Kiri

Saatja: "Hoolingi" <[email protected]> Saaja: "Justiits- ja Digiministeerium" <[email protected]> Teema: Täiendav selgitustaotlus Justiits- ja Digiministeeriumile Kuupäev: 2025-11-18 07:49 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Lugupeetud Justiits- ja Digiministeerium Tänan teid saadetud vastuse eest minu 29.10.2025 pöördumisele (Teie vastus 13.11.2025, nr 2-6/25-8770-2). Hoolingi OÜ soovib esitada täiendava selgitustaotluse perekonnaseaduse (PKS) § 192 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 180 rakendamise kohta. Selgitustaotluse leiab manusest. Lugupidamisega -- Hoolingi OÜ Kerli Pruuli ja Iris Peterson <mailto:[email protected]> [email protected] <http://www.hoolingi.ee> www.hoolingi.ee 18. november 2025 Täiendav selgitustaotlus Justiits- ja Digiministeeriumile Lugupeetud Justiits- ja Digiministeerium Tänan teid saadetud vastuse eest minu 29.10.2025 pöördumisele (Teie vastus 13.11.2025, nr 2-6/25-8770-2). Hoolingi OÜ soovib esitada täiendava selgitustaotluse perekonnaseaduse (PKS) § 192 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 180 rakendamise kohta. PKS § 192 lg 4 kohaselt “valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada riigi arvel eestkostjale makstava tasu ja kantavate kulude arvestamiseks täpsema korra ja piirmäärad”, teie vastuse põhjal sellist rakendusakti hetkel ei ole kehtestatud. Seepärast palub Hoolingi OÜ täpsustada järgmisi asjaolusid: Kas PKS § 192 lg 4 alusel kehtiv määrus või muu rakendusakt on olemas? Kui on olemas, palun esitada selle viide, kehtivuse algus ja sisu lühikirjeldus. Kui on olemas eelnõu või väljatöötamiskavatsus, palun lisada viide sellele. Kui määrust ei ole kehtestatud, palub Hoolingi OÜ esitada sisulise selgituse kehtestamata jätmise põhjuste kohta. Eelkõige palun vastata järgmistele alamküsimustele: 2.1. Oma vastuses kirjutate muu hulgas “käesoleval hetkel ei ole kehtestatud rakendusakti, kus oleksid tasud ettenähtud, kuna tegemist oleks riigi jaoks olulise lisakuluga.” Kas riik on teinud mõjuanalüüsi selle kohta, millised kulud kaasneksid määruse kehtestamisega? Millisel kalkulatsioonil põhineb põhjendus, et eestkoste teostamiseks täiendav rahaline toetus on riigi jaoks oluline lisakulu ? 2.2. Mis põhjusel ei ole ministeerium seni kasutanud PKS § 192 lg 4 volitusnormi? Kas ainus põhjus on eelnimetatud lisakulu riigile? 2.3. Kas ministeerium on kaalunud määruse kehtestamist viimase 10 aasta jooksul? 2.4. Kas ministeeriumil on kavatsus edaspidi määrust välja töötada? Kui on, siis millises ajaraamis. Kuidas ministeerium näeb PKS § 192 praktikas rakendumist ilma rakendusaktita? Palun selgitada, kuidas peaksid eestkostjad ja kohtud toimima olukorras, kus seadus näeb ette tasude ja kulude hüvitamise võimaluse, kuid riiklikku korra- või piirmäärade süsteemi ei ole. Taotluse eesmärk ei ole saada õigusabi konkreetse juhtumi kohta, vaid selgitusi seaduse rakendamise korralduse ja volitusnormi kasutamise kohta, mis on Justiits- ja Digiministeeriumi pädevuses (MSVS § 3). (allkirjastatud digitaalselt) Kerli Pruuli ja Iris Peterson Hoolingi OÜ juhatuse liikmed