Eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks

EELNÕU ….05.2022 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Hankelepingu esemeks olevate maanteesõidukite kohta riigihanke alusdokumentides kehtestatavad keskkonnahoidlikud tingimused Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse § 77 lõike 71 alusel. § 1. Reguleerimisala (1) Määrust kohaldatakse avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijale maanteesõidukite hankemenetluste läbiviimisel riigihangete seaduse tähenduses, sealhulgas: 4) hankelepingute suhtes, mis käsitlevad maanteesõidukite ostmist, liisimist, rentimist või väljaostuvõimalusega liisimist, kui neid sõlmivad avaliku sektori hankijad või võrgustiku sektori hankijad, kellel on kohustus kohaldada hankemenetlusi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65–242) või direktiivis 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 094 28.3.2014, lk 243–372); 5) avaliku teenindamise lepingute suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (ELT L 315, 3.12.2007, lk 1–13), tähenduses, kui nende reguleerimisesemeks on reisijate maanteeveoteenuste osutamine ulatuses, mis ületab kindlaks määratud piirmäära, mis ei tohi ületada nimetatud määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikli 5 lõikes 4 sätestatud kohaldatavat piirmäära; 6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1161, millega muudetakse direktiivi 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta (ELT L 188, 12.7.2019, lk 116–130), lisa tabelis 1 esitatud teenuste hankelepingute suhtes, kui neid sõlmivad avaliku sektori hankijad või võrgustiku sektori hankijad, kellel on kohustus kohaldada direktiivides 2014/24/EL või 2014/25/EL sätestatud hankemenetlusi. (2) Määrust ei kohaldata: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1–218) artikli 2 lõike 2 punktis d ning lõike 3 punktides a ja b ning kõnealuse määruse I lisa A osa punktides 5.2–5.5 ja punktis 5.7 osutatud maanteesõidukite suhtes; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/858 artikli 2 lõike 2 punktides a, b ja c ning artikli 2 lõike 3 punktis c osutatud maanteesõidukite suhtes; 3) muude M3-kategooria maanteesõidukite suhtes kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid (ELT L 200, 31.7.2009, lk 1–24), artikli 3 punktides 2 ja 3 määratletud I klassi ja A klassi maanteesõidukid. § 2. Maanteesõiduk Maanteesõiduk käesoleva määruse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/858 artikli 4 lõike 1 punktides a ja b määratletud M- või N-kategooria sõiduk. § 3. Keskkonnahoidlik maanteesõiduk Keskkonnahoidlik maanteesõiduk käesoleva määruse tähenduses on: 1) M1-, M2- või N1-kategooria sõiduk, mille maksimaalne summutist väljuv CO2-heide (väljendatud g/km) ja tegelikus liikluses tekkivad õhusaasteainete heited protsendina heite piirnormidest on väiksemad käesoleva määruse lisa tabelis 2 sätestatutest, või 2) M3-, N2- või N3-kategooria sõiduk, mis kasutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/94/EL artikli 2 punktides 1 ja 2 määratletud alternatiivkütuseid, välja arvatud kütused, mis vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209) artiklile 26 on toodetud maakasutuse kaudse muutuse suure riskiga lähtematerjalist, mille kasvatamise ala on märkimisväärselt laienenud suure süsinikuvaruga maale. Sealjuures tuleb alternatiivkütuste kasutamisel arvestada, et keskkonnahoidlik maanteesõiduk on selline, kus kasutatakse vedelaid biokütuseid, sünteetilisi kütuseid või parafiinkütuseid, mida ei ole segatud traditsiooniliste fossiilkütustega. § 4. Heiteta raskesõiduk Heiteta raskesõiduk käesoleva määruse tähenduses on: 1) paragrahvi 3 punktis 2 määratletud keskkonnahoidlik maanteesõiduk, millel ei ole sisepõlemismootorit või mille sisepõlemismootor tekitab 1 kWh kohta heidet vähem kui 1 g CO2, mõõdetuna vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 595/2009, mis käsitleb mootorsõidukite ja mootorite tüübikinnitust seoses raskeveokite heitmetega (Euro VI) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 715/2007 ja direktiivi 2007/46/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/1269/EMÜ, 2005/55/EÜ ja 2005/78/EÜ (ELT L 188, 18.7.2009, lk 1–13), ja selle rakendusmeetmetele, või 2) maanteesõiduk, mis tekitab 1 kWh kohta heidet vähem kui 1 g CO2, mõõdetuna vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT L 171, 29.6.2007, lk 1–16), ja selle rakendusmeetmetele. § 5. Maanteesõidukite kohta riigihanke alusdokumentides kehtestatavad keskkonnahoidlikud tingimused (1) Hankija peab võtma maanteesõidukite riigihangete puhul arvesse hangitava maanteesõiduki või teenuse kogu kasutusiga hõlmavat energia- ja keskkonnamõju, sealhulgas energiatarbimist ning CO2 ja saasteainete heidet, et edendada ja stimuleerida keskkonnahoidlike ja energiatõhusate maanteesõidukite turgu ning suurendada transpordisektori panust Eesti keskkonna-, kliima- ja energiapoliitikasse. (2) Hankija kehtestab käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate maanteesõidukite ja teenuste hankimisel käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt riigihanke alusdokumentides keskkonnahoidlikud tingimused ja seab nende kohta nõuded. (3) Hankija peab juhinduma keskkonnahoidlike maanteesõidukite ja teenuste hankimisel käesoleva määruse lisas toodud keskkonnahoidlikele maanteesõidukitele sätestatud heite piirmääradest selle perioodi sihtarvude järgi, mille raames riigihange läbi viiakse. (4) Hankija peab tagama keskkonnahoidlike maanteesõidukite ja teenuste hankimisel käesoleva määruse lisas sätestatud keskkonnahoidlike maanteesõidukite hankimise osakaalu sihtarvude täitmise lepingutega hõlmatud maanteesõidukite koguarvust selle perioodi sihtarvude järgi, mille raames riigihange läbi viiakse. § 6. Rakendussäte Enne määruse jõustumist algatatud hankemenetlused viiakse lõpuni enne määruse jõustumist kehtinud regulatsiooni alusel. Erki Savisaar Minister Meelis Münt Kantsler 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1161, millega muudetakse direktiivi 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta (ELT L 188, 12.7.2019, lk 116–130)  Rahandusministeerium 12.05.2022 nr 1-4/22/2267 Keskkonnaministri määruse "Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse eelnõu "Hankelepingu esemeks olevate maanteesõidukite kohta riigihanke alusdokumentides kehtestatavad keskkonnahoidlikud tingimused", millega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1161. Määrus sätestab avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijatele kohustuse, selle kohta, et hankija peab võtma maanteesõidukite riigihangete puhul arvesse hangitava maanteesõiduki või teenuse kogu kasutusiga hõlmavat energia- ja keskkonnamõju, sealhulgas energiatarbimist ning CO2 ja saasteainete heidet, et edendada ja stimuleerida keskkonnahoidlike ja energiatõhusate maanteesõidukite turgu ning suurendada transpordisektori panust Eesti keskkonna-, kliima- ja energiapoliitikasse. Palume esitada enda kooskõlastus või ettepanekud hiljemalt 10 tööpäeva jooksul eelnõu kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erki Savisaar Minister Lisad: 1. Määruse eelnõu; 2. Määruse seletuskiri; 3. Määruse eelnõu lisa; 4. Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium, Siseministeerium, Kaitseministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus, Transpordiamet, Tallinna Linnatransport, Tartumaa Ühistranspordikeskus, Pärnumaa Ühistranspordikeskus, Eesti Gaasiliit, Eesti Vesinikuühing, Eesti Energia AS, Alexela AS, Elering AS, Scania Eesti Aire Rihe, 626 2983 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  Keskkonnaministri …. määruse nr …. „Hankelepingu esemeks olevate maanteesõidukite kohta riigihanke alusdokumentides kehtestatavad keskkonnahoidlikud tingimused “ lisa Keskkonnahoidlike maanteesõidukite heite piirmäärad ja hankimise sihtmäärad lepingutega hõlmatud sõidukite koguarvust Tabel 1. Keskkonnahoidlike kergsõidukite tekitatud heite piirmäärad Sõidukikategooriad Kuni 31. detsembrini 2025 Alates 1. jaanuarist 2026 Tegelikus liikluses tekkivad Tegelikus liikluses õhusaasteainete heited1 tekkivad õhusaasteainete CO2 protsendina heite piirnor­ CO2 g/km heited g/km midest2 protsendina heite piirnormidest M1 50 80 % 0 ei kohaldata M2 50 80 % 0 ei kohaldata N1 50 80 % 0 ei kohaldata Tabel 2. Keskkonnahoidlike kergsõidukite osakaalu hankimise sihtmäärad lepingutega hõlmatud kergsõidukite koguarvust Alates 2. augustist 2021 kuni 31. Alates 1. jaanuarist 2026 kuni 31. detsembrini detsembrini 2025 2030 23,1 % 23,1 % Tabel 3. Keskkonnahoidlike raskesõidukite osakaalu hankimise sihtmäärad lepingutega hõlmatud raskesõidukite koguarvust Veokid (N2- ja N3-kategooria sõidukid) Bussid (M3-kategooria sõidukid) 3 Alates 2. augustist Alates 1. jaanuarist Alates 2. augustist Alates 1. jaanuarist 2021 kuni 31. 2026 kuni 31. 2021 kuni 31. 2026 kuni 31. detsembrini 2025 detsembrini 2030 detsembrini 2025 detsembrini 2030 7% 9% 31 % 43 % 1 Deklareeritud suurimad tegelikus liikluses tekkivate heitkoguste (RDE) väärtused tahkete osakeste arv (PN) (#/km) ja lämmastikoksiidide (NOx) (mg/km) kohta, nagu on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1), IX lisas kirjeldatud vastavustunnistuse punktis 48.2 nii kogu RDE teekonna kui ka RDE linnasõidu teekonna puhul. 2 Kohaldatav heite piirnorm, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisas või sellele järgnevas õigusaktis. 3 Pool keskkonnahoidlike busside miinimumsihtosakaalust tuleb täita direktiivis (EL) 2019/1161 määratletud heiteta busside riigihangete abil. See nõue langetatakse esimeseks võrdlusperioodiks veerandile miinimumsihtosakaalust, kui üle 80 % bussidest, mis on hõlmatud liikmesriigis sel ajavahemikul sõlmitud kõigi artiklis 3 osutatud lepingutega, on kahekorruselised bussid.  Keskkonnaministri määruse „Nõuded riigihanke toodetele ja teenustele keskkonnahoidlike maanteesõidukite edendamise kohta vähese heitega liikuvuse toetamiseks“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Riigihangete seaduse § 77 lõike 71 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister sama paragrahvi lõigetes 6 ja 61 nimetatud keskkonnahoidlikud kriteeriumid. Lõige 6 sätestab, et kui hankelepingu esemeks on maanteesõiduk, peavad riigihanke alusdokumendid sisaldama tingimusi, mis arvestavad maanteesõiduki kogu kasutusiga hõlmavate energia- ja keskkonnamõjudega. Eelnõukohase määruse eesmärk on Eesti õigusesse üle võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1161 keskkonnahoidlike maanteesõidukite edendamise kohta vähese heitega liikuvuse toetamiseks (ELT L 188, 12.07.2019, lk 122–130) (edaspidi direktiiv (EL) 2019/1161) . Eelnõu ja seletuskirja koostas Keskkonnaministeeriumi nõunik Aire Rihe (tel 5373 6157, [email protected]), õigusekspertiisi tegid õigusosakonna jurist Mari-Liis Kupri (tel 626 0717, [email protected]) ja üldosakonna jurist Sirje Juhkam (tel 626 0747, [email protected]). Keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse väljatöötamise vajadus tuleneb direktiivi (EL) 2019/1161 artiklis 1 sätestatud eesmärgist – tagada, et avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad võtaksid maanteesõidukite riigihangete puhul arvesse maanteesõiduki kogu kasutusiga hõlmavat energia- ja keskkonnamõju, sealhulgas energiatarbimist ning CO2 ja teatavate saasteainete heidet, eesmärgiga edendada ja stimuleerida keskkonnahoidlike ja energiatõhusate maanteesõidukite turgu ning suurendada transpordisektori panust liidu keskkonna-, kliima- ja energiapoliitikatesse. 2015. aastal Pariisis toimunud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkon- ventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul liidu võetud kohustuste täitmiseks tuleb trans- pordisektori CO2-heite vähendamist kiirendada ning seepärast on vaja transpordist pärinev kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete heide viia sajandi keskpaigaks nulltasemele. Lisaks on viivitamata vaja märkimisväärselt vähendada transpordist tulenevat inimeste tervist ja kesk- konda kahjustavat õhusaasteainete heidet. Seda on võimalik saavutada mitme poliitilise alga- tuse, sealhulgas ühistranspordile üleminekut toetavad meetmed, ja riigihangete kasutamise kaudu keskkonnahoidlike maanteesõidukite kasutuselevõtu soodustamiseks. Uute tehnoloogiatega seotud innovatsioon aitab vähendada maanteesõidukite tekitatavaid CO2-heitkoguseid ning vähendada õhu- ja mürareostust, toetades samas transpordisektori CO2-heite vähendamist. Vähese heitega ja heiteta maanteesõidukite suurem kasutuselevõtt vähendab CO2-heidet ja teatavate saasteainete (tahked osakesed, lämmastikoksiidid ja mittemetaansed süsivesinikud) heidet ning parandab seega õhukvaliteeti linnades ja teistes saastunud piirkondades, aidates samal ajal edendada liidu tööstuse konkurentsivõimet ja kasvu vähese heitega ja heiteta maanteesõidukite laienevatel maailmaturgudel. Eesmärk on mõjutada rohkel arvul kasutatavate standardsõidukite, nagu sõiduautode, busside ja veokite turgu avaliku sektori riigihangete rohestamise kaudu, tagades keskkonnahoidlike ja energiatõhusate maanteesõidukite nõudluse tasemel, mis oleks piisavalt kõrge, et julgustada tootjaid ja tootmisharu rohkem investeerima vähese energiatarbimise ning väikese süsinikdioksiidi ja muude saasteainete heitkogustega maanteesõidukitesse ning muuta avaliku sektori transport oluliselt keskkonnakestlikumaks. Direktiiviga sätestatakse kohustus, mille kohaselt peavad avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad võtma maanteesõidukite riigihangete puhul arvesse maanteesõiduki kogu kasutusiga hõlmavat energia- ja keskkonnamõju, sealhulgas energiatarbimist, ning CO2 ja teatavate saasteainete heidet, et edendada ja stimuleerida keskkonnahoidlike ja energiatõhusate maanteesõidukite turgu ning suurendada transpordisektori panust liidu keskkonna-, kliima- ja energiapoliitikatesse. Eelnõukohane määrus kehtestatakse riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 77 lõike 71 alusel ja selle täitmine on kohustuslik kõigile RHSis sätestatud hankijatele, kes soetavad eelnõukohase määruse reguleerimisalasse kuuluvaid maanteesõidukitega seotud tooteid ja teenuseid. Eelnõukohane määrus koosneb kuuest paragrahvist ja lisast, milles on neli tabelit. RHS § 77 lõike 6 kohaselt peavad riigihanke alusdokumendid (RHAD) sisaldama tingimusi, mis arvestavad maanteesõiduki kogu kasutusiga hõlmavate energia- ja keskkonnamõjudega, kui hankelepingu esemeks on maanteesõiduk. RHS ei täpsusta, kuidas hankija energia- ja keskkonnamõjusid arvestama peab. Täpsemalt sätestab need kohustused – n-ö minimaalsed hanke-eesmärgid – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20.06.2019 direktiiv (EL) 2019/1161. See määrus on direktiivi rakendamist täpsustav õigusakt. Paragrahv 1 sätestab määruse kohaldamisala. Määrust kohaldatakse avaliku sektori hankijatele ja võrgustiku sektori hankijatele, sh määruse § 1 kõigile maanteesõidukite hankijatele. Järgmistes paragrahvides on täpsustatud need nõuded, mis kohalduvad direktiivi (EL) 2019/1161 kohaldamisalasse kuuluvatele riigihangetele. Sealjuures tuleb välja tuua, et RHS § 77 lõige 6 ei ole kohustuslik kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihangetele. Hankija ei pea hanke-eesmärke riigihangete alusdokumentidesse lisama, kui ta soetab järgmisi maanteesõidukeid: • põllu- ja metsamajanduses kasutatavad sõidukid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 167/2013 (14) esitatud määratlusele, sh: o traktorid (T- ja C-kategooria sõidukid); o haagised (R-kategooria sõidukid); o vahetatavad pukseeritavad seadeldised (S-kategooria sõidukid); • kahe-, kolme- ja neljarattalised mootorrattad jmt sõidukid vastavalt määruse nr 168/2013 määratlusele (L-kategooria sõidukid), sh: o mootoriga jalgrattad; o kahe- ja kolmerattalised mopeedid; o kahe- ja kolmerattalised mootorrattad; o külghaagisega mootorrattad; o kerged ja rasked neljarattalised teeliiklussõidukid; o kerged ja rasked neljarattalised liikurid; • roomikmasinad; • iseliikuvad sõidukid, mis on kavandatud ja konstrueeritud konkreetse töö tegemiseks ja mis oma konstruktsiooniliste omaduste tõttu ei sobi reisijate vedamiseks ega kaupade transportimiseks ning mis ei ole mootorsõiduki šassiile paigaldatud masinad; • M3-kategooria sõidukid, mis ei ole I ega A klassi sõidukid. Täiendavalt on direktiivis (EL) 2019/1161 antud liikmesriigile võimalus veelgi kohaldamisala piirata. Praegu ei ole seadusandja RHS § 77 lõike 6 kohaldamisala piiranud, mistõttu tuleks hetkel hanke-eesmärke kohaldada ka allpool loetletud maanteesõidukite ostmisel. Direktiivi artikli 2 järgi võib liikmesriik aga vabastada need maanteesõidukid nõuete täitmisest ja sellist vabastuse võimalust on määruse §-s 2 ka kasutatud. Seega on määruse kohaldamisalast välja arvatud järgmised maanteesõidukid: • üksnes relvajõududele kasutamiseks kavandatud ja konstrueeritud või kohandatud sõidukid; • peamiselt ehitusplatsidel või karjäärides, sadamates või lennujaamades kasutamiseks kavandatud ja konstrueeritud sõidukid; • tsiviilkaitses, tuletõrjes ja korrakaitsejõududes kasutamiseks kavandatud ja konstrueeritud või kohandatud sõidukid; • veetavate reisijate või kauba kaitseks ettenähtud kuulikindla soomusega sõiduk (soomussõiduk); • M-kategooria sõiduk, mis on ette nähtud haigete või vigastatud inimeste veoks ja millel on selleks vajalik erivarustus (kiirabiauto); • M-kategooria sõiduk, mis on ettenähtud surnute transportimiseks ja millel on vastav erivarustus (matuseauto); • M1-kategooria sõiduk, mis on konstrueeritud või ümber ehitatud nii, et seda saab maanteesõidul kasutada üks või mitu ratastoolis istuvat isikut (ratastooliga juurdepääsetav sõiduk); • N3-kategooria sõiduk, mis ei ole kohandatud kaubaveoks, vaid on varustatud kraanaga, mille tõstemoment on vähemalt 400 kNm (liikurkraana). Määrus ei kohaldu lihthangetes. RHS § 77 asub seaduse II peatükis, mis reguleerib üksnes hankemenetlust. Hankemenetlus on avatud või piiratud hankemenetlus, innovatsioonipartnerlus, konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetlus, võistlev dialoog ja väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus. Nende menetluste korral tuleb lähtuda ka RHS § 77 lõikest 6. Paragrahvides 2 kuni 4 on välja toodud määrusega seotud asjakohased terminid. Need tuginevad direktiivi (EL) 2019/1161 artiklile 4. Paragrahvis 2 on toodud maanteesõiduki termin. Maanteesõidukiks määruse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/858 artikli 4 lõike 1 punktides a ja b määratletud M- või N-kategooria sõiduk. M-kategooria sõidukid on peamiselt reisijate ja nende pagasi veoks kavandatud ja konstrueeritud mootorsõidukid, mis jagunevad: • M1-kategooria: mootorsõidukid, milles on lisaks juhiistmele kuni kaheksa istekohta ja milles ei ole ruumi seisukohtadele olenemata sellest, kas istekohtade arv piirdub juhiistmega (sõiduauto); • M2-kategooria: mootorsõidukid, milles on lisaks juhiistmele rohkem kui kaheksa istekohta ning mille täismass on kuni 5 tonni olenemata sellest, kas nendes mootorsõidukites on ruumi seisukohtade jaoks (buss); • M3-kategooria I klassi ja A klassi sõidukite puhul; o I klassi M3 kategooria sõiduk: mahtuvus on üle 22 reisija lisaks juhile ning ehitatud seisukohtadega reisijatele, et võimaldada reisijate sagedast liikumist; o A klassi M3 kategooria sõiduk: mahtuvus ei ületa 22 reisijat lisaks juhile, mis on ehitatud seisukohtadega reisijatele ning milles on istmed ja seisukohtade ruum. N-kategooria sõidukid on peamiselt kaupade veoks kavandatud ja konstrueeritud  mootorsõidukid, mis jagunevad järgmistesse kategooriatesse: • N1-kategooria: mootorsõidukid täismassiga kuni 3,5 tonni (kaubik); • N2-kategooria: mootorsõidukid täismassiga üle 3,5 tonni, kuid mitte üle 12 tonni (veoauto); • N3-kategooria: mootorsõidukid täismassiga üle 12 tonni (veoauto). Paragrahvis 3 on esitatud keskkonnahoidliku maanteesõiduki termin. Keskkonnahoidlik maanteesõiduk on: 1) M1-, M2- või N1-kategooria sõiduk (kergsõiduk), mille o maksimaalne summutist väljuv CO2-heide on väiksem kui 50 g/km ja o tegelikus liikluses tekkivad õhusaasteainete heited on protsendina heite piirnormist väiksem kui 80%. Heite piirnorm on sätestatud EL määruse nr 715/2007 lisas I. 2) M3-, N2- või N3-kategooria sõiduk (veokid ja bussid), mis kasutab alternatiivkütuseid. Kui sõiduk kasutab vedelaid biokütuseid, sünteetilisi kütuseid või parafiinkütuseid, ei tohi kõnealuseid kütuseid segada traditsiooniliste fossiilkütustega. Alternatiivkütused on määratletud direktiivi 2014/94/EL artikli 2 punktides 1 ja 2. Alternatiivkütused on: • elekter; • vesinik; • biokütused (transpordis kasutatav vedel- ja gaaskütus, mis on toodetud biomassist); • sünteetilised ja parafiinkütused, sh taastuvast toormest valmistatud parafiinsed diislikütused (HVO); • maagaas, sh biometaan, gaasilises olekus (surumaagaas) ja veeldatud olekus (veeldatud maagaas); • veeldatud naftagaas. Alternatiivkütust kasutavaks loetakse ka maanteesõiduk, mis on varustatud jõuseadmega, millel on vähemalt üks energiamuunduriga mitteperifeerne elektriseade koos elektrilise laetava energiasalvestussüsteemiga, mida saab väljastpoolt laadida (elektrisõiduk). Alternatiivkütus ei ole biokütus, mis on toodetud maakasutuse kaudse muutuse suure riskiga lähtematerjalist, mille kasvatamise ala on märkimisväärselt laienenud suure süsinikuvaruga maale (direktiivi 2018/2001 art 26). Paragrahvis 4 on esitatud heiteta raskesõiduki termin. Heiteta raskesõiduk on: 1) määruse § 3 punktis 2 määratletud keskkonnahoidlik maanteesõiduk, millel ei ole sisepõlemismootorit või mille sisepõlemismootor tekitab 1 kWh kohta heidet vähem kui 1 g CO2, mõõdetuna vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 595/2009, mis käsitleb mootorsõidukite ja mootorite tüübikinnitust seoses raskeveokite heitmetega (Euro VI) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 715/2007 ja direktiivi 2007/46/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/1269/EMÜ, 2005/55/EÜ ja 2005/78/EÜ (ELT L 188, 18.7.2009, lk 1–13), ja selle rakendusmeetmetele, või 2) maanteesõiduk, mis tekitab 1 kWh kohta heidet vähem kui 1 g CO2, mõõdetuna vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT L 171, 29.6.2007, lk 1–16), ja selle rakendusmeetmetele. Paragrahvis 5 sätestatakse maanteesõidukite keskkonnahoidlike kriteeriumite kohta riigihanke alusdokumentides kehtestatavad tingimused. Lõikes 1 sätestatakse avaliku sektori ja võrgustiku sektorile kohustus võtta arvesse maanteesõidukite riigihangete puhul hangitava maanteesõiduki või teenuse kogu kasutusiga hõlmavat energia- ja keskkonnamõju, sealhulgas energiatarbimist, ning CO2 ja saasteainete heidet, et edendada ja stimuleerida keskkonnahoidlike ja energiatõhusate maanteesõidukite turgu ning suurendada transpordisektori panust Eesti keskkonna-, kliima- ja energiapoliitikasse. Lõikes 2 sätestatakse see, et hankija kehtestab reguleerimisalasse kuuluvate maanteesõidukite toodete ja teenuste hankimisel, sealhulgas maanteesõidukite liisimisel, rentimisel või kui hankelepingu esemeks on avaliku teenindamise leping, riigihanke alusdokumentides lõikes 1 sätestatud sihtidele vastavad keskkonnahoidlikud tingimused, ja seab ka vastavad nõuded. Hankijal on õigus lisada täiendavalt lõikes 1 esitatud aluspõhimõtetele valikkriteeriumeid või tingimusi ise sõnastada, nt seada eelistused, võttes arvesse maanteesõiduki kogu kasutusiga hõlmavat energia- ja keskkonnamõju, sealhulgas maanteesõiduki kütuse tarvet ja kütuse liiki ning nende keskkonnahoidlikkust. Ka saab hankija hindamise kriteeriumide kaudu anda pakkumustele väärtuspunkte, kui keskkonnahoidlikke maanteesõidukeid pakutakse rohkem minimaalsest nõudest või näiteks keskkonnakestlikumate kütuste pakkumise järgi. Näiteks kui pakutakse maagaasil töötavat lahendust, saaks eeliskriteeriumid seada biogaasil või biometaanil töötavatele maanteesõidukitele, vesinikku ja elektrit kasutavatele maanteesõidukitele, st taastuvatel allikatel põhinevatel kütustel liikuvatele maanteesõidukitele ja nullheitega maanteesõidukitele. Lõikes 3 sätestatakse, et hankija peab juhinduma keskkonnahoidlike maanteesõidukite ja tee- nuste hankimisel määruse lisas keskkonnahoidlikele maanteesõidukitele sätestatud heite piirmääradest selle perioodi sihtarvude järgi, mille ajal riigihange läbi viiakse. Tegelikus liikluses tekkivad õhusaasteainete heited on deklareeritud suurimad tegelikus liiklu- ses tekkivate heitkoguste (RDE) väärtused tahkete osakeste arvu (PN) (#/km) ja lämmastikok- siidide (NOx) (mg/km) kohta, nagu on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1), IX lisas kirjeldatud vastavustunnistuse punktis 48.2 kogu RDE teekonna ja ka RDE linnasõidu teekonna puhul. Heite piirnorm on kohaldatav heite piirnorm, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõu- kogu määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisas või sellele järgnevas õigusaktis. Lõikes 4 sätestatakse direktiivile (EL) 2019/1161 tuginev kohustus järgida hanke-eesmärke ehk % hangitavast tootest või teenusest, mis peab olema keskkonnahoidlik. Need eesmärgid on esitatud määruse lisas ja eristatud maanteesõiduki kategooriate järgi. Eesmärke arvestatakse kahes perioodis, kui riigihange on korraldamisel ja leping sõlmitakse kuni 31. detsember 2025 ja kuni 31. detsember 2030. Seega peab hankija vaatama vastava perioodi sihti. Keelatud ei ole ja keskkonna seisukohast on igati eelistoetatud, kui hankija seab ka kõrgemad sihid, kui on seatud määruse lisas ja direktiivis. Allpool on toodud ülevaade ja võimalik rakendamine hankimise nõuete kaudu läbi vastavustingimuste ja tehnilise kirjelduse kasutamise. Kui hangitakse M1-, M2-, või N1-kategooria maanteesõidukeid (kergsõidukid) Tehniline kirjeldus: vähemalt 23,1% hankelepingu esemeks olevatest maanteesõidukitest peavad olema keskkonnahoidlikud. Keskkonnahoidlikuks loetakse maanteesõiduk, mis vastab mõlemale tingimusele: • maanteesõidukil peab olema maksimaalne summutist väljuv CO2-heide väiksem kui 50 g/km; • maanteesõidukil peab olema tegelikus liikluses tekkivad õhusaasteainete heited protsendina heite piirnormist väiksemad kui 80%. Heite piirnormid on sõidukile sätestatud EL määruse nr 715/2007 lisas 1. Kui hangitakse M3-kategooria maanteesõidukeid (bussid) Tehniline kirjeldus: vähemalt 31% hankelepingu esemeks olevatest sõidukitest peavad olema keskkonnahoidlikud. Keskkonnahoidlikuks loetakse maanteesõidukid, mis vastavad ühele neist tingimustest: • maanteesõidukid, mis kasutavad alternatiivkütust. Alternatiivkütused on elekter; vesinik; biokütused (transpordis kasutatav vedel- ja gaaskütus, mis on toodetud biomassist), sünteetilised ja parafiinkütused, sh taastuvast toormest valmistatud parafiinne diislikütus; maagaas, sh biometaan, gaasilises olekus (surumaagaas) ja veeldatud olekus (veeldatud maagaas); veeldatud naftagaas. Alternatiivkütust kasutavaks loetakse ka maanteesõiduk, mis on varustatud jõuseadmega, millel on vähemalt üks energiamuunduriga mitteperifeerne elektriseade koos elektrilise laetava energiasalvestussüsteemiga, mida saab väljastpoolt laadida (elektrisõiduk); • maanteesõidukid, millel ei ole sisepõlemismootorit või mille sisepõlemismootor tekitab 1 kWh kohta heidet vähem kui 1 g CO2 (heiteta raskesõiduk). Kui hangitakse N2- või N3-kategooria maanteesõidukeid (veokid) Tehniline kirjeldus: vähemalt 7% hankelepingu esemeks olevatest maanteesõidukitest peavad olema keskkonnahoidlikud. Keskkonnahoidlikuks loetakse maanteesõidukid, mis vastavad ühele neist tingimustest: • maanteesõidukid, mis kasutavad alternatiivkütust. Alternatiivkütused on elekter; vesinik; biokütused (transpordis kasutatav vedel- ja gaaskütus, mis on toodetud biomassist), sünteetilised ja parafiinkütused; maagaas, sh biometaan, gaasilises olekus (surumaagaas) ja veeldatud olekus (veeldatud maagaas); veeldatud naftagaas. Alternatiivkütust kasutavaks loetakse ka sõiduk, mis on varustatud jõuseadmega, millel on vähemalt üks energiamuunduriga mitteperifeerne elektriseade koos elektrilise laetava energiasalvestussüsteemiga, mida saab väljastpoolt laadida (elektrisõiduk); • maanteesõidukid, millel ei ole sisepõlemismootorit või mille sisepõlemismootor tekitab 1 kWh kohta heidet vähem kui 1 g CO2 (heiteta raskesõiduk). Vastavustingimuste täitmise kohta peavad pakkujad esitama tõendid juba pakkumuse koosseisus. Põhimõtteliselt võib hankija leppida ka kinnitusega, st pakkuja kinnitab, et pakub vähemalt nõutud miinimumprotsendi keskkonnahoidlikke maanteesõidukeid. Tegelik kontroll toimuks sellisel juhul alles lepingu täitmise faasis. Keskkonnahoidliku maanteesõiduki nõudele vastavust kinnitavad järgmised tõendid: • tüübikinnitus; • maanteesõiduki valmistajapoolne dokumentatsioon maanteesõiduki tehniliste andmetega, mille kaudu on võimalik tuvastada summutist väljuv CO2-heide, tegelikus liikluses tekkivad õhusaasteainete heited või alternatiivkütuste kasutamine. Hankimise kohta on koostamisel ka juhend, mis toob välja hankeprotseduuride jaoks näidised. Lõikes 4 sätestatakse, et hankijal on kohustus nõuda ka arvepidamist maanteesõidukite või teenuste keskkonnahoidlikkuse kohta CPV koodi ja maanteesõiduki kategooria täpsusega. See on hiljem vajalik ka riiklikuks aruandluseks. Paragrahvis 5 sätestatakse, et enne määruse jõustumist algatatud hankemenetlused viiakse lõpuni enne määruse jõustumist kehtinud regulatsiooni alusel. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõukohase määrusega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1161 keskkonnahoidlike maanteesõidukite edendamise kohta vähese heitega liikuvuse toetamiseks (ELT L 188, 12.07.2019, lk 122–130). Direktiivi ja määruse vastavustabel on toodud seletuskirja lisas – Euroopa Liidu õigusakti ja Eesti õigusakti vastavustabel. 4. Määruse mõju Eelnõukohase määruse ja direktiiviga (EL) 2019/1161 võetakse eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside üldist heidet ja parandada õhu kvaliteeti (eriti linnades) ning selle kohaselt peavad ametiasutused arvestama maanteesõidukite käitamise energiamõju ja keskkonnamõju kogu nende olelusringi kestel. Uute tehnoloogiatega seotud innovatsioon aitab vähendada maanteesõidukite tekitatavaid CO2-heitkoguseid ning vähendada õhu- ja mürareostust, toetades samas transpordisektori CO2-heite vähendamist. Vähese heitega ja heiteta maanteesõidukite suurem kasutuselevõtt vähendab CO2-heidet ja teatavate saasteainete (tahked osakesed, lämmastikoksiidid ja mittemetaansed süsivesinikud) heidet ning parandab seega õhu kvaliteeti linnades ja teistes saastunud piirkondades. Määrus aitab kaasa kestliku transpordi ja liikuvuse kujundamisele ja inimese tervise kaitsele. Ka Eesti 2035 on seadnud sihiks, et vajaduspõhise, paindliku ja kasutajakeskse transporditeenuse kujundamisel lähtutakse liikuvusandmete targast kasutamisest. Liikumisviiside integreerituse ja liikuvuse tagamiseks üle Eesti töötame välja ja rakendame sotsiaal-majanduslikke ja keskkonnategureid arvestava mudeli. Seejuures soodustame ühis- ja jagatud transpordi kasutamist ning tervislikku ja säästlikku liikumisviisi. Transpordisektoris on oluline roll kasvuhoonegaaside heidet vähendavatel tegevustel. Eesmärgiks on võetud luua taristu, et minna üle keskkonnahoidlikele maanteesõidukitele, suurendame avalikus sektoris keskkonnahoidlike maanteesõidukite kasutamist, arendame rahvusvahelisi ja riigisiseseid ühendusi, et vähendada ajakulu vahemaade läbimisel ning suurendada liiklusohutust ja ligipääsetavust. Oleme avatud ja toetame uusi tehnoloogiad, nagu vesiniku kasutamine. Ka kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminek eeldab toetava taristu rajamist. Selleks sünkroniseerime elektrivõrgu Mandri-Euroopa sagedusalaga, loome vajalikud võrguühendused taastuvenergia tootmisele ning võtame kasutusele targad võrgud, lühi- ja pikaajalised salvestusvõimalused. Määrus toetab selle sihi saavutamist. Transpordi ja liikuvuse arengukavas kuni 2035 on sõnastatud sihiks transpordivahendite ja -süsteemi keskkonnajalajälje vähendamine ehk säästva transpordi arendamise poliitika¹, et aidata saavutada kliimaeesmärgid 2030. ja 2050. aastaks. Selle tegevussuund 1 sõnastab, et „…suurendame transpordisüsteemi konkurentsivõimet, arendame seda säästvalt, nutikalt ja kulutõhusalt, vähendame selle keskkonnajalajälge ning muudame taristul liiklemise ohutumaks“. Minimaalsete hanke-eesmärkide kehtestamisega saab keskkonnahoidlike maanteesõidukite turuleviimise soodustamise ja ergutamise eesmärgi saavutamisele aidata kaasa tulemuslikumalt kui väliskulude lisamisega üldistesse hankeotsustesse, võttes samal ajal arvesse, et kõikide hankeotsuste puhul on oluline arvestada keskkonnaaspekte. Keskmises või pikas perspektiivis liidu kodanike ja ettevõtete saadav kasu õigustab seda lähenemisviisi täielikult niivõrd, kui sellega jäetakse avaliku sektori hankijatele ja võrgustiku sektori hankijatele piisav paindlikkus kasutatavate tehnoloogiate valikul. Määruse kohaldamisalasse kuuluvad sealhulgas teenused, näiteks maantee ühistransporditeenused, eriotstarbelised sõitjate autoveo teenused, sõitjate sõiduplaaniväline vedu, samuti spetsiifilised posti- ja pakiveoteenused ning jäätmekogumisteenused, mis peaksid olema need, mille puhul teenuste osutamiseks kasutatavad maanteesõidukid kuuluvad direktiiviga hõlmatud sõidukikategooriatesse ja need kujutavad endast hankelepingu kaalukat elementi, st lepingu sõlmimisel on need teenused kesksel kohal teiste võimalike lepingusse kuuluvate osade kõrval. Eestis on eriti asjakohane biometaan ja biogaas transpordis, eriti ühistranspordis, mis on pikamaasõitude puhul väga oluline kohalik kütus, mida saab toota kohalikust toorainest, lahendades mh teisi keskkonnaprobleeme ja toetades ringmajandust ja kliimaneutraalsuse suunas liikumist. Samas on biometaan ja biogaas kasutatavad ka teistes tootmistes – soojatootmine jm – ning nende transpordi jaoks vajalikku infrastruktuuri saab hiljem kasutada omakorda üleminekul vesinikule. Tegemist on selgelt kohalikku konkurentsivõimet suurendava sektoriga ja tööd andva tegevusega. Tark jäätmemajandus biomassi valdkonnas vajab oma väljundit ning biometaani ja biogaasi tootmine on üks alternatiiv. Määruse rakendamise kaudu saab tugevdada konkurentsivõimet ja alternatiivsete transpordikütuste jaoks nii nõudluse kui ka taristu väljaarendamist. Kokkuvõtvalt on määrusel positiivne mõju majanduse sisemisele konkurentsivõimele, avaliku sektori riigihangete rohestamisele, keskkonnahoidlike kütuste ja transpordi jaoks nõudluse loomisele ning inimese tervisele. 5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamise hõlbustamiseks täiendatakse riigihangete registrit, et sinna lisada hankijatele abimaterjale ja juhiseid ning luua seosed direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate riigihangete, vastavate CPV koodide ning maanteesõidukite kategooriate vahel. Registri arendus korraldatakse koostöös Rahandusministeeriumiga esimesel võimalusel, tuginedes määruse rakendamist toetavale juhisele. Määruse rakendamisega ei kaasne olulisi lisakulusid. Kriteeriumid määrab hankija riigihanke alusdokumentides, näiteks tehnilises kirjelduses ja/või vastavustingimustes, ning need on osaks riigihanke hinnast ja turu-uuringute abil prognoositavad. Samuti on juba praeguseks peamised direktiivi reguleerimisalasse kuuluvad osapooled astunud samme, et muuta enda riigihanked keskkonnakestlikumaks. Turuprognooside kohaselt jätkub keskkonnahoidlike maanteesõidukite ostuhinna langus. Väiksemad käitamis- ja hoolduskulud muudavad nende omamise kogukulu juba praegu konkurentsivõimeliseks. Eeldatav ostukulude kahanemine vähendab eelseisval aastakümnel keskkonnahoidlike maanteesõidukite turul kättesaadavuse ja kasutuselevõtu tõkkeid veelgi. Muudatusi toetavad pigem positiivselt kaasnevad arengud, näiteks uutes elamutes elektrisõidukite laadimisvõrgustiku rajamise kohustus, mis lihtsustab oluliselt elektriliste kergsõidukite kasutamist. Samuti on tegemist majanduse sisemist konkurentsivõimet suurendava arenguga, kuna keskkonnakestlikud kütused, nagu biogaas ja biometaan, on toodetavad Eestis kohapeal, lahendavad ringmajandusega seotud väljakutseid ja vähendavad sõltuvust imporditavatest fossiilkütustest. Tegemist on pigem töökohtade loomise võimaluse ja riigisisese võimekuse suurendamise ja impordisõltuvust vähendava küsimusega. Seega võib pidada määruse rakendamise mõju riiklikku nõudlust suurendavaks ja ka keskkonnahoidlike kütuste ja transpordi kasutuselevõtu jaoks kiirendavaks meetmeks. Kui riik arendab edasi keskkonnahoidlikku transpordiinfrastruktuuri, saavad sellest kasu ka need hankijad, kes direktiivi alla ei kuulu. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Kooskõlastamine Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamisele Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Siseministeeriumile, Kaitseministeeriumile eelnõude infosüsteemis EIS. Määruse eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele, Transpordiametile, Tallinna Linnatranspordile, Tartumaa Ühistranspordikeskusele, Pärnumaa Ühistranspordikeskusele, Eesti Gaasiliidule, Eesti Vesinikuühingule, Eesti Energia ASile, Alexela ASile, Elering ASile, Scania Eestile.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1161 ja määruse eelnõu võrdlustabel EL-i EL-i EL-i õigusakti normi sisuliseks rakendamiseks Kommentaarid õigusakti õigusakti kehtestatavad riigisisesed õigusaktid norm normi ülevõtmise kohustus Artikkel 1 Ei Tegemist on p1 direktiivi pealkirja muutmisega. Artikkel 1 Jah § 5 lg 1 Maanteesõidukite kohta riigihanke Võetud üle p2 alusdokumentides kehtestatavad rakenduslikus keskkonnahoidlikud tingimused paragrahvis. Artikkel 1 Valikuline § 1 lg 2, p Reguleerimisala Vabastuste p3 1 rakendamine on valikuline, kuid on otsustatud Eesti õiguses vabastusi täismahus rakendada. Artikkel 1 Jah § 1 lg 1 Reguleerimisala Võetud otse üle p 4, direktiivist. alapunkt p 1, selle alapunktid a, b, c Artikkel 1 Jah Riigi tasandil p 4, peetakse arvestust alapunkt läbi riigihangete 1lõik 2 registri, käesoleva määrusega reguleeritakse hankijat ja riigihankeid. Seega see ei ole siin asjakohane. Riigihangete registris vastava info saamiseks arendused tehakse. Artikkel Jah § 1 lg 2, p- Reguleerimisala Määrust ei 1, p 4, d 2 ja 3 kohaldata, kui alapunkt direktiivi ei 2, selle kohaldata. alapunktid a ja b Artikkel Jah § 1 lg 1 Reguleerimisala On üle võetud 1, p 5 RHS alapunktid regulatsiooniga ja 1 ja 2 viidatud määruse lg 1. Artikkel Jah §2 Maanteesõiduk Definitsioon on 1, p 5, sätestatud eraldi alapunkt 3 paragrahvis. Artikkel Jah §3 Keskkonnahoidlik maanteesõiduk Definitsioon on 1, p 5, sätestatud eraldi alapunkt 4 paragrahvis. Artikkel Jah §4 Heiteta raskesõiduk Definitsioon on 1, p 5, sätestatud eraldi alapunkt 5 paragrahvis. Artikkel 1 Jah § 5 lg-d 2 Maanteesõidukite kohta riigihanke Kohustus kehtib p 6, kuni 4 alusdokumentides kehtestatavad igale määruse alapunkt 1 keskkonnahoidlikud tingimused reguleerimisalasse kuuluvale riigihankele. Artikkel 1 Jah Kohustus kehtib p 6, riigile ja alapunkt 2 lahendatakse läbi riigihangete registri andmevahetuse. Artikkel 1 Valikuline Ei ole määruses p 6, eraldi Välja alapunkt 3 toodud. Artikkel 1 Jah Kohustus kehtib p 6, riigile ja alapunkt 4 lahendatakse läbi riigihangete registri andmevahetuse. Artikkel 1 Ei Kohustus kehtib p 6, riigile ja alapunkt 5 lahendatakse läbi riigihangete registri andmevahetuse. Artikkel 1 Ei Tegemist on p 6, metoodika alapunkt 6 täpsustamisega. Artikkel 1 Valikuline § 5 lg 2 Maanteesõidukite kohta riigihanke Hankijal on p 6, alusdokumentides kehtestatavad võimalus alapunkt 7 keskkonnahoidlikud tingimused kehtestada nõudeid, sh rangemaid. Artikkel 1 Ei Tegemist on p7 artiklite kustutamisega. Artikkel Ei Tegemist on 1, p 8 viitega Euroopa Komisjoni tegevusele. Artikkel Ei Tegemist on 1, p 9 viitega Euroopa Komisjoni tegevusele. Artikkel Ei Kohustus kehtib 1, p 10 riigile ja lahendatakse läbi riigihangete registri andmevahetuse. Artikkel Ei Tegemist on 1, p 11 normitehnilise sättega. Artikkel 2 Ei Ei ole asjakohane siinse määruse kontekstis, tegemist on infovahetusega direktiivi ülevõtmisest. Artikkel 3 Ei Tegemist on direktiivi rakendussättega. Artikkel 4 Tegemist on Ei direktiivi rakendussättega.