos 1300 välistöötajaga reisib Eestisse 351 välistöötajate abikaasat ja 409 last75 (kellest ⅓ on alla 6-aastased, ⅓ 6‒11-aastased ning ⅓ 12‒18-aastased), ulatuksid riigilõivu aasta tasud viisataotluste puhul 222 660 euroni ning elamisloa puhul 496 000 euroni. Kokku oleks riigilõivust saadav aastane tulu kuni 718 660 eurot.  2600 välistöötaja ja nendega Eestisse kaasa tulevate pereliikmete puhul ulatuksid riigilõivu aasta tasud viisataotluste puhul 445 320 euroni ja elamisloa puhul 992 000 euroni. Kokku oleks aasta riigilõivu tulu 1,44 miljonit eurot. Tabel 19. Viisa ja elamisloa taotluste läbivaatamise riigilõivu aasta maksete prognoos D-viisa Elamisloa D-viisa Elamisloa riigilõivu riigilõivu riigilõivu riigilõivu Taotlejate prognoos prognoos Taotlejate prognoos prognoos arv eurodes eurodes arv eurodes eurodes 1300 2600 välistöötajat 156 000 325 000 välistöötajat 312 000 650 000 351 abikaasat 42 120 78 975 702 abikaasat 84 240 157 950 409 last 24 540 92 025 818 last 49 080 184 050 73 Damas de Matos, Ana. 2021. „The Fiscal Impact of Immigration in OECD Countries since the Mid-2000s“. In International Migration Outlook 2021, 111–62. Paris: Organisation for Economic Co-operation and Development. 74 Riigilõiv ei lähe otse valitsemisalade eelarvesse. 75 PPA varasema statistika kohaselt olid 27% välistöötajatest abielus ja 21%-l olid alaealised lapsed, kusjuures keskmiselt oli ühel välistöötajal 1,5 last. 53 Kokku aastas Kokku aastas makstud makstud riigilõiv 222 660 496 000 riigilõiv 445 320 992 000 Allikas: SiM Välistöötajate panus riigieelarvesse tekib ka tööjõumaksudest (sotsiaal-, töötuskindlustus- ja tulumaks) kui ka tarbimisega (sh käibemaks, aktsiisid ja tollimaksud) seotud maksulaekumistest. Kui tööandja palkab VMS-i alusel välismaalase, makstes talle palka, mille suurus on vähemalt 80% Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmisest brutokuupalgast, võidab riik maksutulu perioodil 2026‒2029 keskmiselt 10 700 eurot aastas välismaalase kohta. Kui muudatuse tulemusena lisandub aastas arvestuslikult 1300 välismaalast, kes on saanud tähtajalise elamisloa töötamiseks ja kellele makstakse vähemalt 80% Statistikaameti viimati avaldatud (ehk eelneva aasta) Eesti aasta keskmist brutokuupalka, siis arvestuslikult toob see perioodil 2026‒2029 lisamaksutulu keskmiselt umbes 14 miljonit eurot aastas. Arvestades, et elamisluba töötamiseks kehtib kuni viis aastat, on arvestuslik lisanduv kogumaksutulu viie aasta jooksul (5 × 14 miljonit) ligi 70 miljonit eurot. Tabel 20. Mõju valitsussektori positsioonile 1300 välistöötaja korral 2025 2026 2027 2028 2029 Töökohtade arv 1 300 1 300 1 300 1 300 1 300 Keskmine brutopalk kuus × 1 584,40 1 674,08 1 761,13 1 843,90 1 926,88 80% eurodes Brutopalk aastas kokku 24 716 640 26 115 570 27 473 580 28 764 838 30 059 256 eurodes Sotsiaalmaks eurodes 8 156 491 8 618 138 9 066 281 9 492 397 9 919 554 Tööandja töötuskindlustusmakse 197 733 208 925 219 789 230 119 240 474 eurodes Tööandja maksud kokku 8 354 224 8 827 063 9 286 070 9 722 515 10 160 028 eurodes Töötaja töötuskindlustusmakse 395 466 417 849 439 577 460 237 480 948 eurodes Tulumaks eurodes 4 064 793 3 546 653 3 867 361 4 172 304 4 477 994 Töötaja maksud kokku 4 460 259 3 964 502 4 306 938 4 632 542 4 958 942 eurodes Tööjõumaksud kokku 12 814 484 12 791 565 13 593 008 14 355 057 15 118 970 eurodes Maksud inimese kohta 9 857 9 840 10 456 11 042 11 630 eurodes KOV-i eraldatav 2 790 509 2 778 697 2 810 547 2 942 643 3 075 062 tulumaks eurodes Mõju valitsussektori 10 023 975 10 012 868 10 782 461 11 412 414 12 043 908 positsioonile eurodes Allikas: RaM Kui muudatuse tulemusena lisandub aastas arvestuslikult 2600 välismaalast, kes on saanud tähtajalise elamisloa töötamiseks, siis toob see arvestuslikult lisanduvat maksutulu perioodil 2026‒2029 keskmiselt 27 miljonit eurot aastas. Arvestades, et elamisluba töötamiseks kehtib 54 kuni viis aastat, on arvestuslik lisanduv kogumaksutulu viie aasta jooksul (5 × 27 miljonit) 137 miljonit eurot. Tabel 21. Mõju valitsussektori positsioonile 2600 välistöötaja korral 2025 2026 2027 2028 2029 Töökohtade arv 2 600 2 600 2 600 2 600 2 600 Keskmine brutopalk kuus 1 584,40 1 674,08 1 761,13 1 843,90 1 926,88 × 80% eurodes Brutopalk aastas kokku 49 433 280 52 231 140 54 947 159 57 529 676 60 118 511 eurodes Sotsiaalmaks eurodes 16 312 982 17 236 276 18 132 563 18 984 793 19 839 109 Tööandja töötuskindlustusmakse 395 466 417 849 439 577 460 237 480 948 eurodes Tööandja maksud 16 708 449 17 654 125 18 572 140 19 445 030 20 320 057 kokku eurodes Töötaja töötuskindlustusmakse 790 932 835 698 879 155 920 475 961 896 eurodes Tulumaks eurodes 8 129 586 7 093 306 7 734 721 8 344 608 8 955 988 Töötaja maksud kokku, 8 920 519 7 929 004 8 613 876 9 265 083 9 917 884 eurodes Tööjõumaksud kokku 25 628 967 25 583 130 27 186 016 28 710 113 30 237 941 eurodes Maksud inimese kohta 9 857 9 840 10 456 11 042 11 630 eurodes KOV-i eraldatav 5 581 017 5 557 393 5 621 094 5 885 286 6 150 124 tulumaks eurodes Mõju valitsussektori 20 047 950 20 025 736 21 564 921 22 824 828 24 087 817 positsioonile eurodes Allikas: RaM Arvestades ainult tulusid, ulatub mõju valitsussektori positsioonile aastatel 2026‒2029 keskmiselt 11‒22 miljoni euroni aastas, eeldades, et KOV-i füüsilise isiku tulumaks ei paranda valitsussektori positsiooni.76 Muudatustega kaasnevate eeldatavate tulude arvutus põhineb prognoosil, mis arvestab 1300 või 2600 välistöötaja tööjõukuludelt laekuvaid makse aastas. Tulude arvestuses ei ole aga võetud arvesse, et tulud on osaliselt kumulatiivsed ning ajas summeeruvad. Elamisloa alusel Eestis elavad välistöötajad jäävad Eesti tööjõuturule tavaliselt kauemaks kui aastaks, mistõttu 2027. aastal saabunud välistöötajad toovad maksutulu ka näiteks 2028. ja 2029. aastal. 8. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks on vaja välja töötada: 1) Vabariigi Valitsuse määrus, millega võib kehtestada tööjõupuudusega tegevusalade loetelu; 2) Vabariigi Valitsuse korraldus, millega kehtestatakse tööjõupuudusega tegevusalal töötamiseks antavate tähtajaliste elamislubade maksimaalne arv igaks kalendriaastaks ning 76 Tulude arvestused (tabel 20 ja tabel 21) kajastavad välistöötajate tööjõukuludelt laekuvate maksude prognoosi ega hõlma täiendavaid tulusid, mis võivad kaasneda pereliikmete Eestisse elama ja tööle asumisega. 55 3) siseministri määrus, millega võib jaotada kehtestatud tähtajaliste elamislubade maksimaalse arvu kehtestatud tegevusalade vahel. Lisaks on vaja muuta järgnevaid siseministri määruseid: 1) siseministri 18. detsembri 2015. aasta määrus nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri põhimäärus“; 2) siseministri 12. jaanuari 2017. aasta määrus nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“. Määruste kavandid on seletuskirja lisas. Kavandid on esialgsed ja muutuvad töö käigus. Kavandatud muudatused esitatakse eraldi kooskõlastamiseks. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 1. jaanuaril 2027. aastal, aastal, võimaldamaks läbi viia muudatuste ettevalmistamiseks vajalike tegevusi, sh vajadusel lisataotluse esitamist 2026‒2030. aasta riigi eelarvestrateegia protsessis. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Aiandusliidule, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Kaubandus- Tööstuskojale, Eesti Laevaomanike Liidule, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioonile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Teadusagentuurile, Eesti Tööandjate Keskliidule, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele, töötukassale, KAPO-le, Maksu- ja Tolliametile, PPA-le, Sotsiaalkindlustusametile, Tervisekassale, Tööinspektsioonile ning SMIT-ile. Eelnõu oli kooskõlastamisel 18.09.–10.10.2025. Kultuuriministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Kaitseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium ja Välisministeerium kooskõlastuskirja ei esitanud. Andmekaitse Inspektsioonil, Eesti Linnade ja Valdade Liidul, Maksu- ja Tolliametil, Sotsiaalkindlustusametil ning Tööinspektsioonil eelnõule märkusi ei olnud. Eesti Tööandjate Keskliit toetab eelnõu. Eelnõu kohta esitasid arvamusi ja ettepanekuid Haridus- ja Teadusministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Kliimaministeerium, Rahandusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Autoettevõtete Liit, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Laevaomanike Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Politsei- ja Piirivalveamet ning Tervisekassa. Teised arvamust ei avaldanud. Kooskõlastustabel on lisatud seletuskirjale (lisa 2). ________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ................. 2025 56  Välismaalaste seaduse muutmise seaduse (tööjõupuudusega tegevusalade erisus) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Rakendusakti kavandid Rakendusakti kavand nr 1 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS 2026. a nr Tööjõupuudusega tegevusalade loetelu Määrus kehtestatakse välismaalaste seaduse § 181 lõike 12 alusel. § 1. Tööjõupuudusega tegevusalade loetelu Tööjõupuudusega tegevusalad, millel töötamiseks võib anda välismaalasele tähtajalise elamisloa töötamiseks välismaalaste seaduse § 181 lõike 8 alusel, on: 1) …; 2) …; 3) …; 4) jne. § 2. Tööjõupuudusega tegevusalade loetelu kehtivus Paragrahvis 1 nimetatud loetelu kehtib viis aastat. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub kuupäev, kuu, aasta. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Peaminister (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro Siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Keit Kasemets Riigisekretär 1  Rakendusakti kavand nr 2 EELNÕU SISEMINISTER MÄÄRUS 2026. a nr 202X. aastaks kehtestatud tööjõupuudusega tegevusalal töötamiseks antavate tähtajaliste elamislubade maksimaalse arvu jagunemine tööjõupuudusega tegevusalade vahel Määrus kehtestatakse välismaalaste seaduse § 181 lõike 16 alusel. § 1. 202X. aastaks kehtestatud tööjõupuudusega tegevusalal töötamiseks antavate tähtajaliste elamislubade maksimaalse arvu jagunemine tööjõupuudusega tegevusalade vahel 202X. aastal jaguneb tööjõupuudusega tegevusalal töötamiseks antavate tähtajaliste elamislubade maksimaalne arv tööjõupuudusega tegevusalade vahel järgmiselt: 1) töötamiseks … tegevusalal on maksimaalne arv …; 2) töötamiseks … tegevusalal on maksimaalne arv …; 3) töötamiseks … tegevusalal on maksimaalne arv …; 4) jne. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub kuupäev, kuu, aasta. (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits kantsler 2  Rakendusakti kavand nr 3 EELNÕU SISEMINISTER MÄÄRUS 2026. a nr Siseministri määruste muutmine seoses välismaalaste seaduse muutmise seadusega (tööjõupuudusega tegevusalade erisus) Määrus kehtestatakse välismaalaste seaduse § 224 lõike 1 punkti 1 ja § 228 lõike 1 alusel. § 1. Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri põhimäärus“ muutmine Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri põhimäärus“ § 16 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Siseministri 12. jaanuari 2017. aasta määruse nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“ muutmine Siseministri 12. jaanuari 2017. aasta määruses nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 14 lõike 1 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja tekstiosa „või § 1762“; 2) paragrahvi 14 lõike 3 punkt 10 tunnistatakse kehtetuks. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub … . … … . aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits kantsler 3  Välismaalaste seaduse muutmise seaduse (tööjõupuudusega tegevusalade erisus) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Kooskõlastustabel Esitaja/märkuse sisu Märkuse arvestamine/mittearvestamine Justiits- ja Digiministeerium Tagasiside edastatud Justiits- ja Kärt Voor 5868 0033, [email protected] Digiministeeriumile e-kirja teel 12.11.2025. Karen Alamets 1. Täname Teid põhjalikult koostatud mõjuanalüüsi Selgitus eest. Palume võimalusel mõjuanalüüsi täiendada Avaliku teenuse pakkujatena mõistetakse üheks sihtrühmaks märgitud avalike teenuste näiteks hoolekandeteenuste pakkujaid, pakkujate arvuga. haridusasutusi, kohalikke omavalitsusi, meditsiiniteenuste pakkujaid kui ka teisi, kes osutavad muid igapäevaeluks vajalikke avalikke teenuseid. Seega on avaliku teenuse pakkujaid väga palju ja nad pakuvad väga palju erinevaid teenuseid. Seetõttu ei ole võimalik sihtrühma suurust piisavalt täpselt ega ka hinnanguliselt määratleda. 2. Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu Arvestatud normitehniliste märkustega, mis on käesolevale kirjale lisatud eelnõu failis. Kliimaministeerium Tagasiside edastatud Kliimaministeeriumile e- Margus Tähepõld, 625 6490 kirja teel 12.11.2025. [email protected] 1. Tulenevalt veondussektoris valitsevast autojuhtide Selgitus puudusest, mida kinnitab ka OSKA uuring, ja Märgime, et eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse järgnevalt esitatud põhjendustest, teeme ettepaneku VMS-i § 178 lõiget 13, milles sätestatakse muuta eelnõu § 1 punkti 7, millega muudetakse tööjõupuudusega tegevusalal töötamiseks välja seaduse § 178 lõiget 13 ning palume lisada veondus- antava tähtajalise elamisloa palgakriteeriumi ja laonduse valdkonna tööjõupuudusega tegevusalade erisus. Seega ei ole asjakohane muuta viidatud loetellu. sätet tööjõupuudusega tegevusalade loeteluga. Selgitame, et eelnõu kohaselt kehtestatakse tööjõupuudusega tegevusalade loetelu Vabariigi Valitsuse määrusega kuni viieks aastaks (eelnõu § 1 punkti 12 muudatus, millega täiendatakse VMS-i § 181 lõikega 12). Loetelu kehtestamine Vabariigi Valitsuse määrusega annab paindlikumad võimalused perioodiliselt tööjõupuudusega tegevusalade loetelu üle vaadata, et see vastaks majanduse ja tööturu vajadustele. Loetelu kehtestamisel lähtutakse ennekõike andmepõhistest kriteeriumitest (eelnõu § 1 punkti 12 muudatus, millega täiendatakse VMS-i § 181 lõikega 13). Selgitame, et praeguste andmete kohaselt kuuluks eelnõus sätestatud kriteeriumite alusel tööjõupuudusega tegevusalade loetelusse mh 1  veonduse ja laonduse tegevusala (EMTAK numbrikoodi järgi tegevusalad H59-H52). Potentsiaalsete tööjõupuudusega tegevusalade loetelu on välja toodud eelnõu seletuskirjas (vt eelnõu seletuskirja tabel 5). 2. Eelnõus nähakse ette tööjõupuudusega tegevusalal Mitte arvestatud välismaalasele palgakriteeriumi erisusena kõigile Vastavalt 15.05.2025 valitsuskabineti istungil valdkondadele Eesti keskmise palga järgi 0,8 kordse otsustatule analüüsis SiM koostöös MKM-iga määra rakendamine, mis aga ei võta arvesse oskustööjõule loodava erisuse palgakriteeriumi tegevusalade töötasude erinevusi ega taga võimalikke alternatiive. Läbiviidud analüüs valdkonnasiseselt võrdset kohtlemist Eesti oma näitas, et 0,8-kordne Eesti keskmise töötajate ning võõrtööjõu vahel. Sellest tulenevalt brutokuutasu nõue pakub kaalutletud teeme ettepaneku võtta palgakriteeriumi erisuse kompromissi, võimaldades ühelt poolt kehtestamisel aluseks sektori vastava tööjõupuudusega valdkonnas tegutsevatel valdkonna/ametikoha keskmine töötasu, kuid ettevõtetel paindlikumatel tingimustel kaasata klausliga, et võõrtööjõudu värvata saaks see tööandja, oskustööjõudu, kuid vältides samas bürokraatia kes oma ettevõttes samal ametikohal maksab samuti suurenemist, reeglite keerukust, ulatuslikku sektori keskmist töötasu ka kohalikule tööjõule. Sel halduskoormust ning palgamäära tõusu ametites viisil oleks tagatud võrdne kohtlemine, kuna nii tänane ja valdkondades, kus keskmine töötasu on kord kui eelnõu ettepanek ei taga valdkonnasiseselt kõrgem. Samuti võimaldab palgakriteeriumi võrdset kohtlemist Eesti oma töötajate ning jätkuv kehtestamine tagada tööturu kaitse ning võõrtööjõu vahel. Samuti kinnitaks selline takistada majanduslikku dumpingut. Kuna 0,8- lisakriteerium, et ka ametlikult sektori keskmist kordse Eesti keskmise palgamäära loogika töötasu makstes ei ole suudetud kohalikku töötajat tugineb juba kehtivas seaduses kasutataval palgata ning võõrtööjõu palkamine kaasnevalt on igati mudelil (nt kasvuettevõtetel on 0,8-kordne põhjendatud. töötasu nõue), muudab see tööjõupuudusega tegevusala palganõude arusaadavaks ja hõlpsasti rakendatavaks nii tööandjatele, välistöötajatele kui ka haldusorganile. Samuti toetab see õigusselgust ja välistab tõlgendamisruumi. Ühtlasi võimaldab ühetaoline palgakriteerium standardiseeritud kontrolli ja menetlusi, vähendades väärkasutuse riske. Märgime, et 0,8-kordse palganõudega väheneb tööjõupuudusega ettevõtete jaoks palganõue mõõdukalt, vastates paremini oskustöötajate tegelikule palgale. Näiteks oli Statistikaameti palgarakenduse kohaselt 2024. aasta IV kvartalis bussi- ja trammijuhtide keskmine töötasu Eestis 1801 eurot ehk 12% kõrgem kui seda 0,8-kordne 2024. aasta Eesti keskmine brutokuutasu. Veoautojuhi 2024. aasta IV kvartali keskmine töötasu 2024. aastal oli 1462 eurot ehk 8,4% madalam kui seda 0,8- kordne 2024. aasta Eesti keskmine brutokuutasu. Seega teatud ametite puhul on 0,8-kordne palgamäär kõrgem kui ametiala keskmine, teiste puhul jällegi madalam. Samuti näiteks on 0,8-kordne Eesti keskmise töötasu nõue tööstussektori peamise kolme ameti puhul 2  (keevitajad, lukksepad, laevatorude paigaldaja) 1%‒18% madalam kui seda oleks ametiala keskmine töötasu nõue, samas kui teiste peamiste tööstussektori ametite puhul oleks 0,8- kordne palgamäär 16%‒23% kõrgem kui ametiala keskmine. Märgime ka, et kuigi ametiala keskmine töötasu võib mitme ameti puhul tuua palganõude vähenemise, kaasneksid ametiala palganõudega mitmed negatiivsed mõjud. Näiteks oleks senise ühetaolise palgamäära asemel märkimisväärne arv erinevaid palgamäärasid. Statistikaameti avaldatavad andmed ametite palkade kohta nende palgarakenduses on ametite klassifikaatori IV taseme lõikes. Eelviidatud ametite klassifikaatoris on 436 ametirühma. Seega suureneks oluliselt palganõude keerukus, reeglite keerukus, bürokraatia ning kaasneks ulatuslik halduskoormus. Samuti tekivad õigusselguse küsimused ning väärkasutuse riskid on arvestatavad. Võib eeldada, et menetlustähtajad pikenevad ning vajalikud on ulatuslikumad IT arendused. Selgitame, et ka võrreldes valdkonna keskmise töötasuga täidab 0,8-kordne Eesti keskmine palganõue paremini eelnõu eesmärki, kuivõrd valdava osa potentsiaalsete tööjõupuuduse tegevusalade puhul on valdkonna keskmine töötasu kõrgem kui Eesti keskmine. Näiteks oli laondust ja veondust abistavate tegevusalade brutokuutasu 2024. aastal 2300 eurot, seega 31% kõrgem kui seda 0,8-kordne 2024. aasta Eesti keskmine brutokuutasu määr. Haridus- ja Teadusministeerium Tagasiside edastatud Haridus- ja Ülle Matsin, [email protected] Teadusministeeriumile e-kirja teel 12.11.2025. Pille Põiklik, [email protected] Armani Pogosjan, [email protected] 1. Eelnõu seletuskirjas on kirjeldatud muudatuste Arvestatud rakendamisega kaasnevaid kulusid Haridus- ja Eelnõu seletuskirja mõjude kirjeldust täiendatud Teadusministeeriumi valitsemisalas. Keeleõppe HARNO-le kaasneva täiendava töökoormuse toetamisega kaasnevate kulude osas teeme ettepaneku ning tasemeeksami korraldamise kulude osas. täiendada eelnõu seletuskirja lk-del 46-47 esitatud välistöötajate laste keeleõppe kulude kirjeldust järgmise täpsustusega. Ehkki paljud erisuse alusel saabuvad töötajad ja nende pereliikmed ei asu ilmselt tööle ametikohtadel, kus on eesti keele oskuse nõue, võivad nad siiski nii sel kui ka muul põhjusel (nt üldine huvi, vajadus sooritada A2-taseme eksam vm) suunduda eesti keele tasemeeksamile. See võib tõsta ressursivajadust tasemeeksamite korralduses. Kuivõrd 3 paljud sel alusel saabunud ei jää püsivalt Eestisse, ei ole tõenäoliselt tegemist tasemeeksamite sihtrühma olulise suurenemisega. Nelja taseme eksameil osales 2024. aastal kokku 10 500 eksaminandi, 2025. aastal on tõus orienteeruvalt 10%. Selle tõusu mõju eksamite korraldamise kulule on hinnanguliselt 85 000 eurot. Eelnõu muudatuste ja lisatud analüüsi põhjal ei ole alust arvata, et tasemeeksamite sooritajate arv hüppeliselt tõuseks, kuid teatud suurenemine on võimalik. Seega mõjutab muudatus potentsiaalselt nii tasemeeksamite korraldamiseks vajalikku ressurssi kui ka eksameid korraldavaid Haridus- ja Noorteameti töötajaid (eelduslikult eelkõige madalamate tasemete eksameid korraldavaid töötajaid). Rahandusministeerium Tagasiside edastatud Rahandusministeeriumile Erki Lõhmuste, 5885 1334, [email protected] e-kirja teel 12.11.2025. Elo Piksarv, 5982 5069, [email protected] Agnes Peterson, 5885 1301, [email protected] 1. Majanduskasvu tingimus (eelnõu § 1 punktiga 11 Arvestatud osaliselt lisatav § 181 lg 8⁵) vajab põhjalikumat analüüsi ning VMS-i § 181 lõike 15 (eelnõu § 1 punkti 12 see peab olema seotud tööturu olukorraga. Eelnõu muudatus) tekst muudetud selliselt, et kohaselt on majanduskasvu tingimuseks, mil majanduskasv kõnesoleva paragrahvi rakendub 0,2% sisserände kvoot, tähenduses on RaM-i viimati avaldatud Rahandusministeeriumi vähemalt 2%ne SKP majandusprognoosi kohaselt jooksva aasta reaalkasvu prognoos järgnevaks aastaks. sisemajanduse koguprodukti aastane reaalkasv Majandusprognooside koostamise eripära tõttu – isegi alates kahest protsendist. Eelduslikult kehtestab kriisiolukorras eeldatakse järgnevaks aastaks reeglina Vabariigi Valitsus erisuse alt välja antavate majanduse taastumist või kasvule pöördumist – oleks elamislubade maksimaalse arvu järgneva aasta kriteerium alati täidetud, kuid see ei kajasta majanduse vaates aasta teises pooles ehk sügisel. Selleks või tööturu olukorra tegelikku seisu. Viimase 15 aasta ajaks on RaM avaldanud ka suvise jooksul koostatud prognooside järgi ei oleks antud majanduskasvu prognoosi. Aasta teisel poolel majanduskasvu tingimuse kriteerium täidetud olnud on määramatus antud aasta SKP prognoosi ainult 2022. aasta suvel, kui ootasime 2023. aasta puhul väiksem ning see peegeldab rohkem kasvuks 0,5%. Tegemist oli Venemaa algatatud sõja tegelikku olukorda, mis võiks tööturul esimese aastaga, kus oli teada, et tulemas on olulised peegelduda järgneval aastal. Nõustume, et idasuunalist väliskaubandust piiravad sanktsioonid. majandusprognoosid ei ole olnud täpsed Reeglina negatiivseid majandusšokke ette ei teata ning kehvemate majandusolukordade hindamisel, seetõttu on järgnevaks aastaks majanduslanguse kuid ka täpsete prognooside puhul jääks seos prognoosimine väga erandlik. Pakutud tingimuste konkreetse aasta majanduskasvu ning tööturu kohaselt puudub majanduskasvu kriteeriumil seos olukorra vahel nõrgaks, kuna tööturg reageerib tööturuga, kuid see oleks vajalik. Põhjendatud vajadus üldiselt muutustele nõudluses viitajaga. Küll aga võõrtööjõu järele saab tekkida olukorras, kus on oluliselt tugevam korrelatsioon töötuse majandus on kasvufaasis ning kohalikult turult ei ole määra ning eelneva aasta majanduskasvu vahel. võimalik tööjõudu palgata. Selleks peab olema Seose tugevus sõltub vaadeldud perioodist, samaaegselt nii (mõõdukalt kiire) majanduskasv kui näiteks tugev negatiivne korrelatsioon (-0,71) ka keskmisest madalam tööpuuduse määr ja on perioodi 2005–2024 andmete puhul. Seega suurenenud vakantside ehk vabade töökohtade arv. võiks ühe alternatiivina lubada Majandustsükliga sidumise positiivse näitena võib suuremat välistööjõu kaasamist olukorras, kus kasutada töötuskindlustushüvitise maksmise perioodi järgmiseks aastaks piirmäära kehtestamisel 4 diferentseerimist vastavalt registreeritud töötusele kasutatakse otsuse tegemise jooksva aasta kohta võrdluses selle pikaajalise keskmise väärtusega käivat majanduskasvu prognoosi. (töötuskindlustuse seaduse § 8). Võib arvata, et adekvaatsete majanduskasvu tingimuste seadmine seadusandlikul tasandil on keerukas, mistõttu tasub kaaluda antud tingimuse seadusest välja jätmist. Ehk kaaluda alternatiivina kas uut (kõrgemat) sisserände piirarvu või seada seadusesse vahemik, mille ulatuses on valitsusel õigus poliitilisel tasandil piirarv määrata 2. Seletuskirja punktis 7 on välja toodud, et vajadusel Arvestatud esitab ministeerium, kelle valitsemisalas kulud Eelnõu jõustumise kuupäeva muudetud tekivad, lisataotluse riigi eelarvestrateegia protsessis. 01.01.2027, selleks et vajaduse korral oleks Kuna eelnõu jõustub 2026. aasta 22. mail, ei ole võimalik esitada muudatustega kaasnevate selleks ajaks olnud riigi eelarvestrateegia protsessi, kulude katmiseks lisataotlus 2026‒2030. aasta mille käigus lisarahastust taotleda oleks võimalik. riigi eelarvestrateegia protsessis. Seletuskirjas tuleb ära märkida eelnõu rakendamisel Samuti on seletuskirja täiendatud selgitusega, et tekkivate kulude katteallikad. Kui neid ei ole võimalik kui lisarahastust ei anta, kaetakse valitsemisala välja tuua, tuleb seletuskirja lisada, et tekkivad lisakulud olemasolevast eelarvest. võimalikud kulud kaetakse valitsemisala enda eelarvest. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Tagasiside edastatud Regionaal- ja Erkki Miller, 5692 1173, [email protected] Põllumajandusministeeriumile e-kirja teel 12.11.2025. 1. 2023. aastal avaldatud Sihtasutuse Kutsekoda Selgitus uuringus „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste Eelnõuga kavandatakse kehtestada volitusnorm, vajadusele: põllumajandus ja toiduainetööstus“ on mille kohaselt võib Vabariigi Valitsus sätestada kirjeldatud, et nimetatud valdkondades on võõrtööjõu määrusega loetelu tööjõupuudusega kasutamine muutunud tavapäraseks praktikaks ja tegevusaladest (eelnõu § 1 punkti 12 muudatus, põhjuseks on tööandjad välja toonud tööjõu nappuse. millega täiendatakse VMS-i § 181 lõikega 12). Valdkonna hõivet ja tööjõuvajadust mõjutab oluliselt Selgitame, et eelnõuga tööjõupuudusega tööjõu vananemine, samas on tööjõupuudust suudetud tegevusalade täpsemat loetelu ei kehtestata, seda leevendada välistööjõu abil. Välistööjõu olulisust tehakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Eelnõu toetab asjaolu, et välistööjõu osakaal põllumajanduses seletuskirjas on näitena välja toodud loetelu moodustab kõigist hõivatutest ligi 30 protsenti ja tegevusaladest, mis praeguste andmete põhiselt toiduainetööstuses ligikaudu kümnendiku. võiksid potentsiaalselt kuuluda Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku täiendada tööjõupuudusega tegevusalade loetelusse. eelnõu, mille tulemusena kehtiks põllumajanduse ja Tööjõupuudusega tegevusalade loetelu toiduainetööstuse valdkondadele tööjõupuudusega väljatöötamisel lähtutakse ennekõike tegevusalade erisus. andmepõhistest kriteeriumitest (eelnõu § 1 punkti 12 muudatus, millega täiendatakse VMS- i § 181 lõikega 13). Loetelu kehtestamisel võib Vabariigi Valitsus arvesse võtta ka muid aspekte lisaks andmepõhistele kriteeriumitele, nt lähtuvalt julgeoleku tagamise või väärkasutamise ennetuse vajadustest lähtuvalt. 2. Eelnõu kohaselt on plaanis tööjõupuudusega Mitte arvestatud tegevusaladel töötamiseks kehtestada palga- Vastavalt 15.05.2025 valitsuskabineti istungil kriteeriumi erisus, mille järgi peab tööandja maksma otsustatule analüüsis SiM koostöös MKM-iga välistöötajale vähemalt 80 protsenti Statistikaameti oskustööjõule loodava erisuse palgakriteeriumi 5 viimati avaldatud Eesti aasta keskmisest võimalikke alternatiive. Läbiviidud analüüs brutokuupalgast. Antud palgakriteerium ei võta näitas, et 0,8-kordne Eesti keskmise arvesse tegevusalade brutokuupalkade erisusi. Kui brutokuutasu nõue pakub kaalutletud 2024. aastal oli Eestis keskmine brutokuupalk 1 981 kompromissi, võimaldades ühelt poolt eurot, siis taime- ja loomakasvatuse, jahinduse ning tööjõupuudusega valdkonnas tegutsevatel neid teenindavatel tegevusaladel oli keskmine ettevõtetel paindlikumatel tingimustel kaasata brutokuupalk 1 525 eurot ja toiduainete tootmises oskustööjõudu, kuid vältides samas bürokraatia vastavalt 1 570 eurot. suurenemist, reeglite keerukust, ulatuslikku Sellest tulenevalt teeme ettepaneku asendada eelnõu halduskoormust ning palgamäära tõusu ametites § 1 punktis 7 toodud palgakriteeriumi tekstiosa ja valdkondades, kus keskmine töötasu on „Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta kõrgem. Samuti võimaldab palgakriteeriumi keskmisest brutokuupalgast“ tekstiosaga jätkuv kehtestamine tagada tööturu kaitse ning „Statistikaameti viimati avaldatud tegevusala takistada majanduslikku dumpingut. Kuna 0,8- keskmisest brutokuupalgast“. kordse Eesti keskmise palgamäära loogika tugineb juba kehtivas seaduses kasutatavale mudelile (nt kasvuettevõtetel on 0,8-kordne töötasu nõue), muudab see tööjõupuudusega tegevusala palganõude arusaadavaks ja hõlpsasti rakendatavaks nii tööandjatele, välistöötajatele kui ka haldusorganile. Samuti toetab see õigusselgust ja välistab erinevad tõlgendamisvõimalused. Ühtlasi võimaldab ühetaoline palgakriteerium standardiseeritud kontrolli ja menetlusi, vähendades väärkasutuse riske. Märgime, et 0,8-kordse palganõudega väheneb tööjõupuudusega ettevõtete jaoks palganõue mõõdukalt, vastates paremini oskustöötajate tegelikule palgale. Võrreldes valdkonna keskmise töötasuga täidab 0,8- kordne Eesti keskmine palganõue paremini eelnõu eesmärki, kuivõrd valdava osa potentsiaalsete tööjõupuuduse tegevusalade puhul (praeguste andmete põhjal tööstuse ning laonduse ja veonduse tegevusalad) on valdkonna keskmine töötasu kõrgem kui Eesti keskmine. Märgime, et ka põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalarühmade lõikes jääks valdkonna keskmine töötasu kohati kõrgemaks kui seda 0,8-kordne keskmine töötasu. Näiteks oli Statistikaameti andmetel kalapüügi ja vesiviljeluse tegevusala keskmine brutokuutasu 2024. aastal 1975 eurot, metsamajanduse ja metsavarumise tegevusala keskmine brutokuutasu 1819 eurot, seega kõrgem kui seda 0,8-kordne 2024. aasta Eesti keskmine brutokuutasu. Autoettevõtete Liit Tagasiside edastatud Autoettevõtete Liidule e- Kersten Kattai, [email protected] kirja teel 12.11.2025. 6 1. Peame positiivseks seaduses kavandatud Teadmiseks võetud muudatust, mille kohaselt tööjõupuudusega Võtame teadmiseks, et toetate eelnõu tegevusaladel saaks anda elamisluba lihtsustatud muudatusi, mille kohaselt on tööjõupuudusega korras. tegevusaladel töötamiseks võimalik taotleda Samuti leiame, et veonduse ja laonduse tegevusala elamisluba soodsamatel tingimustel. Samuti tuleb kindlasti arvata tööjõupuudusega tegevusalade võtame teadmiseks, et peate vajalikuks, et loetellu, nii nagu eelnõu seletuskirjas toodud analüüs veonduse ja laonduse tegevusala kuuluks seda ka näitab, et tagada tööjõu kättesaadavus nii tööjõupuudusega tegevusalade loetellu. veose kui sõitjateveol. 2. Samas ei pea me mõistlikuks, et tööjõupuudusega Mitte arvestatud tegevusaladel rakendatav palgakriteerium lähtub Eesti Eelnõu väljatöötamisel analüüsis SiM koostöös keskmisest palgast. Selline lähenemine ei arvesta MKM-iga oskustööjõule loodava erisuse erinevate tegevusalade töötasude varieeruvust ning palgakriteeriumi võimalikke alternatiive. võib jätta muudatusega taotletava mõju Läbiviidud analüüs näitas, et 0,8-kordne Eesti (tööjõupuuduse leevendamine) transpordisektoris keskmise brutokuutasu nõue pakub kaalutletud saavutamata. kompromissi, võimaldades ühelt poolt Teeme ettepaneku, et palgakriteeriumi aluseks oleks tööjõupuudusega valdkonnas tegutsevatel vastava ametiala (veoautojuht, bussijuht) keskmine ettevõtetel paindlikumatel tingimustel kaasata palk, mille andmed on kättesaadavad Statistikaameti oskustööjõudu, kuid vältides samas bürokraatia palgarakenduses ja mida uuendatakse regulaarselt. suurenemist, reeglite keerukust, ulatuslikku Sellisena määratud palgakriteerium oleks õiglasem ja halduskoormust ning palgamäära tõusu ametites tagaks võrdse kohtlemise nii Eesti kui ka kolmandatest ja valdkondades, kus keskmine töötasu on riikidest pärit töötajate vahel. Samuti võimaldab see kõrgem. Samas võimaldab palgamäära võtta kiiremini arvesse sektori palgataseme muutusi. kehtestamine tagada tööturu kaitse ning Selline lähenemine toetaks nii tööjõupuuduse takistada majanduslikku dumpingut. Kuna 0,8- tegelikku leevendamist kui ka autoveoettevõtete kordse Eesti keskmise palgamäära loogika konkurentsivõimet. tugineb juba kehtivas seaduses kasutataval mudelil (nt kasvuettevõtetel on 0,8-kordne töötasu nõue), muudab see tööjõupuudusega tegevusala palganõude arusaadavaks ja hõlpsasti rakendatavaks nii tööandjatele, välistöötajatele kui ka haldusorganile. Samuti toetab see õigusselgust ja välistab tõlgendamisruumi. Ühtlasi võimaldab ühetaoline palgakriteerium standardiseeritud kontrolli ja menetlusi, vähendades väärkasutuse riske. Märgime, et 0,8-kordse palganõudega väheneb tööjõupuudusega ettevõtete jaoks palganõue mõõdukalt, vastates paremini oskustöötajate tegelikule palgale. Näiteks oli Statistikaameti palgarakenduse kohaselt 2024. aasta IV kvartalis bussi- ja trammijuhtide keskmine töötasu Eestis 1801 eurot ehk 12% kõrgem kui seda 0,8-kordne 2024. aasta Eesti keskmine brutokuutasu. Veoautojuhi 2024. aasta IV kvartali keskmine töötasu 2024. aastal oli 1462 eurot ehk 8,4% madalam, kui seda 0,8- kordne 2024. aasta Eesti keskmine brutokuutasu. Seega teatud ametite puhul on 0,8-kordne palgamäär kõrgem kui ametiala 7  keskmine, teiste puhul jällegi madalam. Kuigi ametiala keskmine töötasu võib teatud ameti puhul tuua madalama palgamäära kui 80% Eesti keskmise nõue, kaasneksid ametiala palganõudega mitmed negatiivsed mõjud. Näiteks oleks senise ühetaolise palgamäära asemel märkimisväärne arv erinevaid palgamäärasid. Statistikaameti avaldatavad andmed ametite palkade kohta nende palgarakenduses on ametite klassifikaatori IV taseme lõikes. Eelviidatud ametite klassifikaatoris on 436 ametirühma. Seega suureneks oluliselt palganõude keerukus, reeglite keerukus, bürokraatia ning kaasneks ulatuslik halduskoormus. Samuti tekivad õigusselguse küsimused ning väärkasutuse riskid on arvestatavad. Võib eeldada, et menetlustähtajad pikenevad ning vajalikud on ulatuslikumad IT arendused. Selgitame, et ka võrreldes valdkonna keskmise töötasuga täidab 0,8-kordne Eesti keskmine palganõu paremini eelnõu eesmärki, kuivõrd valdava osa potentsiaalsete tööjõupuuduse tegevusalade puhul on valdkonna keskmine töötasu kõrgem kui Eesti keskmine. Näiteks oli laondust ja veondust abistavate tegevusalade brutokuutasu 2024. aastal 2300 eurot, seega 31% kõrgem kui seda 0,8-kordne 2024. aasta Eesti keskmine brutokuutasu määr. Eesti Ametiühingute Keskliit Tagasiside edastatud Eesti Ametiühingute Kaia Vask Keskliidule e-kirja teel 12.11.2025. 1. Mõistame, et välistööjõu Eestisse sisse toomine on Selgitus teatud juhtudel paratamatu. Samas peaks Eestisse Nõustume, et ennekõike on tööjõupuuduse välistööjõu lubamine olema läbipaistev, pikaajalise leevendamiseks vaja kasutada meetmeid nagu perspektiiviga sisejulgeoleku murekohti arvestav ja suunatud hariduspoliitika, kohaliku tööjõu tööturu osapooli kaasav. ümberõpe kvalifikatsiooni ja oskuste Euroopa Liidus on miljoneid töötajaid, kes saavad parandamiseks, täiend- ja ümberõppeteenused kvoodivabalt Eestis töötada. Statistikaameti andmetel ning tööhõive suurendamine mitteaktiivsete ja oli 2025. aasta esimeses kvartalis Eestis 64 200 töötut, töötute kaasamisega tööjõuturule. Töötukassa mis on 12 aasta suurim näitaja. Eelkõige tuleks leida pakub mitmekesist oskuste arendamise paketti, uusi võimalusi, kuidas neid inimesi tööturule suunata. mis hõlmab täiend- ja ümberõppeteenuseid nii 1.1. Palgakriteerium töötutele kui ka töötavatele inimestele. Vajalike Eelnõuga soovitakse leevendada palgakriteeriumit oskuste arendamiseks pakutakse kuni aastast tööjõupuudusega tegevusalal töötavale tööturukoolitust, tasemeõppes osalemise toetust välismaalasele, lubades neile maksta tasu, mille (kutse-, rakendus- ja kõrghariduse tasemel) ja suurus on vähemalt 80% Statistikaameti viimati tööandjate koolitustoetust. Selleks et tõsta avaldatud Eesti aasta keskmisest brutokuupalgast. tööjõus osalemise määra, on heaolu Meie hinnangul võib eelnõu praegune sõnastus luua arengukavas 2023–2030 seatud üheks olukorra, kus ettevõtted võivad eelistada välismaalasi peamiseks tegevussuunaks tööturuga nõrgalt just madalama palga tõttu, mis on oht kohalike seotud isikute tööhõive suurendamine. 8 töötajate sissetulekutele. Senine sisserände piirarvu Hoolimata majanduslangusest ja töötuse määra süsteem on suunatud Eesti tööturu kaitsmisele odava tõusust (6,4%-lt 2023. aastal 7,6%-le tööjõu sissevoolu eest, mistõttu palgakriteeriumi 2024. aastal) jätkus tööturul hõive kasv (tööjõus lõdvendamine on vastuolus selle eesmärgiga. osalemise määr tõusis 73,9%-lt 2023. aastal Kohustus maksta välismaalasele vähemalt keskmist 74,6%-le 2024. aastal). Eesti tööhõive määr on palka tagab, et välistööjõudu kaasatakse vaid juhul, EL-i liikmesriikidest üks kõrgemaid, olles 2024. kui tööandja on valmis maksma neile aastal kuuendal kohal. Selgitame ka, et kuigi konkurentsivõimelist palka. See aitab vältida Statistikaameti andmetel oli 2025. aasta palgadumpingut ning motiveerib tööandjaid pakkuma esimeses kvartalis töötuid 64 200, siis paremaid tingimusi ka kohalikele. Töötukassa registri andmetel oli töötuse määr Eestis viimase nelja aasta madalaim ning registreeritud töötute arv 45 740. Kui Töötukassa registreeritud töötuse statistikas kajastuvad inimesed alates vanusest 16 kuni pensioniea alguseni, kes ei tööta ning on end Töötukassas töötuna arvele võtnud, siis Statistikaameti tööjõu-uuringus loetakse töötuks 15‒74-aastaseid inimesi, kelle puhul on korraga täidetud kolm tingimust: nad ei tööta, otsivad aktiivselt tööd ja on valmis kohe tööle asuma. Palgakriteeriumi muudatuse osas selgitame, et tööjõupuudusega tegevusalade erisuse laiemaks eesmärgiks on võimaldada ettevõtjatel, kes tegutsevad olulise tööjõupuudusega valdkonnas ning kellel on seetõttu keeruline vajalikku tööjõudu Eestist leida, kaasata soodsamatel tingimustel vajalikku kvalifitseeritud välistööjõudu. On oluline täheldada, et oskustöötajate keskmine töötasu Eestis on Eesti keskmisest töötasust madalam. Statistikaameti andmetel oli 2024. aasta keskmine oskus- ja käsitööliste brutopalk 1541 eurot kuus ning seadmete ja masinaoperaatorite brutopalk 1572 eurot kuus, samas kui Eesti üldine keskmine brutopalk oli 1981 eurot kuus. Seetõttu vastab palgakriteeriumi seadmine 80% tasemele Eesti keskmisest palgast paremini tööturu reaalsele olukorrale oskustöötajate töötasu osas. Palgakriteeriumi erisus tagab, et töötasu nõue vastab paremini oskustöötajate kutseala tegelikule palgale, kuid samas aitab tagada tööturu kaitse ning vältida odava tööjõu sisserännet. 1.2. Töötukassa kaasamine Mitte arvestatud Eelnõuga kavandatud meetmed annavad parema Nõustume, et välistööjõu töö- ja võimaluse just kolmanda riigi kodanikele tegutseda palgatingimused ei tohiks avaldada negatiivset enda valitud tegevusalal. Samas väiksem mõju Eesti tööjõuturule üldiselt, sh Eestis palgakriteerium ja õige tegevusala määramine töötuna registreeritud inimeste võimalustele põhitegevusalaks võib kaasa tuua olukorra, kus Eesti tööturule naasmiseks. Balti Uuringute instituudi ettevõtja eelistab tööjõudu kolmandatest riikidest ja 2024. aasta uuring tööstussektori ettevõtete seas 9 Eestis töötuna registreeritud inimeste pääs tööturule näitas, et kuna välistööjõu kasutamine on Eesti halveneb. Välistööjõu töö- ja palgatingimused ei ettevõtetele kulukas ja kolmandate riikide tohiks negatiivselt mõjutada Eesti tööjõuturgu üldiselt kodanike puhul ka teatud ulatuses bürokraatlik ja eriti Eestis töötuna registreeritud inimeste võimalusi protsess, siis kaasatakse välistööjõudu juhul, kui tööturule naasmiseks. Seetõttu leiame, et Eestist ei ole võimalik vajalike oskuste ja kolmandatest riikidest tööjõu sissetoomisel on kogemustega kohalikku tööjõudu leida. Eelnõu mõistlik ja vajalik Töötukassa kaasamine. Töötukassa väljatöötamisel on lähtutud sellest, et peaks hindama, kas töökohta on võimalik täita Eesti lisatööjõud suurendaks ettevõtete tootlikkust, st kodaniku, EL-i kodaniku või Eestis elamisloa alusel välistööjõu teadmised ja oskused täiendaksid, elava välismaalasega ning kas töökoha täitmine mitte ei asendaks kohalike töötajate omi. Samuti kolmandatest riikidest välismaalasega on põhjendatud on arvestatud vajadusega kaitsta Eesti tööturu olukorda arvestades ja töötukassa andmetele tööjõuturgu. Seetõttu on võimalik taotleda tuginedes. Töötukassa loa nõue on praktiline abinõu, elamisluba töötamiseks soodsamatel tingimustel mis suunab tööandjaid esmalt lahendusi otsima üksnes Vabariigi Valitsuse määrusega kaasates kohalikku tööjõudu - pakkudes neile kehtestatud tööjõupuudusega tegevusalal vajalikku koolitust või oskuste täiendamist. töötamiseks. Tööjõupuudusega tegevusala loetelu kehtestamisel lähtutakse andmepõhistest kriteeriumitest, mh OSKA tööjõu pakkumise üle- või puudujäägi andmest. Seeläbi tagatakse, et erisus oleks suunatud valdkondadele, kus kohaliku tööjõuga ei suudeta vakantse täita ning vaja on kaasata täiendavat tööjõudu väljast poolt Eestit. Samuti kehtestatakse piirang kui palju võib tööjõupuudusega tegevusalade erandi alt tähtajalisi elamislubasid välja anda. Erisuse alt välja antavate tähtajaliste elamislubade piirang võimaldab kohandada välistööjõu sisserännet vastavalt majanduskeskkonnale ja turutrendidele ning tagada, et välistööjõu sisseränne vastab reaalsetele majandusvajadustele. Eelneva tõttu ei ole põhjust eeldada, et muudatused avaldavad kohalikule tööjõule negatiivset mõju. Samuti nõustume, et reeglina peab kolmandatest riikidest välistööjõu sissetoomisel taotlema selleks Töötukassalt loa. Kehtiva VMS-i kohaselt võib tähtajalise elamisloa töötamiseks anda juhul, kui Töötukassa on andnud loa töökoha täitmiseks välismaalasega, sest seda töökohta ei ole võimalik täita töökohale esitatavatele kvalifikatsiooni- ja kutsenõuetele vastava Eesti kodaniku, EL-i kodaniku ega Eestis elamisloa alusel elava välismaalasega ning töökoha täitmine välismaalasega on põhjendatud tööturu olukorda arvestades ja töötukassa andmetele tuginedes (VMS-i § 177 lõige 1). Teatud soodustatud kategooriatele, kelle sisserännet riik on soovinud soodustada või kelle puhul Töötukassalt loa taotlemine ei ole põhjendatud, on kehtestatud Töötukassa loa 10  nõudest erisused. Kuna eelnõuga kehtestatav erisus on suunatud tööjõupuudusega tegevusaladele, kus on Eestis tööjõu suur puudujääk, ei ole täiendavalt Töötukassa loa menetlus selle erisuse kohaldamisel mõistlik. Kuivõrd tööjõupuudusega tegevusalade loetelu väljatöötamisel võetakse juba sisendina arvesse OSKA tööjõu puudu- ja ülejääki ning võib eeldada, et tööjõupuudusega valdkonna ettevõtted saaksid välistöötaja värbamiseks Töötukassalt loa, ei annaks Töötukassa loa nõude kehtestamine lisandväärtust ning tooks kaasa ebavajaliku halduskoormuse. 1.3. Võrdne kohtlemine ja aus konkurents Mitte arvestatud Oleme seisukohal, et välismaalastest töötajaid tuleb Selgitame, et juba kehtiv VMS võimaldab kohelda Eesti töötajatega võrdselt. Eelnõud tuleks töötamiseks tähtajalise elamisloa andmisest täiendada järgmise sättega. „Tööjõupuudusega keelduda (VMS § 180) või elamisloa kehtetuks tegevusalal töötamiseks tähtajalise elamisloa andmise tunnistada (VMS § 135 lõike 2 punkt 2), kui on eelduseks on, et välismaalase tööandja on täitnud põhjust kahelda tööandja usaldusväärsuses, mh tööõiguse ja tööohutuse nõudeid ning tagab kui tööandja on rikkunud töötingimusi välismaalasele töötamisel tingimused, mis ei ole reguleerivaid nõudeid, maksnud VMS-is halvemad samaväärsel ametikohal Eesti töötajatele sätestatud palga nõudest madalamat töötasu või pakutavatest tingimustest. Politsei- ja Piirivalveamet rikkunud muid töötajate rakendamist puutavaid võib jätta elamisloa andmata või tunnistada antud loa reegleid. Tööandja usaldusväärsuses võib olla kehtetuks, kui tööandja on korduvalt või raskelt põhjust kahelda, kui tööandjat on karistatud rikkunud töötaja töötingimusi reguleerivaid nõudeid karistusseadustiku §-des 133–1333, 175 või maksnud seaduses sätestatust madalamat töötasu.“ või 2601 sätestatud kuriteo eest ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist Lubades tööandjatel riiki tuua välismaalasi juhtudel, karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud kus kohalik töötaja ei nõustu töötama ebamõistlikult (VMS-i § 180 lõige 1), kui tööandja tegutseb paindliku või kehva lepinguga, luuakse olukord kus peamise eesmärgiga hõlbustada välismaalaste tööandjatel võimalik hoida tööjõukulusid kunstikult Eestisse saabumist (VMS-i § 180 lõige 11), kui madalal. Selline ebavõrdne kohtlemine kahjustab välismaalase töötasu ei taga tema toimetulekut kohalike töötajate motivatsiooni ning kahjustab ausat Eestis (VMS-i § 180 lõike 2 punkt 1), kui konkurentsi tööandjate vahel. Täiendav nõue tööandja tööandjal on maksuvõlgnevusi (VMS-i § 180 tausta kontrollimiseks (sh. veendumaks, et tal pole lõike 2 punkt 2) või on algatatud likvideerimine, raskeid tööõigusrikkumisi) kaitseb töötajaid tööandja suhtes on välja kuulutatud pankrot, kuritarvituste eest. Riik peaks elamisluba andes menetluses on tema pankrotiavaldus või kui veenduma, et tööandja on usaldusväärne ega hakka tööandjal puudub tegelik majandustegevus välistööjõudu ära kasutama. See soodustab ka ausate (VMS-i § 180 lõike 2 punkt 41), kui tööandjat on tööandjate konkurentsi, sest ebaseaduslike võtetega karistatud VMS-i §-des 300–302 sätestatud (nt ületunnitasu maksmata jätmine, ümbrikupalk vms) väärteo eest (VMS-i § 180 lõike 2 punkt 3) või töötajaid värbavad ettevõtted jäetakse välistööjõu kui tööandja ei ole täitnud VMS-is sätestatud palkamise võimalusest eemale. Oleme seisukohal, et teavitamiskohustust (VMS-i § 180 lõike 2 punkt tugevam riiklik järelevalve ja vastutuse mehhanism 4). Samuti juhul, kui on muul põhjusel ennetab sotsiaalset dumpingut ning tagab, et põhjendatud alust kahelda tööandja välistööjõu kasutamine ei suru Eesti tööstandardeid usaldusväärsuses (VMS-i § 180 lõike 2 punkt 5). alla. Nagu Tartu halduskohus oma 29.11.2022. aasta 11  otsuses haldusasjas 3-20-19781 märkis, on usaldusväärsus määratlemata õigusmõiste ning selle hindamise aluseks võivad olla erinevad asjaolud, sealhulgas VMS-is sätestatud tingimuste varasem rikkumine või muu kriteerium, mille alusel haldusorganil on põhjendatud kahtlus, et tööandja ei täida VMS- is sätestatud nõudeid. Näiteks võib VMS-i § 180 lõike 2 punkti 5 alusel muul põhjusel kahelda tööandja usaldusväärsuses, kui tööandja majanduslik olukord ei võimalda tegelikkuses välismaalasele nõuetekohast töötasu maksta või kui tööandja on esmalt välismaalase lühiajalise töötamise alusel tööle võtnud ja sellel perioodil VMS-is sätestatud määrast väiksemat töötasu maksnud. Kui seejärel taotletakse välistöötajale elamisluba, ei pruugi tööandjat olla VMS-i alusel vastutusele võetud töötamise tingimuse rikkumiste eest, kuid samas on alust kahelda tööandja usaldusväärsuses. Samuti võib olla tööandja usaldusväärsuses muul põhjusel alust kahelda olukorras, kus tööandja on süstemaatiliselt võimaldanud välistöötajatel palgata puhkusel viibimist, makstes seeläbi VMS-is sätestatud määrast väiksemat palka. Kuigi palgata puhkuse võimaldamine ei ole keelatud, võib selle süstemaatiline võimaldamine tekitada küsimusi elamisloa eesmärgipärasuses ja tööandja usaldusväärsuses. Praktikas on olnud ka olukordi, kus tööandja väärkasutab EL-i-sisese lähetamise ja teenuse vaba liikumise õigust, vormistades välistöötajatele Eestis tööle asumiseks vajalikud load, kuid tegelikkuses ei asuta tööle mitte Eestis, vaid teistes EL-i riikides, kus elamiseks ja töötamiseks vajaliku loa saamine võib olla keerulisem. Muu hulgas paigutuvad tööandja usaldusväärsuse alla olukorrad, kus tööandja on rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi, töökeskkonna reegleid või muid töötajate rakendamist puudutavaid reegleid. 1.4. Tööturu osapoolte kaasamine Selgitus Eelnõu kohaselt otsustab Vabariigi Valitsus viieks Selgitame, et Vabariigi Valitsuse määruse aastaks loetelu tööjõupuudusega tegevusaladest. kehtestamise protsessi raames edastatakse Leiame, et Vabariigi Valitsus peaks tegevusalade ja määruse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse täiendava tööjõu vajaduse tähtaegade ning sisse avaldamiseks asjaomastele ministeeriumitele ja toodava tööjõu piirarvu kokku leppimiseks kaasama sotsiaalpartneritele. 1 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja, kohtuotsus 29.11.2022. aasta kohtuasjas 3-20-1978. 12 tööturu osapooled ja teised eksperdid, mis tagaks sisse Nõustume, et tööjõupuudusega tegevusalade toodava tööjõu protsessi läbipaistvuse ja aitaks erisus peab võimaldama paindlikkust. Eelnõu leevendada tööjõu vajadust valdkondades, kus kohaselt võib Vabariigi Valitsus kehtestada lisatööjõudu enim vaja on. tööjõupuudusega tegevusalade loetelu kuni Kuigi eelnõu näeb ette võimaluse loetelu vajadusel viieks aastaks (eelnõu § 1 punktiga 12 loodav varem muuta, võimaldaks selle regulaarne VMS-i § 181 lõige 12). See annab Vabariigi (soovitatavalt iga-aastane) ülevaatus kiiremini Valitsusele võimaluse kehtestada loetelu reageerida tööturu muutustele. Oleme seisukohal, et vajadusel lühemaks või pikemaks perioodiks, tööjõupuuduse erisusi tuleb käsitleda paindlikult. Kui olenevalt tööturu muutuste pronoosidest. Kui on majanduses toimub muutus (näiteks kasvab tööpuudus põhjust eeldada, et tööjõuvajaduse vaatest mõnel tegevusalal), tuleb välistööjõu värbamise lähiaastatel olulisi muutusi ei toimu, on erisused vastavalt ümber hinnata. Igaaastane töökoormuse vaates mõistlik kehtestada loetelu läbivaatamine koos ametiühingute ja tööandjatega pikemaks perioodiks. Samas on Vabariigi tagab, et otsused tuginevad värskele infole ning Valitsusel õigus kehtestada loetelu ka lühemaks arvestavad tasakaalustatult kõigi osapoolte huve. perioodiks kui viis aastat, kui eelduslikult on Sotsiaalpartnerite kaasamine loetelu koostamisse majanduses ja tööturu trendides lähiaastatel suurendab läbipaistvust ja usaldust. Nii on vähem toimumas suuremaid kõikumisi. Selleks, et ohtu, et erisuste nimekiri muutub liiga laiaulatuslikuks vajaduse korral muutustele reageerida, nähakse või kestab kauem kui tegelik vajadus. eelnõuga ette võimalus loetelu muutmiseks enne määruse kehtivuse lõppu (eelnõu § 1 punktiga 12 loodav VMS-i § 181 lõige 17). 1.5. Riiklik järelevalve Selgitus Ettevõtja, kes täiendavat tööjõudu vajab, peab ka Selgitame, et VMS-i kohaselt on tööandjal, kelle tegelikult hakkama vastutama töötajate eest, kes juures välismaalase lühiajaline töötamine Eestisse saabuvad. Tööinspektsiooni info alusel 2024. registreeriti või kelle juures töötamiseks aastal kõikidest töövaidluskomisjonidesse laekunud välismaalasele tähtajaline elamisluba anti, 2411 avaldusest oli 25 % ehk 621 vaidlust seotud VMS-is sätestatud kutsuja kohustused (VMS võõrtööjõuga. Võõrtööjõuga seotud vaidlused on § 1062, § 190 lg 1 ja § 291). Samuti on VMS-is kasvutendentsis, sest võrreldes 2023. aastaga oli 2024. sätestatud karistused (7. peatükk) mh, kui aastal vaidlusi 137 võrra rohkem. 65% tööandja on rikkunud Eestis töötamise töövaidluskomisjonidele 2024. aastal esitatud tingimusi, võimaldanud ilma seadusliku aluseta avaldustest olid töötasu nõuded ja kõikide nõuete viibival välismaalasel töötada või on maksnud kogusumma oli 5,5 miljonit eurot. Kindlasti kõik VMS-is sätestatud määrast väiksemat töötasu. võõrtöötajad, kellel jääb raha saamata ei pöördu Nende kohustuste täitmine pärast välismaalasele töövaidlusorganitesse, sest nad ei suuda oma nõudeid elamisloa andmist toimub järelkontrolli käigus. tõendada. Puudub statistika, kui paljud tööandjad on Välismaalasel on oma õiguste kaitseks võimalik töövaidluskomisjonide otsuse täitnud ja töötajad ka pöörduda PPA-sse, Töövaidluskomisjoni või tegelikult oma tööga teenitud raha kätte saanud. kohtusse. Eelnõu muudatused toovad kaasa Arvestades eelnõuga loodavat erisust kolmandatest teatava töökoormuse tõusu haldusorganitele. riikidest välistööjõu sissetoomiseks võib eeldada, et SiM valitsemisala täiendav ressursivajadus on töövaidluste arv välismaalastega jätkuvalt kasvab ja kaardistatud eelnõu seletuskirja kulude peatükis. seda eriti juba praegu probleemsetes sektorites nagu Tööinspektsioon ei ole märkinud täiendava näiteks ehitus, veondus ja laondus. Seega on ressursi vajadust eelnõu muudatuste hädavajalik juba praegu riikliku järelevalve rakendamiseks. tõhustamine ja ka abi suurendamine töötajatele. Kahjuks eelnõust ei selgu, et nendeks tegevusteks oleks riigil kavas eraldada täiendavaid ressursse ja tagada näiteks Tööinspektsioonile täiendavat lisarahastust. 1.6. Tööjõurent Mitte arvestatud 13 Alates 2026. aastast ei pea tööjõurentimise ettevõte Selgitame, et deposiidinõude peamine eesmärk enam deponeerima tagatist juhuks, kui töötajale tuleb oli tagada, et välismaalasi saaksid kutsuda tööle näiteks maksta hüvitisi või korraldada kojusõit (VMS vaid renditöö vahendajad, kes tegelikult §106 lg 8 p 3). Varasemalt kehtinud nõude kadumine tegutsevad ja suudavad täita VMS-i töötamise avab ukse vahendajatele, kel pole majanduslikku tingimusi. Tööandjate esindusorganisatsioonide võimekust ega motivatsiooni töötajate heaolu tagada. andmetel ei ole deposiidinõuet praktikas Kuigi asendusnõudena sätestatakse, et rendiettevõtja reaalselt järgitud. Samuti ei ole PPA andmetel peab olema vähemalt 6 kuud tegutsenud on see olnud probleem see, et fiktiivsed renditöö takistus väga väike – sisuliselt piisab, kui luuakse vahendajad registreeritakse Eestis, vaid et nad pooleks aastaks mingit minimaalset tegevust näitav registreeritakse välisriigis ja töötajad firma, et siis hakata renditööjõudu sisse tooma. Risk vahendatakse Eestisse. Seda olukorda on nii on, et tekivad ühepäevaliblikad, kes värbavad mõnedki renditöö vahendajad ära kasutanud, et välismaalasi, küsivad neilt vahendustasusid või skeemitada maksude ja palgatingimustega, panevad nad töötama allpool kehtivaid standardeid ja näiteks renditöötajate lähetamine. Seega on kaovad enne, kui järelevalve jõuab sekkuda. Kardame, deposiidinõude asemel eesmärgipärane tagada et tööjõurendi kuritarvitamine võib sageneda – näiteks renditöötajate kaitse muude, vähem koormavate olukorrad, kus paberil on töötaja küll rendiettevõtte nõuetega, mistõttu VMS-i nõudeid muudeti. palgal, kuid tegelikku tööd teeb ta kasutajaettevõttes Deposiidinõude asendamine tegeliku ilma viimase vastutuseta töötingimuste eest. majandustegevuse nõudega võimaldab hoida ära Väärkasutuste vältimiseks tuleks kehtestada fiktiivsed renditöö vahendajad ning kontrollida, tööjõurendi firmadele litsentsinõue, et iga ettevõte, kas renditöö vahendajal on tegelik kes soovib kolmandatest riikidest töötajaid majandustegevus ja seega ka võimekus maksta vahendada, peaks läbima põhjaliku taustakontrolli renditöötajale nõuetekohast töötasu. Juhul, kui ning omama piisavalt kapitali või kindlustust, mis rendiettevõttel ei ole tegelikku kataks töötajate võimalikud nõuded. See oleks majandustegevust, on võimalik elamisloa sisuliselt tagatise nõude aseaine – ilma sellise rahalise andmisest keelduda. Samuti on elamisloa garantiita on riskid töötaja kanda. Litsentsi tingimuste andmisest võimalik keelduda, kui on rikkumise eest tuleks ettevõttelt luba koheselt ära põhjendatud alus kahelda tööandja võtta. usaldusväärsuses, mh olukorras kus on alust arvata, et tööandja ei suuda täita VMS-is sätestatud kohustusi. Selgitame, et kehtivas VMS-is on meetmed, mis võimaldavad reageerida rändenõuete järgimata jätmisele ja rikkumisele, et vältida olukorda, kus välismaalasele, sealhulgas renditöötajale, ei maksta nõuetekohast töötasu või rikutakse töötamise tingimusi. Näiteks on VMS-is sätestatud karistus välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise, seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise ja teavitamiskohustuse täitmata jätmise eest. Need karistused laienevad ka renditöö vahendajale. Samuti on PPA-l võimalik anda kuni aastase kehtivusajaga hinnang tööandja ebausaldusväärsuse kohta ning arvestada seda tööandjaga seotud välismaalase Eestis viibimise ja töötamise menetluses. Lisaks jõustusid 24. mail 2022 kaks olulist VMS-i muudatust, mis on aidanud korrastada renditöö valdkonda, tagada nõuetekohase palga 14  maksmist ja ausat konkurentsi välistööjõu kasutamisel: 1) renditöö võib registreerida lühiajalise Eestis töötamisena või tähtajalise elamisloa töötamiseks võib anda, kui tööandja on Eestis või teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis registreeritud äriühing, kes vahendab renditööd. Seega ei saa renditöö regulatsiooni alusel enam kutsuda välismaalasi Eestisse renditöö vahendajad, kes pärinevad kolmandatest riikidest ja kellega on PPA andmetel olnud VMS-i tingimuste täitmisel kõige rohkem probleeme. 2) VMS-is on nähtud tööandjale, sealhulgas renditöö vahendajale, ette kohustus maksta nõuetekohast töötasu. Kui tööandja ei maksa nõuetekohast töötasu, on PPA-l võimalik teha tema korrale kutsumiseks ettekirjutus. Kui tööandja jätab ettekirjutuse täitmata, on võimalik kohaldada sunniraha. Samuti peab tööandja arvestama, et tal ei ole enam võimalik töötajat kasutada, sest ettekirjutuse täitmata jätmise korral lõpeb ka välismaalase Eestis viibimise ja töötamise õigus. 1.7. Kokkuvõtteks Teadmiseks võetud Leiame, et eelnõud tuleks kindlasti muuta, et tugevdada tööturu tasakaalu, kaitsta kohalikke töötajaid, vähendada sotsiaalse dumpingu ja palgasurve riski ning tagada kõigile töötajatele võrdsed töötingimused. 2. Täiendavad soovitused Teadmiseks võetud Lisaks teeme ettepaneku rakendada meetmeid, mis ei Võtame teadmiseks ettepanekud eelda seaduse muutmist, kuid toetaksid eelpool toodud Tööinspektsiooni järelevalve tugevdamiseks muudatuste eesmärke. ning välistöötajate tööõiguse ja kohustuste 2.1. Tööinspektsiooni järelevalve tugevdamine teavitamise ja nõustamise teenuste Suurendada Tööinspektsiooni ressursse ja suutlikkust arendamiseks. kontrollida aktiivselt välismaalastest töötajate Nõustume, et kvalifitseeritud tööjõu puuduse töötingimusi eriti nendes sektorites kuhu erisuse alusel leevendamiseks saab välistööjõu kaasamine olla tööjõudu tuuakse. Regulaarne järelevalve aitab vaid üks meede ning ennekõike on vaja kasutada ennetada rikkumisi ja tagada, et kõik tööandjad meetmeid nagu suunatud hariduspoliitika, täidavad nii tööohutuse kui ka töötingimuste nõudeid. kohaliku tööjõu ümberõpe kvalifikatsiooni ja Vajadusel võiks Tööinspektsioon teha tihedamat oskuste parandamiseks, täiend- ja koostööd Politsei- ja Piirivalveametiga, et tuvastada ümberõppeteenused ning tööhõive kiirelt võimalikud rikkumised (nt palga alammäära suurendamine mitteaktiivsete ja töötute eiramine) ja rakendada sanktsioone; kaasamisega tööjõuturule. Eelnimetatud 2.2. Välistöötajate teavitamine ja nõustamine meetmed tööjõupuuduse leevendamiseks on Arendada välja programmid ja teenused, mis välja toodud ka eelnõu seletuskirjas. nõustavad Eestisse saabunud välismaalasi nende Selgitame, et rändepoliitika kujundamisel ja tööõiguste ja kohustuste osas. Teadlik töötaja oskab selle elluviimisel on teadmistepõhine paremini oma õigusi kaitsta ning on vähem haavatav lähenemine olulisel kohal. Vastav põhimõte on 15 tööalase ärakasutamise suhtes. See aitab tagada, et sisse kirjutatud ka siseturvalisuse arengukavas kõik töötajad – nii kohalikud kui ka välismaalased – lähtekohana tasakaalustatud sisserändepoliitika on võrdselt informeeritud ja julgevad probleemide kujundamisel ja teenuse planeerimisel. ilmnemisel abi otsida. 2.3. Kohaliku tööjõu arendamine sektorites, kus on tööjõupuudus. Välismaalaste kaasamine saab olla vaid üks leevendusmeede. Pikaajaline lahendus on siiski kohaliku tööjõu oskuste arendamine. Vajalik on suurendada investeeringuid haridusse ja täiendkoolitusse nendel tegevusaladel, kus on tekkinud tööjõupuudus. See tähendab tihedamat koostööd tööandjate, kutseõppeasutuste ja Töötukassaga, et suunata töötuid või karjäärimuutust soovivaid inimesi vajalikele erialadele ning pakkuda neile vajalikku väljaõpet. Selline kahepoolne strateegia – ühest küljest vajadusel kvalifitseeritud välistööjõu kaasamine, teisalt kohalike inimeste oskuste parandamine – aitab vähendada struktuurset tööjõupuudust pikemas perspektiivis ning hoiab ära olukorra, kus tööandjad jäävad liigselt sõltuma odavast tööjõust, mis tuleb väljast. 2.4. Andmete kogumine ja mõju monitooring. Soovitav on jälgida ning avalikustada regulaarselt statistikat selle kohta, kui palju ja millistel tingimustel välismaalased töötavad tööjõupuudusega tegevusalade erisuse alusel. See peaks hõlmama andmeid makstud palgatasemete kohta võrreldes sektori keskmisega, töölepingute kestust, rikkumiste arvu jne. Selline läbipaistev monitooring võimaldab hinnata, kas erisus täidab oma eesmärki ilma negatiivsete kõrvalmõjudeta tööturule. Kui andmed viitavad palgasurvele või töötingimuste halvenemisele, saab kiiremini rakendada korrigeerivaid meetmeid (nt loetelu või kvoodi muutmine, järelevalve tõhustamine vmt). Kõik need ettepanekud lähtuvad põhimõttest, et tööturupoliitika peab ühildama majanduse vajadused töötajate kaitsega. Tööjõupuuduse leevendamine on oluline, kuid see peab toimuma viisil, mis ei kahjusta kohalikke töötingimusi ega palgataset. Seadusemuudatuste ja toetavate meetmete koosmõjul on võimalik tuua Eestisse vajalikke oskustöölisi nii, et säilib tööturu tasakaal, välismaalaste tööhõive on aus ja läbipaistev ning kõik töötajad – sõltumata päritolust – saavad panustada Eesti majandusse võrdsetel alustel. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Tagasiside edastatud Eesti Kaubandus- Marko Udras, [email protected] Tööstuskojale e-kirja teel 12.11.2025. 604 0070 16 1. Tähtajaline elamisluba töötamiseks Teadmiseks võetud tööjõupuudusega tegevusalal Võtame teadmiseks, et peate tööjõupuudusega Eelnõu § 1 punkti 10 kohaselt võib anda tähtajalise tegevusala erisuse loomist positiivseks. elamisloa töötamiseks töötamiseks tööjõupuudusega tegevusalal, kui välismaalase tööandja Eesti äriregistrisse kantud põhitegevusala kuulub Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tööjõupuudusega tegevusalade loetelusse. Eelnõu § 1 punkti 7 kohaselt tuleb sellise elamisloa puhul maksta välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt 80 protsenti Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmisest brutokuupalgast. Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt on selline elamisluba vabastatud sisserände piirarvu alt. Kaubanduskoda peab väga positiivseks tööjõupuudusega tegevusala erisuse loomist. See aitab tööandjaid, kes ei leia Eestist sobivate oskuste ja kogemustega töötajaid ja on seetõttu sunnitud palkama välistöötajaid. Samuti peame mõistlikuks, et sellise elamisloa puhul kehtib tavapärasest madalam palgakriteerium. See on oluline tööandja jaoks, kelle tegevusalal on Eesti keskmisest madalam töötasu ja kes tegutsevad väljaspool suuri keskuseid. Oleme saanud ettevõtjatelt tagasisidet, et teatud sektorites ja äärealadel võib osutuda ka eelnõus sätestatud palgakriteerium oluliseks takistuseks oskustöötaja palkamisel, kuid kompromissina oleme valmis seda siiski toetama. Kokkuvõttes leiame, et plaanitava erisuse loomine aitab leevendada oskustöötajate tööjõupuudust, parandada majanduse konkurentsivõimet, luua täiendavaid töökohti ning suurendada maksutulusid. Kaubanduskoja seisukoht: Toetame tööjõupuudusega tegevusala erisuse loomist. Samas pakume järgmises kahes punktis välja ettepanekud, et plaanitava erisusega kaasneks veelgi suurem positiivne mõju. 2. Tööjõupuudusega tegevusala erisuse kasutamise Mitte arvestatud keeld renditöö puhul Eesti rändepoliitika eesmärk on ühelt poolt Eelnõu § 1 punkti 4 alusel ei saa tööjõupuudusega soodustada nende välismaalaste Eestisse elama tegevusala erisust kasutada renditöö puhul. asumist, kes loovad kogu ühiskonnale suuremat Seletuskirja (lk 15) kohaselt on sellise keelu eesmärk lisandväärtust, teiselt poolt aga hoida ära ennetada elamislubade väärkasutust. elamislubade ja viisade väärkasutust ning Oleme seisukohal, et ettevõtjatel peab olema võimalik ebaseaduslikku sisserännet, et tagada turvalisus, valida, millisel viisil pakkuda välismaalasele tööd. avalik kord ja riigi julgeolek. Muudatuste Üks variant on see, et ettevõtja võtab välismaalase väljatöötamisel arvestatakse ka eesmärgiga tööle tööjõupuudusega tegevusala erisuse alusel. kaitsta Eesti tööjõuturgu. Piirang, mille Teine variant on see, et välismaalane ostab teenust tulemusena ei saa tööjõupuuduse tegevusala sisse ehk kasutab rendiettevõtja poolt pakutavat erisust kasutada renditöö puhul, tagab selle, et renditöö teenust. Välistööjõust huvitatud ettevõtja Eestis töötamise regulatsiooni järgimine ja 17 võib eelista teist varianti, sest siis ei pea ettevõtja ise kontrollimine on lihtsam ja selgem ning kokku puutuma välismaalase tööle võtmisega seotud võimaldab senisest tõhusamalt ennetada viisade koormusega. Hetkel jääb meile arusaamatuks, miks on ja elamislubade väärkasutust. eelnõu kohaselt lubatud kasutada esimest varianti, Lisaks selgitame, et renditööjõu kasutamine on kuid mitte teist. Meie hinnangul puuduvad mõjusad suuresti nö mugavusteenus, mis võimaldab põhjused selliseks erinevaks kohtlemiseks. tööandjatel kiiresti ja paindlikult reageerida Mõistame, et tööjõupuudusega tegevusala erisuse tööjõuvajaduse muutustele. Rendiettevõtte kehtestamisel tuleb maandada väärkasutuse riski. kaudu välistööjõu värbamine võimaldab kiiresti Samas leiame, et tööjõupuudusega tegevusala erisust kaasata ja vajaduse korral ka lõpetada töösuhted peab saama kasutada ka renditöö puhul, sest riigil on vastavalt ettevõtte ajutistele vajadustele. Sellises võimalik kontrollida kasutajaettevõtja tausta, sh seda, olukorras on põhjendatud piirata soodustusi, milline on kasvuettevõtja põhitegevusala. Kui täna ei mida otse värvatud välistöötajatele ole võimalik seda registriandmete alusel automaatselt kehtestatakse. Kui tööandja soovib tuua Eestisse kontrollida, siis tuleb vastav võimekus luua. välistöötajaid soodsamatel tingimustel, siis peab Kaubanduskoja ettepanek: ta välistöötajaid värbama otse. Otse värbamine Et ka renditöö puhul oleks lubatud kasutada tähendab ka suuremat vastutust töötaja tööjõupuudusega tegevusala erisust, teeme töötingimuste ja õiguste eest ning aitab tagada ettepaneku jätta eelnõust välja § 1 punktid 4-5 ning tööjõuturul õiglase konkurentsi. Selgitame, et muuta eelnõu § 1 punkti 10 sõnastust järgmiselt: rendiettevõtete kaudu on jätkuvalt võimalik „(8) Tähtajalise elamisloa töötamiseks võib anda välistööjõudu kaasata muudel töötamiste töötamiseks tööjõupuudusega tegevusalal, kui alustel, näiteks üldistel alustel. välismaalase tööandja või kasutajaettevõtja Eesti äriregistrisse kantud põhitegevusala kuulub käesoleva paragrahvi lõike 82 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud tööjõupuudusega tegevusalade loetelusse.“ 3. Tööjõupuudusega tegevusaladel töötamiseks Mitte arvestatud antavate tähtajaliste elamislubade maksimaalne Kuivõrd loodavale erisusele kehtestatakse arv olulised soodustused (palgakriteeriumi erisus, Eelnõu § 1 punkti 11 (VMS § 181 lg 84) kohaselt sisserände piirarvu erisus, Eesti Töötukassa loa kehtestab Vabariigi Valitsus siseministri ettepanekul erisus), on oluline, et riigile jääksid hoovad korraldusega tööjõupuudusega tegevusaladel rändepoliitikat sihipäraselt juhtida ning tagada, töötamiseks antavate tähtajaliste elamislubade et täiendav sisseränne ei tooks kaasa olulisi maksimaalse arvu. Erisuse alt välja antavate negatiivseid mõjusid, mh kohalikule tööturule. elamislubade maksimaalne arv kehtestatakse igaks Erisuse alt välja antavate tähtajaliste kalendriaastaks arvestades, et majanduskasvu elamislubade piirang võimaldab kohandada tingimustes võib see olla kuni 0,2% Eesti alalisest välistööjõu sisserännet vastavalt elanikkonnast ja muudes majanduse tingimustes kuni majanduskeskkonnale ja turutrendidele ning 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast. tagada, et välistööjõu sisseränne vastab Kaubanduskoda ei pea mõistlikuks ega vajalikuks reaalsetele majandusvajadustele. Samuti on maksimaalse arvu kehtestamist järgmistel põhjustel: oluline, et Eestisse saabuvate välistöötajate ja 1) Kuna eelnõu peamine eesmärk on tagada vajaliku nende pereliikmete arv on kooskõlas riigi kvaliftseeritud tööjõu olemasolu kaudu Eesti võimekusega toetada sisserändajate kohanemist majanduse konkurentsivõime ning vajalike teenuste ja ja integreerumist ning pakkuda avalikke toodete pakkumine, siis maksimaalse arvu teenuseid. kehtestamise näol on tegemist kunstliku piiranguga, mis läheb vastuollu eelnõu eesmärgiga. 2) Kui kehtestada elamislubadele maksimaalne arv, siis sellega suureneb avaliku sektori töökoormus: Vabariigi Valitsus peab korraldusega kehtestama igaks 18 kalendriaastaks elamislubade maksimaalse arvu ning Politsei- ja Piirivalveamet peab piirarvu täitumist jooksvalt kontrollima ning keelduma elamisloa andmisest, kui piirarv on täitunud. 3) Maksimaalse arvu kehtestamine võib tekitada ka tööandjates ja välismaalastes segadust, kui piirarv hakkab täituma või on juba täitunud. 4) Selline piirang puudub teiste erisuste puhul, näiteks elamisluba töötamiseks kasvuettevõttes, elamisluba töötamiseks iduettevõttes ning elamisluba töötamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohal. Kaubanduskoja ettepanek: Selleks, et tööjõupuudusega tegevusaladel töötamiseks antavate tähtajaliste elamislubadele ei kehtiks maksimaalset arvu, teeme ettepaneku jätta eelnõu § 1 punktist 11 välja välismaalaste seaduse § 181 lõiked 84-86 ning lõikest 87 järgmine osa: „ja lõike 84 alusel tööjõupuudusega tegevusalal töötamiseks antavate tähtajaliste elamislubade maksimaalse arvu“. 4. Lühiajaliseks töötamiseks antud tähtajaline Mitte arvestatud elamisluba Lühiajalise töötamise erisuse loomise Välismaalaste seaduse § 1762 kohaselt võib eesmärgiks oli soodustada oskustööjõu välismaalasele anda tähtajalise elamisloa lühiajaliseks kaasamist. Samas ei ole see erisus praktikas oma töötamiseks kuni kaheks aastaks, kui välismaalane on eesmärki täitnud, mh põhjusel, et sellele on vahetult enne elamisloa taotlemist töötanud Eestis kehtestatud olulised piirangud. Vabariigi lühiajalise töötamise registreerimise alusel vähemalt Valitsuse tegevusprogrammiga 2025-2027 seati üheksa kuud, töötamine jätkub lühiajalise töötamise eesmärgiks muuta VMS-i, et võimaldada registreerinud tööandja juures, tööandja on ettevõtetel kaasata vajalikku kvalifitseeritud usaldusväärne ning tööandja on maksnud tööjõudu valdkondades, kus Eestis välismaalasele seaduses sätestatud nõuetele vastavat oskustööjõudu napib. Võttes arvesse, et mitmed töötasu. Sellised elamisload on sisserände piirarvu alt uuringud (sh OSKA 2025. aastal avaldatud väljas. Eelnõuga kaotatakse tähtajalise elamisloa välistööjõu uuring) ja eri osapooled (nii andmise võimalus lühiajaliseks töötamiseks. tööandjad, välismaalased kui haldusorganid) on Seletuskirjas (lk 14) põhjendatakse erisuse kaotamist märkinud, et kehtiv töörände regulatsioon on sellega, et seda on töörändes väga vähe kasutatud liigsete erisustega ning killustunud, et kehtiv (alates erisuse kehtestamisest 2023. aastal kuni lühiajalise töötamise erisus ei ole täitnud oma 01.07.2025 on lühiajalise töötamise alusel välja antud eesmärki ning et uus loodav erisus saab samuti 357 tähtajalist elamisluba töötamiseks ehk umbes 5% olema suunatud oskustööjõu kaasamisele, on kõikidest sellel perioodil töötamiseks antud otstarbekas seadusest varasem oskustööjõu tähtajalistest elamislubadest) ning see ei ole täitnud erisus kaotada, vältimaks täiendava erisuse oma eesmärki oskustööjõu kaasamise soodustamisel. loomist ning mitme erineva töörände aluse Kaubanduskoda ei pea mõistlikuks ega vajalikuks loomist, mis täidavad sama eesmärki. lühiajalise töötamise alusel välja antavate tähtajaliste elamislubade regulatsiooni kaotamist. Meie hinnangul on selliste elamislubade vähese kasutamise põhjuseks see, et sisserände piirarv ei täitunud 2024. aastal ning ei täitu suure tõenäosusega ka 2025. aastal. Seega on viimastel aastatel puudunud suur vajadus selle erisuse 19 kasutamiseks. Sisserände piirarv ei ole täitunud, sest tööandjatel on olnud võimalik Ukraina sõjapõgenikke võtta tööle ilma piiranguteta ning seoses majanduslangusega on mõnevõrra vähenenud vajadus välistööjõu järele. Kui majandus hakkab taas kasvama, siis suureneb vajadus tööjõu järele ning lühiajalise töötamise erisus leiab ilmselt ka rohkem kasutust. Meie hinnangul ei kattu ega vastandu lühiajalise töötamise erisus eelnõuga loodavale tööjõupuudusega erisusele, vaid need kaks erisust võivad koos eksisteerida, sest nende kasutamise tingimused on erinevad. Kaubanduskoja ettepanek: Jätta eelnõust välja § 1 punktid 1, 3, 6, 9, 12-13, et ka edaspidi võimaldaks välismaalaste seadus anda välismaalasele lühiajaliseks töötamiseks mõeldud tähtajalist elamisluba. 5. Erisus lühiajalise Eestis töötamise Mitte arvestatud registreerimiseks Kuivõrd loodavale erisusele kehtestatakse Eelnõus sisalduv lahendus puudutab olukorda, kus töötamiseks antava elamisloa taotlemisel välismaalane soovib tähtajalist elamisluba olulised soodustused (palgakriteeriumi erisus, töötamiseks tööjõupuudusega tegevusalal. Teeme sisserände piirarvu erisus, Eesti Töötukassa loa ettepaneku sätestada välismaalaste seaduses erisus ka erisus), millega kaasnevad eelduslikult ka selleks olukorraks, kus välismaalane tuleb lühiajalise olulised mõjud (vt lähemalt eelnõu töötamise registreerimise alusel tööle tööandja juurde, seletuskirjast), peame vajalikuks esmalt hinnata kelle põhitegevusala on tööjõupuusega tegevusala. elamisloa erisuse rakendamise tegelikku mõju, Eelkõige võiks erisus puudutada makstavale töötasule sealhulgas kuidas mõjutab muudatus ettevõtete esitatavat nõuet. Oleme saanud ettevõtjatelt tööjõu kättesaadavust, kuidas mõjutab erisus tagasisidet, et palgakriteerium on üks peamisi takistusi välismaalaste sisserände trende, kuidas on välistööjõu palkamisel ja seda ka lühiajalise töötamise tagatud täiendavate sisserändajate kohanemine registreerimise puhul. Eelkõige valmistab ja integreerumine, milline on mõju järelevalve palgakriteerium muret tööandjatele, kes tegutsevad vaates jne. Muudatuste rakendamise ja tegelike tegevusaladel, kus keskmine palgatase on madalam mõjude ilmnemise järgselt on võimalik kaaluda Eesti keskmisest ning tööandjatele, kes tegutsevad erisuse laiendamist ka lühiajalise töötamise väljaspool suuremaid keskuseid, kus palgatase on ka registreerimisele. Eesti keskmisest madalam. Sarnaselt lühiajalisele töötamisele kasvuettevõttes võiks ka tööjõupuudusega tegevusalal töötamisele kehtida nõue, et tasu suurus ei pea olema vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalgaga, vaid piisab sellest, kui tasu suurus on vähemalt 80% sellest. Tööjõupuudusega tegevusalade määratlemine toimuks eelnõus sätestatud viisil ehk Vabariigi Valitsus kehtestab korraldusega loetelu valdkondadest, kus on tööjõupuudus. Leiame, et sellise erisuse kehtestamine lühiajalisele Eestis töötamisele aitaks kaasa eelnõu peamisele eesmärgile tagada vajaliku kvaliftseeritud tööjõu olemasolu kaudu Eesti majanduse konkurentsivõime 20 ning vajalike teenuste ja toodete pakkumine. Kui välismaalane jääb lühiajalise Eestis töötamisega rahule ning tema tööandja ka, siis on võimalik edasi taotleda juba tähtajalist elamisluba eelnõus sätestatud erisuse alusel või ka muudel välismaalaste seaduses sätestatud alustel. Kaubanduskoja ettepanek: Täiendada VMS-i § 107 uue lõikega järgmises sõnastuses: „Tööandja, kelle Eesti äriregistrisse kantud põhitegevusala kuulub käesoleva seaduse § 181 lõike 8 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud tööjõupuudusega tegevusalade loetelusse, on kohustatud maksma välismaalasele, kelle lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud, tasu, mille suurus on vähemalt 80 protsenti Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmisest brutokuupalgast.“ Lisaks võiks selline erisus kehtida olukorras, kus tegemist on renditööga ning kasutajaettevõtja põhitegevusala kuulub tööjõupuudusega tegevusalade loetellu. 6. Sisserände piirarv ja muud tingimused Teadmiseks võetud välismaalaste Eestis elamiseks ja töötamiseks Nõustume, et kehtiv töörände regulatsioon on Kaubanduskoda toetab tööjõuvajadusega killustunud ning vajab tervikuna ülevaatamist, tegevusalade erisuse loomist, kuid meie hinnangul et tagada selle jätkusuutlikkus ja lihtsus. tuleb edaspidi välismaalaste seaduse muutmisel Ränderegulatsiooni terviklikku ülevaatamist keskenduda sellele, et väheneks erinevate erandite analüüsitakse edaspidi. hulk ja regulatsioon muutuks lihtsamini arusaadavamaks nii tööandjate, välismaalaste kui ka järelevalveasutuste jaoks. Praegu on välismaalaste seaduses väga palju erandeid, mille tõttu on kõigil keeruline seadusest aru saada ning ilmselt on ka järelevalveasutustel keeruline teha tõhusat järelevalvet. Välismaalaste seaduses on ka mitmeid tänaseks vananenud tingimusi. Näiteks on seaduses endiselt kirjas sisserände piirarvu regulatsioon, mis pärineb 1993. aastast. Meie hinnangul puudub täna selle järele vajadus. Sellele viitab ka asjaolu, et aastate jooksul on lisatud sisserände piirarvu regulatsiooni palju erisusi selle kohta, millised elamisload ei lähe piirarvu arvestusse. Seetõttu antakse suurem osa elamislubadest välja väljaspool piirarvu arvestust. Näiteks 2024. aastal anti välja 6137 tähtajalist elamisluba, millest sisserände piirarvu alt anti välja üksnes 1177 elamisluba ehk 19% elamislubadest. Seega välismaalaste seaduse kaasajastamise käigus on mõistlik tänaseks vananenud tingimused kaotada. Kaubanduskoja ettepanek: 21 Palume pärast tööjõupuudusega tegevusalade erisuse kehtestamist analüüsida tervikuna välismaalaste seaduses sätestatud välismaalaste Eestis elamise ja töötamise tingimusi koostöös erinevate osapooltega ning tulla välja muudatusettepanekutega, mis kaotaksid välismaalaste seadusest vananenud nõuded ning muudaksid välismaalaste Eestis elamise ja töötamise regulatsiooni lihtsamaks ja selgemaks nii tööandjate, välismaalaste kui ka järelevalveasutuste jaoks. Eesti Laevaomanike Liit Tagasiside edastatud Eesti Laevaomanike Vahur Ausmees, [email protected] Liidule e-kirja teel 12.11.2025. Toetame veetranspordi valdkonna lisamist Teadmiseks võetud tööjõupuudusega tegevusalade loetellu. Võtame teadmiseks, et toetate veonduse, sh Kindlasti toetab ELL eelnõus sisalduvat ettepanekut veetranspordi tegevusala lisamist lisada veetranspordi valdkond H50 tööjõupuudusega tööjõupuudusega tegevusalade loetellu. tegevusalade loetellu. Veetranspordi ettevõtted seisavad silmitsi sarnaste väljakutsetega kvalifitseeritud meretöötajate leidmisel, eriti seoses rahvusvahelistele nõuetele vastava tehnilise personali ja ohutusmeeskondadega. Erisuse rakendamine võimaldaks Eesti lipu all sõitvatel laevadel säilitada operatiivne võimekus ja toetaks sektori arengut ning Eesti merenduse rahvusvahelist konkurentsivõimet. Ettepanek lisada EMTAK A- 0311 – Merekalapüük Selgitus kaugpüügi laevadel tööjõupuudusega tegevusalade Eelnõu muudatustega kehtestatakse loetellu. volitusnorm, mille kohaselt võib Vabariigi ELL teeb ettepaneku lisada tööjõupuudusega Valitsus sätestada määrusega loetelu tegevusalade loetellu EMTAK A-0311 – tööjõupuudusega tegevusaladest (eelnõu § 1 Merekalapüük, eelkõige kaugpüügi laevadel. punkti 12 muudatus, millega täiendatakse VMS- Tegemist on valdkonnaga, kus kalapüügi laevadele i § 181 lõikega 12). Selgitame, et eelnõuga vajaliku spetsiifilise merepersonali leidmine on tööjõupuudusega tegevusalade täpsemat loetelu pikaajaliselt keeruline, kuna Eestis puudub vastav ei kehtestata, seda tehakse Vabariigi Valitsuse erialane koolitus või on see väga piiratud. Kaugpüügi määrusega. Eelnõu seletuskirjas on näitena välja laevade meeskonnad vajavad spetsiifiliste oskustega toodud loetelu tegevusaladest, mis praeguste töötajaid, kelle värbamine kolmandatest riikidest on andmete põhiselt võiksid potentsiaalselt sageli ainus realistlik võimalus tagada laevade kuuluda tööjõupuudusega tegevusalade operatiivne töövõime. Erisuse rakendamine aitaks loetelusse. Tööjõupuudusega tegevusalade tagada Eesti meremajanduse konkurentsivõime loetelu väljatöötamisel lähtutakse ennekõike säilimise. andmepõhistest kriteeriumitest (eelnõu § 1 Hindame väga Siseministeeriumi püüdlusi leida punkti 12 muudatus, millega täiendatakse VMS- tasakaalustatud lahendusi tööjõupuuduse i § 181 lõikega 13). Loetelu kehtestamisel võib leevendamiseks ning toetame eelnõu üldist suunda Vabariigi Valitsus arvesse võtta ka muid aspekte suurendada paindlikkust tööjõu kaasamisel lisaks andmepõhistele kriteeriumitele, nt tööjõupuudusega tegevusaladel. Samas rõhutame julgeoleku tagamise või väärkasutamise vajadust arvestada merendussektori spetsiifikat ja ennetuse vajadustest lähtuvalt. rahvusvahelist konkurentsikeskkonda, et tagada Eesti lipu all sõitvate laevade jätkusuutlik mehitamine ning sektori arengupotentsiaali rakendamine. 22 Praktikas on piiratud sisserände kvootide tõttu sageli keeruline või isegi võimatu palgata kvalifitseeritud tööjõudu kolmandatest riikidest, eriti tehnilise merepersonali ja kaugpüügi laevade meeskondade osas. Seetõttu oleks nii veetranspordi kui ka merekalapüügi lisamine tööjõupuudusega tegevusalade loetellu oluline samm, mis aitaks leevendada kriitilist tööjõupuudust ja toetaks Eesti meremajanduse jätkusuutlikkust ning rahvusvahelist konkurentsivõimet. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Tagasiside edastatud Eesti Põllumajandus- Meeli Lindsaar, [email protected] Kaubanduskojale e-kirja teel 12.11.2025. Peame oluliseks, et kavandatav muudatus loob üldise Teadmiseks võetud erisuse tööjõupuudusega tegevusaladele, mis aitab Võtame teadmiseks, et toetate kavandatava leevendada tööjõuprobleeme sektorites, kus sobiva muudatusega loodavat üldist erisust tööjõu leidmine Eesti tööturult on järjest keerulisem. tööjõupuudusega tegevusaladele. Samuti Põllumajandus ja toidutööstus kasutavad olulisel võtame teadmiseks, et toetate erisusele määral välistööjõudu ning vajadus värvata töötajaid kehtestatavaid soodustusi. väljaspoolt Eestit ja Euroopa Liitu on jätkuvalt kõrge. OSKA 2024. aasta raport põllumajanduse ja Selgitus toiduainetööstuse kohta toob selgelt välja, et sektor Eelnõuga kavandatakse kehtestada volitusnorm, seisab silmitsi kasvava tööjõupuudusega: mille kohaselt võib Vabariigi Valitsus sätestada  Tööjõu vananemine ja järelkasvu puudus. määrusega loetelu tööjõupuudusega Suur osa valdkonna töötajaid on pensionieas tegevusaladest (eelnõu § 1 punkti 12 muudatus, või sellele lähedal; uute töötajate pealevool on millega täiendatakse VMS-i § 181 lõikega 12). ebapiisav. Järgmise kümne aasta jooksul Selgitame, et eelnõuga tööjõupuudusega lahkub sektorist märkimisväärne osa kogenud tegevusalade täpsemat loetelu ei kehtestata, seda töötajatest. tehakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Eelnõu  Noorte vähene huvi valdkonna vastu. seletuskirjas on näitena välja toodud loetelu Põllumajandus ja toidutööstus ei ole noorte tegevusaladest, mis praeguste andmete põhiselt jaoks piisavalt atraktiivsed madala võiksid potentsiaalselt kuuluda palgataseme, keeruliste töötingimuste ja tööjõupuudusega tegevusalade loetelusse. vähese paindlikkuse tõttu. Tööjõupuudusega tegevusalade loetelu  Suur tunnetatud tööjõupuudus. OSKA väljatöötamisel lähtutakse ennekõike hinnangul on põllumajanduse aastane andmepõhistest kriteeriumitest (eelnõu § 1 tööjõupuudus ligikaudu 3200 töötaja võrra ja punkti 12 muudatus, millega täiendatakse VMS- toidutööstuses ligi 2500 töötaja võrra. i § 181 lõikega 13). Loetelu kehtestamisel võib  Välistööjõu roll. 2021. aastal moodustasid Vabariigi Valitsus arvesse võtta ka muid aspekte põllumajanduse lihttöölistest ligikaudu 30% lisaks andmepõhistele kriteeriumitele, nt välistöötajad. Raportis rõhutatakse, et lähtuvalt julgeoleku tagamise või välistööjõu kasutamine on muutunud väärkasutamise ennetuse vajadustest lähtuvalt. tavapäraseks ja hädavajalikuks praktikaks tööjõupuuduse leevendamisel.  Piirkondlik ebavõrdsus. Maapiirkondades ja keskustest eemal on tööjõupuudus eriti terav, samas kui põllumajandusharidust andvad koolid paiknevad valdavalt väljaspool suuremaid linnu. Raporti üldine järeldus on, et põllumajandus ja toidutööstus vajavad tööjõupuuduse leevendamiseks 23 mitmekesiseid lahendusi, sealhulgas paindlikumat välistööjõu kaasamist. Seetõttu teeme ettepaneku lisada nii põllumajandus kui ka toidutööstus valitsuse määrusega kehtestatava tööjõupuudusega tegevusalade loetellu. Lisaks soovime avaldada toetust eelnõuga sätestatud muudatustele, mille puhul kehtestatakse erisus sisserände piirarvule, kaotatakse ära töötukassa loa nõue, tehakse erisus palgakriteeriumile ning muudetakse elamisloa arvu reguleerimine paindlikumaks. Need muudatused loovad paindlikuma ja konkurentsivõimelisema tööhõivekeskkonna, mis on ülioluline just põllumajanduse ja toidutööstuse ettevõtetele, kus hooajalisus, piirkondlik tööjõu nappus ja füüsiliselt nõudlik töö iseloom on saanud oluliseks piiranguks tööjõu leidmisel. Palgakriteeriumi erisus on põllumajanduse ja Mitte arvestatud toidutööstuse jaoks samuti oluline paindlikkust Eelnõu väljatöötamisel analüüsis SiM koostöös suurendav meede. Eelnõus on ette nähtud, et MKM-iga oskustööjõule loodava erisuse välistöötajale makstav tasu peab olema vähemalt 80% palgakriteeriumi võimalikke alternatiive. Eesti keskmisest brutopalgast. Kuna sektori struktuur Läbiviidud analüüs näitas, et 0,8-kordne Eesti ja tegevusvaldkonnad on väga mitmekesised, on ka keskmise brutokuutasu nõue pakub kaalutletud palgatasemed erinevad. kompromissi, võimaldades ühelt poolt OSKA raportist selgub muuhulgas, et kui keskmine tööjõupuudusega valdkonnas tegutsevatel brutokuupalk oli Eestis 2021. aastal 1548 eurot, siis ettevõtetel paindlikumatel tingimustel kaasata enamikul põllumajanduse valdkonna põhikutsealadel oskustööjõudu, kuid vältides samas bürokraatia oli keskmine palk sellest madalam2, vaid loomaarstide suurenemist, reeglite keerukust, ulatuslikku ja kalurite puhul ületas palk keskmist. halduskoormust ning palgamäära tõusu ametites Toiduainetööstuse põhikutsealade võrdluses eristusid ja valdkondades, kus keskmine töötasu on palgataseme suhtes teistest tootearendusjuhid, kõrgem. Samuti võimaldab palgakriteeriumi tootmisjuhid ja kvaliteedijuhid, kelle kuupalk palk jätkuv kehtestamine tagada tööturu kaitse ning ületas 2000 eurot. Nende keskmine palk oli üle kahe takistada majanduslikku dumpingut. Kuna 0,8- korra kõrgem kui pagaritel ja kondiitritel, kordse Eesti keskmise palgamäära loogika toiduainetööstuse operaatoritel, töötlejatel ning tugineb juba kehtivas seaduses kasutatavale tootevalmistajatel ja lihttöölistel. mudelile (nt kasvuettevõtetel on 0,8-kordne Kuna tööjõuvajadus on erinevatel ametikohtadel ja töötasu nõue), muudab see tööjõupuudusega valdkondades varieeruv, ning ettevõtted vajavad tegevusala palganõude arusaadavaks ja erineva kvalifikatsiooni ja palgatasemega hõlpsasti rakendatavaks nii tööandjatele, välistööjõudu, teeme ettepaneku sõnastada eelnõu välistöötajatele kui ka haldusorganile. Samuti punkt 7 ümber järgmiselt: „(13) Tööandja on toetab see õigusselgust ja välistab erinevad kohustatud maksma välismaalasele, kellele on antud tõlgendamisvõimalused. Ühtlasi võimaldab elamisluba töötamiseks käesoleva seaduse § 181 ühetaoline palgakriteerium standardiseeritud lõike 8 alusel, tasu, mille suurus on vähemalt 80 kontrolli ja menetlusi, vähendades väärkasutuse protsenti Statistikaameti viimati avaldatud vastava riske. Märgime, et 0,8-kordse palganõudega tegevusala aasta keskmisest brutokuupalgast.“ väheneb tööjõupuudusega ettevõtete jaoks palganõue mõõdukalt, vastates paremini 2 Statistikaameti andmed näitavad, et käesoleva aasta juunis oli keskmine brutokuupalk ca 2200 eurot, samal ajal põllumajanduses oli ca 1800 eurot. 24 Kokkuvõtlikult saame Eesti Põllumajandus- oskustöötajate tegelikule palgale. Võrreldes Kaubanduskoja poolt avaldada toetust välismaalaste valdkonna keskmise töötasuga täidab 0,8- seaduse muutmise eelnõule, kuna see vähendab kordne Eesti keskmine palganõue paremini halduskoormust ja loob ettevõtetele võimaluse eelnõu eesmärki, kuivõrd valdava osa reageerida tööjõupuudusele kiiremini ja tõhusamalt. potentsiaalsete tööjõupuuduse tegevusalade puhul (praeguste andmete põhjal tööstuse ning laonduse ja veonduse tegevusalad) on valdkonna keskmine töötasu kõrgem kui Eesti keskmine. Märgime, et ka põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalarühmade lõikes jääks valdkonna keskmine töötasu kohati kõrgemaks kui seda 0,8-kordne keskmine töötasu. Näiteks oli Statistikaameti andmetel kalapüügi ja vesiviljeluse tegevusala keskmine brutokuutasu 2024. aastal 1975 eurot, metsamajanduse ja metsavarumise tegevusala keskmine brutokuutasu 1819 eurot. Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon Tagasiside edastatud Eesti Rahvusvaheliste Ermo Perolainen, [email protected] Autovedajate Assotsiatsioonile e-kirja teel 12.11.2025. 1. Seaduse muutmise algatus on autoveosektori Selgitus vaatest äärmiselt vajalik kuna tööjõu (autojuhtide) Eelnõu muudatustega kehtestatakse puudus on peamine ettevõtjate tegevust takistav ning volitusnorm, mille kohaselt võib Vabariigi konkurentsis mahajäämust põhjustav asjaolu, seda Valitsus sätestada määrusega loetelu eriti rahvusvahelistel vedudel. Sellest tulenevalt tööjõupuudusega tegevusaladest (eelnõu § 1 eeldame, et autojuhid kuuluvad seaduseelnõuga punkti 12 muudatus, millega täiendatakse VMS- loodava erisuse alla ehk tööjõupuudusega i § 181 lõikega 12). Tööjõupuudusega tegevusalade nimekirja. tegevusalade loetelu väljatöötamisel lähtutakse Seaduse muutmisega plaanitav palgakriteeriumi erisus ennekõike andmepõhistest kriteeriumitest tööjõupuudusega tegevusaladel töötamiseks on meie (eelnõu § 1 punkti 12 muudatus, millega hinnangul põhjendatud ning mõistlik lähenemine, täiendatakse VMS-i § 181 lõikega 13). Loetelu kuid kõigile valdkondadele sama Eesti keskmise palga kehtestamisel võib Vabariigi Valitsus arvesse järgi koefitsiendiga 0.8 miinimumi määramine ei võta võtta ka muid aspekte lisaks andmepõhistele arvesse tegevusalade töötasude erinevusi ega taga kriteeriumitele, nt julgeoleku tagamise või valdkonnasiseselt võrdset kohtlemist Eesti oma väärkasutamise ennetuse vajadustest lähtuvalt. töötajate ning võõrtööjõu vahel. Sellest tulenevalt Eelnõu seletuskirjas on näitena välja toodud teeme ettepaneku võtta palgakriteeriumi erisuse loetelu tegevusaladest, mis praeguste andmete kehtestamisel aluseks sektori vastava ametikoha kohaselt võiksid potentsiaalselt kuuluda keskmine töötasu. Statistikaameti palgarakenduses tööjõupuudusega tegevusalade loetelusse ning on nimetatud ametlikud andmed olemas ning neid veonduse ja laonduse valdkond kuulub uuendatakse regulaarselt. Selline sektorite spetsiifikat potentsiaalsete tegevusalade loetelusse. arvestav lähenemine oleks õiglane /võrdne kohtlemine kõigi töötajate suhtes ning vähendaks Eesti ettevõtjate Mitte arvestatud mahajäämust rahvusvahelises konkurentsis. Palgakriteeriumi ettepaneku osas selgitame, et muudatuste väljatöötamisel analüüsis SiM koostöös MKM-iga oskustööjõule loodava erisuse palgakriteeriumi erinevaid võimalikke variante. Läbiviidud analüüs näitas, et 0,8- kordne Eesti keskmise brutokuutasu nõue pakub 25  kaalutletud kompromissi, võimaldades ühelt poolt tööjõupuudusega valdkonnas tegutsevatel ettevõtetel paindlikumatel tingimustel kaasata oskustööjõudu, kuid vältides samas bürokraatia suurenemist, reeglite keerukust, ulatuslikku halduskoormust ning palgamäära tõusu ametites ja valdkondades, kus keskmine töötasu on kõrgem. Samuti võimaldab palgakriteeriumi jätkuv kehtestamine tagada tööturu kaitse ning takistada majanduslikku dumpingut. Kuna 0,8- kordse Eesti keskmise palgamäära loogika tugineb juba kehtivas seaduses kasutatavale mudelile (nt kasvuettevõtetel on 0,8-kordne töötasu nõue), muudab see tööjõupuudusega tegevusala palganõude arusaadavaks ja hõlpsasti rakendatavaks nii tööandjatele, välistöötajatele kui ka haldusorganile. Samuti toetab see õigusselgust ja välistab erinevad tõlgendamisvõimalused. Ühtlasi võimaldab ühetaoline palgakriteerium standardiseeritud kontrolli ja menetlusi, vähendades väärkasutuse riske. Märgime, et 0,8-kordse palganõudega väheneb tööjõupuudusega ettevõtete jaoks palganõue mõõdukalt, vastates paremini oskustöötajate tegelikule palgale. Näiteks oli Statistikaameti palgarakenduse kohaselt 2024. aasta IV kvartalis bussi- ja trammijuhtide keskmine töötasu Eestis 1801 eurot ehk 12% kõrgem kui 80% 2024. aasta Eesti aasta keskmisest. Veoautojuhi 2024. aasta IV kvartali keskmine töötasu 2024. aastal oli 1462 eurot ehk 8,4% madalam, kui 80% 2024. aasta Eesti aasta keskmisest. Seega teatud ametite puhul on 0,8- kordne palgamäär kõrgem kui ametiala keskmine, teiste puhul jällegi madalam. Kuigi ametiala keskmine töötasu võib mitme ameti puhul tuua palganõude vähenemise, kaasneksid ametiala palganõudega mitmed negatiivsed mõjud. Märgime, et Statistikaameti avaldatavad andmed nende palgarakenduses ametite palkade kohta on ametite klassifikaatori IV taseme lõikes. Eelviidatud ametite klassifikaatoris on 436 ametirühma. Kui ametialade palkasid vaadelda veel tegevusalade lõikes, oleks erinevate kohaldatavate palgamäärade hulk väga ulatuslik. Seega suureneks oluliselt palganõude keerukus, reeglite keerukus, bürokraatia ning kaasneks ulatuslik halduskoormus. Samuti tekivad õigusselguse küsimused ning väärkasutuse riskid on 26  arvestatavad. Võib eeldada, et menetlustähtajad pikenevad ning vajalikud on ulatuslikumad IT arendused. Märgime, et ka võrreldes valdkonna keskmise töötasuga täidab 0,8-kordne Eesti keskmine palganõue paremini eelnõu eesmärki, kuivõrd valdava osa potentsiaalsete tööjõupuudusega tegevusalade puhul on valdkonna keskmine töötasu kõrgem kui Eesti keskmine. Näiteks oli laondust ja veondust abistavate tegevusalade brutokuutasu 2024. aastal 2300 eurot, seega 31% kõrgem kui seda 0,8-kordne 2024. aasta Eesti keskmine brutokuutasu määr. 2. Lisaks teeme veelkord ettepaneku üle vaadata Selgitus keelenõude rakendamise vajadus rahvusvaheliste Märgime, et eelnõu eesmärgiks on muuta VMS- vedude autojuhtidele. Oleme varem vähemalt kaks i, et soodustada tööjõupuudusega tegevusalades korda sama ettepanekuga pöördunud ning põhjalikult tegutsevatel ettevõtetel paindlikumalt kaasata selgitanud miks keelenõue ei ole rahvusvaheliste vajalikku välistööjõudu. Keelenõude vedude autojuhtide puhul asjakohane. muudatused väljuvad eelnõu skoobist. Rahvusvaheliste vedude autojuhid viibivad valdava Sarnaselt varasemale tagasisidele selgitame, et osa ajast väljaspool Eestit. Mingi osa juhtidest ei käi VMS-i § 179 lõikes 3 sätestatud A2-tasemel üldse Eestis, sest nad teostavad vedusid teiste riikide keeleoskuse nõue laieneb välismaalasele, kes vahel. Ka puhkamas ei käi nad Eestis, vaid oma taotleb tähtajalist elamisluba töötamiseks ja kes koduriigis. Neid seob Eestiga ainult töötamine Eesti on Eestis elanud töötamiseks antud tähtajalise ettevõttes ning maksude maksmine Eesti riigile. elamisloa alusel vähemalt viis aastat. Eesti keele Euroopa Liidu riikide vahel, kuid väljaspool Eestit oskus on üks olulisemaid eeldusi, et ühiskonda töötamine on võimalus transpordisektori teenuste sulanduda ja selles toimuvat mõista. eksport kasvule pöörata, kuid ettevõtjad vajavad Välismaalasele on riigikeele oskus vahend, et selleks võrdväärseid konkurentsitingimusi teiste EL saavutada näiteks parem haridus ja töökoht. riikide vedajatega.Tööjõu küsimus sh kolmandate Keeleoskus on tähtis ka ühiskonnale, kui pidada riikide tööjõu kasutamise tingimused on siinkohal silmas lõimumist ja eesti keele säilimist. määrava tähtsusega. Seadusandja on A2-tasemel keelenõudele Toetame ja tervitame kõiki ettepanekuid, mis loonud üksnes erisused, mis tulenevad Euroopa muudavad kolmandate riikide päritolu tööjõu Liidu õigusaktidest: Euroopa Parlamendi ja värbamise tingimusi Eestis lihtsamaks, kiiremaks ja nõukogu direktiivist 2014/36/EL paindlikumaks. Dokumentide taotluste menetlemise (hooajatöötajate direktiiv), 2014/66/EL kiirus ehk aeg on probleem, mis täna võõrtööjõu (ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate direktiiv), kasutamist märkimisväärselt pidurdab. See puudutab 2016/801/EL (õpi- ja teadusrände direktiiv), nii elamislubasid, viisasid kui lühiajalise töötamise 2021/1883 (Euroopa Liidu sinise kaardi registreeringuid (LTR). Mitu kuud töötamiseks direktiiv). Muude täiendavate erisuste loomist ei vajalikke dokumente oodata tähendab, et Eesti ole seadusandja pidanud põhjendatuks. ettevõtted jäävad võõrtööjõu turul konkurentsist Selgitame, et rahvusvaheliste autoveojuhtide sisuliselt kõrvale. Kehtivad seadused peaksid olema puhul oleme nende töö iseloomu tähtajalise paindlikud ning võimaldama arvesse võtta muuhulgas elamisloa menetluste puhul arvesse võtnud. erinevate valdkondade spetsiifikat. Siiski peab silmas pidama, et tähtajaline Rahvusvaheliste vedude autojuhtidele seadustes elamisluba on välismaalasele antav luba erisuste loomine peaks olema nende töö iseloomu Eestisse elama asumiseks ja Eestis elamiseks. arvestades igati põhjendatud. Nad ei tööta Eestis, nad Seadusandja soov on olnud toetada Eestisse ei puhka Eestis, nad ei too oma lähedasi Eestisse ega elama asuvate välistöötajate ühiskonda jää siia elama. Nad ei kasuta Eesti riigi teenuseid, ei sulandumist, mille puhul eesti keele oskus on 27 koorma haldus-, sotsiaal-, tervishoiusüsteemi, nad ei olulise tähtsusega. Eesti keele oskuse nõuet peab ole nn. migratsioonioht. Seetõttu ei põhjendatud ka välismaalane tõendama, kui ta soovib pärast viit varemmainitud keelenõue, samuti ei ole mõistlik Eesti aastat oma elamisluba pikendada. Koos viisa ja riigil endale võtta ka nendele pensionikogumise ja - lühiajalise töötamise registreerimise alusel maksmise kohustust. Arvestades kriitilist olukorda töötamisega on seega välismaalasel kuus ja pool tööjõuturul, kus Eestis ei ole piisavalt rahvusvahelisi aastat, et omandada A2-tasemel eesti keel. vedusid teostavaid autojuhte, siis Eesti ettevõtjate Usume, et need rahvusvaheliste vedude toimetuleku ja jätkusuutlikkuse tagamiseks on oluline,autojuhid, kes taotlevad endale tähtajalist et võõrtööjõu kaasamine ei oleks takistatud. elamisluba töötamiseks ning kes kavatsevad seeläbi jääda Eestisse pikemaajaliselt elama ja tööle, leiavad ka võimaluse, et õppida selle perioodi jooksul vajalikul tasemel eesti keelt. Samuti märgime, et lühiajalise iseloomuga töö puhul on võimalik taotleda lühiajalise töötamise registreerimist ja viisat. Sellisel juhul ei kohaldu A2-tasemel keelenõue. Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Tagasiside edastatud Eesti Väike- ja Keskmiste Assotsiatsioon Ettevõtjate Assotsiatsioonile e-kirja teel Leho Verk, [email protected] 12.11.2025. Eesti Väike-ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Teadmiseks võetud (EVEA) toetab eelnõus valitud suunda võimaldada Võtame teadmiseks, et toetate üldiselt eelnõu väiksema halduskoormuse ja rahalise kuluga Eestis muudatuste eesmärki. vajalike välismaalaste tööle asumist. 1. Tööjõupuudusega tegevusalade kehtestamine Selgitus Eelnõus on sätestatud, et Vabariigi Valitsus võib Eelnõu muudatustega kehtestatakse kehtestada määrusega valdkonna eest vastutava volitusnorm, mille kohaselt võib Vabariigi ministri ettepanekul kuni viieks aastaks loetelu Valitsus sätestada määrusega loetelu tööjõupuudusega tegevusaladest. EVEA hinnangul ei tööjõupuudusega tegevusaladest (eelnõu § 1 peaks nimetatud loetelu kehtestamine olema valitsuse punkti 12 muudatus, millega täiendatakse VMS- õigus, vaid kohustus. Rohkem välismaa spetsialiste on i § 181 lõikega 12). Võimalus tööjõupuudusega Eesti majanduses vaja praegu ja lähiaegadel. Kui tegevusalade loetelu kehtestada annab riigile Riigikogu eelnõus toodud suuna heaks kiidab ja näeb paindlikkuse sihipäraselt töörännet suunata, ette loetelu kehtestamise tööjõupuudusega vastavalt majanduse, tööturu ja ühiskonna tegevusaladest, siis oleks siseministril koheselt vaja laiematele vajadustele. esitada vastav ettepanek, et valitsus saaks täita talle Selgitame, et tööjõupuudusega tegevusalade seadusega antud ülesande. loetelu väljatöötamisel lähtutakse ennekõike Omaette teema on valitsuse kaalutlusõiguse piiramine andmepõhistest kriteeriumitest (eelnõu § 1 kriteeriumitega, mille alusel tööjõupuudusega punkti 12 muudatus, millega täiendatakse VMS- tegevusalasid sinna loetellu nimetatakse. Eelnõu i § 181 lõikega 13). Loetelu kehtestamisel võib kohaselt arvestatakse tööjõupuudusega tegevusalade Vabariigi Valitsus arvesse võtta ka muid aspekte loetelu väljatöötamisel vähemalt: lisaks andmepõhistele kriteeriumitele, nt 1) kutseseaduse § 6 lõikes 2 nimetatud asutuse julgeoleku tagamise või väärkasutamise avaldatud tööjõuvajaduse prognoosi EMTAK-i ennetuse vajadustest lähtuvalt. See annab riigile tegevusala lõikes; hoovad ja paindlikkuse loetelu kehtestamisel 2) Statistikaameti viimati avaldatud ettevõtete arvestada ka muude riigi kui terviku seisukohast aastasest müügitulust müügitulu osatähtsust oluliste aspektidega. mitteresidentidele EMTAK-i tegevusala lõikes; Palgakriteeriumi nõude osas selgitame, et 3) Statistikaameti viimati avaldatud EMTAK-i eelnõu väljatöötamisel on lähtutud sellest, et tegevusala aasta keskmist brutokuupalka. lisatööjõud suurendaks ettevõtete tootlikkust, st 28 Siin on probleemiks, et kui juba need kriteeriumid välistööjõu teadmised-oskused täiendaksid, kehtestada, siis need tuleks loetleda ammendavalt ja mitte ei asendaks kohalike töötajate omi. Samuti valitsusel ei tohiks olla võimalik kasutada täiendavaid on arvestatud vajadusega kaitsta Eesti kriteeriume. See suurendaks õigusselgust. Kui on veel tööjõuturgu. Palgakriteeriumi nõue aitab tagada mõni oluline kriteerium, mida peaks arvesse võtma, tööturu kaitse ning takistada majanduslikku siis tuleks see eelnõus sätestada. Kaaluda võiks dumpingut. Selgitame, et selleks et soodustada näiteks tingimust, et tegevusala töökohti ei ole oskustööjõu kaasamist kehtestatakse samas võimalik tehniliselt või mõistlike kuludega eelnõuga tööjõupuudusega tegevusaladel automatiseerida ega robotiseerida. töötamiseks soodsam palgakriteerium, kui seda Samuti on problemaatiline keskmise brutokuupalga tavapärase töörände puhul: tööandja on kriteerium. Kui tegemist on tööjõupuudusega kohustatud välismaalasele maksma vähemalt tegevusalade määratlemisega, siis on vaja silmas 80% Statistikaameti viimati avaldatud Eesti pidada, et kõrgem palgatase suurendab Eesti aasta keskmisest brutokuupalgast (Eesti spetsialistide huvi selles valdkonnas töötada ja see keskmise brutokuupalga asemel). vähendab tööjõupuudust sellistel tegevusaladel. Kehtivas VMS-is sätestatud tööjõupuudusega Kõrgem tööjõupuudus tekib pigem valdkondades, kus valdkondade erisuse osas selgitame, et see erisus Eesti haridussüsteem ei valmista piisavalt ette näeb ette küll ette palgakriteeriumi soodustuse vastavaid spetsialiste või palgatase on nii madal, et (valdkonna keskmine töötasu) ja erisuse Eesti töötajatel puudub huvi oma oskusi seal Töötukassa loa nõudest, kuid mitte sisserände rakendada. Eesti hariduspoliitika peaks eelkõige piirarvu kohaldamisest. Eelneva tõttu ei toeta olema suunatud sellele, et valmistada ette kohalikke kehtiv tööjõupuudusega valdkondade kõrge lisandväärtuse loomise võimega spetsialiste kas eriregulatsioon piisavalt vajaliku välistööjõu Eesti või välismaa haridusasutustes. Ei ole mõistlik kaasamist, kuna sisserände piirarvu täitumisel ei loota kõrgepalgaliste töökohtade täitmisele valdavalt ole ka tööjõupuudusega valdkondadesse välismaa spetsialistide poolt, kui väiksema töötasuga võimalik välistööjõudu tuua. Samuti ei toeta töö tegemine jääb kohalike võimaluseks. Just kehtiv valdkonna keskmise töötasu nõue selle vastupidi, kõrge lisandväärtusega töö tegemist eriregulatsiooni eesmärgi saavutamist. Kuigi abistavad madalama palgaga töökohad oleks kohaliku valdkonna keskmise palga maksmise nõue tööjõu huvi puuduse korral vaja täita vastavate kehtestati eesmärgiga soodustada välismaa oskustöötajatega, kelle ootused palga osas on tööjõupuudusega valdkondades välistööjõu kohalikega võrreldes väiksemad. Hetkel takistab seda värbamist, võib see tegelikkuses oskustööjõu kehtestatud palgakriteerium. värbamist pärssida. Mitme potentsiaalse Probleemina saab ka esile tuua selle, et sisuliselt on tööjõupuudusega tegevusala puhul on kehtivas välismaalaste seaduses eelnõus tooduga valdkonna keskmine palk oluliselt kõrgem kui võrreldes samasisuline volitusnorm olemas. Seaduses Eesti keskmine palk. Näiteks elektrienergia on sätestatud, et tähtajalise elamisloa töötamiseks võib valdkonna keskmine palk eelmisel aastal oli anda ilma Eesti Töötukassa loa nõuet täitmata 2697 eurot ehk 36% kõrgem kui Eesti keskmine töötamiseks valdkonnas, milles on Eestis vaja palk. Masinate ja seadmete tootmise valdkonna vähendada tööjõupuudust ning võtta Eestisse tööle keskmine palk 2024. aastal oli 2322 eurot ehk vajalike teadmiste ja oskustega välismaalasi, et 17% kõrgem kui Eesti keskmine palk. Seega, soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kuigi tegemist on tegevusaladega, kus on kultuuri arengut. Loetelu valdkondadest, milles on tööjõupuudus, tuleks valdkonna keskmise palga tööjõupuudus, võib kehtestada Vabariigi Valitsus nõude puhul teatud valdkondades oskustööjõu korraldusega kuni kaheks aastaks. Seega oleks eelnõus värbamiseks maksta välismaalasele keskmisest toodud mudeli asemel võinud koostada valitsuse palju kõrgemat palka, samas kui oskustöötajate korralduse eelnõu, kus valitsusel on lai kaalutlusõigus keskmised palgad on sageli Eesti keskmisest tööjõupuudusega valdkondade kehtestamiseks. madalamad. Näiteks oli Statistikaameti Seaduse muutmist oleks ainult vaja selleks, et nõuda andmetel 2024. aastal oskus- ja käsitööliste tasu maksmist, mille suurus oleks vähemalt 80% Eesti keskmine brutokuupalk Eestis 1541 eurot, keskmisest palgast. seadme- ja masinaoperaatorite keskmine palk 29  1572 eurot. Eelnevast tulenevalt on vajalik ka palgakriteeriumi põhimõtte muutmine tööjõupuudustega tegevusaladele. Märgime, et lisaks piirarvu erisusele ja palgakriteeriumi muutmisele on eelnõus ka mitmeid muid muudatusi võrreldes kehtiva tööjõupuudusega valdkonna erisusega. 2. Välismaalaste seaduse terviklikum muutmine Teadmiseks võetud Välismaalaste seadus tervikuna on ühiskonnas Nõustume, et kehtiv töörände regulatsioon on toimunud muutuste tõttu jäänud ajale jalgu ning killustunud ning vajab tervikuna ülevaatamist, seaduses järjepidevate muudatuste tegemise tulemusel et tagada selle jätkusuutlikkus ja lihtsus. muutunud raskesti arusaadavaks. Seetõttu oleks vaja Ränderegulatsiooni terviklikku ülevaatamist seadust olulisel määral kohendada. analüüsitakse edaspidi. EVEA hinnangul oleks välismaalaste seaduses tervikuna vaja vähendada palgakriteeriumi suurust ja kaotada täielikult Eesti Töötukassa loa nõue. Viimastel aastatel toimunud järsk keskmise palga kasv omab olulist mõju välismaalastest töötajatele, kelle peamine eesmärk Eestis töötamisel on teenida raha oma kodumaal elamise või tarbimise jaoks. Sealset elukallidust silmas pidades on näiteks 80% Eesti keskmisest palgast üldjuhul nende jaoks hea teenistus. Välismaalaste seaduses on samuti probleemiks, et seal on liiga palju erisusi välismaalaste töötamise puhul. Ei ole vaja erinevaid reegleid tippspetsialistele, iduettevõtte ega kasvuettevõtte töötajatele. Seaduse reeglite ühtlustamise tulemusel kaob vajadus erisuste kehtestamiseks tööjõupuudusega valdkondadele või tegevusaladele. Samuti ei oleks vaja erinevaid regulatsioone Eestis lühiajalise töötamise registreerimiseks ega tähtajalise elamisloaga lühiajaliseks töötamiseks. Erinevatel aegadel välismaalaste seaduse muudatustega kehtestatud reeglid tuleks nüüd põhjalikult üle vaadata ja analüüsi tulemusel neid võimalikult palju ühtlustada. Ka kehtestatud sisserände piirarvu regulatsioon ei täida enam oma eesmärki. Eelnõu seletuskirja kohaselt moodustasid erisuste tõttu 2024. aastal sisserände piirarvu alt välja antud elamisload 19% kõikidest VMS-i alusel välja antavatest tähtajalistest elamislubadest erinevate reisi eesmärkide lõikes (2024. a anti VMS-i alusel välja 6137 tähtajalist elamisluba, millest 1177 sisserände piirarvu arvestusega). Lisaks ei arvestata sisserände piirarvu alla elamislube, mis on antud rahvusvahelise kaitse seaduse alusel (st sõjapõgenikud) ja Euroopa Liidu kodaniku seaduse alusel (EL-i kodanikud ja nende pereliikmed). Siit saab järeldada, et sisserände piirarv on tegelikult oma reguleeriva rolli minetanud praktiliselt kõigi elamisloa taotlemise põhjuste lõikes 30 (töötamine, ettevõtlus, kaalukas riiklik huvi, välisleping) ja seda on vaja kas kordades suurendada või hoopis ära kaotada. Muudatuse tulemusel kaoks vajadus keeruka erandite mudeli järele, mille kohaselt on võimalik välismaalastel Eestis elada ja töötada väljaspool piirarvu ulatust. Piirarvu eesmärk ei peaks olema kaitsta Eesti tööjõuturgu odava välistööjõu eest ning seda ei ole vaja kohaldada eelkõige liht- ja oskustöötajate Eestisse toomisel. Odava välistööjõu eest kaitseb välismaalaste seaduses kehtestatud palgamäär. Politsei- ja Piirivalveamet Tagasiside edastatud PPA-le e-kirja teel Annika Karm 12.11.2025. 1. Eelnõu seletuskirja kohaselt leevendatakse Selgitus kõnealuse eelnõuga kvalifitseeritud tööjõu puudust, Loodava erisusega on võimalik mis takistab Eesti ettevõtete tegevust ja pärsib tööjõupuudusega tegevusalal tegutseval majandusarengut. Samas aga sätestatakse antud ettevõttel soodsamatel tingimustel kaasata eelnõuga, et tähtajalise elamisloa töötamiseks võib vajalikku välistööjõudu. Seejuures ei ole anda töötamiseks tööjõupuudusega tegevusalal (mitte piiritletud, millistel ametikohtadel välismaalane ametikohal), kui välismaalase tööandja Eesti võib tööle asuda. Tööjõupuudusega äriregistrisse kantud põhitegevusala kuulub Vabariigi tegevusalade loetelu kehtestamisel võetakse Valitsuse määrusega kehtestatud tööjõupuudusega sisendandmetena muuhulgas arvesse OSKA tegevusalade loetelusse. PPA hinnangul planeeritavad tööjõuvajaduse prognoosi konkreetsel VMS muudatused kalduvad seletuskirjas kirjeldatud tegevusalal. Seega saab erisus olema suunatud eesmärgist kõrvale ning läbi selle võimaldatakse nendele tegevusaladele, kus Eestis on oluline tööandjatel, kelle põhitegevusala kvalifitseerub tööjõu puudus. Paindlikum lähenemine, mis tööjõupuudusega tegevusalade nõuetele, sisse tuua ka võimaldab tööjõupuudusega tegevusalal tööjõudu ametikohtadele, kus vastavat tööjõupuudust tegutseval ettevõttel kaasata välistööjõudu täheldada ei ole. vastavalt vajadustele, aitab paremini toetada tööjõupuuduse leevendamist ning ettevõtete tegelikke vajadusi. Juhul, kui täiendavalt piiritleda, millistel ametikohtade puhul on loodavat erisust võimalik kasutada, võib see kaasa tuua olukorra, kus mõni oluline amet jääb loetelust välja. Selgitame ka, et uuringute kohaselt (nt Balti Uuringute Instituudi 2024. aasta uuring tööstussektoris välisspetsialistide värbamise ja vajaduse kohta) eelistavad tööandjad kohaliku tööjõu olemasolul värvata kohalikku tööjõudu ehk välistööjõudu kaasatakse üksnes olukorras, kus Eestist ei ole võimalik vajalike oskuste ja kogemustega kohalikku tööjõudu leida. 2. Lisaks peame oluliseks välja tuua, et iga Selgitus uuendusega kaasneb ka IT arendus- kui inimressurss, Kinnitame, et eelnõu väljatöötamisel on arvesse sh koolitus- kui ka teavitustegevused. Lisaks võetud seadusemuudatuste rakendamisega menetluskoormusega toime tulemiseks, tuleb antud kaasnevaid koolitus- ja teavitustegevusi, IT muudatust hinnata ja analüüsida laiemalt, arvestades arendamise ja haldamise kulusid ning mõju riigi avalikule korrale ja julgeolekule. Samuti, täiendavaid personalikulusid. Selgitame, et kas ka meie sotsiaalsüsteem ja haridusränne suudaks eelnõu muudatuste rakendamiseks vajalike 31 toime tulla planeeritavate mahtudega, mis antud lisaressursside ja tegevuste, sh arendustegevuste muudatustega kaasnevad. kirjeldused on välja toodud eelnõu seletuskirja Ka on oluline välja tuua, et kõik muudatused, mis peatükis 7 (seaduse rakendamisega seotud puudutavad elamislubade menetlusi, siis nende tegevused, eeldatavad kulud ja tulud). Viidatud arenduste tegemiseks on vajalik ETR-i välja kolimine peatükis on märgitud, et muudatuste UUSIS-est, mis on RIS III etapi arendusplaanides aga rakendamine eeldab infotehnoloogilisi selle jaoks ei ole veel PPA-l rahastust. PPA leiab, et arendustöid, mida on kavandatud teha vastavate muudatuste rakendamiseks on vajalik rändemenetluse infosüsteemi projekti raames. kindlasti ka RIS järgmiste etappide rahastuse Samuti on välja toodud RIS projekti tagamine. tulevikuarendustööde prognoositud maksumus Elamislubade menetlustele aitaks oluliselt kaasa, kui ning asjaolu, et arendustööde teostamine eeldab RiS-i raames saavad kõik vajalikud arendused tehtud täiendavate rahaliste vahendite eraldamist. ja PPA süsteemid toetaks soovitud tulemi saamist. Samuti selgitame, et eelnõu muudatuste mõju, sh mõju riigi avalikule korrale ja julgeolekule, on põhjalikult analüüsitud eelnõu seletuskirja peatükis 6 (seaduse mõjud). 3. Samuti ei saa mainimata jätta, et PPA on endiselt Teadmiseks võetud seisukohal, et sisserände piirarvu regulatsioon vajab Nõustume, et kehtiv töörände regulatsioon on täielikult muudatust, mitte selle pidevat täiendamist killustunud ning vajab tervikuna ülevaatamist, täiendavate eranditega ning jätkuvalt ei toeta PPA uute et tagada selle jätkusuutlikkus ja lihtsus. erisuste loomist. Kehtivas VMS-is on juba täna Ränderegulatsiooni terviklikku ülevaatamist kehtestatud 20 erandit ning leiame, et praegune analüüsitakse edaspidi. üldreegel, mis kehtestab piirarvu, on kaotamas oma igasuguse mõtte ning see vajab kiiremas korras ümber vaatamist ja korrastamist. Täna kehtivad ränderegulatsioonid on keerulised ning nagu juba mainitud, paljude eranditega, mis teeb problemaatiliseks seaduslike aluste menetlemise, sh välismaalasel legaalselt tegutsemise kui ka nende järelevalve. Leiame, et regulatsiooni keerukusest tingituna, loob see võimalusi leiutada skeeme, et reeglitest mööda hiilida. Erandite hulk muudab rände põhireeglid, sh sisserände kvoodi, ebamõistlikuks. Oleme jätkuvalt seisukohal, et VMS-i oleks vaja läbivalt uuendada ja mitte kehtestata järjest uusi erandeid. Töörände reeglid tuleks muuta üheselt arusaadavaks ja järgitavaks ning selle asemele, et luua uusi erandeid, vähendada nende hulka. VMS-i on alates selle 1993. aasta esimesest redaktsioonist kasutusel sisserände piirarv. Läbi aastate on täiendatud erandite loetelu, millised rändeliigid ei ole piiratud sisserände piirarvuga. Erandeid on täna kokku 22. Kuigi jätkuvalt kehtestatakse igaks aastaks sisserände piirarv, mis on 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast (s.t umbes 1300), siis kokku väljastab PPA aastas 6000-10 000 tähtajalist elamisluba tulenevalt eranditest, millal piirarv ei kohaldu (nt pereränne, õpperänne jne). Seega tänaseks on sisserände piirarv jäänud piirama osaliselt töörännet ja ettevõtluse eesmärgil elamisloa taotlejaid. 32 Arusaadavalt on oluline Eesti tööturgu kaitsta ja võimaldada välismaalaste tööle võtmine vaid juhul, kui selleks on reaalne vajadus. Teeme ettepaneku muuta töörände regulatsiooni viisil, et tööle asumiseks peab välismaalane alustuseks taotlema viisa ja tööandja saama PPA-lt loa lühiajaliseks töötamiseks. Kui töötaja on aasta aega töötanud ja nii välismaalane kui ka tööandja täitnud välismaalaste seaduse tingimusi Eestis töötamise kohta, anda välismaalasele õigus taotleda ja saada elamisluba Eestis edasi töötamiseks. Seega oleme jätkuvalt arvamusel ja meie ettepanek oleks arvulisest piiramisest üle minna astmelisele töötamise õigusele. S.t kus esialgu antakse lühiajaline õigus Eestis töötamiseks ja kui selle nö katseperioodi jooksul on täidetud Eestis töötamise reegleid (nii tööandja kui ka välismaalase poolt), siis on võimalik välismaalasel pikemaajaliselt Eestisse tööle jääda. Täna on välismaalaste lühiajaliseks töötamiseks üldtingimused ja 16 erikategooriat töötamisest, kus kehtivad erireeglid ja erandid üldtingimustest. Samuti on täna tähtajalise elamisloa töötamise eesmärgil taotlemiseks üldtingimused ja 20 erikategooriat töötamisest, kus kehtivad erireeglid ja erandid üldtingimustest. Ei saa mainimata jätta, et tänane töörände regulatsioon on ebamõistlikult keeruline, liiga rohkete reeglite ja eranditega ning seetõttu, on selles keeruline orienteeruda nii tööandjatel, välismaalastel kui ka PPA-l, kes nende nõuete täitmist peavad hindama ja kontrollima. Selline erandite rohkus, kus erandite kategooriad on veel omavahel kattuvad ja sarnased, devalveerib üldreeglite mõtet ja tekitab palju ebaselgust. Oleme endiselt seisukohal, et VMS-is on üksjagu ajale jalgu jäänud reegleid, mis tänaseks ei ole enam asjakohased ja neile pidevalt uute erandite loomine ei lihtsusta olukorda. 4. Lõppkokkuvõttes märgime veelkord, et erinevate Selgitus muudatuste juhtimisel palume mõneks ajaks Mõistame, et rändemenetluse infosüsteemides arendustegevustes rahulikumat perioodi, et saaksime on infotehnoloogiline mahajäämus, mistõttu on juba otsustatud ja jõustuvaid muudatusi arendada, arendustegevustes vaja rahulikumat perioodi, et arendusvõlgasid vähendada ning varem planeeritud arendusvõlgasid vähendada ja rakendada juba projektid ja tööplaani tegevused ellu viia. vastu võetud muudatusi. Selgitame, et võimaluse piires rändepoliitika kujundamisel ja muudatuste väljatöötamisel sellega arvestatakse. Samas peame oluliseks märkida, et väliskeskkonnas toimuvate kiirete muutuste tõttu, samuti Euroopa Liidu tasandil vastu võetud muudatuste ülevõtmiseks on teatud 33  ulatuses seadusandlikud muudatused paratamatud. Sotsiaalkindlustusamet Tagasiside edastatud Sotsiaalkindlustusametile e-kirja teel 12.11.2025. Nõustume eelnõu seletuskirjas tooduga, et kavandatud Arvestatud muudatusel on teatav mõju ka SKA töökoormusele. Eelnõu seletuskirja mõjude kirjeldust vastavalt Samas tuleb arvestada, et reeglina on inimesed erineva täiendatud. tausta ja vajadustega, mistõttu on tänaste andmete pinnalt keeruline täpset mõju prognoosida. Võttes arvesse, et inimeste vajadused võivad ajas muutuda, siis ei pruugi sisserändajate ja nende pereliikmete vajadused piirduda ainult mõne universaalse toetuse ja hüvitistega, vaid võivad laieneda ka teiste avalike teenuste tarbimisele. Tervisekassa Tagasiside edastatud Tervisekassale e-kirja teel Engli Smitt, [email protected] 12.11.2025. Eelnõus ei ole hinnatud muudatustega kaasnevat mõju Arvestatud Tervisekassale. Tervisekassa kuulub Eelnõu seletuskirja kulude kirjeldust täiendatud Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse. Hindamata Tervisekassale kaasneva mõju osas. on, kuidas mõjutavad eelnõus toodud sihtgruppide ravikulud Tervisekassa eelarvet. Jätame eelnõu eelnevalt nimetatud põhjusel kooskõlastamata. 34