Loa andmine

KORRALDUS 20. mai 2022 nr 1-3/22/234 Loa andmine lindude ja nahkhiirte häirimiseks 1. OTSUS Lähtudes p-s 2 esitatud asjaoludest, p-s 3 esitatud kaalutustest, tuginedes p-s 3 viidatud õigusnormidele ning võttes aluseks Keskkonnaameti peadirektori 10.12.2020 käskkirjaga nr 1- 1/20/230 kinnitatud „Looduskaitse planeerimise osakonna põhimääruseˮ p-s 2.3.1, otsustan: 1. anda Riigimetsa Majandamise Keskusele (edaspidi RMK) luba lindude ja nahkhiirte häirimiseks ning võimalikuks pesade, munade ja pesapoegade hävitamiseks elanikkonna ohutuse huvides rajatava (militaarotstarbel vajaliku) linnavõitluslinnaku jaoks: 1.1. Lääne-Viru maakonnas p-s 2 nimetatud kvartalitel ja eraldistel väljastatud metsateatiste alusel raadamiseks lindude pesitsusperioodi ja nahkhiirte poegimisperioodi ajal; 2. Loa nõuete täitmise eest on vastutajaks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus; 3. Luba on kehtiv allkirjastamisest kuni 15.08.2022. 2. ASJAOLUD Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse taristuprojektide koostöö koordinaator Elari Kalmaru (edaspidi taotleja) esitas Keskkonnaametile taotluse1, et saada luba RMK-le raadamise teostamiseks linnurahu ja nahkhiirte poegimise ajal Rabassaare külas, et ehitada projekti alusel riigikaitselise väljaõppe eesmärgil linnavõitluslinnak. Keskkonnaamet on väljastanud nimetatatud kvartalitel ja eraldistel järmised metsateatised: RA508-5, 50000541401; RA508-4, 50000541399; RA519-5, 50000541409; RA519-2, 50000541405 ja RA519-3, 50000541407. Kõikide metsateatiste kogumaht on 1,26 ha. Taotleja on välja toonud, et tegelik raiemaht tuleb väiksem metsateatistega lubatuga võrreldes. Rabasaare näol on tegemist inimasustuseta endise tööstusalaga, mis palju aastaid olnud erineva koormusega Kaitseväele linnalahingu harjutamiseks sobiv koht. Linnalise, aga asustuseta keskkonna olemasolu ning Kaitseväe keskpolügooni ja Kaitseväe Tapa linnaku lähedus on peamised argumendid, miks riigikaitseliste arengukavadega nähti ette külasse linnavõitluslinnaku ehitus. Linnavõitluse harjutamine on aina kasvav suund Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu väljaõppes. Samuti tunnevad linnavõitlusalast suurt puudust Eestis paiknevad liitlasüksused, kelle peamine asukoht on Tapa linn. 1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 18.05.2022 nr 7-9/22/10051 all. Ehitusleping sai aasta alguses sõlmitud ja kevadel hangitud ka raadamiseks vajalikud metsateatised. Esmajärjekorras sai raadamine tehtud Rabasaare ja keskpolügooni vahelisel ühendusteel, kus tegemist liigniiske pinnasega, mistõttu muul ajal tööde tegemine on problemaatiline. Arvestades asjaolu, et Rabasaare küla näol on tegemist ka pärandkultuuri objektiga, mille säilitamisele ja tutvustamisele on Kaitseministeeriumi valitsemisala märkimisväärselt ka varem panustanud, leiti olevat mõistlik vaadata veelkord üle raadamise piirid. Ümbervaatamise käigus kohandati teede asukohti ja laiust suuremate puude järgi ning liigutati ühe hoone asukohta selliselt, et säiliks rohkem väärtuslikke puid. Paraku jõudis töö lõpule alles mais, kui hakkas kehtima metsateatisega fikseeritud raiekeeld nahkhiirte poegimise kaitseks. Käesoleva aasta kevadest, kui julgeolekuolukord piirkonnas järsult halvenes, on märkimisväärselt kasvanud surve toetada Kaitseväe väljaõppevõimalusi ennaktempos, et katta kiiremini suurenenud vajadused ning olla veelgi paremini valmis võimalikeks sõjalisteks ohtudeks. Seetõttu ei ole võimalik lükata raadamist ja ehitust sügisesse ning vajalik on alustada Rabasaare külas riigikaitselistel eesmärkidel raadamist ja ehitust lähiajal, et vältida ehituse takerdumist ja sellest lähtuvaid võimalikke muid ja suurema mõjuga ohte. Eesti riik peab võõrustajariigina pakkuma liitlastele väjaõppevõimalusi, et missioonil olevad üksused ei kaotaks Eestis kvalifikatsiooni ning saaksid harjutada siinsetes olukordades võimalikult tõetruult. Seni on suudetud teatud määral tagada vajadused mujal Eestis asuvate väikeste linnavõitlusaladega, kuid kevadest, kui algas Venemaa rünnak Ukraina vastu, kahekordistus liitlasüksuste hulk Eestis ning prognoositakse selle jätkumist pikaks ajaks. Paraku ei ole suurenenud väljaõppevajadusi võimalik enam tagada ning seetõttu tuleb juba ehituses olev võimalikult kiiresti valmis ehitada. Ehituseks parim aeg on kevadest sügiseni ja sõltuvalt sügisestest ilmadest võib kahekuine viivitus lükata lõpliku valmimise lisaks kahekuisele viivitusele lausa 2023. aasta suvesse. Ilma viivituseta oleks 2023. aasta algus valmimisaeg ja võimaldaks kevadeti toimuval kõige aktiivsemal välljaõppeperioodil ala juba 2023. aastal kasutada. 3. KAALUTLUSED Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 55 lõige 61 punkt 1 alusel on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2–5 sätestatud juhtudel Keskkonnaameti loa alusel. LKS § 55 lõige 61 punkt 2 alusel on keelatud looduslikult esinevate linnuliikide tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, välja arvatud sama paragrahvi lõige 3 punktides 2–5 sätestatud juhul Keskkonnaameti loa alusel. LKS § 55 lõige 3 punktides 2-5 sätestatud juhud on: 2) elanikkonna ohutuse huvides; 3) lennuohutuse huvides; 4) kui see on vajalik oluliste põllumajanduskultuuride või põllumajandusloomade, kalakasvatuse või muu olulise vara kahjustamise vältimiseks; 5) õppe- või teadusotstarbel. LKS § 55 lg 6 alusel on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal keelatud, välja arvatud sama seaduse § 58 lõigetes 4 ja 5 ning §-s 582 sätestatud juhul. Keskkonnaregistri andmetel ei asu p-s 2 nimetatud kvartalitel ja eraldistel, kuhu on väljastatud metsateatised, kaitsealuste linnuliikide elupaiku. Rabassaare küla hoonetes on OÜ Elustik uuringu „Rabassaare küla nahkhiirte poegimiskolooniate uuring“ kohaselt kohatud nelja erinevat nahkhiireliiki: põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), suurkõrv (Plecotus auritus), hõbe-nahkhiir (Vespertilio murinus) ja liigikompleksi tõmmulendlane/habelendlane (Myotis brandtii/mystacinus). 2 (4) Nahkhiired kuuluvad Eestis II kaitsekategooria looduskaitsealuste liikide hulka2. Põhja- nahkhiire, suurkõrva, hõbe-nahkhiire ja tõmmulendlase seisund on viimase riikliku punase nimestiku kategooria alusel hinnatud soodsaks, habelendlasel ohulähedaseks3. Keskkonnaamet konsulteeris raadamise lubamise osas ja selle mõjust nahkhiirtele OÜ Elustik nahkhiire eksperdi Rauno Kaldaga. Eksperdi hinnangul võib lubada raietöid alates maikuust. Sellise vanusega metsades on nahkhiirtele sobivate varjekohtade leidumise tõenäosus madal. Eksperdi hinnagul ei ole vajalik täiendavaid meetmeid nahkhiirte häirimise minimeerimiseks rakendada, kuna alal ei leitud ühtegi poegimiskolooniat. Lindude kõige intensiivsem pesitsusperiood on kevad ja suve algus – aprilli keskpaigast kuni juuli keskpaigani. Metsalinnustiku kaitsega on eriti oluline arvestada kõige linnurikkamates vanemates metsades ja kaitstavatel aladel. Keskkonnaamet töötas koos Keskkonnaagentuuriga välja haudelindude asustustiheduse maatriksi, mis tugineb puistu kasvukohatüübile ja vanusele. Metsakorraldusandmete põhjal saab metsaeraldised grupeerida ja hinnata kevadsuvise raie mõju linnustikule. Maatriksis on puistud jaotatud kolme kategooriasse, tähistades need erinevate värvidega järgnevalt: Sinine – lindude asustustihedus on väiksem kui 2 paari/ha, pesitsemise tõenäosus on väiksem, potentsiaalne mõju linnustikule vähene; Kollane – lindude asustustihedus 2 – 6 paari/ha, potentsiaalne mõju linnustikule keskmine; Punane – lindude asustustihedus on suurem kui 6 paari/ha, pesitsemise tõenäosus kõige suurem, mõju linnustikule suur; kaitsealad. P-s 2 nimetatud kvartalid ja eraldised asuvad kõik kollases kategoorias, kogumahuga 1,26 ha. Keskkonnaamet on kaalunud taotluses toodud eesmärke ning leiab, et raadamist lindude pesitsusperioodil ja nahkhiirte poegimise perioodil eesmärgiga kiirendada linnalahingulinnaku ehitust riigikaitselistel eesmärkidel saab käsitleda tahtliku häirimisena ning munade, pesade ja pesapoegade hävitamisena elanikkonna ohutuse huvides. Keskkonnaameti hinnangul on loa andmine taotlusekohaseks eesmärgiks põhjendatud, kuna raadamine ei toimu kõige linnurikkamatel aladel, nahkhiirekolooniaid alal ei esine ning raadamise tagajärjel valmib riigikaitselistel eesmärkidel linnalahingulinnak, mis arvestades selle aasta kevadest halvenenud julgeoleku olukorda, võimaldab kiiremini toetada Kaitseväe väljaõppevõimalusi ennaktempos ja Eesti riigil võõrustajariigina pakkuda suurenenud kohalolekuga liitlastele väjaõppevõimalusi, et olla veelgi paremini valmis võimalikeks sõjalisteks ohtudeks, ja seetõttu on tegemist elanikkonna ohutuse tagamisega. Arvestades riigi julgeoleku olukorda ja vajadust elanikkonna ohutuse tagamiseks, on põhjendatud mittekaitsealuste linnuliikide häirimise ning pesade, munade ja pesapoegade hävitamise lubamine militaarotstarbel vajaliku linnalahingulinnaku kiireks rajamiseks. Haldusmenetluse seaduse § 53 kohaselt võib haldusorgan anda haldusakti kõrvaltingimusega. Nimetatud paragrahvi lg 1 alusel võib haldusakti kõrvaltingimuseks olla muuhulgas (a) haldusakti kehtivusaja piiramine kindlaksmääratud kuupäevast või tulevikus aset leida võivast sündmusest lähtudes, (b) haldusakti põhiregulatsiooniga seotud lisakohustus või (c) haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine. Haldusakti kõrvaltingimuse võib lähtudes haldusmenetluse seaduse § 53 lg 2 p 3 määrata siis, kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel. Keskkonnaamet jätab endale õiguse tunnistada luba kehtetuks või seda muuta. Loa kehtivusajaks on määratud 15.08.2022, kuna nahkhiirte poegimisperiood on valdavalt selleks ajaks lõppenud. 2 Vabariigi Valitsuse määrus nr 195 „I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu“ § 8 lg 2 p-d 41- 51 3 Eesti Looduse Infosüsteem, liigi ohustatuse hinnang 2019. 3 (4) 4. VAIDLUSTAMINE Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul korralduse teatavaks tegemisest arvates, esitades vaide korralduse andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Tattar juhataja looduskaitse planeerimise osakond Saata: Elari Kalmaru ([email protected]) Marii Leinberg peaspetsialist liigikaitse büroo looduskaitse planeerimise osakond 4 (4)