Saatja:
[email protected]
Saaja: "Justiits- ja Digiministeerium" <
[email protected]>
Teema: [Webdesktop: ] Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja muutmise VTK
Kuupäev: 2025-11-18 14:10
Lugupeetud Liisa-Ly Pakosta,
Saadan arvamuse hea õigusloome ja normitehnika muutmise
väljatöötamiskavatsuse kohta.
Lugupidamisega,
Christian Veske
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik
Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja digiminister
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn Meie: 18.11.2025 2-5/61_2025
Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja muutmise
väljatöötamiskavatsus
Austatud minister Pakosta
Tänan mind kaasamast hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE)
muutmise protsessi. Osalesin ka Justiits- ja Digiministeeriumi korraldatud
temaatilisel kohtumisel 12.11.2025.
Võrdse kohtlemise seaduse § 15 lg 1 kohaselt on soolise võrdõiguslikkuse
ja võrdse kohtlemise volinik sõltumatu ja erapooletu asjatundja, kes
tegutseb iseseisvalt. Sama seaduse § 16 p 4, 5 ja 6 sätestavad voliniku
pädevuse seaduste, eelnõude ja õigusaktide täiendamise kohta ning p 9
üldise edendamise kohustuse.
Pean viimastel aastatel õigusloome protsessi ja kaasamist jälgides üheks
suuremaks probleemiks kiirustamist ning pealiskaudset suhtumist mõju
hindamisse. Ka mainitud kaasamiskohtumisel kõlas kaasatud huvirühmade
tagasiside, et sihtrühmad ja huvigrupid ootavad senisest asjalikumaid mõju
analüüse.
Seadusmuudatuste planeerimine ja nende mõju analüüs peavad olema
paralleelsed protsessid, kus mõju hindamine annab sisendit muudatuse
olulisuse kohta ning kaardistab ka võimaliku negatiivse mõju. Mõju analüüsi
tulemused peaks olema argumendiks muudatuste ellu viimiseks või
nendest loobumiseks.
1
Soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 9 lg 2 kohaselt peab riiklikke poliitikaid
planeerides, ellu viies ja hinnates arvestama, kuidas rakendatavad
meetmed mõjutavad naiste ja meeste olukorda ühiskonnas.
Võrdõiguslikkus läbiva teemana ei peaks kuuluma vaid sotsiaalvaldkonna
alla, vaid olema koos teiste läbivate teemadega mõjuvaldkondade ülesed.
Paraku näen, et paljud eelnõud seda põhimõtet ei järgi ning olulised
tagajärjed erinevatele gruppidele võivad seetõttu jääda seadusloome
protsessis tähelepanuta. Seetõttu tahan toonitada mõju hindamise olulisust
seaduseelnõude seletuskirjades ning arengukavades.
Olen nõus, et mõju hindamise paremaks rakendamiseks on võimalik teha
mitmeid muudatusi, et senist süsteemi muuta arusaadavamaks ja
kasutajasõbralikumaks. Samuti toetan kohtumisel kõlanud ettepanekut
koondada mõju hindamisega seotud juhendid ja abimaterjalid ühte kohta,
kus need oleksid vajadusel kergesti leitavad.
Väga oluliseks pean olulise mõju järelhindamise nõude säilitamist HÕNTEs.
Ka Euroopa Soolise võrdõiguslikkuse instituudi (EIGE) hinnangul on soolise
mõju järelhindamine õigusloomes ja poliitikamuudatustes väga oluline.
Hea meelega mõtlen kaasa ka HÕNTE muutmise eelnõu loomisel. Seetõttu
palun, et saadaksite valminud eelnõu arvamuse avaldamiseks ka
võrdõigusvoliniku kantseleile.
Lugupidamisega,
Christian Veske
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik
/allkirjastatud digitaalselt/
2