EELNÕU 12 . 1 1 .2025 Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seadus § 1. Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmine Eesti Rahvusringhäälingu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „1) toodab vähemalt kahte teleprogrammi ja nelja ööpäevaringset raadioprogrammi ning osutab teisi meediateenuseid; 2) elektroonilise side võrkude kaudu suunab üldsusele käesoleva lõike punktis 1 nimetatud programmid ja meediateenused ning teeb mõistlikus mahus kättesaadavaks saadete arhiivi;“; 2) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses: „12) edendab haridust, elukestvat õpet ja meediakirjaoskust, pakkudes mitmekesist hariduslikku meedia sisu.“; 4) paragrahvi 6 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „Programmid“ tekstiosaga „ja meediateenused“; 5) seadust täiendatakse §-ga 6 1 järgmises sõnastuses: „ § 6 1 . Uue meediateenuse mõju hindamine (1) Uus meediateenus käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1083, millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/13 (ELT L 2024/1083, 17.4.2024) , artikli 2 punktis 1 nimetatud määratlusele vastav Rahvusringhäälingu kavandatav meediateenus, mida ta ei ole var em osutanud või mis on olemasoleva meediateenuse tehnoloogiline edasiarendus ning mis kummalgi juhul mõju tab märkimisväärselt meediatur gu , sealhulgas teenuse nõudlus t ja konkurentsiolukor da . (2) Enne kui alustatakse uue meediateenuse osutamis t, hinnatakse selle mõju meediaturule ning selle vastavust käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud Rahvusringhäälingu eesmärgile teenida ühiskonna demokraatlik k e, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi. (3) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata katsetamisjärgus olevatele uutele meediateenustele. Meediateenuse katsetamise periood võib kesta kuni kuus kuud. (4) Uue meediateenuse mõju hindab ja mõju hindamise otsuse teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud määruses sätestatud isikute taotluse alusel. Uue meediateenuse mõju hindamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ning uue meediateenuse mõju hindamise otsus on haldusakt, mida võib vaidlustada haldusmenetluse seaduses ja halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (5) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud meediaturu mõju hindamist võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet taotluse alusel küsida Konkurentsiametilt konkurentsianalüüsi. (6) Uue meediateenuse mõju hindamise, sealhulgas kulude katmise, tingimuse d ja kor ra kehtesta b valdkonna eest vastutav minist er määrusega. (7) Uue meediateenuse mõju hindamise otsus on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Kui uue meediateenuse mõju hindamise otsuse alusel maksmisele kuuluvat summat tähtaja jooksul ei maksta, annab otsuse teinud asutus otsuse sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.“; 6) paragrahvi 7 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „tasakaalus“; 7 ) paragrahvi 7 lõike 5 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) iga-aastane toetus riigieelarvest;“; 8 ) paragrahvi 9 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) kavandatavad meediateenused, sealhulgas uued meediateenused , ning nende arendamise eesmärgid ja põhjendused;“; 9 ) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Kui arengukava ei sisalda käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud informatsiooni uue meediateenuse kohta , avalikustab Rahvusringhääling kavandatava uue meediateenuse eesmärgi ja põhjenduse oma veebilehel vähemalt kolm kuud enne selle pakkumise alustamist.“; 10 ) paragrahvi 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 10. Riigieelarvest eraldatav toetus (1) Käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmise toetamiseks eraldatakse Rahvusringhäälingule toetus riigieelarvest. (2) Valdkonna eest vastutav minister esitab eelarvestrateegia koostamisel iga nelja aasta järel Rahvusringhäälingule kavandatava toetuse summa suuruse nelja-aastaseks perioodiks, eraldi iga aasta kohta, arvestades makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi. (3) Rahvusringhäälingule riigieelarvest eraldatav toetus sisaldab avalike ülesannete täitmiseks vajalikke majandamiskulusid, tööjõukulu, investeeringuid ja finantseerimistehinguid. (4) Valdkonna eest vastutav minister sõlmib Rahvusringhäälinguga nelja-aastase raamlepingu, lähtudes riigieelarvestrateegias Rahvusringhäälingu toetuseks planeeritud summadest. (5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud toetusele võib riigieelarvest eraldada Rahvusringhäälingule sihtotstarbelisi toetuseid riigikaitseülesannete täitmiseks, elutähtsate teenuste osutamiseks ja muudel juhtudel, kui see on vajalik Rahvusringhäälingule käesoleva seadusega pandud ülesannete jätkusuutlikuks täitmiseks. (6) Raamlepingus sätestatud toetuse summad kajastatakse vastava perioodi riigieelarvestrateegias ja neid raamlepingu kehtivusaja jooksul ei vähendata . Uue nelja-aastase perioodi toetust ei vähendata võrreldes eelneva raamlepingu perioodiga, välja arvatud juhul, kui vähendamine on tingitud märkimisväärsest majanduslangusest, riigikaitselistest vajadustest või muudest erakorralistest asjaoludest. (7) Raamleping sõlmitakse hiljemalt eelneva raamlepingu kehtivuse viimase aasta 30. septembriks. (8) Raamlepingus sätestatakse toetuse summad iga eelarveaasta kohta ja toetuse kasutamise aruandluse kord. (9) Pärast iga-aastase riigieelarve vastuvõtmist sõlmitakse raamlepingu lisa, milles määratakse toetuse jaotus kululiikide kaupa. Lisa sõlmitakse ka käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud sihtotstarbeliste toetuste puhul. (10) Raamleping ja selle lisad avalikustatakse Kultuuriministeeriumi ja Rahvusringhäälingu veebilehel ühe nädala jooksul pärast allkirjastamist. "; 1 1 ) paragrahvi 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Koos arengukava projektiga esitatakse Rahvusringhäälingu nõukogule: 1) mõjude analüüs, milles antakse põhjendatud hinnang üle-eelmises arengukavas esitatud arengukavatsuste täitmisele ja Rahvusringhäälingu tegutsemise vastavusele käesoleva seadusega; 2) kavandatava uue meediateenuse mõju kirjeldus meediaturule ning selle vastavus käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud Rahvusringhäälingu eesmärgile teenida ühiskonna demokraatli k ke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi.“; 1 2 ) paragrahvi 13 kolmas lause jäetakse välja ; 1 3 ) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) esindajad Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle arv peab olema igal ajahetkel vähemalt ühe liikme võrra suurem kui Riigikogus esindatud fraktsioonide arv ja kelle volitused kestavad viis aastat.“; 1 4 ) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud asjatundjad valitakse avaliku konkursi ga , mille kuulutab välja Riigikogu kultuurikomisjon.“; 1 5 ) paragrahvi 15 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) tö öalas t es lepingulistes suhetes mis tahes meediateenuse osutajaga;“; 1 6 ) paragrahvi 15 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) Eestis registreeritud erakonna juhtorgani liige, kui ta on käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktis 2 nimetatud asjatundja.“; 1 7 ) paragrahvi 20 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Tasu maksmine toimub vastavalt nõukogu koosolekutest osavõtule.“; 1 8 ) paragrahvi 21 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) otsustada Rahvusringhäälingu programmide arvu ning muude meediateenuste pakkumise üle, kooskõlas käesoleva seaduse § ga 5 ;“; 1 9 ) paragrahvi 21 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „ 8 ) käesoleva seaduse § 10 lõikes 4 nimetatud nelja-aastase raamlepingu kinnitamine.“ ; 20 ) paragrahvi 24 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „esimees ja“ tekstiosaga „kaks kuni“; 2 1 ) seadus e 2. peatükki täiendatakse §-ga 28 1 järgmises sõnastuses: „ § 28 1 . Peatoimetaja ja toimetuse juht (1) Peatoimetaja on Rahvusringhäälingu töötaja, kes vastutab toimetuses Rahvusringhäälingu programmi või meediateenuse sisu eest. (2) Toimetuse juht on Rahvusringhäälingu töötaja, kes juhib toimetust. (3) Toimetused on Rahvusringhäälingu struktuuri kuuluvad üksused, mis jagunevad teemavaldkondade kaupa ja mille ülesandeks on saadete valik, sisu ja ülesehitus ning nende programmidesse ja meediateenustesse paigutamine. (4) Peatoimetaja ja toimetuse juhi vaba ametikoha täitmiseks korraldab juhatus avalik u konkursi, mille korraldamise tingimused ja kord kinnitatakse juhatuse otsusega. (5) Peatoimetajaga ja toimetuse juhiga sõlmib tähtajalise töölepingu kuni viieks aastaks juhatus. (6) Peatoimetaja või toimetuse juhiga tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise või pikendamise korral ei muutu tema töösuhe tähtajatuks. (7) Kui peatoimetaja või toimetuse juhi vaba ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaliku konkursi korras täita, määrab juhatus peatoimetaja või toimetuse juhi kuni üheks aastaks avalikku konkurssi korraldamata.“; 2 2 ) paragrahvi 30 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Juhatus esitab siseaudiitori kandidaadi nõukogule kinnitamiseks ja nõukogu sõlmib siseaudiitoriga töölepingu.“; 2 3 ) paragrahvi 31 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Eetikanõunik jälgib Rahvusringhäälingu tegevuse vastavust ajakirjanduse kutse-eetikale ja tavadele, vaatab läbi Rahvusringhäälingu saate või programmi või meediateenuse sisu kohta esitatud vastulauseid ja vaidlustusi ning jälgib programmi või meediateenuse tasakaalustatust. (2) Juhatus esitab eetikanõuniku kandidaadi nõukogule kinnitamiseks ja nõukogu sõlmib eetikanõunikuga tähtajalise töölepingu kuni viieks aastaks. (3) Käesoleva seaduse § 28 1 lõikeid 4, 6 ja 7 kohaldatakse ka eetikanõuniku valimisele ning temaga sõlmitud lepingule.“; 2 4 ) paragrahvi 31 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 2 5 ) paragrahvi 33 tekstist jäetakse välja tekstiosa „Riigi Teatajas ning“; 2 6 ) paragrahvi 36 teksti täiendatakse pärast tekstiosa „edastatud saatest“ tekstiosaga „, järgides meediateenuste seaduse §-s 50 sätestatud tingimusi“; 2 7 ) paragrahv 37 tunnistatakse kehtetuks; 2 8 ) seadust täiendatakse §-ga 41 1 järgmises sõnastuses: „ § 41 1 . Tähtajatu töölepingu sõlminud peatoimetaja, toimetuse juhi ja eetikanõuniku töölepingu tähtaja arvestamine Käesoleva seaduse § 28 1 lõike 5 ja § 31 lõike 2 2026. aasta 1. juunil jõustuva redaktsiooni jõustumise ajal tähtajatu töölepinguga töötava peatoimetaja, toimetuse juhi ja eetikanõuniku tööleping loetakse sõlmituks viieks aastaks alates § 28 1 lõike 5 ja § 31 lõike 2 jõustumisest.“ ; 2 9 ) seadust täiendatakse §-ga 41 2 järgmises sõnastuses: „ § 41 2 . Esimese raamlepingu sõlmimine (1) Esimene käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud raamleping sõlmitakse hiljemalt 2026. aasta 30. septembriks ja see kehtib ajavahemikul 1. jaanuarist 2028 kuni 31. detsembrini 2031. (2) Käesoleva paragrahvi l õikes 1 nimetatud raamlepinguga ettenähtud toetuse määramisel võetakse aluseks Rahvusringhäälingule 2024. aasta riigieelarvest eraldatud toetus, millele lisandub: 1) viimasest enne toetuse määramist töötasude tõusuks eraldatud summa ; 2) toetuse kasutamise perioodiks prognoositud kulude muutus, lähtudes makromajandusprognoosist ja rahandusprognoosist iga aasta kohta. “. § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. juunil. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn , 2025 ______________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt)
1 2 . 1 1 .2025 Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Kehtiv Eesti Rahvusringhäälingu seadus (edaspidi ERHS ) on reguleeritavas valdkonnas viimase kahe kümnendi vältel toimunud arengust maha jäänud. ERHS töötati välja aastatel 2005–2006, võeti vastu 18. jaanuaril 2007, jõustus 1. juunil 2007 ning on püsinud Eesti Rahvusringhäälingule (edaspidi Rahvusringhääling ) sätestatud eesmärke, ülesandeid, juhtimisstruktuuri, rahastamisaluseid ning järelevalve- ja kontrollimehhanisme reguleerivas osas praeguseni sisuliselt muutumatuna. Seetõttu täpsustatakse ERHS- is avalike meediateenuste määratlust ning kirjeldatakse Rahvusringhäälingu tegelikku tegutsemispraktikat meediateenuste ja -toodete loomisel ning osutamisel tehnoloogianeutraalsena. Lisaks ERHS-i ajakohastamisele tänapäevase meedia ja sisu jagamise kontekstis, kirjeldatakse uute meediateenuste turumõju hindamiseks vajalikud mehhanismid. Uute teenuste turuletoomisele peab eelnema avaliku teenuse mõju hindamine, mille käigus peavad liikmesriigid kaaluma, kas uued olulised meediateenused, mida avalik-õiguslik ringhäälinguorganisatsioon kavandab, teenivad ühiskonna demokraatlikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi, arvestades samal ajal nende võimalikku mõju kauplemistingimustele ja konkurentsile. Seetõttu luuaksegi regulatsioon uute meediateenuste mõju hindamiseks ning määratakse sõltumatu meediaregulaator, kes mõju hindab. Kultuuriministrit volitatakse kehtestama määrusega uue meediateenuse mõju hindamise, sealhulgas kulude katmise, tingimused ja kord. Selleks, et avalik-õigusliku ringhäälingu riiklik rahastamine vastaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/1083, millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL (edaspidi Euroopa meediavabaduse määrus ), ning Komisjoni teatisele riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta avalik-õigusliku ringhäälingu suhtes 2009/C 257/01 (edaspidi riigiabi teatis ) muudetakse Rahvusringhäälingu rahastamise alust. Viidatud dokumentide kohaselt peab avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamine olema korraldatud viisil, mis väldib iga-aastaste eelarveläbirääkimiste lubamatut täitevvõimu mõju riski, tagab eelarve pikemaajalise prognoositavuse ja ei riiva tema usaldusväärsust ega sõltumatust. Regulatsiooniga luuakse riigipoolse toetuse kujunemise alus, mis tagab Rahvusringhäälingule prognoositava, läbipaistva ning täitevvõimust sõltumatu rahastuse. Rahvusringhäälingu sõltumatuse tagamiseks luuakse paindlik ja läbipaistev süsteem nõukogu liikmete valimiseks ning selle koosseisu tasakaalustamiseks. Selleks, et Rahvusringhääling oleks organisatsioonina muutumisvõimeline, luuakse süsteem, kus loomingulist vastutust kandvatel töökohtadel töötavad isikud saaksid iga viie aasta tagant vahetuda. Samuti ajakohastatakse ERHS-i tunnistades kehtetuks sätted, mis sisuliselt kordavad muudes õigusaktides sätestatut või mis ei ole kooskõlas Rahvusringhäälingu tegeliku toimimise praktikaga ning ei täida seejuures ka õigusselguse eesmärki. E elnõu sisaldab nii Euroopa Liidu õigusest kui ka riigisisesest vajadusest tulenevaid muudatusi. Eelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne mõju ettevõtjate ega inimeste halduskoormusele. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi õigus- ja haldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet (
[email protected], 628 2224) ja kunstide osakonna meedianõunik Andres Jõesaar (
[email protected], 628 2338). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo OÜ. 1.3. Märkused Eelnõu ettevalmistamisele eelnes väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK ) koostamine. VTK esitati puudutatud ministeeriumidele ning huvirühmadele kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks 2024. aasta mais. VTK- le andis taga si side viis ministeeriumi ning seitse huvirühma ( tagasiside lisatud eraldi dokumendina ). Tagasisides avaldati toetust plaanitavatele muudatustele ning tehti mitmeid ettepanekuid, millega on käesolevas eelnõus arvestatud. Rahandusministeerium leidis, et VTK-s pakutud Rahvusringhäälingu rahastusmudel ( riigieelarves nähakse kalendriaastaks ette kulud summas, mille suurus vastab fikseeritud protsendile toetuse kavandatavale kasutusaastale üle-eelneval kalendriaastal riigieelarvesse laekunud aktsiisimaksudest ja residendist füüsiliselt isikult laekunud tulumaksust) annaks küll Rahvusringhäälingule stabiilse ja sõltumatu aluse, kuid vähendaks riigieelarve paindlikkust, mistõttu nad ei toeta selliste seoste tekitamist. Rahandusministeeriumi seisukohta on eelnõus arvestatud ning pakutud on välja uus raamlepingu lahendus. VTK-s e sitatud ettepanekuid on mõningal määral käsitletud eelnõu vastavasisuliste punktide juures. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga , kuid on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Euroopa meediavabaduse määrus jõustus 7. mail 2024. Sellega kehtestati uus reeglistik meedia mitmekesisuse ja sõltumatuse kaitseks. Kehtestati nõuded, mis reguleerivad kaitsemeetmeid avalik-õiguslike meediateenuse osutajate sõltumatuks toimimiseks ja mida tuleb siseriiklikult kohaldada alates 8. augustist 2025. Eelnõus sisalduvad Rahvusringhäälingu rahastamist ja nõukogu koosseisu tasakaalustatust käsitlevad sätted vastavad Euroopa meediavabaduse määruse artikli 5 nõuetele. Eelnõus sisalduvad sätted, mis reguleerivad programmide ja meediateenuste pakkumist tehnoloogianeutraalsuse põhimõttest lähtudes, on samuti kooskõlas Euroopa meediavabaduse määruses sätestatud nõuetega. Euroopa meediavabaduse määrus on siduv seadusandlik akt, mida tuleb tervikuna kohaldada kogu Euroopa Liidus. Lisaks on liikmesriikidele siduvad riigiabi teatises esitatud nõuded. Euroopa Komisjon kohaldab riigiabi teatist kõikide avalik-õiguslike ringhäälinguid puudutavate meetmete suhtes, mille kohta tal palutakse teha otsus. Euroopa Komisjon hindab riigiabi teatise alusel riigiabi õiguspärasust. Eelnõu see osa, mis reguleerib uue meediateenuse mõju hindamist, vastab riigiabi teatises toodud nõuetele. Euroopa Liidus on avalik-õigusliku ringhäälingu avaliku teenuse osutamise ja rahastamise alused sätestatud ka Amsterdami lepingus ning riigiabi - ja konkurentsireegleid sisaldavates klauslites Euroopa Liidu toimimise lepingus. Eelnõu vastab ka Amsterdami lepingus ja Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud avaliku teenuse osutamise ja rahastamise põhimõtetele. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga . Tegevusprogrammi punkti 201 kohaselt uuendab valitsus sõltumatu, tugeva ja kaasaegse avalik-õigusliku ringhäälingu hoidmiseks ja kaasajastamiseks Eesti Rahvusringhäälingu seadust. Muudatuste elluviimise tähtaeg o li 2025. aasta III kvartal. Valitsus peab oluliseks seaduse uuendamist ning senise rahastusmudeli analüüsimist. Selle eesmärgi täitmiseks töötati gi 2024. aasta kevadeks välja Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise väljatöötamiskavatsus. Eelnõuga muudetakse Eesti Rahvusringhäälingu seadus e (18.10.2024-31.12.2026) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 08.10.2024, 2. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus . Põhiseaduse § 73 kohaselt võetakse Riigikogu aktid vastu poolthäälte enamusega, kui põhiseadus ei näe ette teisiti. Käesoleva eelnõu vastuvõtmiseks ei ole põhiseaduses sätestatud erikorda, mistõttu kohaldub üldreegel. Seaduse eesmärk Seaduse muutmise eesmärk on ajakohastada vananenud regulatsioon, et see arvestaks Rahvusringhäälingu tänapäevast tegevusmudelit ja meediateenuste mitmekesisust. Muudatuse eesmärk on kehtestada seaduse tasandil erinevatel platvormidel avalike meediateenuste ja -toodete loomise ja/või osutamise ajakohane ülesanne, sest Rahvusringhäälingu tegelikku tegutsemispraktikat meediateenuste ja -toodete loomisel ning osutamisel tehnoloogianeutraalselt ei ole avaliku teenusena ERHS- is ühemõtteliselt kirjeldatud. ERHS-i ajakohastamise käigus täiendatakse seadust haridusvaldkonna edendaja täpsemalt sõnastatud ülesandega, sest igapäevases praktikas on Rahvusringhäälingu ülesandeks ka haridusliku meediasisu pakkumine. Luues ja levitades haridusliku sisuga meediateenuseid ja -tooteid panustab Rahvusringhääling kõigis vanusegruppides eesti inimeste harimisse, sealhulgas meediapädevuse suurendamisse, kuid see tegevus ei ole ERHS- is ülesandena selgelt sõnastatud. Kehtivad sätted keskenduvad peamiselt tele- ja raadioprogrammidele, kuid Rahvusringhääling pakub lisaks ka veebipõhiseid ja muid digitaalplatvormidel edastatavaid meediateenuseid. Seetõttu on vajalik tagada, et ERHS- is kehtestatud nõuded kehtiksid ühtlaselt kõigile Rahvusringhäälingu pakutavatele meediateenustele, mitte ainult traditsioonilistele tele- ja raadioprogrammidele. Muudatused on vajalikud, et Rahvusringhäälingu õigusraamistik kajastaks tema tegelikku tegevust ning tagaks meediateenuste ühtse ja selge regulatsiooni kõigil platvormidel. Eelnõu algatamine on vajalik ka selleks, et luua ERHS-i tasandil regulatsioon uute avalike meediateenuste mõju hindamiseks ja määrata meediaregulaator, kes mõju hindab. Sellise õigusliku süsteemi loomise kaudu tagatakse, et Rahvusringhääling ei saaks tulla meediaturule põhjendamatute uute teenustega ega sekkuda üle määra meediaturu toimimisse. Eelnõu algatamise üks olulisi põhjuseid on Rahvusringhäälingu rahastamise süsteemi ajakohastamine, et viia see vastavusse Euroopa meediavabaduse määruse nõuetega. Kehtiv rahastamismudel ei vasta viidatud määruse põhimõtetele, mis sätestavad, et avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamine peab olema kestlik , piisav, prognoositav ja pikaajaliselt tagatud, et vältida poliitilist sekkumist ja tagada toimetuslik sõltumatus. Eelnõu üks keskseid eesmärke on Rahvusringhäälingu juhtimisega seotud regulatsiooni täpsustamine, et tagada parem tasakaal nõukogus, läbipaistvam juhtimisstruktuur ja selgem õigusraamistik Rahvusringhäälingu peatoimetajate ja toimetuse juhtide töölepingutele. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 punkt 1 - muudetakse ERHS-i § 5 lõike 1 punkte 1 ja 2. Muudatuse eesmärk on kirjeldada ERHS- is avaliku teenusena ühemõtteliselt Rahvusringhäälingu tegelikku tegutsemispraktikat eri meediaplatvormidel avalike meediateenuste ja -toodete loomisel ja osutamisel. Punkti 1 muudatusega tõstetakse kokku kehtiva regulatsiooni punkti 1 ja sama lõike punkti 3 sisu ning jäetakse välja kaks viimast lauset. See, et programmid peavad olema avalikkusele üldkasutatavate vahenditega kättesaadavad, on sisuliselt kaetud punktis 2 pakutud sõnastusega, mille kohaselt suunab Rahvusringhääling oma programmid ja meediateenused üldsusele elektroonilise side võrkude kaudu. Seega on lause punktis 1 üleliigne ega lisa regulatsioonile uut sisu. Teine lause, mille kohaselt teleprogrammide originaalsaated peavad Rahvusringhäälingu võimaluste piires olema maksimaalselt kättesaadavad kuulmispuudega inimestele, ei ole ERHS-i kontekstis samuti enam asjakohane. Puudega inimeste ligipääsu audiovisuaalmeedia teenustele reguleerib meediateenuste seaduse § 23. Viidatud paragrahvis toodud nõuded on oluliselt laiemad ning ei piirdu ainult teleprogrammide originaalsaadete maksimaalselt kättesaadavaks tegemise kohustusega kuulmispuudega inimestele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta on Eesti õigusesse ülevõetud ning selles toodud ligipääsetavuse nõudeid audiovisuaalmeedia teenustele tuleb rakendada ka Rahvusringhäälingul. Konkreetsete erivajaduste ja nendega seotud lahenduste väljatoomine ERHS- is ei ole enam põhjendatud. Punkti 1 uue sõnastuse kohaselt peab Rahvusringhääling tootma vähemalt kahte teleprogrammi ja nelja ööpäevaringset raadioprogrammi ning osutama teisi meediateenuseid. Kehtiva punkti 3 sõnastuse kohaselt toodab Rahvusringhääling nõukogu loal muid meediateenuseid ja levitab nendega seotud tooteid. Nõukogu luba on uutele meedi a teenustele jätkuvalt tarvilik, kuid vastav regulatsioon on viidud nõukogu pädevuste paragrahvi, mida on kirjeldatud eelnõu § 1 punktis 1 9 . Muudatusega säilib nõukogu järelevalveroll uute meediateenuste algatamisel, et tagada avaliku ressursi otstarbekas kasutamine ja Rahvusringhäälingu eesmärkide täitmine. ERHS § 2 lõike 2 kohaselt kohaldatakse käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes meediateenuste seaduse ja muude õigusaktide sätteid Rahvusringhäälingu tegevuse kohta. Meediateenuse mõiste sisustamisel lähtutakse Euroopa meediavabaduse määruse artikli 2 lõikest 1. Selle kohaselt on meediateenus Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 56 ja 57 sätestatud teenus, mille peamine eesmärk on pakkuda meediateenuse osutaja toimetusvastutusel üldsusele teavituslikke , meelelahutuslikke või hariduslikke saateid või ajakirjandusväljaandeid. Rahvusringhäälingu teenustest loetakse ajakirjandusväljaandeks näiteks veebikeskkonnas avaldatud arvamus- või uudislood. Ajakirjandusväljaanne on määratletud direktiivi (EL) 2019/790 artikli 2 punktis 4 selliselt, et „ajakirjandusväljaanne“ on peamiselt ajakirjanduslikku laadi kirjatööde kogum, mis võib hõlmata ka muid teoseid või materjale ning mis: a) kujutab endast eraldiseisvat ühikut sama nime all perioodiliselt väljaantavas või regulaarselt ajakohastatavas väljaandes, näiteks ajalehes või ajakirjas; b) seab eesmärgiks anda üldsusele uudiste või muude teemadega seotud teavet; c) avaldatakse mõnes meediakanalis teenuseosutaja initsiatiivil, toimetuse vastutusel ja kontrolli all. Punkt 2 reguleerib programmide ja meediateenuste üldsusele suunamist ja programmide, meediateenuste ja arhiivi kättesaadavaks tegemist. Muudatuse rõhuasetus on sellel, et lisaks programmidele oleksid ka muud meediateenused üldsusele suunatud elektroonilise side võrkude kaudu. Ülds us ele suunamine on termin, mida kasutab autoriõiguse seadus, mille § 10 lõike 1 kohaselt loetakse teos üldsusele suunatuks, kui see on avalikult esitatud, üldsusele näidatud, edastatud, taasedastatud , üldsusele kättesaadavaks tehtud või muul viisil üldsusele suunatud mis tahes tehnilise vahendi või protsessi vahendusel. Kehtiva ERHS § 5 lõike 1 punkti 1 kohaselt toodab Rahvusringhääling vähemalt kahte teleprogrammi ja vähemalt nelja ööpäevaringset raadioprogrammi. Sama paragrahvi lõike 1 punktis 2 on sätestatud, et Rahvusringhääling teeb elektroonilise side võrkude kaudu mõistlikus mahus kättesaadavaks oma programmid ja saadete arhiivi. Arvestades tehnoloogia arengut, tegutsevad ringhäälinguorganisatsioonid ka veebipõhiste meediateenuste osutajatena. See tähendab, et nende teenuste kättesaadavus ja mitmekesisus ei väljendu vaid traditsioonilise tele- või raadioringhäälinguna, vaid olulisel kohal on ka veebiteenused ning teised väljundid (nt portaalid ja mobiiliäpid ), mis võimaldavad auditooriumini viia laiemat meediasisu. Selline tehnoloogianeutraalne lähenemine on nüüd seaduses selgemini sõnastatud. Kõnesolevad muudatused tõukuvad asjaolust, et kogu Euroopa Liidu meediaregulatsiooni õiguslik raamistik liigub tehnoloogianeutraalsuse suunal. Euroopa Liidu ja EBU teemakohastes dokumentides on rõhutatud, et avalik õiguslik meediateenuse osutaja peab suutma kohanduda muutuva turu ja kasutajate harjumustega ning pakkuma sisu mistahes kohas, ajal ja erinevatel platvormi del (raadio, televisioon, veeb ja äpid ) . EBU on jõudnud järeldusele, et kui avalik-õiguslikud meediateenuste osutajad ei ole eri nevatel elektroonilise meedia platvormidel esindatud, on avalike ülesannete täitmine ja auditooriumi kõigi rühmadeni jõudmine raskendatud. Euroopa Kohtu hinnangul ei ole uute platvormide kasutuselevõtt, selleks et täita avalik-õigusliku meedia riigisisestest seadustest tulenevaid ülesandeid, vastuolus Euroopa Liidu riigiabi - ja konkurentsireeglitega. Avalik-õiguslik meedia peab olema võimeline kehtestama standardeid ja investeerima innovatsiooni . Lisaks on Rahvusringhä ä lingul ERHS § 5 lõike 1 punkti 10 kohaselt kohustus tagada adekvaatse informatsiooni operatiivne edastamine elanikkonda või riiklust ohustavates olukordades. Rahvusringhääling peab selle ülesande täitmiseks tagama hädavajaliku strateegilise kommunikatsiooni tehnilise võimekuse nii raadio- ja televisioonikanalites kui ka veebis. Kontrollitud, objektiivse ja sõltumatu informatsiooni levitaja ja tootjana jääb avalik-õiguslikule meediateenuse osutajale vastutus selle ülesande täitmise eest. VTK tagasisides said Rahvusringhäälingu ülesannete ajakohastamise muudatused positiivse tagasiside. Kõik osapooled nõustusid, et tehnoloogianeutraalne lähenemine tuleb seaduses selgemini sõnastada ning tele- ja raadioprogrammide kõrval tuleb esile tuua ka muu meediasisu tootmine ja üldsusele suunamine. Eesti Meediaettevõtete Liit leidis, et nii kehtivas regulatsioonis kui pakutud muudatustes on aga ülesanded liiga üldised, et nende täitmist ja rahastamist saaks monitoorida ja hinnata ning muudatuste kontekstis tuleks Rahvusringhäälingu veebikeskkonna originaalse tekstisisu tootmise õigust piirata. Eesti Meediaettevõtete Liit, Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool tegid lisaks pakutud muudatustele ettepaneku ülesannete täpsustamise laiemaks aruteluks. Tartu Ülikool leidis, et erinevalt praegusest peavad olema ülesanded määratletud selliselt, et on võimalik hinnata nende täitmist. Ülesannete ja eesmärkide täiendamine uute eesmärkide ja ülesannete lisamisega oleks kindlasti laiem arutelu objekt ja seetõttu seda antud muudatuste raames ei plaanita. VTK- le eelnenud probleemide kaardistamise töögrupp arutas põhjalikult Rahvusringh ä älingu eesmärkide ja ülesannete detailsusastme ja täiendamise teemat. Töögrupp leidis, et kehtiv ülesannete loetelu ja lai määratlus on sobivad, kuna avaliku meediateenuse osutaja roll peab olema võimalikult laiapõhjaline. Ühiselt leiti, et eesmärkide ja ülesannete liiga detailne määratlemine vähendaks Rahvusringhäälingu loomingu- ja tegevusvabadust ning takistaks muutustega paindlikult kohanemist. Seetõttu keskendutakse eelnõu kontekstis sellele, et meediateenuste ja -toodete loomisel ning pakkumisel oleks välja toodud kolm võrdselt olulist meediaplatvormi – raadio, televisioon ja internet (tingliku nimetusega tehnoloogianeutraalsus). Rahvusringhäälingu ülesannete täitmist saab monitoorida ja hinnata arengukava ja selles sisalduva mõjude analüüsi alusel. ERHS § 12 lõige 1 sätestab, et koos arengukava projektiga esitatakse Rahvusringhäälingu nõukogule mõjude analüüs, milles antakse põhjendatud hinnang arengukavas esitatud arengukavatsuste täitmisele ja Rahvusringhäälingu tegutsemise vastavusele käesoleva seadusega. Seega näeb kehtiv seadus ette, et Rahvusringhäälingu arengukavas esitatud arengukavatsusi ning tema tegevust ülesannete täitmisel hindab nõukogu mõju analüüsi alusel. Muudatustega, mida on kirjeldatud eelnõu § 1 punktides 8 - 10 , antakse arengukava ja mõjude analüüsi regulatsioonile täiendava t sisu just uute meediateenuste kontekstis. Rahvusringhäälingu tegevus on avalik ning ka arengukava ja muud dokumendid (sh mõju analüüs) peavad olema avalikud ehk alluma n - ö avalikkuse kontrollile. Eelnõu § 1 punkt 2 - ERHS-i § 5 lõige 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks eelnõu § 1 punktis 1 kirjeldatud põhjusel. Uutele meediateenustele nõukogu loa andmise regulatsioon on viidud ERHS-i § -i 21 ning meediateenustega seotud toodete levitamise õigus on selgelt reguleeritud ERHS-i § 7 lõike 5 punktis 7, mis ütleb, et Rahvusringhäälingule on lubatud tulu tema toodete ja teenuste müügist. Eelnõu § 1 punkt 3 - ERHS-i § 5 lõiget 1 täiendatakse punktiga 12, millega laiendatakse Rahvusringhääli n gu ülesandeid, lisades hariduse edendamise, elukestva õppe ja meediakirjaoskuse arendamise kohustuse. Eelnõu § 1 punkti 1 sisukirjelduses selgitatakse, et uusi ülesandeid Rahvusringhäälingule ei lisata ning väide vastab tõele, sest luues ja levitades haridusliku sisuga meediateenuseid ja -tooteid panustab Rahvusringhääling ka täna kõigis vanusegruppides eesti inimeste harimisse, sealhulgas meediapädevuse suurendamisse. See tegevus ei ole aga ERHS- is tema ülesandena ühemõtteliselt sõnastatud. Rahvusringhääling peaks oma tegevuses senisest enam keskenduma hariduslikule sisule ning toetama ühiskonna teadlikkuse ja oskuste kasvu erinevates eluvaldkondades. Hariduslik, sealhulgas meediakirjaoskust edendav sisu, on oluline osa avalik-õigusliku ringhäälingu rollist, kuna see aitab kaasa ühiskonna teadlikkuse, kriitilise mõtlemise ja üldise haridustaseme tõstmisele. Kuna meediamaastik on muutunud killustunumaks ning infokeskkond üha keerulisemaks, on avalik-õiguslikul ringhäälingul oluline roll usaldusväärse ja kvaliteetse haridusliku sisu pakkumisel. Säte aitab tugevdada Rahvusringhäälingu positsiooni avaliku teenuse pakkujana, toetades nii riiklikke hariduseesmärke kui ka kodanike valmisolekut elukestvaks õppeks ja teadlikuks meediatarbimiseks. Meediakirjaoskus tähendab meediatekstide allikakriitilist analüüsivõimet, mis võimaldab adekvaatselt hinnata tarbitava info usaldusväärsust ning faktipõhisust. Rahvusringhääling peab ka tulevikus pakkuma mitmekesist hariduslikku sisu eri sihtrühmadele, sealhulgas koolinoortele, täiskasvanud õppijatele ja eakatele. Haridusliku sisu pakkumine võib toimuda eri vormides, sealhulgas raadio- ja telesaadete, veebiplatvormide, taskuhäälingute ja muude meediateenuste kaudu. Hariduse edendaja rolli, sealhulgas haridussisu loomise ja levitamise täpsemalt sõnastatud ülesande ERHS- is sätestamise vajadusele juhtisid VTK tagasisides tähelepanu Tartu Ülikool, Eesti Rahvusringhääling ning Eesti Meediaettevõtete Liit. Nad leidsid, et haridusliku sisu loomine on üks klassikalisi avalik-õigusliku meedia ülesandeid. Ettepanekut lisada hariduse edendaja roll Rahvusringhäälingu ülesannete hulka toetas ka Haridus- ja Teadusministeerium. Eelnõu § 1 punkt 4 - ERHS-i § 6 lõiget 2 täiendatakse selliselt, et programmide kõrval seatakse ka teistele Rahvusringhäälingu pakutavatele meediateenustele nõue, et need peavad olema mitmekülgsed ja ühiskonnaelu teemade käsitlus neis peab olema tasakaalustatud. Muudatusega kaasajastatakse ERHS, sest Rahvusringhääling pakub tele- ja raadioprogrammide kõrval ka teisi meediateenuseid ja ka nende meediateenuste sisu peab olema mitmekülgne ning ühiskonna teemade käsitlus tasakaalustatud. Demokraatliku ühiskonna ja avalik-õigusliku ringhäälingu üldtunnustatud põhimõtete kohaselt tuleb avalik-õigusliku ringhäälingu pakutavates programmides ja teistes meediateenustes tagada tasakaal ühiskonna erinevate gruppide huvide vahel ning need peavad väljendama erinevate gruppide huve. Eelnõu § 1 punkt 5 - kõnealuse eelnõu punktiga täiendatakse ERHS-i 1. peatükki uue meediateenuse mõju hindamise regulatsiooniga. Seaduses nähakse ette süsteem uute meediateenuste turumõju hindamiseks ning määratakse turumõju hindaja. Sellise regulatsiooni loomise vajalikkuse näeb ette riigiabi teatis, mille punktide 84–90 kohaselt peab avalik-õigusliku ringhäälingu uute meediateenuste turuletoomisele eelnema avaliku teenuse mõju hindamine (ingl P ublic V alue T est ). Riigiabi t eatise kohaselt peavad liikmesriigid kaaluma, olles enne teinud avatud konsultatsioonil põhineva hindamise, kas uued olulised meediateenused, mida avalik-õiguslik ringhäälinguorganisatsioon kavandab, teenivad ühiskonna demokraatlikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi, arvestades samal ajal nende võimalikku mõju kauplemistingimustele ja konkurentsile. Selline hindamine on kooskõlas riigiabi -ja konkurentsireeglitega tagamaks, et oluliste uute audiovisuaalteenuste riiklik rahastamine ei moonutaks kaubandust ja konkurentsi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. Paragrahvi 6 1 esimeses lõikes esitatakse termini "uus meediateenus" määratlus. Säte määratleb, mida loetakse uueks meediateenuseks ERHS-i tähenduses. Määratluse aluseks on võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1083, mis kehtestab siseturul meediateenuste ühtse raamistiku. Uueks meediateenuseks kvalifitseerub Rahvusringhäälingu kavandatav meediateenus, mis vastab Euroopa meediavabaduse määruse artikkel 2 punktis 1 sätestatud meediateenuse definitsioonile („meediateenus“ – teenus ELi toimimise lepingu artiklites 56 ja 57 määratletud tähenduses, kui teenuse või selle eristatava osa peamine eesmärk on pakkuda meediateenuse osutaja toimetusvastutusel mis tahes viisil üldsusele teavituslikke , meelelahutuslikke või hariduslikke saateid või ajakirjandusväljaandeid) ning mida Rahvusringhääling ei ole varasemalt osutanud. Samuti loetakse uueks meediateenuseks olemasoleva meediateenuse tehnoloogiline oluline edasiarendus. Selleks, et Rahvusringhäälingu uus meediateenus kuuluks sätte reguleerimisalasse, peab see omama märkimisväärset mõju meediaturule. See tähendab, et teenusel peab olema oluline mõju nii kasutajate nõudlusele kui ka turu konkurentsiolukorrale. Hindamisel võetakse arvesse teenuse võimalikku mõju erasektori meediateenuste pakkujatele, tarbijate käitumise ja eelistuste muutumist, uue tehnoloogia rakendamisega kaasnevat turukeskkonna arengut. Selle sätte eesmärk on tagada, et Rahvusringhäälingu uued meediateenused arvestaksid turu konkurentsiolukorda ja oleksid kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Regulatsioon aitab tagada, et avalik-õiguslik ringhääling ei moonuta turgu ja ei saa ebaproportsionaalset konkurentsieelist. Lõikes 2 antakse üldised uue meediateenuse mõju hindamise kriteeriumid. Säte kehtestab nõude hinnata enne uue meediateenuse osutamisega alustamist selle võimalikku mõju meediaturule ning vastavust Rahvusringhäälingu eesmärgile. Hindamine on vajalik, et tagada tasakaalustatud ja läbipaistev otsustusprotsess uute teenuste arendamisel ning vältida turumoonutusi. Meediaturu mõju hindamise eesmärk on analüüsida, kas ja kuidas uus teenus mõjutab olemasolevat meediakeskkonda. Hindamisel võetakse arvesse seda, kas uus meediateenus võib oluliselt mõjutada erasektori meediateenuste pakkumist või konkurentsiolukorda, kas teenus võib muuta meediatarbimise struktuuri või tarbijate käitumist, kas teenuse pakkumine võib mõjutada meediaettevõtete majanduslikku jätkusuutlikkust. Hindamise käigus analüüsitakse ka seda, kas uus meediateenus vastab Rahvusringhäälingu seadusest tulenevale ülesandele teenida ühiskonna demokraatlikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi. See tähendab, et teenus peab toetama meediapluralismi, edendama kultuuri, haridust ja toetama demokraatlikku debatti. Säte tagab, et uute meediateenuste arendamine toimub läbipaistvalt ja põhjendatult, vältides ebaõiglast konkurentsieelist ja tagades, et Rahvusringhääling keskendub oma avalikule ülesandele. Lõikes 3 sätestatakse erand uute meediateenuste hindamise kohustusele juhul, kui teenus on katsetamisjärgus. See tähendab, et enne uue meediateenuse ametlikku käivitamist on Rahvusringhäälingul võimalik seda piiratud aja jooksul testida ilma, et see kohe alluks meediaturu mõju ja eesmärgipärasuse hindamise nõuetele. Katsetamisjärgus olev meediateenus on teenus, mida testitakse ajutiselt, et hinnata selle tehnilist toimivust, kasutajate huvi ja võimalikku mõju enne lõpliku otsuse tegemist selle kasutuselevõtu kohta. Katsetamisperiood võib kesta maksimaalselt kuus kuud. See ajaperiood on piisav, et koguda vajalikku teavet teenuse jätkusuutlikkuse ja otstarbekuse kohta. Samas ei välista miski lühema katsetamisperioodi kasutamist, kui teenuse toimivuse hindamiseks piisab väiksemast ajavahemikust. Katsetamisperiood ei asenda ega välista hilisemat meediaturu mõju ja eesmärgipärasuse hindamist. Säte võimaldab Rahvusringhäälingul paindlikkust uute meediateenuste arendamisel, andes võimaluse testida innovaatilisi lahendusi ilma, et iga uus algatus peaks kohe läbima hindamisprotsessi. Samas piiratakse katsetamisperiood kuue kuuga, et vältida ajutiste teenuste kasutamist regulatsioonist kõrvalehoidmise eesmärgil. Kuna katsetamisjärgus olevad meediateenused on ajutised ja nende ulatus on piiratud, on nende mõju meediaturule eelduslikult väiksem kui ametlikult käivitatud teenustel. Kui testimise tulemusena otsustatakse teenust pikemaajaliselt pakkuda, peab see läbima tavapärase hindamisprotsessi, sealhulgas meediaturu mõju ja Rahvusringhäälingu eesmärgiga vastavuse analüüsi. Lõikes 4 määratakse uue meediateenuse mõju hindajaks ja mõju hindamise otsuse tegijaks TTJA, kes täidab senini meediavaldkonna kontrolli ülesannet osaliselt, MeeTS-is sätestatud ulatuses. TTJA jälgib Rahvusringhäälingu programmi struktuurinõuete täitmist, reklaami ja sponsorteabe mitteedastamise nõude täitmist jms ehk valvab seadusega kõikidele meediateenuse osutajatele kehtestatud nõuete täitmise üle. Eestis on TTJA kujul olemas Euroopa Komisjoni tunnustatud sõltumatu meediaregulaator, kuid talle ei ole antud senini avaliku teenuse mõju hindamise ülesannet. TTJA on määratud hindajaks, sest arvestades ri igiabi teatist ja iseäranis selle punkte 53 ja 54, on avaliku teenuse hindamisel oluline kriteerium see, et hinnang antaks sõltumatult avaliku meediateenuse osutaja juhtimisest. TTJA ülesandeks on analüüsida, kas kavandatav uus meediateenus võib avaldada märkimisväärset mõju meediaturule, sealhulgas muuta konkurentsiolukorda, mõjutada teiste meediateenuse pakkujate majanduslikku jätkusuutlikkust, muuta tarbijate käitumist või nõudlust meediateenuste järele. Lisaks hindab TTJA, kas uus teenus on kooskõlas seadusest tulenevate Rahvusringhäälingu ülesannetega ja kas see teenib avalikku huvi. Pärast mõjuanalüüsi viib TTJA läbi otsustusprotsessi ning langetab otsuse, kas uus meediateenus võib n - ö turule tulla. TTJA otsus on siduv ning annab õigusselguse nii Rahvusringhäälingule kui ka teistele turuosalistele. Säte tagab, et uute meediateenuste turuletoomine ei toimuks ilma n - ö sõltumatu järelevalveta ning et need ei kahjustaks olulisel määral meediaturu tasakaalu ega konkurentsiolukorda. TTJA kui neutraalne ja pädev asutus aitab tagada, et meediakeskkond areneks jätkusuutlikult ja õiglastel tingimustel. Lisaks täpsustatakse TTJA pädevust uue meediateenuse mõju hindamisel ning sätestatakse selgelt, et nii mõju hindamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus kui ka mõju hindamise otsus on haldusaktid. Selline täpsustus on vajalik, et tagada õigusselgus ning isikute õiguste tõhus kaitse. Nimetatud otsused on vaidlustatavad haldusmenetluse seaduse ja halduskohtumenetluse seadustiku alusel. Sellega tagatakse isikutele võimalus kasutada õiguskaitsevahendeid juhul, kui nad leiavad, et TTJA otsus rikub nende õigusi. Lõikes 5 sätestatakse, et enne uue meediateenuse meediaturu mõju hindamist võib TTJA taotluse alusel küsida Konkurentsiametilt konkurentsianalüüsi. TTJA võib soovi korral kaasata Konkurentsiameti eksperdina mõju hindamise taotluse menetlusse. Kavandatav lahendus näeb ette, et Konkurentsiamet kaasatakse menetluse selles etapis, millele järgneb TTJA tehtav mõju hindamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus. Selline koostöö on kooskõlas haldusmenetluse seaduse , halduskoostöö seaduse ning konkurentsiseaduse põhimõtetega, mille kohaselt võivad haldusorganid oma pädevuse piires teineteist abistada ja anda erialast eksperthinnangut. Tegemist ei oleks seega TTJA poolt Konkurentsiametilt tellitava teenusega, vaid ametkondliku koostööga , mille käigus TTJA jääb menetluse eest vastutavaks asutuseks ja Konkurentsiamet annab vajadusel piiratud mahus eksperdihinnangu või seisukoha oma pädevuse piires. Selline koostöö on kooskõlas ka Konkurentsiameti põhimäärusega ning ei too kaasa Konkurentsiametile uue funktsiooni kehtestamist. Konkurentsiameti analüüs ei ole automaatne, vaid seda küsitakse TTJA taotluse alusel juhul, kui TTJA vajab täiendavat ekspertiisi. Konkurentsiameti konkurentsianalüüsi ei kavandata iseseisva menetlusena, vaid see toimub TTJA algatatud haldusmenetluse raames halduskoostöö korras . Seetõttu ei teki Konkurentsiametil eraldiseisvat teabe nõudmise õigust ega menetluslikku alust kohustada kolmandaid isikuid teavet esitama. Konkurentsiamet kasutab TTJA poolt esitatud teavet , mille TTJA on saanud meediateenuse osutaj alt (taotlejalt) koos uue meediateenuse mõju hindamise taotlusega või menetluse käigus täiendavalt kogutud materjalidena. Konkurentsiameti sisend oleks suunatud TTJA otsustusprotsessi toetamiseks (kui ta peaks seda vajama), et hinnata, kas mõju hindamise taotlus tuleks rahuldada või mitte . Samas ei ole Konkurentsiameti sisend TTJA- le siduv, kuid TTJA otsus võib tugineda ka Konkurentsiameti analüüsi tulemustele. Konkurentsiameti analüüs peaks keskenduma üksnes turustruktuuri ja konkurentsiolukorra aspektidele , sh hinnangule, kas kavandatav uus meediateenus võib oluliselt mõjutada turgu või konkurentsi erasektori meediateenuse osutajate suhtes. Konkurentsiameti kaasamine on vajalik selleks, et TTJA-l oleks vajadusel õiguslik ja sisuline alus tugineda konkurentsi küsimustes pädeva asutuse sisendile , mis tugevdab kogu menetluse õiguspärasust ja kvaliteeti. Kuuenda lõikega volitatakse valdkonna eest vastutavat ministrit kehtestama määrusega uue meediateenuse mõju hindamise, sealhulgas kulude katmise tingimused ja kord. Volitusnormi vajalikkust, eesmärki, sisu ja ulatust on põhjendatud käesoleva seletuskirja punktis 8 . Lõikes 7 nähakse ette tähtaegselt uue meediateenuse otsuse alusel maksmisele kuuluva summa tasumata jätmisel sundtäitmisele andmise õigus. Uue meediateenuse mõju hindamise otsus on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. See tähendab, et kui otsusega määratud maksekohustust ei täideta vabatahtlikult, on otsuse teinud asutusel õigus algatada selle sundtäitmine kohtutäituri kaudu ilma vajaduseta pöörduda esmalt kohtu poole. Säte tagab, et uue meediateenuse mõju hindamise otsusest tulenevad kohustused on täidetavad ja välditakse võimalikke viivitusi või vaidlusi seoses rahaliste kohustuste täitmisega. Selline lahendus tugevdab hindamisprotsessi tõhusust ja õigusselgust, kuna asutusel on selge mehhanism kulude sissenõudmiseks, kui need jäävad tasumata. Enne uue meediateenuse otsuse sundtäitmiseks esitamist tuleks saata kohustatud isikule meeldetuletus tasumise tähtaja saabumisest ning informeerida nõude sundtäitmisele andmise kavatsusest, seejuures tuleks anda täiendav lühiajaline tähtaeg maksmisele kuuluva summa tasumiseks, kui see võiks olla tulemusi andev. Uue meediateenuse mõju hindamise regulatsiooni loomine sai VTK tagasiside alusel valdavalt positiivse hinnangu. Eriarvamust avaldati selles osas, kellele peaks mõju hindamise ülesande andma. Justii t sministeerium ja Rahvusringhääling toetasid uute avalike meediateenuste mõju hindamise ülesande panemist TTJA- le , kuid TTJA ise leidis, et parim mõju hindaja oleks Konkurentsiamet. Eesti Meediaettevõtete Liit toetas meediateenuste mõju hindamise regulatsiooni loomist, kuid leidis, et uute meediateenuste osutamine saab hõlmata üksnes varasemate raadio- ja teleprogrammide refereerimist. Teisisõnu, et avalik-õiguslikule ringhäälinguorganisatsioon võib luua ja osutada uusi meediatooteid ja -teenuseid (sh sisuloomet veebiplatvormide jaoks) üksnes varasemalt avaldatud audio või audiovisuaalse sisu uuesti levitamisega või kui tegemist on üksnes varasemalt avaldatud saadete kokkuvõtte ja refereeringuga. Kõnealune regu l atsioon valmis töögrupis, kuhu kuulusid Kultuuriministeeriumi kõrval TTJA ja Rahvusringhääling ning töögruppi kaasati mitmel korral ka Eesti Meediaettevõtete Liit. Töögrupp töötas välja kõne all oleva regulatsiooni ERHS- is ning rakendusakti kavandi, millest on täpsemalt juttu viidatud sätte lõikes 6. Regulatsioonis, sh rakendusakti kavandis on juba arvestatud mitmete VTK-s tehtud ettepanekutega. Eesti Meediaettevõtete Liidu seisukohaga, et Rahvusringhääling ei tohi toota internetis avaldamiseks originaalset tekstisisu, mis ei ole nende tele- või raadioprogrammi peegeldus , ei saa nõus olla. Meediauuringud näitavad selgelt, et internet on tõusnud elanikkonna jaoks meedia, sh uudiste ja muu päevakajalise informatsiooni saamiseks kõige olulisemaks platvormiks. Kuna avalik-õigusliku meedia eesmärgiks on elanikkonna informeerimine, siis on põhjendatud ringhäälingunõukogu otsused, mille alusel on kolme aastakümne jooksul arendatud ja loodud Rahvusringhäälingu poolt veebis meediasisu pakkuvaid teenuseid ning tooteid. Avalik-õigusliku meedia poolt veebis pakutav meediasisu ei saa piirduda ainult raadio- või teleprogrammide peegeldamisega, sest tänases infoühiskonnas luuakse ja edastatakse meediasisu, eriti just uudiseid, esmalt just veebis ja alles seejärel traditsioonilistes meediumites (raadios ja televisioonis). Ühestki õigusaktist ei tulene piirangut, et meediateenuse osutamine peab piirduma ainult varasemate raadio- ja teleprogrammide refereerimisega. Eelnõu § 1 punkt 6 – muudetakse ERHS § 7 lõiget 1. M uudatuse eesmärk on muuta eelarve koostamise sätte sõnastus selgemaks , e t vältida võimalikku tõlgenduslikku ebakindlust . Muudatusega kajastatakse selgemalt seos Rahvusringhäälingu eelarve ja riigieelarve seaduse § 6 tervikregulatsiooni vahel. Rahvusringhäälingu eelarve peab vastama riigieelarve seaduse §-s 6 sätestatud eelarvepositsiooni reeglitele. Muudatus ei muuda kehtiva õiguse sisu. Eelnõu § 1 punkt 7 - ERHS § 7 lõike 5 punktis 1 asendatakse sõna „eraldis“ sõnaga „toetus“. T ermin „eraldis“ on vananenud ning riigieelarve kontekstis seda enam ei kasutata. Kõiki rahalisi vahendeid, mis eraldatakse väljapoole riigiasutusi, nimetatakse riigieelarvesüsteemis toetusteks. See muudatus tagab sõnastuse ajakohasuse ja ühtlustab terminoloogiat teiste riigieelarve seaduse sätetega. Eelnõu § 1 punkt 8 - muudetakse ERHS-i § 9 lõike 2 punkti 3, milles nähakse ette, et Rahvusringhäälingu arengukavas tuuakse muu hulgas välja kavandatavad meediateenused, sealhulgas uued meediateenused , ning nende arendamise eesmärgid ja põhjendused. Kehtiva sõnastuse kohaselt tuleb arengukavas nimetada meediateenused. Mõiste „uus meediateenus“ käesoleva eelnõu tähenduses ei hõlma kõiki Rahvusringhäälingu kavandatavaid meediateenuseid . Uueks meediateenuseks loetakse üksnes teenus, mis vastab eelnõus toodud definitsioonile (§ 6 1 ) . Kõik muud Rahvusringhäälingu kavandatavad meediateenused, millel sellist mõju ei ole, ei kuulu „uue meediateenuse“ mõiste alla ning ei vaja mõju hindamist. Kõnealune muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 5, mille § 6 1 lõike 2 kohaselt tuleb enne uue meediateenuse pakkumisega alustamist hinnata selle mõju meediaturule ning vastavu s t Rahvusringhäälingu eesmärgile. Kõiki arengukavas nimetatud uusi meediateenuseid tuleb eelnõu kohaselt valideerida. Oluline on tuua välja arengukavas kavandatavad uued meediateenused koos nende arendamise eesmärkide ja põhjendustega, sest eesmärk on rõhutada just uute teenuste läbipaistvat kajastamist. Kuna Rahvusringhäälingu arengukava on avalik dokument, annab see erameediaettevõtjatele selge ülevaate, milliseid uusi teenuseid Rahvusringhääling plaanib arendada. See aitab omakorda ennetada võimalikke konkurentsiga seotud probleeme ning loob võimaluse dialoogiks turuosaliste vahel. Muudatus suurendab Rahvusringhäälingu tegevuse läbipaistvust, pakkudes meediasektorile ja avalikkusele paremat ülevaadet uute meediateenuste plaanidest. See aitab tagada, et Rahvusringhääling arendab uusi teenuseid kooskõlas oma ülesannetega ning arvestab meediaturu tasakaalu ja konkurentsiolukorda. Kuna Rahvusringhäälingu arengukava kinnitab ERHS-i § 9 lõike 4 kohaselt nõukogu, saab nõukogu arengukava kinnitamise kaudu anda ka eelneva nõusoleku uute meediateenuste algatamiseks ja nende mõju hindamiseks. Rahvusringhäälingu nõukogu roll muutub sisulisemaks, kuna arengukava heakskiitmise kaudu antakse ka hinnang uute meediateenuste vajalikkusele. See tagab, et Rahvusringhäälingu strateegilised suunad on põhjalikult kaalutud ja vastavad seadusest tulenevatele eesmärkidele. Muudatus tugevdab Rahvusringhäälingu nõukogu rolli strateegiliste otsuste tegemisel ning tagab, et uute meediateenuste arendamine on läbipaistev, läbimõeldud ja kooskõlas Rahvusringhäälingu avalike ülesannetega. Lisaks võimaldab see varakult kaardistada võimalikud meediaturu mõjud ning muuta hindamisprotsessi sujuvamaks. Eelnõu § 1 punkt 9 - ERHS-i § 9 täiendatakse lõikega 6, millega tehakse erand eelnõu § 1 punktis 8 sätestatud kohustusest. Erand tehakse olukorraks, kui Rahvusringhääling kavatseb pakkuda uut meediateenust, kuid arengukava ei sisalda eelnõu § 1 punktis 8 kirjeldatud teavet (uue teenuse eesmärgid ja põhjendused). Sellisel juhul peab Rahvusringhääling avalikustama teabe uue meediateenuse kohta oma veebilehel vähemalt kolm kuud enne teenuse pakkumisega alustamist. Säte annab paindlikkuse, et vältida olukorda, kus Rahvusringhääling ei saaks uut teenust turule tuua lihtsalt sellepärast, et arengukava on juba kinnitatud ja ei sisalda selle teenuse kohta infot. Kui teenuse planeerimine toimub siis, kui konkreetse aasta arengukava on juba kinnitatud, tuleb ikkagi järgida avalikkuse teavitamise ja läbipaistvuse nõudeid. Erand tagab, et kuigi arengukava ei sisaldada mõnd uuendust, saab avalikkus ja meediasektor siiski teada Rahvusringhäälingu plaanidest varakult. Kolme kuu pikkune teavitusperiood annab kõigile huvilistele aega hinnata uue teenuse mõju meediaturule, konkurentsile ja ühiskonnale laiemalt. Samuti tagab see, et uued teenused ei tekita ootamatuid või põhjendamatuid turumõjusid, kuna meedia ja konkurendid saavad sellele aegsasti reageerida. Rahvusringhääling avalikustab info kavandatava uue teenuse kohta oma veebilehe l , mis on kergesti ligipääsetav kõigile huvilistele. See aitab tagada, et teave jõuab kõikide huvitatud osapoolteni. Eelnõu § 1 punkt 10 – kõnealuse eelnõu punktiga muudetakse ERHS-i §-i 10 ning luuakse Rahvusringhäälingule uus rahastamismudel, mille eesmärk on tagada tema sõltumatus ja kestlik ning läbipaistev rahastamine. Uus mudel asendab senise korra, kus Rahvusringhäälingu eelarve määratakse igal aastal poliitilise otsusega ilma õigusliku siduvuseta varasemate kokkulepete või strateegiate suhtes. Selli ne praktika ei vasta Euroopa meediavabaduse määruse artiklis 5 sätestatud nõuetele, mille kohaselt peavad avalik-õiguslike meediateenuse osutajate rahastamismenetlused olema läbipaistvad, objektiivsed ja põhinevad eelnevalt kehtestatud kriteeriumidel. Senine kord, kus Rahvusringhäälingu eelarve suurus kujuneb iga-aastaste läbirääkimiste käigus ja ilma siduva seoseta seaduses määratud ülesannetega, võimaldab poliitilist mõjutamist rahastuse kaudu ning ohustab tema toimetuslikku sõltumatust. Seetõttu luuakse õiguslik raamistik, mis seob rahastamise ER HS-st tulenevate ülesannetega , tagab rahastamise prognoositavuse ja pikaajalise planeerimise võimaluse , võimaldab Kultuuriministeeriumil ja Rahvusringhäälingul sõlmida nelja-aastaseid raamlepinguid, mis määravad rahastamise ulatuse ja kasutamise korra ning kehtestab piirid, millal ja mis tingimustel saab rahastust vähendada. Loodav süsteem aitab täita Eesti kui E uroopa Liidu liikmesriigi kohustusi meediavabaduse tagamisel, välistab võimaliku rikkumismenetluse Euroopa Komisjonilt ning tagab Rahvusringhäälingu rolli demokraatlikus ühiskonnas. Samuti väheneb poliitiline surve Rahvusringhäälingu suhtes ning suureneb usaldus avalik-õigusliku meedia sõltumatuse vastu. Lõikes 1 sätestatakse alusprintsiip, et Rahvusringhäälingu rahastamine toimub riigieelarvest. Toetuse eesmärk on tagada Rahvusringhäälingule vahendid seadusega määratud ülesannete täitmiseks. Rahvusringhääling on sõltumatu avalik-õiguslik meediateenuse osutaja, kelle roll demokraatlikus ühiskonnas avaliku teenuse osutajana eeldab stabiilset ja usaldusväärset finantseerimist. Kuigi rahastamise üldpõhimõte, et Rahvusringhäälingut toetatakse riigieelarvest, jääb võrreldes senise regulatsiooniga muutumatuks, pannakse §-s 10 tervikuna alus uuele rahastamismudelile. Muudatuse eesmärk on tagada Rahvusringhäälingu rahastamise prognoositavus , läbipaistvus ja sõltumatus, vältimaks poliitilist mõjutatavust ning viia rahastusmudel kooskõlla Euroopa meediavabaduse määruse artiklis 5 sätestatud nõuetega. Seeläbi toetab muudatus ka meediavabadust, demokraatlikku diskussiooni ja Rahvusringhäälingu kui sõltumatu institutsiooni toimimist. Lõikes 2 sätestatakse, et valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) esitab riigieelarvestrateegia koostamisel nelja-aastaseks perioodiks Rahvusringhäälingule kavandatava toetuse summad, märkides need eraldi iga aasta kohta. Toetuse planeerimisel lähtutakse kehtivatest makromajandus- ja rahandusprognoosidest , eelkõige tarbijahinnaindeksi muutusest, keskmise palgataseme kasvust ning valitsussektori kulude kogumahust. Neid näitajaid kasutatakse toetuse baassumma määrami seks nelja-aastase perioodi jooksul. Ehkki toetuse summad määratakse raamlepingus nelja-aastaseks perioodiks, tehakse igal eelarveaastal rahastamisotsus konkreetse aasta kohta . See tähendab, et igal aastal kinnitab Riigikogu toetuse summa vastava aasta riigieelarvega, kuid kinnitatav summa tuleneb raamlepingus t . Sätte eesmärk on suurendada Rahvusringhäälingu rahastamise stabiilsust ja prognoositavust, tagades samas sidususe eelarvemenetlusega. See on oluline samm uue rahastusmudeli rakendamisel, mis vastab Euroopa meediavabaduse määruse artikli 5 nõuetele. Lõikes 3 määratletakse, millist tüüpi kulud kuuluvad Rahvusringhäälingule riigieelarvest eraldatava toetuse hulka. Toetus katab avalike ülesannete täitmiseks vajalikke kulusid, sh igapäevased majandamiskulud, tööjõukulud, investeeringud ning finantseerimistehingud. Sätte eesmärk on tagada, et Rahvusringhäälingu rahastamine hõlmab kogu tema tegevuse kulubaasi terviklikult ning võimaldab täita ERHS- is sätestatud ülesandeid täiel määral. See suurendab rahastamise läbipaistvust ja aitab vältida olukordi, kus Rahvusringhäälingu tegevus jääks vajalike vahendite puudumise tõttu katmata. Lõi kes 4 sätesta takse kohustus, et valdkonna eest vastutav minister ( kultuuriminister ) sõlmib Rahvusringhäälinguga nelja-aastase raamlepingu, mis põhineb riigieelarvestrateegias kinnitatud toetuse summadel. Raamleping fikseerib Rahvusringhäälingu rahastamise mahu ja tingimused pikemaks perioodiks, suurendades sellega toetuse prognoositavust ja stabiilsust. See mehhanism aitab vähendada iga - aastaste poliitiliste otsuste mõju rahastuse suurusele ning tugevdada Rahvusringhäälingu sõltumatust. Samuti tagab see rahastamismudeli vastavuse Euroopa meediavabaduse määruse nõuetele, nõudes läbipaistvust, objektiivsust ning eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumitele tuginemist. Lõikega 5 võimaldatakse riigieelarvest eraldada Rahvusringhäälingule lisatoetusi erakorraliste või spetsiifiliste ülesannete täitmiseks, nagu riigikaitselised tegevused, elutähtsate teenuste osutamine või muud juhtumid, mis on vajalikud avaliku teenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks. K ulutused võivad hõlmata näiteks erakorralisi investeeringuid kriisiolukordade, nagu küberrünnakute , ennetamiseks ja maandamiseks. Lisaks saab toetuste abil näiteks katta vajalikke personaliressursse , sealhulgas palgatõusu, et tagada Rahvusringhäälingu kvaliteet ne töö ja kohanemine meediaväljakutsetega. Oluline on rõhutada, et tegemist on õiguse, mitte kohustusega, kuid siiski on säte väga oluline, sest tagab paindlikkuse rahastamises ning võimaldab reageerida ootamatutele vajadustele ja riigi olulistele ülesannetele ilma põhitoetust mõjutamata. Lõikega 6 sätestatakse rahastamise stabiilsuse põhimõtte ning piiritletakse juhtumid, mil toetus võib väheneda. Raamlepingus kindlaks määratud summasid selle kehtivusaja jooksul ei vähendata , mis tagab Rahvusringhäälingu rahastamise prognoositavuse ja kaitseb seda iga-aastaste poliitiliste otsuste kõikumise eest. Samuti nähakse ette, et uue nelja-aastase perioodi toetus ei tohi olla väiksem kui eelneval perioodil, välja arvatud juhul, kui esineb objektiivne ja tõsine põhjus, näiteks märkimisväärne majanduslangus, riigikaitselised vajadused või muu erakorraline asjaolu. Selline lähenemine tugevdab Rahvusringhäälingu institutsionaalset sõltumatust ning loob avaliku teenuse osutamiseks vajalikud eeldused ka muutuvates oludes. Lõikega 7 sätestatakse , et uus nelja-aastane raamleping tuleb sõlmida hiljemalt kehtiva lepingu viimasel aastal, 30. septembriks. Selle sätte eesmärk on tagada rahastamise katkematus ja Rahvusringhäälingu tegevuse sujuv jätkumine. Esimene raamleping kehtib aastatel 2028–2031, mis loob loogilise seose Riigikogu valimistsükliga. Rahastamisperioodi ühtlustamine poliitilise tsükliga toetab Rahvusringhäälingu strateegilist planeerimist ning aitab tugevdada tema institutsionaalset sõltumatust, vähendades rahastamise allutamist iga - aastastele poliitilistele kõikumistele. Lõikega 8 täpsustatakse, et raamlepingus määratakse toetuse summad iga eelarveaasta kohta ning sätestatakse toetuse kasutamise aruandluse kord. See loob selge raamistiku vahendite kasutamise jälgimiseks, suurendab läbipaistvust ja võimaldab tõhusat järelevalvet avaliku raha kasutamise üle. Lõikega 9 sätestatakse raamlepingu iga-aastase täpsustamise kord. Pärast riigieelarve vastuvõtmist sõlmitakse raamlepingule lisa, milles määratletakse toetuse jaotus kululiikide kaupa. Lisaks sõlmitakse lisa juhul, kui Rahvusringhäälingule eraldatakse sihtotstarbelist lisa t oetust lõike 5 alusel . Oluline on rõhutada, et nimetatud kord ei laiene ERHS § 7 lõike 5 punktis 8 nimetatud sihtotstarbelistele projektitoetustel e, sest raamlepingu lisa sõlmitakse vaid selliste toetuste puhul, mis kuuluvad raamlepinguga hõlmatud püsirahastuse alla. Säte tagab selguse, millistel juhtudel toimub rahastamise täpsustamine raamlepingu lisaga. Lõikega 10 tagatakse rahastamise läbipaistvus, nõudes, et raamleping ning selle lisad avalikustatakse Kultuuriministeeriumi ja Rahvusringhäälingu veebilehtedel ühe nädala jooksul pärast allkirjastamist. See võimaldab avalikkusel, meediaväljaannetel ja huvigruppidel rahastamise tingimusi ja mahtu selgelt jälgida ning suurendab usaldust Rahvusringhäälingu finantseerimise vastu. Eelnõu § 1 punkt 1 1 - ERHS-i § 12 lõiget 1 muudetakse ja lisatakse lõikele 1 kaks alapunkti. Esimese punkti sõnastuses rõhutatakse, et mõjude analüüs peab keskenduma sellele, kuidas on täidetud eelnevas arengukavas esitatud eesmärgid. Eelmis te arengukava de täitmise hindamine on oluline, et teha kindlaks, kuidas on Rahvusringhääling oma ülesandeid täitnud ja millised muudatused või täiendused on vajalikud. Teise punkti lisamine on vajalik, kuna seadusesse lisandub uue meediateenuse mõju hindamise regulatsioon (eelnõu § 1 punkt 5). Kuna uued teenused võivad oluliselt mõjutada meediaturgu ja konkurentsiolukorda, peab Rahvusringhäälingu nõukogu saama koos arengukava projektiga mõju analüüsi, mis võimaldab neil saada ülevaate toimunust ning samuti uue meediateenuse mõjust turule, eelarvele ja konkurentsile, samuti hinnata, kas teenus vastab Rahvusringhäälingu eesmärkidele (kultuurilised, sotsiaalsed ja demokraatlikud eesmärgid). See analüüs on vajalik, et nõukogu saaks teha teadliku otsuse arengukava kinnitamise, seal hulgas uue meediateenuse heakskiitmise kohta. Eelnõu § 1 punkt 1 2 - muudetakse ERHS-i § 13, kust jäetakse välja tekstiosa „Nõukogu esitab Riigikogu kultuurikomisjonile kirjaliku ja suulise aruande oma tegevusest üks kord aastas". Kohustuse eemaldamise põhjuseks on, et praktikas ei ole seda nõuet rakendatud ning nõue ei ole kohane ka seetõttu, et Riigikogu kultuurikomisjoni pädevuses ei ole teha järel e valvet Rahvusringhäälingu nõukogu tegevuse üle. Kuna Rahvusringhäälingu nõukogus on esindatud kõik riigikogus esindatud erakonnad, on see juba mehhanism, mis tagab teatud määral poliitilise kontrolli ja järelevalve. Eelnõu § 1 punkt 1 3 - muudetakse ERHS-i § 14 lõike 1 punkti 2 nii, et Rahvusringhäälingu nõukogus oleksid tasakaalustatult esindatud ringhäälingu tegevus valdkonna tunnustatud asjatundjad ja Riigikogu fraktsioonide esindajad . Senise praktika raames on ekspertidena nõukokku nimetatud eelkõige eksperte väljastpoolt ringhäälingu tegevusvaldkonda. Näiteks kuulusid kuni 2025. aasta maini nõukogu koosseisu ekspertidena kirjandusteadlane, ajaloolane ja teoloog ja ainult üks meediavaldkonna ekspert. ERHS § 14 alusel nimetatakse Rahvusringhäälingu nõukokku üks esindaja igast Riigikogu fraktsioonist ja neli tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjat. Kuigi viidatud regulatsioon peaks tagama Rahvusringhäälingu nõukogu tasakaalustatuse, ei ole see nii juhul, kui Riigikogus on üle nelja fraktsiooni. Eelnõus pakutud u ue sõnastuse kohaselt peab Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate arv nõukogus olema igal ajahetkel vähemalt ühe liikme võrra suurem, kui Riigikogus esindatud fraktsioonide arv. Asjatundjate volituste aega ei muudeta. Kui ühe Riigikogu koosseisu ajal mõne fraktsiooni tegevus lõpeb, ei vähene asjatundjate arv automaatselt. Nad jätkavad nõukogu liikmetena oma volituste lõpptähtajani, tagades nõukogu stabiilsuse ja järjepidevuse. Sellise põhimõtte tagamine on vajalik, kuna vastasel juhul tekiks küsimus, millise asjatundja volitused tuleks ennetähtaegselt lõpetada. Sellist lähenemist toetab ka asjaolu, et nõukogu tegevus saab veelgi rohkem tugineda valdkondlikele teadmistele ja erapooletule hinnangule, mis on oluline nii sõltumatuse kui ka Rahvusringhäälingu juhtimise kvaliteedi tagamiseks. Tagasiside andjad VTK- le toetasid pakutud muudatust. Rahandusmin i steerium tõi lisaks välja, et võiks kaaluda/läbi analüüsida ka vajaduse nimetada nõukogusse mitte ainult valdkonna eksperte (meedia), vaid ka juhtimiskompetentsiga või muu valdkonna eksperte (nt riskijuhtimine, sisekontroll vms). Tallinna Ülikool tegi ettepaneku, et nõukogu liikmeid võiks nimetada ka mitmed teised valdkondlikud ning püsikind l ad esindusorganisatsioonid ja oma esindajad võiksid nimetada teiste seas valdkonnaga seotud avalik-õiguslikud ülikoolid ja Rahvusraamatukogu (viimane tingituna Rahvusringhäälingu rollist mäluasutusena). Kuna Rahvusringhäälingu tegevus puudutab ühiskonnas kõiki valdkondi, ei ole sellise valiku tegemine ERHS-i tasandil võimalik ega ka põhjendatud. Kui öelda, et kõikide seotud valdkondade esindusorganisatsioonid võivad oma esindajad nõukogusse nimetada, oleks nõukogu liikmete arv ebamõistlikult suur. Samas kui öelda, et oma esindaja võib nimetada näiteks avalik-õiguslik ülikool või Eesti Rahvusraamatukogu, tekib küsimus, et mille alusel on valitud just need organisatsioonid. Valdkondi, mida Rahvusringhääling oma tegevusega puudutab on palju, mistõttu on keeruline tuua ERHS-i tasandil välja mõnda neist. Eelnõu § 1 punkt 1 4 - täiendatakse ERHS-i § 14 lõikega 1 1 , milles nähakse ette, et Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjad valitakse avaliku konkursi korras, mille kuulutab välja Riigikogu kultuurikomisjon. ERHS § 14 lõike 1 kohaselt nimetab Rahvusringhäälingu nõukogu liikmed kultuurikomisjoni ettepanekul Riigikogu. Tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate val i mist avaliku konkursi korras kehtiv seadus ei reguleeri, mistõttu võib väita, et Eestis praegu rakendatav avalik-õigusliku ringhäälingu liikmete valimise süsteem ei ole kooskõlas ri igiabi teatise ja Euroopa meediavabaduse määruse artikli 5 lõikega 2, mille kohaselt nimetatakse avalik-õigusliku meediateenuse osutaja juht ja juhtkonna liikmed (nõukogu liikmed) ametisse läbipaistva, avatud ja mittediskrimineeriva menetluse teel ning läbipaistvate, objektiivsete, mittediskrimineerivate ja proportsionaalsete kriteeriumide alusel, mis on sätestatud riigisiseses õiguses. Ka Riigikontrolli audit on juhtinud tähelepanu, et Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeid ei ole alati ametisse valitud viisil, mis võimaldaks avalikkusel aru saada, miks konkreetne kandidaat on nõukokku määratud. VTK tagasisides muudatust toetati. Eelnõu § 1 punkt 1 5 - muudetakse ERHS § 15 lõike 1 punkti 4 sõnastust, et täpsustada Rahvusringhäälingu nõukogu liikmetele seatud piirangut. Kehtiv sõnastus lubab tõlgendada keeldu liiga laialt, sest praegu ei tohi nõukogusse kuuluda isik, kes on mistahes lepingulistes suhetes meediateenuse osutajaga . Selline sõnastus võib viia olukorrani, kus keeld rakendub ka tavaliste tarbijalepingute puhul (näiteks kodus TV või interneti teenuse tellimine), mis ei olnud seadusandja algne eesmärk. Seaduse algne eesmärk oli vältida huvide konflikti ja poliitilist sõltumatust ohustavaid lepingulisi seoseid , mitte välistada tarbijalepingutega seotud isikuid. Pakutud täpsustus „ tööalases “ hõlmab nii töölepinguid kui ka VÕS-lepinguid , näiteks ajakirjanike või teiste töötajate puhul, kes osalevad meediateenuse loomises või osutamises. Selle muudatusega välistatakse absurdsed tõlgendused. Eelnõu § 1 punkt 1 6 - ERHS-i § 15 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7, millega lisatakse nõue nõukogu liikmele, kes määratakse nõukogusse Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjana. Kõnealuse nõudega kehtestatakse piirang, et Rahvusringhäälingu tegevus valdkonna tunnustatud asjatundja ei tohi olla Eestis registreeritud erakonna juhtorgani liige. Sarnane nõue on kehtestatud ERHS-i § 24 lõike 4 punkti 6 koh a selt juhatuse liikmetele. Nõude laiendamine asjatundjatest nõukogu liikmetele võimaldab paremini tagada poliitiliselt tasakaalustatud nõukogu, mis on vaba ja sõltumatu avalik-õigusliku meedia toimimise eelduseks. Kõnealune piirang aitab lisaks eelnõu § 1 punktis 1 3 , millega reguleeritakse ERHS-i § 14 lõike 1 punktis 2 Rahvusringhäälingu juhtorgani tasakaalu, toodule tasakaalustada nõukogu koosseisu, tagada Rahvusringhäälingu sõltumatust ja vähendada poliitilist mõju Rahvusringhäälingu strateegilisele juhtimisele. Euroopas Liidus on avalik-õigusliku meedia sõltumatuse tagamiseks väga erinevad õigusraamistikud. Kui kaitsemeetmeid ei ole või need ei ole piisavad, on oht, et avalik-õigusliku meedia toimetustegevusse või juhtimisse sekkutakse poliitiliselt. Euroopa meediavab a duse määruse üldtingimuste punkt 28 kohaselt võib avalik-õiguslike meediateenuse osutajate sõltumatuse tagatiste puudumine või ebapiisavus kaasa tuua ka stabiilsuse puudumise rahastamises, mis seab avalik-õiguslikud meediateenuse osutajad poliitilise või täiendava poliitilise kontrolli ohtu. Sama määruse artikkel 5 lõiked 1 ja 2 kohustavad liikmesriikidel tagama, et avalik-õiguslikud meediateenuse osutajad on toimetuslikult ja funktsionaalselt sõltumatud ning esitavad oma kasutajaskonnale erapooletul viisil mitmekesist teavet ja arvamusi kooskõlas nende avaliku teenuse osutamise ülesandega ning, et avalik-õigusliku meediateenuse osutaja juhi või juhtkonna liikmete ametisse nimetamise ja ametist vabastamise korra eesmärk on tagada avalik-õiguslike meediateenuse osutajate sõltumatus. Ka Euroopa Nõukogu on rõhutanud, et avalik-õigusliku meedia juhtimine peaks olema sõltumatu ja erapooletu, et vältida lubamatut mõju poliitika kujundamisele, diskrimineerivat kohtlemist ja võimsate rühmade, sealhulgas märkimisväärse poliitilise või majandusliku mõjuvõimuga rühmade eeliskohtlemist. Samuti tuleb Riigikontrolli hinnangul Rahvusringhäälingu nõukogu valimise läbipaistvust ja tasakaalustatust suurendada. Lausaline erakondlikku kuuluvuse piirang ei ole põhjendatud ning võib kaasa tuua olukorra, kus valdkonna tunnustatud asjatundjate leidmine osutub keeruliseks. Erakonna juhtorganisse kuulumise piirang on meediale poliitilise mõju avaldamise riski vaatest proportsionaalne. Erakonna juhtorgani liige ei ole sõltumatu ning juhib poliitilise erakonna tegevust, esindab erakonda, osaleb poliitilistel läbirääkimistel jne. Kuna nõukogus on juba poliitiliste jõudude esindajad, siis on oluline, et valdkonna asjatundjad oleksid erapooletud ja ei oleks seotud erakondade juhtorganitega. Aastate jooksul on esinenud juhtumeid, kus nõukogusse asjatundjana nimetatud isik on tegelikult juhtivpoliitik. See on tekitanud olukordi, kus eksperdi koht ei täida oma algset seaduses toodud eesmärki, milleks on tagada Rahvusringhäälingu nõukogus sisuline ja erapooletu valdkondlik kompetents, mitte poliitiline esindatus. VTK- le antud tagasisides ütles Justiitsministeerium, et esitatud selgituste alusel ei ole nad veendunud, et selline piirang oleks põhjendatud. Eelnõu seletuskirjas on tagasisidega arvestatud ja piirangu seadmist täiendavalt põhjendatud. Eelnõu § 1 punkt 1 7 - ERHS-i § 20 lõiget 2 täiendatakse lausega, milles nähakse ette, et nõukogu liikmele tasu maksmine toimub vastavalt nõukogu koosolekutest osavõtule. ERHS § 20 lõike 2 kohaselt makstakse nõukogu liikmetele tasu kahe kuupalga alammäära ulatuses kuus ja nõukogu esimehele kolme kuupalga alammäära ulatuses kuus. Kõnealuse täiendusega sätestatakse, et Rahvusringhäälingu nõukogu liikme tasu sõltub tema osavõtust nõukogu koosolekutest. Koosolekul osalemise aega ei mõõdeta ning osalemine tuvastatakse nõukogu koosoleku protokollis osalejana märkimise kaudu. Hääle andmine kirjalikult ei ole käsitatav koosolekul osalemisena. Täiendusega tagatakse tasu maksmise õiglane põhimõte, sest kehtivas õiguses puudub otsene seos tasu maksmise ja nõukogu liikme tegeliku panuse vahel. Muudatus tagab, et tasu makstakse ainult aktiivse osalemise eest, mitte pelgalt ametikoha täitmise eest. Lisaks tõhustab muudatus nõukogu tööd ja vastutust. Nõukogu liikmete aktiivne osalemine on oluline, et Rahvusringhäälingu juhtorgan täidaks oma ülesandeid tulemuslikult. Kui tasu sõltub koosolekutel osalemisest, suureneb motivatsioon nõukogu töös aktiivselt osaleda ning väheneb oht, et ametikoht jääb formaalseks. Muudatus viib süsteemi vastavusse tavapärase heade tavade ja avaliku sektori praktikaga. Sarnane põhimõte, kus tasu makstakse vastavalt osalemisele, kehtib mitmetes teistes avaliku sektori nõukogudes ja komisjonides. See aitab vältida avaliku raha ebaotstarbekat kasutamist ja tagab avalike vahendite läbipaistvama kasutamise. Eelnõu § 1 punkt 1 8 – muudetakse ERHS-i § 21 lõike 1 punkti 6 , mille kehtiv sõnastus on ajale jalgu jäänud, kuna see annab nõukogule õiguse otsustada ainult programmide arvu suurendamise üle ning ei hõlma olemasolevate programmide arvu vähendamist ega teisi meediateenuseid. Kavandatav sõnastus laiendab nõukogu pädevust, võimaldades otsuseid teha nii programmide kui ka muude meediateenuste pakkumise üle. Fraas „teenuse pakkumise üle“ katab kõiki strateegilisi otsuseid, sealhulgas teenuse käivitamise, arendamise, muutmise ja lõpetamise. Samal ajal tagab muudatus kooskõla ERHS § 5 minimaalse avaliku teenuse ulatusega. Eelnõu § 1 punkt 1 9 – täiendatakse ERHS-i § 21 lõiget 1 nõukogu ainupädevusse kuuluva uue ülesandega. Rahvusringhäälingu nõukogu ülesanne te hulka kuulub ka nelja-aastase raamlepingu kinnitamine, mille sõlmib valdkonna eest vastutav minister Rahvusringhäälinguga. Raamlepingu kinnitamine annab nõukogule olulise rolli raamlepingu sisuliste tingimuste ja rahastamise stabiilsuse kontrollimisel ning toetab Rahvusringhäälingu sõltumatuse ja jätkusuutliku toimimise tagamist. Raamlepingu kinnitamine tähendab pigem formaalset kohustust leping kinnitada, eeldusel, et see vastab seadusest tulenevatele nõuetele ja tingimustele. Kui leping ei vasta nõuetele või on sisuliselt puudulik, peaks nõukogu enne kinnitamist nõudma vajalikke parandusi või täiendusi, kuid lõplik eesmärk on leping kinnitada. Eelnõu § 1 punkt 20 - muudetakse ERHS-i § 24 lõiget 1, millega muudetakse Rahvusringhäälingu vajadustest lähtuvalt juhatuse liikmete arvu. Senise fikseeritud viie liikme asemel sätestatakse vahemik „esimees ja k aks kuni neli juhatuse liiget“ . Muudatusega tagatakse Rahvusringhäälingu juhtimise optimaalsuse, kuluefektiivsuse ja kohanemisvõime vastavalt muutuvatele vajadustele. Kehtiv seadus sätestab jäigalt viieliikmelise juhatuse, mis ei pruugi alati olla Rahvusringhäälingu vajadustele ja tegevusmahule kõige optimaalsem. Uus regulatsioon võimaldab juhatuse liikmete arvu kohandada vastavalt organisatsiooni suurusele, töökoormusele ja strateegilistele vajadustele. Näiteks võib väiksema juhatuse koosseisuga vähendada juhtimiskulusid või vastupidi, suurema koosseisuga tagada parema tööjaotuse. Alates 2022. aastast on juhatuses olnud viis liiget, kuid varasematel aastatel on esinenud olukordi, kus juhatuse koosseis on olnud väiksem. Selle põhjuseks on olnud näiteks juhatuse liikme lahkumine töölt, kokkuhoiumeetmed või asjaolu, et sobiva kandidaadi leidmine on võtnud rohkem aega. Kehtiva seaduse kohaselt ei ole juhatuse väiksem koosseis lubatud, mistõttu on sellised olukorrad olnud vastuolus seaduse nõuetega. Kavandatav muudatus kõrvaldab selle probleemi ning võimaldab juhatuse suurust paindlikult kohandada vastavalt tegelikule vajadusele. Eelnõu § 1 punkt 2 1 - kõnealuse eelnõu punktiga täiendatakse ERHS-i 2. peatükki uue regulatsiooniga, milles sätestatakse Rahvusringhäälingu toimetuste juhtimise ja vastutuse põhimõtted. Senini ei ole ERHS peatoimetajate ja toimetuse juhtide töölepingulisi suhteid reguleerinud. Rahvusringhäälingus töötab praegu töölepingu seaduse alusel tähtajatute töölepingutega kümme peatoimetajat ja kaheksa toimetuse juhti. Peatoimetajatel ja toimetuse juhtidel on juhtiv roll programmi ja teiste meediateenuste sisu valikul, selle kõrge kunstilise taseme ja mitmekülgsuse tagamisel ning seega kandev roll meediateenuste osutaja programmi ja meediateenuste loomingulisel kujundamisel ja suunamisel. Selle rolli täitmine sõltub paljuski asjaomase isiku omadustest, tõekspidamistest ja isiklikest vaadetest ning sümpaatiatest. Uue regulatsiooniga luuakse süsteem, mis võimaldab loomingulist vastutust kandvatele ametikohtadele korrapärast vahetumist. Selline lähenemine on kooskõlas Euroopa Nõukogu direktiiviga 1999/70/EÜ, mis lubab liikmesriikidel kehtestada teatud sektorites tähtajalisi töösuhteid, kui on sätestatud objektiivsed alused, mis väldivad kuritarvitusi . Muudatus soodustab uute ideede tekkimist ning tagab programmi ja teiste meediateenuste mitmekülgsuse, mis on meediavaldkonna kiiret arengut arvestades väga oluline. Paragrahvi 28 1 esimeses kolmes lõikes esitatakse terminite "peatoimetaja", "toimetuse juht" ja "toimetus" määratlused. Määratluste lisamine on vajalik, et tagada terminite üheselt mõistetav kasutamine õigusaktis ning Rahvusringhäälingu struktuuri ja tööjaotuse suurem selgus. Peatoimetaja ja toimetuse juhi ülesanded lähtuvad Rahvusringhäälingu sisemisest tööjaotusest. Peatoimetaja on vastutav Rahvusringhäälingu programmi või meediateenuse sisu eest, tagades sisu kvaliteedi ja vastavuse ajakirjanduseetilistele ning õiguslikele nõuetele. Toimetuse juht juhib konkreetset toimetust ja vastutab selle igapäevase töö korraldamise eest. Erinevalt peatoimetajast on tema roll keskendunud toimetuse juhtimisele, tagades toimetuse töö sujuvuse ja vastavuse Rahvusringhäälingu strateegilistele suundadele. Toimetused on Rahvusringhäälingu struktuuriüksused, mis tegutsevad teemavaldkondade kaupa. Nende ülesandeks on saadete sisu ja ülesehituse määratlemine ning programmidesse ja meediateenustesse paigutamine. Paragrahvi 28 1 lõiked 4-7 reguleerivad peatoimetaja ja toimetuse juhi valmist ning nende töösuhet. Seni reguleerib Rahvusringhäälingu töötajate töösuhteid töölepingu seadus, mille § 9 lõikes 1 on ette nähtud, et tööleping on eeldatavalt tähtajatu ja tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks või äraoleva töötaja asendamise ajaks. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused. Lõikes 4 nähakse ette valida peatoimetaja ja toimetuse juht avaliku konkursi korras. Selline lähenemine tagab võimaluse leida töökohale kõige sobivam kandidaat, lähtudes nõutavatest oskustest ja kogemustest. Avalik konkurss ei välista organisatsioonisisest karjääri, kuid loob läbipaistva ja võrdse konkurentsi olukorra, mis soodustab parimate kandidaatide esile tõusu. Samuti võimaldab see tuua organisatsiooni uusi ideid ja vaatenurki väljastpoolt, toetades innovatsiooni ja arenguvalmidust. Lõige 5 sätestab, et peatoimetaja ja toimetuse juhiga sõlmitakse tööleping kuni viieks aastaks ning lõikest 6 tulenevalt ei kohaldata peatoimetaja ja toimetuse juhi suhtes tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise piirangut. Peatoimetaja ja toimetuse juhi töö iseloom on alati tähtajalise iseloomuga. Tegemist on sellise loomingulise iseloomuga tööga, mille puhul on põhjendatud töölepingu seadusest erisuse kehtestamine. Kuna nende tööst sõltub nii pakutavate teenuste tase kui kollektiivi üldine areng, tuleb teatud perioodi tagant hinnata seatud eesmärkide sobivust. Peatoimetaja ja toimetuse juhi ning asutuse vahelise koostöö võimalikkuse, ko os kõla sobitamiseks ja kujunemiseks ning eesmärkide seadmiseks, on vajalik teatud aeg, milleks ei sobi töölepingu seadusest tulenev katseaeg nii oma eesmärkide kui ka lühiduse tõttu. Lõikega 7 reguleeritakse olukorda, kui peatoimetaja või toimetuse juhi kohta ei ole mõjuvatel põhjustel võimalik avaliku konkursi korras täita. Selline olukord võib tekkida näiteks siis, kui avalik konkurss on ebaõnnestunud, sobivat kandidaati ei ole leitud või kui mõjuvatel asjaoludel ei ole mõistliku aja jooksul võimalik konkurssi korraldada (nt ootamatud muudatused organisatsiooni struktuuris või erakorralised personaliküsimused). Selleks, et Rahvusringhääling saaks tagada töö järjepidevuse ja vältida juhtimisvaakumit, on sätestatud võimalus määrata peatoimetaja või toimetuse juht kuni üheks aastaks avalikku konkurssi korraldamata . VTK tagasisides toetati tähtajaliste töölepingute regulatsiooni, kuid Justii t sministeerium juhtis tähelepanu, et tähtajalise töölepingu regulatsiooni kehtestamine vajab kaalukamaid põhjendusi kui hetkel VTK-s esitatud. T agasisidega on arvestatud ja põhjendusi seletuskirjas täiendatud. Eelnõu § 1 punkt 2 2 - muudetakse ERHS § 30 lõiget 2, et täpsustada siseaudiitori ametisse nimetamise ja temaga töölepingu sõlmimise korda. Kehtiva regulatsiooni kohaselt esitab juhatus siseaudiitori kandidaadi nõukogule, kes annab selleks nõusoleku, ning pärast nõukogu nõusoleku saamist sõlmib siseaudiitoriga töölepingu juhatus. Muudatusega nähakse ette, et juhatus esitab siseaudiitori kandidaadi nõukogule ning töölepingu siseaudiitoriga sõlmib nõukogu. Muudatuse eesmärk on tugevdada siseaudiitori sõltumatust ja tagada, et siseaudiitor alluks otse nõukogule, mitte juhatusele. Selline korraldus on kooskõlas tavapärase praktikaga teistes avalik-õiguslikes juriidilistes isikutes. Nõukogu poolt töölepingu sõlmimine rõhutab siseaudiitori sõltumatut positsiooni ning võimaldab tal oma ülesandeid täita suurema autonoomiaga. Põhimõte, et juhatus korraldab siseaudiitori värbamise, sealhulgas konkursi, ja esitab kandidaadi nõukogule, ei muutu võrreldes kehtiva regulatsiooniga. Muutub aga otsustus- ja lepingu sõlmimise kord . V aliku teeb edaspidi nõukogu ning siseaudiitoriga sõlmib töölepingu samuti nõukogu, mitte juhatus. Eelnõu § 1 punkt 2 3 - muudetakse ERHS § 31 lõikeid 1–3, et kaasajastada eetikanõuniku ülesandeid ja laiendada tema kohustusi. Kehtiva regulatsiooni kohaselt keskendub eetikanõunik Rahvusringhäälingu saadete ja programmide sisule ning nende kohta esitatud vastulausetele ja vaidlustele. Muudatusega nähakse ette, et eetikanõuniku ülesanded laienevad ka teiste meediateenustele ja nende sisule. Eetikanõunikul on edaspidi kohustus vaadata lisaks Rahvusringhäälingu saadete või programmide kohta esitatud vastulausetele ja vaidlustele läbi ka teiste meediateenuste sisu kohta esitatud vastuväiteid ja vaidlusi. Samuti laieneb tema kohustus jälgida mitte ainult Rahvusringhäälingu programmide tasakaalustatust, vaid ka teiste meediateenuste sisu tasakaalustatust. Muudatus tagab, et eetikanõunik saab täita oma rolli meediasisu järelevalves laiemalt, arvestades meediateenuste tehnoloogilist arengut ja vajadust tagada sisu tasakaalustatus ning kvaliteet kõigis asjakohastes meediavormides. Lõikega 2 muudetakse eetikanõuniku tööleping sarnaselt peatoimetaja ja toimetuse juhiga tähtajaliseks ning nähakse ette, et sarnaselt siseaudiitori regulatsioonile sõlmib töölepingu nõukogu. Juhatus korraldab kandidaadi leidmiseks vajaliku konkursi ja esitab kandidaadi nõukogule. Nõukogu teeb valiku ning sõlmib eetikanõunikuga tähtajalise töölepingu kuni viieks aastaks. Selle muudatuse eesmärk on tagada eetikanõuniku sõltumatus ja võimaldada regulaarset hinnangut tema tööle, andes samas kindluse ametikoha stabiilsusele ja järjepidevusele. Lisaks tunnistatakse kehtetuks kehtiva regulatsiooni § 31 lõike 2 teine lause, mille kohaselt eetikanõuniku ettepanekul otsustab juhatus eetikanõukogu loomise. Seda regulatsiooni ei ole praktikas kunagi rakendatud ning vajadust eetikanõukogu järele ei ole tekkinud. Seetõttu on sätte kehtetuks tunnistamine põhjendatud, et vältida kasutamata ja sisuliselt ebaotstarbekate normide säilitamist seaduses. Lõige 3 muudetakse eetikanõuniku ametist vabastamise regulatsiooni. Kehtiv säte, mille kohaselt saab eetikanõunikku ametist vabastada ainult nõukogu nõusolekul, asendatakse viitega ERHS § 28¹ lõigetele 4, 6 ja 7, mida kohaldatakse ka eetikanõuniku valimisele ja temaga sõlmitud lepingule. Kuna eetikanõunikuga sõlmib nõukogu töölepingu, siis kaotab senine säte eraldi ametist vabastamise kohta mõtte. Uue sõnastusega ühtlustatakse eetikanõuniku ametisse nimetamise ja ametist vabastamise kord toimetuse juhi ja peatoimetaja omaga, tagades sellega järjepidevuse ning selgemad õiguslikud alused. Eelnõu § 1 punkt 2 4 - tunnistatakse kehtetuks ERHS § 31 lõige 4, sest eetikanõunikuga sõlmib eelnõu § 1 punkti 2 3 kohaselt töölepingu nõukogu ning eetikanõuniku töötasu otsustab samuti nõukogu. Säte, et eetikanõuniku ja eetikanõukogu töötajate töötasu otsustab juhatus, ei ole muudatuste valguses enam asjakohane. Kuigi eelnõu § 1 punktis 2 3 ei ole töötasu otsustamise õigust eraldi välja toodud, hõlmab töölepingu sõlmimise õigus ka töötasu kokkuleppimist. Seega kuulub töötasu määramine nõukogu pädevusse koos töölepingu sõlmimise õigusega. Eelnõu § 1 punkt 2 5 - kõnealuse ee l nõu punktiga jäetakse ERHS-i §-st 33 välja nõue, et Rahvusringhäälingu auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne ja tema tegevusaruanne avaldatakse Riigi Teatajas. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb Rahvusringhäälingu auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne ning tegevusaruanne avaldada nii Riigi Teatajas kui ka Rahvusringhäälingu veebilehel. Praktikas ei ole aruandeid Riigi Teatajas kunagi avaldatud ning selleks puudub ka sisuline vajadus. Rahvusringhääling avalikustab oma aruanded järjepidevalt oma veebilehel, mis tagab läbipaistvuse ja avalikkuse juurdepääsu vajalikule teabele. Muudatusega kõrvaldatakse ebavajalik ja praktikas mittetoimiv kohustus ning viiakse ERHS § 33 vastavusse tegeliku olukorraga. Arvestades, et Rahvusringhääling on avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle aruandlus on avalik, ei ole paralleelne avaldamine Riigi Teatajas põhjendatud ega otstarbekas. Eelnõu § 1 punkt 2 6 - ERHS-i § 36 täiendatakse tekstiosaga, mille sisuks on sättes toodud eriõiguse kasutamise lubamine kooskõlas meediateenuste seaduse §-s 50 sätestatud tingimustega. ERHS § 36 täiendamise eesmärk on selgitada, et Rahvusringhäälingu eriõiguse kasutamine peab toimuma kooskõlas meediateenuste seaduse §-s 50 sätestatud tingimustega. ERHS § 36 kohaselt on Rahvusringhäälingul õigus edastada uudistesaates kuni 90-sekundiline lõik mõne teise Eestis tegutseva meediateenuse osutaja edastatud saatest ilma eelneva nõusoleku ja tasu maksmise kohustuseta. Samal ajal sätestab meediateenuste seaduse § 50 lühilõikude kasutamise üldised tingimused, sealhulgas nõuded nende kasutamise viisi ja eesmärgi kohta. Muudatusega täpsustatakse, et ERHS- is sätestatud eriõigus ei välista ega muuda meediateenuste seaduse § 50 kohaseid nõudeid. See tähendab, et Rahvusringhääling peab lühilõike kasutades järgima ka meediateenuste seaduses kehtestatud reegleid. Täpsustus aitab vältida võimalikke tõlgendamisprobleeme ning tagada, et eriõiguse kasutamine ei läheks vastuollu meediateenuste seaduse põhimõtetega. Eelnõu § 1 punkt 2 7 - tunnistatakse tervikuna kehtetuks ERHS-i § 37 ehk sundkoopia loovutamisega nõudega seotud sätted. Kehtiva regulatsiooni kohaselt võib Rahvusringhääling nõuda ringhäälinguloa alusel tegutsevalt meediateenuse osutajalt ettekirjutuse alusel salvestisest koopia (sundkoopia) loovutamist, kui salvestis sisaldab eesti rahvuskultuuri või Eesti ajaloo seisukohalt olulisi sündmusi või teoseid ning Rahvusringhäälingul endal sellist salvestist ei ole. Sundkoopia valmistamise ja loovutamise kulud jäävad loovutaja kanda ning selle täitmata jätmise korral võib rakendada sunnivahendeid. Praktikas ei ole sundkoopia loovutamise nõuet rakendatud. Sellel on mitu põhjust. Esiteks ei saa Rahvusringhääling sundkoopiat kasutada oma programmides ega arhiivis üldsusele kättesaadavaks teha, kuna autoriõigused jäävad loovutajale . Teiseks tooks pelgalt arhiveerimise eesmärgil koopia kogumine kaasa ebaproportsionaalselt suure halduskoormuse ja rahalised kulud. Kolmandaks arhiveerivad meediateenuste osutajad oma toodangut ise ning neil on selleks otsene huvi. Muudatusega kaotatakse kasutamata ja sisuliselt ebaotstarbekas regulatsioon, vähendades õigusraamistikus tarbetut halduskoormust ning edendades selget ja toimivat normikeskkonda. Eelnõu § 1 punkti 2 8 – kõnealuses eelnõu punktis on toodud rakendussäte eelnõu § 1 punktides 2 1 ja 2 3 tehtud muudatuse jaoks. Tulenevalt sellest, et seadusega nähakse Rahvusringhäälingu peatoimetajale, toimetuse juhile ja eetikanõunikule tähtajaline töösuhe ja hetkel on need tähtajatud, on vajalik ette näha rakendussäte. Eelnõu näeb ette, et need, kes on praegu tähtajatu töölepinguga, nende viieaastast tähtaega hakatakse arvestama seaduse jõustumise hetkest. Eelnõu § 1 punkt 2 9 – ERHS-i täiendatakse §-ga 41 2 , mis reguleerib esimese raamlepingu sõlmimist. Lõike 1 kohaselt peab esimene raamleping olema sõlmitud hiljemalt 2026. aasta 30. septembriks ning see hakkab kehtima ajavahemikul 1. jaanuarist 2028 kuni 31. detsembrini 2031. Perioodi valikul on lähtutud praktilisest vajadusest tagada piisav ajavaru muudatuste rakendamiseks ja rahastusmudeli ettevalmistamiseks. Kui seadus jõustub 2026. aasta teises pooles, jääb 2027. aasta raamlepingu tehniliseks üleminekuperioodiks, mille jooksul on võimalik koostada raamlepingu projekt, kavandada rahastus ning vajaduse korral viia läbi Euroopa Komisjoniga riigiabi loa taotlemise menetlus. Ajastuse valik on seega põhjendatud nii õigusliku, eelarvelise kui ka praktilise ettevalmistuse vajadusega. Lisaks tuleb arvestada, et seaduse jõustumine võib viibida, mis omakorda mõjutaks rakendamise ajakava. Kui muudatused ei jõustu planeeritud ajal, ei oleks realistlik alustada raamlepingu rakendamist 2027. aastast. Lisaks praktilistele ja õiguslikele kaalutlustele võimaldab raamlepingu kehtivuse ajastus siduda seda Riigikogu valimistsükliga. See tähendab, et iga uus valimistsükkel annab poliitilistele otsustajatele ja Rahvusringhäälingu juhtorganitele selge strateegilise raamistikku . Lõikes 2 täpsustatakse, millest lähtutakse toetuse suuruse määramisel esimeseks raamlepinguperioodiks. Aluseks võetakse Rahvusringhäälingule 2024. aasta riigieelarvest eraldatud toetus, millele lisandub summa, mis on alates 2024. aastast täiendavalt eraldatud töötasude tõusuks ning prognoositav kulubaasi muutus aastatel 2028–2031, lähtudes kehtivast makromajandus- ja rahandusprognoosist iga aasta kohta eraldi. Selline lähenemine tagab toetuse määramise arvestusliku objektiivsuse ning kooskõla Euroopa meediavabaduse määruse nõuetega, mille kohaselt peab avalik-õigusliku meedia rahastamine tuginema eelnevalt kehtestatud selgetele ja läbipaistvatele kriteeriumidele. 3. 1 . Põhiseaduspärasuse analüüs Eelnõus kavandatud muudatused ei too kaasa põhiõiguste ega -vabaduste riivet. Vastupidi, need tugevdavad mitmete põhiseaduslike põhimõtete rakendamist. ERHS § 4 kohaselt on Rahvusringhäälingu eesmärk kaasa aidata Eesti Vabariigi põhiseadusega (edaspidi PS ) sätestatud Eesti riigi ülesannete täitmisele ning seejuures peavad ERHS § 4 punktide 5 ja 9 kohaselt Rahvusringhäälingu programmid, saated ja tegevus aitama kaasa demokraatliku riigikorralduse edendamisele ning tagama igaühele vabaks eneseteostuseks vajaliku informatsiooni saamise. Rahvusringhäälingu kui avalik-õigusliku ringhäälingu olemuslik eesmärk on pakkuda kõikidele ühiskonnaliikmetele (erinevatele sotsiaalsetele, rahvuslikele jms rühmadele) mitmekesist objektiivset teavet tasuta ja võimalikult kättesaadavalt. Et Rahvusringhääling saaks nimetatud ülesannet täita, peab ta seda tegema võimalikult laiapõhjaliselt eri platvormidel ja selle ülesande täitmiseks peab olema piisav rahastus. Rahvusringhäälingu tegevuse sidumine tehnoloogianeutraalsuse põhimõttega tähendab, et avalik-õiguslik meediateenus ei ole piiratud konkreetse levikanali või tehnilise platvormiga (nt televisioon, raadio), vaid lähtub sisulisest eesmärgist ehk ühiskondliku funktsiooni täitmisest. Muudatuste eesmärk on tagada Eesti Rahvusringhäälingu sõltumatus, prognoositav rahastus ja poliitiline tasakaalustatus, mis on otseselt seotud PS §-des 1 ja 44 sätestatud demokraatia ning õigusele saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni . Seadusemuudatused loovad eeldused, et Rahvusringhääling saaks jätkuvalt ja tehnoloogiliselt neutraalselt täita oma põhiseaduslikku ülesannet tagada kõigile ühiskonnaliikmetele ligipääs usaldusväärsele teabele. Riik peab tagama, et teabele juurdepääs oleks üldse võimalik (nt raadio- ja televisioonilevi riigi kõigis piirkondades vms) ning et piiratud vabadusega ja puuetega inimestel oleks juurdepääs olulisemale informatsioonile. Olulisemale informatsioonile juurdepääsu tagamisel ning suure hulga informatsiooni säilitamise ja levitamise võimes mängib olulist rolli tehnoloogia areng. Internetist on kujunenud informatsiooni jagamise ja selle tarbimise tähtsaim platvorm. PS § 44 lõikes 1 sätestatud põhiõiguse riive võib seisneda nii üldiseks kasutamiseks mõeldud informatsioonile juurdepääsu takistamises kui ka avaliku võimu tegematajätmistes, näiteks mingisuguse olemuslikult üldiseks kasutamiseks mõeldud info avalikustamata jätmine, selliste sammude astumata jätmine, mis tagaks vähemalt teatud minimaalsel määral võimaluse üldiseks kasutamiseks mõeldud informatsioonile juurde pääseda. Rahvusringhäälingu rahastamismudeli pakutud lahendusega, suureneb Rahvusringhäälingu sõltumatus poliitilisest mõjutamisest. Demokraatia toimimise eeldus on ka väljendusvabadus ja vaba ajakirjandus . Duaalses meediasüsteemis toimivad era- ja avalik-õiguslik meedia tasakaalus, kusjuures vaba ja sõltumatu avalik-õigusliku meedia toimimise eeldus on piisav ja täitevvõimust sõltumatu rahastus ning poliitiliselt tasakaalustatud nõukogu. PS § 6 on üks rahvusriigi põhimõtet väljendav PS norm, mille kaudu viib riik ellu preambulis nimetatud ülesannet tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. PS §-st 6 tuleneb riigi kohustus tagada eesti keele igakülgne arenemine teadus- ja kultuurkeelena. Selleks on vaja, et eesti keelt kasutataks kõigil olulistel elualadel ja sellel oleks vajalikud väljendusvahendid , mistõttu on põhjendatud, et selle ülesande täitmiseks kasutatakse erinevaid meediaplatvorme. PS § 3 kohaselt on õigusriigi põhimõte seotud seaduslikkuse põhimõttega, mille kohaselt riigivõimu teostatakse üksnes PS-i ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel ning mille järgi on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Seetõttu on igati asjakohane eelnõus toodud kõikide muudatuste õigusloome tasandil lahendamine, mida toetavad seletuskirjas kirjeldatud Euroopa Liidu normid ja üldtunnustatud põhimõtted. Kõnealused muudatused on kooskõlas PS- ga ning teenivad demokraatliku ja avatud ühiskonna huve. Need tugevdavad Rahvusringhäälingu sõltumatust, suurendavad läbipaistvust ja tagavad parema vastavuse Euroopa Liidu õigusele. Eelnõus pakutud lahendused seonduvad ka PS §-s 14 sätestatud õigusega heale haldusele. Õigus heale haldusele on teisisõnu menetlus- ja korralduspõhiõigus, mis kohustab riiki aktiivselt tegusema põhiõiguste tagamisel ja muu hulgas looma õiguslikud raamid mistahes menetluse õige ja õiglase tulemuse saavutamiseks. Kuna Riigikohus on leidnud, et menetlus- ja korralduspõhiõiguse riive võib seisneda selles, et õigusakte ei suudeta uuele olukorrale kohandada, tuleb Rahvusringhäälingu tegevuse õiguspärasuse huvides seda kiiremas korras teha. Muudatused ei riiva ka PS §-s 31 nimetatud ettevõtlusvabadust , kuna Rahvusringhääling ei tegutse ärilisel eesmärgil, vaid täidab põhiseaduslikku avalik-õiguslikku ülesannet pakkuda üldsusele mitmekesist ja usaldusväärset teavet. Rahvusringhäälingu rahastamine kujutab endast ühisturuga kokkusobivat riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 tähenduses , mis on lubatud avaliku teenuse osutamiseks. Kavandatav rahastamismudeli muudatus ei muuda abi olemust, vaid suurendab selle läbipaistvust ja prognoositavust ning tagab parema vastavuse Euroopa meediavabaduse määruse artikli 5 nõuetele. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga võetakse ERHS- is kasut u sele termin "uus meediateenus". Uue meediateenusena ERHS-i tähenduses mõistetakse Euroopa meediavabaduse määruse artiklis 2 nimetatud definitsioonile vastavat Rahvusringhäälingu kavandatav meediateenust, mida ta ei ole varasemalt pakkunud või mis on olemasoleva meediateenuse tehnoloogiline edasiarendus ning mis omab kummalgi juhul märkimisväärset mõju meediaturule, sealhulgas teenuse nõudlusele ja konkurentsiolukorrale. Uue termini kasutuselevõtmine on vajalik, et määratleda hindamiskohustuse ulatus. Lisaks võimaldab uue meediateenuse mõiste selgelt eristada seniseid teenuseid ja selliseid, mis tähistavad olulist tehnoloogilist või sisulist muutust. Uus mõiste aitab hõlmata ka tehnoloogilisi edasiarendusi, mis ei pruugi sisuliselt olla täiesti uued, kuid millel on siiski oluline mõju meediaturule. Seeläbi tagatakse, et õiguslik raamistik püsib asjakohane ka innovatsiooni kontekstis. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/1083, millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL (ELT L 2024/1083, 17.4.2024) ning Euroopa Komisjoni teatisega riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta avalik-õigusliku ringhäälingu suhtes (2009/C 257/01) (ELT C 257, 27.10.2009, lk 1–14). Eelnõu on kooskõlas Euroopa meediavabaduse määrusega ning riigiabi teatisega. Eelnõuga luuakse Euroopa meediavabaduse määruse kui ka riigiabi teatises tulenevate põhimõtete rakendamiseks vajalikud normid, mis puudutavad Rahvusringhäälingu ülesandeid, uue meediateenuse mõju hindamist, Rahvusringhäälingu finantseerimist ning sõltumatuse, sealhulgas sõltumatu juhtimise tagamist. Detailsem analüüs eelnõu vastavuse kohta Euroopa Liidu õigusele on esitatud seletuskirja nende sätete juures, mis käsitlevad Rahvusringhäälingu ülesandeid (§ 1 punktid 1-2) , rahastamist (§ 1 punkt 10 ) , uue meediateenuse mõju hindamist (§ 1 punkt 5 ) ja sõltumatu juhtimise tagamist (§ 1 punktid 1 4 ja 1 6 ) . 6. Seaduse mõjud 6.1 . Avalike meediateenuste määratlus Kehtiva ERHS § 5 lõike 1 punkti 1 kohaselt toodab Rahvusringhääling vähemalt kahte teleprogrammi ja vähemalt nelja ööpäevaringset raadioprogrammi. Sama paragrahvi lõike 1 punktis 2 on sätestatud, et Rahvusringhääling teeb elektroonilise side võrkude kaudu mõistlikus mahus kättesaadavaks oma programmid ja saadete arhiivi. Arvestades tehnoloogia arengut, tegutsevad ringhäälinguorganisatsioonid ka veebipõhiste meediateenuste osutajatena. See tähendab, et nende teenuste kättesaadavus ja mitmekesisus ei väljendu vaid traditsioonilise tele- või raadioringhäälinguna, vaid olulisel kohal on ka veebiteenused, mis võimaldavad auditooriumini viia laiemat meediasisu. Rahvusringhääling on ERHS § 5 lõike 1 punkti 10 kohaselt kohustus tagada adekvaatse informatsiooni operatiivne edastamine elanikkonda või riiklust ohustavates olukordades. Rahvusringhääling peab selle ülesande täitmiseks tagama hädavajaliku strateegilise kommunikatsiooni tehnilise võimekuse nii raadio- ja televisioonikanalites kui ka veebis. Rahvusringhäälingu tegelikku tegutsemispraktikat meediateenuste ja -toodete loomisel ning pakkumisel tehnoloogianeutraalsena ei ole avaliku teenusena ERHS- is ühemõtteliselt kirjeldatud. Tehnoloogianeutraalne lähenemine sõnastatakse ühemõtteliselt ERHS- is . Muudetakse ERHS §-s 5 sätestatud Rahvusringhäälingu avalike ülesannete loendit ning sätestatakse, et Rahvusringhäälingule antakse ülesanne toota ja suunata üldsusele programmide kõrval ka teisi meediateenuseid, olenemata tehnilisest platvormist. Pakutud regulatiivne lahendus on kooskõlas Euroopa Liidu õiguse ja kohtupraktikaga ning tagab õigusselguse. Kavandatav muudatus annab Rahvusringhäälingule selgesõnalise ülesande pakkuda meediateenuseid sõltumata tehnoloogilisest platvormist, mis peegeldab kaasaegset meediamaastikku ja tema rolli ühiskondliku tellimuse täitjana. Majanduslik mõju Eelnõu muudatused, mis puudutavad Rahvusringhäälingu meediateenuste tehnoloogianeutraalset lähenemist, avaldavad vähest mõju meediasektori ettevõtjatele, kes pakuvad oma teenuseid digiplatvormidel. Eesti Meediaettevõtete Liidu kodulehel esitatud info kohaselt on neil 1. juuni 2025. aasta seisuga selliseid liikmeid 20. Kuna muudatused on seotud olemasoleva praktika kaasajastamise ja täpsustamisega, ei ole nende majanduslik mõju meediasektorile ega turuolukorrale olulise mõjuga. Muudatused tagavad õigusliku selguse ja stabiilsuse, kuid ei too kaasa muutusi turul ega Rahvusringhäälingu tegevuses. Seetõttu saab öelda, et muudatuste majanduslik mõju on madal ja keskendub peamiselt regulatiivsete tingimuste täpsustamisele, mitte turumuutusele. Ebasoovitava mõju riski muudatusega ei kaasne. Eesti Meediaettevõtete Liidu hinnangul piirab Rahvusringhäälingu pakutav tasuta veebisisu nende tasuliste teenuste tellijate arvu kasvu ja kahjustab majandustulemusi. Samas näitavad avalikud andmed, et erameedia digitellijate arv on järjest kasvanud. Erameedia soovib Rahvusringhäälingu sisupakkumiste piiramist veebis, et neil oleks võimalik kasvatada enda väljaannete tasuliste tellimuste arvu. Lootus, et tulud märkimisväärselt kasvavad, ei ole aga põhjendatud, sest meediauuringud näitavad, et oluline osa suurema sissetulekuga inimestest on juba erameedia väljaannete tellijad ning väiksema sissetulekuga inimesed ei pruugi piiratud rahaliste võimaluste tõttu ajakirjandusliku sisu eest erameediale maksma hakata. Rahvusringhääling osutab lisaks televisiooni- ja raadioprogrammidele mitmeid muid meediateenuseid. Näiteks veebikeskkond Jupiter võimaldab raadio- ja telesaadete järelvaatamist ning juurdepääsu Rahvusringhäälingu arhiivisisule. Uudisteportaal ERR.ee pakub ajakohast uudiste-, kultuuri- ja taustamaterjali ning on kättesaadav nii veebikeskkonnas kui ka mobiilirakenduse kaudu. Samuti toodab Rahvusringhääling temaatilisi veebikeskkondi ja podcast’e , mis käsitlevad kultuuri-, teadus-, spordi- ja ühiskonnaelu teemasid. Need teenused täiendavad televisiooni- ja raadioprogramme ning toetavad avaliku meediateenuse eesmärki tagada sisu kättesaadavus eri meediaplatvormidel, suurendades Rahvusringhäälingu võimet jõuda erinevate sihtrühmadeni ja kohaneda muutuvate meediatarbimise harjumustega. Samuti on oluline märkida, et Rahvusringhääling ei konkureeri erameediaga tasuliste teenuste turul. Tema eesmärk on teenida ühiskonna demokraatlikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi. Kuna Rahvusringhääling ei ole suunatud tasuliste teenuste pakkumisele ega ei konkureeri erameedia ärimudeliga, siis muudatused ei kahjusta erameedia ettevõtete majandustulemusi. Erameediaettevõtted saavad jätkata oma tegevust ja turundusstrateegiaid, et pakkuda tarbijatele tasulisi teenuseid, samas kui Rahvusringhääling pakub mitmekesist ühiskondlikke eesmärke teenivat meediasisu. Eelnõu eesmärk ei ole piirata Rahvusringhäälingu sisupakkumisi veebis, vaid pigem täpsustada ja ajakohastada regulatsioone, et tagada tehnoloogianeutraalne tegevus ja õiguslik selgus. Muudatus tagab, et Rahvusringhäälingul on õiguspärane seadusandlik raamistik, mis vastab ajakohastele tehnoloogilistele arengutele ja Euroopa Liidu regulatsioonidele. Muudatus ei suurenda Rahvusringhäälingu turuvõimu ega konkurentsieelist ega ei anna talle mingeid uusi privileege ega võimalusi, mis võiksid meediaturu konkurentsi kahjustada. Rahvusringhääling jätkab meediaturul oma olemasoleva rolli täitmist. Euroopa Liidu Kohus on öelnud, et kui seada üldist majandushuvi pakkuvate ringhäälinguteenuste määratlus programmide võrdleva analüüsi abil sõltuvusse kommertstelejaamade programmist, tähendaks see, et liikmesriikidelt võetaks pädevus avaliku teenuse määratlemiseks. Üldist majandushuvi pakkuvate ringhäälinguteenuste määratlus sõltuks sel juhul lõppkokkuvõttes kommertstelejaamadest ja nende otsusest teatud programme edastada või mitte. Liikmesriigid ei saa avaliku ringhäälinguteenuse määratlemisel sõltuda erakapitalil tegutsevate meediateenuste osutajate tegevusest. Kohtu käsitlus toetab põhimõtet, et avaliku teenusena saab määratleda ka selliseid tegevusi, mille vastu on huvi erasektoril. Sotsiaalne mõju Eelnõu muudatused, mis puudutavad Rahvusringhäälingu meediateenuste tehnoloogianeutraalset lähenemist, avaldavad mõju Eesti elanikele (Statistikaameti andmetel elas 1. jaanuari 2025. aasta seisuga Eestis 1 369 995 inimest). Muudatuste sotsiaalne mõju on eelkõige seotud õigusselgusega, sest eelnõu muudatused annavad selge õigusliku raamistiku, luues selgemad alused kõikide ühiskonnagruppide teenindamiseks ja erinevate teenuste kergemaks kättesaadavuseks. Ebasoovitavat sotsiaalset mõju avalike meediateenuste täpsema määratlemisega ei kaasne. Üks muudatuse peamisi eesmärke on tagada, et Rahvusringhääling suudaks jätkata oma rolli avalike teenuste osutajana, pakkudes sisu, mis vastab ühiskonna demokraatlikele, sotsiaalsetele ja kultuurilistele vajadustele. See võimaldab igal kodanikul saada kvaliteetset ja usaldusväärset teavet. ERHS § 4 lõike 1 punkti 3 kohaselt on Rahvusringhäälingu avalik ülesanne aidata kaasa Eesti ühiskonna sotsiaalse sidususe kasvule ja seetõttu peab Rahvusringhääling jõudma kõigi ühiskonnarühmadeni. Eesti ühiskonnarühmad ei tarbi meediat ainult traditsioonilistest raadio- ja telekanalitest. Seega on vaja kasutada ka teisi platvorme, et jõuda kõigi ühiskonnarühmadeni. Seaduse ajakohastamisega tagatakse Eesti inimestele õiguskindlus ja -selgus, et nad saavad avaliku meediateenuse sisu platvormiüleselt. Sellega suurendatakse elanikkonna võimalust avalikust meediateenusest osa saada. Ühiskonna üldine informeeritus kasvab ja pluralism tugevneb. Eriti puudutab see majanduslikult vähem kindlustatud elanikkonda, sest nende võimalused erameedia tasulisi teenuseid tellida on piiratud, ning nooremat elanikkonda, kes ei jälgi televisiooni ega raadiot ning kes kasutavad peamiselt veebi- ja muid uutel tehnoloogiatel põhinevaid informatsiooni- ja sisuteenuseid. Eesti elanikkonnal on eri meediaplatvormide kaudu võimalus olla kursis nii Eestis kui ka maailmas toimuvaga. Ei ole kahtlust, et vaba informatsiooni edastamine nii Eestis kui ka kogu maailmas toimuvast teenib ühiskonna demokraatlikke vajadusi, sest mida informeeritum on elanik, seda teadlikum on ta riigi tegevusest ja seda enam on ta kaasatud ühiskonna demokraatlikesse protsessidesse. Lahendus on kooskõlas PS §-ga 44, mille kohaselt on igaühel õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Muudatuse tulemusel tagatakse eri ühiskonnarühmadesse kuuluvatele inimestele õiguskindlus, et nad pääsevad ka tulevikus ligi Rahvusringhäälingu loodud ja edastatud meediasisule ning pakutavatele meediateenustele, sealhulgas teabele, mis aitab kaasa inimeste informeerimisele ja neile mõeldud kommunikatsiooni tõhustamisele. Mõju riigivalitsemisele Eelnõu muudatused, mis puudutavad Rahvusringhäälingu meediateenuste tehnoloogianeutraalset lähenemist, avaldavad vähesel määral mõju avaliku sektori töökoormusele ja riigieelarvele. Kuigi lahendus on oluline õiguskindluse ja -selguse loomiseks, on muudatuse mõju ulatus ja selle esinemise sagedus pigem väike. Ebasoovitava mõju riski muudatusega ei kaasne. Erameedia heidab Rahvusringhäälingule ette erarahastusel tegutsevate veebiväljaannetega samaväärse ajakirjandusliku sisu pakkumist internetis. Eesti riigile heidab erameedia ette Rahvusringhäälingule siseturuga kokkusobimatu riigiabi andmist ehk rahastamise kaudu põhjendamatu majandusliku eelise loomist. Eesti Meediaettevõtete Liit esitas 2020. aastal Euroopa Komisjonile vastavasisulise kaebuse, milles väidetakse, et vaidlustatud tegevused ei saa olla käsitletavad avaliku teenusena ning isegi kui saaksid, siis ei ole need piisavalt selgelt ERHS- is määratletud. Lahendus mõjutab Rahvusringhäälingu, Kultuuriministeeriumi ja Rahandusministeeriumi töökoormust ning sel võib olla positiivne mõju riigieelarvele, sest vähenevad võimalikud regulatiivsed vaidlused, mis võivad riigile lisakulusid tekitada. Näiteks on Euroopa Komisjon viidatud kaebuse kohta mitmel korral palunud nimetatud asutustel selgitused anda. Selgituste andmiseks tuleb teha õiguslikke analüüse ja uuringuid. Nimetatud tegevusega kaasneb töökoormus ja kulu. Muudatus aitab vähendada vaidlusi erameedia, Rahvusringhäälingu ja riigi vahel, optimeerida riigi ressursikasutust ja toetada Rahvusringhäälingu tegevuse prognoositavust. 6.2 . Uute avalike meediateenuste mõju hindamise regulatsiooni puudumine Riigiabi teatise kohaselt peab uute meediateenuste turuletoomisele eelnema avaliku teenuse mõju hindamine ja selleks peavad liikmesriigid kaaluma, olles enne teinud avatud konsultatsioonil põhineva hindamise, kas uued olulised audiovisuaalteenused, mida avalik-õiguslik ringhäälinguorganisatsioon kavandab, teenivad ühiskonna demokraatlikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi, arvestades samal ajal nende võimalikku mõju kauplemistingimustele ja konkurentsile. Eelnõuga töötatakse välja avaliku teenuse mõju hindamise mehhanism ja määratakse seaduse tasandil riigi sõltumatu asutus, kelle pädevuses testi tegemine on, sest selline hindamine on objektiivne vaid juhul, kui seda teeb asutus, mis on sõltumatu avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni juhtimisest ja erasektori huvidest ning millel on oma ülesannete täitmiseks vajalik suutlikkus ja vahendid. Kuna Eestis on Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA ) kujul olemas Euroopa Komisjoni tunnustatud sõltumatu meediaregulaator, antakse see ülesanne temale. Regulatsiooni eesmärgiks on tagada, et kõik uued Rahvusringhäälingu poolt plaanitavad meediateenused, millel võib olla märkimisväärne mõju meediaturule, läbiksid mõjuhindamise protsessi enne nende käivitamist. Senini ei ole olnud raamistikku, kuidas hinnata, milline mõju uutel teenustel võiks olla meediaturule, sh konkurentsile. Seetõttu on oluline täiendada kehtivat seadusandlust uue regulatsiooniga, et tagada ühtne ja läbipaistev hindamisprotsess. Majanduslik mõju Eelnõu muudatustest, mis puudutavad uute avalike meediateenuste mõju hindamise regulatsiooni, on mõjutatud meediaettevõtted ning kultuuri- ja loomesektor. Mõju ulatus ja esinemise sagedus sihtrühmale on tõenäoliselt pigem väike, sest regulatsioon puudutab ainult uusi meediateenuseid ja olemasolevate meediateenuste tehnoloogilisi edasiarendusi, millel on märkimisväärne mõju meediaturule. Seetõttu pole teada, kas mõju võiks esineda kord viie, kümne või kahekümne aasta jooksul. Positiivne mõju kultuuri- ja loomesektorile on aga selgelt nähtav, kuna Rahvusringhäälingu tegevus toetab sektori arengut. Samuti on muudatuste mõju positiivne meediaettevõtetele, sest muudatuse eesmärk on vältida konkurentsimoonutuste teket, tagades, et Rahvusringhääling ei too turule põhjendamatult uusi teenuseid, mis võiksid erasektorit kahjustada. Kultuuri- ja loomesektori esindusorganisatsioone on üle 12 ning nendes tegutseb umbkaudu 6000 liiget. Eesti Meediaettevõtete Liidu kodulehel esitatud info kohaselt on neil 1. juuni 2025. aasta seisuga liikmeid 20. Muudatusest on mõjutatud erameediaettevõtted konkurentsi kaudu. Lahendus võib mõjutada konkurentsi sel määral, et ka erakapitalil tegutsevatel meediateenuste osutajatel võib olla huvi pakkuda Rahvusringhäälingu plaanitava teenusega sarnast teenust. Kuigi lahendus ei piira erameedia teenusepakkujate tegevust, võib uue meediateenuse mõju hindamise tulemus mingil määral mõjutada erasektori toote või teenuse nõudlust ja pakkumist. Kuna uute meediateenuste mõju tuleb muudatuste kohaselt hinnata, siis kaasneb lahendusega rahaline kulu Rahvusringhäälingule, kuid seda ühe erandiga. Kui uue meediateenuse mõju hindamise taotluse teeb mõni teine regulatsioonile vastav meediateenuse osutaja ning mõju hindamise otsuse alusel meediateenus meediaturu toimimist ei kahjusta, katab mõju hindamise kulu taotlejast meediateenuse osutaja. Mõju hindamisega seotud kulu hõlmab analüüsi läbiviimiseks kasutatud tellitud teenuse maksumust. Rahalised kulud sõltuvad eelkõige teenusest endast, määratud hindamismeetodist ja teenuse analüüsi keerukusest. Muudatused võivad mõjutada tööturu olukorda, kuna Rahvusringhäälingu teenuste arendamine võib luua uusi töökohti loomesektoris. Näiteks võib uute meediateenuste loomiseks ja osutamiseks vaja minna täiendavaid töötajaid (näitlejad, režissöörid, tootmismeeskond, tehnikud jne). Samuti võib muudatus suurendada vajadust tellida spetsiifilisi teenuseid (nt tehnilised teenused, sisu tootmine jms) erasektorist. Iga uus teenus, millega Rahvusringhääling turule tuleb, mõjutab potentsiaalselt ka kultuuri- ja loomesektorit. Muudatus mõjutab positiivselt näiteks järgmiste organisatsioonide liikmeid: Eesti Autorite Ühing, Eesti Esitajate Liit, Eesti Fonogrammitootjate Ühing, Eesti Audiovisuaalautorite Liit, Eesti Näitlejate Liit ja Eesti Filmi Esmasalvestuse Tootjate Ühing. Rahvusringhäälingu ülesanne on luua ja pakkuda kõigile ühiskonnarühmadele informatsioonilist, hariduslikku ja meelelahutuslikku meediasisu. Tellides uut toodangut, populariseerides eri kultuurivaldkondi ja olles kultuuri arengut toetav platvorm, pakub Rahvusringhääling avalikku teenust ja loob avalikku väärtust, millel on oluline mõju kogu kultuuri- ja loomesektorile. Näiteks toodab Rahvusringhääling kvaliteetseid kodumaiseid draamasarju, mille tootmises saavad tööd autorid, näitlejad ja paljud teised loomesektori töötajad. Salvestades ja edastades laiale avalikkusele etendusi ja kontserte, propageerib Rahvusringhääling etenduskunste ning loob võimalusi interpreetidele ja autoritele autoritasu maksmiseks. Regulatsiooni loomisega tagatakse konkurentsimoonutust välistavate teenuste pakkumine. Uute teenuste turule tulekul on oodatavalt positiivne mõju kultuuri- ja loomesektori konkurentsile, loovisikute sissetulekutele ning uute tulijate turule pääsemisele. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk erasektori meediateenuste osutajatele on samuti väike, sest muudatusega kaasneva ülesande kaudu saab vältida seda, et avalik-õiguslik meedia toob turule põhjendamatuid uusi teenuseid ning moonutab seeläbi konkurentsi ja kaubandust. Lahendus küll mõjutab meediasektori konkurentsiolukorda, kuid ei takista, piira ega moonuta konkurentsi ettevõtete vahel. Uue meediateenuse mõju hindamise otsus on haldusakt, mistõttu isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, saab esitada vaide või kaebuse kohtusse. Võimalus läbida aus ja tõhus vaidlustus- ja kohtumenetlus loob omakorda õigusselguse ning välistab konkurentsimoonutused. Ebasoovitav mõju võib tekkida ka kultuuri- ja loomesektorile, kui hindamisprotsess on liiga aeganõudev, takistades Rahvusringhäälingu innovatsioonivõimekust. Hindamisprotsess võib vähendada Rahvusringhäälingu soovi arendada uusi teenuseid, mis omakorda võib pidurdada kultuuri- ja loomesektori elujõulisust, kuna uued teenused loovad uusi võimalusi loomeinimestele ja turule. Kui Rahvusringhääling investeerib uute teenuste arendamisse ja tootmisse, võib see avaldada positiivset mõju ka piirkondlikele majandustele. Näiteks võib uute meediateenuste arendamine ja pakkumine suurendada kohalike teenusepakkujate (tootmisettevõtted, tarkvaraarendajad, ürituste korraldajad jt) nõudlust, luues piirkondlikku majandustegevust. Samuti võib see suurendada kohalike töökohtade arvu ja üldiselt parandada piirkondlikku majanduskliimat. Sotsiaalne mõju Eelnõu muudatused, mis puudutavad uue meediateenuse mõju hindamise regulatsiooni, avaldavad mõju Eesti elanikele (Statistikaameti andmetel elas 1. jaanuari 2025. aasta seisuga Eestis 1 369 995 inimest). Eesti elanikkonda puudutab lahendus võimaliku tööhõive kaudu ning Eesti elanikkond on ka Rahvusringhäälingu teenuste tarbijatena sihtrühm ja neid puudutab uute meediateenuste mõju hindamise tulemus. Uue meediateenuse mõju hindamise regulatsiooni sotsiaalne mõju on seotud peamiselt ühiskonna, kultuuri ja demokraatia arenguga, kuna see puudutab meediatoodangu ja meediatarbimise kultuuri, samuti meedia juurdepääsetavuse ja kvaliteedi tagamist. Mõju ulatus ja esinemise sagedus on tõenäoliselt pigem väike, sest regulatsioon puudutab ainult uusi meediateenuseid ja olemasolevate meediateenuste tehnoloogilisi edasiarendusi, millel on märkimisväärne mõju meediaturule. Seetõttu pole ka teada, kas mõju võiks esineda kord viie, kümne või kahekümne aasta jooksul. Uued meediateenused, eriti kui need on seotud avalik-õigusliku meediaga, pakuvad ühiskonnale mitmekesist teavet, meelelahutust ja haridust. Regulatsioon tagab, et uued teenused, mida Rahvusringhääling turule toob, vastavad ühiskonna demokraatlikele, kultuurilistele ja sotsiaalsetele vajadustele. See võib suurendada kodanike usaldust avaliku meedia vastu, kuna hindamise regulatsioon tagab, et teenused ei moonuta konkurentsi ega ole majanduslikult põhjendamatud. Usaldus meediavaldkonna vastu on oluline, et säilitada demokraatlikud väärtused ja tagada meedia vabadus. Kuna Rahvusringhääling toodab kvaliteetset kodumaist sisu (näiteks filmid, sarjad, muusika), on uute meediateenuste turule toomine positiivne mõju kultuuri- ja loomesektorile. See aitab tagada, et kultuuri- ja loomeinimesed saavad jätkuvalt töötada, teenida ja arendada oma oskusi. Regulatsioon aitab tagada, et kultuuriliste teenuste pakkumine on tasakaalus ja kvaliteetne, olles kooskõlas avaliku teenuse eesmärkidega. Kultuuriliselt mitmekesiste teenuste pakkumine aitab hoida elujõulist loomesektorit, pakkudes laiemat meediatarbimist ja soodustades loovust. Regulatsioon tagab, et uued meediateenused pakuvad tarbijatele rohkem valikuvõimalusi, samas kui sotsiaalses plaanis toob see kaasa tasakaalu meediatarbimise maastikul. Kui hindamine toimub vastutustundlikult, siis tagatakse, et teenused vastavad tarbijate ootustele, ei moonuta turgu ega põhjusta teenuste kvaliteedi langust. Regulatsiooni kohaselt hakkab uute avalike meediateenuste mõju hindama TTJA. Lahendusel võib olla mõju tööturule, kui TTJA arvates on ülesande täitmiseks vaja tööle võtta uusi täis- või osakoormusega ametnikke. Mõju tööturule esineb ka sellisel juhul, kui lepitakse kokku, et TTJA tellib mõju hindamise teenusena erasektorilt. Ebasoovitava mõju risk võib kaasneda vähesel määral Eesti elanike heaolule juhul, kui uute meediateenuste mõju hindamise protsess hakkab takistama avalik-õigusliku meedia innovatsiooni, esiteks protsessi ajalise kestuse ja kalliduse tõttu ning teiseks selle kaudu, et hindamine võib vähendada Rahvusringhäälingu initsiatiivi uute meediateenuste väljatöötamisel. Teised meediaettevõtted võivad pakutavad ideed või lahendused nii-öelda kaaperdada ning ka seetõttu võib meediateenuste areng ja kvaliteet pidurduda. Võib juhtuda, et mõju hindamise ajal avaldab mõni erameediaettevõte ise soovi Rahvusringhäälingu kavandatav uus meediateenus turule tuua ja Rahvusringhäälingule asjakohast luba ei anta. Samas võib hiljem selguda, et eraettevõte teenust siiski pakkuma ei hakka, ning avalikkus jääb uuenduslikust lahendusest ilma. Mõju riigivalitsemisele Eelnõu muudatustest, mis puudutavad uute avalike meediateenuste mõju hindamise regulatsiooni, on mõjutatud TTJA , Konkurentsiamet ja Kultuuriministeerium. Lahendus puudutab TTJA-d, kui uute meediateenuste mõju hindamise läbiviijat ja otsuse tegijat. Lahendus puudutab ka Kultuuriministeeriumi uute avalike meediateenuste mõju hindamise tingimuste ja metoodika väljatöötamise ja kehtestamise kaudu. Muudatuste mõju on riigivalitsemisele pigem väike, kuna see puudutab piiratud hulka ametiasutusi ja ametnikke ning ei nõua täiendavaid ressursse igal aastal. Suurim potentsiaalne kulu on seotud mõju hindamise n - ö testi tellimisega, kuid ka see on mõõdukas ja seotud uute teenuste arendamise sagedusega. TTJA- le tähendab see töökoormuse suurenemist, sealhulgas ajakulu ja tööjõukulu suurenemist, mille ulatus sõltub uute meediateenuste turule toomise sagedusest. Kulude suurus oleneb pigem sellest, kas TTJA viib hindamise läbi ise või tellib selle erasektorist. Mõju hindamisega seotud kulu hõlmab analüüsi läbiviimiseks kasutatud tellitud teenuse maksumust ja seda kulu TTJA ise ei kanna. Mõju ulatus ja esinemise sagedus on pigem väike, kuna regulatsioon puudutab ainult uusi meediateenuseid ja olemasolevate meediateenuste tehnoloogilisi edasiarendusi, millel on märkimisväärne mõju meediaturule. Pole tõenäoline, et selle ülesande täitmiseks on vaja luua uus ametikoht, kuna teenuste hindamise vajadus võib tekkida harva (nt kord viie, kümne või kahekümne aasta jooksul). Samuti võib mõju avalduda TTJA ametnike koormuse ajutises suurenemises seoses hindamismetoodika ja rakendusakti väljatöötamisega. Konkurentsiameti kaasamine on vajalik, et tagada mõju hindamise menetluse kvaliteet ja õiguslik põhjendatus konkurentsiõiguse aspektist. TTJA võib vajadusel taotluse alusel paluda Konkurentsiametilt sisendit turu ja konkurentsiolukorra hindamiseks. Selline koostöö toimub halduskoostöö seaduse, haldusmenetluse seaduse ja konkurentsiseaduse raamistikus, ilma et see tooks kaasa uue ülesande, menetlusliigi või iseseisva otsustusõiguse tekkimist Konkurentsiametile. Analüüsi mahtu on keeruline ette hinnata, kuna see sõltub konkreetsest uuest meediateenusest. Uute teenuste turule toomine on eelduslikult harvaesinev (nt kord viie või kümne aasta jooksul), mistõttu ei ole põhjust eeldada täiendava ametikoha loomise või püsikulude suurenemise vajadust. Lahendus puudutab ka Kultuuriministeeriumi, sest muudatuste kohaselt nimetatakse ERHS- is üldised mõju hindamise kriteeriumid ja detailsemad tingimused ning metoodika kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Asjaomase õigusakti väljatöötamisega, sealhulgas hindamismetoodika väljatöötamisega kaasneb mõju valitsusasutuste ülesannetele. Seetõttu esineb mõju töökorraldusele ja ametnike koormusele, kuid selle mõju ulatus ja esinemise sagedus on väike. Regulatsiooni kohaselt kaetakse mõju hindamise kulu üldjuhul Rahvusringhäälingu eelarvest. Kuna Rahvusringhäälingu rahastamine toimub edaspidi raamlepingu alusel, peab Rahvusringhääling oma kulutused ja uued teenused sh mõju hindamise kulu planeerima olemasoleva eelarve piires. Seetõttu otsene mõju riigieelarvele puudub. Ebasoovitav mõju võib tekkida juhul, kui regulatsioon osutub praktikas keerukaks või ebatõhusaks ning hindajatel on seda raske rakendada. Selle vältimiseks tuleb välja töötada selged ja teostatavad juhised ning teha koostööd puudutatud osapoolte vahel. Risk on väike, kuna regulatsiooni ettevalmistajad teevad kaasamise kaudu tööd, et leida kõige optimaalsem lahendus. Eelnõuga kaasnev mõju riigivalitsemisele on kokkuvõttes väike, kuna see puudutab piiratud hulka ametiasutusi ja ametnikke ega nõua täiendavaid püsikulusid. Tegemist on töökorralduslike muudatustega TTJA-s, Konkurentsiametis ja Kultuuriministeeriumis. Muudatus ei eelda täiendavat rahastust ega organisatsioonilisi ümberkorraldusi ning seda saab rakendada olemasolevate ressursside piires. Arvestades, et tegemist on riigi sees toimuva koostööga, ei ole otstarbekas luua olukorda, kus vahendeid liigutatakse ühe asutuse eelarvest teise eelarvesse ilma sisulise lisaväärtuseta. Kultuuriline mõju Eelnõu muudatused, mis puudutavad uue meediateenuse mõju hindamise regulatsiooni, avaldavad mõju Eesti elanikele (Statistikaameti andmetel elas 1. jaanuari 2025. aasta seisuga Eestis 1 369 995 inimest). Uute meediateenuste regulatsioon mõjutab otseselt kultuurivaldkonda, kuna Rahvusringhäälingu ülesanne on lisaks informatiivsele ja hariduslikule rollile ka Eesti kultuuripärandi edendamine ja levitamine. Uued meediateenused võivad pakkuda platvormi Eesti kultuuri ja loomesisu laiemale levikule, toetades kohalikke autoreid, näitlejaid, muusikuid ja teisi loomeinimesi. Mõju ulatus ja esinemise sagedus on ilmselt väike, sest pole teada, kas mõju esineb kord viie, kümne või kahekümne aasta jooksul. Meediateenused, mida Rahvusringhääling pakub, peavad teenima muu hulgas kultuurilisi vajadusi. Lahendus mõjutab ka Rahvusringhäälingu pakutavate teenuste tarbijaid, kuna uue meediateenuse mõju hindamise tulemus võib piirata meediateenuste arengut ja uuenduslike lahenduste abil info kättesaadavust, esiteks protsessi ajalise kestuse ja kalliduse tõttu ning teiseks selle kaudu, et hindamine võib vähendada Rahvusringhäälingu initsiatiivi uute meediateenuste väljatöötamisel. Kultuuriline mõju on tihedalt seotud meedia ja ajakirjandusega. Uute meediateenuste regulatsioon võib mõjutada ajakirjanduse mitmekesisust ja sõltumatust. Näiteks võib hindamise protsess mõjutada Rahvusringhäälingu võimet kiiresti ja paindlikult reageerida uudisvoogudele, säilitades samal ajal kõrge kvaliteedi ja kriitilise analüüsi. See omakorda mõjutab avalikku arutelu ja kultuurilist identiteeti, kuna ajakirjandus mängib olulist rolli ühiskonna informeerimisel ning kultuurilise ja demokraatliku arengu toetamisel. Samuti võivad uued teenused pakkuda platvormi erinevate vaatenurkade ja sisude levitamiseks, mis rikastab kultuurilist mitmekesisust, kuid liiga keeruline regulatsioon võib piirata innovatsiooni ja avaliku huvi äratamist. Samas võib tekkida ka ebasoovitav kultuuriline mõju juhul, kui regulatsioon piirab Rahvusringhäälingu võimekust uute kultuuri- ning haridusprojektide algatamisel. Kui meediateenuste mõju hindamise protsess osutub liiga ajamahukaks või kulukaks, võib Rahvusringhäälingu innovatsioon kultuurivaldkonnas pidurduda. Seetõttu on oluline, et regulatsioon oleks paindlik ja ei takistaks Rahvusringhäälingul täita oma kultuurilise mitmekesisuse edendamise rolli. 6.3 . Finantseerimine Kehtiv avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamismudel ei vasta Euroopa meediavabaduse määruse põhimõtetele, ei taga Rahvusringhäälingu sõltumatust, prognoositavust ega seosta toetuse suurust ERHS-ist tulenevate ülesannete ja arengukava eesmärkidega. Rahvusringhäälingu rahastus sõltub iga-aastasest poliitilisest otsustusprotsessist. ERHS ei sisalda rahastamise kujunemise aluseid ega välista võimalust avaldada Rahvusringhäälingule eelarve kaudu survet. Eelnõuga viiakse Rahvusringhäälingu rahastamismudel kooskõlla Euroopa meediavabaduse määruse põhimõtetega, mille kohaselt peab avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamine olema korraldatud viisil, mis ei riiva tema usaldusväärsust ega ohusta tema sõltumatust. Rahvusringhäälingu rahastamine peab võimaldama täita seadusest tulenevaid avalikke ülesandeid ja olema pikaajaliselt prognoositav. Eelnõu loob nelja-aastase raamlepingu põhimõttel toimiva rahastuskorra, milles määratakse iga-aastased toetussummad arvestatuna makromajanduslike prognooside ja seadusest tulenevate kohustustega. Raamleping vähendab oluliselt täitevvõimu rolli Rahvusringhäälingu iga-aastases eelarveotsuses ning võimaldab Rahvusringhäälingul seada ja ellu viia arengukavas seatud eesmärke. Regulatsiooni eesmärk on tagada Rahvusringhäälingu sõltumatu, piisav, kestlik, prognoositav ja läbipaistev rahastamine, mis ei sõltu valitsuse või ministeeriumi eelarvelistest prioriteetidest ning on kooskõlas Euroopa meediavabaduse määruse artikli 5 lõikega 3. Esimene raamleping sõlmitakse hiljemalt 2026. aasta 30. septembriks ning see hakkab kehtima alates 2028. aastast. Muudatuste peamine sihtrühm on Rahvusringhääling kui avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle rahastamise alused ja -mehhanismid muutuvad. Oluline sihtrühm on ka Eesti avalikkus , kuna Rahvusringhäälingut rahastatakse riigieelarvest ehk maksumaksja rahast. Muudatused mõjutavad seega avalikku huvi, sh Rahvusringhäälingu sõltumatust, läbipaistvust ja võimekust pakkuda ühiskonnale olulist avalikku teenust. Kaudne sihtrühm on ajakirjanduse ja meedia valdkond tervikuna , kelle jaoks Rahvusringhäälingu sõltumatu rahastusmudel aitab kaasa usaldusväärse meediaruumi hoidmisele. Sotsiaalne mõju Sotsiaalne mõju Rahvusringhäälingu rahastamismudeli muutmisel laieneb otseselt Rahvusringhäälingule kui ka laiemalt ühiskonna tasandile. Uus rahastamismudel tagab Rahvusringhäälingu sõltumatuse ning võimekuse, mis omakorda aitab hoida kvaliteetset, usaldusväärset ja mitmekesist meediapilti. Samuti toetavad muudatused ühiskondlikku informeeritust ja demokraatlikku avalikku diskussiooni, vähendades poliitilist survet Rahvusringhäälingule. Läbipaistev ja sõltumatu rahastamine suurendab üldsuse usaldust Rahvusringhäälingu vastu. Muudatustega ebasoovitava mõju riski ei kaasne. Majanduslik mõju Muudatustel, mis puudutava finantseerimist on majanduslik mõju kaudne ja piiratud , kuid esineb siiski teatud sihtrühmade jaoks . Pikem eelarveprognoos võimaldab planeerida näiteks rohkem allhanketöid. Prognoositav rahastamine võib suurendada tellimuste mahtu tootmis- ja loomevaldkonnas (film, telesaated, tehnilised teenused) ning see kõik mõjutab positiivselt kultuuri- ja loomemajanduse arengut. Muudatustega ebasoovitava mõju riski ei kaasne. Mõju riigivalitsemisele Muudatused mõjutavad vähesel määral Kultuuriministeeriumi ja Rahandusministeeriumi. Valitsusasutuste sihtrühm on väike ja muudatused puudutavad üksikuid ametikohti. Muudatused mõjutavad Rahvusringhäälingu sisemist korraldust, eelarvestamist, aruandlust ja planeerimist. Muudatustega ebasoovitava mõju riski ei kaasne. Rahvusringhäälingu rahastamist on seni käsitatud olemasoleva abina nõukogu määruse (EL) 2015/1589 artikli 1 punkti b alapunkti i tähenduses, kuna kehtiv rahastamisskeem on kehtestatud enne 10. detsembrit 1994. Kavandatavate muudatuste valguses analüüsitakse , kas rahastamismudeli muutmine võib kaasa tuua olukorra, kus tegemist oleks uue abiga. Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Kohtu praktikast tulenevalt käsitatakse olemasoleva abi muudatusi uue abina üksnes juhul, kui need muudavad abi olemust ehk selle põhielemente. Käesoleva eelnõuga ei muudeta abi eesmärki, rahastamisallikat ega abisaajate ringi . Vormi- ja tehnilised muudatused või toetuse mahu suurenemine kuni 20% ei ole uue abi tunnustega. Rahastamismudeli muutmisega kaasnevad võimalikud riigiabi küsimused hindab Kultuuriministeerium koostöös Rahandusministeeriumig a. Kui analüüsi tulemusel selgub, et tegemist on uue abiga, tuleb kavandatavast abi andmisest teavitada Euroopa Komisjoni. Juhul kui abi ei kuulu määruse (EL) nr 651/2014 kohaldamisalasse, tuleb esitada komisjonile eraldi riigiabi loa taotlus. Kuna muudatuste rakendamine on kavandatud alates 2028. aastast, on võimalik riigiabi käsitlevad küsimused eelnevalt põhjalikult läbi analüüsida. Kui tegemist ei ole olemasoleva abiga, ei tohi uut rahastamisskeemi rakendada enne, kui Euroopa Komisjon on selleks andnud loa või kui luba loetakse antuks. Eelnõu võib tuua kaasa täiendavaid, ent ühekordseid ülesandeid Kultuuriministeeriumile ja Rahandusministeeriumile seoses võimaliku riigiabi loa taotluse ettevalmistamise ja esitamisega. Mõju töökoormusele on väike. Muudatusel sisulist mõju riigieelarvele ei ole. Mõju riigieelarvele sõltub edaspidi kavandatava toetuse suurusest, kuid see kujuneb raamlepingu ja riigieelarvestrateegia alusel prognoositavalt ja läbipaistvalt. Muudatused tugevdavad Rahvusringhäälingu strateegilist autonoomiat, suurendavad rahastuse prognoositavust ja läbipaistvust, toetavad sõltumatust ning loovad paremad eeldused seadusest tulenevate avalike ülesannete täitmiseks. Plaanitavad muudatused viivad Rahvusringhäälingu rahastamise kooskõlla Euroopa meediavabaduse määruse nõuetega, mis sätestavad, et rahastamine ei tohi mõjutada avalik-õigusliku ringhäälingu sõltumatust. Rahvusringhäälingu toimetuslik iseseisvus tugevneb, kuna rahastus ei allu vahetule täitevvõimu kaalutlusõigusele. Muudatuste mõju on oluline sellest aspektist, et alates augustist 2025 tuleb Eestil rakendada Euroopa meediavabaduse määrust, mille artikke 5 kohustab liikmesriike tagama, et avalik-õiguslike meediateenuse osutajate rahastamismenetlused oleksid läbipaistvad, objektiivsed ning põhineksid eelnevalt kehtestatud kriteeriumidel. Määruse nõuete eesmärgipärane kohaldamata jätmine võib viia Euroopa Komisjoni rikkumismenetluseni . Selline menetlus toob kaasa täiendava töökoormuse keskvalitsusele , eelkõige Kultuuriministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Välisministeeriumile, kes vastutavad Euroopa Liidu õiguse täitmise eest ning peavad rikkumismenetluses tegema koostööd Euroopa Komisjoniga ja koostama vastavad selgitused ja dokumendid. Lisaks võib rikkumise tuvastamisel Euroopa Kohus määrata liikmesriigile rahalise karistuse , mis tooks täiendava kulu riigieelarvele . Seetõttu on eelnõus kavandatud muudatused ennetava iseloomuga ning aitavad vähendada õigusliku riski realiseerumise tõenäosust ja tagada Eesti kui liikmesriigi usaldusväärsust Euroopa Liidu õiguse täitmisel. Mõju välissuhetele Muudatusel võib olla mõju välissuhetele ja suhetele rahvusvaheliste organisatsioonidega, eriti nende institutsioonidega, mis tegelevad meediavabaduse, demokraatia ja õigusriigi põhimõtetega. Avalik-õigusliku meedia rahastamise läbipaistvus ja sõltumatus on oluline osa rahvusvahelisest hinnangust Eesti demokraatlikele institutsioonidele. Muudatused toetavad Euroopa Liidu väärtusi ja Eesti rahvusvahelist mainet õigusriigi ja meediavabaduse edendamisel. Eelnõu aitab täita Euroopa meediavabaduse määruse nõudeid, mille eesmärk on tugevdada avalik-õiguslike meediateenuse osutajate sõltumatust kogu Euroopa Liidus. Sellega välditakse ka võimalikke kriitilisi hinnanguid rahvusvahelistelt organisatsioonidelt (nt Euroopa Komisjon, Euroopa Nõukogu, OSCE, Reporters Without Borders ). Läbipaistev ja objektiivne rahastamismudel suurendab usaldust Eesti meediasüsteemi vastu rahvusvahelisel tasandil ning vähendab riski, et Eesti satub rahvusvahelise kriitika alla. Muudatustega ebasoovitava mõju riski ei kaasne. 6.4 . Juhtimine 6.4.1 . Nõukogu koosseisu tasakaal ja selle liikmete valmise protsess ERHS § 14 alusel nimetatakse Rahvusringhäälingu nõukokku üks esindaja igast Riigikogu fraktsioonist ja neli tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjat. Kuigi regulatsioon peaks tagama Rahvusringhäälingu nõukogu tasakaalustatuse, ei ole see nii juhul, kui Riigikogus on üle nelja fraktsiooni. Seega ei taga kehtiv regulatsioon, et sõltumatud valdkonna tunnustatud eksperdid ja Riigikogu fraktsioonide esindajad on nõukogus tasakaalus, mis on ERHS-i eesmärk. Selline avalik-õigusliku meediaorganisatsiooni juhtimise olukord, kus üle poole juhtorgani liikmetest esindab erakondi, ei ole kooskõlas Euroopa Liidu sõnastatud avalik-õigusliku meedia juhtimise põhimõtetega. ERHS § 14 kohaselt nimetab Rahvusringhäälingu nõukogu liikmed kultuurikomisjoni ettepanekul Riigikogu, kuid nende liikmete valimine ei ole avalik ja läbipaistev. Tasakaalustatuse tagamiseks nõukogus ja nõukogu liikmete läbipaistvaks valimiseks pakutakse lahendus, kus valdkonna tunnustatud asjatundjate arv peab olema igal ajahetkel vähemalt ühe liikme võrra suurem kui Riigikogus esindatud fraktsioonide arv ning valdkonna tunnustatud asjatundjad peavad olema valitud avaliku konkursi korras. Selleks, et valdkonna tunnustatud sõltumatute asjatundjate määramine ei oleks erakondade täiendavate poliitiliste esindajate määramine, kehtestatakse valdkonna tunnustatud asjatundjatele Eestis registreeritud erakonna juhtorgani liikmeks oleku piirang. Muudatustest mõjutatud sihtrühm on Rahvusringhäälingu nõukogu liikmed, eelkõige Riigikogu fraktsioonide esindajad ja valdkonna tunnustatud asjatundjad, kelle määramise ja arvu põhimõtted muutuvad. Samuti Rahvusringhääling, sest nõukogu tasakaalustatus mõjutab nende juhtimist ja sõltumatust; avalikkus ja meediatarbijad, sest avalik-õigusliku meedia sõltumatus ja juhtimise läbipaistvus mõjutab Rahvusringhäälingu usaldusväärsust ja objektiivsust; erakonnad ja poliitikud, sest erakondade mõju Rahvusringhäälingu juhtimisele võib väheneda; kultuurikomisjon, sest nende roll nõukogu liikmete määramisel muutub osaliselt, kuna valdkonna tunnustatud asjatundjad valitakse avaliku konkursi kaudu. Mõju riigivalitsemisele Muudatustel on mitmeid mõjusid riigi valitsemisele, eelkõige seoses avalik-õigusliku meedia sõltumatuse, poliitilise tasakaalu ning otsustusprotsesside läbipaistvusega. Positiivne mõju on avalik-õigusliku meedia sõltumatuse suurenemisele. Kui Rahvusringhäälingu nõukogus on rohkem sõltumatuid eksperte kui poliitilisi esindajaid, väheneb võimalus, Rahvusringhäälingu tegevust poliitiliselt kallutada. See aitab tagada objektiivsemat ja tasakaalustatumat ajakirjandust, mis on oluline demokraatliku riigi jaoks. Praegune regulatsioon võib võimaldada olukorda, kus enamik nõukogu liikmeid on seotud erakondadega, mis võib viia poliitiliselt motiveeritud otsusteni Rahvusringhäälingu juhtimises. Muudatuste tulemusel väheneb erakondade otsene mõju nõukogus. Sõltumatu meedia on oluline demokraatliku valitsemise ja võimude lahususe toimimiseks. Kui Rahvusringhäälingu juhtimine on tasakaalustatum ja vähem parteipoliitiline, suureneb avalikkuse usaldus nii Rahvusringhäälingu kui ka üldiselt riigi valitsemise vastu. Valdkonna tunnustatud asjatundjate määramine avaliku konkursi kaudu muudab otsustusprotsessi läbipaistvamaks ning võimaldab laiemal ringil professionaalidel kandideerida. See aitab vältida poliitiliselt motiveeritud ametisse nimetamisi ja tagab parema kompetentsuse Rahvusringhäälingu juhtimisel. Kuna muudatus piirab erakondade juhtorgani liikmete määramist valdkonna tunnustatud asjatundjatena, ei saa erakonnad enam Rahvusringhäälingu nõukogu kaudu oma poliitilist mõju tugevdada. See võib mõjutada erakondade strateegiat Rahvusringhäälingu kajastuste ja meediapoliitika osas. Muudatusel võib olla mõju ka riigieelarvele, kuigi see mõju ei pruugi olla otsene ega ulatuslik. Mõju riigieelarvele võib kaasneda avaliku konkursi korraldamisega, kui ka nõukogu liikmete arvu suurenemisega. Valdkonna tunnustatud asjatundjate määramiseks tuleb läbi viia avalik konkurss, mis võib tekitada täiendavaid kulusid (nt kuulutused, hindamiskomisjoni töö, menetlusprotsessid). Rahvusringhäälingule võib kaasneda nõukogu liikmete arvu suurenemise võrra täiendav nõukogu tegevuskulu, sealhulgas nõukogu liikme tasu ning muu rahaline kulu nõukogu liikmele tööks vajalike tingimuste ja vahendite tagamiseks. Riigieelarve kuludele on mõju kaudne ja vähene, sest ERHS § 20 kohaselt kaetakse nõukogu tegevuskulud Rahvusringhäälingu eelarvest. Rahvusringhäälingul on võimalik oma tegevust ja kulusid selliselt etteulatuvalt planeerida, et täiendavat mõju riigieelarvele sellega ei kaasneks. Samas on võimalik ka kulude vähenemine. Poliitilise sekkumise vähenemine võib tuua tõhusama rahakasutuse. Kui Rahvusringhäälingu nõukogu muutub muudatuste tulemusel sõltumatumaks ja professionaalsemaks, võib see aidata vähendada võimalikke poliitilistest kaalutlustest tingitud ebaefektiivseid otsuseid (nt kallutatud investeeringud, eelistatud hankelepingud). Muudatused puudutavad peamiselt juhtimise korraldust. Riigieelarvele avalduv mõju on tõenäoliselt väike ja administratiivse koormuse suurenemine jääb mõõdukaks. Kultuuriline mõju Muudatusel on märkimisväärne kultuuriline mõju, kuna see mõjutab avalik-õigusliku meedia sõltumatust, kvaliteeti ja usaldusväärsust, mis omakorda mõjutab ühiskondlikku arutelu ja kultuuriruumi kujunemist. Ebasoovitavat mõju lahendusega ei kaasne. Muudatuste kaudu tugevneb meediakultuur ja ajakirjanduse sõltumatus. Kui Rahvusringhäälingu nõukogu on tasakaalustatum ja sõltumatum, väheneb võimalus, et üritatakse mõjutada Rahvusringhäälingu kajastuste tasakaalustatust ja objektiivsust. Poliitilise kallutatuse vähenemine Rahvusringhäälingu juhtimises aitab tagada ajakirjandusvabadust ja kvaliteetset, usaldusväärset meediat. Samuti paraneb avaliku arutelu kvaliteet. Rahvusringhääling kui avalik-õiguslik meediakanal on oluline ühiskondlike arutelude kujundaja. Kui juhtorgan on mitmekesisem ja sõltumatum, võib see aidata edendada sisukamat ja erapooletumat ühiskondlikku dialoogi. Avalikkus saab parema ligipääsu mitmekülgsemale ja tasakaalustatumale informatsioonile, mis aitab kaasa teadlikuma kodanikuühiskonna kujunemisele. Sõltumatu ja professionaalne Rahvusringhääling saab paremini täita oma ülesannet edendada eesti keelt, kultuuri ja identiteeti poliitilistest huvidest sõltumatult. Kui Rahvusringhäälingu juhtimine on läbipaistvam ja sõltumatum, võib see suurendada usaldust Rahvusringhäälingu ja ka kogu Eesti meedia vastu. See omakorda võib vähendada ühiskonna polariseerumist ja desinformatsiooni levikut. Kui Rahvusringhäälingu juhtimine on vähem sõltuv erakondlikest huvidest, võib see vähendada poliitilise ideoloogia survet kultuuriprogrammide ja meediasisu kujundamisel. Kultuurisaated, filmid, muusika ja muud kultuuriprojektid saavad suurema vabaduse tegeleda ühiskonnale oluliste teemadega, kartmata poliitilist sekkumist. Muudatus aitab kaasa sõltumatuma, mitmekesisema ja kvaliteetsema kultuuriruumi kujunemisele, kus avalik-õiguslik meedia toetab ausat ja tasakaalustatud ühiskondlikku arutelu ning kultuuri arengut. Mõju välissuhetele Muudatusel võib olla mõju välissuhetele ja suhetele rahvusvaheliste organisatsioonidega, eriti nende institutsioonidega, mis tegelevad meediavabaduse, demokraatia ja õigusriigi põhimõtetega. Tegemist on Eesti riigi maine seisukohalt muudatustega, mille mõju tuleb pidada oluliseks, aga mille ulatus ja esinemise sagedus on pigem väike. Ebasoovitava mõju kaasnemist ei ole ette näha. Euroopa Liidus on käimas arutelud avalik-õigusliku meedia sõltumatuse kaitsmiseks, sh jõustus 2024 . aasta kevadel otsekohalduv Euroopa meediavabaduse määrus. Kui Eesti hakkab rakendama tasakaalustavamat Rahvusringhäälingu juhtimismudelit, võib see aidata ennetada võimalikke kriitilisi hinnanguid Euroopa Liidu tasandil. Euroopa Komisjon ja Euroopa Nõukogu on rõhutanud, et avalik-õigusliku meedia juhtimine peab olema sõltumatu ja poliitiliselt tasakaalustatud. Kui Rahvusringhäälingu nõukogu muutub vähem erakondlikuks ja läbipaistvamaks, võib see parandada Eesti mainet õigusriigi ja meediavabaduse tagamisel. Euroopa Nõukogu on varem kritiseerinud riike, kus avalik-õiguslik meedia on tugeva poliitilise surve all. Eesti positsioon rahvusvahelises võrdluses tugev. Piirideta Reporterite ( Reporters Without Borders ) 2025. aasta maailma ajakirjandusvabaduse indeksi kohaselt paikneb Eesti teisel kohal, olles üks meediavabaduse kõrgeima tasemega riike maailmas. Selline tulemus peegeldab ajakirjandusvabaduse head olukorda ja sõltumatut meediaruumi. Kavandatavad muudatused, mis tugevdavad Rahvusringhäälingu sõltumatust ja tasakaalustatud juhtimist, aitavad kaasa selle positsiooni hoidmisele ja edasisele usaldusväärsusele rahvusvahelisel tasandil. Lahendus mõjutab ka rahvusvahelises plaanis teiste riikide suhtumist Eestisse. Muudatusel on peamiselt positiivne mõju Eesti rahvusvahelistele suhetele, eriti Euroopa Liidu, Euroopa Nõukogu ja rahvusvaheliste ajakirjandusvabaduse organisatsioonide kontekstis. See aitab tugevdada Eesti mainet demokraatia ja õigusriigi eest seisva riigina ning võib parandada meediavabaduse reitinguid. 6.4.2 . Peatoimetajatega ja toimetuse juhtidega täht ajaliste töölepingute sõlmimine ERHS eriseadusena peatoimetajate ja toimetuse juhtide töölepingulisi suhteid ei reguleeri. Rahvusringhäälingus töötab töölepingu seaduse alusel tähtajatute töölepingutega kümme peatoimetajat ja kaheksa toimetuse juhti. Selleks, et Rahvusringhääling oleks organisatsioonina muutumisvõimeline, on loodud eelnõuga süsteem, kus loomingulist vastutust kandvatel töökohtadel töötavad isikud vahetuksid. Peatoimetajate ja toimetuste juhtide korrapärane vahetumine aitab kaasa uute loominguliste lahenduste sünnile ning aitab hoida programmi ning teised meediateenused mitmekülgsena, mis on kiiresti muutuvas meediavaldkonnas ja meedia sisu tarbimise võimaluste avardumisel väga tähtis. Muudatuse sisuks on uus regulatsioon, milles sätestatakse Rahvusringhäälingu toimetuste juhtimise ja vastutuse põhimõtted, sealhulgas kohustust valida peatoimetajad ja toimetuste juhid avaliku konkursi korras tähtajalise töölepinguga kuni viieks aastaks. Selline lähenemine on kooskõlas Euroopa Nõukogu direktiiviga 1999/70/EÜ, mis lubab liikmesriikidel kehtestada teatud sektorites tähtajalisi töösuhteid, kui on sätestatud objektiivsed alused, mis väldivad kuritarvitusi. Muudatused hõlmavad ka eetikanõuniku töölepingut, mis muudetakse sarnaselt peatoimetaja ja toimetuse juhiga tähtajaliseks. Nõukogu sõlmib eetikanõunikuga tähtajalise töölepingu samuti kuni viieks aastaks. Selle muudatuse eesmärk on tagada eetikanõuniku sõltumatus ja võimaldada regulaarset hinnangut tema tööle. Muudatustest mõjutatud sihtrühm on Rahvusringhäälingu juhtiv töötajad, sest nende töösuhte olemus muutub, Rahvusringhäälingu juhatus ja nõukogu, sest nemad peavad haldama konkursside korraldamist ja personali vahetumist, ajakirjanikud ja meediasektor, sest muudatus võib muuta töötingimusi ja konkurentsi juhtivate ametikohtade pärast ning avalikkus ja meediatarbijad, sest Rahvusringhäälingu sisu mitmekesisus ja loominguline dünaamika võivad muutuda. Seega on muudatusel mõju, mis puudutab nii Rahvusringhäälingut kui organisatsiooni, meediamaastikku kui ka laiemat ühiskonda. Sotsiaalne mõju Lahendus mõjutab tööhõivet. Rahvusringhäälingule kaasneb peatoimetajate ja toimetuse juhtide töölepingute tähtajaliseks muutmisega võimalus senisest paremini tagada, et nendele olulistele positsioonidele valitakse parimatest parimad. Iga viie aasta järel korraldatakse töökohale avalik konkurss, kus ka senine juht saab võimaluse kandideerida ja edu korral valituks osutuda. Lahendusel on oluline positiivne mõju kogu Rahvusringhäälingu töötajaskonnale, kellele luuakse seeläbi uusi arengu- ja karjäärivõimalusi. Muudatusega soodustatakse järelkasvu loomist. Kuna juhtivad ametikohad avatakse regulaarselt konkurssidele, võib see pakkuda võimalusi uutele talentidele. See võib parandada meediasektori tööalast liikuvust ja soodustada värskete ideede ning oskuste liikumist Rahvusringhäälingu ja erasektori vahel. Avalikud konkursid Rahvusringhäälingu juhtivatele kohtadele tähendavad, et meediasektoris on rohkem konkurentsi kogenud toimetajate ja juhtide vahel. Samas võib see tähendada, et ka erasektori meediaorganisatsioonid saavad Rahvusringhäälingu töötajate hulgast värvata kogenud spetsialiste, kes ei osutunud Rahvusringhäälingus valituks või kelle leping lõppes. Muudatus võib tõsta palgataset, kui Rahvusringhääling ja erameedia hakkavad konkureerima spetsialistide pärast. Peamine tähtajalise töölepingu negatiivne mõju võib avalduda valituks osutunud töötajale, kellel puudub kindlustunne tuleviku suhtes. Teadmatus, mis saab, kui tähtajaline tööleping lõpeb, võib mõjutada tema heaolu. Tähtajalise töölepinguga töötades suureneb risk, et peale tähtaja lõppu võib töötaja määramata ajaks töötuks jääda, kuid arvestades juhtpositsioonidel olevate töötajate pädevust, ei ole töötuks jäämine siiski eriti tõenäoline. Seaduse jõustumise ajal tähtajatu töölepinguga töötavate isikute töölepingud loetakse sõlmituks viieks aastaks vastavalt eelnõu § 1 punktile 2 8 . Viieaastase tähtaja arvestus algab seaduse jõustumise hetkest. Selline regulatsioon tagab õigusselguse ja ühtlase kohtlemise nii uute kui ka juba ametis olevate töötajate suhtes. Samuti annab see tähtajatu lepinguga töötajatele selge ülevaate edasise töösuhte kestusest ja väldib ebamäärasust üleminekuperioodil. Samuti võib tekitada ajude väljavoolu erasektorisse või välismaale, kui Rahvusringhääling ei suuda spetsialiste hoida. Tööjõu voolavus võib põhjustada teadmiste ja kogemuste kadumist, mis mõjutab Rahvusringhäälingu pikaajalist arengut. Muudatuse mõju tööturule sõltub sellest, kui hästi suudetakse tasakaalustada töökindlus ja dünaamilisus, et Rahvusringhääling jääks konkurentsivõimeliseks ja atraktiivseks tööandjaks, säilitades samal ajal tööjõu stabiilsuse ja teadmiste järjepidevuse. Lahendus on väga oluline, kuid mõju ulatus pigem väike ja mõju avaldumise sagedus eelduslikult iga viie aasta järel. Ebasoovitava mõju risk on väike, sest see puudutab Rahvusringhäälingus umbes 20 töötajat, kellest osa puhul võib tähtajalisel töölepingul olla hoopis positiivne mõju. Kultuuriline mõju Muudatustel, mis käsitlevad Rahvusringhäälingu juhtimise ja töötajate töölepingute korda, on kultuuriline mõju, mis kajastub nii Rahvusringhäälingu siseorganisatsiooni kultuuris, Eesti meediamaastikul kui ka laiemalt Eesti ühiskonnas. Need muudatused võivad mõjutada meediatarbimise harjumusi, avalikku arutelu ja kultuurilise mitmekesisuse edendamist. Lahendusega kaasneb mõju meediateenuste kvaliteedile. Muudatusega soovitakse tagada, et Rahvusringhäälingu olulistele juhtimis- ja sisuloomet mõjutavatele ametikohtadele valitakse parimad võimalikud kandidaadid. Rahvusringhäälingul on ühiskonnas oluline roll usaldusväärse ja tasakaalustatud teabe edastajana ning kultuuri ja demokraatia väärtuste kandjana. Seetõttu on vajalik, et nendele ametikohtadele valitaks kõrgeima pädevuse ja sobivusega isikud, et tagada meediateenuste kvaliteet ja vastavus avalikele huvidele. Iga viie aasta järel korraldatakse töökohale avalik konkurss, kus ka senine juht saab võimaluse kandideerida ja edu korral valituks osutuda. Uus süsteem annab võimaluse juhi tegevust korrapäraselt hinnata ja sellisel tegevusel on eeldatavalt oluline positiivne mõju meediateenuse kvaliteedile laiemalt. Peatoimetajate ja toimetuse juhtide tähtajaline tööleping ja regulaarne vahetumine võivad soodustada uuenduste sisseviimist ja värskete ideede rakendamist. Iga uue juhi tulekuga kaasnevad uued ideed ja visioonid, mis võivad tõhustada loomingulist vabadust ja eksperimenteerimist. Töökorralduse muutumine võib aidata Rahvusringhäälingul rohkem kohaneda kiirete muutustega ja arvestada laiemalt kultuuriliste trendide ja ühiskondlike ootustega. Juhtide vahetumine ja tähtajalised lepingud võivad muuta organisatsiooni kultuuri paindlikumaks ja kohanemisvõimelisemaks. Kuid samas võivad muudatused töötajates tuua kaasa ka ebamugavusi ja sisetülisid organisatsiooni sees, kuna töötajad ei pruugi oma ametikohal üle viie aasta püsida. Sellel on võimalik mõju ka töötajate usaldusväärsusele ja meeskonnatunde tugevusele. Kui meeskonnaliikmed vahetuvad, võib see vähendada organisatsiooni sisemist stabiilsust, kuigi samaaegselt toob see kaasa ka areneva ja paindliku meediakeskkonna. Tähtajaliste lepingute süsteem võib võimaldada rohkem loomingulist vabadust, kuna juhtkond on kohustatud oma töö kvaliteedi ja loovuse eest vastutama. Iga juhtimine ja toimetuse juhtimine on ajutine, mis võib soodustada rohkem loovat ja katsetavat sisu. Kui muudatused aitavad tõsta meedia kvaliteeti ja mitmekesisust, võib see suurendada kultuuriliste programmide, dokumentaalide ja kohalike kultuurihuvide esindatust, mis omakorda muudab kultuurilise meedia tarbimist Eestis rikkamaks ja värvikamaks. Avalik konkurss peatoimetajate ja toimetuse juhtide ametikohtadele tagab, et valitakse kvalifitseeritud ja loovad spetsialistid, kellel on võime luua rahvuslikult olulist kultuurilist sisu, pakkudes vaatajatele kvaliteetset sisu erinevates kultuurilistes ja hariduslikes valdkondades. Tähtajalised ametikohad võivad toetada kultuurilise pluralismi arengut, kuna toimetustes saavad töötada erinevate taustadega professionaalid, kellel on erinevad ideed, väärtused ja visioonid. See aitab kaasa sellele, et kultuuriline mitmekesisus on meedias rohkem esindatud. Mõju riigivalitsemisele Lahendus puudutab peamisel Rahvusringhäälingut ning muudatustest otseselt mõjutatud sihtrühm on väike. Peatoimetajate ja toimetuste juhtide töösuhete täpsustamine ERHS- is ning Rahvusringhäälingule kohustuse panemine valida peatoimetajad ja toimetuste juhid tähtajalise töölepinguga kuni viieks aastaks mõjutab Rahvusringhäälingu tööskoormust ja toob kaasa täiendava tegevuskulu (avaliku konkursi korraldamise kulu). Tähtajalise töölepingu sõlmimisega võivad kaasneda ka muud kulud. Näiteks töötaja koondamise korral ei piisa hüvitisest, mis on ette nähtud tähtajatu lepinguga töötajale (ühe kuu keskmine töötasu). Tööandja on töölepingu seaduse § 100 lõike 3 kohaselt kohustatud maksma tähtajalise lepinguga töötajale hüvitist ulatuses, mis vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni. Muudatusega otsest mõju riigieelarvele ei kaasne. Rahvusringhäälingule eraldatava toetuse suurus ja selle kujunemise loogika kalendriaastas on kindlaks määratud raamlepinguga ning ta peab oma tegevust ja kulusid planeerima kindlaks määratud eelarve raames. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamine eeldab Kultuuriministeeriumilt määruse kehtestamist uue meediateenuse mõju hindamise korra kohta ning Rahvusringhäälingu ja riigi vahel esimese raamlepingu ettevalmistamist. Tegemist on tavapäraste tegevustega, mis viiakse läbi olemasoleva töökorralduse raames ega eelda täiendavaid eelarvelisi vahendeid. Rahvusringhäälingu rahastamise põhimõtte muutmine ei too kaasa vahetuid lisakulusid riigieelarvele. Uue meediateenuse mõju hindamise menetlust viib läbi TTJA, kes teeb ka mõju hindamise otsuse. TTJA plaanib mõju hindamise ekspertiisi teenusena sisse osta. Mõju hindamise teenusega kaasneva kulu eest tasub Rahvusringhääling, kui uue teenuse mõju hindamise taotlemise algatus tuleb temalt. Seetõttu peab Rahvusringhääling arvestama vastava kuluga oma eelarves. Kuna mõju hindamisi tehakse eeldatavalt harva ning TTJA-l ei ole vaja palgata täiendavat personali, viiakse menetlus läbi olemasoleva tööjõu ja eelarvevahendite piires. Seaduse rakendamine ei too kaasa lisakoormust riigieelarvele ega märkimisväärset töökoormust asutustele. Nõukogu liikmete tasustamise põhimõtte täpsustamine ei muuda kulude kogumahtu, vaid muudab tasustamise õiglasemaks ja läbipaistvamaks. Nõukogu koosseisu tasakaalustamiseks tehtavate muudatuste tulemusel võib nõukogu liikmete arv teatud perioodil suureneda, mis võib tähendada vajadust maksta tasu ühele tegevusvaldkonna asjatundjale rohkem kui seni. Muudatus ei too siiski kaasa täiendavat koormust riigieelarvele, sest Rahvusringhääling katab sellega seotud kulud oma olemasoleva eelarve piires. Seetõttu ei suurene muudatuse rakendamisel riigi eelarveline kulu, küll aga paraneb nõukogu töö tasakaalustatus ning tasustamise läbipaistvus ja õiguspärasus. Rahvusringhäälingu juhtide töölepingute muutmine tähtajaliseks ei too samuti kaasa täiendavat koormust riigieelarvele. Rahvusringhäälingu juhtide töötasud kaetakse endiselt olemasoleva eelarve piires. Kohalikele omavalitsustele seaduse muudatused täiendavaid ülesandeid ega kulusid ei too. Seaduse rakendamise tulemusel paraneb Rahvusringhäälingu rahastamise ja juhtimise prognoositavus ning avaliku raha kasutamise efektiivsus. 8. Rakendusaktid ERHS-i täiendatakse uue volitusnormiga. ERHS-i § 6 1 lõike 6 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastut a v minister (kultuuriminister) määrusega uue meediateenuse mõju hindamise, s h kulude katmise tingimused ja korra. Volitusnorm on vajalik, kuna selle alusel kehtestatav rakendusakt sisaldab tehnilist laadi regulatsiooni, mida ei ole otstarbekas sätestada seaduse tasandil. Ministri määrusega nähakse ette näiteks, millised andmed ja dokumendid tuleb esitada mõju hindamise taotlusega, kes ja millal võib taotluse esitada, millised on menetlustähtajad ning millisel viisil toimub kulude katmine. Nimetatud küsimused on rakenduslikud ega puuduta seadusandja pädevusse kuuluvaid põhimõttelisi otsuseid. Volitusnorm ja selle alusel kehtestatav määrus on kooskõlas PS- ga . PS § 3 lõike 1 esimesest lausest tuleneva olulisuse ehk parlamendireservatsiooni põhimõtte kohaselt peab Riigikogu ise otsustama kõik riigielus olulised küsimused. Samas ei välista PS seadusandja pädevuses olevate küsimuste delegeerimist täitevvõimule, kui seaduses on piisavalt määratletud täitevvõimu tegutsemise alused ja tingimused, mis välistavad omavoli. Nimetatud põhimõtet on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium korduvalt rõhutanud (vt RKPJKo 20.12.2016, nr 3-4-1-3-16, p 111; samuti RKPJKo 16.03.2010, nr 3-4-1-8-09, p 79). Käesoleval juhul on volitusnormi sõnastus „tingimused ja kord“ piisavalt täpne, et määratleda ministri määrusega reguleeritav ring. Seaduses on selgelt sätestatud mõju hindamise eesmärk ja põhialused, sh see, et hindamise viib läbi pädev asutus ning tulemuseks on mõju hindamise otsus. Ministrile delegeeritakse üksnes menetluslike ja tehniliste aspektide reguleerimine, mis on vajalikud seaduse rakendamiseks. Seega on volitusnorm PS- ga kooskõlas ning ei riiva parlamendireservatsiooni põhimõtet. Lisaks on selline volitusnorm põhjendatud valdkonna eripärast tulenevalt. Meediaturg ja tehnoloogiad arenevad kiiresti ning rakendusaktis sätestatavad menetluslikud detailid võivad vajada operatiivset muutmist. Ministri määrus võimaldab reageerida muutuvatele oludele paindlikumalt ja tagada õigusselgus ilma, et iga muudatus eeldaks seadusemuudatust. 9. Seaduse jõustumi ne Seadus jõustub 2026. aasta 1. juunil. Kindlal kuupäeval jõustumist on eelistatud üldises korras jõustumisele, kuna see võimaldab paremini ajastada ka seaduse uue rakendusakti jõustumist. Märgitud kuupäev on kavandatud kui varaseim võimalik jõustumisaeg , eeldusel et eelnõu menetlus Riigikogus kulgeb plaanipäraselt. Valitud ajakava annab asutustele ja Rahvusringhäälingule piisava aja normidega tutvumiseks ja nende rakendamiseks praktikas. Samas on võimalik, et menetluse või kooskõlastuste pikenemise tõttu võib seaduse jõustumine edasi lükkuda. Mida hilisem on seaduse jõustumine, seda kauem ei vasta Rahvusringhäälingu rahastamissüsteem Euroopa meediavabaduse määruse artikli 5 nõuetele , mis kohaldub alates 2025. aasta augustist. Selline olukord suurendab riski, et Euroopa Komisjon võib alustada liikmesriigi suhtes rikkumismenetlust määruse rakendamata jätmise tõttu. 10 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõule eelnes VTK koostamine, mis esitati kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks järgmistele asutustele ja isikutele: Justiits- ja Digiministeerium , Rahandusministeerium , Sotsiaalministeerium , Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium , Haridus- ja Teadusministeerium , Välisministeerium , Kaitseministeerium , Siseministeerium , Regionaal- ja Põllumajandusministeerium , Kliimaministeerium , Eesti Rahvusringhääling , Eesti Autorite Ühing , Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet , Eesti Linnade ja Valdade Liit , Eesti Ringhäälingute Liit MTÜ , Eesti Meediaettevõtete Liit , Tartu Ülikool , Tallinna Ülikool , Eesti Ajakirjanike Liit , Riigikogu kultuurikomisjon ja Riigikantselei. Kultuuriministeerium on kaasanud eelnõu ja rakendusakti kavandi ettevalmistamisse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, Konkurentsiameti, Eesti Rahvusringhäälingu, Eesti Meediaettevõtete Liidu. Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ning arvamuse avaldamiseks samadele isikutele ja asutustele, kellele esitati kooskõlastamiseks VTK. Lisaks saadeti eelnõu kooskõlastamiseks Konkurentsiametile . ______________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt)
Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 Rakendusakti kavand Eesti Rahvusringhäälingu uue meediateenuse mõju hindamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 6 1 lõike 6 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala M äärusega kehtestatakse Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 6 1 lõike 1 tähenduses uue meediateenuse mõju hindamise (edaspidi mõju hindamine ) t ingimused ja kord, sealhulgas taotluse esitamis e ja menetlemise, mõju hindamise korraldamise, kulude katmise, otsuse tegemise ning selle vaidlustamise protseduur. Mõju hindamise eesmärgiks on tagada, et uue meediateenuse osutamine ei kahjustaks meediaturu t oimimist , sealhulgas ei piiraks, kahjustaks ega takistaks konkurentsi . Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust. 2 . peatükk T aotluse esitamine ja menetlemine § 2 . Nõuded taotlejale ja taotluse esitamine Mõju hindamise t aotlejaks võib olla : Rahvusringhääling ; muu meediateenuse osutaja, kes vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1083, millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/13, artik li 2 punktis 2 nimetatud definitsioonile ning kes osutab või kavandab osutada meediateenust, mis on sarnane ERHS § 9 lõikes 1 nimetatud Rahvusringhäälingu arengukavas toodud või ERHS § 9 lõike 6 kohaselt avaldatud meediateenus ega . Muu meediateenuse osutaja saab taotluse esitada juhul, kui : Rahvusringhääling ei ole määratlenud meediateenus t uue meediateenusena , kuid taotleja leiab, et Rahvusringhäälingu kavandatav või osutatav meediateenus vastab ERHS § 6 1 lõikes 1 toodud definitsioonile; taotlejal on huvi sama meediateenuse osutamise vastu ; taotleja konkurentsivõimet võib kavandatav või osutatav meediateenus piirata, kahjustada või takistada ; taotlejal ei ole taotluse esitamise hetke seisuga maksu- või maksevõlg riigi ees ning ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel. Taotleja esitab mõju hindajale mõju hindamise ks elektroonilise taotluse digitaalselt allkirjastatuna. Kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel, peab taotlus sisaldama volikirja . Rahvusringhääling peab taotlus e esitama vähemalt X kuud enne uue meediateenuse osutamisega alustamist. Muu meediateenuse osutaja peab taotluse esitama esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul pärast seda, kui Rahvusringhääling on alustanud meediateenuse osutamisega . § 3 . Nõuded taotlusele Rahvusringhäälingu taotluses esitatakse: 1) taotleja nimi, kontaktandmed; 2) uue meediateenuse kirjeldus ; 3) uue meediateenuse võimaliku mõju kirjeldus meediaturule ning kirjeldus , kuidas uus meediateenus aitab täita ERHS §-s 4 nimetatud Rahvusringhäälingu eesmärki teenida ühiskonna demokraatlike, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi; 4) sihtrühma kirjeldus; 5) uue meedia teenuse ja selle osutamise kulud . Muu meediateenuse osutaja taotluses esitatakse : taotleja nimi, kontaktandmed; hinnatava meediateenuse kirjeldus ; kirjeldus , millistele turusegmentidele või kasutajagruppidele on Rahvusringhäälingu kavandatav meedia teenus suunatud ning kuidas kavandatav meediateenus piirab , kahjustab või takistab taotleja konkurentsivõimet ; kirjeldus taotleja osutatavast või kavandatava st teenustest, mida Rahvusringhäälingu kavandatav või osutatav meediateenus võib mõjutada, sealhulgas turusegmendi ja konkurentsiolukorra analüüs. L õikes 2 nimetatud taotleja peab taotluses tõendama oma kavatsust ja suutlikkust meediateenuse pakkumiseks, esitades äriplaan i , tehnilised lahendused, potentsiaalsed turuanalüüsid ning muud asjakohased dokumendid, mis kinnitavad taotleja valmisolekut ja ressursse meedia teenuse osutamiseks . § 4 . Taotluse menetlemine Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni X kalendripäeva taotluse esitamisest arvates. Mõju hindaja kontrollib taotleja ja esitatud taotluse vastavust kehtestatud nõuetele. Taotluse menetlemise käigus võib mõju hindaja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles esinevad puudused . L õikes 3 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib mõju hindaja anda taotlejale kuni kümme tööpäeva, mil peatub taotluse menetlemise aeg. Mõju hindaja jätab taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, ning teavitab sellest taotlejat kümne tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes toodud tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Mõju hindaja jätab taotluse läbi vaatamata ka juhul, kui taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida, sealhulgas ei esita menetluses olulisi andmeid või tõendeid. § 5 . Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb mõju hindaja. Taotluse rahuldamise otsusele järgneb mõju hindamine. Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad määruses nimetatud nõuetele ning mõju hindamine on põhjendatud, arvestades §-s 3 nimetatud andmeid ja neis esitatud asjaolusid. Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui : 1) taotleja ja/või taotlus ei vasta määruse s nimetatud nõuetele; 2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 3 ) mõju hindamine ei ole põhjendatud, arvestades §-s 3 nimetatud andmeid ja neis esitatud asjaolusid. Taotlejale antakse võimalus esitada oma arvamus ja vastuväited enne taotluse rahuldamata jätmist . Taotluse rahuldamata jätmise otsusele mõju hindamist ei järgne. Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus X kalendripäeva jooksul otsuse tegemisest arvates . 3. peatükk Uue meediateenuse mõju hindamine , otsuse tegemine ja kulude katmine § 6 . Mõju hindamine Mõju hindaja korraldab uue meediateenuse mõju hindamise § 5 lõikes 2 nimetatud otsuse ja hindamismetoodika alusel ise või hankemenetluse korras järgides riigihangete seadust. Lõpptulemusena valmib hindamisaruanne, mis sisaldab hindamis metoodika kohaselt läbiviidud analüüsi ning järeldust uue meediateenuse mõju st . § 7 . Mõju hindamise o tsuse tegemine Mõju hindaja teeb hindamisaruande alusel mõju hindamise otsuse X k uu jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates. Taotlejale saadetakse mõju hindamise otsus X kalendripäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Mõju hindamise o tsus ja selle aluseks olev hindamisaruanne avalikustatakse mõju hindaja veebi lehel. § 8. Mõju hindamise kulu de katmi s e kord Mõju hindamisega seotud kulu hõlmab analüüsi läbiviimiseks kasutatud tellitud teenuse maksumus t . Kulu arvestust peab mõju hindaja ning kulu katmine toimub mõju hindamise otsuses kindlaks määratud summa ja protseduuri alusel. Mõju hindamise otsuses märgitakse tasumisele kuuluv summa koos selle arvutamise aluseks olevate kulude loetelu ja põhjendusega. Mõju hindamises otsuses määratakse tasumise tähtaeg, mis ei tohi olla lühem kui X kalendripäeva alates otsuse teatavakstegemisest. Mõju hindamise kulu kaetakse mõju hindamise otsuse alusel Rahvusringhäälingu eelarvest . K ui mõju hindamise taotleja on § 2 lõike 1 punktis 2 nimetatud muu meediateenuse osutaja ning mõju hindamise otsuse alusel meediateenus meediatur u toimimist ei kahjusta , katab mõju hindamise kulu taotlejast muu meediateenuse osutaja. 4 . peatükk V aidlustamine § 9 . Vaide esitamine Mõju hindamise otsuse peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaie esitatakse 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest. Taotlejal, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Halduskohtusse võib pöörduda ka vaiet esitamata. 5. peatükk Rakendussätted § 10 . Määruse jõustumine M äärus jõustub 2026. aasta 1. juunil . Heidy Purga Kristiina Alliksaar minister kantsler Lisa. Hindamismetoodika (sisustatakse määruse eelnõu väljatöötamise käigus)
Justiits- ja Digiministeerium
[email protected] 27.11.2025 nr 1-11/1244-1
Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise
seaduse kooskõlastamiseks esitamine
Kultuuriministeerium esitab kooskõlastamiseks Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise
seaduse eelnõu. Palume anda kooskõlastus kümne tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heidy Purga
minister
Lisad: 1. eelnõu 5 lehel
2. seletuskiri 41 lehel
3. rakendusakti kavand 4 lehel
4. märkuste tabel 38 lehel
Kadri Kilvet 628 2224
[email protected]
Andres Jõesaar 628 2338
[email protected]
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 /
[email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastustabel
Nr Märkuse sisu Arvestamine/mittearvestamine
Haridus- ja Teadusministeerium
1. Seaduse muudatusega lisatakse eelnõu § 1 punktis 3 Eesti Mittearvestatud. ERR põhitegevus on avaliku meediateenuste
Rahvusringhäälingu ülesannete hulka hariduse ja elukestva õppe osutamine, sh uudiste, kultuuri, hariduse ja ühiskondlike teemade
arendamisega seotud kohustused. Teeme ettepaneku eelnõu kajastamine. Teadus- ja arendustegevus on ülikoolide ja teiste
täiendamiseks ning lisada ka ülesanded seoses teadus- ja teadusasutuste põhitegevus ning ERR teeb nendega oma eelarveliste
arendustegevuse või teaduse populariseerimisega. võimaluste piires koostööd. Teaduse populariseerimisega tegeleb
ERR ka täna oma olemasolevate ülesannete raames, näiteks hariduse,
kultuuri ja ühiskondlike teemade kajastamise kaudu.
Justiits- ja Digiministeerium
1. Eelnõu § 1 p-ga 5 kavandatakse sätestada uue meediateenuse mõju Selgitame. Kuigi avalik-õigusliku ringhäälingu uute meediateenuste
hindamise regulatsioon. turule toomise eelne mõju hindamise kohustus tuleneb riigiabi teatise
punktidest 84–90, ei tähenda see, et hindamine ise oleks riigiabi
Seletuskirja järgi tuleneb sellise regulatsiooni loomise vajalikkus menetlus ning Rahandusministeeriumi pädevuses. Riigiabi teatise
riigiabi teatisest, mille punktide 84–90 kohaselt peab avalik- kohaselt on hindamise eesmärk tagada, et oluliste uute
õigusliku ringhäälingu uute meediateenuste turuletoomisele audiovisuaalteenuste riiklik rahastamine ei moonutaks kaubandust ja
eelnema avaliku teenuse mõju hindamine. Seejärel räägitakse konkurentsi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. Selline
seletuskirjas läbivalt „riigiabist ja teistest konkurentsireeglitest“. hinnang on eeltingimus selleks, et teenuse rahastamine oleks
Kuigi ka riigiabi on osa konkurentsiõigusest, on selle ja teiste kooskõlas riigiabi reeglitega. See tähendab, et kui mõju hindamist ei
konkurentsireeglite puhul tegemist erinevate valdkondadega. tehta või see on ebapiisav, võib tegemist olla ebaseadusliku
Konkurentsiamet teostab konkurentsi- ja riiklikku järelevalvet riigiabiga.
konkurentsiseaduse 2., 4. ja 5. peatükis sätestatu täitmise üle
(keelatud kokkulepped, turgu valitseva seisundiga seotud Avaliku teenuse mõju hindamine on sisuline konkurentsi analüüs,
kohustused ja koondumiste kontroll). Riigiabi (konkurentsiseaduse mille käigus hinnatakse, millist mõju uus teenus avaldab
6. peatükk) ei ole mitte Konkurentsiameti, vaid olemasolevatele turuosalistele ja meediaturule tervikuna. Sellise
1
Rahandusministeeriumi pädevuses. Seega ei ole analüüsi läbiviimine eeldab konkurentsiõiguslikku ekspertiisi, mitte
Konkurentsiametil volitust ja pädevust hinnata uusi riigiabi pädevust.
meediateenuseid riigiabi regulatsiooni kontekstis (nt seda kas uus
toode annab põhjendamatuid eeliseid Rahvusringhäälingule Eelnõu kohaselt teeb TTJA otsuse uue meediateenuse mõju
võrreldes erasektori meediateenuse pakkujatega). hindamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta ning
taotluse rahuldamise korral hindab uue meediateenuse mõju samuti
Seletuskirjas ei ole ka veenvat selgitust selle kohta, miks otsustati TTJA. Mõju hindamist teeb ta hindamismetoodika alusel ise või
määrata selline ülesanne just Konkurentsiametile, samuti mida hankemenetluse korras. Eelnõu ei näe ette, et Konkurentsiamet
täpselt peab sisuliselt tähendama Konkurentsiametilt taotletav hindaks uusi meediateenuseid. Konkurentsiameti kaasamine
„konkurentsianalüüs“. Sellise lahenduse sobivust ei ole ka JDM-i menetlusse toimuks ainult vajadusel ning menetluse selles etapis,
ega Konkurentsiametiga arutatud. millele järgneb mõju hindamise taotluse rahuldamise või rahuldamata
jätmise otsus. Konkurentsiamet ei võta üle mõju hindamise
Leiame, et enne mistahes asutust pädevaks asutuseks määramist
menetluslikku vastutust.
tuleks analüüsida selle asutuse pädevust, uue ülesande praktilist
teostatavust, sellega kaasnevaid kulusid ja lisaülesannete
teostamiseks vajaliku ressursi ulatust. Teeme eelnõu autoritele Selline koostöö on kooskõlas haldusmenetluse seaduse,
ettepaneku veelkord põhjalikult kaaluda erinevaid variante halduskoostöö seaduse ning konkurentsiseaduse põhimõtetega, mille
analüüsi teostaja rolli avalike teenuste mõju hindamises ning kohaselt võivad haldusorganid oma pädevuse piires teineteist abistada
määrata asutus, kes on seaduse järgi selleks pädevust ja praktikas ja anda erialast eksperthinnangut. Tegemist ei oleks seega TTJA poolt
ka ressurssi. Konkurentsiametilt tellitava teenusega, vaid ametkondliku koostööga,
mille käigus TTJA jääb menetluse eest vastutavaks asutuseks ja
Konkurentsiamet annab vajadusel piiratud mahus eksperthinnangu
või seisukoha oma pädevuse piires. Selline koostöö on kooskõlas ka
Konkurentsiameti põhimäärusega ning ei too kaasa uue funktsiooni
kehtestamist. Leiame, et kuigi Konkurentsiamet ei tee riigiabi
järelevalvet ega vii läbi haldusmenetlust, on ameti põhimääruse
kohaselt tal siiski pädevus konkurentsiolukorra analüüsimiseks ja
koostöö tegemiseks teiste valitsusasutustega.
Täiendame seletuskirja selgitusega Konkurentsiameti kaasamise
võimalike mõjude ja koormuse kohta. Analüüsi mahtu on praeguses
etapis keeruline hinnata, sest see sõltub konkreetsest uuest
2
meediateenusest. On siiski eeldatav, et selliseid juhtumeid esineb
harva ehk tõenäoliselt kord viie või kümne aasta jooksul, mistõttu ei
too kavandatav lahendus kaasa Konkurentsiametile märkimisväärset
lisakoormust ega püsivat ressursivajadust.
2. Täiendavalt toome välja, et väljatöötamiskavatsuse Arvestatud.
kooskõlastustabelis on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi märkuse, mis puudutab
ligipääsetavuse nõuete sätestamist Eesti Rahvusringhäälingu jaoks,
selgituseks viidatud meediateenuste seaduse (MeetS)
§-le 23. 2025. a septembri alguses on esitatud Vabariigi
Valitsusele „Puudega inimeste audiovisuaalmeedia teenustele
ligipääsu regulatsiooni rakendamise analüüs“ (eelnõude
infosüsteemi toimiku nr 25-0947). Analüüsis on märgitud, et
analüüsist lähtudes koostatakse järgneva tegevusena
kultuuriministri määruse eelnõu, mis täpsustab nõudeid
ligipääsetavusele. Määruse kehtestamise kohustus tuleneb ka
MeetS § 23 lg-st 11, mis näeb ette, et valdkonna eest vastutav
minister (ehk kultuuriminister) kehtestab määrusega täpsemad
nõuded audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavusele ja nende
täitmise tähtajad. Palume edastada JDM-ile ka eelmainitud
määruse eelnõu.
Rahandusministeerium
1. Oleme nõus, et Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) toetamine Teadmiseks võetud. Oleme seisukohal, et kui riigieelarve seaduses
riigieelarvest lepitakse kokku neljaks aastaks ning see toetuse on summa fikseeritud, siis iga muudatus (erakorraline kulu) vajab
summa kajastub riigi eelarvestrateegia rahastamiskavas. riigieelarve muutmist Riigikogus, mitte lihtsalt raamlepingu või lisa
Raamlepingus saab omakorda sellest lähtuda ja lubada vajadusel muutmist Kultuuriministeeriumi tasandil. See takistab kiiret
ka toetust mitte vähendada. Siinjuures tuleb arvestada, et kui reageerimist muutuvatele oludele ja võib põhjustada rahastuse
kogueelarvet mingil põhjusel vähendatakse, siis viimane peab viivitusi. Samuti muutuks ERR-i toetus parlamendis nähtavaks
tulema Kultuuriministeeriumi eelarvest. poliitiliseks arutelupunktiks, mis võib ohustada tema sõltumatust –
täpselt seda, mida uus mudel tahab vältida. Tekib risk, et raamleping
Kuna aga riigieelarves ei ole ERRi nimetatud, vaid temale kaotab oma mõtte, kui Riigikogu otsustab summat muuta iga-aastase
3
planeeritav toetus sisaldub Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve menetlemisel.
vahendite sees, siis palume kaaluda, kas rahastuskindluse
tagamiseks oleks vaja iga-aastane ERRi toetussumma ka
riigieelarve tekstiparagrahvis sõltumatute asutuste juures välja
tuua (2025. aasta riigieelarve seaduses on selline näiteks § 6,
lisatava lõike tekst võiks olla: „Käesoleva seaduse § 1 lõikes 2
toodud Kultuuriministeeriumi valitsemisala kultuuriprogrammi
piirmääraga vahendite mahust moodustab Eesti
Rahvusringhäälingu eelarve XXX eurot.“). Kui selline soov on,
siis tuleb Eesti Rahvusringhäälingu seadusesse (ERHS) lisada säte,
mille kohaselt „ERRile raamlepinguga kokku lepitud toetus
kajastatakse riigieelarves“.
2. Eelnõuga soovitakse kehtestada ERRile nelja-aastane Osaliselt arvestatud. Eelnõu ja selle seletuskiri on koostatud riigi
rahastamiskava, mis ei järgi tavapärast RES/RE koosloome keskkonnas, mille eesmärk on koondada kogu
planeerimisprotsessi. Eelnõus ei ole välja toodud ERRi uue õigusloomeprotsessiga seotud teave ühtsesse süsteemi ning katta
rahastamisskeemi rakendamisega kaasnevaid kulusid ega mõju õigusakti elutsükkel alates algatamisest kuni Riigi Teatajas
riigieelarvele. Samuti katteallikad, kuidas on planeeritud katta avaldamiseni. Keskkond on Justiits- ja Digiministeeriumi,
kulude kasv kui uue metoodika alusel ERRile eraldatav toetus Riigikantselei ja Riigikogu Kantselei koostöös loodud ning on praegu
eeldab lisarahastust. Juhime tähelepanu, et uue rahastamisskeemi piloteerimise etapis. 2025. aasta alguses tutvustati keskkonda
kehtestamisega ei kaasne automaatset lisarahastust riigi Kultuuriministeeriumile ning paluti seda eelnõude koostamiseks
eelarvestrateegias. Seaduse muudatuse kehtestamisel tuleb kasutama hakata, kuid kuna keskkond ei vasta veel täielikult Hea
arvestada, et Kultuuriministeeriumi valitsemisala tagab ERRile õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) nõuetele, muudetakse
toetuse eraldamise 4 aastaks vastavalt kokkulepitud eelnõu seletuskirja struktuur HÕNTE kohaselt, et tagada ühtne ja
rahastamisskeemi metoodikale. Kehtivas ERHS-s on säte „(6) Kui nõuetele vastav vormistus. Samuti lisatakse seletuskirja seaduse
lepingus sätestatud riigieelarvest eraldatava toetuse maht muutub rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevuste,
pärast riigi eelarvestrateegia heakskiitmist ja pärast riigieelarve eeldatavate kulude ja tulude peatükk.
vastuvõtmist või muutub see lisaeelarvega või riigieelarve
muutmisega, tehakse vastavad muudatused lepingus ettenähtud Pakutud sõnastuses lõigu seletuskirja lisamine ei ole vajalik, sest
tingimustel ja korras.“ Seda uues eelnõus enam ei ole. rahastamismudeli kehtestamine ei eelda automaatselt täiendavat
rahalist kulu ega uute katteallikate leidmist. Eelnõu ei too kaasa
4
Palume seletuskirja täiendada: automaatset kulude kasvu ega lisaeraldisi riigieelarvest. ERR-i
toetuse määramise aluspõhimõtted sätestatakse seaduses läbipaistvuse
1) koostada vastavalt HÕNTEle seaduse rakendamisega seotud ja prognoositavuse suurendamiseks, kuid rahastusotsused tehakse
riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevuste, eeldatavate kulude ja endiselt riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise tavapärases
tulude peatükk koondatuna; protsessis.
2) palume seletuskirja täiendada seaduse eelnõu rakendamisega
Toetuse suuruse määramisel peab alati lähtuma objektiivsetest ja
kaasnevate kulude katteallika osas järgmiselt: „Kehtivas riigi
prognoositavatest alustest, näiteks majandus- ja
eelarvestrateegias ei ole eelnõuga kaasnevate kuludega arvestatud.
rahandusprognoosidest. Eelnõu lihtsalt nimetab need tegurid, mida
Eelnõu heaks kiitmisega kaasnevate kulude rahastamisvõimaluste
tuleb arvestada, et rahastamine oleks läbipaistev ja prognoositav.
üle arutatakse järgmises riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia
Tegelikult ei loo see ERR-ile ega riigieelarvele uusi kulukohustusi,
protsessis Rahandusministeeriumi poolt valitsusele koondatava
sest ilma selliste analüüside ja prognooside aluspõhjata ei ole
info alusel. Juhul kui lisavahendeid ei eraldata, tuleb kulud katta
võimalik toetust üldse määrata. Ka kehtivas korras peaks toetuse
Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarvest.“
suuruse määramisel tuginema objektiivsetele komponentidele.
Eelnõu punkt 9 (§ 10 lõige 5) annab õiguse eraldada ERR-le
sihtotstarbelist toetust nö baastoetusele lisaks teatud erakorraliste või
spetsiifiliste ülesannete täitmiseks, sealhulgas riigikaitseülesannete ja
elutähtsate teenuste tagamiseks. Kui riik otsustab seda õigust mitte
kasutada, ei teki ERR-ile õigust ega riigieelarvelist kohustust. See
säte ei loo automaatselt lisakulutust ega kohustust, vaid sätestab
valitsuse otsustusruumi.
Eelnõu punktis 9 (§ 10 lõikes 6) toodud säte asendab üldise viite
RES-i või RE muutustele, tuues selgemalt välja need olukorrad, kus
muutmine on õigustatud. Paindlikkuse piiramine on teadlik valik,
mille eesmärk on tagada rahastamise stabiilsus ja sõltumatus
poliitilistest kõikumistest, kuid see ei välista muudatusi, kui riigi
eelarveolukord seda nõuab.
3. Eelnõuga korrastatakse Eesti Rahvusringhäälingu rahastamist Arvestatud.
riigieelarvest. Teeme ettepaneku sellega seoses muuta ka ERHS §
5
7 lõike 5 punkti 1. ERHS kehtiva sõnastuse kohaselt on
rahvusringhäälingu tuluks iga-aastane eraldis riigieelarvest.
Termin „eraldis“ on vananenud ja riigieelarve kontekstis seda
enam ei kasutata. Lihtsustatult öeldes – kõiki vahendeid, mis
eraldatakse väljapoole riigiasutusi, nimetatakse toetusteks.
4. Eelnõu § 10 lõigetes 5 ja 9 on kasutatud väljendit Osaliselt arvestatud. Eelnõu punkt 9 (§ 10) käsitleb ERR-i toetust
„sihtotstarbelised eraldised“. Palume ka siin asendada sõna (nn baastoetust), mis antakse raamlepingu alusel ning asendame sõna
„eraldised“ sõnaga „toetus“ samal põhjusel, mis punktis 3 „eraldis“ sõnaga „toetus“. Viidatud säte hõlmab kõiki püsivaid ja ka
selgitatud. Need toetused võiksid samuti kajastuda ERHS § 7 sihtotstarbelisi lisatoetusi, mis on vajalikud avalike ülesannete
lõikes 5 toodud loetelus, kuna hetkel on selles nimetatud ainult täitmiseks, sh tööjõukulud, majandamiskulud, investeeringud ja muud
„iga-aastast“ toetust, kuid lähtudes lisatavast sättest, on raamlepingus sätestatud erakorralised vajadused. Need toetused on
rahvusringhäälingul võimalik riigieelarvest saada ka teisi toetusi. meie hinnangul kõik kaetud ERHS § 7 lõike 5 punktiga 1.
Sihtotstarbelised projektitoetused on toetused, mida ERR võib saada
konkurentsipõhiselt või taotlusvoorude kaudu, näiteks Euroopa Liidu
või riiklikest programmidest. Need ei kuulu raamlepingu
reguleerimisalasse.
Eesti Autorite Ühing
1. Kultuuriministeerium saatis 01. septembril erinevatele Teadmiseks võetud. Kultuuriministeerium mõistab EAÜ muret
organisatsioonidele, sh Eesti Autorite Ühingule (EAÜ), arvamuse ERRi muusikavaliku pärast. Probleem tuleneb ERRi rahalistest
avaldamiseks Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse võimalustest, mis võivad mõjutada repertuaarivalikuid. Seetõttu
eelnõu. pöörame tähelepanu nende teadlikkuse tõstmisele, et ka piiratud
Käesolevaga teatan, et eelnõuga kavandatavad muudatused on vahendite raames kajastuks muusikavalikus eesti kultuur ja keel
asjakohased ning EAÜ-l ei ole sisulisi märkusi ega ettepanekuid võimalikult laialdaselt.
eelnõu sisu osas.
Siiski pean veelkord vajalikuks kirjutada Teile probleemist,
millele juhtisin tähelepanu ka eelmisel aastal, kui EAÜ saatis
Kultuuriministeeriumile oma arvamuse Eesti Rahvusringhäälingu
seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK)
osas.
6
Nimelt on viimase kümnekonna aasta jooksul teinud EAÜ-d
murelikuks trend, kus ERR finantsilistel kaalutlustel kasutab oma
saadetes aina rohkem nõndanimetatud library- ja kataloogimuusika
tüüpi muusikateoseid, mille autorid ei ole EAÜ ega ühegi teise
riigi autoriühingu liikmed. Sellise repertuaarivaliku tegemine ei
lähe kokku ERRile seadusest seatud eesmärgiga toetada eesti keele
ja kultuuri arengut (ERHS § 4 p 1). Kuigi eelnõule lisatud
kooskõlastustabelis on välja toodud, et EAÜ kommentaar on
teadmiseks võetud, on eelnõus välja toodud lahendus suunatud
vaid ERRi puuduliku rahastamise lahendamisele, mitte probleemi
lahendamisele tervikuna.
Kui veel 2019. aasta I kvartalis oli omasaadetes kasutatud
muusikateoste osakaal selgelt EAÜ poolt esindatavate
muusikateoste kasuks (73,3% vs. 26,7%), siis alates 2023. aasta I
kvartalist kuni 2024. aasta IV kvartalini oleme püsivalt olukorras,
kus EAÜ poolt esindatava muusika osakaal on langenud
kolmandikuni (perioodi keskmine 35%). Viimase viie aasta trendi
hinnates langus jätkub. Seega läheb suurem osa ERRi poolt
muusika kasutamise eest makstavatest tasudest välismaistele
kirjastustele ja teenusepakkujatele, mitte kohalikele autoritele.
Kuna ERRi poolt makstavad autoritasud on kohalikku turgu
arvestades märkimisväärsed ning enam kui 60% ERRi poolt EAÜ-
le makstavatest autoritasudest laekub televisioonis muusikateoste
kasutamise eest, mõjutab ERRi repertuaarivalik Eesti
muusikavaldkonna käekäiku tervikuna, sest EAÜ esindab ligi
seitset tuhandet Eesti muusikateose autorit. Hetkel oleme kahjuks
olukorras, kus Eesti autorite loomingul on ERRi tele-eetrisse
pääseda aina raskem, kohalik televaataja võõrandub aina enam
eestimaisest muusikast ja televisiooni repertuaarivalik ei toeta
autoritasudega kohalikke autoreid. EAÜ usub, et ERRi sõltumatust
7
austades on vajalik täpsustada, et ERHS § 4 punktist 1 tulenev
kohustus toetada eesti keele ja kultuuri arengut hõlmab ka
muusikalise repertuaari valikut ERRi poolt toodetud või tellitud
saadetes. Tekkinud olukorras peab EAÜ hädavajalikuks, et ERR
saaks juurde rahalisi vahendeid, et eelnimetatud eesmärki täita.
Eesti Meediaettevõtete Liit
1. Meediateenused (eelnõu § 1 punktid 1, 2 ja 4) Osaliselt arvestatud. Kultuuriministeerium nõustub, et
kooskõlastusringile läinud eelnõus jäid regulatsioonist välja nõukogu
EML-i hinnangul laiendab eelnõus kavandatud muudatus, millega eelneva nõusoleku alla kuuluvad meediateenused, mida eelnõu
lisatakse ERR-i ülesannete loetelusse ka „teiste meediateenuste kohaselt ei loeta uueks meediateenuseks. Paragrahvi 9 lõike 2 punkt 3
osutamine“, põhjendamatult ERR-i poolt osutatavate teenuste sõnastust muudetakse, et arengukava kajastaks kõiki kavandatavaid
hulka. Nendime, et ka kehtiva EHRS § 5 lg 1 punkti 3 alusel võib meediateenuseid, sealhulgas uued meediateenused, millele annab
ERR nõukogu loal toota „muid meediateenuseid (kehtiva MeeTS nõukogu nõusoleku arengukava heakskiites. Lisaks täiendatakse
§4 tähenduses, mis käsitab meediateenusena audiovisuaalmeedia- eelnõud § 21 lõike 1 punkt 6 sõnastuse muutmisega, millega antakse
ja raadioteenuseid)“. Kuna meediateenuste mõiste sisu on nõukogule õigus otsustada Rahvusringhäälingu programmide arvu
hiljaaegu jõustunud Euroopa meediavabaduse määrusest (edaspidi kõrval ka muude meediateenuste pakkumise üle, kooskõlas ERHS
EMFA) ja eelnõuna menetluses olevast Meediateenuste seaduse §-ga 5.
muutmise seadusest tulenevalt ka Eesti õiguses oluliselt
avardumas, tuleb ERHS-i muutes silmas pidada, et meediateenuse Kultuuriministeerium nõustub, et eelnõu muudatustega täpsustatakse
mõiste sisu grammatiline laienemine ei või anda ilma eelneva ERR-i ülesannete sõnastust, kuid rõhutab, et eelnõu muudatusega ei
avaliku arutelu ja analüüsita ERR-ile automaatselt juurde looda ERR-ile uusi ülesandeid ja eesmärke ega laiendata tema
lisaülesandeid. mandaati väljapoole seaduses sätestatud raame. Ka hariduse,
elukestva õppe ja meediakirjaoskuse edendamise ülesande täiendus
Selgituseks, ERHS-s ei ole eraldi defineeritud seda, mida tähendab eelnõus, ei ole oma sisult uus ülesanne.
meediateenus või kes on meediateenuse osutaja. ERHS § 2 lg 2
kohaselt rakendatakse ERHS-s reguleerimata küsimustes Mõiste „muid meediateenuseid“ ei tähenda ERR-ile õigust hakata
meediateenuste seaduses (edaspidi MeeTS) meediateenuse osutaja tegutsema väljaspool tema põhitegevuse piire, vaid võimalusega
kohta sätestatut. See tähendab, et ERHS lähtub nii meediateenuse edastada ja pakkuda meediasisu ning avalik-õiguslikku meediateenust
kui meediateenuse osutaja mõiste sisustamisel MeeTS-is antud eri platvormidel ja vormides, vastavalt meediatarbimise arengule.
tähendustest. MeeTS § 1 punkti 1 kohaselt viitab meediateenus Tegemist ei ole uue tegevuse seadustamisega, vaid olemasoleva
koondnimetusena audiovisuaalmeedia- ja raadioteenustele. MeeTS seaduse ajakohastamisega, et võimaldada ERR-il oma avalikku
8
§ 4 määratleb omakorda veel täpsemalt, millised ülesannet täita kaasaegses meediakeskkonnas.
audiovisuaalmeedia teenused ja raadioteenused meediateenuste
mõistega hõlmatud on. Teisisõnu, meediateenuste mõiste sisu on Kui ERR-i eesmärkide ja ülesannete täitmiseks on konkreetsetel
MeeTS-is väga selgelt piiritletud kui audiovisuaalmeedia- ja juhtudel otstarbekas kasutada mõnda uut meediavormi (näiteks anda
raadioteenused ning muu meedia (sh kirjutav meedia) selle mõiste välja eriväljaanne või kasutada uut platvormi), on see võimalik
alla ei kuulu. Seega on hetkel ERR-i õigus toota nõukogu loal üksnes juhul, kui see teenib otseselt ERR-i seadusest tulenevaid
muid meediateenuseid tegelikkuses väga selgelt piiritletud MeeTS eesmärke ning kui uue teenuse turumõju on vastavalt eelnõus
§-s 4 loetletud teenustega. sätestatud regulatsioonile hinnatud. Selline paindlikkus on vajalik, et
ERR saaks oma avalikku ülesannet täita muutunud
EMFA rakendamisega seonduva MeeTS-i muutmise seaduse meediakeskkonnas.
eelnõuga plaanitakse aga laiendada MeeTS-i kohaldamisala nii, et
sellega oleks kaetud ka EMFA-st tulenevad muud meediateenused. Seega tähendab tehnoloogianeutraalsus mitte ERR-i õiguste sisulist
EMFA defineerib meediateenuse laiemalt kui audiovisuaalmeedia- laiendamist, vaid võimalust kasutada erinevaid tehnilisi ja sisulisi
ja raadioteenused (nagu see on Eesti õiguses), hõlmates vorme oma olemasolevate ülesannete täitmiseks. ERR-i tegevuse
kõikvõimalikke teenuseid, mille eesmärk on pakkuda ulatus jääb määratletuks ERHS alusel ning sellele lisanduvate
meediateenuse osutaja toimetusvastutusel mis tahes viisil ülesannete andmine oleks võimalik üksnes seadusemuudatusega ja
üldsusele teavituslikke, meelelahutuslikke või hariduslikke saateid avaliku arutelu tulemusel.
või ajakirjandusväljaandeid (Art 2 (1)). Eelnõu kohaselt
täiendatakse MeeTS §-i 4 nii, et edaspidi on meediateenus lisaks Kehtiva seaduse § 5 lõike 1 punkt 3 näeb samuti ette ERR-i õiguse
audiovisuaalmeedia teenusele ja raadioteenusele ka muu EMFA toota „muid meediateenuseid“ nõukogu loal. Eelnõu muudatusega ei
artikli 2 punktis 1 sätestatud meediateenus. Teisisõnu, kui siiani lisata ERR-ile uut tegevusvaldkonda, vaid korrastatakse
reguleeris MeeTS meediateenustest üksnes audiovisuaalmeedia- ja normitehniliselt sõnastust ja tuuakse „teiste meediateenuste“
raadioteenuste osutamise nõudeid, nimetades neid ühiselt osutamine selgelt ERR-i põhitegevuste loetellu, kajastades tegelikku
meediateenusteks, siis kavandatud muudatuste kohaselt saab olema tegevuspraktikat.
meediateenuste mõistel MeeTS-is edaspidi palju laiem tähendus.
Nõukogu roll ERR-i pakutavate meediateenuste, sh uute
Kuna ERHS-i meediateenuste mõiste baseerub MeeTS-il, laieneks meediateenuste üle ei kao. ERHS § 9 lõike 3 kohaselt peab ERR-i
MeeTSi muudatuste vastuvõtmisel automaatselt ka nende arengukava kinnitama nõukogu. Arengukavas tuleb aga esitada
meediateenuste ring, mida ERR pakkuda võib. See tähendab, et eelnõu kohaselt kavandatavad uued meediateenused ning nende
kui senini võis ERR pakkuda nõukogu loal MeeTS §-s 4 sätestatud arendamise eesmärgid ja põhjendused.
audiovisuaalmeedia- ja raadioteenuseid, võiks pärast MeeTSi ja
ERHSi muutmist ERR automaatselt pakkuda ka kõiki muid Eelnõu kohaselt säilib nõukogul ülesanne hinnata uue meediateenuse
9
meediateenuseid, mida EMFA hõlmab. Võttes arvesse, et selline mõju läbi selle, et ta peab andma eelneva nõusoleku mõju hindamise
ERR-i ülesannete mahu laienemine toimuks ilma igasuguse taotluse esitamiseks ning tagama, et need vastaksid ERR-i avalikule
ühiskondliku diskussioonita ning oleks pelgalt meediateenuse kui ülesandele ja avalike ressursside otstarbekale kasutamisele.
mõiste muutumisega kaasnev nähtus, ei saa EML kindlasti
nõustuda eelnõu § 1 punktidega 1 ja 4, millega antakse ERR-ile Kultuuriministeerium on teadlik, et Euroopa meediavabaduse määrus
ülesandeks osutada „teisi meediateenuseid“. (EMFA) laiendab meediateenuse mõistet Euroopa Liidu õiguses, kuid
see ei tähenda, et ERR-i ülesanded laieneksid automaatselt. ERR-i
EMFA laiendab ELi meediaregulatsiooni kõikidele tegevus jääb sõltumatult EMFA mõistelahendusest piiritletuks ERHS
meediateenuste vormidele ja tugevdab meediavabaduse kaitset (sh §-s 4 sätestatud eesmärkidega.
avalik-õiguslike meediateenuste puhul), kuid ei anna avalik-
õiguslikele meediateenuse osutajatele automaatset õigust tegutseda Nõustume ka sellega, et pärast MeeTSi ja ERHSi muutmist võibki
kõigis meediasektorites. Avalik-õiguslikud organisatsioonid ERR pakkuda ka kõiki muid meediateenuseid, mida EMFA hõlmab
peavad endiselt järgima oma riiklikult määratletud mandaati (Art kui need teenused on kooskõlas ERR-ile seadusega alusel seatud
5(1)) – mis on tavaliselt keskendunud raadiole ja televisioonile eesmärkide ja ülesannetega. Näiteks sellise ülesande täitmiseks,
(ning nende saadetega seotud veebisisule) - välja arvatud juhul, millega ERR tagab adekvaatse informatsiooni operatiivse edastamise
kui liikmesriik seda mandaati laiendab. EMFA roll on kaitsta neid elanikkonda või riiklust ohustavates olukordades. Eelnõu kohaselt
teenuseid, mille osutamine on avalik-õiguslikule meediale peab analüüs eelnema iga uue meediateenuse pakkumisega
ülesandeks tehtud, mitte neid ülesandeid automaatselt laiendada. alustamisele.
Lisaks, eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks ERHS-i § 5 lõike 1
punkt 3, mille kohaselt võib ERR toota muid meediateenuseid ja Kokkuvõtlikult: eelnõu ei muuda ERR-i eesmärke ega laienda tema
levitada nendega seotud tooteid nõukogu loal. Eelnõu seletuskirjas tegevusvaldkonda sisuliselt, vaid ajakohastab ülesannete sõnastust, et
(lk 20-21) märgitakse, et „Nõukogu luba on uutele tagada ERR-i suutlikkus täita oma avalikku ülesannet eri
meediateenustele jätkuvalt tarvilik, kuid vastav regulatsioon on platvormidel ja tehnoloogilistes keskkondades.
viidud nõukogu pädevuste paragrahvi“ ning „Muudatusega säilib
nõukogu järelevalveroll uute meediateenuste algatamisel, et
tagada avaliku ressursi otstarbekas kasutamine ja
Rahvusringhäälingu eesmärkide täitmine.“, kuid eelnõu vastavat
nõukogu pädevuse paragrahvi lugedes (§ 1 punkt 16) ilmneb, et
uue korra järgi on nõukogu eelnev nõusolek vajalik vaid „uue
meediateenuse mõju hindamiseks“. See tähendab, et kui kehtiv
ERHS lubab ERR-il osutada muid meediateenuseid (mille sisu on
10
oluliselt kitsamalt piiritletud kui kõnealuse eelnõuga planeeritakse)
nõukogu loal, siis uue seaduse järgi oleks nõukogu nõusolek
vajalik üksnes uue meediateenuse mõju hindamiseks. Kui ERR ise
või muu meediateenuse pakkuja taotlust meediateenuse mõju
hindamiseks ei esita, võib ERR kõikvõimalikke meediateenuseid
pakkuda. Jättes kõrvale asjaolu, et eelnõu seletuskirjas on loodud
täiesti väär ettekujutus sellest, et muudatusega säilib nõukogu
järelevalveroll uute meediateenuste algatamisel, on taolise
muudatuse tegemine iseenesest taunitav.
Eelnõu seletuskirjas põhjendatakse ERR-i ülesannete loetelu
laiendamise vajadust eesmärgiga pakkuda teenust
tehnoloogianeutraalselt, kuid välja pakutud muudatusettepanekud
ei käsitle mitte tehnoloogilist viisi, kuidas ERR teenust edaspidi
pakkuda võib, vaid laiendavad pigem ERR-i poolt osutatavate
teenuste ringi sisuliselt. Meediateenuste kontekstis tähendab
tehnoloogianeutraalsus EML-i hinnangul seda, et ERR võib oma
raadio- ja teleprogrammi levitada ja arhiive kättesaadavaks teha ka
veebis või mis tahes uutel platvormidel. Küll aga ei saa see
tähendada seda, et ERR võib väljuda talle seadusega seatud
kohustuse (toota raadio- ja audiovisuaalset sisu) raamidest ning
saada volituse teha ka ajalehte, ajakirja, portaali, uudisteagentuuri
jms ning arendada massiivselt oma tegevust näiteks
sotsiaalmeedias.
Kokkuvõtvalt oleme jätkuvalt seisukohal, et ERR-i ülesanded
peavad olema ERHS-is selgelt määratletud, võimaldamaks ühest
küljest ERR-i tegevust rahastada, kuid teisalt ka selle üle reaalset
järelevalvet teha. Kui avaliku arutelu tulemusel selgub, et ERR-i
ülesannete loetelu laiendamine on riigile jõukohane
(meediavabaduse määruse (EMFA) artikkel 5 p 3 sätestab
liikmesriigi kohustuse tagada avalikõiguslikule ringhäälingule
11
„piisavad, kestlikud ja prognoositavad“ rahalised vahendid, mis
vastavad nende avaliku teenuse osutamise ülesandele) ja
põhjendatud, tuleks ERHS-s täpselt ja konkreetselt piiritleda,
milline see avaliku teenuse osutamise ülesanne on ja milliseid
meediateenuseid ERR pakkuda võib. Meediaturu tasakaalu
säilitamiseks ja konkurentsimoonutuste vältimiseks on selliste
piiride seadmine vältimatult vajalik. EML teeb ettepaneku
sätestada ERHS-i muutmisel ERR-i õigus pakkuda
“meediateenuseid” küll tehnoloogianeutraalselt, kuid osutatavate
teenuste sisuline ring tuleb määratleda täpsemalt kui eelnõus
hetkel välja pakutud. EML-i hinnangul peaks uute meediateenuste
osutamine hõlmama siiski üksnes varasemate raadio- ja
teleprogrammide refereerimist.
2. Uue meediateenuse mõju hindamine (eelnõu § 1 punkt 5) Selgitame. Kultuuriministeerium jätkuvalt ei nõustu EML-i
seisukohaga, et ERR-i veebis pakutav meediasisu väljaspool tele- ja
EML toetab eelnõus kavandatavat uute avalike meediateenuste raadiosaateid oleks õigustamata tegevus või automaatselt
mõju hindamist sõltumatu meediaregulaatori poolt (lisatav § 61), konkurentsimoonutav. Internet on elanikkonna jaoks peamine
kuid rõhutab, et see mehhanism peab olema sisuline, erapooletu ja infoallikas, kus uudised ja päevakajalisus levivad esmalt veebis, ning
arvestama tegelikku mõju meediaturule. Ühtlasi leiame, et uue avalik-õigusliku meedia ülesanne on tagada elanikkonna adekvaatne
meediateenuse mõju hindamise regulatsioon peaks tagasiulatuvalt informeeritus. Seetõttu on põhjendatud, et ERR arendab ja pakub
rakenduma kõikidele ERR-i poolt pakutavatele teenustele, mis ei veebipõhist meediasisu, sealhulgas uudisteportaali sisu, mis ei ole
lähtu senises seaduses seatud põhiülesannetest, sh eriti neile pelgalt tele- või raadioprogrammide peegeldus.
teenustele, mis on kehtestatud nõukogu loal õigusvastaselt.
Tehnoloogianeutraalsus tähendab, et ERR võib oma avalikku
ERHS-i väljatöötamiskavatsusest nähtus, et Kultuuriministeeriumi ülesannet täita eri platvormidel, kuid ei anna õigust laiendada
eesmärk on uue ERHS-iga kirjeldada avaliku teenusena tegevust väljaspool seadusega sätestatud põhitegevust. ERR-i
ühemõtteliselt ERR-i tegelikku tegutsemispraktikat eri ülesanded ja eesmärgid jäävad kehtiva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud
meediaplatvormidel. Sellest järeldub, et ERR tegutseb hetkel raamidesse.
viisil, mis ei mahu kehtiva seaduse raamidesse – vastasel korral
puuduks vajadus praegust tegevust seadusmuudatusega Kultuuriministeerium ei pea vajalikuks korraldada uute
tagantjärele legaliseerida. ERHS-i väljatöötamiskavatsuses nenditi, meediateenuste tagantjärele mõju hindamist. Õiguslik analüüs, mis
et ERR-ile usaldatud ülesannete laiendamisele ja ERR-ile uute
12
meediateenuste osutamise ülesande andmisele peab igakordselt esitati Eesti riigi poolt Euroopa Komisjonile vastuseks Eesti
eelnema mõju hindamine, mistõttu oleks meie hinnangul igati Meediaettevõtete Liidu kaebusele, kinnitab, et ERR ei paku teenuseid
põhjendatud täiendada ERHS-i rakendussätetega, mis väljaspool ERHS-is sätestatud ülesandeid. ERR-i avalik teenus on
võimaldavad hinnata ka selliste uute meediateenuste mõju, mida ERHS-s määratletud laialt ning hõlmab kõik tegevused, mis toetavad
ERR on asunud pakkuma enne ERHS § 61 kehtima hakkamist. ühiskonna demokraatlikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi.
Kahtluse alla saaks seada vaid sellised teenused, mis ei täida
Kindlasti tuleb mõjuhindamist vajava uue meediateenusena nimetatud avalikke eesmärke.
käsitleda ERR-i uudisteportaali, mille jätkamist saab õigustada
vaid pärast nõuetekohast mõjuhindamist. ERR on portaali kaudu Kultuuriministeerium nõustub, et eelnõus sätestatud üldised
hakanud pakkuma reaalajas ajakirjanduslikku tekstisisu, millel kriteeriumid uue meediateenuse mõju hindamiseks on sõnastatud
puudub seos ERR-i tele- või raadiosaadetega ja mis on loodud laiasõnaliselt. Siiski on tegemist teadliku normitehnilise valikuga, kus
üksnes veebis levitamiseks. Näiteks avaldab ERR oma seadus sätestab põhimõtted ja täpsem ning sisulisem info määratakse
uudisteportaalis regulaarselt eestikeelseid, venekeelseid ja rakendusakti tasandil. Plaanis on kehtestada rakendusaktis metoodika,
ingliskeelseid kiiruudiseid, artikleid ja arvamuslugusid. Selline mis võimaldab hinnata uue meediateenuse mõju turule, sealhulgas
tegevus on olemuselt eraajakirjandusega otseselt konkureeriva uue arvestada samalaadsete või asendatavate pakkumiste olemasolu,
teenuse osutamine maksumaksja rahaga, mis on juba tänaseks konkurentsi toimetamise alal, turu ülesehitust, avalik-õigusliku
põhjustanud meediaväljal turumoonutusi. ringhäälingu turupositsiooni ning mõju eraalgatusele, kooskõlas
EML hinnangul on uue meediateenuse mõju hindamise sisulised ringhäälinguteatise ja Euroopa meediavabaduse määruse nõuetega.
kriteeriumid (lisatav § 61 lg 2) eelnõus liiga ebamääraselt
sõnastatud. Eelnõus toodud viide „teenida ühiskonna demokraatlikke, sotsiaalseid
ja kultuurilisi vajadusi“ ei tähenda ERR-i eesmärkide laienemist
Euroopa Liidu Komisjoni 27.10.2009 teatis riigiabi eeskirjade väljapoole seaduses sätestatud piire, vaid seob need olemasolevate
kohaldamise kohta avalik-õigusliku ringhäälingu suhtes (edaspidi ERHS-i eesmärkidega. ERHS § 4 lõike 1 kohaselt peab ERR looma
ringhäälinguteatis) rõhutab, et kaubanduse ja konkurentsi programme, tootma ja vahendama saateid ning korraldama muid
moonutamise vältimiseks tuleb hinnata uue teenuse üldist tegevusi, mis toetavad eesti keele ja kultuuri arengut, väärtustavad
turumõju, sealhulgas näiteks samalaadsete või asendatavate Eesti ajaloo ja kultuuri audiovisuaalset jäädvustamist ning aitavad
pakkumiste olemasolu, konkurents toimetamise alal, turu kaasa ühiskonna sotsiaalsele sidususele ja demokraatiale. Seega
ülesehitus, avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni annab sõnastus raamistikku, mille kaudu avalik-õiguslik meedia
turupositsioon, konkurentsi tase ja võimalik mõju eraalgatusele. tegevus toetab Eesti demokraatlikku institutsioonide toimimist,
Vastupidisel juhul, st kui avalik-õigusliku ringhäälingu ülesannete kodanike informeeritust ja kultuurilist jätkusuutlikkust, ilma et see
laiendamisele ringhäälinguteatise p-s 88 viidatud mõjuanalüüsi ei laiendaks ERR-i ülesandeid väljapoole seadusega kehtestatud piire.
13
eelne, on tegemist Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 Teisisõnu on demokraatlike, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste
ja 106 lg 2 rikkumisega. teenimine olemasolevate eesmärkide kitsas, kuid adekvaatne
tõlgendus.
Eelnõu kohaselt hinnatakse enne uue meediateenuse osutamist
selle mõju meediaturule ning selle vastavust käesoleva seaduse §-s Kultuuriministeerium märgib, et rakendusakti § 3 lõike 3 eesmärk on
4 sätestatud Rahvusringhäälingu eesmärgile teenida ühiskonna suuta esitatud teabe põhjal mh hinnata, kas taotleja on elujõuline ja
demokraatlikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi. jätkusuutlik, kas ta on teenuse pakkumisest huvitatud ja selleks ka
Esiteks tuleks eelnõus kindlasti täpsemini määratleda aspektid, võimeline ning välistada pahatahtlike või põhjendamatute taotluste
mida arvesse võttes mõju meediaturule hindama hakatakse. Ühest esitamine. Tuleb tagada, et mõju hindamise taotluses esitatud andmed
küljest võimaldab see ERR-il enne uue meediateenusega turule ja dokumendid peegeldaksid tegelikku suutlikkust meediateenust
tulekut oma tegevuse mõju ise analüüsida, teisalt annab see ka osutada. Kavatsust ja suutlikkust pakkuda meediateenust peab
mõju hindama hakkavale järelevalveasutusele selged suunised, tõendama iga taotleja.
mida otsuse tegemisel arvesse võtma peab.
Teiseks ei saa nõustuda eelnõus toodud sõnastusega, mille Kõik uue meediateenuse mõju hindamise kulud jäävad üldjuhul ERR-
kohaselt peab hindama uue meediateenuse vastavust ERR-i i kanda. See lähenemine on proportsionaalne, sest ERR saab uue
eesmärgile teenida ühiskonna demokraatlikke, sotsiaalseid ja teenuse loa näol potentsiaalse õiguse turgu mõjutada ning kulude
kultuurilisi vajadusi, kui ERHS § 4 kohaselt ei ole ERR-i kandmine on õiglane. Kui erameedia esitab taotluse ja mõju
eesmärgid üldse nii laialiulatuvalt sõnastatud. hindamise tulemuseks on, et ERR-i poolt pakkumisele minev teenus
Näiteks ei ole ERR-i eesmärk mitte teenida ühiskonna kultuurilisi on lubatav, ei pea ERR kandma vastavaid kulusid. Selline kord tagab,
vajadusi, vaid ERHS § 4 punkti 1 kohaselt on selleks hoopis et taotlejad kaaluvad oma taotlusi hoolikalt ja väldivad pahatahtlikke
kitsamalt määratletud eesmärk luua programme, toota ja või põhjendamatuid katseid ERR-i tegevust pidurdada.
vahendada saateid ning korraldada teisi tegevusi, mis ükshaaval
või kogumis toetavad eesti keele ja kultuuri arengut ning punkti 8 Kultuuriministeerium leiab, et pahatahtlikkuse tõendamine on
kohaselt aitavad kaasa Eesti ajaloo ja kultuuri audiovisuaalsele praktikas keeruline, eriti kui taotleja ei esita piisavaid dokumente ega
jäädvustamisele. Teisisõnu, kultuuri valdkonnas ei ole ERR-i äriplaani, mis kinnitaks teenuse osutamise kavatsust ja suutlikkust.
eesmärk mitte teenida ühiskonna kultuurilisi vajadusi (mille alla Pahatahtlikkuse riski tuleb ennetavalt vähendada menetluskorras
võiks soovi korral mahutada igasuguse meelelahutuse), vaid palju sätestatud nõuete ja kontrollimehhanismide kaudu, kuid selle täielik
kitsamalt - toota eesti keele, kultuuri ja ajaloo arengut toetavat kõrvaldamine ei ole praktiliselt võimalik. Seetõttu ei ole otstarbekas
ning säilitavat sisu. seaduses ette näha automaatset riigilõivu kehtestamist taotluse
EML teeb ettepaneku sõnastada § 61 lg 2 ümber nii, et selles oleks esitamisel. Riigilõiv tekitaks ebaproportsionaalse kulu kõigile
täpsustatud kriteeriumid, mille alusel tuleb hinnata uue taotlejatel.
14
meediateenuse mõju meediaturule (või alternatiivselt sätestada Haldusmenetluse seaduse § 11 lõike 2 kohaselt võib haldusorgan
täpsemad kriteeriumid rakendusaktis) ning kustutada sätte lõpust (TTJA) menetlusosalisena kaasata muid isikuid ja organeid, kelle
ära ERR-i eesmärke põhjendamatult laiendav viide „teenida huve haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada. Seega võib
ühiskonna demokraatlikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi“. mõju hindaja uue meediateenuse mõju hindamise protsessis vajaduse
korral kaasata kolmandaid osapooli, sealhulgas sõltumatuid eksperte
Nõustume, et ERR-i eesmärke tuleb uue meediateenuse mõju või teisi asutusi, ning küsida arvamust teistelt meediateenuse
hindamisel kaaluda, kuid ERR-i eesmärgid on ammendavalt osutajatelt. Haldusmenetluse põhimõtte kohaselt tuleb
loetletud ERHS-i §-s 4, mistõttu piisab selgest viitest antud sättele. menetlusosalisena kaasata kolmandad isikud, kelle õigusi võib
Märgime, et ERR-i eesmärgid on eelnõusse samas sõnastuses kavandatav haldusakt puudutada. Kaasatakse neid osapooli, kelle
kirjutatud korduvalt, seega hõlmab ettepanek muudatuse tegemist kaasamine on mõju hindaja hinnangul põhjendatud. Samuti ei ole
kõikides asjakohastes punktides. põhjendatud sätestada rakendusaktis kordasid ja põhimõtteid, mida
reguleerib haldusmenetluse seadus.
Mis puudutab eelnõule lisatud rakendusakti kavandit (Eesti
Rahvusringhäälingu uue meediateenuse mõju hindamise
tingimused ja kord), siis EML-i hinnangul on eelnõus sätestatud
nõue (rakendusakti kavandi § 3 lg 3), mille kohaselt peab muu
meediateenuse osutaja mõju hindamise taotluses muuhulgas
tõendama oma kavatsust ja suutlikkust meediateenuse
pakkumiseks, esitades selle kohta piisavad andmed ja dokumendid,
sealhulgas äriplaani, tehnilised lahendused, potentsiaalsed
turuanalüüsid ning muud asjakohased dokumendid, mis kinnitavad
taotleja valmisolekut ja ressursse meediateenuse osutamiseks, teisi
meediateenuse osutajaid ebaproportsionaalselt koormav.
Eeldame, et eelnõu koostajate eesmärgiks on välistada
pahatahtlike taotluste esitamist (kuigi seda eelnõu seletuskirjas ei
käsitleta), kuid sellisel juhul tuleb see nii ka sõnastada.
Välja pakutud sõnastuse puhul peaks oma suutlikkust
meediateenust pakkuda tõendama (st esitama äriplaani, tehnilised
lahendused, turuanalüüsid jms) kõik taotluse esitanud
meediateenuse pakkujad, sõltumata sellest, kas mõju hindajal on
kahtlusi ettevõtja tegevuses või mitte.
15
EML leiab, et lõige 3 tuleb sõnastada nii, et kavatsust ja
suutlikkust pakkuda meediateenust peab taotleja tõendama mõju
hindava asutuse põhjendatud nõudmisel. Muudel juhtudel on
selline kohustus ebamõistlikult koormav ning pärsib mõju
hindamise taotluste esitamist.
Ühtlasi jääme VTK tagasisides väljendatud seisukohale, et ka
ERR-i taotlusel läbi viidud mõjuanalüüsi koostamisel peavad
erarahastusel tegutsevate meediaorganisatsioonide esindajad
saama turuolukorra määratlemiseks ja korrektseks hindamiseks
võimaluse arvamust avaldada.
Rakendusakti kavandi § 8 lõigete 5-6 kohaselt katab
meediateenuse mõju hindamise kulud üldjuhul ERR oma
eelarvest, kuid juhul, kui hindamise tulemusel leitakse, et ERR-i
uus teenus ei kahjusta meediaturgu, peab kulud kandma menetluse
algatanud muu meediateenuse osutajast taotleja.
EML peab sellist erandit ebaõiglaseks ja konkureerivaid
erameediaettevõtteid põhjendamatult koormavaks. Ei ole
vastuvõetav, et eraettevõtja, kes oma õiguste kaitseks taotleb
avalik-õigusliku teenuse sõltumatut hindamist, riskib seejuures
märkimisväärse kuluga, kui riik avaliku huvi tõttu otsustab ERR-i
teenuse lubada.
EML on seisukohal, et uute meediateenuste mõju hindamise kulud
peavad eranditult jääma avalik-õigusliku meedia ja riigi, mitte
erameedia kanda. Järelevalve teostamine avaliku meediateenuse
üle on osa riigi reguleerivast funktsioonist, mille kulud tuleks
niikuinii katta eelarvest.
Juhul kui seadusandja soovib siiski vältida (erameedia)
pahatahtlikke või selgelt põhjendamatuid taotlusi, võiks
16
kompromissina kaaluda näiteks mõistlikus summas riigilõivu
kehtestamist taotluse esitamisel või sätestada, et ainult ilmse
pahatahtlikkuse korral võib kulud erandlikult jätta taotleja kanda.
Praegune eelnõu versioon aga karistab taotlejat ka juhul, kui
taotluse ajend on heauskne konkurentsihirm, ning mõjuanalüüsis
(mis on kompleksne ja võib-olla kulukas) leitakse lõpuks lihtsalt,
et mõju pole “märkimisväärne”. Selline lähenemine pole
proportsionaalne ega soosi avatud dialoogi ERR-i uute algatuste
üle. Pigem peaks riik soodustama seda, et kõik asjaosalised – nii
ERR ise kui ka erameedia – annaksid mõjuhindamisse oma panuse
(nt esitades turuandmeid, tuues argumente jne).
EML teeb ettepaneku, et ERHS-i rakendusaktist jäetaks välja
erand jätta mõju hindamise kulud muu meediateenuse osutaja
kanda olukorras, kus ERR-i uus meediateenus tunnistatakse
lubatavaks.
Kõik mõjuhindamisega seotud kulud peaksid jääma ERR-i kanda
(lõppastmes riigi kanda), sest meie hinnangul on need osa uue
teenuse turuletoomise kulust. ERR saab uue teenuse loa näol
potentsiaalse õiguse turgu mõjutada ja seega on õiglane, et ta katab
ka hindamise kulu.
Selline lahendus kindlustab, et erameedial säilib võimalus oma
õigusi ja turu tasakaalu kaitsta ning mõju hindamise protsess
täidab oma eesmärki – olla tõhus ja kõigile ligipääsetav
järelevalvemehhanism.
3. Riigieelarvest eraldatav toetus (eelnõu § 1 punkt 8) Selgitame. Oluline on rõhutada, et ühegi teise Eesti avalik-õigusliku
asutuse suhtes ei kehti need kohustused ja piirangud, mis on
Eelnõuga tehakse oluline muudatus ERR-i rahastamispõhimõtetes: kehtestatud Euroopa meediavabaduse määruse artikliga 5 ERR-ile.
ühe-aastaste eelarveotsuste asemel kehtestatakse nelja-aastase ERR-i rahastamise erandlik korraldus (nelja-aastane raamleping ja
17
raamlepingu põhimõttel toimiv rahastuskorraldus. EML-i sellele tuginevad lisatoetused) on otseselt seotud tema rolli ja
hinnangul ei ole selline mudel nii teiste avalik-õiguslike asutuste sõltumatuse tagamisega. Selline lahendus on vajalik, et tagada ERR-i
rahastamise loogikaga võrreldes kui ka riigi eelarve planeerimise sõltumatus poliitilistest ja majanduslikest tsüklitest ning kindlustada
üldpõhimõtteid silmas pidades vastuvõetav. avalike ülesannete täitmine prognoositavalt ja stabiilselt. Teised
avalik-õiguslikud asutused ei tegele samasuguse ühiskondliku rolliga
Eelnõu paneb raamlepinguga paika 4 aasta summad ja sätestab, et ega allu samadele sõltumatuse nõuetele, seega ei ole nende
raamlepingu summasid ei vähendata (välja arvatud kitsalt rahastamises vaja rakendada ERR-i raamistiku sarnast mehhanismi.
määratletud erandjuhud) ning et uue perioodi tase ei tohi olla Nelja-aastane raamleping ei tähenda, et ERR-i kulud oleksid
madalam eelmisest perioodist. See lukustab eelarvelised valikud automaatselt kõrgemad või et riigieelarve paindlikkus kaoks. Pakutud
perioodiks, mis on pikem kui iga-aastase riigieelarve poliitiline ja lahendus on teadlik erand, mille eesmärk on täita Euroopa
majanduslik tegelikkus ning vähendab tavapärase protsessiga meediavabaduse määrusest tulenevaid nõudeid ning kindlustada
võrreldes riigieelarve paindlikkust. Teiste ministeeriumide avaliku teenuse järjepidevus ja sõltumatus.
valitsemisalad ja riigiasutused planeerivad oma tegevust
riigieelarveseaduse (edaspidi RES) raamis ja saavad vahendid Oluline on rõhutada, et raamlepinguga hõlmatud lisatoetused, ei ole
aastaeelarvega, siduvate mitmeaastaste „mittevähendatavate“ sihtotstarbelised projektitoetused ja sihtotstarbeliste projektitoetuste
lepetega EML-ile teadaolevalt summasid ei fikseerita. lubatavust eelnõuga piirata ei soovita. ERR-i osalemise piiramiseks
riigihangetes ja avalikes taotlusvoorudes puudub alus. Avalik sektor,
Eelnõu seletuskirjas märgitakse küll, et raamleping asendaks „iga- kes toetuseid annab, peab järgima kõiki kehtivaid õigusnorme,
aastase poliitilise otsuse“ loogika, kuid see looks pretsedendi, sealhulgas riigihangete seaduses ja haldusmenetluse seaduses
mida teistel valdkondadel pole – üks asutus saaks püsiva eelarve- sätestatud põhimõtteid, nagu võrdne kohtlemine ja läbipaistvus. ERR
eelistuse, samal ajal kui ülejäänud avalik sektor peab kohanema peab, järgides kehtivaid seadusi ja oma sõltumatuse põhimõtteid,
iga-aastaste majandus- ja poliitikamuutustega. saama taotleda täiendavaid projektitoetuseid samadel alustel nagu
Ringhäälinguteatise punkti 71 kohaselt ei tohi riikliku hüvitamise teised huvitatud osapooled. Samal ajal tuleb tagada, et
summa üldiselt ületada avaliku teenuse ülesande täitmisega seotud projektitoetuste kasutamine ei ohustaks ERR-i põhitegevuse
puhaskulusid. Kui ERR-i avalike ülesannete täitmise rahastamine sõltumatust. Probleemid, millele viidatakse, tulenevad pigem kehtiva
ei sõltu mitte ERR-i konkreetsest eelarvest, finants- ja/või seaduse rakenduspraktikast ja ei neid ei ole mõistlik lahendada
arenguplaanist, kus on avalike ülesannete sisu ja maht kindlaks seaduse muutmisega.
määratud, siis tuleb eraldi lahendada küsimus, kuidas vältida ERR-
i kulude ülemäärast hüvitamist. Eelnõus kavandatud Nõustume, et eelnõus olev formuleering „või muud juhtumid, mis on
üleminekusäte (§ 41 ) paneb esimese raamlepingu baassummaks vajalikud avaliku teenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks“ on avar, kuid
2
2024. aasta toetuse, millele lisatakse viimane palgatõus ja see on olnud teadlik valik. Selline sõnastus võimaldab tagada, et
18
prognoositud kulumuutused. Kui 2024. aasta baas ei kajasta ettenägematud olukorrad, mis on vajalikud ERR-i tegevuse
tegelikku avaliku teenuse mahtu või sisaldas ajutisi tegureid, jätkusuutlikkuse tagamiseks, saaksid rahastuse ilma iga kord seadust
külmutatakse neljaks aastaks sisuliselt vale alus. muutmata. See omakorda on oluline, kuna seaduse muutmine on
keerukas ja aeganõudev protsess. Juhime tähelepanu ka sellele, et
Eelnõu seletuskirjas on uue rahastusmudeli kasutuselevõttu raamlepingu alusel projektitoetuseid ei anta ning kuna raamleping ja
analüüsitud üksnes EMFA vaatest, st tuues välja 4-aastase selle lisad on avalikud, näeb avalikkus selgelt, milleks raha antakse ja
raamlepingu positiivse mõju ERR-i sõltumatusele, kuid täielikult kasutatakse. Iga raamlepingu alusel eraldatud toetus peab olema
on läbi analüüsimata see, kuidas on uus mudel kooskõlas avalik. Projektitoetuste puhul kehtib sama põhimõte. Iga toetus
puhaskulude hüvitamise põhimõttega. Seletuskirjast ei nähtu antakse konkreetse eesmärgiga ning pärast projekti lõppu esitab ERR
ühtegi viidet teistele Eesti avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, aruande, kuidas ja milleks toetust kasutati. Üldjuhul on selline
kelle rahastamine sarnase mudeli alusel toimuks, ega ka näiteid aruandlus kohustuslik ka taotlusvoorude aluseks olevate õigusaktide
lähiriikidest. kohaselt.
Seega leiame, et välja pakutud 4-aastase raamlepingu mudelit Lisaks näeb juba täna kehtiv seadus ette, et ERR arengukavas esitatud
tuleks enne kasutuselevõttu veel põhjalikult analüüsida. arengukavatsusi ning tema tegevust ülesannete täitmisel hindab
nõukogu mõju analüüsi alusel. Kuna ERR-i tegevus on avalik ning ka
Teiseks lisatakse eelnõu kohaselt ERHS-i võimalus eraldada ERR- arengukava ja muud dokumendid (sh mõju analüüs) peavad olema
ile riigieelarvest lisatoetusi erakorraliste või spetsiifiliste avalikud ehk alluma nö avalikkuse kontrollile, aitab sellise mõjude
ülesannete täitmiseks, nagu riigikaitselised tegevused, elutähtsate analüüsi tegemine ka ühiskonnal avalik-õigusliku
teenuste osutamine või muud juhtumid, mis on vajalikud avaliku ringhäälinguorganisatsiooniga paremini suhestuda. Seesama avalik
teenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks (§ 10 lg 5). Kuigi riigikaitse dokument peab andma avalikkusele ülevaate ERR-i panusest
ja elutähtsa teenuse aspektist on erakorraline toetus mõistetav (nt ühiskonda. Sellist mõjude analüüsi praktikas täna järjepidevalt ei ole
kriisi ajal täiendava teabeedastuse tagamiseks), on formuleering tehtud ja nii see tulevikus olla ei tohiks. Kui ERHS näeb ette
“muudel juhtudel ” liiga avar. süsteemse monitoorimise kohustuse, tuleb seda järgida. Seega on
Kehtiva ERHS-i kohaselt on ERR-i tuluallikaks muu hulgas ERHS-i tasandil juba täna kehtestatud mehhanism, mille raames saab
sihtotstarbelised projektitoetused (ERHS § 7 lg 5 p 8), ent seadus kontrollida, kas ERR on täitnud avaliku teenuse osutamisest
ei selgita, mida täpselt selle all mõeldakse. tulenevaid kohustusi või mitte.
Ebaselgus selles, milliseid ERR-i ülesandeid rahastatakse iga-
aastasest riigieelarvelisest toetusest ja milliseid näiteks
sihtotstarbelistest projektitoetustest, on loonud praktikas olukorra,
19
kus ERR on hakanud järjest enam konkureerima erinevatele
fondidele ja toetustele, saades lisaraha konkreetsete sisuprojektide
jaoks.
Nagu EML ERHS-i VTK tagasisidestamisel juba välja tõi, siis
meile teadaolevalt on sihtotstarbeliste projektitoetuste osakaal
ERR-i eelarves viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud.
Erameedial ei ole üldjuhul võimalik sellele rahale kandideerida
just seetõttu, et ERR on saavutanud või saavutamas turul
dominantset positsiooni ning sihttoetuse andjad seavad sellise
positsiooni ka toetuse saamise tingimuseks. Nõnda on erameedia
seatud ebavõrdsesse olukorda, sest ta peab konkureerima ERRi
sisupakkumistega, mida niigi „piisavalt, kestlikult ja
prognoositavalt“ peab finantseerima riik.
Selleks, et erameedia saaks avalikõigusliku meedia kõrval oma
rolli täita ning selleks, et meedia oleks pluralistlik ja võimalikult
mitmekesine, peab jälgima era- ja avalikõigusliku meedia
tasakaalu turul ning kindlustama, et erameedial säiliks võimalus
tulu teenida. Jälgida tuleks sedagi, et avalikõiguslik
meediaorganisatsioon ei muutuks domineerivaks.
EML-i hinnangul ei tohiks ERR-il, keda juba põhitegevuse jaoks
riigieelarvest rahastatakse, olla õigust kandideerida täiendavatele
sihtotstarbelistele projektitoetustele. Nõnda paraneksid erameedia
võimalused mitmekesistada oma programmi ühiskondlikult
kaalukate saadetega, teistpidi kasvaks ka erameedia juurdepääs
lisaressursile.
Erameedia on väljendanud selles küsimuses valmisolekut
sisuliseks koostööks avalikõigusliku meediaga – näiteks on EML
20
välja pakkunud, et kui riik tahab toetada mõnd ühiskondlikult
olulist saadet või projekti, võiks erameedia selle toetuse abil sisu
toota ning pärast esmaesitust anda ERR-ile üle kasutamiseks ja
arhiveerimiseks.
ERR-i rahastusmudeli muutmise üks eesmärke oli suurendada
läbipaistvust, kuid sihtotstarbeliste projektitoetustega see eesmärk
meie hinnangul ei täitu. Veelgi enam, juhime tähelepanu, et
sihtfinantseeritud sisuprojektid võivad seada ohtu ERR-i
toimetusliku sõltumatuse. ERR peab teenima avalikkust, mitte
üksikute projektitoetuste andjate huve. Seepärast on EML
veendunud, et ERR-i igapäevase tegevuse rahastamine peab
toimuma üksnes riigieelarvest eraldatava üldtoetuse kaudu, mis
katab nii tegevuskulud, palgakulud, investeeringud kui ka
vältimatult vajalikud arendused.
EML-i hinnangul ei tohiks ERR-i sihtotstarbeline sisurahastamine
(projektitoetused, eriprogrammide toetused jmt) lubatav olla, kuid
kui üldse, siis väga kitsalt defineeritud erandjuhtudel. Eelnõus
hetkel olev formuleering „või muud juhtumid, mis on vajalikud
avaliku teenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks“ on liialt avar – see
võimaldab igal valdkonnaministril või projektifondil ERR-ile raha
suunata, mõjutades nõnda ERR-i sõltumatust ja eelarve
läbipaistvust.
Kui seadusandja otsustab sihtfinantseerimist siiski lubada, peaks
ERR-ile selles osas kehtima oluliselt suurem aruandluskohustus ja
nende investeeringute arvestamine üldises riigieelarvelises
rahastuses. Praegune praktika, kus ERR võib erinevatest allikatest
lisaraha saada ja seda oma aastaaruandes lihtsalt muude tulude all
näidata, ei vasta läbipaistva rahastamise põhimõttele.
21
Rõhutame, et uut ERHS-i koostades on oluline suurendada ERR-i
rahastamise läbipaistvust ja aruandlust. Iga sihtotstarbeline eraldis
peaks olema avalik, konkreetse eesmärgiga ning pärast projekti
lõppu tuleks ERR-il esitada avalik aruanne, kuidas raha kasutati ja
millist avalikku väärtust loodi. Ilma selgete piirangute ja
aruandluseta õõnestavad sihttoetused ERR-i sõltumatust ja
usaldusväärsust, samuti kahjustavad ausat konkurentsi
meediasektoris.
4. Nõukogu moodustamine (eelnõu § 1 punktid 11-13) Osaliselt arvestatud. Arvestame esitatud märkusega ja muudame
ERHS § 15 lõike 1 punkti 4 sõnastust. Nõustume, et kehtiva sätte
Eelnõus kavandatakse ERR nõukogu moodustamise põhimõtete sõnastus on liiga lai ning võib viia olukorrani, kus piirang laieneb ka
muutmist, et suurendada nõukogu poliitilist sõltumatust ja tavalistele tarbijalepingutele (nt kodus televisiooni- või
asjatundlikkust. Muudatuste kohaselt säiliks fraktsiooniesindajate internetiteenuse tellimus), mis ei olnud seadusandja algne eesmärk.
põhimõte, kuid ekspertliikmete arvu suurendatakse nii, et see oleks Muudatuse eesmärk on täpsustada keeldu selliselt, et see hõlmaks
alati vähemalt ühe võrra suurem kui fraktsioonide arv. üksnes tööalaseid lepingulisi suhteid, sh töölepinguid ja
võlaõiguslikke lepinguid, mille kaudu võib tekkida huvide konflikt
Eelnõu kohaselt ei või nõukogu liikmeks olla ka Eestis või oht nõukogu liikme sõltumatusele. Täpsustuse tulemusel säilib
registreeritud erakonna juhtorgani liige. Lisaks on ette nähtud, et sätte algne eesmärk, kuid välistatakse tarbijalepingute alusel tekkivad
eksperdid valitakse avaliku konkursi korras Riigikogu ebamõistlikud piirangud.
kultuurikomisjoni poolt.
Kultuuriministeerium jääb oma varasemale (VTK tagasisidele antud)
Kuigi üldiselt peab EML kirjeldatud muudatusi tervitatavaks, seisukohale, et ERR-i nõukogu koosseisu puhul ei ole põhjendatud
rõhutame, et üksnes ekspertide arvu suurendamine ning erakonna määratleda seaduse tasandil kindlaid institutsioone või valdkondi,
juhtorganite liikmete nõukogusse kuulumise välistamine ei pruugi kellel oleks õigus nimetada oma esindaja nõukogusse. ERR-i
veel täielikult kõrvaldada poliitilist mõju ERR nõukogus. Kui tegevusvaldkond on oma olemuselt lai ning hõlmab sisuliselt kõiki
ligikaudu pooled liikmed jäävad endiselt poliitilisteks esindajateks ühiskonnaelu valdkondi. Kui sätestada, et nõukogusse võivad
ning nõukogusse võivad kuuluda kõikvõimalikud muud liikmeid nimetada kõik seotud valdkondade esindusorganisatsioonid,
erakonnaga seotud isikud, on oht, et teatud otsused saavad ikkagi muutuks nõukogu liikmete arv ebamõistlikult suureks. Kui aga piirata
mõjutatud parteilistest huvidest. See risk on eriti ilmne küsimustes, nimetamisõigus vaid mõne konkreetse institutsiooniga, tekib
mis võiksid olla avalikkuse ees tundlikud. õigustatud küsimus, miks on eelistatud just need organisatsioonid
ning millisel alusel on teised jäetud kõrvale. Selline valik oleks
Leiame, et ERHS-is võiks täpsemalt määratleda nõuded
22
Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatele, paratamatult meelevaldne ja välistav ning ei tagaks ERR-i nõukogu
kellel on ekspertliikmetena õigus nõukogusse kuuluda (näiteks tasakaalustatud ja sõltumatut koosseisu. Seetõttu ei ole otstarbekas
määratledes institutsioonid, kellel on õigus nimetada oma esindaja tuua ERHS-i tasandil välja konkreetseid institutsioone või valdkondi,
ERRi nõukokku, või sätestades, et teatud arv liikmeid peab olema kelle esindajad nõukogusse kuuluda võivad. Tuleb lähtuda
ülikoolidest vms.), samas võiks sõnastust korrigeerides silmas põhimõttest, et avaliku konkursi korras valitakse nõukogusse parimad
pidada, et nõukogusse saaksid kuuluda ka muude asjassepuutuvate ja sobivaimad kandidaadid, kellel on asjakohased teadmised ning
valdkondade eksperdid (nt juhtimiskompetents, sisekontroll vms). kogemused ERR-i tegevusvaldkonna või selle juhtimise seisukohalt.
Sarnast tagasisidet andis ERHS-i VTK-le ka Ei vasta tõele, et Rahandusministeeriumi märkusele, mis esitati VTK
Rahandusministeerium. Kuigi eelnõu koostajad on tagasiside raames ning puudutas Rahvusringhäälingu nõukogu
kooskõlastustabelis märkinud, et tagasiside on arvesse võetud, on liikmete valimist, oleks Kultuuriministeerium vastanud, et tagasiside
eelnõus jätkuvalt hetkel kehtiv sõnastus, mis piirab nõukogusse on arvesse võetud. Rahandusministeeriumi märkuse võtsime
kuuluvate asjatundjate ringi üksnes Rahvusringhäälingu teadmiseks ning selgitasime, et kavandatava muudatusega luuakse
tegevusvaldkonna tunnustatud ekspertidega. Nagu nähtub VTK-s regulatsioon, mille kohaselt valitakse valdkonna tunnustatud
välja toodud teiste riikide kogemustest, siis on sarnastes organites asjatundjad avaliku konkursi korras. Kuna ERR-i tegevus hõlmab
ka äriühingute juhtimiskogemusega ning äri- ja majanduseluga väga erinevaid ühiskonnaelu valdkondi, ei ole otstarbekas määratleda
kursis olevaid isikuid (nt Läti, Soome). seaduse tasandil konkreetseid valdkondi ega institutsioone, kelle
esindajad võiksid nõukogusse kuuluda. Avalikul konkursil valitakse
Teiseks teeme ettepaneku lisada ERHS-i § 15 lõikesse 1 täiendava
kandidaadid nende teadmiste, oskuste ja kogemuste põhjal, tagades
punkti, mis võimaldaks keelduda võtta nõukogu liikmeks isikut,
nii nõukogu liikmete sõltumatuse ja pädevuse. Ei ole põhjust eeldada,
kelle sobivuses ja/või poliitilises sõltumatuses on muudel
et Riigikogu kultuurikomisjon ei lähtuks tulevikus nende põhimõtete
asjaoludel põhjust kahelda.
järgimisel samadest väärtustest – läbipaistvusest, professionaalsusest
ja tasakaalustatusest.
Täiendavalt juhime tähelepanu, et hetkel ei tohi viidatud ERHS §
15 lg 1 punkti 4 alusel kuuluda ERR-i nõukogusse isik, kes on
Kultuuriministeerium ei pea põhjendatuks ettepanekut lisada ERHS §
mistahes lepingulistes suhetes meediateenuse osutajaga, kuid
15 lõikesse 1 täiendavat sätet, mis võimaldaks keelduda võtta
„lepinguliste suhete“ lai definitsioon võimaldab keelduda
nõukogu liikmeks isikut, kelle sobivuses või poliitilises sõltumatuses
nõukogusse võtmast ka nt isikut, kellel on sõlmitud leping
on põhjust kahelda. Sellise sätte lisamine oleks õiguslikult ja
teenusepakkujaga kodus TV vaatamise eesmärgil. See kindlasti ei
praktiliselt problemaatiline, kuna väljendid nagu „sobivuses on
saanud olla seadusandja eesmärk, mistõttu teeme ettepaneku
põhjust kahelda“ ja „poliitiline sõltumatus“ on määratlemata ja
muuta ka ERHS-i § 15 lg 1 punkti 4 sõnastustust vastavalt.
subjektiivsed. Ei ole võimalik objektiivselt hinnata, millal kellegi
23
Kuna erakondlik kuuluvus välistab kavandatud § 15 lg 1 punkti 7 poliitiline sõltumatus „võib olla küsitav“. Kas piisab varasemast
kohaselt nõukogu liikmeks saamise üksnes juhul, kui isik on erakonnaliikmelisusest, avalikust arvamusavaldusest või mõnest
erakonna juhtorgani liige, võiks ka meediateenuse osutajaga ametikohast? Selline ebaselgus ei oleks kooskõlas põhiseadusliku
lepingulises suhtes oleva isiku osas välistada tema nõukogusse võrdsuspõhimõttega, läbipaistev ning halduspraktikas rakendatav.
kuuluvuse üksnes siis, kui isik on meediateenuse osutaja Nõukogu liikmete sõltumatuse ja erapooletuse tagamiseks on juba
juhtorgani liige. Kuna see alus on ERHS § 15 lg 1 punktis 2 juba ette nähtud mehhanismid. Seetõttu ei pea Kultuuriministeerium
sätestatud, võiks ERHS § 15 lg 1 punkti 4 seadusest üldse sellise üldise ja määratlemata keelu lisamist seadusesse põhjendatuks
kustutada. ega vajalikuks.
Kuigi Kultuuriministeerium nõustus ERHS-i VTK Ettepanekuga, et meediateenuse osutajaga lepingulises suhtes oleva
tagasisidestamisel EML-iga selles, et ka ERR-i juhtimisotsused isiku osas võiks välistada tema nõukogusse kuuluvuse üksnes siis, kui
peavad olema tehtud läbipaistvalt, kaalutletult ning demokraatliku isik on meediateenuse osutaja juhtorgani liige, ei ole võimalik samuti
ühiskonna ja vaba ajakirjanduse toimimisprintsiipe ja eesmärke nõustuda. Nõukogu liikmete sõltumatuse tagamine on ERR-i
silmas pidades, ei leia eelnõust kahetsusväärselt ühtegi nõukogu toimimise ja usaldusväärsuse seisukohalt põhimõtteline küsimus.
juhtimise korraldamist reguleerivat sätet, olgugi, et EML tegi Nõukogu teeb strateegilise tähtsusega otsuseid, sh ERR-i arengukava,
konkreetse ettepaneku täpsustada ja konkretiseerida ERHS-is eelarve ja programmi kinnitamine, samuti hankeplaanide ja
ERR-i nõukogu ülesandeid, õigusi ja vastutust. meediateenuste heakskiitmine. Nõukogu liikmetel on seetõttu
juurdepääs mitteavalikule ja tundlikule teabele, mille varajane levik
Kuna eelnõu ühtaegu vähendab nõukogu aruandluskohustust (iga- võiks kahjustada ERR-i positsiooni, innovatiivsust ja sõltumatust.
aastase Riigikogu kultuurikomisjonile esitatava aruande Kui piirang kehtiks üksnes meediateenuse osutaja juhtorgani liikmete
kaotamine, § 13 muudatus) ja suurendab nõukogu strateegilist suhtes, tekiks oht, et ERR-i nõukogusse satuksid isikud, kes on
kaalu (nt rahastusraamlepingu kinnitamine, § 21 lg 1 p 7), on meie tööalaselt seotud teiste meediateenuse osutajatega (näiteks
hinnangul vältimatu täiendada ERHS-i normidega, mis tagavad peatoimetajad, toimetajad, produtsendid või muud sisuloomes
nõukogu tegevuse läbipaistvuse ja tegeliku vastutuse. osalejad). Sellisel juhul oleks reaalne risk, et nõukogu liikmel on
juurdepääs strateegilisele teabele juba varajases staadiumis ja seda
saaks kasutada kas otseselt või kaudselt teise meediaorganisatsiooni
huvides.
Eelnõuga on ERR-i nõukogu pädevusi täpsustatud mitmes olulises
aspektis, sealhulgas meediateenuste mõju hindamise ning
programmide arvu ja muude meediateenuste osutamise otsustamise
24
osas. Muudatused tugevdavad nõukogu strateegilist rolli ning
annavad talle selgema vastutuse ERR-i arengusuundade, sisuliste
otsuste ja nende otsuste elluviimise eest. Viidatud muudatus ERHS §
13 osas, millega jäetakse välja nõukogu kohustus esitada iga-aastane
aruanne Riigikogu kultuurikomisjonile, ei vähenda läbipaistvust ega
vastutust. Kohustuse eemaldamise põhjuseks on asjaolu, et praktikas
ei ole seda sätet rakendatud ning see ei ole ka sisuliselt asjakohane,
kuna Riigikogu kultuurikomisjoni pädevuses ei ole ERR-i nõukogu
tegevuse üle järelevalve teostamine.
5. Aruandlus Selgitame. Nagu eelpool öeldud, ei loo eelnõu muudatus ERR-ile
uusi ülesandeid ega eesmärke ega laienda tema mandaati väljapoole
Lõpetuseks ei saa märkimata jätta, et eelnõuga plaanitakse seaduses sätestatud raame. Tehnoloogianeutraalsuse põhimõte
sisuliselt ja oluliselt laiendada ERR-ile antavate ülesannete ringi võimaldab ERR-il täita juba olemasolevaid avalikke kohustusi
(sh uute „meediateenuste“ lubamine tehnoloogianeutraalsuse sildi muutuvas meediakeskkonnas ja uutes levivormides, ilma et see
all) ning kehtestada nelja-aastane rahastusmudel, mis toimib tähendaks ülesannete laiendamist.
sisuliselt eelarvelise lõdvendusena. Kuid samal ajal ei suurenda
eelnõu üldse ERR-i aruandlus- ega läbipaistvuskohustusi. Vastupidiselt väidetule, et eelnõu ei suurenda üldse ERR-i aruandlus-
Arvestades, et avalikkus ja meediasektor on korduvalt rõhutanud ega läbipaistvuskohustusi, luuakse eelnõuga uus mõjude hindamise
vajadust tugevdada ERR-i vastutus- ja aruandlusraamistikku, on süsteem, mis tugevdab ERR-i tegevuse strateegilist hindamist ja
selline tasakaalustamatus meie hinnangul põhimõtteliselt läbipaistvust, sh avaliku teenuse kvaliteedi ja ühiskondliku mõju
vastuvõetamatu. aspektist. ERR peab jätkuvalt regulaarselt aru andma oma tegevusest,
sealhulgas arengukava ja majandusaasta aruande kaudu, mis on
EU kohtupraktika1 kohaselt peavad avalik-õigusliku ringhäälingu avalikud ja kõigile kättesaadavad. Avalik on ka eelnõuga kavandatav
tegevuse kontrollimiseks olema ette nähtud tõhusad mehhanismid raamleping (ja selle lisad), millega määratakse ERR-i toetus nelja-
ning neid mehhanisme tuleb ka tegelikkuses rakendada. Samas aastaseks perioodiks.
otsuses kinnitati, et riigi poolt eraldatud vahendeid saab lugeda EL
riigiabi reeglitega kooskõlas olevaks vaid juhul, kui ringhääling on
Lisaks tuleb rõhku panna ERR-i teadlikkuse tõstmisele, et tema
täitnud talle pandud avaliku teenuse kohustused nõutud
dokumendid oleksid sisukamad, kvaliteetsemad ja paremini
kvaliteediga. Kui kontrollimehhanismid puuduvad või ei toimi,
1
Vt nt Üldkohtu 26. juuni 2008. aasta otsus kohtuasjas SIC vs. komisjon, T-442/03, ECLI:EU:T:2008:228.
25
puudub kindlus, et avaliku teenuse kohustused on tegelikult hinnatavad. Avaliku teenuse kvaliteedi ja läbipaistvuse tagamine ei
täidetud ja raha kasutatud eesmärgipäraselt. eelda ilmtingimata seaduses täiendava aruandluskohustuse
kehtestamist, vaid olemasolevate mehhanismide tõhusamat
Leiame, et ERR peaks regulaarselt aru andma, kuidas ta oma rakendamist ning dokumentide sisulist täiustamist.
avalikku ülesannet täidab. Avalik-õigusliku ringhäälingu
legitiimsuse aluseks on tema suutlikkus näidata, millist avalikku Eelnõu ei vähenda aruandlust ega läbipaistvust. Vastupidi, lisatakse,
väärtust ta loob ja kuidas ta ühiskonna ootusi täidab. täpsustatakse ja ajakohastatakse mehhanisme, mis võimaldavad
Väljatöötamiskavatsuse aruteludel toetati mõtet luua süsteem hinnata ERR-i tegevuse vastavust seaduses sätestatud eesmärkidele ja
ERR-i avaliku väärtuse mõõtmiseks (sh nt vaatajaskonna rahulolu, avaliku teenuse kvaliteedinõuetele.
programmi mitmekesisuse näitajad, regionaalse katvuse andmed
jms) ning kohustus avaldada regulaarselt aruandeid avaliku
teenuse osutamise kohta. Meie arvates peaksid need ideed
kajastuma ka ERHS-is. EML-i hinnangul ei tohiks uue ERHS-iga
mitte mingil juhul vähendada ERR-i aruandlust, vaid peaks
vastupidi, suurendama selle ulatust ja detailsust.
Eesti Rahvusringhääling
1. ERRile on oluline ERRi tegevust reguleeriva seaduse Mittearvestatud. Kultuuriministeerium on seisukohal, et MeeTS-is
kaaasajastamine. Eelnõus on kaetud teemad, mida ja Euroopa meediavabaduse määruses sätestatud meediateenuse
Kultuuriministeerium esitas 2024. aastal koostatud Eesti mõiste hõlmab ka veebiteenuseid, mistõttu nende eraldi nimetamine
Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõus ei ole otstarbekas. ERHS § 2 lõike 2 kohaselt tuleb seaduses
väljatöötamiskavatsuses (ERHS VTK) ja mida ERR ka toetas. reguleerimata küsimustes rakendada meediateenuste seaduses
meediateenuse osutaja ning teistes õigusaktides Rahvusringhäälingu
ERR peab oluliseks, et eelnõuga on sõnaselgelt väljendatud ERRi tegevuse kohta sätestatut. See tähendab, et ERHS lähtub
tegutsemine erinevatel meediaplatvormidel ja erinevate meediateenuse ja meediateenuse osutaja mõistest MeeTS-is ning
meediateenuste osutamine raadio- ja teleteenuse kõrval. ERR MeeTS omakorda Euroopa meediavabaduse määrusest.
avaliku ülesande määratlus on ka kehtivas seaduses olnud
kõikehõlmav, kuid teadaolevalt on tänane regulatsioon andnud Sõnaselge veebiteenuste nimetamine võib tekitada õiguslikku
võimaluse mitmetimõistetavuseks ja toonud kaasa Euroopa ebakindlust või piiranguid tulevaste platvormide suhtes, mis praegu
Komisjonini jõudnud tarbetu ja kurnava vaidluse. Seaduse veel teada ei ole. Liigne seaduse täpsustamine võib piirata ERR-i
muutmine on kindlasti oluliseks faktoriks vaidluse lahendamisel. paindlikkust auditooriumi ootustele vastata ning vajada täiendavaid
On äärmiselt oluline, et ERRi ülesanne on määratletud nii, et see
26
vastaks auditooriumi ootustele, oleks avaliku huvi seisukohast seadusemuudatusi uute tehnoloogiate või platvormide ilmnemisel.
laiapõhjaline ja jõuaks avalikkuseni tehnilistel platvormidel, kuhu
on liikunud auditoorium. Kuigi teiste meediateenuste mõiste alla
loetakse meediateenuste seaduse ja EMFA kohaselt ka
meediateenuse osutaja veebiteenused, pooldaksime seaduses selle
sõnaselgemat väljatoomist või meediateenuste mõiste avamist.
2. ERR toetab mehhanismi loomist avalike teenuste hindamiseks, Teadmiseks võetud.
mis esmakordselt arvestab juba 2009. aastal vastuvõetud Euroopa
Komisjoni teatises riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta avalik-
õigusliku ringhäälingu suhtes 2009/C 257/01 (nn
Ringhäälinguteatis) toodud soovitusi liikmesriikidele. Uute avalike
teenuste hindamine annab kindluse ERRile, et osutatavad teenused
vastavad ühiskonna demokraatlikele, kultuurilistele ja
sotsiaalsetele vajadustele ja välistavad konkurentsimoonutused
meediasektoris.
3. 2024. aasta 7. mail jõustunud Euroopa meediavabaduse määruse Osaliselt arvestatud. Seletuskirja on täpsustatud selgitusega, kuidas
(EMFA) artikkel 5 sätestab kohustuse liikmesriikidele tagada, et kujunevad kavandatavad toetuse summad nelja aastaseks perioodiks
avalik-õiguslike meediateenuse osutajate rahastamismenetlused iga aasta kohta eraldi ning milliseid näitajaid võetakse arvesse
põhinevad eelnevalt kehtestatud läbipaistvatel ja objektiivsetel makromajandus ja rahandusprognoosist toetussummade kujunemisel.
kriteeriumidel ning et avalik-õiguslikel meediateenuse osutajatel
on piisavad, kestlikud ja prognoositavad rahalised vahendid, mis Kultuuriministeerium tunnistab, et VTK-s pakutud lahendus, ei
vastavad nende avaliku teenuse osutamise ülesandele ja võimele leidnud Rahandusministeeriumi heakskiitu ning kuna 2024. aasta 7.
selle raames areneda. Määruse põhjenduspunkt 31 rõhutab, et on mail jõustunud Euroopa meediavabaduse määruse nõuded on
vaja tagada, et avalik-õiguslikud meediateenuse osutajad saaksid täitmiseks kohustuslikud, tuli leida uus lahendus. Leiame, et uus
kasu läbipaistvatest ja objektiivsetest rahastamismenetlustest, mis lahendus tagab samuti ERR-i rahastamise sõltumatuse, stabiilsuse ja
tagavad piisavad ja stabiilsed rahalised vahendid nende avaliku prognoositavuse, minimeerides samal ajal täitevvõimu sekkumise ja
teenuse osutamiseks, võimaldavad planeerimise prognoositavust ja poliitilise mõjutamise riski. Seda, kas väljapakutud rahastamisskeem
lubavad neil avaliku teenuse osutamise raames areneda. on täielikult vastavuses EMFA artikliga 5 hindab komisjon hiljemalt
Eelistatavalt tuleks sellise rahastuse üle otsustada ja see eraldada 8. augustiks 2028 ja pärast seda iga nelja aasta järel.
mitmeaastases arvestuses kooskõlas avalik-õiguslike
meediateenuse osutajate avaliku teenuse osutamisega, et vältida Nõustume, et eelnõus olev sõnastus „või muud juhtumid, mis on
27
igaaastaste eelarveläbirääkimiste lubamatu mõju riski. vajalikud avaliku teenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks“ on avar, kuid
see on teadlik valik. Selline lähenemine võimaldab tagada rahastuse
ERR jääb jätkuvalt eelistama Kultuuriministeeriumi koostatud ka ettenägematute olukordade korral, mis on vajalikud ERR-i
ERHS VTKs väljapakutud finantseerimismudelit, mille kohaselt tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks, ilma et iga kord peaks seadust
oleks riigieelarve toetuse aluseks valem, mis vastab teatud muutma. See on oluline, kuna seaduse muutmine on keerukas ja
protsendile üle-eelneva kalendriaasta laekunud aktsiisimaksudest aeganõudev protsess.
ja füüsilise isiku tulumaksust. Nimetatud rahastamismudel tagaks
täielikult vastavuse Euroopa meediavabaduse määrusega ja Leiame, et eelnõu võimaldab tagada raamlepingu alusel ERR-i
välistaks täitevvõimu sekkumise ning poliitilised mõjutused tegevuse jätkusuutlikkuse sihtotstarbeliste toetuste näol, sealhulgas
riigieearvest eraldatava toetuse kujundamisel. vajadusel personali palkade katmiseks lisatoetuse eraldamise. Kuigi
Ehkki eelnõu seletuskirjas on läbivalt märgitud, et eelnõus pakutudeelnõu ei taga automaatselt, et selline rahastus igal juhul eraldatakse,
finantseerimisskeem tagab ERRi rahastamise sõltumatuse, ei saa loob see seaduslikul alusel vajaliku võimaluse toetuse
sellega täielikult nõustuda. Mööname, et võrreldes kehtivas suurendamiseks ilma igakordse seadusemuudatuseta. Samal ajal
seaduses oleva mehhanismiga, mille kohaselt määratakse ERRile säilib baasrahastuse stabiilsus: nelja-aastase perioodi jooksul ei ole
lubatud baasrahastust vähendada, välja arvatud juhul, kui see on
riigieelarveline toetus iga-aastaselt, on eelnõus pakutu näol siiski
liigutud rahastamise aluse stabiilsuse poole. Paraku aga võimaldab tingitud märkimisväärsest majanduslangusest, riigikaitselistest
eelnõu sõnastus siiski ebastabiilsust ja prognoosimatust ka vajadustest või muudest erakorralistest asjaoludest. Selline
pakutud neljaaastase perioodi vältel. lähenemine tagab avaliku teenuse jätkusuutlikkuse ning paindlikkuse
ootamatute olukordade lahendamiseks, samal ajal kaitstes ERR-i
Eelnõus sätestatud seaduse § 10 lõige 6 jätab võimaluse vähendada põhitegevuse rahastust.
järgmiseks nelja-aastaseks perioodiks ettenähtud summat, kui see
on tingitud märkimisväärsest majanduslangusest, riigikaitselistest Nõustume, et seletuskirjas toodud selgitus, kus on raamlepingu
vajadustest või muudest erakorralistest asjaoludest. Antud lahtine algusaastat põhjendatud sellega, et selline ajastus võimaldab
loetelu jätab võimaluse väga laiaks tõlgendamiseks ja summa raamlepingu kehtivuse loogilist sidumist Riigikogu valimistsükliga,
vähendamiseks. Riigieelarve seaduse § 331 lõike 2 kohaselt ei ole otstarbekas, mistõttu oleme muutnud selgituse fookust, kuid
muudetakse eelmise perioodi eelarvestrateegias esitatud teavet jätame sätte sisu muutmata. Perioodi valikul on lähtutud praktilisest
eelseisvate aastate kohta uue eelarvestrateegia kinnitamisel vaid vajadusest tagada piisav ajavaru muudatuste rakendamiseks ja
juhul, kui on muutunud tulemusvaldkonna üldeesmärk, Vabariigi rahastusmudeli ettevalmistamiseks. Kui seadus jõustub 2026. aasta teises
Valitsuse tegevusprogramm, riigi eelarvepoliitilised põhisuunad, pooles, jääb 2027. aasta raamlepingu tehniliseks üleminekuperioodiks, mille
makromajandusprognoos, rahandusprognoos või asjaomane jooksul on võimalik koostada raamlepingu projekt, kavandada rahastus ning
vajaduse korral viia läbi Euroopa Komisjoniga riigiabi loa taotlemise
õigusakt.
menetlus. Ajastuse valik on seega põhjendatud nii õigusliku, eelarvelise kui
28
ka praktilise ettevalmistuse vajadusega. Lisaks tuleb arvestada, et seaduse
Rahandusministeeriumi veebilehel kirjeldatakse rahandusprognoos jõustumine võib viibida, mis omakorda mõjutaks rakendamise ajakava. Kui
sisu järgnevalt: Maksutulude prognoos põhineb makroprognoosil, muudatused ei jõustu planeeritud ajal, ei oleks realistlik alustada
mis lähtub globaalsest majandusolukorrast, Eesti raamlepingu rakendamist 2027. aastast.
väliskaubanduspartnerite väljavaadetest, meie majanduse
arengufaasist ning planeeritud maksumuudatustest. Prognoositakse
kõiki tähtsamaid makronäitajaid, nagu sisemajanduse
kogutoodang, inflatsioon, tööpuudus ja hõive, tarbimine ja
investeeringud jne. Majandusprognoosi kasutavad valitsus ja
riigikogu eelarvepoliitiliste otsuste tegemisel ning ettevõtjad oma
strateegiliste plaanide koostamisel. Prognoosi seletuskiri annab ka
laiemale avalikkusele ülevaate viimasest majandusarengust ning
väljavaatest järgnevaks neljaks aastaks.
Eelnõu seletuskirjas võiks täpsemalt lahti kirjutada, kuidas
kujunevad kavandatavad toetuse summad nelja aastaseks
perioodiks iga aasta kohta eraldi ning milliseid näitajaid võetakse
arvesse makromajandus ja rahandusprognoosist toetussummade
kujunemisel. Selgusetuks jääb, kas summade kujunemisel
arvestatakse nelja aasta inflatsiooni prognoosiga, mis tagaks ERRi
toimekindluse ja jätkusuutlikkuse teenuste osutamisel.
Eelnõus sätestatud seaduse § 10 lõikes 5 on märgitud, et ERRile
võib lisaks iga-aastasele riigieelarvelisele toetusele eraldada
sihtotstarbelisi eraldisi riigikaitseliste ülesannete täitmiseks,
elutähtsate teenuste osutamiseks ja muudel juhtudel, kui see on
vajalik ERRile seadusega pandud ülesannete jätkusuutlikuks
täitmiseks. Selline loetelu on positiivne, arvestades, et pakutud
regulatsioon ei paku täielikku kindlust nelja-aastase perioodi
jooksul määratud toetuse summa suuruse kujunemise osas. Teisalt
aga ei anna see ka kindlust, et näiteks valdkondlikel
29
palgaläbirääkimistel (antud juhul kultuuritöötajad) saavutatud
töötasu tõusuks eraldatavad vahendid jõuavad ka ERRi toetuse
hulka. Seletuskirjas küll on toodud, et sihtotstarbeliste toetuste abil
saab katta vajalikke personaliressursse, kuid nagu eelpool
märgitud jääb pakutud regulatsiooni valguses ERR riigieearvest
eraldatavate toetuste saamisel siiski täielikult sõltuma täitevvõimu
igakordsetest otsustest. Nimetatud lisavahendite eraldamise peaks
eraldi seaduse tekstis välja tooma.
Seega ei saa ERR nõustuda seletuskirjas läbivalt rõhutatuga, et
väljapakutud rahastamisskeem on täielikult vastavuses EMFA
artikliga 5 liikmeriigile pandud kohustusega luua avalik-
õiguslikule meediateenuse osutajale kestlikud, piisavad ja
prognoositavad rahastamise alused, mis tagaks nende sõltumatuse.
Teeme ettepaneku väljapakutud nelja-aastases rahastamisskeemis
toetussumma kujunemise alused veelkord läbi vaadata ja sätestada
need kujul, mis vähendaks poliitilise otsusega sekkumise
võimalust perioodi kestel ja seeläbi prognoosimatust ning
sõltumatust.
Eelnõu punktis 26 toodud rakendusättega kirjeldatakse esimese
raamlepingu sõlmimise mehhanism. Rakendussätte kohaselt
sõlmitakse esimene raamleping hiljemalt 2026. aasta 30.
septembriks ja see kehtib 1.01.2028. - 21.12.2031. Seletuskirjas on
raamlepingu algusaastat põhjendatud sellega, et selline ajastus
võimaldab raamlepingu kehtivuse loogilist sidumist Riigikogu
valimistsükliga ning loob ajapuhvri toetuse suuruse
prognoosimiseks ja kavandamiseks. ERR ei toeta esimese
raamlepingu algusaasta edasilükkamist aasta võrra võrreldes
seaduse jõustumisega.
30
Vastavalt riigieelarve seaduse §le 341 kinnitatakse
riigieelarvestrateegia arvestusega, et riigieelarve eelnõu esitatakse
Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne järgmise eelarveaasta algust
st hiljemalt 1. oktoobriks. Riigieelarvestateegia koostamine toimub
seega ajal, mil muudatused ERHSis juba on jõustunud (1. juuni
2026). Seega on võimalik planeerida järgmine nelja-aastane
tsükkel juba algusega aastal 2027. Ei ole põhjendatud, et seaduse
jõustumise järel peaks ERRi tegevuse kavandamine sarnaselt
tänasele ebastabiilsele rahalisele seisule olema pärsitud veel ühe
aasta. Juhul, kui pakutud nelja-aastane rahastamisskeem
rakenduks, oleks ERRil juba võimalus oma tegevust planeerida
pikemas ajavahemikus kui seda on eelarveaasta.
Konkurentsiamet
1. Seaduse muudatusega täiendatakse seadust § 61 lg-ga 5 järgmises Osaliselt arvestatud. Täiendame seletuskirja, et täpsustada
sõnastuses: enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Konkurentsiameti kaasamise sisu ja ulatust uue meediateenuse mõju
meediaturu mõju hindamist võib Tarbijakaitse ja Tehnilise hindamise menetluses. Kavandatav lahendus näeb ette, et
Järelevalve Amet taotluse alusel küsida Konkurentsiametilt Konkurentsiamet kaasatakse halduskoostöö korras menetluse selles
konkurentsianalüüsi. Seaduse eelnõus, eelnõu seletuskirjas ega ka etapis, millele järgneb mõju hindamise taotluse rahuldamise või
rakendusakti kavandis ei ole välja toodud Konkurentsiameti rahuldamata jätmise otsus.
pädevusi ega ka konkurentsianalüüsi mahtu. Kas
konkurentsianalüüsi raames on ametil õigus nõuda teavet ja Konkurentsiameti konkurentsianalüüsi ei kavandata iseseisva
vastavatel isikutel kohustus seda ka esitada? Missuguse menetluse menetlusena, vaid see toimub TTJA algatatud haldusmenetluse
raames selline konkurentsianalüüs läbi viiakse? Oluline on seegi, raames halduskoostöö korras. Seetõttu ei teki Konkurentsiametil
missugune on analüüsi maht, sest sellest johtub selle teostamiseks eraldiseisvat teabe nõudmise õigust ega menetluslikku alust
vajalik aeg. Saame aru selliselt, et ettepaneku kohaselt oleks kohustada kolmandaid isikuid teavet esitama. Konkurentsiamet
kõnealune turuanalüüs võrreldav analüüsiga, mida kasutab TTJA poolt esitatud teavet, mille TTJA on saanud
Konkurentsiamet teostab koondumist kontrollides, millest meediateenuse osutajalt koos uue meediateenuse mõju hindamise
tulenevalt palume seletuskirja selles osas vastavalt täiendada. taotlusega või menetluse käigus täiendavalt kogutud materjalidena.
Lisaks palume lahendada pädevuse küsimuse seoses teabe
nõudmisega. Eelnõu seletuskirjas on ära toodud, et avalike Konkurentsiameti sisend oleks suunatud TTJA otsustusprotsessi
meediateenuste mõju hindamise regulatsioonist on mõjutatud toetamiseks (kui ta peaks seda vajama), et hinnata, kas mõju
31
TTJA ja Kultuuriministeerium. Kui Konkurentsiamet teostab hindamise taotlus tuleks rahuldada. Analüüs võiks keskenduda
konkurentsiolukorra analüüsi, siis on sellest mõjutatud ka üksnes turustruktuuri ja konkurentsiolukorra aspektidele, sh
Konkurentsiamet. Kuigi ilmselt ei ole võimalik ette hinnata uute hinnangule, kas kavandatav uus meediateenus võib oluliselt mõjutada
meediateenuste turule toomise sagedust, on ometigi tegemist turgu või konkurentsi erasektori meediateenuse osutajate suhtes.
lisakohustusega Konkurentsiameti jaoks, sest sagedusest sõltumata Nõustume, et selline konkurentsianalüüs oleks sisult sarnane
tuleb teenuse tagamiseks hoida vajalikku kompetentsi ja piisavat konkurentsiseaduse § 22 lõikes 1 sätestatud koondumise hindamise
ressurssi, et vajadusel vastavaid analüüse teha. Hindame kuluks ca põhimõtetele, keskendudes turupositsioonile, turulepääsu takistustele,
0,3 FTE-d, mille suuruseks on ca 20 000 eurot aastas, milline kulu nõudlusele ja pakkumisele ning turuosaliste ja tarbijate huvidele.
tuleb eelnõuga lahendada.
Pärast Konkurentsiameti sisendi saamist teeb TTJA otsuse, kas
taotlus mõju hindamiseks rahuldada või mitte. Alles pärast positiivset
otsust tellib TTJA mõju hindamise erasektorilt riigihangete seaduses
sätestatud korras või teeb selle ise.
Analüüsi mahtu on keeruline ette määrata, sest see sõltub
konkreetsest uuest meediateenusest. Kuna selliseid menetlusi võib
eelduslikult toimuda harva (ligikaudu kord 5 või 10 aasta jooksul), ei
tekita kavandatav kaasamisviis Konkurentsiametile püsivat
lisakoormust ega vajadust täiendava ressursi järele.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
1. Avalike meediateenuste mõju hindamise otstarbekus. Selgitame. Kultuuriministeerium ei saa nõustuda väitega, et avalik-
TTJA palub Kultuuriministeeriumil veelkord kaaluda, kas avalik- õigusliku ringhäälingu uute meediateenuste mõju hindamise kohustus
õigusliku ringhäälingu uute meediateenuse mõju hindamise ei tulene Euroopa Liidu õigusest. Avalik-õigusliku ringhäälingu
süsteemi juurutamine on praeguses majandusolukorras otstarbekas rahastamise reeglid tuginevad Euroopa Liidu toimimise lepingu
samm, arvestades, et tegemist ei ole Euroopa Liidu õigusest (ELTL) artiklitel 106 lõige 2 ja 107 ning Amsterdami protokollil.
tuleneva kohustusega (EL-s on ligikaudu pooled riigid süsteemi Euroopa Komisjoni 2009. aasta ringhäälinguteatises (p 88) on
juurutanud) ning ootus avalikule sektorile on kulutusi piirata. selgesõnaliselt sätestatud, et tagamaks et oluliste uute
Samuti väärib märkimist, et avalik-õigusliku meedia avaliku audiovisuaalteenuste riiklik rahastamine ei moonutaks kaubandust ja
väärtuse testid on eri riikides saanud märkimisväärset kriitikat konkurentsi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega, peavad
meediavaldkonna ekspertidelt, järgnevalt vaid mõned näited liikmesriigid hindama avaliku konsultatsiooni tulemuste alusel uue
kriitikast. Avaliku väärtuse testile on ette heidetud liigset teenuse üldist turumõju, võrreldes olukorda kavandatava uue
32
bürokraatiat, kulukust ning asjaolu, et taoline test ei saa teenusega ja ilma selleta. Uuele teenusele peab eelnema mõjuanalüüs,
objektiivselt hinnata sisuliselt poliitilise otsuse tegemist, kui millega hinnatakse kavandatava muudatuse vastavust Euroopa Liidu
suures ulatuses on riik valmis avalik-õiguslikul meedial toimimise lepingu artiklitele 107 ja 106 lõige 2. Sellise analüüsi
võimaldama kommertsturule sekkumist. Mõiste "avalik väärtus" puudumine võib tuua kaasa riigiabi reeglite rikkumise.
ise on kriitikute sõnul liiga ähmane ja raskesti defineeritav. Samuti
on leitud, et avaliku väärtuse test võib pärssida avalik-õigusliku Eelnõus kavandatud mõju hindamise regulatsioon on seega vajalik
meedia arengut uutesse meedia vormidesse, eelkõige just testiga selleks, et tagada ERR-i rahastuse ja tegevuse vastavus Amsterdami
kaasnevate kulude tõttu. Ka Tallinna Ülikool viitas oma Eesti protokollis ja Euroopa Liidu toimimise lepingus ning selle alusel
Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu kehtestatud ringhäälinguteatises sätestatud nõuetele ning välistada
väljatöötamiskavatsusele antud tagasisides, et leidub küllalt palju võimalikud riigiabi rikkumise riskid. Seetõttu on mõju hindamise
tõendust avaliku väärtuse testide ebatõhususe kohta. süsteemi kehtestamine mitte ainult õiguspärane, vaid ka vajalik Eesti
Ühtlasi tasub välja tuua, et 2020. aasta seisuga oli läbi viidud 91 kohustuste täitmiseks Euroopa Liidu õiguse raames.
avaliku väärtuse testi, millest vaid viiel juhul leiti, et uue
teenusega turule tulek ei teeni avalikke huvisid piisavalt, et Kultuuriministeerium leiab, et asjaolu, et avaliku väärtuse testid on
õigustada konkurentsiõiguslikku riivet4 . Seega lõppevad avaliku teistes riikides saanud kriitikat, ei ole argument mõju hindamise
väärtuse testid vaid 5,5% juhtudel järeldusega, et uue avaliku süsteemi kehtestamata jätmiseks.
teenuse turule toomine pole põhjendatud. See fakt omakorda on
selge viide, et avalik-õigusliku ringhäälingu uute meediateenuse Eelnõus on mõju hindamise tingimused ja kord kavandatud selliselt,
mõju hindamise süsteemi juurutamine ei ole Eestis hetkel et vältida liigset halduskoormust, samal ajal tagades, et ERR-i
otstarbekas. TTJA hinnangul ei ole olukorras, kus riigil tuleb innovatiivsust ja arengut uutesse meediavormidesse ei piirata.
avaliku sektori kulutusi kärpida ning ka avalik õigusliku Hindamisele kuuluvad vaid need teenused, mis võivad reaalselt
ringhäälingu eelarvelised vahendid pidevalt vähenevad, mõistlik mõjutada meediaturgu ja ERR-i avaliku teenuse piire, mitte kõik
teha kulutusi uuringutele ja analüüsidele, millest tulenev ERR-i meediateenused.
lisaväärtus on paljude ekspertide poolt kahtluse alla seatud.
Lisaks on mõju hindamise taotlejate ring teadlikult piiritletud, et
tagada menetluse asjakohasus ja vältida pahatahtlikku või
põhjendamatut sekkumist ERR-i tegevusse. Selline lahendus võiks
tagada süsteemi eesmärgipärase ja tõhusa toimimise, vältides samas
teistes riikides esinenud probleeme, nagu liigne bürokraatia või
innovatsiooni pärssimine.
33
Kultuuriministeerium ei nõustu seisukohaga, et mõju hindamise
süsteemi otstarbekust saaks mõõta üksnes nende juhtude arvu järgi,
kus hindamise tulemusel leitakse, et uue teenuse turule toomine ei ole
põhjendatud. Kui kasvõi ühel juhul jõutakse sellise järelduseni, on
mõju hindamise eesmärk täidetud, sest tagatud on läbipaistvus,
konkurentsi kaitse ning avalike ressursside sihipärane kasutamine.
Samuti ei saa madal protsent eitada süsteemi tõhusust, vaid pigem
näitab see, et avalik-õiguslikud ringhäälingud on oma tegevuse
planeerimisel juba ise hinnanud uute teenuste mõju adekvaatselt ning
kavandavad neid vastavuses avaliku teenuse ülesandega. Sellisel
juhul on mõju hindamise mehhanism täitnud ennetava ja
tasakaalustava rolli, ilma et see piiraks ERR-i arengut või tooks kaasa
ülemäärast halduskoormust.
2. Avalike meediateenuste mõju hindamise metoodika. Arvestatud. Kultuuriministeerium kinnitab, et rakendusakti „Eesti
Juhul, kui siiski peetakse otstarbekaks avalik-õigusliku Rahvusringhäälingu uue meediateenuse mõju hindamise tingimused
ringhäälingu uute meediateenuse mõju hindamise süsteemiga edasi ja kord“ kavandisse lisatakse detailne hindamismetoodika. Taotlejad
liikuda, peab TTJA tarvilikuks, et Kultuuriministeerium täiendaks saavad enne taotluse esitamist tutvuda metoodikaga, mis tagab
eelnõu juurde kuuluvat rakendusakti „Eesti Rahvusringhäälingu õigusselguse ja võimaldab adekvaatselt valmistuda
uue meediateenuse mõju hindamise tingimused ja kord“ kavandit. hindamisprotsessiks. Metoodika väljatöötamisse kaasatakse nii TTJA
Meenutame, et Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise kui ka võimalikud teised puudutatud isikud, et arvestada kõigi
seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuses lubas osapoolte seisukohti ja kogemusi. Metoodika ei pea lõplikult
Kultuuriministeerium, et detailsem avalike teenuste mõju valminud olema eelnõu vastuvõtmise hetkeks. See võib jõustuda
hindamise tingimused ja metoodika kehtestatakse rakendusakti hiljem, sõltuvalt sellest, kas paralleelselt jõutakse rakendusakt ja
tasandil. Samuti nähtus eelnõu seletuskirjast (lk 11), et metoodika valmis. Oluline on, et see oleks enne hindamisprotsessi
hindamismetoodika töötatakse välja rakendusaktis. Hetkel puudub algust kättesaadav.
rakendusaktis mõju hindamise metoodika kirjeldus, rakendusakti
kavandi § 6 lg 1 mainib vaid, et mõju hindaja peab uue Lisaks on oluline rõhutada, et TTJA on juba määratud sõltumatuks
meediateenuse mõju hindamise korraldama hindamismetoodika meediaregulaatoriks Eestis ning on võtnud endale vastava pädevuse.
alusel. Taotleja jaoks ei saa pidada õigusselgeks olukorda, kus neil Seetõttu on TTJA-l õigus ja vajalik osaleda hindamismetoodika
puudub enne taotluse esitamist ülevaade metoodikast, mille alusel väljatöötamisel ning vajadusel tuleb oma pädevust laiendada uute
34
võimalikku uue meediateenuse mõju hindamist läbi viima ülesannete täitmiseks, sh uute meediateenuste mõju hindamise
asutakse. Eriti oluline on rakendusakti tasandil metoodika süsteemi loomiseks. TTJA esindab Eestit ka rahvusvahelisel tasandil,
väljatöötamine ja sellega kaasnev avalik arutelu teistes riikides osaledes Euroopa järelevalveasutuste rühmas ja teistes
juurutatud avaliku väärtuse testidele laekunud hulgalise kriitika rahvusvahelistes meediavaldkonna võrgustikes, mis meie hinnangul
tõttu. Lisaks märgime, et TTJA-l puudub ekspertteadmine, kuidas kinnitab reguleeriva asutuse kompetentsi ja vastutust selliste
vastavat metoodikat välja töötada. Seega tuleb rakendusakti ülesannete täitmisel.
kavandit täiendada vastava hindamismetoodika kirjeldusega.
Rõhutame, et kui eelnõu ettevalmistamise faasis ei ole lisanduva
kohustuse osaks olevat metoodikat läbi mõeldud, siis on võimatu
adekvaatselt hinnata kohustustega osapooltele kaasnevat mõju.
3. Muu rakendusakti kavandit puudutav. Osaliselt arvestatud. Kultuuriministeerium märgib, et liigne
Rakendusakti kavandis on mitmel juhul (nt § 4 lg 4, § 5 lg 7) detailsus seaduse tasandil ei oleks mõistlik, kuid rakendusaktis peab
mindud haldusmenetluse tähtaegade seadmisega äärmiselt haldusorgan teatud toimingud tegema kindlaks määratud tähtaja
detailseks. TTJA kogemus nii loa- kui järelevalvemenetlustes jooksul, sest menetlustähtaeg on kindlaksmääratud ajavahemik,
näitab, et liiga detailne menetlustähtaegade reguleerimine ei ole millega on seotud õiguslikud tagajärjed.
praktikas mõistlik. Oluline on seada haldusmenetluse läbiviimisele
tähtaeg, kuid erinevateks toiminguteks võiks menetluse asjaolusid Menetlustähtaegu on otstarbekas kehtestada, kui menetlus tuleb
arvestades nii haldusorganile kui menetlusosalistele jätta tervikuna läbi viia kindla tähtaja jooksul ning on alust arvata, et
paindlikkuse. Heaks eeskujuks on siin näiteks välisinvesteeringu menetlusosalise toimingu tegemiseks tähtaja määramata jätmisel võib
usaldusvääruse hindamise seadus, kus investeeringu hindamisele menetlus venima jääda. Tähtaegade kehtestamine rakendusakti
on seatud tähtaeg, kuid selle raames toimingute teostamine jäetud tasandil on vajalik eelkõige selleks, et uute meediateenuste
lähtuvalt haldusmenetluse üldpõhimõtetest haldusorgani pakkumisega alustamine ei veniks põhjendamatult või et ERR saaks
kujundada. TTJA leiab täiendavalt, et puudub vajadus dubleerida kiiremini teada, kui teenuse pakkumine ei ole lubatav. Menetluse
rakendusaktis juba haldusmenetluse seaduses ja viibimine piirab taotleja õigusi ja vabadusi, mistõttu on tähtaegade
halduskohtumenetluse seadustikus reguleeritavat vaide- ja kehtestamine oluline.
kaebeõigust (rakendusakti kavand § 9).
Plaanis on kehtestada maksimumtähtajad, mida arutatakse enne
rakendusakti kehtestamist kõigi osapooltega ning mis peavad
arvestama nii riigihangete läbiviimise kui ka võimalike
vaidlustustega. Juhime tähelepanu, et TTJA pooldas VTK tagasiside
kohaselt tähtaegade kehtestamist rakendusakti tasemel. TTJA märkis,
35
et mudeli koostamisel tuleks määratleda tähtajad, sh avaliku
konsultatsiooni läbiviimise, mille jooksul avaliku väärtuse test tuleb
läbi viia ja otsus teenuse turule tuleku kohta langetada. See tagab
ERR-le kui tulevasele teenuse osutajale ning tulevasele hindajale
selguse tegevuste planeerimisel.
4. Avalike meediateenuste mõju hindamise kulud. Mittearvestatud. ERR ei saa olla mõju hindamise teenuse tellija,
Eelnõust ja rakendusakti kavandist jääb selgusetuks, kes tasub kuna see oleks vastuolus mõju hindamise eesmärgi ja menetluse
algselt uue meediateenuse mõju hindamisega seotud kulud teenuse erapooletuse põhimõttega. Mõju hindamise menetlus on olemuselt
osutajale, kui mõju hindaja on pidanud vajalikuks tellida mõju järelevalveline ja hinnanguline protsess, mille käigus kontrollitakse,
hindamise riigihangete seaduses sätestatud korras. Rakendusakti kas ERR-i uus meediateenus vastab Euroopa Liidu riigiabi reeglitest
kavandi §-st 8 nähtub, et mõju hindaja peab mõju hindamise tulenevatele nõuetele ja ei moonuta konkurentsi. Sellises menetluses
kuluarvestust ja kulude katmine toimub mõju hindamise otsuses ei saa menetlusosaline samal ajal olla nii hindamise objekt kui ka
ettenähtud korras. Arvestades, et teenuseosutajad soovivad teenuse hindamise tellija. Seega ERR-i osalemine hankemenetluses teenuse
eest tasumist reeglina 14 päeva jooksul, siis selle ajaga ei ole tellijana tekitaks kaheldava huvide konflikti, sest ERR-i majanduslik
võimalik hindamisaruande alusel jõuda otsuseni ning anda kulu ja institutsionaalne huvi on, et hinnatav teenus saaks positiivse
katjale mõistlik tasumise aeg, nagu näeb ette rakendusakti kavandi hinnangu. Avaliku teenuse mõju hindamine peab olema sisuliselt ja
§ 8 lg 4. Lisaks tuleb arvestada, et mõju hindamise otsus on vormiliselt sõltumatu ning läbipaistev, mida ei saa tagada juhul, kui
vaidlustatav, vaidluse käigus on vaidlustajal võimalik hindamise tellib hinnatav isik ise.
kohtumenetluse käigus taotleda esialgse õiguskaitse kohaldamist,
mis võib hõlmata ka mõju hindamise kulude katmist. Esialgse Samuti oleks ERR-i kaudu teenuse tellimine vastuolus riigihangete
õiguskaitse kohaldamisel ei ole võimalik kulu katjat kohustada seaduse §-ga 3, mille kohaselt on hankija kohustatud tagama hangete
mõju hindamise kulusid katma. Sellest hoolimata on mõju läbiviimisel võrdse kohtlemise ja huvide konflikti vältimise. Kui ERR
hindamise teenuse osutajal õigus tema osutatud teenuste eest telliks hindamise, mis puudutab tema enda turupositsiooni ja
tasumisele mõistliku tähtaja jooksul. Juhul, kui potentsiaalset konkurentsieelist, ei oleks võimalik tagada nende
Kultuuriministeerium leiab, et mõju hindamise teenuse eest peaks põhimõtete järgimist.
esmalt tasuma mõju hindaja, siis vajab rakendusakti kavandis
täpsustamist, kas kulude hüvitamine Eesti Rahvusringhäälingu või Kultuuriministeerium on jätkuvalt seda meelt, et mõju hindamise
muu meediateenuse osutaja poolt toimub otse TTJA-le või kulude eest arvestust pidavaks isikuks peaks olema sõltumatu
sarnaselt sunniraha ja väärteotrahvidega laekub antud summa meediaregulaatori ülesandeid täitev TTJA. Amet korraldab hindamise
riigieelarvesse. Viimasel juhul vajab rakendusakti kavandis ka tellimise ning kannab vastutust nii hankemenetluse kui ka maksete
täpsustamist, kuidas toimub mõju hindamise teenuste eest tehtud tegemise eest teenuseosutajale. Selline korraldus tagab menetluse
36
kulude hüvitamine TTJA-le. selguse ja ühtse vastutusahela.
TTJA hinnangul oleks mõistlik lahendus, kus mõju hindamise
teenuse telliks riigihangete seaduses sätestatud korras Eesti Hanketingimustes tuleks määrata teenuseosutajale selline
Rahvusringhääling ning tasuks tellitud teenuste eest ise. Kui maksetähtaeg, mis võimaldab TTJA-l enne tasumist mõju hindamise
ilmneb rakendusakti kavandi § 8 lg-s 6 kirjeldatud olukord, tuleks menetlus lõpule viia ja vajaduse korral kulud otsuse alusel sisse
Eesti Rahvusringhäälingule luua võimalus nõuda tellitud teenuste nõuda. Amet peab seejuures arvestama ka võimalike vaidemenetluste
eest kulude hüvitamist muu meediateenuse osutajalt, kes mõju ja kohtuvaidluste kestust ning kavandama tähtajad selliselt, et tal ei
hindamist taotles. Riske Eesti Rahvusringhäälingu erapoolikuse tekiks vajadust kanda teise isiku eest kulusid.
osas mõju hindamise teenuse tellimusel aitab maandada asjaolu, et
Kultuuriministeerium täiendab kõnealust rakendusakti kavandit Kultuuriministeerium on kaalunud ka võimaliku ettemakse
täpse mõju hindamise metoodikaga ning hindamisaruande alusel regulatsiooni loomist mõju hindamise teenuse eest tasumisel. Selline
mõju hindamise otsuse teeb TTJA, nagu on sätestatud lahendus oleks teoreetiliselt võimalik, kuid praktikas keeruline
rakendusakti kavandi § 7 lg-s 1. rakendada, kuna teenuse eest tasumine sõltub otsuse sisust ja sellest,
kas mõju hindamise tulemuseks on teenuse turule toomine lubatud
või mitte. Kui makse toimuks ettemaksena, peaks muu meediateenuse
osutaja kandma rahalist riski enne otsuse langetamist. Samuti
suureneksid halduslikud ja finantsilised koormused, sh vajadus
kontrollida ja tagasi nõuda ettemakstud summasid juhul, kui otsus ei
võimalda teenuse turule tulekut. Seetõttu on otstarbekam, et teenuse
osutajale makstakse tasu mõistliku tähtaja jooksul pärast
hindamisotsuse tegemist.
5. Avalike meediateenuste mõju hindamise taotluse riigilõiv. Mittearvestatud. Kultuuriministeerium ei pea põhjendatuks
Hetkel ei nähtu eelnõust, et avalike meediateenuste mõju riigilõivu kehtestamist avalike meediateenuste mõju hindamise
hindamise taotluse läbivaatamise eest tuleks tasuda riigilõiv. taotluse menetlemise eest.
Samas kaasneb uue meediateenuse mõju hindamise taotluse Juhime tähelepanu, et haldusmenetluste läbiviimine, sh uute
läbivaatamisega haldusorganile kulu. Kaasnev kulu ei seisne vaid menetlusliikide lisandumine (näiteks uus taotlusvoor avaneb), toob
erasektori ettevõtetelt tellitavates teenustes, mille hüvitamise kohta kaasa täiendava töökoormuse ka teistes valdkondades, kus
on Kultuuriministeerium rakendusakti kavandis lahenduse ette menetluskoormuse suurenemist ei ole peetud aluseks riigilõivu
näinud, vaid ka nii taotluse nõuetelevastavuse kontrollis kui kehtestamisel. Sellist praktikat, et iga uue menetlusülesandega
taotlusele vastuse koostamises. Säärasteks olukordadeks on nii kaasneks eraldi riigilõiv, ei ole seni avalikus sektoris rakendatud ning
teistes kui meediateenuste valdkonnas reeglina ette nähtud antud juhul ei peeta seda samuti vajalikuks, sest hindamisele
37
riigilõiv, näiteks riigilõivuseaduse § 216 sätestab meediateenuste kuuluvate teenuste sagedus on pigem harv.
lubade taotluste läbivaatamise riigilõivud. TTJA hinnangul oleks
ka uue meediateenuse mõju hindamise taotlusele mõistlik Nõustume tähelepanekuga, et TTJA-le tähendab see töökoormuse
sätestada riigilõiv taotluse läbivaatamise eest. Eriti arvestades vähesel määral suurenemist, sealhulgas ajakulu ja tööjõukulu
asjaoluga, et taotluste menetlemist võib ette tulla harva ning antud suurenemist, aga taotluste menetlemist võib ette tulla harva ning pole
teemaga tegelevat püsivat ametikohta ei ole TTJA-l tõenäoline, et selle ülesande täitmiseks on vaja TTJA-l luua uus
Kultuuriministeeriumi hinnangul mõistlik luua. ametikoht. Teenuste hindamise vajadus võib tekkida kord viie, kümne
või kahekümne aasta jooksul. Seega leiame, et menetlusega kaasnev
võimalik kulu ei kujuta TTJA eelarvele koormust.
38
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KUM/25-1317 - Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise
seadus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiits- ja Digiministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 11.12.2025 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d1d7f072-3239-43d0-ba42-b571450dc36a
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d1d7f072-3239-43d0-ba42-b571450dc36a?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main