Eesti Omanike Keskliit
Teie 11.11.2025 nr KL-114-27
[email protected]
Meie 25.11.2025 nr 10-4/9050-2
Vastus pöördumisele
Pöördusite 11.11.2025 Justiits- ja Digiministeeriumi poole seoses Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi
09.05.2025 määruses nr 2-21-11325 toodud tõlgendustega ning palute selgitada, millist õiguslikku
lahendust näeb ministeerium, tagamaks kahju tekkimise korral hüvitise maksmine kahjustatud
korterite omanikele, kellele tekitatud kahju lähtus hoone ehitamise ajast seina sisse paigaldatud
eriomandi esemest. Olete oma varasemas 22.10.2025 pöördumises teinud ettepaneku algatada
korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) muutmine selliselt, et kõikide korteriomanditeks jaotatud
hoone osadest tuleneva kahju eest, olgu need siis eriomandi eseme- või kaasomandi eseme
koosseisus, vastutab korteriühistu.
Justiits- ja Digiministeerium hindab tagasisidet seaduste rakendamisel tekkinud probleemidele ja
võimalusel arvestame nendega, kuid Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul ei peaks iga kohtulahendi
peale kohe hakkama seadust muutma. Selgitasime Teile oma 04.11.2025 (nr 10-4/8580-2) vastuses,
et seaduse muutmist ei saa teha kergekäeliselt ning seadusmuudatuse võimalikul kavandamisel tuleb
esmalt kindlaks teha ka kaasnev mõju. Seadusandluses ja selle rakendamise praktikas on oluline leida
mõistlik tasakaal. Näiteks olukord, kus suurem (või kogu) vastutus peaks langema korteriühistule,
tõstab omakorda kõikide korteriomanike rahalist panust korteriühistu eelarvesse, mis ei pruugi olla
paljudele korteriomanikele aktsepteeritav. Kui aga suurem vastutus jääb korteriomaniku kanda, ilma
et korteriomanik oleks rikkunud eriomandi korrashoiukohustust, ei pruugi ka siis tulemus olla õiglane
ja proportsionaalne.
Meile ei ole meile laekunud infot, nagu oleks kohtupraktikas suuri probleeme korterelamutes tekkinud
kahjude eest vastutuse küsimusega. Me ei nõustu Teie hinnanguga, nagu oleks Riigikohtu 09.05.2025
määruses nr 2-21-11325 toodud seisukohad vastuolus üldkehtivate moraalinormidega ja nagu oleksid
nimetatud Riigikohtu lahendi järgselt kortermajade koduomanikud kahjujuhtumi tekkimisel kaitsetus
olukorras. Oleme Teile juba selgitanud, et meie hinnangul ei võimalda Riigikohtu 09.05.2025 määrus
nr 2-21-11325 järeldust, nagu sisalduksid seal "universaalsed juhiseid kahju hüvitamisest
keeldumiseks." Nimetatud Riigikohtu määrus ja seal viidatud Riigikohtu lahendid tegelevad eelkõige
siiski küsimusega, kes ja millal vastutab (sh olukorraga, millal vastutab korteriühistu). Näiteks leidis
Riigikohus 19.03.2021 otsuses nr 2-18-13649 p-s 17, et "Korteriühistu vastutab üksiku korteriomaniku
suhtes oma korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral KrtS § 12
lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 jt alusel. KrtS § 34 lg 3 kohaldub juhtudel, kus korteriühistu ei ole oma
kohustusi rikkunud, kuid kõik korteriomanikud vastutavad solidaarselt kannatanule tekitatud kahju
eest. Selliseks olukorraks on nt korteriomanike riskivastutuse juhtumid VÕS §-de 1056 ja 1059 järgi."
Märgime täiendavalt, et kui korteriomanik ei taha tegeleda kahju väljanõudmise küsimustega, siis on
võimalik ennast kaitsta selliste juhtumite vastu ka kindlustuse kaudu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Suik
Tsiviilõiguse talituse juhataja
Kadri Laud 5393 8988
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898